HUNDIJAHIHOOAEG ALANUD – KAS HUNTE ON LIIGA PALJU? METSAMAA MÜÜKI TASUB PÕHJALIKULT KAALUDA. METSAISTUTAJAD SAAVAD TOETUST Aldo Luud
„Saan nüüd väga hästi aru, miks ütleb mu hea soomlasest sõber, taluperemees Kalle, et metsa ei müüda, ainult ostetakse.“
METS
Reede, 20. november 2020 • ÕHTULEHE TEEMALEHT
Sander Silm, talumetsa omanik Põlvamaal
Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
HUNDIJAHI HOOAEG: tänavu kütitakse rohkem kui mullu Hallivatimehed on tänavu paljudele peredele meelehärmi põhjustanud, murtud on nii lambaid kui ka koeri. Alanud hundijahi hooaeg kestab veebruari lõpuni ja tänavu on hundi esmane küttimismaht palju suurem kui see on olnud varasematel aastatel. KRISTJAN ARRAS
leht@ohtuleht.ee
Sel aastal on keskkonnaametile teatatud 237 huntide põhjustatud kahjustusjuhtumist, neist enim Harju-, Järva-, Rapla-, Pärnu- ja Viljandimaal. „Teadlaste hinnangul on meil hunte palju, nende arvukus on varasemate aastatega võrreldes märkimisväärselt suurenesuurene nee-
nud,“ ütleb Eesti Jahimeeste Seltsi esimees esime sime si mees es Tõnis es Tõnis õn nis Korts. Kortts. „Üheks „Üh Ühek ks põhjuseks on ilmastik – kaks viimast talve näiteks on olnud üsna lumevaesed ja seetõttu küttimiseks ebasoodsad, hunte on olnud raske jälitada ja tabada.“ Mullu ei suudetud-
ki kogu kehtestatud küttimismahtu täita: lubatud 87 hundist kütiti vaid 64.
Olud piirkonniti erinevad „Huntide arvukus on eelmise aastaga võrreldes kindlasti tõusnud,“ tõ tõusnud õ d,““ rääkis rääk ääk äkis k keskkonnaagenk tuuri elusloodusee osakonna peaspetsialist Peep Männil sel nädalal TV3 uudistesaates uudiss ja tõdes, et kui palju u hunte täpselt on, ei tea praegu u keegi. „Eeldame, et neid võib olla 26–32 pesakonda, mida o on muidugi palju, järgmiseks aa aastaks tuleks see kindlasti alla viia, viia a sest tegevus15–25 pesakonkava näeb ette 1 da, keskmiselt si i ehk 20, kussiis kile sinna kanti ttuleks see viia.“
Tänavu on riik andnud peaaegu poole suurema tellimuse kui eelmisel aastal: esmane küttimismaht on 140 hunti, aga et hundijahi load väljastatakse kahes järgus, tähendab see, et 140 isendi küttimise limiit on esialgne, jahihooaja vältel võidakse seda kogutud andmete kohaselt muuta. Alates 2018. aastast korraldatakse Eestis huntide küttimist ohjeldamisalade, mitte enam maakonnapiiride põhiselt, et küttida kõige rohkem suurimaid kahjusid kannatanud piirkondades, samuti suurtes loomakasvatuspiirkondades, aga säästa loodusmaastikes elavaid hundikarju, kes pole olulisi kahjusid põhjus-
tanud. Sel moel õnnestuks säilitada hundi asurkonna soodne seisund ja vähemalt piirkonniti ka tema ökoloogiline funktsioon, aga ennetada näiteks lambakasvatajate suuri kahjusid.
