KUI HOOLIV PEREMEES ON METSAOMANIK? AKUSAAG – VAIKNE, MUGAV JA TÕHUS. METSAMEESTE KOOLITAJAD EI TOODA TÖÖTUTE ARMEED.
Jarro Mihkelson: «Kui midagi teha, siis täiega, muidu pole mõtet.»
Metsaleht Neljapäev, 29. jaanuar 2015
Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste, tel 614 4096 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht
– SUURIM VALIK TURUL!
AS FORS MW Meilt leiate oma laaduri jaoks kõige taskukohasemad kvaliteettarvikud. Pakume kõike alates haaratsitest, haaratskoppadest, insertkoppadest ja võsahaaratsitest kuni võsalõikehaaratsini BC 18. Pakume soodsaid ja kvaliteetseid tarvikuid.
FARMA-l on igas suuruses laadureid – alates mudelist C3.8 kuni meie suurima mudelini C8.5.
FARMA veokäru saab väga hõlpsalt pikendada. Pakume Teie veokärule täisvaliku lisasid koos pikendatava raamiga (mudelini T 16 4WD), mis omakorda on varustatud hüdrauliliselt juhitava tiisliga.
T 16 4WD Mitmeid meie laadureid saab hõlpsasti paigaldada kolmepunkti-raamile – see võimaldab laadurit kasutada otse traktoril.
Ja kui sellest kõigest Teie veokäru suurendamiseks veel ei piisa … Pakume suurepärast valikut pikendusposte, ka oksa- ja ladvaposte, sest sageli on vaja teha suurem koorem.
FARMA veokärude mudelid on saadaval alates 6-tonnisest veokärust väiksemateks metsatöödeks kuni professionaalse 16-tonnise veokäruni.
FARMA ON EUROOPA TURUL EDUKALT TEGUTSENUD JUBA ROHKEM KUI 20 AASTAT. LISATEABE SAAMISEKS FARMA KOHTA LAADIGE MEIE TRÜKIS ALLA VEEBISAIDILT FORSMW.COM.
Tule 30, 76505 Saue, Harjumaa
Tel 6790 000, Fax 6790 001 info@forsmw.com www.forsmw.com
Masinad on saadaval PEETRI TALUTEHNIKA müügiesinduses Maaritsas Info tel: 797 0699, 526 6103 www.talutehnika.ee
FARMA TRÜKIS
Neljapäev, 29. jaanuar 2015
2 Metsaleht
PAKUME metsaomanikele, metsa ülestöötajatele, riigiasutustele, kinnisvarafirmadele jpt. erapooletut metsanduslikku nõustamist, metsa ja metsamaterjalide hindamist ning ekspertiise.
Metsaekspert OÜ tegutseb 1997. aastast metsa korraldamise ja hindamise, metsandusliku ekspertiisi, metsaomanike nõustamise ja koolitamise valdkonnas. METSAEKSPERT OÜ Kreutzwaldi 64-201 Tartu 51014 E-post: info@metsaekspert.ee Telefon 742 2355, 514 8885 www.metsaekspert.ee
Mida varem omanik mõistab, et metsa majandamine eeldab korralikult läbimõeldud äriplaani, mis võtab arvesse kõik olulised küsimused, seda tulusam on resultaat omanikule ja valutum metsale. Metsamajandamiskava koostamisest võtab metsaomanik ise osa. Omanik saab esitada koostajale omapoolseid ettepanekuid kava täiendamise kohta. Omame infosüsteemi, mis tagab kõigi vajalike digitaalandmete kiire kättesaadavuse ja automaatse töötlemise, vähendades sel moel hindamisprotsessi ajakulu ja tõstes kvaliteeti. Oma tegevusega soovime tagada metsade aruka ja järjepideva majandamise ning osutada mitmekülgset abi metsaomanikele.
OSTAME t .&54",*//*456*% t ,"47"7" .&54" 3"*&¿*(64* t 1¿--6.""% ,004 .&54"("
515 6858
FOREST RESERVES OÜ info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee
Aasta algas m toetuste taotl IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Sellest aastast jõustus keskkonnaministri määruse muudatus, mille kohaselt erametsaomanik saab toetust metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise eest taotleda ainult metsaühistu kaudu, seni võis ta seda teha ka iseseisvalt. Miks sellist muudatust vaja oli ja mille poolest on uus kord seni kehtinust parem, selgitab SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun.
Ühistu teavitab ja harib Eestis on ligi 100b000 isikut, kellel on kas või killuke metsa. See on suur hulk inimesi. Enamik neist pole üldse metsateemaga kursis. Samas on tähtis, et metsad oleksid hästi hoitud, toodaksid puitu ja muid hüvesid nii praegu kui kaugemas tulevikus. Riik aitab metsaühistute arengule kaasa selleks, et väikemetsaomanikul oleks abistaja, kes juhindub just metsaomaniku vajadustest. On tähtis, et võimalikult suur hulk metsaomanikke saaks asjatundlikku metsanduslikku informatsiooni. Ühistu kannab siin teavitaja ja harija rolli. Ja ega ainult info pakkumisest piisagi –ühtlasi saab ühistu aidata metsa korda teha, viia kokku turul oleva ettevõtja pakkumise ja metsaomaniku vajaduse, olles ise samas tagatiseks, et töid tehakse korralikult.
Metsa uuendamise toetust saab tänavu endiselt taotleda ka metsaomanik varakult silma peal hoida – mullu kevadel näiteks polnud mai alguses me
Naabrite eeskuju innustav
COUNTRY 390 + T50
COUNTRY 380 + T30
COUNTRY 330 + T15
t nooleulatus 3,9 m t kandevõime 5000 kg t sobiv väiketraktor 35–60 hj
t nooleulatus 3,8 m t kandevõime 3000 kg t sobiv väiketraktor kuni 20–40 hj
t nooleulatus 3,3 m t kandevõime 1500 kg t sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj
Mida rohkem on metsaomanikke, kes ühistute teenuseid kasutavad, seda soodsamaks need omanikele lähevad. Nii on meil tugevamad ühistud ja rohkem hästi majandatud erametsi. See ongi põhjus, miks riik on aastaid toetanud metsaühistute tegevust. Samas soovitakse, et ka metsaomanikud annaksid oma panuse ühistute arengusse – et nad oleksid ühistute liikmed ja kasutaksid ühistute teenuseid. Seetõttu suunataksegi metsaomanikke toetusasju ühistu kaudu korda ajama. Näiteid selle kohta, kuidas riik on suunanud metsaomanik-
Uus kord ei tohiks metsaomanikule küll midagi kehvemaks muuta, pigem vastupidi.
