AASTA PARIMAD METSAMAJANDAJAD PUUGIOHT PÜSIB SÜGISELGI ISTUTA OMA TAMMESALU ALGAJA METSAOMANIKU ESIMESED SAMMUD
„Oma metsa majandades mõtlen tulevikule – oma neljale pojale.“
METS
Kairi-Kristiine Haller, tänavune pealehakkaja metsaomaniku tiitli kandja
Neljapäev, 14. september 2017 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste, tel 614 4096 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht
UHIUUS JA VÕIMAS
ISUZU D-MAX
TRUCK DNA
al GARANTII 5 a
100 000 km
VEOVÕIMSUS
3 500 kg
KÜTUSEKULU
7 l/100
KANDEVÕIME
1 120 kg
24 990 €
TAGURDUSKAAMERA
AdBlue®-d POLE TARVIS
Raskeveoki jõudlus. Kaasaegne disain Uus Isuzu D-MAX ühendab nüüdisaegse disaini ja Isuzu tehnilise innovatsiooni. Isuzu enam kui 80-aastane kogemus diiselmootorite tootjana peegeldub uue RZ4E-mootori esmaklassilistes omadustes. Tänu uuele ökonoomsele mootorile ja täiustatud standardvarustusele sobib D-MAX kasutamiseks eri otstarvetel. Uus mootor vastab Euro 6 saastenormile isegi ilma AdBlue kütuselisandita. See on konstrueeritud raskete koormate veoks ja sõitmiseks karmides tingimustes. Registreeru proovisõidule: Topauto.ee
Keskmine kütusekulu 7,0–7,8 l/100 km, CO2-heitmed 183–205 g/km.
GARANTII 5 a VÕI 100 000 km TALLINN Topauto Sõpruse pst 18c tel 667 5511
TARTU Topauto Tartu Ilmatsalu 28 tel 742 4677
PÄRNU Topauto Pärnu Tallinna mnt 82 tel 443 2113
KURESSAARE Namset Auto Kihelkonna mnt 8a tel 452 4337
VILJANDI Siller Auto Suur-Kaare 69 tel 444 8866
HAAPSALU Uuemõisa Autokeskus Tallinna mnt 78 tel 472 4021
NARVA Albion Motors Kerese 40g tel 356 9333
Neljapäev, 14. september 2017
2 Mets Aldo Luud
„M mi eda tohi h Raiesportlased võistlevad Palamusel Võistlussarja „xTREEm CUP 2017” viimane võistlus “TOP10” Palamusel lõpetab põneva raiespordihooaja. Eesti raiesportlastel on tänavu seljataga juba hulk olulisi võistlusi nii Eestis kui ka välismaal, tehtud on sadu tunde trenne – nüüd tuleb end kokku võtta viimaseks jõupingutuseks. Kindlasti on „TOP10“ ajal meie parimad võistlejad tippvormis ja valmis andma korraliku lahingu välisvõistlejatele. Parima koondisega on võistlustele tulemas Leedu, Läti, Soome ja Valgevene, soomlaste seas on tänavused nimekaimad konkurendid. Keset suurt sügist polegi Eesti raievõistluste lähiajaloos seda jõuproovi korraldatud – ja kus mujal seda siis teha, kui mitte sügise suurimal laadal, Paunvere suurel väljanäitusel, mis ootab suuri ja väikseid nunnusid Jõgevamaale 16. septembril. Paunvere väljanäitust peetakse tänavu juba 20. korda ja raievõistlus on kõigiti sobilik juubelilaata ilmestama. On ju raiesport oma olemuselt ja taustalt maaeluga tihedalt seotud, seega tasub sel korral laadale tulles kindlasti põigata läbi ka raievõistluste alalt. Laat pakub põnevaid tegemisi terveks päevaks: näitusel ja müügiks on käsitööd, põllu-, metsa- ja aiasaadusi, loomi-linde, puid ja põõsaid ning kõik erakordne ja kummaline nii taime- kui ka loomariigist. Päeva juhib on Oskar Lutsu huumoripreemia laureaat Raivo E. Tamm, esinevad Svjata Vatra ja Väikeste Lõõtspillide Ühing, kohalikud isetegevuslased ja külalised Lätimaalt. Allikas: Eesti Metsaselts
Metsandus köidab täisealisi õppureid Luua Metsanduskoolis on huvi metsanduserialade vastu püsinud suur juba aastaid, nüüd on aga hakanud muutuma õppurite vanus. Järjest rohkem astub kooli täiskasvanud õppureid, kes osalevad tasemeõppes mittestatsionaarses õppes ja mitmesugustel täiendõppekursustel, vahendab väljaanne Maa Elu, andes ülevaate selle sügise maaeluga seotud erialadest kutse- ja kõrgkoolides. Eesti Maaülikoolis on metsanduses märgata mõningast huviliste arvu vähenemist, suur oli huvi veterinaarmeditsiini ja toiduainete tehnoloogia vastu, varasemast enam tunti huvi tehnikaerialade vastu. ÕL
Uus metsapõlv vajab sügisel hoolt Sügisel tuleb hooldada kevadel istutatud metsataim, et kiirekasvuline rohttaimestik ei saaks väikesi puutaimi lämmatada. Puude ümbert tuleb hein ära niita, kitkuda või maha tallata. Niitmiseks võib kasutada vikatit, rohulõikurit või trimmerit, aga nendega tuleb olla ettevaatlik, et taimelapsed viga ei saaks. Rohu eemaldamine parandab oluliselt noorte puude valgus- ja toitetingimusi. Kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri hooldamise kulude katmiseks on võimalik taotleda ka toetust – asjakohast nõu saab iga metsaomanik lähimast metsaühistust. Allikas: metsaühistu.ee
Tublid metsaomanikud pälv Eesti Erametsaliit koostöös erametsakeskusega korraldas juba 24. korda konkursi parima metsamajandaja leidmiseks. Osalema kutsuti metsaomanikke, kes oma metsast hoolivad ja seda jätkusuutlikult majandavad. Erametsaliidu juhatuse esimehe Mikk Lingi sõnul kohati konkursil osalejate metsas käies väga erinevaid metsa majandamise põhimõtteid. Kõigi kandidaatide puhul oli näha tegevuse plaanimist ja tulevikule mõtlemist. „Rõõm oli ka näha tihedat koostööd metsaühistutega, kellest on kujunenud metsaomanikele tugevad partnerid,“ ütles Link. z Konkursil anti välja parima metsamajandaja tiitel, mille pälvis Liidia Köster Läänemaalt, ja kaheksa eripreemiat. z KARL-AXEL ADELMAN sai tiitli põlvest põlve metsamajandaja. Karl-Axel elab alaliselt Rootsis
ja majandab oma tagasisaadud metsa Läänemaal koostöös Läänemaa metsaühistuga. Tänu temale on metsanduslikku ühistegevusse kaasatud ka teised kohalikud rootslased. KarlAxel Adelman on metsaomanike ühistegevuse veendunud pooldaja ja tegutseb selle nimel nii Eestis kui ka Rootsis, oma tegevusega on ta ka ülemere kogukondade ühendaja. Oma metsas tunneb ta uhkust selle üle, et majandamine jätkub põlvest põlve, hoolimata vahepealsetest ajaloovingerpussidest. Metsatöid plaanides ja tehes mõtleb ta oma lapselapsele ja rõõmustab selle üle, et ka 9aastane lapselaps peab pere metsa tähtsaks.
