Mets september 2019

PETTURID NOOLIVAD EAKATE METSI. FORESTLY ÜHISELT OSTETUD METS. LINNURIKKUS JA METSARAIE. TÄNAVUSED PARIMAD METSAMAJANDAJAD

„Ma pole leidnud valemit, et ise midagi ei tee ega kuluta ja kasvatad okaspuumetsa. Need puud tuleb ikka istutada.“ Tänavu aasta metsamajandaja konkursil III koha pälvinud vinud Põlvamaa metsaomanik Madis Kalk selgitab, miks ei jäta ta enam raielanke looduslikule uuenemisele.

METS

Neljapäev, 12. september 2019 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Nelj Kertu Kekk

Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste, tel 614 4096 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

Neljapäev, 12. september 2019

2 Mets Raivo Tasso

Petturid himustavad

EMA ETTEPANEK: kaitseala Harku järve äärde Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) tegi Harku vallavalitsusele ettepaneku moodustada kohalik kaitseala Harku järve äärse Harkujärve küla maastikest.

See on piirkond, kus leidub looduskaitsealuste kanakullide pesi ja palukuklaste pesakuhjasid, ka leidub alal vääriselupaiga tunnuseid. Kõnealune ala on aastatega kujunenud kohalikule kogukonnale oluliseks puhkuse- ja loodusharidusliku väärtusega piirkonnaks. Sealse rohevõrgustiku toimimist ja kaitsealuste liikide elupaikasid ohustab praegu eelkõige Hobuseraua tee 15 detailplaneeringu elluviimine seoses ulatuslikumate lageraiete ja oluliselt suureneva mootorsõidukite liikluskoormusega, samuti suureneva ehitustegevuse ja inimasustusega. Kanakulli peamiselt ohustavateks teguriteks on just pesapaikade hävimine ning toitumisala kvaliteedi halvenemine, mis sellise tegevusega ilmsesti kaasneda võib. Kaitseala loomine aitaks kaasa Tallinna loodava Harku metsa kaitseala eesmärkidele, selle moodustamata jätmine muudaks aga küsitavaks plaanitava Astangu roheala toimimise. IA MIHKELS

Enne kui eakam metsaomanik, kel seni metsamüügi kogemust pole, hakkab helistajatega mingeid kokkuleppeid sõlmima, tasuks tal kõik pakkumise üksikasjad kirja panna ja mõne usaldusväärse nõuandja toel üle kontrollida. Vida Press

OSTAME

kasvavat metsa metsa- ja põllukinnistuid raieõigust

www.vesmel.ee

Neljapäev, 12. september 2019

Mets 3

d eakate metsa

Elektriliinide rajamise ettekäändel püütakse eakamatelt metsaomanikelt nende mets välja petta IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Sulid on leidnud uue võimaluse, kuidas eakamatelt metsaomanikelt nende mets välja petta: kui seni püüti omanikku müüma veenda jutuga haigest metsast või ees ootavast puidu hinnalangusest, siis nüüd tuuakse ettekäändeks elektriliinide rajamine.

Erametsaliiduni jõudis augusti lõpus info petuskeemist, mille abil on petturitel õnnestunud vähemalt ühe Harjumaa metsaomaniku mets tema enda teadmiseta/arusaamiseta maha raiuda. Teisel juhul on metsaomaniku nimel, kuid tema enda arusaamiseta esitatud metsateatis lageraie tegemiseks suuremal osal temale kuuluvast metsakinnistust.

Kas vald teab midagi uuest elektriliinist?

Metsaomanikele on jäetud mulje, et plaanis on rajada uus elektriliin, mis läheb läbi nende maa – ja sel ettekäändel on omanikku survestatud metsaga tehinguid tegema ja raieõiguse või metsamaterjali võõrandamise le-

pinguid sõlmima. Samuti on metsaomanike teadmata (või arusaamiseta) nende nimel esitatud metsateatisi ja sõlmitud lepinguid ning tehtud metsas raiet.

Kohalikust omavalitsusest uurides selgus, et kõnealusele maaüksusele plaanitud elektriliinide asjus ei ole vallal mitte mingit infot.

Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv selgitas, et elektriliine plaanitakse üld- või detailplaneeringuga ja maaomanikud saavad tavaliselt sellistest protsessidest juba varakult teada. Võrguettevõtjad sõlmivad nimelt uute liinide rajamisel metsaomanikega notariaalse servituudilepingu, milles on kirjeldatud mõlema poole õigused, kohustused ja ka tehnovõrgu talumistasu maksmise alused. „Sellisel kujul, nagu nende juhtumi-

Küsimusega, kas jutul elektriliinide rajamisest ja sellest tingitud metsaraie vajalikkusest võiks tõepõhi all olla, saab pöörduda kohaliku omavalitsuse või lähima metsaühistu poole.

te puhul kirjeldatud, liinide rajamist ei planeerita ega maaomanikega ei kommunikeerita,“ kutsub ta metsaomanikke üles ettevaatlikkusele.

Toeks ja abiks kohalik metsaühistu Andres Talijärve sõnul ei ole kõnealuste juhtumite kohta täielikku infot, mistõttu ei teata, milliseid tehinguid metsaomanikud enda arvates sõlmisid. „Kuid kuna konkreetsed juhtumid olid just eakamate metsaomanikega, kellel selliste tehingutega varasemat kokkupuudet pole, tundub olukord piisavalt ohtlik, et ka avalikult häirekella lüüa,“ selgitas ta. Talijärvele teadaolevalt esitas keskkonnaamet võimaliku pettuse kohta politseile ka kuriteoteate.

Kui metsatehingute seaduslikkus tekitab kahtlusi, soovitab erametsaliit nõu küsida kohalikust metsaühistust. Ühistute kontaktid leiab aadressilt www.eramets.ee/metsauhistud.

Mõistagi võiksid ka täiskasvanud lapsed ja lapselapsed hoida end kursis vanemate-vanavanemate igapäevaelu ja kavandatavate tehingutega, et ennetada eakate inimeste petturite ohvriks langemist.

Forestly ostis esimese püsimetsakinnistu Pärnumaal Tulundusühistu Forestly Eesti nimel ostsid 26 inimest ühiselt oma esimese, seitsme hektari suuruse Talimetsa kinnistu Pärnumaal Vändra alevi külje all.

Talimetsa kinnistu on mitmekesine ala nii raiesmiku, noore metsa kui ka vanemate puudega.

Eesti metsanduses ulatuslikele lageraietele ja kiirele raietempole vastandumiseks asutatud Forestly liikmete eesmärk on luua sel kinnistul pilootprojektina igavesti püsiv mets, mis toob lageraietega võrreldes pikaajaliselt rohkem kasu loodusele, kohalikule kogukonnale ja ka Forestly liikmetele. Talimetsast saab näidiskinnistu, kus Forestly liikmed kasvatavad metsa looduslikku elurikkust ning arvestavad tulu teenimisel metsa kui ökosüsteemi laiemat väärtust.

See välistab muu hulgas lageraie, suurendab aga metsast saadavat tulu küttepuude tegemise, saunavihtade meisterdamise, loodusteraapiate läbiviimise ja teiste sissetulekuallikate läbi.

Kasvatades elurikkust Forestly juhatuse liikme Mattias Luha sõnul on esimene ost märgilise tähtsusega ning positiivne väljakutse Forestly liikmetele, et näidata, kuidas pidurdada Eestis praegust raietempot ning vältida lühiajalise kasumlikkuse nimel lageraie tegemist. „Oleme Eesti metsanduses väga kiiresti

Aldo Luud

sa kui ökosüsteemi jätkusuutlikuks arendamiseks ning leida uuenduslikke viise, kuidas saavad sellest metsast kasu nii Forestly liikmed kui ka kohalikud inimesed.“

