PEREMATKA UNUSTAMATUD ELAMUSED. KAS LEMMIKLOOM NAUDIB REISI? TEE PIKK AUTOSÕIT LAPSELE HUVITAVAKS. AIAPIDU HETKETUJU AJEL.
Suvepuhkus Kolmapäev, 29. juuni 2016 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Assol Aru, tel 614 4042 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht
KA VÄHE ON LIIGA PALJU
Kolmapäev, 29. juuni 2016
2 Suvepuhkus Vida Press
Perematkad pakuvad unustamatuid elamusi IA MIHKELS
Erakogu
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Parajasse ikka jõudnud lastega linnaperedel, kelle ühised retked on seni viinud ehk kuumale lõunamaa rannale, aga mitte kodumetsa, tasuks tõsiselt mõelda ühe – ja kindlasti ööbimisega! – perematka peale.
Pane kaunid hetked tallele Pildistamine on praegu lihtsam kui kunagi varem – aga sama lihtne on jäädvustatud hetkedest ka ilma jääda. Mida teha, et olulised fotod siiski alles püsiksid? Üks vale näpuliigutus, õnnetul kombel WCpotti pudenenud nutitelefon või koostööst loobunud arvuti kõvaketas – ja hetkega on kõige kaduva teed läinud kõik reisidel või olulistel peresündmustel tehtud fotod, mida kavatsesid säilitada järeltulevatele põlvedele. Asjatundjad on ühtelugu jaganud soovitusi, kuidas sellist olukorda ennetada, märgib põhjanaabrite ajakiri Kodin Kuvalehti. Üks lihtsamaid, aga lollikindlamaid nippe on salvestada oma digifotod mitmes kohas. «Vale on näiteks loota vaid sülearvutile – võite selle kaotada, arvuti võidakse varastada, see võib katki minna – igal juhul olete siis piltidest ilma,» märgib ajakirja Kamera peatoimetaja Asko Vivolin, vahendades asjatundjate nõuandeid fotode talletamiseks. Hajuta.bMida rohkem on kohti, kuhu oma fotod salvestad, seda parem. Korrasta. Tee arvutis fotodele omaette kaustad ja alamkaustad, mille nimi märgib sündmust, kohta või inimest, kellega/millega fotod on seotud, ning aastat, millal need on tehtud (Kreeka reis 2012, Helena koolilõpp 2014 jne). Salvesta õigesti. Salvesta fotod sellisel viisil, et saaksid neid kindlasti ka aastate möödudes muretult avada (nt jpg, tif). Kasuta välist kõvaketast. Digifotod tuleks salvestada arvuti välisele kõvakettale, mida kasutadki vaid fotode arhiveerimiseks. Vaheta kõvaketast. Iga 10–15 aasta järel, kui senine kõvaketas toimib veel tõrgeteta, tuleks fotod uuele välisel kõvakettale ümber tõsta. Unusta CD-d. Kui oled salvestanud fotod CD-le või DVD-le, tõsta need sealt turvalisemasse hoiukeskkonda. Plaadid võivad kergesti viga saada ja fotod sealt lihtsalt kaotsi minna. Tee digikoopiad. Tee vanadest paberfotodest digikoopiad – skanni või pildista need ümber. Säilita originaalid. Pane tallele algupärased paberfotod, negatiivid, diapositiivid jm hoolimata sellest, et oled need digitaliseerinud. Kasuta pakkimiseks paberkotte ja pappkarpe, väldi kilet ja plasti. IA MIHKELS
Tee fotodest raamat! at! Kõige oluliseemad fotod taasub kokku kooguda vanasse e heasse fotoalbumisse või tellida selle nüüdisaegne a gn ae gne e versioon vers ve rsio ioon on – fotoraamat. fot otor oraa aama matt Sellest võib saada asjaosalisele kena kingitus kas kohe (näiteks üllatate kaaslast vahetult pärast ühist reisi) või aastate pärast – miks mitte kinkida oma võsukesele täisealiseks saamise puhul fotoalbum või -raamat valitud hetkedega tema lapsepõlvest.
Avastusi jagub neil paaril päeval tõenäoliselt nii lastele kui ka vanematele. Keskmine linnainimene niisama naljalt seljakotti selga ei viska ega lähe põlislaande lonkima – omapäi seigelda oleks ehk tore, aga kõhe on teele asuda, kui ei tea, kuhu tasub sammud seada, kuhu välja tahaks jõuda või keda ühe või teise kandi metsas võib kohata. Seda sorti reisisellidele on abiks Riigi Metsamajandamise Keskuse (RMK) matkatee.
