Sport Ekstra/Õhtulehe olümpiaajakiri august 2016

TUTVUSTAME EESTI KOONDIST RIO DE JANEIRO OLÜMPIAMÄNGUDEL

t r o Sp A R T S K E

GERD KANTER – vigastuste kiuste medalilahingus!

Laura Oks

iri

piaajak

he olüm Õhtule T 2016

AUGUS

Laura Oks

ERIKA KIRPU, Rio olümpia säravaim mõõk!

Kes võidaks korvpallilahingu USA–MAAILM? Eesti ja Brasiilia spordi üllatavad kokkupuutepunktid Mida saavutaksid Eesti sõudjad veepallis?

Või poksis? Või vibulaskmises?

ISSN 2504-589X

Kolmikõed Luiged, brasside suur jalgpalliprobleem, Mart Seim külmakambris, maratonijooksja mõtted Hind 3,50 €

48" 121 cm Full HD

A+

energiaklass

48V750

USBsalvestus

200 Hz

USBvideo

Smart TV HübriidTV wifi

Hinnad kehtivad 01.08.2016 kuni 31.08.2016 või kuni kaupa jätkub

Kiiremini 399.

99

Kõrgemale Kaugemale 43" 109 cm 43LED5000

Full HD

A

energiaklass

200 Hz

USB salvestus

USB video

55"

USB video

A+

energiaklass

700 Hz

USB salvestus

Smart TV HübriidTV wifi

138 cm

299.

99

UE55J6282

TALLINN: Viru keskus (6 668 160), Kristiine keskus (6 668 116), Rocca Al Mare keskus (6 668 155), Ülemiste keskus (6 668 159), Järve keskus (6 668 154), Lasnamäe Centrum (6 668 128), Mustika keskus (6 668 151), Tallinna lennujaam(58 550 484); TARTU: Tasku keskus (666 8163), Lõunakeskus (6 668 153), kaubanduskeskus Eeden (6 668 164); JÕHVI: kaubanduskeskus Tsentraal (6 668 168); KURESSAARE: Auriga keskus (6 668 117); NARVA: Fama keskus (6 668 169); PAIDE: Paide Maksimarket (6 668 124); PÄRNU: Kaubamajakas (6 668 152); RAKVERE: Põhjakeskus (6 668 177); RAPLA: Rappeli keskus (6 668 174); VALGA: Valga Maxima (6 668 121); VILJANDI: Viljandi Centrum (6 668 166); VÕRU: Kagukeskus (6 668 173).

e-pood www.KLICK.ee

Full HD

699.

99

REUTERS/SCANPIX

Nagu tavaks on saanud, saab kõik olümpiamängudeks valmis viimasel hetkel.

Rio de Janeiro polnud ega pole erand.

Sport lihtsalt peab võitma!

Suurte spordivõistluste eel tuleb paraku juba mõnda aega avaldada ennekõike lootust, et võistlused toimuksid ilma ekstsessideta. Rio de Janeiro olümpiamängud pole erand. Isegi kui terrorioht ei pruugi Brasiilias olla sama kõrge, kui suve alguses jalgpalli EMil Prantsusmaal, pole see kindlasti olematu. Maailma on lihtsalt praegu tugevasti pragunenud.

Ideaalis võiksid olümpiamängud lõhesid natukenegi parandada ja paigata.

Võistluste eesmärk on ju vaimustada ja innustada. Olümpia eel lahvatanud dopinguskandaali toime oli paraku vastupidine – ta tülgastas ja külvas vimma (ükskõik, kumma mätta otsast vaadata).

Rahvusvahelises jalgpallis viimased paar aastat kestnud skandaalid on õnneks tõestanud, et kabinettides toimuv ei suuda varjutada võistlusi areenil. Kui start antakse, varjutab võistlus kõik muu. See on hea. Sportlased väärivad neile osaks saavat tähelepanu ja tunnustust. Pole mingit kahtlust, et maailma parimad atleetid pakuvad Rio de Janeiros meile ohtralt ilusaid elamusi.

See, et mitmed tulemused tuleb nelja, kaheksa või kümne aasta pärast seoses dopinguproovide järeltestimisega ümber vaadata, on paratamatu. Teisiti talitamine tähendaks alistumist pettusele, mis oleks üdini ebasportlik.

Televiisorist võistlusi jälgiva Eesti inimese jaoks on algav olümpia eriline, sest sedavõrd mitmekesist pildi- ja kanalivalikut pole varem nähtud – olümpiaprogrammi edastavad kokku 11 kanalit (loe täpsemalt lk 72-73), mis aitab loodetavasti rahuldada pea kõik nõudlikumad soovid ning annab eestlastele võimaluse tutvuda meie jaoks mitte nii harjumuspärast aladega.

Soovitan võtta aeg ja vaadata paari maahokimängu, kärestikuslaalomi naali või taekwondod. Meie jaoks on nimetatud küll üpriski võõrad spordialad, ent olümpiamängudel nähtav absoluutne tipptase on parim variant silmaringi laiendamiseks. Äkki hakkab meeldimagi. Õhtulehe ajakirjanikud Rios on kogenud Deivil Tserp ning noored ja vihased Merili Luuk ja Viljar Voog. Trio on ideedest tulvil ja hakkamist täis! Olümpia võimalikult mitmekülgse ja põneva kajastuse eest veebis ja paberlehes hoolitseb terve Õhtulehe sporditoimetus. Püsime üheskoos olümpialainel!

OTT JÄRVELA Õhtulehe sporditoimetuse juhataja

SISUKORD 5 10 18 20 26 31

Erika Kirpu Gerd Kanter Mart Seim Eesti ja Brasiilia Rio de Janeiro Kolmikõed Luiged

34 40 47 50

Michael Phelps

58

Sõudespekulatsioonid

64 69

Roman Fosti

74 78 82

USA korvpall Brasiilia jalgpall Eesti suveolümpial

Perekond Rammod Olümpia tulevik Usain Bolt Eestlaste võistluskava

Sport EKSTRA Toimetaja Reklaam

Ott Järvela Marko Tiidelepp

Väljaandja

AS SL Õhtuleht

Trükk

Tel 614 4095

Narva mnt 13, 10151 Tallinn

AS Printall

Kõik Sport Ekstras avaldatud artiklid, fotod ja illustratsioonid on autoriõigusega kaitstud teosed, mille kasutuse reeglid on sätestatud autoriõiguse seaduses. Rõhutame, et nende reprodutseerimine ja levitamine ilma AS SL Õhtulehe kirjaliku nõusolekuta on keelatud.

“Ma isegi ei teadnud, et võin nii õnnelik olla!”

Erika Kirpu Usume ja toetame

Ela kaasa noortele sportlastele

Teenust osutab ERGO Insurance SE. Tutvu tingimustega www.ergo.ee, vajaduse korral pea nõu ERGO spetsialistiga.

ERIKA KIRPU

Eesti epeevehkleja 7 eripalgelist tahku

5

ERIKA KIRPU: vahel on võistluste ajal tunne, et ma plahvatan!

Välimuselt põhjamaiselt karge, seesmiselt temperamentne tulesäde. Mis teeb epeevehkleja Erika Kirpust (24) just selle sportlase, kes 6. augustil individuaalset ja 11. augustil võistkondlikku olümpiakulda püüdma läheb?

MERILI LUUK merili.luuk@ohtuleht.ee

Venemaal sündinud, aga eestlane Erika on sündinud Moskvas, kuid elas seal kõigest poolteist kuud. Tema ema ja isa elasid juba Tartus, kuid Erika ema otsustas ämmaemandast vanema tõttu just Venemaa pealinnas sünnitada.

«Tunnen end pigem eestlasena - üritan rohkem eesti keelt rääkida, mul on Eesti pass, laulan Eesti hümni. Olen vahel kommentaaridest näinud, et keegi kirjutab rahvuse kohta natuke halvustavalt. Aga et keegi tänaval tuleks ja ütleks mulle, et sa oled ju venelane - mkmm! Ma olen isegi üllatunud, iga päev keegi tuleb ja ütleb mõne hea sõna. See on väga tore!»

Tee laia ilma algas Tartust Erika ema Irina ja isa Viktor on mõlemad vehklemistreenerid ning isa on tulnud nii Eesti kui Valgevene meistriks. Vanemad on tema teerajajad ning olgugi, et praeguseks elab Erika juba neljandat aastat kodulinnast Tartust eemal, on ülikoolilinna tagasi minna soe tunne.

«Ausalt öeldes ma isegi ei mäleta seda hetke, millal võtsin esimest korda mõõga kätte või hakkasin vehklemisasendis liikuma. See võis olla siis, kui ema alustas treenerikarjääri ning mina pidin temaga kaasa minema. Aga isegi siis olid kõik tema trenni tulnud väikesed lapsed vanemad kui mina. Vaikselt võtsin mõõga kätte, vaatasin seda. Ja ühel hetkel hakkas juba tulema, et tüdrukute ja poiste vahel käis võitlus: kaklesime ja karjusime üksteise peale. Võit oli tähtis!

Mulle meeldis väikesena ehitada: ükskõik, mida, aga peaasi, et sain. Otsisin endale ka muid hobisid, käisin tantsimas, võrkpalli mängimas, aga miski polnud tõsine. Vehklemine jäi!

LAURA OKS

August 2016

ERIKA KIRPU

6 Vanemad on mu parimad motiveerijad.

Kuna mõlemad on treenerid, siis kodus jätkusid treenerijutud päris tihti. Nad oskavad mind mõne ütlusega närvi ajada. Näiteks ütlen, et tahan puhata, aga isa ütleb: «Erika, mõtle, Ameerikas tehakse praegu trenni! Aga mine, puhka, kui tahad…» Siis lähen korraks eemale ja hakkan mõtlema, et äkki ma polegi nii väsinud! Siis asun tegutsema. Tean, et nad tahavad mulle parimat!»

heldus, aga ma ei usu, et tahaksin sellega elu lõpuni tegeleda. Hobikorras ehk paar korda nädalas, aga tahaksin, et mu nimi jääks meelde pigem mu tegude kaudu!»

Kaunis, aga plahvatusohtlik!

Võistluste ajal naljalt Erikat ilma kõrvaklappide ja telefonita ringi tatsamas ei näe. Mõnus tümakas aitab mõtted mujale viia, aga piisavalt ka üles kütta.

Tulevikus mitte treener, vaid jurist!

«Mul on nii palju temperamenti sees, mul on vaja end maha rahustada ja muusika aitab Erika läks kooli aasta teistest varem ning mind. Mul on vahel muidu tunne, et ma Annelinna gümnaasiumit lõpetades oli küsimus, plahvatan! mida edasi teha. 2014. aastal lõpetas ta napp Viimasel ajal on mu maitse muutunud. kuu enne MM-pronksi võitmist TTÜ Varem kuulasin lüürilist räppi ning tihti juhtus nii, et kui kuskil õigusteaduskonna ning käis isegi advokaadirmas praktikal. laagris olime, öeldi mulle: «Keskkooli lõpetades «Ma ei saa «Erika, pane kinni see tetahtis ema, et minu prioriaru nendest lefon! Miks sa sellist jama teet oleks õppimine, mitte kuulad!» inimestest, kes vehklemine. Ma ei tahtnud Nüüd on mul natuke lõlähevad kohe uskuda, et hakkan tavalist busamad laulud, tantsuline diskole ja joovad. muusika ning nüüd elu elama! See ei tulnud Mina lähen uuritakse, et kust kõne allagi! Ma ei teadnud, magama!» mida teha tahan, sest varem oli selle laulu said: «pominu elu olnud vaid vehklemine. leks arvanudki, et Mul oli huvi ajaloo vastu, aga ema sinu maitse saab kelleütles, et õpi õigusteadust. Miks mitte? legi meeldida!»

Mõtlesin, et kui ei meeldi, astun kuskile Muusika on seinast mujale sisse, aga uskumatu: mulle meeldis! seina - hispaania, itaalia, Muidugi ei saa öelda, et ma olen jurist rohkem eesti, inglise, vene. kui vehkleja, aga kes teab, äkki kunagi lahen- Viimane laul mu dangi juriidilisi probleeme. Motivatsiooni ja playlist’is oli isegi rutahet peab olema palju. See on nagu arsti- meenia keeles!» teadus: pead olema kohal. Sa ei saa olla nii, Erika muusikaet täna oled jurist ja homme teed meiki! soovitus: Treener ma olla ei tahaks. Tegin üldkeha- Cartoon&Jüri lise ettevalmistuse treeneripaberid ära ning Pootsmann proovisin Spartas ametit. See oli rohkem va- «I Remember You.»

Kia edasimüüjad Eestis: TALLINN: Viking Motors Ülemiste, Ülemiste tee 1; Viking Motors Tammsaare, Tammsaare tee 51. TARTU: Autospirit Tartu, Turu 47. PÄRNU: United Motors, Tallinna mnt 82.

HAAPSALU: Tradilo, Tallinna mnt 73. KOHTLA-JÄRVE: United Motors, Järveküla tee 22. RAKVERE: Rakvere Autotehnika, Rägavere tee 44. NARVA: Analan Auto, Tiimani 5.

VILJANDI: Rael Autokeskus, Tallinna tn 97. KURESSAARE: Kuressaare Autoteenindus, Kalevi põik 2. VALGA: Salome Valga, Pihlaka 2.

ERIKA TEEMA KIRPU

7

Epeevehkleja Erika Kirpu

SÜNDINUD: 22. juuni 1992.

INDIVIDUAALSED SAAVUTUSED: MM-pronks 2014, Euroopa mängude pronks 2015, MK-etapivõit 2016.

VÕISTKONDLIKUD SAAVUTUSED: MM: hõbe 2014, EM: kuld 2013,2016, hõbe 2015, pronks 2012, Euroopa mängude hõbe.

TREENERID: Viktor Kirpu, Igor Tšikinjov.

MUU: aasta naissportlane 2014.

LAURA OKS

www.kia.ee

DETAILIDENI VIIMISTLETUD TEHNIKA. Kia Sportage.

Kaasaegne tehnoloogia, täiuslikud sõiduomadused, sportlik disain.

Kia 7-aastane/150 000 km garantii kehtib kõikides ELi riikides (lisaks Norras, Šveitsis, Islandil ja Gibraltaril). Vastab kohalikele nõuetele ja tingimustele.

Kütusekulu (l/100 km)/CO2 (g/km): linnas alates 5,4/142 kuni 10/237, maanteel alates 4,2/110 kuni 6,5/138, keskmine alates 4,6/119 kuni 7,6/177.

August 2016

ERIKA KIRPU

8 Emotsioone ei ületa miski!

Ilu – enesekindluse pant Tähelepanelikud inimesed on märganud, et isegi maski all võib Erikat tihti näha särava ja meigituna. Või on see hoopis ülim naiselikkus, mis piigast nõnda palju kiirgab?

«Ma ei meeldi endale piltidel üldse! Ma ei ütle seda sellepärast, et nuruksin kiidusõnu, aga nii on. Mul on tekkinud küll igapäevased ilurituaalid, aga tihti oleneb see tujust. Võistlustel on tõesti ette tulnud olukordi, kui konkurendid tulevad ütlema, et issand jumal, Erika, sa värvisid ripsmeid! Ja mis siis? Ma tunnen ennast kindlamini ja see toob hea tuju.

Võistlustel mõtlen ikka võistluste peale. Tavaliselt teen enne seda maniküüri–pediküüri ära, et tean, et mul on kõik korras ja see mind ei häiriks. Naised peaksid mõistma, mis tunne see on!

Eriline šoppaja ma enam ei ole. Varem oli nii, et ostsin endale, emale, sõbrannale lennujaamadest igasugu kosmeetikat ning pidin endale kõik ilusad pudelikesed soetama, aga vanemaks saades olen aru saanud, et mul ei ole neid enam kuskile panna! No ei ostnud ja mis siis!»

LAURA OKS

Kaks aastat tagasi tõdes Erika tund pärast MM-pronksi võitu, et ta on üliemotsionaalne inimene. «Ma olen raske inimene, ma tean seda. Kogu aeg tekivad probleemid, aga mu lähedased suruvad need maha!» Olukord pole muutunud.

«Võistluste ajal olen vahel nii närvis, aga ei saa ju hakata hüppama ja kargama. Istun, teen tõsist nägu, aga vahel mõtlen, kas ma plahvatan. Hammaste juures hakkab tõmblema ja ma mõtlen, et mis veel võib juhtuda inimese sees, kui adrenaliin on laes!

Vahel mõtlen, et miks ma pole tavaline inimene, kes töötab rahulikult üheksast viieni. Miks ma siin olen? Ma ei taha ju siin olla! Mõnikord on väga raske, aga siis ma mõtlen, et nende medalite ja emotsioonide nimel ma seda teengi! Ma ei vahetaks seda kogemust millegi vastu!

Vahel ma karjun. Kuskil Hiina metoodikas on ka kirjas, et peale mingi liigutuse tegemist pead häälega välja hingama. Kui miski tuleb hästi välja, siis see emotsioon tuleb kohe välja! Aga vahel on blokk ees.

Küsiti, et mis tunne oli Legnano MK-etappi võita. Ma ei mäletanud. Vaatasime siis videolt ja selgus, et olin vait. Tõstsin käed taeva poole ja olin vait! Täiesti hull peast! Ma olin kui šokis: üldse ei osanud reageerida. Äkki olingi nii väsinud, et ei saanud enam aru, kus olen!?

Mõned ütlevad, et teiste matše pole kasulik vaadata, et lähed rohkem närvi. Aga samas pead ju nägema, mis vormis võimalik uus vastane on, kuidas ta liigub. Vahel ma siiski ei vaata, vaid kasutan seda aega ja mõtlen, kuidas enda mõtteid maha suruda. Kõlab klišeena, aga tihti oleneb päevast – saab aru, kas läheb hästi või mitte.

Ma ei tea, kas ma olen vanaks jäänud, aga pärast võistlusi on mul alati raske. Kui võistlus on läinud hästi, siis emotsioonid on laes ja keha on rõõmus, kuid annab järgmisel hommikul tunda, et midagi toimus.

Kui halvasti läheb, valutavad kõik kohad ja vean end läbi häda voodisse.

Vahet ei ole, kas oled vehelnud ühe või kümme matši, ükskõik, kui palju oled trenni teinud: ei! Süda valutab, paha on olla, tahad süüa, aga ei suuda. Tahad juua, aga jõid päeva jooksul juba nii palju, et ei saa.

Siis mõtlen, et võtaks selle piina vastu mingi tableti, aga see ei aita ju! Hommikul on alati parem, aga ma ei saa aru nendest inimestest, kes lähevad kohe diskole ja joovad. Mina lähen magama!»

Rio de Janeiro olümpia – paljukannatanud epeenaiskonna Pärast 20aasta pikkust pausi esindab Eestit olümpiamängudel Eesti epeenaiskond.

Koosseisuks Irina Embrich, Julia Beljajeva, Erika Kirpu ja Kristina Kuusk. Viimati nähti olümpial Eesti epeenaiskonda vehklemas 1996 Atlantas, kui saavutati viies koht ning sellest hetkest alates on Eesti üks tituleerituim spordiala sattunud millegipärast Olümpose jumalate ees halba valgusesse.

Epeevehklejad on varemgi tunnistanud, et olümpial medalit võita on kindlasti kergem kui olümpiale pääseda, kuid keegi poleks osanud oodata, et kadalipp on niivõrd raske.

Ometi on juunis Euroopa meistriteks kroonitud epeeneiud väge täis ning alust selleks on – võistkonda kuulub maailmameister Beljajeva, kes pärast põlvevigastust tõusnud taas Euroopa tippu, viimaste aastate stabiilseim medalitooja Kirpu, naiskonna nelja tiitlimedalini aidanud Kuusk ning kogu kompoti teeb sujuvaks löögirusikaks esimest korda olümpiale pääsenud, kuid tiitlivõistlustelt kümme medalit võitnud Embrich.

See, et 11. augustil peetav epee naiskonnavõistlus on Eesti suurim medalivõimalus Rio de Janeiro olümpial, on fakt.

LAURA OKS

Ahead of its time

Viimaks ometi olümpiale!

Erika läheb elu esimestele olümpiamängudele. Neli aastat tagasi Londoni eel jäi naiskond õnnetute võimumängude tõttu olümpiakohast ilma ning võistlus individuaalkohale läks toona 20aastasel piigal aia taha. Kas nüüd on tema kord?

«Väikesena ikka jälgisime palju olümpiamänge, aga sellist vanematepoolset suunamist, et olümpiamängud on midagi, kuhu pead saama, muidu sured, polnud! Sport oli meelelahutus. Samas võib mul tihti teiste võistlusi vaadates pisarad silma tulla vaatan näiteks curling’ut ja nutan lahinal! Ma ju tean, mida nad tunnevad. Kõik spordifilmid ajavad mind nutma!

Olümpiale minekust sain aru siis, kui saime EOK-lt asjad kätte ning vaatasin oma akrediteeringut. Seni olin nagu mullis – alati oli vaja midagi lahendada, tööd teha, draamasid lahendada.

Nüüd oligi siis kõik. Ongi olümpia, lähme!

Vahepeal tuli närv sisse, aga samas näen teisi sportlasi ning saan aru, et nad närveerivad rohkem kui mina! Ma ei tea, mis juhtub tunni pärast, aga praegu tahan sinna nii väga minna. Kahju, et see kõik saab varsti läbi, tahaks nautida. Hakkasin hindama seda, et paljud sportlased ei lähegi sinna.

Olen pealtvaatajana Pekingi olümpiat näinud ning tean, kuidas see enam-vähem välja näeb. Pekingis oli tunne, et kõik peavad kätel käima! Mäletan, et käisin käsipalli vaatamas ning ühtäkki mõistsin, et see on ju täiesti tavaline võistlus! Tavalised inimesed, dressid seljas, mängivad palli. Kõik ei peagi eriline olema!»

tõehetk

TEET MALSROOS

Eesti on vehklemise EMil võitnud kaks kuldmedalit. Mõlemad naiskonnavõistluses.

Nii 2013 kui ka 2016 oli kuldseks koosseisuks (vasakult) Erika Kirpu, Julia Beljajeva, Irina Embrich ja Kristina Kuusk. Täpselt sama kvartett astub lahingusse ka Rios.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga.

Alkohol võib kahjustada teie tervist.

GERD KANTER

10

GERD KANTERI tee Londonist Riosse – vigastuste kiuste medalilahingus

GERD KANTER

11

Gerd Kanter on Eesti spordi elav legend, kelle auhinnakapis säravad koguni 11 tiitlivõistluste medalit. Pärast 2012. aasta Londoni olümpiat kahanes kettaheitja tiim kaheliikmeliseks ja kiibitsejad arvasid, et suurvõistlustel tal pjedestaalile enam asja pole. Teel Rio de Janeiro mängudele on Kanterit kimbutanud vigastused, ent ta on kõige kiuste medalilahingus püsinud. Brasiilias on 37aastane sportlane Eesti koondise üks väheseid trumpässasid.

DEIVIL TSERP deivil.tserp@ohtuleht.ee

«Maailma kettaheite praegust olukorda vaadates näeme, et midagi hirmuäratavat pole. Arvan, et 67 meetrit võiks medali anda. Kui suudan ühes tükis olla, on kõik võimalik,» ütleb kolmandat olümpiamedalit jahtiv Kanter, kes võitis viis nädalat enne hooaja tähtsaimat etteastet EMil pronksi. Maitsev eelroog ära söödud, valmistub ta magustoidu väljateenimiseks.

Gerd, enne kui hakkame lahkama nii-öelda revolutsioonilisi sündmusi, mis toimusid 2012. aasta oktoobris, palun sul meenutada enda tulevikunägemust, mis kangastus silme ette vahetult pärast Londonit, kui olid teist korda elus olümpial pjedestaalilt maha astunud.

Siis oli selge, et enne hooaja lõppu uusi plaane ei tehta.

Tol ajal mingisugust suurt visiooni ei olnudki. Seljataha oli jäänud nelja-aastane tsükkel, mis polnud nii edukas, kui oleks tahtnud. Loogiliselt võttes pidanuks mu olümpiavõidule (2008 Pekingis – toim) järgnema palju edukam etapp. Sügisel oli meil nagunii kavas asju arutada.

Vahel öeldakse, et suurest spordist on kõige parem lahkuda siis, kui oled päris tipus. Kuivõrd sa 2012. aasta sügisel loobumisele mõtlesid?

Sellist mõtet küll ei olnud. Kui vaadata eelmise olümpiatsükli nelja aastat, siis 2012 oli neist ikka säravaim: võitsin kaks medalit, EMilt hõbeda ja olümpialt pronksi.

Nii napp vajakajäämine oma teisest olümpiakullast (Kanter kaotas sakslasest võitjale Robert Hartingule 24 sentimeetriga – toim) polnud signaal, et nüüd peaks hakkama ketse varna riputama. See andis hoopis usku, et olen võimeline veel kõrgel tasemel võistlema.

Oktoobris 2012 lõppes sinu, islandlasest treeneri Vesteinn Hafsteinssoni ja tiimi juhi Raul Rebase koostöö. Hafsteinsson rääkis, et see oli tema otsus.

REUTERS/SCANPIX

August 2016 A

GERD KANTER

Naljaga pooleks võib küsida: kas olid ta ära väsitanud või nägid edasiminekuks võimalust?

Kindlasti käis arutelust läbi võimalus teha tehnilist laadi koostööd. Selle koha pealt on meil alati olnud sajaprotsendiline teineteise mõistmine. Aga muus osas oli minu idee, et asju peaks võib-olla teistmoodi proovima. Temale ei olnud poolik pakkumine vastuvõetav.

Rebane jäädvustas oma raamatusse tõdemuse, et tema tiimi eluküünalt ei kustutanud. Ta jääb heas mõttes hulluks inimeseks, kes suutis varem puuhobuseks ristitud Kanteri ümber luua meeskonna, kelle tippsaavutused olid olümpia- ja MMi kuld. Sestap võib Rebase otsust ka mõista. Küllap oli see sulle siiski külm dušš. Kui pettunud sa olid?

Selles mõttes oli kindlasti pettumus, et ma ei näinud põhjust, miks Raul oleks pidanud kõrvale astuma. Samas ütles ta oma seisukoha, et näeb tiimi tervikuna. Aga kui tekkis olukord, et see läheb edasi mõnes teises koosseisus, siis ta arvas, et on õige aeg kõrvale astuda. Kuid Raul on meie tegemistega endiselt hästi kursis ja hoiab näppu kergelt pulsil.

Olgu, keskendume parem neljale värvikale aastale, mis on teel Londonist Rio de Janeirosse seljataha jäänud. Sündmustest pisut ette rutates tuleb tõdeda, et kõige olulisem võit on olnud koostöö jätkumine füsioterapeut Indrek Tustitiga, kellest on saanud su treener.

Kindlasti. Indrek oli pärast Londonit mu jätkamise põhialus. Mind olid juba varem erinevad terviseprobleemid kimbutanud, just tema on mind ühes tükis hoidnud. Kui mullune Pekingi MM välja jätta, siis oleme alati suurtest hädadest võitu saanud ja kõrges mängus püsinud. Toona oli tagasilöök juba nii tõsine, et tavalisest käte jõust jäi olukorra lahendamisel väheseks.

Aastatepikkune treeningukoormus annab tunda ja on tekkinud mõned iseärasused, mis mind segavad. Kuid üheskoos oleme suutnud neid lahendada.

13

«Meil oli ammu veendumus: kui tervis on korras, võib kõige kõrgemate kohtade pärast võidelda. Ja seda usume siiani!»

Sügiseti on tahetud Indrekut kui väga head asjatundjat teistesse tiimidesse meelitada. Ta on alati mõtlemisaja võtnud, oli see siis norralasest kahekordse olümpiavõitja Andreas Thorkildseni või Tiitlivõistlustelt üksteist kellegi teise pakkumine. Kui medalit võitnud kettaheitja tõsiseks teie kõige tõsisemad Gerd Kanter suurtest vestlused on läinud? eesmärkidest.

Naljaga pooleks võib Indreku kohta öelda nagu Nipernaadi. Sügiseks väsib ta natuke ära. Aga kõrgelt hinnatud abimeeste vastu on kellelgi alati huvi. Õnneks on olukorrad minu kasuks lahenenud. Samas ei ole ma Indrekule kunagi päitseid pähe pannud, olen lasknud teha asju, mis on temale olulised. Arvan, et see on ka üks eduka koostöö aluseid. Igaüks peab oma ametiga rahul olema.

Indrek on kogenud inimene ja tal on väga tugev oma nägemus, kuidas asjad peavad käima. Usun, et olen suhteliselt sõnakuulekas partner, kes on tema seisukohtade ja soovitustega arvestanud. Tõenäoliselt on mõni teine koostöö jäänud just selle taha, et temalt tahetakse abi, aga muude nõuannetega ei arvestata. Tiimi liikmed peavad sarnaselt mõtlema. Kui üks jalg käib ühte ja teine teise suunda, siis väga kaugele ei jõua.

Taas tagasi 2012. aasta sügisesse, kui olid lõhkise küna ees ja mõtlesid, kuidas jätkata. Lihtne see kindlasti polnud, pidid leidma uue mänedžeri, varasemast teistmoodi tuli suhelda ka sponsoritega.

Kui kaua uude rütmi sisseelamine aega võttis?

Võib-olla kõige keerulisem kogu protsessi juures oligi Indreku staatuse küsimus. Esialgu ta natuke pelgas suurt vastutust. Aga uus tiim koosneski kahest inimesest – minust ja Indrekust. Esimese hooga ta kartis treeneri nimetust ja rolli, kuigi abitreener oli ta juba eelmises tiimis väga pikalt olnud. Olümpiahooajal 2012 ma kahes tiimi laagris ei osalenudki. Teised olid vahepeal USAs, mina käisin Indrekuga Dohas ja

GERD KANTER SPORDIALA: kettaheide SÜNDINUD: 06.05.1979 ISIKLIK REKORD: 73.38 TREENER: Indrek Tustit TIITLIVÕISTLUSTE MEDALID: 2005. aasta MMi hõbe, 2006. aasta EMi hõbe, 2007. aasta MMi kuld,

2008. aasta OMi kuld, 2009. aasta MMi pronks, 2011. aasta MMi hõbe, 2012. aasta EMi hõbe, 2012. aasta OMi pronks, 2013. aasta MMi pronks, 2014. aasta EMi hõbe, 2016. aasta EMi pronks PEREKOND: abielus, poeg Kristjan

August 2016

REUTERS/SCANPIX

GERD KANTER

14 Lõuna-Aafrika Vabariigis.

Arvan, et läks kaks aastat, enne kui ta ise end selles rollis nii tituleerima hakkas. Vastutuse pelgamine on mõistetav. Samas olen mitu korda öelnud, et treener teeb küll plaani ja suunab tegevust, aga põhivastutaja on ikka sportlane. Kui treeningutel kõik sujub, kuid võistlustel ei suju, tuleb sportlasel peeglisse vaadata ja mõelda, mis valesti on. Kui need asjad paar aastat tagasi paika loksusid, muutus kogu protsess sujuvaks. Üks muudatus oli veel – sul tuli varasemast rohkem üksi rassida. Nüüd on Märt Israel jälle pundis. Mida üksi harjutamine tegelikult tähendas?

See oli päris keeruline aeg. Arvestades mu sporditee pikkust, muutus üha olulisemaks, et tõstetreeningutel oleks kõrval hea seltskond. Vahepeal tundsin end seal üksikuna. Poolteist aastat tagasi tuli aga Indrek välja mõttega võtta Märt meie tiiva alla. Tagantjärele võib öelda, et see oli väga oluline muudatus.

Mul on olnud tore trennikaaslane, kellega koos rassida. Varem oli meil omavaheline konkurents, nüüd tundsime, et teineteise olemasolu on mõlema jaoks ülivajalik.