Oodatud needki, kel metsa pole

jõudmas punkti, kus raievanusest vanemat metsa leidub ainult range kaitsega aladel,“ märkis ta. „Talimetsa kinnistuga näitame, et üheskoos saab hoida Eesti metsa loodussõbralikult ja tulusalt nii meile kui ka tulevastele põlvkondadele.“ Samuti Forestly juhatusse kuuluv Toomas Trapido on edasiste plaanide osas põnevil: „Hakkame Talimetsa kinnistul ühiselt tegema mõtestatud tööd, et õppida tundma sealset loodust, kaardistada võimalusi met-

Tulundusühistu Forestly Eesti asutasid ligi poolsada kodanikku aasta tagasi, suvel 2018, et koondada metsaomanikke, kes soovivad oma metsa majandada nii, et säiliks sealne elurikkus, ning anda neile inimestele, kel endal metsa pole, läbipaistev ja usaldusväärne võimalus investeerida loodussõbralikku metsamajandamisse. Toona loodi teinegi ühistu: Püsimetsaühistu, mis annab metsaomanikele ligipääsu püsimetsamajandamiskava loojatele ja teenusepakkujatele ning arendab Eesti metsanduses jätkusuutlikke praktikaid ja väärtusi laiemalt. Tulundusühistu Forestly Eesti on justkui metsafond, kus inimesed saavad investeerida elurikka ja lageraieohus metsamaa ostmisse, kaitsmisse ja püsimetsamajandamisse ning saada vastava osaluse ühistu varadest ja dividendidest. Forestly Eesti eesmärk on oma liikmete sissemaksete toel osta metsamaad, majandada seda püsimetsana ning maksta majandamisest teenitud tulu oma liikmetele dividendidena. Allikas: Forestly Eesti

• metsa- ja põllumaa ost • kasvava metsa ost-müük • metsamaterjali transport • metsa ülestöötamine • võsaraie ja kokkuvedu • kallurveod, kopateenus • metsatehnika treilerveod • saematerjali müük • küttepuude müük

Ostame • kasvava metsa raieõigust • metsakinnistuid • virnastatud võsa ja raiejäätmeid

Pakume • puhastame giljotiiniga põllud, kraavipealsed ning metsaalused väheväärtuslikust puidust.

• teostame kaasnevana puidu väljaveo ja hakkimise.

Renlog Eesti OÜ Argo Teral, ostujuht

tel 517 4303 argo@renlog.ee

www.renlog.ee

Neljapäev, 12. september 2019

4 Mets

Linnupiltniku pilgug Mets säilimine on paljuski Järgmine erileht

OSTAB

metsakinnistuid ja raieĂľigust Pakume raie- ja veoteenust tel 5645 3299 info@raumepuit.ee

ilmub novembris 2019 Info ja reklaam tel 614 4096, kaspar.kaljuste@ohtuleht.ee

Metsamajandamiskavad Metsa inventeerimine • Metsa hindamine Ekspertiisid Metsaekspert OĂœ Tel/fax +372 742 2355 +372 514 8885

Aardla 23D, Tartu E-post: info@metsaekspert.ee www.metsaekspert.ee

‡ Metsa ja pþllumaa ost ‡ Raieþiguse ost ‡ Metsamaterjali ost ‡ Metsamaterjali raie ja väljavedu ‡ Metsamaterjali transport ‡ Kasvava vþsa ost ja lþikus ‡ Hakkepuidu tootmine ja mßßk $DYR 3OXVV ‡ Metsamajanduskavade koostamine

‡ Ettemaksu vþimalus DDYRSOXVV#JPDLO FRP

63

0(76

Hea metsaomanik!

OSTAME:

kasvava metsa raieĂľigust, metsamaterjali, metsa- ja pĂľllumaad

PAKUME:

head hinda ning kvaliteetset metsa ßlestÜÜtamise ja transpordi teenust

Tiit Reitel,

tel 506 0288, tiit@artiston.ee

Taavi Saar,

tel 508 9955, taavi@artiston.ee

Sßgis hiilib vaikselt lähemale. Suvine reibas linnulaul on metsades asendumas vaikusega.