Ühistu saab aidata metsa korda teha, viia kokku turul oleva ettevõtja pakkumise ja metsaomaniku vajaduse, olles ise tagatiseks, et töid tehakse korralikult.
ke ühistutega liituma, on naabritegi praktikast. Näiteks Soomes on tugev metsaühistute võrgustik üles ehitatud aastakümneid kehtinud kohustusliku metsahoiumaksu süsteemi kaudu. Nii saadi peaaegu kõik metsaomanikud ühistute juurde (sisuliselt on see kohustuslik liikmelisus). Teised riigid on kasutanud pehmemaid suunamismeetmeid. Ka Eestis ei ole metsaühistusse kuulumine kohustuslik, küll aga annab riik teatud soodustusi neile, kes astuvad metsaühistu liikmeks. Toetuse saamine ei ole kellegi jaoks garanteeritud õigus. See on võimalus, mida saab kasutada. Aga võimaluse kasutamisega kaasnevad teatud reeglid, lisatingimused, mida peab täitma. Aktiivselt tegutsevaid metsaühistuid on Eestis umbes 30 ja nende seast peaks igaüks leidma endale sobiva. Et ühistud tegutsevad avatud liikmeskonna põhimõttel, ei tohiks küll keegi
Euroopa metsandusõppurite iga-aastased COUNTRY 480 + T50
COUNTRY 470 + T30
COUNTRY 410 + T15
t nooleulatus 4,7 m t kandevõime 5000 kg t sobiv väiketraktor 35–60 hj
t nooleulatus 4,7 m t kandevõime 3000 kg t sobiv väiketraktor 20–40 hj
t nooleulatus 4,1m t kandevõime 1500 kg t sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj
SAADAVAL ERINEVAD LISASEADMED: kallurkast, maakopp, vints, 2WD, 4WD jm.
Ligi veerandsaja riigi paremad metsandusõppurid on 20.–24. maini Eestis, et panna end proovile Euroopa noorte meistrivõistlustel metsanduses. Metsandust õppivatele noortele on meistrivõistlused üks väheseid võimalusi oma oskusi teiste riikide esindajatega võrrelda, sest muudel tuntud kutsevõistlustel metsanduserialasid kavas pole.
Aldo Luud
Meistrivõistlustel saavutatud kohad ja võidetud tiitlid on kaalukad, sest kõigi osalevate riikide neljaliikmeliste võistkondade koosseis selgitatakse välja kohalikel võistlustel ja konkurents on tihe. Osalevad 24 Euroopa riigi esindused, neljaliikmelistesse võistkondadesse kuuluvad õpilased vanuses 16–25. Eestit esindab Luua metsanduskool. Ehkki enamik võistlusaladest
Neljapäev, 29. jaanuar 2015
Metsaleht 3
muudatusega lemises Urmas Luik (Pärnu Postimees )
SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun. ühistu ukse taha jääda, kui ta on metsaomanik ning hoolib metsast. Metsaühistute kontaktandmed leiab erametsaportaalist (www.eramets.ee). Tasub kontakteeruda metsa asukoha järgsete ühistutega, saada ülevaade nende pakutavatest teenustest ja siis oma valik teha.
Omanikul jääb ära hulk paberitööd
k ise, taotlused tuleb esitada hiljemalt 15. juuliks. Istikumüügil tasub aga tsataimede istikuid enam kuskil saada.
KÜSITLUS
Kui hooliv peremees on Eesti metsaomanik? Kui erametsaomand 90. aastatel taas tekkis, olid sellised metsakasvatustööd nagu metsa uuendamine või valgustusraie pigem üksikute entusiastidest metsaomanike rida. Samm-sammult, aasta-aastalt on erametsades hooldustööde hulk kasvanud. Eks paljud need, kes ennast metsaomanikena ei näinud, müüsid metsamaa ära. Vahel otse, vahel pärast mitmel korral käest kätte käimist jõudsid need metsatükid omaniku rolli tõeliselt väärtustavate inimesteni. Jõudsid nendeni, kes metsa häid kasvutingimusi esmatähtsaks peavad. Just mõni päev tagasi vestlesin hakkaja metsaomanikuga Narva külje alt, kes selgitas, et pärast uue metsatüki soetamist investeerib ta sinna ostuhinna jagu raha: juhib ära liigse vee, rajab teed ja istutab lagedad alad kõige tulutoovam ja usaldusväärsem lahendus. Alles pärast seda tuleb raie. Selliseid omanikke on veel. On isegi hulgaliselt ja tuleb aina juurde. Julgen seda väita metsaomanikega suhtlemise kõrval ka ametlikule statistikale tuginedes. Nimelt tehakse praegu erametsades valgustusraiet üle viie korra enam kui kümme aastat tagasi (allikas «Aastaraamat mets 2013). Metsaistutuse maht erametsades on sel ajavahemikul aga kahekordistunud. Eks sellise arengu taga on nii riiklikud toetused metsakasvatuseks kui ka metsaühistute abi omanike harimisel ja metsatööde korraldamisel, aga veelgi enam üha tugevamalt juurduv arusaam, et mets sobibki hoolivale inimesele. JAANUS AUN, SA Erametsakeskus juhatuse liige
Toetuse saamiseks tuleb metsaomanikul anda ühistule oma soovist teada. Ühistu paneb omanike tahtmised ühte paketti kokku ja esitab Erametsakeskusele taotluse. Metsaomaniku jaoks ei tohiks uue korraga kehvemaks küll midagi minna. Pigem vastupidi – bürokraatiaga tegelemise teeb ühistu tema eest ära. Erametsakeskusele tähendab ühistutekeskne toetuste kord väiksemat üksiktaotluste hulka, see teeb aga sooviavalduste läbivaatamise kiiremaks. Suuna, et riigisisestest toetustest saavad osa ainult metsaühistute liikmed, annab riigikogus 2011.b aasta kinnitatud metsanduse arengukava. Üleminek on aga järkjärguline. Nii saabki alates 2015.baasta metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetust taotleda vaid metsaühistu kaudu, teisi riigisiseseid toetusi aga (metsa uuendamise, pärandkultuuri säilitamise või metsamaaparandustööde tegemise toetus) saab tänavu taotleda ka erametsaomanik ise. Metsauuendamise toetuse asjus on oodata muudatusi 2017.baastal. Samuti ei puuduta muudatus Euroopa Liidu toetusi. Toetuste kohta leiab üksikasjalikumat teavet Erametsaportaalist (www.eramets.ee).
