Rahatarkus juuni 2022

PAREMINI REGULEERITUD ÜHISRAHASTUS. KRIISIKINDEL INVESTEERIMISSTRATEEGIA. KINNISVARA EILE, TÄNA JA HOMME. UNISTADES ETTEVÕTLUSEST

Rahatarkus Kolmapäev, 29. juuni 2022 • ÕHTULEHE TEEMALEHT

Toimetaja: Mariliis Pinn • Projektijuht: Hannes Rumm • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

Kolmapäev, 29. juuni 2022

2 Rahatarkus

Ettevaatust — investeerimissoovitus!

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) juhib tähelepanu, et sotsiaalmeedias avalikes aruteludes või avalikult arvamuse avaldamist võib käsitleda investeerimissoovitusena, millele kehtivad turukuritarvituse reeglid.

Sotsiaalmeedias investeerimissoovitusi jagades tuleb järgida reegleid, vastasel juhul võib oodata trahv või kriminaalmenetlus.

Investeerimissoovituseks peetakse arvamusi, mis avalikult panevad ette teha investeerimisotsus näiteks konkreetse aktsia või võlakirja ostuks, arvamust konkreetse aktsia praeguse või tulevase hinna kohta jne.

Euroopa Liidu turukuritarvituse määruse kohaselt on investeerimissoovitus teave, millega soovitatakse otseselt või kaudselt investeerimisstrateegiat ühe või mitme finantsinstrumendi või emitendi kohta, sealhulgas mis tahes arvamus selliste instrumentide praeguse või tulevase väärtuse või hinna kohta.

Investeerimissoovitused peavad vastama läbipaistvusnõuetele, mis aitavad investoritel hinnata investeerimissoovituse usaldusväärsust, soovitaja tausta, tema isiklikke huve ning seda, kas soovitused on esitatud objektiivselt. Nii saab investor otsustada soovituse pädevuse üle.

Avalikustamine tähendab nii traditsioonilises (trükimeedia, veebiväljaanded) kui ka sotsiaalmeedias informatsiooni jagamist.

Kui avalikult jagatakse arvamust finantsinstrumendi väärtuse kohta ja sellest saab välja lugeda kas soovituse instrumenti müüa või osta, võib tegu olla investeerimissoovitusega.

Milliseid reegleid tuleb täita?

Avalda soovituses enda ja kui on, siis teiste soovitajate nimed, ka juriidiliste isikute nimed. Kui töötad krediidiasutuses, siis maini ka seda. Lisa soovitusele allikad ning erista faktid arvamusest. Avalikusta soovitamisel oma huvid ja võimalikud huvide konfliktid. Kellegi teise investeerimissoovituse refereerimisel märgi selgelt, et tegu on kokkuvõttega ja viita originaalile. Nõuete alus Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2016/958.

MARILIIS PINN

Ühisrahastus liigub finantsinspektsiooni järelevalve alla MARILIIS PINN

mariliis.pinn@ohtuleht.ee

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohaselt peab enamik Eesti ühisrahastusteenuse pakkujaid taotlema 10. novembriks 2022 finantsinspektsioonilt tegevusloa. Ühisrahastuse tegevusloa peavad taotlema kõik ühisrahastusettevõtted, kes pakuvad eraisikutele ja ettevõtetele võimalust anda laenu või investeerida ühisrahastusprojektidesse, mille omanik on ettevõte. Tegevusloa täpsemad nõuded on sätestatud Euroopa Liidu ühisrahastuse määrusega.

Ettepaneku ühisrahastust reguleerida tegi finantsinspektsioon juba 2016. aastal eesmärgiga kaitsta investoreid ja avada Eesti ühisrahastusettevõtetele ühtsete nõuetega Euroopa Liidu ühisturg. „Turu avanemine tähendab ühetaolisi tingimusi ühisrahastusettevõtetele Euroopa turul tegutsemiseks. Ühirahastuses saavad reguleeritud eelkõige ühtsed investorikaitse nõuded investorile info avaldamise kohustuse, ühisrahastusettevõtte huvide konfliktide maandamise ja tehnoloogiliste riskide juhtimise kaudu. Finantsinspektsiooni roll on järelevalvajana seirata, et määruse nõudeid täidetaks ka pärast tegevusloa saamist,“ ütleb finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler. Uus regulatsioon ja järelevalve ei võta investoritelt riski, et ühisrahastusprojekt kt ebaõnnestub ja inin vestor jääb investeeritust osaliselt elt või täielikult ilma.

Loamenetluse käigus kontrollib lib inspektsioon muu hulgas seda, et ettevõttel oleks piisavalt omavahendeid ja ärile vastavad sisekontrolli olli süsteemid. Ühisrahastusteenuse osutajal on õigus gus jätkata ühisrahastusteenuste pakkumist 2022. aasta 10. novembrini või kuni tegevusloa saamiseni, olenevalt lenevalt sellest, kumb päev on varasem. „Kui ühisrahastust reguleeriva va määruse jõustumisele eelnevalt oli tunne, et tegevusloa vusloa taotluste soovidel tuleb hoogu maha võtta ja a loataotluse menetlusi hajutada, siis tekkimas on oht, et nii mõnigi ühisrahastusettevõte ei pruugi õigeks ajaks jõuda luba saada ja peab oma teenuse osutamise seetõttu u lõpetama või peatama,“ märkis finantsinsntsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer. Ühisrahastusteenuse tegevusloa sloa protsess võib kõige positiivsema ma stsenaariumi korral aega võtta ligikaudu neli kalendrikuud eelduusel, et kõik materjalid on esitatud ud nõutavas mahus ja detailsusega ga ning finantsinspektsioonil ei teeki palju sisulisi küsimusi. Praktitika on näidanud, et menetlused võtavad pigem kauem aega kui esialgu sialgu plaanitud. Seetõttu ei ole enam avalduste esitamiseks palju aega jäänud. ud.

Euroopa ühisrahastuse määrus pakub kaitset ja selgust Mida Euroopa ühisrahastusebuus määrus (ECFR) tähendab, selgitabbEstateguru tegevjuhtbMIHKEL STAMM. Suurem osa ühisrahastusplatvorme tekkis pärast eelmist finantskriisi 2007.–2008. aastal.

Varem võisid lihtsalt minna panka ja panna raha sinna hoiule, pank võttis sinu raha ja laenas selle välja. Nende investeeringute pealt teenitud intressi võttis pank endale.

Pärast finantskriisi aga muutusid fintech’id väga kuumaks teemaks, sest inimesed mõtlesid nii: põhiasjad on olemas, aga proovime mingeid asju paremini teha. Teeme nii, et teenus oleks paremini skaleeritav ja kasutajasõbralikum; selgitame välja traditsioonilise laenamise puudujäägid ja vaatame, kas neid saab parandada. Kas meil on võimalik äppide ja odavamate makseplatvormide abil paremat kasutajakogemust pakkuda? Lisaks küsis mõni inimene veel nii: mis juhtub, kui me toome ühele platvormile tuhat inimest, kellest igaüks saab laenata välja sada eurot, ja paneme nende raha investeerimiseks kokku?

Ja see töötab hästi, sest niimoodi pääsevad investorid oma tootlusele otse ligi. Kuigi risk on nüüd kliendi enda kanda, on ka tulu palju suurem, sest paariprotsendise tootluse asemel asem võid nüüd teenida lausa 10–11 protsenti või ükskõik kui suur see tootlus tootl võib olla.

See kõik sai alguse Amee Ameerika Ühendriikides, siis liikus edasi Inglismaale, aga Euroopas on üks pii piirkond, kus asi läks eriti hästi käima – need n ongi Balti riigid. Elanike arvuga suhestades su on Eesti täna ühisrahastuse o osas üks Euroopa juhtriike.

Probleem seisnes sell selles, et kui ühisrahastus tasa tasapisi edenes, siis reeglid ja määrused ei tulnud nii kiiresti järele. Am Ametivõimud püüdsi püüdsid endiselt panku pärast viimast kriisi toimima ssaada. Aga siis sai ühisraha hastusest nii kkiiresti sedavvõrd oluline asi, et varsti hakkasid nii Ühendkun ningriik kui ka te teised riigid aval avaldama määrusi, mille eesmärgiks oli kaitsta ja jaeinvestorit.

Seadusandjad leidsid, et käes on õige aeg ühisrahastust reguleerida, et pole vaja oodata nii kaua, kuni see kasvab liiga suureks ja seda pole võimalik kontrollida. Siis muutus see ka Euroopas teemaks ja arvamus oli selline, et kuna meil on ühisturg, siis peaks ju ettevõtetel olema lihtne teistes piirkondades tegevust alustada, nii et kui saad panganduslitsentsi, siis võid seda vabalt kasutada kogu Euroopas just nagu passi. Seega hakati välja töötama üleeuroopalist ühisrahastuse tegevusluba.

Protsess on olnud väga pikk ja koroonapandeemia tõttu veelgi pikem, aga lõpuks 2020. aastal võeti ECFR vastu ja 11. novembril 2021 hakkas see regulatsioon kehtima kogu Euroopa Liidus. Ettevõttena on sul nüüd võimalik valida, kas taotled ühisrahastusteenuse pakkujana tegevusluba või püüad saada mõnda muud litsentsi, aga kui sa tahad tegutseda selle ärimudeli järgi, siis ilma tegevusloata sa seda enam teha ei saa.

Määruse teine eesmärk on pakkuda rohkem kaitset ja seda eriti neile, keda on vaja kaitsta, ja see tähendab investoreid või jaekasutajaid, kes pole tüüpilised finantsüksused. Euroopa seadusandjad teevad kõik endast oleneva tagamaks, et petturitest ettevõtted ei saaks nende jaeklientidelt raha varastada ja seejärel teise riiki edasi liikuda. Eesmärk on anda sellele ärivaldkonnale ja turule hoogu juurde, pakkuda kaitset ja samuti selgust.

Kõige olulisem asi, mida ühisrahastusplatvorm soovib, on investorite usaldus. Pankade tegevust on juba ammu reguleeritud ja see annab inimestele kindlustunde, et nad julgevad pankade kaudu investeerida. Oleme alati tegutsenud läbipaistvalt ja teinud kõik, mis on olnud meie võimuses, et järgida reegleid ja kaitsta oma kasutajaid. Meie teenus nõuab, et kliendid riskiksid teatud määral oma rahaga, ja selleks, et kliendid meie teenuseid kasutaksid, on meil vaja, et inimesed meid usaldaksid.

