AASTA USINAIMAD METSAOMANIKUD. TÖÖ KETTSAEGA NÕUAB TURVARÕIVASTUST. METSAOMANIK – TUNNE OMA METSA! KONSULENT AITAB.
«Raiesport on tore ala, alati timmid võistlusteks treenides ka kutseoskusi» TAAVI EHRPAIS, VÄRSKE TÄPSUSSAAGIMISE MAAILMAMEISTER Toomas Kelt / Luua metsanduskool
METS
Teisipäev, 13. septem september m 2016 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Proje Projektijuht: e Kaspar Kaljuste, tel 614 4096 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht
Metsade majandamine koos OÜ Valga Puuga
SÄÄSTAB raha, keskkonda ja aega! l a a st a . 9 9 on 19 isega u m u a P d an alga amaj s OÜ V t e uulub m k d s i u t ,m asuta ise ja evõte t m t a e d n ev a are k tegel i t e isega e g m r t e o n to bioe ergia n e v erni u s t t s n a o a t k asse v e EST. l e V N I teg ANUL A R G AS
MIKS on OÜ Valga Puu PARIM VALIK? Meil on 15 aastat töökogemust metsanduses Varustame Helme ja Osula graanulitehaseid toorainega Teeme koostööd kõikide Eesti suuremate saeveskitega Omame kaasaegset tehnikat kõikides metsamajandamistöödes OÜ Valga Puule on omistatud FSC, PEFC ja ISO sertifikaadid
Teisipäev, 13. september 2016
2 Mets
Taavi Ehrpais tuli Poolast täpsussaagimise maailmameistrina Pühapäeval Poolas Wisla linnas lõppenud 32. raiespordi maailmameistrivõistlustelt naasis Eesti võistkond ühe kulla, ühe pronksi ja teatevõistluse viienda kohaga. Eestit esindasid Luua metsanduskooli õpetajad Tõnu Reinsalu ja Sulev Tooming ning kooli vilistlased, Vardi Erametsaseltsi juhatuse liige, metsaomanik ja ettevõtja Taavi Ehrpais ning Läänemaa metsaühistus metsameistrina töötav juuniorsportlane Jarro Mihkelson. Esimene võistluspäev kujunes eriti edukaks Taavi Ehrpaisile, kes võitis täpsussaagimise. Konkurents oli ülitihe, sama punktisumma saavutas ka Norra võistleja Ole Harald L. Kveseth, kuid punktiarvestuses oli eestlane täpsem ja see tõi ka maailmameistri tiitli. Kombineeritud järkamises oli Ehrpais viies. Medalita ei jäänud Eesti ka teisel võistluspäeval: juuniorideklassis pälvis Jarro Mihkelson laasimises pronksmedali. Meeskondlikul teatevõistlusel, mis peeti väljaspool maailmameistrivõistluste punktiarvestust, tuli Eesti meeskond viiendaks. Alla
jäädi Šveitsi, Serbia, Liechtensteini ja Soome meeskonnale.b Individuaalalade (võisteldi saeketi vahetuses, kombineeritud järkamises, täpsussaagimises, langetamises ja laasimises) meeskondlikus üldarvestuses jäid eestlased eelmistel maailmameistrivõistlustel saavutatud tulemusele alla – kahe aasta eest tuldi Šveitsis üldarvestuses kümnendale kohale, tänavu jäi lõpptulemuseks 21. koht. Raiespordi maailmameistrivõistlusi peetakse alates 1970. aastast, Eesti saatis oma koondise esimest korda MM-võistlustele 1995.baastal. Järgmine üleilmne jõuproov on kahe aasta pärast Norras. IA MIHKELS
Kolm küsimust maailmameistrile
Taavi Ehrpais (pildil) – mis hoiab teid juba 20 aastat raiespordis? See on hea ala, ei ole vaja 25-aastaselt lõpetada. Otseselt erialaga seotud ka – eks oma kutsemeisterlikkust käimegi seal taga ajamas.
Mets – suur hool j Metsamajandajate kokkutulekul augusti lõpus anti välja traditsiooniline aasta parima metsamajandaja tiitel, tänavu pälvis selle Rain Ajaots Harjumaalt. MAIRI KADAK
leht@ohtuleht.ee
Hindamiskomisjoni liige Aira Toss märkis, et metsamajandajate konkurss toob ilmekalt esile erinevad suunad Eesti taasisesesivumise-järgses erametsanduses: «Meil on tublisid metsandusettevõtteid, kus töötavad hari-
tud metsandusspetsialistid ning tehakse läbimõeldud investeeringuid, aga on ka väga elujõulisi näiteid põlvkondadeülesest traditsioone austavast peremetsandusest. Rõõmu teeb see, et mõlemad suunad on leidnud ühisosa metsaühistutes.» Välja anti ka neli eriauhinda.
Rain Ajaots väärtustab esiisade tööd Aasta parim metsamajandaja Rain Ajaots on metsaomanik, kes panustab palju aega ja tööd uue metsapõlve kasvatamisele. Oma kuusekultuure hooldab ta seni, kuni puud on rohust ja võsast üle kasvanud ja saavad hakkama omal jõul. Oluline töö on ka vanade kuivenduskraavide taastamine, et metsast liigne vesi ära juhtida. Rainile on tähtis, et kraavid säilitaksid oma esialgse paigutuse, oleksid nii, nagu tema esiisad need omal ajal kaevasid. Seepärast ei ole tema metsades sirgeid kraave – on vaid sellised, mis juhivad liigvee ära just sealt, kus seda on kõige enam. Metsade majandamine on Rainile ennekõike suur hool ja armastus, mitte tuluallikas: talle on oluline, et vanaisalt saadud pärand säiliks ja oleks korras. Igapäevaselt on Rain koos poeg Jaanusega hoopis põllupidaja: kahasse haritakse 600 ha põllumaad, kus kasvatatakse peamiselt teravilja ja kus saavad tööd ka kohalikud elanikud, kes hooajaliselt teevad ka metsatöid. Rain Ajaots on Vardi Erametsaseltsi liige ja suhtleb aktiivselt kohalike jahimeestega, kes tema maadel tegutsevad.