Eksimise ohtu pole Kui RMK avas 2012. aastal Oandu–Aegviidu–Ikla matkatee, oli see esimene tervet Eestit läbiv matkarada. 375 km pikkune teekond saab alguse Põhja-Eestist Lahemaa rahvuspargist, kulgeb läbi paksude Kõrvemaa metsade ja üle ühe Euroopa võimsama soomaastiku – Soomaa rahvuspargi. Seejärel viib matkatee läbi Pärnumaa metsade, kuni jõuab vongeldes mereäärsetesse rannaküladesse ja Liivi lahe kaunitele randadele. Rada on tähistatud kilomeetripostide, valge-puna-valge värvimärgistusega ning suunavate viitadega, mis aitavad rajal püsida. Rajaäärsed infotahvlid pajatavad metsamajandusest ja -pärandist, kultuurist ja metsas puhkamisest.b Järgmisel aastal avati peale Oandu–Aegviidu–Ikla raja uus haru, mis kulges Aegviidult Ähijärvele. Uus haru loodi samal põhimõttel nagu esimenegi, sidudes olemasolevad rajad ja peatuskohad ühtseks teeks. See haru sai mõnevõrra pikem – 628 km. Mullu ehitati sellele harule veel üks lõik – 192 km pikkune tee Perakülast Aegviiduni, mis koos Aegviidu–Ähijärve lõiguga moodustavadki Peraküla–Aegviidu–Ähijärve matkatee. See matkatee läbib üheksat maakonda, terve hulga kaitsealasid ja eksponeerib oma 820 kilomeetril imelisi Eesti maastikke – ilusaid Läänemaa liivaja kliburandu, süngeid Harjumaa metsalaasi, kauneid viljavälju viljaaidas Järvamaal, muljetavaldavaid märgalasid Endlas ja Emajõe Suursoos, künklikke heledaid männikuid Põlvamaal ning kodumaiseid kõigekõige-kohti Võrumaal. Rada on looduses tähistatud valge-rohevalge värvimärgistusega ning suunavate viitadega.
Vali jõukohane lõik Läbi Eesti kulgevad matkateed annavad hea ülevaate loodusrikkusest ja omanäolisusest, ka
Rongiga Eestit avastama Lühikeseks perereisiks sobib hästi ka rongisõit, mis võib lastele, keda seni on vaid autoga sõidutatud, olla suur elamus. Nüüd pakub reisisihte ka kampaania «Järgmine peatus». Igal nädalal kuni suve lõpuni on Elroni kampaania sihtpunktiks üks rongipeatus, esimene on kuni 3. juulini Paldiski. Koostöös omavalitsuse ja ettevõtjatega tutvustatakse kohalikke vaatamisväärsusi ja rongisõitjaid ootavad eripakkumised.b
Järgmine peatus – Paldiski Paldiski on Põhja-Eesti põnevaim sadamalinn, mis on para-
jas kauguses, et nautida kogu Pakri poolsaare imelist loodust, matkata piki võimsat pankrannikut, uurida Peetri kindlust, käia Pakri, Eesti kõrgeimas tuletornis, ja Amandus Adamsoni muuseumis. Vaid lühikese paadisõidu kaugusel Paldiskist on saladuslikud Pakri saared. Rongipileti või Elroni sõidukaardi ettenäitamisel saab sel nädalal 50% soodsamalt Pakri tuletorni ja kujur Amandus Adamsoni muuseumi. «Meil on Elroni algatuse üle ainult hea meel,» ütles Paldiski Ettevõtjate Liidu tegevjuht Jaa-
Pane tähele! Paljudes kohtades matkaradade ääres saab telkida, samast leiab ka lõkkekohti, mitmes kohas saab ööbida metsamajakeses. Uuri võimalusi täpsemalt kodulehelt www.loodusegakoos.ee Arvesta sellega, et telkimispaikades joogivett enamasti pole. Kui rada läbib eramaad, võib sealbigaüheõigusebkohaselt liikuda päikesetõusust päikeseloojanguni. Aita hoida loodust: võta puhkepaigast lahkudes kogu sealviibimise ajal tekkinud prügi kaasa. Otsi muid võimalusi nii omal käel kui ka kogenud matkajuhiga matkamiseks: www.matkajuht.ee, www.retked.ee, www.matkaliit.ee, www.loodusturism.ee, www.maaturism.ee, www.puhkalooduses.ee jm.
saab teeline end kindlalt tunda: kui vähegi silmad lahti hoida, pole eksimise ohtu, peatuspaigadki on ette valmistatud. Alustada võiks suvalisest matkatee lõigust, kas või näiteks sellest, mis kodule kõige lähemal. Miks aga mitte võtta eesmärgiks matkata koos lastega aastatega üheskoos risti ja põiki läbi kogu Eesti?
nus Saat. «Paldiski on täis põnevaid kohti ja lugusid, kindlasti tasub inimestel seda võimalust kasutada.»
