Metsaleht0409

Metsaleht

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡ ‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡ Neljapäev, 4. september 2014

Toimetaja: Ia Mihkels | Projektijuht: Kaspar Kaljuste » 614 4096 | Väljaandja: AS SL Õhtuleht | Trükikoda: Kroonpress

www.valgapuu.ee

Varem oli meil kokku lepitud päikeseloojanguseadus, seda teadsid kõik, see oli paika loksunud. Nüüd on nii, et kui keegi õhtusel ajal metsa sõidab, siis ma ei tea, mida ta seal teeb. Varem oli kindel, et ta ei tohtinud seal öisel ajal olla.

Nüüd aga veeretati metsaomanikule veel ka kohustus jälgida matkajaid. See seadusemuudatus on sama arusaamatu nagu see, mis lubab avalikes kohtades alkoholi tarbida. Mõlema puhul on küsimus, et miks see tehti.

Kalle Laid, Hiiumaa metsaomanik



‡

Jahihooaeg

Nii nad ütlevad

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

2

Neljapäev, 4. september 2014 Mati Hiis

Kas põtru on mei 15. septembril algab tänavune põdrajahi hooaeg

«Kõigepealt peaksime täpselt teadma, kui palju on meie metsades põtrade jaoks ruumi. Alles nende andmete alusel – mida meil praegu pole – saaksime hakata arutlema selle üle, kui palju on palju,» ütleb Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts, vastates algava põdrajahihooaja eel küsimusele, kas meie metsades elab põtru ehk liiga palju.

≤

IA MIHKELS

Oleme abikaasaga veetnud oma metsas loendamatuid töötunde, korrastades ja puhastades laste ja lapselaste abiga oma metsa. Tahaks, et see oleks oma perele ja ka Kohila rahvale meeldiv koht, kust läbi jalutada. Paraku pean aga kogu aeg mõtlema selle peale, et mingi korralikult läbi mõtlemata seaduse pärast põletab keegi selle ilu varsti lihtsalt maha.

Valdu Reinaas, erametsaomanik ja metsakonsulent

IA.MIHKELS@OHTULEHT.EE

Küsimiseks andis põhjust metsaomanike kurtmine, et põdrad kipuvad ära sööma metsauuenduseks istutatud noored männid, mistõttu männikute pindala Eestis üha kahaneb.

Tõnis Korts märkis, et jahimeeste seltsil on selge seisukoht: nüüdisaegne euroopalik jahindus saab olla vaid teaduspõhine.

«Jahimeeste ülesanne on hoida ulukite arvukus tasakaalus kohaliku looduskeskkonna võimalustega,» rääkis ta. «Et oma ülesannet täita, teeme koostööd ulukiseirajatega. Neilt saame igal aastal seirearuande ja küttimissoovitused uueks jahihooajaks.»

Kuidagi on tekkinud huvitav olukord, kus jahimehed on saanud põhilisteks ulukite praktilise kaitse teostajateks.

See teeb aga rõõmu, sest nüüdisaegne jahindus ongi praktilise looduskaitse osa.

Tõnis Korts, Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht

Tihe koostöö ulukiseirajatega Ulukiseirajate viimasest aruandest selgub, et võrreldes mullusega, metsakahjustuste maht hoopis tunduvalt vähenes. «Küttimismaht oli eelmisel hooajal üsna suur, põtrade arvukus meie metsades on vähenenud,» nentis Korts. «Eks siin-seal olid nad ikka kahju teinud, ka vanad kahjustused on olemas ja nii see jutuna levib, ehkki faktid räägivad midagi muud.»

Tõnis Korts ütleb, et tegelikult on vale küsimust sel moel – kas põtru on meil liiga palju – püstitada. «Kõigepealt tuleks küsida, kui palju on meil nende jaoks ruumi, kui palju neid meie metsadesse mahub – seda peaksime teadma,» selgitab ta. «Aga me ei tea. Olemas on mingid 15 aasta vanused andmed, aga nende alu-

Loodust saab kaitsta ja maaelu arendada üksnes koostöös omanikega. Eestis on palju tublisid metsaomanikke, kelle arvamust kaalukate otsuste tegemisel võiks riik senisest palju enam arvestada.

Aira Toss, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Metsa ostetakse, mitte ei müüda. Kui ka börsid kukuvad – metsa kasvab ikka juurde ja see on võrdlemisi kindel investeerimisvaldkond. Metsa ja maad võib pidada üheks turvalisemaks, kuigi mitte kõige kasumlikumaks investeeringuks. Majanduslangustest on mets alati väljunud esimesena.

Ants Erik, Metsatervenduse OÜ

www.metsahindamise.ee ROPKAMÕISA 10, TARTU 50113 Tel 740 5480, 5625 5194 e-post: kurmet.kuldnokk@neti.ee erametsakorraldus10@gmail.com

z Metsa inventeerimine z Metsamajandamiskavade

koostamine z Kasvava metsa hindamine z Metsandusalane nõustamine z Ekspertiisid Pakume tööd kogemustega METSATAKSAATORILE.