Nüüd on selged reeglid, millist infot on vaja iga projekti kohta avaldada ja kuidas tuleb kaebusi käsitleda. Need on vaja registreerida, et neid saaks vastava asutuse nõudel esitada. Huvide konflikti asjus on rohkem selgust. Kes tohib laenu anda ja kellele tohib laenu anda. Paremini on määratletud kriteeriumid, millised tehingud nende reeglite alla kuuluvad. See on üsna paindlik, sest riigid võivad ise määrata ühe või teise reegli alla kuuluvate projektide väärtuse.

Lisaks eristatakse asjatundlikke ja mitte-asjatundlikke investoreid. Ettevõtetel on kohustus mõista oma kliente ja pakkuda vajadusel turvavõrgustikke ja piiranguid, et tagada klientidele võimalikult turvaline investeerimiskogemus. Samuti on nüüd selged juhised, kuidas oma teenuseid võib turundada, ja rõhk on jätkusuutlikul äriplaanil, mis arvestaks võimalike ootamatute arengutega.

Erakogu

Otsid, kuhu raha paigutada? Pank vs. hoiu-laenuühistu Pankade pakutavate hoiuste intressimäärad on enamasti väga madalad ja paljud hoiustajad otsivad alternatiivseid võimalusi oma raha kasvatamiseks. Üks selliseid investeerimisvõimalusi on rahapaigutamine hoiu-laenuühistu hoiustesse.

Võrreldes pankade hoiustega, räägib hoiu-laenuühistute kasuks oluliselt kõrgem intressimäär — kui pangad pakuvad intressimääraks kuni 2,5% aastas, siis hoiulaenuühistute intressimäär on koguni kuni 8% aastas.

Kuigi hoiu-laenuühistud pakuvad hoiustele oluliselt paremat intressi kui pangad, eeldab see ka hoiustaja suuremat valmidust võtta riske. Näiteks viimasel paaril aastal on keskkriminaalpolitsei algatanud kahe hoiu-laenuühistu ju-

hatuse liikmete suhtes uurimise seoses võimaliku investeerimiskelmuse toimepanekuga. Seega tasub enne valiku tegemist teada kahe hoiustamisviisi põhierinevusi.

Tagatis Hoiu-laenuühistute hoiused ei ole tagatud riigi tagatisfondiga

s

oo

et Te

M

sr al

ehk hoiu-laenuühistu maksejõuetuse korral ei garanteeri riik hoiustaja säästude säilimist 100b000 euro ulatuses iga hoiustaja kohta, nagu seda tehakse Eestis tegutsevate pankade hoiuste puhul.

Sihtasutus Hoiuste Tagamise Fond tagab hoiu-laenuühistutesse investeeritud hoiuseid 20 000 euro ulatuses.

Tagatud ei ole aga kõikide hoiu-laenuühistute hoiused, vaid üksnes Hoiu-Laenuühistu Liidu liikmete hoiused, kes on fondiga liitunud ja kes teevad fondi regulaarseid makseid. Praegu on SA Hoiuste Tagamise Fondi poolt tagatud viie hoiu-laenuühistu hoiused: Kambja, Kehtna, Saaremaa, Põlvamaa ja Maaelu Edendamise HLÜ.

Suurem tulu, suurem risk Eeltoodust lähtuvalt soovitab TTJA põhjalikult hinnata erinevate hoiustamisvõimaluste plusse ja miinuseid ning vajadusel konsulteerida asjatundjatega. Oluline on endale teadvustada seda, et soov teenida suuremat tulu eeldab ka suuremat riskivalmidust.

Hoiu-laenuühistutesse investeerimisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, et ühistu pankroti korral võib hoiustaja riikliku tagatise puudumise tõttu kaotada kogu investeeritud raha. Seega on väga oluline enne hoiustamist uurida konkreetse hoiu-laenuühistu tausta.

Vaidlused Vaidluses hoiu-laenuühistuga ei saa tarbijavaidluste komisjon aidata, ainus võimalus on pöörduda kohtu poole.

Kui panga- ja tarbijavahelise vaidluse lahendamiseks on tarbijal õigus pöörduda TTJA juures tegutseva tarbijavaidluste komisjoni poole, siis vaidluses hoiu-laenuühistuga ei ole tarbijavaidluste komisjonil pädevust, sest hoiulaenuühistu kliendid on ühtlasi ka ühistu omanikud ehk liikmed ning seetõttu ei ole tegu tarbija-kaupleja vahelise suhtega tarbijakaitseseaduse mõttes.

Seega on vaidluste tekkimisel ainsaks võimaluseks pöörduda kohtu poole, mis võib osutuda aga

kulukaks ettevõtmiseks.

Järelevalve Kõik Eestis tegutsevad pangad peavad saama Eestis tegutsemiseks finantsinspektsioonilt krediidiasutuse tegevusloa. Lisaks alluvad kõik Eestis tegutsevad pangad finantsinspektsiooni järelevalvele.

Hoiu-laenuühistud ei vaja tegevusluba ja sellest tulenevalt ei allu nad ka finantsinspektsiooni järelevalvele. Hoiu-laenuühistu seaduse alusel kontrollivad hoiulaenuühistute tegevust ja varalist seisu küll revisjonikomisjon ning audiitor, kuid tegu ei ole riikliku kontrolliga.

MARI - LIIS AAS

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) ettevõtluse osakonna jurist

Kolmapäev, 29. juuni 2022

Rahatarkus 3

REKLAAMTEKST

Börsil kaubeldavad fondid – mis need on ja kes võiksid sinna investeerida?

Investeerimiseks on mitmeid võimalusi, mistõttu peaks alustav investor esmalt omale selgeks tegema erinevate instrumentide olemuse ning riskitasemed. Selleks, et erinevate võimaluste vahel oleks lihtsam orienteeruda, avame enam börsil kaubeldavate fondide (ingl. exchange-traded funds, lühendatult ETF-id) olemust.

Roboinvestor Roboinvestor on automatiseeritud investeerimislahendus nii algajale kui ka kogenud investorile.

Investeerimist on võimalik alustada 15 minutiga: • vali teenus, mida soovid kasutada; • vasta mõnele küsimusele; • koostame Sulle sobiva investeerimissoovituse;

Mis on ETF-id?

• vaata esitatud soovitus üle, määra maksed ja allkirjasta lepingud.

ETF-id sarnanevad investeerimisfondidega, sest kujutavad endast väärtpaberite või mõne muu alusvara kogumit. Erinevalt tavalistest investeerimisfondidest kaubeldakse ETF-idega, nagu ka aktsiatega, börsil.

Roboinvestoris on võimalik valida kahe investeerimislahenduse vahel – investeerimisfondide osakud või panga poolt valitsetav ETF-ide portfell.

ETF-id on efektiivne viis investeerida konkreetse regiooni või sektori aktsiatesse või hoopis mõnda toorainesse. ETF-ide alusvaraks võivad olla konkreetsed indeksid, sektorid, spetsiifilised aktsiad, võlakirjad, tuletisinstrumendid jms. ETF-i osakute väärtus on tavaliselt seotud teatud indeksiga (nt S&P 500, FTSE, energiaressursid, tehnoloogia, muud kaubad või toorained) ning seetõttu varieerub osakute hind vastavalt.

Näiteks kui oled investeerinud naftatööstuse indeksiga seotud ETF-i, siis indeksi väärtuse muutumisel (tõusul või langusel) muutub vastavalt ka Sinu poolt investeeritud ETF-i osakute väärtus.

Esimesed ETF-id loodi Kanadas 1980. aastatel. ETF-id on investorite seas populaarsust kogunud just viimastel aastatel. Eestis on ETF-idesse investeerimisel veel kasvuruumi.

Kuidas ETF töötab?

Investeeringute valitsemise järgi jagunevad ETF-id passiivselt ja aktiivselt juhitavateks.

Passiivselt kaubeldavad ETF-id ei oma fondijuhti, kes fondi aktiivselt haldaks. Sellised ETF-id järgivad teatud indekseid, näiteks 500 suurima USA ettevõtte S&P 500 indeksit või mitut indeksit korraga, näiteks MSCI Emerging Markets Index, mis koosneb 24-st areneva turu aktsiaindeksist.

Osa ETF-e püüab järgida teatud sektorite, näiteks tööstus või kaubandus, indeksite väärtuste muutusi.

Aktiivselt juhitud ETF-id ei ole seotud ühe indeksi või sektoriga. Selleks, et maksimeerida investeeringute tasuvust, juhitakse neid fondijuhi poolt aktiivselt – see tähendab, et fondijuht haldab investeeringuid ning otsustab muuhulgas, millistesse varadesse ja piirkondadesse ETF investeerib.

Erinevalt tavalistest investeerimisfondidest ei ole börsil kaubeldavatel fondidel väljalaske- ega tagasivõtmistasusid ja neile kohalduvad aktsiatehingute teenustasud, samuti on börsil kaubeldavatel toodetel võrreldes fondidega madalam üldine kulude suhe.

ETF-idesse investeerimiseks tuleks SEB internetipangas avada investeerimis- ja väärtpaberikonto ning sisestada korraldus valitud ETF-i osakute ostmiseks.

Lahendus võimaldab investeerida ETF-idesse alates 50 eurost ning soetada seeläbi ETF-ide murdosakuid. ETF-ide tasud on võrreldes tavaliste investeerimisfondidega madalamad.

Loen lähemalt www.seb.ee/roboinvestor

Millised on ETF-idesse investeerimise eelised?

• Hajutatud investeerimisrisk – ETF võib koosneda erinevatest finantsinstrumentidest, näiteks võlakirjad, aktsiad, kaubad, valuutad, indeksid. ETF-e saab valida ka sektori, piirkonna jm järgi.

• ETF-id on läbipaistvad, sest nende portfelli koosseis on alati selge – ETF-i portfelli koosseisu teadasaamiseks piisab, kui investor vaatab indeksi koosseisu, mille järgimiseks fond on valinud.

Millised on ETF-idesse investeerimise riskid?

• ETF-idesse nagu ka teistesse finantsinstrumentidesse investeerimisel peab olema valmis negatiivseks hinnaliikumiseks väärtpaberiturul. Ebasoodsaid hinnaliikumisi võivad põhjustada näiteks konkreetse riigi või majandusharu kehvad majandusnäitajad, ebastabiilne majanduskeskkond või väärtpaberiturg jms.