meistrivõistlused on tänavu kevadel Eestis on individuaalsed, loeb lõppkokkuvõttes siiski terve meeskonna ehk riigi sooritus. «Võib väita, et lõppkokkuvõttes selgitatakse välja Euroopa parim metsandusharidust andevbriik ja kool, kuna üksteiselt võtavad mõõtu riikide parimad õpilased,» märkis jõuproovi korraldava Luua metsanduskooli metsandusvaldkonna koordinaator ja võistluse peakorraldaja Marko
Vinni. «Seega ei mängi need võistlused olulist rolli mitte ainult sportlikust aspektist, vaid näitavad ka laiemas plaanis, mis tasemel on meie metsandushariduse tase võrreldes teiste Euroopa riikidega.» Enamjaolt on võistluspaigaks Luua, kuid üks võistluspäev (23. mai) on kavandatud Tartu kesklinna. Linnarahva ette viiakse ennekõike platsialad, mida
pealtvaatajail on põnev jälgida ja kus oma silmaga saab võistlejate taset hinnata. Eestit esindanud noortel on Euroopa meistrivõistlustel, mida korraldatakse alates 2002. aastast, siiani üsna hästi läinud. Kõige edukam on Eesti võistkond olnud aastatel 2003 ja 2004, kui üldarvestuses võideti esikoht. Häid tulemusi loodetakse ka tänavuselt jõuproovilt. ÕL
AS A&P Mets ostab: KASVAVAT METSA METSAMAAD Info
tel. 434 2330, 5343 2720 e-post apmets@apmets.ee
Neljapäev, 29. jaanuar 2015
4 Metsaleht
RAINERT RL OÜ
OSTAME METSAKINNISTUID ja kasvava metsa RAIEÕIGUST Viljandi- ja Pärnumaal.
tel +372 514 1096 e-mail rainertrl@hot.ee
JAANUARIPAKKUMINE!
Garantii 5 a. Jaapani tipptehnoloogia
SUURIM puitmaterjalide valik ühest kohast MASS AS Kalda 3b, 11625 Tallinn, Estonia T: +372 657 7170, F: +372 657 7620 info@mass.ee, www.mass.ee LADU 1: Kalda 3b Naturaalne kattevineer (spoon) Väärispuit ALPI kattevineer Kantmaterjal Liimpuit Terrassilauad Abivahendid
Harjumaa 514 8238 Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238
OSTAME: kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, küttepuitu ja raidmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com www.metsaforest.ee
IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Lugusid sellest, kuidas metsaomanik on mõne suli mesijutu õnge läinud ja jäänud ilma nii metsast kui ka rahast, on küllap kõik kuulnud – aga ikka leidub kergeusklikke. Muretu pole aga ka ostja elu. Tervele mõistusele tundub üsna arusaamatu, kuidas saab esimest korda kohatud võhivõõrast inimest usaldada ja lasta tal palgikoormad minema vedada lubaduse peale: täpsustan koguse ja siis maksan. Ometi on seda alles hiljuti ette tulnud näiteks niisuguse skeemi järgi: lehekuulutuses antakse teada, et firma ostab metsamaterjali, juures vaid telefoninumber. Pakkumise peale tuleb kohale mees, kes vormistab lepingu mitte firma, vaid eraisiku nimele ja viib palgikoorma minema, lubades raha paari päeva jooksul üle kanda. Pärast seda kaob härra nagu vits vette, telefonile enam ei vasta ja mingit raha ei tule, kõigele krooniks võib asja uurima hakates selguda, et inimest, kelle nimi on lepingus ostjana kirjas, pole olemaski – dokumenti temalt keegi ju ei küsinud. «Igasugused sahkerdamised ja pettused on võimalikud, petiseid leidub kõigis majandusvaldkondades ja metsandus po-
le mingi erand,» nendib Maapartner OÜ juhatuse liige Emeri Saluveer. «Kui müüja laseb võhivõõral palgikoorma suusõnalise kokkuleppe või dokumente kontrollimata vormistatud paberi alusel ära viia, siis pole peale iseenda küll kedagi süüdistada, kui jäädaksegi raha ootama.»