Metsaleht

Tel 523 2365 meris @meris.ee

Järgmine

Meris OÜ OSTAB metsamaad ja kasvavat metsa.

‡‡‡‡‡‡‡‡

Metsaleht ilmub 29. jaanuaril 2015.

Info ja reklaami tellimine: kaspar.kaljuste@ohtuleht.ee, tel 614 4096

sel pole kindlasti mõistlik loomade arvukust reguleerida. Vahepeal on olud väga palju muutunud, metsi on raiutud ja juurde istutatud, põtradele, aga ka teistele ulukitele sobivaid elupaiku on ühes piirkonnas vähemaks jäänud, teises juurde tulnud. Alles siis, kui praegustest oludest meie metsades on saadud täpsed andmed, saab objektiivselt hinnata, missugune on selle või teise uluki sobiv arvukus piirkonniti ja Eestis kokku.»

Metsa peaksid mahtuma mõlemad pooled Just seepärast ongi Eesti Jahimeeste Selts seadnud eesmärgiks teaduspõhise lähenemise jahindusele. «Praegu ei tohiks mingil juhul hakata tegema päevapoliitilisi otsuseid,» rõhutab Korts.

«Kui ühes männinoorendikus on mõni taim murtud, ei saa kohe tohutut kisa tõsta, et põtrade küttimismahtu tuleb suurendada.

Loom on loom, midagi pole parata, kui talle on toidulaud loodud, siis muidugi ta läheb sinna. Tuleks pigem mõelda, mida ette võtta, et metsa mahuksid oma asjaajamistega mõlemad pooled. Nii, nagu see on ajast aega olnud.»

Praegust jahiseadust tuleks muuta «Ei tohiks olukorda lasta sinnamaani minna, et üks pool – jahimehed – peab hakkama teisele – maaomanikele – kahjutasu maksma,» ütleb Korts. Viimases küsimuses on EJS hakanud koguma allkirju, et taotleda jahiseaduse muutmist. Praeguse seaduse järgi on kogu vastutus ulukikahjustuste eest asetatud jahipiirkonna kasutaja õlgadele, kellelt maaomanikul on õigus nõuda sõraliste tekitatud kahjude hüvitamist ka siis, kui jahimeestel on uluksõraliste küttimismahud täidetud.

Need abinõud aga, mida maaomanik peaks kavandama oma vara kaitseks ulukite eest, on õigusaktides kirjeldamata.

«Nii on loodud olukord, kus ka seaduskuulekal jahimehel tegelikult polegi võimalust käituda viisil, mis välistaks karistuse,» nendib Korts. «Et ennetada kahjunõudeid, võivad jahimehed hakata sõralisi valikuta küttima, see võib aga nii mõnegi populatsiooni tõsisesse ohtu seada. Seadusemuudatusega tahavad jahimehed sisuliselt kaitsta näiteks põtru jahimeeste eest – et looduses püsiksid asjad mõistlikus tasakaalus.»

Metsaleht

Neljapäev, 4. september 2014

3

e metsades Ăźlearu palju?

Jaga nippe ulukikahjustuste ennetamiseks Eesti Jahimeeste Selts hakkas oma kodulehel avaldama nippe, mille abil on kellelgi þnnestunud oma maadel ulukikahjustusi ennetada vþi vähendada. Läkitage oma þpetused meiliaadressile andres@ejs.ee, et teisedki saaksid neist midagi kasulikku kþrva taha panna. Tiit Seer Jþgevamaalt soovitab: Vþimalusel kasuta rohkem looduslikult kasvanud taimi. Metskits näiteks on valiku puhul ära sÜÜnud just kasvatatud kuusetaime ja jätnud loodusliku sÜÜmata (olen sÜÜmist jälginud mitu aastat järjest).

Langeta septembris-oktoobris haab umbes 1,5–2,5 meetri kþrguselt ja pane sinna

soolakivi (parim on KNZ). Siis kahjustavad pþdrad puid märksa vähem Olen talvel (lumi ßle pþlve) täheldanud kuuse ja männi koorimist ning noorhaavapuude murdmist u kahe meetri kþrguselt piirkondades, kus läheduses (alla 300 m) ei ole ßhtegi soolakut. Soolakute vahemaad ei tohiks jääda liiga pikaks ja need peaksid asuma aladel, mida pþder kasutab sÜÜmiseks ajal, kui vajab soola.

Kui metsas on liigniisked alad, kus kasvab enamikus paju, siis vaata, millist pþþsast on

Eesti Jahimeeste Selts on algatanud allkirjade kogumise jahiseaduse muutmiseks.

