Kas Soome koondis viib kuulsa kirjaniku pursk- kaevu?

Jalgpallifännist kirjanik Mika Keränen kargab Soome edu korral Tartus purskkaevu

Aldo Luud

KASPAR KOORT

kaspar.koort@ohtuleht.ee

Tartus elav kirjanik Mika Keränen on teadatuntud jalgpallisõber, kes elab võrdse kirega kaasa nii Soome kui ka Eesti koondise tegemistele. Sel suvel on mõistetavatel põhjustel rohkem fookuses sünnimaa sats, sest pääses ju Soome jalgpallikoondis üldse esimest korda mõnele suurturniirile.

15. november 2019. Soome alistab 3 : 0 Liechtensteini ja kindlustab koha EMile. Mida sa sellest õhtust mäletad?

Vaatasin mängu Illegaardis (legendaarne Tartu (söögi ja) joogikoht – toim). Kõigi soomlaste, või noh, minu probleem on see, et joome liiga palju. Kuid mul oli kaks plaani: tahan seda mängu a) näha ja b) mäletada ka. Nii otsustasin, et piirdun esimesel poolajal ainult ühe õllega. Nii et mäletan kogu õhtut. Üks soomlane oli seal veel, aga et oli november, siis pärast mängu polnudki muud teha, kui koju kõndida.

Tegelikult olin juba Liechtensteini mängule eelnenud armeenlaste võitmise järel sada protsenti kindel, et pääseme EMile.

„Suudlevate tudengite“ purskkaevust – mis sest, et tühjast – käisid ikka läbi, nagu soomlastel suurte triumfide puhul kombeks?

Sümboolselt kõndisin läbi küll, mõtlesin, kas seal saab midagi teha – aga mitte midagi ei saanud! Ei hakanud Soome salli ka tudengitele kaela riputama, õigemini mul polnud seda vist kaasaski. Aga kui nüüd EMil läheb Soomel väga hästi, võib mind kindlasti Tartus purskkaevus istumas näha. Ausõna!

Ütlesid, et olid juba enne Liechtensteini mängu edasipääsus kindel. Samas on Soome koondisel lähiajaloost küllalt näiteid, kus viimasel hetkel on midagi lörri läinud ja ikka suurturniirilt kõrvale jäädud.

Selle koondise puhul ma seda ei kartnud, sest igale positsioonile on mitu tipptasemel meest. Kui näiteks väravas ei oleks Lukas Hradeckyt, oleks asemele panna

LAUL LAHTI: Mika Keränen tegi kerge eelsoojenduse EMiks Tartus Tamme staadioni tribüünil. Muuseas, kui Soome kohtub 4. juunil Helsingis Eestiga, vaatab Mika seda mängu kohapeal, üll Eesti särk, kuid samas ta ei välista, et külma ilma korral kannab Soome maikat alussärgina.

Sellise tätoveeringuga tähistas Mika Soome jalgpallikoondise ajaloolist saavutust.

Jesse Joronen, kes on superväravavaht, või isegi kui Teemu Pukki ei saaks mängida, saaks rünnakul valida Joel Pohjanpalo või Marcus Forssi vahel.

Nii et koosseis on väga ühtlane, kuid mida peab veel ütlema: valikmängudes nad kaitsesid jube hästi – see oligi peamine põhjus, miks Soome sai EMile. Samas sel aastal MMi valikmängudes on kaitse pisut logisenud ja see ongi minu suurim murekoht, et kui distsiplineeritult nad EMil suudavad kaitses mängida.

Tätoveering #pukkiparty tekkis sinu käsivarrele pärast seda Liechtensteini mängu?

Jah, mõtlesin, et millega võiks EMile jõudmist tähistada. Lugesin samal ajal internetist, et üks Briti ajakirjanik oli öelnud Teemu Pukki kohta enne Premier League’i hooaja algust (Pukki koduklubi Norwich oli tõusnud sel hooajal Inglismaa esiliigast kõrgliigasse – toim), et kui see vend lööb Premieris kümme väravat, teeb ta oma tagumiku peale tema tätoveeringu.