Juhtnööre kogenud küttidelt Eesti Jahimeeste Selts on hundijahiks kokku pannud oma soovitused. „Olukord on eri paikades erinev, mistõttu kõigile ühtviisi sobivaid täpseid soovitusi anda ei saa,“ ütleb Tõnis Korts. „Algajatel või vähese kogemusega hundiküttidel soovitame kindlasti suhelda juba kogenud jahimeestega, et leviksid parimad praktikad.“
Jahimeeste Jahimees s seltsi soovitused hundijahiks z Suunata küttim mi ne esmajärjemine korras piirkondadesse, kus on esinenud olulisi kahjustusi, eelkõige koerte murdmisi. Suunamise korraldamisel on oluline roll ohjamisala hundijahi kkoordinaatoril, ko ordinaatoril, kes peaks jahipiirkonna kasutajate kokkuleppena saama ka vastava volituse. z Arvestada tuleks asjaoluga, et koeri murravad valdavalt üksikud hundid või väiksemad hundirühmad,
samas on elutervete kutsikatega karjade lõhkumine jahtide käigus üks olulisim kahjustuste hulga suurenemise põhjus. z Võimalusel tuleks jätta küttimata ohjamisalal olevad kutsikatega hundikarjad, kelle elualal pole olnud kahjustusi või neid on olnud vähe. Eluterve hundikarja säilimine tagab jätkusuutlikkuse ning võimaluse hundijahi pidamiseks ka järgmisel aastal. z Kui soovitakse, et järgmisel aastal tekiks hundikari, ei maksa piirkonnas hunte küttida alates jaanuari keskpaigast, kui luuakse uusi paare ja paaritutakse. Aladel, kus on suurem oht kahjustusteks, soovitame siiski kohaliku püsiasustuse tekkimise ennetamiseks jätkata jahti kuni hooaja lõpuni. z Soovitame hundijahi korraldamisel kaasata kogu ohjamisala jahipiirkondade kasutajad, suurendades sellega koostööd ja infovahetust. Eelkõige puudutab see oh-
jamisala hõlmavaid eri maakondade jahimehi, kellega varasemat koostööd pole tehtud või see on olnud puudulik. z Kui jahimaade kasutajad, eelkõige eri maakondade jahimehed, soovivad ohjamisalale antud küttimismahu omavahelise kokkuleppega ära jagada, siis võib seda teha. Vastava soovi korral on keskkonnaagentuur (KAUR) nõus aitama. z Jooksvalt võiks sisestada hundivaatlusi jahilubade infosüsteemi Jahis, võimalusel koos fotodega. Neis jahipiirkondades, kus Jahis veel kasutusel pole, soovitame kasutusse võtta. Jahisesse sisestatud vaatlusi regulaarselt jälgides saab operatiivselt ülevaate huntide levikust ja arvukusest. z Kütitud huntide andmed ja bioproovid tuleks võimalikult kiiresti saata keskkonnaagentuuri. Nii vaatlused kui ka kütitud loomade andmed on aluseks küttimismahu II osa vajaduse selgitamisel. Allikas: EJS
Aldo Luud
Soomaa arendaja pälvis tunnustuse Äsjasel rahvusvahelisel teenusedisaini konverentsil PlayDay tunnustati Soomaal räätsa- ja kanuumatku korraldavat Aivar Ruukelit (pildil) Lääne-Eesti aasta turismiarendaja tiitliga. Aivar Ruukel on oma töö ja ühiskondliku tegevusega arendanud Soomaad ja toonud tuntust nii rahvuspargile kui ka kogu piirkonnale, tema eestvõttel hakati Soomaa rabadesse rajama laudteid, kirjutas Pärnu Postimees. „Tänu Aivarile on Soomaa piirkond jõudnud mitte ainult Eesti, vaid kogu maailma kaardile,“ ütles Lääne-Eesti turismi tegevjuht Elisabet Mast. „Ta on loodusemees, kes suudab alati üllatada ning kes on alati valmis nii Pärnumaa kui ka kogu Eesti looduse teemadel kaasa rääkima ja piirkonda esindama.“ Auhinna andis välja MTÜ Lääne-Eesti Turism, Aivar Ruukel valiti välja kümne kandidaadi seast. Konverentsil selgus ka piirkonna parim turismitegu. Paarikümne kandidaadi hulgast valiti selleks Hiiumaale rajatud Tuuletorni elamuskeskus. KRISTJAN ARRAS
