PARIMATE METSAMAJANDAJATE SELGED SIHID. ÄRA KIPU METSAS LOOMI UISAPÄISA ABISTAMA. MOOTORSAAGI SOETADES OLE NÕUDLIK JA VALIV.
„Metsas on alati midagi uutmoodi, ei ole kahte täpselt ühesugust päeva. See vaheldusrikkus teebki metsa huvitavaks.“ Lauri Salumäe, Eesti tänavune parim metsamajandaja vjuus „Aktuaalsele kaamerale“ pärast tiitlivõitu intervjuus
METS
Neljapäev, 13. september sep p 2018 • ÕHTULEHE TEEMALEHT
Sven Arbet / Ekspress Meedia
Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Pr Kaspar Kaljuste, tel 614 4096 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
Vastuvõtt KESKKONNAKAITSE päevase õppe 5 taseme õppekavale. Dokumentide vastuvõtt 10. oktoober 2018. Õppetöö algab 15. oktoober.
w w w.aianduskool.ee
Neljapäev, 13. september 2018
2 Mets
• Raieõiguse ost • Metsakinnistute ost • Kraavide, teeäärte ja kruntide puhastamine võsast • Harvenduse ja valgustuse lõikamine • Metsa istutamine • Kändude freesimine • Trimmerdamine ja muru niitmine
KAME, SIIS KA I LÕI ISTUTA M E! KU
OSTAME
• paberpuitu • metsakinnistuid • kasvava metsa raieõigust Södra Metsad OÜ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee
Hea metsaomanik! OSTAME:
kasvava metsa raieõigust, metsamaterjali, metsa- ja põllumaad
PAKUME:
head hinda ning kvaliteetset metsa ülestöötamise ja transpordi teenust
Tiit Reitel,
Tiitlivõitja põhimõte: metsa tuleb alati kasutada vähem kui seda juurde kasvab IA MIHKELS
Üheksa head metsamajandamise viisi
Lääne-Virumaa metsaomanik Lauri Salumäe on üks neist, kellele muu hulgas on elus oluline ka järjepidevus: ta elab ja majandab metsa oma vanaisa talu maadel.
Eesti Erametsaliidu ja erametsakeskuse parima metsamajandaja konkursil osalenuile jagati tunnustust augstis Haapsalu lähedal Uuemõisas korraldatud kogu pere metsapäeval. Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link märkis, et tänavu oli osalejate seas hulk väga tugevaid kandidaate ja parima metsamajandaja tiitli saaja üle arutati pikalt.
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Iseenesest pole muidugi üllatav, et žüriile hakkasid silma just Lauri Salumäe põhjalikud teadmised ja selged sihid oma metsa majandamisel – juba paarkümmend aastat on mees teinud metsakorraldaja tööd. Nii on tema tehtud kavade järgi saanud paljud teisedki metsaomanikud ettekujutuse sellest, millised tööd ja mis järjekorras tuleks neil ette võtta. Algajale metsamajandajale on selline kava suur tugi ja abi. Lauri Salumäe on pikka aega olnud ka Rakvere Metsaühistu eestvedaja ja on praegu selle nõukogu liige.
Teab täpselt, mida teeb Oma metsades on Salumäel mõistagi põhjalikud inventuurid tehtud ja kõigest üksikasjalik ülevaade olemas. Näiteks teab ta täpselt, et keskmiselt kasvab tema metsades ühel hektaril 128 tihumeetrit puitu, aastane juurdekasv on aga 462 tihumeetrit. Lauri põhimõte ongi kasutada metsa vähem, kui seda juurde kasvab.
Lauri Salumäe – 2018. aasta parim metsamajandaja LääneVirumaalt. Maive Vaarpu – taimetundjast metsaomanik Hiiumaalt. EELK Ridala Püha Magdaleena kogudus – ühistegevust toetav metsaomanik Läänemaalt.
