Suvepuhkus juuni 2021 by SL Õhtuleht AS

EESTI SUVI ÜLLATAB TÄNAVU IGAL SAMMUL

Suvepuhkus ÕHTULEHE AJAKIRI

Kolmapäev, 30. juuni 2021

Seikle, otsi, avasta!

Rubriik

Kolmapäev, 30. juuni 2021

DWAYNE

EMILY

EDGAR

JACK

JESSE

Rubriik PAUL Kolmapäev, 30. juuni 2021

JOHNSON BLUNT RAMIREZ WHITEHALL PLEMONS GIAMATTI

kInodes 30. JuulIst

Persoon

Kolmapäev, 30. juuni 2021

„Olen mõistnud, et kõike ei pea saama nüüd ja kohe – tuleb anda endale aega.“ „Mul pole kunagi olnud ud kahtlust, kes minust saab,“ ütleb Marcel esti edukamaid noori tšelliste. „Küll aga olen Johannes Kits, üks Eesti ud, et ei ole mõtet paanitseda ja kiirustada praeguseks aru saanud, – kõike ei pea saama nüüd ja kohe. Tuleb võtta rahulikult, pseda, õppida nautima seda, mida teed, anda endale aega küpseda, kogu seda teekonda, mis käsil.“ IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Marceli nimi sai laiemale avalikkusele alikkusele tuntuks kaheksa aasta eest, kui ta võitiss saate Klassikatähed. Pärast seda oleksid asjad d võinud areneda nii- ja naapidi, tunnistab muusik sellele ajale tagasi vaadates. del käinud ja häid „Ma olin ju varemgi konkurssidel tulemusi saanud, aga ühegagi neist eist ei kaasnenud sellist möllu nagu oli see, mille e Klassikatähtede võit kaasa tõi. See pööras kogu elu u pea peale: järsku olin tohutu tähelepanu keskmes,, inimesed tundsid tänaval ära, lakkamatult tuli jagada gada intervjuusid, robinal sadas kontserdipakkumisi. si. Õnneks oli mul oidu anda endale õigel ajal aru, mis võib juhtuda: oht, et kogu selle keerise keskmes mes hakkab katus sõitma – et nüüd olen kuulus ja ongi tehtud – oli ju lt sellest hoiduda, täiesti olemas. Püüdsin teadlikult äest üle, kas olen aeg-ajalt küsisin isegi sõprade käest ikka veel adekvaatne.“ Saksamaale õppima minek tuli li ses mõttes väga õigel ajal, usub Marcel – see aitas as fookust paigas hoida.

Marcel. „Mu vanemad ei ole muusikud, küll aga on nad suured klassikalise muusika huvilised, käisid palju kontsertidel ja võtsid sageli ka meid, lapsi, kaasa. Kodus mängis meil kogu aeg Klassikaraadio ja ühel hetkel olin ma hakanud küsima: mis pill nüüd mängib? Aga nüüd? Tšello kõla köitis kuidagi eriliselt ja nii hakkasingi painama, et ma tahan endale ka seda pilli.“ Esialgu ema-isa sellest soovist eriti tuld ei võtnud, aga kui põnn järelejätmatult nuias ja nurus ning kõikjale tšellosid joonistas,

Väikese poisi suur soov

26-aastane Marcel on tšellot mänginud üle kahekümne aasta: õpinguid alustas as ta viieselt. Mis vägi vedas nii väikese lapse just st tšello juurde – illi olemasolustki keskmisel viiesel pole sellise pilli veel aimu? „Eks kodust see kõik ikka alguse guse sai,“ kostab

Suvepuhkus

TOIMETAJA: Ia Mihkels PROJEKTIJUHT: Kristi Kõll VÄLJAANDJA: AS Õhtuleht Kirjastus TRÜKIKODA: Kroonpress

OHTULEHT.EE

Marcel Johannes Kits mängib Francesco Ruggeri 1674. aastal Cremonas valmistatud tšellol, mille on andnud tema kasutusse Saksa fond Deutsche Stiftung Musikleben.

