RMK PAKUB SELJAKOTIPROGRAMME JA NUTIMÄNGE. METSATAIMEDE EEST TULEB PÄRAST ISTUTAMIST HOOLT KANDA. ERAMETS ON OMANIKU NÄGU
„Kui tuli rahareform, ssiis iis mina ostsin oma esimeste meste Eesti kroonide eest mootorsae. Nii see metsaasi etsaasi vaikselt edenema hakkas.“ kkas.“
METS
Mihkel Jürisson, aasta 2020 parim metsamajandaja
Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
Klassitoas istumise asemel võiks õppida metsas IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
RMK kutsub koolilapsi koos õpetajatega leidma endale sobivat programmi või nutimängu, et ammutada põnevaid teadmisi klassiruumi asemel hoopis looduses. „Sügisene loodus oma värvilise ilme ja värske õhuga on praegu parim koht, kus viibida – miks mitte seal ka koolitunde läbi viia,“ ütles RMK külastuskorraldusosakonna loodusteadlikkuse spetsialist Liina Karrofeldt. „Liiati on praegusel keerulisel ajal looduses viibida kindlasti ohutum kui siseruumides koguneda.“ RMK külastuskeskused pakuvadki õpilastele nii juhendatud loodusõppeprogramme ja iseseisvalt läbitavaid seljakotiprogramme kui ka nutimänge, mis suunavad loodust mär-
kama ning pakuvad võimalust metsas liikudes oma teadmisi mänguliselt täiendada või proovile panna.
Oodatud ka täiskasvanud Alanud on registreerimine sügisestele soodushinnaga programmidele, kus hind osaleja kohta on vaid üks euro. Erandiks on Ristna külastuskeskuse, Vilsandi rahvuspargi külastuskeskuse ja Mändjala loodusmaja programmid – need on tänavu täiesti tasuta. Saab avastada sügisese looduse saladusi, õppida tundma metsaelustikku, metsamehe elukutset ja metsade majandamist ning elurikkust nii rabas, veekogus kui ka metsas. Mõne programmi käigus saab teada, millest jutustavad puude aastarõngad või kuidas teha seentest paberit. „Kõik programmid pole mõeldud vaid õpilastele,“ märkis Karrofeldt. „Paku-
me ka seljakotiprogramme, mille täiskasvanud osalejad võivad läbida iseseisvalt, õpilasrühmade puhul saab juhendaja rolli õpetaja. Külastuskeskusest antakse osalejatele kaasa juhendid, töölehed ja õppevahendid, radade voldikud, kaardid ja muu retkel vajalik.“
Loquizi rakendus ning sisestada kasutajanimi ja parool, mille leiab nutimänguga varustatud raja algusest. RMK nutimängud on kõigile tasuta, nende pidevalt täieneva nimekirja leiab samuti veebilehelt Loodusega Koos.
Täpne info veebilehelt
RMK külastuskorraldusosakond tuletab siiski kõigile meelde, et ka looduses liikudes tasub mõelda nii enda kui ka teiste tervisele – nohu-köha või muude haigustunnuste ilmnemise korral ei maksa grupiga liituda. Ka välitingimustes on oluline hoida distantsi ja desinfitseerida käsi – selleks püüab RMK ka võimalusi pakkuda.
Kõigi loodusõppe- ja seljakotiprogrammidega saab tutvuda veebilehel Loodusega Koos (www.loodusegakoos. ee/metsakool), sealt leiab huviline nii asukohtade täpsed kirjeldused kui ka info eelregistreerimise kohta, mis on vajalik kõigi, ka seljakotiprogrammide puhul. Sõit sihtkohta on külastajate enda korraldada. Oma teadmisi saab täiendada ja veelgi sisukamalt looduses aega veeta ka RMK õppe- või matkaradadele loodud nutimängude abil. Mängimiseks on vaja Play poest alla laadida
Hoia enda ja teiste tervist
Taevaskoja liivapaljandeid võib muidugi vaadata ka õpikupildilt, aga päris kindel on, et kohapeal nähtu jääb hoopis paremini meelde. Erakogu
www.hevo.ee
Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika
Ostame • kasvava metsa raieõigust • metsakinnistuid • virnastatud võsa ja raiejäätmeid
Pakume • puhastame giljotiiniga põllud, kraavipealsed ning metsaalused väheväärtuslikust puidust. • teostame kaasnevana puidu väljaveo ja hakkimise.