Alates 1990. aastatest on see tal arvutuste järgi ka õnnestunud. Kui mõnel aastal ongi raie juurdekasvust suurem, siis teisel aastal jälle väiksem. Kõige rohkem kasvab tema metsamaadel kaske, kuuske ja mändi, leidub ka halli leppa. Ühtekokku on Salumäel metsa 106 hektarit, osa sellest on talule tagastatud maa, osa aga erastatud ja juurde ostetud. Muidugi ei askelda Lauri neil hektaritel üksinda. Perega üheskoos tehakse nii istutus- kui ka hooldustöid. Kui arvestada, et tegeldakse ka turismiga, kasvatatakse kitsi ja lambaid ning valmistatakse kitsejuustu ja kõike, mida villast teha annab, on ütlematagi selge, et tööd-tegemist jagub talus kõigile. Igal aastal võetakse Mäehansu maadel hektarilt või kahelt mets maha ja istutatakse
Ilmo Torn – laia haardega metsaomanik Saaremaalt. Märt ja Oliver Koitmaa – tublid hobimetsaomanikud Tartumaalt. Tornator Eesti OÜ – professionaalne metsamajandaja. Jüri Stroo – tubli püsimetsa-
selle asemele uus. Nii kasvab vana metsa kõrvale järjest noor, ühevanust metsa ei ole. Ei peagi olema, leiab metsaomanik – sel moel majandades on metsa vanus järjepidev. Säästva metsamajandamise kinnituseks on Salumäel FSC sertifikaat, mille nõuetele peavad vastama kõik pere metsades tehtud tööd.
Jagab oma kogemusi teistega Pärast parimate metsamajandajate tunnustamist ütles konkursi žürii liige Aira Toss, et üks põhjus, miks läks võitjatiitel just Lauri Salumäele, oli mehe selge ja kindel vaade oma metsa tulevikule. “Majandajal on tarvis teada, mida ta majandab. Lauri teab – aastatega saavutatud kogemus annab tunda,” märkis Toss. “Sealt majapidamisest paistis ka sel-
majandaja Lääne-Virumaalt. Mikk Vakkum – metsamajanduse tulevikutegija Järvamaalt (Deskise eriauhind). Mare ja Heini Kunimägi – innukad metsauuendajad Viljandimaalt (Plantexi / Juhani Puukooli eriauhind
Allikas: Eesti Erametsakeskus
gelt välja, et maal on täiesti võimalik ära elada, kui inimesed teavad, mida nad teevad.” Oma metsa kasvamise ja kasvatamise kogemust jagab Lauri Salumäe lahkelt teistega: talu hiljuti loodud õpperajal võib iga huviline saada põhjaliku ülevaate sellest, kuidas erinevas vanuses mets kasvab, milliseid töid seal tehakse ning kuidas metsa uuendamisel ja kasvatamisel tuleb arvestada ka lähinaabritega – näiteks põdraga – ühist keelt otsida. Salumäed on pidanud mõnes metsaosas mitu korda ümber otsustama, milline puuliik istutamiseks valida – sest metsaelanikud on istutatud taimed lihtsalt pintslisse pistnud. Sellest, kas ja kui palju tegi noortele metsataimedele liiga tänavusuvine põud, saab lõpliku ülevaate alles tuleval kevadel, kui talv üle elatud.
tel 506 0288, tiit@artiston.ee
Taavi Saar,
tel 508 9955, taavi@artiston.ee
Hakkimine ja tasumine kiirelt. Pakume aastaringset koostööd.
Ostame hakkimiseks
VÕSA ja RAIEJÄÄTMEID Tel 528 5800, andrus@reinpaul.ee
Jahituristid rikkusid Läänema Eelmisel nädalal tuvastasid keskkonnainspektsiooni inspektorid Läänemaal jahiseaduse rikkumise: kaks välisriigist pärit jahikülalist kasutasid pardijahil elektroonilisi peibutusvahendeid. Eesti jahiseadusega on peibutusvahendid küll lubatud, kuid kasutada tohib ainult mehaanilisi peibutusviise ja -vahendeid, näiteks peibutusvilesid. Elektroonilised peibutusvahendid on keelatud. Mõlemale neid kasutanud jahimehele määrati kiirmenetluse otsusega rahatrahv 100 trahviühikut ehk 400 eurot.