Sihtkohainfot kodulehelt Infot selle kohta, millised peatused on valitud reisisihiks järgmistel nädalatel, avaldab Elron oma kodulehel (www.elron.ee). Selle järgi saab iga pere oma huvide kohase minipuhkuse paika panna ja minna avastama neidki Eesti paiku, millega neid miski ei seo ja kuhu seetõttu muidu naljalt ei satu, kus võib aga eest leida kauni looduse ja palju vaatamisväärsusi.
Üks isevärki seikluspark Mikumardi põlistalus Seikluspark viib mõtted puude vahel turnimisele ja õhusõitudele, kuid Mikumardil seda ei tehta. Elu maal ongi üks suur seiklus – ja just sellest kutsutaksegi siin osa saama. Oma tasakaalu ja otsustusjulguse saab – nagu seikluspargis ikka – siingi proovile panna. Mikumardi maaelu seikluspark on rajatud Harjumaal Kuusalu vallas Saunja külas Mikumardi põlistalu maadele. Talu on Ernesaksa/ Reimanni suguvõsa omanduses olnud aastast 1883. Praegu on talus 100 lüpsilehma, lambad ja hobused ning haritakse 700 hektarit maad. Mikumardi pererahvas harib Rebalas ka Eesti vanimaid põlde. Seikluspargis saab proovida sajanditaguseid tööriistu ja viljelusvõtteid või kogeda praegusaja talutöid. Pererahvas ja kogukond jagab seikluspargis maaelu-teadmisi, pakub teha talutööd ja harjutada meeskonnatöö oskusi. Mikumardil saab lehma lüpsta, zipline’iga heinakuhja sõita, harjutada tasakaalu piimanõudel ja hobuvankril, proovida meeskonnatööd loomade ajamisel,bosaleda teisteski talutöödes. Seikluspark sobib nii perele-sõpruskonnale, kes tahab maaeluga lähitutvust teha, kui ka näiteks firmale, arendamaks meeskonnatööd. Mikumardi seiklusparki korraldab firma Reimann Retked, kelle eestvedaja on tunnustatud matkajuht Mart Reimann, kes on televaatajaile tuttav Kanal 2 tõsielusarjast «Piire ületades» ja «Tütardega metsikus looduses». «Näiteks lehmalüps on meie seikluspargis alati väga suurt elevust tekitanud,» ütles Mart Reimann. «Algul ei tihata lehma näpuotsagagi puudutada, aga kui lüpsmisnipp kätte on saadud, tuleb suur vaimustus. Mehed tahavad rohkem traktorirooli istuda, aga proovida saab aastaaja järgi ka heinategu, lambaniitmist, kündi, kultiveerimist või viljakoristust.» Maaeluseiklustes saab osaleda aprillist novembrini, aga ainult ettetellimisel. Ühendust saab võtta meili (info@retked.ee) või telefoni +372 511 4099 kaudu.
Kolmapäev, 29. juuni 2016
Suvepuhkus 3
4 Suvepuhkus
Kolmapäev, 29. juuni 2016
Kolmapäev, 29. juuni 2016
Suvepuhkus 5
Paku lapsele pikkadel sõitudel tegevust Vida Press
ANN SALU
leht@ohtuleht.ee
Kas me oleme juba kohal? Kui kaua me veel sõidame? Millal on varsti? Kui lastega perel on ees vähegi pikem sõit, tuleb rahulolematu küsimustetulva ennetamiseks mõelda, kuidas sõiduaeg põnnidele huvitavamaks teha. Ükskõik, kas sõidate auto, bussi või lennukiga – ainult sellele, et last lõbustab ka see, mida ta aknast näeb, ei maksa lootma jääda. Ka aknast avaneva vaate saab küll aja sisustamisel ära kasutada, aga see eeldab, et keegi tegeleb lastega: juhib tähelepanu, esitab küsimusi jmt.
Muinasjutud ja meisterdamine Palju sõltub laste vanusest ja sellest, kas nad on enam-vähem üheealised või suurema vanusevahega. Viimasel juhul saab osa tegelustööst jätta suuremate õdede-vendade hooleks, kellele see on omakorda võimalus tühja aega sisustada – ehkki teismelised on loomulikult valmis tunde istuma, klapid peas ja nutitelefon peos. Kaasa tasub võt-
Tagapingi rahulolust või -olematusest sõltub autoreisil paljuski kõigi reisiliste tuju.
