Katuse vahetus mis materjal valida, millal tööga alustada ja kuidas vältida sagedasi vigu?

Katuse vahetus on tähtis ettevõtmine – et katus näeks aastakümneid hea välja ja oleks kvaliteetne, tuleks mitmed nüansid läbi mõelda. Ehitusse peaks loomulikult kaasama oma ala spetsialistid.

Katusetööfi rma Kpartner projektijuhi Ilja Šoisi sõnul tuleb katuse vahetamine või uuendamine päevakorda, kui katusekattematerjal on silmanähtavalt oma ea ära elanud. „Kui on tekkinud lekked, siis tuleks vaadata, kas katust saab vajaminevates kohtades osaliselt remontida või tuleb töö terves ulatuses ette võtta,“ nendib ta.

Kas katuse vahetamiseks on vaja ehitusluba?

Et enamikul inimestel ei ole katuse vahetamise kogemust, tuleks kaasata spetsialist, kes nõustab, teeb vajalikud arvutused ja pakub välja joonised. Esmalt paneb spetsialist paika, millise katusega on tegu – kas lame- või viilkatusega ja milline on katusekalle. „Seejärel saab paika panna materjalid, edaspidi vaadata keskkonna- ja maastikunõudeid, järgida katusematerjali tootja juhiseid ning teha eri materjalide liitetööd. Keerukamad kohad tuleb ehitajaga läbi arutada. Samuti see, et aluspind saaks valitud katusekattematerjalile õige, hea ja kindel,“ kõneleb Šois.

See viimane on muuseas sagedane viga, mida tehakse – vahetades välja ainult katusekattematerjali ja jättes vana aluspinna, võib niiskus koguneda maja konstruktsioonidesse ja kahjustused aina süvenevad. Pikas perspektiivis tehakse iseendale karuteene.

Tööde alguses on vaja hinnata ka katusekonstruktsioonide seisu. Kui läheb katusevahetuseks, on mõistlik kõik katusega seonduvad tööd korraga ja õiges järjekorras ära teha – korstnad, läbiviigud, katuseredelid, käiguteed, katuseluugid, tuulekast, vihmaveesüsteem. „Korstna tasub laduda võimalusel vana katusekatte ajal. Kui korsten valmis, siis uus katusekate panna,“ märgib Šois.

Enne katuse vahetama hakkamist tuleks aga uurida, kas selleks on vaja ehitusteatist või ehitusluba. Kui katusevahetus muudab maja välisilmet või tuleb sinna juurdeehitisi, siis on ehitusluba vajalik.

Selle saamiseks tuleb esitada ehitusprojekt. Juhul kui katusekate vahetatakse samalaadse vastu ning välisilmes muutusi ei tule, pole ka luba vaja.

Tihti valitakse katusematerjal hinna järgi

Ilja Šoisi sõnul on Eestis kõige enam viilkatusematerjalina kasutusel plekk, eterniit ja kivi, lamekatuste puhul SBS bituumenmaterjalid. Asjatundja tõdeb, et paljuski määrab eestimaalasele valiku hind.

Enamik inimesi võib esimese katusematerjalina eelistada kivikatust, kuid tihti arvatakse, et see on võrreldes plekk-katusega liiga kallis. Tegelikkuses on nii, et õhukese pleki saab küll kivist soodsamalt, kuid selle eluiga võrreldes kivikatusega on tunduvalt lühem. Seega laias laastus võitu ei ole.

Loomulikult on eluiga oluline faktor katusematerjali valimisel. Kui kivi eluiga võib olla isegi 100 aastat, siis eterniidil on see umbes 60, plekil aga 50 aastat. Siinkohal panebki Šois südamele: „Vastupidavuse määrab tootja garantii ja kindlasti on oluline keskkond. Erinevad materjalid käituvad erinevalt.“

Juhul kui eluruumid asuvad otse katuse all, on määravaks faktoriks, kui vaikne valitav katusematerjal on. Siinkohal on hea valik kivikatus, mis on müravaba ning sellele langevad sademed ega tuul ei häiri elanikke.

Katusematerjali valimisel peaks veel arvesse võtma maja välisilmet (milline materjal sinna sobiks), mis oli senine materjal ja missugune on kandekonstruktsiooni seisukord. >>>

<<<

Katust on kõige mugavam vahetada kuival ajal

Katuse vahetamiseks sobiv periood on just nüüd alanud. „Parim on tegutseda kõige kuivematel kuudel, kuna siis saab korraga palju tehtud. Sügiseti võib ka teha, kuid sademehulk on kokkuvõttes aasta suurim,“ sõnab Šois. Talvekuudel katust vahetades on kindlasti rohkem vaja ette planeerida. „Tuleb vaadata, kas see on mõistlik, uurida, milline on katus – kas lame- või viilkatus – ning missugused on lahendused. Alles seejärel saab töökäike planeerida.“

Katuse vahetamiseks kuluvat aega on raske ennustada, sest seda mõjutavad paljud faktorid. „Sõltub katuse suurusest ja töö mahukusest ning eri materjalide nurkade liitelahendustest katustel. Samuti mängib rolli katuse aluskonstruktsiooni, katusekatte ja läbiviikude ning lisadetailide keerukus, peale selle ilm,“ loetleb Šois.