Peatatakse jahitunnistuste kehtivus Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) president Margus Puust mõistis Läänemaal toimunu karmilt hukka, öeldes, et nii seaduslikus kui ka eeti-
Tiina Kõrtsini
Need inimesed on sülitanud nii Eesti jahikultuuri kui ka meie üleskutse peale käituda külalistena kohalike reeglite ja kommete kohaselt.“ EJSi president Margus Puust lises plaanis on see väga tõsine rikkumine. „Eesti Jahimeeste Seltsi jaoks on tegemist täielikult puna-
se joone ületamisega,“ ütles seltsi president. „Need inimesed on sülitanud nii Eesti jahikultuuri kui ka meie üleskutse peale käituda külalistena kohalike reeglite ja kommete kohaselt.“ Puusti sõnul on selts väga tänulik keskkonnainspektsioonile ja kõigile, kes aitasid selle rikkumise tuvastada. Pesident kinnitas, et rikkujad saavad vastavalt seadusele karistatud. Selts on ette valmistanud koolitajad, kes vastavalt seadusemuudatusele harivad sellest aastast jahikülalisi täiendavalt linnujahi osas. Koolituse üks olulisemaid osi on jahipidamiseks lubatud ja keelatud vahendite tutvustamine. Ka kõnealused jahikülalised olid informeeritud meil kehtivatest reeglitest: mõlemad olid läbinud sel hooajal kohustusliku koolituse, mille korraldas nende jahiret-
ke teinud jahiselts, ja allkirjastanud ka vastava tõendi. „Juhtunu teeb eriti inetuks see, et jahikülalised sooritasid oma teo teadlikult, sest elektrooniliste peibutusvahendite kasutamine on kõikjal Euroopas keelatud,“ selgitas EJSi tegevjuht Tõnis Korts. „Kohe, kui saame ametliku teatise, peatame vastavalt seadusele nende jahitunnistuse kehtivuse,“ andis tegevjuht teada. „Nende nimed saavad nn musta nimekirja ja lähiaastatel nad siin jahti pidada ei saa.“
Jahindus on looduskaitse Korts märkis, et selts vaatab üle ka jahikorraldaja ja -koolitaja tegevuse. „Kui ilmneb, et seal on puudujääke, siis on tõenäoline, et võtame koolitajalt ära õiguse vä-
Neljapäev, 13. september 2018
Mets 3 Sven Arbet / Ekspress Meedia Kertu Kekk
Märt ja Oliver Koitmaa Tartumaalt pärit perekond Koitmaade 20 hektari suurune mets asub Viljandi- ja Valgamaa piiril, isa sünnitalu lähedal. Pärast iseseisvumist sai metsast peremeheta vara, 1995. aastal õnnestus see aga perele tagasi osta. Isa Märt on pere metsad usaldanud metsandusharidusega poja Oliveri kätte, kes nüüd ise sõprade abiga metsas toimetab. Tehtud on mitmeid töid, suurim katsumus on aga lodumetsa uuendamine. Oliver ütleb, et „allveekuuske“ ta istutada ei taha. Olukorda võiks parandada piirikraavi korrastamine, mille osas veel naabriga kokkulepet saadud ei ole. Et Koitmaad elavad oma metsast eemal, ollakse hädas prügistajate ja vargustega – olukorral tuleb pidevalt silm peal hoida.
MÜÜ
oma vana ning
OSTA
uuem ja parem!
Maive Vaarpu Romantikuhingega Maive sai metsaomanikuks mitukümmend aastat tagasi, kui Hiiumaal tollase kodumaja kõrval osteti suurema privaatsuse saamiseks 22 hektarit metsa. Maive ütleb, et ta on oma metsa armunud ja majandab seda pigem püsimetsana. Kõik metsaelanikud on talle hästi teada ja pole taime, mida ta oma metsas ei tunneks. Tema jaoks on väga tähtis, et ka pärast raiet säiliks metsa all kaunis samblane pinnas ja sealne taimestik ning et mets jääks endiselt mõnusaks koduks seal elavatele loomadele ja lindudele. Harvendusraiet ja metsamaterjali väljavedu näiteks planeerib ta oma metsas ainult talvel ja külmunud pinnasega.
Aas 2018 pta arim metsa m on Mä ajandaja talu pe ehansu Lauri S remees alumä e Lääne Virum aalt
Mikk Vakkum Mikk on noor metsamees, kes on metsas ja metsaga tegelnud juba kooliajast. Metsa päris ta vanaemalt ja ostis ise juurde, praegu on seda kokku ligi 32 hektarit. Miku metsas saab näha pea kõiki metsakasvatustöid. Tehtud on maaparandust, lage-, aegjärkseid- ja harvendusraiet. Kõik lageraiutud alad on ka uuendatud. Noored puud istutas Mikk Vakkum ka vanadesse turbaaukudesse, millest võiks saada hea kasvukoht sanglepale. Erinevaid meetodeid on noor metsamees katsetanud ulukite tõrjumiseks. Noorte mändide kaitseks on end õigustanud näiteks pesemata lambavill, mis põdrad kultuurist eemale hoiab. Põtru on sealkandis palju ja männiku väljakasvatamist peab Mikk tõeliseks vägiteoks. Mikk teab täpselt, miks ta oma metsas kuskil midagi teinud on: otsuseid toetavad koolis õpitud teooria, enda kogemused ja ametikaaslastega peetud arutelud.
