Mets november 2021

METSA MÜÜES ÄRA KUKU MESIKEELSETE SULIDE VÕRKU! HOOLDUSRAIEKS KÜSITI KÕIGE ROHKEM TOETUST. KANNA METSATÖÖDEL TURVARÕIVASTUST

„Esiplaanile tuleb seada erametsaomanike huvid ja seista selle eest, et säiliks senine lihtne ja selge toetuste taotlemise keskkond.“ Jaanus Aun, Eesti Erametsaliidu tegevjuht keskkonnaministeeriumi plaanist liita kokkuhoiu eesmärgil Keskkonnainvesteeringute Keskus (KiK) ja Erametsakeskus

l

d en

Er

b

au

Št

METS

Esmaspäev, 22. november 2021 • ÕHTULEHE TEEMALEHT

Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

Hortulus OÜ soovitused sügiseks Kõik vajalikud tarvikud metsatöödeks ja varuosad mootorsaagidele ning muruniidukitele!

Pfanner Zip-Neck töösärk 55 €

Pfanner Polartec jakk 118 €

Protos metsamehe- ja arboristikiivrid al 186 €

99 €

Swissinno rotilõks 11,90 € Swissinno hiirelõks 3,74 €

Pfanner Boa metsamehe turvasaapad 298 €

SiteBrush terashari võsalõikajale 43 €

Gränsfors suur lõhkumiskirves 112 €

Sta-For teleskoopvars 8 m 99 € Sta-For teleskoopvars 10 m 119 €

Tallinn, Pärnu mnt 368, tel 672 6820, e-post hortulus@hortulus.ee, www.hortulus.ee

Esmaspäev, 22. november 2021

2 Mets

Erametsaliit toetab raadamise piiramist Rahvusvahelisel Glasgow kliimakonverentsil COP26 allkirjastasid üle saja riigi – sealhulgas Eesti – juhid ühisavalduse, millega lubatakse ühiselt töötada selle nimel, et 2030. aastaks peatada metsade kadu raadamise läbi ning pöörata rohkem tähelepanu jätkusuutlikule metsamajandamisele.

Eesti Erametsaliit toetab raadamise piiramist ja on seisukohal, et raadamisega looduselt ära võetu tuleb loodusele ka hüvitada. Raadamisega eemaldatakse mets jäädavalt, et võimaldada varem metsa all olnud maa kasutamist mõnel muul otstarbel, näiteks teede ehitamiseks, elektriliinide rajamiseks või maa hoonestamiseks. Ehkki raadamine on teatud juhtudel ühiskonna vajaduste katmiseks möödapääsmatu, leiab Eesti Erametsaliit, et raadamise läbi looduselt ära võetu tuleb loodusele ka hüvitada. „Raadamine on paljudes riikides kõrgelt maksustatud, et vähendada selle läbi tekitatud ökoloogilist jalajälge,“ kommenteeris Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa. „Vaadates loodushoiu rahastuse puudujääki Eestis, on meilgi aeg raadamisega tekitatud kahjusid rahaliselt hüvitama hakata.“ Raadamise piiramine ei ole vastuolus seniste metsamajandamise a Meedi ar / Ekspress praktikate ega Rauno Volm raieviisidega. Pärast raiet metsad kas uuenevad looduslikult või need istutatakse ning süsinikku siduv ja elurikkust toetav kooslus taastub. Raadamisega kaotab maa selle funktsiooni alatiseks.

Eestis ja Euroopas on metsi läbi aastakümnete majandatud jätkusuutlikult, arvestades rahvusvaheliselt tunnustatud säästva metsanduse põhimõtteid. Eesti Erametsaliit loodab, et meie eeskuju leiab järgijaid kogu maailmas. IA MIHKELS

Ära kuku metsa müüe IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Peaaegu iga päev ilmub meedias uudiseid selle kohta, kuidas keegi on langenud petturite ohvriks, kandes vabatahtlikult üle suure rahasumma. Kuhugi pole aga kadunud ka sulid, kes tahaksid metsaomanikel naha üle kõrvade tõmmata.

