AASTA METSAMAJANDAJA: «MA POLE METSAST VÄLJA SAANUDKI!». VÕTA PUIDUTURU HINNAVÕNKEID RAHULIKULT. MINE ÕPI METSANDUST!
«Ega mets ole rukkipõld, et kui kaks nädalat hiljem lõikama lähed, oled poole saagist kaotanud.» TARMO LEES, Põlva metsaomanike seltsi tegevjuht evjuht
Mets
Neljapäev, 10. september 2015 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste, tel 614 4096 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht
Metsade majandamine koos OÜ Valga Puuga
SÄÄSTAB raha, keskkonda ja aega! l a a st a . 9 9 on 19 isega u m u a P d an alga amaj s OÜ V t e uulub m k d s i u t ,m asuta ise ja evõte t m t a e d n ev a are k tegel i t e isega e g m r t e o n to bioe ergia n e v erni u s t t s n a o a t k asse v e EST. l e V N I teg ANUL A R G AS
MIKS on OÜ Valga Puu PARIM VALIK? Meil on 15 aastat töökogemust metsanduses Varustame Helme ja Osula graanulitehaseid toorainega Teeme koostööd kõikide Eesti suuremate saeveskitega Omame kaasaegset tehnikat kõikides metsamajandamistöödes OÜ Valga Puule on omistatud FSC, PEFC ja ISO sertifikaadid
Neljapäev, 10. september 2015
2 Mets Tiina Kõrtsini
Puiduturu hinnavõnkei lugeda sõnumeid, mida IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Tänavuse linnuralli võit jäi koju Augusti keskel Ida-Virumaal peetud linnumääramisvõistluse Estonian Open võitis Eesti võistkond, kes tuvastas 141 linnuliiki. Võitjavõistkonda RC & Co kuulusid Andrus Jair, Mihkel Metslaid, Margus Ots, Uku Paal ja Peeter Raudsepp. Teine ja kolmas koht läksid Soome: 138 kindlaks tehtud linnuliigiga tuli teiseks võistkond MuoviLabaJengi, kolmandaks Team Ristisaari. Tänavu võttis linnumääramisvõistlusel üksteiselt mõõtu 16 võistkonda ühtekokku 68 linnutundjaga. Esimest korda osalesid leedukad. Võistkonnad tuvastasid võistluse käigus 192 linnuliiki. Harva nähtavatest lindudest märgati näiteks krüüselit, tuliparti, roohabekat, jõgivästrikku ja kaelus-turteltuvi. Järgmisel aastal on linnuralli Estonian Open 13. augustil Hiiumaal. ÕL
Iga kvartali lõpus koostatavad ülevaated olukorrast puiduturul on viimase aasta jooksul andnud ajalehtedele võimalust pealkirjadeks stiilis: «Hinnad kukkusid langusse!». Kas asjatundmatu metsaomanik peaks neist välja lugema soovituse oma kinnistu maha müüa, kuni see veel vähegi midagi väärt on? See, kes peab talu oma metsade keskel ja teab täpselt, miks ja mida oma metsaga teeb, ei lase end hinnavõngetest heidutada. On aga ka hulk eraomanikke, kel oma metsakinnistuga kuigi tihedat sidet pole. Nii mõnigi, kes on metsamaa päranduseks või kingituseks saanud, pole eriti kursis, mis tema maal toimub – heal juhul satub ta sinnakanti, kus mets kasvab, korra aastapaari jooksul, halvemal juhul ei teagi ta, kus tema mets täpselt asub. Las kasvab, küll ta kunagi ehk ära kulub! Võhikuist omanikes tekitavad hinnalangustest teavitavad
ÕIGEAEGNE RAIE
HILINENUD RAIE
MILLAL TULEKS MÜÜA RAIEÕIGUST? VASTUSE LEIAD MEIE KODULEHELT!
MÜÜ RAIE ÕIGEL AJAL. Ostame raieõigust, metsa- ja põllumaad üle Eesti. Ei vahenda, ostame endale. Ostanmetsa.ee
info@ostanmetsa.ee
tel: 555 86 086
KUI OLULISED ON USALDUS JA KINDEL PARTNER
Komplekt ATV-le
BMF XS/325
y Kandevõime kuni 1,5 tonni y Kraana pikkus 3,25 meetrit y Rotaator 1 t y Haarats 0,08 m2 y Hüdromootor asub haagisel y Hüdrauliliselt pikendatav raam
Neljapäev, 10. september 2015
Mets 3
st pole vaja välja seal tegelikult ei ole lehepealkirjad kergesti mõtte: ehk on viimane aeg kogu kupatus maha müüa?