• Kuna ETF-idega kaubeldakse välisturgudel, siis võivad investeeringu tasuvust mõjutada valuutakursi kõikumised.

• ETF-ide rohkuse tõttu võib algajal investoril olla keeruline endale sobivat valida.

• Vaatamata alusvaradele ja likviidsustele võivad ETF-id mõnes olukorras muutuda mittelikviidseks ning seetõttu võib müümine, ostmine või tagasivõtmine olla keeruline või võimatu.

• ETF-idesse investeerimisel tuleks arvesse võtta ka poliitilisi, maksu-, indeksite jälgimise, süsteemseid ja muid riske.

Tegemist on AS SEB Pank pakutavate investeerimisteenuste reklaamteabega ning seda ei tohi tõlgendada investeerimisnõustamise, -soovituse või muu investeerimisteenusena. Investeerimine on seotud riskidega, investeeringu väärtus võib tõusta või langeda, väärtpaberi varasem positiivne tootlus ei garanteeri sarnaseid tulemusi tulevikus, võite kaotada algselt investeeritud rahasumma. Teenustele kohalduvad tasud.

Palume enne investeerimisotsuse tegemist hoolikalt tutvuda väärtpaberi kohta käiva detailsema teabega ja teenuse tingimustega. Lisainfot roboinvestori kohta on kodulehel https://www.seb.ee/roboinvestor. Vajadusel palume pidada nõu meie spetsialistiga.

Kolmapäev, 29. juuni 2022

4 Rahatarkus

Unsplash

HOIATUS — krüptovara on suure riskiga ja spekulatiivne Euroopa järelevalveasutused hoiatavad tarbijaid, et paljud krüptovarad on suure riskiga ja spekulatiivsed.

Need ei sobi enamikule jaetarbijatele investeeringuna ega makse- või vahetusvahendina.

Krüptovara ostmisel ohustab tarbijat suur tõenäosus jääda ilma kogu oma investeeritud rahast.

Tarbijad peaksid teadvustama eksitava reklaami riski, sealhulgas ühismeedia ja mõjuisikute kaudu.

Eriti ettevaatlikult tuleb suhtuda kiire ja suure tulu lubadustesse, eriti kui need näivad olevat liiga head, et olla tõsi.

Krüptovarad ja sellega seonduvad tooted ega teenused ei kuulu praeguse Euroopa Liidu finantsteenuste eeskirja kohaldamisalas üldiselt kaitse alla.

Millised on krüptovarade riskid? z võite kaotada kogu oma investeeritud raha; z hinnad võivad lühikese aja jooksul kiiresti langeda ja tõusta; z võite langeda pettuse, tegevusvigade või küberrünnakute ohvriks; z kui midagi läheb valesti, ei ole teil tõenäoliselt õigust kaitsele ega hüvitisele.

Enne kui mõtlete osta krüptovara või sellega seonduvaid tooteid või teenuseid, vastake küsimustele: z kas saate endale lubada kogu oma investeeritud raha kaotamist? z kas olete valmis reklaamitud tulu saamiseks võtma suurt riski? z kas mõistate krüptovara või seonduvate toodete ja teenuste omadusi? z kas ettevõtted/isikud, kellega sõlmite tehinguid, on usaldusväärsed? z kas ettevõtted/isikud, kellega teete tehinguid, on asjaomaste riigiasutuste mustas nimekirjas? z kas suudate tõhusalt kaitsta seadmeid, millega ostate, talletate või edastate krüptovara, sealhulgas oma isiklikke krüptovõtmeid?

MARILIIS PINN

Miks vajab Eesti finantsombudsmani?

Eesti vajab finantsombudsmani, kelle ülesanne on lepitada vaidlevat klienti ja finantsvahendajat.

Ombudsman tegutseks finantsinspektsiooni juures. Finantsombudsmani tegevus suurendaks Eesti finantsvahendajate omavastutust ja tarbijad oleksid rohkem kaitstud.

Finantsteenuste tarbija rahulolu sõltub finantsteenuse omadustest ja teekonnast teenuse tarbimisel ning sellest, kas teenus sobib kliendi tegelike vajaduste ja profiiliga. Finantsteenuse „eluiga“ läbib eri etappe: loomine ja testimine, teenuse turustamine, lepingu sõlmimine kliendiga, finantsteenuse osutamine ning lepingu täitmisest aruandmine. Valdavalt toimub see vastastikuste ootuste, kokkulepitud tingimuste ja seaduste kohaselt. Aga mitte alati.

Teatud juhtudel võivad tekkida kliendi ja finantsvahendaja vahel erimeelsused, mille lahendamiseks peab professionaalsel finantsvahendajal olema sisekord.

Professionaalse finantsvahendaja organisatsiooni kaudu lähenemine riskidele ja nende lahendamine on odavam ning ettevaatavalt tõhusam, kui üksikvaidluste lahendamine.

Eesti vajab finantsombudsmani, kelle ülesanne on klienti ja finantsvahendajat lepitada ning vajadusel otsustada asi sisuliselt vähemalt neis finantsturuvaldkondades, kus pole toimivat kohtueelse tüli lahendamise skeemi. Ombudsmani lahendeid saab omakorda kasutada sisendina järelevalvetegevuses. Ombudsman võtab kohtutelt koormust ja potentsiaalselt annab suuna, suurendab turuosaliste omavastutust ja seeläbi tarbijate kaitstust.

KILVAR KESSLER finantsinspektsiooni juht

Riigid, kus finantsombudsmani sarnane institutsioon on olemas Austria, Belgia, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Holland jne.

Kuhu investeerida kriisis?

MARILIIS PINN

mariliis.pinn@ohtuleht.ee

Kuidas kaitsta finantsportfelli kriisi eest, kuhu investeerida ja mida arvata inflatsioonist. On üldse nn kriisikindlaid aktsiaid? Millise strateegiaga edasi minna?

Ekspertide sõnul on oluline hoida külma närvi ja teha selgeks, mis konkreetselt turul toimub.

Investor Kristi Saare sõnul on igas kriisis kriisikindlad aktsiad erinevad. „Klassikalisel näiteks infrastruktuur kannab (vesi, küte),“ lisab ta. Seekord aga, kuna kriis on tarneahelates ja sõja mõjul, siis on tootlikud olnud nafta, sõjatööstus, toorained. „Kriisikindlus tähendab aga selgelt seda, et sa pead aktiivselt turgu jälgima, sest kui olukorrad lahenevad, siis ka aktsiad, mis kriisis hästi tootsid, enam nii hästi ei tooda,“ ütleb Saare. Tavainvestorile on tema sõnul parim strateegia esiteks külma närvi hoida ja paanikas mitte müüma hakata, teiseks jätkata rahulikult regulaarselt indeksfondide ostmist.

Kas aktsiad on piisav kaitse inflatsiooni eest?

Investor Taavi Ilves näeb, et kriisikindlad võiks olla energiasektori aktsiad, sest energia hinnad kasvavad ja panustada võiks rohepöördesse. Samas ise ta üksikuid aktsiaid ei osta ja jätkab valitud strateegiaga, milleks on stabiilselt indeksfondide osakute ostmine. „Otsustasin, et panustan maksimaalselt III pensionisambasse ja teen sissemaksed kuues osas,“ täpsustab ta. Ilvese meelest on mõistlikum investeerida stabiilselt pigem väiksemate summadega ja nii vähemalt osa osakuid ja aktsiaid nn turu põhjast osta, sest ega kellelgi pole ettenägemise võimet, mis oskaks täpselt põhja öelda. „Need, kes soovivad pikalt ja stabiilselt investeerida, peaks valitud strateegia järgi jätkama,“ lisab ta.

Riski ei pea kartma, vaid mõistma

Investeerimine on panustamine paremale homsele. Et tulevikku ette ei näe, ei saa kuidagi väita, et miski õnnestub sada protsenti. Tulevik on alati ebaselge ning see tähendab, et iga ettevõtmine ja iga investeering hõlmab endas riski. Pole olemas riskivaba investeeringut. See on fundamentaalne ja esimene asi, mille investor peab endale selgeks tegema.

Samas – ilma riski võtmata ei ole paremat homset. Elu näitab, et kõik ettevõtmised ei õnnestu; see aga ei tähenda, et ei peaks riski võtma või riski peaks kartma. Riski tuleb mõista ning hinnata oma riskitaluvust. Heaolu kasvu on alati vedanud ettevõtjate uudishimu ja nende tahe teha asju uutmoodi ja paremini. Sellest arengust on võimalik (otse) osa saada kahte moodi: olla ise ettevõtja või olla investor.

Investoril on mõistagi oluline vahet teha riskil, mis kaasneb investeeringuga väiksemasse ja alustavasse ettevõttesse ja mis kaasneb investeeringuga suuremasse ja stabiilsemasse ettevõttesse. Reeglina on nii, et mida varasema faasi ettevõttega on tegu, seda suurem on sellesse ettevõttesse investeerimise risk. Mündi teine külg on aga tootlus: mida suurem on risk, seda suurem on oodatav tootlus. Ehk siis risk ja oodatav tootlus on võrdelises seoses.

KAAREL OTS, Nasdaq Tallinna börsi juht

Investeerimisriskid z Emitendirisk. Emitendirisk on seotud ettevõtte majandustegevust mõjutavate asjaoludega, nagu näiteks tarbijate eelistuste muutumine, kvalifitseeritud juhtkonna lahkumine, ettevõtte pankrot jne. z Õiguslik ja poliitiline risk. Õiguslik risk tuleneb muutuda võivatest õigusaktidest. Kõige olulisem risk on võimalikud maksuseaduste muudatused. z Tururisk. Majanduskriisid ja börsikrahhid võivad mõjutada kõiki maailmaturge. Ettevõtte edu või ebaedu ei sõltu sel juhul konkreetse firma tegevusest. z Likviidsusrisk. Väiksemate firmade väärtpaberite ost või müük võib olla palju raskem, võrreldes tuntud ettevõtete börsil kaubeldavate aktsiatega. z Intressirisk. Investeeringute väärtust mõjutab intressimäärade muutumine turul. Kui intressimäärad langevad, siis varem emiteeritud võlakirjade hinnad tõusevad ja vastupidi. z Valuutarisk. Investeeringu väärtus sõltub valuutakursside liikumisest.