Seda valjemalt kþlab iga oksapraksatus, lähenev tßßtu pþdrakärbes ning kþrge häälega pÜialpoiss. Linnuhuvilise ja -piltniku paneb see ßha sßvenev vaikus proovile, kuid see on ka hea aeg saada tuttavamaks nendega, kes jäävad siia, meie heitliku sßgise ja talvega vþitlema.

Enamik sulelisi on selleks aastaks pesitsemise lĂľpetanud. Ăœldiselt arvatakse, et linnud kasvatavad järeltulevat pĂľlve vaid aprillist juulini. See ei ole vale, sest enamik linde tĂľesti käitub nii, kuid ei tasu unustada, et meie metsades pesitseb ligi 110 liiki sulelisi. Nende seas on linde, kelle pesitsemine kestab augusti ja mĂľnikord ka septembrini (näiteks herilaseviud) ja ka neid, kes pesitsevad soodsate toiduolude korral suisa sĂźdatalvel (näiteks kuuse-käbilinnud).

Lindude eelistused on väga erinevad Metsalinnustiku elupaigaeelistused on väga erinevad ja Eesti metsalindude suure mitmekesisuse on teinud vþimalikuks just meie eriilmelised metsakooslused. Siinsetes metsades vþib kohata loodusmetsadele omaseid liike, kes on Kesk- ja Lääne-Euroopast juba taandunud. Nende seas on nii rähne, metsakanalisi kui ka kakke. Mitu suuremat liiki, kelle lennukaugusedki on

Värbkakk asustab eriilmelisi metsalaamu ning noorendikes ei pesitse.

suuremad, on kahebiotoopsed – pesitsevad kßll metsas, kuid toituvad märgaladel vþi pþllumaastikel: hallhaigrud, kotkad, aga ka tumedasulgsed rongad. Ena-

mik meie sulelisi on siiski n-Ü tßßpilised metsalinnud, kes pesitsevad ja toituvad ainult metsas. Nende liikide jaoks on muutused metsades eriti kriitilised.

Linnupiltnikuna olen aastate jooksul näinud, et tiivuliste eelistused on väga erinevad. Nii ei saa eeldada, et pisike värbkakk valiks elupaigaks kuuse-

Iriscorp Transport OĂœ TelCombi 521 0237 / 504 1738 on grupi ettevĂľte info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee

Tel 521 0237 / 504 1738 info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee

KASVAVA METSA OST METSAKINNISTUTE OST ĂœMARPUIDU KOKKUOST METSATRANSPORDI TEENUS METSAMATERJALI LĂ•IKUS JA VĂ„LJAVEDU

Neljapäev, 12. september 2019

Mets 5

ga: meie linnurikkuse metsaomanike teha Karl Adami

Laanerähn elutseb peamiselt loodusmetsades.

Metslinde jääb aina vähemaks

Viimastel kümnenditel on metslindude arvukus Eesti Ornitoloogiaühingu andmeil vähenenud ligi 50 000 paari võrra aastas.

Ornitoloogiaühing on 35 aasta andmeid analüüsides tuvastanud, et eelmisel sajandil oli olukord veel üsna hea, sel sajandil on aga langus kiirenemas, kirjutas ERR Novaator kevadel, kui ornitoloogid Tartus arupidamiseks kokku said. „Metsalindude hulgas on väheneva arvukusega liike 30–40,“ ütles ornitoloogiaühingu projektijuht Renno Nellis. „Näiteks kanakull, musttoonekurg, kassikakk – sellistest suurtest lipuliikidest, kelle käekäik ei ole üldse hea. Kehvemas seisus on paiksed ja okasmetsa liigid, kuid arvukus väheneb ka rändlindude seas.“ Langustrendi tagasi pöörata ei ole sugugi lihtne. Ühe võimaliku lahendusvariandina näeb ornitoloogiaühing raierahu kehtestamist ka erametsades.

Tulevikule mõtlevad metsaomanikud hindavad Malwa metsamasinaid!

