LAUPÄEVAL OSALE METSARAHVA PÄEVAL! KEVADEL ISTUTATUD PUUTAIMED VAJAVAD SÜGISEL ABIKÄTT HEA HOOLDUS TAGAB MOOTORSAELE PIKA EA
„Olen oma metsi majandanud laste ja lastelaste tuleviku heaks, et jätta neile väärtuslik pärand – aga kindlusetunnet pole.“ Aasta metsamajandaja Gunnar Lepasaar, kelle metsaaskeldustele ele d seavad aina laienevad lendorava kaitsealad rangeid piiranguid Erland Štaub
METS
Kolmapäev, 15. september 2021 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Kolm Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
Dipperfox´i tipptehnoloogia purustab kännud sekunditega 180 kändu tunnis
Kännupuuri patenteeritud käigukast reguleerib kiirust ja võimsust automaatselt sõltuvalt kännu, mulla või juurte vastupidavusest.
www.dipperfox.com
Kolmapäev, 15. september 2021
2 Mets Erland Štaub
Arvi Kriis / Ekspress Meedia
Erametsaliit saab homme uue tegevjuhi Homme alustab Eesti Erametsaliidu – meie suurima metsaomanike esindusorganisatsiooni – tegevjuhina tööd pikaaegne erametsanduse edendaja Jaanus Aun (pildil). Viimased 13 aastat sihtasutust Erametsakeskus juhtinud Aun on erametsaliidu juhtimises osalenud varemgi – juhatuse esimehena aastatel 2002–2006. Metsaomaniku ja Hiiumaa metsaseltsi liikmena on ta metsaomanikuks olemise rõõmude ja muredega ka praktikas hästi kursis. Erametsaliidu senine tegevjuht Andres Talijärv otsustas pensionile jääda, kuid on lubanud ka edaspidi liidu tegemistes ja erametsaomanike huvide kaitsel kaasa rääkida, seda küll senisest väiksemas mahus. Eesti Erametsaliidu liikmeteks on kohalikke metsaomanikke ühendavad metsaühistud. Liit esindab erametsaomanike huve, et võimaldada maksimaalset tegevusvabadust metsade säästlikul ja tulutooval majandamisel. EESTI ERAMETSALIIT
Neil, kes kevadel metsataimed mulda panid ja pole rohkem nende vastu huvi tundnud, tasub istutus sügisel kindlasti üle vaadata – praeguseks võib rohi olla puutaimedest mitu korda kõrgemaks kasvanud ja kipub neid lämmatama.
Kolmapäev, 15. september 2021
Mets 3
Kevadel istutatud metsataimed vajavad sügisel abikätt
Rando Kall
IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Kõigil neil, kes sel kevadel – aga ka mõni aeg varem – metsa istutasid, tuleb sügisel ette võtta hooldus, sest muidu võib peale kasvav rohi pisikesed puutaimed lämmatada ja suur istutustöö jookseb tühja. Mulda pandud väikesed metsataimed kasvavad märksa aeglasemalt kui neid ümbritsev rohi, nii võib neil nappida valgust ja toitu. Kui aga kõrgeks kasvanud rohi sügisel maha langedes puukestele peale vajub ja talvel lisandub veel lumevaip, võivad taimed selle alla jäädes sootuks lämbuda. Ka kipuvad maha langenud rohu all neile liiga tegema hiired.
Hoia puukeste ümbrus puhas Inimese ülesanne on nüüd pisikesi puutaimi aidata, panevad metsaühistute asjatundjad oma kodulehel (metsauhistu.ee) peetavas blogis metsaomanikele südamele ja jagavad juhiseid, mida täpselt teha. Olulisim töö on puutaimede ümbert rohu niitmine, kitkumi-
ne või maha tallamine, mis parandab märgatavalt noorte puude valgus- ja toiteolusid, ka on rohust välja puhastatud puutaimedel tunduvalt väiksem oht nakatuda mõne seenhaigusega või langeda rohus leiduvate puid kahjustavate putukate ohvriks. Tavaliselt puhastatakse puukeste ümbrus rohust umbes kolmekümne sentimeetri raadiuses. Eelisjärjekorras tuleb see töö ette võtta valgusnõudlike puuliikide – männi ja kase – puhul. Niitmiseks saab kasutada vikatit, rohulõikurit või trimmerit, aga hoolega tuleb jälgida, et sellega puid ei vigastataks. Suurt tööd nõuab külvatud metsa hooldamine: otse metsas seemnest sirgunud tõusmed on esialgu väga õrnad ja nende kasvukiirus jääb rohttaimedele oluliselt alla. Külvikultuuri tulnuks juba suve jooksul kaks-kolm korda hooldada, kindlasti tuleb see aga ka sügisel üle vaadata, et tagada tõusmetele kasvuks parimad võimalikud olud.