Pixabay
Kõikide kändude hirm on kohal! Eestis loodud ekskavaatoritele mõeldud kännupuur on maailmas ainulaadne, purustab kännu kõigest paarikümne sekundiga. Ainulaadne disainilahendus (patendi ootel)
www.dipperfox.com info@dipperfox.com Tel 526 9328
See kännupuur on kiire nagu rebane. Töötab nii kiiresti, et sul hakkab pea ringi käima! minutis eemaldab kolm kändu kohandatav kõikidele ekskavaatoritele alates 13 tonnist sobib kasutamiseks nii metsas kui ka linnaruumis
Reede, 20. november 2020
18 Mets
Kui palju maksab raha? Ag Teet Malsroos
See on olnud ärev ja segane aasta – arvan, et mitte ainult minu jaoks. Teisalt jälle pakkus viirus mulle harukordse võimaluse olla kevadel püsivalt maal, mistõttu tänavu sai mõne kuuga metsas ja maakodus ära tehtud rohkem tööd kui mõnikord varem terve aasta peale kokku. Nüüd on taas käes veidi rahulikum aeg ja avasingi arvuti, et järele uurida, mida teevad praegu metsamaa hinnad. Põhjus lihtne – ma pole kaotanud lootust osta juurde veidi metsa. Lastele pensionisambaks või nii.
Rahapress hakkab tööle
Mitte asjata ei ütle mu hea soomlasest sõber ja taluperemees Kalle, kelle suguvõsale kuulub 300 aastat Lääne-Soomes talu, et maad ei müüda – ainult ostetakse.“
Eeldused, et metsamaa hinnad olla kukkunud, olid esmapilgul olemas. Pani ju koroona majanduse üsna suure surve alla. Teisalt aga tegi Euroopa Keskpank taas kord seda, mida on teinud massiliselt alates 2015. aastast – hakkas raha juurde trükkima. Ametlikult on selle tegevuse nimeks varaostuprogramm ja see sai alguse 2015. märtsis, kui euroala keskpangad hakkasid turule paiskama 60 miljardit eurot kuus. 2016. aasta aprillis tõsteti trükkimise tempot lausa 80 miljardi euroni kuus, kuid aasta hiljem algas ostumahtude vähen-
www.hevo.ee
Palgihaaratsid Palgivintsid
Metsa- ja põllumaade ost.
Tagakopad
Raieõiguse ostmine.
Roopsahad
Metsakinnistute majandamine.
Põllutehnika
Metsaraie ja metsamaterjali transport. Giljotiiniga võsaraie.
Helista ja küsi pakkumist! Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee
Pärnu mnt 75a / 78301 / Märjamaa / Raplamaa tel 52 84 932 / riho@timberston / http://www.timberston.ee/
Reede, 20. november 2020
Mets 19
a metsamaa? damine, mis päädis varaostude lõpetamisega aasta lõpus. Uuesti pandi rahapress huugama mullu sügisel, kui iga kuu paisati turule 20 miljardit eurot. Euroopa Keskpanga vastus viirusele oli veegi jõulisem: alates märtsist kuni 2020. aasta lõpuni paisatakse turule veel 120 miljardit eurot. Siinkohal kohe pean tsiteerima filmi „Malev“: kuidas see kõik on seotud sakslastega? Väga lihtne: kui nii edasi läheb, pole tulevikus raha väärtus kõrgem paberi väärtusest, millele raha on trükitud.
kus keskmine sissetulek ei jõua enam järele kinnisvara hinnatõusule ja mida aasta edasi, seda vähem tõenäolisemaks muutub minu jaoks metsa juurde ostmine. Seega tasuks igaühel, kes on mõelnud metsamaa müümisele, seda hoolega kaaluda: võimalus müüdud metsamaad tulevikus tagasi osta väheneb kogu aeg. Saan nüüd väga hästi aru, et mitte asjata ei ütle mu hea soomlasest sõber ja taluperemees Kalle, kelle suguvõsale kuulub 300 aastat Lääne-Soomes talu, et maad ei müüda – ainult ostetakse.