Ehkki sellest, et iga helistajaga, kes avaldab soovi metsa või maad osta, ei maksa uisapäisa kokkuleppeid sõlmima hakata, on räägitud juba aastaid, leidub ikka veel neid, kes oma metsa või maa võileivahinnaga käest annavad. Kelmid kasutavad osavalt ära nii eakate inimeste kergeusklikkust kui ka seda, et üsna palju on päris õitsvas eas metsaomanikke, kellel pole erilist huvi oma metsaga tegelda ja kel pole vähimatki ülevaadet selle seisukorrast ega väärtusest.

„Mõtlesin – las kasvab!“ „Mina sain oma metsa juba rohkem kui kümne aasta eest vanavanematelt päranduseks,“ räägib 36aastane Katrin, kes – sarnaselt paljude teiste kelmide ohvriks sattunutega – ei soovi oma täisnime ajaleheveergudel näha. „Muidugi olin ma lapsena käinud vanaisaga metsast jõu-

lukuuske toomas ja vanaemaga seal seenel-marjul, aga praeguseks olen sootuks teise eriala inimene, elan Tallinnas, pärast vanavanemate surma satun sinnakanti haruharva – lihtsalt ma tean, et mul on seal mets. See ju kastmist-rohimist ei vaja, mõtlesin, et las kasvab. Nii see jäi.“ Jäi aga vaid seniks, kuni Katrin sai telefonikõne: me just võtame siin teie kinnistu kõrval maha üraskikahjustusega metsa ja mõtlesime teada anda, et ehk tahate ka juhust kasutada, et vähemalt see kõige hullem osa maha võtta – muidu on kaotus ikka väga suur, praegu veel midagi päästab. „Nende abiga ajasin kõik vajalikud paberid korda ja läks see mets,“ ohkab Katrin. „Alles siis, kui seal läheduses elavad tuttavad ühendust võtsid ja nördinult pärisid, miks ma sellise laastamise ette võtsin, hakkasin mõtlema, kas kõik ikka oli nii nagu mulle serveeriti.“ Siis sõitis Katrin lõpuks kohale, rääkis naabritega, võttis ühendust kohaliku metsaühistuga – ja sai teada, et halvimast päästmise jutt oli puhas bluff, lähikonnas ei olnud mingeid raietöid tehtud. „Sulid lihtsalt viskasid õnge vette ja mina olin see ullike, kes kohe konksu otsa jäi,“ tõdeb naine. „Pärast müüki veel rõõmustasin, et korteri remondiraha kukkus nagu taevast sülle, nüüd olen teada saa-

nud, et saamata jäänud summa eest oleksin vaat et uue korteri võinud osta.“

„Nii südamlik poiss oli!“ Telefoni teel pakkumiste tegijad on osavad ja hea jutuga. „Ega ma ju alguses mõelnudki müüa, aga see oli nii kena jutuga noormees,“ pihtis petta saanud 88aastane Lõuna-Eesti memm hiljem sugulastele. „Helistas ja uuris, kuidas tervis ja tuju, et ajad keerulised, kas lisaraha pole vaja, mets ju olemas ja võiks müüa. Ütlesin, et pole plaanis, siis rääkis veel ilmast natuke ja soovitas mõelda. Kõne ajal keelasin koera, Riksut, kes kippus haukuma. Kui siis noormees uuesti helistas, küsis kõigepealt, kuidas minul läheb, siis aga päris, kas Riksu on täna ka rahulikumas tujus. Niimoodi nimepidi küsiski, südame tegi kohe soojaks, et see tal meeles oli – no nii tore südamlik poiss oli!“ Seesama „südamlik poiss“ maksis memmele lõpuks, pärast telefonikõnesid ja kokkusaamisi suure tüki metsa raieõiguse eest neli korda vähem kui metsatukk väärt. „Isegi hästi, vast hakkas poisil Riksust hale,“ kommenteeris juhtunut mõru muige saatel memme lapselaps. „Siinsamas lähedal olla 80 000 väärt tükk mõni aeg tagasi läinud 8000 eest.“

Esmaspäev, 22. november 2021

Mets 3

s mesikeelsete sulide võrku!