Maapind tasub ette valmistada Metsakultuuri on lihtsam hooldada siis, kui enne metsataimede istutamist on maapind korralikult ette valmistatud. Pu-
Metsa uuendamise toetus Kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri hooldamiseks võib metsaomanik saada toetust, tänavu tuleb taotlus selleks esitada Erametsakeskusele hiljemalt 1. detsembril. Erametsaomanikel tuleb arvestada sellega, et toetust saab taotleda ainult metsaühistu oma liikmetele kuuluva metsamaa kohta – seega tuleks toetuse saamiseks liituda lähima metsaühistuga. Metsaühistul peab olema taotluse esitamise kuule eelneva kuu esimese päeva seisuga vähemalt 200 liiget (alates 1. jaanuarist 2024 vähemalt 400 liiget). Toetust võib taotleda metsamaa kohta, mis on metsaühistu liikme omandis taotluse esitamise tähtpäeval. Toetust on võimalik saada metsataimede soetamiseks ja istutamiseks, maapinna ettevalmistamiseks ning metsauuenduse hooldamiseks, kui metsas on tehtud raie või mets on hukkunud. Maapinna ettevalmistamist ja metsauuenduse hooldamist toetatakse kuni 96 euroga hektari kohta, metsataimede soetamist ja istutamist kuni 400 euroga hektari kohta. Tööd peavad olema tehtud enne taotluse esitamist samal aastal, maapinna ettevalmistamine
rustatud või kooritud mullakamaraga pinnasel kasvavad rohttaimed aeglasemalt ja tänu sellele on tillukestel puutaimedel kohe pärast istutamist vähem konkurente veele ja toitainetele. Hiljem saab rohi paratamatult kasvujõudu juurde, aga selleks ajaks on ka puutaimed juba suuremad ja elujõulisemad.
Topeltveljed koos kinnitustega kõikidele masinatele, uued ja kasutatud
+372 5268498, 766 8587, www.gersamia.ee, info@gersamia.ee
EUROOPAS TUNTUD, EESTIS TOODETUD
Küsi pakkumist: info@bmf.ee | tel 516 5036
WWW.BMF.EE
võib olla tehtud taotluse esitamise aastal või sellele eelneval aastal. Metsauuenduse hooldamiseks saab toetust kultuuri rajamise aastal ja sellele järgneval kolmel aastal. Looduslikult uuenenud metsataimede hooldamiseks saab toetust raie aastal ja sellele järgneval kolmel aastal. Hooldamise käigus on lubatud eemaldada uuenduse kasvu segavad rohttaimed, puud ja põõsad. Erametsaomanik, kes metsaühistu liikmena sooMetsataimed peavad olem vib toetust taotleda, peaks a soetatud ta on kirjas taim rnijalt, kes et ervise regist oma metsaühistust aegsasris. ti järele uurima, milline on istutatud okasühistu määratud tähtaeg, sest ka taotluse kokkupuud paremini märgatavad ja panemine võtab aega ja viimasel minutil esitatud oht neile liiga teha väiksem. toetusesoovid ei pruugi taotlusesse jõuda. Kindlasti tuleks istutust hoolMetsaühistute kontaktid erametsaportaalis: dades kontrollida, kui paljud mulwww.eramets.ee/metsauhistud.
Ka on ettevalmistatud pinnale istutatud puutaimed paremini märgatavad ja nii on vähem võimalust, et nende ümbert rohtu niitma asudes niidetakse maha ka puutaimed. Arvestada tuleb ka sellega, et peale istutatud-külvatud puutaimede hakkavad kähku omasoodu kasvama ka kiirekasvuli-
sed lehtpuud: paju, sarapuu, lepp, haab jt. Needki on rajatud metsakultuurile ohuks, mis tähendab, et istutatud puu ümbrus tuleks meetri raadiuses peale kasvavatest lehtpuudest puhastada. Kui puud on veel lehes, on lõikamine neile kurnav ja uusi võsusid kasvab hiljem vähem, raagus lehtpuude vahelt on aga
da pandud taimedest on korralikult kasvama läinud. Kui üle kolmandiku istutatuist on välja läinud, tasub kaaluda lisaistutamist. Kui hooldustööd näivad endal aja või oskuste puudumise tõttu üle jõu käivat, võib alati uurida metsaühistust, millised on võimalused see töö ühistult tellida.