Metsamaa mediaanhind (EUR/ha) z Põlva maakond z Tartu maakond z Valga maakond z Viljandi maakond z Võru maakond
2020 4728,37 3524,23 6034,13 4194,34 3945,01
Allikas: maa-amet, tehingute andmebaas
Sisuliselt on tegemist inflatsiooniga, mis kajastub eelkõige kasvavates kinnisvara hindades, erand pole ka metsamaa hind. Kui majanduses on ikkagi ärevad ajad, jätkavad kinnisvara ning metsamaa hinnad tõusuteel. Mida see minu jaoks tähendab? Kätte on jõudnud reaalsus,
Pöördumatu otsus
Metsa müük on olemuslikult midagi pöördumatut. Midagi sellist, mida enam tagasi keerata ei saa. Miks? Põhjus on lihtne: metsa hind tõuseb kogu aeg, kusjuures tunduvalt kiiremini kui keskmised sissetulekud. See tähendab, et kord juba müüdud metsa on praktiliselt võimatu tagasi osta. Esiteks muutub metsamaa järjest kallimaks, teiseks ei müü seda mitte keegi, sest – pidage meeles! – metsamaad ostetakse, mitte ei müüda. 2019 3513,71 3631,53 3513,82 4310,62 3513,70
Aga mida siis teha, kui teile kuulub näiteks päranduseks saadud mets, millega pole aega, tahtmist ega oskust tegeleda? Kõige lihtsam: minge metsaühistu kodulehele, vaadake, kus asub lähim metsaühistu büroo ja võtke nendega ühendust. Metsaühistu pakub juba aastaid täisteenust, mis tagab omanikule nii ühtlase rahavoo ja seega passiivse sissetuleku kui ka rammusa penisonisamba tulevikuks. Lõpetuseks üks arvutus. Ütleme, et müüsite 2004. aasta esimeses kvartalis hektari metsa toonases mõistes hea hinnaga – eurodesse ümber arvutatult 1000 euroga. 15 aastaga on statistikaameti kalkulaatori kohaselt kumulatiivne inflatsioon olnud 62 protsenti, ehk kui panite selle raha tallele, siis nüüdseks on selle ostujõud vaid 380 eurot. Samal ajal on ühe hektari metsa juurdekasv aastas 3–5 tm/ha, millele lisandub veel maa väärtuse kasv. Mõtlemise koht, või mis? METSAOMANIK SANDER
OSTAME
kasvavat metsa metsa- ja põllukinnistuid raieõigust
Metsaomanik Sanderi taga on ajakirjanik Sander Silm, kes majandab Põlvamaal oma talumetsa ja kelle tegemistest saab lugeda lähemalt tema blogist https://metsaomaniksander. metsauhistu.ee/
www.vesmel.ee
OSTAME
• metsakinnistuid • kasvava metsa raieõigust OSTAME
Ǟ METSAKINNISTUID (KA HÜPOTEEGIGA) Ǟ RAIEÕIGUST Ǟ KASVAVAT VÕSA
PAKUME
Ǟ METSARAIE KOMPLEKSTEENUST Ǟ METSA HOOLDUSLEPINGUID Ǟ METSAMAJANDAMISKAVADE KOOSTAMIST
Södra Metsad OÜ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee
Hea metsaomanik! OSTAME:
kasvava metsa raieõigust, metsamaterjali, metsa- ja põllumaad
PAKUME:
head hinda ning kvaliteetset metsa ülestöötamise ja transpordi teenust
Tiit Reitel,
tel 506 0288, tiit@artiston.ee
Taavi Saar,
www.gryngrupp.ee
tel 508 9955, taavi@artiston.ee
Tel 513 1240 • info@gryngrupp.ee Küsi pakkumist: info@bmf.ee tel 516 5036 www.bmf.ee
TÕSISED metsamasinad
nii talunikule kui ka metsamehele Haaratsid 0,15-0,37 m2 Tõstukid 4,3-10 m Haagised 6-18 t
Topeltveljed koos kinnitustega kõikidele masinatele, uued ja kasutatud
+372 5268498, 766 8587, www.gersamia.ee, info@gersamia.ee
Reede, 20. november 2020
20 Mets
Kagumets OÜ OSTAME metsa-, põllumaad ja kasvava metsa raieõigust ka koos hoonetega. OSTAME maharaiutud metsalanke, nooremapoolset metsa ja võsastunud põllumaad metsa kasvatamise eesmärgil. OSTAME palki, paberipuitu ja 3-meetrist küttepuitu.