Investeerimisriskide hajutamine z Kogu raha ei maksa panna ühe ettevõtte aktsiasse ega ühte investeerimisfondi. z Investeeri eri piirkondadese. Kui ostate mitme ettevõtte aktsiaid, võiksite need valida eri sektoritest. Portfelli võiks hajutada ka geograafiliselt. z Ajas hajutamine ehk korraga kogu investeerimiseks mõeldud summa investeerimise asemel võiks osta väärtpabereid järk-järgult.

MINURAHA.EE

Aktsiate ja fondiosakutse väärtused võivad nii kasvada kui ka kahaneda ja eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste tootluste kohta.

Eestis ja mujal maailmas üha hoogustuv inflatsioon tähendab investoritele olulist muutust turukeskkonnas. „Inflatsiooni kiirenemise tõttu kasvab investoritel kõikide finantsvarade tootluse ootus. Neid ootusi suudavad praeguste hindade juures täita üksnes vähesed varaklassid,“ ütleb LHV portfellihaldur Mikk Taras. Lääneriikides prognoositakse tänavu ligikaudu 7% hinnatõusu. „Nii kiiret hinnakasvu nähti viimati 1970. aastatel. Nagu tänavuse oodatava hinnatõusu puhul, nii oli inflatsioon ka siis kümnendi peale keskmiselt 7% aastas. Inflatsioonist suurema tootluse andsid kuld, nafta, nisu jm toorained, ent eluaseme hinnatõus käis inflatsiooniga käsikäes. Klassikaliste finantsvarade tootlus aktsiaja võlakirjaturul jäi inflatsioonitasemele alla,“ meenutab Taras.

Närvis investorid Kui aga turukeskkond muutus, ajas see investorid närvi. „Varasema 3% inflatsiooni puhul oli neid rahuldanud 3% dividenditootlus, ent kui inflatsioon oli juba vähemalt 7%, tahtsid nad saada ka oma finantsvaradelt 7% dividende. Kiire inflatsiooni ajal on paraku enamikul ettevõtetel väga keeruline dividende kasvatada, sest sisendhinnad kallinevad ja ettevõtete kasumimarginaal on surve all. See jätab suurema tootluse saamiseks investoritele ainult ühe viisi: aktsia hind peab lihtsalt piisavalt kukkuma, et see pakuks sama dividendimakse juures 3% asemel 7% tootlust,“ selgitab Taras. 1970. aastatel pidid paljud aktsia hinnad selleks poole kaotama. 1973.–1974. aastal odavnes näiteks Dow Jonesi aktsiaindeks 45%.

See viimane ulatusliku inflatsiooniga periood kummutab Tarase sõnul müüdi, nagu oleksid aktsiad jõulise inflatsiooni vastu alati hea kaitse. „Lääneriigid pole tugevat inflatsioonisurvet 40 viimast aastat näinud ja seda tähtsam on selle trendi muutus praegu,“ lisab ta.

Kolmapäev, 29. juuni 2022

Rahatarkus 5

REKLAAMTEKST

Kristofer Barrett: hea tootluse toob mõistmine, kuidas maailm töötab Tekst: Villu Zirnask

Swedbank Roburi fondijuhi Kristofer Barretti juhitud fondid on saavutanud konkurentidest paremat tootlust juba aastaid. Mis on tema edu võti?

Kaks Kristofer Barretti juhitud fondi said tänavu talvel mitu aasta parima fondi auhinGD QLL IRQGLUHLWLQJX¿ UPDGHOW Morningstar ja fondmarknaden.se kui ka investeerimisaMDNLUMDOW 3ULYDWD $ႇ lUHU 6HH HL olnud erakordne, vastupidi, tema juhitud fonde on varasematelgi aastatel tihti tunnustatud.

Kuidas Barrett seda teeb? Ühe aasta edu võiks nimetada juhuseks, kuid parimat tootlust on näidatud aastaid. „Põhimõtteliselt on aktiivselt juhitud fondi juhina minu ülesanne aru saada, kuidas maailm töötab,“ selgitab Barrett. „Pean olema uudishimulik, pean uurima kõike tehnoloogia ja äri kohta, mis ühiskonda edasi viib.“ Ühtlasi tuleb Barretti sõnul tunda inimpsühholoogiat, et säilitada aktsiaturgude tõusude ja mõõnade keskel rahulik ja ratsionaalne hoiak. „Pead suutma aktsepteerida turu tõuse ja languseid ning olema kannatlik, sest võtab aega, kuni saad tõestuse, kas sul oli õigus või mitte,“ räägib ta.

Aktiivselt juhitud fondide roll Auhinnatud fondid on aktiivselt juhitud fondid, mis tähendab, et Barrett valib aktsiaid, millesse investeerida, mitte ei järgi passiivselt aktsiaindeksite koosseisu.

Tema sõnul on tore, et investoritel on võimalik panna raha indeksifondidesse, kuid oma

fondide investeerimisstrateegiast tulenevalt usub ta loomulikult (ja on tulemustega tõestanud), et ka aktiivse juhtimisega saab luua investoritele suuremat väärtust. „Kõike ei saa ära indekseerida, kapitaliturgudel peab valitsema konkurents,“ selgitab Barrett, miks aktiivselt juhitud fondid on majandusele n-ö ideoloogiliselt vajalikud. „Aktiivsete fondide juhid hoiavad silma peal ettevõtete valitsemisel, nad parandavad kapitali jaotamist majanduses – ilma nendeta muutuks see väga üheülbaliseks ja majanduskasv kannataks.“ 6HO NHYDGHO DNWVLDWXUJH WD banud suur langus võib Barretti hinnangul anda aktiivselt juhitud fondidele võimaluse oma eeliste näitamiseks.

Barretti sõnul vallandas koroonakriisi leevendamiVHNV P}HOGXG ¿ VNDDOVWLLPXO aktsiaturul tõusu ja liialdused – nagu vähetuntud kasvuaktsiatega kauplemine 40-kordse või kõrgema hinna/käibe suhtarvuga ning krüptobuum.

6HHJD SROQXG NRUUHNWVLRRQ ootamatu. „Olen alatasa turgude pärast mures, aga samal ajal ka tuleviku suhtes optimistlik,“ ütleb Barrett. „Noortele pika investeerimishorisondiga inimestele võib praegune langus isegi kasulik olla.“

Tehnoloogia viib inimkonda edasi 6HQLQH DNWVLDWXUJXGH NRU rektsioon pole kõige hullem, mida Barrett oma karjääri jooksul on näinud, kuid põhi ei pruugi veel käes olla ja stabiliseerumiseni võib minna aega. 2020. aasta koroonakrahhist on olukord täiesti erinev, sest siis põhjustas languse ebaselgus tuleviku ja lukustamise mõju suhtes, aga nüüdse korrektsiooni keskPHV RQ LQÀ DWVLRRQL MD LQWUHV simäärade muutused.

Olen al alatasa turgude pärast mures, aga samal ajal ka tuleviku sama suhtes optimistlik.

Kristofer Barrett

Tänu oma fondide fookusele suhtub Barrett neisse muutustesse siiski suhteliselt rahulikult: ta teeb pikaajalisi investeeringuid innovaatilistesse ja majanduse tootlikkust tõstvatesse ettevõtetesse, vältides samal ajal liigselt üleskiidetud tehnoloogiaid ja üle makstud aktsiaid. „Tehnoloogia on alati olnud ja tõenäoliselt ka jääb tähtsaks teguriks, mis viib inimkonda edasi,“ selgitab Barrett.

Tulevikku kujundavate etteY}WHWHQD GH¿ QHHULE WD QHLG mis nihutavad edasi meie tehnoloogiliste võimaluste piire. „On tõeliselt haarav näha, kuidas tarkvara suudab teha miljoneid tehinguid, kuidas ainet töödeldakse nanomeetri skaalal, kuidas me õpime üha rohkem tundma inimaju imesid.“ Head tehnoloogiaettevõtted tekivad Barretti sõnul peamiselt riikides, mida iseloomustab üldine majanduslik MD LVLNOLN YDEDGXV 6HH W}P bab kokku talente kogu maailmast ja võimaldab globaalset koostööd. Kuigi on suurepäraseid väikseid riike, mis sellega silma paistavad (näiteks Baltimaad ja Rootsi), peavad nende ettevõtted kasvuruumi otsides liikuma suurematele WXUJXGHOH 6HOOHVW WXOHQHYDOW on investeeringust kõige suuUHP RVD WHKWXG 86$ HWWHY} tetesse – see lihtsalt on turg, kus tegutseb kõige rohkem tulevikuettevõtteid.

Aktsiaturul alates 1999. aastast Kristofer Barretti huvi investeerimise vastu tärkas 1999. aastal, kui ta õppis keskkoolis ja käis tehnolooJLDDNWVLDWH EXXP 6HH KXYL viis teda Uppsala ülikooli äri ja rahandust õppima. 2000.

DDVWDWH DOJXVHV VDL WD 6ZHG bank Roburisse suvepraktikale, millest inspireerituna kirjutas magistritöö Aafrika aktsiaturgudest.

Fondijuhina töötab Barrett Roburis alates 2006. aasSwedbank Roburi fondijuht tast. Ta alustas arenevate Kristofer Barrett turgude fondide – Aafrika, ,GD (XURRSD %DONDQL PDDG – juhtimisega, aga kogemuste lisandudes usaldati talle suurematele ja tähtsamatele turgudele investeerivate fondide juhtimine.

Nüüdseks on Barrettil 16 aastat fondijuhtimise kogemust.

6WRFNKROPL SHDE WD VHOOH W|| WHJHPLVHNV KHDNV SDLJDNV %DU UHWW DUYDE HW /RQGRQLV Y}L 1HZ <RUJLV ROHNV WD N OO URKNHP Q | DVMD VHHV NXLG 6WRFNKROP RQ SDUHP NHVNNRQG WXUJXGHO toimuva sügavamaks mõtestamiseks, mis pikaajalise vaate jaoks on olulisem.

(HVWL LQYHVWRULWHO WHNNLV Y}LPDOXV LQYHVWHHULGD 6ZHGEDQN Roburi fondidesse veebruaris 2021 kui avati esimesed 12 fondi. Täna on investorite valikus 19 erinevat Roburi fondi.