Õige aeg küttepuid varuda
Paberi- ja küttepuude eest praegu head hinda ei saa – kui peenpuidu osa on suur, võiks metsal rahumeeli kasvada lasta. Aldo Luud
«Metsakinnistut müüa ma kohe kindlasti ei soovita,» hüüatab metsaekspert Heiki Hepner. «Ka viimased puiduturu uudised ei anna selleks tegelikult põhjust – tasub ikka aega võtta ja asjasse süveneda.» Hepner nendib, et hinnad liiguvad periooditi ikka üles-alla, selles pole midagi ebatavalist. Vaadata tuleb metsa. «Eestis on tugev saematerjali ja vineeritootmine, seetõttu annab korralikku palki alati müüa,» märgib ta. «Mida jämedamaks puu metsas kasvab, seda parem – andke aega!» Paberi- ja küttepuidu hind on praegu tõesti all, kena raieküpset metsa aga, eriti kui on põhjust peljata edaspidi näiteks palgi kvaliteeti rikkuvaid üraskikahjustusi, siis võib ka praegu raiuda: okaspuupalgi hind pole väga hea, aga ka mitte väga hull. «Küll aga tasub ahjuomanikel praegust olukorda ära kasutada,» juhib Hepner tähelepanu. «Kellel on kohta ja võimalust, saaks praegu hea hinnaga varu-
da paari-kolme aasta küttepuud – võimalus pikalt kuivada tuleb küttehalgudele vaid kasuks.» Põlva metsaomanike seltsi tegevjuht ja keskühistu Eramets üks eestvedajaist Tarmo Lees ütleb: kui omanikul endal metsaasjust erilist aimu pole, rääkimata pädevusest oma metsa seisundit hinnata, siis tuleb nõu küsida. Metsa üle ei saa otsustada selle järgi, mis naabruses toimub – igal metsatükil on oma eripära, igaüht tulebki eraldi vaadata. Kahte täpselt ühesugust metsa pole olemas.
«Ega mets ole rukkipõld!» «Tuleb pöörduda metsa asukoha järgse metsaühistu poole,» juhendab Lees. «Seal töötavad atesteeritud konsulendid, kes on valmis metsa üle vaatama, asjatundliku hinnangu andma ja soovitusi jagama: mida täpselt seal teha või millal teha, millega oleks vaja kiirustada, mida saab rahulikult võtta.» Selleks, et kohalikust metsaühistust abi saada, ei pea ise ühistu liikmeks astuma, nõuandeid ja soovitusi jagatakse kõigile, kes selleks soovi avaldavad. Lees märgib, et mõistagi hoiab
hea omanik pidevalt oma metsal silma peal – või laseb seda asjatundjail teha. Eriti oluline on see tema sõnul kuusikute puhul, mis võivad raieküpsena ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel kiiresti tarbepuidu kvaliteedist allapoole langeda. Nende puhul on oluline ära tabada õige aeg, millest edasi pole mõistlik raiet lükata. Hinnalangusejuttudest ei maksa aga Leesi sõnul end heidutada lasta. Näiteks toob ta mulluse ja tänavuse esimese poolaasta hinnavõrdluse. RMK on märkinud, et väljamüügihind on neil selles võrdluses tänavu 6% madalam, keskühistu Eramets on languseks nimetanud 4,2%. «Jättes kõik üksikasjad kõrvale – kas need üldse on sellised protsendid, mille puhul on õigustatud rääkida meedias dramaatiliste pealkirjadega hindade langusse kukkumisest?» küsib Lees. «Süvenege sisusse!» Kogenud metsamees soovitab appi võtta terve talupojamõistuse ja asju rahulikult ajada: «Ega mets ole rukkipõld, et kui kaks nädalat hiljem lõikama lähed, oled poole saagist kaotanud. Mets tahabki hoolikalt kaalutletud otsuseid – tark metsamees ei torma.»