Rauno Volmar / Ekspress Meedia

Eluterve umbusk kulub ära Kui said pakkumise müüa raieõigust või metsamaad, aga ei suuda otsustada, kas müüa või mitte, mõtle läbi üheksa lihtsat sammu, et teha endale kasulikum tehing. z Kas oled üldse plaaninud lähiajal oma metsaga tehinguid teha või tekkis mõte pelgalt saadud ahvatlevast pakkumisest? z Selgita välja, kes sinuga y ba xa ühendust võttis – iga helisPi taja taga on alati konkreetne firma. z Küsi kirjalik pakkumine, kus on välja toodud tehingu sisu (kas vaid raieõiguse või kogu metsamaa müük), katastrinumbrid või eraldised ning pakutav hind sortimentide kaupa. z Võta alati konkureerivad pakkumised teistest samas piirkonnas metsaga tegelevatelt ettevõtetelt. z Kontrolli pakkujate tausta – kas tegu on toimiva firmaga (ariregister.rik.ee), kas ettevõttel on maksuvõlgu (www.emta.ee/et/ariklient/paringud). z Vii end kurssi puidu hindadega. Erametsakeskuse kodulehe (www.eramets.ee) alajaotusest „Uuringud ja statistika“ leiad puiduturu kvartaliülevaated koos sortimentide keskmiste hindadega (vt hinnainfo). z Küsi tehtud pakkumistele hinnangut kohalikult metsaühistult – metsaühistu on ühiste huvidega metsaomanikke koondav organisatsioon, kus muu hulgas pakutakse metsandusnõustamist.

Nõustamisteenust rahastab osaliselt ka riik. z Selgita, millise lepingu ettevõte sinuga sõlmida soovib. Lepingute ja aktide näidised leiad Erametsakeskuse kodulehel rubriigist „Kasulik ja huvitav“ (lepingute ja aktide näidised). z Kaalu kohaliku metsaühistu liikmeks astumist – peale nõustamise aitavad metsaühistud ka praktiliste metsatööde korraldamise ja erametsaomanikele mõeldud toetuste vahendamisega.

Allikas: Erametsakeskus

Esmaspäev, 22. november 2021

4 Mets Gunnar Reinapu

Metsameetmest küsiti kõige enam toetust hooldusraieks Oktoobris lõppenud seni viimases metsameetme voorus küsiti noores puistus hooldusraie tegemiseks toetust üle 1,7 miljoni euro.

Kõige usinamalt teevad hooldusraiet Pärnumaa erametsaomanikud, järgnevad Võrumaa ja Viljandimaa.

Metsameetme kogueelarve oli tänavu üle 1,9 miljoni euro. Peale selle toetatakse ka ulukikahjustuste ennetamist ja tormi või tulekahju tagajärjel hukkunud metsa taastamist. Kõigi meetmes esindatud tegevuste peale küsisid metsaomanikud toetust kokku üle 2,12 miljoni euro, millest lõviosa – üle 1,7 miljoni euro – taotleti just hooldusraiete tegemiseks noores puistus. Toetuse abil saab hooldusraie tehtud 10 906 hektaril metsamaal.

Hooldusraie tegemiseks küsisid kõige aktiivsemalt toetust Pärnumaa metsaomanikud taotletud hooldusraie pindalaga 1522 hektarit. Pärnumaale järgnevad Võrumaa 1266 ja Viljandimaa 1014 hektariga.

