MILLAL ON PARIM AEG TELLIDA METSATAIMI? METSA INVENTEERIMISEKS SAAB TOETUST TAOTLEDA. MIDA TEADA KAITSERIIETUSEST. AASTA FOTO
„Arvesta sellega, et inimene ei ole hundi saakliikide nimekirjas.”
METS
Hundiuurija Peep Männil püüab hajutada inimeste hundihirmu
Reede, 29. november 2019 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste, tel 614 4096 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
Stanislav Moškov
MÜÜ oma vana ning OSTA uuem ja parem!
mascus.ee
Maailma suurim RASKETEHNIKA portaal!
KA RENDIMASINAD! Lae omale uus Mascuse mobiilirakendus!
Reede, 29. november 2019
2 Mets
Ostame metsakinnistuid
Hind kuni 7000 € hektar telefon 511 0415 info@landeker.ee www.landeker.ee
Millal hakata tellima metsataimi IA MIHKELS
Metsauuendamise toetus
Erametsaomaniku üks suuremaid töid on kevadine metsaistutus. Taimed kevadisteks istutustalguteks tuleks aga aegsasti ära tellida – et oleks, mida kevadel mulda panna.
Alates 2020. aastast saab metsauuendamise toetust taotleda ainult metsaühistu – mis tähendab, et erametsaomanik peaks toetuse saamiseks liituma endale sobiva metsaühistuga. Metsaomanik peab edastama andmed selle kohta, milliste tööde eest ta toetust küsib (metsataimede soetamine ja istutamine, maapinna ettevalmistamine, metsakultuuri hooldamine), kus neid töid tehti (kinnistu katastritunnus ja eraldiste numbrid), tööde pindala (kas töid tehti kogu eraldisel või väiksemas mahus). Taimede soetamise ja istutamise puhul tuleb ära märkida nii puuliik kui ka see, kellelt metsataimed on ostetud (tarnija peab olema registreeritud majandustegevuse registris). Metsakultuuri hooldamise korral on oluline kultuuri rajamise aasta: toetust saab kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri ja kuni kolme aasta vanuste looduslikult uuenenud metsataimede hooldamise eest.
ia.mihkels@ohtuleht.ee
OSTAME
Ǟ METSAKINNISTUID (KA HÜPOTEEGIGA) Ǟ RAIEÕIGUST Ǟ KASVAVAT VÕSA
PAKUME
Ǟ METSARAIE KOMPLEKSTEENUST Ǟ METSA HOOLDUSLEPINGUID Ǟ METSAMAJANDAMISKAVADE KOOSTAMIST
www.gryngrupp.ee Tel 513 1240 • info@gryngrupp.ee
www.metsaru.ee | info@metsaru.ee | Tel 5809 7401 | Pikk 4, Võru
Teeme lõppraieid
Ostame kasvava metsa raieõigust ja metsamaterjali
Lihtne ja muretu on taimi tellida metsaühistu vahendusel: erametsaomanik esitab taimede soovi oma metsaühistule, keskühistu koondab taimetellimused, peab taimekasvatajatega läbirääkimisi ja teeb hulgiostud, tagades nii istikute soodsa hinna, ja transpordib tellitud istikud kohalikesse ühistutesse – metsaomanikul jääb vaid istikutele järele minna. Tänavukevadises ühishankes osales üle kahekümne metsaühistu kõigist Eesti piirkondadest.
Õige aeg teha tellimus „Praegu on just paras aeg teha oma plaanides viimased täpsustused, teha selgeks, mida ja kui palju soovitakse istutada ning edastada tellimus oma ühistule,“ ütleb keskühistu Eramets tegevjuht Priit Jõeäär, kes on juba aastaid taimehankega tegelnud. „Meie hakkame ühistute tellimusi koondama detsembri keskpaigast ja kes oma soovid aegsasti on esitanud, saab kevadel soovitud hulga istikuid ka mulda panna.“ Hilja peale ei maksa oma tellimustega jääda, sest kevadel ei pruugi suuremat kogust taimi enam saada – hange muutub aasta-aastalt üha suuremaks. „Sel kevadel pandi meie erametsadesse kasvama üle nelja miljoni metsataime, mis jõudsid metsaomanikeni Metsaühistu taimede ühishanke tulemusel,“ märgib Jõeäär. „Võrreldes aasta varasemaga kasvas maht viiendiku võrra – 3,3lt miljonilt 4,1 miljoni taimeni.“
Allikas: Metsaühistu
Puuliikidest on Priit Jõeääre sõnul kõige populaarsem olnud kuusk, mida avajuursena telliti tänavu kevadeks üle kahe miljoni ja potitaimena umbes miljon. Populaarsuselt järgnesid kuusele mänd, kask ja sanglepp, istutati ka tamme, jalakat, hübriidhaaba ja lehist. Kuuse menukust kinnitab ka Eesti Metsameistri Taimekasvatuse müügijuht Joel Lobjakas, kes ütleb, et neilt kuusetaimi tulevaks kevadeks enam osta ei saagi, ka pole enam pakkuda kasetaimi, mändi praegu pisut veel on. „Huvi kuusetaime vastu on konkurentsitult suurim,“ märgib ta. „Ehkki palju sõltub kasvukohast, mullastikust ja muudest teguritest, tasuks metsaomanikel uuendust kavandades mõelda ka männi peale – kuusega võrreldes on männil nii mõnedki eelised, kas või haigustest rääkides.“ Istutamisel eelistatakse traditsioonilist avajuurset metsataime. Erametsaomanikud on mõistnud, et kuigi avajuurse taime istutuskulud on suuremad ja istutamine võtab kauem aega, tasub see kulu end hiljem ära, ütleb Jõeäär: avajuurne taim on võimsam ja vastupidavam ning vajab seega hiljem vähem hooldust. Oluliselt on kasvanud huvi ka vahatatud taimede vastu. Näi-
teks kui istik on kaitseks männikärsaka eest vahatatud, ei pääse männi põhiline kahjustaja taimele enam niisama lihtsalt ligi: vaha ei võimalda männikärsakal koorest toituda või maskeerib kahjurputuka eest loodusliku toidutaime lõhna ja peletab nad nii taimest eemale.