Puiduturg tänavu teises kvartalis Keskühistu Eramets (KEM) hinnastatistika järgi odavnes kuusepalk kolme kuuga pool protsenti, männipalgi hind jäi esimese kvartali lõpuga võrreldes samale tasemele, peenpalgid kallinesid kuni üks protsent. Aastataguse ajaga võrreldes on langenud kõik okaspuupalkide hinnad, jämedamatel palkidel 7-8%, peenpalkidel 5-6%. Lehtpuu jämesortimentide keskmised hinnad ei ole hinnastatistika alusel 2015. aasta teises kvartalis muutunud. Aastataguse ajaga võrreldes on ainsana kallinenud kasepalk, kõik teised sordid on odavnenud. Kõige enam on odavnenud kasepakk (ligi 9%). Paberipuiduturul on hinnad olnud aasta algusest saati väga madalad ja on teises kvartalis veel pisut langenud – okaspuupuit on kvartaliga odavnenud kuni ühe protsendi ja lehtpuupuit kahe protsendi ümber. Jätkuvalt on kõige kallimaks sordiks kasepaberipuit ja kõige odavamaks sordiks kuusepaberipuit. Odavnemist jätkab KEM hinnastatistika järgi ka küttepuit: teise kvartali jooksul langes hind lisaks veel kolme protsendi jagu. Juunis maksis küttepuidu tihumeeter keskmiselt 22,74 eurot. Aastataguse ajaga võrreldes, mil hind oli niigi maas, on küttepuit muutunud veel ligi viis protsenti odavamaks. Riigimetsast müüdav küttepuit on kvartaliga 2% kallinenud, aastaga aga ligi 0,6% odavnenud. Riigimetsast raidmete varumise hind eratarbijale on käibemaksuta 6,50 eurot kuupmeetri kohta (50,70 eur/ha) ja kännupakkude hind 9,90 eurot kuupmeetri kohta (68,43 eur/ha). TNS Emori hinnastatistika järgi on 3 m ümarküttepuidu hind püsinud terve 2015. aasta ühel ja samal tasemel (28,15 €/ tm, hind ilma käibemaksuta). Aastataguse ajaga võrreldes on hinnalangus 2,4% Samas suunas liikus teise kvartali lõpuks ka hakkpuidu hind. Aasta esimesel viiel kuul püsis see TNS Emori statistika järgi tasemel 9,30 €/pm³, kuid juunis langes hind 8,96 €/pm³. Seega on hind märtsiga võrreldes odavnenud 3,7% ja eelmise aasta juuniga võrreldes 5,8%.
Metsa ülestöötamine ja väljavedu Võsaraie ja kokkuvedu Kraavikallaste ja metsasihtide puhastamine Kaevetööd ekskavaatoriga ja kändude juurimine WOODMASTER OÜ Tammsaare tee 47, Tallinn 11316 telefon +372 509 3152 | metsameister@hot.ee
www.woodmaster.ee
Neljapäev, 10. september 2015
4 Mets
Ostame
METSAKINNISTUID JA RAIEĂ•IGUST
Tel 507 2544. info@erametsa.ee
TÕNU MÄNDLA: M välja saanudki, met IA MIHKELS
tiit@reinpaul.ee, tel 5600 3450
OSTAME metsakinnistuid; kasvavat metsa; metsamaterjali ka virnastatud vĂľsa. PAKUME metsaraie teenust, PUHASTAME kraavid vĂľsast.
www.krkmoigu.ee
www.reinpaul.ee Väiketraktorid ja seadmed
Ăœle 15 a turul
Ăœle 1500 tootmisvahendi!
Palgilintsaed Hinnad alates 3 800 â‚Ź MĂœĂœME: mitmesuguseid niidukeid t pĂľllumajandustehnikat t puidutÜÜpinke t puidukuivateid t metallitÜÜpinke t kommunaaltehnikat
Tel 505 5661 RannamĂľisa tee 4f, Tallinn Varuosad: tel 607 0048, info@krkmoigu.ee
PREMIUMKLASSI Pelletid otse tootjalt 6 ja 8 mm, al 155 â‚Ź/t
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Metsaga pole suurt vaeva midagi, naerab Rästa talu peremees Tþnu Mändla. Kui kuu aega seal midagi ei liiguta, ei juhtu midagi – aga katsu sa lehmad-lambad päevakski hooleta jätta! Augusti lþpupäevil Lääne-Virumaal peetud metsamajandajate kokkutulekul kuulutas Eesti Erametsaliit muu hulgas välja ka aasta parima metsamajandaja. Tänavu pälvis selle tiitli Tþnu Mändla Valgamaalt. Karula valla Lßllemäe kßla Rästa talu kuulus mitu pþlve Tþnu Mändla emapoolsele suguvþsale, ka Tþnu ema on seal sßndinud. Tþnu sßnnikoht on Kiviþli, kuhu ema kßßditamisteßmberasustamiste järel elama sattus. 1992. aastast on Rästa talu aga taas nende pere kodu.