Järgnevalt on esitatud top 5 Roburi fondi Eesti klientide seas, PLOOH RVDV 6ZHGEDQN HL RVXWD LQYHVWHHULPLVQ}XVWDPLVW 6:('%$1. 52%85 $&&(66 ('*( */2%$/ 6:('%$1. 52%85 7(&+12/2*< 6:('%$1. 52%85 $&&(66 ('*( 86$ 6:('%$1. 52%85 +($/7+&$5( 6:('%$1. 52%85 */2%$/ +,*+ ',9,'(1' Viis populaarsemat fondi seisuga 13.06.2022.

6HH RQ UHNODDPWHDGH .lHVROHYDW WHDYHW HL WRKLNV NlVLWOHGD investeerimissoovituse või- nõustamisena ega kutsena osta või müüa väärtpabereid või teha muid tehinguid. )LQDQWVWHHQXVW SDNXE 6ZHGEDQN $6 7XWYX IRQGLGH SURVSHNWLGH MD S}KLWHDEHJD ZZZ VZHGEDQN HH YDMDGXVHO SHD nõu spetsialistiga.

Kolmapäev, 29. juuni 2022

6 Rahatarkus

KINNISVARA — kas täna müü KARIN VINKEL

investor ja ettevõtja

Viimase aja olulisemad kinnisvaraga seotud märksõnad on toorme ehk ehitusmaterjalide kallinemine, inflatsioon ja ootus/lootus, et sügisel lähevad kinnisvara hinnad alla. Kas ja kuidas võib see kõik mõjutada kinnisvarainvestori otsuseid?

Euribori tõus Kõige aktuaalsemad on inflatsiooniootus ja euribori positiivseks muutumine. See on saanud palju kõlapinda ja laenuraha kasutajad on mures, mis nüüd saama hakkab. Tegelikult ei juhtu ju midagi hullu. See on normaalne, et euribor on positiivne. Oleme lihtsalt viimastel aastatel nii ära hellitatud, aga nüüd peame olema valmis tavapäraseks turuolukorraks, kus rahal on ka hind.

Võimalik on ka see, et null või positiivne euribor toob ka pangamarginaalide languse, sest pankadel kaob vajadus peita negatiivse euriboriga seotud kulu pangamarginaali.

Kinnisvarainvestori vaatevinklist vaadatuna maksab tema laenu koos intressidega kinni korteri või muu kinnisvara üürnik. Praegu on enamiku korterite üürid tõusnud ja see aitab

ka suuremat intressimakset väga hästi teenindada.

Ehitusmaterjalide kallinemine Koroonaajal alguse saanud tarneraskusi on võimendanud Ukrainas kestev sõda. See on muutnud ehitusmaterjalide hindu ning kättesaadavust. Õnneks oleme esimesest šokist üle saamas ja arendajad-ehitajad on leidnud alternatiivseid tarnekanaleid ning ehituse hinnad hakkavad taas stabiliseeruma, kahjuks küll uuel kõrgemal tasemel.

See muudab uusehitiste ja värskelt renoveeritud kinnisvara hinnad kallimaks.

Uusarendustes müüakse kortereid juba avatud hinnaga ehk lepingusse ei märgitagi konkreetset hinda, vaid lepitakse kokku indeks, mille kasvust hind sõltub, või võimalik hinnavahemik. Varem tundus seesugune tehing täiesti võimatu. Samuti on avatud eelarved arendajate ja ehitajate vahel. Kõik üritavad kohaneda.

Näppu lõikasid need arendajad, kellel olid head projektid ja kes suutsid vahetult enne sõja algust paberi peal palju kortereid maha müüa hindadega, mis oli kalkuleeritud sõjaeelsete ehitushindadega. Arendajana tean, et kui on majas pinnad müüdud, on justkui kergenduse tunne.

Täiesti ootamatu oli see, et kergendustunne võib ühtäkki muu-

tuda muretundeks, sest muutunud olukorras ei ole võimalik selliste hindadega enam kortereid välja ehitada. Mu hea tuttav ütles kord, et kinnisvara arendus ei peagi olema alati kasumlik. Ma ei saanud aru, mida ta sellega mõtleb, aga nüüd on see näide meile sõna otseses mõttes peo peale tulnud.

Oht, et sügisel ootavad turgu uued tuuled Spekuleeritakse, et sügisel on kinnisvara hindadel kukkumise oht. Hinnalangust nähakse mitmel eri põhjusel — nii pakkumise kasvu kui ka ostujõu vähenemine, sest ei suudeta nii suurelt investeerida. Oht on, et ka ehitusmaterjalide hinnatõus saab uue tõuke, sest gaasi tarneraksused mõjutavad ehitusmaterjalide tehaseid.

Samas, raha pole turult kadunud. Inflatsioon jääb ja see mõjutab eriti tugevalt inimesi, kelle sissetulek ei võimalda enamat kui elu palgapäevast palgapäevani, aga kinnisvarainvestoritel peaks veel polstrit jaguma.

Mida ma arvan ja mis langeb küll — peame ära harjuma kinnisvarainvesteeringute tootlusega.

Eesti kinnisvarainvestorid on kõrgete üüritootlustega väga ära hellitatud. Kahtlustan, et nüüd on selle kuldajastu lõpujärk ja üürikorterid on tulevikus pigem kaitse inflatsiooni vastu kui pa-

rim rahakasvataja. Siin ei pea ma silmas spekulatiivset investeeringut, vaid üüriinvesteeringuid. Üldiselt oodatakse majanduses raskemaid aegu. Kui nendes tingimustes kinnisvara hinnad oluliselt ei lange, siis ilmselt paljud inimesed on sunnitud elukoha ostmise asemel (sarnaselt vana Euroopaga) kaaluma üürimist.

Mida teha?

Nüüd on küsimus, kas osta kinnisvara praegu, müüa, või oodata sügiseni ja vaadata, mis siis toimuma hakkab.

Raamatutarkus ütleb, et kuna kinnisvara hinnad on nii kõrged praegu ja sügiseks prognoositakse langust, siis tuleks praegu müüa ja sügisel osta juba uhkem, uuem ja parem kinnisvara.

Aga kas see teooria peab paika?

Kas päriselus suudame selliselt tulevikku ennustada ja tahame riskida sellega, et võib-olla tõesti saame praegu väga hea hinna oma kinnisvaralt, kuid sügisel avastame, et inflatsioon on meie raha ära söönud ja me ei saagi enam samaväärset korterit osta, rääkimata paremast.

Kindlasti on võimalus, et saame natuke uhkema korteri, aga kas on mõtet hakata panuseid tegema nagu kasiinos? Siia võrrandisse tuleks lisada ka veel tehingukulud, mis teevad riskimise veel kallimaks. Seetõttu mi-

na oma üürikortereid hetkel, kuigi turg tundub äärmiselt ahvatlev, müüma ei kipu.

Aga kui on raha uue investeerimiskorteri ostmiseks, kuid kahtled, kas osta praegu või oodata ära sügis? See on taas väga hea küsimus, millele ei saagi keegi teine vastata kui sa ise, sest keegi ei tea ju, mis toimuma hakkab.

Minu ettevõtluskogemus on õpetanud mind, et investeerida tuleb siis, kui selleks on võimekust ja hea projekt. Ei maksa ootama jääda paremaid aegu, sest enamasti on selline tunne, et paremad ajad on olnud varem, mitte nüüd. Alati tundub just käesolev hetk kõige ebamõistlikum.

Samas igal turuolukorral on häid investeerimisvõimalusi. Olen väga seda meelt, et kinnisvara hinnad ei saa langeda sellises mahus nagu nad langesid eelmises, 2007/2008 aasta kinnisvarakriisis, sest praegu pole selliseid fundamentaalselt tasakaalust väljas näitajaid. Jah, kinnisvaraturul võivad olla kõikumised, aga need ei ole nii drastilised.

Pikaajalise stabiilse strateegia headust rõhutatakse paraku peamiselt seoses aktsiaturgudega. Fondihaldurid ei suuda pikas perspektiivis turgu üle mängida ja jäävad börsi üldistele tulemustele alla. Spekuleerimine on aktsiaturul õnnemäng, kinnisvaraturul kehtib see reegel topelt.

Spekuleerimine on aktsiaturul õnnemäng, kinnisvaraturul kehtib see reegel topelt.“

Eesti esimene raamatupidamisfirma oma äpiga.

Riihos raamatupidamisteenus julgetele ettevõtjatele!

Kolmapäev, 29. juuni 2022

Rahatarkus 7

üa ja homme osta?

Maria Roosaare

Millega peaks arvestama intressimäära fikseerides?

Mida tõenäolisemaks saab euribori tõus, seda enam on huvi intressi fikseerimise vastu. Finantsinspektsioon kaardistas pangad, kes pakuvad või plaanivad hakata pakkuma intressi fikseerimise võimalust.

Intressi fikseerimist pakuvad peaaegu kõik suuremad pangad Eestis ühes osas järjest kuni viieks aastaks. Kui laenulepingu tähtaeg on üle viie aasta, siis muutub intressimäär fikseerimise perioodi lõppedes uuesti muutuvaks, kui fikseerimist ei pikendata, ning hakkab koosnema taas euriborist ja marginaalist, mis sõltub kliendi riskiprofiilist, panga tulusoovist ja muudest asjaoludest. Oluline on lugeda oma lepingut, millised on lepinguga kaasnevad kulud, õigused ja ka kohustused.

Soov kaitsta end võimalike kodulaenu maksete suurenemise vastu tundub loogiline. Laenuvõtjale, kes on sõlminud muutuva euriboriga seotud laenulepingu, annab intressimäära fikseerimine kindluse, et intressimäär ja seega ka laenumaksete suurus tema valitud perioodil ei muutu. Selge on aga see, et pangad ei fikseeri intressi tasuta ning oma riskikalkulatsioonides intressi fikseerides arvestavad nad intressimuutuse riskiga, et mitte kahjumisse jääda ja pigem kasumit teenida.

See omakorda kujundab kliendile konkreetse toote hinna.

Fikseeritud baasintressimäära hinna lähtekoht arvutatakse rahvusvahelistel finantsturgudel eurolaenudele noteeritud intressimäära alusel, millele pank lisab oma kasumi- ja riskimarginaali ehk pank saab

kaasata finantsturgudelt pikemaks perioodiks fikseeritud intressiga ressurssi. Kuna tavapäraselt on pikema tähtajaga ressurss kallim, siis peab ka klient arvestama, et intressi fikseerimise hetkel võib panga pakutav fikseeritud intress olla kallim kui muutuv intress. Ka peab arvestama, et intresside tõustes võib panga ressursikulu kallineda kiiremini, kui madalama fikseeritud intressiga laenudelt saadav tulu.