Eesti suurima metsaühistu,

MTÜ Ühinenud Metsaomanikud juhatuse esimehe ja metsanduskonsulendi Kadri-Aija Viigi sõnul oli tänavu märgata, et ühistu kaudu toetuse taotlemise võimalust kasutati aktiivsemalt kui varem.

See on ootuspärane, sest ehkki metsaomanik saab taotluse esitada ka iseseisvalt, on metsaühistutes vajalik kompetents ja varasem kogemus nii taotluse koostamiseks kui ka kõigi toetatavate metsatööde tegemise korraldamiseks. „Näeme ühistus, et aastatepikkune töö on vilja kandnud ning üha enam saadakse aru, et nii uue metsapõlve rajamine kui ka hiljem noore metsa hooldamine on kvaliteetse metsa kasvatamise alus,“ ütles Viik.

Erametsakeskus teeb toetuse otsused 100 tööpäeva jooksul alates taotluste vastuvõtmise viimasest päevast. 2021. aasta sügisel esitatud taotluste kohta tehakse otsus hiljemalt 25.02.2022.

Toetusraha makstakse välja pärast tööde tegemist ja nende kohta dokumentide esitamist.

Allikas: eramets.ee

ERAMETSALIIT: säili metsandustoetuste t IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Eesti Erametsaliit leiab, et seni metsandustoetusi vahendava sihtasutuse Erametsakeskus plaanitaval ühendamisel Keskkonnainvesteeringute Keskusega (KiK) tuleb seada esiplaanile erametsaomanike huvid ning tagada metsandustoetuste taotlemisel lihtne ning ühtne keskkond.

Keskkonnaministeerium plaanib halduskulude kokkuhoiu eesmärgil ühendada nii riigisiseseid kui ka Euroopa Liidu eelarvest tulevaid erametsanduse toetusi menetleva sihtasutuse Erametsakeskus ja samuti toetusi menetleva Keskkonnainvesteeringute Keskuse.

Kui siseriiklikke metsandustoetusi, näiteks metsa uuendamise, inventeerimise või maaparanduse toetus, makstakse riigieelarvest läbi keskkonnaministeeriumi, siis Euroopa Liidu toetused noore metsa hooldamiseks ning Natura hüvitiste maksmiseks on maaeluministeeriumi haldusalas. Praeguse süsteemi järgi menetleb erinevatest allikatest tulevaid toetusi ühtselt Erametsakeskus, kuid eurora-

hast tulevate toetuste väljamakseid teeb PRIA. Plaanitava liitmise valukohaks võib olla just viimane, kes kuulduste järgi ei pruugi olla nõus eurotoetuste menetlemise õiguse andmisega KiKile.

Erametsaliidu hinnangul tuleb Erametsakeskuse ja KiKi liitmisel vältida olukorda, kus toetuste saamise kord muutub erametsaomanikule keerulisemaks ning omanik peab tulevikus toetuse saamiseks pöörduma kahe erineva organisatsiooni poole – siseriiklike toetuste taotlemiseks KiKi ning eurotoetuste tarbeks PRIAsse. „Kahe asutuse liitmisel tuleb esiplaanile seada erametsaomanike huvid ning seista selle eest, et metsaomanikule säiliks senine lihtne ja selge toetuste taotlemise keskkond. See tähendab, et toetuste taotlemisel ei tohi metsaomanikule tekkida täiendavat halduskoormust,“ kommenteeris Eesti Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun. „Kui erametsatoetused lähevad üle KiKile kui kogu keskkonnavaldkonnaga tegelevale asutusele, peavad säilima ka väiksemad, erametsandusspetsiifilised, kuid jätkusuutlikku majandamisesse panustavad toetusmeetmed.“ Allikas: Eesti Erametsaliit

Metsa uuendamine on üks neid töid, milleks toetuse taotlemine on

Esmaspäev, 22. november 2021

Mets 5

ima peab lihtne taotlemise kord Tiit Blaat / Ekspress Meedia

Viimased tänavused toetusvoorud Metsa uuendamise toetus II toetusvooru eelarve on 610 000 eurot.