Kolmapäev, 15. september 2021
4 Mets Erland Štaub
Neljandat põlve metsa järeltulijaile jätta heas IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Tänavusel üle-eestilisel metsamajandajate konkursil pälvis aasta metsamajandaja tiitli Ida-Virumaa metsaomanik Gunnar Lepasaar, kellele kuulub Alutaguse kandis 185 hektarit metsa. Paarikümne aasta eest möllanud suur torm laastas suure osa sellest, aga praegu kasvab kannatada saanud aladel heas korras noor mets.
Kogu pere metsapäev Parima metsamajandaja tiitel antakse traditsioonilisel üle kogu pere metsapäeval, mis seekord korraldati Pärnus. Uudistamist ja põnevat tegevust jagus Endla teatri esisel rohealal ehk Vaasa pargis kogu päeva jooksul. Oma töödest-tegemistest rääkisid mitmed metsas ja metsaga toimetavad organisatsioonid, avatud oli arutelutelk metsaomanikele ja kõigile teistele, kel tahtmist sel teemal kaasa rääkida, käia sai ekskursioonil mulluse metsamajandajate konkursi võitja Mihkel Jürissoni metsas Vändra külje all Mädara külas. Võimsat tehnikat esitlesid Usewood Eesti, Top Auto, Metsaader OÜ ja Metsagrupp, mitmed töötoad pakkusid tegevust nii täiskasvanuile kui ka lastele. Järgmisel aastal võõrustab kogu pere metsapäeva Ida-Virumaa.
Gunnar Lepasaare kodutalu metsades jäigi konkursi hindamiskomisjonile ennekõike silma tema panus maaparandusse ja metsade kasvatamisse: viimastel aastakümnetel on pere palju pingutanud, et kujundada tormist laastatud aladele noored metsad. Ära on tehtud suur töö, paraku puudub tuleviku osas selgus ja kindlus, kuna Alutaguse kandis aina laienevad lendorava kaitsealad seavad ka Lepasaare metsade majandamisele rangeid piiranguid. Auhinda vastu võttes ütles mees, et ei teagi, kes võis ta tiit-
2021. aasta metsamajandaja tiitli kandidaadid z Gunnar Lepasaar, Ida-Virumaa (tiitlivõitja) z Olev Matt, Ökoteh OÜ, Tartu-, Põlva- ja Valgamaa (2. koht) z Rain ja Ralf Elfenbein, Raplamaa (3. koht) z Magnar Alev, Mapomets OÜ, Valgamaa (3. koht) z Anti Kalle, Hiiumaa z Kalev Krautmann, Lääne-Virumaa z Alar Urbas, Lääne-Virumaa z Reena Ailt-Tamm, Pärnumaa z Andrus Lasn, Pärnumaa z Olev Lillemets, Pärnumaa z Ilmar Saabas, Pärnumaa z Kätriin-Margeri ja Maire Laanemets, Raplamaa z Meelis Haljaste, Valgamaa z Mark Kostõgov, Võrumaa z Ülari Metsaveer, Pärnu-, Lääne-, Harju- ja Lääne-Virumaa Parima metsamajandaja selgitas välja neljaliikmeline ekspertidest koosnev komisjon, kes tutvus konkursil osalejate metsadega ja nende metsamajandamise võtetega. Hindajad võtsid arvesse ka metsaomaniku panust maaelu arengusse, traditsioonide hoidmist ja muid tegevusi.