Kui lähed välisreisile lapsega, lähtu alati tema huvidest Plaani reisi koos lastega! Uurige koos sihtkohta kaardil, räägi selle ajaloost, kohalikest loomadest-lindudest jmt. Pea nõu oma perearstiga. Paar kuud enne reisi räägi sellest plaanist arstile: kuhu sõidate, kas ja kui vanu lapsi oleks vaja vaktsineerida jmt. Hea on teada oma laste veregruppi, ka selle võiks üle küsida, kui see pole täpselt teada. Vali sobiv sihtkoht ja tempo. Rannaliival lebamine, aga ka pikad jalgsimatkad tuleb lastega reisides tagaplaanile jätta: kui tahad, et laps reisi naudiks, võta plaani veepargid, loomaaiad, teema- ja lõbustuspargid, suured mänguväljakud kaunites parkides jm. Arvesta, et lastega kulub ühest kohast teise minekuks alati rohkem aega, ära kavanda ülearu tihedat päevakava. Otsi lapsesõbralik majutus. Broneeri kindlasti majutus (vähemalt
z Siseviimistluseks LINAÕLI, VAIGUÕLI, PÕRANDAÕLI z Välisviimistluseks TÕRVAÕLID, TOONITUD ÕLID z Puitmööblile VIIMISTLUSTÕRV z Puitkatuste viimistlemiseks KATUSETÕRVAÕLI, KATUSETÕRV z Seene, sine ja hallituse vastu ECOKRUNT z Tootevalikus ka KÜMBLUSTÜNNID, TORUSAUNAD Kaubavedu üle Eesti.
Info kodulehel WWW.ECOOIL.EE või tel +372 79 64716
Pileti saad osta teatrisse ja kontserdile ka Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti. Ja kui vajad kingitust, küsi müügipunktis
Piletimaailma kinkepiletit!
paariks esimeseks ööks), vaata pakkumisi peredele ― peretuba on sageli ka soodushinnaga. Väikelastega tasub hotelli asemel kaaluda kodumajutust. Tutvusta lapsele sihtkoha toite. Kui reisisihtkoha köök perele harjumuspärasest väga oluliselt erineb, tasub enne reisi lastega paar korda sellele lähedases restoranis söömas käia või ise kodus sellist toitu teha, et näha, kuidas võõrad maitsed lapsele sobivad. Siis tead, kas peaks lapsele midagi harjumuspärast kaasa pakkima. Aja korda dokumendid. Kui koos lapsega reisib vaid üks vanem, võidakse küsida teise vanema kirjalikku nõusolekut. Kui teine vanem on surnud, pead suutma seda tõestada. Küsimused on tõenäolised ka siis, kui vanema ja lapse perekonnanimi on erinevad. Allikas: Estravel
ta paberit, pliitseid, voolimismassi, värvimis- või kleepimisraamatuid. Juba nelja-viieaastaseid saab ärgitada lugusid välja mõtlema. Lapsed, kellele on loetud palju muinasjutte, viib juba sõnapaar «elas kord» jutulainele. Kui lapsi on reisil mitu, võivad nad kellegi alustatud lugu vaheldumisi oma soovi kohaselt edasi jutustada, ühte last peavad vanemad ehk vahepeal ise edasi aitama. Abiks on ka võimalus muinasjutte kuulata. Kui kaasas on värvipliiatsid, aga joonistamisest on juba tüdinetud, võib pliiatsitega mängida äraarvamismängu: võta viis-kuus pliiatsit, lase neid pool minutit vaadata, siis käsi lastel silmad sulgeda, võta üks värv ära ja näita pliiatseid uuesti – lapsed peavad ütlema, milline värv on puudu.
Tähelepanu- ja tähemängud Tähemänge saab varieerida laste vanuse järgi. Näiteks ütleb üks mingi sõna, järgmine peab ütlema sõna, mis algab selle tähega, millega eelmine lõppes. Sõnavaliku võimalusi võib kitsendada mingi kindla teemaga, näitaks lasta nimetada ainult multifilmi- või raamatutegelaste nimesid. Ajaviiteks võib jälgida vastutulevaid autosid, et õppida tundma automartke, õppida tundma liiklusmärke, teede ääres kasvavaid puid või mängida ajamängu – lapsed peavad ära arvama, kui kaua kestab minut/kaks minutit/viis minutit. Igaüks ütleb nüüd, kui tema meelest on aeg täis. Kes pakub kõige lähemale, on võitja.