Persoon

Kolmapäev, 30. juuni 2021

andsid vanemad lõpuks alla. Viieaastaselt alustas poiss tšelloõpinguid Tartus, Lembi ja Reet Metsa juures, 2002. aastal astus Tallinna Muusikakeskkooli, Laine Leichteri tšelloklassi. „Laine Leichter, kes paari aasta eest meie hulgast lahkus, oli täiesti fenomenaalne õpetaja, talle olen ma elu lõpuni tänulik,“ ütleb Marcel. „Ta oli siis juba üle kaheksakümne, aga uskumatult vitaalne. Tema ei väsinud mitte kunagi, jaksas aina oma õpilasi innustada ja nendega konkurssidel käia. Ta oli küll ammu öelnud, et uusi õpilasi enam ei võta, aga ikkagi võttis, mina olingi tal viimane. Gümnaasiumi jõudes jätkasin Mart Laasi tšelloklassis.“

Sunniga kaugele ei jõua

Lapsi, kes suure hurraaga pilliõpinguid alustavad, on palju. Kui aga asjad sinnamaale jõuavad, et samal ajal, kui kõik eakaaslased õues lustivad, peab tulevane pillivirtuoos aina harjutama-harjutama-harjutama, kipub nii mõnelgi huvi raugema. Mida peaksid siis vanemad tegema? „Eks see olegi keeruline, sest harjutamata ei saa kuidagi, aga see võib sageli tõepoolest olla üsna tüütu töö,“ tõdeb Marcel. „Minu ja mu kak-

sikõe Katariina Mariaga, kes mängib viiulit, läks nii, et vanemad otsustasid jätta meid koduõppele. Hommikuti harjutasime, kuskil vahepeal tegime ära oma koolitööd ja pärast oli aega teiste lastega ringi traageldada. Esimesed viis aastat käisime koolis ainult muusikatundides, tšellotunnid olid õpetaja kodus. Nii saime asjad üsna hästi klappima.“ Harjutamise asjus jäid poisile varakult meelde õe viiuliõpetaja sõnad: harjutada tuleb 1. klassis tund aega päevas, 2. klassis kaks tundi, 3. kolm ja nii edasi: „Ma püüdsin siis ka sel järjel püsida – sest ma tahtsin. Huvi ja soov peab kindlasti lapsel endal olema. Kui ema-isa sundimisega liiale lähevad, võib pillihuvi üldse ära tappa, aga ainult lapse peale kõike ka jätta ei saa. Tuleb leida võimalusi teda utsitada ja motiveerida. Meid võeti hästi palju kontsertidele kaasa ja kui näed oma silmaga, kuhu võid välja jõuda, mõjub see väga innustavalt.“ Keerulisi hetki võib aga ette tulla ka suurima pillihuvilise teel. Oli Marcelilgi umbes 13–14aastasena üks põgus periood, kus kindel tulevikuvisioon pisut kõikus ja asjad oleksid ehk võinud teise suuna võtta. „Ma olin siis üsna tõsiselt arvutimängude kütkeis ja mõtteid käis teismelise peast läbi mitmesuguseid. Siis aga läksin Šveitsi laagrisse, kus oli koos poolsada minueaKaupo Kikkas list noort muusikut – ja seal lõi järsku

väga klaariks, mida ma tahan ja mida selleks teen. Rohkem pole sellega muret olnud.“

Kaupo Kikkas

Aeg plaa plaane pidada

Marceli õpingud Saksamaal peaksid järgmisel Marcel suvel ühe ühele poole saama. Ise ütleb ta, et selles mõttes on praegu natuke nagu selline aeg, kus kõik on võimali võimalik, aga miski pole kindel. „Minu eesmärk e on alati olnud saada solistiks, esineda maailma m lavadel. Olen selle nimel teinud tööd sisuli sisuliselt kogu oma teadliku elu, eks paari lähema aas aastaga peaks näha olema, mis vilju see kandma ha hakkab. Ma tahan palju. Tahan siduda oma elu Eestig Eestiga, aga samas ei taha ühte mulli kinni jääda. Selleks, Sell et solistina kohapealsest kontserttegevusest ära elada, on Eesti lihtsalt liiga väike. tegevuses Kord-kaks aastas solistina lavale pääseda – seda on vähe,“ arutleb tšellist. „Kontserte naudin ma väga, kusju kusjuures täiesti erinevaid. Näiteks mängisin oktoobris ERSOga Šostakovitši tšellokontserti. Suure orkestri orke ees on esinemine suurejoonelisem, pingelisem, tajud vastutust ja seda, et ootused sulle pingelisem on väga suured, su samas on hea orkester, hea dirigent, kodu kodune suur saal – seda tunnet, mis seal tekib, on raske ra sõnadesse panna. Mingis mõttes on see nagu unistuse täitumine, mis samas tekitab justkui jär järgmise unistuse. See on võimas emotsioon, mis suurel laval orkestri ees haarab. Teisalt: juunis and andsime elukaaslase Silvia Ilvesega kontserdi Laits Laitse Graniitvillas. Olime kontserdiaja varem paika pann pannud ja taipasime alles hiljem, et see sattus halvale aja ajale – koolide lõpetamised, inimestel palju muid tegemisi. tege Läkski nii, et publikut polnud just palju. Aga kontsert kukkus välja erakordselt meeldejääv, seal sea tekkis mõnusalt pingevaba ja spontaansust täis õhkkond, õ oli palju mängulist musitseerimisrõõmu – väga nauditav elamus.“