lile kandideerimiseks esitada, kuid tõdes, et maaparandus- ja igasuguseid muid töid on oma metsas tõepoolest saanud palju tehtud ja loomulikult teeb tunnustus ja see, et keegi on tehtut märganud, ainult heameelt. Lepasaar märkis, et on metsa majandades mõelnud ennekõike oma laste ja lastelaste tu-
Järgmine erileht
Mets ilmub novembris 2021 Info ja reklaam tel 614 4096, kaspar.kaljuste@ohtuleht.ee
levikule: tema soov on olnud hoida järjepidevust, jätta järeltulijaile oma 300-aastases kodutalus, mille tema vanavanaisa omal ajal mõisalt välja ostis, heas korras metsa näol väärtuslik pärand. Muidugi on väsimatult tegutsema innustanud ka soov ise maal ära elada – sest teistsugust eluviisi neljandat
põlve metsamees endale ette ei kujuta. Paraku on nüüdseks kujunenud olukord, kus suur osa tema metsadest on lendoravatele sobivate elupaikadena kaitse alla võetud, kuid et maa ei ole Natura alal, ei saa ta selle eest ka toetust. Lepasaar leiab, et olukord, kus omanikule on õnnetus ja karistus, kui tema maale tehakse kaitseala, ei ole normaalne – tegelikult võiks kaitseala olla uhkuseasi ja omanikule, kelle töö ja vaeva tulemusel on korralik mets kasvanud, tuleks seda kaitsealaks arvates maksta mõistlikku hüvitist.
Meie mets on heades kätes Metsamajandajate konkurssi korraldab Eesti Erametsaliit koos Erametsakeskusega. Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa märkis, et tegu on pikaajalise traditsiooniga: tänavu selgitati parim metsamajandaja välja juba 28. korda. „Eestis on ligi sada tuhat metsaomanikku, kellel kõigil on metsa hoidmiseks ja majandamiseks oma nägemus ja kes seeläbi soodustavad meie metsade mitmekesisust,“ rääkis Eelmaa. „See-
OSTAME
• metsakinnistuid • kasvava metsa raieõigust Södra Metsad OÜ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee
Iriscorp Transport OÜ TelCombi 521 0237 / 504 1738 on grupi ettevõte info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee
Tel 521 0237 / 504 1738 info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee
KASVAVA METSA OST METSAKINNISTUTE OST ÜMARPUIDU KOKKUOST
Hea metsaomanik! OSTAME:
kasvava metsa raieõigust, metsamaterjali, metsa- ja põllumaad
PAKUME:
head hinda ning kvaliteetset metsa ülestöötamise ja transpordi teenust
METSATRANSPORDI TEENUS
Tiit Reitel,
METSAMATERJALI LÕIKUS JA VÄLJAVEDU
Taavi Saar,
tel 506 0288, tiit@artiston.ee tel 508 9955, taavi@artiston.ee
Kolmapäev, 15. september 2021
Mets 5 Eesti Erametsaliit
amees tahab korras metsa juures on rõõm näha, et metsaomanikud teevad aina rohkem teadmistepõhiseid otsuseid, harivad ennast kõikvõimalikel koolitustel ja otsivad vajadusel nõuandeid kohalike metsaühistute asjatundjatelt. Meie konkursil osalejad on heaks näiteks – nende puhul on selgelt näha, kuivõrd kaalutletud on kõik metsaotsused ning et need tehakse ennekõike tulevikule ja järgmistele põlvkondadele mõeldes.“ Liidu juhatuse liige Meelis Matkamäe, kes kuulus konkursi hindamiskomisjoni, rõhutas samuti tänavuste konkursil osalejate eriilmelisust. „Me oleme küll väike riik, aga metsakasvatuse ja metsamajandamise võtted on meil igal pool veidi erinevad. Kõik see tuleb aegamööda, katsetamise ja kogemuste põhjal, mida mitmed tänavused kandidaadid on kogunud aastakümnete jooksul,“ rääkis Matkamäe ja nentis, et paljud metsaomanikud ei pruugi oma tehtud töö lõpptulemust ise näha, aga tegutsevad selle nimel, et jätta järeltulevatele põlvedele võimalus tehtut nautida. „See näitab, et meie metsad on heades kätes.“
Müüa KÜTTEPUID 30, 40, 50,60 cm, KAMINAPUOD võrgus ja lahtiselt. SAEMATERJALI, saunavoodrit, lavalauda ja servamata sangleppa ning kaske. KAUBAALUSTE valmistamine, erinevad mõõdud. Pakume transporti.