Kolmapäev, 29. juuni 2016
6 Suvepuhkus
Vida Press
Lemmiklooma reisivarustus Euroopa Liidu lemmikloomapass ja sihtkohas nõutavad dokumendid. Lemmiku tavapärane toit – arvuta välja vajalik kogus (eriti kui pole kindel, et sihtkohas on sama toitu saada). Joogi- ja sööginõu, kaasaskantav veepudel ja joogivesi. Närimis- ja treeningumaiused. Esmaabikott. Kaelarihm koos omaniku kontaktidega (registrisse kantud mikrokiip nagunii). Jalutusrihm ja traksid, vilkur. Transpordipuur, alusmatt puuri ja pesa. Köögipaberit ja niiskeid salvrätte. Mõni saunalina. Looma lemmikmänguasjad. Kotid, et lemmiku järelt koristada. Kuivšampoon, kamm, hari, küünekäärid.
Enne, kui otsustate koera reisile kaasa võtta, mõelge järele: kas see ikka pakub talle sama palju lusti kui pererahvale
Lemmikloomaga puhkusereisile Osa loomi talub halvasti palavust, osa väsib kiiresti ja tüdineb pidevast rändamisest, mõni loom ei talu kuigi hästi autosõitu, on väga kartlik või vähe sotsialiseeritud. Sageli tunneb kass või koer end paremini hoolitseva hoidja hoole all loomahotellis, kui palavalt armastatud pererahvaga laia maailma avastades.
HELI SÄRE DAVID SARGSYAN
PetCity loomakliiniku veterinaarid
Kes tahab lemmiklooma puhkusereisile kaasa võtta, peab arvestama paratamatu lisastressiga nii endale kui ka loomale – eriti kui ettevalmistused on jäänud pealiskaudseks. Läbimõeldud reisikavast ja põhjalikust eeltööst on palju abi. Esimese asjana mõtle läbi, kas sinu lemmikloom suudab reisilolekut taluda ja seda ka nautida. Kui ta on eakas või, vastupidi, väga noor, kui tal on olnud tõsisemaid terviseprobleeme või kui ta saab parasjagu ravi, oleks mõistlik kujundada reisiplaanid tema vajaduste järgi.
Eeltöö olgu põhjalik Kui kavatsed lemmiklooma puhkusereisile kaasa võtta, siis oleks hea hakata juba kuid varem täpsemaid plaane tegema. Eriti oluline on see siis, kui on
Mõni loom võib end lemmikloomahotellis või peretuttava hoole all tunda märksa mugavamalt kui reisil.
u n õ m a Saun ! l o o p igal TELKSAUNADE MÜÜK JA RENT +372506 1595 info@mobispa.eu www.mobispa.eu
kavas rännata kaugemale ja ületada riigipiire, sest igas riigis on loomadele omad nõuded. Kui reisiplaan sisaldab lennusõitu, siis tuleb arvestada, et lennukisse lubatavate lemmikloomade arv on piiratud ja kõik lennufirmad ei võtagi loomi pardale. Igas riigis on lemmikloomasõbralikke majutusasutusi ja söögikohti, mille kohta leiab infot spetsiaalsetest kataloogidest ja internetilehekülgedelt. Tingimata tuleb aga arvestada, et kaugeltki kõik teile meelepärased majutusasutused või restoranid ei pruugi teid koos neljajalgse kaaslasega sisse lasta.