Kaitsmaks teadlaste ja jahimeeste pikaajalise koostÜÜ tulemusena saavutatud sþraliste, eriti pþdra asurkonna head seisu ning kindlustamaks suurkiskjatele piisava loodusliku toidubaasi, teeb Eesti Jahimeeste Selts ettepaneku täiendada jahiseaduse § 44 Uluki tekitatud kahju osaline hßvitamine jahipiirkonna kasutaja vahenditest lepingu puudumisel lþiget 5 punktiga 9. alljärgnevas sþnastuses: (5) Jahipiirkonna kasutaja ei ole kohustatud hßvitama uluksþraliste tekitatud kahju, kui: 9) ta on täitnud sþraliste kßttimismahu ja struktuuri jahindusnþukogus kokkulepitud ulatuses.

Toetusallkirja saab anda EJS liikmesorganisatsiooni vĂľi veebikeskkonna petitsioon.ee vahendusel.

Allikas: Eesti Jahimeeste Selts

pþdrad sÜÜnud, vþta sealt pärast maa sulamist oksi ja torka maha.

Sama vþib teha ka elektriliinide all. Mida rohkem pakud sellist ala, kus pþder, metskits ja jänes saab toituda, seda vähem kahjustavad nad istutatud puutaimi ja suuremaid puid (pþder sÜÜb talve jooksul 1,5 tonni puuoksi).

Kuuse- ja männitaimedele pakub metskitsede eest tþhusat kaitset ulukitþrjevahend Trico (www. systemseparation.ee ) – käsipritsiga pritsitav ja ilmastikule vastupidav.

Kommentaar: Taavi Ehrpais, Eesti Erametsaliidu juhatuse liige, maaomanik ja jahimees Pþtrade kßttimisel oli jahimeestel varem ees maksimumpiir, kui palju lasta tohib, uue seaduse järgi kehtestab jahindusnþukogu aga miinimumpiiri ja iga jahiselts saab ise otsustada, kui palju ta pþtru laseb.

Jahimeeste eesmärk on hoida ulukite populatsiooni nii suur kui vþimalik, sest siis on neid kergem kätte saada. Maaomanikele teeb muidugi muret, kui metsas elab loomi liiga palju (mureks on see ka maanteedel liiklejaile – seda tunneme kþik kaskokindlustust tehes oma rahakoti peal).

Olen nii jahimehe kui ka maaomanikuna täiesti veendunud, et kesktee on olemas. Kui kþik osapooled teeksid jþupingutusi, et näiteks pþtrade arvukus hoida teadlaste soovitatud tasemel, siis oleksid metsakahjustused minimaalsed ja jahimehed saaksid rohkem pßhenduda valiklaskmisele, millega tagatakse pþtrade tugev ja elujþuline populatsioon.

Ă•IGEAEGNE RAIE

HILINENUD RAIE

MILLAL TULEKS MĂœĂœA RAIEĂ•IGUST? VASTUSE LEIAD MEIE KODULEHELT!

MĂœĂœ RAIE Ă•IGEL AJAL. Ostame raieĂľigust, metsa- ja pĂľllumaad Ăźle Eesti.

Ei vahenda, ostame endale.

Ostanmetsa.ee

info@ostanmetsa.ee

tel: 555 86 086

KUI OLULISED ON USALDUS JA KINDEL PARTNER

Ă? METSAKINNISTUTE OST- JA MĂœĂœK Ă? RAIEĂ•IGUSE OST Ă? METSAMAJANDAMISKAVADE KOOSTAMINE Ă? METSA RAIE- JA VĂ„LJAVEOTEENUS Ă? METSAMATERJALI TRANSPORT Ă? TREILERVEOD

telefon 511 0415 info@landeker.ee www.landeker.ee

7HKQLND 3DLNXVH ‡ )DNV 443 0376 $QGUXV .DOGD ‡ DQGUXV#JUXQGDU HH /DXUL $OX ‡ LQIR#JUXQGDU HH

ZZZ JUXQGDU HH



Neljapäev, 4. september 2014

‡

Uutmoodi võ saada metsao Ühistu on väikeomanikule vajadusel abiks ka metsatöödel.

Küsimus asjatundjale Kas inimesel, kellel on metsa õige vähe (nt taluomanik, kel maad üldse paar-kolm hektarit ja sellestki vaid osa on mets), on üldse põhjust liituda kohaliku metsaühistuga? Kas temale ja tema metsale võiks see kuidagi kasulik olla?

Vastab Olavi Udam (pildil), pikaaegne metsakonsulent ja metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud juhatuse liige.

Loomulikult on kasulik liituda.

Just väikemetsaomanikud saavadki metsaühistuga liitumisest suurimat kasu. Esiteks kasu teadmiste ja oskuste näol, mis aitavad leida kiireima tee oma metsa tundmaõppimisel. Kogenud metsakonsulendi nõuannetelesoovitustele tuginedes on inimesel, kes ehk varem polegi üldse metsa hooldamisele ega majandamisele mõelnud, oluliselt lihtsam oma metsas askeldama hakata: otsustada, millest alustada, kuidas ja mis sihiga metsa majandades edasi liikuda, panna pai-

ka kindel plaan, millised tööd tuleks esimeses järjekorras ja võimalikult kiiresti ära teha, mida annab veidi kaugemasse tulevikku lükata jne. Teiseks aitavad paljud metsaühistud väikeomanikke ka mitmesuguste metsa hooldamisel, uuendamisel ja raiete korraldamisel vajalike tööde korraldamisel.