Sõna «vigastus» on meie jutuajamisest mitu korda läbi käinud. 2013. aasta Moskva MMi eel vilkusid ohutuled vist tugevamalt kui iial varem. Kas MMil osalemine rippus nii-öelda juuksekarva otsas?

Tegelikult on kogu olümpiatsükkel olnud vigastuste tähe all. Iga aasta on olnud natuke erinevad probleemid, kuid ühegi hooaja puhul ei saa öelda, et tegin kõik nii nagu tahtsin. Iga kord tekkis ettevalmistuses hetki, millal mõtlesin: kui nüüd tervist oleks ja võiks treeningutega korralikult lõpuni minna, siis lööks kõige kõrgemas mängus kaasa.

2013. aasta kevadel tekkisid seljahädad, mis õnnestus suve keskpaigaks enam-vähem kontrolli alla saada. Kuid viimases MMi eelses laagris Novogorskis äratasin täiesti süütus olukorras, sajakilone kang turjal kükki tehes, vigastuse ellu. Siis oli küll tunne, et kas tõesti...

Kõik liikus juba õiges suunas, tagasilöök tuli nädal enne võistlust. Panime mängu võimalused, mida seal kasutada saime. Venelastel oli treeningukeskuses buss, kus olid raviaparaadid ja neli–viis teraapiavõimalust.

Läksime maksimumprogrammile, käisin mitu päeva ravil ja võtsin valuvaigisteid. Lõpuks oli võimalik heita ja MMile minna. Samas pidin igat liigutust pisut kartma – äkki tuleb mingisugune valuaisting. Ega see hea tunne olnud.

Kvalikatsioonis oli näha, et seis on okei. Kahjuks polnud suures ja legendaarses hotellis Kosmos, kus Eesti koondis MMi ajal elas, konditsioneeri. Aga Moskvas oli väga lämbe. Toad olid nii palavad, et voodi peal lamades ikka higistasid. Kahe–kolme päeva pikkune küpsemine muutis keha pehmeks, naaliks oli särts välja läinud.

Ma ei taha öelda, et oleksin kahele parimale kuidagi ohtlikuks muutunud, kuid oma tulemusest 65.19, mis andis pronksmedali, tahtnuks paar meetrit kaugemale heita. MMile järgnenud Kohila võistlusel püstitasin hooaja tippmargi 67.59. Sellise kettakaare soovinuks juba Moskva ära teha. Mu koht poleks muutunud, aga niisugune tulemus andnuks parema emotsiooni. 65 meetrit oli tõesti kerge pettumus.

Medalimasin Gerd Kanter Gerd Kanter on võistelnud 16 täiskasvanute tiitlivõistlusel (OM, MM, EM) ja võitnud sealt 11 medalit.

AFP/SCANPIX EM 2002 12.

55.14 MM 2003 25. 56.63 OM 2004 19. 60.05 MM 2005 2.

68.57 EM 2006 2.

68.03 MM 2007 1.

68.94 OM 2008 1.

68.82 MM 2009 3.

66.88 EM 2010 4.

66.20 MM 2011 2.

66.95 EM 2012 2.

66.53 OM 2012 3.

68.03 MM 2013 3.

65.19 EM 2014 2.

64.75 MM 2015 4.

64.82 EM 2016 3.

65.27 VÕIDUSPURT: 2008 Pekingis tähistas Gerd Kanter võitu 100meetrise spurdiga, mille lõpus matkis ta Usain Bolti.

Pärast naali olid eriti kurva näoga. Samas vedas, et sakslase Martin Wierigi pikim heide napilt sektorist välja läks ja pronksmedal sulle jäi. Millises valguses sa toonaseid sündmusi praegu näed?

See oli esimene aasta, kui olime väljas uue ja väikse tiimiga. Arvan, et medal oli meile kõigile oluline.

Saime näidata, et püsime endiselt tippkonkurentsis.

Tol hetkel oli kehva emotsiooniga võidetud medalil suur väärtus. Muidugi tahtsin tiitlivõistlusel püstitada hooaja tippmargi, aga parem varblane peos kui tuvi katusel.

Nüüd vihjasid vist tõsiasjale, et nii mõnigi inimene arvas – Kanter tiitlivõistlustel enam medaleid ei võida.

(Muheleb.) Eks alati ole neid, kes ei soovi head. Aga olen öelnud, et tuleb oma põhimõtetele truuks jääda ja vastavalt tööle tuleb ka palk. Oma joon oli mul juba eelmise tiimiga sissetöötatud, ega me seal väga palju muutnudki. Tegime sarnaseid asju, ainult uue nurga alt. Meil oli ammu veendumus: kui tervis on korras, võib kõige kõrgemate kohtade pärast võidelda. Ja seda usume siiani!

2014. aastal jätkus sõit Ameerika mägedel, kuid EMi eel õnnestus sul Šveitsis teha edukas laager.

Zürichi EMil kasutasid Antiik-Kreeka draamameistritelt laenatud stsenaariumit ja hoidsid pöidlahoidjaid pinge all.

«Eks alati ole Kolmanda katsega tulid rongi alt neid, kes ei välja ja napsasid hõbeda. Kas soovi head. Aga toona oli olukord, mille puhul olen öelnud, öeldakse, et lõpp hea, kõik hea et tuleb oma või jäi sisimas midagi kripelpõhimõtetele dama? truuks jääda ja Tegelikult jäi küll. See oli ka vastavalt tööle raske algusega hooaeg. 15. juunil tuleb ka palk.» heitsin Tartus 64.80, aga sealt edasi

Info-Auto www.infoauto.ee

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0060 infoauto@infoauto.ee TALLINN Kadaka Kassi 6 tel. 671 0121 kadaka@ford.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee

CO2 heide 175 g/km. Keskmine kütusekulu 7,7 l/100 km. facebook.com/infoautoford

ford.ee

GERD KANTER

16 kulus kolm nädalat, et sama tulemuseni jõuda. 18. juulil heitsin Monaco Teemantliiga etapil 64.98. Esimene tõsine tulemus tuli alles 2. augustil Eesti meistrivõistlustel – 66.02. EMi kvalikatsioonis heitsin 65.79, mis jäi hooaja tippmargist paarikümne sentimeetri kaugusele.

Enne EMi Luzernis toimunud laager on karjääri meeldejäävamaid tiitlivõistluste eelseid laagreid. Enesetunne läks iga päevaga paremaks ja kettakaared muutusid üha pikemateks. Zürichisse mineku eel heitsin viimasel treeningul 67.50 kanti. Mul oli stabiilsus vahemikus 65–67 meetrit. Tehnika loksus paika, sest füüsis muutus hästi teravaks.

Suurim pettumus oli see, et EMi naali ajal tulid vihmasagarad, mis tegid väljaku märjaks. Korraldajad olid maha kleepinud superrajakatte, mida meie sektorisse poleks üldse vaja olnud. Soojendusel libastusin ja oleksin peaaegu kukkunud. Sellest tekkis kerge kartus, mis jättis naalile oma jälje. Ent samamoodi libastus proovikatsel ka hilisem võitja Harting. Temagi maadles kõvasti tulemusega.

Pealekauba puhus tugev taganttuul. Usun, et kõigi kettaheitjate tulemused olnuks palju paremad, kui tingimused oleks olnud natukenegi soodsamad. Eks hõbe ole hõbe, aga esikohast jäi lahutama umbes meeter ja kolmkümmend sentimeetrit. Ma polnud tipust eriti kaugel ja olin jälle pildil. Samas tahtnuks oma õige tulemuse, 67.50, ära heita. See jättis hinge kripeldama.

Parim valik garantiilisi kasutatud autosid!

Kadaka tee 72a, Tallinn

www.nordauto.ee

2014 kevadel said isaks ja olid uues rollis. Mõni sportlane on rääkinud, et niisugune muudatus annab justkui tiivad, mõni on jälle tunnistanud, et vaatas, kuidas kodunt plehku panna, sest lapse kisa häiris. Kuidas see kõik sulle mõjus?

Eks elukorraldust poja sündimine ikka muutis. Aga see oli tore ja kauaoodatud sündmus. Praegu saab ta juba aru, millega tegelen ja oskab mind nii tehniliselt kui ka vokaalselt päris hästi imiteerida. Üks pöidlahoidja on kodus juures. Nüüd on meeldiv aeg, mul on «Maailma võimalik tedagi oma tegemistesse kettaheite praegust pühendada. Võib-olla mu sporolukorda vaadates ditee lähiajal lõpeb. Hea, kui poeg näeme, et midagi saab osa sellest, mida isa teeb.

hirmuäratavat pole.

Arvan, et 67 meetrit võiks olümpial medali anda.»

2015. aastal olid saatusel sinuga uued ja eriti karmid plaanid. Niinimetatud sportlase song kimbutas sind kogu suve.

Kas see oli su karjääri kõige okkalisem kannatuste rada?

2015. aasta algus oli kulgenud suurepäraselt. Märtsi teises pooles lendas ketas juba 65.40 ning tehnika ja jõubaas olid väga head. Märt kuulus punti ja kogu hingamine oli hoopis teises rütmis kui kahel eelmisel aastal. Aga laagrist koju tulles hakkas mind kimbutama sportlase song, mida Eestis nii täpselt diagnoosida ei osata. Mõtlesime, et tegu on lähendajalihase äratõmbamisega ja et piisab kergest ravist.

Lootsime juhtunu paari nädalaga ära unustada.

Paraku toona kogu saaga alles algas. Iga päev erinevad ravid, harjutused, teipimised, kuid paranemise märke eriti polnud. Päevad olid väga heitlikud, mõnikord tundus seis päris hea, aga järgmine päev oli tunne, nagu oleksin kolm nädalat ajas tagasi nihkunud – täpselt sama valus ja ebameeldiv. Lõpuks tekkis olukord, et kunagi ei teadnud, kas see ebameeldiv torge tuleb. Pelgasin sajaprotsendiliselt pingutada. Sõin valuvaigisteid, teipisime jalga ja üritasime kehvast seisust maksimumi välja võtta.

Mullusel Pekingi MMil saadud neljas koht oli tegelikult kordaminek. Ometi avanes sul võimalus medalit püüda, sest suutsid end tagasilöökide kiuste nii heale tasemele putitada. Sul oli isegi piisavalt kiirust. Ilmselt nappis aega tehnilise poole sättimiseks?

65 ja pool meetrit, mis andis medali, oli kindlasti sees olemas. See on ainus asi, millest kahju tunda. Esimesel katsel heitsin ketta vasakusse nurka, oleks saanud sektori keskele ja natuke kõrgemale... Hiljuti vaatasin seda katset. Kõrvalt tundub, et heidet on lihtne korrigeerida. Aga kui vigastus on sind kogu hooaja seganud, siis on absoluutne pingutus häiritud. Võib-olla see oligi lagi, mida tol päeval oli võimalik teha.

Pärast hooaega polnud pikka juttu, Saksamaal tehtud uuringud näitasid, et tuleb esimest korda elus operatsioonilauale minna. Mis mõtted sul toona peas tiirutasid?

Eeltöö oli vähemalt tehtud, uurisime, mida see vigastus ja operatsioon tähendavad. Mitu Eesti tippsportlast eesotsas Kristjan Kanguriga olid samas kliinikus lõikusel käinud ja neil olid head kogemused, et operatsioonist taastumine läheb kiiresti.

Minul mingisugust hirmu polnud, aga ühegi lõikuse puhul ei ole sajaprotsendilist õnnestumise ga-

GERD KANTER AFP/SCANPIX

17

AFP/SCANPIX

Gerd Kanter on võitnud kaks olümpiamedalit – kuld Pekingist 2008 ja pronks Londonist 2012. Kas lisandub kolmas? Kui jah, siis saaks temast esimene kolmel olümpial medali võitnud Eesti sportlane.

Kas Gerd Kanter teeb Eesti olümpiaajalugu?

Gerd Kanterist võib Rio de Janeiros saada esimene kolmedel olümpiamängudel medali võitnud Eesti sportlane.

Kahel olümpial poodiumile tõusnuid on meil trobikond, aga kolmel pole seda suutnud mitte keegi.

Kahel erineval olümpial on lisaks Kanterile medali võitnud tõstja Alfred Neuland (kuld 1920, hõbe 1924), maadleja Voldemar Väli (kuld 1928, pronks 1936), tõstja Arnold Luhaäär (hõbe 1928, pronks 1936), käija Bruno Junk (pronksid 1952 ja 1956), korvpallur Jaak Lipso (hõbe 1964,

rantiid. Nii et väike kõhklusenoot hinges ikka oli. Vigastuskoldest eemaldati ka rasvkude, mis oli kanali juurde tekkinud lähendajalihase eelmiste äratõmbamistega. Igal juhul oli kirurgiline sekkumine väga vajalik, et saaksin olümpiahooajaks valmistuda nii, et ei pea enam vigastuste käes vaevlema.

Sinu puhul on tehtud kõikvõimalikku statistikat ja loetud rekordeid. Üks tippmark on nüüd ilmselt veel su nimel. Kas sa ise tead mõnda tippsportlast, kes alles 36aastaselt esimest korda operatsioonilauale pidi minema?

(Muheleb.) Ma ei ole niisugust statistikat kogunud, aga reeglina tulevad sportlastel suured tagasilöögid varem. Õnneks oli see selline probleem, mida oli võimalik kiiresti lahendada.

Hilissügiseks sai enam-vähem selgeks, et operatsioon õnnestus. Kuidas keha käitus, kui hakkasid oma neljandaks olümpiaks valmistuma?

Operatsiooni kõige suurem kõrvalmõju on pigem just see, et toimus suhteliselt suur, viie-kuue sentimeetri pikkune lõige läbi kõhulihaste. Esialgu oligi arm valuline. Doktor ütles kohe: tema metoodika on nii efektiivne, et uue probleemi tekkimist kartma ei pea. Operatsioonist taastumine käis päris kähku. Üldjoontes läks su talvine ja kevadine ettevalmistus hästi. Kahjuks tabas sind varakevadel viirushaigus, millega kaasnesid peavalud. Palun räägi tagasilöögist pisut täpsemalt.

Siin oli vist mitme asja koosmõju. Teisest LõunaAafrika Vabariigi laagrist tagasi tulles sai Märt (Israel – toim) arvatavasti lennujaamast Coxackie viiruse.

Tema jäi kohe tõbiseks, kui koju jõudsime. See haigus algab tavaliselt kõrge palaviku ja peavaludega, kehv enesetunne võib kesta nädal aega. Nädal hiljem nakatusin mina sama viirusega, sõrmeotstele ja jalataldadele tulid vesivillilaadsed villid. Poeg oli lasteaias nohu ja köha saanud, nii tuli muud kokteili lisaks.

pronks 1968), Svetlana Tširkova (kullad 1968 ja 1972), tõstja Jaan Talts (hõbe 1968, kuld 1972), vasaraheitja Jüri Tamm (pronksid 1980 ja 1988), jalgrattur Erika Salumäe (kullad 1988 ja 1992), purjetajad Tõnu ja Toomas Tõniste (hõbe 1988, pronks 1992), judomaadleja Indrek Pertelson (pronksid 2000 ja 2004), suusataja Andrus Veerpalu (kuld ja hõbe 2002, kuld 2006), sõudja Jüri Jaanson (hõbedad 2004 ja 2008), suusataja Kristina Šmigun-Vähi (kaks kulda 2006, hõbe 2010). Kokku 16 sportlast.

Kahe laagri vahel olime neli nädalat kodus, ühe nädala olin otseselt haige, aga hiljem enesetunne väga heaks ei läinudki. Viimasesse hooajaeelsesse laagrisse jõudes oli keha nendest viirustest pehmelt öeldes räsitud.

Nädalaga sain enesetunde soojas kliimas heaks, kuid et keha oli ikka veel veidi pehme, siis andis vasakul puusal üks väike lihas järele. See on pisut probleeme tekitanud. Ütlesid juba eelmisel sügisel, et hooaja alguses pead olema 64–65 meetri vormis. Eesmärk täitus, kui esimesel võistlusel juhtunud tööõnnetus ehk 60meetrine tulemus kõrvale jätta. Kuivõrd häiris olukord, et sa ei saanud võistelda Teemantliiga etappidel, kus on terav konkurents ja osalevad kettaheitjad, kellega hakkad Rios medali pärast madistama?

Kindlasti pole see meeldiv, et ei saa hoolimata oma medalitest või ränkingust Teemantliigas kaasa lüüa.

Korraldajad komplekteerivad võistlusi kummaliselt.

Mõned sportlased, kellel erilisi kordaminekuid polegi, kinnitatakse suhteliselt vara ära ja pärast öeldakse, et tegelikult tahaks veel mõnest mehest lahti saada, sest nimekiri on juba lõhki. Kahjuks ei ole võistluste korraldajad heitealade fanaatikud. Olukord on arusaamatu, seda ei oskagi täpselt kommenteerida.

Ometi usun, et liigud järjekordse ajaloolise tähise poole ja astud kolmandat korda olümpial poodiumile. Kui tõenäoliseks sa ise seda pead?

Maailma kettaheite praegust olukorda vaadates näeme, et midagi hirmuäratavat pole. Malachowski on ala valitseja, kuid temalgi on olnud tõuse ja mõõnu.

Harting on kindlasti mees, kes ei mõtle vähemast kui järjekordsest kullast. Tema vahepealne vigastuspaus oli muidugi keeruline ja vaevaline. Aga suurepärased etteasted Saksamaa meistrivõistlustel ja Teemantliiga etappidel tõstavad Hartingu Malachowski kõrvale teiseks suureks favoriidiks. Mõned, kes kevadel paugutasid, on juba ära vajunud. Arvan, et 67 meetrit võiks olümpial medali anda. Kui suudan ühes tükis olla, on kõik võimalik.

August 2016

MART SEIM

18

MART SEIM – külmakambri

Juuni lõpp 2016, Ida-Tallinna keskhaigla keldrikorrus. 147kilone mehemürakas tõmbab pähe silmaaukudega maski nagu klassikaline pangaröövel, kuid võtab särgi seljast ja on lühikeste pükste väel. Mis mõtted küll tema peas tiirutavad?

DEIVIL TSERP deivil.tserp@ohtuleht.ee

Rio de Janeiro olümpiamängudeks valmistudes käis Eesti üks suuremaid medalilootusi, üliraskekaalutõstja Mart Seim iga nädal neli–viis korda külmakambris, kus temperatuur on vähemalt -100 kraadi, aga paiguti langeb see koguni -130 kraadini.

Eeskirjeldatud hommikul, vahetult enne jaanipäeva, seisab 25aastane Seim ühes järjekorras liigeseprobleemidega kimpus olevate keskealiste ja vanemate naisterahvastega – nemad saavad ülikülmravi. Protsessil hoiab silma peal reumatoloog Tõnis Päi, kes on selle teraapiaga tegelnud 28 aastat.

Seimi esmane kokkupuude krõbedate külmakraadidega jääb mitme aasta taha.

«Esimest korda tulin siia siis, kui mul oli vigastus,» lausub mullune Eesti parim meessportlane. «Kuulsin, et see on hea asi.

Tõnis Päi on mind kogu aeg aidanud ja soovitanud, et järjest rohkem tuleks käia.»

Külmakambrisse õhtuse trenni järel Esimesest visiidist pajatades on Seimi huulil lai naeratus. «Tulin siia talvel, väljas oli vist miinus viisteist,» märgib ta. «Mul oli paks jope seljas. Kui uuesti välja läksin, siis tundus, et õues on nii soe – pole mõtet hõlmasid kinni panna. Loomulikult sain õues külma.»

Mis kambris toimub? Kuivõrd külm näpistab? «Ikka korralikult näpistab,» vastab Seim ja osutab mitu minutit pärast protseduuri oma kehale. «Isegi praegu on veel näha, et nahk on kergelt punakas. See ongi külmast. Kambris võib pisut liigutada, mõni täitsa keksib. Mina olen seal suhteliselt rahulikult, natuke võimlen. Üritan need minutid ära kannatada. Efekt tuleb pärast.»

Naljaga pooleks võib öelda, et sellises pakases kukuks isegi pingviin pikali, mis inimesest rääkida. «Mõnikord talud vähem

ja mõnikord rohkem,» arutleb Seim. «Olen harjunud siin iga kord kolm–neli minutit olema. Õhtuti on lihtsam, hommikul on alates esimesest minutist külm. Sel nädalal on lihtsalt teine ajagraak, tavaliselt tulen siia pärast teist trenni, õhtul kella kuue paiku. Protseduur kiirendab taastumist, oled rutem värske. Järgmisel hommikul harjutama minnes ei ole enam nii peksasaanud.»

Kui Seim on külmakambris, kiikab doktor Päi ukse kõrval asuvast ümmargusest aknast, mis meenutab laeva illuminaatorit, sisse ja manitseb sõbralikult: kui trennis on eriti mõnus tunne ja tõstekang tundub väga kerge, siis ei tohi liiga palju kilosid peale panna.

«Kui enne trenni külmakambris oled, ei tunneta kõiki lihaseid nii nagu tavaliselt,» sõnab Seim. «Mäletan, et kui mul oli õlavigastus, siis käisin siit läbi ja läksin harjutama. Trennis mõtlesin: ohoh, õlg on peaaegu korras! Tekib petlik tunne. Tuleb ikka plaani jälgida, mitte mõelda, et tunne on hea ja nüüd võiks paugutada! Seda ei tohi teha, peab säilitama kaine mõistuse.»

Koos Seimiga käisid külmakambris tema soomlastest treeningukaaslased Anna Everi ja Milko Tokola, kes valmistus samuti olümpiamängudeks. «See oleks lausa ebaprofessionaalne, kui nii hea võimalus kasutamata jätta,» tõdeb Seim.

Muudab kiiremaks ja pisut tugevamaks Doktor Päi kinnitusel toimib külmaravi nahaärrituse kaudu. «See hakkab maha võtma liigset põletikku ja valu,» selgitab endine spordimees, kes kuulus noorteklassis Eesti vehklemisparemikku ning on harrastanud tõstmist ja kulturismi. «Tal ei ole mingisuguseid kahjulikke kõrvalmõjusid. Kardetakse vererõhu ja muude asjade pärast.

Kuid muretsemiseks pole põhjust, poolakad ja sakslased on selle juba 1980. aastatel hästi järele uurinud.

Vererõhu-uuringuid oleme ka ise teinud, muutusi ei ole.»

«See oleks lausa Miks külmaravi ebaprofessionaalne, tippspordis kasutakui nii hea võimalus takse?

«Põhiline on kasutamata jätta.» ikkagi lihaste taastaEesti parim meessportlamine, Mardi puhul on ne Mart Seim külmavahel tegemist ebakambris käimisest. normaalsete raskustega,» lausub Päi muheledes. «Ja teine põhjus, millest ei saa kuidagi mööda vaadata, on traumad. Ka Mart tuli siia vigastusega.»

Seim tiitlivõistlustel EM 2012 EM 2013 EM 2014 MM 2014 MM 2015 EM 2016

12.

8.

6.

4.

2.

3.

358 kg 386 kg 418 kg 431 kg 438 kg 424 kg

kaudu olümpiale LAURA OKS

MART SEIM

19

REUTERS/SCANPIX

Mullu Texase osariigis peetud MMil riputati Mart Seimi kaela pronksmedal, aga pärast venelase Aleksei Lovtševi positiivset dopinguproovi tõusis Seim hõbedale. Reuters

KÜLM TEEB TUGEVAKS! Tõstja Mart Seim astub doktor Tõnis Päi valvsa pilgu all välja külmakambrist.

Arsti hinnangul kosus Seim tunamullusest õlalõikusest lausa imeliselt. Vähem kui aasta pärast operatsiooni sai ta MMil hõbemedali ja tõukamises kulla. Kindlasti oli oma osa külmakambril.

«Minu teada uurisid poolakad sportlaste tulemusi ja leidsid, et see mõjutab nii jõudu kui ka kiirust,» räägib Päi. «Sakslased proovisid selle 1990. aastatel järele. Mul on tihe side ühe Saksa professoriga. Tema kinnitas, et lühimaajooksus saadi kiiruse suurenemine.»

Kuraditosin aastat tagasi käisid meie sprinterid eesotsas Eesti 100 m jooksu eksrekordiomaniku Argo Golbergiga Tallinnas Järve haiglas külmakambris. «Tean, et seejärel jooksid nad väga hästi,» märgib Päi.

«Näiteks Itaalias peaks olema kaks või kolm keskust, kus tegeldakse ainult sportlastega.»

Päi sõnul mõõtsid poolakad oma põneva aparaadiga kiirendusi ja aeglustusi. «Pärast külmakambris käimist said nad kogu aeg kümneprotsendise vahe. Eks see oleneb muidugi inimesest. Katsetel sportlastega on võetud lihase biopsiat ja on tehtud päris keerulisi mõõtmisi, mida me siin praktiliselt teha ei saa.»

August 2016

EESTI JA BRASIILIA

20

Eesti ja Brasiilia olümpiaspordil leidub mitmeid üllatavaid puutepunkte GUNNAR PRESS

AFP/SCANPIX

sport@ohtuleht.ee

Eesti on külm põhjamaa, Brasiilia soe sambamaa.

Aga kui natuke põhjalikumalt uurida, leiab meie ja nende sporditeel üllatavaid kokkupuutepunkte.

Lisaks selgub, et jalgpallis pole brasiillased meist karvavõrdki paremad!

1920. aastal elas Eestis mõnevõrra üle miljoni inimese, Brasiilias oli rahvast 27 korda rohkem. 2016. aasta Rio de Janeiro olümpiamängude ajaks on Eestil asukaid toonasest tibake enam, aga brasiillaste arv ületas hiljuti 200 miljoni piiri ja galopeerib hoogsalt edasi. Kõige laiemas laastus kasvab Brasiilia elanikkond aastas kahe Eesti võrra.

Läbi aegade on leidunud neid, kellele meeldib arvutada, mitu olümpiakulda peab mõni riik võitma, et teisest edukam olla.

Umbes nii, et kui Eesti juhtub Rio de Janeirost kaks kulda saama, tuleb korraldajail jätta koju 318 olümpiavõitu. Alles siis suudab suur väikesega rinnutsi olla. Jama, muidugi jama! Medalivarud lõpeks ammu enne sottide klaarumist.

Jätkem Rio de Janeiro olümpiaks soojendudes kõrvale Brasiilia vutimeeste viis MM-tiilit ning vormel 1 juhtide Emerson Fittipaldi, Nelson Piquet’ ja Ayrton Senna loorberikuhilad! Tegelgem olümpiaspordiga, vaadelgem, kus on Eestil ja Brasiilial puuteid ja ühisjooni!

Olümpiamängudele jõuti koos, Antverpenis 1920 Olümpiale jõudsid Eesti ja Brasiilia koos, Antverpenis 1920. Brasiilia Olümpiakomitee oli selleks ajaks juba kuueaastane, ent Rahvusvahelise Olümpiakomiteega liitus ta alles 1935 – sedagi põhjusel, et Rio

de Janeirol oli vaja 1940. aasta mängude korraldamisele kandideerida. Eesti Olümpiakomitee, siis veel Eesti Olümpia Komitee, sündis 1923 ja ühines kohe ROK-iga.

Eestil oli 1920. aastaks olümplase austamise kogemus juba olemas, sest Stockholmist 1912 oli hõbedaga naasnud maadleja Martin Klein. Nii võis Antverpeni tiim – seitse kergejõustiklast, neli maadlejat ja kolm tõstjat – kindel olla, et edu toob koduse populaarsuse. Brasiilia 21 atleeti ei teadnud, kas oma tänava elanikudki nende olemasolust teavad.

Brasiilia on sealtpeale osalenud kõikidel olümpiamängudel peale Amsterdam 1928, lisaks kõikidel taliolümpiamängudel alates Albertville 1992-st. Eesti lipp lehvis alates Los Angelese olümpiast 1932 kõikidel mängudel, mis toimusid väljaspool Vene okupatsiooni. Okupatsioon, paraku, tähendas, et Eesti delegatsiooni polnud olümpial 56 aastat.

Ühes taktis: esimesed olümpiakullad augustis 1920

Brasiilia purjetajate hiilgeaeg sai alguse 1980 Tallinnas peetud olümpiaregatiga. Fotol Londoni olümpiamängudel Star-klassis pronksi võitnud Robert Scheidt ja Bruno Prada. Scheidt on võitnud medali viiel olümpial järjest (1996 ja 2000 kuld, 2004 ja 2008 hõbe, 2012 pronks) ning püüab kodustest vetest kuuendat. Ta võistleb Laserklassis, kus tema rivaalide seas on ka KarlMartin Rammo.

Antverpeni olümpiamängud olid hajutatud pikale ajavahemikule. Esimesed medalid jagati aprillis, viimased septembris. Brasiillaste ja eestlaste lõikuskuu oli august.

2. augustil teenis Rio de Janeiro laskur Afranio da Costa 50 m vabapüstoliharjutuses hõbeda. Iga osalenud riigi nelja parema tulemused arvati kokku ning meeskondlikult võitsid brasiillased, teiste seas Guilherme Paraense pronksi. Järgmisel päeval tõusis 36-aastane habemik Paraense Brasiilia esimeseks olümpiavõitjaks, olles parim olümpiakiirlaskmises ehk duelllaskmises 30 meetrilt.

Eesti oli Antverpenis siiski kriipsu jagu edukam, võites kulla ja kaks hõbedat. Kõigepealt, 22. augustil tuli teisena üle lõpujoone maratonijooksja Jüri Lossman. Täpipealt nädal hiljem algas tõstmine. Sulgkaalus (-60 kg) vääris hõbedat Alfred Schmidt (hiljem Ain Sillak), belglasele Francois de Haesile kaotas ta kümne kiloga.

Samal päeval ei leidunud tosina kergekaallase seas vastast 24-aastasele Valgas sündinud Alfred Neulandile. Too kogus kolme tõsteviisi – ühe käega rebimise, ühe

EESTI JA BRASIILIA

GETTY IMAGES

REPRO

Kui Jaak Uudmäe võitis Moskva olümpial kuldmedali, leppis toonane maailmarekordi omanik Joao Carlos de Oliveira pronksiga.

käega tõukamise ja kahe käega tõukamise – summas 257,5 kg. See ületas koguni 17,5 kiloga hõbedale tulnud belglase Louis Williqueti saagi! Neuland olnuks selle tulemusega ülekaalukas võitja ka järgmises, kergekeskkaalus.

Imelikul kombel püsis Brasiilia pärast Antverpenit 28 aastat üldse medalita, siis, Londonis 1948 pälvis korvpallimeeskond USA ja Prantsusmaa järel pronksi. Brasiilia laskuritel, kurb küll, pole Antverpeni järel olümpiapjedestaalile üldse asja olnud.

Eesti astus Antverpenis valitud teel kindlalt edasi. Pariisis 1924 koguti kuld, hõbe ja kaks pronksi, Amsterdamis 1928 kaks kulda, hõbe ja kaks pronksi, Berliinis 1936 kaks kulda, kaks hõbedat ja kolm pronksi. Tõstmises – Eesti esimesel kullaalal – sai Neuland Pariisis hõbeda, samast naasid Harald Tammer ja Jaan Kikkas pronksiga; Arnold Luhaäär tõi Amsterdamist hõbeda ja Berliinist pronksi. NSV Liidu ajal leppis Jaan Talts Mexicos 1968 hõbedaga, ent neli aastat hiljem Münchenis valitses mäekõrguselt.

Alar Seim valmistub Rioks.

Eesti kergejõustiklaste medalipakis on üks hõbe vähem

Kolmikhüppest on kulda saanud mõlemad

Brasiillased on pallimängudes võitnud oma satsiga suure hulga medaleid ja Eestil pole neile tegelikult midagi vastu panna. Ühe või mõne sportlase kuulumine NSV Liidu võistkonda tegi kodustele spordisõpradele küll rõõmu, aga omal käel pole pjedestaalile iial tõustud.