Kui Pukki lõi 11. värava, küsiti talt, et kas tuleb siis tätoveering? Ütles, et tuleb küll ja et laseb tagumikule tätoveerida #pukkiparty. Siis mõtlesingi, et jumalast lahe, teen endale ka, küll käe peale. Muidugi, kui selle sooviga siin Tartus tätoveerimissalongi läksin, vaadati mind sellise pilguga, et sain aru: selliseid asju siin vist väga tellimas ei käida (naerab).

Soomest on lähiminevikus sirgunud mitu maailmaklassi jalgpallurit, nagu näiteks Jari Litmanen või Sami Hyypiä, kuid suurturniirile pole koondis varem jõudnud. Miks nii?

Kui sul on paar staari, siis need ei vii sind kuhugi, kui ülejäänud on puupakud. Samamoodi ei tohi koondist üles ehitada ühe staari õlule, sest vastastel on väga lihtne tema tuju rikkuda ja ülejäänud ei mõista enam midagi teha, kui staari tuju on nullis.

Kuid üldiselt võttes peab su põhi olema väga lai, et suurturniirile pääseda ning seda teadsin juba ammu, et sinna jõudmise eelduseks on edu noortekoondistega. Praegune Akoondise peatreener Markku Kanerva oli just siis Soome noortekoondise treener, kui noored end kehtestama hakkasid.

Ning vähetähtis pole ka see, et pikaajaliselt on investeeritud infrastruktuuri ja noortetreenerite töösse. Nii Litmanen kui ka Hyypiä on pärit Lahti külje alt ning Lahti oli Soomes esimene koht väljaspool Helsingit, kuhu ehitati korralik jalgpallihall. Kui kõikides Eesti suuremates linnades jalgpallihall valmib, nagu kava ette näeb, on realistlik loota, et ka Eesti jalgpalli tase paraneb.

Mainisid Markku Kanerva nime. Milline staatus tal Soomes on?

Kanerva on nagu jumal! Ta on hariduselt põhikooliõpetaja ning väga rahulik mees, kes ei ärple ega staaritse, vaid keskendub oma tööle. Tal ei olegi vaja mingeid veksleid välja käia – kui tegu on suurte treeneritega, nagu Mourinho või Klopp, siis käib treeneripingil tihti ka psühholoogiline mäng, kuid meil pole EMil taanlaste, venelaste või belglaste vastu mõtet selliseid mänge mängida.

Soome koondise eesotsas on olnud ka nimekaid välistreenereid. Kas vaidlused teemal välis- vs. omamaine treener on Soomes ära peetud?

Minu arvates pole sellel mingit tähtsust, kas treener on välismaalane või oma mees ning kindlasti on välistreenerid Soome jalgpalli edasi viinud. Kui on võimalik palgata hea välistreener, siis loomulikult tasub seda teha, kuid küsimus on selles, kas see on kõige mõistlikum investeering. Näiteks kui Eesti kontekstis oleks kaalukausil välismaise treeneri palkamine või ühe jalgpallihalli ehitamine, siis mina eelistaks halli, sest ühe treeneri palkamine ei lahenda kindlasti jalgpalli sügavamaid küsimusi kogu riigis.

Samas on muidugi huvitav, et nii Tarmo Rüütli, kelle käe all tegi Eesti oma parima valikturniiri, kui ka Markku Kanerva on oma treenerid. Ju see osutab sellele, et tippsportlased on ikkagi inimesed ja neile on vaja, et treeneriks on keegi, kes sind päriselt mõistab, kes on oma inimene. Mulle meeldib mõte, et jalgpallikoondis on nagu selline oma kamp.

Huvitav on üldse, et võistkonnaalad on Soomes korraga tippu tõusnud. Hokist me üldse ei räägigi, aga peale jalgpalli näidatakse taset ka võrk- ja korvpallis.

Tõesti, vanasti räägiti, et soomlased üldse ei kõlba võistkonnaspordiks. Aga kui Soome hokikoondis võitis 1995. aastal oma esimese MMi kulla, siis pärast seda enam pole kobinat, et soomlased ei oska tiimis mängida. Sellest on ka palju Soome meedias räägitud ja olen aru saanud, et põhjusena nähakse seda, et noorem põlvkond ongi teistsugune, nad on teistsuguses treenimiskultuuris kasvanud ja õppinud tegema asju koos.

Mida sa ootad Soome koondiselt EMil? Võimalikult head kohta, selge see, aga nii-öelda filosoofilisemas plaanis?