z ANDRES TAMMEVESKI Hiiumaalt pälvis teadmistepõhise metsamajandaja tiitli. Andres õppis metsandust 1990. aastate alguses Soomes ning majandab oma Hiiumaa metsatükki peale koolis õpitu ka uusi teadmisi otsides ja praktiseerides, ta on aktiivne Hiiumaa metsaseltsi liige. Andres Tammeveski metsamaa jääb maantee äärde, mis on nii õnn kui ka õnnetus – metsatöid on kergem plaanida, kuid metsas käijaid on rohkem. Näiteks on juhtunud, et maasikakorjaja pole märganud metsakultuuri ja on tallanud istutatud taimi. z DANIIL STARODUBTSEV IdaVirumaalt sai noore metsainvestori tiitli. Daniil ostis oma
esimese metsatüki 2009. aastal, nähes selles pärast majanduslangust stabiilset ja kindlat investeeringut. Soetatud kinnistu oli läbiraiutud, nüüd on palju panustatud uue metsa istutamisse ja hooldamisse. Metsaotsuseid teeb mees koostöös Virumaa metsaühistuga, ka loeb ta palju metsanduskirjandust. Aktiivselt ühistu tegevuses osaledes on ta sealtki saanud palju nõu, eriti selle kohta, mis puuliikidega metsa uuendada. Daniili erihuvi on istutada oma metsa ka lubatud võõrpuuliike, et vaadata, kuidas need kasvama hakkavad. Näiteks kasvavad ta metsas aprikoosipuu ja seedermänd. Mets on talle ka puhkamise koht: paar korda aastas
Neljapäev, 14. september 2017
Mets 3
Juurepess teeb metsale liiga
Mets on väärtus, da põlvest põlve asi anda, seda ei hooletusse jätta.“ IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
„Järjepidevalt on saanud metsas tööd teha, ju on selle tulemus siis teistelegi näha,“ ütleb aasta parim metsamajandaja Liidia Köster vastuseks küsimusele, mis tiitlivõidu just temale tõi. Enniste talu Läänemaal Piirsalus, kus Liidia Köster (75) oma metsaga askeldab, on pika ajalooga: esimesed ametlikud paberid Liidia vanavanaisa rajatud talu kohta pärinevad aastast 1884. Metsa kuulub talu juurde 20 hektarit.
Tagasi rohkem kui ära võeti „Pojaga koos siin majandame, talle kuulub see tiitel täpselt samamoodi kui mulle – kogu aeg on toeks ja abiks nii nõu kui ka jõuga,“ ütleb talu perenaine. „Vahel ikka vaidleme ka metsaasjade üle, aga ma võtan tema nõu sageli kuulda, metsanduses töötava inimesena ta ju teab, millest räägib.“ Liidia mäletab aega, kui talu ja mets nende perel käest võeti. KOLM PÕLVKONDA METSAOMANIKKE: Tänavune parim metsamajandaja Liidia Köster koos poeg Sven Kösteri ja pojapoeg Marcusega. Eesti Erametsaliit
„Ega ma siis osanud sellest midagi mõelda, väike plikatirts, nagu ma neljakümnendate aastate lõpus olin,“ räägib ta. „Hiljem, täiskasvanuna, oli küll tihtilugu kurb mõelda, et ei saa oma metsast küttepuidki teha. Kui see tagastamine pihta hakkas, ega ma siis alguses lootnudki, et tagasi saame. Aega võttis see asjaajamine ikka hulga aastaid.“ Vara tagasisaajaiks tunnistati pere 1992. aastal, aga esialgu saadi vaid kasutusõigus vana talumaa piires. Alles 1998. aastaks said lõpuks korda kõik tagastamisdokumendid. „Ega vahepealse poole sajandi jooksul, kui talumaad meie käes polnud, seal metsas midagi tehtudki,“ tõdeb Liidia. „Meil olid metsatukakesed vaheldumisi heina- ja karjamaadega, need jõudsid selle ajaga täis kasvada, nii et metsa saime tagasi lõpuks rohkem kui ära võeti.“
Iga-aastane hooldustöö Enniste talu on Köstrite pere käes juba kuuendat põlve. Hoolas metsamajandamine hakkas pihta kohe, kui maad tagasi saadi. Liidia põlise maainimesena ei pelga ühtki tööd, mis metsas teha tuleb. „Olen puu maha ka võtnud, aga see on ikka raske töö, jäägu parem meestele,“ naerab ta. Kõik muu – laasimine, järkamine, küttepuudeks te-
Olen puu maha ka võtnud, aga see on ikka raske töö, jäägu parem meestele. Eesti Erametsaliidu korraldatud konkursil parima metsamajandaja tiitli pälvinud Liidia Köster.