Tuleb õp õppida puhkama

Seda e et paneks kevadel pilli nurka ja pühiks tolmu selle sellelt alles sügisel, ei saa muusik endale lubada. „Aga samas – puhata tuleb,“ on Marcel selgeks saanu saanud. „Üle-eelmisel aastal suutsin konkursiks valmistudes valmis vaid neli-viis päeva ennast pillist eemal hoid hoida. Seda on vähe, aastas peaks olema vähemalt pa paar täiesti pillivaba nädalat, sest üle pingutada on lihtne, tšello on juba füüsiliselt raske pill. Olen minagi minag randmepõletikku põdenud, õnneks sattusin hea a arsti juurde.“ Tänavune suvi kipub taas minema konkursiks Tänavu valmistudes: Marcel on saanud kutse osaleda Genfi valmistude tšellokonkursil – 259 kandidaadi seast valiti ta 37 tšellokonk hulka. „Töö „Tööd teha tuleb muidugi,“ ütleb tšellist. „On, mille nimel nime pingutada, sest kui sel konkursil peaks minema väga v hästi, tähendaks see, et oodata on esinemiskutseid, kontserte, ehk lepingut agentuuesinemisk riga – kann kanna kinnitamiseks muusikamaailmas oleks see väga o oluline. Aga olen ise nüüd pisut vanem ja natuke tar targem ning püüan täiesti teadlikult võtta aega ka pu puhkamiseks.“ Kui puh puhkuse saab veeta Eestis, eelistaks Marcel võtta auto, auto valida koha ja minna. „Eelmisel aastal käisime S Saaremaal, ööbisime tuulikus – väga mõnus oli! Saared üldse meeldivad mulle, seal on midagi seletamatult sel erilist ja hästi lahedat: teistsugune tem tempo, palju vaikust ja rahu. Loodus tõmbab

Marcel Johannes Kits z Sündinud 2. mail 1995 z 2002–2014 – Tallinna Muusikakeskkool z 2014–2018 – Trossingeni muusikakõrgkool z 2018–2019 – Berliini Kunstiülikooli bakalaureusekraad z Alates 2019 – Berliini Kunstiülikooli magistriõpe z 2013 – telekonkursi „Klassikatähed“ võitja z 2015 – Eesti keelpillimängijate konkursi ainuke 1. koht z 2018 – Enescu nimelise konkursi 1. koht z 2019 – ARD nimelise konkursi poolfinalist z Aasta interpreet 2018 (Eesti Interpreetide Liidu preemia) z Eesti Kultuurkapitali „Ela ja sära“ stipendiaat 2019 z Klaveritrio Trio ‘95 liige z Keelpillikvarteti M4GNET liige z Soleerinud ERSO, Peterburi sümfooniaorkestri, Jeruusalemma sümfooniaorkestri, Moskva kammerorkestri, Müncheni kammerorkestri, Tallinna kammerorkestri, Kymi Sinfonietta, George Enescu Filharmoonia orkestri jpt orkestrite ees. z Esinenud Berliini Filharmoonias, Hamburgi Elbphllharmonie’s, Peterburi Filharmoonias, Moskva konservatooriumis, Tel Avivi ooperimajas jm. z Külaliskontsertmeister Baieri Raadio Sümfooniaorkestris. Koduleht: www.marcelkits.com mind alati, linnapuhkusele eelistaksin raudselt metsa või mereranda. Väga meeldib mulle telkida, see oleks puhkuse ajal kindel valik tüüpilise hotellitoa ees. Või siis mõni põnev majutuskoht.“ Telkimisvaimustus on ilmselt pärit lapsepõlvest, siis käidi perega seiklemas nii mööda Eestit kui ka Euroopas. „Selliseid mälupilte, et ärkad, teed telgiukse lahti ja vastu vaatavad Šveitsi mäed või päikeses sillerdav merevesi mõnes kodurannas – neid on mul lapsepõlvest hästi palju. Eks need ongi ka täiskasvanuea puhkuse-eelistused paika pannud.“