Helsingini 1952 oli kahest siin võrreldavast maast kergejõustikumedaleid vaid Eestil. Lossmani 1920. aasta maratonihõbedale oli kümnevõistleja Aleksander Klumberg (hiljem Kolmpere) lisanud järgmisel olümpial pronksi.

Brasiilia medaliarve avanes Helsingis esimesel võistluspäeval, kui kõrgushüppes tuli kolmandaks Jose Teles da Conceicao.

Veider küll, aga sealt kuni 1984. aastani võitsid Brasiilia kergejõustiklased medaleid ühelt alalt, see-eest sageli. See ala oli kolmikhüpe.

23. juulil Helsingis toimunud kolmikhüppes oli 16.22-ga parim 24-aastane Sao Paulo kutt Adhemar Ferreira da Silva. Ta hüppas iseendale kuulunud maailmarekordist 16.01 kaugemale neljal katsel.

Oleks keegi sellist trium pakkunud nelja aasta eest, peetuks teda kohtlaseks.

Brasiilia polnud selleks ajaks ühtki kolmikhüppajat olümpiale saatnud. Ent seal,

Ent nüüd kergejõustik, olümpia suurim medaliala!

Brasiilia kergejõustiklastel on olümpialt neli kulda, kolm hõbedat ja seitse pronksi.

Eestil on neli kulda, kaks hõbedat ja seitse pronksi. Hämmastav sarnasus! Kui arvestame, et punavõimude poolt koju aheldatud Heino Lipp juhtis 1948. aastal maailma kümnevõistluse edetabelit 7780 punktiga ja Londoni mängudel piisas ameeriklasel Robert Mathiasel kullavõiduks 7072st, võime end brasiillastega vähemalt võrdsetena tunda.

21

peugeot.ee/2008

UUS PEUGEOT 2008 DETAILIDENI VIIMISTLETUD LINNAMAASTUR

Tutvumispakkumine Erimudel 2008 Active Plus • 7” puuteekraan ja MP3 mängija • Kahetsooniline kliimaseade • LED päevasõidutuled • Elektriaknad ees ja soojendusega elektripeeglid

3,5 l / 100 km

keskmine kütusekulu al.

90 g/km

CO2 heitekogus al.

• ABS, ESP, 6 turvapatja • 16” HYDRE valuveljed • Esiistmete soojendus • Eesmised udutuled • Püsikiirusehoidja KUUMAKSE AL.

127 €

TUTVUMISHIND AL.

13 990 €

Peugeot Liising kasutusrendi (pakkuja AS SEB Liising) krediidi kulukuse esialgne määr on 2,29% ja tarbija makstav kogusumma 14768,39 € järgmistel näidistingimustel: auto hind käibemaksuga 13 990 €; sissemakse 2 780 €; jääkväärtus 30%; kasutusse võetav krediidisumma käibemaksuga 11192,00 €, intressimäär 1,9%* aastas krediidijäägilt; liisinguperiood 60 kuud; igakuise annuiteetmakse suurus esimesel 6 kuul 127,03 €; kokku 60 annuiteetmakset; lepingu sõlmimistasu 199 €. Lisaks peab liisitud sõidukil kogu liisinguperioodil olema kasko- ja liikluskindlustus. *Intressimäär koosneb liisinguperioodi lõpuni fikseeritud marginaalist 1,9% ja iga 6 kuu järel muutuda võivast 6 kuu euriborist, mis 30.05.2016 oli – 0,146 % (euribori negatiivne väärtus loetakse intressi arvutamisel võrdseks nulliga).

Pakkumine kehtib kuni 31.12.2016, või kuni sõdukeid jätkub. Tegemist on finantsteenusega. Tutvu tingimustega www.seb.ee/liising. Lisakonsultatsioon lähimast SEB kontorist. Fotod on illustratiivsed.

UUS PEUGEOT 2008

EESTI JA BRASIILIA

23

REUTERS/SCANPIX

MITTE AINULT SUVI: Seks ajaks, kui Brasiilia 1992 taliolümpiale ilmus, olid Eestil juba kiiruisutajast olümpiavõitja Ants Antson ja kahevõistlejast olümpiapronks Allar Levandi. Samas tunamulluselt Sotši olümpialt, kuhu Brasiilia läkitas 13 sportlast (fotol delegatsiooni sissemarss avatseremoonial), tuldi tagasi Eestist parema tulemusega – lumelauasõitja Isabel Clark Ribeiro saavutas 14. koha. Eesti parimaks jäi Viktor Romanenkovi 24. koht.

Londonis 1948 debüteerisid poisiohtu brasiillased kolmekesi ja jõudsid kõik lõppvõistlusele. Geraldo de Oliveira lõpetas 5. ja Ferreira da Silva 8. kohaga. 1950. aastal korda Ferreira da Silva jaapanlase Naoto Tajima maailmarekordit 16.00 ja püstitas järgmisel aastal uue.

Aeg läks. Melbourne’is 1956 võitis Ferreira da Silva uue kulla, tema maailmarekord oli seks ajaks juba 16.56. Temas oli tõelist härrasmeest, kes lõi hiljem läbi ka lmilinal ja töötas end õigusteaduste doktoriks.

Kui 2012. aastal asutati Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu Kuulsuste Hall, arvati sinna kohe 12 superässa. Koos Paavo Nurmi, Jesse Owensi, Emil Zatopeki, Alfred Oerteri ja Carl Lewisega võttis koha sisse Ferreira da Silva. Tema eriliseks teeneks arvati Brasiilia kolmikhüppebuumi tekitamine. Olümpial tegid superässa tuules tegusid Nelson Prudencio ja Joao Carlos de Oliveira, kumbki parandas maailmarekordit ning võitis olümpialt kaks medalit.

De Oliveira sai oma teise pronksi Moskvas 1980, kui kuld riputati eestlase Jaak Uudmäe kaela. Teada on, et tookordne kohtuniketöö püsib seni kriitika all, kuid mees, kes end paljude arvates õigusega moraalseks võitjaks peab, pole mitte de Oliveira, vaid austraallane Ian Campbell.

De Oliveira sattus järgmisel aastal roolijoodiku põhjustatud autoavariisse ja kaotas jala. Tema fantastiline maailmare-

kord 17.89 püsis 1985. aastani, aga Brasiilia kolmikhüppajate kõrgaeg oli seks korraks möödas. Olümpial on ainsana latvade lähedale pääsenud 202 cm pikkune Jadel Gregorio, kes tuli Pekingis 2008 kuuendaks.

Eesti kolmikhüppajaist on olümpial käinud veel vaid Lauri Leis. Temast oluliselt kaugemale on aga hüpanud Jaanus Uudmäe – 17.06 annab Eesti kõigi aegade sisetabelis isa Jaagu järel teise koha.

Igatahes on kolmikhüpe toonud rõõmu nii eestlastele kui ka brasiillastele.

Kõige narrimad kullatajäämised maratonirajal 1920. aastal alustas Jüri Lossman Antverpeni maratoni üsna ettevaatlikult, lastes liidritel kaugele minna. Umbes poolel maal hakkas ta tajuma, et jõudu jätkub arvatust rohkem. Ta tõusis kõrgemale, ent otsustavalt sammu lisada ei julgenud. Kerkinud teiseks, nägi Lossman liidrit, Soome elavat jooksulegendi Hannes Kolehmainenit juba oma silmaga. Kaheksa aasta eest Stockholmi olümpialt kolm kulda hankinud Kolehmaineni samm oli juba sõlmes.

Lossman aimas, et maraton läheneb lõpule, aga täpset infot tal polnud – eestlasi raja ääres ei leidunud. Ta küsis saksa keele oskajana kohalikult publikult abi, aga nood pärast ilmasõda saksakeelset loba kuulata ei tahtnud. Lõpuks tõstnud keegi kaks sõrme, millest Lossman järeldanud, et kaks

kilomeetrit on minna. Sellest olnuks Kolehmaineni tabamiseks küll ja küll! Ent peagi paistis staadionivärav ja sealt omakorda lõpujoon. Hilinenult spurtinud Lossman lähenes vastasele iga sammuga, ent hilines ometi 12,8 sekundit. Kolehmaineni olümpiavõit jäi 76 aastaks maratonimeeste kõige napimaks! Hiljem arvas Lossman kadunud kulda leinates, et kahe sõrme näitaja teatas talle teisest kohast.

Samal olümpial oli teine jama veel. Antverpeniks oli juba otsustatud, et maratoni pikkuseks jääb 42,195 km, ent nõuet ei võetud kuigi tõsiselt. Antverpeni mängude korraldajad teatasid raja ametlikuks pikkuseks 42,750 km. Maanteejooksu statistikute rahvusvaheline ühendus on distantsi vaidlustanud, pakkudes hoopis täpselt 40 km. Ning tsunftil tundub õigus olevat. Arvestades, et muude kestvusjooksude tulemused olid maailmasõja järel varasematest oluliselt kehvemad, pole ju naljalt reaalne, et Antverpenis joosti Stockholmi maratonist 2,5 km pikem distants neli minutit kiiremini! Nii et õige maratoni täitumiseni olnuks Lossmanil Kolehmaineni püüdmiseks aega küll!

Teine totter maratonikaotus lavastus Ateena olümpial 2004. Lõpujooneni jäi umbes 7 km, kui brasiillane Vanderlei Cordeiro de Lima juhtis poole minutiga.

35-aastane de Lima oli varem võitnud Tokyo maratoni, kahel korral Panameerika mängude maratoni ja just enne Ateenat August 2016

JOOSEP MARTINSON

EESTI JA BRASIILIA

24

2009 Lillekülas peetud tulises jalgpalli maavõistluses alistas Brasiilia Eesti 1:0. Aga olümpiakuldade osas oleme jätkuvalt 0:0 viigis!

Hamburgi maratoni. Päris üllataja ta polnud, naljamees ammugi mitte.

Ning siis juhtus nii, et rajale hüppas iirlane, preestriametist tagandatud Cornelius Horan. Aasta varem oli too tüüp sööstnud Silversonis vormel 1 rajale. Nüüd tõukas Horan joksumehe de Lima maha ja hoidis teda kinni, kuni kreeklasest pealtvaataja Polyvios Kossivas appi tormas. De Lima kaotas puhtalt paarkümmend sekundit jooksuaega, ent ka rütmi. Temast möödusid itaallane Stefano Baldini ja Eritreas sündinud USA alam Mebrahtom Leezighi.

Brasiillane lõi viimastel meetritel pronksi puhul võidutantsu, ei kurtnud millegi üle ega süüdistanud kedagi. Nõnda pälvis ta pälvis spordimehelikkuse eest ROK-ilt Pierre de Coubertani medali!

Vutiturniiril mängis Eesti Brasiiliast varem Meeste jalgpalliturniir on kaasaegsete olümpiamängude kavast puudunud vaid kahel korral. Ateenas 1896 võeti ainsa pallimänguna ette tennis ning Los Angeleses 1932 leiti, et pärisjalgpallist mõistlikumaks jääb ameerika jalgpall.

Eesti vutimehed on olümpiakampa löönud või olümpiakampa võetud ühel korral – Pariisis 1924. Lihtne 15 mehe minek polnud, Eesti Jalgpalli Liidul tuli lähetuskulude katteks koguni laenu võtta.

Esimese ringi vastaseks tuli USA. Selles mängus määras šveitslasest kohtunik kummagi meeskonna kasuks penalti. Ameeriklane Andrew Stradan kasutas võimaluse ära, saates palli 15. minutil August Lassi väravasse. Eestlased olid sealtpeale mängulises ülekaalus ja 68. minutil teeniti oma penalti. Elmar Kaljot sai lüüa koguni kaks korda. Esimesel katsel lendas pall üle vä-

rava, kuid et see sündis enne kohtuniku vilet, avanes uus võimalus. Nüüd tabas Kaljot põiklatti. USA võitis 1:0.

Ka Brasiilia oli oma kandidatuuri esmakordselt üles seadnud enne Antverpenit.

Meeskond oli 1919. ja 1922. aastal LõunaAmeerika meistriks tulnud, ent Pariisi eelaasta samal turniiril Uruguay, Argentina ja Paraguay järel neljandaks jäänud.

Neilt kolmelt saadi tookord vahetus duellis ka tappa, mispeale olümpiale ei mindud.

Järgmise katse tegid brasiillased alles 1952 ja nii juhtuski, et vuti suurriik saabus olümpiale 28 aastat pärast Eestit! Muus osas suurt vahet pole: kulda pole Eestil ega viiekordsel maailmameistril. Nojah, brasiillastel on kolm komplekti hõbedaid ja kaks pronkse …

Olümpiaturniir pole pärast MM-i sündi ehk aastast 1930 kuigi prestiižne. Kaua oodati olümpiale vaid amatööre ja see oli kena aeg sotsialismimaade riigi vahenditest kinni makstud profdele. Viimastel aastakümnetel mängivad olümpial kuni 23-aastased ja iga meeskond tohib kaasata kolm vanemat vutistaari. Brasiilia proovib sel suvel kodus jälle. Maracana staadionil võidetav naal oleks äge!

Brasiilia purjetajate suuraeg algas Tallinna lahel Enne 1980. aasta Moskva olümpiamänge märgati Brasiilia purjetajaid harva. Täpsemalt, Mexicost 1968 ja Montrealist 1976 – olümpiaregatid toimusid vastavalt Acapulcos ja Kingstonis – naasis Lendava Hollandlase pronksiga Reinaldo Conrad. Tema partneriks oli Mehhikos Berkhard Cordes ja Kanadas Peter Ficker.

Suvel 1980 purjetati Tallinna lahel, maskott Vigri valvsa pilgu all. 470-l teenisid Bra-

siiliale kulla Marcos Soares ja Eduardo Penido ning Tornaadol Alexandre Welter ja Lars Björkström. Mõni ime! Kogu Moskva olümpialt puudusid ju tähtsad purjetamisriigid USA, Saksamaa LV, Kanada. Võimalusest saata oma olümpiajahid okupeeritud riiki loobusid Suurbritannia, Prantsusmaa, Austraalia ja Uus-Meremaa, kes Moskvas muudel aladel võistlesid. Lisaks haavasid Hispaania, Taani, Itaalia, Holland jt korraldajaid sellega, et heiskasid riigilipu asemel olümpialipu.

Kassid ära, hiirtel pidu? Võimalik. Kuid brasiillased ei kadunud tipust, vaid kinnitasid maailma paremikus kanda ja on võitnud suures koguses igat karva olümpiametalli.

Kaks meest kerkivad üle teiste: Torben Grael ja Robert Scheidt. Grael kogus 19842004 kaks kulda, ühe hõbeda ja kaks pronksi, siis võttis ette ookeanipurjetamise ja lõi sealgi läbi.

Grael tõusis Brasiilia kõigi aegade edukaimaks olümpiasportlaseks, aga Scheidt võttis aunimetuse napilt üle. Ta on aastatel 1996-2012 saanud kaela kaks kulda, kaks hõbedat ja ühe pronksi, MM-ilt on tal 12 tiitlit. Scheidtide perekonna medalikogu kaunistavad abikaasa Gintare Scheidti auhinnad. Pekingis 2008 pälvis leedulanna veel Volungevičiute nime all olümpiahõbeda, sama aasta sügisel abiellus Scheidtiga ja 2012 tuli Laser Radialil maailmameistriks.

Kui kord purjetamisse vaadata, siis loomulikult on seal kordaminekuid ka Eestil.

Amsterdamis 1928 sai pronksi kapten Nikolai Vekšini alus Tutti V. Roomast 1960 tuli hõbedaga Aleksander Tšutšelov, Moskvast 1980 Leningradi päritolu Nikolai Poljakov ning Soulist 1988 vendadepaar Tõnu ja Toomas Tõniste. Kaks viimast lisasid Barcelonast 1992 pronksi.

EESTIMAINE VITAMIINIJOOK SISALDAB VAJALIKKE B, D JA E VITAMIINE

facebook.com/HopeGoodVitamins

26 RIO DE JANEIRO

Rio de Janeiro

SAMBA! Rio de Janeiro pidutseb kogu aeg, aga kõige intensiivsemalt veebruaris või märtsis toimuva sambakarnevali ajal.

VIDA PRESS

– Cidade maravilhosa ehk Imeline Linn Kaks kuud Rio de Janeiros elanud Õhtulehe ajakirjanik Liina Metsküla vannub pühalikult: ei möödu päevagi, kui ta ei mõtleks Imelise Linna hüüdnime kandvale Riole.

LIINA METSKÜLA liina.metskula@ohtuleht.ee

Rio de Janeiro rahvusvahelises lennujaamas ilutseb must tahvel, millele on trükitud: «Mu hing laulab, ma näen Rio de Janeirot. Ma suren igatsusest ta järele.

Rio, sinu meri, lõputud rannad. Rio, sind loodi minu jaoks.» Need on Brasiilia laulja Tom Jobimi sõnad, mis võtavad suurepäraselt kokku minu tunded Rio de Janeiro vastu.

Jõudsin Rio de Janeirosse pärast ligi viit kuud reisimist Ladina-Ameerikas. Pidevalt teel olemine oli muutunud nii väsitavaks, et otsustan kohapeale jääda pikemaks ajaks. Kuna ei soovinud eluaseme peale liigset raha kulutada, leidsin töö ühes hostelis: minust sai mõneks ajaks baaridaam.

Kuigi hostelist vooris pidevalt läbi välismaalasi, sain ma seal tuttavaks paljude brasiillastega, kes avasid Brasiilia eluolu. Brasiillased ja eestlased on distantsiliselt teineteisest kauged, aga ühes mõttes väga sarnased rahvad: mõlemad armastavad kogu südamest oma kodumaad.

Hostelis mitu nädalat elanud ameeriklane Cliff märkis lobisedes, et Rio on fantastiline linn ja selle elanikel on vedanud. «Oh, ma tean seda!” vastas Gabriel, ise rahulolevalt noogutades. Minu kogemuse järgi hakkavad kohalikud selliste vestluste ajal tavaliselt rääkima, et hoopis reisimine on põnev. Aga mitte brasiillased. Üldse tundus, et isegi ümberkaudsed riigid peavad Rio de Janeirot (ja Brasiiliat) pigem oaasiks. Viisavaba

RIO DE JANEIRO

27

reisimist ja töötamist võimaldavasse Lõuna-Ameerika riikide ühendusse Mercosur kuuluvad Brasiilia, Argentina, Uruguai ja Paraguai. Seega kohtasin päris palju Brasiiliasse tööle tulnud argentiinlasi ja uruguailasi, kes väitsid, et elu on Rios parem.

Jalgpall on elu Ma pole kuigi suur jalgpallifänn, kuid otsustasin juba ette, et Rio de Janeiros pean ära käima kuulsal Maracana staadionil. Koos šotlasest sõbra Chrisiga külastasime brasiillaste suure lemmiku Flamengo ja väiksema meeskonna Nautico matši.

Pilet maksis 40 reaali ehk veidi üle 10 euro.

Maracana staadion ei asu kesklinnas ning kõige etem on minna sinna metrooga. Kuigi mäng algas õhtul kell üheksa, oli ühistransport absoluutselt ohutu, sest kubises teistest jalgpallifännidest.

Maracana mahutab ligi 80 000 inimest, kuid minu suureks pettumuseks oli staadion pooltühi. Kuigi Flamengo on ülipopulaarne, siis üldiselt pole inimesed kuigi huvitatud mängust Nauticoga. Hoopis hiljem sain teada, et tõelist jalgpallifänni võinuksin näha oma kodus – hosteli juhataja Josh on selle tõeline kehastus.

Argentinas üles kasvanud brasiillane Josh on ka ise olnud protasemel jalgpallur (tõsi küll, Lionel Messiga koos ta just ei mänginud), kuid tema karjäär katkes vigastuse tõttu. Kirg pole aga kadunud ja Josh läks alati põlema, kui jalgpallist räägime.

«Loomulikult Brasiilia võidab Copa America (Lõuna-Ameerika meistrivõistlused – toim),» teatas ta enne 2015. aasta turniiri. Paraku kaotas Brasiilia esmalt Kolumbiale ja siis veerandnaalis Paraguaile.

«Kuidas on see võimalik, et jalgpallur nii tähtsal hetkel mööda lööb? Kuidas on see võimalik? Ta teeb iga päev kaheksa tundi päevas seda asja. Ta saab selle eest meeletuid summasid. Kuidas on võimalik, et ta sellisel hetkel eksib!?» möirgas Josh pärast esimest kaotust. Pärast penaltiseerias Paraguailt saadud kaotust Josh enam ei karjunud, vaid väljus toast ust jalaga lüües. Siis istus ta pingile, pea käte vahel. Brasiillaste jaoks on jalgpall elu.

Rios elavad pidutsemise kuningad Rio de Janeiros elades (ja üldiselt Brasiilias reisides) on võimatu ära põlata rahvuskokteili caipirinha’t.

Kuna töötasin Rio de Janeiros baaridaamina, oskasin seda peagi une pealt valmistada: kõigepealt laimitükid šeikeri põhja, siis mitu lusikatäit suhkrut, puruks tampida, lisada purustatud jää, kallata peale cachaca ja šeikida. Nii caipirinha valmibki.

Caipirinha ainuke alkohoolne osis cachaca on Brasiilia kärakas. Eestis maksab tavaline pudel umbes 18, August 2016

REUTERS/SCANPIX

RIO DE JANEIRO

28

Naine Ipanema rannas, taustal Kahe Venna mägi. See on Rio de Janeiro ehk Cidade maravilhosa ehk Imeline Linn.

Brasiilias aga vähem kui kolm eurot. Kui esialgu oli caipirinha Brasiilias tüüpiline vaeste jook – kõik koostisosad maksavad vähe – siis nüüd joovad seda kõik.

«Mina olin kolmeaastane, kui esimest korda lonksukese caipirinhat võtsin,» märkis Josh.

Caipirinha on meeletult salakaval jook. Kui jätta kõrvale sulanud jää ja puruks tambitud laimist tulnud mahl, on selle ainus vedelik alkohol. Välismaalased seda sageli ei taju ning peaaegu kõik joovad end kogemata purju.

Pidutsemisest rääkides ei saa kuidagi mööda Rio de Janeiro karnevalist, mida tulevad igal aastal kaema miljonid inimesed. Kohalike juttude järgi näeb see pidu välja selline – inimesed tantsivad, pidutsevad ja tarbivad tänavatel alkoholi praktiliselt ööpäev läbi. Ametlikult kestab karneval ühe, tegelikkuses kolm nädalat.

Aga sisuliselt pidutseb Rio de Janeiro igal ajal.

Kõige populaarsem paik on Lapa. Päeval on see tavaline rajoon, mida ümbritsevad võlvid, öösel aga peomeka. Kes pole Lapas pidutsemas käinud, pole õiget Rio ööelu näinud. See kehtib eelkõige turistide kohta Carioca (Rio elaniku – toim) jaoks pole õige ööelu aga mitte ainult Lapas. Kohalike hulgas on populaarsed tänavapeod, kus tantsitakse vabas õhus sambat ja taotakse trummi. Turiste kohtab nendel pidudel märksa vähem kui Lapas.

Mis on Rio parim vaatamisväärsus?

Vaieldamatult kõige kuulsamad vaatamisväärsused Rio de Janeiros on Lunastaja Kristuse kuju ja Suhkrupeamägi. Olen kahel käel nõus, et need on vinged, aga ise tooksin pigem välja vaeste piirkonnad favela’d.

Favela’desse pole soovitatav üksinda minna, vaid võtta mõnekümne euro eest ekskursioon. See-eest võib olla kindel, et sinuga ei juhtu seal midagi, sest giidid tunnevad sealset eluolu ja kohalike bossidega on sõlmitud kokkulepped.

«Esimese asjana tahan öelda, et kui ma palun teil midagi mitte pildistada, siis kuulake mind. Asi võib halvasti lõppeda,» rääkis giid David, kui sõitsime maailma suurima favela Rocinha poole. «Üks ameeriklane pildistas seda, mida ei oleks tohtinud. Kurjategija tuli tema juurde, võttis kaamera – see oli korralik peegelkaamera – ja lõi vastu maad puruks. Ameeriklane oli

näost valge, aga midagi teha enam ei saanud. Kuhugi selle üle kaevata ka ei ole.»

Kui David märkas mõnda narkotehingut, siis tuli kaamerad ära panna. Meie ekskursiooni vältel juhtub seda korra. «Mõni aeg tagasi olin ühe grupiga favela’s, kui keegi jooksis minu juurde abi paluma. Ta oli täiesti paanikas. Selgus, et nad, tegemist oli sakslastega, läksid favela’sse jalutama ja nägid pealt narkotehingut.

Mis on sinu reaktsioon taolisel hetkel? Põgeneda,» pajatas David.

Sellises olukorras aga ei tohiks mingil tingimusel põgeneda, vaid vabandada, et sattusid sinna kogemata. «Nemad hakkasid aga jooksma, mis tundus kurjamiljonit inimest tegijatele eriti kahtlane. Seetõttu nad tulistasid. Üks sakslastest sai haavata, elab Rio de kuid õnneks jäi ellu. Üks favela meesJaneiros ja tema test tuli minu juurde ja hakkas õieneeslinnades. dama, et kuidas ma lasen turistidel niimoodi ringi joosta. Mina seletasin, et need ei ole minu grupist. Selle peale rahunes tüüp õnneks maha.»

Kuigi eelneva põhjal võiks eeldada, et favela’s elada on üliohtlik, ei vasta see päris tõele. «Kui sa ei tegele ise narkootikumidega ega jää mingil põhjusel narkotegelastele ette, siis on kõik okei. Favela’des pole isegi pisivargusi, sest need, kes näppavad, saavad suurtelt tegijatelt karistada. Samas mõne kilomeetri kaugusel Copacabana ja Ipanema rannal on pisivargused väga levinud,» rääkis David.

12,1

Cidade maravilhosa Kui minu kaks kuud Rio de Janeiros otsa said, tundsin, et sellest jäi väheks. Kui palju siis oleks piisav? Kümme kuud, aasta või hoopis viis aastat? Selle peale ütles aga minu töökaaslane Isabela, et viie aastaga saaksin vast aru, et Rio de Janeiro ei ole täiuslik.

Minu mälestustesse jäi ta aga siiski täiuslikuna. Kahest kuust Rio de Janeiros on möödunud aasta, kuid ei ole päeva, mil ma sellele ei mõtleks. Minult küsitakse tihti, mis siis Rio de Janeiros nii erilist oli ning vastan iga kord erinevalt, sest ühene vastus puudub.

Aga kõige üldisemalt võiks see olla selline: mulle meeldis hea tunne, mis Rio minus tekitas. Rio de Janeiro hüüdnimi on Cidade maravilhosa ehk Imeline Linn. Täpselt seda Rio de Janeiro ongi.

Rio akkumised! erip

KÕIK

-20%

Eestlase medalivõidule järgneval päeval KÕIK SÄRGID

-44%

TOSSUD

-25%

KÕIK RANITSAD

Igal esmaspäeval LOOSIMINE – 1 ostja saab KOGU RAHA TAGASI!

5.-21.aug.

KÕIK

-30%

FACEBOOKIS igal nädalal uued pakkumised!

UUS! Tallinnas Mustamäe Keskuses Tammsaare tee 104a • UUS! Tartus Kvartali Keskuses Riia 2 • Tartus Zeppelini keskuses • Tartus Turu 14 Viljandi südalinnas Tartu tn. 1a www.popsport.ee

RÕIVAD

EESTI SUURIMAD STAARID: Vahet pole, millised on tulemused, aga maailma meedia himustab lugusid õdedest Luikedest rohkem kui ühestki teisest Eesti sportlasest.

KOLM LUIKE

RENE SUURKAEV

Eesti Luikedest räägitakse ka seitsme maa ja mere taga Kui USA koomik Jimmy Fallon 6. juuni õhtul USA vaadatuimas jutusaates «The Tonight Show» õdede Luikede üle nalja heitis, kukkus järjekordne tilk Leila, Liina ja Lily tuntuse karikasse. Öelda, et meie maratonijooksjad on maailmakuulsad, on vast liialdus, aga üleilmse tähelepanu all on nad kindlasti.

VILJAR VOOG viljar.voog@ohtuleht.ee

Gerd Kanter, Irina Embrich, Rein Taaramäe või keegi neljas – kes saab olema Eesti rahva jaoks Rio olümpiamängude sangar, selgub alles Brasiilias võistlusareenil. Ometi võivad meie atleedid võita kas või nii palju medaleid, et peavad tagasi kodumaale lennates

maksma lisapagasi eest, rahvusvahelist üldsust ei kõigutaks neist tulemustest ükski. Maailma jaoks koosneb Eesti koondis ainult kolmest sportlasest!

«Olümpiamängud jõuavad üha lähemale ja ma lugesin just midagi päris imelist – Eestist osalevad naiste maratonis identsed kolmikud,» rääkis Fallon oma üle kolme miljoni vaatajaga jutusaate avamonoloogis.

«Mis tekitas minus küsimuse: miks nad ei peida end lihtsalt pikki trassi laiali ja teeskle, et on üks ja seesama sportlane? Vau, kaks tundi juba joostud ja see tüdruk näeb ikka maruvärske välja – ta isegi ei higista veel!»

Harilikult maksaks 15sekundiline reklaam «Tonight Show’s» ca 23 000 eurot. Leila, Liina ja Lily tuntus kasvas kolme miljoni televaataja silmis aga täiesti tasuta, isegi kui Fallon ei maininud otseselt nende nimesid.

Otsingumootorist Google on pärast maikuud, kui Leila õdedest viimasena Hamburgi maratonil olümpianormi täitis, märksõnu nagu «maratonikolmikud», «Eesti kolmikud» ja «kolmikud Rios» otsitud igaüht kuu

31

KOLM LUIKE

32 RENE SUURKAEV

Trio de Janeiro Kui vaadata uudislugusid, mis üle maailma õdedest Luikedest avaldatud, on neil kõigil läbiv motiiv – riimuv sõnapaar «Rio trio», mida neiud isegi enda reklaamimiseks kasutavad.

«Trio Riosse» – New York Times «Rio trio teeb ajalugu – Eesti kolmikud lähevad olümpiale» – Reuters «Leila, Lily ja Liina – Trio de Janeiro» – Itaalia La Gazetta dello Sport «Ajaloo esimesed kolmikud OMil» – Rootsi Aftonbladet «Trio Riosse – maratonikolmikute lugu» - Deutsche Welle «Komplekt Eesti identseid kolmikuid teeb ajalugu, saades esimesteks, kes olümpial üksteise vastu võistelnud» – USA NBC News «Trio Riosse: kolmikud võistlevad olümpiamaratonil» – Associated Press «Maratonikolmikud Eestist» – Saksa ringhääling NDR «Eesti kolmikute olümpiaajalugu: oleme alati samu asju teinud» – Norra TV2 «Olümpiakolmikud jooksevad koos Rios» – Uruguai portaal Referi «Kolmikud võistlevad esimest korda koos olümpiamängudel» – Brasiilia veebiportaal UOL «Identsed kolmikud jooksevad Rio olümpial» – Belgia telekanal De Redactie «Esimest korda osalevad olümpiamängudel kolmikud» – Šveitsi ajaleht Tribune de Genève «Eesti kolmikud võistlevad Rio olümpiamängudel maratonijooksus» – Poola portaal Runner’s World «Jäätisemaiad Eesti kolmikud jahivad olümpiaedu» – Tai Bangkok Post

peale ca sadakond korda. See arv ei pruugi 7,4 miljardi elanikuga planeedil tunduda just suur, aga arvestades kõiki võimalikke otsingufraase, kasvab see Eesti sportlasi silmas pidades hoomamatuks. Eriti kui arvestada muidki keeli peale inglise.

Sponsorite hordid «Huvi on ikka ülemaailmne: päris mitmed Ameerika uudistekanalid, ka Hiinast, Jaapanist, Indiast,» kirjeldas Liina õdedele meedia poolt korraldatud tormijooksu.