Mis meeskondlikult seekord viltu läks? Päevad pole vennad, ikka juhtub, et kellelgi miski põhjalikult äpardub – või kaotab igaüks natuke siit, natuke sealt. Seekord läks sedapidi. Kas võistlete kahe aasta pärast ka Norras? See pole päris nii, et tahan ja lähen: kahe aasta jooksul tuleb läbi teha neli kohalikku testvõistlust, see otsustab, kes meeskonda pääseb. Sel aastal mõtlesin MMi vahele jätta, et las lähevad nooremad. Paraku ei kasutatud pakkumist ära. Eks kahe aasta jooksul näeb, mis ja kuidas, aga üldiselt – miks mitte. Tänavu läks individuaalne võit Valgevenesse: mees on üle neljakümne. Kannatab võistelda küll.
521 9525 info@maavaldused.ee www.maavaldused.ee
Mets Info ja reklaam tel 614 4096, kaspar.kaljuste@ohtuleht.ee
Eesti turul alates 1998. aastast
3840 €
Tel/faks 607 0048, 505 5661 e-post info@krkmoigu.ee
www.pilous.cz
www.krkmoigu.ee
PUIDUTÖÖPINGID PALGISAED
Üle 10 mudeli, sh. hüdraulilised.
Agu Takis mõtleb kogukonnale Agu Takis pole kunagi pidanud olulisimaks saada metsast suurt tulu: talle on tähtis, et tema metsad oleksid korralikult hooldatud. Kohalikud on saanud tema käest osta küttepuud, palki ja laudu, ka on ta pakkunud kohalikele elanikele metsade majandamisel tööd. Oma metsades on ta oluliseks pidanud harvendus- ja valgustusraiet, uuendusraiete järel on alati kasvama saanud ka uus metsapõlv – et lapsed ja lapselapsed saaksid kord üle võtta hooldatud ja korras metsa. Agu Takis on olnud ka kirglik jahimees, hulk aastaid oli tema metsas punahirvede söödaplats, kus loomi said jälgida teisedki huvilised. Hiiumaa ametikooli õpilased aga said paar aastat tagasi tema metsas kutseeksami sooritada. Agu Takis on oma elust ja tegemistest kirjutanud kaks raamatut.
Osaühing Karo Mets (juhataja Meelis Meigo) tegutseb juba alates 1994. aastast, metsamaad on neil veidi üle 1600 hektari. Ettevõtte töös on olulisel kohal nii metsauuendamine, õigeaegsed valgustus-, harvendus- ja uuendusraied ja maaparandus kui ka hea ülevaade metsaressursist. Ametis on oma metsakorraldaja, kes koostab metsamajandamiskavad, mis tahavad ajakohase ülevaade metsade seisundist. Ettevõttel on oma masinapark ja teenust pakutakse ka koostööpartneritele. Igal kevadel korraldatakse istutustalgud, et kõik töötajad saaksid metsade majandamisse ja uuendamisse anda oma panuse anda. Metsaomanikuna peab ettevõte oluliseks metsa tervist ja head käekäiku, kaasa lüüakse ka Vändra Metsaühingu töös, aidates kaasabkohalikule ühistegevusele.
ilmub jaanuaris 2017
hinnad alates
Merit Kvatšile on metsas toimetamine omamoodi väljakutse, aga mets on ka koht, kus ta ennast tõeliselt hästi tunneb. Niipalju, kui vähegi võimalik, püüab ta metsas ära teha ise, koos kahe tütrega – oluline on nii koosveedetud aeg kui ka õpetused kuidas metsas toimetada ja metsast hoolida. Meritil pole probleemi mootorsaag haarata, et talveks küttepuid teha, või võsasaega kultuure hooldada – järk-järgult on mitmed tööd selgeks saanud. Vanaisa metsi majandades on talle suureks toeks olnud metsaühistu – sealt on ta enda sõnul saanud nii nõuandeid ja soovitusi kui ka abi metsatööde korraldamiseks.
Karo Mets – tubli metsakasvataja
Järgmine erileht
OÜ Maavaldused ostab t metsakinnistuid t põllumaad t raieõigust
Merit Kvatš askeldab koos tütardega
Kunstinäitus ja oksjon: «Teeme Haus Galeriis ja Riigimetsa Majandamise Keskuses (RMK) on avatud heategev näitus-oksjon, millega nimekad Eesti kunstnikud aitavad kaasa ülemaailmse koristuspäeva korraldamisele aastal 2018. SA Teeme Ära ja Haus Galerii ühistöös korraldatud näitusoksjonil osaleb oma loominguga 35 mainekat Eesti maalikunstnikku, kelle töid saab ku-
ni 8. oktoobrini osta internetipõhises oksjonikeskkonnas. Oksjoni tulu läheb SA Teeme Ära juhitava ülemaailmse koristuspäeva korralduskuludeks.