Nagu ikka – ootan seda, et iga mees annaks endast väljakul kõik! Ma ei tea, kuidas mängud lõpevad, aga tahan lihtsalt, et kõik annaks endast parima. Samuti loodan, et väljakule saadakse need, kes on parimas vormis. Kui Teemu Pukki pole vigastusest taastunud, siis olgu pingil ja väljakule läheb keegi, kes saab anda endast maksimumi ning Pukki läheb lõpus viieks minutiks. See on natuke nagu Vassiljevi või Zenjoviga Eesti koondises – Zenjov on Eesti koondises pingil väga hea poiss.

Ma millegipärast usun, et kuna EM on mängijatele niivõrd ainulaadne võimalus ja nad teavad, et need on nende elu tähtsaimad mängud, siis võib Soome ka üllatada. Nii et Taani, Venemaa ja Belgia mängudel ei soovitaks ma Soome vastu palju raha panustada – jääte ilma!

Kus sa EMi mängudele kaasa elad ja kas Tartu soomlaste kogukond peab plaani ka ühisvaatamist korraldada?

Mai keskel (tegime Mikaga intervjuu 12. mail – toim) lähen kuuks ajaks IdaSoome kirjutama ja esimese mängu Taaniga vaatan seal. Ei tea veel, kas teen seda Joensuu spordibaaris, kus on tohutu suur ekraan ja käib kõva möll, või vaatan lihtsalt telekast, sest tegelikult mulle meeldib jalgpalli vaadata rahulikult, nii et keegi ei sega.

Pärast Taani mängu tulen Tartusse tagasi, aga ausalt öeldes ma ei tea, mis on siinsete soomlaste plaanid – kui on hoki MM, siis on küll Illegaard soomlasi täis, kuid Soome jalkamänge vaatan seal enamasti üksinda. Samas on sõpru, kes tahaks koos minuga neid mänge vaadata, nii et eks paistab, kuhu koguneme.

Põhjanaabrite edulugu teeb Soome vutiliigas mänginud Markus Jürgensoni kadedaks Martin Ahven

Eesti klubijalgpalli suurkuju, praegu FCI Levadiat esindav Markus Jürgenson on ühe hooaja mänginud ka Soome kõrgliigas, kui esindas 2017. aastal Vaasa Palloseura (VPS) meeskonda. Jürgenson tunnistab ausalt, et sel ajal ei osanud ta hingeski arvata, et mõne aasta pärast mängib Soome koondis EMil.

KUHJAGA KOGEMUSI: Markus Jürgensoni kontol on üle 450 mängu Eesti kõrgliigas ja 23 matši Soome meistrisarjas.

„Muidugi, soomlased ise uskusid küll, et neil on kõvad mängijad ja hea koondis ning nad võivad peagi suurturniirile jõuda, kuid mulle kõrvaltvaatajana tundus see pigem mitterealistlik,“ kerib Jürgenson ajaratast tagasi.

Ta meenutab ka 2015. aasta juunis Turus peetud maavõistlust, kus Eesti tõmbas Soomele 2 : 0 koti pähe ja põhjanaabrite koondis oli sisuliselt mudas. Korraldati kriisikoosolekuid ja peatreener Mixu Paatelainen sai mõne päeva pärast sule sappa. „Naljaga pooleks võib öelda, et nad said pärast seda kuskilt mingit ilget dopingut ja on lennanud meist täiskäigul mööda. Eks see ikka natuke kadedust tekitab,“ ei hakka selles mängus Eesti eest platsil mütanud Jürgenson salgama.

Soomes veedetud aasta jooksul ei süüvinud Jürgenson põhjalikult põhjanaabrite noortetöö saladustesse, kuid ta möönab, et nii mängudes kui ka igapäevases treeningtöös oli näha, et Soome pallurite baasoskused on paremal tasemel kui Eesti mängijatel. Ning ta toob välja ka Soome noormängijate teistsuguse suhtumise, võrreldes meie verisulis palluritega: nad olid sportlikus mõttes enesekindlamad, et mitte öelda ülbemad, nii et neil polnud probleemi ka vanematele mängijatele vastu jalgu koputada. „Nad tulid esinduse trenni ja neil polnud mingit aukartust. Mind kui kogenumat mängijat ajas see vahepeal ka närvi, kuid tegelikult on see äge – tuleb 17aastane kutt, kellel vuntsid vaevalt kasvama on hakanud, ning tema jaoks on normaalne, et paneb sulle korralikult vastu kandu,“ muheleb Jürgenson.