Müük: 5807 0874, 512 6033 Hooldus: 526 3288 Kõrtsimäe, Puhtaleiva küla, 60522 Tartu vald timberbalt@timberbalt.eu, www.timberbalt.eu

Laanepüü eelistab vanemaid segapuistuid.

noorendiku või alla keskealise metsa. Samuti ei kipu laanepüü puhtmännikusse või väike-konnakotkas raiesmikule jäetud säilikpuudele. Viimaseid võivad kasutada aga metsalindudena rongad ja nende järel mõnikord lõopistrikudki.

Metsast varutav puit on meile alati oluline olnud. Praegu on valdav puiduvarumise viis lageraie – lihtsaim ja odavaim viis, mis tekitab eri ringkondades erisuguseid emotsioone. Lageraie pole iseenesest midagi uut, seda tehti juba sajandi eest, küll aga on muutunud lageraieks ja puidu väljaveoks kasutatavad vahendid.

Tänapäeval varutakse puitu aasta läbi, kuid maapinda ja selles peituvat elustikku silmas pidades on looduse suhtes lugupidavam teha seda siiski talvel, külma ja lumega. Väikese erametsa omanikul on seda põhimõtet muidugi lihtsam järgida kui suurematel ettevõtetel. Õnneks on meie metsad küllaltki eriilmelised ja sageli omanike nägu ning neis peegeldub ka suhtumine – kas metsa ja puidu vahele tõmmatakse võrdusmärk või vaadatakse metsa kui kooslust.

Loodus- ja põlismetsad selgelt linnurohkeimad Tohutust elurikkusest lageraielankide puhul küll rääkida ei kannata, kuid päris eluvaeseks paigaks neid ka pidada ei saa.

Piltnikuna satun sageli lankide-

le ning möödudeski hoian neil silma peal. Kevad-suvel hakkavad kändude vahel hästi silma metskurvitsad, roobastes toituvad või suisa ujuvad metstildrid ja säilikpuudel kukkuvad isaskäod. Kuna raiesmikud meelitavad sageli närilisi ning seal võib hõlpsamalt märgata konnasid ja end puidurisus soojendavaid sisalikke, satuvad sinna passima röövlinnud ja seda pesitsusväliselgi ajal – sügisest varakevadeni.

Nõnda võib peale sattuda kasetüüka otsas vahti pidavale vöötvõi händkakule, aga ka pisikesele leevikesemõõtu värbkakule.

Kuigi kakud ehk rahvakeeli öökullid suhtuvad inimese kohalolekusse üsna rahulikult, ei meeldi neile siiski valjud oksaprõksatused, kuna need võivad rikkuda kakkude jahi.

Mind ei vaimusta 7 hektari suurused lagealad. Siiski toimetab neil pealtnäha elututel maastikel nii mõnigi lind. Tõsi küll – metsalinde on nende seas vähe.

Noorte kuuse- ja kasehakatiste ning laiutavate toomingate vahelt piiluvad kadakatäksid ja sookiurud, ritsikatele ja hiirtele peavad jahti punaselg-õgijad. Mõnel langil toimetavad sidrunkollased talvikesed, reipad linavästrikud ja karmiinleevikesed. Ilmselgelt pole taluõuedelgi tegutsev linavästrik metsaliigist ning seda ei saa öelda teistegi eelnimetatud lindude kohta, kellest nii mõndagi saab peale põõsas-

Lageraielank.

niitude kohata ka jäätmaadel ning rabamaastikel.

Mida suuremaks kasvavad langil puud, seda enam kinnitavad kanda metsaliigid, kelle elupaigaeelistused pole just eriti keerulised. Nii kostub langilt juba metsvintide, metskiurude, salu- ja väike-lehelindude laulu.

Edasiste liikide ilmumine sõltub sellest, kuhu omanik metsa saatust suunab. Ühevanuselised puhtpuistud on ilmselgelt liigivaesemad paigad ja linnupiltnikuna ma sinna kuigi sageli ei kipu. Majandatavates metsades pesitseb hektaril keskeltläbi 3–4 linnupaari, loodus- ja põlismetsades aga keskmiselt 11 paari hektari kohta.