Maailma suurim RASKETEHNIKA portaal! mascus.ee
al teadlikult Eesti jahiseadust liskülalistest jahimehi koolitada,“ ütles ta. Eesti Jahimeeste Selts korraldab riikliku halduslepingu alusel nii kohalikele jahimeestele kui ka väliskodanikest jahikülalistele jahitunnistuste väljastamist, küttide koolitamist ja rikkumiste puhul ka jahitunnistuse kehtivuse peatamist. Tegevjuhi kinnitusel on selts valinud jahinduses jätkusuutliku ja teaduslikel alustel põhineva suuna, mis tähendab muu hulgas seda, et igasugune ebaseaduslik jahindustegevus on taunitav. Tänavuse jahiaasta teema – „Jahindus on looduskaitse“ – sõnastas Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) juhatus märtsikuus, jahiaasta alguses. „Nüüdisaegne jahindus erineb paljuski eelnevate kümnendite omast,“ rääkis EJSi president Margus Puust kevadel tee-
VidaPress
mat välja kuulutades. „Eelkõige on see teaduspõhine ning peame suures osas arvestama ühiskonna eri gruppide soovide ja tellimustega, et ulukikahjusid vähendada,“ selgitas Puust. „Samas on jahin-
dus ka praktilise looduskaitse meede tagamaks looduslikku mitmekesisust, millest tuleneb ka meie selle aasta teema nimetus.“ Ka keskkonnainspektsioon tuletab jahimeestele ja jahikorralda-
jatele meelde, et jahipidamisel tuleb järgida nii õigusaktidest tulenevaid nõudeid kui ka jahipidamise head tava. „Jahiseadus näeb ette jahituristide koolitamist ja koolitajatel tuleb seda kohustust tõsiselt võtta,“ märkis keskkonnainspektsiooni looduskaitseosakonna juhataja Uno Luht juhtunut kommenteerides. „Siia sõitnud jahikülalistele tuleb meie jahipidamise nõudeid väga täpselt selgitada.“ Jahiseaduse järgi kestab jahiaasta 1. märtsist järgmise aasta veebruari viimase päevani. Jahiaasta alguses tehakse kokkuvõtted möödunud hooaja küttimistulemustest. Seejärel plaanitakse koos teadlaste ja jahindusnõukogudega kogutud vaatlusandmete ja küttimistulemuste põhjal jahiaasta küttimismahud.
KRISTJAN ARRAS
KA RENDIMASINAD!
Neljapäev, 13. september 2018
4 Mets
Ära kipu metsloomi uisapäisa a KRISTJAN ARRAS
leht@ohtuleht.ee
Enne, kui otsustate mõne metslooma, olgu üksi hulkuva või silmanähtavalt viga saanu, koju kaasa võtta, tasub küsida nõu asjatundjailt. Pahatihti pingutavad inimesed loomade aitamisega natuke üle – ehkki seejuures siiralt head soovides. Suvel viiakse näiteks metsas näiliselt omapäi jäänud rebasekutsikas või jänesepoeg pikemalt mõtlemata koju kaasa. Mõelda aga tuleks ennekõike just looma heaolule. Sageli toimuvad sellised kohtumised ajal, kui loomalapsed on alustamas iseseisvast elu, olles siiski oma vanemate kaitse all – nende abitus on vaid näiline ja mõtlematult tegutsedes võib asjatundmatu appitõttaja iseennast ohtu seada. Inimese abi vajavateks peetakse vigastatud või ebaharilikku olukorda (näiteks asulatesse) sattunud metsloomi. Riiklikul tasemel vastutavad selliste metsloomadega toimetamise eest keskkonna- ja päästeamet. Enne, kui loomale appi tõttate, on reegel number üks: terve loom või lind ei vaja inimeste sekkumist ja ta tuleb rahule jätta, teda ei tohi puutuda ega muidu häirida (vahtida, silitada, sülle võtta), juhendab keskkonnaministeerium oma kodulehel, kus on
kirjas ka põhireeglid käitumiseks juhul, kui satute ootamatult kokku mõne metsaelanikuga.