Helista ja küsi pakkumist! Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee
Renlog Eesti OÜ Argo Teral, ostujuht
tel 517 4303 argo@renlog.ee
www.renlog.ee
Esmaspäev, 14. september 2020
12 Mets
Puude istutamine on uue metsapõlve rajamises vaid algus IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Vilunud metsaomanikule, kes täpselt teab, mis toimub tema maadel ja kuhu tahab ta jõuda kolme või viie aasta pärast, pole pealkiri muidugi mingi uudis. On aga neidki, kes arvavad, et kui istikud mulda pandud, jääb vaid oodata, kuni mets suureks sirgub – sest kes poleks kuulnud väidet: metsal pole inimest vaja, mets saab ise hakkama. Nii mõnigi muretu metsaistutaja on aga mõne aasta pärast taas oma metsa sattudes avastanud, et polegi suurt midagi kasvamas. Mis valesti läks? Selgitusi jagab metsakonsulent Triin Alatalo. Kui näiteks tänavu kevadel korraldas ettevõtlik, aga eriliste teadmisteta metsaomanik istutustalgud, mille käigus sai mulda suur hulk taimi – siis kas ja mida tuleks nendega sel sügisel ette võtta? Nüüd tasuks korraldada uued talgud – metsakultuuri hooldamise talgud. Tegelikult oleks tulnud juba suvel käia istutatud tai-
mi jälgimas. Suvi on taimede peamine kasvuperiood, kasvamiseks vajavad nad aga palju valgust, seepärast tuleks pärast istutamist maha niita konkureerivad rohttaimed, et need ei piiraks ega pärsiks istutatud metsataimede kasvu. Kui suvel taimestiku konkurentsi sel moel reguleerida, soodustab see istikute kasvu ja arengut. Kui suvi on olnud nud d väg väga ga p põuaõua ne (nagu see oli näiteks 2018. aastal), siis on istutatud tutatud taimede kõrval soovimatu atu taimestiku kasv pigem väike – sel juhul võib sõltuvalt kohapealsetest lsetest oludest niitmise ette võtta ta alles sügisel või selle esimesel el aastal üldse ära jätta. Niisugusel sel sademeterohkel ja sooja suvel uvel aga, nagu oli tänavu, tuleks kultuure jälgida sagedamini, sest istikutega konkureeriv v rohttaimestik kasvab väga ga kiiresti ja võib taimed llämmaämmatada. Mõistlik oleks ks hooldusi teha pigem ennetanneta-
Kolmel esimesell istutusjärgsel aastal tal on liolulihooldamine ülioluline, et rajatud m metsaetsapõlv saaks jõudsalt dsalt na.“ kasvama minna.“ Metsakonsulent Triin Alatalo talo
Metsa uuendamiseks saab toetust Metsa uuendamise toetuse esimeses voorus küsiti toetust kaks korda rohkem kui oli vooru eelarves raha. Teise vooru taotluste esitamise tähtaeg on 2. detsember. Toetust saab taotleda maapinna ettevalmistamiseks, istikute soetamiseks ja istutamiseks ning uuenduse hooldamiseks. Kõige rohkem küsiti toetust taimede soetamiseks ja istutamiseks, aga võrreldes eelmiste aastatega, on tublis kasvutrendis uue metsapõlve hooldamiseks küsitav toetus, mida tänavu taheti veerandi võrra rohkem kui mullu. See näitab, et inimesed hoolivad rajatud uue metsa hooldamisest üha rohkem – varem on see olnud murekoht. Sellest aastast saab metsa uuendamise toetust esimest korda taotleda vaid metsaüh ü istu kaudu. Toetu use on kaks vooru: esimene voor eelarvega 830 000 eurot metsaühistu Toetusel lõppes 1. juulil, teise toetusvooru toetus eelarve on 640 000 eurot, taotlused tuleb esitada 2.bdetsembriks. Allikas: Eramets Erametsakeskus