«Ega me päris täpselt kokku lugenud ole, kui palju neid küsimusi ja intervjuusoove on tulnud, aga üritame nii paljudele vastata kui võimalik.»

Luiged väidavad, et on meediatähelepanu all saanud Rio mängudeks valmis-

Kuigi üks sadadest Luikede kohta kirjutatud artiklitest lubas pealkirjas, et õed tatud artiklitest, Briti tablähevad Rios jahtima loidi Daily Maili portree, kuldmedaleid, on lubas pealkirjas, et õed läneidude enda eesmärgid hevad Rios jahtima kuldmepalju realistlikumad daleid, on neidude enda ees– teha olümpiarajal märgid palju realistlikumad – isiklikud rekordid.

tuda enamvähem normaalse rütmiga. «Eks see ikka väsitab,» rääkis keskmine õde Liina.

«Aga eks me ürita ikka nii teha, et kõigepealt sport, siis puhkus ja alles siis huvilistele vastamine,» lisas sõsaraist noorim, Lily.

«Ja tegelikult oleme me ühildanud ka päris palju treeninguid näiteks lmimistega,» lõpetas taas Liina.

Kui kogu meediamelu lähebki maratonirajal maksma paarkümmend sekundit või mõne minuti, pole tegu katastrooga.

Kuigi üks sadadest Luikede kohta kirju-

teha olümpiarajal isiklikud rekordid.

Ja olenemata tulemusest on neid nišis ootamas fotograade faalanks, kes kõik soovivad jäädvustada mälukaardile esimesed ühtedel olümpiamängudel võistelnud kolmikud. Taaskord tasuta reklaam, mida neiud saavad oma sotsiaalmeedias ära kasutada, et müüa lihatooteid, juuksehooldusvahendeid, spordibatoonikesi ja mobiiltelefone – sponsorlus, millest mõni olümpiamedalit püüdev sportlane oskab vaid unistada.

Kiireim meretee Rootsi

31.07 3. Suvejooks ümber Saadjärve 17,5 km 27.08 44. jooks ümber Ülemiste järve 14 km Start mõlemal jooksul kell 12.00

Registreerimine

Lastejooksud

-Info ja registreerimine www.stamina.ee/jarvejooks

Mõlemal järvejooksul kell 11 lastejooksud.

Osalemine TASUTA

Auhinnad

-Mõlema jooksu lõpetajatele unikaalne medal -Kõik neli sarja jooksu (Harku, Pühajärve, Saadjärve ja Ülemiste) lõpetanud jooksjad ja kõndijad saavad DFDS Seaways poolt atraktiivse reisipakkumise Rootsi -Kõigi sarja lõpetanute vahel loositakse Euronicsi poolt Thomson teler

MEDALIMASIN

34

JANA KOLUKANOVA: Michael ujumismaailma Michael

DEIVIL TSERP

deivil.tserp@ohtuleht.ee

Rio de Janeiro mängudel astub suurima staarina areenile 18kordne olümpiavõitja Michael Phelps. Õhtuleht vestles praeguste ja endiste Eesti tippujujatega, kellel on ameeriklasest ässaga kokkupuuteid olnud.

USAs töötav Jana Kolukanova jõudis 2000. aasta Sydney olümpial kroolisprindis poolnaali ja jälgis, kuidas Phelps oma esimesel suurvõistlusel ujus.

Maailmamere taga Auburni ülikoolis tudeerides ja treenides rõõmustas Tallinnast pärit sportlane Phelpsi täistabamuste korral, aga nägi oma silmaga ka tema elu pahupoolt.

«Michael on uskumatu talent väga tugeva tugimeeskonnaga,» ütleb Kolukanova, kes on Phelpsi tõusude ja mõõnadega hiilgavalt kursis. «Ja ma täiesti kindlalt oletan, et ta lisab Rios oma kollektsiooni mitu kulda.»

Jana, esimest korda võistlesid koos Phelpsiga Sydney olümpial, kui toona 15aastane ameeriklane tuli 200 m liblikujumises viiendaks. Siis olid muidugi teised staarid, aga kuivõrd sa Phelpsi märkasid?

Ta jäi mulle silma 200 m liblikujumise eelvõistlusel. Mäletan väga hästi, olime sõbrannadega tol hommikul end tribüünil just sisse seadnud, et vaadata Franck Esposito ja Deniss Pankratovi (toonased tipud) ujumist. Seal ta seisiski, peenike poiss, kahe suure meistri vahel. Ma suurt temast siis ei mõelnud kuni viimase 50 meetrini, kus ta pani mõlemast mööda ja võitis vahetuse võimsa ajaga.

Arvan, et paljud panid teda tähele just siis ja mõtlesid: sellel poisil võib ujumises suur tulevik olla.

Varsti pärast Sydney olümpiat ujus Phelps oma esimese maailmarekordi. Kas toona ütles sisimas mingisugune tunne, et imelapse pikk ja edukas rännak on alanud?

Toona ütles tunne, et see poiss on silmanähtavalt eriline ja erakordne. Vaieldamatult. Aga et ta karjäär saab olema nii pikk ja nii edukas, nagu ta on olnud, ei mõelnud keegi. Tipus püsida ei ole kerge. Igasugused faktorid võivad seda platvormi raputada. Pean silmas vigastusi, ressursse, motivatsiooni.

Küllap sattusid USAski Phelpsiga mõnel võistlusel koos osalema. Millised on su mälestused nendest aegadest?

Phelps on Jordan

MEDALIMASIN

35

TAIRO LUTTER

Liivamägi ujus Phelpsi comeback-võistlusel

AUTAHVEL: Kõigi aegade edukaim olümpiasportlane Michael Phelps on kolmelt eelmiselt olümpialt võitnud 22 medalit – 18 kulda, 2 hõbedat ja 2 pronksi. Eesti endine tippujuja Jana Kolukanova usub, et Rio de Janeirost tuleb kindlasti lisa.

Kahel olümpial – 2008 Pekingis ja neli suve hiljem Londonis – Michael Phelpsiga võistelnud Martin Liivamäel (pildil) oli kaks aastat tagasi suur au osaleda USAs jõuproovil, kus 18kordne olümpiavõitja tippsporti naasis.

24. aprillil 2014 hüppas Liivamägi Mesas koos Phelpsiga samas eelujumises vette. Kaks aastat lemmikalast eemal olnud staar võitis 100 m liblikat 52,84ga.

«Kui Phelps osalemise teatavaks tegi, tekitas see tema ümber korraliku kära,» räägib Liivamägi. «Väikesele GP-võistlusele polnud võimalik pileteid saada. See näitab, mida ta ujumise jaoks teinud on. Enne ja pärast tema starti oli ujulas tohutu melu.»

Kõik vaatavad kuulsale ameeriklasele alt üles. «Ta võib tunduda enesekeskne ja ülbe, aga see teebki temast Phelpsi,» nendib Liivamägi. «Tema konkurentidele on saanud saatuslikuks, kui nad on tema kohta midagi valesti öelnud. Phelps pöörab selle oma kasuks ja paneb ujumisse. Usun, et ta vihkab kaotamist rohkem kui armastab võita. Ta pole harjunud kaotama.»

Liivamägi võrdleb Phelpsi kroonijuveeliga, mida on väga kaua ja põhjalikult lihvitud. «Ta on ujumiseks loodud. Ka nüüd, kui Phelpsi tulemused polnud kõige paremad, ütles ta, et olümpiaks on teine käik veel varuks.»

Phelpsi paha poisi kuvandis näeb Liivamägi nii plusse kui ka miinuseid. «Ta on spordile palju toonud, samas võib üks väike viga selle nullida,» arutleb ta. «Phelpsile on paljud asjad andeks antud, aga ta on karistused ära kandnud. Mullu pidi ta MMilt eemale jääma. Phelps on oma vigu tunnistanud. Tavainimestel ongi huvitavam, kui näevad teda eksimas. Tekib äratundmisrõõm, et temagi on lihtsurelik ega erine teistest palju.»

August 2016

MEDALIMASIN

36 ARNO SAAR

Jah, sattusin küll. Tihti olid meie klubid kõrvuti.

Võistlustel hoidis ta rohkem omaette ja enne starte märkasin teda ikka keskendunud olekus. Eks ma ise hoidsin ka omaette ja keskendusin oma ujumistele.

Põrkasime kokku vees kas siis soojendusel või pärast etteasteid nii-öelda mahaujumisel. Võistluste järel ja treeningute vahel oli ta jutukam. Tema starte oli lahe jälgida. Ta kaotas väga harva.

Kas sul on Phelpsiga isiklikke kokkupuuteid olnud?

On küll. Puutusin temaga kokku paljudel üritustel ja paaril treeningureisil. Käisin mitu korda nende Golden Goggles Awards’idel (USA ujujate nn Oscarite gala) külalisena. Ta käis tükk aega ka ühe minu hea sõbrannaga Auburnist. Selles väikses sõprusringis sain näha ka tema teist külge.

Oled näinud, kuidas tervitatakse Phelpsi kui sangarit, aga on olnud ka eluetappe, kui ta on libastunud – napsitanud peaga autosõidud, narkootikumid, lõbutüdrukutega semmimine jne.

Ole hea ja arutle selle üle, kui raske on Phelpsil olnud kuulsusekoorma kandmine.

Michael on uskumatu talent, kes teadis juba väikse poisina, et tahab saada suureks meistriks.

Usun, et ta ei andnud endale aru, mis sellega kaasneb. Michael oli poiss, kes ajas oma unistust taga basseinis. Ma ei usu, et ta unistas kõigest muust, mis lisandus väljaspool ujulat. Nii et kuulsusekoorma kandmine osutus talle kindlasti raskeks.

Väljaspool ujulat tehtu on sageli mõjukam sellest, mida sa basseinis saavutad. Ta pidi tihti toetuma oma abi- ja tugimeeskonnale, eelkõige oma emale ja treener Bob Bowmanile, kes oli kõik need aastad talle põhimõtteliselt isa eest. Nad aitasid Michaelil navigeerida keskkonda väljaspool basseini. Libastumised juhtusid tavaliselt siis, kui ta tahtis pääseda survest-pingest ja eemaldus Bobist.

Siis tegi Michael rumalaid otsuseid, ümbritses end inimestega, kellel on väärad eesmärgid.

Kas kaasmaalased pole Phelpsi vahel mõistnud?

Minu vaatevinklist on just vastupidi. Ta on kõigi aegade dekoreerituim olümplane. Esimeste libastumiste puhul olid kaasmaalased eriti leebed ja toetavad ning mõistsid teda. Viimasele purjus peaga sõitmisele kaks aastat tagasi järgnes karmim hinnang, sest ta oli pannud teised inimesed ohtlikku olukorda. Siiski olid kaasmaalased toetavad ja lootsid, et ta jõuab lõpuks ikka õigele teele.

Te peate aru saama: ameeriklased armastavad oma kangelasi ja võitjaid. Eriti lähevad korda stories of redemption ehk lood, kui need kangelased lunastavad oma patte-vigu. Siinne kultuur ei ole selline, mis rebib oma inimesed tükkideks, ei ole seda Schadenfreudet ehk kahjurõõmu. Michael võttis end kätte, läks võõrutusravile ja tegi tükk aega ühiskondlikku tööd. Inimestel oli rõõm näha teda paranemas ja taas võistlemas.

Kuidas inimesed reageerivad, kui Phelps avalikkuse ette tuleb?

Ta on ujumismaailma Michael Jordan (kõigi aegade parim korvpallur – toim). Ma arvan, et see seletab kõik.

«Michael paistab palju avatum, tasakaalukam ja õnnelikum kui kunagi varem. Arvan, et uus roll ja pereelu on aidanud tal avaneda ja leida oma tee ning tegelda lõpuks vanade haavadega.»

USAs elav Eesti endine tippujuja Jana Kolukanova 18kordsest olümpiavõitjast Michael Phelpsist.

Tribuntsov kaotas Aljandile kihlveo – Phelpsi pärast!

USAs õppiv ja harjutav Eesti parim seliliujuja Ralf Tribuntsov (pildil) mäletab, kuidas Michael Phelps kaheksa suve tagasi Pekingi mängudel kaheksa kuldmedalit võitis.

«Siis uurisin tema senist käekäiku ja nägin, et ta oli juba 15aastaselt olümpial osalenud,» meenutab Tribuntsov, kes oli toona 13. «Öeldakse, et väga noorelt tippu tõusnud sportlased võivad ära kukkuda, aga Phelpsiga nii ei juhtunud.»

USAs pole Tribuntsov Phelpsiga ühele võistlusele trehvanud, ent superstaarist on talle rääkinud tiimikaaslane, kes on 31aastase ujumislegendiga koos harjutanud. «Phelps olevat vahel päris jonnakas, passib näiteks 20 minutit basseini ääres, enne kui sisse tuleb. Aga ta on Phelps – ta võibki seda endale lubada,» vahendab Tribuntsov tiimikaaslaselt kuuldut.

Mõni aasta tagasi sõlmis Tribuntsov kihlveo Eesti 100 m rinnuliujumise rekordiomaniku Martti Aljandiga, hasardi tekitas Phelpsi võimalik comeback. «Martti ütles, et ta tuleb suurde sporti tagasi, mina ütlesin, et ei tule,» sõnab Tribuntsov. «Pärast Londoni olümpiat vaatasin saadet «60 minutit» ja seal ta ütles kindlalt, et ei naase tippsporti.»

Mille peale Tribuntsov ja Aljand kihla vedasid? «Arvan, et ma pean talle õhtusöögi välja tegema,» vastab kaotajaks jäänud seliliujuja. «Aga saame kokku ja arutame seda küsimust.»

Teoreetiliselt võiks Phelps edukalt võistelda ka 2020. aasta Tokyo olümpial, sest siis on ta 35aastane. «Kui Rio olümpia tal viimaseks ei jää, siis hakkan küll oma mütsi sööma,» lubab Tribuntsov naerdes ja usub, et Brasiilias sekkub Phelps 200 m liblikujumises kullalahingusse.

TAIRO LUTTER

Avasta maailma!

SEIKLUSEKS POLE KUNAGI LIIGA PIME

FENIX UC30

FENIX UC35

Väike, kompaktne ja võimas taskulamp.

See on vasakul oleva lambi täiustatud taktikaline mudel.

• Komplektis laetav aku (2600mAh) • USB laadimisjuhe

• Komplektis VÕIMSAM laetav liitiumaku (3200mAh) • Erinevatel töörežiimidel pikem tööaeg • Lambi tagaosas taktikaline lüliti • Režiimimälu • USB laadimisjuhe

FENIX UC30

FENIX UC35

Võimsus 960 lm Valgusvihk max 204 m

Võimsus 960 lm Valgusvihk max 200 m

89.90 €

FENIX taskulampide tippkvaliteedi, erakordse võimsuse, vastupidavuse ja funktsionaalsuse tagavad parimate materjalide kasutamine ja pidev arendustöö. Lampide valmistamisel kasutatakse kergalumiiniumist väliskorpust, anodeeritud pinnakatet, kristallselget läätse, ülivõimsaid LED-elemente, kullatud vedrusid ning optimaalset energiakasutust. Erinevate töörežiimidega põrutus- ja veekindlaid FENIX taskulampe usaldavad professionaalid ja armastavad tavakasutajad.

FENIX E01 taskulamp

FENIX E12 taskulamp

FENIX E25 taskulamp

FENIX HL23 pealamp

FENIX HL55 pealamp

Võimsus 13 lm Valgusvihk max 21 m

Võimsus 130 lm Valgusvihk max 88 m

Võimsus 1000 lm Valgusvihk max 200 m

Võimsus 150 lm Valgusvihk max 55 m

Võimsus 900 lm Valgusvihk max 116 m

10.50 €

26.90 €

36.90 €

34.90 €

59.90 €

FENIX CL25R matkalamp

FENIX BC21R rattalamp

FENIX RC40 ülivõimas käsiprožektor

FENIX RC20 taskulamp

Võimsus 880 lm Valgusvihk max 125 m

Võimsus 350 lm Valgusvihk max 35 m

Võimsus 1000 lm Valgusvihk max 290 m

Võimsus 6000 lm Valgusvihk max 730 m

75 €

59.90 €

139.90 €

384 €

TAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee TARTU Aardla 114, Ringtee 37a

PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

VALGA Vabaduse 39

NARVA Maslovi 1

HAAPSALU Ehitajate tee

PAIDE Pikk 2

JÕGEVA Tallinna mnt 7

TÜRI Türi-Alliku

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 31.10.2016 või kuni kaupa jätkub!

59.90 €

MEDALIMASIN

38 VIDA PRESS

Kui palju laineid lõi hiljutine uudis Phelpsi isakssaamisest? Kas uus roll tuleb talle pigem kasuks või kahjuks?

Kasuks ikka. Ta pääses oma viiendale olümpiale!

Nicole ja poeg Boomer olid talle ema kõrval kõvasti kaasa elamas. Michael paistab palju avatum, tasakaalukam ja õnnelikum kui kunagi varem. Arvan, et uus roll ja pereelu on aidanud tal avaneda ja leida oma tee ning tegelda lõpuks vanade haavadega. Alles tänavu on ta hakanud suhtlema oma isaga – esimest korda rohkem kui kahekümne aasta jooksul.

Näib, et isakssaamine tuleb talle kasuks nii isiklikus kui ka professionaalse Ameeriklased sportlase elus.

armastavad oma kangelasi ja võitjaid.

Eriti lähevad korda stories of redemption ehk lood, kui need kangelased lunastavad oma patte-vigu.

Phelps on teinud mitu comebacki. Me kõik saame aru, et ta on superandekas, aga olla pikka aega eemal ja tulla nii vägevalt tagasi... Venelastel on hea ütlus: talant ne prapjoš! Ons siis Phelpsi puhul midagi sarnast või leidub mõni asi, mida lihtsurelik ei oska märgata?

Michaeli puhul on minu arvates tegu tema omaduste ning teiste faktorite liitumises ja kokkuklappimises. Tal on vaieldamatu andekus, mida ehk tõesti ne prapjoš, uskumatu mentaliteet, hämmastav võistlejahing, ta on tohutu tööloom. Lisaks, ema on olnud talle tugevuse allikas ja toetaja, kes nägi ja kuulis väikse poisi tahtmist ja pani ta siis juba klubisse, kus treenisid olümplased.

Pealekauba treener Bob, kes on üheteistkümnendast

Michael Phelpsi 77 medalit Olümpiamängud

18

2

2

Tavaraja MM

26

6

1

Lühiraja MM

1

0

0

16

5

0

Vaikse ookeani lahtised MV*

22

33

1

21

* nelja aasta tagant toimuv võistlus, kus lisaks Vaikse ookeani äärsetele riikidele (sh USA, Kanada, Austraalia, Jaapan) osalevad näiteks ka tugevad ujumismaad Brasiilia ja Lõuna-Aafrika Vabariik.

eluaastast olnud Michaelile ka isa eest ja kes sisendas poisile, et temast saab parimatest parim. Uskumatud ressursid, tugimeeskond ja abipersonal. Tema enesekindlus vees. Ta pikkus on 193 sentimeetrit, aga niinimetatud tiivaulatus üle 200 sentimeetri – tavaliselt on inimestel need näidud ikka enam-vähem võrdsed. Minu arvates on kõigi mainitud omaduste ja faktorite klappimine teinud temast sellise ujuja, nagu ta on. Ta ei suudaks seda kõike üksi saavutada.

Martti Aljand ja Martin Liivamägi tegid MMil Phelpsiga ühispildi 2007. aasta pika raja MMil tegid toona oma tippsportlasetee alguses olnud Martti Aljand ja Martin Liivamägi USA staari Michael Phelpsiga ühispildi, mille siinkohal ka avaldame.

«Me pole suured pildistajad, aga valisime vist õige sportlase,» räägib Aljand muheledes. «Üritasime leida õiget hetke, millal see foto ära teha.»

Phelpsi karjääri on Aljand jälginud päevast, kui ameeriklane 15aastaselt oma esimese maailmarekordi püstitas. «Kõik teadsid, et ta on hull noor naga. Viies koht Sydney olümpial polnud paha, aga kui ta maailmarekordi tegi, siis see oli ikka väga kõva sõna. Viimasel kümnendil pole ükski meesujuja nii noorelt maailmarekordit püstitanud. Samas oli tema välimusest näha, et sinna saab lihasmassi lisada.»

USAs tudeerinud Aljand jälgis silmanurgast, kuidas Phelps end treeningutel piitsutas. «Ülikooli ajal käisime aasta alguses Colorado Springsis laagris,» pajatab ta. «Ka Phelps oli tavaliselt seal harjutamas. Mulle tundub, et just tänu keskmäestikus tehtud treeningutele ja veealuse osa parandamisele jõudis ta ka 200 m vabaujumises uuele tasemele ning võitis selgi alal olümpiakulla.»

Phelpsi kui sportlast võrdleb Aljand Šveitsi tenniseässa Rodger Federeriga. «Võistluse eel läheb Federer soojenduseks parki jalutama, aga kui algab mäng, siis on tal tapjapilk ees.»

Kuid kuulsusega kaasnevat rasket koormat pole Phelps Aljandi arvates iga kord väärikalt kandnud. «Üritan end alati selle inimese sussidesse panna,» mõtiskleb ta. «Ta sai õppetunni, kui sõbrad peopilte avaldasid. Enam vist neid sõpru pole. Noorena tehtud vead on tegelikult mõistetavad, neid teevad kõik. Aga hilisem alkoholi joomine ja autorooli istumine on kurjast.

Tal on nii palju raha, et võiks terve taksofirma ära osta – purjuspäi pole vaja rooli minna.»

Samas mõistab Aljand, et niisuguseid tempe on Phelps teinud stressi tõttu. «Öeldakse, et mees saab meheks siis, kui ta saab isaks. Nüüd on tal väike poiss olemas.

See mõjub üksnes hästi.»

Aljand osutab veel ühele tõsiasjale, mis näitab Phelpsi taset – turvamehed saadavad teda isegi võistlustel. «Niisama talle läheneda ei saa. Ta on ujumise Michael Jordan – legend juba enne karjääri lõpetamist!»

AI D N U HY S U U US K S E K D! U T A AV t 82 D N mn na

Tallin

Suurep rased avamispakkumised nii autodele kui ka teenindusele!

Uus P rnu Hyundai keskus ootab tutvuma uute Hyundai i20 ja i30 GO! erimudelitega, mis kuuluvad t iesti omaette liigasse. Silmatorkavate siniste mblustega sisustus, stiilsed valuveljed ja toonklaasid annavad GO! erimudelitele sportliku ja noorusliku v limuse.

Kiirusta, sest 5-aastase l bis idupiiranguta garantiiga Hyundai GO! erimudelid on n d saadaval eriti ausa hinnaga - lausa 2000 soodsamalt! Vii oma m ng t iesti uuele tasemele ja tule proovis idule uude P rnu Hyundai esindusse v i uuri l hemalt www.mdmauto.ee.

Hyundai - UEFA EURO 2016 ametlik partner

Mudelite keskmine kombineeritud k tusekulu 4,3-5,7 l/100 km, CO2-heitmed 99-132 g/km

Tallinna mnt 82, P rnu, tel 5668 0021, www.mdmauto.ee

KORVPALL

40

USA vs. ülejäänud maailm USA korvpallikoondis on suurturniiridel püsinud löömatuna alates 2008. aasta Pekingi olümpiast.

Kevin Durant ja DeAndre Jordan on veendunud, et kurss ei muutu.

AFP/SCANPIX

korvpallis. Kumb võidaks?

KORVPALL

1992. aastast saati, kui olümpiamängudele lubati NBA profikorvpallurid, esitatakse iga suurturniiri eel üks ja sama küsimus: kas keegi saab USAst jagu.

Jänkid on alalises soosikuseisuses, kuid komistasid eelmisel kümnendil mitmel korral järjest.

VILLE ARIKE ville.arike@ohtuleht.ee

Olümpiamängudest juhtus see küll ainult 2004 Ateenas, kuid MMidel jäädi kullata nii 2002. kui ka 2006. aastal.

Pärast seda «võeti end kokku», hakati asja tõsisemalt suhtuma ning järgnenud suurvõistlustel on ühe ja sama peatreeneri Mike Krzyzewski käe all saadud 34 võitu ühegi kaotuseta. Eriliselt võimutseti kahe aasta tagusel MMil Hispaanias, kus ükski võit ei jäänud alla 20 punkti ning naalis purustati Serbia 129:92.

Kui ameeriklased saavad kokku vähegi mõistliku koosseisu, on ülejäänutel üliraske vastu hakata. Ehkki Rio olümpiast loobus mitu supertähte eesotsas LeBron Jamesi ja Stephen Curryga, on tänavune tiim järjekordse võidumarsi teostamiseks piisavalt tugev.

Vaatleme järgnevalt, mis saaks siis, kui USA-le panna vastu kogu muu maailma koondis? Loomulikult sellise arvestusega, et nad ei tuleks kokku üheks õhtuks, ütleksid tere, tore ja head aega, vaid ka valmistuksid eelnevalt ameeriklastega samaväärselt. Ühesõnaga – tingimused oleksid võrdsed.

Mõistagi on tegemist suure spekulatsiooniga, aga seda võib ju teha, kui eri tasemetel on USAs korvpallureid enam-vähem sama palju, kui muus maailmas kokku! Ning päris tipus troonivad ikkagi jänkid.

Viis aastat tagasi olnuks lihtsam Viis või kümme aastat tagasi olnuks maailma koondise tuumikut lihtsam kokku panna. Siis olid Tony Parker, Dirk Nowitzki, Manu Ginobili, Pau Gasol parimas eas ja vormis ning mängisid suurt rolli oma koduklubide NBA meistriks tüürimisel. Head on nad endiselt, kuid kõik saanud tippkorvpalli – ja käesoleva loo kontekstis ameeriklastega kaasa jooksmise mõttes – päris vanaks.

Kui lähtuda ideest, et maailma koondis ei pea hakkama madistama Hispaania, Argentiina, Serbia või Leedu koondisega, vaid paneme ta välja just USA vastu, tuleb see ka vastavalt koostada. Arvestades vastaste atleetlikkust, liikuvust ja kõike muud.

Teisalt olen veendunud, et sportmängudes vajab iga edukas kooslus ka kogemust. Võidukogemust. See on olemas just nimetatud veteranidel. Rõhutan, et edasine valik on paljuski subjektiivne ning palun lugejal arvestada asjaoluga, et nii nagu USA koondise koostamisel on sajal inimesel sada erinevat arvamust, nii läheb ka maailma koondisega. Alljärgnev on kõigest siinkirjutajast «peamänedžeri» oma.

41

***

Vaatleme alustuseks, kes hakkavad Rios mängima USA koondises Mike Krzyzewski käe all. Nagu eelnevalt mainitud, puuduvad suurimad staarid James ja Curry. Suurtest nimedest loobusid ka näiteks Kawhi Leonard, James Harden, Russell Westbrook, Chris Paul. Samaväärsed NBA staarid Anthony Davis, Blake Grifn, LaMarcus Aldridge on vigastatud.

Kuid et USA võiks välja panna mitu tosinat enamvähem võrdväärset meest, on praegunegi kooslus kõigile, sealhulgas muu maailma koondisele kõva pähkel.

Kyrie Irvingi õige valik Mängujuhid: Kyrie Irving (Cleveland Cavaliers), Kyle Lowry (Toronto Raptors). Midagi pole öelda, NBA naali võitis tänavu Irving ja mitte Curry. Ning Irvingi puhul on huvitav asjaolu, et tal olnuks võimalik kaasa lüüa juba neli aastat tagasi Londoni olümpial – kuid mitte USA koondises!

Nimelt on ta sündinud Melbourne’is (tema isa Drederick mängis kohalikus liigas), kust naasis kaheaastasena koos vanematega USAsse. Nii on mehel ka Austraalia kodakondsus ning Rohelise mandri esindus kutsus teda nelja aasta eest enda ridadesse. Irving aga otsustas pakkumisest loobuda ja jätkas pürgimist USA koondisse. Ta pääseski juba 2014. aasta MMile ja valiti selle MVPks. Nii et valinuks Irving toona Austraalia, oleks ta praegu muu maailma koondise selge liige!

Tagamängijad: Klay Thompson (Golden State Warriors), DeMar DeRozan (Toronto Raptors), Jimmy Butler (Chicago Bulls). Särav seltskond, kellest supersnaiper Thompson Et USA võiks välja võitis NBA meistrisõrmuse eelmisel panna mitu tosinat aastal. DeRozan on koos Lowryga enam-vähem hästi kokku mänginud paar, Thompson aga koos Harrison võrdväärset meest, Barnesi ja Draymond Greeniga ükson praegunegi teist hiilgavalt tundev kolmik. kooslus kõigile, Ääremängijad: Kevin Durant, sealhulgas muu Draymond Green (mõl Golden State maailma koondisele Warriors), Harrison Barnes (Dallas kõva pähkel.

Mavericks), Paul George (Indiana Pacers), Carmelo Anthony (New York Knicks). Barnesist ja Greenist oli eelmises lauses juba juttu. Durant on loomulikult tänavuse korvpalliturniiri suurim staar. Mees, kelle pärast Oklahoma Citys ilmselt kõik USA tiimile kaotusi soovivad.

Krzyzewskil on varnast võtta veel peaaegu sama head skoorijad George ja Anthony.

Tsentrid: DeMarcus Cousins (Sacramento Kings), DeAndre Jordan (Los Angeles Clippers). Peatreeneril on

on USA 14 olümpiakulda võitnud meeste korvpallis.

Ilma on jäädud vaid 1972 (hõbe), 1980 (boikott), 1988 (pronks) ja 2004 (pronks).

August 2016

AFP/SCANPIX

KORVPALL

42 Cousinsi näol olemas kahe aasta tagusel MMil ära proovitud kindel, korvi all pidurdamatu mees (lõppenud hooajal NBAs keskmiselt 26,9 punkti mängus) ning väljaku teise otsa laualõvi ja suurliiga üks paremaid kaitsemängijaid Jordan. See peaks olema suurepärane sümbioos igaks taktikaliseks olukorraks.

Kas treeneriks Blatt või Obradovic?

Kes on nüüd need, kes suudaksid jänkide kõvale kooslusele vastu astuda? Laiast maailmast leiab päris palju kõvasid korvpallureid ning koondise koostamine pole teps mitte lihtne tegu. Alustame peatreenerist.

Et Dušan Ivkovic läks pensionile ja Gregg Popovich on ameeriklane, jääb üle kaks eredat ja huvitavat isiksust: Željko Obradovic ja David Blatt. Kuid Obradovic on sel sajandil koondisega töötanud vaid ühe hooaja ning suurvõistluste medaleid võitis viimati eelmisel sajandil. Mõne aja eest Clevelandis töötanud Blatt on hästi tuttav NBA mängijate oskustega ning eelmisel olümpial viis ta Venemaa koondise pronksini. Seega USAs üles kasvanud, kuid ka Iisraeli kodakondsusega Blatt.

Kreeka imemees mängujuhiks!

Et Blatt on treenerikarjääri jooksul alati paistnud silma huvitavate ja originaalsete ideedega, siis ei puudu tal need ka non-USA koondist juhendades. Nimelt tervitab Blatt Milwaukee Bucksi peatreeneri Jason Kiddi otsust kasutada Giannis Antetokonmpot mängujuhi rollis.

Koondises samamoodi! 21aastasel Kreeka imelapsel on pikkust 211 cm ning sellega on ta ligi 30 cm pikem oma USA kolleegist Kyle Lowryst. Ning vajadusel saab teda alati äärele liigutada.

Blatt otsustab, et võtab tagaliini ehk positsioonidele 1-2-3 kokku seitse ning eesliini, 4-5 peale viis mängijat.