Väga oluliseks peab Rästa talu peremees metsauuendust. Kþik langid uuendab ja hooldab ta oma perega. Praegu on selles tÜÜs suur abi riigi- ja eurotoetustest, tunnistab mees. Maapinna ettevalmistus, taimede ost, istutus, noorendiku hooldus – kþigeks saab toetust. Muidu oleks ikka keeruline: ostad taimed, veedad pikad päevad istutades metsas – aga palka selle tÜÜ eest keegi ju ei maksa. Toetus tuleb kßll tagantjärele, aga saad sellega arvestada, see on metsaomanikule ikka suureks abiks. Endistele pþllumaadele varem istutatud metsast kujundab ta tulevikumetsi valgustusraiete ning kasvavate puude laasimisega, harvendusraiet plaanib kasvukohatßßbi ja ilmaolude järgi. Väga oluliseks peab ta ka
140 hektarit oma metsa Ma pole oma elus muud tÜÜd teinud: lþpetasin Luua tehnikumi ja sestsaati pole metsast välja saanudki, muheleb Tþnu. Linnaelu mulle ei sobi, kþik see tolm ja tahm, Kiviþlis veel eriti – ehk ma selle eest metsa pagesingi. Rästa talul on 170 hektarit maad, suurem jagu sellest, umbes 140 hektarit, on mets. Kas tÜÜd ja vaeva on ikka kþvasti? Metsaga on see hea asi, et suurema jao tÜÜdega saad rahulikult oodata, kuni þige tahtmine peale tuleb, muheleb peremees. Kþrvalseisjate hinnangul näib temal see tahtmine kßll kogu aeg peal olevat. Tþsi on aga see, et ßhtegi tÜÜd ei vþta ta ette uisapäisa, kþik on pþhjalikult läbi mþeldud. Tema puhul hakkabki silma see, et ta teab täpselt, mida teeb, tal on nii kogemusi kui ka oskusi, märgib Valgamaa erametsaßhingu metsakonsulent Enn Tomson. Metsandus on ta elustiil, ta on terve oma elu metsale pßhendanud.
Seitse eriauhinda Eesti Erametsaliit tunnustas metsamajandajate kokkutulekul teisigi tänavu eriti silma paistnud metsaomanikke, jagades välja eriauhindu. ď Ź Ilmar Ait – tubli teedeehitaja ď Ź Andres TĂľnisson – tubli metsa mineviku vaatleja ja tuleviku plaanija ď Ź Tiit Linnamägi – tubli metsakultuuri kandja ď Ź Andres SĂľnajalg – tubli pĂźsimetsa majandaja ď Ź Rimmukas OĂœ – tubli maaparandaja ď Ź Eremka OĂœ – tubli metsauuendaja ď Ź Lea TĂźrnpu, Ain Einberg, Kaalu Kirme – tublid kaasomanikud Allikas: Eesti Erametsaliit
MALBERG ARENDUSE OĂœ METSA ĂœLESTĂ–Ă–TAMISTEENUS MTZ 82 VĂ„LJAVEDU Harvesteri- ja saemeestelĂľikus Čˆ ‡–•ƒÂ?‹Â?Â?‹•–—–‡ ‘•–Â?‹Â?‡ Čˆ ƒÂ?Â?‡Â?ƒ–‡”ŒƒŽ‹ ‘•– Œƒ Â?òòÂ? Čˆ Â”ÂƒÂƒÂ˜Â‹Â†Â‡ÇĄ Â?‹Â?Â?‹•–—–‡ Œƒ –‡‡¥¥”–‡ ’—Šƒ•–ƒÂ?‹Â?‡ Â˜Ă™Â•ÂƒÂ•Â– Čˆ ò––‡’—— Â?òòÂ? Č‚ Í—ÇŚÂ?‡‡–”‹•‡† Œƒ ŽÙŠ—–—†
maaparandust, sest liigniiskes kasvukohas pidurdub metsa kasv ja tÜidki on raske teha. MÜÜdunud suvel tegime siin kuivendustÜid, mässasime kraavide-truupidega, aga tegime ka puhkekoha – ju see neile silma jäi, kes mind tiitli vääriliseks pidasid, oletab Tþnu. Enn Tomson ßtleb, et Rästa peremees osaleb aktiivselt ka metsaßhistu tÜÜs. Ta ei hoia oma teadmisi ega kogemusi vaid endale: tema metsades on ßhistu korraldanud praktikaþppepäevi. Tþnu Mändla kiidab omakorda Enn Tomsonit, märkides, et konsulent on asjalik ja kogenud mees, kellega on hea metsaasju arutada ning vajadusel nþu kßsida.
Usub järeltulijate huvisse Tþnu Mändlal on neli last ja seitse lapselast, vanim lapselaps þpib seitsmendas klassis, noorim on aastane. Seda muret, mis mu metsast ßkskord saab, mul väga pole, usub Tþnu. Keegi järeltulijaist selle ikka ßkskord ßle vþtab. Lapsed on kþik maaeluga seotud, lapselastega pßßan, kui vähegi mahti, koos marjul-seenel käia, et mets neilegi tuttavaks teha ja metsatarkusi edasi anda. Lßpsikarja – vaat seda oleks vist tþesti raske kellelegi kaela määrida. Pþline metsamees ßtleb, et lemmikaastaaega tal polegi: talvel saab kßll kevadet oodatud, aga tegelikult on mets ilus igal aastaajal. Kas aga kþigi kasvatus- ja hooldustÜÜde kþrvalt jääb aega oma metsas lihtsalt niisama jalutada ja sellest rþþmu tunda? Mul on see eriti lihtne – astun uksest välja ja ßkskþik, kuhu vaatan, igal pool on mets siinsamas. Aga emotsionaalselt... Ma olen nþukaaegne inimene, tÜÜtasin siis ka metsas ja julgen kßll Üelda, et vþtsin oma tÜÜd sßdamega, aga ei saa salata, vahe praegusega ikka on. Ma ei oska seda tunnet sþnadesse panna, aga kui seal kþnnid – no oma on ikka oma!