valt ja sagedamini, sageda kui jääda nendega hiljak hiljaks ja kogeda sellest põhjustatud halbu üllatusi. põhjustatu Taimede ümber ei tohi jääTaimed da neid va varjutavat või nende kasvu segavat seg rohttaimestikku või m muid ebasoovitavaid taimi. Kui on oht, et kõrtaim ge rohu sees võivad istikud märkamata jäätik da, mistõttu nad saad vad niitmise käigus v kahjustada või niidetakse sootuks maha, tuleb valida niisugune hooldusviis, mis selle võimaluse m välistab. Niita saab kas väl ainult ainul taime ümbert, koridorina (võimalik maaridor pinna ettevalmistuse pinn korral, kus taimed on etkorr tevalmistatud istutustev
vakku istutatud korrapäraste vahedega) või ülepinnaliselt (uuendatud metsa-alalt niidetakse kogu ebasoovitav taimestik). Mis juhtub aga siis, kui jätta hooldus tegemata? Tõsi on see, et mets on võimeline kasvama ka ilma inimese abita ning teatud eesmärkidel ongi looduslikult kasvavad metsad ainuõige lahendus, näiteks häiringuliikide kaitsel või bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel. Kui aga metsaomaniku eesmärgiks on saada kvaliteetne kuusik või korralik segamets, siis on hooldusel esimestel aastatel pärast istutamist kriitiline tähtsus. Kui istutatud taimed jätta hooldamata, siis võivad loodusliku uuenemise tulemusena nende kõrval hakata vo-
Erakogu
Iriscorp Transport OÜ TelCombi 521 0237 / 504 1738 on grupi ettevõte info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee
Tel 521 0237 / 504 1738 info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee
KASVAVA METSA OST METSAKINNISTUTE OST ÜMARPUIDU KOKKUOST METSATRANSPORDI TEENUS METSAMATERJALI LÕIKUS JA VÄLJAVEDU
Tel 523 2365 meris @meris.ee
Meris OÜ OSTAB metsamaad ja kasvavat metsa.
OSTAME
• metsakinnistuid • kasvava metsa raieõigust Södra Metsad OÜ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee
Esmaspäev, 14. september 2020
Mets 13 RMK
hama teised, valdavalt kiirekasvulised lehtpuuliigid (lepp, kask, haab, sarapuu), mis erineva kasvudünaamika tõttu võivad õige pea hakata istutatud taimi varjutama ja nende kasvu piirama. See sõltub paljuski kasvukohast, aga kui kiirekasvulisi liike on ümberringi tihedalt, jäävad istutatud taimed kasvus alla ja hääbuvad. Üldreeglina tuleb viljakates kasvukohates anda kuuskedele (aga ka männile ja kasele) kasvus oluline edumaa. Ebasoovitavad puuliigid tuleks esialgu maha niita. Metsa liigilise rikkuse suurendamiseks võib looduslikku uuendust säilitada, aga seda tuleb hoida kontrolli all, kuni on tagatud soositud puuliikide edukas kasvamaminek. Kas vohav hein ja kiire kasvuga lehtpuud on kevadel istutatud taimedele esimesel aastal põhiline oht? Kindlasti tasub hinnata ka ulukikahjustuste ohtu ning vastavalt olukorrale rakendada tõrjemeetodeid eesootavaks talveks ja kevadeks – siis teevad ulukid taimedele kõige enam liiga. Metsloomade taimedest eemale peletamiseks saab