Kagumets OÜ, tel 5620 8897 Müüa KÜTTEPUID 30, 40, 50,60 cm, KAMINAPUOD võrgus ja lahtiselt. SAEMATERJALI, saunavoodrit, lavalauda ja servamata sangleppa ning kaske. KAUBAALUSTE valmistamine, erinevad mõõdud. Pakume transporti.
Telefon 5620 8897
Istutasid metsa? Taotle toetust! Tiit Blaat
KRISTJAN ARRAS
Inventeerimise toetus
Metsa uuendamise toetus on kujunenud üheks olulisemaks toetusliigiks. Erametsakeskuse kaudu toetatakse maapinna ettevalmistamist, metsapuutaimede soetamist koos istutamisega ja metsapuutaimede hooldamist.
16. detsember on metsa inventeerimise toetuse taotluste esitamise tähtpäev. Toetatakse metsamajandamiskava kokkupanemiseks vajalike inventeerimisandmete koostamist, andmed peavad olema metsaregistrisse kantud enne taotluse esitamist: kas taotluse esitamise aastal või sellele eelneval kahel kalendriaastal. Toetust saab taotleda metsaühistu, kellel on taotluse esitamise kuule eelneva kuu esimese päeva seisuga vähemalt 200 liiget. Ühistu võib küsida toetust oma liikmetele kuuluva metsamaa kohta. Erametsaomanik saab metsaühistust nõu ja abi kõigis metsa puudutavates küsimustes.
leht@ohtuleht.ee
Erametsaomanikul, kes on usinalt metsa istutanud ja nüüd ka toetustele hakanud mõtlema, tasub teada, et alates sellest aastast saab metsa uuendamise toetust taotleda ainult metsaühistu. Igal metsaomanikul on võimalus liituda endale sobiva metsaühistuga ja seal enne novembri lõppu taotlus vormistada.
Metsa uuendamise toetusest palju abi
Tel 523 2365 meris @meris.ee
Meris OÜ OSTAB metsamaad ja kasvavat metsa.
Ostame metsakinnistuid
Hind kuni 7000 € hektar
Metsa uuendamine on päris kallis ettevõtmine, mistõttu sihikindlale uuendajale võib toetusest olla palju abi: sõltuvalt kasutatavatest võtetest ja uuendusmaterjalist on hektari maksumus ligikaudu 700–900 eurot. Loodusliku uuenemise teed minnes on see esialgu küll odavam, kuid nii kaotab metsaomanik aega ning tulevikus ka raha. Metsa uuendamise toetust saab taotleda metsamaale, mille kohta on metsaregistris kehtivad inventeerimisandmed vähemalt eelmise aasta 1. jaanua-
ri seisuga. Toetust makstakse eri tööde eest, kõik need peavad olema tehtud enne taotluse esitamist samal aastal, maapinna ettevalmistamise puhul ka aasta varem. Maapinna ettevalmistamise toetus. Töö võib olla tehtud taotluse esitamise aastal või sellele eelneval aastal. Maapinna ettevalmistamise puhul ei peeta labidaga istutusaugu tegemist toetatavaks tegevuseks. Lappidena võib maapinda ette valmistada ka labida või maakirvega, kuid lapi mõõtmed peaksid olema vähemalt 40 × 40 cm. Toetuse suurus: kuni 96 EUR/ha.