Maailma suurkoristus võetakse 150 riigi koostöös ette ületuleva aasta 8. septembril ja see on üks «Eesti Vabariik 100» rahvusvahelistest tähtsündmustest. «Puhtale maailmale pühendatud heategeva oksjoni näitusele on koondatud valik ühe konkreetse ja väga ilusa teemaga haakuvaid teosed meie tipp-
kunstikelt,» ütles Haus Galerii juht Piia Ausman. «Sellesse projekti on pandud palju positiivset energiat. Oksjonil osalemine ja teoste ostmine ülemaailmse koristamisepäeva toetuseks on emotsionaalne märk selle kohta, et me hoolime.» Oma tööd on oksjonile esitanud näiteks Jüri Arrak, Too-
Teisipäev, 13. september 2016
a armastus
Mets 3
Konkursi e riauhinnad
TUBLI ME T S A KA S V ATA JA : Kar T U B L I TA o Mets. L U K U LT U U R I H O ID TUBLI TU JA : Heli Vah L E V IK K U ing. VA ATA JA : KO G U KO N Merit Kvatš D A H O ID E . V M E T S AO M A N IK : Ag u Taki
s
Heli Vahing hoiab
vanaisa metsa ja se
lle lugu
Tubli talukultuuri ho idja tiitli pälvinud He li Vahing on metsaomanik, kes on saa metsateed hooldab nud tagasi oma vana ta igal aastal, et see isa maad Pärnumaal. Metsad, millest enam võssa ei kasvaks. Metsatööde ka osa on vanaisa rajatu va ndamisse kaasab ta d, os a ise kasvanud vanale põlluma ka oma lapsed, et anda neile edasi om ale, on Helile väga täh andatud teadmisi ja endusrikkad, ta teab nii nende tekkim om a metsa lugu. «Ma ei kujuta ette, mi ise lugu kui ka seda, da meie vanavanema et tahab vanaisa rajatud vana metsa te põlvkond pidi üle elama, kui ne koos enda rajatud no il kõik käest ära võeti orendikega anda üle järeltulevatele põ ,» rääkis Heli tänavu kevadel Eesti Ekspres lvedele. Mõistagi võ sile antud intervjuu imalikult heas seisus. Vanas metsas on s. «Aga inimese elu ongi selline, kunagi ka üks vääriselupaik saa b kõik otsa, mida sa : jõe ääres kasvavad vanad ja väärika kavandad ja lood. Igaüks avastab seda d tammed ja haavad ise uuesti ja elab sed , mis pakuvad maalilist vaatepilti. a om al kombel läbi.» Metsa majandamisek Heli suur unistus on s vajalikke teadmisi taastada täies mahu on filoloogi- ja lauljaharidusega He s vana puisniit, millest osa asub ta li saanud metsaühist enda maadel – neid ust ja selle korraldatud õppepäevadelt alasid hooldab ta igal aastal, lasi korda . Seal omandatud tar teha ka vanad kraav kuste toel on vanaisa maadel kraav id, et üleliigne vesi puisniidult ära juhtid id juba puhastatud, a. Taastatud osal on nä tih nik utest on saanud noorendikud, taasta ha vana kelder ja linaleoauk. tud on metsatee ja tehtud uuendus- nin valgustusraieid. Kuive g Pärnumaa metsaom nduskraavide ja me anik on Tallinna me tsatee taastamiseks taotles metsaomanik tsaomanike seltsi liige, osaleb seltsi õp toetust erametsakesku pepäevadel ja on üh sest. Taastatud te neist ka ise võõrustanud.
ära!» puhtama maailma heaks mas Vint, Laurentsius, Mall Nukke, Jaan Elken, Tiina Tammetalu, Kamille Saabre jpt. Näha saab ligi 50 maali, neit mitu on valminud spetsiaalselt ülemaailmse koristuspäeva «Teeme ära!» toetuseks. b Näitusel kõnelevad kunstnikud oma loominguga ühiskonnale olulistel keskkonnahoiu- ja
puhta maailma teemadel. Eesti maalikunstnike töödest kümmekond on eksponeeritud RMKs, suurem osa on välja pandud Haus Galeriis.b «Viimased aastad «Teeme ära!» toimkonnas on andnud mulle kindluse, et ka ühest väiksest teost sõltub väga palju. Iga kunstniku ja kunstiostja panus
on seega ülioluline. Ka liblika tiivalöök võib muuta maailma ja iga väiksemgi panus võib lükata käima suured protsessid,» ütles SA Teeme Ära juht Eva Truuverk.b Rahvusvaheliseks kasvanud kodanikuliikumises «Teeme ära!» on kaasa löönud üle juba üle 16 miljoni inimese.b
Tasuta näitus on avatud Tallinnas Haus Galeriis (Uus 17) ja Riigimetsa Majandamise Keskuses (Toompuiestee 24) kuni 8. oktoobrini esmaspäevast reedeni kella 10–18, laupäeviti kella 11–16. Maale saab sama kuupäevani osta internetipõhises oksjonikeskkonnas www.haus. ee/oksjon. IA MIHKELS
Teisipäev, 13. september 2016
4 Mets
Saega metsa m MAIRI KADAK
AS A&P Mets ostab: METSAKINNISTUID KASVAVAT METSA PÕLLUMAAD
leht@ohtuleht.ee
Vilunud metsamehi pole tarvis turvarõivastuse vajalikkuses veenda, nemad teavad hästi, et saeketi liikumiskiirus on nii suur, et väikseimgi vääratus võib valusalt kätte maksta. Kaitserõivastuse peaks aga soetama iga metsaomanik, kes enda tarbeks metsas puid langetamas käib.