kasutada repellente. Sõltuvalt kasutatavast vahendist on need kas pritsitavad või peale määritavad. Erilist tähelepanu vajavad istutatud männikud – nende eest tuleb hoolt kanda veel mitu aastat, kuniks noored puud on kasvanud nii suureks, et tipuvõrsed ei asu enam ulukeid peibutavas kõrguses. Kas okas- ja lehtpuuistikute hooldamisel on olulisi erinevusi? Okaspuuistikud kasvavad esimestel aastatel aeglasemalt ja võivad seetõttu vajada sagedasemat hooldust, lehtpuud on üldjuhul kiirema kasvuga ning ümbritsev ebasoovitav taimestik ei paku neile nii olulist konkurentsi. Samas on aga okaspuid mõnevõrra lihtsam hooldada,
sest neid on ka kõrge rohu seest üsna lihtne leida. Eriti sügisel on see vahe märgatav – kui lehtpuudelt on lehed langenud, on istutatud lehtpuude oksi ebasoovitavate omadest sageli raske eristada, töö nõuab märksa suuremat tähelepanelikkust ja edeneb aeglasemalt kui okaspuude puhul. Millal peaks hakkama taimede soetamisele mõtlema see, kes kavatseb metsaistutuse ette võtta järgmisel kevadel? Metsauuendust tasub hakata planeerima võimalikult varakult. Suuremad metsauuendajad, kellel on tarvis suurt kogust istutusmaterjali, peavad kevadiseks istutuseks tegema taimlates broneeringuid juba eelmise aasta talve hakul. Väiksemate istutusmahtude korral võib taimi saada ka vahetult enne istutustöid, kui veab, aga see sõltub varasematest broneeringutest ja sobiva istutusmaterjali kättesaadavusest sel hooajal. Viimastel aastatel on istutustööde maht aina suurenenud ja kui jätta taimede soetamine vahetult istutustööde eelsesse aega, võib neist kergesti ilma jääda. Nii et mida varem, seda parem. Kevadeks taimede tellimise sooviga võib juba sügisel pöörduda näiteks lähima metsaühistu poole, et tellimisaeg kokku leppida, aga taimi võib tellida ka otse taimlatest või kasutada metsauuendusega tegelevate ettevõtete abi. Viimastel võib olla tänu ühistellimusele soodsam hinnakiri kui üksiktellimusel ning samamoodi nagu metsaühistud, pakuvad ka nemad sageli muidki metsauuendusteenuseid: saab tellida nii maapinna ettevalmistamise ja istutamise kui ka kultuuride hooldamise. Metsakonsulendi või metsauuendustega tegelevate pädevate ettevõtete poole tasub pöörduda ka siis, kui on tärganud mõte hakata metsa rajama näiteks senisele põllumaale.
Metsamajandamiskavad Metsa inventeerimine • Metsa hindamine Ekspertiisid Metsaekspert OÜ Tel/fax +372 742 2355 +372 524 0160
Aardla 23D, Tartu E-post: info@metsaekspert.ee www.metsaekspert.ee
Ostame metsakinnistuid
Hind kuni 7000 € hektar telefon 511 0415 info@landeker.ee www.landeker.ee
Müüa KÜTTEPUID 30, 40, 50,60 cm, KAMINAPUOD võrgus ja lahtiselt. SAEMATERJALI, saunavoodrit, lavalauda ja servamata sangleppa ning kaske. KAUBAALUSTE valmistamine, erinevad mõõdud. Pakume transporti.
Telefon 5620 8897
Kagumets OÜ OSTAME metsa-, põllumaad ja kasvava metsa raieõigust ka koos hoonetega. OSTAME maharaiutud metsalanke, nooremapoolset metsa ja võsastunud põllumaad metsa kasvatamise eesmärgil. OSTAME palki, paberipuitu ja 3-meetrist küttepuitu.