Omad vitsad peksavad Metsamaterjali tehing on müüja ja ostja vastastikuse usalduse ja tarkuse küsimus. Palgikoorem viiakse saekaatrisse, kus see tollitakse vastavate tabelite alusel – see on põhjendatud ja võtab teatud aja, selgitab Saluveer. Kui müüjal tekib kahtlusi, võib ta koormad ka ise saekaatrisse viia, et kogustes kohapeal veenduda. Igal juhul peavad aga tagatiseks, et raha laekub, olema korrektselt vormistatud paberid – inimesega, kelle isikut tõendavat dokumenti pole olnud võimalik kontrollida, ei tohi mingeid pabereid allkirjastada. «Võimalik on ka raie müük – taas tehing, mille teostamiseks pole vaja notarit,» märgib Saluveer. «Müüja ja ostja sõlmivad lepingu, milles sätestatakse raie eest tasumise tingimused ja ettemaks, alles pärast selle laekumist saab ostja hakata oma tehnikaga ostetud langil majandama.» Müüjale kõige riskivabam on kinnistu müük, ütleb Saluveer:
Ostjail omad riskid Ostjailegi pole metsa ostu-müügi tehing riskivaba, eriti kui arvestada, et nende siht on lõppkokkuvõttes siiski kasumit teenida. Metsaraie ostmisel on näiteks oht, et raiet on müüdud mitmele ostjale korraga. On olnud juhus, kus ühte ja sama raieõigust on müüdud kolmel järjestikusel päeval kuuele inimesele. Ka tuleb ette, et tegelik tihumeetrite kogus on väiksem metsamajandamiskavas märgitust. Ostja peab enne notari juures tehingu sõlmimist olema veendunud, et kinnistu on endiselt selline, nagu oli kirjeldatud varasemates dokumentides ja nagu see oli ülevaatamise hetkel: seal ei ole looduskaitselisi piiranguid, kehtivaid rendilepinguid, varjatud piiranguid jm. Kui metsa ülevaatamise ja tehingu vormistamise vahele jääv aeg on pikk, võib kõike juhtuda: kotkas või metsis võib otsustada endale kinnistule pesa teha, metsast võib torm üle käia ja puud maha murda, naaber, kes küll ütles, et lubab oma teed kasutada, võtab oma sõnad tagasi – aga teisiti metsale ligi ei pääse. Sedasorti probleemide ilmnedes kaotab kinnistu aga oma esialgse väärtuse. Allikas: Maapartnerid OÜ see on notariaalne tehing, lepingu vormistamise käigus kannab ostja raha notari kontole, nii on müüjale raha laekumine kindlustatud. Teatud riskid on pigem ostjal, just äritehingu kasumlikkuse osas.
Tehing ei tohiks venima jääda
Petiseid on igas majandusvaldkonnas, metsandus pole erand.
«Inimesi on igasuguseid, leidub näiteks tõsimeelseid vahendajaid, kes pakuvad Kuldse Börsi müügikuulutusi väikese vaheltkasu eesmärgil korralikele metsafirmadele,» teab Saluveer. «Samuti tuleb aga ette kelme, kes proovivad müüa kinnistuid võltsitud ja ülehinnatud metsakavade alusel.»
METSATEHNIKAUUDISED
LADU 2: Kalda 7d Spoonitud plaadid (PLP, MDF, tisleri) Tislerikilp Merevineer & tekiliistud Kergplaadid Kantmaterjal Makita
HEA METSAOMANIK!
Metsatehingute ju
Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936 Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829
Metsä Forest Eesti AS Viljandimaa 511 8671 509 0200 Võrumaa 5342 4232
Akusaag on vaikne ja mugav Bensiinimootoriga töötava mootorsae kõrval on üha tõsisemaks maks tööriistaks muutumas akusaag. «Mul on tööriistamüügiga 25 aastat kogemust ja mäletan hästi, et kui alustasin, siis peeti näiteks akutrelli mänguasjaks,» ütleb OÜ Aiatäht Tallinna kaupluse juhataja Jaanus Siska. «Kes nüüd suudaks ette kujutada, et seda poleks? Sedamööda, kuidas akud täiustuvad, pakuvad need ka järjest uusi võimalusi.» Metsatöödel akusaest esialgu bensiinimootoriga saele ikka konkurenti pole, aga koduses kasutuses kulub akusaag kindlasti ära. «Väiksemate tööde juures on sel tavapärase mootorsaega võrreldes nii mõnigi pluss nii kasutus- kui ka hoiustusmugavuse kandi pealt,» ütleb Siska.
Arboristile hea valik «Arboristile kulub niisugune tööriist väga ära, see on kerge ja käepärane,» kinnitab Kristjan Kasemaa firmast Puuabi. «Meil tuleb oma tööd sageli teha öösiti – kui näiteks linnas on vaja suuri puid pügada, siis keset tihedat liiklust päise päeva ajal seda ei tee, öösel aga rahvas eriti ei rõõmusta, kui majaakna all saag lakkamatult undab.
Kõrglõikurit kasutades ei pea alati oksa lõikamiseks puu otsa ronimagi.
Akusaag töötab sama hästi kui hääletult ja nii ei sega me kedagi.» kedagi » Kasemaa arvates võiks akusaag hästi sobida ka eramuomanikele, kel vaja aias aegajalt näiteks vilja- või ilupuid pügada. «Suuremateks töödeks see esialgu veel ei sobi, metsa tegema ei maksa ikka minna, aku ei pea vastu, aga väiksemateks saetöödeks on see hea lahendus. Hea on ka see, et kui soetada ühe ja sama firma toodangut, siis saab ühte akut kasutada mitmes erinevas tööriistas.»
Arboristile on akusaag hea töörist: käepärane, kerge ja töötab peaaegu hääletult. Kettsae akut saab kasutada ka teiste akutoitel tööriistade energiaallikana – eeldusel, et kasutatakse ühe ja sama firma tooteid.
Kõvasulamhammastega saekett, mida soomlased Kuldhambaks kutsuvad, säilitab töövõime ka väga määrdunud kõva puitu saagides. Maksab küll kaks korda rohkem kui tavaline saekett, aga püsib neli korda kauem terav. OÜ Aiatäht
Jaanus Siska lisab, et kodukasutuse juures pole vähetähtis seegi, et akusaele ei pea mingit erilist hoiuruumi leidma: selle võib ka kõige peenemas elamises südamerahuga kas või elutoakappi torgata, sest bensiinihaisu ju pole. Ja kel soovi, võib naabri akna all kasvavat puud pügada ka poole öö ajal – pole ohtu, et mürin üleaedse välja vihastaks.