Intressimäära fikseerimisel tuleb arvestada ka võimalusega, et laenulepingu muutmise eest võetakse tasu ja peale selle võivad koos intressimäära fikseerimisega muutuda ka teised lepingutingimused. Näiteks kui kliendi maksekäitumine ei ole olnud korrektne või pank soovib sel hetkel teenida suuremat tulu, võib see kaasa tuua kõrgema marginaali kohaldamise. Samuti peab klient arvestama võimaliku intressimääradest sõltuva lisatasuga olukorras, kus näiteks intressi languse keskkonnas soovib klient kallimalt fikseeritud intressilt tagasi minna odavamale muutuvale intressile.

Tähelepanu tuleb pöörata ka olukorrale, kus laenusaaja võib soovida laenu ennetähtaegselt tagasi maksta. Sellisel juhul võib laenu tagastamise kulu olla erinev, võrreldes fikseeritud ja muutuva intressiga lepingul. Iga tehingu sõlmimisega kaasneb kulu ning see kajastub kliendile laenuhinnas. Seetõttu tuleks kliendil hinnata, kas fikseerimisega pakutav meelerahu on talle vastuvõetav.

MARI PUUSAAG -TAMM

finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve osakonna juht

%

l e d n i k m Pare ! s u t s u n n e e n u d u i u k

stor! e v n ii k is r r ĞǀĂƐƐĞ͕ ŬƵŝĚ ŬĂ Ă o ƚ t Ě s ǀĂ e Ă v Ɛƚ Ƃ in Ƃ a Ɛ Ě Täna on ig ͕ ŝĚƵĮƌŵĂĚ ũĂ ŝƐĞŐŝ ǀĂŶĂĚ ĞƩĞǀƁƩĞ ůŐŝƚĂĚĂ ƉƌŽƚƐĞƐƐĞ Ŭƺůů ƚĂŐĂŶƚũćƌĞůĞ͕ Ě ƐĞ ͊ <ƌƺƉƚŽǀĂůƵƵƚĂĚ ĞĂĚůĂƐĞĚ ŽƐŬĂǀĂ Ɛƚ Ƶ Ě Ŷ ũĂ ď͕ ŽŶ ůŽƚŽŵćŶŐ Ă ƌƵ D Ğ ͘ ƐĞ ůƚ ůŝ ƚƵ Ă Ă ƌĞ ŵ ƚ ŝƐ ƚĂ Ğ Ž Ŷ Ž ůŝŶĞ ŬƵŬƵǀĂĚ Ɛƚ ƐĞŝŶĂ ŶŝŶŐ ŵŝů Ă ŝŶ Ğ Ɛ Ŷ Ž Ě ƐĞ Ƶ ŬƵŝĚ ĞŶŶƵƐƚ

Ğ ĞĞƐƚ͍ ŝƐ ŵ ůĂ Ƶ Ɛ Ă Ś Ă ƌ Ă ď ŶƵƺŚŝƐƚƵ ŽŶ Ă Ğ Ă ǀ Ͳů Ă ŝƵ Ž ŵ , ͘ Ž Ɵ Ă ůĂ ƚ Ɛ Ă ď ć <ƵŝĚĂƐ Ɖć ĂũĂǀĂĚ ƚƵůƵ ƚŽŽƚŵŝƐĞŬƐ ŬĂƉŝƚĂůŝ͕ ůĞŝĚƵ ŝŵĞƐƚĞ ǀĂďĂ ƌĂŚĂŐĂ͘ ƚĞ ŝŶ

,ćŝĚ ŝĚĞŝĚ͕ ŵŝƐ ǀ ĞĞĚ ŬŽŬŬƵ ƐŝŝŶƐĞ ŝĚ ƌƚ ć ć ǀ ŝŝď Ğ ŶŝŶŐ ŵĂŬƐĂŵĞ ǀ ƐƐ ŝƐ Ğ Ɛƚ ŵ Ɵ Ɛ͕ ŐĂ ƚƵ ƚĂ ƐƵ Ƶ Ă Ŷ Ğ ůŝŬ Ğ ũĂ ůĂ ŬŽŐƵŬŽŶĚ ĞƐƚĞ ƉƌŽũĞŬƟĚĞƐƐ ŝŵ ŝŶ Ğ ŽŶŝ ŵƁũƵƐŝĚ͘ ŝŬ ŝŽ ƚů ƚƐ ǀƁ Ă Ğ Ň Ʃ ŝŶ Ğ Ă Ğ Ě ŵ Ă Ğ Ě Ŷ Ŷ ǀĞ ^ƺ ď ůĞĞǀĞ ŝŶƚƌĞƐƐŝ͕ ŵŝƐ ĂŝƚĂ ƚ ůŝƐ ƌŝ ć ć ǀ ůĞ ũĂ Ă Ɛƚ ŚŽŝƵ

ƁŝŐŝůĞ͕ Ŭ ď Ɵ Ś Ğ Ŭ ͕͟ >

/s d /^& ^ iintress 8%! r /D e Z

le

d te ^ s

iu s o h /E ͞ le Ă Ŷ te PĞůĚĞƐ ŵćƌŐƵƐƁ i 3. juulini 2022 avatud 3-aastas kun HELISTAGE

KÜLASTAGE MEIE TEENINDUSSAALI

VAADAKE LISA

686 4083

Tallinn, Kawe Plaza I korrus, Pärnu mnt 15. E-R 9-17

www.kodumaakapital.ee

dćŚĞůĞƉĂŶƵ͊ dĞŐĞŵŝƐƚ ŽŶ ĮŶĂŶƚƐƚĞĞŶƵƐĞŐĂ͘ dƵƚǀƵ ƟŶŐŝŵƵƐƚĞŐĂ ǁǁǁ͘ŬŽĚƵŵĂĂŬĂƉŝƚĂů͘ĞĞ ŶŝŶŐ ǀĂũĂĚƵƐĞů ŬŽŶƐƵůƚĞĞƌŝ ĂƐũĂƚƵŶĚũĂŐĂ͘

Kolmapäev, 29. juuni 2022

8 Rahatarkus

30 aastat Eesti kinnisvaraturgu Martin Ahven

Eesti kinnisvaraturg on 30 aasta jooksul näinud suuri võite ja valusaid kaotusi, teinud läbi tohutuid arenguetappe ning jõudnud lõpuks maailmatasemele. Pärast taasiseseisvumist algas kinnisvaraturu vaikne ülesehitustöö. Tulid omandireform ja vara ostu-müügitehingud mitmes valuutas. Kinnisvaraturu kui selliseni jõuti umbes viie-kuue aastaga.

1992 | Niinimetatud Lollidemaa esiletõus. Seal avaldus selle aja arusaam luksusest, kus igaüks tegi, kuidas oskas, eeskujuks teleseriaalidest nähtud rikkus. Ühes majas oli koguni kümme purskkaevu, samas polnud elamupiirkonnas isegi kanalisatsiooni.

1993 | Vaikselt levis euroremont, mis tavaliselt tähendas kipsplaati, plastaknaid, uuendatud sanitaarsõlme ja alati heledaid toone. Hiljem lisandus massiline ruumide avardamine, mis tüüphoonetes tähendas köögi ja elutoa vahelise seina lammutamist.

Arvestati vaid korteri siseruumiga — kui soov oli akende raamistust võis stiili korteriga sobitada, siis nii ka tehti, hoolimata sellest, kuidas see maja fassaadile mõjub.

Euroremont tegi võidukäiku kõikjal, kaasa arvatud arhitektuurimälestistes ja vanalinnades. Kohati usuti, et vana imiteerimine lisab kinnisvarale veelgi väärtust. Ajalugu väärtustav renoveerimine hakkas levima alles käesoleva sajandi algul.

Tänu riigikogus vastuvõetud asjaõigusseadusele hakkas ajakirjandus aktiivsemalt tutvustama selliseid mõisteid, nagu kinnisasi, kinnisvara ja kinnistusraamat. Selgitati ka seda, kuidas üldse saab omanikuks ja mida see päriselt tähendab.

1994 | 4. oktoobril avati Tallinnas Eesti esimene supermarket, Eesti Tarbijate Keskühistule (ETK) kuulunud Tihniku Maksimarket. See oli populaarne ka lõunanaabrite juures, kes korraldasid pealinna lausa erireise ja käisid suurtes kogustes tehnikat ostmas. Praeguste standardite järgi asus see pood täiesti kõrvalises kohas, aga oli eriline, sest kõike sai ju ühest kohast. Me olime õnnelikud. Aastal 2000 pood suleti.

1995 | Hakati propageerima kergkonstruktsioonidele ra-

Aldo Luud

jatavaid optimaalse suurusega kvaliteetseid eramuid. Senisest massiivsest kivimajast, mille üldpind oli enamasti 200—300 m², hakati taganema.

1996 | Tallinnas Liivalaia tänavas valmis Hansapanga peahoone esimene korpus, mis juhatas sisse esinduslike pangamajade ehituslaine. Valminud kompleks koosneb kahest omavahel ühendatud majast, mis läks maksma ligi 300 miljonit krooni.

Uusi kortereid hakati üha enam müüma kinnisasjadena.

1996. aasta 1. oktoobril kirjutas Õhtuleht: „Kinnisvarabüroo Uus Maa vahendab kortereid peatselt valmivas elumajas Reinvaldi tänaval, kusjuures iga korter müüakse eraldi kinnisasjana.

Ostjale on selline variant soodsam, leiab Uus Maa tegevdirektor Urmas Laur. Seni on kinnis kinnisvarabürood valdavalt müünud uusi kortereid vallasvarana. Ka erastatud korterid on praegu vallasvara, kuna maad korteri juurde ei kuulu.“ 1997 | Tallinnas valmis esimene etapp Kristiine kaubandusja teeninduskeskusest ja bensiinijaam hoone ees.

Avati esimene uus kaubamaja Viljandis — Eliise keskus Männimäel ja Port Arturi kaubanduskeskus Pärnus.