Meie kultuurmaastikus on metsa kasvatamise põhjuseks eelkõige see, et maa on põlluharimiseks sobimatu.

Sellisel juhul on igati mõistlik kasvatada metsa – aga metsakas-

Metsaühistu on mõeldud piirkondlikele ja ühiste huvidega erametsaomanikele ja selle põhieesmärk on: koondada piirkonna ühiste huvidega metsaomanikud osutada metsandusalast nõustamisteenust korraldada ühistegevust (väljasõidud, konkursid, võistlused) edastada metsaomanikele vajalikku teavet, korraldada teabepäevi abistada toetuste taotlemisel ja taotluste koostamisel (EMK, PRIA) kaitsta metsaomanike huvisid kohalikul tasandil (jahiõigus, keskkonnakaitselised piirangud jms) korraldada ühist majandustegevust (nt puidu ühismüük, liikmete koostöö metsatöödel jm)

* * * * * * *

Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238

HEA METSAOMANIK! OSTAME: kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, küttepuitu ja võsa-raiejäätmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com

vatus on kindlasti majanduslik tegevus. Oskuslikust metsas toimetamisest saab ühtaegu kasu nii metsaomanik kui ka Eesti riik tervikuna ja seepärast tasubki võhikust metsaomanikul end metsa majandamisega kurssi viia.

Selleks, et metsaühistuga liituda, tuleb kõigepealt leida oma kodule lähim ühistu ja nendega kontakti võtta. Kohalikus ühistus leitakse metsaomaniku vajadustest lähtuvalt sobiv metsanduskonsulent, kes võtab enda hooleks kogu edasise nõustamistöö.

Internetis leiab sobiva metsaühistu aadressilt www. erametsaliit.ee/et/liikmed-2/ või www.eramets.ee

Uus viis metsaomanikuks saada ei eelda, et tuleks ostusooviga mööda Eestit ringi sõita ja pakkumisel olevate metsatükkide vahel valida. Teha pole vaja muud, kui saada tulundusühistu Eesti Ühismets liikmeks.

Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936 Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232

Aare Lepaste

IA.MIHKELS@OHTULEHT.EE

Metsa edukaks majandamiseks on, teadagi, vaja teadmisi ja oskusi. Tulundusühistu kaudu metsaomanikuks saades pole isegi see vajalik, tähtis on soov üheskoos Eesti metsa hoida, sellesse investeerida – ja panna nii oma raha stabiilset tulu teenima, ütleb Põlva metsaomanike seltsi tegevjuht Tarmo Lees (pildil).

Aitab kasvatada omanikutunnet Tulundusühistu Eesti Ühismets on puhtalt Leesi idee. «Kui hästi kaugelt alustada, siis kõik sai alguse sellest, et käisin Tartus ühistegevuse konverentsil. Seal jäi kõlama mõte: ühistegevusest küll räägitakse palju, aga tegusid po-

’’

Kes siis veel, kui mitte me ise peaks olema Eesti metsa omanikud? Miks ei peaks meie maa kuuluma meile endile?

le. See hakkas kuidagi kripeldama. Reedel tulin konverentsilt, laupäeva õhtul käisin saunas – ja kui pühapäeva hommikul ärkasin, oli idee peas selge.»

Pärast nädalavahetust katsetas Lees mõtet tööl kolleegide peal ja siis algas tulevase ühistu põhikirjaga töö, mis kestis ligi aasta. Kaasati juriste, metsanduserialade praktikuid, finantsinspektsiooni töötajaid ja teisi spetsialiste. Asi oli kõigile uus, aga küllap just seepärast oli algusest peale kõigile enesestmõistetav, et põhikirjas ei saa ühtki pisiasja tähelepanuta jätta.

Miks just mets? «Eks see ole mulle südamelähedane valdkond,» ütleb Lees. «Aga kuidagi otsapidi sai selle omanikuteema juures mõeldud ka noorema põlvkonna peale. Mu omad lapsed on siin päris tublisti metsa istutanud, puud viskavad aga pikkust ja nüüd, kui lapsed vahel koju juhtuvad, on neil esimene asi: oi, kui suureks meie mets on kasvanud! Neile läheb see korda ja seda on hea vaadata.»

Ühismets kui investeerimisettevõte Lees nendib, et pole ju saladus: eraisikute hoiuseid on meie pankades rohkem kui viie miljardi euro jagu, osa tähtajalise hoiusena, osa tavakontol – ja selle raha omanikud ei teeni oma hoiustelt sama hästi mitte midagi.