Info
tel. 434 2330, 5343 2720 e-post apmets@apmets.ee
OSTAME: • METSAKINNISTUID • KASVAVAT METSA • METSAMATERJALI Küsi meilt pakkumist! Tel 738 6905, 520 7813 mets@lemeks.ee www.lemeksmets.ee
Õnnetuste eest ei ole keegi kunagi täiesti kaitstud, aga see, kui hästi nendeks valmis ollakse, on igaühe enda teha. Turvavarustuse soetamine võib erametsaomanikule tunduda küll kulukas ja selle kasutamine tüütu, aga võimsa mootorsae ülikiiresti liikuv kett vajab vaid silmapilku, et tavariided läbi lõigata ja palju halba teha. Kui puude langetamine piirdub kord aastas jõulukuuse toomisega, saab hakkama ka käsisaega ja siis pole erilist turvavarustust tõesti vaja. Kui aga metsaomanik tavatseb ise oma metsast näiteks küttepuid varuda, ei tohiks mingil juhul ohutusnõuetele vilistada. Soovitusi, mida ja miks metsatöödel kanda, jagavad Husqvarna ja Aiatehnikaekspertide asjatundjad.
Kiiver – väga oluline
Ostame kasvavD PeWVD UDLH}LJXst meWVDNLQQLsWXLG YLUQDstDWXG Y}VD MD UDLHMllWPHLG /}XQD (HVWLV
Kaitsevisiir ja -prillid
PakXPH
SXLGX KDNNLPLVH tHHQXst S}OGXGH MD NUDaYLGH SXKDstDPLVH tHHQXst Renlog Eesti OÜ Argo Teral, ostujuht
Kiiver kaitseb pead kukkuvate okste ja sae tagasilöögi eest. Tagasilöögi korral on kiivrist abi vaid siis, kui mootorsael on toimiv ketipidur. Kui ketipidurit mingil põhjusel pole, ei tohiks saagi turvalisuse huvides kasutada. Kui metsatöövarustus on kasutuses väga sageli, tuleb kiiver iga 3–5 aasta tagant välja vahetada, sest päikesekiirgus võib põhjustada plasti nõrgenemist. Enamasti on kiivri sisse märgitud tootmise aeg, paljudel kiivritel annab aegumisest märku päikese käes hajuv kleebis pealispinnal: kui see on täiesti pleekinud, tuleks kiiver uue vastu vahetada. Kiivrit valides tuleks jälgida, kas sellel on kuulmiskaitsed ja näovisiir, mõnel mudelil on ka turjakaitse, mis kaitseb vihma, lume ja päikesekiirte eest. Kuulmiskaitset (kõrvaklappe) tuleb kindlasti kasutada, sest mootorsae tekitatav müra võib kuulmist pöördumatult kahjustada.
tel 517 4303 argo@renlog.ee
www.renlog.ee
Prillid ja visiir kaitsevad silmi lenduvate puidutükkide ja muude võõrkehade eest. Kui kasutatakse ainult sirmi, peab see olema võimalikult tiheda võrgusilmaga ja katma tervet nägu. Parima kaitse tagamiseks on mõistlik kasutada nii kaitseprille kui ka -visiiri, sel moel võib olla enamvähem kindel, et töötamise käigus laiali lendavad puupilpad jm võõrkehad ei saa silma sattuda ja tõsiseid kahjustusi põhjustada.
Turvapüksid ja -jakk Mida võimsam mootorsaag, seda olulisem on kanda korralik-
Metsatöödele minnes taga ohutus ja turvalisus Kui vähegi võimalik, ära mine metsatöödele üksi. Kui pead mingil põhjusel siis üksi töötama, anna kellelegi teada, kus täpselt oled, ja võta temaga päeva jooksul paari tunni järel ühendust. Võta kaasa laetud mobiiltelefon ja esmaabivahendid. Enne omal käel metsatöödega alustamist omanda õiged töövõtted ja vii end kurssi kõigi oluliste ohutusnõuetega. Tähista raielank ohutusmärgistusega, et juhuslikud metsasliikujad ei satuks langetuspiirkonda. Järgi metsas töötades kõiki ohutusnõudeid. Eriti ettevaatlik ole rippes puude langetamisel ja juurtega välja rebitud puu tüve lahtisaagimisel. Selgita, mis suunas on langenud puu pinges – laasimisel või järkamisel võib pingest vabanev puutüvi anda ränga löögi.