gemine – on tema sõnul naisterahvalegi jõukohane. „Rohkem tegelen siiski igaaastaste hooldustöödega,“ räägib talu krapsakas perenaine. „2001. aastast alates olen igal kevadel metsa istutanud, taimi hooldanud, võsasae ja -vikatiga vehkinud, et võsa võimust ei saaks võtta – kuidas jõudu-jaksu on, nii ma siin metsas askeldan.“ Poeg Sveni sõnul on ema väga hästi kursis kõigi oma metsas tehtud töödega ja tal on selge ettekujutus, milliseks ta oma metsa kujundada soovib. „Kindlasti püüan oma metsas hoida tasakaalu,“ ütleb Liidia. „Minu jaoks on tähtis, et kui tükk täisküpset metsa on maha võetud, saaks kohe uus mets kasvama. Mets on väärtus, mida põlvest põlve edasi anda, seda ei tohi hooletusse jätta.“ Parima metsamajandaja tiitli andis Eesti Erametsaliit koos erametsakeskusega tänavu välja juba 24. korda.
visid tunnustust käib ta kogu perega metsas, peab piknikku ja veedab koos lastega aega. z STAROFEST OÜ sai tiitli kogenud metsakasvataja. Vändra metsaühingusse kuuluv ettevõte on viimaste aastatega jõudsalt suurendanud oma metsakasvatustööde mahtusid. Seda eelkõige tänu saadud kogemusele, et väärtuslikku metsa hooleta ei saa. z METSAMAAHALDUSE AS kannab nüüd professionaalse metsamajandaja tiitlit. Ettevõte on metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud liige, tema metsakasvatust iseloomustab süsteemsus, pidev analüüs ja läbimõeldud tegutsemine metsade kasvatamisel. z ÖKOKÜTUS OÜ pälvis biomajanduse edendaja tiitli. Võrumaa metsaühistusse kuuluv väikeettevõte majandab metsi Põlva-
ja Võrumaal. Tegevust iseloomustab hooldusraie suur osa, saadud puit töödeldakse hakkpuiduks, mis müüakse lähedalasuvatele katlamajadele. z KAIRI-KRISTIINE HALLERIT tunnustati pealehakkaja metsaomaniku tiitliga. Tema Pärnumaa mets seisis kaua omapäi. Kairi otsustas oma lastele mõeldes end metsa seisukorraga kurssi viia ja otsis üles metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud, kust ta on enda sõnul saanud väga palju nõu ja abi metsaotsuste tegemisel. Kairi ütleb, et loodust ja metsa hoidma õpetas teda ema, kelle auks on nüüd metsa istutatud püramiidtamm. Ema oli see, kes lapsele rääkis, et igal puul ja muul
taimel on hing ja lihtsalt niisama ei sobi neid murda. Lapsepõlvest on naisel hästi meeles ka komme metskitsedele metsa heina viia. Kõike, mis metsas ette võetakse, tehakse koos perega, istutamisel käivad abiks sõbrad ja tuttavad. Kui ette võeti lageraie, teavitati sellest nii naabreid kui ka sugulasi.Kairi majandab oma metsa mõeldes tulevikule. Tal on neli 2–12aastast poega, sageli käib ta metsas koos lastega. Kui kevadel metsa istutati, andis ka iga laps oma panuse. z SINDLIVABRIK OÜ Raplamaalt pälvis pika vaatega metsakasvataja tiitli. Vardi erametsaseltsi liige on palju investeerinud raiutud metsatükkide ja noorendike ostu, nüüd on aktiivselt käsil nende uuendamine ja hooldamine. IA MIHKELS
Juurepess on seenhaigus, mis levib kõikjal Eesti metsades ja kahjustab puid, eriti kuusikuid.
Bioregulaator Rotstop
Juurepess, mis põhjustab mädanikku, pääseb puusse vigastatud juurte kaudu. Ammustel aegadel tekitas kuuskedele juurevigastusi loomade karjatamine metsas - selle mõju on vanemates kuusikutes veel praegugi tunda, on metsapatoloog Kaarel Aruste Maalehes selgitanud. Tänapäeval tekivad juurevigastused tema sõnul sageli metsaraiete tõttu, mille käigus külmumata pinnasel töötavad puiduveomasinad paratamatult kuusejuuri kahjustavad. Juurepessu põhjustatud kahjustusi on lihtne märgata palgivirnas või kändudel, kus mädanenud südamik silma torkab. Kasvaval puul on tõbe tuvastada märksa keerulisem. Esimene märk võimalikust nakatumisest on puude rühmiti kuivamine, see võiks metsa-
Biopreparaat Rotstop sisaldab suure korbiku eoseid, toime põhineb kahe elusorganismi vahelisel konkurentsil. Pritsida tuleb kord hooaja jooksul. Käsitsi pritsides tuleb lahus kanda kännu pinnale ühtlase umbes millimetri paksuse kihina. Kulunorm: 1-2 g/m2 kännu pinna kohta (1 l töölahust 1 m2 kännu pinna kohta käsipritsiga pritsides, 1-2 l töölahust 1 m2 kännu pinna kohta mehhaniseeritud töötlemisel). Allikad: www.balticagro.ee, www.rotstop.fi
omaniku valvsaks muuta. Haiguskahtluse korral saab tellida metsapatoloogilt ekspertiisi.