Küsi nõu loomaarstilt Kui on plaanis lemmik reisile kaasa võtta, siis alustuseks võiks
külastada oma veterinaari, et veenduda, kas kõik vajalikud dokumendid ja vaktsineerimised on tehtud. Ka võiks loomale teha põhjalikuma tervisekontrolli. Välismaale sõites peab loomal olema korrektselt täidetud europass, see aga eeldab, et lemmikule on paigaldatud mikrokiip või tal on loetav tätoveering. Kindlasti tasub varakult oma loomaarstile rääkida, kuhu ja kui kauaks on plaanis sõita. Siis saab loomaarst vajadusel otseallikast üle täpsustada sihtkoha tingimused ja ohud ning anda adekvaatset infot. Lõunapoolsetesse riikidesse (Itaaliasse, Hispaaniasse jm) reisides võib olla vajalik manustada profülaktiliselt näiteks südameussi vastaseid ravimeid ning ravipreparaate babesioosi riski vähendamiseks – seda puukide levitatavat haigust esineb juba isegi Leedus. Paljud haigused on zoonoosid, mis võivad ohustada ka inimese tervist (nt leptospiroos). Kindlasti tasub aegsasti tutvuda nõuetega, mida mingi riik on seadnud sisenevatele lemmikloomadele. Euroopa Liidu riikides kehtivad üldjoontes samad reeglid, aga osa riike on kehtestanud lisanõuded. Näiteks Soome reisides tuleb enne loomakliinikust läbi astuda, et lasta veterinaaril manustada ussirohi ning kanda selle andmise aeg lemmikloomapassi: ussirohi tuleb anda vähemalt 24 tundi enne reisi ja luba piiri ületada kehtib viis päeva. Seda kontrollitakse piiril ja kui dokumendid pole korras, siis riiki ei pääse. Reisile minev lemmik peab olema mikrokiibiga märgistatud, tal peab olema ELi veterinaarpass, ta peab olema marutaudi vastu vaktsineeritud vähemalt 21 päeva enne reisi ning mõni riik (nt Norra, Suurbritannia) nõuab, et kuu aega pärast vaktsineerimist oleks verest määratud marutaudi antikehade tiiter. Veterinaarilt saab vajadusel kaasa ka arstimid, mis rahusta-
vad või aitavad sõidust tekkida võiva iivelduse vastu. On nii looduslikke vahendeid kui ka retseptiravimeid, seega – pidage nõu ja leidke koos oma lemmikule sobivaim. Veterinaar aitab kokku panna ka tõhusa esmaabikoti. Hea oleks täpsustada, millised on veterinaarse abi saamise võimalused sihtkohas – kui hakata seda infot otsima alles siis, kui abi vaja läheb, kaotate väärtuslikku aega.
Koeralegi matkasaapad? Sõltuvalt sellest, kas reisite auto või lennukiga, vajate ka vastavat reisipuuri. Lennufirmad on avaldanud oma nõuded kodulehel ja need võivad üksteisest pisut erineda. Reisipuuri põhi peaks olema vedelikukindel. Reisile eelnevatel nädalatel tuleb lemmiklooma kindlasti transpordipuuriga harjutada, et ta tunneks end selles turvaliselt. Mingil juhul ei tohi looma enne reisi ilma ettevalmistuseta lihtsalt puuri lükata ja kohe sõitmalendama minna. Autoga reisides tuleb mõelda, et reisipuuris oleks ventilatsioon.Väga oluline on aru saada, et lemmiklooma ei tohi jätta autosse ootama isegi mitte viieks minutiks: kuumal päeval tõuseb temperatuur autos kiiresti ja tagasi tulles võite halvimal juhul eest leida hinge heitnud perelemmiku. Osa riike on looma üksinda autosse jätmise eest ette näinud kopsaka trahvi, ka võite naastes eest leida purustatud aknaklaasiga auto. Matkasõpradele pakutakse spetsiaalselt koertele mõeldud seljakotte – nii saab osa varustusest jätta ka lemmiku kanda. Kui on plaanis liikuda krobelisel kivisel mägimaastikul, siis võib ka mõni koer vajada matkasaapaid, karmimas kliimas aga tuule- ja vihmakindlat jakki. Põhjaliku ettevalmistuse korral kujuneb puhkus koos lemmikloomaga vahvaks nii loomale kui ka tema perele.
Kolmapäev, 29. juuni 2016
Suvepuhkus 7 Vida Press
Suvine aiapidu hetketuju ajel Vida Press
IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Suur ja rahvarohke pidu nõuab head korraldust ja pikka ettevalmistusaega – aga miks mitte pidutseda väiksema seltskonnaga ja spontaanselt, kas või ainult seepärast, et ilm on ilus? Ilm on meie oludes ju see, mis võib rikkuda ka hoolikalt viimse kui üksikasjani läbi mõeldud ja pikalt ette valmistatud suurejoonelised pidustused, ilus suvine õhtu võib aga kõige tavalisema koosistumise muuta õdusaks aiapeoks.
Naabritest sai sõpruskond
Aiapidu omavahel tutvumiseks Kui oma pere on piisavalt suur, pole külalisi tarviski, aga alati võib panustada ka naabritele. Nende kokkukutsumine tagab mõnusa õhtu siis, kui olete sattunud elama heasse seltskonda ja saate juba niigi hästi läbi, aga võib olla ka suurepärane võimalus omavahel lähemalt tutvuda ja häid suhteid luua. Teinekord ongi vaja ainult eestvedajat, kedagi, kes otsa lahti teeks ja leiaks põhjuse kokku tulla. «Minu pere kolis aastaid tagasi nii-öelda põllu peale – uusasumisse,» räägib Marika (43). «Suurem jagu eramuid sai valmis enam-vähem ühel ajal, enamik kolis samal kevadel sisse.
omavahelisele lahedale suhtlemisele.» Hilisematel aastatel on saanud traditsiooniks samal varasuvisel nädalavahetusel kokku saada – nüüd tähistatakse selle peoga laste kooliaasta lõppu ning tehakse lähemat tutvust ka uute tulijate ja vahepeal sündinud titadega. «Aeg läheb nii uskumatult kiiresti,» ohkab Marika. «Aga mida rohkem mahub sellesse toredaid päevi, millest saavad ilusad mälestused, seda parem – ja meie kogemus näitab, et neid saab ise luua.»