Ka pole suuremal osal jaksu ega huvi soetada endale aktsia-

ILMSELT SOODSAIM PAKKUMINE! UHTNA PUIT OÜ 1. Värvitud voodrilaud: kuusk; 18 × 95, 125, 150; al 10,99 €/m2 2. Põrandalaud B: kuusk, mänd; 28 × 95, 120, 145; al 7,98 €/m2 3. Sisevoodrilaud: kuusk, mänd; STV, 16 × 100, 125; al 5,5 €/m2 4. Saunavoodrilaud: lepp, oksavaba; 15 × 65, 87; al 15,97 €/m2 5. Tugevussorteeritud saematerjal: C16, C18 ja C24 6. Terrassilaud: kuusk, mänd, lehis, termotöödeldud, immutatud ja naturaalne; al 5,75 €/m2 7. Servamata laud: kuusk, mänd, tamm, saar, sanglepp; al 5,75 €/m2 8. Kümblustünnid: al 499 €

Valgamaa 517 2829

Ostame kokku tammeja saarepakku ning metsakinnistuid üle Eesti.

Viljandimaa 511 8671 509 0200

Kogu projekti pakkumine on veelgi soodsam.

Võrumaa 5342 4232

Transport üle Eesti! Tel 528 8224, 516 5192 E-post: uhtnapuit@gmail.com; www.uhtnapuit.ee

Metsä Forest Eesti AS

≤

IA MIHKELS

Milleks metsaühistu

Harjumaa 514 8238

www.metsaforest.ee

Metsaleht

Aldo Luud

Eramets

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

4

Tehke päring ja anname endast parima, et pakkuda parimat hinda.

· Kasvava metsa ja raieõiguse ost · Metsakinnistute ost · Metsamaterjali ost · Kasvava võsa ost · Metsamaterjali transport · Raieteenus · Teeäärte ja maaparandussüsteemide puhastamine võsast

Kontakt: 515 5575, 517 4060 E-mail: rtforestou@gmail.com www.rtforest.ee

Metsaleht

Neljapäev, 4. september 2014

5

TÜ Eesti Ühismets

õimalus omanikuks

Pakub Eesti inimestele ja organisatsioonidele võimalust olla üheskoos Eesti metsa omanik ja saada selle majandamisest tulu. Tulundusühistu ostab hea potentsiaaliga metsamaid, mis annavad ühistu liikmetele aruka majandamise korral pikaaegset tulu. Vastavalt tulundusühistu põhikirjale maksavad ühistu liikmed 250 euro suurust osamaksu, neilgi on võimalus teha metsamaade ostmiseks ja majandamise rahastamiseks sissemakseid metsakapitali. Tulu – kui omanikud otsustavad seda jagada – saavad nad vastavalt metsakapitali tehtud sissemaksete suurusele.

Kellel on huvi Eesti Ühismetsa liikmeks astuda, saab meiliaadressile info@uhistumets.ee kirja saates lähemat teavet liikmeks kandideerimise kohta ja vastused kõigile tekkinud küsimustele.

OÜ PAJAKA PUIT z

z

Raplamaa z Märjamaa vald z Varbola 78203 z tel 502 48 95 z info@pajakapuit.ee z www.pajakapuit.ee z

Teet Malsroos

portfelle ja investeerida kõikvõimalikesse fondidesse, mille puhul inimesele endale jääb pahatihti üsna ähmaseks, mis täpselt tema rahaga toimuma hakkab.

«Mets pole mingi virtuaalvara – see on reaalselt olemas, sinna võid minna millal iganes,» üt-

leb Lees. «Ja kes siis veel, kui mitte me ise peaks mõtlema sellele, kuidas hoida ja hooldada Eesti metsa? Kes siis veel, kui mitte me ise peaks olema selle metsa omanikud? Miks ei peaks meie maa kuuluma meile endile?»

Leesi sõnul tuleks ühismetsa võtta kui investeerimisettevõtet,

mille liikmed saavad tulu ühisest metsaomandist. Ühistu ostab metsamaad ja majandab seda – hooldab, uuendab ja vajadusel teeb raiet. Tootluse tagab eelkõige puidu juurdekasv.

«Mets on madala riskiga investeering, mis tasub end pikema aja jooksul,» kinnitab Lees.

«Mets kasvab pidevalt, seega kasvab pidevalt ka selle väärtus.

Mingid riskid muidugi on, me ei saa ju ette teada, mis maksab puit 30 aasta pärast, milliseid liike tasub tulevikule mõeldes kasvatada – aga selge on ka see, et puitu on vaja alati, nii ehitusmaterjaliks kui energiaks.»

OÜ Vostok Wood ostab

METSAMATERJALI üle Eesti.

Saun KADASTIKU

Tel. 5345 4927

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

AS Lemeks Tartu tel 730 7907 AS Lemeks Põlva tel 799 1474 AS Lemeks Võru tel 5865 0856

Kõikidel meie toodetel ŐĂƌĂŶƟŝ – kaks aastat.