Allikad: Husqvarna, raiemeistrid
Teisipäev, 13. september 2016
Mets 5
minnes on vaja turvarõivastust Kettsaagi valides mõtle, milleks seda kasutad Mõtle läbi, milleks saagi kasutad – nii saad otsustada, kas vajad lihtsat ja odavat kodukasutaja saagi, universaal- või profisaagi. Üle ei maksa pingutada: liialt võimas ja raske saag teeb elu vaid ebamugavamaks. Viljapuude kärpimiseks, mõne lipi lõikamisks või muudeks juhusaetöödeks piisab lihtsast odavast mootorsaest. Vaid koduõuel töötamiseks võid soetada ka elektrisae – nii jääb ära kütuse hankimine. Kui teed oma metsast ise talvepuud, korrastad aiatagust metsa jmt, kulub ära pisut võimsam universaalsaag. Hobisae hooldus on enamasti tehtud väga lihtsaks (tehnilistes andmetes on sageli kirjas «tööriistavaba hooldus») ja see ei vaja eriväljaõpet, piisab juhendi hoolikast läbilugemisest. Sageli on hobisael muidki mugavusi: abivedruga starter, väiksem vibratsioon, ohutum ja väiksemabtagasilöögiga kett jmt, et algajal oleks lihtsam saega toime tulla. Profisaed on mõeldud väljaõppinud metsameestele, kes töötavad saega kogu päeva. Seetõttu on nende puhul oluline võimsus, kasutusmugavus ja kaal. Profisaagi soetades pead olema valmis kõik esmased hooldustööd (keti teritamine, õhufiltribvm osade vahetamine jm) isebära tegema – kutseline metsamees on õppinud seda tegema. Allikas: Aiatehnikaeksperdid
ku kaitserõivastust, sest tavalised teksad või suusapüksid ei paku kiire ja üliterava saeketi eest mingit kaitset. Töörõivaste tootjad on välja töötanud väga tugeva spetskanga, millest õmmeldakse kaitserõivastust – pükse ja jakke. Kaitserõivastuse tugeva ja libeda pealismaterjali all on kiuline täitematerjal, mis õnnetuse korral ummistab sae-
tähiku ja -keti, peatab selle liikumise ja hoiab ära suuremad vigastused. Kaitsepükse on kahte tüüpi: ühed, mis kaitsevad jalgu ainult eestpoolt (eraldi kaitsepüksid ja ka teistele peale tõmmatavad) ja püksid, mis kaitsevad jalgu igast küljest. Eestkaitsega püksid sobivad kanda kodustel lihtsatel saagimistöödel, kus saega
askeldamist pole kuigi palju. Kui minnakse metsa puid langetama või laasima, tuleks kindlasti eelistada igast küljest jalgu kaitsvaid pükse. Tõsisele saemehele on need kindlam valik, sest metsatöödel liigub saag tihti jalgade ümber ja nii on vigastuste oht suur. Vajalikud on need ka näiteks arboristidele, kes teevad saetööd puude otsas
OSTAME t .&54",*//*456*% t ,"47"7" .&54" 3"*&¿*(64* t 1¿--6.""% ,004 .&54"("
515 6858
FOREST RESERVES OÜ info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee
ja eri asendites. Kaitsepüksid ei peaks olema väga trimmis ümber jala (et õnnetuse korral ei jõuaks saekett kangasse kinni kiiludes siiski ka jalga vigastada), aga ei tohi olla ka ülearu avarad.
Silmatorkavad värvid Turvarõivastus, eriti jakid, on enamasti erksat värvi ja nende
juures on kasutatud helendavaid detaile. Eriti siis, kui metsa minnakse üksi, ei tohiks end riietada musta-halli-tumerohelisse: tuleb kanda kirkaid rõivaid, sest kui metsas peaks midagi juhtuma (tööõnnetus, ootamatu terviserike vmt), on niisuguses riietuses inimest palju kergem märgata. Erksavärvilist rõivastust peab metsas kandma ka metsaomanik, kes ise ühegi töö juures kätt külge ei pane, vaid tööde käiku jälgib – ohutuse seisukohalt on silmatorkav rõivastus metsas hädavajalik. Kaitserõivastuse pesemisel tuleb kindlasti täpselt järgida etiketil märgitud soovitusi. Kindlasti ei maksa seda pesta väga sageli ega väga kuuma veega – see muudab täitematerjali omadusi iga korraga kehvemaks.
Kaitsekindad ja -saapad
Kaitsekinnaste valmistamisel kasutatakse samasugust tugevdatud materjali kui pükste puhul. Kogemused on näidanud, et saetöödel esineb vigastusi kõige sagedamini vasaku käe tagaküljel. Seetõttu on kindaid valmistades pandud sellele kohale erilist rõhku: vasaku kinda tagakülg on kiulise täitematerjali tõttu paksem. Seda tasub kindaid valides jälgida. Ka tuleks neid kindlasti kätte proovida, sest elastsus ja mugavus on kinnastega töötamisel ülioluline. Kaitsesaapad on mitmekihilised ja erilistest materjalidest, tingimata peab neil ninaosas olema metallkaitse – see välistab võimaluse, et saekett õnnetuse korral saapa läbi lõikaks.