PantherMedia/Scanpix
Aita siis, kui abi on tõesti vaja Looduse loomulikku eluringi tuleks sekkuda nii vähe kui võimalik ja aidata ainult siis, kui tegu on tõesti abitus seisundis oleva loomaga, õpetavad keskkonnaasjatundjad. Metsloomade ja -lindude loodusest püüdmine ja kodus pidamine on seadusega rangelt keelatud. Üks põhireegleid on, et metsloomaga (nii täiskasvanud looma kui ka pojaga) tuleb olla väga ettevaatlik ning põhjuseta ei maksa teda puutuda ega häirida. Eriti ettevaatlik tuleks olla loomadega, kes on sagedasemad marutaudi levitajad – näiteks rebased ja kährikud. Unustada ei tohiks sedagi, et metsaelanikel võib sageli olla parasiite (kirbud, puugid jmt), linnud võivad levitada ka inimestele ohtlikke nakkushaigusi. Kui oled katmata kätega linde puudutanud, siis tuleb käed kindlasti pesta ja võimaluse korral desinfitseerida. Lindu püüdes kasuta mõnd rõivaeset, hoidu küünte, tiibade ja noka eest ning kaitse silmi. Reeglina käituvad loomad naistega rahulikumalt, sest nad tajuvad inimese kehakeelt ning nii loomadel kui ka inimestel on isased suuremad ja agressiivsemad, seega ka ohtlikumad.
Ingmar Muusikus / Ekspress Meedia
www.hevo.ee
Palgihaaratsid Palgivintsid
Metsa- ja põllumaade ost.
Tagakopad
Raieõiguse ostmine.
Roopsahad
Metsakinnistute majandamine.
Põllutehnika
Metsaraie ja metsamaterjali transport. Giljotiiniga võsaraie.
Helista ja küsi pakkumist! Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee
Pärnu mnt 75a / 78301 / Märjamaa / Raplamaa tel 52 84 932 / riho@timberston / http://www.timberston.ee/
Neljapäev, 13. september 2018
Mets 5 Erakogu
abistama – küsi nõu Aldo Luud
Arno Saar
Kui trehvad suurt metslooma Ehkki üldjuhul hoiavad suurulukid inimesest targu eemale, võib vahel siiski juhtuda, et ühel hetkel seisab näiteks seeneline metsas vastamisi mõne suurulukiga: põdra, punahirve, metskitse, metssea, ilvese, pruunkaru või hundiga. Mida siis teha? z Jäta endale alati taganemistee ning enda ja looma vahele mõni objekt, mille taha vajadusel varjuda, sest põgenemisvõimaluseta loom võib rünnata. z Ära jää looma ja tema poegade vahele, sest siis on peaaegu alati oodata rünnakut. z Liigu loomaga paralleelselt. z Üksi uluki ligidal olles ära kunagi kummardu või kükita, sest loom hindab vastase suurust ja ohtlikkust tema silmade kõrguse järgi maapinnast ning sellest tulenevalt on inimene tema jaoks võrdlemisi ohtlik loom. Kui kummardud, siis ründe oht suureneb. z Viga saanud loomaga käitu rahulikult, arvesta teda aidata püüdes ka iseenda turvalisusega. Allikas: keskkonnaministeerium
Helista 1313! z Kui kohtad vigastatud või muul põhjusel abitusse olukorda sattunud looma, helista keskkonnainspektsiooni ööpäevaringsel valvatelefonil 1313 – sealt saad tegutsemiseks asjatundlikke juhiseid. z Võta arvesse, et haavatud või haige loom on alati ohtlikum kui terve. z Samale numbrile helista ka siis, kui märkad keskkonnareostust, massiliselt surnud loomilinde, ebaseaduslikku metsaraiet, jäätmete ladustamist või muud ebaseaduslikku looduskasutust.
EESTI HIRVEPEIBUTAJAD: Andres Maripuu, Airek Kolju ja Innar Uus.