Mis info on vaja katusefirmale saata?

Et saada katusefi rmalt hinnapakkumist, tuleb saata hoone vaated ning täpsed mõõdud. „Kui keegi ei soovi või ei oska mõõta, siis pakuvad katuseehitajad tasulist mõõtmisteenust ning esmast konsultatsiooni. Alles seejärel tuleb hinnapakkumine,“ seletab Šois.

Katuse ehitamise hind koosneb aga väga erinevatest komponentidest – sõltub, millist katust ehitatakse. „Viilkatuse puhul mõjutab hinda puitmaterjal, soojustus, kinnitused, aluskate, eterniit-, kivi-, plekkkatusekate ja muud lisad (turvatooted, aknad, läbiviigud), lamekatuse puhul põhiliselt soojustus, kinnitused, SBS bituumenmaterjal ja muud lisad (turvatooted, aknad, läbiviigud). Vajadusel kombineeritakse variante omavahel,“ selgitab ta. „Kindlasti on hind kallim, kui läbiviike on rohkem, katus keerukas asukohas, viilkatus järsu kaldega ja ehitusligipääs keeruline, lamekatuste puhul siis, kui soojustust on rohkem, SBS rullmaterjalid kvaliteetsemad ja kallimad, samuti läbiviike palju ja ligipääs raskem – sel puhul on ka tööd rohkem.“ Oluline on märkida sedagi, et eri ettevõtete hinnapakkumisi uurides tuleb tähele panna, kes mida täpselt pakub – et ei juhtuks nii, et hakatakse võrdlema võrreldamatuid pakkumisi.

Vajalik on ette arvestada materjalikaoga. Mida suuremad on katusematerjali tükid, seda suuremad saavad olema ka materjalikaod.

Katuse eest on tuleb hoolitseda

Katust kahjustavad mitmed vältimatud faktorid. „Kahjustajateks on UV-kiirgus, tuuled, suuremad sajuhood, raske lumi, plekkkatusele ka happed,“ toob Šois välja. Küll aga saab majaelanik ise katuse eest hoolitseda, et see võimalikult palju aastaid vastu peaks. Näiteks on katusekattematerjali tootja pannud kaasa hooldusjuhised, mida tuleks järgida. „Plekkkatust võiks iga paari aasta tagant pesta – oleneb muidugi, kus ja millises keskkonnas see asub –, kui see on kasepuu all, siis kindlasti,“ osutab Šois.

Kas katust saab ise puhastada või peaks selle töö usaldama spetsialistile? Šois leiab, et see sõltub nii katuse keerukusest kui ka sellest, kui vana on omanik. „Lihtsama katuse saab inimene ise puhastatud, keerukama ja järsema katuse hooldustööd võiks usaldada igapäevategijatele. Talvel soovitan katuselt eemaldada suurema lumekoorma ehitaja antud juhise järgi,“ annab ta nõu.

Ka siis, kui otseselt millegi üle kaevata ei ole, võiks kaks korda aastas katusele pilgu peale heita – nii väljast kui ka toas lagedele. Parim aeg selleks on kevadel pärast lume sulamist ja sügisel pärast lehtede langemist. Sk.

Piirdeaedade meistriklass aastast 2000

• Klassikalised puitpiirded • Puit- ja metallpaneelaiad • Pressbetoonist aiaelemendid • Tiib- ja liugväravad • Värava-ajamid • Metallpiirded • Võrkaiad • Tõkkepuud

eritex@eritex.ee +372 6552 713; +372 512 1865 www.eritex.ee Allika tee 20, Alliku, Saue vald 76403

Kui kodu saab alguse piirdeaiast…

TrepiAbi – pakume erinevaid trepilahendusi vastavalt tellija soovile

Meie nägemuse kohaselt peab trepp olema ilmekas, ohutu ja vastupidav. Lähtuvalt sellest ideoloogiast, panustame igasse valmivasse treppi osa oma kogemusest ja teadmistest. Arvestame iga kliendi soove ja maja sisekujunduse eripära. Meilt enimtellitud puittrepp on: avatud, põskpuude vahel asetsevate astmetega, peitsitud või õlitatud astmetega. Piireteks on treitud vahepulgad ja sõrmsoonega käsipuu. Trepi planeerimisel soovitame kombineerida erinevaid materjale. Lisaks puidule on võimalik veel kasutada klaasi ja metalli, mis davaduum esumelutppõl skesiloänamo aj ainulaadseks. Trepi valgustusel on samuti suur roll. Kohtvalgustitega saab tuua esile trepi olemasolu ning samas tõsta ka selle ohutust. Kaabeldust on soovitav ette planeerida juba enne trepi paigaldust.

Meie tootevalik koosneb sisetingimustesse mõeldud täispuit treppidest. Erilahendustena pakume puit-metalltala, keerd- ja välitingimustesse mõeldud treppe. Trepi omanäoliseks muutmisel pakume laias variatsioonis davenire -eteriip aj .isulamiõvsultsimiiv