Metsataimede ostmise ja istutustööde toetus. Toetatakse kasvukohatüübile sobivate puutaimede soetamist koos istutamisega. Taimede soetamise kohta pole vaja esitada arvet ega maksekorraldust, aga taotlusesse peab märkima, kellelt on metsataimed ostetud (tarnija peab olema registreeritud majandustegevuse registris). Toetuse suurus: kuni 400 €/ha. Metsakultuuri hooldamise toetus. Toetust saab kultuuri rajamise aastal ja kolmel järgneval aastal. Looduslikult uuenenud metsataimede hooldamiseks saab toetust raieaastal ja kolmel järgneval aastal. Hooldamise käigus on lubatud eemaldada uuenduse kasvu segavad rohttaimed, puud ja põõsad. Toetuse suurus: kuni 96 €/ha.
Toetuse taotlemine Metsaühistutel tuleb metsa uuendamise toetuse taotlus esitada 2. detsembriks. Metsaomanikul läheb asjaajamine ühistus
kiiremini, kui tal on käepärast andmed: z mis tööde eest toetust küsitakse (maapinna ettevalmistamise, metsataimede soetamise ja istutamise ning metsakultuuri hooldamise eest), z kus töid tehti (kinnistu katastritunnus ja eraldiste numbrid), z tööde maht (kas töid tehti kogu eraldisel või vähem). Taimede soetamise ja istutamise puhul tuleb ära märkida ka puuliik ja info selle kohta, kellelt taimed on ostetud (tarnija peab olema registreeritud majandustegevuse registris). Metsakultuuri hooldamise korral on vaja teada kultuuri rajamise aastat (toetust saab kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri ja kuni kolme aasta vanuste looduslikult uuenenud metsataimede hooldamise eest), ka võib ühistu soovida infot selle kohta, millal täpsemalt hooldustöid tehti. Allikad: metsaühistu, erametsakeskus
Järgmine erileht
Mets ilmub jaanuaris 2021
telefon 511 0415 info@landeker.ee www.landeker.ee
• • • • • • • • • • • • • • • •
Põllumajandus-, tööstus- ja metsatehnika rehvid, veljed. Haagise- ja kärurattad. Poolteljed rummuga. DATHO/RAJU topeltratta komplektid. Kummiroomikud koppadele. Veoautode ja haagiste uued ja protekteeritud rehvid, veljed. ATV rehvid, veljed. ATV kärurattad, poolteljed rummudega. Bobcat, väikelaaduri rehvid, veljed, roomikud. Murutraktorite rehvid. Aiakärurattad. Sõidu- ja pakiautode, maasturite rehvid. Valuveljed-suurim valik. Maasturire mudarehvid (Maxxis, Malatesta, BF Goodrich, Hankook jt.) Tõstukite, laadurite rehvid, veljed. Elastikrehvid. Lumesaha kummiplaadid. CHAMPION õlid (täisvalik sõiduautost rasketehnikani). ALLIANCE / PRIMEX / GALAXY / BKT rehvid maaletooja hinnaga.
Info ja reklaam tel 614 4096, kaspar.kaljuste@ohtuleht.ee
Iriscorp Transport OÜ TelCombi 521 0237 / 504 1738 on grupi ettevõte info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee
Tel 521 0237 / 504 1738 info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee
KASVAVA METSA OST METSAKINNISTUTE OST ÜMARPUIDU KOKKUOST METSATRANSPORDI TEENUS
urbgrupp@gmail.com
•
METSAMATERJALI LÕIKUS JA VÄLJAVEDU tel 501 8365