Hellitusnimega saekett Kui aga siiski midagi ka metsameestele soovitada – kas on midagi, mille juures tõsise metsamehe pilk võiks pikemalt pidama jääda? Jaanus Siska pakub pikalt mõtlemata kõvasulamhammastega saeketti. Sageli põlatakse see kalliks ja jäetakse ostmata, ütleb ta. «Kallis on jah, maksab teistest peaaegu kaks korda rohkem, aga on ka iga senti väärt. Soomlased on sellele ketile lausa nime andnud, Kuldhambaks kutsuvad – ega kehva asja ikka hellitusnimega ristima hakata.» Tavaline kett tahab üsna tihti teritamist ja sellega on siis igavene häda, teab Siska: kes ei oska, kes ei viitsi. Kõvasulamkett püsib oluliselt kauem terav. «Kui arvestada, et see on vastupidavam ja nõuab vähem hooldust, siis tasub ikka kaaluda, kas see odavamat ostes saavutatud sääst tasub ära,»märgib ta.
Neljapäev, 29. jaanuar 2015
Metsaleht 5
ures peab valvsust jaguma Tõnu Eller
Ühistud pakuvad abi Metsaomanikel, kes ise metsaga seotud asjaajamisega väga kursis pole, tasub ühendust võtta kohaliku metsaühistuga: sealt saab nii infot kui ka abi kõige tulusama ja usaldusväärsema lahenduse leidmiseks. Puidu müügiks ühistu vahendusel on mitu võimalust: kas korraldab ühistu raieõiguse enampakkumise, korraldab ise nii raie kui ka müügi või aitab omanikul leida usaldusväärse ettevõtja metsa ülestöötamiseks ja ostja metsamaterjalile. Pärast raiet aitab ühistu ka uue metsapõlve kasvama panna. Allikas: www.eramets.ee
art 44-384
HIND 19.90 € Sooja Thinsulate voodriga mugavad kvaliteetkindad sobivad suurepäraselt üldtöödeks külmades tingimustes või vabal ajal kandmiseks ja sportimiseks.
Parimad talvekindad ist! saad Soojad ja paksud tekstiilkindad art 44-333
TAMREX WinterPRO 9000 talvekindad
Lateksvahuga soojad töökindad
4.20 €
art 44-328
art 44-385
HIND 25 €
Seanahast pehmed talvised töökindad
Sooja Thinsulate voodriga mugavad ja täielikult veekindlad kvaliteetkindad sobivad ideaalselt üldtöödeks külmades tingimustes või vabal ajal kandmiseks ja sportimiseks.
art 44-3001
Kitsenahast talvised softkindad
5.30 €
7.90 €
art 44-302
TAMREX WinterPRO 6000 talvised softkindad kitsenahast
2.90 €
Hinnad sisaldavad käibemaksu 20%
TAMREX WinterPRO 9000 talvekindad
Kitsenahast pehmed talvised töökindad art 44-301
6.20 €
art 44-383
SOODUSHIND 14 € TAVAHIND 16.50 € Õhukesed ja eriti mugavad töökindad talvise polüestervoodriga. Väga vastupidav pehme kitsenahk ja nailonist käeselg tagavad suurepärase mugavuse. Hea puutetundlikkus ja nägus disain. Suurepärased kindad ka vabal ajal kandmiseks.
Loomanahast Hi-Vis talvised töökindad
IGA TÖÖ JAOKS LEIDUVAD SOBIVAD KINDAD –
TAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN TARTU Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 Aardla 114, Ringtee 37a
10 €
art 44-409
MEIE AITAME SUL VALIDA
ja kehtivad kuni 28.02.2015 või kuni kaupa jätkub!
Müüja arvestab sageli ainult ühe asjaga: kes talle rohkem raha pakub. Paraku pole see alati asjakohaseim arvestus. «Kõik on justkui lihtne: omanik eeldab, et tema kinnistu hind peaks pärast müügisoovi massilist levitamist kujunema parimate pakkumiste sõelumise teel,» kirjeldab Saluveer. «Sellise niinimetatud suurele ringile panemisega kaasnevad aga sageli probleemid: müügiaeg venib pikaks, sest müüja ootab ikka veel paremat hinda, reaalsete ja usaldusväärsete ostjate huvi ajapikku aga väheneb ja lõpuks kaob üldse – neile tehakse nagunii palju pakkumisi ja lõpuks nad lihtsalt loobuvad.» Müüja hakkab seejärel kauplema järelejäänuist parima pakkumise teinutega – aga see ei pruugi olla enam õige hind, hoiatab Saluveer.bNii raisatakse tühja palju aega, kinnistu tiirleb müügiturul aastaid ja lõpuks ei pruugi tehingust üldse asja saada. «Kui omanikul on kindel ja läbimõeldud hinnasoov ning usaldusväärne ostuhuviline talle sellist hinda ka pakub, siis see ongi turuolukorras õige hind ja mõistlik on tehing vormistada,» soovitab Saluveer. «Metsafirmale on kinnistu ostmine äriline ja matemaatiline tehing, mis peab varem või hiljem ära tasuma.»
LAPLAND valged kitsenahast talvekindad art 44-389
18 €
Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3
RAKVERE Pikk 2
VILJANDI Riia mnt 42a
JÕHVI Tartu mnt 30
VÕRU Piiri 2
VALGA Vabaduse 39
NARVA Tallinna mnt 19c
HAAPSALU Ehitajate tee 2a
PAIDE Pikk 2
Neljapäev, 29. jaanuar 2015
6 Metsaleht
Tel 523 2365 meris @meris.ee
Meris OÜ OSTAB metsamaad ja kasvavat metsa.
Metsanduserialad ei to pigem leiavad õppurid IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
mets.ee
Teeni oma metsast tulu mob 508 9402 tel 766 8056
Metsamajandamiskavad
.FUTB JOWFOUFFSJNJOF t .FUTB IJOEBNJOF Ekspertiisid Metsaekspert OÜ Tel/fax +372 742 2355 +372 514 8885
Kreutzwaldi 64-201 Tartu 51014 E-post: info@metsaekspert.ee www.metsaekspert.ee
Telefon 52 85800 www.reinpaul.ee
Ostame hakkimiseks
VÕSA JA RAIEJÄÄTMEID
hakkimine ja tasumine kiirelt.