Elupaiga teke võib võtta mitu inimpõlve Kõige ohustatumad ja häirimise suhtes tundlikumad on suuremad linnud: must-toonekurg, kotkad, kassikakk, kanakull ja metsis. Nad vajavad oma eluks suurt territooriumi ja on väga paigatruud, kasutades sama pesa või elupaika isegi aastakümneid. Pesa- või mängupuuks vajavad nad suuri tugevate harudega puid, mida majandusmetsades on sageli vähe või polegi.

Eripärased on ka rähnid, kes vajavad toitumiseks oma elupaikades suurel hulgal seisvaid surnud puid, mis metsi majandades sageli koristatakse. Üldiselt on lindude heaoluks vaja sama, mida kogu elurikku-

se säilimiseks – metsade vanuselist ja liigilist mitmekesisust.

Bioloogiliselt küpsed metsad ei teki üleöö, mõne nõudlikuma sulelise jaoks sobilik elupaik tekib soodsate olude ja vähese majandamise korral alles mitme inimpõlve jooksul.

Kuigi ka raiesmikud on nii mõnegi linnuliigi elupaik, pole enamikul tõelistel metsalindudel sinna pesitsemiseks asja. Tõsi: algajale linnupiltnikule on need soodsad paigad tiivuliste tuvastamiseks ja neile lähenemise harjutamiseks, sest seal tegutsevad linnud hakkavad kergemini silma.

Ise lähen meelsasti pildistama eriilmelistesse ja -vanuselistesse segametsadesse. Nende paikade leidmise on lihtsamaks teinud kõigile ligipääsetav veebis paiknev Metsaportaal (register.metsad.ee) ja eks seegi, et mõnes piirkonnas ongi püsti vaid need raieküpsed metsad, mis on kaitse all.

Metsalindude ja muu elustiku kaitseks on metsade majandamisele seatud piiranguid, eriti kaitsealadel (reservaadid, sihtkaitse- ja piiranguvööndid). Et aga linnud liiguvad ringi laial territooriumil ning enamik linde elab ikkagi väljaspool kaitstavaid alasid, on metslindude hea käekäigu jaoks vaja säilitada nende pesitsusvõimalused ja elutingimused ka väljaspool piirangualasid.

KARL ADAMI

loodusfotograaf

OSTAME

• metsakinnistuid • kasvava metsa raieõigust Södra Metsad OÜ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee

Neljapäev, 12. september 2019

6 Mets

Tõsised metsamasinad nii talunikule kui ka metsamehele

www.bmf.ee

BMF 12T2 Pro

PRO mudelil uued liigutatavad koormatalad

Kandevõime................... 12 t Kogupikkus ................. 6,6 m Laadmisala pikkus...... 4,2 m Tugijalg......................... A/FD

Aasta metsama au sees vanu tal IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Tänavu pälvis Eesti Erametsaliidu korraldataval konkursil aasta metsamajandaja tiitli Harjumaa metsaomanik Ardi Allikmets.

Küsi pakkumist: info@bmf.ee tel 516 5036

Kasvava metsa ja metsawww.marrekpuit.ee kinnistute 5667 8631 ost info@marrekpuit.ee

Tiitel anti kätte augusti viimasel nädalavahetusel Rakveres peetud kogu pere metsapäeval. Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe Ando Eelmaa sõnul kandideeris järjekorras juba 26. metsamajandajate konkursil parima metsamajandaja tiitlile 13 metsaomanikku, kes väärivad oma valdkonnas tunnustust. „Metsamajandajate konkurss näitab meile igal aastal, kui eriilmelised on Eesti erametsaomanikud,“ ütles Eelmaa. „Ka tänavu oli iga kandidaat ja tema mets oma nägu, kuid kõigi osalejate ühiseks jooneks oli oma metsa hoidmine ja selle jätkusuutlik majandamine.“ Eelmaa kinnitas, et konkursi korraldamise traditsiooni jätkatakse, sest oluline on meie tublidest metsaomanikest