Hea Hea m e tsaomanik! OSTAME: ¸ kasvava metsa raieþigust ¸ metsamaterjali PAKUME: head hinda ning kvaliteetset metsa ßlestÜÜtamise ja transpordi teenust Margus Ritson, tel 503 0618 margus@artiston.ee
AS Tartu Graanul Tel 5300 5959 info@tartugraanul.ee www.tartugraanul.eu
Tel 525 4732, e-post metsadkorda@gmail.com
OSTAME: ¸ metsakinnistuid
Kuulutus ei aegu!
Taavi Saar, tel 508 9955 taavi@artiston.ee
Neljapäev, 10. september 2015
Mets 5 Teet Malsroos
Ma pole metsast s on kogu mu elu.Âť Metsa uuendamise toetus Taotlus tuleb esitada 1. detsembriks 2015. Metsa uuendamise toetust vĂľib taotleda nii metsaĂźhistu kui ka erametsaomanik, toetuse eesmärk on tagada metsaressursi kvaliteedi parandamine ja metsamaa tootmispotentsiaali efektiivsem kasutamine. Toetatavad tegevused: ď Ź metsakultiveerimismaterjali (v.a metsapuuseemnete) soetamine; ď Ź maapinna ettevalmistamine; ď Ź metsaistutamistÜÜd; ď Ź kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri hooldamine. AbikĂľlblikud on taotluse esitamise kalendriaastal tehtud kulud. Metsakultiveerimismaterjali soetamise ja maapinna ettevalmistamise korral on abikĂľlblikud ka kulud, mis on tehtud taotluse esitamise aastale eelneval kalendriaastal. Toetuse määrad: ď Ź metsakultiveerimismaterjali soetamisel kuni 80% soetuse kogumaksumusest, kuid mitte rohkem kui 0,35 eurot laialehise lehtpuuliigi ning 0,16 eurot teiste metsapuuliikide taime kohta; ď Ź maapinna ettevalmistamisel kuni 96 eurot hektari kohta; ď Ź metsaistutustÜÜdel kuni 128 eurot hektari kohta; ď Ź metsapuutaimede hooldamisel kuni 96 eurot hektari kohta kalendriaastas. Toetusetaotlust on mugav esitada e-PRIA portaalis, aga selle vĂľib digitaalselt allkirjastatunabsaata ka aadressile siseriiklik@eramets.ee, läkitada posti teel vĂľi tuua ise kohale Erametsakeskuse kontorisse Tallinnas, Mustamäe tee 50. Ăœksikasjalikumat infot leiab Erametsakeskuse kodulehelt (www.eramets.ee).
RMK teeb maakondades metsaparandustÜid Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tellimusel ehitatakse sel aastal 489 kilomeetrit metsateid ja rekonstrueeritakse kuivendussßsteeme 23 800 hektaril. Kþige rohkem tehakse tänavu metsaparandustÜid Pärnu- ja Ida-Virumaal, oma osa saavad aga teisedki maakonnad. Tartumaa metsadesse näiteks ehitatakse 15 km metsateid ja rekonstrueeritakse metsakuivendussßsteeme 1030 hektari suurusel maa-alal. Metsateid rajatakse ja vanu metsakuivendussßsteeme rekonstrueeritakse selleks, et parandada ligipääsu metsa, lihtsustada metsatÜid ning säilitada varasema kuivendusega saavutatud puidu lisajuurdekasv ja parem kvaliteet. Teadlaste hinnangul kasvab tänu metsakuivendusele Eestis igal aastal ligikaudu ßks miljon tihumeetrit puitu rohkem. Parem metsateede vþrgustik on oluline ka metsatulekahjude kustutamiseks ning muudab metsas liikumise
mugavamaks seenelistele-marjulistele ja matkajatele.bMullu investeeris RMK metsateede ja kuivendussĂźsteemide rekonstrueerimisse ja hooldamisse 23,6 miljonit eurot. Selle eest ehitati ja uuendati 267 kilomeetrit teid ja taastati kuivendussĂźsteeme Ăźle 7000 hektaril. Tänavu kulutatakse 23,3 miljonit eurot ja Ăźhtekokku on valmivaid objekte Ăźle Eesti paarisaja ringis. Enam-vähem samasse suurusjärku jäävad investeeringute kogumahud ka järgmistel aastatel. Ăœldjuhul tehakse metsaparandustĂśid Ăźhel objektil kaks aastat, enamik tĂśid valmib septembrisoktoobris. Teenust pakub RMK-le Ăźle poolesaja ettevĂľtte. ÂŤVanade kuivendussĂźsteemide rekonstrueerimisega loodame valmis saada aastaks 2022, siis jäävad mĂľneks ajaks vaid regulaarsed hooldustÜÜd,Âť märkis RMK metsaparandustalituse juhataja Margus Reimann. ÂŤTee-ehitus on aga pidev protsess, olemasolevate teede uuendamistsĂźkliks arvestame 30 aastat.Âť
Saun - suvila MARGO
Allikas: Erametsakeskus
Rästa talu peremees Tþnu Mändla on ainus metsaomanik, kes on parimaks metsamajandajaks tunnistatud kaks korda: esimest korda pälvis ta selle tiitli 1999. aastal.