Samuti otsustab ta, et meeskonnal peab olema võimekus ameeriklastega piisavalt kaasa joosta-hüpata, kuid et füüsisega neid niikuinii üle ei mängi, tuleb seda teha tarkuse ja kavalusega.

Nõnda ei saa Blatt üle ega ümber Tony Parkerist.

34aastane Prantsusmaa koondise veteran küll kipub vananema ja tema statistikanumbrid on viimastel aastatel langenud, kuid tema kogemustel on hindamatu väärtus ning kes teine kui tema võiks pingelistel lõpuminutitel dirigeerida omade rünnakuid. Variandid on ka Ricky Rubio ja Dennis Schröder, kuid Blatt eelistab meistrikogemusi.

Kaks täiesti eriilmelist, teineteist täiendavat mängujuhti paigas, võib Blatt edasi vaadata mitmekülgsete tagameeste ehk combo-guardide poole, kelleta ei kujuta tänapäeval ühtegi meeskonda ette. Niisuguste omadustega on kindlasti 30aastane sloveen, Miami Heati üheks liidriks kerkinud Goran Dragic, kuid edasi tuleb hakata langetama valusaid otsuseid – ehk kedagi ukse taha jätma.

Kaalumisel on legendaarne argentiinlane Manu Ginobili, kuid temal on turjal juba 38 aastat ja kaht «vanurit» tagaliini ei võeta. Tiimi ei mahu ka prantslane Evan Fournier. CSKA tagapaar Nando De Colo-Miloš Teodosic pani lõppenud hooajal Vanas Maailmas püsti kõige ägedama karusselli ja nende kahe vahel Blatt valibki. Sõelale jääb 29aastane De Colo, kes nimetati nii Euroliiga kui ka juuli alguses peetud olümpia valikturniiri MVPks. Järgmisena langeb Blatti valik mehele, kes mängib nii viskava tagamehe kui ka ääre positsioonil. Siin on sobivaim kandidaat veel üks prantslane, 27aastane Charlotte

Mike Krzyzewski juhendab USA koondist alates 2006. aastast.

A-alagrupp Prantsusmaa USA Venetsueela Serbia Hiina Austraalia

B-alagrupp Argentiina Hispaania Brasiilia Leedu Horvaatia Nigeeria

Hornetsis leiba teeniv Nicolas Batum, kel pikkust 203 cm ja ka piisavalt atleetlikkust. Nõnda jõuab juhendaja sujuvalt «number kolmede» juurde.

Edasi toob Blatt juurde noorust ja särtsu – kanadalane Andrew Wiggins, 2014. aasta NBA drafti esimene valik ja järgnenud hooaja parim uustulnuk! Parim viskemees ta pole, küll aga jagub kiirust ja plahvatuslikkust, mida just ameeriklaste vastu vaja on. 21aastane noormees kogus juba oma teisel NBA-hooajal keskmiselt üle 20 punkti mängus ning karjääri praeguse tippsumma, 35 punktini jõudis ei kellegi muu kui hilisema meistri Clevelandi vastu.

Kolme väiksema positsiooni peal on jäänud täita veel ainult üks koht. Loomulikult teab Blatt juba sellest ajast saati, kui kinnitati USA koondise koosseis, et üks lahendamist vajavaid põhiküsimusi kannab nime «Kevin Durant». Kes hakkab katma Duranti?

«Tagaliini» nimekirjas seisab veel kaks kandidaati, itaallane Danilo Gallinari ja Lõuna-Sudaanis sündinud Briti koondislane Luol Deng. Gallinari tegi Denveris karjääri parima hooaja, kuid see jäi hüppeliigese vigastuse tõttu poolikuks. Et küsimus on eelkõige kaitses, pole Blattil raske langetada otsust Dengi kasuks. Gallinari on küll Dengist mõni sentimeeter pikem ja tema üks-ühe vastu kaitset peetakse normaalseks, kuid muud elemendid jäävad lahjemaks. Deng on aga NBA üks paremaid kaitsjaid, keda saab suurepäraselt kasutada «small ball’i» olukordades ja kes ei karda ühtegi vahetust endast lühema või pikema mängija vastu. Lisaks pole ta ka rünnakul tühi koht.

Eesti-suurune Dominikaan annab kaks mängijat!

Rohkem kui pool tööst tehtud, hõõrub Blatt rahulolevalt käsi ja võtab tassi kohvi, sest töö eesliiniga ei nõua vähem vaimujõudu. Ta vaatab kandidaatide nimekirja ja ohkab:

KORVPALL

Nicolas Batum.

Giannis Antetokonmpo.

Nando De Colo.

Marc Gasol.

Pau Gasol, Marc Gasol, Jonas Valanciunas, Al Horford, Steven Adams, Tristan Thompson, Andrew Bogut, Dirk Nowitzki, Serge Ibaka, Karl-Anthony Towns, Rudy Gobert… Rahulolev kätehõõrumine asendub muremõttega: keda võtta, keda jätta…

Blatt tahab ka eesliini võtta ühe ülisuurte kogemustega mehe ning siin on nimed selged: Dirk ja Pau. Aga taas – sarnaselt Parkeri ja Ginobiliga mõlemad satsi ära ei mahu. Pau on rahvusvahelisel tasemel olnud Hispaania koondisega küll edukas, kuid hiilgava NBA karjääriga sakslane on jällegi suurepärane otsustavate visete mees. Pau kaitset peetakse läbisõiduhooviks ning ehkki Dirk on aeglane ja juba 38aastane, suudab ta oma kogemuste pealt olla õigel ajal õiges kohas.

Tõsi, USA-l on koos tiim, kus kõik ääred suudavad eemalt visata, aga Blatt võtab Dirk Nowitzki ikkagi meeskonda, sest kaitsespetsialistidele veel jagub kohti.

Edasi pöörab Blatt pilgu… Eestist ainult õige natuke suurema Kariibi mere saareriigi Dominikaani poole, leides sealt tervelt kaks koondislast! Üheksa aastat Atlanta Hawksis mänginud ning sel suvel Boston Celticsilt nelja-aastase ja 113 miljonit dollarit väärt lepingu välja kaubelnud Al Horford on turvaline valik. Ta on mees, kes suudab eesliinis mängida mõlemal positsioonil, teeb aastaid rünnakul ära oma keskmised 15 punkti ja seisab kivikõvalt kaitses.

Ning kui meeskonnas juba on 2014. aasta NBA drafti avavalik ja hooaja parim uustulnuk (Wiggins), siis Blatt valib ka aasta hiljem sama tee läbi käinud mängija – juba 16aastasena Dominikaani koondisse kutsutud ning 2012. aasta olümpia valikturniiril tuleristsed saanud 213 cm pikkuse Karl-Anthony Townsi!

Noore mehe esimene NBA hooaeg Minnesotas oli muljetavaldav: ta kuulus kõigis 82 mängus algviisikusse ning kogus 18,3 punkti ja 10,5 lauapalli.

Blatt oleks poliitkorrektne, kui võtaks geograalistel põhjustel kellegi kampa ka tuntud korvpallikantsist Austraaliast, kuid nii ei lähe. Kaks viimast kohta täidab ta taas eurooplastega. Kui sul on võtta NBA 2013. aasta parim kaitsemängija, hispaanlane Marc Gasol, siis sa teed seda! Lisaks on ta sageli olnud ka rünnakul Memphis Grizzliesi üks paremaid, evib korralikku viset, nii et tegemist on Blatti skeemi ühe olulisema lüliga.

Ning lõpetuseks nimetab Blatt meeskonda prantslasest kopameistri, kolme NBAs veedetud aastaga üheks enim arenenud mängijaks olnud, ülisuure käte siruulatusega Rudy Goberti Utah Jazzist.

Valmis!

45

Rudy Gobert.

Karl-Anthony Towns.

Tony Parker.

Goran Dragic.

Lisaaeg!

Luol Deng.

Andrew Wiggins.

Ameeriklaste tiim on teada, muu maailma saime kah paika. Ning nüüd kõige huvitavam küsimus – kuidas võib see kohtumine lõppeda? Üks on selge, et tuleb kõva mäng. Nagu näeme, leiab väljastpoolt USAd piisavalt mängijaid, kes väärt niisuguses matšis osalemist. Aga kas nad suudaksid ka võita?

Individuaalset talenti on ameeriklastel ikkagi veidi rohkem. Muu maailma võimalus on seda kompenseerida selle võrra parema meeskonnatööga. Tiim koosneb mängijatest, kellele piisab ühest pallist ja kes pole kadedad seda jagama. Ja kellel tegelikult on kah tublisti talenti.

Tulemus? Lisaaeg! Kuid selle, jah, võidavad ameeriklased. Aga niipea, kui nad vastast alahindama hakkavad, jäävad kindlasti kullast ilma.

Dirk Nowitzki.

Al Horford.

August 2016

AARON RAMSEY TEAM NB FOOTBALL

Uus Fresh Foam Zante Kiirem ja turvalisem

JALGPALL

47

AFP/SCANPIX

VALUS KAOTUS: 2012 Londoni olümpiale suursoosikutena sõitnud Brasiilia kaotas Wembley staadionil mängitud finaalis Mehhikole 1:2.

Toona 20aastane Neymar loodab nüüd kodupubliku ees vead parandada ja tuua Brasiiliale nende läbi aegade esimese olümpiakulla.

Kas Brasiilia võidab lõpuks ometi jalgpalli olümpiakulla? Üleilmsetest superstaaridest võinuks Rio olümpia meeste jalgpalliturniiril teoorias lisaks Neymarile osaleda ka Lionel Messi, Cristiano Ronaldo, Mauel Neuer ja Zlatan Ibrahimovic. Aga kohal on neist siiski ainult Neymar, kes ihkab parandada nelja aasta tagust valusat kaotust.

OTT JÄRVELA ott.jarvela@ohtuleht.ee

Wembley staadionil mängitud 2012. aasta olümpianaalis kohtusid Brasiilia ja Mehhiko ning üllatuslikult asus viimane matši juba avaminutil juhtima ja võitis 2:1. Olümpiakuld oli suure jalgpallimaa jaoks kauaoodatud, aga samas siiski ootamatu rahvusvaheline edu, mis vallandas õnnepisarad ja vägeva peo.

Londonisse kulla järele sõitnud brasiillasi ei aidanud ka superstaaride plejaad – koondisesse kuulunud Neymar, Thiago Silva, Marcelo ja Hulk pidid leppima hõbemedaliga, mis oli suur pettumus.

Lõuna-Ameerika hindab olümpiakulda kõrgelt

Kui Euroopas olümpiakulda eriti kõrgelt ei hinnata – viimati võitis selle Hispaania 1992. aasta kodustel Barcelona olümpiamängudel – siis Lõuna-Ameerikas küll. Ning viiekordset maailmameistrit Brasiiliat ärritab väga, et olümpiakuldade arvestuses jäädakse alla nii Uruguaile (võitis olümpiamängud 1924 ja 1928) kui ka Argentiinale (2004 ja 2008).

Brasiilia saldos on kolm hõbedat (1984, 1988 ja 2012) ning kaks pronksi (1996 ja 2008). «Kuna me ei ole jätkuvalt võitnud olümpiakulda, millest kõik unistame, siis järelikult on meie aeg alles ees,» «Ootan kannatavõttis Neymar filosoofiliselt kokku kodumaa ootused. matult, et saaksin FC Barcelona superstaar vaadata Usain Bolti loobus koduste olümpiamänvõistlusi. Olen tema gude nimel juunis mängitud suur austaja. Aga Ameerika meistrivõistlustest kõige enam ootan (Copa America Centenario). olümpiakülas valitseva Ilmselt mängis otsuses oma õhustiku kogemist.»

Brasiilia jalgpallistaar osa ka tõik, et kahe aasta taNeymar. gune kodune MM-naalturniir jäi Neymaril ju lõpetamata.

August 2016

JALGPALL

48 AFP/SCANPIX

Veerandnaalis sai ta seljavigastuse ning poolnaalis Saksamaalt 1:7 saadud kaotust pidid meeskonna liider vaatama kõrvalt. Toda šokeerivat kaotust ei suuda olümpiamängud mingitki pidi paigata, aga valu vast leevendada küll. Ning Neymar põleb soovist kodupubliku ees triumfeerida.

Neymar: ootan olümpiaküla õhustikku «Olümpiaturniir kodupubliku ees on minu jaoks unistuse täitumine. 2013 mängisin Brasiilias peetud maailmajagude karikaturniiril ja 2014 MMil ning olümpia muudab komplekti täiuslikuks. See teeb mulle suur rõõmu,» rääkis Neymar.

Brasiillase sõnul valitseb olümpiamängudel teistest suurturniiridest erinev aura.

«Lisaks jalgpallile on ju kohal ka teised spordialad. Terve maailma vaatab toimuvat koos sõprade ja perekonnaga. Poisina jumaldasin olümpiamängude telekast vaatamist ning seal osalemine oli 2012 minu jaoks suur au.

Ootan kannatamatult, et saaksin vaadata Usain Bolti võistlusi. Olen tema suur austaja. Samuti soovin näha meie võrkpalli- ja korvpallikoondiste matše. Samuti ujujate ja judomaadlejate võistlusi.

Aga kõige enam ootan olümpiakülas valitseva õhustiku kogemist – Londoni olümpial ei elanud me koos teiste Brasiilia olümpiasportlastega, aga seekord küll.

Imetlen kõiki Brasiilia sportlasi ja olümpiaelamuse nendega jagamine on fantastiline kogemus,» rääkis Neymar enne olümpiat.

Kes on Brasiilia suurimad ohustajad?

Koduse olümpiaturniiri eel on Brasiilia veel suurem soosik kui neli aastat tagasi Londonis. Aga see üksinda ei tähenda midagi – tänavuse EMi võitis ju Portugal, kelle tiitlišansse peeti turniiri eel paremuselt kaheksandaks.

Olümpiaturniiri muudavad eriliseks kaks nüanssi: 1) koosseisu kuulub erinevalt MMist ja EMist mitte 23, vaid 18 mängijat, 2) medalimängudele jõudmise korral tuleb 17 päeva jooksul pidada kuus kohtumist, millest kolm viimast võivad minna lisaajale.

Võrdluseks – EMi nalistid Prantsusmaa ja Portugal mängisid 7 mängu vastavalt 31 ja 27 päeva jooksul, mis teeb keskmiseks 1 mäng 4,42 või 3,86 päeva jooksul. Olümpial on sama näitaja 2,83 päeva, mis nõuab meeskondadelt nii koormuse ühtlast jaotamist kui ka väga head füüsilist vormi.

Brasiilia peamisteks ohustajateks peetakse Argentiinat ja Saksamaad. Välistada ei saa, et kahe kuu jooksul võidab oma teise rahvusvahelise tiitli Portugal, mille noor-

Mehhiko tuli 2012 Londonis mõnevõrra üllatuslikult olümpiavõitjaks. 16 osaleja seas on nad ka seekord, aga kuldmedali kaitsmine oleks ootamatu. Brasiilia peamised rivaalid on ikkagi Saksamaa ja Argentiina, võib-olla ka Portugal.

Naiste seas favoriidiks USA

Sarnaselt meeste jalgpallile pole Brasiilial õnnestunud olümpiakulda võita ka naiste jalgpallis, kuigi lähedal oldi nii 2004 kui ka 2008 – mõlemal puhul kaotati finaalis USAle lisaaja järel.

Loogika ütleb, et vigade parandus jääb Rios tegemata, sest pärast 2008 Pekingi OMi pole Brasiilia naiskond suutnud medalikonkurentsi sekkuda. 2011 MMil ja 2012 OMil langeti konkurentsist veerand-, 2015 MMil juba kaheksandikfinaalis.

Naiste jalgpall areneb mühinal ja igaüks, kes veidi järele annab, jäetakse armutult maha. Erinevalt U23 vanuseklassile peetavast meeste olümpiaturniirist mängitakse naiste seas parimate võimalike koosseisudega ning olümpiakuld on sama ihaldatud autasu kui MM-tiitel.

Suursoosikuks on viiest võimalikust olümpiakullast neli (2000 kaotati finaalis Norrale) võitnud USA, kelle peamiseks rivaaliks peetakse Saksamaad. Kui Brasiilia neid mõlemat edestaks, oleks tegu arvestatava üllatuse, ent samas ka muinasjutulise stsenaariumiga nii viiekordse maailma parima naisjalgpalluri Marta, kõigil naiste olümpiaturniiridel osalenud 38aastase poolkaitsja Formiga (pildil) kui ka terve Brasiilia jaoks.

NAISTE JALGPALLITURNIIR

E-alagrupp: Brasiilia, Hiina, Rootsi, LAV. F-alagrupp: Kanada, Austraalia, Zimbabwe, Saksamaa.

G-alagrupp: USA, Uus-Meremaa, Prantsusmaa, Kolumbia.

tekoondis pole pärast 2011. aasta oktoobrit kaotanud (penaltiseeriad välistades) ainsatki ametlikku matši.

Eksootikat lisab võistlusele Fidži, kes krooniti Okeaania noortemeistriks ja pääses seeläbi olümpiale seoses esindusõiguseta mängijat kasutanud Uus-Meremaa diskvalitseerimisega.

MEESTE JALGPALLITURNIIR

A-alagrupp: Brasiilia, LAV, Iraak, Taani.

B-alagrupp: Rootsi, Kolumbia, Nigeeria, Jaapan.

C-alagrupp: Fidži, Lõuna-Korea, Mehhiko, Saksamaa.

D-alagrupp: Honduras, Alžeeria, Portugal, Argentiina.

PUITMAJAD 191=1:14 Â&#x201C; CEF5=1:14 Â&#x201C; C1E>14 ;EEB94 Â&#x201C; CEF9<14 Â&#x201C; 71B11J94

A]]Rca^OYYc[WaSR Y]RcZSVSZ

Skan Holz Helme AS Linna küla, Helme vald 68619 Valga maakond Tel 767 9260 info@skanholz.ee www.skanholz.ee

EESTI KOONDIS

50

46 sportlast – Eesti peaaegu VILLE ARIKE ville.arike@ohtuleht.ee

Olümpiamängud pole enam ammu võistlus, kuhu igaüks, kes soovib, saab minna oma võimeid proovima. Spordiareenid ja olümpiaküla pole kummist, osalejate arv on piiratud umbes 10 000ga. Et tahtjaid on tublisti rohkem, pääseb mängudele ainult kvalifikatsiooni karmi kadalippu läbides.

Ses nelja-aastases tsüklis läks eestlastel hästi. Pileti Rio de Janeirosse, XXXI olümpiamängudele teenis tervelt 46 sportlast.

Tegemist on kõigi aegade teise tulemusega, vaid kaheksa aastat tagasi Pekingis oli see arv ühe võrra suurem. Kui võrrelda aga neli aastat tagasi Londonis peetud mängudega, siis tuleb suisa 14 atleeti ehk ligi 50 protsenti enam – ühe taliala treeneri lemmikväljendi kohaselt pole paha!

Teeme siinkohal siiski tagasipõike tervele viimasele veerandsajandile ning vaatleme, milline on olnud Eesti suveolümpiamängude koondiste arengukõver Barcelonast 1992 Rioni 2016.

1992, Barcelona Tegemist oli ajalooliste mängudega. Aasta varem oli Nõukogude Liit lagunenud ning tervel real uutel riikidel tekkis võimalus minna oma võistkonnaga olümpiale. Õhkkond oli ülev ning lõpuks esindas Kataloonias Eestit 37 sportlast.

Neist enamikul oli olemas NSV Liidu koondise või selle laagrite kogemus, tegemist oli tulest ja veest läbi käinud sportlastega. Ootused olid kõrged ning polnud vaja imestada, et uus riik Eesti teenis palju kõrgeid kohti.

Eestlased pääsesid Barcelonasse 14 alal – rohkem kui ühelgi hilisemal korral. See näitas laia kandepinda. Eestlased võistlesid järgmistel aladel: aerutamine, jahilaskmine, jalgrattasport, judo, kergejõustik, maadlus, laskmine, lauatennis, moodne viievõistlus, purjetamine, sõudmine, ujumine, vehklemine, vibulaskmine.

Oli üleminekuaeg ning NSV Liidu asendas olümpialipu all osalenud Ühendatud võistkond. Mõnigi sportlane valis selle, näiteks ka 1996 Atlantas juba Eesti eest võistelnud jahilaskur Andrei Inešin.

Korralik skandaal tõusis Lätis, kus korvpallurid Gundars Vetra ja Igors Miglinieks valisid samuti Ühendatud võistkonna ning tembeldati reeturiteks.

Trekisprinter Erika Salumäe kordas nelja aasta vanust Souli kullavõitu ning kui siis tuli see NSV Liidu, siis nüüd juba Eesti värvides. Teist olümpiat järjest noppisid medali ka purjetamisvennad Tõnu ja Toomas Tõniste, Souli hõbe vahetati pronksi vastu.

Vehkleja Kaido Kaaberma jäi esimesena pjedestaalilt välja ja ütles oma surematu lause: «Neljas koht on jama.»

1996, Atlanta Viis aastat iseseisev olnud ja oma riiki ehitanud Eesti suutis sporti hoida ja läkitas USAsse koguni 45 sportlast. Alade arv vähenes ühe võrra, sest enam ei kvalitseerunud ühtegi laskjat ega lauatennisisti (Barcelonas vastavalt Inna Rose ja Igor Solopov), lisandus aga rannavõrkpallipaar Avo Keel-Kaido Kreen.

Spordialade dünaamikat vaadates oli selge, et paljuski määrab olümpiakoondise suuruse ära kergejõustiklaste arv. Kui Barcelonas oli selle ala esindajaid viis tükki, siis Atlantas juba kolmteist (tõsi, neist kuulitõukaja Ants Kiisa ei võistelnud). Kui vaadata ülejäänud alade esindatust, siis 1992 ja 1996 oli mittekergejõustiklasi vastavalt 33 ja 32 ehk praktiliselt võrdselt.

TERE! Rio de Janeiro olümpiamängude maskotil Viniciusel on põhjust rahul olla – Eesti sportlasi tuli talle külla palju.

Ainult Pekingis käis suurem delegatsioon.

Tublisti suurenes ka vehklejate (kahelt seitsmele, esimest ja seni viimast korda olid esindatud nii mees- kui ka naiskond) ja jalgratturite arv (kolmelt seitsmele), samas liikusid vastupidises suunas sõudmine (seitsmelt ühele – Jüri Jaanson) ja ujumine neljalt ühele – Indrek Sei).

Olümpiaraamatu koostajal oli kaanestaari valimisel peamurdmist, sest tegemist oli ainsa taasiseseisvumise järgse suveolümpiaga, mis ei toonud medalit. Individuaalselt jäi parimaks kümnevõistleja Erki Noole kuues koht.

2000, Sydney Normid muutusid karmimaks ja lennupiletid kallimaks ning Eesti Olümpiakomitee läkitas kaugesse Austraaliasse nelja aasta taguse ajaga võrreldes tosinajagu vähem sportlasi – 33. Seekord olime esindatud

EESTI KOONDIS

kõige suurem delegatsioon

51

AFP/SCANPIX

üheteistkümnel alal ning mitte ühelgi neist rohkem kui viie sportlasega.

Võistlustules oli vaid viis kergejõustiklast, kuid neist legendaarse kettaheitedraama üle elanud Erki Nool tõmbas ka kümnevõistlejaist pikima kõrre. Ning sajaprotsendiliselt «töötasid» judokad: kaks meest meil Sydneys oli (Aleksei Budõlin, Indrek Pertelson) ning mõlemad võitsid pronksmedali.

Lisaks kergejõustikule oli viieliikmeline tiim ka jalgratturitel. Nelja sportlasega olid esindatud purjetamine, ujumine, vehklemine, kolmega maadlus ja sõudmine. Seni Eesti viimase etteaste tegid aerutamine (Hain Helde) ja moodne viievõistlus (Imre Tiidemann), stabiilselt püsis olümpiarongil jahilaskur Andrei Inešin.

Võrreldes Atlantaga «vaesus» delegatsioon rannavõrkpalli ja vibulaskmise võrra.

2004, Ateena Pärast Sydney ärakukkumist võttis eestlaste osavõtukõver jällegi suuna ülespoole.

Kaasaegsete olümpiamängude hälli kvalitseerus 42 eestlast. Küll kuivas jätkuvalt kokku esindatud alade arv – kõigest kümme.

Lõviosa delegatsioonist moodustasid seekord kergejõustiklased, keda oli koguni 15. Lisaks seitse sõudjat, kuus jalgratturit ja ujujat ning ülejäänud kuue ala peale jäi kokku veel vaid kaheksa sportlast.

Esimest korda oli Eesti esindatud tennises (Kaia Kanepi, Maret Ani) ja triatlonis (Marko Albert). Ülejäänud alad olid traditsioonilised jahilaskmine, judo, maadlus ja purjetamine. Sydneys esindatud olnud aladest langes lisaks kahele eelpool mainitule korraks ära ka paljude aastakümnete trumpala vehklemine.

Kuldset medalit ei õnnestunud Ateenast küll võita, kuid kahvatumaid tuli lausa kolm tükki. Eriti emotsionaalne oli 38aastase sõudja Jüri Jaansoni võitlus – juba 1988 Soulis olümpiadebüüdi teinud ning 1990. aastal maailmameistriks tulnud mehe olid paljud pärast Atlanta totaalset ebaedu (18. koht) maha kandnud, kuid mitte Jaanson ise. 2000 Sydneys 34aastasena kuues koht ning nüüd tõelise veteranina hõbemedal! Ette rutates tuleb aga öelda, et see polnud veel kõik…

Emotsioone jätkus ka kergejõustikuareenile, kus kettaheitja Aleksander Tammert tõusis pärast ungarlase Robert Fazekase dopinguga patustamist pronksile. Autasustamine oli plaanitud võistlusjärgsele õhtule, selleks ajaks oli madjar juba maha võetud ja Sass sai astuda õige mehena pjedestaalile! Ning uuesti noppis pronksi raskekaalujudoka Indrek Pertelson.

August 2016

EESTI KOONDIS

52

2008, Peking

suvelõpu e l e r u u s b u kuts ! spordipeole

ja

kutsuvad

3. septembril 2016 kl 10-16 Sporditurg kl 12-14.15 Draakoni lastejooksud kl 15 Noortejooksud (3 km) kl 16 Kahe Silla jooksu ühistreening Roman Fostiga

4. septembril 2016 kl 12 Kahe Silla jooks, retk, ratastoolisõit

Info ja registreerimine Pärnu Keskuse infoletis ja

www.2silda.ee

3.–4. septembril

2016

Pärnus DISTANTS

10 km Osale ka teistel Selver Eesti Linnajooksude etappidel!

www.linnajooksud.ee

Eesti koondis paisus võrreldes Ateena mängudega veelgi, nii sportlaste kui ka alade arvu osas. Hiina pealinna sõitis kolmeteistkümne spordiala 47 atleeti!

Taas oli kergejõustiklasi kahekohaline arv, seekord 14 võistlejat. Meie riigi rekordarvu said välja panna ujujad (9) ning endiselt olid suure seltskonnaga pildil sõudjad (7 ehk esindatud olid ühe-, kahe- ja neljapaat).

Ateenaga võrreldes pääses uuesti olümpiale vehklemine – tõsi küll, ainult üksiku musketäri Nikolai Novosjolovi näol.

Meie maailma tippu kuuluvad naised istusid õnnetul kombel kolmandat olümpiatsüklit järjest kuival. Pekingis polnud Eesti esindatud veel ühel meile kümnete aastate jooksul kuulsust toonud alal, maadluses.

Pärast tosina-aastast vaheaega möllasid eestlased jälle rannavolleliival (seekord Kristjan Kais ja Rivo Vesik) ning debüüdi tegid sulgpall (koguni kahes mänguliigis korraga – Kati Tolmoff naiste ja Raul Must meeste üksikmängus) ja iluvõimlemine (Irina Kikkas).

Oma viimase olümpia tegi jahilaskur Andrei Inešin ning selle suurpeo väärilist järglast pole talle kahe tsükli jooksul kasvanud. Samuti olid esindatud jalgrattasport, judo, purjetamine, tennis ja triatlon.

Peking tähendas kettaheitja Gerd Kanteri sporditee senist tipphetke. Ning nüüd juba 42aastane Jüri Jaanson ei jätnud jonni ja võitis teist olümpiat järjest hõbeda, seekord kahepaadis koos Tõnu Endreksoniga!

2012, London Mängud kippusid paisuma ning ROK muutis paljude alade kvalikatsiooninorme oluliselt kallimaks. Tulemus – Eesti delegatsiooni suurus vähenes drastilise 15 sportlase võrra, alade arv küll kahe võrra. Kusjuures 2012. aasta alguses oli olukord selline, et ka 30 sportlase piirini jõudmine oli raske. Viimase poole aastaga lisandus siiski normitäitjaid.

Suurima kukkumise tegi ujumine, kus saime Inglismaale läkitada ainult ühe mees- ja ühe naisujuja – neli aastat varem oli basseinis sulistanud lausa üheksa eestlast. Kergejõustik langes 14-lt 10-le, jalgratas kuuelt kahele. Seevastu Pekingi

REUTERS/SCANPIX

Eesti olümpiadelegatsioon 2012. aasta Londoni olümpia avatseremoonial.

Toonasega võrreldes on Eesti koondis seekord 14 liikme võrra suurem.

ühe purjetaja asemel seilas La Manche’i väina vetes nüüd juba viis Eesti esindajat!

Pärast Irina Kikkase ühekordset sähvatust polnud kohta iluvõimlemisele, enam ei kvalitseerunud mängudele jahilaskur Andrei Inešin. Pärast 20aastast vaheaega oli esindatud «tavaline» laskmine (Anžela Voronova) ning 16aastase vahe järel vibulaskmine (Reena Pärnat).

Koha andsid aga ära rannavõrkpall, tennis ja triatlon, «jätkasid» jalgrattasport, judo, sulgpall, sõudmine ja vehklemine ning pildile jõudis tagasi maadlus.

Ning maadlus tõigi eestlastele kõige rohkem rõõmu, sest Heiki Nabi jõudis naali ja võitis hõbemedali. Kettaheitja Gerd Kanter pidi seekord leppima pronksi ning neljapaat koosseisus Tõnu Endrekson, Andrei Jämsä, Allar Raja, Kaspar Taimsoo neljanda kohaga.

2016, Rio de Janeiro Ja olemegi jõudnud Riosse. Nagu loo alguses öeldud, kvalitseerus 46 sportlast, spordialasid on Londoniga võrreldes esindatud kahe võrra rohkem ehk 13.

Kasvu suurimaks generaatoriks oli – nagu varem öeldud, koondise suuruse suur mõjutaja – kergejõustik. Tegemist on selle ala Eesti rekordilise esindatuse, 17 sportlasega! Ehk ülejäänud alad kokku annavad 29 atleeti.

Pärast Jaan Taltsi ja ligi poole sajandi pikkust vaheaega on olümpiamängudel taas esindatud Eesti tõstmine ning tiitlivõistluste medalimees Mart Seim on teatavasti ka meie üks suuremaid lootusi! Ning väikese vaheaja järel on tagasi triatlon, Marko Albertilt võtab meeldiva üllatusena teatepulga üle Kaidi Kivioja.

Peale nende oleme esindatud täpselt samadel üheteistkümnel alal nagu Londoniski, ehkki paljud nimed on uued. Lõpuks ometi kvalitseerusid mängudele naisvehklejad (pärast 20 aasta pikkust ootamist!), kes on sarnaselt Seimiga paljuks võimelised.

Jätkab maadleja Heiki Nabi ning sõudmise neljapaat on pärast vahepealseid tormisemaid aastaid taas Londoni-koosseisus kokku istunud ja ihkab neljanda koha medali vastu vahetada.

Põnevust jagub selgi korral!