Ta toob välja veel ühe asjaolu, mis selgelt silma jäi ning mis aitab põhjendada ka seda, miks lõviosa Soome koondislastest mängivad klubijalgpalli teistes Euroopa liigades: võrreldes Eestiga tolereerivad Soome klubid noorpallurite välismaale minekut justkui rohkem. „See kõlab halvasti, aga seal lastakse mängijatel lihtsamini minna, neid ei hoita kinni,“ ütleb Jürgenson. „Teisalt loeb siin muidugi ka see, et võrreldes meiega on soomlastel teiste riikide klubidega hoopis pikaajalisemad ja ajaloolisemad kontaktid. Jalgpallimaailmas mängivad kontaktid ülisuurt rolli ning tänu sellele pääseb välisliigadesse rohkem sealseid noori.“

Oma endiste meeskonnakaaslastega Vaasa päevilt hoiab Jürgenson siiani tihedat sidet, kuid Soome koondise võimaluste üle polnud ta mais intervjuud andes ekskolleegidega veel põhjalikumat ajurünnakut korraldanud. Ta usub, et Belgia on Soomele liiga kõva pähkel, kuid venelaste ja taanlastega annab madistada küll. „Päris 50 : 50 nende võimalused pole ja pigem on ka taanlased ja venelased neis mängudes favoriidid, kuid mine tea … Mina keskenduks just sellele, et Põhjamaa derbis Taanit näpistada ning kui ka Venemaa vastu tuleks kõva päev, siis pole vaja pikalt tagasi vaadata – nad võivad hakata hullu ajama küll,“ arutleb Jürgenson.

Äärekaitsja märgib, et on Inglismaa poolehoidja ning praeguse seisuga on tal Soomest üsna ükskõik, kuid ta ei välista, et EMi edenedes suhtumine muutub ja kui soomlased peaks jõudma näiteks poolfinaali, võib vabalt juhtuda, et ta tõmbab selga Soome särgi. „Muidugi oleks tore, kui neil hästi läheb, sest alati on äge näha selliseid väiksemaid jalgpalliriike suurel areenil edukalt toimetamas,“ ütleb Jürgenson. KASPAR KOORT

Lukas Hradecky Leverkusen

31aastane Jesse Joronen Brescia 28aastane Anssi Jaakkola Bristol Rovers 34aastane Joona Toivio Häcken 33aastane Nikolai Alho MTK 28aastane Paulus Arajuuri Pafos 32aastane Robert Ivanov Warta 26aastane Thomas Lam Zwolle 27aastane Daniel O’Shaugnessy HJK 26aastane Jukka Raitala Minnesota 32aastane Pyry Soiri Esbjerg 26aastane Jere Uronen Genk 26aastane Robert Taylor Brann 26aastane

Leo Väisänen Elfsborg Sauli Väisänen Chievo 23aastane 27aastane

Fredrik Jensen Augsburg Glen Kamara Rangers

23aastane 25aastane Joni Kauko Esbjerg 30aastane Rasmus Schüller Djurgardens 29aastane Tim Sparv Larissa 34aastane Robin Lod Minnesota 28aastane Onni Valakari Pafos 21aastane Marcus Forss Brentford 21aastane Lassi Lappalainen Montreal 22aastane Joel Pohjanpalo Union 26aastane Teemu Pukki Norwich 31aastane

SOOME KÕRGLIIGASATSI JUHENDAV ARGO ARBEITER KASSIKAKKUDE VÕIMSAST TÕUSUST: kõige aluseks on väga hea treeningtöö

AP/Scanpix

Kolmandat hooaega Kotka Työväen Palloilijat (KTP) meeskonna peatreenerina töötava Argo Arbeiteri sõnul pole EMile sõitvale Soome koondisele utoopilisi ootusi asetatud, ent ta usub, et meeskonnal on täiesti reaalsed võimalused alagrupist edasi pääseda.

Kui paar nädalat tagasi Arbeiteriga vestlesime, märkis ta, et põhjanaabrite meedia ei olnud EMi käsitlusi veel täis. Küll arutleti palju selle üle, kui tõsine on esiründaja Teemu Pukki vahepeal saadud vigastus ning millised on võimalused, et väravamasin EMi alguseks mänguvalmis on.