!
# "
# !
# "
!
www.saaremaasaunad.ee
Neljapäev, 10. september 2015
6 Mets
Mine kooli – õpi metsandust! Aldo Luud
IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Ehkki enamik õppureid istub juba koolipingis, on veel võimalusi neilgi, kes oma õpihuviga mingil põhjusel hilja peale jäänud.
Kas oskaksid ehitada kurepesa? Aldo Luud
Looduse ehituskunst näitusel vaadata Energia avastuskeskuses on lasteaia- ja algkoolilastele mõeldud uus teadusnäitus «Arhitekt Ämblik ja insener Mutt». Näitusel saab teada, kuidas loomad, linnud, putukad ja teised elusolendid oma kodu ehitavad ning mida on inimestel nende ehituskunstist õppida. Saab pugeda mutikäiku, ehitada kurepesa, kanda teokarpi, olla mesilane kärjes või tunda end kärbsena ämblikuvõrgus. Näituse kõrval on suurematele lastele geomeetriateemaline 4DFrame töötuba «Looduse arhitektid» ja väiksematele programm «Mesimummula». Vaadata saab ka Eesti multifilmi «Meemeistrite linn». ÕL
Seeneaeg lõpuks käes? Päikest on olnud, vihma on olnud – ehk on metsa all lõpuks ometi ka seeni leida? Võtke pere kokku, haarake korvid käevangu ja minge asja uurima. Kui seeni ei leiagi, siis midagi põnevat on metsas alati. ÕL
Luua metssanduskoolis on kõik õppekohad täis, küll aga tasub kooli kodulehel silm peal hoida lühiajaliste koolituste-kursuste asjus, mida korraldatakse aasta läbi. Pärnumaa kutsehariduskeskuses on mõnele erialale lisavastuvõtt, muu hulgas on võimalik õppida arboristiks ja metsakasvatajaks. Arboristiks soovijal peab olema ette näidata põhikooli lõputunnistus, metsakasvatust võib tulla õppima aga ka see, kel koolitee enne põhikooli lõppu katki jäänud.
Ülemist vanusepiiri pole «Päris kindlasti võivad koolimaja ukse lahti teha ka need, kelle viimane koolipäev on jäänud aastate taha,» julgustab kutseõpetaja Marje Kask. «Juba alustanud õpperühmades on meil praegugi õppureid, kel vanust üle viiekümne aasta – õppida pole kunagi hilja ja teadmised kuluvad alati ära. Meie metsanduserialad on üsna laiapõhjalised, kasulikke teadmisi ja praktilisi oskusi saavad nii erametsaomanikud, inimesed, kes juba metsanduses töötavad, aga ka
õpingud aasta, õpitakse Voltveti koolituskeskuses Tihemetsas nädalaste sessioonide kaupa. Õppekava annab metsanduslikud teadmised ja praktilised oskused, mis on vajalikud erametsaomanikele, metsauuendamise, metsakasvatuse ja raiega tegelevatele inimestele. Õpitakse metsa uuendamist, kasvatamist, saeõpetust ja raiet, ümarmetsamaterjali kvaliteedi nõudeid, valikainetena nt ohtlike puude langetamist või parkmetsade ja haljastute hooldamist jpm.