Kui kevadeks ei jõua Arvestades seda, et istutamiseks tuleb maa ka ette valmistada (ideaalis pidanuks see kevadise istutuse tarvis septembris-oktoobris tehtud saama), võib juhtuda, et kevadeks metsaistutust plaanida on juba hilja. Terve aasta jagu ei pea töid siiski edasi nihutama, ütleb Joel Lobjakas: võimalik on lükata see töö lihtsalt sügisesse. „Sügisese metsauuenduse populaarsus aina suureneb,“ tõdeb ta. „Istutatakse augusti keskpaigast kuni septembrikuu lõpuni. Hea on teha seda võimalikult istutusperioodi alguses, et istikutel oleks juurdumiseks piisavalt aega.“ Metsauuendust kavandaval kogemusteta metsaomanikul tasuks kõigepealt pidada nõu asjatundjatega, et valida kasvukohale sobiv puuliik, siis uurida järele, mis ajaks on võimalik taimi tellida ja millised eeltööd on vajalikud – alles siis saab istutusaja oma plaanidesse paika panna.
Hakkad oma metsaga tegelem OSTAME
• metsakinnistuid • kasvava metsa raieõigust Södra Metsad OÜ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee
Pahatihti juhtub, et mets jääb aastateks lihtsalt seisma – näiteks siis, kui see on saadud vanavanematelt päranduseks või tulnud kaasa ostetud maakoduga. Ühel hetkel seisab aga enamik seda sorti metsaomanikke siiski küsimuse ees, kuidas metsa siis õigupoolest majandada tuleks. Algajal metsaomanikul on kõige kindlam võtta ühendust lähima metsaühistuga, et lasta endale kõik puust ja punaseks teha: millest alustada, kuidas edasi liikuda, millega tuleb endal hakkama saada, millistele töödele saab toetust jmt.
Tee metsaga tutvust Kõigepealt tuleks metsaga tutvust teha, et saada ülevaade, mis seisukorras see on: kui vana, mis
Aldo Luud
puud seal kasvavad, millised oleksid esimeses järjekorras vajalikud tööd, juhendavad metsaühistute asjatundjad. Edasise tegevuse plaanimiseks tuleb läbi viia metsa inventeerimine ja koostada metsamajandamise kava. Metsamajandamise kava koostatakse üldjuhul koos metsa inventeerimisega, kui omanik seda soovib. Siinkohal tasub tähele panna, et ainuüksi metsamajandamise kava koostamiseks toetust ei maksta. Seepärast on metsaomanikul otstarbekas need kaks tööd ühitada – tellida metsa inventeerimine ja metsamajandamise kava koostamine üheskoos. Kavas sisalduvad andmed annavad ülevaate oma metsa olukorrast ja lähtekohad selle majandamiseks järgmistel aastatel.
Kehtivad inventeerimisandmed on vajalikud nii mõnegi toetuse taotlemisel kui ka raiete (uuendus-, harvendus- ja valikraie) tegemiseks vajaliku metsateatise esitamisel.
Kes kava valmis teeks? Metsakorraldustööde tegemiseks on vaja tegevusluba: metsades tööd tegev metsakorraldaja peab olema sooritanud edukalt eksami ja katsetöö ning saanud keskkonnaagentuurilt tegevusloa. Usaldusväärsete, sõltumatute ja head hinna ja kvaliteedi suhet pakkuvate metsakorraldajate andmeid tasub küsida lähimast metsaühistust – kindlasti tasub nende soovitatud tegijaid eelistada suvalistele teenusepakkujatele. Inventeerimistoetust saab
Reede, 29. november 2019
Mets 3 Sven Arbet
• HAKKEPUIDU TOOTMINE JA MÜÜK • VIRNASTATUD VÕSA JA RAIDMETE OST • KASVAVA VÕSA JA LEPIKUTE RAIEÕIGUSE OST
www.hevo.ee
Palgihaaratsid Palgivintsid
a? Toetused on abiks! Esimene: inventeerimistoetus Metsaomanik, kes on lasknud oma metsa inventeerida ja teha metsamajandamise kava, jõuab kähku tegutsedes veel taotleda inventeerimistoetust. Vajalike dokumentide esitamiseks metsaühistule on aega vaid 6. detsembrini. z Toetuse suurus on 10 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta. z Toetust saab taotleda ainult metsaühistu kaudu. z Toetust saad taotleda, kui metsa inventeerimise andmed on kantud metsaregistrisse käesoleval taotleda, kui metsa inventeerimise andmed on kantud metsaregistrisse toetuse taotlemise aastal või sellele eelneval kahel kalendriaastal. Toetust makstakse üks kord kümne aasta jooksul ja seda saab taotleda metsaühistu kaudu. Taotlemisperiood on reeglina kord aastas detsembri keskel.
või kahel eelneval kalendriaastal. z Inventeerimisandmed kehtivad 10 järgmist aastat. z Toetust makstakse üks kord kümne aasta jooksul. Kõigil metsaomanikel tasub metsaregistrist üle kontrollida oma metsa inventeerimisandmete kehtivus. Kui andmed on aegunud või aegumas, võtke kohe ühendust lähima metsaühistuga.
Tagakopad Roopsahad Põllutehnika
Lisainfo: www.metsauhistu.ee
Kümmekond toetust Eesti erametsaomanikud saavad praegu taotleda üle kümne eri toetuse, mis katavad laia metsatööde spektrit: peale inventeerimistoetuse on metsa uuendamise toetus, metsataimede ostmise ja istutamise toetus, metsakultuuride
hooldamise toetus jpm. Laias laastus jagunevad toetused kaheks, sõltuvalt nende rahastuse allikast – Euroopa Liidu (EL) vahenditest või Eesti riigieelarvest. Toetuste tingimused tasub aegsasti endale selgeks teha, et töid oleks võimalik plaanida ja sobivale ajale sättida. KRISTJAN ARRAS
Helista ja küsi pakkumist! Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee
Reede, 29. november 2019
4 Mets
Langevatest puidu hindadest hoolimata ei ole metsaomanikud rahas kaotanud! Sisuturundus Sisuturundus on kaupa, teenust, ďŹ rmat, maailmavaadet vĂľi muud tutvustav tekst, mille avaldamise eest on tasutud. Selle teksti eest on tasunud AS Timber.