Telefon 5620 8897 epas Gunnar L võttes ütle u st tõea s v a a ts d Auhin odume n tulnud k o d eb ö te tö lt t u e k saar, omuli u teha ja lo lj a p st b le au o po Erland Št heameelt. tunnustus
Kagumets OÜ OSTAME metsa-, põllumaad ja kasvava metsa raieõigust ka koos hoonetega. OSTAME maharaiutud metsalanke, nooremapoolset metsa ja võsastunud põllumaad metsa kasvatamise eesmärgil. OSTAME palki, paberipuitu ja 3-meetrist küttepuitu.
Kagumets OÜ, tel 5620 8897
SAEMATERJALI MÜÜK ERI PIKKUSED JA RISTLÕIKED Paarikümne aastaga on Gunnar Lepasaar suutnud oma kodutalu tormist laastatud aladele kasvatada noore metsa – ikka sooviga, et püsiks järjepidevus.
VALIKUS
HÖÖVELDUSTEENUS
servamata sanglepp, kask, okaspuu, kuiv männiplank, saunavoodrilaud, lavalaud (sanglepp, haab)
Transport kokkuleppel
Tel 5620 8897
Kolmapäev, 15. september 2021
6 Mets Aldo Luud
PLAANID HOOLDUSRAIET? Uuri, kas võiksid saada toetust! Septembri lõpus ja oktoobri alguses saab erametsakeskusele esitada taotluse toetuse saamiseks metsameetme voorust, mille prioriteet on hooldusraiete tegemine kuni 30aastases puistus. Taotlusi võetakse vastu 22. septembrist 6. oktoobrini ning vooru eelarve on üle 1,9 miljoni euro. Sellest 1,7 miljonit on ette nähtud metsamajandustööde – muu hulgas hooldusraie – tegemiseks ning 213 000 eurot kahjustatud metsa taastamiseks. Liitu lähima metsaühistuga „Just hooldusraie noores metsas on kvaliteetse tulevikumetsa kasvatamise alus – see aitab kujundada puistu koosseisu ja parandada puude kasvutingimusi,“ rääkis erametsakeskuse kommunikatsioonijuht Anniki Leppik. „Varasemad aastad on näidanud, et metsaomanikud kasutavad metsameetme toetusi aktiivselt ning hooldusraiete tegemine on erametsades kasvutrendis.“ Peale hooldusraie tegemise toetatakse meetmest ulukikahjustuste ennetamist, kasvavate puude laasimist, männikärsaka
ja juurepessu vastase tõrjevahendi soetamist ja kasutamist ning tormi või tulekahju tagajärjel hukkunud metsa taastamist. Toetust saab taotleda metsaühistu, mikroettevõtja (sh FIE) ja füüsiline isik e-Pria keskkonnas. Metsaühistud aitavad erametsaomanikke ka toetustaotluste koostamisel ning teevad oma piirkonna metsaomanike eest ühistaotlusi.
Ära jää hiljaks! Metsaühistuga tasub ühendust võtta esimesel võimalusel, sest ühistaotluse koostamine on ajamahukas ning viimasel hetkel saabunud toetussoovid ei pruugi enam taotlusesse jõuda. Töid, milleks toetust taotletakse, võib hakata tegema järgmisel päeval pärast taotluse esitamist. Tormi või tulekahju tagajärjel hukkunud metsa taastamiseks võivad kahjustuse kõrvaldamine, uue metsakultuuri rajamine ja maapinna mineraliseerimine olla tehtud ka taotluse esitamisele eelneval kalendriaastal. Meetme kohta saab lähemalt lugeda www.eramets.ee/toetused/ metsameede. IA MIHKELS
KÜMME SAMMU mootorsae hooldam Et kord soetatud korralik mootorsaag püsiks töökorras ja peaks vastu võimalikult kaua, tuleb seda korrapäraselt hooldada, ütleb metsa- ja aiatehnikapoe Metsakaupmees omanik Tuljo Raudsepp ning toob välja kümme olulist sammu mootorsae hooldamisel. IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
• • • • • • • • • • • • • • • •
Põllumajandus-, tööstus- ja metsatehnika rehvid, veljed. Haagise- ja kärurattad. Poolteljed rummuga. DATHO/RAJU topeltratta komplektid. Kummiroomikud koppadele. Veoautode ja haagiste uued ja protekteeritud rehvid, veljed. ATV rehvid, veljed. ATV kärurattad, poolteljed rummudega. Bobcat, väikelaaduri rehvid, veljed, roomikud. Murutraktorite rehvid. Aiakärurattad. Sõidu- ja pakiautode, maasturite rehvid. Valuveljed-suurim valik. Maasturire mudarehvid (Maxxis, Malatesta, BF Goodrich, Hankook jt.) Tõstukite, laadurite rehvid, veljed. Elastikrehvid. Lumesaha kummiplaadid. CHAMPION õlid (täisvalik sõiduautost rasketehnikani). ALLIANCE / PRIMEX / GALAXY / BKT rehvid maaletooja hinnaga.
