Kuidas valida oma vajadustega sobiv voodi ja madrats?

„Voodi ja madrats mängivad inimese enesetundes väga suurt rolli, sest sellest, kuidas öösel magad, sõltub sinu tuju, meeleolu ja energiatase järgmisel päeval. Kui magad õigesti valitud voodis, ärkad värske ja puhanuna täis energiat igapäevaseks vajaduseks,“ lausub Delux Dreamsi spetsialist Angelika Õunpuu. Sleepwelli turundusjuht Alo Reintam lisab aga, et kuna voodi mõjutab tõeliselt palju igapäevast elu ja teotahet, ei tohiks leppida keskpärase lahendusega.

Hakates voodit valima, tuleb kõigepealt mõelda, mis on selle ülesanded. „Kas voodi peaks olema lihtsalt mõnus ja mugav või peaks olema selle all võimalus asjade hoiustamiseks või hoopiski võiks voodis olla mootorid ehk võimalus tõsta üles pea või jalgade osa? Kui see on selgeks tehtud, siis peaks mõtlema voodi stiilile: kas eelistada kõrgemat ja massiivsemat või madalamat ja õhulisemat mudelit. Millised on tingimused voodi taga oleval peatsil, kas see olgu lihtsalt disainielement või peaks peats pakkuma ka mugavust,“ loetleb Õunpuu.

Kontinentaalvoodi on uus trend

Kahele inimesel mõeldud voodi laiused algavad 140 sentimeetrist ning on kuni 200 sentimeetrini välja. „Voodi laiust valides tuleks mõelda ka magamistoa suurusele, et voodi ümber jääks piisavalt liikumisruumi. Tavaliselt on voodi magamisosa pikkusega 200 sentimeetrit, aga saab valida ka pikkust 210 ning 220 sentimeetrit. Kindlasti tuleks mõelda, et kui voodi on koos peatsiga, siis peatsi paksus lisandub voodi pikkusele,“ seletab Delux Dreamsi spetsialist. Sleepwelli turundusjuht soovitab tähelepanu pöörata ka toas olevate pistikupesade vahele, et lai voodi neid kogemata ära ei varjaks.

Kel on vajadust omi asju kuski hoiustada, eelistavad sahtlitega voodeid. Kuna need on üsna populaarsed, on nende valik turul lai. Mis puutub värvidesse, siis Õunpuu hinnangul on kõige turvalisem eelistada neutraalse kangatooniga voodit. „Beež, hall ja valge on heaks valikuks. Värvi saab magamistuppa tuua voodipesuga,“ lausub ta.

Alo Reintam toob välja, et Eestis armastatakse peaasjalikult magada vedrumadratsiga voodis. „Kui Euroopas kusagile mõtteline joon tõmmata, siis see läheks ilmselt Poola keskele – sellest lõuna pool magatakse hästi palju vedrudeta madratsil ja põhja poole jäävad riigid on niisugused, kus magatakse enamasti vedrumadratsil. Eesti turg on selline, kus siiski inimesed ostavad voodiraami, sinna sisse madratsi ja heal juhul kattemadratsi peale. Sel puhul lähtutakse soodsamast hinnast,“ kõneleb Reintam.

>>>

<<< Tõusvaks trendiks on ka kontinentaalvoodi, mis on viimase paarikümne aastaga muutunud eriti populaarseks just Skandinaavias. Kontinentaalvoodi on mööbliriidega kaetud voodikomplekt, mis koosneb aluskušetist, vedrumadratsist ja kattemadratsist. Lisaks kuuluvad kontinentaalvoodi komplekti enamasti pehme vooderdusega voodipeats ja voodijalad ning erinevad lisad, näiteks jalutsikast või küljetasku.

Kontinentaalvoodil on mitmeid plusse ning üheks väga oluliseks on just mugavus. „Kuna kontinentaalvoodis on kasutusel minimaalselt kaks vedrukihti, annab see magajale mugavalt meeldiva tunde, sest toetab keha just sobivatest kohtades. Võib öelda, et kehatugi on parem kui sellisel lahendusel, kus on lihtsalt lipid ja peal madrats,“ märgib Reintam.

Madratsit valides märka oma magamisasendit

Ära ei saa unustada ka kontinentaalvoodi kaunist välimust. Reintami sõnul on tendents sinna suunda, et voodi valib naine ning õrnema soo esindajat võlubki pigem luksuslik välimus. „Selle üle pole ka imestada – kui on olemas variant, mille puhul saab inimene ise valida kanga, sinna alla jalad, seejärel tepingumustri, on see ikka päris meeldiv. Voodiraam-madratsi puhul on valik kõvasti ahtam, sest voodiraam seab omad piirangud – tavaliselt on see puidust ning kangaga mängimise võimalust on vähem,“ kõneleb Reintam. Rohkem kangast magamistoas tekitab atmosfääri hubasust ja mõnusat meeleolu.

Madratseid on olemas erineva sisu, tugevuse ja tunnetusega. „Sisu mõttes on endiselt väga populaarsed pakitud vedrudega madratsid, kus vedrud on jaotatud tsoonideks. Selline madrats järgib sinu kehakuju ja tagab magades kehale mugava asendi. Tugevust saab madratsile üldiselt valida. On olemas väga tugeva tunnetusega madratsid selili ja kõhuli magamiseks ning pehmemad madratsid külili magamiseks,“ räägib Õunpuu.