Taotluste esitamise tähtaeg metsaühistutele: 1. detsember.

Toetatakse metsataimede soetamist ja istutamist, metsamaapinna ettevalmistamist ning metsauuenduse hooldamist, kui metsas on tehtud raie või mets on hukkunud. Tööd peavad olema tehtud enne taotluse esitamist.

Alates 2020. aastast saab toetust taotleda ainult metsaühistu kaudu. Erametsaomanikul, kes soovib toetust küsida, tuleb nüüd kiiresti tegutseda ja anda metsaühistule oma soovist teada, sest ühistul on vaja aega taotluse kokkupanemiseks ja kui võtta nendega ühendust viimasel minutil, ei pruugi andmed enam taotlusesse jõuda. Vaata Erametsakeskuse kodulehelt (eramets.ee), millised andmed tuleb metsaühistule esitada.

Metsa inventeerimise toetus Taotluste esitamise tähtaeg: 13. detsember.

Toetatakse metsamajandamiskava kokkupanemiseks vajalike inventeerimisandmete koostamist. Inventeerimisandmed peavad olema koostatud ja kantud metsaregistrisse enne taotluse esitamist.

Taotluse saab esitada vaid läbi metsaühistu! Et andmed kindlasti ühistaotlusse jõuaksid, tuleb metsaühistule enne novembri lõppu oma soovist teada anda ning lisada kinnistu omaniku nimi ja isiku- või registrikood, kinnistu nimi ja katastritunnus ning inventeeritud metsamaa pindala hektarites.

Täpsem info Erametsakeskuse kodulehel. praegu lihtne ja selge.

Ostame üle Eesti raieõigust metsa- ja põllukinnistuid kasvavat võsa

www.vesmel.ee

Allikas: eramets.ee

Topeltveljed koos kinnitustega kõikidele masinatele, uued ja kasutatud

+372 5268498, 766 8587, www.gersamia.ee, info@gersamia.ee

Metsa- ja põllumaade ost.

Raieõiguse ostmine.

Metsakinnistute majandamine.

Metsaraie ja metsamaterjali transport.

Giljotiiniga võsaraie.

Virnastatud võsa ja raiejäätmete ost.

Piirkonnad: Rapla-, Harju-, Järva-, Pärnu- ja Läänemaa.

Pärnu mnt 75a / 78301 / Märjamaa / Raplamaa tel 52 84 932 / riho@timberston / http://www.timberston.ee/

Oniar OÜ l Pargi 16 l Märjamaa l Tel: +372 5553 8339 metsatehnika@oniar.eu l www.oniar.eu l www.youtube.com/user/oniarchannel

Esmaspäev, 22. november 2021

6 Mets

Vida Press

Linnugripp tapab Eesti metsalinde

Tõhus kaitse töö

Iga nädal tuleb teateid surnud lindudest. Mullu leiti linnugrippi surnuna peamiselt luiki mere äärest, nüüd aga viitavad sisemaal linnukorjustelt saadud positiivsed proovid selgelt, et selle ohtliku haigusega on nakatunud ka meie paiksed metsalinnud.

Linnugripp on laialt levinud Euroopas, tegemist on epideemiaga, kirjutab Maa Elu. „Viimaste nädalate jooksul on eriti nakkava linnugripi viirusetüve H5N1 tõttu nakatunud ja tulnud hukata üle 1,5 miljoni kodulinnu. Poolas hukati ligi 700 000 lindu,“ ütles Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda.

Eestis on sel sügisel leitud linnugrippi siinsete püsiasukate – kassikakkude, kanakullide ja isegi merikotkaste seas. „Viirus on meil kindlalt olemas,“ tõdes Kalda. „Kohalike röövlindude nakatumine üle Eesti näitab, et keskkond on viirusega saastunud ning levik ulatuslik.