urbgrupp@gmail.com
•
tel 501 8365
z Enne sae lahtivõtmist vaata see igast küljest üle ja kontrolli, et korpus, käepide või muu osa ei oleks mõranenud. z Mootorsae hooldamise juures on kõige olulisem sae korralik puhastamine. Sae kahetaktiline mootor on õhkjahutusega. Veendu, et kõik jahutusribid star-
teri korpusel ja silindril on puhtad ega ole saepurust ummistunud. Ummistunud jahutusribid põhjustavad väga kiiresti mootori ülekuumenemise ja see jookseb kokku. z Mootori töötamiseks on vaja kütust, sädet ja õhku. Määrdunud ja ummistunud õhufilter ei lase sae mootoril korralikult töötada, see aga vähendab töö
tõhusust. Kasuta nii talvel kui ka suvel hooajalisi õhufiltreid. z Karburaator tuleb hoida võimalikult puhas, et saepuru ja mustus sinna ei satuks. z Mootor vajab töötamiseks sädet. Vaata üle sae süüteküünal. Kui kütuse- ja õhusegu vahekord on õige, on elektrood ilusat kohvipruuni värvi. z Mootorsaag töötab pööretel kuni 13 800 p/min. See tekitab väga tugevat vibratsiooni, millega peavad toime tulema mitu sae konstruktsioonis olevat puksi. Kontrolli, et need ei oleks mõranenud ega katki. Deformeerunud puksid põhjustavad käe-
pidemes tugeva vibratsiooni, mis takistab sae normaalset tööd. z Saeketi õlitus toimub juhtplaadi kanalite kaudu. Puhasta plaadi õlitusavad, et kett ei jääks kuivaks. Seda saad hõlpsasti teha traadijupiga. Juhtplaadi juures jälgi, et keti soon oleks ühtlase kõrgusega. Selle kontrollimiseks aseta plaat siledale pinnale: kui plaat kukub külili, siis käia soone seinad siledaks või osta võimalusel uus latt. Ühtlase kulumise tagamiseks pööra saagi kasutades juhtplaati regulaarselt ümber. Puhasta ka juhtplaadi soon (nt väikese kruvikeerajaga).
Euroopa tasandil arutati hundimuresid Septembri algul korraldatud Euroopa Liidu jahindusorganisatsioone ühendava assotsiatsiooni FACE ja Euroopa Parlamendi intergrupi veebiseminaril olid arutlusel huntide salaküttimisega seotud probleemid. 1991. aastal võeti hunt Euroopas range kaitse alla – siis oli ta sama hästi kui välja surnud. Nüüd rastiliselt on olukord drastiliselt muutunud. Huntide arvusnud paarikus on tõusnud handeni, näikümne tuhandeni, lias on neid juteks Itaalias 000. Hundist on ba üle 3000. saanud salaküttimise objekt, sest ta murrab mi, koeri (nii jahikariloomi, odukoeri), jahikui ka kodukoeri),
mehed näevad nendes konkurenti ja külaelanikes on tekkinud hirm. Salaküttimise vähendamiseks tuleb hunt nendes riikides, kus ta on elupaigadirektiivi 4. lisas 4, viia 5. lisasse ja koostada huntidele korralik ohjeldamisplaan. Norra instituudi teadur John Linnell näeb huntide hulga kasvus mitut ohtu, eelkõige hübridiseerumist koertega ja kasvavat salakü kütt tttim m salaküttimist. Salaküttimis ise e põ Salaküttimise põhjused on Põhja- ja Lõu LõunaEuroopas erinevad. Kui põhjas on see peamipe selt seotud ja jahimeeste ja ametliku küttimiseg timisega Pixabay
(kütitakse rohkem kui lubatud), siis lõunas on salaküttimine vähem organiseeritud ja seotud peale jahimeeste ka maaomanikega, kes hunte mürgitavad. Ka on salaküttimist väga raske avastada, sest ühiskond on selle huntide puhul täiesti heaks kiitnud. Suur osa veebiseminaril kõnelnuid leidis, et peab olema lubatud hundi ametlik küttimine ohjeldamiskavade raames. Senisest rohkem tuleks aga suunata raha ennetusmeetoditesse (elektritarad, valvekoerad jm). Sotsioloogilised uurimused näitavad, et külaelanikud suhtuvad hunti kui sissetungijasse ja leiavad, et nende elu on huntide lähiümbruses sigimisega oluliselt