OÜ SAAREMAA SAUNAD Kudjape küla, Kaarma vald, Saare maakond 93851 Telefon +372 510 7095, saunad@saaremaasaunad.ee

www.saaremaasaunad.ee

ostab KASVAVA METSA RAIEÕIGUST ÜMARMATERJALI KASVAVAT JA VIRNASTATUD VÕSA

· · ·

info

meelis@dammix.ee tel 5657 9883 kalle@dammix.ee tel 5629 4011 www.dammix.ee

AS Lemeks Jõgeva tel 504 3611 AS Lemeks Viljandi tel 5343 8211 AS Lemeks Valga tel 5309 4973

 OSTAME KASVAVA METSA RAIEÕIGUST JA METSAKINNISTUID Lääne-, Harju- ja Raplamaal  3MEETRISTE KÜTTEPUUDE MÜÜK tarne al. 30 tm, hind kokkuleppel  LÕHUTUD KÜTTEPUUDE MÜÜK hind alates 30 €, tarne al. 10 ruumi transport hinnas Lääne-, Harju- ja Raplamaal

Puuinfo

Mullune aasta puitehitis – rannamaja Laulasmaal.

Aasta puitehitis 2014 Kuu aja jooksul, kuni 3. oktoobrini, saab esitada põnevaid hooneid ja rajatisi kandideerima tänavuse aasta puitehitise tiitlile.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ning Puuinfo korraldavad puitehitiste võistlust juba 12. korda. Võistlusele on oodatud ehitised või ehitistegrupid, mis on valmis või valmivad hiljemalt 30. septembriks. Varasematel puitarhitektuuri konkurssidel osalenud ehitisi kandideerima ei lubata.

Võistlusele esitatud ehitise juures peab puit olema domineeriv materjal. Võistlustööde hindamisel võetakse aluseks hoone või objekti arhitektuuriline lahendus, sotsiaalne kontekst, puitmaterjali kasutus ja ehitustehniline kvaliteet.

Töid võivad esitada nii era- kui ka juriidilised isikud. Üksikasjalikud võistlustingimused ja lisainfo on Puuinfo kodulehel (www.

puuinfo.ee). Konkursi tulemused kuulutatakse välja 6. novembril kumus, arhitektuurikonverentsil «Puit – homse elukeskkonna võti». Esitatud töid tutvustatakse auhinnatseremoonial ja Puuinfo kodulehel. Peaauhinna (2000 eurot) paneb välja Eesti Kultuurkapital, selle saab võitnud ehitise arhitekt. Eripreemiatena antakse välja vineeriauhind (UPM_Kymmene Otepää AS), liimpuidu auhind (ArcWood/Peetri Puit OÜ) ja fassaadiauhind (Raitwood/Rait AS).

Mullu võistles aasta puitehitise tiitlile 23 ehitist, tiitli pälvis ÖÖ-ÖÖ Arhitektide (Ülo-Tarmo Stöör, Lembit-Kaur Stöör ja Kätlin Ölluk) projekteeritud rannamaja Laulasmaal. Võidutöö juures tõstis žürii esile keeruka ja põneva arhitektuurse lahenduse, märkides samas, et läbimõeldult planeeritud ja praktiline maja mõjub sooja ja hubasena.



‡

Raiesport

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

6

Neljapäev, 4. september 2014

Raiesport on Eestis kõigiti au sees

Juba tuleval nädalal, 10.–13. septembrini võistlevad Eesti parimad raiesportlased ala tippüritusel, raiespordi maailmameistrivõistlustel Šveitsis Brienzis.

≤

TOOMAS KELT

Eesti meeskond keskendub Šveitsis meeskonnavõistlusele ja on sihiks seadnud koha esikolmikus.

Metsaleht

EESTI METSASELTS

Kolmkümmend võistkonda, kuuskümmend kohtunikku ja tuhanded pealtvaatajad – selliste arvudega iseloomustavad korraldajad seekordseid võistlusi. 30 võistkonna seas on ka meie mehed: Andres Olesk, Taavi Ehrpais, Sulev Tooming ja juuniorsportlane Jarro Mihkelson.

Meie esinduses on kõik nimekad raiemehed. Andres Oleskil on ette näidata individuaalne maailmameistritiitel aastast 2010, Euroopa meistri tiitel möödunud

Septembris Šveitsi raiespordi MMile sõitev neljaliikmeline Eesti koondis pani meeskonnavaimu viimati proovile augustikuisel jõuproovil Hummuli Cup 2014. Sulev Tooming oli seal võistkondliku teatevõistluse ankrumees.

aastast, kaheksa Eesti meistri tiitlit ja hulgaliselt muid medalikohti. Taavi Ehrpais on meeskondlik maailmameister aastast 2006, viiekordne Eesti meister ja võitnud kohti autasustamispoodiumil paljudel võistlustel. Sulev Tooming on Eesti meister aastast 2012, võtnud osa maailmameistrivõistlustest ja tihti tõusnud võistlustel poodiumile. Ka juunioride esindaja, 19aastane Luua metsanduskooli õpilane Jarro Mihkelson on hoolimata oma noorest east juba tiitlitega sportlane: 2013. aastal tuli ta Austrias Euroopa juunioride raiemeistrivõistlustel kolman-

dale kohale, tänavu maikuus oli Euroopa noorte meistrivõistlustel individuaalarvestuses teine ning mitmel kohalikul raievõistlusel on ta olnud Eesti parim juuniorsportlane. Kindlasti on meie koondisel potentsiaali tulla Šveitsis kõrgele kohale, kuid ega konkurendidki kehvad ole.