Praegu on linnugripp püsivalt Eestis levinud just kohalike metslindude populatsioonis.“ OHTULEHT.EE

37–59%

on võrreldes aastataguse ajaga tõusnud okaspuupalkide ja peenpalkide hinnad.

WWW.VINTS.EE

III kvartali lõpuks oli männipalgi keskmine hind jõudnud 109 euroni tihumeetrist, kuusepalgil üle 104 euro. Kvartali jooksul püstitati uusi hinnarekordeid peaaegu kõigis sortimentides. Paberipuiduturul on hinnad järk-järgult paranenud, kasepuidu hinda võib heaks pidada, haavapuidu hind on madalseisust välja tulnud ja ka küttepuidu hind on hakanud kergelt kasvama.

Hooldus väga oluline Töörõivas paratamatult määrdub, saega töötamisel puutub see kokku saepuru, puuvaigu, ketiõli, vihma-lume, pori ja higiga. Näiteks kui saepüksid on tugevalt määrdunud ja mustus on tunginud pükste kaitsekihtidesse, kleepuvad need omavahel kokku ega pruugi õnnetuse korral pakkuda enam piisavalt tõhusat kaitset.

Turvarõivaid tuleb pesta tehnoloogiliste kangaste pesuvahendiga, hästi sobib spordiriiete pesuvahend. Vältida tuleks pesupehmendit sisaldavaid vahendeid. Tingimata tuleb järgida rõivatootja soovitatud temperatuuri, mis sageli on 60 kraadi. Töörõivaid, mida kantakse iga päev, tuleks pesta vähemalt kord nädalas. Väga määrdunud riideid on mõistlik enne pesemist leotada vees, kuhu on lisatud sobivat pesuainet, et mustus saaks lahti liguneda.

Võimalikud pealmise kanga kahjustused tuleks kohe parandada, et mustus ei pääseks kaitsekihtidesse. Pealmist riiet parandades tuleks tingimata jälgida, et ei õmmeldaks kaitsekihtidest läbi, sest see vähendab riiete kaitseomadusi.

Nõuetekohaselt hooldatud turvarõivad teenivad kandjat aastaid.

MOBIILSED VINTSID JA LISAVARUSTUS Tel 50 83 731, 53 33 0641

Ostame metsakinnistuid Hind kuni 7000 € hektar telefon 511 0415 info@landeker.ee www.landeker.ee

Järgmine

Erileht METS Ilmub jaanuaris 2022

Info ja reklaam: tel 614 4096, kaspar.kaljuste@ohtuleht.ee

Esmaspäev, 22. november 2021

Mets 7

erõivastus aitab metsaödel õnnetusi ennetada IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Kutselist metsameest korraliku turvavarustuseta metsas töötamas naljalt ei näe, küll aga uhab nii mõnigi metsaomanik, kes satub saega metsa vaid kord-kaks aastas, seal küttepuid teha või jõulukuuski lõigata vähimagi kaitserõivastuseta. „Nii see paraku on jah — ikka veel on üsna levinud arusaam, et kui tööd tehakse harva, siis ei ole turvavarustus vajalik,“ tõdeb Husqvarna Eesti tegevjuht Jaanus Vahesalu. „Samas autoga sõites paneb enamik meist enesestmõistetavalt turvavöö peale ka siis, kui sõit ei ole pikk. Kui aga turvavöö kinnitamist jälgib ja kontrollib politsei, siis kettsae kasutamisel mingit järelevalvet ei ole.“ Siiski märgib Vahesalu, et nii nagu turvavöö on paarikümne aasta taguse ajaga võrreldes enesestmõistetavaks saanud, on ka turvavarustus kettsaega töötamisel praeguseks märkimisväärselt sagenenud. „See võiks kasvada ehk tempokamaltki, aga Eestis ei ole kahjuks selliseid regulatsioone, mis näiteks põhjamaades edukalt toimivad ja kus tänu sellele ei ole näha kummikute ja teksapükstega inimesi kettsaega tööd tegemas,“ ütleb ta. „Seal on inimesed mõistnud, et kettsaag on üks kõige ohtlikumaid tööriistu ja sae kasutamise oskuste omandamise kõrval on õige varustus üks olulisemaid võimalusi end kaitsta.“