Suveteater

Kolmapäev, 30. juuni 2021

„Õhtulehe esikülg oli kui viimane näpuviibutus, et nüüd on aeg „Liblikas“ lavale tuua.“ Oli 11. mai, kui Õhtulehe esikaas lavastaja Üllar Saaremäed rabas. Sealt vaatas talle vastu tantsijanna Erika Tetzky, Lääne-Virumaa tüdruk. „See esikülg oli kui viimane näpuviibutus, et nüüd on aeg „Liblikas“ lavale tuua,“ muheleb Üllar, kel tantsijanna lugu töölaua nurgal oma aega ootas. „Selline hetk, et saan ajaleheloost inspiratsiooni, oli tõesti esmakordne. See on täitsa uhke lugu.“ AIGI VIIRA aigi.viira@ohtuleht.ee

Virumaal Kadrina kihelkonnas Arbavere veski möldri tütrena sündinud Erika kohta ütleb samas kandis elav Üllar, et ta on sama hästi kui naabriplika. Sestap maikuine mustvalge esikaas sedavõrd mõjuski. „Mõtlesin, et kurat võtaks, kaua siis veel oodata,“ sündis lavastaja peas julge plaan. „Mind see lehelugu tõepoolest käivitas. Maani kummardus nii loo autorile kui ka Õhtulehele.“

Tantsijaks aja kiuste

See Arbavere tüdruk, kellest Andrus Kivirähki teatriromaan „Liblikas“ pajatab ning kes lavastaja Saaremäe südame on pekslema pannud, esines juba kooliajal soolotantsijana. Ent sel ajal ei saanud kusagil Eestis, isegi mitte Tallinnas tantsijaks õppida. Kui, siis teatris. Appi sööstis selle aja lavatäht Theodor Altermann, kes lubas äsja koolipingist tulnud Erikal osaleda näitekursustel, mida vedas Karl Jungholz. 1911. aastal liitus

neiu Estonia teatri trupiga. Kahjuks sai tantsuga üles astuda üksnes operettides, kus ta koos August Michelsoniga tantsiski. Neist kahest sai esimene tantsijapaar, kelle soolotantsud leidsid tähelepanu ja tunnustust. Justkui tantsiskledes sai neist ka abielupaar. Eesti teatri tragöödianäitlejanna Liina Reiman oli paarist vaimustuses. Ta kirjeldab neid oma memuaarides: „Nad olid nii ühte moodi, väikesed ja tõmmud, nagu oleksid nad pärit kuskilt lõunast, Hispaaniast või Itaaliast. Neist saigi abielupaar. Nad olid esitantsijad operetis ja ooperis. Mõlemad ilusad ja graatsilised, Erika Tetzky eriti veetlev ja armas.“ Õnnetuseks murdis kole haigus noore tantsijanna tõvevoodisse, kust ta enam ei tõusnud. Erika suri 24aastasena.

Lavastajal jagus jonni

„Lavalugu oli ooteasendis, oli vaja viimast liblika tiivalööki, mis muudab maailma,“ tunnistab Üllar, kes jalamaid tegutsema asus. Läbi ime õnnestus tal ära rääkida näitlejadki – hoolimata sellest, et neil kõigil käed-jalad suviti tööd täis. „Kui näitlejatega rääkisin, jutustasin Erika loo ikka ette ära,“ meenutab Üllar. „Inimesed olid ka „Liblikat“ lugenud, teda ikka teati. Teatrihuvilistele on see raamat kätte sattunud, seda enam, et see on meie oma n hve tin A teatri romaan – mõnusa Mar müstikaga se-