Tarkust oma metsa või palgatöö tarvis
Valikõpingute võimalus Üldainete kõrval on õpihuvilistele mõlemal erialal ka valikõpingute võimalus. Arboristidel: dendroloogiline inventeerimine, viljapuude ja marjapõõsaste lõikus, nõustamine ja juhendamine, puukoolimajanduse alused, ümarpalkehitamine. Metsakasvatajail: uuendusraiete praktilised tööd, metsauuendamise praktilised tööd, puiduvarumistehnoloogia, ohtlike puude langetamine, parkmetsade ja haljastute hooldamine, arvutiõpetus, erialane inglise ja vene keel. Allikas: Pärnu kutsehariduskeskus
need, kel huvi tulevikus selles valdkonnas tööle asuda.» Arboristi ehk puuhooldaja õpingud kestavad poolteist aastat, amet eeldab füüsilist vastupidavust, sest töötada tuleb kõrgustes ja sundasendites. Ka
nõuab see töö head koordinatsiooni- ja reageerimisvõimet. Eriala lõpetanu võib töötada arboristina, konsultandina puuhooldusega tegelevas ettevõttes, vajadusel ka raietöölisena. Metsakasvatuse erialal kestavad
Metsakasvatuse õppekava lõpetanu saab hakkama oma metsa majandamisega, võib töötada raietöölisena metsandusettevõtetes või füüsilisest isikust ettevõtjana. Praktiline töö toimub kooli metskonnas. Ettevõttepraktika sooritatakse ja võimalikud töökohad pärast kooli lõpetamist on RMK metskonnad ja metsa- ning puidufirmad, arboristidel haljastuse, parkide hooldamise ja haldamisega tegelevates ettevõtetes, puukoolides ja aiandites. Eksameid-katseid kummalgi erialal sisseastumisel pole, küll aga individuaalne vestlus kõigi õpilaskandidaatidega. Õpingute ajal on võimalik taotleda õppe- ja sõidutoetust, kooli lõpetamisel saab õpilane tunnistuse kutseõppe läbimise kohta.
REMONDI VÕI EHITA OMA METSAMASIN ISE!
USALDA KVALITEETI!
Ostab:
RS160
ͻ kasvavat võsa ͻ lehtpuulankide raie õigust
Pakub:
HOOLDA OMA MASIN ENNE TALVE!
membraan-hüdroakud RS210
ͻ võsaraieteenust RS280
ͻ võsa ja metsa väljavedu ͻ kraavide, teede ja põlluäärte puhastamist võsast Info tel 5884 9935 dimens@dimens.ee www.dimens.ee
RS220 Kasuta HYDAC-Nordhydraulic jagajat ja varuosi! Kaup otse maaletoojalt. võidaajas ajasjajaveendu kasuta kvaliteedis! parimat! hüdrovoolikud – võida Voolikute tegemine ootetööna
Hüdraulika ja pneumaatika. Komponentide jae- ja hulgimüük HYDROPOWER OÜ
Ringtee 12a, Tartu tel 734 4430
info@hydropower.ee www.hydropower.ee
Neljapäev, 10. september 2015
Mets 7
MAIRI KADAK
Harjumaa 514 8238
leht@ohtuleht.ee
Seenelisel-marjulisel pole metsas hoogu sattudes kuigi keeruline end ära eksitada – keset usinat saagiroobitsemist korraks selga sirutades võib selguda, et läheduses pole enam ühtki märki, mis metsa tulles meelde sai jäetud. Mida teha?
Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238
Säilita rahu, istu ja mõtle läbi, mida teha: kas jääd paigale ja ootad abi või püüad edasi liikudes omal käel leida õige suuna, jagab Naiskodukaitse Tallinna ringkonna tegevliige Pirjo Land ühenduse kodulehel eksimise puhuks nõuandeid.
Helista numbril 110 Politsei appikutsumiseks tuleb helistada lühinumbrile 110. Enne numbri valimist mõtle rahulikult läbi kogu info, mida oskad anda: maakond, vald ja küla ning võimalikult täpne koht, kust metsa sisenesid, kas oled metsas märganud veekogu, mingeid riigimetsa märgistustahvleid, viitasid, varemeid vmt, kas läheduses on näha elektriliine, mis tüüpi on ümbritsev mets – mida täpsem info, seda hõlpsam on otsijail sinu asukohta tuvastada. Ära katkesta kõnet enne, kui selleks luba antakse. Kui leiad pärast helistamist siiski ise tee metsast välja, anna sellest kindlasti samal numbril teada.
Paigale jäädes otsi peatuskoht Kui kaasas on laetud mobiiltelefon (selleta ei maksagi metsa minna!), tasub helistada ja abi ootama jääda ennekõike sellel, kelle füüsiline vorm kehv, kes tunneb end väsinuna või on metsas viga saanud. Ka siis, kui on pimedaks minemas või ilmaolud järsult halvenenud, on paigale jäämine mõistlik lahendus. Kui abiandjaile (politseile, lähedastele) on telefoni teel jagatud võimalikult üksikasjalik info, tuleks leida läheduses hea peatumiskoht. Äikeseohu korral tuleks vältida lagedal kasvavaid üksikuid suuri puid – need võivad välku ligi tõmmata. Parim peavari on Pirjo Landi sõnul laiade okstega vana kuusk, mis pakub varju kõrvetava päikese, tuule ja ka vihma eest. Hea, kui selline puu kasvab lagendiku serval – sinna saab muretult lõkke üles teha, et vajadusel sooja saada või märjad riided ära kuivatada, ennekõike aga selleks, et end otsijaile võimalikult märgatavaks teha.