Eesti hirvepeibutajad astusid sammu edasi Eesti jahimehed jõudsid hirvepeibutamise Euroopa meistrivõistlustel esimest korda finaali. Kesk-Slovakkias Sväty Antoni mõisas peeti 1. septembril juba 20. hirvepeibutamise Euroopa meistrivõistlusi. Võistlustules oli 38 võistlejat 13 riigist, võisteldi nii meeskonna- kui ka individuaalarvestuses. Hirvepeibutamise Euroopa meistriks tuli Prantsusmaa, teise koha saavutas Ungari ja kolmanda Tšehhi. Eestlased saavutasid seekord keskmise tulemuse, kõrgeim edetabelis oli Innar Uusi 20. koht. 21. kohale platseerus Airek Kolju ja 27. kohale Andres Maripuu. Meeskonnaarvestuses saavutasid eestlased 9. koha, meeskonna treener oli hirvepei-
butamise ekspert Jaan Ärmus. Esimesed hirvepeibutamise Euroopa meistrivõistlused peeti 1999. aastal Saksamaal Dortmundis, eestlased osalesid sel jõuproovil tänavu kuuendat korda. „Siiamaani oleme ikka olnud viimastel kohtadel, tänavune võistlus on selles mõttes eriline, et esimest korda õnnestus finaali pääseda,“ ütles Eesti delegatsiooni esindaja Andres Lillemäe. „See näitab, et vabariiklikel kokkutulekutel korraldatud võistlused on andnud tulemust – edusammud on näha. Järgmisel korral läheme juba medalikohti noolima.“ Järgmised hirvepeibutamise Euroopa meistrivõistlused on tuleval aastal Valgevenes. IA MIHKELS
Neljapäev, 13. september 2018
6 Mets PantherMedia/Scanpix
Ăœhistute abi erametsade sertimisel Sellest aastast saavad metsaĂźhistud kĂźsida toetust erametsade sertifitseerimise edendamiseks. ToetusvĂľimalust soovis kasutada 18 metsaĂźhistut, kes plaanivad umbes 6000 hektari metsa sertifitseerimisel e sertimisel abistada ligi 200 erametsaomanikku. Metsa sertimise eesmärk on aidata kaasa säästva metsanduse pĂľhimĂľtete rakendamisele. Sertifikaat annab metsaomanikule audiitori kinnituse, et tema metsa on majandatud keskkonnasäästlikult. Maailmas rakendatakse metsa sertimisel mitmeid rahvusvahelise säästva metsamajandamise sertimise sĂźsteeme, millest Eestis on esindatud FSC ja PEFC.
Mootorsaagi ostes ole n IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Mootorsaage on kauplustes tohutu valik, algajal saeostjal vþib olla päris keeruline leida sellest kßllusest ßks ja þige. Hakatuseks tuleb läbi mþelda, milleks täpselt saagi kasutama hakatakse, kinnitavad asjatundjad – siis osatakse poes sobivaimat soovitada. Kui kavatsete sae osta selleks, et koduaia puid hooldada vþi aeg-ajalt kaminapuid parajaks saagida, pole kindlasti mþtet soetada kutselisele metsamehele mþeldud profitÜÜriista.
Huvi hoida loodust
Milleks saagi vajad?
„Erametsaomanikud on sertifikaati taotledes valmis näitama, et tahavad ja oskavad metsa keskkonnasäästlikult majandada,“ rĂľhutas keskkonnaminister Siim Kiisler. „See on märk, et erametsaomaniku tegevus on läbi mĂľeldud, kogukonnaga arvestav ja loodusväärtusi hoidev.“ Sertimise edendamine metsaĂźhistute kaudu aitab hoida kokku kulusid – mida rohkem erametsaomanikke on kaasatud Ăźhte rĂźhma, seda odavam on metsahektari sertimine. Toetusmeedet haldava SA Erametsakeskuse juht Jaanus Aun rääkis, et metsaĂźhistud on erametsade sertimise korraldamisel viimastel aastatel aktiivsemaks muutunud.
Suured saed on raskemad ja kohmakamad, mistþttu kulub tublisti energiat, et nende kasutamisega turvaliselt hakkama saada. Asjatundjad soovitavad tavaliseks kodukasutuseks valida pigem sae, mis oleks kerge ja käepärane – kþik kodus vajalik saab tehtud, lisapluss seegi, et niisugune saag on profitÜÜriistast märksa odavam. Kui aga inimesel on näiteks plaan hakata tþsiselt tegelema oma metsa majandamisega, lþigata sealt ise talvepuud ja teha hooldusraiet, on mþistlik soetada tþhusam tÜÜriist. Seepärast tuleks ostuplaaniga poodi minnes alati rääkida, milleks saagi vaja läheb. Et arutelu mßßjaga oleks tulemuslikum, tasub saeostjal meelde jätta, mida aiaja metsatehnikafirmade asjatundjad on
Ăœhistud huvitatud „Uus toetusmeede vĂľiks sellele veel suurema hoo sisse anda. Näeme, et tänavu loodud toetusmeede on tegutsema pannud ka Ăźhistuid, kes varem sertimisega tegelenud ei ole. Omavahel koostÜÜd tehes on leitud vĂľimalused teha sertifikaadi taotlemine ka väikemetsaomanikule lihtsaks ja kättesaadavaks teha,“ rþþmustas Aun metsaĂźhistute pakutava teenusepaketi jätkuva laienemise Ăźle. Metsa sertimistoetuse planeeritud eelarveks kujunes 181 843 eurot. Selle abil soovivad metsaĂźhistud sertida 5 932 hektarit metsa, mis kuulub 192 metsaomanikule. Planeeritud tÜÜde elluviimiseks on metsaĂźhistutel aega 2019. aasta maikuuni.
soovitanud mootorsaagi valima minnes tingimata jälgida.
tusest. KĂľikidel saagidel seda ei ole, seega tasuks kindlasti Ăźle kĂźsida.