• • • • • • • • • • • • • • • •

Meie metsaomanikud kipuvad sageli väitma, et turvavarustus on liiga kallis. Vahesalu sõnul ei vasta see ammu enam tõele: kõige soodsama turvakomplekti (püksid, saapad, kiiver) hind jääb alla paarisaja euro, mis on üsna väike investeering, kui arvestada enda kettsaega vigastamise võimalikke tagajärgi. „Paljudel juhtudel on kahjuks nii, et õpitakse alles oma vigadest,“ ütleb ta. „Kuulsin aastate eest lugu mehest, kes saega töötades ei kandnud turvavarustust ja õnnetul kombel vigastas ennast päris tõsiselt ning sattus haiglasse. Tema oli haiglast välja saades esimese asjana läinud poodi ja ostnud täisvaliku kaitsevarustust. Ometi olnuks ju mõistlik teha juba varem omalt poolt kõik selleks, et kui õnnetus peakski juhtuma, oleksid vigastused võimalikult väikesed.“

Ohutuse seisukohast hädavajalik „Ei ole oluline, kas tegu on professionaali või hobikorras kettsaemehega, võimalikud vigastused metsatöödel on ühtmoodi ohtlikud. Seejuures juhtub suur osa õnnetusi päeva teises pooles, kui ollakse juba veidi väsinud ja hooletusvead tekivad lihtsamalt. „Kaitsekiiver, õigemini küll metsatöökiiver koos kõrvaklappide ja sirmiga ning spetsiaalsed saekaitsepüksid on kettsaega töötamisel must be – rangelt soovituslik kaitsevarustus,“ rõhutab Vahesalu. „Loomulikult võiksid jalas olla ka saekaitsega turvasaapad ja käes spetsiaalse kaitsega töökindad, aga ilma

Põllumajandus-, tööstus- ja metsatehnika rehvid, veljed.

Haagise- ja kärurattad. Poolteljed rummuga.

DATHO/RAJU topeltratta komplektid.

Kummiroomikud koppadele.

Veoautode ja haagiste uued ja protekteeritud rehvid, veljed.

ATV rehvid, veljed. ATV kärurattad, poolteljed rummudega.

Bobcat, väikelaaduri rehvid, veljed, roomikud.

Murutraktorite rehvid. Aiakärurattad.

Sõidu- ja pakiautode, maasturite rehvid.

Valuveljed-suurim valik.

Maasturire mudarehvid (Maxxis, Malatesta, BF Goodrich, Hankook jt.)

Tõstukite, laadurite rehvid, veljed.

Elastikrehvid.

Lumesaha kummiplaadid.

CHAMPION õlid (täisvalik sõiduautost rasketehnikani).

ALLIANCE / PRIMEX / GALAXY / BKT rehvid maaletooja hinnaga.