Lähenev kevad toob paljudes kodudes kaasa kooli lõpetava võsukese erialavaliku, nii mõneski peres on küllap jutuks ka metsandus. Kas see oleks hea valik? Põhjused, miks metsandus erialavalikuna kõne alla tuleb, on muidugi erinevad – kellele mets lihtsalt meeldib, kes usub, et selles vallas on lihtne tööd leida, kus soovitakse järeltulijast koolitada oma talumetsa oskuslik majandaja. Viimasel juhul on selge, et haridus läheb igal juhul asja ette, kuidas on aga lood töökoha leidmisega? «Kindlasti ei tooda meie kool töötute armeed,» ütleb Luua metsanduskooli metsandusvaldkonna koordinaator Marko Vinni. «Viimaste statistiliste andmete põhjal saab 99% Luua metsanduskooli lõpetanuist tööturul rakendust, umbes 60% leiab valitud erialal. Paljud leiavad erialatöö ka väljaspool Eestit, sest mujal on selle ala inimesed palju paremini tasustatud.» Äripäeva mulluse statistika andmeil olid Luua metsanduskooli lõpetanud palgaastmestikus viiendal kohal, märgib Vinni. Faktid lubavad väita, et kooli lõpetanute rakendatavus tööturul on suurepärane ja nende palgad head.
Huviliste puudust pole kõrgkooliski «Kõrgharidustasemel on huvi metsanduserialade vastu viimasel kümnendil püsinud stabiilsena. Kui aga arvestada gümnaasiumilõpetanute hulga vähenemist, siis selles valguses on huvi metsanduskõrghariduse vastu isegi suurenenud,» ütles Eesti maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi õppedirektor Vaike Reisner. «Ikka on üliõpilaskandidaate, kes kahjuks ukse taha jäävad.» Esimese õppeaasta tudengitelt on maaülikoolis ikka küsitud, miks nad just seda eriala õppima läksid. Põhjused on väga erinevad, kuid peamine on siiski lootus leida pärast lõpetamist erialatöö. «Noored ja nende vanemad näevad, et see sektor on stabiilne nii riigi- kui ka erametsas ning puidutöötlemise valdkonnas,» märkis Reisner. Õppedirektor nendib, et metsanduseriala lõpetanuil pole kuigi raske oma erialal rakendust leida, esmajärjekorras näib töölesaamine sõltuvat inimese isikuomadustest. «Seda, et erialast tööd leida pole kuigi keeruline, kinnitab ka tõsiasi, et näiteks 2013. ja 2014. aastal magistriastmes metsanduses kõrgharidusteed jätkanud tudengitest peab nii mõnigi õpingud katkestama just seetõttu, et nad on saanud erialasele tööle,» ütleb Reisner. «Päevases õppes on raske täiskoormusega õppida ja samal ajal tööd teha.» duse erialadel toimus langus, on viimased aastad näidanud huvi pidevat kasvu. Tema sõnul on see tõenäoliselt seotud ka sellega, et erialaõppe tase paraneb – seda võib väita nii Luua kooli kui ka kõigi Eesti ametikoolide kohta. Järjest professionaalsemad on õppejõud, üha enam saab koolitöös kasutada tehnika viimase sõna järgi seadmeid ja vahendeid, ka on reformid viinud kutsehariduse üha enam vastavusse tööjõuvajaduse ja tööandjate soovidega.
Huvi liigub tõusujoones
Valmos OÜ ostab
KASE SAEPALKI SPOONIPAKKU telefon 513 7279, tiit@valmos.ee
www.valmos.ee
Viimaste aastate andmete põhjal saab öelda, et huvi metsandushariduse vastu on olnud väga suur. «Metsanduserialadest enamikule on olnud konkurss,» tõdeb Vinni. «Kõige populaarsem on viimasel ajal olnud metsamasinajuhtide eriala – ühele kohale on 2,5 tahtjat. Riikliku koolitustellimuse on Luua kool sada protsenti täitnud – ja rohkem, kui riigi koolitustellimus ette näeb, ei saagi me kahjuks õpilasi vastu võtta.» Vinni lisab, et pärast suuremat RMK reformi, kui metsan-
Poisse paeluvad suured masinad
Kui metsandus on ikka veres, ega siis selle vastu saa – veri ajab rähnipoja puu otsa.
Populaarseim metsanduseriala Luual on metsamasinate juhtimine – suured masinad paeluvad poisse ju maast madalast. Sellel erialal õpivad tulevased kokkuveo- ja langetustraktorioperaatorid. «Kahjuks ei teadvustata alati õppima tulles, et need masinad on metsanduse aspektist vaadatuna ennekõike metsa kasvatamise vahendid,» ütleb Vinni. «Teine eriala, mis alati
ohtralt huvilisi kokku toob, on loodusturism spetsialiseerumisega retkejuhiks. Mõlemal erialal on riik koolitustellimust suurendanud, sest töömaailma prognoos näitab, et lähitulevikus läheb Eesti tööjõuturul vaja mõlema eriala inimesi.» Viimased aastad on näidanud huvi kasvu ka arboristi elukutse vastu. «Rahvakeeli on see inimene, kes suudavad hoolitseda üksikpuude või puuderühmade eest,» selgitab Vinni. «Üldiselt on ikka nii, et populaarsemad on need erialad, mis tulevikus kindlamini leiva lauale toovad.»
Loodushuvi ja praktiline vajadus Põhjused, miks soovitakse oma tulevikku metsandusega siduda, on erinevad. Osa õpilasi tuleb kooli oma isa ja vanaisa jälgedes – nende peres on juba mitu põlve metsamehi ja nad tahavad seda tava jätkata. «Kui metsandus ikka on veres, ega siis selle vastu midagi saa – veri ajab rähnipoja puu otsa,» muigab Vinni. Paljud täiskasvanud õpilased tulevad õppima, sest nad juba töötavad metsanduses ja on tajunud vajadust ennast täiendada. «Tullakse teadmisega, et metsandusvaldkond on hästi tasustatud ja õpingud annavad võimaluse oma tulevikku kindlustada, aga ka lihtsalt seepärast, et mets on hingelähedane,» teab Vinni. «Loodus läheb paljudele inimestele korda, nii mõnegi õppimatulek on ajendatud soovist seda paremini mõista. Lõpuni endale seda ürgset elukeskkonda selgeks teha me ilmselt ei saagi, aga tükikese sellest ikka.» Kindlasti satub ka metsandust õppima neidki, kes ise veel päris täpselt ei tea, mida nad elult ootavad või kelleks tahavad saada. Vahel juhtub nendegagi, et kooli lõpetades jõutakse arusaamale: erialavalik tabas märki. Aga kui seda ka ei juhtu – mööda külgi maha ei jookse metsandusharidus küll kellelgi.