Silja ja Märt Hanso Maaülikooli metsandusinstituudist on oma uuringus puude juuremädanike kohta tõdenud, et korduvalt on olnud juhtumeid, kus esialgu õhusaaste arvele kantud puude kuivamine on hoolikamate metsapatoloogiliste uuringute järel osutunud hoopis juuremädaniku kahjustuseks. Uuringus tuuakse välja, et juuremädanikke hinnatakse metsamajanduses kõige kahjutoovamaks haiguste rühmaks. Juurepessust kahjustatud puud teveks ravida pole võimalik, leviku tõkestamiseks tuleks metsa raiuda talvel, kui maa on külmunud, soojal ajal aga kännud raie järel kohe töödelda preparaadiga Rotstop. Preparaati on kasutada lihtne aga seda tuleb teha võimalikult kiiresti: kas puude langetamisega samaaegselt või vahetult pärast metsa langetamist kolme tunni jooksul ning kindlasti ajal, kui haigustekitaja on nakatamisvõimeline, st temperatuur on üle +5°C. IA MIHKELS
Ostame
KUUSE- JA KASEPALKI Muugal, Sillamäel, Pärnus ja Aidus Tori Timber OÜ tel 5695 8866 paavo@toritimber.com
OSTAME
kasvavat metsa metsa- ja põllukinnistuid raieõigust
www.vesmel.ee
Neljapäev, 14. september 2017
4 Mets
SAARTE METSAMAJANDUSE OÜ
Puugiohust p sügiselgi pääs IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Metsakinnistute ja raieõiguste ost
Ringtee 14, Kuressaare Terminal mob 53 411 444 Kontor tel 453 3974 www.metsamajandus.ee
OSTAME t .&54",*//*456*% t ,"47"7" .&54" 3"*&¿*(64* t 1¿--6.""% ,004 .&54"("
Pikk sügis on ees, marjaja seenemetsad meelitavad, aga ei maksa unustada, et puugiohuga tasub arvestada oktoobri lõpuni kindlasti, sooja talve korral kauemgi. Puugid võivad levitada mitut haigust, neist puukentsefaliidi vastu saab end kaitsta kaitsesüstimisega - ja vaktsineerimiseks pole kunagi hilja. «Mina olen lasknud esimese kaitsesüsti teha detsembris, teise märtsis - nii on kevadeks kindel kaitse vähemalt ühe haiguse vastu olemas,» räägib metsamees Sven. «Minu meelest polegi vahet, millal vaktsineerida, sest ma ise olen oma kehalt sisseimenud puugi leidnud ka veebruarikuus.»
Kuidas haigust ära tunda
515 6858
FOREST RESERVES OÜ info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee
AM TIMBER ostab • KASVAVAT METSA ja VÕSA (ka väheväärtuslikku) • KASVAVA METSA RAIEÕIGUST • METSAMATERJALI
• METSAMATERJALI TRANSPORT • METSA ÜLESTÖÖTAMINE • METSA ISTUTAMINE • METSAHOOLDUS–LEPINGUD • KAMINA- JA KÜTTEPUUDE MÜÜK Tel 507 9940 amtimber001@hotmail.com www.amtimber.ee
Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud, kirjeldab terviseportaal kliinik.ee: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad kuni nädala, seejärel saab enamik inimesi uuesti terveks. Umbes kolmandikul nakatunutest võib viirus aga edasi tungida ajju ja ajukelmetesse ning tekitada ajukelmepõletiku. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Haigustunnuste ilmnemisel tuleb kohe minna arsti juurde! Puukentsefaliidi vastu spetsiifilist ravi pole, antibiootiku-
mid ei aita. Haiguse läbipõdenud omandavad eluaegse immuunsuse. Kui puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, siis borrelianakkuse saamiseks kulub enamasti paar ööpäeva, kuni nahka imendunud puugilt haigustekitajad inimesele üle kanduvad. Kõige tavalisem borrelioosi tunnus on nahalööve: paarisentimeetrise läbimõõduga või ka suurem punetav laik, mis tekib hammustuskohal 1–4 nädala pärast ja varem või hiljem kaob. Kuid haigusnähud võivad tekkida ka närvisüsteemis, liigestes, südames. Puukborrelioosi saab ravida antibiootikumidega. Nii puukentsefaliit kui ka puukborrelioos on looduskoldelised haigused ning nende haigustekitajate loodusperemeesteks on linnud, pisinärilised ja ka suuremad imetajad. Haigustekitajad ringlevad loodusperemeeste vahel puukide vahendusel.
Vaktsineeri vajadust mööda Puugid varitsevad saaki niisketes ja varjulistes kohtades ehk hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaserval ja puisniitudel või lihtsalt rohu sees ning haagivad sealt ennast ohvri riiete külge. Enamasti ootab puuk ohvrit rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal. Kui inimene leiab puugi ülakehalt, siis ei maksa arvata, et ta kukutas end puu otsast inimese kehale - ta on õr-
nemat nahapinda otsides lihtsalt ülespoole roninud. Puuk püsib aktiivne, kui maapinna temperatuur on +5 kraadi ringis. Vaktsineerima peaksid end ennekõike puukentsefaliidi ohualade piirkondades elavad püsielanikud, eriti lapsed, kes enamasti on aktiivse eluviisiga, ja eakad inimesed, kes haigusi rängemalt põevad. Riskirühmas on ka metsatöölised, kaitseväelased, piirivalvurid, jahimehed, sageli looduses liikuvad inimesed ja suvel ohupiirkondades liikuvad puhkajad. Eestis on enim puukentsefaliiti nakatunud inimesi Saaremaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Tartumaal, kuid ohupiirkonnaks võib nimetada kogu Eestit.