EESTI KOONDIS

54 Eesti oondise olümpiak tavad moodus la 46 13 spordia ellest ,k sportlast ruvõista kaks on v tuses. a a t s leja

Eesti sportlased Rio olümpial Jalgrattasport 

Judo

Laskmine

Rein Taaramäe

Tanel Kangert

Grigori Minaškin

Peeter Olesk

Jaak-Heinrich Jagor

Karl Robert Saluri

Ksenija Balta

Liina Laasma

Leila Luik

Magnus Kirt

Maicel Uibo

Martin Kupper

Kergejõustik 

Gerd Kanter

Lily Luik

Grit Šadeiko

Liina Luik

Triatlon

Rasmus Mägi

Risto Mätas

Roman Fosti

Maadlus 

Ardo Arusaar

Tanel Laanmäe Tõstmine

Epp Mäe

Heiki Nabi

Mart Seim

Tiidrek Nurme

Maria Romanjuk

Purjetamine 

Deniss Karpak

Martin Allikvee Vibulaskmine

Ingrid Puusta

Karl-Martin Rammo

Kätlin Tammiste

Anna Maria Sepp

Laura Nurmsalu Sulgpall



Sõudmine 

Allar Raja

Kaidi Kivioja

Ujumine 

Andrei Jämsä

Kaspar Taimsoo

Tõnu Endrekson

Sten-Erik Anderson (varu)

Raul Must

Erika Kirpu

Julia Beljajeva

Kristina Kuusk (varu)

Nikolai Novosjolov

Kati Tolmoff

Vehklemine 

Irina Embrich

Emad Embrich ja Tolmoff lähevad olümpiale: me ei pea laste pärast muretsema!

EESTI EMAD

55

STANISLAV MOŠKOV

VILLE ARIKE ville.arike@ohtuleht.ee

Eesti olümpiakoondise koosseisu kuulub 18 naissportlast ning neist kaks on emad: vehkleja Irina Embrich ja sulgpallur Kati Tolmoff. Milliste tunnetega nad lähevad mitmeks nädalaks oma järeltulija(te)st kaugele eemale? Tuleb välja, et kumbki vähemalt sõnades ei muretse.

Pika karjääriga naissportlastel on ajast aega olnud dilemma: kas ja millal planeerida pere juurdekasvu.

Mõnigi lükkab lapse(d) edasi aega, kui profisportlase elu lõpetatud.

Teine otsustab ühitada pere ja spordi ning mõnigi naine on pärast sünnitust veelgi tugevamana tagasi tulnud.

Kui eelmise kümnendi keskel emaks saanud Embrichil oli algusest peale selge, et ta naaseb pärast lapse sündi suurde sporti, siis Tolmof tee on teistsugune. Ta käis 2008. aastal ära Pekingi olümpial, kuid aasta hiljem otsustas suure spordi kõrvale jätta ja perele keskenduda. Kaks last sünnitatud, tundis Tolmoff aga, et spordiväljakutele jäi veel midagi andmata, ja ta tuli tagasi sihiga pääseda veel korra olümpiamängudele. Pärast

VIIMANE VÕISTLUS: Kati Tolmoff tõmbab Rio de Janeiro olümpia järel sportlaskarjäärile joone alla. Tütar Ruby ja poeg Sami vastu ei vaidle!

August 2016

EESTI EMAD

56 VIDA PRESS

viieaastast pausi, kolmekümnese pereemana! Ning ta võitleski Rio pileti välja!

Embrich: raske oli lahkuda siis, kui laps oli väike Juba poolteist aastakümmet maailma epeevehklemise tippu kuuluv Irina Embrich hüüatab, et nüüd ei ole enam üldse raske võistlustele minna.

«Tütar on juba suur, 11aastane ja saab suurepäraselt ise hakkama,» kiidab ema.

Kas teeb süüa ka? «Kui vaja, siis tütar võib teha, aga olümpia ajaks tuleb vanaema ka abiks, ta on valmis kogu aeg aitama,» naeratab Embrich.

Küll tõdeb ta, et aastatel, kui tütar Maša oli päris väike, oli küll väga raske kodust eemal olla: «Siis oli tõepoolest kahju võistlustele sõita.

Kogu aeg oli tunne, et olen liiga vähe koos lapsega, tahaks kogu aeg koos olla. Too aeg oli just vaimselt väga raske, kasutasin ka psühholoogi abi.»

Raskeimad ajad üle elatud, naudib Embrich perekonna toetust. «Tütar on harjunud, et ema käib sageli võistlustel. Kui ta saali kaasa tuleb, elab ikka matšidele kaasa, aga internetist väga ei huvita. Tulemused loomulikult huvitavad teda. Mees jälgib matšide käiku ja siis rõõmustavad nad koos, kui tuleb hea tulemus. Olümpia on eriline võistlus ja sellele hakkavad kõik teleri taga kaasa elama!»

Mõne nädala eest 36aastaseks saanud vehkleja sõnul on neil võistlusaegne režiim ammu paigas: vanaema abistab, aga tütar saab oma toimetustega samuti suurepäraselt hakkama. «Ta käib trennis ja muusikakoolis. Mašale meeldib iluvõimlemine, oleme lasknud tal ala ise valida. Võimlemine sobib tüdrukutele väga hästi, see annab hea vormi ja arendab keha harmooniliselt.»

Võib lisada, et ka Irina Embrich käis nooruses, enne vehklemise juurde sattumist iluvõimlemise treeningutel.

tehtud lõpuspurt õnnestus ja nõnda sai ta Rio koha kätte.

Just toda perioodi, kui ta kümne nädala jooksul reisis järjest risti-rästi üle maailma (kokku kaheksa võistlust, sealhulgas viimasel kuuel nädalal kuus tükki järjest Poolas, Indias, Soomes, Peruus, Hollandis ja Prantsusmaal), peab Tolmoff perest eemaloleku mõttes olümpiale minekuga võrreldes raskemaks.

«Seekord ma ei muretse,» lausub Tolmoff oma Taani kodust tõepoolest muretul häälel. «Hullem oli see aeg, kui järjest iga nädal võistlustel käisin. Nüüd käin Rios ära, tulen tagasi ja tean, et siis on tõepoolest kõik.»

«Käin Rios Tolmoff viibis ära, tulen tagasi vahepeal kuu ja tean, et siis on aega laste, tõepoolest kõik.» tütar Ruby ja Sulgpallur Kati Tolmoffi poeg Samiga jaoks on Rio OM Eestis, kuid karjääri viimane nüüd, olümpia ajaks jäävad nood võistlus. oma isaga Taani.

«Mehe vanemad saavad vajadusel appi tulla, aga eks nad ise otsustavad.

Küll on kahju sellest, et mul jääb tütre esimene koolipäev nägemata.

Taanis minnakse kooli aasta varem kui Eestis, õppeaasta algab augusti keskel. Ruby on elevil ja ootab seda!»

Ema sõnul teavad lapsed väga hästi, millega ta tegeleb, ja elavad sportimisele kaasa. «Poja saab koti järgi kohe aru – emme läheb sulgpalli mängima!» muheleb Tolmoff. Nagu eespool öeldud, on ta veendunud: Rio jääb tipptasemel tõepoolest viimaseks võistluseks ja edasine aeg kuulub perele.

LAURA OKS

Tolmoff: viimane võistlus, käin ära ja tulen tagasi!

Kati Tolmoff jõudis Pekingi olümpia aastal karjääri kõrgeimale, 32. kohale. Pärast naasmist pole tal enam õnnestunud end poolesaja parema sekka mängida, kuid konkurents on vahepeal oluliselt tihenenud ning ka olümpiapileti saamine polnud pikka aega kindel. Ent eestlanna kevadel

Tütar on juba suur, 11aastane ja saab suurepäraselt ise hakkama!

Vehkleja Irina Emrbich

Rios tehakse olümpiaajalugu: ema ja poeg võistlevad koos, pealegi ühel alal!

Olümpiaveteran, Gruusia laskja Nino Salukvadze läheb Riosse oma kaheksandatele mängudele (rekord on kümne korraga Kanada ratsutaja Ian Millari käes), kuid ta saab esimest korda väga erilise tiimikaaslase – oma poja! Statistikute andmetel on tegemist esimese korraga, kui samal olümpial võistlevad koos ema ja poeg.

Salukvadze võitis 19aastasena 1988 Souli olümpial kulla (25 m spordipüstoli harjutus) ja hõbeda (10 m õhupüssist), seda veel NSV Liidu värvides.

Edaspidi on ta esindanud Gruusiat ning 2008 Pekingis lisas ta oma kollektsiooni 10 m õhupüssiharjutuse pronksmedali.

Salukvadze 18aastane poeg Tsotne Matšavariani püstitas veebruaris peetud EMil samuti 10 m õhupüssiharjutuses isikliku rekordi ja teenis olümpiapileti. «Olen väga õnnelik, et saan taas Gruusiat esindada, kuid emana miljon korda õnnelikum, et seda suutis ka minu poeg,» rääkis Salukvadze agentuurile AP. «Ema räägib mulle, et ehkki tema võitis enam-vähem minuvanusena juba olümpiakulla, olid toona NSV Liidus paremad treeninguvõimalused, lisaks sai ta rohkem võistlemiskogemusi. Ta ütles, et meil pole säärast luksust ja ta ei sea mulle tulemuse osas nõudmisi. Niimoodi ta rahustab mind ja hoiab mind suurvõistluse eel närvitsemast,» kiitis Matšavariani.

Olümpiaajaloolase Bill Malloni teatel on ajaloo jooksul võistelnud samadel olümpiamängudel 56 isa-poja, 12 isa-tütre ja 2 ema-tütre duot. Kombinatsioon ema-poeg on esimene.

FANTAASIA

58

Mida suudaksid Eesti sõudeässad teistel olümpiaaladel?

MART TREIAL

Mart.treial@ohtuleht.ee

Paarisaerulise neljapaadi sõudjad Kaspar Taimsoo (29), Tõnu Endrekson (37), Allar Raja (33) ja Andrei Jämsä (34) on sitked spordimehed, kes kuuluvad oma ala maailmaeliiti. Rio de Janeirosse sõideti kindla plaaniga teha parem tulemus kui 2012 Londonis, kus oldi neljandad. Ent olümpiamängudel võisteldakse peale sõudmise veel 30 spordialal. Õhtuleht istus meestega Pärnus pärast Eesti meistrivõistluseid Kalevi sõudekeskuse hoovi peal maha ning päris lõbusas õhkkonnas, mida nood suudaks korda saata teistel olümpiaaladel.

1. Aerutamine

AR: Neljasüst oleks meil väga hea, ma arvan.

AJ: 100% kindel, et me ei jõuaks startigi, sest me ei suudaks paati istuda.

TE: Läheksime ümber sellega.

AJ: Kanuus ma suudaks veel mõne minuti püsti seista…

KT: Aga kui võtaksime pingid välja?

TE: Ei saa, me proovisime!

AR: Aga võtame vastava paadi, millega saame.

AJ: Meresüstaga saaksime hakkama.

TE: Sellega pole seal tõenäoliselt midagi teha. Tavalisega on välistatud, läheme kohe ümber. See on fakt. Meil on see Andreiga läbi tehtud, päris huvitav oli.

KT: Minu aerutamise rekord on kaks tõmmet. Nii et ei saaks väga hakkama.

AR: Ütleme nii, et hea soojenduse suudaksime maa peal ära teha.

FANTAASIA

2. Golf

Kooris: Allar, muidugi Allar!

TE: Sul on golfivarustus autos taga sees, jah?

AR: Muidugi!

KT: Allar läheb lahendab ära selle asja jah.

AR: Ei no Kaspar on ka green cardi vend. Kaspar annab driveriga ilgeid litreid.

KT: Eetikat ja tehnikat tean, olen koolituse läbinud.

AJ: Meid Tõnuga ei lastagi sinna väljakule.

KT: Te saate caddy’d (varustust tassiv abimees – M.T.) olla meil. Vihmavarju hoida, nõua anda, millise kepiga lüüa, distantsi mõõta…

(Naerulagin.)

TE: Selge, väga super!

AR: Steni (varuvõistleja Sten-Erik Anderson – M.T.) ei saa võtta, ta hakkaks Pokémone otsima.

(Naerulagin.)

KT: Kolmanda raja juures on üks vist, lähen vaatan läbi sealt.

AR: Kuule, pane üks paremale, käime sealt haagiga läbi, seal on üks Pokémon.

KT: Sinna Steni ei võta jah.

3. Judo

AR: Andrei saaks esimesest ringist edasi, ma arvan.

AJ: Kui 50kiloste vastu, siis võib-olla.

TE: Need suudavad ka su kehamassi niimoodi liikuma panna.

AR: Võhma suhtes suudaksime pusida küll, aga kiiruse poolest käib see ippon nii kähku ära, et…

KT: Ja passiivsuse eest saaks hoiatuse ka võib-olla.

AJ: Mõnede asjade suhtes tuleb olla realistlik.

Olen mõnede tuttavatega judot teinud. Oma ala spetsid on ikka oma ala spetsid.

KT: Mina olen välistanud oma elust igasugused võitluslikud alad.

AR: Kaspar võitleb verbaalselt väga hästi.

4. Jalgpall

AR: Kõva! Kindlalt!

TE: 90 minti peame vastu ikka, küsimus on lihtsalt, kui paljuga me kaotame. Meie skooriks jääb kindlasti null.

AR: Oleksime Andreiga rünnakul, Tõnu ja Kaspar oleksid kaitses.

KT: Ma võin väravas olla.

AR: Mhm, hea pikk vend, hea siruulatusega. Ja Tõnu mängiks [Raio] Piiroja kohta.

59

5. Jalgrattasport

KT: Allar sõidaks BMXi. TE: BMXi käisime juba testimas Tallinnas, paneks küll. 100kilosed mehed, see pole midagi.

AR: Palju see grupisõidu distants on seal, mingi 250 km (241,5 km – M.T.)?

TE: Jääks selle juurde siis jah.

AJ: Arvan küll, et maanteeratast võib, krossis nad on nii osavad.

AR: Maanteel eraldistarti võiks sõita, aga grupis on liiga ohtlik. Oleme kobad ja võime seal õnnetusi tekitada.

TE: Kui eraldistardist meeskonnasõit on ka, siis on hea, oleme ainult üksteisele ohtlikud.

AR: Aga kuidas läheb, seda on raske hinnata.

Ma ei tea, kas sinna tuuakse arengumaid ka või ei tooda.

KT: Mina arvan, et Allar võiks trekki sõita ikkagi.

TE: Ta on liiga aeglane selleks.

KT: Aa, on jah. Ta ju tegelikult sprinti ka ei sõida.

AR: Kõrvetan esimese kahe ringiga vastased ära.

KT: Aga Allaril trekijalga võiks olla. Wattbike’i väntas, ses mõttes potentsiaali trekis on, aga tõenäoliselt saaks hellalt kotti tippudelt.

MULTITALENDID: Öeldakse, et sõudmine on lihasgruppidele kõige mitmekülgsemaid nõudmisi esitav spordiala. Õhtuleht pani Eesti sõudeässad Kaspar Taimsoo, Tõnu Endreksoni, Allar Raja ja Andrei Jämsä silmitsi 30 olümpiaalaga ja palus neil spekuleerida, kuidas hakkama saadaks?

FRED KILLING

August 2016

FANTAASIA

60 6. Kergejõustik

AR: Tõnu teeks kümnevõistlust.

TE: Muidugi ma ei teeks.

AJ: Kümnevõistleja on kindlasti Allar. Ta suudab kõike teha.

KT: Tõnu on mingi… ma ei tea, kas mehed ka vasarat heidavad?

TE: Vasar on muidugi olemas.

KT: Ma ikka naiste vasarat vaatan. See mulle meeldib, aga meeste oma ma pole näinud.

TE: (irooniliselt): Ei, vasaraheide on ikka naiste ala. Ega omal ajal Jüri Tamm ei heitnud üldse vasarat. Ta oli niisama muidumees.

KT: Tõnu on ikka mingi heitealamees, ketas või vasar.

AR: Andrei võiks tõugata kuuli.

AJ: Sain kunagi Pärnu koolidevahelisel võistlusel kuulitõukes kolmanda koha, aga arvan, et Tõnu tõukaks kõige paremini.

TE: Ma olen ketast ka heitnud 33 meetrit.

KT: Sain oma elu esimese spordidiplomi 3. klassis kaugushüppes, võin seda teha.

Aga jooksualad ei lähe üldse loosi?

TE: Me oleme aeglased jah.

AR: Kui sa jooksed 3 km 10 minutiga, siis väga ei lähe jah.

AJ: Aga sõudjate kohta on see üliülikiire.

Teivashüpe on näiteks huvitav ala.

KT: Ma tahaks, aga ei julgeks.

TE: Ma hüppan kõrgust rohkem kui teibaga.

AR: Aga vasarat oleks küll kihvt proovida.

Heitealasid võiks teha.

TE: Kui võrkude vahelt täpselt välja viskad, siis on juba päris hea.

KT: Saame ju 4 × 100 m teatejooksu teha!

7. Korvpall

TE: Oiii, siin on vanad kossumehed koos!

AR: Andrei tuleb vabaks mängida kogu aeg, ta on meie Kuusmaa! Paneb kolmeseid ops-ops-ops.

TE: Ma võin niisama proovida lauda võtta.

AR: Tõnu võtaks lauda, me Kaspariga oleks liikuvad ääred, Andrei oleks tagamängija, võtaks kellegi juurde ja arvan, et nulli peale äkki ei jääks.

(Teised lagistavad naerda.)

KT: 4 × 10 minutit, küll me ära rapsime. Poole platsi pealt hakkame peale viskama, küll midagi ikka sisse kukub.

AR: Kui keegi vigadega välja ei lange...

8. Kujundujumine

AR: Ütleme nii, et kava esitaks ära.

KT: Minu meelest Tõnu ajab sääred ka paljaks iga nädal, selles mõttes on normaalne, kui ta seal midagi pladistab.

TE: Peaasi, et ära ei

upu. Väsin ära veel all, kui peab kedagi üles lükkama.

AR: No kolm minutit kannatab ära vee all, siis läheb raskeks.

TE: Sellega hävime ühesõnaga, see on selge.

AR: Ei no kava teeks ära.

TE: Teed sa jee!

KT: Mis seal ära ei ole, vaatad Youtube’ist kava, muusikat kuuled ja...

AR: Vile peale tõstad kätt ja...

AJ: Äkki seal on väike bassein, siis Tõnu paneb jalad põhja ja hoiab meid õlgade peal.

9. Käsipall

TE: Käsipalli algõpe on ülikoolis läbitud.

AR: Arvan, et neljakesi oleksime väravas, siis pole lihtsalt ruumi visata.

TE: Ei, kolm on väravas ja üks läheb rünnakule, siis ehk õnnestub.

10. Laskesport

TE: Oo, laskmine oleks päris tore.

AJ: Mina võiks vibu lasta.

KT: Lasta võiks igast asju.

TE: Pumppüss oleks kõige parem, siis lendab haavleid rohkem.

AR: Laskmine on hea, saan pidevalt politsei laskmistestidel maksimumpunktid, see ei ole küsimus.

KT: Kahe meetri pealt märki?

AR: Ei-ei, aja peale on seal, pidemevahetused ja kõik jutud.

TE: Mhmh, muidugi... Ühesõnaga, laskma saadaks Allari?

AR: Mhmh, Andrei laseks vibu ja…

KT: Tõnu oleks hea märklaud, võib-olla.

TE: Hea suur märklaud.

AR: Kaspar on jaovanem, hea selge häälega.

Kasparil on tegelikult õlast relva laskmine ka päris, kaitseväes lasi päris hästi.

KT: Tihedus oli päris hea.

TE: Paukpadrunitega?

11. Lauatennis

AR: Sten on päris hea selles.

KT: Jah, sinna saadame varumehe.

Kui olümpial on lauatennis, siis meil on vaba päev.

12. Maadlus

TE: Maadelda ikka võib jah.

AR: Andrei läheks jälle peale.

TE: Maadlus oleks päris huvitav jah, usun, et ei saaks arugi, kui oled juba selili väänatud.

AR: Maadluses on jälle see, et võhma mõttes on meil väga hea, jalad on tugevad, ülakeha ka enam-vähem tugev.

AJ: Mis sa teed selle võhmaga seal?

AR: Pusid ära!

TE: Sa ei pusi midagi seal.

KT: Tüübid väänavad korralikult, oled näinud Heiki Nabi käsi?

TE: Enda kehamass on su kõige suurem vaenlane, viivad selle ekstsentrist välja ja ongi kõik.

AR: Proovisin [Alvar] Räägliga, kes on selline tõsine atleet, maadelda. Seal läks vist mõni sekund, kui oli asi ära lahendatud.

TE. Aga mida sa siis loodad?

AR: No ma loodan, et mu koordinatsioon on parem kui tal.

KT: No see võib olla, aga ikkagi neil on kätes nii palju jõudu.

AR: Äkki kolm minutit pusiks ära ikka.

TE: Mkm! Ma võin teha päris tugevad panused selle peale, et sa elu sees ei pea vastu kolme. Võime rääkida maksimaalselt 30 sekundist.

KT: No way! (inglise k mitte mingil juhul) .

Võin pakkuda, mitmendal sekundil asi ära lahendatakse: mingi kolmandal äkki.

13. Maahoki

KT: Oh, see on äge! Äge suur plats ja tore mängida.

TE: Tore jah, aga selge see, et saaks lutti ja lohvi täiega.

KT: Isegi, kui hästi ei läheks, ma mängiks ikka hea meelega. Oleksin avatud sealt saadavatele kogemustele.

AR: See oleks päris kihvt jah, kui seal kiiresti joostes jalgu ära ei murra. Jõuaks mõnikord poole väljakuni isegi rünnakut planeerides.

KT: Ma arvan küll. Äkki vastane lähtuvalt kaitsvast stiilist?

AR: Tõenäoliselt saame neid massiga ka pisut ära puksida. Aga korjaks hoiatusi ka, sest kepp on hoovõtul liiga kõrgel ja järellöök kah.

REKLAAMTEKST

WaterRower

Sõuad kui vee peal.

Päriselt.

WaterRower on omapärane sõudeergomeeter, millel treenimise koormuse tekitab kinnises veeanumas liikuv hooratas. Hooratas ja jõuülekanne on projekteeritud selliselt, et treenijal tekiks võimalikult tõetruu vees sõudmise tunne.

Just nagu päris sõudmise puhul, muutub WaterRower sõudemasina koormus vastavalt sõudja pingutusele - mida kiiremini sõuad, seda suurem on takistus.

Vee-hooratas tekitab sõudmisel vaikset ja nauditavat veevulina heli. Seega on WaterRower pigem justkui sõudmise simulaator kui sõudemasin. WaterRower sõudemasinaid on USAs valmistatud juba 25 aastat.

NOHrD treeningseadmete tootevalikusse kuuluvad omapärane WaterGrinder vintsimismasin, SlimBeam kaabeltrenažöör, Swing hantlikomplektid, WallBars varbsein, Water- ja WeightWorkx treeningkeskused ning TriaTrainer kolm-ühes treeningpink.

Kõik NOHrD treeningseadmed on valmistatud Saksamaal.

TriaTrainer

WaterGrinder

WaterWorkx

SlimBeam

WallBars

SwingTower

HedgeHock

WaterRower ja NOHrD treeningseadmete loomisel on lisaks funktsionaalsusele arvestatud ka disainiga, pakkudes oma mudelivalikus tamme-, saare-, kirsi- ja pähklipuust mudeleid, mis sobivad ideaalselt nii iga kodu või stuudio sisustuse hulka, kui ka valik roostevabast terasest ja alumiiniumist seadmeid tiheda kasutusega treeningsaalidesse. Kõik seadmed on valmistatud käsitööna, seades tähtsaimale kohale just kvaliteedi. waterrower.ee

waterrowerestonia

5850 1299

FANTAASIA

62 14. Moodne viievõistlus

AJ: Ratsutamine on selline kahtlane. Ma ükskord proovisin hobuse selga ronida. Kui keegi aitaks, siis oleks okei.

KT: Andreil on poni vaja lihtsalt.

AR: Ma arvan, et hobusest hakkab kahju lihtsalt, tuim 90-95 kg lolli liha istub seljas ja ta peab seda vedama.

KT: Ei no seal peab kõikuma ja tõstma ennast, rütmi tabama.

AR: Olen isegi galoppi sõitnud, aga see oli üks nii õudne asi, et...

KT: Jumala äge! Ma olen ka kunagi gümnaasiumi ajal vist, väga äge oli.

AR: Traavi saab sõudja päris kiiresti selgeks, ma arvan, see on ka selline rütmiasi.

TE: Takistuse ületamisega võib probleem tekkida. Ütleme nii, et neli ala saaks tehtud.

AR: Kamba peale suudaks ära teha kuidagi need alad. Ühe venna seome lihtsalt hobuse külge kinni koormarihmaga.

KT: Kivi-paber-käärid, kes läheb.

15. Poks

Kooris: Andrei!

AR: Maadlus, kahevõitlus, poks – siis on Andrei kogu aeg platsis.

TE. Vaat seal on küll see, et kui palju suudad veel eest ära joosta.

AJ: Kellel kõige kõvem kuppel on, see peaks vastu.

AR: Vist oli [Mike] Tyson see, kes ütles, et poksis on tähtis see, kuidas käitud ja mõtled siis, kui saad esimese laksu sisse. Kas suudad jääda kahe jalaga maa peale ja midagi ette võtta selle olukorraga või tõstad käed üles ja kaotad olukorra üle täiesti kontrolli.

TE: Meil on lihtsam, me ei tõsta käsi ka üles. Lihtsalt läheb.

AR: Andrei on ikka käinud meil poksitrennis jah.

AJ: Oh, see oli nii vähe, ainult mõni trenn. Need mehed on seal ikka nii kiired.

AR: Me oleks tõenäoliselt päris suures kehakaalus, et ühe korra saad sisse lasta löögi, siis on head aega vist.

TE: Jäta see Allari vist kõrvale, see on tal parasiitsõna. See on selge, et kui üks laks läbi tuleb, siis on korras.

AR: Ärme alahinda ennast.

TE: Ma ei alahindagi…

AR: Mina oleks ikka optimistlikum, oleme oma parimas vormis, võimelised liikuma ja mõtlema. Lihtsalt keha ei liigu nii kiiresti kui mõte.

16. Purjetamine

AR: Ütleme, et purjetamine on äge ja lähme edasi.

(Naerulagin.)

KT: Allar on kunagi ikka käinud purjetamas kolmapäevakuid.

AR: Aga ikka kallutaja või soodimehena, seal taga otsas vöörimees küll pole olnud.

KT: Kuule, veeala ju, kamoon, saame hakkama, vaatame jooksvalt. Tõmbame nööri ja vaatame, mis teeb. Õpime ära.

TE: Ma arvan ka, et saame hakkama. Esimesed muidugi ei ole, see on selge.

AR: Meile sobib raske ilm, siis suudame füüsilise jälle maksma panna. Staatiliselt seal kallutada ja möllata.

TE: Ma eelistaks pigem vaiksemat ilma.

AR: Üks aasta Viljandis oli pisike Optimist, sellega sai nikerdatud ju natuke. Poom käis vastu pead kogu aeg.

17. Ratsasport

AR: Siis tuleb ikkagi iga vend eraldi kinni siduda hobuse külge.

19. Taekwondo

KT: Muidugi Andrei!

AJ: Oi, seal on jalalöögid!

AR: Kaspar või Tõnu, hea pika jalaga.

TE: Mina ei saa, mul pole spagaati. Kes on kõige parema spaagadiga? Allar? Aga sa oled lühikese jalaga.

AR: Ma pole jah piisavalt pika jalaga, pean hüppelt virutama kogu aeg. Roundhouse kicki (Chuck Norrise firmamärk – M.T.) tegema. Ütleme nii, et taekwondo vennad ei löö eriti kõvasti, ses suhtes on suva. Olen poksinud nende vastu, suht lebo oli. Kõik olid must lühemad ja nad lõid kaitsmetega.

TE: Kui vanad nad olid?

AJ: Kas need olid tüdrukud?

AR: 7+ aastased tüdrukud.

AJ: Aga mõtle, kui sellised Tõnu-suurused taekwondo vennad tulevad…

AR: Sa isegi ei näe, kui jalg juba pealage puudutab.

20. Tennis

AR: No ma ei tea, kõik on kobad. Ma võin jälle paarismängu mängida, võrgu ees kükitada, reket üleval.

KT: Tegin kunagi ühe servi saviväljakul, pall lendas otse üle väljaku traataia vahele kinni.

Et vist ei ole päris minu ala.

AR: Täiesti usun.

TE: Mulle meeldiks lahmida küll, kui pallile pihta saaks õigesti.

AR: Tennises ongi kõige keerulisem palli liikumise kiirusest aru saada, muidu võiks mängida küll.

21. Ragbi

18. Sulgpall

Kooris: Allar Raja!

TE: Me oleme kõik varumehed seal.

AR : Seal äkki saab veel end üles anda ka.

Raul [Mustaga] meespaari või [Kati] Tolmoffiga segapaari. Seisan seal platsi nurgas ega tee midagi.

AJ: Ei tea, pole kunagi proovinud.

KT: Sulgpall on äge, mulle meeldib! Me ikka Allariga käisime vahepeal mängimas, tema muidugi käib mingi 30 korda rohkem, aga mulle täiega meeldib mängu iseloom. Väga äge! Kõige lemmikum ala peale sõudmise. Ma võin varus olla tuima näoga.

TE: See koht oli minu poolt juba võetud.

KT: Aa, oli vä?

Ma tulen siis treeneriks, ütlen, et löö kiiremini ja värki.

AR: Andrei lükkaks seal jälle kõik vennad pikali AJ: Arvan, et kõik suudaks ragbit mängida.

KT: Peab valust kuidagi üle saama, siis on okei.

AR: Jah, saad peaga molli, ei pane lihtsalt tähele seda.

AJ: Kaspar on see kiire, meie kolmekesi oleks kaitses. Mina oleks Margus Hundi asemel, olgugi et ragbi on natuke teine ala, aga sarnasus on olemas.

AR: Steni paneks ka platsile, oleks ka väga hea.

KT: Viis mängijat oleks olemas, küll me siit juurde võtame paar venda.

TE: Meil on treener ja füsio ka, ongi seitse koos.

AJ: Füsiol oleks päris palju tegevust pärast.

TE: Noh, mõned luumurrud ikka.

AR: Kui saaks mängijaid laenata, võtaks Gerdi [Kanter] ja [Martin] Kupperi ka.

Ja ühte kiiret venda

FANTAASIA oleks ka vaja, [Rasmus] Mägi näiteks, kes oleks Kaspariga ees.

KT: Mägi on vist liiga pisike.

AR: Ta põikab nagu jänes.

KT: Seda nüüd küll, aga ta võib katki minna, kui mõni 120kilone teda tümitama hakkab. See on kehv. Võib– olla Gerd on ainuke, kes ei teeks rammijaist välja, vaid võtaks neil peast kinni ja lükkaks eemale.

22. Triatlon

AR: Iga vend teeb ära, ma arvan.

AJ: Ma seda poolikut olen teinud, see on päris raske, kurat. Kuidagi teeks ära, aga...

AR: Ühesõnaga, Andrei ütleb, et esimene ala olümpianimekirjas, mis on raske. Eelmised olid sellised tehtavad, aga triatlon läheb juba raskeks.

AJ: Vastupidavuse poolest on see ikka päris hull.

AR: Vähemalt saab endast maksimumi anda, sest kõik alad – ujumine, jooksmine rattasõit – on selged.

KT: Ujumine on üliraske.

TE: Ma ei usu, et minust pärast rattasõitu enam jooksjat on.

AR: Kurat, sa oled nagu väle põder!

KT: Aja saab kirja, tuleb tubli sooritus, aga tulemust loota ei tasu.

23. Tõstmine

TE: Algraskuse saaks üles, kvalifikatsioonist edasi ei saa, see on selge.