1998 | Uksed avas Rocca al Mare kaubanduskeskus, suurim omataoline ostukoht Eestis. Tallinnas Vabaduse väljakul valmis klaasmaja ehk Kawe Plaza, Tartus Emajõe ärikeskus, mida tuntakse rohkem küll Plasku nime all. Jõhvis Narva mnt 10 avati Ida-Virumaa esimene moodne kaubanduskeskus (millele üsna pea järgnes Narvas Astri keskus), mida rahvas hakkas kutsuma Titanicuks, sest hoone meenutavat uppuvat laeva. Kohe selle kõrval avati 2006. aastal Jewe kaubanduskeskus, millele usinad kohalikud samuti nime välja mõtlesid — Madrats, sest esmane fassaadi värvilahendus oli triibuline.

1999 | Tallinnas Tartu maanteel, sel ajal veel keset puitmaju, valmis uue aja esimene kõrghoone — Ühispanga peakontor.

Hoone rajamise mõtted olid mitu aastat õhus olnud ja tekitanud palju vastakaid tundeid eelkõige just

seetõttu, kuidas uus torn sobitub vanalinna siluetiga.

Valmis korterelamu Tallinna südalinnas Kentmanni 15, mis paistis silma luksusega, sh võimalusega sõita liftiga otse korterisse.

2000 | Tallinnas Rävala puiesteel valmis hotell Radisson SAS. Soovides Tallinna kõrgeima hoone tiitlit, paigaldati maja katusele punane „pulk“, mis kergitas hoone kõrvalasuvast Ühispanga tornist kõrgemaks.

Tallinnas Koplis Ankru tänaval valmis esimene linna sotsiaalmaja.

2001 | Tartus avati Lõunakeskus.

2004 | Tallinna keskpunktis valmis Viru keskus.

2005 | Algas Ülemiste City, 36 hektari suurusele territooriumile rajatava äri äri- ja innovatsioo innovatsioonilinnaku ehitus.

Majandusbuumiga kaasnenud kinnisvaratehingute hulga tippaeg. Hinnarekordid löödi aga 2007. aastal, kui tehingute hulk oli juba langemas.

2006 | Eesti kinnisvaraarenduse turul kogus

aina enam tuntust Tallinna piiril asuv Peetri küla, millest on nüüdseks saanud peaaegu 6000 elanikuga alevik, kus on oma keskus, kool, lasteaed jne.

2007 | Tallinna kesklinnas Tornimäel valmis Eesti kõrgeima äri- ja eluhoone tiitlit hoidev Kaksiktorn. Kahe viimase korruse korterite müügiks korraldati oksjon, kus korterite ruutmeetri hinnaks kujunes pea 8000 eurot.

Tallinnas algas Rotermanni kvartali arendamine ja asutati Telliskivi Loomelinnak. Sellega paralleelselt hakati väärtustama ka puitasumeid, nagu Kalamaja, Pelgulinn jne.

2008 | Tallinnas Mustamäe tagaosas Mäepealse tänava tühermaal sai hoonestamine hoo sisse kolme esimese korterelamuga, millest on välja kasvanud piirkonna suurem areng koos Tallinna tehnikaülikooli innovatsioonilinnaku ja teiste elupiirkondadega.

Tartus valmis linna kõrgeim eluhoone, 23korruseline Tigutorn.

2009 | Majanduskriis ja kinnisvaraturu kokkuvarisemine. Taastumise esimesi märke hakkasime nägema teisel poolaastal.

Tallinnas Teatri väljakul valmis Solarise kaubandus- ja vabaajakeskus, millele eelnes protestide saatel käinud poliitharidusmaja, hilisema Sakala keskuse lammutamine.

2013 | Tõsisema hoo sai sisse Tallinnas Noblessneri kvartali arendus.

2014 | Valmis Navigatori büroohoone Tallinnas Laeva tänav 2, mis juhatas sisse kaua aega õnnetus seisus olnud maa-ala hoonestamise vanalinna ja sadama vahelises piirkonnas.

2016 | Tõelise hoo said sisse kinnisvara ühisrahastusplatvormid, mis meelitasid investeerima ka väikeste summadega. Üsna kiirelt sai sellest justkui rahvasport.

2017 | Kinnisvaraturul hakati taas rääkima buumist, mis väljendus eelkõige uute korterite hoogsas ehitamises ja hinnatõusus.

2018 | Alustati nn Kopli liinide arendamist Tallinnas.

2020 | Märtsis maailm muutus ja algas koroonapandeemia. Kui esimene kriisikuu möödus turu madalseisus, siis edaspidi hakkas vaikne taastumine, mis sügiseks jõudis juba arvestatava tehingumahuni. Rohkem jäi vinduma üüriturg, mis ujutati üle seniste lühiüürikorteritega.

2021 | Taastumisest sa investeerimisfestival, millele omajagu andis vunki juurde pensionireform. Suure ostulainega löödii üha uusi hinnarekordeid ja lõpuks jõuti defitsiidini.

2022 | Sõda Ukrainas tekitas tohutu põgenikelaine, mis jõudiss ka Eestisse. Nii tekkis siinsele e üüriturule enneolematu surve,, mida iseloomustab hästi fakt, ett äsja portaali üles pandud kolmetoalise Tallinna magalakorteri kuulutuse peale reageeriss kohe 40 huvilist.

RISTO VÄHI

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik

Arno Saar

Kolmapäev, 29. juuni 2022

Rahatarkus 9

Kolmapäev, 29. juuni 2022

10 Rahatarkus Unsplash

Erakogu

SIRLE TRUUTS

Ettevõtluskoolitaja ja -mentor

Iga ettevõte saab alguse unistusest, mis võib inimest tabada täiesti ootamatult kas kosutaval tervisekõnnil, pikal autosõidul või hea sõbraga kohtumisel. See hetk on ühtlasi sügavam taipamine muutuste võimalikkusest, kui inimeses sünnib ettevõtja.

Sageli võib pärast ettevõtlusmõtte tekkimist mööduda aastaid, sest mugavustsoon, hirm või ebakindlus võtavad üle juhtrolli ettevõtlusunistuse elluviimisel. Ebakindlus takistab tegutsemast, toetades ettevõtlusimpeeriumi loomist oma unistustes, aga mitte reaalsuses.

Olen koolitanud ja nõustanud sadu alustavaid ettevõtjaid. Olen olnud tunnistajaks nii äriideede sünnile kui ka nende surmale.

Kahjuks jääb oluliselt rohkem ettevõtlusunistusi täide viimata, võrreldes nendega, mis ellu viiakse. Miks jäävad paljud ettevõtlusunistused täide viimata?

Sageli võib pärast ettevõtlusmõtte tekkimist mööduda aastaid, sest mugavustsoon, hirm või ebakindlus võtavad üle juhtrolli ettevõtlusunistuse elluviimisel. Ebakindlus takistab tegutsemast, toetades ettevõtlusimpeeriumi loomist oma unistustes, aga mitte reaalsuses.“

1. Ettevõtja jääb unistusse kinni Ettevõtlus saab alguse unistusest muuta nii iseenda kui ka klientide elu. Arvan, et ettevõtlus peaks alati toetuma unistusele, kuna nii on see seotud inimese sisemise motivatsiooni ja emotsioonidega. Pelgalt ratsionaalne eesmärk ettevõtlusest ei pruugi pikaajaliselt ellu jääda, sest kui näiteks rahalise eesmärgini jõudmine võtab esialgsest arvatust kauem aega, siis kaob ka motivatsioon.

Kõige parem viis unistusest välja saada on kaasata klient toote või teenuse arendusse ja turundusse, korralda näiteks kliendiküsitlus või -intervjuu. Kliendi tegelik arvamus või tarbimiseelistus võib alustavat ettevõtjat šokeerida.

2. Ettevõtluses peitub „kurat“ detailides Mida mõtlen? Mõistsin ise selle tähendust sotsiaalmeedias reklaami tehas, kui esialgne reklaam inimestele väga korda ei läinud ja müük oli väga väike.

Samal ajal õppisin TalTechis digiturundust ja koolitaja Teet Torimi värvikate praktiliste näidete ja juhendamisega muutsin reklaamis kliendi tegevuse üleskutse sõnastust. Ja üllatus-üllatus! Müük aktiveerus nii, et ladu sai tühjaks müüdud.

Ettevõtluskoolitusel osalejatel on alguses oma äriidee või ettevõtlusmõtted sageli liiga üldised. Klientidena nähakse kõiki kliente, konkurentidena mitte kedagi ja turundust tehakse kõikides kanalites. Tundub tuttav? Kui nii, siis võibki ebaõnne

Sirle Truuts

Viis põhjust, miks ettevõtlus jääb unistuseks põhjus olla liigne üldistus. Detailidesse süvenedes selgub, et kõigiks tegevusteks pole ressurssi ja edu peitub pigem paremas fookuses. Tõsi, teinekord tulebki teha kümme korda valesti, et jõuda lahenduseni, mis töötab ideaalselt! Ole oma valdkonna vastu detailselt uudishimulik.

Vali välja oma kliendisegment ja pühendu täielikult talle. Katseta, muuda, katseta, muuda — ja ühel hetkel tuleb ka tulemus!

3. Enne passiivset heaolu on vaja teha palju aktiivset tööd!

Aeg-ajalt jõuavad ettevõtluskoolitusele inimesed, kes on palgatööl tõsiselt läbi põlenud ja andnud endale lubaduse, et edaspidine elu peab muutuma. Olles ise mitu korda palgatöötajana suure leegiga läbi põlenud, siis tean seda tunnet. Tugeva läbipõlemise kogemusega inimesel võib tekkida ettevõtluses intensiivsematel töötamise perioodidel alateadlikult võitle-põgenetardu reaktsioon. Mõistusega

justkui tead, mida teha, kuid reaalsuses ei suuda diivanilt püsti tõusta. Lühiajalised taastumishetked ei mõju ettevõtlusele. Kuid kui tardud või põgened asendustegevustesse pikalt, siis tuleb negatiivse läbipõlemisega tegeleda.

Meedia fookuses on ettevõtluse edulood, seega kujutlus ettevõtlusest ei pruugi olla täpne.

Ettevõtlus pole üksnes passiivne heaolu, selleni jõudmine nõuab sageli aastatepikkust aktiivset tööd.

Kui passiivne heaolu on väga oluline motivaator, siis see tuleb tuua juba alguses igapäevaellu, nii et ettevõtlus ei kannataks.

Näiteks mul on nn laisad esmaspäevad, kui ma võimalusel ei plaani kohtumisi, käin trennis ja ajan loomingulisemaid asju.