Vali käepärane tÜÜriist
Eelista tuntud tootjat
Äärmiselt oluline on, et mootorsaag vastaks tulevase kasutaja oskustele ja vþimetele. Saagi ei saa valida eemalt vaadates – kindlasti tuleb see kätte vþtta ja proovida, kas tÜÜriist on mugav ja käepärane. Mida see täpselt tähendab, saab erinevaid mudeleid proovides kiiresti selgeks – saagidel on erinev kaal, käepideme kuju, tasakaalustus jm. Ka kþige tasasema loomuga inimene ei tohiks peljata, et vþib pikalt saagi valides tunduda kiusliku kliendina – tÜÜriista puhul, mida tuleb kasutada tundide kaupa, on pisiasjadki äärmiselt olulised, seega tulebki olla nþudlik ja valiv. Laske endale näidata mitut mudelit, hoidke saagi käes nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt ja imiteerige tÜÜtamist – just selliste liigutustega, nagu on vaja päriselt saagides. Nii saate järele proovida, kas saag sobib mþnusalt kätte vþi on esimene ots liialt raske, kas näiteks pea kohalt oksi saagides ulataksite ilusasti gaasi andma vmt. Kui on tþenäoline, et saagi hakkab kasutama ka mþni vanem inimene vþi kasinama jþuga naine, on palju abi kergkäivi-
ĂœkskĂľik mis tÜÜriista soetades tasub alati eelistada tuntud tootjat. PĂľhjus on ennekĂľike selles, et mis liigub, see mĂľistagi kulub – aga odavatel tundmatut päritolu tÜÜriistadel pole tavaliselt järelteenindust, varuosi on keeruline vĂľi vĂľimatu leida. Muidugi ei tohi unustada ohutust. Mootorsael tiirlevad
Kasuta kaitserþivastust! Mootorsae ketti on vaja tihti teritada, sest nßri kett koormab saagi ja vþib rikkuda ka juhtplaadi. Saeketi liikumiskiirus on aga ligikaudu 20 m sekundis ning ßliterava ketiga saag on tÜÜriist, mida tuleb käsitseda oskuse ja lugupidamisega. Iga asjaliku saemehe komplekti kuulub ka vastav kaitseriietus. Ka kodukasutajail vþiksid mootorsaega tÜÜtamiseks olla olemas vähemalt spetsiaalsed turvapßksid. Allikas: Stokker
Allikas: Erametsakeskus
‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥ Järgmine erileht
Mets
Metsamajandamiskavad Metsa inventeerimine • Metsa hindamine Ekspertiisid Metsaekspert OĂœ Tel/fax +372 742 2355 +372 514 8885
Aardla 23D, Tartu E-post: info@metsaekspert.ee www.metsaekspert.ee
ilmub novembris
‡ Metsa ja pþllumaa ost ‡ Raieþiguse ost ‡ Metsamaterjali ost ‡ Metsamaterjali raie ja väljavedu ‡ Metsamaterjali transport ‡ Kasvava vþsa ost ja lþikus ‡ Hakkepuidu tootmine ja mßßk $DYR 3OXVV ‡ Metsamajanduskavade koostamine ‡ Ettemaksu vþimalus DDYRSOXVV#JPDLO FRP
63
Tel 523 2365 meris @meris.ee
Meris OĂœ OSTAB metsamaad ja kasvavat metsa.
INFO JA REKLAAM telefonil 614 4096 vĂľi saada e-kiri aadressile kaspar.kaljuste@ohtuleht.ee
0(76
Ostame metsakinnistuid Hind kuni 7000 â‚Ź hektar telefon 511 0415 info@landeker.ee www.landeker.ee
Neljapäev, 13. september 2018
Mets 7
nõudlik ja valiv kümned teravad hambad ümber pika teraslati – seda vaid kasinate sentimeetrite kaugusel kasutaja kätest-jalgadest. Saag ei tee vahet, kas lõikab puitu või toetub juhtplaat inimese jala peale – kasutajal peab olema kontroll tööriista üle. Kui asute metsa tegema, aga pole varem mootorsaagi kasutanud, oleks esialgu mõistlik soetada väiksem ja käepärasem mudel: kerge saega on lihtsam harjutada töövõtteid ning saada kogemusi, et hiljem suurema saega toime tulla. Üks paremaid uuendusi, mis mootorsae juures kunagi tehtud, on ketipidur, mis ennekõike tagasilöögi korral seiskab sae ja tagab nii kasutaja ohutuse. Olemas on ka inertsiga ketipidur: kui saag peaks näiteks maha kukkuma, rakendub ketipidur automaatselt, välistades suurema kahju. Turvalisuse kaalutlusel on arukas valida saag, millel mõlemad pidurid.