rääkida ja nende tegemisi tutvustada: „Tuliseks kippuvates metsandusaruteludes on see hea meeldetuletus, keda otsused ja piirangud tegelikult mõjutavad.“ Hindamiskomisjon kaalus valikut tehes kandidaatidele kuuluvate metsade olukorda, omanike metsanduslikke vaateid ja põhimõtteid. Komisjoni liige Tiit Kosenkranius tõdes, et esimese kolme koha vahel oli punktiseis üsna tasavägine, sest tegu on tublide metsamajandajatega. „Konkursi võitjaks sai pika kaalutlemise tulemusel Harjumaa metsaomanik Ardi Allikmets, kes on metsamajandamise kõrval ka aktiivne ühiskonnaliige ja osaleb järjepidevalt nii metsaühistu kui ka külaseltsi tegemistes, keskendudes maaelu taastamisele ja hoidmisele,“ rääkis Kosenkranius. „Seejuures on tänavune võitja kandnud eeskujulikku hoolt oma metsa eest.“ Allikmetsa järel sai teise koha Viljandimaal tegutsev Martin Kõdar ja kolmanda Põlvamaa metsamees Martin Kalk.

Parimaile metsamajand

I KOHT

II KOHT

Ardi Allikmets

Martin Kõdar

z Parim metsamajandaja 2019, maaelu taastaja ja hoidja z Metsamaad 84,9 ha.

Ardi Allikmetsa metsad jäävad Harjumaale Saue valda, tema suguvõsa põlisesse asupaika. Tema metsamaa hulka kuuluvad endiste talude metsistunud heina- ja karjamaid, mis nõukogude ajal olid kolhoosi käes. Kui võtta vanade talude järgi, on Allikmetsa raeg ra egu eg u kolme kolm ko kolm lme e põlistalu põli põ liista list talu alu valduses p praegu ma metsatööde üks sihte maad. Tema ä eltulijaile paremad är on jätta järeltulijaile metsad. ets on Vardi metsaühisAllikmets tu liige ja majandanud ua. Umbes metsa kaua. pool temaa praegusest ast on ala, kodumetsast ses ka tema kus tegutses isa. Pärast seda, kui mets naasis Ardi Allikmets a, on ta kodupaika, n d nu keskendunud astamaaelu taastamisele ja e. hoidmisele.

Tema metsamaal on muinsuskaitse- ja pärandkultuuriobjekte, metsa väiksemad lahustükid paiknevad piki maanteed. Metsa majandades tuleb arvestada paljude keeluvöönditega. Pidevalt on ta parandamas juurde- ja läbipääsusid, püüdes seejuures võimalusel järgida vana infrastruktuuri – põliseid metsateid ja vanu kraave.

Teede taastamise ja hooldamise üks si siht hte e on, on et ka ka teised teis te ised ed saaksid saa üks sihte maastikul paremini liikuda.

Ardi Allikmets on metsaom m metsaomategutse e nik, kes järgib metsas tegutsedes peale metsaseaduse ka vana talupojatarkust ja põliseid häid ttavasid. Näiteks jätab ta teed d teede puisturii äärde kasvama puisturibad, jää lageraiet kavandades jättis kasvama naabri elamule p puhvriks oleva metsaosa jne. A Allikmets on ka suur koduloo o koduloohuviline, see huvi on viinud viinu u ta kohapärimuse kur r kursusele, et tutvuda p põhjalikumalt m metsamaa ajaloog g ajalooga.

z Esiisade talu hoidja z Metsamaad 65,3 ha.

Martin Kõdar võttis viis aastat tagasi isalt üle Viljandimaal Nava talu metsa majandamise. Tegu on talukohaga, mis on aastasadu olnud sama pere käes. Nõukogude ajal jäi talu sunnitult siiski pikaks ajaks tühjaks, nii et kõik tuli taastada, uuesti üles ehitada.

Nava talus kutsus Martin Kõdari isa Jaak Kõdar ellu Nava Lava, kus on lavastatud ta enda kirjutatud näidendeid kohalikel ainetel.

Juba looduslikultki kaunis mets on mitmekesine. Seal käib metsamajanduskava järgi asjatundlik metsamajandamine, samas on puutumata metsa koos üle 300aastaste võimsate kaitsealuste künnapuudega, kellel on ka väga hea järelkasv.