Jarro Mihkelson: «Kõik on ikka ostab
METSAKINNISTUID ja RAIEÕIGUST müüb
LÕHUTUD KÜTTEPUID Toored ja kuivad, pikkus tellija soovil, tarne al 10 ruumi, transport hinnas Lääne-, Harju- ja Raplamaal hind al 28€
tel 50 24 895 info@pajakapuit.ee www.pajakapuit.ee
«Teist sama vaheldusrikast tööd kui metsamehe oma pole üldse olemaski,» ütleb Luua metsanduskooli viimasel kursusel õppiv Jarro Mihkelson (19) veendunult. Miks Jarro pärast Palivere põhikooli lõpetamist just metsanduseriala valis? «Maapoiss, väiksest peale metsi mööda kolanud, väike jahindusepisik ka sees – kas pole siis loogiline valik?» küsib ta vastu. Jutud suurte linnade võlust ja menukatest IT-ametitest teda ei kõiguta. «Nii paljusid erinevaid tegemisi sisaldavat eri-
ala kui metsamajandus on ikka raske leida,» ütleb ta. «Arvutitega on tänapäeval ka metsandus väga tugevalt seotud. Ühel päeval teedki oma tööd arvutis, samas otsid lanke, mida töösse panna, teed muid vajalikke kontoritöid. Teisel päeval saad juba välja minna, teed ise valgustusraiet või märgid lanke. Värske õhk, liikumine – mida veel oskaks tahta? Loomingulisuski ei puudu selles töös.»
Raievõistlustel edukas Võimalus osaleda raievõistlustel kuulub metsandusõpingute juurde. Jarro proovis korra koolivõistlustel kätt – läks häs-
Tõnu Eller
ti, hakkas meeldima ja nii ongi ta iga aastaga oma tulemusi parandanud. «Sporti olen ma alati teinud ja eks raiespordiga ole täpselt samamoodi kui kõigi muude aladega – kui juba midagi teed, siis täiega, muidu pole mõtet,» ütleb Jarro. Tahtmine on andnud ka tulemust, võite on tulnud nii kohalikelt jõuproovidelt kui ka «Oskustöölisi ja peaga mõtlejaid on metsanduses alati vaja,» ütleb veebruaris Luua metsanduskooli lõpetav Jarro Mihkelson. «See on kõva väärtus ja investeerimiskoht.»
Neljapäev, 29. jaanuar 2015
Metsaleht 7
Kust saab abi algaja metsaomanik?
oda töötute armeed, d tööd juba kooliajal
REGINA HANSEN
Erametsakeskuse kommunikatsioonijuht
Tõnu Eller
Erametsaomanike abistamiseks ja koostöö toetamiseks on Eestis loodud tõhus erametsanduse tugisüsteem. Selle kõige olulisem lüli omaniku jaoks on kohalik metsaühistu. Algajale metsaomanikule, kes tahab oma metsas toimetada, kuid ei tea, millest alustada, soovitangi esmalt võtta ühendust oma metsa asukohajärgse ühistuga – kõik võimalikud metsa puudutavad küsimused saavad vastuse just seal. Ühistu kaudu leiate soovi korral usaldusväärse metsatööde teenusepakkuja, samuti saate soodsaima hinna nii metsataimede ostul kui ka puidu müügil. Ühistute liikmemaksud on pigem sümboolsed, koos tegutsemine tasub end kuhjaga ära.
Eraomanikku abistav tugisüsteem
Masinad on poisse alati huvitanud ja metsamasinajuhtide eriala on ka Luua koolis olnud viimastel aastatel konkurentsitult populaarseim.
KOMMENTAAR
Kas mets vajaks rohkem metsandusharidusega inimesi? Hardi Tullus, Eesti maaülikooli metsakasvatuse professor: Metsanduslikku kõrgharidust on Eestis antud juba 95 aastat, sellega alustati Tartu ülikoolis 1920. aastal ja valikainena said üliõpilased metsandust õppida juba alates 1807. aastast. Praktilist metsaharidust saab omandada näiteks Luual, samuti Tihemetsas. Võib väita, et metsandusliku haridusega spetsialiste on Eestis piisavalt, et selle sektori vajadusi katta. Usun, et metsahariduse tulevik on stabiilne, sest metsamajandus ja metsatööstus koos puidu väärindamisega, mööblitööstus kaasa arvatud,
moodustab Eesti SKPst ligi kuus protsenti. Mets on Eesti üks peamisi taastuvaid loodusvarasid ja selle heaperemehelik majandamine vajab nii metsaharidust kui ka metsateadust. On heameel, et doktorikraadiga metsamehed on jõudnud ka töökohtadele praktilises metsanduses, neid töötab juba näiteks riigimetsa majandamise keskuses. Seega: meil on hästitoimiv metsahariduse ja -teaduse süsteem. Vajakajäämisi näen aga kogu ühiskonna, iga kodaniku teadmistes metsa kaitsmise ja majandamise kohta. Näitena võib tuua selliste metsanduslike mõistete, nagu la-
geraie või puupõllud, väära kasutamist ja meedias negatiivse hinnangu kujundamist metsade majandamisse. Metsamehed on teistele vähe selgitanud, et meil on metsa majandamise head tavad, on metsamehe kutse-eetika ja metsanduse haritud spetsialistid. Meie metsade loodusväärtus ja liigirikkus on säilinud ka läbi nende aegade, kui neid oli poole vähem. Oleme sajandeid toimetanud metsas nii, et on alles kõik need selle väärtused, mida oleme tänapäeva bürokraatlike keelumeetmetega kaitsma asunud. Austades vana metsa ja vanu puid ei oska inimesed väärtustada noort metsa ja noori puid. Metsa looduslähedaste ja jätkusuutlike majandamisvõtete selgitamisel igale eestimaalasele on veel palju ära teha.
suhtumise küsimus!» raiespordi Euroopa ja maailmameistrivõistlustelt. Seni parima tulemuseni jõudis Jarro mullustel maailmameistrivõistlustel Šveitsis, kus osutus juunioride klassis maailma viiendaks raiesportlaseks ja teenis hõbemedali laasimises. «Arenguruumi on,» muigab ta.