Metsanduses tegutsevatele inimestele ja ettevþtetele ei ole sektoris valitsev kehv aeg enam mingi uudis. Alates käesoleva aasta kevadest, kui hakkas selguma ßraskikahjustuste ulatus Eestis, Kesk-Euroopas ning Rootsis, on puiduturg sisuliselt pea peale keeratud. Ka Eesti ettevþtted on oma metsatehnikat Tťehhi, Poola ja mujalegi viinud, et likvideerida sealsetes metsades ßraskite tekitatud kahjusid. Ainus meetod on aga kahjustatud puude kiire raie, mis omakorda on okaspuusortimentide pakkumistega puiduturu ßle ujutanud. See tähendab, et hinnad on liikunud pidevalt allapoole. Metsaomanikele on kohale jþudnud tþde, et metsa väärtus on tunduvalt rohkem kukkunud, kui novembri algul avaldatud erametsakeskuse 2019. aasta III kvartali puidu hinnastatistikast järeldada vþiks. Sortimentidest on näiteks okaspuu paberpuidu hind kukkunud aastaga isegi kuni 35%, kasepaku ja kase paberipuidul 20%, muude sortimentide hindade langemine jääb 10% piiresse. Statistika näitab III kvartali hindu. Novembrikuu lþpuks on hind aga veelgi kukkunud. Tegelik hinnamuutus metsaomanikule Hinnastatistika jälgib puidu kokkuostuhindu sadamates, saekaatrites ja kokkuostupunktides. Metsaomanikule kätte jääva summa teada saamiseks tuleb nendest hindadest maha lahutada veel metsa ßlestÜÜtamisele, väljaveole ja transpordile tehtavad kulutused. Need on aga kuluread, mille hind ei ole aastatega kuigi palju muutunud. Metsandussektoris teenuste pakkujad vþtavad hinda arvutades aluseks RMK hangetel paika pandud teenuste hinnad ehk hinnad, millega riik teenust ostab. Olenevalt metsakinnistu asukohast, raie iseloomust, kaugusest kogumispunktist ja muudest teguritest vþib lþppsumma varieeruda. Selguse huvides on järgnevas näites summaks 17 eurot tihumeetri kohta, mis tuleb kulutada, et puu saaks metsas lþigatud, metsast välja veetud ning jþuaks vahelaost 50 kilomeetri kaugusele kokkuostu. 3UDHJXVHNV HL ROH PHWVD¿ UPDG vþimelised ßhegi varasemalt metsa-
Hinnad aasta tagasi ja täna
11.2018
11.2019
Muutus %
Saadava materjali osakaal
Okaspuupalgi kokkuostuhind
80 â‚Ź/tm
72 â‚Ź/tm
Âą
65%
Okaspuu paberipuidu kokkuostuhind
63 â‚Ź/tm
31 â‚Ź/tm
Âą
30%
Âą Âź WP
Âą Âź WP
0
Âą Âź WP
Âą Âź WP
0
ĂœlestÜÜtamise- ja väljaveokulu Transpordikulu 50 km kaugusele TABELI SELGITUS:
Esmalt on oluline selgitada saadava materjali osakaalu tähendust. Tavaline on see, et metsast saab 65% palki ning 30% paberit, lisaks jääb umbes 5% raiejäätmeid metsa. Nagu me tabelist näeme, on palk tunduvalt väärtuslikum ja kallim. 2018. aasta novembris oli okaspuu palgi tihumeetri omanikele koostatud hinnapakkumise hindadega enam raieþigusi ostma. Metsaomanikel on pakkumised aga sahtlisse kogutud, et sobilikul hetkel neid realiseerida, sest rahavajadus vþib saabuda ka järsku ja paremaid aegu oodata ei ole vþimalik. Mitte keegi ei saa täie kindlusega väita, et kþrgemad hinnad ßldse tagasi tulevad. Suurem lÜÜk on see neile metsaomanikele, kes aasta tagasi ei olnud nþus mßßma, sest arvasid, et hinnad tþusevad veelgi. Mitmed metsandusettevþtted on viimastel kuudel oma tegevuse lþpetanud. TÜÜkäsi koondatakse, metsatehnikat saavad efektiivsemad metsa¿ UPDG VRHWDGD YDLG OLLVLQJXOHSLQJXLG ßle vþttes. Turul on liikumine ja sellest vþidavad eelkþige paremini kapitaOLVHHULWXG VXXUHG PHWVD¿ UPDG ¹ NXL metsandussektor on kriisi äärel, on suurematel vþimalik soodsalt ßle vþtta toimivaid väiksemaid ettevþtteid, meeskondi ja tehnikat. Suuremad ja HIHNWLLYVHOW WHJXWVHYDG PHWVD¿ UPDG saavad veel suuremaks ja väiksemad ning ebaefektiivsemad peavad endale uue väljundi leidma. Mis edasi? Toimub omamoodi þnnemäng. Olukorda ehk päästaks pikk ja kßlm talv, aga ilma ennustamine on Eestis teadagi ßsna mþttetu tegevus. Kui talv tuleb soe ja pehme, tähendab see, et tehnikale ja meestele rakenduse leidmiseks peab ostma oksjonilt kþrgema hinnaga kinnistuid ja raieid, mis paikneksid soodsas asukohas ja kþrgemal pinnasel, mida saaks ka talvel majandada. Teine vþimalus on vþtta vastu kahjum, mis tekib meeskonna ja tehnika tÜÜta hoidmisest. Paljudele on valikuvariandid vaid väiksem kahjum ja suurem kahjum. Tehnika seismapanek on metsa¿ UPD MDRNV VXXUHP NXOX NXL RNVMRQLOW kþrgema hinnaga kallimate raieþiguste ostmine ja nii ettevþtte tÜÜs hoidmi-
hind 80 eurot, nßßd on see 72 eurot ehk 9% madalam. Samas on okaspuu paberipuidu tihumeetri kokkuostuhind mulluse 63 euro asemel praegu 31 eurot. Siin on WRLPXQXG HULWL VXXU NXNNXPLQH ¹ ODXVD SRROH Y}UUD Samal ajal on ßlestÜÜtamise ja väljaveokulud ning 50 kilomeetri kaugusele transportimise hinnad jäänud praktiliselt samaks.