Aiapeole toob iga tulija midagi suupärast kaasa.
Minul olid vanas kodus, viiekorruselises majas, head suhted peaaegu kõigi naabritega, eriti oma trepikoja rahvaga, tegime hästi palju asju koos. Sellepärast häiris mind alguses hirmsasti see, et uues kohas olid kõik võõrad, teretatigi vaid mokaotsast või mindi üldse niisama mööda.» Ettevõtliku loomuga Marika otsustas asja muuta. Suve hakul ühel esmaspäevahommikul kuulis ta ilmateatest, et nädalavahetus tuleb vihmavaba – ja viis juba kolmapäeval kõigisse oma tänava postkastidesse kut-
se: tulge külla, saame tuttavaks! «Ei mingit pikka ettevalmistust: andsin teada, et laupäeval kell kolm on kõik oodatud, igaüks mõelgu valmis oma pere tutvustus ja võtku kaasa midagi ühisele lauale,» räägib ta. «Ei olnud mingit erilist peokava, tutvumine oligi koosolemise põhisisu, aga väga vahvalt kukkus välja. Ainus, mis tegin: andsin ette küsimustiku, mille alusel siis iga pere tutvustas ennast, rääkis, kes nad on, kust pärit, kuidas omavahel kokku said, millega tegelevad. See oli üks väga tore pärastlõuna ja pani tõesti aluse
Üheskoos on peetud südatalviseid lumehangepiknikuid, käidud üksteise juures talgutel, kui kellelgi midagi suuremat teha vaja, korraldarud suviti mõni matk, reis või oma sõpruskonna telklaager kusagil mere ääres. «Sugulased on kaugel ja laiali, nendega saab kokku peamiselt juubeli ajal – aga lahedad naabrid on kohe siinsamas käepärast,» naerab Marika. «Lapsedki on kogu aeg kontrolli all – ikka hoiab keegi silma peal. Tegime Facebooki oma kogukonnalehe, seal on hea teateid jagada ja asju kokku leppida. Oleme omavahel ühtelugu selle mõnusa sõpruse ja suhtluse üle rõõmustanud ja mõelnud, kui vähe on selleks tegelikult vaja, et oma elu sisukamaks muuta – meile, näed, piisas ühest aiapeost.»
Hea põhjus aiapidu korraldada
Kuulasime maad: mis annab kirglikele peokorraldajatele põhjust sõbrad-tuttavad mõnusaks olenguks kokku kutsuda? Ehk leiate sellest väiksest valikust mõne ülevõtmist väärt mõtte. Sööme umbrohu ära. Sooja kevadise nädalavahetuse aiapidu, kuhu iga pere tuleb põneva vitamiinisalatiga aias leiduvast umbrohust. Jagatakse retsepte. Suvine supiköök. Suvisest aiakraamist vaaritatakse üheskoos suur pajatäis suppi – ja süüakse siis üheskoos ära. Pannkoogihommik. Üks ühine pühapäevahommik, kui pannkooke tehakse mitme panniga ja igal tulijal on kaasas midagi kookidele peale panemiseks. Esimeste maasikate pidu. Igaüks tuleb kohale oma maasikakoogi või -magustoiduga. Õunakoogipidu. Mõnus pärastlõuna õunahooaja algust märkivate kookidega. Hoidistepidu. Grillimise kõrvale mekitakse üksteise põnevamaid hoidiseid ja vahetatakse retsepte. Oma tänava kohvik. Kohvikupidaja tagab kohvi ja tee (või hoopis jäävee), külalised toovad kohvikõrvase. Suur suvelõpupidu. Tähistatakse laste kooliaasta algust ja saadetakse koos suvi ära. Kõik need on ennekõike perepeod ja sageli peetakse neid pärastlõunal või hommikupoolikul, mitte õhtul.