Teisipäev, 13. september 2016
6 Mets
Konsulent aitab metsast sotti saada Metsaomanik, kellel seni pole jagunud oma metsale aega vþi huvi, vþiks kþigepealt vþtta ßhendust konsulendiga, kes aitab metsast ßlevaate saada ja tulevikuplaanid paika panna. Konsulent on metsandusvaldkonna ekspert,bkel enamasti on metsanduses kutse- vþi kþrgharidus ja vähemalt kolmeaastane tÜÜkogemus. Tema tÜÜ on korrastatud ja korrektse teabe edastamine metsaomanikule. Konsulendid tegutsevad metsaßhistute juures, seega on lähima metsaßhistuga ßhendusevþtt ßks vþimalus konsulent leida, saab aga pÜÜrduda ka otse konsulendi poole – erametsakeskuse kodulehel www.eramets.ee on Eestis tegutsevate konsulentide nimekiri koos kþigi andmetega. Metsaomanikul on þigus valida konsulent ßkskþik mis ßhistu juurest – sellest, mis asub kþige lähemal tema pþhielukohale vþi sellest, mis asub metsale lähemal.bKui valida konsulent sellest piirkonnast, kus asub mets, on konsulendi kohalesþitmise kulu kþige väiksem. Sellega tasub arvestada, sest see kulu tuleb tasuda metsaomanikul. Lßhinþuande (kuni 2 tundi) saab konsulent anda kokkusaamisel, telefoni teel vþi e-kirja vastusena. Selle kohta pole vaja lepingut sþlmida ja nþustamist tavaliselt kirjalikult ei vormistata. Pikema nþuande saamiseks tuleb metsaomanikul sþlmida metsaßhistuga nþustamisleping, soovi korral vormistatakse nþuanne kirjalikult ja vajadusel sþidab konsulent metsa kohale. Erametsakeskuse kodulehel on kirjas kþik toetatavad nþustamisteemad. Nþuandeteenuse hind sþltub nþustamisvajaduse mahust, metsa asukohast (sþidukulu) jm. Seni on teenust rahaliselt toetanud ka riik, kuid 2016. aasta eelarve toetussummad on ära kasutatud, seetþttu peab nþuandeteenuse eest tasuma metsaomanik. Lisainfot saab lähimast metsaßhistust. Allikas: erametsakeskus
ÂŤMets? Jah, mets seal on, aga m IA MIHKELS
pole ju mþtet hakata siis hingehinna eest korterit ßßrima, arutleb Kaidi. Nii tulebki tasapisi teha, mis parata. Kßsimus, kas talu juurde kuuluvast metsast ei anna midagi rahaks teha, ßllatab naist: Mets? Jah, mingi mets seal on, aga ma ei teagi, kas sellega annab midagi peale hakata. Ma isegi ei tea täpselt, kui palju seda on... no ikka on! Aga mis seisus see vþiks olla, kas ja mida sealt mßßa annaks, ei kujuta ma kßll ette – kogu aur on seni läinud selle peale, et saaks maja enamvähem elamiskþlblikuks, saaks ennast siin sisse seada. Praegu käib kogu aeg ßks edasi-tagasi sþitmine ja askeldamine, metsast lahutab ka paras pþllumaalahmakas – ma olen sinna jþudnud ehk korra vþi kaks, eelmisel sßgisel käisime lastega seeni otsimas. Aga kus need piirid seal täpselt on vþi mis seisus see mets on – pole þrna aimugi. Kaidi tunnistab, et ta pole isegi mþelnud, et see on nßßd tema mets, ehkki kinnistu on ametlikult tema nimele kirjutatud.
ia.mihkels@ohtuleht
Peale nende metsaomanike, kes oma metsa läbi ja lþhki teavad-tunnevad, on endiselt neidki, kes pole kuigi sageli jalga oma metsa tþstnud – aga oleks aeg. Kaidi (41, nimi muudetud) on ßks neid linnainimesi, kel ßhel hetkel lakkamatust kiirustamisest ja linna kärast-mßrast lþplikult kßllalt sai – otsustati maale kolida. Virumaal oli ka maja, kus pärast vanavanemate surma olid elanud sugulased, kes aga ßksildase kandi vaikusest just mujale ihkasid ja koht oli juba aastaid tßhjana seisnud.
Aur kulub majaremondile Maja oli väga kehvas seisus, räägib Kaidi. Aga see mind ei kohutanud – mina olin otsuse teinud. Praeguseks on ßle kahe aasta elamist kþpitsetud ja asi hakkab ilmet vþtma: þdus kÜÜk ja ßks tuba on valmis, vesi sisse toodud, uued ahjud-pliidid ehitatud, aknad vahetatud. Teha on veel tohutult, aga kiiremale tempole seab piirid raha. Me ei saa linnakorterit maha ka mßßa, et sellest rahast ehitada, sest lapsed käivad koolis, tþenäoliselt lähevad edasi þppima, endal on tÜÜ pärast aeg-ajalt ka vaja linnas olla –
Omaniku kohustus metsa ees Osaßhingu Metsahaldur metsamajanduse juht Erko Soolmann märgib, et neid metsaomanikke pole just vähe, kelle mets on jäänud tähelepanu ja hooleta, olgu siis pþhjuseks teadmatus
USKUMATU, AGA TĂ•SI: Nii mĂľnigi metsaomanik pole teed oma metsa veel leidnud. Teet Malsroos
nutikas looduslähedane elu
TASUTA KURSUSED 15.09–18.10 20.09–11.10 21.09–14.10 26.09–13.10 28.09–10.11 29.09–dets 30.09–02.12 01.10–14.12 01.10–26.11 02.10–27.11 06.10–17.11 Č?QRY 18.10–20.12 03.–11.11 03.11–01.12