Tamm – tugevuse j Kas oled mõelnud liituda kampaaniaga, mis kutsub kõiki Eesti sajanda sünnipäeva puhul oma tamme istutama?
Küllap on enamik meist sattunud vähemalt kord elus kätest kinni võttes mõne iidse tammepuu jämedust mõõtma – väärikaid vanu tammesid, millega on seotud legende, rituaale ja uskumusi, on Eestis rohkem kui üks. Tamm on eestlastele läbi aegade olnud tähtis ja oluline puu, tugevuse ja kestvuse sümbol. See on ka põhjus, miks kutsutakse inimesi üles istutama riigi sajanda sünnipäeva puhul tuleval kevadel just tammesid. Eestis on koostöös kohalike koolide, kogukondade ja omavalitsustega rajamisel saja tamme pargid. Nende rajamine sai alguse juba 2013. aasta sügisel, kui koolilapsed alustasid tammetõrude korjamise ja neist istikute kasvatamisega, mis tuleva suve
hakul istutatakse üheskoos Eesti 100 tamme parkidesse. Igaühel, kes soovib selles töös kaasa lüüa, tasub aegsasti maad kuulata, kas ja kus täpselt seda teha saab. Tammeparkide asukohad on enamik maakondi juba välja valinud, nende rajamise ja hilisema hoolduse eest seisavad hea kohalikud omavalitsused. Eesti 100 tamme esindustammik istutatakse Tamsallu. Selle paiga teeb eriliseks osalt nii nimemaagia kui ka asukoht – Tamsalu paikneb keset Eestit ja sinna on kas või rongiga hea ligi pääseda. Igaüks saab istutada tamme või mitu oma eramaja hoovi või esivanemate maakodusse, kingituseks Eestile ja iseendale. Algatusega on ühinenud ka Eesti Korteriühistute Liit: Eesti vabariigi 100. sünnipäevaks soovitakse saada kokku sada korteriühistut, kes on otsustanud oma hoovi tammega ehtida. Nimekiri neist ühistutest, kes on juba teada
andnud kavatsusest panna kortermaja hoovi kasvama oma ühistu tamm, on EKÜL kodulehel – sealt saab igaüks järele vaadata, kas tema ühistu on algatusega liitunud. Kui ei, on igaühel veel võimalus hakata seda ettevõtmist oma koduhoovil eest vedama. Tammetõrust istikut kasvatada tulevaks kevadeks enam ei jõua, aga istiku saab soetada ka mujalt. Muidugi jääb ka võimalus alles nüüd tõrude korjamisest alustada, et need siis mulda panna, istikud kasvatada ja võtta puu istutamine ette paar aastat hiljem – tähtsaim on ju tulemus. Kui algusest peale kaasata ettevõtmisse ka kortermaja lapsed, on see üks võimalus tagada, et ka järeltulevad põlved hoiavad ühiselt loodud keskkonda. Juhendeid tamme istutamise kohta leiab Eesti 100 tamme veebilehelt, sealt leiab infot ka selle kohta, kuhu täpselt on plaanis rajada tammepargid. Sünnipäevatammikute rajamisel on riigi-
Neljapäev, 14. september 2017
Mets 5
ole su
Puugihaiguse ennetamiseks
Lustliku sügisese metsaskäigu järel tuleb hoolikalt üle vaadata nii inimesed kui ka lemmikloomad – puugid võivad hilissügiselgi aktiivsed olla. Vida Press
Vajalikud kolm kaitsesüsti Puukentsefaliidi vastane täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas üheksa kuud kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, seepärast tulebki immuunsuse pikendamiseks teha kolmas süst. Kordussüst on vaja teha iga kolme aasta järel. Vaktsineerimiskuuri ei tohi mingil juhul pooleli jätta – aeg le ndab kiirest, seepärast tuleks kõigil, kes on end puukentsefaliidi vaktsineerinud, järele kontrollida, kui palju aega on viimasest kaitsesüstist möödas. Allikas: kliinik.ee
z Kanna metsa minnes heledaid rõivaid, neilt on puuke lihtsam märgata. Topi püksisääred sokkide või kummikute-saabaste sisse ning kasuta putukatõrjevahendeid. z Alati pärast metsaskäiku kontrolli üle kogu keha, lastel kindlasti ka kõrvatagused. z Kui leiad kehalt puugi, siis püüa see võimalikult kiiresti eemaldada - kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised. z Kasuta puugi eemaldamiseks peenikesi pintsette või apteekides müügil olevat puugieemaldamisvahendit. z Enne väljatõmbamist ära määri puugile midagi peale, sest see võib soodustada haigusetekitajate sissetungi. z Haara puugist kinni võimalikult naha lähedalt, hoidu tema tagakeha pigistamisest. z Tõmba puuk välja ettevaatlikult ja otsesuunas - ei ole vaja enne tõmbamist paremale ega vasakule keerata. z Pärast puugi eemaldamist tuleb hammustuskoht kindlasti desinfitseerimisvahendiga puhastada, selle puudumisel pesta vee ja seebiga. z Kui pärast metsaskäiku või pärast puugi eemaldamist tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik, ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või hammustuskoht hakkab punetama, otsi abi arstilt. Kindlasti räägi puugiohtlikus piirkonnas viibimisest või nahalt leitud puugist.