Vali välja sobivaim
z Hoia saagi prooviks käes – kas käepide passib mõnusalt pihku? z Jälgi kaalu – kas jaksad muretult saagi hoida või tundub esiots liiga raske? Kas suudaksid sellega vaevata töötada ka siis, kui on vaja pea kohal oksi lõigata? z Pane kätte nahast töökindad ja proovi uuesti: kas saad saagi hoida kindlalt? z Kontrolli, kas gaasi andmise ajal säilib korralik haare või tekitab see ebamugavust? z Kas ulatad saagi välja lülitama käepidemest lahti laskmata? z Kui saed puitu, kas suudad tööriista kontrollida, kui kett jõuab puust läbi (kui koormus juhtplaadi tagant kaob, kas sae ots vajub vastu maad või jaksad seda kindlalt hoida)? Allikas: Aiatehnikaeksperdid
• kasvava metsa raieõigust • metsakinnistuid • virnastatud võsa ja raiejäätmeid
Pakume
Mootor võimsuse järgi Mootori valikul on üks olulisemaid näitajaid võimsus: suure kaalu ja väikese võimsusega saele tasub eelistada väiksemat ja kergemat, aga võimsama mootoriga saagi. Olulisem kui hobujõud on sae jõumoment nende pöörete juures, kus saag töötab. Vähe kasu on suurest võimsusest maksimumpööretel, kui nendeni saega töötades tegelikult kunagi ei jõuta.
Ostame
Pikem pole alati parem Pikk juhtplaat näeb sae küljes küll muljetavaldav välja, kuid see ei pruugi olla vajalik ja võib koguni takistada töö tegemist. Mida pikem on juhtplaat, seda enam vajab ta energiat, et ketti juhtplaadil liigutada. See mõjutab sae mootori liikumiskiirust ja jõudlust. Juhtplaat tuleks valida vastavalt lõikesügavuse vajadusele ja veel enam mootori võimsusele. Kodutöödeks piisab enamasti 30 cm pikkusest juhtplaadist, seda nii küttepuude tegemisel, kui ka puude hooldamisel. Allikas: Saemeister
• puhastame giljotiiniga põllud, kraavipealsed ning metsaalused väheväärtuslikust puidust. • teostame kaasnevana puidu väljaveo ja hakkimise. Renlog Eesti OÜ Argo Teral, ostujuht
tel 517 4303 argo@renlog.ee
www.renlog.ee
Mootorsae ajalugu 1927 – Metsameesteni jõudis esimene mootorsaag. Bensiinimootoriga tööriist kaalus ligi 60 kilo, mistõttu saagimiseks oli vaja kahte meest. 1947 – Turule jõudis ühemehe-mootorsaag, mis kaalus 12 kilo ja kuulutati maailma kergeimaks saeks. 1964 – Tutvustati esimest antivibratsiooniga käepidet, mis muutis mootorsae kasutamise mugavamaks ja väsitas töömeest vähem. 1973 – Mootorsaed said külge väga tähtsa turvaelemendi – ketipiduri. Saega töötamisel on põhiliseks ohuks tagasilöök, mis tekib siis, kui toetada saelati ots teatud nurga all vastu puud, ketipidur peatab õnnetusjuhtumi korral keti. 1980 – Mootorsaagide juures hakati kasutama komposiitmaterjale ja plasti, mis muutsid tööriista veelgi kergemaks. Nüüdisaegsete mootorsaagide puhul pööratakse erilist tähelepanu sellele, et saag oleks piisavalt võimas, kaaluks aga võimalikult vähe ja istuks mugavalt käes.
Topeltveljed koos kinnitustega kõikidele masinatele, uued ja kasutatud
+372 5268498, 766 8587, www.gersamia.ee, info@gersamia.ee
Kasvava metsa ja metsawww.marrekpuit.ee kinnistute 5667 8631 ost info@marrekpuit.ee
Neljapäev, 13. september 2018
8 Mets
D G
ARMASTA OMA AE A
www.toro.ee www.toro.ee