VÜÜde ja paelte valmistamise tehnikad ning nende kasutamine toodetel, 20h Maheviljelus, 38h Vähelevinud puuvilja- ja marjakultuuride kasvatamine, 64h RaietÜÜlise koolitus, tase 3, 114h Hekkide sßgisene lþikus ja pþþsaste talvituseelne hooldus, 24h Puhastusteenindaja koolitus, 80h Taimmaterjali paljundamine ja istikute kasvatamine, nooremaednik, tase 4 kutse ettevalmistamiseks, 60h Tänapäevase arvutikasutuse algþpe, 90h Vähetuntud käsitÜÜtehnikad toodete valmistamiseks, 40h Seto pitsi valmistamine ja kasutamine toodetel, 40h KäsitÜÜesemete veebiturundus, 28h /HLQDˊRULVWLND 40h Klienditeeninduse alused ja oskused, Pþlvas, 68h Maastikuehituslike eelarvete ja hinnapakkumiste koostamine, 32h Uued suunad ja tehnikad lilleseades Harjumaal, 40h
TASULISED KURSUSED 15.09 16.09 15.11 21.–23.11
Viinamarjakasvatus, 1. þppepäev, 8h Mitmeotstarbelised aiataimed, 4. þppepäev (saavad osaleda ka uued soovijad), 8h Taimekaitse täienduskoolitus, 10h Taimekaitse aluskoolitus professionaalsele taimekaitsevahendite kasutajale, 27h
Kþik koolitused toimuvad Räpinas kui ei ole märgitud muud kohta. Vajalik eelregistreerimine, sest kohtade arv on piiratud. Täpsem info ja registreerimine www.aianduskool.ee/täienduskoolitused vþi tel: 796 1549; 5346 1209 RÄPINA AIANDUSKOOL ON EESTI TÖÖTUKASSA KOOSTÖÖPARTNER
37â‚Ź 35â‚Ź 80â‚Ź 120â‚Ź
metsa ja pĂľllumaa ost
Teisipäev, 13. september 2016
Mets 7
mis seisus – pole aimugi.Âť Mets on raiekĂźps – millele mĂľelda? ď Ź Metsamajandamise kava. Kava tasub tellida, sest see annab pĂľhjaliku Ăźlevaate metsa seisundist, jagab soovitusi metsa majandamiseks ja sisaldab ka plaanitavaid raiemahtusid. Nii on omanikul lihtsam hinnata, milliseid investeeringuid ja raiet mets vajabbning millist tulu on lähiaastail metsast loota on. Kui on plaanis panna mßßki raieĂľigus, on metsamajandamise kava ja selle alusel koostatud metsateatis Ăźldjuhul kohustuslikud. ď Ź Kas mßßa kinnistu vĂľi puud? RaiekĂźpsest metsast tulu saamiseks on kaks pĂľhivĂľimalust: mßßa mets kinnistuna vĂľi seal olevad puud. Metsakinnistu mßßk annab kohe tulu ning vabastab kohustusest metsa uuendada, kasvatada ja kaitsta. RaieĂľigust vĂľi metsamaterjali mßßes jääb maa senisele omanikule ja see tähendab, et tulevikus saab metsast uuesti tulu, kuid vahepeal tuleb metsa uuendada ja teha hooldusraiet. ď Ź Kas mßßa raieĂľigus vĂľi metsamaterjal? Kui omanik jätab kinnistu endale, tuleb teha järgmine otsus: kuidas puud sellelt mßßa. RaieĂľi-
vþi oskuste ja huvi puudumisest: Tihti lastakse metsal puutumatult seista, mþistmata selle tagajärgi. Mets kasvab muidugi ka ilma inimese abita ja mþnel eesmärgil, näiteks häiringuliikide kaitsel vþi bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel, ongi ainuþige lahendus lasta metsal puutumata kasvada. Kuid jätta unarusse mets, mille kasvatamisse on kunagi tehtud investeeringuid, on Soolmanni hinnangul lihtsalt
gust mßßes jääb raieala ettevalmistamine, puude langetamine, laasimine, sorteerimine ja metsast väljavedu ning sobiva kokkuostja leidmine ostja mureks, kui soovid mßßa vaid metsamaterjali, tuleb see kĂľik endal teha. Ăœldjuhul sobib see vaid neile, kel on vajalikud masinad, kes on hästi kursis metsaseaduse ja metsamaterjali mþþtmismetoodikaga ning kellel pole probleeme usaldusväärse kokkuostja leidmiseks. ď Ź Kas mßßa kohe vĂľi oodata? Paljud metsaomanikud kipuvad otsustamisega viivitama lootuses, et hinnad tĂľusevad. Väga pikalt selleks aega siiski pole, sest raiekĂźpse metsa väärtus langeb kiiresti, mĂľne aasta pärast vĂľib see olla juba kuni mĂľnikĂźmmend protsenti väiksem. Vananev mets on vastuvĂľtlikum haigustele, kahjuritele ning tuule- ja tormikahjustustele. ď Ź Tutvu lepinguga ja kontrolli ettevĂľtte tausta. Enne raieĂľiguse mßßki tuleb tingimata kontrollida metsas askeldama hakkava ettevĂľtte tausta ja veenduda selles, et kĂľik olulised punktid saaksid lepingusse kirja. Heaperemehelik metsaraie loob aluse metsa uuenemisele. Allikas: Ankatrans
vastutustundetu. ÂŤMetsaomanikul on seadusega sätestatud kohustus hoida oma mets terve ja korras,Âť juhib ta tähelepanu. ÂŤĂœleseisnud metsas muutuvad puud Ăźha vastuvĂľtlikumaks seenhaigustele ja kahjuritele. NĂľrgestatud puud on omakorda vastuvĂľtlikumad tormikahjustustele, seetĂľttu metsaosad hukkuvad ja noore metsa kasv pþþsarinde all on raske, kui mitte vĂľimatu. Kui mets on saanud kĂźpseks, siis just nagu pĂľllu-