Kolmapäev, 29. juuni 2016
8 Suvepuhkus
» 15.-17. 0 7.2016 «
www.american.ee
esitleb SINCE
2001
baltimaade suurim ameerika
NIA O T S E
HAAPSALU
autode näitus, kokkutulek ja kiirendusvõistlus
LIVE
Ira Lember
Heino Pedusaar
HEA KASVATUSEGA MEES
UUT MÖÖDUNUST
Romaan
Vesteid kultuuriloost, muusikast ja muusikutest
Kõva köide 186 lehekülge
Kõva köide 630 lehekülge
Tunnustatud, edukas ja erakordselt menukas krimikirjanik Nordon Rosenberg, hea kasvatusega mees oma parimates aastates, kelle sõna jääb alati peale ja kellel on igas asjas alati õigus, istub oma vanaisa ehitatud eestiaegse maja keldris ja on võib-olla esimest korda oma elus tõelises kimbatuses. Saatus on mänginud talle kurja vingerpussi, sokutades tema teele kirjavahetuse, mida on ilma Nordoni teadmata pidanud omavahel tema mõlemad seaduslikud abikaasad. Nii algab romaani 2. osa. Mis nendest kirjadest aga kirjanduslike mõrvade kavandamisel ja lahendamisel ilmeksimatu vaistuga, kuid igapäevaelus harvanähtavalt saamatule, ent kõikide arvates siiski hea kasvatusega kirjanikuhärrale vastu vaatas, rääkimata juba sellest, kuidas asjad üldse niikaugele arenesid, siis avastamisrõõmu selle teadasaamisest ei tahaks me hea lugeja eest mitte mingi hinna eest ära võtta...
www.canopus.ee
Koguteos «Uut möödunust» sisaldab 60 avalikkusele adresseeritud rikkaliku fotomaterjaliga varustatud esseed-vestet, mis kirjutavad elavaks kogu Eesti möödunud sajandi muusikaajaloo (klaveri- ja viiulimeistrid, heliloojad, pianistid, ooperi- ja operetisolistid, koorijuhid, organistid, pedagoogid jmt). Tõeline tähtede paraad algab klaverimeister Ernst Hiisi ja helilooja Cyrillus Kreegiga ning lõpeb Arvo Pärdiga, nende vahele jäävad Gustav Ernesaks, Artur Lemba, Erika Franz, Tooni Kroon, Helmi Puur, Roman Matsov, Aleksander Arder, Jenny Siimon, Hugo Lepnurm ja paljud, paljud teised. Otsekui kirsi tordile lisavad raamatu viimased peatükid Enrico Carusost, Beniamino Giglist ja Jussi Björlingist. See raamat on sündinud Eesti Raadio kauaaegse helirežissööri Heino Pedusaare peaaegu 60 aasta jooksul salvestatud intervjuude temaatilisest avardamisest ja kirjanduslikust järeltöötlemisest. Sama nime kandis ka selle osava sõnasepa läbi paljude aastate ülimenukaks osutunud saatesari Eesti Raadios.
MUSIC
William Somerset Maugham
KUIDAS SAADA PÜHAKUKS Romaan Tõlkinud Mare Lepik
Pehme köide 282 lehekülge Inglise kirjandusklassiku William Somerset Maughami intensiivne ja värvikas noorpõlveromaan Kuidas saada pühakuks ilmus aastal 1898, kui tulevane kirjanduskorüfee oli kõigest 24-aastane. Pühak on juba 29. kirjastus Canopuse poolt eesti keeles välja antud W. S. Maughami raamat. Žanrilt võiks seda liigitada ajalooliseks seiklus- või ka armastusromaaniks, sarnanedes oma hoogsuses paljuski Alexandre Dumas' vanema romaanidele Kolm musketäri või Krahv Monte-Cristo. Tegevus toimub 15.ndal sajandil väikesteks vürstiriikideks killustatud Itaalias, kus käimas äge võimuvõitlus, kroonitud päid tõugatakse troonilt, sekka vandenõud, duellid, õukondlikud intriigid, kuramaažid..., ja kõige selle taustal tõuseb esile üks suur ja kirglik armastuslugu. Huvitav on märkida, et Maugham pidas seda romaani oma mustaks lambaks, püüdes selle kordustrükke isegi veel küpses eas igati takistada. Tema hoiakust pole kerge aru saada, sest raamat nautis juba ilmudes suurt lugejamenu ja on teinud seda jätkuvalt rohkem kui saja aasta jooksul. Niisiis, aasta 1488, iidne Forli linn Itaalias, San-Marino lähedal. Aadlisoost nooruke härrasmees Filippo Brandolini satub linna saabudes otsekui vandenõudest, kirgedest ja intriigidest kubiseva herilasepesa keskpunkti. Lugu, mis siit alguse saab, on aga enam kui mõtlemapanev...