AS A&P Mets ostab: • METSAKINNISTUID • KASVAVAT METSA • PÕLLUMAAD Info
tel. 434 2330, 5345 6499 e-post apmets@apmets.ee
Allikad: arst.ee, puugiinfo.blogspot.com, kliinik.ee
a kestvuse sümbol Tahad istutada kodukanti tammepuu?
z Korja sügisel tamme alt tõrusid. Täisväärtuslikud tõrud varisevad tavaliselt pärast esimesi öökülmi, kui neid siis korjata, on suurem tõenäosus, et tõru hakkab idanema. z Otsusta külviaeg. Võid valida, kas külvata tõrud sügisel või hoida neid kevadeni sobivas kohas ja siis külvata. Soovitatakse külvata samal sügisel, siis on tõrud kohe looduslikes tingimustes, ületalve säilitamisel on oht, et tõru ära kuivab või hallitama läheb. Pane tõrud 3,5 kuni 5 cm sügavusele lapiti mulda. Kui paned mitu tõru, jäta nende vahele ruumi. z Hoolda suvel. Tärganud tammepuude eest tuleb suvel hoolt kanda: kasta, vajadusel väetada ja kitkuda taime ümbert umbrohtu. Kui taimel on juba kaks pärislehte, tuleks ta juured u 10 cm sügavuselt läbi lõigata, et peajuur ei kasvaks liiga sügavale. Siis on hiljem lihtsam taime välja
kantselei kinnitusel nõuga abiks metsaülemad lähimast RMK metskonnast, keskkonnaminis-
kaevata. 1-2aastase seemiku võib hõredamalt ümber istutada. z Valmista talveks ette. Et hiired ja jänesed ei saaks tillukest taime ära süüa, kata tammepuu kuuseokstega. z Istuta kasvukohta. Kaeva 2-3aastane taim välja ja kärbi liiga pikki juuri. Pane taimed niiske sambla või muu sarnase materjaliga täidetud kastidesse. Istutuskoha juures tõsta taimekastid päikese eest varju või kaeva kastist välja võetud taimed maasse ning hoolitse, et taimede juured ära ei kuivaks. Vajadusel kasta neid. Istuta taimed nii ruttu kui võimalik. Tamm kasvab hästi huumusrikastel liivsavi- või saviliivmuldadel, samuti sõmeralistel lammimuldadel. z Kaitse. Esimestel aastatel tuleb tammed kaitseks metsloomade eest ümbritseda tara või aiaga. Paari aastaga saab enamasti selgeks, millised puud jäävad elama ja millised kuivavad.
teeriumist ja maastikuarhitektid Eesti Arhitektide Liidust. Ettevõtmisel on oma lehekülg (Eesti
100 tamme) ka Facebookis, kus huvilised saavad arutleda tammikute rajamisega seonduva üle.
Metsa- ja põllumaade ost. Raieõiguse ostmine. Metsakinnistute majandamine. Metsaraie ja metsamaterjali transport. Giljotiiniga võsaraie. Pärnu mnt 75a / 78301 / Märjamaa / Raplamaa tel 52 84 932 / riho@timberston / http://www.timberston.ee/
Neljapäev, 14. september 2017
6 Mets
Algaja metsaomanik IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Algaja vþib olla nii värskelt metsaomanikuks saanu kui ka see, kelle nimel on tßkk metsa juba ammu, kes aga seni pole sellele erilist tähelepanu pÜÜranud.
Hea metsaomanik! OSTAME:
kasvava metsa raieĂľigust, metsamaterjali, metsa- ja pĂľllumaad
PAKUME:
head hinda ning kvaliteetset metsa ßlestÜÜtamise ja transpordi teenust
Ei tea metsa asukohtagi
Tiit Reitel,
tel 506 0288, tiit@artiston.ee
Taavi Saar,
tel 508 9955, taavi@artiston.ee
REHVID
„Kui inimene on äsja metsaomanikuks saanud vĂľi ta on otsustanud Ăźle pika aja oma metsaga midagi ette vĂľtta, on oluline teada, mis Ăźldse metsas kasvab ja mida see väärt on,“ Ăźtleb keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhataja Taivo Denks, jagades soovitusi, millest kogenematu metsaomanik peaks alustama. Selleks, et teada saada, mis metsas kasvab, tuleks kontrollida metsaregistrist (http://register.metsad.ee/avalik/), kas metsal on inventeerimisandmed – metsa takseerkirjeldus, milles tuuakse välja puistu liigiline koosseis, vanus, kĂľrgus, tagavara jms. „Neid andmeid teadmata ei saa metsas Ăźhtki kaalutletud otsust vastu vĂľtta,“ tĂľdeb Denks.
•
VELJED
Ă•LID
•
•
AKUD
ROOMIKUD
U.R.B. GRUPP OĂœ Pakume alljärgnevaid tooteid:
On neidki metsaomanikke, kes teavad, et keegi on kunagi neile pärandanud vþi kinkinud tßki metsa, aga ei tea, kus see täpselt asub, rääkimata katastrißksuse tunnusest, mida on vaja, et avalikes registrites täpsustavaid otsinguid teha. Nimekirja enda kinnistutest saab näiteks e-kinnistusraamatust, kuhu tuleb IDkaardi, mobiili-ID vþi pangalingi abil sisse logida ja otsida tulemusi oma isikukoodiga. „Kui selles nimekirjas vajutada katastritunnuse lingile, avaneb kinnistu ka kaardil ning näha vþib asukohta ja metsamaa
pindala,“ Ăľpetab erametsakeskuse koduleht. „Edasi tuleks minna metsaregistri avalikku teenusesse ja sisestada katastritunnus otsinguribale, et näha, kas metsal on inventeerimisandmed. Metsaseaduse järgi on kehtivad inventeerimisandmed kohustuslikud uuendus- ja harvendusraie tegemiseks. See kohustus ei kehti juriidilisele isikule, kelle metsa pindala on alla 2 ha, ja fßßsilisele isikule, kelle metsakinnistu on alla 5 ha.