4. „Eristu või sure!“ pole pelgalt lause, vaid ettevõtja igapäevaelu Eristumine tähendab ettevõtluses ainulaadsust. Siinkohal suur tunnustus kõigile alusta-

vatele ettevõtjatele, sest eristumisvõimaluste märkamist ja julgust erinevaks lähenemiseks on alustavates ettevõtjates piisavalt. Kuid ometigi ei jõuta tulemusteni. Miks? Ühe põhjusena, miks eristumine ei tööta, on see, et eristumise eest ka raha maksvaid kliente pole piisavalt.

Sageli on probleem selles, et ettevõtja on äriidee arendamisel liigselt üldistanud oma klientide mahtu stiilis „Minu klientideks on kõik inimesed“. Klient võib tegelikult olemasoleva lahenduse üle olla väga õnnelik või on harjumust liiga ebamugav muuta.

Teine probleemi põhjus on ettevõtja vähene turundus ehk kliendid lihtsalt ei tea tootest või teenusest. Öeldakse ikka, et eestlase müügistiil on agressiivne ootamine.

Kaasa klient võimalikult vara oma ettevõtluse arendamisse ja turundust tee pigem rohkem, kui vähem. Sageli on ettevõtjal hirm, et ta ei jõua tellimu-

si ära täita. Tegele probleemiga alles siis, kui see käes on!

5. Kas ettevõtluseks ollakse ikkagi päriselt valmis? „Ettevõtlus on parim enesearenguprogramm,“ ütlevad kogenud ettevõtjad. See tähendab pidevat iseenda avastamist, teadvustamist ja kompromisse. Kõik see ei pruugi alati olla meeldiv.

Teoorias oleme kõigeks valmis, aga kas ka praktikas? Ettevõtluskoolitus on tänuväärne võimalus kogeda ettevõtlust juba teoorias olematu riskiga, sest tavaliselt need takistused või probleemid, mis tulevad esile koolituse ajal, esinevad ka hiljem.

Näiteks toimetulek motivatsiooni hoidmisega, enesejuhtimisega või hirmudega. Ettevõtlus pole nii põnev, et olla sellest haaratud kogu järgneva elu 100%.

Olen märganud, et esimene motivatsiooni kriis toimub pärast 4-5 nädalat, kui koolitusel hakkavad kodused tööd hilinema ja isiklik elu muutub ettevõtlusu-

nistusest olulisemaks. Tavaliselt on see peale hinnastamise ja turu teemat, kui selgub, et tegelikkuses on vaja soovitud tulemuse saavutamiseks oluliselt rohkem teha. Selles etapis tulevad sageli ka üles esimesed hirmud, sest klientide hulk, kelleni tuleb jõuda, võib olla oluliselt suurem.

Tuleta meelde, miks soovid hakata ettevõtjaks. Ja teinekord tuleb ennast lihtsalt sundida tööd tegema, sest äriidee arendus ja ettevõtlus sünnivad üksnes aktiivse tegevuse kaudu. Viis esimest minutit on ebamugavad, aga pärast seda läheb oluliselt kergemaks. Olen põhikohaga ettevõtja alates 2016. aastast ja sellesse aega mahub rohkelt ka motivatsiooni langusi ja hambad ristis jõuga tegemist, sest mul on vastus küsimusele — miks ma seda teen. Peale selle aitab motivatsioonile oluliselt kaasa ka ettevõtluseesmärkide seostamine isiklike eesmärkidega ehk saavutatud müügitulu ja kasumi seos oma isiklikus elus plaanitavate muutustega.

Äriregistri info vabaks andmisega soovitakse toetada majanduskasvu Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile määruse eelnõu, mille alusel soovib 1. septembril kaotada e-äriregistrist päringu tegemise tasud. Tasude kaotamise eesmärk on läbipaistvuse suurendamine ettevõtlussektoris ning uute andmepõhiste teenuste arendamise soosimine.

Justiitsminister Maris Lauri (pildil) sõnul luuakse ettevõttele

eeldused kasutamaks asutamaks avalikes andmetes dmetes peituvat potentsiaali, ntsiaali, et toetada majanduskasjanduskasvu ja luua uus töökohti. „Riigi valduses lduses olev teave on viimase pea kahekümekümne aasta jooksul oksul kasvanud nii ii

mahult kui ka sisult ning seda taaskasutada teavet tuleks taask ühiskonnas nii palju pa kui võiettevõtted malik. Ka Eesti et avaandmete on loonud avaan teenuseid ja saaabil uusi teenus laiemat edu,“ vutanud laiem sõnas ta.

Teine oluline eesmärk on läbieesmär paistvuse suurenpaistvu

Renee Altrov / Stenbocki maja

damine ettevõtlussektoris. „Läbipaistvus ettevõtluses on ülioluline. See on küsimus usaldusest, aga ka korruptsioonist. Kipume unustama, et korruptsiooni on ka erasektoris ja ettevõtluses. Kuigi seal on seda keerulisem määratleda, näitavad uuringud, et ärikorruptsioon ohustab üldist majanduskeskkonda ja tekitab ebavõrdsust, mõjutab toodete ja teenuste

kvaliteeti ning võib kujutada isegi ohtu inimeste tervisele,“ selgitas Lauri. „Lisaks on tarbijatele ja ettevõtjatele üha olulisemad ka eetilised küsimused ja muutunud väärtushinnangud. Viimastel kuudel oleme näinud, et nii ettevõtja kui ka tarbija peavad ja tahavad teenuseid tarbides ja uusi ärisidemeid luues teada, kes on juriidili-

se isikuga seotud isikud, nt osanikud ja tegelikud kasusaajad,“ ütles justiitsminister.

Ainsana jääb tasu kehtima mittetulundusühingute avalike toimikute dokumentide eest, kuna need võivad sisaldada eriliiki isikuandmeid, mis peaksid olema lisameetmetega kaitstud avalikku kasutusse andmise eest.

MARILIIS PINN

Kolmapäev, 29. juuni 2022

Rahatarkus 11

REKLAAMTEKST

Igaüks on investor Kui mitte rahainvestor, siis näiteks ... ajainvestor. Või energiainvestor.

Kõigil meil on eesmärgid. Ja me investeerime aega ja energiat tegevustele, mis nende eesmärkide täitumisele kaasa aitavad.

Pikas plaanis määrab aktsia hinna ettevõtte kasvupotentsiaal, kasumlikkus ja dividendi (ehk väljamakstava kasumiosa) suurus. Ehk lühidalt: mida edukam ettevõte, seda enam ettevõtte väärtus (ja aktsia hind) kasvab.

OODATAV TOOTLUS JA RISK Näiteks investeerib kitarrimängu õppija aega ja energiat pilli harjutamisele, et tunda muusikast rõõmu ja olla loovam. Või et saada professionaalseks kitarristiks. Samuti investeerib metsas sörkija aega ja energiat parema enesetunde ja tervise saavutamiseks.

Niisiis on investeerimine panustamine paremale homsele. Et tulevikku ette ei näe, ei ole kunagi võimalik väita, et kõik eesmärgid õnnestub täielikult täita. Tulevik on alati ebaselge ning see tähendab, et iga ettevõtmine ja iga investeering hõlmab endas riski.

Pole olemas riskivaba investeeringut.

Elu on aga alati edasi viinud inimeste uudishimu ja nende tahe teha asju uutmoodi, paremini, targemalt. Ja selleks on vaja võtta läbimõeldud riske.

Rääkides konkreetsemalt rahalistest investeeringutest, on asjade paremini tegemisega kaasnevast heaolu kasvust võimalik osa saada kahte moodi: olla ise ettevõtja või olla investor.

MIS ON BÖRS? MIS ON AKTSIA? Börsid kui ühed vanimad investeerimiskeskkonnad on maailmas tegutsenud juba rohkem kui 400 aastat. Selle aja jooksul on börsid tõestanud end kõige vastupidavama kohana, kus saavad kokku investorite raha ja ettevõtjate ideed. Kasvuambitsioon ja innovatsioon? Need on börsi DNAs. Börs on turg ehk kauplemiskeskkond, MIS väärtpaberite hindu EI KUJUNDA, kuid KUS väärtpaberite hinnad KUJUNEVAD.

Üks tuntumaid väärtpabereid ehk aktsia on tükike ettevõttest. Seega kui omad mõnes ettevõttes kas või ühte aktsiat, võid end täieõiguslikult ettevõtte kaasomanikuks pidada.

Aktsiate hinnad võivad muutuda sekunditega ja teha börsipäeva jooksul läbi olulisi kõikumisi, rääkimata pikematest perioodidest.

Kuid mis määrab ettevõtte aktsia hinna?

Igapäevaselt paneb aktsia hinna börsil paika nõudluse ja pakkumise vahekord ehk teisisõnu: hind kujuneb investorite tehtud ostu- ja müügitehingute tulemusel.

Esimene tehing tee alles siis, kui saad aru: • miks investeerid ja millist riski talud • kuidas kujunevad väärtpaberite hinnad • mis vahe on investeerimisel ja spekuleerimisel • miks tuleb investeerimist vaadata kui maratoni, mitte sprinti • mis on turu- ja mis limiithinnaga tehingukorraldus

Investori jaoks on oluline vahet teha riskil, mis kaasneb investeeringuga väiksemasse ja alustavasse ettevõttesse ja mis kaasneb investeeringuga suuremasse ja stabiilsemasse ettevõttesse. Rusikareegel on, et mida ebaküpsema ettevõttega on tegu, seda suurem on sellesse ettevõttesse investeerimise risk ja vastupidi. Samal ajal tuleb tähele panna, et oodatav tootlus ja risk on omavahel võrdelises seoses: mida suurem on oodatav tootlus, seda suurem on risk ja vastupidi.

Investeeringu tegemiseks ei kulu tänapäeval rohkem aega ega hiireklikke kui internetipangas rahaülekande tegemiseks.

Aga hoolimata sellest, et tehinguid teha on tõepoolest lihtsamast lihtsam, soovib igaüks meist lõpuks teha EDUKAID tehinguid. Ja edukate tehingute tegemiseks tuleb end kõigepealt teemaga kurssi viia.

Esimene samm? Haara kätte mõni investeerimisraamat (palju häid raamatuid on saadaval ka eesti keeles ja Eesti autorite poolt) ja tööta see läbi.

12 Rahatarkus

Kolmapäev, 29. juuni 2022