Suvesse puhta koduga: vali õiged vahendid ja tehnika

SISUSTUS

SUVESSE PUHTA KODUGA: vali õiged vahendid ja tehnika.

Kevad ja suve algus on aeg, kui me tahame ja vajame kergust –selline tunne tekib ka kodu puhul. „Kui helgemates toonides diivanipadjad on välja toodud ja kardinad vahetatud, tuleb peale tuhin vaadata üle kodu üldseisund. See on hea aeg otsustada, mis pinnad vajavad erikoristust ning mille puhul piisab enda tööst ja kodustest vahenditest,“ lausub Chemi-Pharmi spetsialist Carmen Kibur.

Enamik meist peseb enne suve saabumist kindlasti aknaid – pole ka ime, sest puhtad aknad teevad värskeks terve elamise. „Akende sise- ja välipesul on erinevad tehnikad ja töövahendid. Akendelt tuleb eemaldada mustus, tolm ja rasv. Klaasipesuvahendi eesmärk on muuta klaaspind kirkaks ja anda sellele läige. Tähtis on triipudevaba tulemus. Akende pesuks vali pilvine või pilvealune ilm!“ selgitab Kibur.

Akende sisepesu töövahenditeks on vesi, mikrokiudlapp ja klaasipuhastusvahend. Sealjuures paberit vaja ei ole. „Akende sisepesu reeglid kehtivad ka kõigi teiste klaaspindade ja peeglite ning kõrgläikepindade kohta. Väga tähtis on kanda klaasipesuvahend mikrokiudlapile, mitte klaaspinnale. Meie hingamisteed saavad iga päev vatti! Kuna vahendid on pritspudelites, siis hingame klaasile pihustades vahendites olevaid aineid endale sisse ja seda saab vältida. Lappi vahendiga niisutades kulub seda vähem, töö saab kiiremini tehtud ning tulemus ühtlane ja triipudevaba,“ juhendab Kibur.

Köögis aitab nõudepesuvahend

Välipesul on töövahenditeks vesi, kauss, svamm ja tõmmits. Tolmu ja mustuse hulk akende välispinnal sõltuvad elukeskkonnast, aga toiming on sarnane. „Soovitan teha kaussi lahuse, kus kolme liitri vee kohta on üks milliliiter nõudepesuvahendit. Kui teil on tõmmits, kus ühel pool on svamm, siis kanda lahus aknale ja jätke pind märjaks. Suuremad plekid vajavad rohkem ja tugevamat töötlemist, aga proovige hakkama saada nii, et aken ei kuiva. Seejärel tõmmake tõmmitsa kummipoolega aken kuivaks ja nautige tulemust!“ räägib asjatundja.

Põrandate puhul tuleb kindlaks teha selle materjal. Kõige kapriissemad on õlitatud pinnad – nende puhul tuleb kindlasti valida neutraalse pH-ga (6-7) puhastusvahend, et pind kahjustada ei saaks. Laminaat, PVC, plaadid ja värvitud puit kannatavad tugevamat töötlust. „Vahendit tuleks panna 2-5 ml ämbri kohta. Kogus sõltub mustuse hulgast ja pesukohast. Esik on tavaliselt mustem kui elutuba. Neutraalse pH-ga vahendit ei pea põrandalt ära loputama! Seetõttu võiks see olla eelistatud,“ kõneleb Kibur.

Köögis on palju rasvaga segunenud tolmu ning mööbel ja tööpinnad on erinevatest materjalidest. Vahaga immutatud pinnad ei talu tugevaid vahendeid ning pirtsakaks võib osutuda ka (looduslik)kivi. „Kuna nõudepesuvahend on loo-

HÄID NIPPE KODU KORISTAMISEKS

Doseerimine on oluline. Ära kasuta sisetunnet, vaid pudeli korki või kanistripumpa. Sageli on üks pumbatäis 3 ml. Kui sul on vaja 1 või 2 ml, siis ära vajuta pumpa põhja. Korgid on 5 ml ning poole või veerandi kaupa saab kenasti õiged lahused. Puhastusvahendeid lisa alati pigem vähem kui rohkem – siis saad parema puhastustulemuse. Lahuste tegemisel lisa kontsentraat vette, mitte vastupidi. Rasvase mustuse korral kasuta alati sooja vett. See aitab rasvadel lahustuda. Setete, lubja ja rooste eemaldamiseks kasuta jahedat vett. Happeosakesed lenduvad sooja mõjul ja sinu hingamisteedele on see väga kahjulik. Katlakivi, mis on keedukannudes ja triikrauas, ei tohi kunagi happelise ainega puhastada! Sanitaarpindade puhastamisel (kraanikausid, WCpotid, vannitoa seinad) tee alati pind märjaks ning kanna sellele happelist vahendit. Lase mõni minut mõjuda, loputa ja kuivata vajadusel.

dud rasva ja mustuse eemaldamiseks, siis võib selle lahust katsetada ka köögis. Reegel on taas selline, et suurema mustuse puhul võib katsetada kontsentraati, aga see tuleb ära loputada. Kergemaks puhastuseks võib teha lahja lahuse ja selle pinnale jätta. Alustada võiks kõrgematelt pindadelt ja liikuda madalamatele,“ märgib Kibur.

Võimalusel tasuks alati eelistada loodus- ja inimsõbralikke koristusvahendeid, mis ei jäta ökoloogilist jalajälge.

Mis mustus vajab millist vahendit?

Kõige kasulikum nipp koristamisel on oskus teha kindlaks mustuse liik, koht ja hulk. „Mustuse liik – kas tolm põrandal, rasv kraanikausi äärel, roostejäägid või lubjarandid WCpotil? Mustuse koht ja pinna materjal – puidust või PVC põrand, email- või plastkraanikauss? Mustuse hulk ja kogus, sest sellest sõltub puhastusaine doseerimine – porijäljed esikus, rasvarest pliidi kohal või hoopis tolm elutoa riiulil?“ seletab Kibur. Kui eelnev on selge, saab otsustada, kas vaja on neutraalselt, aluselist või happelist puhastusvahendit. „Tolm on kerge mustus ja vajab eemaldamiseks neutraalset puhastusvahendit, mis korjab mustuse kokku aga ei kahjusta lakitud, õlitatud ja värvitud pindasid (pH 6-7). Rasvane mustus köögipindadel, trapil ja rasvarestidel nõuab aluselist ehk leeliselist puhastusvahendit (pH 8-11) ning tugev mustus (rooste, lubjajäägid, setted, uriin ja veri) vajavad happelist puhastusvahendit (pH 1-4),“ toob Kibur välja ja paneb veel südamele: happeliste vahendite puhul tuleb jälgida ohutusnõudeid! Sk.