Tänavuseks hooajaks KTP Soome kõrgliigasse viinud Arbeiter näeb Soome jalgpallielu otse sündmuste tulipunktist ja ta tõdeb: rahvuskoondise – mille hüüdnimeks on muuseas Huuhkajat ehk eesti keeles Kassikakud – praeguse edu aluseks on väga hea treeningtöö noorteklassides ja nüüd nopitakse selle vilju.

“Kõik algab sellest, kuidas klubides on treeningtöö korraldatud,” tõdeb Arbeiter. “Ei ole nii, et imen pastakast mingi formatsiooni välja, panen sellid väljakule ja ütlen, et nüüd, vennad, läheme ja uhame. heme ja uhame. Kõige aluseks Kõige aluseks on mängijate on mängijate kvaliteet, mis

Teemu Pukkist (vasakul) on Soome kasuks enam skoorinud vaid legendaarne Jari Litmanen. Peagi võib noorem kolleeg esikoha juba endale võtta.

Martin Ahven on väga hea treeningtöö tulemus. Keegi ei jõuaks tippu, kui alust ei oleks.”

Arbeiter lisab, et EMile jõudnud koondise trumbiks on väga ühtlane ja tasemel koosseis, kus keegi ei lange ansamblist välja ning mis lubab ka eri formatsioonidega varieerida. Ning muidugi peatreener Markku Kanerva, keda Soomes kutsutakse Markku Kanerva, keda Soomes kutsutakse lihtsalt Professoriks. lihtsalt Professoriks.

“Ta on väga tark treener, kelle Xfakto“Ta on väga tark treener, kelle Xfaktoriks on teadmised, ja just teadmised nüanssidest,” sõnastab Arbeiter Kanerva fenomeni.

Kuigi tänavu on Soome teinud MMi vaKuigi tänavu on Soome teinud MMi valiksarjas viigi Bosniaga ja Ukrainaga ning liksarjas viigi Bosniaga ja Ukrainaga ning kaotanud maavõistluses Šveitsile, ei ole Arbeiterile silma jäänud, et meedias oleks nende tulemuste pärast lamenti löödud. nende tulemuste pärast lamenti löödud.

“Kogu Soome sport ja pealtvaatajaskond on muidugi alati suhteliselt kriitiline – sa pead võitma ning ei ole sellist asja nagu ilus nagu ilus kaotus. Eks kaotus. Eks ootused on ootused on ikka, kuid ikka, kuid need pole sellised need pole sellised utoopilised ootused, et utoopilised ootused, et

TÖÖHOOS: Enne 2019. aasta alguses Soome siirdumist tegutses Argo Arbeiter Tallinna Kalevi ja Eesti U19 koondise peatreenerina. marsime lihtsalt sealt alagrupist läbi,” ütleb Arbeiter. 2018. aasta rahvuste liigas sai Eesti Soomelt kaks nappi 0 : 1 kaotust, neist teise alles kohtumise üleminutitel löödud väravast. Arbeiter leiab, et neist tulemustest ei tasu suuri järeldusi teha, sest tegelikult on vahe meie ja põhjanaabrite jalgpalli vahel üüratu.

“Kõik võivad kõigi vastu mingitel päevadel mängida, kuid kui paned mängud ritta … Vaatame, kus asub FIFA reitingus Eesti ja kus Soome. Kui vaatad, millest see algab – noortetöö ja kogu see liiga, siis need on kaks eri maailma ikka. Sealt see kõik tuleb,” nendib treener.

EMil kuulub Soome ühte alagruppi Taani, Belgia ja Venemaaga. Belgia on mõistagi favoriit number üks, kuid Arbeiter usub, et teiste vastu on soomlastel kindlasti omad võimalused. Ning need ei põhine lihtsalt lootusel, et äkki tuleb, vaid nendeks on ka täiesti reaalne alus.

Kui Arbeiter peaks ennustama, siis kui kaugele soomlased võiks tema arvates jõuda?

“Oi kurja!” puhkeb mees hakatuseks naerma. “Ei taha ennustada, aga südamest loodan, et nad saavad alagrupist edasi, see oleks väga positiivne ja annaks siinsele jalgpallile veelgi hoogu juurde.”