metsatöökiivrita peas ja kaitsepüksteta jalas ei tohiks töötavat kettsaagi kätte võttagi.“ Metsatöökiiver ei ole mõeldud ainult pead kaitsma – selle küljes asuvad kõrvaklapid aitavad säästa kasutaja kuulmiskanaleid ülemäärase müra eest, võrkvisiir kaitseb aga nägu ja silmi saagimisel õhku paiskuvate saelaastude eest. Seega tasub igal saekasutajal arvestada, et kiiver ei ole oluline vaid metsas puid langetades, kus on oht mõne ootamatult murduva oksaga vastu pead saada, vaid see on sama oluline turvavarustuse osa ka koduaias lihtsamaid töid tehes, näiteks palke järgates või oksi saagides, sest kõrvad ja silmad vajavad kaitset igasuguste saetööde juures. „Igal kaitsekiivril, mis vastab EN397 standardile, on peale märgitud kuupäev,“ juhib Jaanus Vahesalu tähelepanu tõsiasjale, et kaitsekiiver pole igavene. „See on tootmise kuupäev, millest alates loetakse kiivri elueaks viis aastat – või siis kolm aastat alates ostu-/kasutuselevõtu kuupäevast. See on aeg, kuni kiivri turvalisus püsib nõutaval tasemel, edaspidi hakkab see halvenema.“ UV-kiirgus on peamine põhjus, miks muutub kiivri materjal ajapikku hapraks ja kergesti purunevaks. Selline kiiver ei taga õnnetuse/löögi korral piisavat turvalisust, kuigi väliselt võib see välja näha kõigiti viisakas ja korralik.

Jalad-käed vajavad samuti kaitset Ilmtingimata tuleks saega töötades kanda saekaitsega pükse, mis kaitsevad jalgu, ju-

hendab Vahesalu: spetsiaalne tugevaid kiude sisaldav materjal mässib saega kokkupuute korral kinni veotähiku ja saekett seiskub. Ühedki kaitsepüksid ei taga küll sada protsenti, et saekett jalani ei jõua, aga vigastuse raskusaste on alati märkimisväärselt väiksem, kui see oleks olnud saekaitseta pükse, näiteks tavalisi teksasid kandes. „Kaitsekomplekti võiksid kuuluda turvajalatsid — saekaitsega kummikud või nahksaapad, mis juhuslikult saeketiga kokku puutudes labajalgu kaitsevad,“ soovitab Vahesalu. Ta rõhutab, et elementaarse kaitse annab ka soodsama hinnaga varustus — kallimal on lihtsalt veel lisaväärtusi, näiteks on see peale kaitseomaduste ka ilmastikule vastupidavam, märkimisväärselt rohkem on mõeldud mugavusele jmt.

Kindlasti tuleks metsatöid tehes kanda silmatorkavat värvi jakki, et olla teistele juba kaugelt nähtav, ka on saagi käsitsedes mõistlik tõmmata kätte selleks tööks mõeldud saekaitsega spetskindad. Neil on vasaku käe kindapealne kaetud põhimõttelt samasuguse materjaliga, millest õmmeldakse saekaitsega turvapükse: paksem mitmekihiline ja kiuline kangas, mille tugevad kiud peatavad töötava kettsae keti otsekohe, kui tugevad kangakiud on saeketi ja veotähiku vahele sattunud. Kaitsevarustus saab sel puhul küll rikutud, aga käsi võib saada halvimal juhul vaid kerge kriimu, kui täishooga liikuv kett suure hooga peale lendab. Tavakinda puhul tähendaks selline õnnetus kindlasti rasket vigastust.

OSTAME

• metsakinnistuid • kasvava metsa raieõigust Södra Metsad OÜ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee

Trigon Experts ostab

KASVAVAT METSA ja METSAKINNISTUID .

Võivad olla läbi raiutud ja kaitsemetsad.

Müüa Harjumaal küttepuid 30–60 cm.

Nii kuivi kui ka tooreid, koos kohaletoomisega.

51 83 927 info@trigonexperts.ee | trigonexperts.ee

Iriscorp Transport OÜ TelCombi 521 0237 / 504 1738 on grupi ettevõte info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee

Tel 521 0237 / 504 1738 info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee

KASVAVA METSA OST METSAKINNISTUTE OST ÜMARPUIDU KOKKUOST METSATRANSPORDI TEENUS

urbgrupp@gmail.com

•

METSAMATERJALI LÕIKUS JA VÄLJAVEDU tel 501 8365

8 Mets

Esmaspäev, 22. november 2021