Kagumets OÜ, tel 5620 8897
Tulevikule mõtlevad metsaomanikud hindavad Malwa metsamasinaid!
Plastkatuste ainuke ametlik maaletooja Eestis! www.plastkatus.ee
Müük: 5807 0874, 512 6033 Hooldus: 526 3288 Kõrtsimäe, Puhtaleiva küla, 60522 Tartu vald timberbalt@timberbalt.eu, www.timberbalt.eu
info@traktoriraskused.eu telefon 5648 5989
Traktoriraskuste müük ja valmistamine
Esmaspäev, 14. september 2020
14 Mets
Parim metsamajandaja 2020 Sel aastal oli Eesti Erametsaliidu ja Erametsakeskuse korraldataval konkursil rekordiline osavõtt – parima tiitlile kandideeris 15 metsamajandajat. Tiitli võitnud Mihkel Jürissoni järel sai metsamajandajate konkursi IIbkoha Johannes Nirgi Lääne-Virumaalt ja III koha Peeter Änilane Tartumaalt. Deskis OÜ eriauhinna sai Priit Orupõld Raplamaalt, Alexela eriauhinna Valdu ja Mare Reinaas Raplamaalt ning ulukitõrjevahendi Trico maaletooja Systemseparation Ltd eriauhinna Ahto Ülemaantee Hiiumaalt. Kestliku ja hooliva metsamajandamise eest tunnustati kõiki konkursil osalenud metsaomanikke, peale nimetatu Aigar Paasi (Võrumaa), Risto Kiiska, BirchLagoon OÜ (Tartumaa), Erki Jõeäärt (Ida-Virumaa), Koit Paasmat, Ülo Tuvi (Viljandimaa), Maie Rebast (Valgamaa), Orm Tammepuud ja Riin Pallon-Tammepuud (Raplamaa) ning Priit Adlerit (Lääne-Virumaa). Konkursi hindamiskomisjoni kuulusid Hiiumaa metsaseltsi juht ja metsakonsulent Aira Toss, 2019. aasta parim metsamajandaja Ardi Allikmets, metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud metsakonsulent Tiit Kosenkranius ja Erametsakeskuse kontrolliüksuse spetsialist ning metsakonsulent Veljo Kütt. Järgmisel aastal tunnustatakse parimaid metsamajandajaid kogu pere metsapäeval Pärnumaal.
Aasta parima metsamajandaja konkursi esikolmik: Mihkel Jürisson (keskel), Johannes Nirgi (paremal) ja Peeter Änilane.
Iga eramets on omaniku nägu KRISTJAN ARRAS
leht@ohtuleht.ee
Aasta parimat metsamajandaja tiitlit anti tänavu välja juba 27. korda, seekord pälvis tunnustust Pärnumaa mees Mihkel Jürisson. Auhinda vastu võttes ütles Jürisson, et võit tuli talle suure üllatusena, sest ehkki Eesti metsamajandajad on väga kokkuhoidvad ja oma metsades tehakse väga palju töid just üksteiselt nõu küsides ja parimaid praktikaid üle võttes, oli konkursil konkurents üpris tihe. Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe Ando Eelmaa sõnul näitas tänavune konkurss ilmekalt, kui erinevaid asju Eesti erametsaomanikud oma metsades teevad ja kui mitmekesist majandamist võib meie metsades kohata. „Iga eramets on omaniku nägu ja tegu, see on tõeline bioloogiline mitmekesisus,“ märkis Eelmaa.