Inventeerimisandmed tasub tellida „Kui inventeerimisandmeid ei ole, on mĂľistlik need tellida – ja seda vĂľiksid teha ka need omanikud, keda metsaseadus ei kohusta selleks,“ märgib Denks. „Kui omanik ei tea, mis tema metsas toimub, on raske teha häid otsuseid.“ Inventeerimisandmed saab (koos metsamajandamiskavaga) tellida tegevusloaga metsakorraldusettevĂľttelt – nende nimekirja leiab metsaomanik keskkonnaagentuuri kodulehelt (www.keskkonnaagentuur.ee). Kui inventeerimisandmed on registris olemas, siis selleks, et teada saada, mida on metsas mĂľistlik ja vajalik teha, vĂľiks pÜÜrduda metsanduskonsulendi poole, soovitab Taivo Denks. Konsulentide nimekiri ja kontaktid on leitavad näiteks erametsakeskuse kodulehelt (www.eramets.ee), kust igaĂźks saab valida kas metsale vĂľi enda elukohale – kui mets ja praegune kodu pole samas kandis – lähima. Konsulent on metsandusvaldkonna ekspert, kellel enamasti on metsandusalane kutse- vĂľi kĂľrgharidus ja vähemalt kolmeaastane tÜÜkogemus ja kes nĂľustab metsaomanikku
Omas metsas on muidugi tore ka lihtsalt seenel-marjul käia, aga vastutustundlik omanik peaks siiski hakkama ka metsa tulevikule mþtlema.
kĂľigis metsa majandamisega seotud kĂźsimustes.
Turvaline mßßk Ăźhistu vahendusel „Kasvavat metsa vĂľi puitu on mĂľistlik mßßa otse kontrollitud taustaga puidu kokkuostjatele vĂľi siis metsaĂźhistu kaudu,“
soovitab Taivo Denks. „MetsaĂźhistud koondavad tavaliselt Ăźhe piirkonna metsaomanikke ning saavad ka puidu mßßmisel tavaliselt parema hinna, kuna kogused on suuremad.“ Ăœhistute nimekiri ja kontaktid on samuti kirjas Erametsakeskuse kodulehel.
• Pþllumajandus-, tÜÜstus- ja metsatehnika rehvid, veljed. • Haagise- ja kärurattad. Poolteljed rummuga.
‡ Metsa ja pþllumaa ost ‡ Raieþiguse ost ‡ Metsamaterjali ost ‡ Metsamaterjali raie ja väljavedu ‡ Metsamaterjali transport ‡ Kasvava vþsa ost ja lþikus ‡ Hakkepuidu tootmine ja mßßk $DYR 3OXVV ‡ Metsamajanduskavade koostamine ‡ Ettemaksu vþimalus DDYRSOXVV#JPDLO FRP
63
• DATHO/RAJU topeltratta komplektid. • Kummiroomikud koppadele. • Veoautode ja haagiste uued ja protekteeritud rehvid, veljed. • ATV rehvid, veljed. ATV kärurattad, poolteljed rummudega. • Bobcat, väikelaaduri rehvid, veljed, roomikud. • Murutraktorite rehvid. Aiakärurattad. • Sþidu- ja pakiautode, maasturite rehvid. • Valuveljed-suurim valik.
0(76
Ostame metsakinnistuid Hind kuni 7000 â‚Ź hektar telefon 511 0415 info@landeker.ee www.landeker.ee
• Maasturire mudarehvid (Maxxis, Malatesta, BF Goodrich, Hankook jt.) • Tþstukite, laadurite rehvid, veljed. • Elastikrehvid. • Lumesaha kummiplaadid.
Metsamajandamiskavad
• CHAMPION þlid (täisvalik sþiduautost rasketehnikani). • ALLIANCE / PRIMEX / GALAXY / BKT rehvid maaletooja hinnaga.
• Raieþiguse ost • Metsakinnistute ost • Kraavide, teeäärte ja kruntide puhastamine vþsast • Harvenduse ja valgustuse lþikamine • Metsa istutamine • Kändude freesimine • Trimmerdamine ja muru niitmine
KAME, SIIS KA I LĂ•I ISTUTA M E! KU
urbgrupp@gmail.com
•
tel 501 8365
Metsa inventeerimine • Metsa hindamine Ekspertiisid Metsaekspert OĂœ Tel/fax +372 742 2355 +372 514 8885
Aardla 23D, Tartu E-post: info@metsaekspert.ee www.metsaekspert.ee
Neljapäev, 14. september 2017
Mets 7 Svetlana Zaitseva
u esimesed sammud Tairo Lutter
Mootorsaag on tööriist, millega töötamist võiks ohutuse huvides oskaja käe all õppida.
Mis on mis?