ne. Kui pakutav raielank asub lihtsasti ligipääsetavas kohas, tee ääres, kĂľrgemal ja kĂľvemal pinnasel, siis selle eest märjal ajal tĂľepoolest ka väga kĂľrget hinda makstakse. Alternatiiviks on olla tÜÜta ja vĂľtta vastu suurem kahjum. Siit tulebki oksjonil raieĂľigust mßßes suur vĂľit metsaomanikule. Oksjonil hakkavad tublisti kerkima nende metsade hinnad, kus on kohe vĂľimalik raietĂśid teostada. Kuna enamik metsaomanikke on enda metsa mßßmise plaanid edasi lĂźkanud, otsivad kĂźmned metsaettevĂľtted tÜÜd ja on valmis oksjonil häid pakkumisi tegema. Seeläbi vĂľib kerkida metsaomanike saadav tulu isegi aastatagusele tasemele. MetsaettevĂľtted on rasketel aegadel nĂľus tÜÜtama nullmarginaaliga vĂľi suisa peale maksma, et vaid tÜÜd teha saaks. ĂœlestÜÜtamise- ja transpordikulu ei arvutata enda kulutabelites enam samade numbritega nagu headel aegadel. KĂľik peavad pĂźksirihma koomale tĂľmbama! Metsaomanikel on jälle käes head ajad. Kuluridadel ei ole enam Ăźhe tihumeetri ĂźlestÜÜtamine ja väljavedu 12 â‚Ź/tm, vaid saab ĂźlestÜÜtamist ja väljavedu teha ka pisut alla omahinQD HKN LVHJL Âą Âź WP Kehval ajal tuleb tĂľsta ka tÜÜefektiivsust. Hoolsamalt metsatĂśid tehes saab oskuslikult tegutsev metsaettevĂľte ka parema kvaliteediga palki metsast tunduvalt rohkem kui ebaefektiivselt, vaid tihumeetreid lugev ettevĂľte. Sellest saab ka metsaomanik kasu. Oksjonil on veel lisaks hasardiY}OX 0HWVDÂż UPDG ROOHV NXOXWDQXG oma aega ja raha pakutava metsaga tutvumisele, on oksjonil valmis teise metsaettevĂľtte vastu vägevat lahingut pidama ja Ăźksteist oksjonil Ăźle trumpama. Taaskord on vĂľitjaks metsaomanik, kes seeläbi kĂľrgema hinna enda metsa eest saab.
Näide Aasta tagasi sai metsaomanik 200 tm okaspuumetsa realiseerimisel: (130 tm x Ÿ WP [ Ÿ ¹ tm x 17 ₏) = 10 780 ₏ Täna samamoodi sama metsa majandades saaks: (130 tm x 72 ₏ + 60 tm x Ÿ ¹ WP [ Ÿ 7820 ₏ Kas 10 780 ₏ aasta tagasi vþi 7820 ₏ täna? Tulu vähenemine metsaomanikule on antud näites ligi 30% kättesaadavast hinnast.
Timber.ee toob uuesti varasemalt kirjeldatud näite okaspuumetsa kohta.
11.2019
Osakaal metsast oskuslikult tegutsedes
Okaspuupalgi kokkuostuhind
72 â‚Ź/tm
85%
Okaspuu paberipuidu kokkuostuhind
31 â‚Ź/tm
15%
ĂœlestÜÜtamise- ja väljaveokulu
Âą Âź WP
Transpordikulu
Âą Âź WP
TABELI SELGITUS: Eelmisest tabelist selgus, et ßldjuhul saadakse metsast 65% palki ning 30% paberit, kuid siin on need osakaalud juba 85% ja 15%. Osakaalude protsendid on madalamad (65% ja 30%), kui metsaettevþte ei ole vþimeline oskuslikult majandama ega oma þiget tehnikat vþi pädevust, et metsas kvaliteetsemat tÜÜd teostada. Samas on oskuslikult tegutseval, pädevate meistrite ja hea tehnikaga ettevþttel vþimalik metsast välja tuua 75% palki, 10% peenpalki ning 15% paberipuud. Sel puhul jääb ka raiejäätmeid ßlimalt vähe.
Teisisþnu saab metsaomanik täna oksjonilt sama hinna vþi kþrgemagi, mis aasta tagasi otse, ilma oksjonit korraldaPDWD PHWVD¿ UPDOH P  HV saanuks!
Tegu ei ole siinkohal pelgalt numbritemänguga, vaid lähtutud on Timber.ee läbi viidud raieþiguste oksjonite ajaloost. Kþik see on avalikult nähtav veebilehel www.timber.ee
Loomulikult on kasulik, kui metsast saadaks 85% palki, sest selle tihumeetri hind on tunduvalt kallim. Oskuslikult majandav ettevþte saab metsast rohkem väärtuslikku puitu, mis tähendab, et ta on vþimeline metsaomanikule ka selle eest rohkem tasuma.
Näide 200 tm okaspuumetsa raieþiguse mßßmisel oksjonil saaks efektiivselt WHJXWVHY PHWVD¿ UPD PHWVDRPDQLNX le maksta: (170 tm x 72 ₏ + 30 tm x Ÿ ¹ WP [ Ÿ 11 170 ₏
Timber.ee raieĂľiguste oksjonikeskkonnas on viimase kahe kuu jooksul positiivselt lĂľppenud 40 oksjonit kogusummas ligi 1 miljon eurot. See oli oksjoni alghindadest pea 25% rohkem ja ligi 40% suurem summa kui metsaomanikele oli varem sama puidumahu eest pakutud. Lisaks on kahe kuu jooksul oksjonil uue omaniku leidnud 31 metsakinnistut.
Reede, 29. november 2019
Mets 5 Ave Kruusel
Arvud räägivad enda eest ja metsaomanikel, kellel on täna vþi saabuval talvel soov enda metsas raieid teostada vþi kinnistut mßßa, saavad garanteeritult kþrgeima hinna Timber.ee raieþiguse vþi metsakinnistu oksjonilt. Timber.ee on läbi viinud kokku ßle 1000 metsakinnistu ja raieþiguse oksjoni ning on selles vallas konkurentsitult suurim tegija Eestis. Timber.ee-ga on liitunud rohkem NXL XVDOGXVYllUVHW PHWVD¿ U mat, ehk ainult need ettevþtted, kes on läbinud pþhjaliku taustakontrolli. 1HQGH PHWVD¿ UPDGH MD $6L 7LPEHU vahel on sþlmitud siduvad lepingud, PLV WDJDYDG HW PHWVD¿ UPD PHWVDV tÜid teostades tegutseb vastavalt seadustele ja metsa majandamise heale tavale. Lisaks on paljude AS 7LPEHU OHSLQJXOLVWH PHWVD¿ UPDGH omanike vþi juhatuse liikmetega sþlmitud ka eraisiku käenduslepingud, et garanteerida oksjonil vþidetud raieþiguste teostamise seaduspärasus ja raha þigeaegne liikumine. See kþik selleks, et metsaomanikul oleks kindlus, et peale raietÜÜde lþppu on raielank eeskujulikus seisukorras ja metsauuenduseks valmis. .}LJL QHQGH PHWVD¿ UPDGHJD suheldakse iga päev, lisaks teavitatakse neid ka automaatselt nii e-kirja kui ka SMSi teel kþigist oksjonile tulevatest raietest. Vaid need ettevþtted, kelle tegutsemine metsas on HHVNXMXOLN ¿ QDQWVQlLWDMDG RQ NRUUDV ning kelle tÜÜ eest metsas vþib ka vastutada, saavad osaleda Timber. ee metsa raieþiguste oksjonitel. Kinnistuostjaid on umbes 1000, kes on avaldanud soovi saada infot kinnistute oksjonite kohta ja kes saavad sellekohaseid teavitusi. Teadlikumad kliendid, kes tunnevad metsandussektori igat tahku ja hetkeolukorda, teavad ka seda, et Timber.ee oksjonil oma raiet vþi kinnistut mßßes saab ikka rohkem, kui ise oma metsa majandades. Samas vähemteadlikud, kel ei ole aega ega soovi end metsanduse peensustega kurssi viia, vþivad olla kindlad, et Timber.ee oksjoni kaudu saavad nad parima hinna ning lisaks vastutuse teostatavatele tÜÜdele.
Ligi 1000 metsaomanikust klienti ei saa eksida. ASis Timber tÜÜtab professionaalidest koosnev kollektiiv, kelle eesmärgiks on metsaomanikele parima vþimaliku lahenduse ja metsa eest kþrgeima hinna saamine! Seda kþike vaid 5% lþpphinnaga mßßdud raieþiguse vþi metsakinnistu lþpphinnast, mis on kahtlemata turu soodsaim! Kui ka sina soovid oma raieþigusele vþi metsakinnistule parimat hinda ja vastutust teostatavate raietÜÜde eest, siis vþta ßhendust veebilehel Timber.ee! Vajadusel saab abi ka metsamajandamiskava tellimise vþi metsateatise täitmise osas. Samuti pakutakse metsaomanikele tasuta konsultatsiooni! Kuidas jätkata? Alustada vþiks metsa hindamisega! Vþta Timber. ee metsaspetsialistidega ßhendust helistades 666 5050. Meie metsaspetsialistide kontaktid leiab ka lehelt: www.timber.ee AS Timber www.timber.ee 666 5050 Estonia pst 9, Tallinn 10143 (Solarise keskus)
„Taevane eine“ – 2019. aasta parim loodusfoto.
Aasta loodusfotograaf 2019 on Ave Kruusel Sel nädalal kuulutati rahvusraamatukogu suures saalis välja Eesti tänavused parimad loodusfotograafid. Peaauhinna, Suure Hundi ja aasta loodusfotograafi tiitli pälvis Ave Kruusel fotoga „Taevane eine“. „Olin Harjumaal metsas ilvest jahtimas, aga teda ei tulnud. MĂľtlesin juba koju minna. Tee ääres pþþsas kuulsin lindude sidinat ja jäin uurima, kellega tegu, kui äkki märkasin kĂľrre kĂźljes pisihiirt,“ rääkis Ave Kruusel vĂľidufoto saamisloost. „Veetsin temaga selle päeva viimase valguse.“
Peale aasta loodusfotograafi tiitli jagati Ăźhtekokku välja veel 14 Tantsivat Hunti. Ave Kruusel sai veel teisegi vĂľidu kategoorias „Taimed ja seened“ pildiga „Karusel nĂľmmel“, kus karukell pßßdis viimast valgust. Kaks vĂľitu pälvis ka Remo Savisaar: ilvesepildiga „Kevadises vihmasajus“ loomaportreede kategoorias ja fotoga „Auk pilvedes“ maastikupiltide kategoorias. „Tänavu Ăźllatasid naisfotograafid,“ märkis vĂľistluse korraldaja Jaan Riis Looduse Omnibussist. „Peale Ave Kruuseli kahe vĂľidu oli Xenia Shabanova kategoorias „Vormimängud looduses“ edukas pildiga „Silm“ – fotol oli jäädvustatud kuulus jääketas Vigala jĂľel.“
Looduse Omnibussi eestvedamisel korraldataval ja tänavu juba 19. korda peetaval fotovĂľistlusel osales 490 autorit 4130 tÜÜga. Kauneimad loodusfotod valis välja Şßrii koosseisus Rein Maran (esimees), Urmas Tartes, Tiit Pääsuke, Tiit Hunt, TĂľnu Talpsep, Sirje Tooma ja Toomas Tuul. VĂľistlusfotosid saab vaadata aadressil laf.looduseomnibuss.ee. PĂľhjaliku Ăźlevaate tänavusest fotovĂľistlusest annab aga äsjailmunud album „Loodusfoto aastaraamat 2019“, mis seekord ilmus nelja eri kaanega, sisu kĂľigis sama – 150 tunnustatud pilti ja intervjuud vĂľitjatega. Allikas: Looduse Omnibuss
Metsamaade hävitamine tuleb kþrgemalt maksustada Eesti Erametsaliidu hinnangul peaks riik rakendama tþhusamaid meetmeid, et pidurdada metsamaa kasutuselevþttu muuks otstarbeks. Metsa raadamise ja muude maakasutuse muutuste pþhjustatud elupaikade kadu keskkonnale praegu ei kompenseerita. Raadamine ehk metsamaa kasutuselevþtt muuks otstarbeks vähendab metsaliikide elupaiku ning tÜÜtab vastu kliimaeesmärkide saavutamisele. Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa leiab, et metsa hävitamise ja maakasutuse eesmärgi muutmise eest tuleks maksta þiglast tasu.
Lageraie ja raadamine „Märgates teeäärseid kännustikke, on raske mĂľista, kas tegemist on lageraie vĂľi raadamisega. Metsandusega vähe kokku puutuvad inimesed teevad sageli järelduse – puud raiuti ära, seega on lageraie,“ sĂľnas Eelmaa. „Oluline on mĂľista nende mĂľistete erinevust. Lageraie järel kasvab samas kohas mĂľne aja mÜÜdudes uus mets, kuid raadatud alal puud tulevikus kasvada ei saa,“ selgitas ta. Metsa raadamisest ja muudest
maakasutuse muutustest tingitud elupaikade kadu täna keskkonnale ei kompenseerita. Eelmaa sþnul tasuvad selle eest kaudselt metsa- ja maaomanikud, kellele langeb aina suurem surve loobuda alles jäävate metsade tavapärasest majandamisest ning kelle maadele luuakse uusi kaitsealasid. Metsadel nähakse väga olulist rolli kliimamuutuste leevendamisel. Noored ja aktiivselt kasvavad metsad seovad þhust sßsinikku ning metsamaa pindala suurendamist peetakse ßheks lahenduseks kliimamuutustega vþitlemisel. Kui mets raadatakse, kaotame sellelt alalt ka vþimsa sßsinikupanga ning selle maa-ala edaspidine vþime sßsinikku siduda on oluliselt väiksem vþi isegi olematu.
Halb mþju keskkonnale Raadamise pþhjused, eesmärgid ja ka mþjud keskkonnale on erinevad. Näiteks pþllumaaks raa-
datud endisele metsamaale saab Ăźsna hĂľlpsasti uue metsa kasvama panna. Kuid maakategooria muutmisel, tehes maatulundusmaast näiteks teemaa vĂľi elamumaa, on nende alade metsaks tagasi viimine keeruline, kui mitte vĂľimatu. „Sellist liiki raadamise negatiivne mĂľju keskkonnale on tunduvalt suurem – kui luuakse elupaik inimesele, on metsaliikide vĂľimekus seal tulevikus toime tulla nullilähedane,“ märkis Eelmaa. Seesugust maakasutuse muutmist vĂľiks Eelmaa sĂľnul pidurdada lisamaksustamine, mis vĂľimaldaks ka panustada metsahĂźvede tootmisse kusagil mujal. Maks vĂľiks olla seotud näiteks sama suure metsaosa 60 aasta jooksul seotava sĂźsiniku hinnaga vĂľi hoopis uue metsapĂľlve kasvama panemise kuluga, mille saaks investeerida täiendavate metsaalade rajamisse. Eesti Erametsaliit
Reede, 29. november 2019
6 Mets „ Mßßa KĂœTTEPUID 30, 40, 50,60 cm, KAMINAPUOD vĂľrgus ja lahtiselt. „ SAEMATERJALI, saunavoodrit, lavalauda ja servamata sangleppa ning kaske. „ KAUBAALUSTE valmistamine, erinevad mþþdud. „ Pakume transporti.
Telefon 5620 8897
Kagumets OĂœ OSTAME metsa-, pĂľllumaad ja kasvava metsa raieĂľigust ka koos hoonetega. OSTAME maharaiutud metsalanke, nooremapoolset metsa ja vĂľsastunud pĂľllumaad metsa kasvatamise eesmärgil. OSTAME palki, paberipuitu ja 3-meetrist kĂźttepuitu.
Kagumets OĂœ, tel 5620 8897
Hundijahi hooaeg on alanud Novembri algusest kuni veebruari lþpuni kestva hundijahi hooaja esmaseks kßttimismahuks on keskkonnaamet kinnitanud 61 looma. Sarnaselt varasema praktikaga suunatakse ka sel aastal hundijaht ennekþike suuremate kiskjakahjudega piirkondadesse. Samas pßßtakse vähem häirida suurematel loodusmaastikel asuvaid hundikarju. Selliselt ohjeldamist korraldades saab tagada hundi asurkonna soodsa seisundi ja liigi Ükoloogilise funktsiooni toimimise, hoidudes ßlemäärastest kahjudest loomakasvatajatele.
144 kahjustust Ăźle Eestis KĂźttimismahtude määramisel on aluseks vĂľetud keskkonnaagentuuri esitatud hundi kĂźttimisettepanekud ning keskkonnaameti kogutud andmed hundi tekitatud kahjustuste kohta. „Hundil läheb Eestis hästi, arvukus on kasvanud umbes 15% – kui mullu oli meil 20 pesakonda, siis tänavu 23– 24,“ Ăźtles Aimar Rakko, keskkonnaameti jahinduse- ja veeelustiku bĂźroo juhataja. KĂźt-
‡ Metsa ja pþllumaa ost ‡ Raieþiguse ost ‡ Metsamaterjali ost ‡ Metsamaterjali raie ja väljavedu ‡ Metsamaterjali transport ‡ Kasvava vþsa ost ja lþikus ‡ Hakkepuidu tootmine ja mßßk $DYR 3OXVV ‡ Metsamajanduskavade koostamine ‡ Ettemaksu vþimalus DDYRSOXVV#JPDLO FRP
63
0(76
www.timken.com
MEHAANIKAKOMPONENDID
UUS TOODE! POOLITATAV LAAGER JA LAAGRIPUKK
KONTOR-LADU VĂľhmanĂľmme kĂźla PĂľltsamaa vald 48028 Tallinn-Tartu mnt 128 km Tel 776 8651, poltsamaa@moduator.ee TERASKORPUSEGA LAAGRIPUKK
VĂ„LJAKUTSED 24H
TEL 523 4731
KOHALETOIMETAMINE ĂœLE EESTI!
Moduator AS = TIMKEN ametlik esindaja Eesti Vabariigis
Metsamaterjali varumine ja kasvava metsa ost Forestry OĂœ Osmussaare tee 8, 13811 Tallinn tel 5663 6076, e-post info@forestryest.ee
Reede, 29. november 2019
Mets 7 Pixabay
timise struktuur ja maht lähtub eesmärgist tagada Mandri-Eestis 20 pesakonda koos populatsiooni võimalikult ühtlase jaotumisega hundile sobilike elupaikade vahel.“ Kahjustuste paremaks ohjeldamiseks korraldatakse huntide küttimist juba teist aastat suurematel, sageli mitme maakonna piiresse jäävatel ohjeldamisaladel. Kokku on selliseid alasid Eestis 20, neist 16-le on määratud tänavuse hundijahi esmane küttimismaht. Mahtu ei kehtestatud esialgu Ida-Harju, Hiiu, Pärnu-Viljandi ja Põhja-Läänemaa ohjeldamisaladele, kus kiskjakahjustusi on võrreldes varasemate aastatega oluliselt vähem või pole kindlat infot hundipesakondade kohta. Sel aastal on registreeritud 144 hundi põhjustatud kahjustust, kõige rohkem on neid olnud Harju, Järva, Ra-
pla ja Viljandi maakonnas. Seetõttu lubatakse hunte küttida enim Järvamaa (10), Harjumaa (10), Pärnu-ja Raplamaa (6) ning Valga- ja Tartumaa (6) ohjeldamisaladel. Kui mullu murdsid hundid aastaga 524 lammast, siis tänavu oli see number hundijahi alguseks 477. Hundid on tänavu murdnud ka 15 veist, 3 kitse ja 12 koera.
Jaht veebruari lõpuni „Tänavu tekitas poleemikat kahtlus, et hunt ründas Hiiumaal inimest. Keskkonnaameti ja -agentuuri eksperdid uurisid väidet kohapeal ja selgus, et tegelikult põhjustas rünnaku hoopis koer. Hundil on looduses piisavalt toitu ning korrapärase jahipidamise tõttu on säilinud hundi inimpelglikkus. Seetõttu pole põhjust karta, et hunt inimest ründaks,“ ütles Aimar Rakko.
Küttimismahtu korrigeeritakse jahiajal seireandmete ja kiskjakahjustuste järgi. Mida rohkem saab keskkonnaamet jahimeestelt andmeid, seda paremini saab ka hundikarjade suurust ja juurdekasvu hinnata ning sellest johtuvalt ka lisaküttimismahtu määrata. Möödunud jahihooajal tohtis küttida Eestis 65 hunti. Reaalselt kütiti 66 hunti, neist kuus eriloaga väljaspool jahiaega, et vältida hundikahjustusi. 2019. aastal on välja antud eriluba ühe hundi küttimiseks Raplamaal, jahihooaja alguseks ei olnud seda veel realiseeritud. Hundi küttimismahud, -andmed ja ohjeldamisalade kaart on leitavad keskkonnaameti kodulehelt, hundijahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina kuni 28. veebruarini. Allikas: keskkonnaamet
Kui juhtud metsas hunti kohtama Inimestele tundub, et hunte kohatakse sagedamini kui varem. Käimasolev hundijahi hooaeg võib omakorda loomi liikvele ajada – otsima rahulikumat kanti. Mida teha, kui kohtad metsas hunti? Hundiuurija Peep Männil (pildil) on nõuandeid jaganud portaalis Looduskalender. z Kui hunt inimest märkab, siis enamasti ta põgeneb, sest on äärmiselt ettevaatlik ja peab inimest oma suurimaks vaenlaseks. z Hunt usaldab ennekõike oma haistmist ja kui tuul ei vii inimese lõhna temani, ei pruugi ta oma teisi meeli uskuda ja võib jääda äraootavale seisukohale. Noor hunt, kel pole inimesega varasemaid kokkupuuteid, võib uudishimust ka läheneda. z Jälgi hundi olekut ja käitumist ning reageeri vastavalt sellele. Kui hunt tuleb lähemale, siis taandu – tegemist võib olla haige
loomaga. Kui soovid, et hunt ära läheks, ole nähtav ja tee valju häält. z Põhihaigus, mis hundi nõrgaks teeb, on kärntõbi. Seda põdeval hundil – viletsa karvkattega ja ebaloomulikult kõhnal – on toitu raske hankida ja ta võib koduloomadele ohtlik olla. Ka hirm inimese ees võib olla kahanenud. z Inimene ei tohi hunti toita. Kui loomakasvataja viskab loomseid jäätmeid lauda taha, võivad koha teiste omnivooride kõrval avastada ka hundikutsikad, kel kõht alati tühi. Nii harjutatakse aga hunte otsima toitu inimeste juurest – ja nii tekivad ka külades liikuvad hundid. z Arvesta sellega, et inimene ei ole hundi saakliikide nimekirjas. Põdrad, metskitsed, punahirved, koprad ja teisedki ulukid tagavad hundile väga rikkaliku toidubaasi.
ilmub jaanuaris 2020
Info ja reklaam tel 614 4096, kaspar.kaljuste@ohtuleht.ee
Vida Press
Igal tööl on omad nõuded ja metsatöö on kindlasti see, kus üks nõudeist on turvalisust tagav kaitsevarustus – seda ei tohiks ükski uljaspea eirata saega metsa minnes ega ka koduhoovil saetöid tehes. Kaitseriietuse valimiseks tuleb aega võtta, sest väga tähtis on see, et rõivad istuksid hästi: laseksid vabalt liikuda, ei pitsitaks ega sooniks, aga ei lotendaks ka ülemäära. Hea metsatöörõivas on mugav, otstarbekas ja valmistatud kvaliteetsest materjalist. Disainilahendusi on aegade jooksul tublisti täiendatud, aga endiselt on kvaliteetse töö- ja kaitserõivastuse juures kõige olulisemal kohal mugavus ja ohutus.
Mitte ainult metsamehele Mootorsae keti liikumiskiirus on kuni 28 m sekundis. Sellise kiiruse juures piisab vähem kui sekundist, et endale väga raskelt viga teha. Just seetõttu on mootorsae kasutamisel väga oluline, et töövõtted oleksid õiged ja turvavarustus korralik. Allikas: Husqvarna
Vali alati sobiv suurus Töö- ja kaitserõivastuse tootjad soovitavad rõivaid valides mitte otsustada lihtsalt selle suurusnumbri järgi, mida tavaliselt kantakse, vaid tingimata riideid enne ostmist selga proovida. Näiteks juhivad Husqvarna esindajad tähelepanu sellele, et nende mudelid on mõeldud erinevale kehakujule: ka siis, kui inimesed kannavad sama suurusnumbrit, võib üks ja sama mudel ühe inimese seljas istuda kui valatult, teisele tundub aga ebamugav – sest ühele sobib sirge, teisele kitsas ja kolmandale hoopis taljes mudel. Enamasti on kvaliteetse töö- ja kaitserõivastuse tootjail välja töötatud ka juhised, kuidas oma kehamõõtude järgi valida sobivaim mudel ja õige suurus, aga parima valiku saab teha siiski riideid selga proovides.
Kui juba saag, siis ka kaitsepüksid Sageli soetab eramuomanik endale küll mootorsae, et koduseid saagimistöid hõlbustada, aga kaitsepükse peab miskipärast tar-
betuks. Paraku ei kaitse tavalised teksapüksid mootorsae keti eest mitte mingil viisil, tõsise õnnetuse juhtumiseks piisab ühest vääratusest. Spetsiaalsete kaitsepükste pealismaterjal on tavaliselt tugev ja üsna libe, selle all on täitematerjal: kui saekett juhtub pükste vastu minema, siis tavalistest teksadest läheks see lihtsalt läbi, kaitsepükstel lõigatakse aga läbi pealmine kiht, selle all olev kiuline täitematerjal tõmmatakse hooga saeketi vahele ja kett kiilub kinni. Pärast sellist õnnetust tuleb saekett ja veotähik kiulisest täitematerjalist korralikult puhastada ja püksid välja vahetada. Kodune saekasutaja ei pea tingimata valima kutselisele metsamehele mõeldud kallist töörõivastust, olemas on ka odavamaid spetsiaalsest kangast tööpükse. Sobivad näiteks sellised, mis kaitsevad jalgu vaid eestpoolt. Valikus on nii valmis kaitsepükse kui ka
selliseid, mis tõmmatakse teiste pükste peale. Hinnaskaala kallimast otsast leiab tööpükse, mis kaitsevad jalgu igast küljest ja on seega turvalisemad ja usaldusväärsemad. Neid kantakse tavaliste pükste asemel, teistele pükstele pealetõmmatavatena neid üldjuhul ei pakutagi.
Pestes järgi juhiseid Kaitseriietus puutub töötamisel paratamatult kokku higi, õlide jm ainetega, mis pikapeale võivad tungida läbi kaitsekihi ja nõrgendada selle toimet. Seepärast tuleb riideid pesta korrapäraselt ja pidada seejuures täpselt kinni rõivasildil toodud juhistest. Peale pesemise-puhastamise tuleb tingimata kontrollida, et kangas poleks kusagilt ülemäära kulunud, kahjustunud ega rebenenud. Tähtis on teha parandused korralikult, vajaduse korral tasub alati nõu küsida tootjafirma esindajailt. KRISTJAN ARRAS
OSTAME
Järgmine erileht
Mets
Mida jälgida saetöödeks kaitserõivaid soetades
Metsamajandamiskavad Metsa inventeerimine • Metsa hindamine Ekspertiisid Metsaekspert OÜ Tel/fax +372 742 2355 +372 514 8885
Oniar OÜ l Pargi 16 l Märjamaa l Tel: +372 5553 8339 metsatehnika@oniar.eu l www.oniar.eu
Aardla 23D, Tartu E-post: info@metsaekspert.ee www.metsaekspert.ee
METSAKINNISTUID KASVAVA METSA RAIEÕIGUST PÕLLUMAAD KOOS METSAGA Forest Reserves OÜ
+372 515 6858
info@forestreserves.ee
www.maa.ee
Topeltveljed koos kinnitustega kõikidele masinatele, uued ja kasutatud
+372 5268498, 766 8587, www.gersamia.ee, info@gersamia.ee
Reede, 29. november 2019
8 Mets
Halumasin ALTO KSK-50
Halumasin ALTO KSK-62
KOMMUNAAL- JA METSATEHNIKA MÜÜK
Lõikepea FARMIKKO
Puiduhakkur FARMI FOREST MELIT AP OÜ
Võsagiljotiin TIGER CUT
Punane 6-311, Tallinn 13619 (+372) 6384 336, (+372) 555 46297 info@melit.ee, www.melit.ee