AR: 120 kilo mehi siin ikka on, Joosep [Laos, sõudja] tuleks siit kaasa võtta. Kui Tõnule ja Andreile natuke tehnikat õpetada, siis 135 vist tuleks neil ikka ära rinnale.

24. Ujumine

TE: Ära ei upu. Ujuks ära ikka, kindlasti ei võida, aga vähemalt läbiks selle ala.

KT: Sa oled küll Phelpsi mõõtu vend, õlg on küll poole kitsam, aga jalalaba on suur.

TE: Ei, mul ei ole üldse ujuja laba.

AR: Teeks ära tõenäoliselt ükskõik mis stiili ja mis distantsi. Palju nad ujuvad liblikat kõige rohkem, 200? Ai, seal võib juba ära uppuda. Konna, krooli, selili, kõik ukerdab ära.

KT: Kas võime ka pakkuda, et mitmega 50 m peal lutti saaks?

TE: Poole distantsiga.

AR: Ei saa poolega! Aga mitte ka palju vähem.

(Naerulagin.)

AR: Arvan, et sel hetkel, kui sa pärast peakat vee peale tuled, oled juba poolega maas.

KT: Juba oled laines.

25. Vehklemine

AR: Täiesti kogemus puudub.

Lapsest peast ikka on veheldud. Siingi trennis saab vahepeal niisama vehkida.

KT: Sten Priinitsaga rääkisin, et läheks talle külla, kui olümpia läbi saab.

Teeks alaga tutvust.

TE: Sa oled «Vehkleja» filmi vaadanud ju? Vaatasin ka ja sain aru, et ma ikka üldse ei oska midagi.

AR: Ega see vehklemine on õnnevärk ju, võid maailmameistriks ka tulla, ega sa ei tea ju.

(Naerulagin.)

AR: Keegi ei pane pahaks, kui avaringis välja kukun, aga tõenäoliselt ei saa mitte tuhkagi aru ja saan voolu kogu aeg.

26. Veepall

KT: Mina ei jõua ujuda nii kaua seal ühe koha peal.

TE: Arvan, et konkurendid uputavad mu ära, tõmbavad mu vee alla.

AR: Kui sügav bassein on, jalad põhja vist ei ulatu? Siis läheb ikka väga raskeks. Midagi seal ikka sokerdaks, aga jalatöö peaks olema nii räige seal vees.

KT: Üliraske. Isegi väravas ei jõuaks olla, ma arvan. Loodad, et äkki keegi lihtsalt viskab pihta sulle ja saab tõrje kirja.

63

28. Vibulaskmine

AJ: Mina lähen!

AR: Kaspariga käisime üks päev, Liis Varik õpetas meid.

KT: Lasime Robin Hoodi puuvibuga (sihikuta ja ühest tükist – M.T.).

TE: Ma lasin ka ükskord laste sünnipäeval, päris huvitav oli.

AR: Me lasime ikka õigega (olümpiavibuga – M.T.) ka. Uskumatult raske on vinnastada.

AJ: Õigega lasta on ikka vägev, tahaks küll seda kunagi teha!

AR: Pealtvaatajatele võib see ohtlikuks osutuda.

TE: Tõenäoliselt küll jah.

29. Võimlemine

KT: Hundiratta teen raudselt ära.

AR: Tõnu, kuule, kehakultuuris sa oled teinud oma programmid ära ju.

TE: Tegin kõik ära jah. Kitsehüpped, isegi suurest hobusest sain üle. Õnneks rõngastest pääsesin. Batuudi peal salto on tehtud ja puha.

AR: Spot of Tallinnas käisime ja kargasime küll ju.

TE: No seal oli vägev jah. Vaatasin kodus, et mul poiss hüppab paremini saltosid kui mina.

Pean jälle õppima minema.

AJ: Ma võin lindikesega joosta seal.

(Naerulagin.)

KT: Väga graatsiline! Karvase rinnaga…

TE: …ja sõudekombekaga. On, mida vaadata!

Rahvale pakuks see kindlasti palju nalja.

KT: Riistvõimlemist ma ei kujuta ette, see on ikka nii raske asi. Ma ei teeks iialgi nende rõngastega seda seisu ära (siruta käed külgedele keha suhtes 90kraadise nurga alla – M.T.).

AR: Julm, raisk! Mingi 30 kg kergemad on need vennad muidugi ka.

27. Vettehüpped

KT: Seda tahan endale!

AR: Kaspari kõhukad ületavad kindlasti uudiskünnise.

TE: Ma olen jalad ees 10 m pealt hüpanud, aga pea ees pole julgenud. Nii et tõenäoliselt ei julge ka.

AR: Mina ei julge üldse seal mingeid asju hüpata.

AJ: Tegin kunagi Tõrvas (Eesti kõrgeim hüppetorn, 11 m – M.T.) saltot, aga maandusin tagumiku peale. Pärast seda otsustasin, et kurat, vist ei tohiks nii suure valuga riskida. See oli muidugi ammu, mingi kaheksa aastat tagasi.

AR: Alla ikka kukuks mõni julgem vend sealt.

KT: Kui ülevalt alla ei vaata, siis on okei.

30. Võrkpall

TE: Oi, ma arvan, et päris vägev!

AR: Servid tuleks ilusti üle.

KT: Brasiilia rannas võiks võrku mängida küll.

TE: Mõne punni saaks ka, nad mõne ikka võrku kobistavad.

AR: Läheks ikka tasavägiseks jah.

KT: Võib-olla me mängiks nii teistmoodi, et nad ei oska oodata ega saa hakkama. Äkki saab isegi rohkem kui mõne punni.

AR: 0:3 oleks selge, aga äkki kambavaimuga võtaks ka midagi.

August 2016

MARATONIMÕTTED

64

ROMAN FOSTI: maratonis tekib mitu surnud punkti ALDO LUUD

MART TREIAL Mart.treial@ohtuleht.ee

Maratonijooks on karm värk. Muudkui aseta aga üht jalga teise ette ja nii kaks tundi järjest. Ainsagi puhkepausita. Saatjateks janu, lihasväsimus, -valu ning halvemal juhul kõhuhäda ja krambid. Mis toimub ühe sportlase peas 42 195 meetri pikkuse distantsi vältel? Kas igav ei hakka? Kuidas end finišini motiveerida?

Nendel ja muudel maratonipsühholoogiat puudutavatel teemadel arutlesime olümpiadebütandi Roman Fostiga (33), kes keskendus pikamaajooksule 2012. aasta sügisel ning on sest saati läbinud seitse maratoni.

Selles, et ala on füüsiliselt kurnav, ei kahtle ilmselt keegi. Pärnust pärit staier sõnab, et 42kilomeetrine distants nõuab sportlaselt ka vähemalt samaväärset vaimset ponnistust. Eriti tiitlivõistlustel.

Esimesed mõtted on taktikalised

MÕTTEMARATON: Roman Fosti kinnitab, et 42 195 meetri jooksul jõuab peast läbi käia väga erinevat sorti mõtteid.

«Linnamaratonidel on jänesed, kes veavad tempot ja siis sõltub sinust, kas pead vastu või mitte – seal vaimset poolt nii väga ei ole,» alustab Fosti. «Tiitlivõistlustel on vaimne pool väga suur. Meedia paneb pinged peale, lisaks on sul omad toetajad, kel teatud ootused. Tulemusest sõltub väga palju järgnevate aastate toetus, ka riigipoolne. See paneb sportlastele pinged peale.

Paljud jooksevad oma maratoni eelneval õhtul peas ära, mistõttu oled vaid mõne tunni öösel maganud, kui sedagi.

[Kettaheitja] Märt Israelgi rääkis 2010. aastal Barcelona EMil, et ei maganud öösel üldse. Samamoodi võib juhtuda maratonis. Tuled tiitlivõistlusele kohale, näed, kuidas suured staarid olümpiakülas jalutavad, näed oma konkurente ja hakkad ette kujutama, kuidas oma tulemust jooksed. Aga kui stardipauk on antud, siis vaimset pinget nii palju ei ole, siis oled juba oma mullis ja tempos.»

Ent «oma mull» ei tähenda klaasistunud pilgul tuima silkamist. Vastupidi, siis algab taktikaline mõtlemine. «Kas lähen liidritega kaasa ja oma valitud tempost kiiremini või jään natukene maha, kui tunnen, et tempo on liiga kiire.

On ka variant, et planeeritud aeg on vastav liidrite omaga, aga mul hetkel pole hea tunne ja lasen ikkagi tempo natukene alla. Alati on võimalik mingi hetk järele minna.

Sellised otsused on maratoni algfaasis väga tähtsad.

Näiteks Zürichis (2014 EM – M.T.) teadsin, et alustatakse 3.05 – 3.10 kilomeetri peale tempos, kuid mul oli algul raske ning jäin grupist kuskil 200 meetrit maha. 10.

MARATONIMÕTTED

ALDO LUUD

kilomeetril suri mul jalg ära. Kujutad ette jooksmist, kui jalalaba ei tunne!? Aga 15. kilomeetril võtsin järele, alles siis läks tunne heaks. Hingamine tuli lahti, jalad taastusid ära, ka surnud jalga hakkasin tundma ja mõtlesin, et nüüd võiks väheke kiiremini joosta.»

Hea enesetunne = argimõtted Aga ega’s kogu aja jõua kah tempo ja taktika peale mõelda. Säärased mõtted tiirlevad Fosti sõnul peas esimesed kümmekond kilomeetrit. Distantsi teises pooles võtavad võimust teist tüüpi mõtted. Sportlane toob näite.

«Kui läheb raskeks, siis hakkan mõtlema minevikule, mida jätsin trennis tegemata? Miks mul tehnika selline on? Või miks mul see või too koht valutab?» avab igapäevaleiba audiitorina teeniv maratoonar ukse oma mõttekotta. «Kas jätsin midagi tegemata? Mida peaksin järgmises treeningtsüklis tegema paremini, et ei tekiks sellist asja? Juba jooksu ajal analüüsin selliseid asju.»

Kõige hullem olevat Fosti sõnutsi rasketel momentidel maha suruda allaandmismõtteid. Noil hetkedel tuleb end kõvasti sisemiselt motiveerida. Mullu Pekingis toimunud MMil 20. koha saavutanud Fosti ei salga, et utsitab end vahel suisa valju häälega. «Ei anna alla!

Sa suudad ja jõuad, sa oled tugev! Praegu on raske, aga varsti läheb kergemaks!» näitlikustab jooksumees oma repertuaari.

«Selliseid surnud momente on maratonis päris mitu. Tüüpiliselt kuskil 16-18 km kandis ning kindlasti tekib mitu surnud punkti viimases veerandis. Öeldakse, et maraton algab 32. või 35. kilomeetrist, kuidas kellelegi. Seal tekib päris mitu rasket momenti.»

Aga kui jooks kulgeb hästi ja sobiva tempoga pundis? «Siis mõtlen vahepeal täiesti oma pereasju.

Samas ei tohi keskendumist ära unustada.

Näiteks minul juhtus Sevillas (aastal 2013 – M.T.), et jäin liialt argiasjade üle mõtlema ega jälginud piisavalt kella.

Tulemus oli see, et 25.–30. kilomeetri peal – kui tekib normaalne lihasväsimus ja tempo hoidmiseks peab rohkem pingutama hakkama –, oli mu 5 km aeg minut kehvem kui eelmise viie oma. Seda on tegelikult päris palju. See äratas mind üles, et peaks tihemini kella vaatama hakkama. Pundis seda ohtu tavaliselt pole. Aga üksi jäädes võib oma mõtete keskel ära unustada, et võistlus käib.»

Publiku toel gladiaatoriks Sestap hindab Fosti väga raja äärde kogunenud pealtvaatajaid, kelle ergutamine mõjub talle tiivustavalt. «See annab nii palju energiat ja emotsiooni juurde, et sa pole siin üksi,» selgitab ta õhinal.

«2014. aastal Kopenhaagenis poolmaratoni MMil oli raja ääres 100 000 inimest. See oli ikka jõhker tunne!

Tundsin end rahvamassi vahele lastud gladiaatorina, kõik karjuvad ja sina oled võitluses sees. Mul oli juba teisel kilomeetril raske, aga pingutasin ikka täiega lõpuni.

Zürichis oli ka hea iling. Seal jooksime 10kilomeetriseid ringe, kuhu rahvas oli kenasti ära hajunud. Aga eelmisel aastal Pekingis jooksime punktist A punkti B, mistõttu oli kohati rada inimtühi. See oli tuim. Aga ohtu, et igavuse tõttu homme trenni ei lähe, tippsportlastel pole.

Oleme ikkagi motiveeritud ja treenime eesmärgipäraselt.

Rios pidid olema 12kilomeetrised ringid, loodetavasti hajub sealgi rahvas ringi peale ära. See oleks hea!»

Jõudsimegi otsaga (ilmselt) kõigile kehalise kasvatuse tunnist tuttava dilemanni, kas mõnusam on joosta pikemat distantsi väiksemate ringidena või punktist A punkti B? «Huvitavam ja psühholoogiliselt lihtsam on A-st B-sse, distants läheb kiiremini kui jooksed erinevates kohtades. Ringidega võib olla see, et «10. jooksed ühe ära, tead, et kaks on veel, aga kilomeetril mõtled, et juba on raske,» võrdleb Fosti. suri mul «Aga tulemuse mõttes on parem lühem jalg ära. ring. Esiteks, siis näeb vahel pöördemoKujutad ette mentidel konkurente, kelle väsinud nägu jooksmist, annab sulle jõudu juurde. Teiseks on ringi kui jalalaba peale vähem joogipunkte, tänu millele on ei tunne!?» seal lojaalsemad ja professionaalsemad inimesed, mis tagab kvaliteetsema teeninduse.

Lisaks tekivad ringi peale tuttavad kohad, seega on parem jõudu jagada. Aga, kui on A-st B-sse ja pole trassi eeltööd teinud, siis ei tea, kus mis tõusud on. Enne võistlust tavaliselt pakutakse võimalust rada läbi sõita, aga reeglina keegi ei lähe. See on ajaraisk. Keegi ei taha enne võistlust kolm tundi kuskil bussis kükitada.»

Seega tutvub enamik jooksjad võistlustrassiga virtuaalselt. Sama meetodit rakendas Fosti Zürichi puhul ja kavatseb teha Rioski. «Teen selle koha peal ära, ei hakka varem oma pead vaevama. Jõuan olümpiakülla kolm päeva enne starti, siis on aega küll.»

67

PEREKOND RAMMOD

69

STANISLAV MOŠKOV

Karl-Martin Rammo jaoks on Rio de Janeiro karjääri teine olümpia – Londonis pälvis ta Laser-klassis 18. koha.

«Karla on teinud olümpia nimel kõik, mis võimalik!»

«Tuule suund on Nord. Nüüd on Karli kord?» õrritan purjetaja Karl-Martin Rammo (27) abikaasa Stina-Sandra Rammot (27) Jaan Tätte kultuslauluks saanud «Tuulevaiksel ööl» sõnadega. «Ei mina ega Karla kannata silmaotsaski seda laulu!» naerab ta. Aga samal ajal, kui tema mees on seilamas teisele olümpiale, on teist lauluviit parafraseerides Stina kindlasti tugev kui kalju.

MERILI LUUK merili.luuk@ohtuleht.ee

Olümpiapurjetaja elu pole meelakkumine: 365 päevast aastas ligi kolmandiku saab viibida kodumaal, kuid ülejäänud aeg veedetakse treeninglaagrites või võistlustel sobivaid tuuli otsides. Ometi on alal midagi nii ligitõmbavat, mis noored 12 aastat tagasi, teismeeas kokku liitiski!

«Olen kõik oma suved tänu isale merel veetnud.

LAURA OKS

Meri on väga minu teema ja tõenäoliselt enne seda, kui me Karlaga päriselt tuttavaks saime, olime samu üritusi väisanud,» meenutab Stina, et tollal juba koolipoisina vaid võistlustel käinud Karl-Martini tegevus teda ei kohutanud. «Mulle meeldib purjetamine, võistluste melu ning mul rändamisega probleemi pole!»

Tagant ei tohi torkida Nõnda juhtuski, et pärast pulmareisi 2014. aasta jaanuaris läks ürituste korraldamisega tegelev Stina abikaasaga aastaks võistlustele kaasa: koos väisati erinevaid regatte Ameerika Ühendriikides, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias, Saksamaal, Hiinas ja mujal. «Üldiselt olin ikka kaldal ja aitasin teda nii palju kui sain: tegin süüa, suhtlesin teistega. Kusjuures naljakas – olin ise küll kohapeal, aga võistlustest teadsin palju vähem! Tihti juhtus nii, et mõnes kohas polnud normaalset internettigi ega teadnudki, mis mujal maailmas toimus,» muigab Stina.

Kui töö kõrvalt võimalik, käiks ta regattidel tiheminigi. «Kodus vaadates lähevad närvid nii läbi! Vahel on mul terve laud tehnikat täis: arvuti, iPad, telefon, et mingit infot saaks. Aastatega on see tehnika ja in-

PEREKOND RAMMOD

70 ERAKOGU

«Karla vahel viskab nalja, et äkki ikka läheme segapaadis koos olümpiale!

Ma vastasin talle, et enne tuleb lahutus, sest see ei lõppeks hästi!»

12 aastat koos ja ikka üllatab!

Karl-Martin ja Stina-Sandra tutvusid Gustav Adolfi Gümnaasiumis õppides. Paar on nad olnud aastast 2004, kihlumiseni jõuti 2011. aastal ning pulmakellad helisesid 2013. Väikesed tülid käivad alati suhte juurde, aga eriliseks teevad Karl-Martini hoopis tema vahvad üllatused!

«Eelmisel aastal tegi Karla mulle pulma-aastapäevaks üllatuse. Ta jõudis alles eelmisel õhtul EMilt koju, mõtlesin, et saame kaua magada, aga laupäeva varahommikul kell kuus helises äratuskell. Ma ei saanud esiteks aru, mis toimubki, aga tema ütles: «Sul on tund, et asjad kokku pakkida!» Ma isegi ei uurinud, kuhu me lähme, vaid küsisin, mida kaasa peab võtma!» meenutab Stina uskumatuna näivat hommikut.

«Lennujaama jõudes uuris ta, kas tahan sihtkohta teada. Vastasin, et vahet pole, kuigi salamisi lootsin, et äkki läheme Pariisi. Nimelt olin aastaid sinna minna tahtnud, aga sõitsime alati sealt oma asjadega 100 km raadiuses mööda ning paadi ja kaatriga ei julgenud sisse sõita. Turvakontrollis nägin väljuvate lendude nimekirja ning märkasin, et seal oligi Pariis! Aga seal oli ka Riia ning mõtlesin, et niikuinii ta teeb tünga. Aga ei teinudki ning see oli väga äge!» rõõmustab Stina.

Nii imekspandav kui see ka pole, pole paar peale Pariisi reisi ja ühe USA külastuse tosina aasta jooksul uhkel puhkusereisil käinudki. «Pigem las Karla käib kuskil treeninglaagris, kui et läheme Egiptuse päikese alla. Inimestel on võib-olla sellest raske aru saada, aga purjetamine on päris töö ning et ühel hetkel aeg maha võtta, võib minna ka Eesti metsade vahele!»

formatsiooni hulk ikka paremaks läinud, aga muidu on nii õudne, kui pilt hangub ja oledki teadmatuses, mis toimub! Siis Karl helistab ning ma ei teagi algul, mis emotsiooniga läheneda!»

Iga sportlase usaldusisik teab, kuidas kallimale pärast ebaõnnestunud võistlust taas usku süstida. Stina arvates on targem mitte tagant torkida.

«Võistlustel on ta ikka treeneriga ja treeneri asi on tema vaimsust sättida. Mina olen olemas siis, kui ta tahab rääkida ja end maha laadida, aga päeva lõpuks peab ta ise oma asjad ära lahendama,» selgitab ta ning toob ereda näitena juunis peetud Kieli regati, kus purjetaja helistas kaasale otse merelt!

«Tal pole kunagi merel telefoni kaasas olnud, aga sel korral mingil põhjusel oli. Meil oli parasjagu parima sõbranna ülikooli lõpetamine ning ma mõtlesin, et Karl tahab ka õnne soovida, aga ei! Ta oli oma sõidu pärast nii pahane ning mul oli jällegi halb tunne, sest mul oli nii hea tuju! Aga alati tuleb ära kuulata,» teab ta.

Olümpia nimel Horvaatiasse Rio de Janeiro olümpiale Stina-Sandra ei sõida, vaid hoiab pöialt teleri vahendusel. Abikaasa debüütolümpial Londonis oli naine kohal ning kahte perioodi võrreldes kaldub ta uskuma, et Brasiilias läheb 18. kohast kindlasti paremini.

«Eelmisel korral ta läks olümpiale suure rõõmuga, kuid nüüd on tal olnud aega päris hoolega pinget peale kruttida. Karl-Martin mitte ainult ei taha võita, vaid ta on tõesti teinud selle nimel jõhkralt tööd,» selgitab Stina, uhkusenoot hääles.

«Minu arvates on ta teinud kõik, mis võimalik. Kuni

TEEMA

selleni välja, et eelmisel aastal ta põhimõtteliselt kolis Horvaatiasse! Teistpidi on ta jälle rahulikum. Kogemus on all ning ta on harjunud tippude pundis regulaarselt sõitma. Eks Karl tunneb ise ka, et ta pole enam poisike, kes teistele peaks alt üles vaatama, vaid on nendega võrdne!»

Stina rõhutab, et ka Eesti koondises pole KarlMartin enam lapsekingades. «Pole seda esmast emotsiooni, et ohoh: vaata, Gerd Kanter! Ta hakkab vaikselt tajuma, et ta kuulub sinna. On ta ju ka EOK sportlaskomisjoni liige!»

Isegi kui Rio olümpiamängudel hästi minema ei peaks, on Karl-Martin tuleviku tarbeks mõelnud ka varuvariandi: võib-olla näeme olümpial Eesti värvides seilamas paati Rammo – Rammo?

«Karla vahel viskab nalja, et äkki ikka läheme segapaadis koos olümpiale! Ma vastasin talle, et enne tuleb lahutus, sest see ei lõppeks hästi!» naerab Stina.

«Tõsi, oleme käinud 470-ga Pirital purjetamas. Esimesel korral oli mul tõesti selline tunne, et ma olen nii koba! Läksin paati, komistasin kõigele otsa, sain vastu pead ning loomulikult polnud paadiski tasakaalu! Kõik oli nii teistmoodi, et ei osanudki olla! Katsugu ta ainult mind veenda!»

«Kodus vaadates lähevad närvid nii läbi! Vahel on mul terve laud tehnikat täis: arvuti, iPad, telefon, et mingit infot saaks.»

Tulemus, millega purjetaja KarlMartin Rammo Rio de Janeiro olümpialt koju naaseb, on lahtine. Aga abikaasa Stina-Sandra toetus ja ootus kindel kui kalju.

71

EHTSAD TÄHED PÄRIS TAEVAS

Bresser Messier NT-130 EXOS-1

ø130 mm, F=1000 mm Eesti populaarseim teleskoop alustavale astronoomiahuvilisele 459 €

Bresser Taurus 90/900

nutitelefoni adapteriga ø90 mm, F=900 mm 275 €

E-P O O D

t e l e sk o o p .e e tel 5289895

www.evelati.ee

LAURA OKS

August 2016

TV

72

PUDER JA KAPSAD! Rio de 11 Eesti telekanalit, osa

VILJAR VOOG viljar.voog@ohtuleht.ee

Kodudiivanilt Rio de Janeiro olümpiamängudele kaasa elajal tuleb telekapult käepärast hoida, sest vastavalt teenusepakkujale toovad võistlused Brasiiliast pildikasti 4-11 kanalit.

Tugitoolisportlased, kes elavad harjumuspäraselt olümpiamängudele kaasa ETV vahendusel, kindlasti veidi pettuvad: spordialade kuningannat ehk kergejõustikku Rio de Janeiro mängudel rahvusringhäälingu telekanalitelt ei näe. Gerd Kanteri, Rasmus Mägi ja teiste meie Rio olümpiastaadionil võistlevate atleetide koduks on erakanal TV3.

Kellele HD, kellele SD Et aru saada, mis toimub olümpiamängude ülekannetega, tuleb ajas tagasi minna 2012. aastasse. Veidi enne Londoni olüm-

Viasat realiseerib ka veebiõigused Kui Sotši olümpiamängudel lasi Viasat niisama raisku õiguse näidata kõiki olümpiavõistlusi otsepildis ka internetis, siis Rioks on vigadest õpitud. Vahetult enne olümpiamänge tuli teleoperaator välja põhjamaades juba levinud Viaplay platvormiga, kus saab kindla kuutasu eest nii arvutis kui nutiseadmes vaadata eestikeelsete subtiitritega filme ja sarju.

Maksa veel paar eurot juurde ja paketti lisanduvad Viasati pakutavad spordivõistluste otseülekanded, mis olümpiamängude puhul tähendab ka kuue spetsiaalse olümpiakanali vaatamise võimalust.

piatule süttimist andis Modern Times Group ehk TV3 emarma teada, et on omandanud õigused Sotši ja Rio mängude näitamiseks. Seda kahel rindel – kõiki spordialasid tohib näidata tasulistel kanalitel (Viasat Sport Baltic ja tema sõsarkanalid) ning ühte võistlusdistsipliini eksklusiivselt, aga see-eest tasuta iga eestlase koju jõudvas TV3s.

Erakanali tehtud valiku järgi jäi rahvusringhääling oma telekanalitega (ETV, ETV2 ja nüüd ka ETV+) Sotši taliolümpial ilma iluuisutamise ja Rios kergejõustiku näitamise õigusest.

Lühike kokkuvõte seniräägitust: 12.–21.

Janeiro olümpiat näitavad tasuta, teised tasulised TV

73

AFP/SCANPIX, TEET MALSROOS

SELGE PILT! Televiisorist ja internetis Eesti inimeseni voogava mitmekesise olümpiavaliku sisse mahub ka naiste käsipall HD-kvaliteedis!

Lembitu Kuuse Riosse ei sõida Alates 1994. aasta Lillehammeri olümpiamängudest alati suurvõistlusi sündmuste keskelt kajastanud Lembitu Kuuse (pildil) seeria katkeb Rio de Janeiro mängude eel. Eesti hetke tuntuim spordihääl sõnas veel jaanuaris Kultuurkapitali elutööpreemia vastuvõtnuna Eesti Päevalehele, et ihkab Brasiiliasse sõita: «Rio olümpia on loomulikult tipphetk.

Nagu Everesti ründamine, ootan seda väga.»

Nüüdseks on kahjuks selgunud, et tervis 65aastast vanameistrit ookeani taha ei luba. «Arstid tungivalt soovitasid Lembitu Kuusel mitte teisele poole maakera sõita nii pikaks perioodiks ja nii pingelist tööd tegema,» rääkis ERRi sporditoimetuse juht Rivo Saarna. «Aga ta kommenteerib kõiki neid ülekandeid ja alasid, mida ta pidi kajastama, nii nagu planeeritud, lihtsalt Tallinnast.»

Eesti sportlaste tegemiste kajastamisel ja eetrisse peaksid jõudma kõik meie medalilootused. Lisaks avab Viasat aga ka kuus lisakanalit, mis jõuavad vaatajateni nende ende satelliitteenuse või Telia vastava digipaketi vahendusel.

Kelle võtab see kõik kukalt kratsima, siis üritame veidi selgust luua, milline on lõpuks parim variant olümpiamängudele kaasa elamiseks.

2018 uus segapuder

augustini toimuvaid kergejõustikuvõistlusi näeb Riost tasuta vaid TV3 vahendusel, ülejäänud alasid alates 5. augusti avatseremooniast ERRi kolmel kanalil. Tuleb aga märkida, et kuigi ETV+ eetrisse jõuavad ka sellised ülekanded, mida kaks põhikanalit ei kajasta, näidatakse kommentaarideta rahvusvahelist telepilti, sest venekeelse ülekande edastamiseks ERRil luba puudub.

Alternatiivina ETVle on olemas ka Viasati tasulised kanalid, millest tuntuim, VSB, on saadaval kõigis suurtes kaabellevivõrkudes. Sisujuhi Kalev Kruusi kinnitusel on kolme Baltikumi riigi ühise telekanali rõhk olümpiamängude ajal selgelt

Rahvusringhäälingu ülekannete puhul on suurimaks miinuseks mõistagi ainus spordiala, mida nad otsepildis kajastada ei tohi – kergejõustik. Teleri vahendusel ei saa seega kaasa elada suisa 17 Eesti sportlasele ehk enam kui kolmandikule meie koondisest. Lisaks jääksid nägemata ka näiteks Usain Bolti jooksud.

Samas on ERR Vikerraadio vahendusel eetris otse staadionikatlast, samas kui TV3 ülekandeid kommenteeritakse mitte Suhkrupea- vaid Lasnamäelt. Lisaks on hiiglasliku delegatsiooniga Riosse mineval ETVl alati ressurssi teha staadionil võistlusintervjuusid Eesti sportlastega, samas kui TV3 reporterid peavad leidma aega ka olümpiamängude üldisema melu kajastamisele.

TV3 (ja ka VSB) saavad küll teha otseülekandeid olümpiastaadionilt, ent nende puuduseks on pildiselgus: ETV kanaleid näeb HD-kvaliteedis, samas kui Eesti kommertskanalid pole uuele ja kallimale väljastusmeetodile üle läinud.

Mõistagi on tegu harjumise asjaga. Need

televaatajad, kes eluaeg ühesugust pilti vaadanud, ei tee SD-kvaliteedist suurt numbritki, ent HD on veidi nagu uimasti – kui kord maitse suhu saad, jäädki tahtma.

Viasati klientide HD-isu peaksid rahuldama spetsiaalsed olümpiale mõeldud erikanalid, kust paiskub suurvõistluse peale eetrisse üle 1000 tunni ülekandeid ehk iga huviline saab BMXi, vibulaskmist või paarisvettehüppeid vaadata nii palju, kui hing ihkab. Aga ainult juhul kui ta on vastava paketi kas Viasatilt või Telialt tellinud.

Ainus kanal, mis kõigile televaatajaile (lisatasu eest) kättesadav, ehk VSB peab oma graakus arvestama ka muude spordivõistlustega – näiteks kattub Ragnar Klavani teine Inglismaa kõrgliigamäng Liverpooli vutiklubi särgis Rios toimuva naiste triatloniga ja Kaidi Kivioja ponnistus jääb (vähemalt otsepildis) nägemata.

Praeguse pudru ja kapsastega harjumine tuleb kasuks ainult praegusi olümpiamänge silmas pidades. 2018 Pyeongchangi mängudest kuni 2024 aasta võistlusteni, mis peetakse kas Budapestis, Los Angeleses, Pariisis või Roomas (otsus tehakse 2017 sügisel), kuuluvad olümpiamängude ülekandeõigused Discovery kontsernile ehk Eurosport telekanalite omanikule.

Kaabel-TV firmal on kohustus teha mängud Eestis tasuta kättesaadavaks, aga kas see tähendab nn freeview õiguste edasimüümist näiteks ERRile või oma tasuta kanalite avamist, pole veel lõplikult selgunud. ERRi sporditoimetuse juht Rivo Saarna ütles tulevikku kommenteerides välja tuntud klišee: «Läbirääkimised käivad.»

August 2016

TOKYO 2020

74

Olümpiakavva on teel karate, rulasõit, ronimine ja surf!

AFP/SCANPIX

OTT JÄRVELA

ott.jarvela@ohtuleht.ee

Võrreldes nelja aasta taguste Londoni mängudega on Rio olümpia kavas kaks uut spordiala – ragbi ja golf. Nelja aasta pärast Tokyos lisandub neile aga terve trobikond võistlusalasid, sest Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) on aru saanud, et ajaga mitte kaasas käies riskitakse iganemisega.