Metsaomanikul oleks kasulik viia end kurssi ka metsa majandamisel kasutatava sõnavaraga. Sissejuhatuseks siin esimese kiire õppetunni materjal. TIHUMEETER (tm) on 1 m³ tihedat õhuvahedeta puitu. Tihumeetri abil väljendatakse puutüve ja selle osade mahtu ning puistu tagavara. RUUMIMEETER (rm) on 1 m³ virnastatud metsamaterjali koos õhuvahedega. Kasutatakse metsamaterjalide (peamiselt kütte- ja paberipuidu) virna mahu arvestamisel. Ruumimeetrite teisendamisel tihumeetriteks kasutatakse vastavaid virnatäiuse koefitsiente. Koefitsient sõltub virna ladumistihedusest, nottide keskmisest läbimõõdust, pikkusest, kõverusest, puuliigist jne. HAKKPUIT on raiejäätmete või võsa purustamise käigus saadud toode. NOTT on puutüve laasimisel ja järkamisel saadud üksik tüveosa. VIRN on ühesuunaliselt üksteise kõrvale ja peale laotud nottide kogum. RAIEJÄÄTMED on raie käigus tekkiv kõrvalsaadus: puu osad, mis esialgu jäävad metsa (oksad, ladvad, tüükajupid, vigastusega tüveosad, juhuslikult maha jäänud sortimendid, lõigatud alusmets). Raiejäätmeid kasutatakse kas kokkuveotee tugevdamiseks või hakkpuidu tootmiseks. KOGUPUIT tähendab laasimata puutüvesid; kasutatakse ka sõna “võratüves”. MAHUTABELID on mahuvalemite abil koostatud tabelid, millega saab ilma arvutamata leida palkide, nottide ja pakkude mahtu. PALK on teatud miinimummõõtmeid ületav laasitud ja järgatud tüveosa, mis sobib saematerjali valmistamiseks. PAKK on tüveosa, mis omadustelt sobib vineeri või ehituspuidu tootmiseks. Allikas: erametsakeskuse trükis „Puidu müük“
Millest alustada z Leia katastriüksuse tunnus. z Kontrolli metsaregistrist, kas metsal on olemas inventeerimisandmed. z Kui andmeid pole, telli need. z Kui andmed on olemas, võta ühendust lähima metsakonsulendiga, kes ütleb, mida on mõistlik ja vajalik metsas ette võtta ning nõustab omanikku kõigis metsa majandamisega seotud küsimustes. Allikas: keskkonnaagentuur
Teet Malsroos
Koolitused jagavad ka metsatöötarkust Kogemusteta metsaomanikel tasub silm peal hoida ametikoolides pakutavatel lühikursustel, millest nii mõnigi on tasuta. Iga metsaomanik tunneb end tõenäoliselt märksa paremini, kui mõne tööga oma metsas ka ise hakkama saab – aga see võib olla üsna keeruline inimesele, kel seni pole näiteks kirve või saega vähimatki kokkupuudet olnud. Kutsekoolis saab oma ala meistrite käe all asjast aimu ka lühematel kursustel ja kui pikemat erialaõpet ette võtta ei tihata või pole selleks parajasti võimalust, on neistki tõhus abi. Näiteks tasub uurida, kas on veel vabu kohti Pärnumaa kutsehariduskeskuses 20.–22. septembrini toimuval kursusel „Hooldusraied ja võsasae kasutamine“. Koolitus on ennekõike mõeldud küll metsandusvaldkonnas juba töötavatele aegunud oskustega või erialahariduseta töötajaile ja neile, kel metsandusharidus olemas, kuid kes vajavad ümberõpet, aga kui kohti jagub, pääsevad õppima ka erialase hariduseta täiskasvanud või aegunud oskustega üle viiekümneaastased inimesed. Koolitus on tasuta, õpirühm aga üsna väike, seega ei pruugi kõigile soovijaile kohti jaguda – tõsisel huvilisel tasub pakutavatel kursustel pidevalt silm peal hoida ja end kohe võimaluse avanedes kirja panna. Teoreetilises õppes (maht 11 tundi) tuleb jutuks metsa eluring, metsakasvatustööd, metsa ja keskkonna vahelised seosed, Eestis lubatud raied ja nende õiguslikud alused-normatiivid, hooldusraied eri vanuse ja liigilise koosseisuga puistutes jpm. Praktiline töö (maht 15 tundi) hõlmab valgustus-, harvendus- ja sanitaarraiet (hooldusvajaduse määramine, väljaraiutavate puude valik jpm) ning võsasae kasutamist ja hooldamist. Pärnumaa kutsehariduskeskuse kodulehelt leiab hulga õppeaastasse kavandatud kursusi, mille nimele klikkides avaneb koolituse õppekava ja eelregistreerumise võimalus. Mõistagi pakuvad samasuguseid koolituskursusi, nii tasulisi kui ka tasuta, teisedki ametikoolid. Luua metsanduskoolis on tasuta kursuste seas näiteks saematerjali kvaliteedi hindamise 26tunnine kursus, linna- ja pargipuude hooldamise ning majandamise 120tunnine kursus jpm. Kel huvi ja tahtmist õppida, leiab mõnest ametikoolist kindlasti endale sobiva kursuse, millest on otseselt või kaudselt abi ka oma kodumetsa majandamisel. ÕL
MEHAANIKAKOMPONENDID
ww w. www.timken.com w.ti timk mk enn .c .co om om
UUS TOODE! POOLITATAV LAAGER JA LAAGRIPUKK
KONTOR-LADU Võhmanõmme küla Põltsamaa vald 48028 Tallinn-Tartu mnt 128 km Tel 776 8651, poltsamaa@moduator.ee TERASKORPUSEGA LAAGRIPUKK
VÄLJAKUTSED 24H
TEL 523 4731
KOHALETOIMETAMINE ÜLE EESTI!
Moduator AS = TIMKEN ametlik esindaja Eesti Vabariigis
OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid, koort ja saepuru. Teostame võsaraiet ja väljavedu. OSTAME ka küttepuid, metsakinnistuid ja raieõigusi. INFO: Kontakttelefon 523 1139 e-post latesto@latesto.ee
rohelise energia allikas...
Neljapäev, 14. september 2017
8 Mets
www.hevo.ee
Ostame
Palgihaaratsid
t kasvavB NeUTB SBJFÜJHVst t NFUTBLJOOJTUVJE t WJSOBTUBUVE WÜTB KB SBJFKÊÊUNFJE
Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika
1BLVNF t QVJEV IBLLJNJTF UFFOVTU t QÜMEVEF KB LSBBWJEF QVIBTUBNJTF UFFOVTU
Helista ja küsi pakkumist! Renlog Eesti OÜ Argo Teral, ostujuht
tel 517 4303 argo@renlog.ee
www.renlog.ee
Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee