Joachim Löwi viimane etteaste

Miks Joachim Löw ikka veel Saksamaa koondist juhib?

KÕIK: Joachim Löw viib viimast korda Saksamaa suurturniirile. Kas kuulsa peatreeneri taandumine jäi liiga hiljaks?

ANDRES MUST

jalgpalliajakirjanik

Võiks ju arvata, et inimene, kes on oma ala absoluutse tipu ümber üle kümne aasta tiirelnud ja selle ühel korral ka meeldejäävalt vallutanud, ei peaks maailmale enam midagi tõestama. Ometi läheb Saksamaa jalgpallikoondise peatreener Joachim Löw oma viimasele koondisega seotud väljakutsele vastu avalikkuse kujundatud kohustusekoormaga, mis on senistest vahest isegi kõige raskem kanda.

Lühidalt seni saavutatust. 2006. aastast Saksamaa koondist juhendanud Löw on osalenud kolm korda Euroopa meistrivõistlustel (2008, 2012 ja 2016) ja sama palju ka maailmameistrivõistlustel (2010, 2014, 2018). Tema saavutused on tähelepanuväärsed isegi suurriigi Saksamaa standardeid silmas pidades – üks turniir on lõppenud võidu (2014) ja teine kord teise kohaga (2008), kolmel korral on piiriks jäänud poolfinaal (2010, 2012, 2016).

Alt on Löw läinud vaid korra, kuid see altminek oli ka äärmuslik. 2018. aasta maailmameistrivõistlustel ei suutnud Saksamaa isegi alagrupist edasi pääseda ja alates sellest ajast on tool tema all kogu aeg kõikunud. Viimasel poolel aastal on uusi raputusi põhjustanud kaotus Hispaaniale (0 : 6) ja Põhja-Makedooniale (1 : 2).

Löw hoiab enda kohast kinni?

Ja kuigi Löwi tool muudkui kõigub, pole selle jalad veel murdunud. Selline vastupidavus on tähelepanuväärne ning küsimus, miks Löw praegugi ametis püsib, miks talle peatselt algavaks EMi finaalturniiriks veel üks võimalus anti, esineb vähem või rohkem varjatuna peaaegu igas saksakeelses Löwiga seotud tekstis. Ühed arvavad, et Löwil on oht minna ajalukku treenerina, kes ei osanud õigel ajal lahkuda, teised kinnitavad, et tema teened on sedavõrd kaalukad, et ajaloos mõni ebaõnnestumine tema võitjapositsiooni ei muuda.

Jätame need arutelud siin aga kõrvale ja läheneme probleemile hoopis teisest perspektiivist. Nimelt ei saa võimaluse pakkumine eksisteerida ilma selle vastuvõtmise võimaluseta ning seda poolt esindab praegusel juhul kõige suuremal määral just Löw. Muidugi on võimalik, et tema ametis püsimisest on huvitatud ka teised jõud, näiteks Saksamaa koondise sponsorid, kuid põhiinitsiatiiv peab tulema Löwilt endalt. Niisiis küsime: miks Löw oma kohast üleüldse kinni hoiab? Kõige üldisem vastus sellele kõlab: ta on sellest alati kinni hoidnud. Ta tegi seda hetkeni, kui muud võimalust peale lahkumise enam polnud ning alalise kriitika keskmes ta märtsi keskpaigas teataski, et pärast finaalturniiri jätab oma koha vabaks.

Küll ei lahkunud ta aga absoluutses tipus olles 2014. aastal, nagu tegi seda sakslaste eelmise MMi võitjameeskonna juht Franz Beckenbauer 1990. aastal. Hiljuti ütles ta Löwiga seonduvalt, et alati on mõistlikum ja kasulikum lahkuda karjääri kõrghetkel. Ka on Löw tagasi lükanud mitme suurklubi tööpakkumise Madridi Realiga eesotsas, vältides sedasi riske, mis ametivahetusega iseenesest kaasnevad.

Püüdes tema otsustele põhjusi leida, võib ühe seesuguse avastada tema senisele karjäärile tagasi vaadates. Jäägu järeldused, mis sellest tehakse, pealegi spekulatsioonideks.

Küllaltki juhuslik läbilöök

Mõelgem niisiis sedamoodi, et Löw on autsaider, kelle läbilöök oli küllaltki ju

huslik. Seetõttu on ta lakkamatu hooga rauda taganud, kuni see kuum on olnud.

Treenerikarjääri algus oli siiski paljulubav. Esimesel tipptasemel ametipostil võitis ta 1997. aastal Stuttgarti juhendades koduse karika ning jõudis aasta hiljem UEFA karikavõitjate karikasarja finaali. Ta oli siis 38aastane.

Seejärel ei avanenud talle kodus karjääriredelil ülespoole liikumise võimalust ja ta kadus Saksamaa mõistes tippjalgpalli tähelepanu keskmest – esmalt leidis ta end Türgist Fenerbahçest, siis tegi lühiajalise põike tagasi Saksamaale Karlsruhesse, seejärel läks tagasi Türki Adanaspori, sealt edasi Austriasse Innsbrucki, sealt Viini.

Selliseid saksa treenereid, kes mööda maailma laiali pillutatult riike ja klubisid vahetavad ja kes võivad kohalikul tasandil kõrgelt hinnatud olla, on transfermarkt.de andmeil 88. Jättes aga kõrvale üksikud erandid, olgu end siis juba Saksamaal tõestanud tipud või perekondlikel põhjustel mujal maailmas kodu loonuna sealkandis ka erialase töö leidnud, väljendub saksa treeneritele läbilöök ennekõike töökohas Saksamaal. Mõned aastad tagasi piisas Saksamaa kolmanda liiga klubil Zwickaul aastaid Eestis töötanud Lars Hoppile vaid pakkumine teha, kui mees Eestis läinud oligi. Metsikus konkurentsis tuleb igast vähegi arukast pakkumisest kinni haarata.

Seda tegi ka Löw, kui ta 2004. aastal koondise peatreeneriks saanud Jürgen Klinsmanni pakkumise vastu võttis ning tema abiliseks läks. Abitreeneri ametikoht on reeglina spetsiifilisi oskusi nõudev ning mis üldjuhul ei silu otseteed konkreetse võistkonna etteotsa. Niisiis tegi Löw riskantse ja julge käigu, ja kuigi ma ei saa seda viitega kinnitada, võis ju tema otsust mõjutada teadmine, et Saksa koondises on lähiminevikus abitreener ka peatreeneri ametikohani välja jõudnud. Beckenbaueri välja vahetanud Berti Vogts oli seejuures ka ise väga edukas.

Kui Klinsmann 2006. aasta koduse MMi järel mõneti ootamatult koondise maha jättis, avastas Löw end täitmast jalgpallimaailma üht prestiižsemat ametit ning tema esimeste edukate tulemuste järel avastati, et seni küllaltki tundmatu tegelane geniaalseks tüübiks on osutunud.

Löwi autsaideriks olemise spekulatsioonipudemeid võib tahtmise korral tuvastada

MÕTLIK: Joachim Löw tõusis Saksamaa peatreeneriks üsna ootamatul moel. Nüüd on aeg lahkuda.

ka tema mängijakarjäärile tagasi vaadates. Eks see ole maitse asi, kas pidada tema klubikarjääri säravamaks tulemuseks ühte täishooaega Frankfurdi Eintrachtis (1981/82, 24 mängu ja 5 väravat) või hoopis Karlsruhes (1984/85, 24/2), kuid suurema osa karjäärist veetis ta siiski teises liigas Freiburgi esindades. Freiburgis on ta legendi staatuses, ja seda mitte tänu koondise peatreeneri aupaistele, vaid seetõttu, et ta oli kuni eelmise aastani klubi ajaloo parim väravalööja. Löwilt võttis selle rekordi Nils PeHirm jälgi kaotada

Löwi enda mängijakogemus koondisega tipnes aga U21 tasemega, kui ta 19791980 neljal korral Saksamaa LVd esindas. Neis mängudes olid koos temaga väljakul ka Lothar Matthäus, Rudi Völler, Pierre Littbarski, Thomas Allofs, Bernd Schuster ja Eike Immel, kes kõik ka põhikoondisse välja jõudsid ning kellest kolm esimest 1990. aastal maailmameistriks krooniti. Tolle aasta mais, kui nimetatud kolmik juba MMiks valmistus, oli Löwi enda mängijatee ta otsapidi Šveitsi teise liigasse juhatanud.

Jällegi on võimalik, et ma ei suuda tabada täit tõde ning järeldused piirnevad vaid mu enda teravmeelsusega, kuid keeruline on panna mind uskuma, et need neli noortekoondises peetud mängu Löwi edasistesse soovidesse jälge ei jätnud, samuti hilisemat tõdemust, et need jäljed, mis teda absoluutsesse tippu pidid juhatama, tal mängijana ära õnnestus kaotada.

Kui ta need jäljed aga aastaid hiljem treenerina ootamatult üles leidis, võib olla täiesti mõistetav, et hirm need taas kaotada sundis teda neid kramplikumalt järgima, kui ehk mõnda tema varasemat kolleegi, kelle jaoks võiduteel liikumine pigem loomulikku seisundit tähendab.

AFP/Scanpix

TŠEMPION: 2014. aastal viis Joachim Löw sakslased maailmameistriks.

Bernd Leno Arsenal 29aastane

Manuel Neuer Bayern

35aastane Kevin Trapp Eintracht 30aastane Matthias Ginter Mönchengladbach 27aastane Robin Gosens Atalanta 26aastane Christian Günter Freiburg 28aastane Marcel Halstenberg Leipzig 29aastane Mats Hummels Dortmund 32aastane Lukas Klostermann Leipzig 25aastane Robin Koch Leeds 24aastane Antonio Rüdiger Chelsea 28aastane Niklas Süle Bayern 25aastane Emre Can Dortmund 27aastane Leon Goretzka Bayern 26aastane Ilkay Gündogan Manchester City 30aastane Kai Havertz Chelsea 22aastane Jonas Hofmann Mönchengladbach 28aastane Joshua Kimmich Bayern 26aastane Toni Kroos Madridi Real 31aastane Thomas Müller Bayern 31aastane Jamal Musiala Bayern 18aastane Florian Neuhaus Mönchengladbach 24aastane Leroy Sane Bayern 25aastane Serge Gnabry Bayern 25aastane Kevin Volland Monaco 28aastane Timo Werner Chelsea 25aastane