Mitte ainult majandusmets Aasta parimaks metsamajandajaks tunnistatud Mihkel Jürisson rääkis, et majandab enda pere ja ettevõtte Jürmets OÜ metsi, millest suurem jagu on Pär-
numaal Vändra kandis, üksikud tükid on ka Järva-, Rapla- ja Saaremaal. „Tegeleme nii metsanduse kui ka põllumajandusega ja maid on just parasjagu, et hoida rakkes ennast ja neid tublisid inimesi, kes minuga koos on aastaid seda tööd teinud,“ rääkis Jürisson „Vikerhommikule“ antud intervjuus pärast tiitlivõitu. „Igati meeldiv on, kui oled mingi alaga 20–30 aastat tegelnud ja saad selle eest tunnustuse.“ Ettevõtlusega alustas Jürisson juba poisikesena – siis punus ta taskuraha teenimiseks pajuvitstest korve. „Ema-isa tegid neid, nende kõrvalt sain selgeks. Kui sõjaväest tulin, siis aastakese ka veel tegin, aga siis tuli rahareform, Eesti kroon. Esimeste kroonide eest ostsin endale mootorsae. Sealt see metsaasi vaikselt edenema hakkas,“ meenutas mees ettevõtjatee algust. Mis tundega jälgib tänavune parim metsamajandaja aga lahinguid metsa ümber? „Metsandus läheb väga paljudele korda, see on loomulik, ja lageraie muidugi tekitab inimestes negatiivseid emotsioone,“ ütles Jürisson. „Tuleks aga endale aru anda, et metsast kõneldes räägitakse metsanduse eri tahkudest. Majandusmetsa omanikuna soovin loo-
mulikult ka mina kasvatada kvaliteetset puitu võimalikult suuremas koguses, aga see on vaid metsanduse üks tahk ja seegi ei tähenda vaid raiumist. Ka minu maadel kasvab juba 15 meetri kõrgust metsa, mille olen oma kätega istutanud.“
Erametsad on heades kätes Majandusmetsa kõrval on Jürisson pidanud oluliseks luua oma metsas ka vaba aja veetmise võimalusi. Näiteks on ta rajanud kõikidele kasutamiseks matkateid ja lõkkekohti, tema pere eestvõttel hoitakse korras Mädara külaplatsi ja linnamäge – nad on aktiivsed kogukonna liikmed ja külaelu hoidjad. „Parimaks metsamajandajaks võib saada igaüks, kes oma metsaomandi eest südamega hoolt kannab,“ ütles hindamiskomisjoni kuulunud Aira Toss, Hiiumaa metsaseltsi juht ja metsakonsulent. „Tänavusel võistlusel nägime taas, et igal metsaomanikul on oma lugu ja omad vaated, kuidas metsas toimetada. Mul on väga hea meel, et on aina rohkem metsaomanikke, kes on valmis oma lugu ja kogemusi ka avalikult jagama,“ rääkis Toss, kes on veendunud, et Eesti erametsad on heades kätes.
Metsa- ja põllumaade ost. Raieõiguse ostmine. Metsakinnistute majandamine. Metsaraie ja metsamaterjali transport. Giljotiiniga võsaraie. Pärnu mnt 75a / 78301 / Märjamaa / Raplamaa tel 52 84 932 / riho@timberston / http://www.timberston.ee/
OÜ Priimo Mets müüb kohalikule turule hakkpuitu.
OSTAB
metsakinnistuid ja raieõigust
www.bmf.ee
Pakume raie- ja veoteenust
TÕSISED
tel 5645 3299 info@raumepuit.ee
metsamasinad
Selle tarbeks ostame madala kvaliteediga küttepuitu, raiejäätmeid ja võsa.
nii talunikule kui ka metsamehele Haaratsid 0,15-0,37 m2 Tõstukid 4,3-10 m Haagised 6-18 t
Puhastame võsast kraavid, põllud, heinamaad ja metsaalused. Küsi pakkumist: info@bmf.ee tel 516 5036
Tel 513 2698
hake@priimo.ee
TEEME PARIMA PAKKUMISE!
Järgmine erileht
Mets ilmub novembris 2020 Info ja reklaam tel 614 4096, kaspar.kaljuste@ohtuleht.ee