Eestlased panustavad meeskonnavõistlusele Raiesporti on harrastatud juba 44 aastat ning tänu sellele saavad pikkade metsatöö traditsioonidega maad välja panna väga tuge-

AS A&P Mets ostab: KASVAVAT METSA METSAMAAD Info

tel. 434 2330, 5343 2720 e-post apmets@apmets.ee

OSTAME t .&54",*//*456*% t ,"47"7" .&54" 3"*&¿*(64* t 1¿--6.""% ,004 .&54"("

515 6858

FOREST RESERVES OÜ info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee

info@eestimetsnik.ee tel 50 70 045 www.eestimetsnik.ee

Metsaleht

Neljapäev, 4. september 2014

7

Eesti esindus Šveitsis raiespordi tänavustel maailmameistrivõistlustel Koondise pesamuna, 19aastane Luua metsanduskooli õpilane Jarro Mihkelson.

Eesti Metsaselts

Viie Eesti meistritiitli omanik Taavi Ehrpais. vaid võistkondi. Kindlasti konkureerivad auhinnalistele kohtadele Soome, Saksamaa, Austria, Prantsusmaa ja Šveits.

Raiespordi maailmameistrivõistlustel antakse välja nii meeskondlikud kui ka individuaalsed tiitlid. Meie mehed on seekord sihikule võtnud meeskondliku tulemuse.

«Siht, mida me omavahel meeskonnas oleme arutanud, on koht esikolmikus,» rääkis Andres Olesk. «Kui sealjuures tuleb ka individuaalselt hea tulemus, on suurepärane, aga me läheme Šveitsi ennekõike mees-

konnavõistlust tegema. Vahe individuaalse võistlusega on, ma arvan, see, et me ei võta riske.

Näiteks saepuruvõistlusel läheme välja kindla peale: individuaalvõistlustel võib alati lõigata millimeetri-kaks rohkem, meeskonnavõistlustel tuleb ikka kõigiga arvestada.»

Sama meelt on ka meeskonnakaaslane Sulev Tooming: «Tahaks ületada hooaja tulemuse ja teha oma parim tulemus üldse.

Põhiline on meeskonda mitte alt vedada. Individuaalne koht võiks olla seal esimese viieteistkümne seas, siis oleks väga hästi.»

Andres Olesk – maailmameister aastast 2010.

Mis on raievõistlus?

Parim metsamajandaja: Hallan Muusikus

Raievõistlusi, mille all mõeldakse siiski mootorsaagidega saagimise võistlusi ja mille maailmameistrivõistlusi peetakse alates 1970. aastast, on samast ajast korraldatud ka Eestis. Algselt olid reeglistik ja saedki küll teised, aga viimased 15–20 aastat pole reeglistikus olulisi muudatusi tehtud.

Võistlusalasid on viis ja need on tuletatud tähtsamatest saega tehtavatest metsatöödest: täpne puulangetamine, kiire ja kvaliteetne laasimine, täpne ja ratsionaalne tüvede järkamine ning sae hea hooldamine.

Raievõistlused olid populaarsed ka nõukogude ajal, siis võtsid omavahel mõõtu metsamajandite, metsakombinaatide ja KEKi töötajad. Eesti parimate väljaselgitamist alustati 1994. aastal, oma koondise pani Eesti esimest korda välja 1995. aasta MMile. Eestis korraldab raievõistlusi Eesti Metsaselts. Allikas: Eesti Metsaselts

Tänavu pälvis parima metsamajandaja tiitli Lääne-Virumaa metsaomanik Hallan Muusikus (pildil). Tiitlivõitja kuulutati välja metsamajandajate kokkutulekul Vango puhketalus.

20 aastat on korraldatud talumetsamajandajate konkurssi, tänavu otsustas aga võistlust eest vedav Eesti Erametsaliit konkursi nime muuta.

Põhjus lihtne: olud on muutunud, talu mõiste teisenenud ja inimesed, kes südamega oma metsa majandamise juures, väärivad tunnustust ka siis, kui nad ise elavad hoopis linnas, mitte kohalikus talus.

Tänavune tiitlivõitja Hallan Muusikus ei pea olulisimaks mitte metsast saadavat tulu, vaid seda, et metsal läheks hästi. Metsa majandab ta koostöös ühistuga.