Et suveolümpia võistluskava pole kivisse raiutud, tõestas ROK 2013 kevadel, kui teatati, et Rio de Janeiro olümpia jääb maadluse jaoks viimaseks. Antiiksete juurtega spordiala alustas raevukat võitlust olümpiakoha säilitamise nimel.

Selleks tuli sama aasta sügisel alistada ROKi täiskogu hääletusel rivaalid, kes tema kohta endale noolisid. Maadlus sai hakkama kogudes 49 ROKi liikme toetuse. Pesapall/softpall kogusid 24 ja squash 22 häält. «Maadlus tegutses kirglikult. Nad astusid rohkelt samme, et spordiala muuta ja moderniseerida,» kommenteeris toonane ROKi president Jacques Rogge.

Olümpiaala olgu telegeeniline Kaasaegne (olümpia)spordiala peab eelkõige olema telegeeniline. Muidu on hukk kiire. Viimase kahekümne aasta jooksul on enamik olümpiaalasid muutnud oma reegleid ja võistlussüsteeme televisiooni ootustele – ekraanile jõudev šõu peab olema arusaadav ka võhikule ning ei tohi kesta liiga kaua – vastavaks.

Kus vähegi võimalik, on pikemad võistlusmaad asendatud sprintidega (näiteks aerutamises võisteldakse nüüd ka 200 meetri distantsidel) või võistlust koomale tõmmatud (moodne viievõistlus kestab juba mõnda aega ühe, mitte viis päeva).

Lisaks soosib ROK kõikvõimalikke segateatevõistlusi (eelkõige taliolümpial, aga näiteks 2012 Londonis mängiti 88aastase pausi järel tennise segapaarismängu) ja nõuab spordialadelt reeglite lihtsustamist (selle protsessi on läbi teinud pea kõik kahevõitlusalad).

Ent lisaks fassaadi parandamisele vajab olümpiaprogramm ka lammutustöid ning uusehitisi. Rios on nendeks ragbi (viimati olümpiakavas 1924) ja golf (1904), mis lisati Rio olümpiaprogrammi 2009. aasta hääletusel.

Ragbi poolt oli 81 ja vastu 8 ROKi liiget. Golf võitis hääletuse 63:27. Reeglite järgi on nende koht kindel kahel olümpial (antud juhul 2016 ja 2020), mille jooksul tuleb tõestada oma sobivust.

Kui ragbi ja golf olümpiastaatust ei õigusta, võib ROK nad 2024 mängudeks (korraldusõigusele kandideerivad Rooma, Pariis, Budapest ja Los

Angeles) taas kavast eemaldada. Kui ragbit see saatus pigem ei ohusta, siis gol küll, sest ridamisi tippmängijaid loobus Rios võistlemast.

Golfi maine sai suure hoobi Ametlikult tõid maailma edetabeli neli esimest (Jason Day, Dustin Johnson, Jordan Spieth ja Rory McIlroy) põhjuseks Zika-viiruse kartuse, aga 1) huvitaval kombel ei peleta see Rio olümpialt eemale mitte ainsatki naiste maailma edetabeli esikümnesse kuuluvat golmängijat, 2) McIlroy hiljutine intervjuu paljastas, et tegelikud põhjused on ilmselt teised.

«Enamik sportlasi unistavad olümpiakuldmedalist, aga mitte meie. Golmängijate unistuseks on neli iga-aastast suurturniir. Olen varemgi öelnud, et ma mängin igal aastal neljal olümpial (USA lahtised, PGA meistrivõistlused, Masters ja Suurbritannia lahtised – toim). Need võistlused on minu jaoks ülimad. Selle nimel ma harjutan ja edu neil määrab minu pärandi,» sõnas põhja-iirlane.

Jutt oli aus, aga tegi gol pikematele olümpiaKui ragbi ja golf perspektiividele karuteene. Rio mängude korralolümpiastaatust dustoimkonna president Carlos Nuzman ei haei õigusta, võib kanud poliitkorrektsusega aega raiskama, vaid ROK nad 2024 teatas otsekoheselt: «Golmängijad proovivad mängudeks ettekäändeks tuua Zikat, aga ajakirjandus on iltaas kavast mekalt paljastanud, et tegelikuks olümpiast looeemaldada. bumise põhjuseks on auhinnaraha puudumine.»

REUTERS/SCANPIX

Eesti spordipublik saab rulasõitjate etteasteid näha iga-aastasel ekstreemspordivõistlusel Simple Session.

Nelja aasta pärast ilmselt ka Tokyo olümpial.

UUS ALA! Ilmselt võistlevad surfarid nelja aasta pärast Tokyos olümpiamedalite nimel.

Siililegi selge, et gol peale ollakse solvunud ja olümpiastaatuse säilimine 2024. aasta mängudeks on küsimärgi all.

Kui ROK otsustab gol põgusa romansi järel hüljata, siis uutest kavaleridest puudus pole. Nimelt võeti 2013 ROKi presidendiks valitud sakslase Thomas Bachi eestvedamisel kahe aasta eest vastu uus tegevuskava, mis kaotab seniseid rangeid piire ja annab iga olümpia korraldajale võimaluse programmi enda eelistuste järgi täiendada.

Tokyo valis viis uut spordiala 2020 suveolümpiat korraldav Tokyo on esimene, kes seda vabadust kasutada saab. Jaapanlased ei hoidnud end tagasi, vaid soovitasid ROKil lisada mängude kavva pesapall/softpall, karate, rulasõit, sportlik ronimine ja surf (praegustele aladele tähendab see kokku umbes 500 sportlaskoha kaotamist, sest suveolümpia piiriks on jätkuvalt 10 500 atleeti).

ROKi vastav komisjon kiitis kõik viis ettepanekut heaks ja kui ei juhtu imet, siis teeb sama ka 3. augustil toimuv/ toimunud (vali õige sõna sõltuvalt artikli lugemise kuupäevast) ROKi üldkogu.

Kui nii läheb, võisteldakse kõigil neil aladel Tokyos täisväärtuslikele olümpiamedalitele. Tõsi, puudub igasugune garantii, et sama kordub 2024, sest pääse on ühekordne. Ent kui mõni 28 olümpiaprogrammi põhialast peaks sealt välja hääletatama, on kõige tõenäolisemaks asendajaks keegi ajutistest. Või(s)tlust alga!

OLÜMPIASEIGAD

76

Teeneka delegatsioonijuhi HINDREK PÄRG hindrek.parg@ohtuleht.ee

Šokeeriv tele

(Salt Lake Cit

y 2002)

fonikõne

«Andrus Veer palu sõitis 50 kilomeetrit pr päev hiljem he onksile ning listati Rahvusv ahelisest Olü teest (ROK). K mpiakomiüsiti, et kas m a olen üksi. N mulle üks jutt imelt oli neil ja käskisid min na kuhugi, ku ei kuule. s keegi teine Mina juba mõt lesin, et mingi läksin autoss jama on lahti. e, paanikas pa Lõpuks nin kõik ukse tasin tagasi. d kinni, helis ROKi inimen e ütles, et 50 kilomeetri sõ medalist dopi idus jäi üks nguga vahele . Mina jõudsi kurat, nüüd on n mõelda, et kõik läbi. Küs is Veerpalu as tasin, et taev ukohta. Vasas, istub lenn uk is ja sõidab ko veel, et kus on ju. Ta päris pronksmedal . Pahasena üt see veel siis pe lesin, et kus aks olema, ku i mitte Andru Ta sai vist aru, sega lennukis et ma vihastus . kulla võitnud in ning lõpuks Johann Mühle ütles, et gg on diskvalits sitiivse doping eeritud pouproovi pärast ja Veerpalu sa Minul kästi hõ ab hõbeda. bedale järele tulla ja koju sa postiga pronks ates pidin i ROKile taga si saatma. Ja lingi olümpial niimoodi tut tagasi, väga hi nnaline hõbem sest Veerpalu edal taskus, asemel käisin kirkamal med mina.» alil järel

e Järjekordnpass kadun0u08d)

Kõigepealt asi tulles. g ta st trit, o la tus u kilomee ll lugu juh dima mit n õ asik m i «Teine pu n e e is tusim kso saam Lõpuks is r. ass u p su n pidime ta o ii l n u lihtsalt n, et m li si a o u ip d ta la a sest nujaam g teel len nasse nin u tõmbas kelle näg dud. , n a le p u ik ta tl ih h p n kõik. He da vabata et nüüd o s, n e si tl Ütlesin se õ it m sõ ma una ameks. Te polnud. K s täiesti ka , seal seda u see kukku tt t e la , a si st a li g ä ta v i e e , m a si lista nspordig ka ühistra s.

Qingdaos in, et ma gi varasta e e i ma ütles ha või k a ig u m k gi il ja sk a u k nud. Min lennujaam ad ei lask n s ni u ii Jõudsime k s , i, a g n lt rin iga ka min eleheitliku e gi m in s a m b võin rong e si ll tas mu htlikku ju ta ir a k b a s v e k e , nnuki kümm metnik emideta le i üks tollia le d b o ro to p s k in u lõp ga sa beri, mille ajutise pa ssita lasid u. Ilma pa st a v erlt e ls peale. d seal sop hullumee Midagi na . ntu Õ Nad tulid a i. m st u sk enes hä – täiesti u et g kõik lah , in a n u a lennukile li k o ii t ndamis estsid n e k k d h u se g , n d ä dasi ning m .» nes hästi puks pass neks lahe olümpia lõ e ll u m i d o Eestist to

(Peking 2

Eesti olümpiadelegatsiooni juht on alates 1996. aasta Atlanta suveolümpiast olnud alati Martti Raju. Nagu arvata võib, on kulisside taga alati palju sehkendamist.

Jutte on palju, kuid kõige eredamalt on Rajul meeles viis järgmist lugu kolmelt olümpialt.

Reis Ameerikast Eestisse ilma passita (Salt Lake City 2002)

sõitu, kui as kaks päeva enne ära «Väga hull intsident alg o ja ütles, gil Ra g Ole e hooldemees helistas mulle Šmigunid ud. et on passi ära kaotan t 11. sepet see oli paar kuud päras a, ad pid as Tuleb silm vamehi tur pool oli meeletult palju tembri rünnakuid. Igal valmis g nin olid automaatrelvad ja politseinikke, kellel a. iga asja peale tulistam ning mulle tkonda Washingtonis saa Helistasin Eesti küll, et nädal. Ma rääkisin neile vastati, et passiga läheks aksin pe i ku lat suuski määrinud ja ta on siin juba viis näda a issam nii siin veel seitse päeva Olegile ütlema, et peab . ku õh , minu või mõlemad tuma, laseb ta kas enda Kuna et sealt midagi ei tule. ge Aga kiiresti sai sel ks, tasin lis he ga, nu len iri ega ja Finna tulime tagasi soomlast l passi pole, ooni lahti – ühel mehe neile ja rääkisin situatsi ile saata kõik ik muu olemas, võin ne aga akrediteering ja kõ nad lasevad es, et seda pole vajagi, garantiid. Soomlane ütl ta lennuki peale. u oli tšarnujaama ning kuna teg Läksime hommikul len Kohe ees st. su ää sep nna eraldi sis terlennuga, saime mi a, mis oluja hakkasin neile rääkim seisid Finnairi töötajad kord on. d said dsin öelda, kui soomlase Võib-olla kolm sõna jõu idaku ta sid vii Oleg on. Ja niisama na aru ja küsisid, milline llin Ta gis lsin He amoodi sai ta ka gimoodi lennukile. Sam lennule. s kontengenit ning lennujaama Sel ajal polnud veel Sch na llin s tolenesid. Kui jõudsime Ta rolliti kõiki, kes riiki sis ötaja küsis elega Ragilo taga. Tö liametnikuni, seisin me päris piirina ise seda pole. Järgm passi, Oleg vastas, et tal vastas raees em hakkas ning hoold valvur, kust ta sõitma endriigist.» hulikult: «Ameerika Üh gi ikka s nii kaameks, aga lasi Ole läk gu nä ku Tolliametni soovinud olla tema.» riiki sisse. Ma ei oleks ARNO SAAR

5 lõbusat olümpiaseiklust

OLÜMPIASEIGAD

77

Eestlased vajavad genera a

(Peking 2008)

torit

«Saatsime mer ekonteineriga Hiina purjetaj paadid, me enda ate kola ja ETV tehn ika. Konteiner Qingdaosse, m jäi is oli Pekingist 700 kilomeetri gusel, kuhu pidi kaun lendama. Mul oli õnneks min vabatahtlik kaas gi as, kes jäi hilje m purjetajaid ab tama. isPärast pikka sõ itu jõudsime lõpu ks lennujaamas lattu, kus kuus t tolliametnikku hakkasid sisu ko rollima, tõlgitud ntnimekiri Hiina hieroglüüdega ees. Kast kasti järel hakati va atama, absoluut kõik tehti lahti. selt Nimekirjas oli nä iteks paar pakk i kõige tavalisemaid AA-patar eisid. Töötajad hakkasid kriiska et neid ei tohi ma, Hiinasse võtta.

Omaette arutas väga palju, min id a midagi aru ei saanud. Vabata ütles, et ma lih htlik tsalt annaks ne ile kaasas olnu gitusi. Mingite d kintaldrikute abil lu batigi patareid sisse. riiki Edaspidi oli kõ ik korras, kuni nimekirjas oli in lise keeles kirju gtatud «frase gene ra tor.» See oli mär gitud ETV omak s ning ei mina eg a hiinlased saan aru, mis genera ud atoriga tegu. M eid peeti peast põrunuks. täiesti Konteiner vaad ati uuesti läbi, aga tee või tina mingit generaat – orit polnud. Ku na tollel hetkel Eestis öö, läks oli kõvasti aega, en ne kui kellegi kä sain. Lõpuks tu tte li välja, et tegu on fraaside gene toriga ehk eest ra ai keeles tiitrim asinaga.

Väga halva tõlk e tõttu olid hiin lased valmis ju konteinerile pi ba tseri peale pane ma ja kõik taga saatma, aga jum si al tänatud, et ke egi vastas telefo nile piisavalt ki iresti!»

leem

Suur dressiprob

ites nelmert sai kettahe Aleksander Tam . ga käisid, ite al ba ju ed d m ka ll on lahti. Kõla lt Lake’iga pu a Sa m t ja el e as ilg rn ja sa i ub ol «Ateenas d, et midagi toim . õhtul kõik rääkisi janda koha, kuid uga vahele jäänud oli naine Ateenas do Fazekas on ping ma ning kuna tal le rt üt be i Ro ag id ne m rla ile ga ss et un nud Sa s ikka. Ma ei haka tema juurde.

Mõtlesin, et mis sii ks Tammert kohe lä sain jälle telefoni , as ül ak pi üm ol ud al ning hommikul an ev el pä l üm ol ise e gm itt är m ej kaasas, kes ei es ül al, igatah i lõppvõistlusest skil siin linna pe ku et , in as Autasustamine ol st Va t? i: kus on Tammer kõne ROKist. Küsit ess seljas. Ma niale, koondisedr oo em er its al . ed as piakül tuleks m el midagi öelda. saanud mulle ve sti, et Aleksander ei da ad hä m a is ne ht a ta ag , K ga RO garlase tribüünile istum koondisedressis s see on seotud un ll ka lo et gi ll, in kü m in gu sis na kü peaks et kas Tammert pean Pärisin pahaselt, ning ta küsis: kas oli jah.

K oli mulle öelnud ille RO m a e, id us m st n, va minema? Vastus isi a m äk dsin talle sa ssi kätte. Rä An Sa ? in pp sa tro di gi oo in im m Kuidag essiga nagu istuma koondisedr minema tribüünile ei tahtnud välja s selle kaasa. Ta tti võ h. id ja va : a, le lg ul m se K RO a.» dressi avad medali kael ks ta ei pannudki ünil, kui teised sa Kahjuks või õnne bü tri al aj al m sa k, kes istub näha nagu debiili

(Ateena 2004)

August 2016

USAIN BOLT

78

USAIN BOLT: «Sport vajab mu võitu. Olen kindel, et ei jää Rios ainsastki kuldmedalist ilma.»

Rio de Janeiro olümpiamängude üks suuremaid küsimusi kõlab: kas Usain Bolt teeb seda jälle? Kas Jamaika imemees võidab kolmandat olümpiat järjest kõik kolm sprindikulda? Bolt ise on veendunud, et võidab küll.

OTT JÄRVELA ott.jarvela@ohtuleht.ee

Bravuurist pole Boltil kunagi puudus käes.

Ta on maailma kiireim mees, aga maailma suuremaid šõumehi, kes enda tähelepanust häirida laskmise asemel seda varjamatult naudib.

Mitte keegi ei suuda enne olümpianaali end kaamera ees sama sundimatult tunda kui Bolt ning suurtest ootustest rääkimine pole tema jaoks probleem. «Tean, et sport vajab ja soovib näha mu järjekordseid võite. Olen kindel, et ei jää Rios ainsastki kuldmedalist ilma,» sõnas jamaikalane paar nädalat enne Rio olümpiat.

Enesekindlus on isegi Bolti standardeid ja iseloomu arvestades veidi üllatav, sest

Usain Bolt tiitlivõistlustel MM 2007 OM 2008 MM 2009 MM 2011 OM 2012 MM 2013 MM 2015

100m kuld kuld kuld kuld kuld

200m hõbe kuld kuld kuld kuld kuld kuld

4x100m hõbe kuld kuld kuld kuld kuld kuld

olümpia ettevalmistus kulges konarlikult – lihasevigastuse tõttu pidi ta vahele jätma Jamaika koondise katsevõistlused. Sealsed kergejõustikujuhid ei teinud sellest muidugi suurt numbrit, vaid eraldasid Boltile vabapääsme kõigile kolmele sprindidistantsile.

Viimase olümpia-eelse stardi tegi Bolt 22. juulil Londonis peetud Teemantliiga etapil, kus võitis 200 meetrit 19,89ga.

«Jooks polnud perfektne ja ma pole veel tippvormis. Vajan natuke aega, aga olümpiat silmas pidades on kõik korras,» sõnas kiirjooksja toona.

Kuuekordse olümpiavõitja ja 11kordse maailmameistri peamised rivaalid Rios on eeldatavasti ameeriklased Justin Gatlin ja LaShawn Merritt, kes juhivad vastavalt 100

ja 200 m jooksu maailma edetabeleid.

Nende ajad 9,80 ja 19,74 jäävad Bolti maailmarekorditele 9,58 ja 19,19 selgelt alla, aga mõlemad tippajad jooksus Rio olümpia viimasel päeval 30. sünnipäeva tähistav jamaikalane seitse aastat tagasi Berliini MMil. Kui Bolt ise arvab, et Rio olümpia jääb tema viimaseks, siis treeneri Glenn Millsi juhtnööride järgi väldib ta jutte tippspordist loobumisest. «Treener ütleb mulle pidevalt: «Usain, sa suudad soovi korral ka 2020. aasta olümpial joosta.». Seetõttu paluski tal mul võtta asju aasta korraga.»

2020 Tokyo olümpia on kauge tulevik, Rio aktuaalne olevik. Ent isegi, kui Boltil ei õnnestu Brasiilias kõike kolme olümpiatiitlit kaitsta ja fenomeni suurendada, on see jätkuvalt tohutu, sest nagu ta ise ütleb: «Jalgpallis võib vaielda, kes on maailma parim mängija. Aga maailma kiireima mehe staatuse üle seda teha ei saa. Arvan, et läheb kaua aega enne, kui areenile ilmub mõni sportlane, kes on sama andekas kui mina ja suudab mu maailmarekordid murda.»

2013 proovis Usain Bolt Rio de Janeiros püstitada 150 meetri jooksu maailmarekordit. Võistluse tarbeks oli Copacabana randa ehitatud spetsiaalne rada. Bolt jooksis hästi, aga 14,42 jäi tema enda maailmarekordile 0,07 sekundiga alla.

USAIN BOLT

79

REUTERS/SCANPIX

Hiina vettehüppaja Si Yajie.

Kas keegi neist on järgmine Bolt?

Kui 21aastane Usain Bolt 2008 Pekingi olümpiale saabus, polnud ta tundmatu suurus – aasta eest oli ta võitnud 200 meetri jooksus MM-hõbeda. Ent Linnupesa staadionilt alguse saanud imelugu vaevalt keegi ennustada söandas, sest need algavadki enamasti ootamatult.

Rio olümpia kodulehekülg tõi mängude eel välja 12 noort ja andekat sportlast, kellel tasub silm peal hoida, sest mine tea – äkki räägitakse neist kaheksa või tosina aasta pärast samasuguseid jutte nagu Boltist praegu.

Jaheel Hyde (Jamaika, 400 m tõkkejooks, 19a). Võitis noorte MM-kulla nii 2014 kui ka tänavu.

Giarnni Regini-Moran (Suurbritannia, riistvõimlemine, 17a). Mullusel noorte OMil Nanhingis võitis britt kolm kuld- ja kaks pronksmedalit.

Si Yajie (Hiina, vettehüpped, 17a). Tuli 2013 kõigest 14aastasena 10 m hüpetes maailmameistriks.

Marcus Vinicius D’Almeida (Brasiilia, vibulaskmine, 18a).

Saavutas 2014 MK-finaalis 16aastasena teise koha. Brasiilia kindel medalilootus.

Ami Kondo (Jaapan, judo, 21a). Võitis tunamullu MMil naiste kuni 48 kg kategoorias kulla ja mullu pronksi.

Niek Kimmann (Holland, BMX-kross, 20a). Noor ja vihane lendav hollandlane, kes tänavusel Euroopa karika etapil kõik selja taha jättis.

Katie Ledecky (USA, ujumine, 19a). Londoni olümpial 800m vabaujumise võitnu asub Rios starti koguni seitsmel alal.

Jana Kudrjavtseva (Venemaa, iluvõimlemine, 18a). 2013 kõigi aegade noorimaks maailmameistriks saanu on võitnud kolm MM-tiitlti järjest.

Fernando Gaviria (Kolumbia, trekisõit, 21a). Mullune omniumi maailmameister sihib esikoha ka Rios.

Emma Jörgensen (Taani, aerutamine, 20a). Kahele juunioride MM-kullale lisas ta mullu täiskasvanute oma (kahesüsta 1000 m).

Matheus Santana (Brasiilia, ujumine, 20a). Kodupublik ootab mulluse MMi 100 m vabaujumise 9. mehelt palju.

Jean Quiqampoix (Prantsusmaa, laskmine, 21a). Võitis mullu olümpia kiirlaskmise MK-sarja finaaletapi.

August 2016

7 KAADRIT

80

7 kõnekat kaadrit Rio de REUTERS/SCANPIX

Brasiilia kunstnik Eduardo Kobra kavandas 3000ruutmeetrise seinamaalingu, mille kallal pintslimehed 25. juulil veel viimaseid tõmbeid tegid. Maalil kujutatud nägu on sulam maakera viie kontinendi põlisrahvastest.

Rio de Janeiro on ka kontrastide linn – olümpiamängude toreduse kõrvalt pole kuskile kadunud pilpakülad ehk favela’d. Fotol Coroa favela.

Rio de Janeiro olümpiapargi nimeks on Barra ja seal asuvad üheksa rajatist võõrustavad korvpalli, maadlust, judot, vehklemist, taekwondod, käsipalli, vettehüppeid, kujundujumist, veepalli, ujumist, tennist, võimlemist ja jalgratta trekisõitu.

Pildil olev olümpiastaadion võõrustab kergejõustiku- ja jalgpallivõistlusi, aga mitte ava- ja lõputseremooniat, mis toimuvad legendaarsel Maracana jalgpalliareenil, kus 1950 krooniti maailmameistriks Uruguai ja 2014 Saksamaa.

Ülaltvaade kahe äkilise spordiala, kärestikuslaalomi ning BMX-krossi võistluspaikadest.

Janeirost

Rahvusvahelise Olümpiakomitee president Thomas Bach ei majutu viietärni hotellis, vaid olümpiakülas. Sotši olümpial magas ta ühe öö Eesti laskesuusatajatega samas majas. Eks näis, kuidas läheb Rio de Janeiros.

7 KAADRIT

81

Jalgratturid saavad Rio de Janeiros nautida olümpiamängude temaatiliselt värvitud teedel kulgemist.

August 2016

GRAAFIK

82

Eesti sportlaste võistluskava Spikker jälgimaks Eesti sportlaste etteasteid Rio de Janeiro olümpial on siin. Võistlustel, kus täpne stardiaeg polnud nädal enne mängude algust teada (nt eelujumised), oleme ära toonud võistluse algusaja. Mitu päeva kestvatel võistlustel (sulgpall, purjetamine, mitmevõistlus) ainult kuupäevad.

Potentsiaalsete finaalide ajad oleme ära toonud valikuliselt.

Vehklemine

LAURA OKS

6.08 15.00 ja 22.00 naiste individuaal Erika Kirpu, Irina Embrich, Julia Beljajeva 9.08 15.00 ja 22.00 meeste individuaal Nikolai Novosjolov 11.08 15.00 ja 23.00 naiskonnavõistlus Erika Kirpu, Irina Embrich, Julia Beljajeva

Judo

11.08 16.00 ja 21.30 M 100 kg Grigori Minaškin

Maadlus

15.08 16.00 ja 22.00 M 130 kg Heiki Nabi 16.08 16.00 ja 22.00 M 98 kg Ardo Arusaar 18.08 16.00 ja 22.00 N 75 kg Epp Mäe

Laskmine

12.08 18.15 kiirlaskmise kval Peeter Olesk 13.08 18.30 kiirlaskmise finaal Peeter Olesk

Sulgpall

11.08-20.08 meeste üksikmäng Raul Must 11.08-19.08 naiste üksikmäng Kati Tolmoff

Jalgrattasport

6.08 15.30 grupisõit Rein Taaramäe, Tanel Kangert

Triatlon

Sõudmine

20.08 17.00 naiste triatlon Kaidi Kivioja

18.30 neljapaadi eelsõit Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar Raja, Andrei Jämsä 8.08 16.00 neljapaadi lohutussõit Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar Raja, Andrei Jämsä 10.08 16.10 neljapaadi finaalid Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar Raja, Andrei Jämsä

Tõstmine

16.08 23.00 meeste raskekaal Mart Seim

Kergejõustik

12.08 15.30 ja 16.55 M kettaheite kval

Gerd Kanter, Martin Kupper

13.08 16.50 M kettaheite finaal

Gerd Kanter, Martin Kupper

12.08-13.08 N seitsmevõistlus

Ujumine

Grit Šadeiko

6.08 19.00 M 100 m rinnuli Martin Allikvee 7.08 19.00 N 100 m rinnuli Maria Romanjuk 9.08 19.00 M 200 m rinnuli Martin Allikvee 10.08 19.00 N 200 m rinnuli Maria Romanjuk

14.08 15.30 N maraton

Vibulaskmine

17.08 03.35 400 m tõkked poolfinaal

Liina Luik, Lily Luik, Leila Luik

15.08 16.45 400 m tõkked eelvoor

Rasmus Mägi, Jaak-Heinrich Jagor

17.08 02.35 ja 03.50 N odaviske kval

Liina Laasma

17.08 03.05 N kaugushüppe kval

Ksenija Balta

Rasmus Mägi, Jaak-Heinrich Jagor

5.08

19.00 eelvõistlus Laura Nurmsalu 8.08-10.08 15.00 1/32- ja 1/16-finaalid Laura Nurmsalu 11.08 15.00 finaalid Laura Nurmsalu

17.08-18.08 M kümnevõistlus

Maicel Uibo, Karl Robert Saluri

18.08 03.15 N kaugushüppe finaal

Ksenija Balta

18.08 02.30 ja 03.55 M odaviske kval

Purjetamine 8.08-14.08 8.08-15.08

RS:X Ingrid Puusta Laser Karl-Martin Rammo 9.08-16.08 Finn Deniss Karpak 12.08-18.08 49erFX Anna Maria Sepp ja Kätlin Tammiste

Triatleet Kaidi Kivioja on Rio de Janeiro olümpial üks viimaseid võistlustulle astuvaid Eesti sportlasi.

Risto Mätas, Magnus Kirt, Tanel Laanmäe 18.08 18.00 400 m tõkked finaal Rasmus Mägi, Jaak-Heinrich Jagor 19.08 03.10 N odaviske finaal Liina Laasma 20.08 02.55 M odaviske finaal Risto Mätas, Magnus Kirt, Tanel Laanmäe 21.08 15.30 M maraton Roman Fosti, Tiidrek Nurme

SUVEMÜÜK r at ta d k u n i - 4 0 % a l l a

Elektriratas Cube Elly Ride Hybrid 400

Maastikuratas Cube Access WLS Pro

HINNAVÕIT

 Mugav linnaratta asend  Shimano 10 käiku käiguvahetus  Bosch keskmootor  Hüdraulilised ketaspidurid

€600

HINNAVÕIT

 24 käiku  Shimano käiguvahetus  hüdraulilsed ketaspidurid  Juhtraualt lukustatav esiamort

€100

enne €2699 nüüd Linnaratas Montana Velocetta

€2099

Linnaratas Juliet Tour 3

HINNAVÕIT

€299

HINNAVÕIT

€50

 Shimano Nexus käiguvahetus  Kiirkinnitusega esikorv  ketikaitse, jalgpidur, porilauad  pakiraam, seisutugi

enne €399 nüüd

€329

€559

Linnaratas Merida Crossway 20-D

HINNAVÕIT

€70

 Töökindel rummusisene käiguvahetus  Kerge terasraam enne €359  pakiraam, seisutugi  tuled, pump, porilauad nüüd

nüüd Linnaratas Merida Crossway 10-V

HINNAVÕIT

€60

enne €659

€80

 mugav sõiduasend  Saadaval ka meesteraamiga  Shimano Altus käiguvahetus

enne €429 nüüd

€379

 Hüdraulilised ketaspidurid  Lukustatav esiamort  Shimano Acera käiguvahetus

enne €559 nüüd

€479

Maastikuratas Cube LTD Pro

Maastikuratas Cube Attention

Maastikuratas Cube Aim SL

Maastikuratas Cube Aim Pro

Lasteratas Cube Kid200

HINNAVÕIT

HINNAVÕIT

HINNAVÕIT

HINNAVÕIT

HINNAVÕIT

enne €1399  Võistlusteks valmis  Shimano XT komponendid nüüd €1099

 Shimano XT/Deore komponendid enne €959  Rock Shox esiamort nüüd €799

enne €669  Lukustatav esiamort  Shimano Acera komponendid nüüd €549

 Hüdraulilised ketaspidurid enne €599  24 käiku nüüd €499

 Vanusele 5-8 aastat  Alumiiniumraam

Maastikuratas Merida Big.Nine 500

Maastikuratas Merida Big.Nine 100

Maastikuratas Merida Juliet 7.100

Maastikuratas Merida Matts 6.20-D

Lasteratas Merida Matts J24

HINNAVÕIT

HINNAVÕIT

HINNAVÕIT

HINNAVÕIT

HINNAVÕIT

€300

€160

€150

 Shimano SLX 3x10 käiku  Rock Shox esiamort

€120

€200

enne €999 nüüd €849

 Lukustatav esiamort  29” rattad

€200

enne €699 nüüd €499

veloplus.ee Saku 3, Tallinn; E-R 10-19, L 10-17 Kauplus: 56 488 000 Töökoda: 56 229 000 Netimüük: 5555 1511

facebook.com/Veloplus.Estonia

€100

€60

€150

 Shimano Alivio käiguvahetus enne €699  27 käiku

nüüd €499

€80

 Shimano Acera käiguvahetus enne €549  Hüdraulilised ketaspidurid

alates 50€ ostust transport tasuta

enne €359 nüüd €299

nüüd €399

 Vanusele 7-11 aastat  Alumiiniumraam

enne €379 nüüd €299

Rattaremont pumpame

peseme

hooldame

remondime