MALBERG ARENDUSE OĂœ METSA ĂœLESTĂ–Ă–TAMISTEENUS MTZ 82 VĂ„LJAVEDU Harvesteri- ja saemeestelĂľikus Čˆ ‡–•ƒÂ?‹Â?Â?‹•–—–‡ ‘•–Â?‹Â?‡ Čˆ ƒÂ?Â?‡Â?ƒ–‡”ŒƒŽ‹ ‘•– Œƒ Â?òòÂ? Čˆ Â”ÂƒÂƒÂ˜Â‹Â†Â‡ÇĄ Â?‹Â?Â?‹•–—–‡ Œƒ –‡‡¥¥”–‡ ’—Šƒ•–ƒÂ?‹Â?‡ Â˜Ă™Â•ÂƒÂ•Â– Čˆ ò––‡’—— Â?òòÂ? Č‚ Í—ÇŚÂ?‡‡–”‹•‡† Œƒ ŽÙŠ—–—†
mees koristab saaki, saab ka metsaomanik seda teha.Âť
Abi lähimast metsaßhistust Kui metsa sanitaarseis on kehv vþi kßpsusvanus pikemat aega ßletatud, vþib metsaomaniku tulu metsamaterjali mßßgist olla oluliselt väiksem, kui see vþinuks olla þigel ajal mßßgi korral. Sageli pole aga Soolmanni sþnul pikaks ajaks unarusse jäänud metsa korrastamiseks muud
lahendust, kui tuleb vana mets uuendada. Kes oma metsast ßldse midagi ei tea, see vþiks alustada internetist, soovitab metsakonsulent Aira Toss. Kui aadressil eesti.ee oma andmetesse siseneda, saab metsaomanik ßsna palju teada – sinna vaadata paljud lihtsalt ei taipa. Valiku e-metsateatise esitamine alt saab näha oma metsa andmeid. Teine vþimalus on vþtta ßhendust lähima metsaßhistuga: sealt saab usaldusväärset infot ja abi kþige otstarbekama lahenduse leidmiseks. Kui tegemist on metsamaaga, millel seni on lastud aastaid lihtsalt omasoodu kasvada, on kindlasti vaja metsa inventeerimine ehk metsamajanduskava koostamine. Seda ette valmistades vaatab asjatundja metsa ßle: kui palju mis puid, mis seisus, selgitab Aira Toss. Kirja saavad soovitused, mida vþiks selle metsaga ette vþtta – selline kava on metsaomanikule tema edasistes tegemistes toeks. PÜÜrduda vþib ka otse metsakonsulendi poole. Konsulentide vþrgustik on ßle Eesti ja igal metsaomanikul on þigus saada aastas kaks tundi tasuta nþustamist – see annab vþhikule esimesed tarkused metsaasjadest ja ßldjuhised edasi tegutsemiseks.
‡ Pþllumajandusrehvid ja -veljed
Raume Puit
OSTAB
metsakinnistuid ja raieĂľigust tel 5645 3299 info@raumepuit.ee
‡ Metsa ja pþllumaa ost ‡ Raieþiguse ost ‡ Metsamaterjali ost ‡ Metsamaterjali raie ja väljavedu ‡ Metsamaterjali transport ‡ Kasvava vþsa ost ja lþikus ‡ Hakkepuidu tootmine ja mßßk $DYR 3OXVV ‡ Metsamajanduskavade koostamine ‡ Ettemaksu vþimalus DDYRSOXVV#JPDLO FRP
Harjumaa 514 8238
63
Ida-Virumaa 557 9936
0(76
Tel 525 4732, e-post metsadkorda@gmail.com
Kuulutus ei aegu!
Hea metsaomanik! OSTAME:
¸ I?QT?T? KCRQ? P?GC˜GESQR ¸ KCRQ?K?RCPH?JG ¸ KCRQ? H? N˜JJSK??B
PAKUME:
head hinda ning kvaliteetset metsa ßlestÜÜtamise ja transpordi teenust Tiit Reitel, tel 506 0288, tiit@artiston.ee
Taavi Saar, tel 508 9955, taavi@artiston.ee
Jþgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238
HEA METSAOMANIK! OSTAME: kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, kĂźttepuitu ja raidmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com www.metsaforest.com/ee
Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936 Pþlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829
Metsä Forest Eesti AS Viljandimaa 511 8671 509 0200 Vþrumaa 5342 4232
Teisipäev, 13. september 2016
8 Mets
VEELGI SUUREM TĂ•HUSUS VEELGI PAREMA HINNAGA
â‚Ź 0 0 9 1 alates 7
IVECO STRALIS HI-WAY 440S46 T/P AUTOMAAT Näidispakkumise lisavarustus: Xenon tuled Retarder Kliima automaat Sillakaalude indikaator jne Pakume ďŹ nantseerimise lahendusi ja head tagasiostu väärtust. Tutvu veokitega meie kodulehel: www.ivpluss.ee.
TSELL ER NN AGA + + +
50
59
++372 555
1
m
co
ta
ES
VA + + + K
a!
.
is
g o s ol
B
kohe t än
lli
Hel
w .lo
i
Te
t o o t ev
ot
HIN NATUD TAGAAIA SAEKAATER
ww
USKUMATULT TASKUKOHANE!
ta
de
Va a
Iv Pluss AS Pärnu mnt 556, Laagri 677 9060 myyk@ivpluss.ee
LIT EET Ă•IGE HI
EELISED: MN26 47.5 cm läbimþþduga lindirattad tagavad stabiilsuse ja saad jþudlust igal ajal suurendada. Lisadena on saadaval näiteks treileripakett, palgilaadurid ja pikendused. Kþik LM29 lisad sobivad ka MN26-le. Madal hind!
LISAVARUSTUS Autommatne terituspink lintsaele Juhtsiini pikendus 1.2m vĂľi lihtsalt Pikendus 1.2m Palgikeeramise tangid
UUS
LUMBERMAN MN26 13 hj bensiinimootoriga (Briggs & Stratton).
5700₏ GARANTII 60-päevane, 100% kindel raha-tagasi garantii Logosoli hÜÜvelpingil 2-aastane garantii Logosoli saeraamil 2-aastane garantii Piiramatu tugi
VĂ•TA MEIEGA ĂœHENDUST Farron Tehnika OĂœ Helgi tee 11, Peetri alevik, 75312, Rae vald, Harjumaa ) ! " " "%"
%& $++ ' & +! $ ' #" ! ! % ! %" ( '%& % % " ( % &
www.logosol.ee