Sealsamas on Nava iga-aastase rahvast kokku toova kultuuriüritusega seotud objektid ja rajad, mis ulatuvad Läti pii-

Kertu Kekk

SAARTE METSAMAJANDUSE OÜ Metsakinnistute ja raieõiguste ost

Ringtee 14, Kuressaare Terminal mob 53 411 444 Kontor tel 453 3974 www.metsamajandus.ee

Topeltveljed koos kinnitustega kõikidele masinatele, uued ja kasutatud

+372 5268498, 766 8587, www.gersamia.ee, info@gersamia.ee

Neljapäev, 12. september 2019

Mets 7

ajandaja hoiab lupojatarkusi

Kaarel Langemets

ajaile jagati tunnustust augusti lõpus Rakveres peetud kogu pere metsapäeval.

III KOHT

Martin Kalk

Kertu Kekk

rini. Tõenäoliselt on see ainuke mets Eestis, kus näiteks vana võimas mänd on saanud sildi Grandhotel Mänd koos jutuga, mis viitab männil kihavale elustikule.

Martin Kõdar, kelle mets on suures osas kasvanud kunagisele põllumaale, on MTÜ Ühinenud Metsaomanikud liige ja teeb metsa majandades ühistuga tihedat koostööd.

z Loominguline metsamajandaja z Metsamaad 26,6 ha.

Põlvamaal metsamaad majandades on metsakorraldaja ametit pidav Madis Kalk võtnud nõuks teha kõike, mis tehnika kasutamist ei vaja, oma kätega. Ta nimetab oma majandamist hobitegevuseks. Eesmärk on laiendada oma metsakasvatuskogemusi oma metsas praktiseerides, andes samas metsale suuremat tulevikuväärtust.

Madis Kalk on Metsanduse Arendamise Ühingu liige – ühistust saab nõu ja ka abi metsatoetuste taotlemisel. Aktiivselt ja n-ö klassikaliselt metsa majandades on ta suur katsetaja, et enda ja oma metsa jaoks selgitada välja parimaid majandamisviise ja võtteid. Näiteks on ta proovinud kevadise istutamise kõrval ka sügisest istutamist, kultuurihooldust eri aegadel ja hooldamata jätmist, ulukite tõrjumist nii repellendiga Trico, mis kaitseb hästi mändi, kui ka kuusenoorendike servade tihe-

damaks jätmisega jne.

Seni on tähelepanu olnud pigem noorel metsal, lageraiet on tehtud vähe. Osa oma metsast saadud puidust on mobiilse saeraamiga laudadeks saetud.

Kertu Kekk

www.hevo.ee

Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika

Helista ja küsi pakkumist!

Oniar OÜ I Pargi 16 I Märjamaa l tel 5553 8339 metsatehnika@oniar.eu I www.oniar.eu

Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee

Neljapäev, 12. september 2019

8 Mets

HARILIK ELUPUU SMARAGD: • Taim kõrgusega 80-100 cm • Taim kõrgusega 100-120 cm • Taim kõrgusega 120-140 cm • Taim kõrgusega 140-160 cm • Taim kõrgusega 160-180 cm • Taim kõrgusega 180-200cm

12€/tk 15€/tk 20€/tk 26€/tk 37€/tk 45€/tk

HARILIK ELUPUU BRABANT: • Taim kõrgusega 80-100 cm • Taim kõrgusega 100-120 cm • Taim kõrgusega 120-140 cm • Taim kõrgusega 140-160 cm • Taim kõrgusega 160-180 cm • Taim kõrgusega 180-200cm

9€/tk 12€/tk 15€/tk 20€/tk 25€/tk 35€/tk

KUI TELLITE ELUPUID HULGI (VÄHEMALT 100 TK), TOOME PUUD KOHALE JA ISTUTAME TASUTA!

ÜLE EESTI!

VÕTA MEIEGA ÜHENDUST!

+372 5858 9019 | info.kangro@gmail.com