muutunud. Ka huntide põhjustatud kahjusid ei kompenseerita nende tegelikus ulatuses. Suur probleem on huntidega Poolas. Nad on levinud üle terve maa ja kahjud on meeletud. Asi on aga selles, et Poola ühiskond seisab selgelt küttimise alustamise vastu ja kannatajaks ongi hunt. Tekkinud on väga tõsised konfliktid mitte ainult inimeste ja huntide, vaid ka inimeste endi vahel. Tekib olukord looduskaitsjad versus farmerid. Lõppkokkuvõttes tõdeti, et hundile on vaja koostada korralikud ohjeldamiskavad. Kohalike inimeste häält tuleb kuulda võtta ja austada. EESTI JAHIMEESTE SELTS
Kolmapäev, 15. september 2021
Mets 7 Pixabay
Pixabay
RMK avas matkateeharu Hiiumaal
Pikenda sae eluiga z Kontrolli korrapäraselt kõiki turvafunktsioone. z Tööta teritatud ketiga. Nüri kett võib põhjustada ülekoormust ja tekitada mootorile pöördumatut kahju. z Puhasta saagi korrapäraselt. z Kasuta brändipõhist või kvaliteetset segu- ja ketiõli. z Talvisel kasutamisel ära unusta talveklappi! Allikas: metsakaupmees.ee
Biolisandiga kütuse miinused
misel
WWW.VINTS.EE
z Kontrolli veotähikut. Veotähiku avade seinad ei tohi olla kulunud madalamaks kui 0,5 mm. Kahjustunud tähik põhjustab saeketi enneaegset kahjustumist või kulumist. Veotähikut kontrollides vaata üle ka siduritrummel: jälgi, kas see pöörleb vabalt ja ühtlaselt. z Sae kett terita käial või käsitsi viiliga. Ära unusta ketti pingutada! z Kontrolli ohupidurit: veendu, et see teeks ettepoole liikudes nõksu ja lukustuks. Nüüd võid teha proovikäivituse. Veendu, et mootor saavutaks vajalikud pöörded.
Tanklates müüdaval biolisandiga kütuse kasutamisel tuleb arvesse võtta, et kuna etanool seob endaga õhus olevat niiskust, võib kütusesüsteemi sattuda vett. Ka võib etanool lahustada kummidetaile, karburaatori membraane ja kütusevoolikuid, mis lõpuks kaotavad oma elastsuse või pragunevad, kahetaktilistes mootorites võib etanooli-vee segu maha pesta õlikihi mootori ja silindri sisepindadel – kõige selle tulemuseks võib lõpuks olla mootori kokkujooks. Et oma tehnikat hoida, tuleks tutvuda seadme kasutusjuhendiga, kus enamasti on kirjas, millise madalaima oktaanarvuga bensiini on selles lubatud kasutada. Muidugi tasub alati nõu küsida metsa- ja aiatehnika müügi ja hooldusega tegelevatelt ettevõtetelt. Tanklabensiinidest oleks mõistlik eelistada bensiini 98 kütust – selle lubatud etanoolisisaldus on kuni 5 protsenti ja oht, et kanistris seisvasse kütusesse kondenseerub vesi, on selle puhul väiksem kui bensiini 95 puhul. Aia- ja metsatehnikakauplustes on müügil ka kütuselisandeid, mis parandavad ja ennetavad etanooli sisaldavast bensiinist tulenevaid probleeme. Alternatiiv tanklakütusele on täiesti lisaainetevaba alküülbensiin, mida toodetakse spetsiaalselt 2- ja 4-taktilistele mootoritele. Seda väikemootorile mõeldud bensiini müüakse aiatehnika- ja ehitustarvete kauplustes ning selle säilivusaeg on umbes kolm