Madrats peaks toetama keha nii, et selgroog on magamise ajal sirge. „Arvesse tuleb võtta, et madratsi toetus ei ole sama, mis madratsi tugevus. Samuti on ka mugavus väga subjektiivne ning iga inimese puhul erinev. Oluline on see, kuidas madrats ümber keha sobitub. See sõltub magaja pikkusest, kaalust ja meelepärasest magamisasendist. Kui magada külili, peaks selgroog olema horisontaalselt; kui see aga paindub allapoole, on madrats liiga pehme. Kui keha on õlgadelt ja puusadelt õhku tõstetud, on tegemist liiga kõva madratsiga,“ toonitab Õunpuu. Tähele tuleks panna peamist magamisasendit. Külili magades sobib pigem keskmise tugevusega madrats, selili ja kõhuli eelkõige tugevama tunnetusega madrats. „Selili ja kõhuli magades on keha toetuspind madratsi suhtes suurem, seega madrats võiks olla tugevam ja stabiilsem, kui külili magades.“

Loomulikult on vedrustus tähtis teema. Laias laastus võib madratsivedrud jagada bonell-vedrudeks ja taskustatud ehk pocket-vedrudeks. Reintam soovitab eelistada just viimast varianti. „Taskustatud vedru tähendab, et iga madratsivedru on pakitud eraldi kangast kotikesse. Niisugusel madratsil saab magaja keha tuge täpselt õigetest kohtadest, kuna keha survele allub vaid see madratsiosa, millele raskus parasjagu langeb. Tänu taolisele süsteemile esineb madratsil ka oluliselt vähem üldist madratsipinna õõtsumist, mistõttu võib öösel rahulikult magamisasendit vahetada, ilma et peaks kartma voodikaaslase une häirimist,“ selgitab Reintam. Kui ostjale on oluline ainult hind, valitakse tihtipeale bonell-vedruga voodi. „Kahjuks ei arvestata sellega, et valik tehakse mitmeks aastaks ja taskustatud vedruga madratsil on unemugavus hoopis teine,“ lisab ta.

Voodi tunnetuse ja mugavuse saab tekitada nii vedrumadratsiga kui ka selle peal oleva kattemadratsiga. Proovides erinevaid variante ja kombinatsioone, saab endale leida ja valida just täpselt selle õige.

Viska poes madratsile pikali

Nii Angelika Õunpuu kui ka Alo Reintam panevad südamele, et madratsit on enne ostmist vaja proovida ning sellele poes pikali visata. „Voodi tunnetuse ja mugavuse saab tekitada nii vedrumadratsiga kui ka selle peal oleva kattemadratsiga. Proovides erinevaid variante ja kombinatsioone, saab endale leida ja valida just täpselt selle õige,“ sõnab Õunpuu.

Igasugune proovimine ja katsetamine on positiivne. „Mida me pahatihti näeme – poes inimesed katsuvad madratsit vaid näpuotsaga või istuvad serva peale ning selle põhjal tehaksegi järeldusi. Voodile peaks pikali viskama. Ideaalvariant oleks loomulikult, kui saaks madratsi ajutiselt koju viia ja sellel magada,“ osutab Reintam.

Ühtlasi toob ta välja ka statistika – Sleepwelli andmetel ostetakse nüüdisajal lausa 40% madratsitest e-kaubandusest. „Me ei oska hinnata seda, kui paljud neist inimestest on käinud kusagil poes madratsit proovimas – aga ilmselt päris suur osa ikkagi ei ole. Inimesed ostavad tihtipeale brändinime ja eeldavad, et selle tootja toode võiks olla hea,“ nendib ta.

Samas täheldab Reintam, et kui e-poes on abiks asjalik konsultant, võib sobiva madratsi valimine isegi õnnestuda. „Kui palju inimene kaalub, kui pikk ta on, mis on varasem kogemus ja mis tüüpi voodil ta enne maganud on. Selle arutluse käigus jõuab mingite soovitusteni. Võibki öelda, et keskmine inimene eelistab jäigemapoolset madratsit, millele peale osta veidi pehmem kattemadrats – see annab tulemuse, millega 80% inimestest on rahul.“

Ära unusta ka kattemadratsit

Kindlasti on soovitatav madratsi peal kasutada kattemadratsit, et pakkuda täiendavat mugavust ning kaitsta vedrumadratsit. „Kattemadrats pikendab vedrumadratsi eluiga, suurendab selle pehmust või tugevust ning parandab unekvaliteeti,“ ütleb Õunpuu.

Kuna kattemadratseid on saadaval erineva sisu ja paksusega, oleks kõigepealt vaja teada, kas sellega loodetakse voodi tunnetus muuta tugevamaks või pehmemaks. „Ideaalne on selline kattemadrats, millel lamades keha vajub sinna sisse, aga on tunda tuge selgroole. Tuleks jälgida, et kattemadrats võtaks keha kuju, mitte vastupidi,“ juhendab Õunpuu. Lisaks kattemadratsile annab ta nõu võimalusel kasutada ka madratsikaitset, mida on lihtsam pesta. See kaitseb madratsit niiskuse, tolmulestade ja bakterite eest.

Aga loomulikult ei ole ükski madrats igavene – ka juhul, kui kattemadratsit ja madratsikaitset kasutatakse. Tõsi, kui muidu oleks madratsi eluiga 5-10 aastat, siis kattemadratsist kasutades võib selle venitada isegi 15 aastani. Kuidas saab aga aru, et nüüd on õige hetk madrats välja vahetada? „Kuna aeg on suhteline kriteerium, siis tuleks hinnata just visuaalset väljanägemist. Kui madrats on plekiline, katki, vajub lohku ja lõhnab imelikult, siis tuleks mõelda selle välja vahetamisele,“ rõhutab Reintam.

Peale kattemadratsi kasutamise tuleks madratsist vähemalt kaks korda aastas ümber pöörata, et tagada ühtlane koormus. Madratsit Sk. võiks puhastada aeg-ajalt tolmuimejaga ning võimalusel ümbriskatteid pesumasinas pesta.