HUNDIJAHIHOOAEG ALANUD – KAS HUNTE ON LIIGA PALJU? METSAMAA MÜÜKI TASUB PÕHJALIKULT KAALUDA. METSAISTUTAJAD SAAVAD TOETUST Aldo Luud
„Saan nüüd väga hästi aru, miks ütleb mu hea soomlasest sõber, taluperemees Kalle, et metsa ei müüda, ainult ostetakse.“
METS
Reede, 20. november 2020 • ÕHTULEHE TEEMALEHT
Sander Silm, talumetsa omanik Põlvamaal
Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
HUNDIJAHI HOOAEG: tänavu kütitakse rohkem kui mullu Hallivatimehed on tänavu paljudele peredele meelehärmi põhjustanud, murtud on nii lambaid kui ka koeri. Alanud hundijahi hooaeg kestab veebruari lõpuni ja tänavu on hundi esmane küttimismaht palju suurem kui see on olnud varasematel aastatel. KRISTJAN ARRAS
leht@ohtuleht.ee
Sel aastal on keskkonnaametile teatatud 237 huntide põhjustatud kahjustusjuhtumist, neist enim Harju-, Järva-, Rapla-, Pärnu- ja Viljandimaal. „Teadlaste hinnangul on meil hunte palju, nende arvukus on varasemate aastatega võrreldes märkimisväärselt suurenesuurene nee-
nud,“ ütleb Eesti Jahimeeste Seltsi esimees esime sime si mees es Tõnis es Tõnis õn nis Korts. Kortts. „Üheks „Üh Ühek ks põhjuseks on ilmastik – kaks viimast talve näiteks on olnud üsna lumevaesed ja seetõttu küttimiseks ebasoodsad, hunte on olnud raske jälitada ja tabada.“ Mullu ei suudetud-
ki kogu kehtestatud küttimismahtu täita: lubatud 87 hundist kütiti vaid 64.
Olud piirkonniti erinevad „Huntide arvukus on eelmise aastaga võrreldes kindlasti tõusnud,“ tõ tõusnud õ d,““ rääkis rääk ääk äkis k keskkonnaagenk tuuri elusloodusee osakonna peaspetsialist Peep Männil sel nädalal TV3 uudistesaates uudiss ja tõdes, et kui palju u hunte täpselt on, ei tea praegu u keegi. „Eeldame, et neid võib olla 26–32 pesakonda, mida o on muidugi palju, järgmiseks aa aastaks tuleks see kindlasti alla viia, viia a sest tegevus15–25 pesakonkava näeb ette 1 da, keskmiselt si i ehk 20, kussiis kile sinna kanti ttuleks see viia.“
Tänavu on riik andnud peaaegu poole suurema tellimuse kui eelmisel aastal: esmane küttimismaht on 140 hunti, aga et hundijahi load väljastatakse kahes järgus, tähendab see, et 140 isendi küttimise limiit on esialgne, jahihooaja vältel võidakse seda kogutud andmete kohaselt muuta. Alates 2018. aastast korraldatakse Eestis huntide küttimist ohjeldamisalade, mitte enam maakonnapiiride põhiselt, et küttida kõige rohkem suurimaid kahjusid kannatanud piirkondades, samuti suurtes loomakasvatuspiirkondades, aga säästa loodusmaastikes elavaid hundikarju, kes pole olulisi kahjusid põhjus-
tanud. Sel moel õnnestuks säilitada hundi asurkonna soodne seisund ja vähemalt piirkonniti ka tema ökoloogiline funktsioon, aga ennetada näiteks lambakasvatajate suuri kahjusid.