Edasi liikudes puhka aeg-ajalt Kui abi kutsuda ei saa, sest mobiiltelefoni pole kaasas või see on tühjaks saanud, tuleb keskenduda suuna valikule, et edasi liikuda. Arukas oleks metsa minnes võtta kaasa kompass ja/ või kaart, aga kui kumbagi pole, saab liikuda päikese, tähtede, kuu ning muude looduses leiduvate märkide järgi. Jälgige loodust enda ümber, mõelge rahulikult järele ja tehke siis suunavalik.
Kas oskad metsas eksinuna õigesti käituda? Kui teele jääb raskesti läbitav koht, ärge hakake sealt otse läbi rüsima. Minge ringi – aga jätke meelde looduses mingid märgid –, et oskaksite teisel pool takistust endist suunda jätkata. Tingimata tuleb liikuda nii, et iga tunni tagant kümme minutit puhata ja ennast mitte väsitada. Pimeduse saabudes leida aegsasti sobiv peatuspaik, et öö võimalikult turvaliselt veeta ja hommikul teekonda jätkata. Kuulata tähelepanelikult ümbrust – varahommikune kukk, koduloomade hääled, sõidukite müra jm helid juhatavad teed lähedase asustuseni.
Vali mets, mis onbtuttavbja ohutu, võta kaaslane seltsiks. Võta kaasa mobiiltelefon. Veendu, et aku on laetud ja pane telefon kohta, kust selle hõlpsalt kätte saab. Uuri kaardil kohta,bkuhu oled minemas. Tee endale selgeks, kus asuvad lähimad suured maanteed, veekogud, sood ja riigimetsad. Mõtle läbi, kus soovid liikuda, ja leia kaardil seda ala piiravad objektid. Võta piirkonnakaart kaasa. Tuleta meelde, kuidas määrata ilmakaari loodusmärkide abil. Õpi kompassi kasutama ja võta see kaasa. Teavita oma metsaminekustblähedasi, täpsusta, kuhu lähed. Ära mine metsa, kui lähenemas on torm, äike vmt. Rõivastu kihiliselt, pane jalga hüppeliigest toetavad jalatsid. Võta kaasa varusokid, kanna peakatet. Eelista erksat värvi riietust. Arvesta oma füüsilist vormi, ära hinda oma võimeid üle. Võta kaasa veepudel,bnatuke süüa (karamellkomme, pähkleid, kuivatatud puuvilju), nuga ja tikud. Kui tarvitadbiga päev ravimeid,bvõta neidki igaks juhuks kaasa.
OSTAME
OSTAME kasvavat metsa,
t .&54",*//*456*% t ,"47"7" .&54" 3"*&¿*(64* t 1¿--6.""% ,004 .&54"("
metsakinnistuid, raieõigusi, metsamaterjali. Metsa ülestöötamine.
tel 5354 1618 www.haket.ee
Kipud seenele-marjule?
515 6858
FOREST RESERVES OÜ info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee
HEA METSAOMANIK! OSTAME: kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, küttepuitu ja raidmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com www.metsaforest.ee
Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936 Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829
Metsä Forest Eesti AS Viljandimaa 511 8671 509 0200 Võrumaa 5342 4232
Tel 523 2365 meris @meris.ee
Meris OÜ OSTAB metsamaad ja kasvavat metsa.
Metsamajandamiskavad
.FUTB JOWFOUFFSJNJOF t .FUTB IJOEBNJOF Ekspertiisid Metsaekspert OÜ Tel/fax +372 742 2355 +372 514 8885
SP
METS Aavo Pluss +372 51 60 843 svenpluss@gmail.com +372 51 32 772
Betooni 9-272 Tartu 51014 E-post: info@metsaekspert.ee www.metsaekspert.ee
0HWVD MD S}OOXPDD RVW 5DLH}LJXVH RVW 0HWVDPDWHUMDOL RVW 0HWVDPDWHUMDOL UDLH MD YlOMDYHGX 0HWVDPDWHUMDOL WUDQVSRUW .DVYDYD Y}VD RVW MD O}LNXV +DNNHSXLGX WRRWPLQH MD P N 0HWVDPDMDQGXVNDYDGH NRRVWDPLQH (WWHPDNVX Y}LPDOXV
Neljapäev, 10. september 2015
8 Mets
VEOVÕIME
KÜTUSEKULU
3
OSTAME Mõisaküla Masinatehas OÜ pakub:
Võsagiljotiinid
13t-21t ekskavaatoritele Hind NB!
PAKUME rendi võimalust
4990 €
kasvavat metsa metsa- ja põllukinnistuid raieõigust
+ käibemaks
Mõisaküla Masinatehas OÜ Kiikre 1 Mõisaküla, 69302 Viljandimaa, telefon 5628 6151
www.vesmel.ee