Kes kuidas asja näeb Edukate võistluste järel ilmus nii kohalikes kui ka suuremates lehtedes lugusid, kus Jarro muu hulgas oma eriala kiitis. Muidugi ei hoidnud kommentaatoridkõiketeadjad sappi vaka all: nii mõnigi kippus tulevase metsamehe indu jahutama. Üks, end
Kui võtad asja hingega ja tahad saada profiks – siis ei tule jutuks vihm, lumi ja tüütud putukad. endiseks metsameheks nimetanu, kirjutas: «Metsamehe töö on ikka füüsiliselt väga raske. /---/ Ütlen ausalt, et ei ole metsas väga mõnus ei siis, kui väljas on 30 kraadi sooja, ega ka siis, kui oled vihmast läbi ligunenud või pead poolemeetrises lumes sumpama. Putukatest, kes suhu ja silma ronivad, ma ei räägigi.» «Kõik on suhtumise küsimus,» ütleb Jarro selle peale.
«Füüsiliselt raske? Jah, korraliku füüsilise koormuse saab metsas tööpäevaga tõesti kätte – aga ongi ju tore, pole vaja spordiklubi makse maksta. Pole mõnus? Kui inimene läheb igal hommikul saega metsa ja nühib seal nürilt päev otsa – siis võib see töö tõesti jube tunduda. Metsamajanduse eriala ei ole ainult raiumine ja saagimine, seal on nii palju muud. Kui teed oma tööd sellepärast, et see tõepoolest meeldib sulle, võtad asja hingega ja tahad saada oma erialal profiks – siis ei tule jutuks vihm, lumi ja tüütud putukad. Olulised on ikka hoopis muud asjad.» IA MIHKELS
‡‡‡‡‡‡‡ Järgmine
Metsaleht ilmub 10. septembril
Info ja reklaami tellimine: telefonil 614 4096 kaspar.kaljuste@ohtuleht.ee
Metsaühistu on erametsaomaniku esmane nõuandja kõigis metsaga seotud küsimustes. Mittetulundusühingu või tulundusühistuna tegutseva metsaühistu liikmed on füüsilised ja eraõiguslikud juriidilised isikud, kellel on metsamaa. Ühistu roll on pakkuda kõiki teenuseid, mida metsaomanikud vajavad. Lisaks infole ja asjatundlikule nõustamisele saavad metsaomanikud oma metsa asukoha järgsest ühistust abi kõigi metsa majandamiseks vajalike tööde tegemisel ja puidu turustamisel. Ühistu kaudu on teenuste tellimine tavaliselt soodsam. Konsulendid, kes enamasti tegutsevad metsaühistute juures, annavad soovitusi metsa majandamiseks, aga räägivad lahti ka toetuste saamise ja vajadusel puidumüügi võimalused. Metsaühistute kontaktid: http://www.eramets.ee > ühiselt tegutsedes > metsaühistud Eesti Puidumüügikeskus on metsaühistute asutatud tulundusühing. Eesmärk on olla metsaühistutele ja -seltsidele
ühtseks puidumüügikanaliks ning suure müügimahu, pikaajaliste lepingute ja tarnekindluse abil tagada metsaomanikule parim puiduhind. Keskühistu Eramets on metsaühistute asutatud organisatsioon, mille eesmärk on erametsaomanike tulundusliku ühistegevuse edendamine – alates taimede hankimisest, ja kõigi metsatööde korraldamisest kuni puidumüügini. Eesmärk on saavutada kõige tulutoovam ja usaldusväärsem lahendus metsaomaniku jaoks. Metsa Hoiu-Laenuühistu pakub metsaomanikele laenuja hoiustamisvõimalusi. Eesti Erametsaliit on üleriigiline metsaühistute esindusorganisatsioon, mis kaitseb, esindab ja propageerib oma liikmesorganisatsioonide ja nende liikmete (erametsaomanike) huve metsade jätkusuutlikul, säästlikul ning tulutooval majandamisel. Riigi partnerina on Eesti Erametsaliit kaasatud metsandust puudutavate seaduste ja määruste muutmisprotsessidesse. Eesti Erametsaliit on PEFC säästliku metsamajandamise rühmasertifikaadi omanik ja esindab metsaomanikku sertifitseerimisprotsessis. Katusorganisatsiooni koondunud ühistud lähtuvad metsaomanikku nõustades ja metsa eest hoolitsedes metsanduse headest tavadest. Erametsakeskus on keskkonnaministeeriumi loodud sihtasutus, mis tegeleb lisaks toetuste taotluste läbivaatamise ja saadud raha kasutamise kontrollimisele ka arendustegevusega – arendab erametsanduse tugisüsteemi, analüüsib puiduturgu, teeb rakendusuuringuid ja on partner rahvusvahelistes projektides. Erametsakeskuse koordineerimisel antakse välja ka erametsaomanikele mõeldud trükiseid ning metsa õppelehte Sinu Mets. Infot erametsavaldkonnas toimuva kohta leiate erametsaportaalist www.eramets.ee, sealtsamast leiab igaüks ka oma kodumetsale lähima metsaühistu kontaktid.
Neljapäev, 29. jaanuar 2015
8 Metsaleht
< Suviselt kindel käivitus < Jäävabad aknad < Soe autosalong < Need on DEFA WarmUp autosoojendussüsteemi kasutaja eelised ka kõige külmematel talvehommikutel.
Parimad autokaubad! WWW.FIXUS.EE