Juhtnööre kogenud küttidelt Eesti Jahimeeste Selts on hundijahiks kokku pannud oma soovitused. „Olukord on eri paikades erinev, mistõttu kõigile ühtviisi sobivaid täpseid soovitusi anda ei saa,“ ütleb Tõnis Korts. „Algajatel või vähese kogemusega hundiküttidel soovitame kindlasti suhelda juba kogenud jahimeestega, et leviksid parimad praktikad.“
Jahimeeste Jahimees s seltsi soovitused hundijahiks z Suunata küttim mi ne esmajärjemine korras piirkondadesse, kus on esinenud olulisi kahjustusi, eelkõige koerte murdmisi. Suunamise korraldamisel on oluline roll ohjamisala hundijahi kkoordinaatoril, ko ordinaatoril, kes peaks jahipiirkonna kasutajate kokkuleppena saama ka vastava volituse. z Arvestada tuleks asjaoluga, et koeri murravad valdavalt üksikud hundid või väiksemad hundirühmad,
samas on elutervete kutsikatega karjade lõhkumine jahtide käigus üks olulisim kahjustuste hulga suurenemise põhjus. z Võimalusel tuleks jätta küttimata ohjamisalal olevad kutsikatega hundikarjad, kelle elualal pole olnud kahjustusi või neid on olnud vähe. Eluterve hundikarja säilimine tagab jätkusuutlikkuse ning võimaluse hundijahi pidamiseks ka järgmisel aastal. z Kui soovitakse, et järgmisel aastal tekiks hundikari, ei maksa piirkonnas hunte küttida alates jaanuari keskpaigast, kui luuakse uusi paare ja paaritutakse. Aladel, kus on suurem oht kahjustusteks, soovitame siiski kohaliku püsiasustuse tekkimise ennetamiseks jätkata jahti kuni hooaja lõpuni. z Soovitame hundijahi korraldamisel kaasata kogu ohjamisala jahipiirkondade kasutajad, suurendades sellega koostööd ja infovahetust. Eelkõige puudutab see oh-
jamisala hõlmavaid eri maakondade jahimehi, kellega varasemat koostööd pole tehtud või see on olnud puudulik. z Kui jahimaade kasutajad, eelkõige eri maakondade jahimehed, soovivad ohjamisalale antud küttimismahu omavahelise kokkuleppega ära jagada, siis võib seda teha. Vastava soovi korral on keskkonnaagentuur (KAUR) nõus aitama. z Jooksvalt võiks sisestada hundivaatlusi jahilubade infosüsteemi Jahis, võimalusel koos fotodega. Neis jahipiirkondades, kus Jahis veel kasutusel pole, soovitame kasutusse võtta. Jahisesse sisestatud vaatlusi regulaarselt jälgides saab operatiivselt ülevaate huntide levikust ja arvukusest. z Kütitud huntide andmed ja bioproovid tuleks võimalikult kiiresti saata keskkonnaagentuuri. Nii vaatlused kui ka kütitud loomade andmed on aluseks küttimismahu II osa vajaduse selgitamisel. Allikas: EJS
Aldo Luud
Soomaa arendaja pälvis tunnustuse Äsjasel rahvusvahelisel teenusedisaini konverentsil PlayDay tunnustati Soomaal räätsa- ja kanuumatku korraldavat Aivar Ruukelit (pildil) Lääne-Eesti aasta turismiarendaja tiitliga. Aivar Ruukel on oma töö ja ühiskondliku tegevusega arendanud Soomaad ja toonud tuntust nii rahvuspargile kui ka kogu piirkonnale, tema eestvõttel hakati Soomaa rabadesse rajama laudteid, kirjutas Pärnu Postimees. „Tänu Aivarile on Soomaa piirkond jõudnud mitte ainult Eesti, vaid kogu maailma kaardile,“ ütles Lääne-Eesti turismi tegevjuht Elisabet Mast. „Ta on loodusemees, kes suudab alati üllatada ning kes on alati valmis nii Pärnumaa kui ka kogu Eesti looduse teemadel kaasa rääkima ja piirkonda esindama.“ Auhinna andis välja MTÜ Lääne-Eesti Turism, Aivar Ruukel valiti välja kümne kandidaadi seast. Konverentsil selgus ka piirkonna parim turismitegu. Paarikümne kandidaadi hulgast valiti selleks Hiiumaale rajatud Tuuletorni elamuskeskus. KRISTJAN ARRAS
Pixabay
Kõikide kändude hirm on kohal! Eestis loodud ekskavaatoritele mõeldud kännupuur on maailmas ainulaadne, purustab kännu kõigest paarikümne sekundiga. Ainulaadne disainilahendus (patendi ootel)
www.dipperfox.com info@dipperfox.com Tel 526 9328
See kännupuur on kiire nagu rebane. Töötab nii kiiresti, et sul hakkab pea ringi käima! minutis eemaldab kolm kändu kohandatav kõikidele ekskavaatoritele alates 13 tonnist sobib kasutamiseks nii metsas kui ka linnaruumis