Muusikus on öelnud, et talle meeldib jälgida metsa arenemist ja muutusi, mis on näha pärast tehtud töid. Ta on püüdnud tehtud vigu mitte korrata, vaid neist õppida, ilmselt seetõttu ongi tema mets hooldatud ja hästi majandatud.

Muusikus on lankidele muljetavaldavas mahus metsa istutanud, noorendikud on korralikult hooldatud, tormide põhjustatud kahjustused likvideeritud ning valgustusraied tehtud õigel ajal ja korralikult. Kõnekas on seegi, et ühe valgustusraiega lõpule jõudes on peremehel juba paigas plaan, millal tuleb ette võtta järgmine. Allikas: Eesti Erametsaliit

Eesti Metsaseltsi tegevjuht Mart Kelk on kohalike raievõistluste õ stluste eest eestved eda aja. ja Ig g eestvedaja.

Iga kahe a e aasta taga tagant peetavate peeta ate maailmameistril a e st võistluste õ stluste koondis selsel gub võistlejavõistleja te kahe aast aasta jooksul saajooksul saa dud nelja pare parema tule tulemuse alusel.

Kuus eriauhinda

Metsauuendajale: ettsauue uend ndaj ajal ale e Maret Soobik Viljandimaalt *M võimaluse m andjale: Madis Kinks Valgamaalt * Metsale uue võim Eurotehnika võimaluste võim m kasutajale: Aare-Villu Kattel *

Hiiumaalt Pärandkultuuri h hoidjale ja loodushariduse edendajale: Priit Adler Lääne e Lääne-Virumaalt Teedeehitajale: Roman Smeljov Ida-Virumaalt Noore metsa ho hooldajale: o Arvo Kruup Raplamaalt Tänukirja said Viru u Viru-Lemmu metsaselts, Hiiumaa metsaselts, Valgamaa eramets s erametsaühing, Vardi Erametsaselts ja Iisaku metsaühistu.

* * *

SAMI MASINAKESKUS Oleme avatud E–R 8:00–16:30 | SAUE, Tule 20, telefon 670 9040, 528 2732 | VALGA, Petseri 40, telefon 524 1759 palgihaaratsid tõstekahvlile

ga AVANT laaduri

vintsid esilaadurile

vintsiga palgiveohaaratsid

metsa!

TÖÖKAD MINITRAKTORID väikemetsaomanikele t Kasutatavad mitmes valdkonnas

puuhaaratsid

SAMI METSAVEOHAAGISED väiksemate puidukoguste väljaveoks ka tihedast metsast

t Üle 100 töövahendi, sealhulgas: puu- ja palgihaaratsid, vintsid,

e

www.sami.e

Masinate ja seadmete müük, hooldus ja rent

Sobivad traktoritele 35–60 hp.

puulõhkujad, laastumasinad,

t Võimsus 5 tonni

laadimiskraanaga treilerid,

t Laadimisala pikkus 2,9 m

kännufreesid.

t Kogupikkus 4,3 m

puulõhkujad

Neljapäev, 4. september 2014

8

Metsaleht

ERAKORDNE PAKKUMINE – SOFT SHELLI OSTJALE KINGIME TURVAJALANÕUD KAUBA PEALE*

SNICKERS Workwear kapuutsiga Soft Shell art 1219/04, art 1219/5804

HIND

124.- €

* A T U TAS DIADORA Nimbus S3 HRO SRC turvakingad

*Osta SNICKERS Workwear 1219/04 kapuutsiga Soft Shell art või art 1219/5804 ja saad KINGITUSEKS DIADORA Nimbus turvajalanõud!

art 157602-80013

TAVAHIND 99.-

€

Vetthülgavast nubuck-nahast pealsete ja võrkvoodriga jalanõude kahevärviline nitriiltald talub õli ja mitmeid kemikaale, hea löögisummutus. Komposiitnina, APT-turvatald ja E.V.A. anatoomiline eemaldatav sisetald. Värv: must/kollane

art 157602-80013

TAMREX OHUTUSE OÜ

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee

TALLINN

TARTU

PÄRNU

RAKVERE

VILJANDI

JÕHVI

VÕRU

VALGA

NARVA

HAAPSALU

PAIDE

Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

Aardla 114, Ringtee 37a

Riia mnt 169a, Savi 3

Pikk 2

Riia mnt 42a

Tartu mnt 30

Piiri 2

Vabaduse 39

Tallinna mnt 19c

Ehitajate tee 2a

Pikk 2

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 30.09.2014 või kuni kaupa jätkub!

Moodsat, sportlikku ja nägusat jakki võib kanda aastaringselt. Tuule- ja veekindel ent hingav jakk on valmistatud pehmest ja elastsest 3-kihilisest Soft Shell materjalist.

Materjal: 100% polüester, 285 g/m².

Värv: 04 - must, 5804 - digiprint