aastat. Alküülbensiin (nt Aspen) hoiab mootori puhtamana ja parandab selle jõudlust, tagades ka masina pikema tööea. Aspen ei sisalda peaaegu üldse kahjulikke aineid nagu benseen, aromaatsed- ja polüaromaatsed süsivesinikud ning olefiinid. Tavaline tanklabensiin sisaldab ligikaudu 100 erinevat keemilist ainet, sealhulgas eelnimetatud kahjulikke aineid, alküülbensiinis on kahjulikke aineid vaid umbes 10. See tähendab, et ka bensiiniaurudest ja heitgaasidest tulenevad terviseriskid on alküülbensiini puhul viidud miinimumini. Arvestada tuleks ka sellega, et kui saag, niiduk vm bensiinimootoriga seade talveks seisma jääb, võiks kütuse enne viimase tilgani ära kulutada. Allikas: metsakaupmees.ee
RMK matkatee Peraküla–Aegviidu–Ähijärve on nüüd jõudnud ka Eesti läänesaartele: septembri alguses avatud 234 km pikkune Hiiumaa haru kulgeb marsruudil Heltermaa–Ristna–Sarve. „Hiiumaa haru teeb eriti ägedaks see, et raja lähedusse jääb palju eriilmelisi ja nii Eesti kui ka maailma mastaabis haruldasi paiku, mida külastada. Näiteks saab näha Hiiumaa ainsat pangaastangut Kallaste panka, ronida Kõpu tuletorni – maailma ühte vanimasse –, avastada Eesti suurimat liivikut Kaibaldis või imetleda Kõpu kõrgeid metsastunud liivaluiteid, mis on kohati puudelatvadestki kõrgemad. Matkatee läbib ka Kassari saart, kuhu viib saare ühes küljes üle mere: suvisel ajal ja vaikse ilmaga saab mereala ületada kuiva jalaga, ent muul ajal võib vesi seal ulatuda põlvini,“ jagab RMK külastuskorraldusosakonna loodusradade spetsialist Andre Kaur soovitusi, mida peale matkamise märgata-külastada. Puhkepeatusi saab teha Tahkuna või Kõpu poolsaare laia kuldse liivaribaga vaiksetes randades, pikemalt on võimalik peatuda mõnes – kokku on neid 19 – RMK peatuskohas, kus lõket teha ja telkida. Matkatee haruga koos valmisid kaks täiesti uut lõkkekohta, Remmelko ja Ränkaja. Uue
Sten Siniallik
RMK Sääretirbi telkimisala Hiiumaa matkarajal.
Matkamisele vahelduseks saab ronida ka Kõpu tuletorni – maailma ühe vanima – tippu, et nautida kõrgusest avanevaid vaateid Hiiumaale. Tiina Kõrtsini matkatee äärde jääb ka RMK Hiiumaa külastuskeskus, kust saab infot kõigi kohalike puhkamisvõimaluste kohta. Hiiumaa haru on mõeldud eelkõige jalgsimatkajale, sest paljud kaunid paigad ei ole jalgrattal ligipääsetavad. Teekond lä-
bib muu hulgas ka 12 kaitstavat ala, osal neist ei ole sõiduki või rattaga liiklemine loodusväärtuste hoidmise eesmärgil lubatud. Heltermaa sadamast algav rada on tähistatud valge-rohelisevalge värvimärgistuse, kilomeetripostide ja suunavate viitadega. Kuni Hiiumaa pealinna Kärdlani kulgeb see valdavalt mööda külavahe- ja maanteid. Pärast Kärdlat algab aga üle saja kilomeetri pikkune vähese inimasustusega loodusrada, mis läbib Hiiumaa kõige põnevamaid ja kaunimaid maastikke. Vaheldusrikas ja võimsaid looduselamusi pakkuv matkarada teeb ringi peale kogu Hiiumaale ning viib lõpuks välja lõpp-punkti Sarve telkimisalal – Heltermaa sadam, kust rada algas, jääb sealt vaid kolme kilomeetri kaugusele. IA MIHKELS
PARIM METSA- JA PÕLLUTEHNIKA HEVO TEHNIKALT
MOBIILSED VINTSID JA LISAVARUSTUS Tel 50 83 731, 53 33 0641
Külastage meie E-POODI www.hevo.ee
8 Mets
Kolmapäev, 15. september 2021