gatud.“ Tõsi, näitlejad küsisid imestunult, kas tõesti Üllar usub, et lavastus napi aja kiuste ka valmis saab. Üllar uskus: „Ma ei jätnud jonni!“ „Ega inimesed väga palju Tetzkyt tea, sest ta läks nii noorelt,“ tõdeb Üllar, kelle lavastus Erika lühikese ja särava elu publikuni toob. „Eks teisi, kes ses loos lavale ilmuvad – Altermann, Pinna ja Villmer –, teavad inimesed palju paremini. Nii see Erika Tetzkyga on, et tema püsib teiste varjus. Aga kui me ise ei tee oma suurtest suuri, kes siis veel teeb? Loodame, et niimoodi läheb.“ >>> Järgneb LK 8

Rubriik

Kolmapäev, 30. juuni 2021

Suveteater

Kolmapäev, 30. juuni 2021

<<< Algus LK 6

Liblikalend Loobu kuivatis Andrus Kivirähki näidend „Liblikas“ põhineb autori samanimelisel romaanil, mis räägib Eesti teatrielust 20. sajandi algul ja rahvusteatri Estonia sünnist. Teose üheks keskseks tegelaseks on Kadrina kihelkonnas Loobu jõe kaldal Arbavere külas sündinud näitleja ja tantsija Erika Tetzky (pildil), kes tegi tähelennu teatritaevasse, kuid see katkes ta varase surma tõttu. Kivirähki „Liblikas“ on ühtaegu kurb ja naljakas ning ülistab kunsti ja teatrit, näidates, et just nende kaudu saab ületada surma. Lea Tormis: „Üks aeg saab ümber, asjaarmastajate, Suurte Diletantide ja ebakindlalt boheemliku, kuid ehtsa mängurõõmu aeg. Alustajate aeg. Tões ja vaimus, nagu tookord kombeks, mängu ja luiskamisega pooleks. Natuke nostalgiat lisaks.“ Doris Kareva: „Tegu on puhta, rõhutan: puhta vaimustava blufiga, haarava teosega, mis ehk ei asenda teatriajalugu, aga ületab, ülendab selle.“ Lavastaja on Üllar Saaremäe, kunstnik Ketlin Kütt, valguskujundaja Priidu Adlas, muusikaline kujundaja Elmar Sats. Osades: Ülle Lichtfeltd, Doris Tislar, Sulev Teppart, Johan Elm, Üllar Saaremäe, Tarvo Krall, Indrek Saar ja Erik Ruus. Lavastust mängitakse 11.–22. augustini Loobu mõisa kõrval asuvas Loodi kuivatis Lääne-Virumaal.

Parikas / Eesti teatri- ja muusikamuuseum

Suveteater

Suvelavastusi Prangli rahvamaja

Kolmapäev, 30. juuni 2021

Teater Kilk

„Mis sa ilma paadita teed?“

„Agulihärrad“

MIS: Aksi saare ajalool põhinev muusikaline jutustus äratab ajaloo hõlmast möödunud aegade saarekultuuri. Etendus kulgeb tujuküllases muusikalises võtmes ja kõike toimuvat nähakse ühe värvikama Aksi elaniku – muusiku, helilooja, ajakirjaniku, fotograafi ja pärimuskoguja – August Luusmanni pilgu läbi. Näidendi aluseks on Rannarahva muuseumis talletatud materjalid. KES: Osades: Raivo Mets, Kelli Uustani, Kasper Silla, ansambel Robirohi jpt. Lavastaja Külli Talmar-Kuiv, muusikaseaded Andrus Kalvet, tantsuseaded Maido Saar. KUS JA MILLAL: 26. juunist 5. augustini Prangli rahvamajas.

MIS: Lustakas kontsertetendus, mille autorid on saanud inspiratsiooni 1930. aastatest, kui Eesti vabariigi pealinnas oli piir teatri ja restorani vahel üpriski hägune, sest pärast õhtuse etenduse lõppu läks nii mõnigi armastatud näitleja populaarsesse lokaali, et lõbustada seal oma austajaid kõikvõimalike laulu-, tantsu- ja naljanumbritega. Ka andekaid ooperija operetitähti sai rahvahulkade ees kõikvõimalikke pila- ja pilkelaule esitamas näha. Agulihärrad kannavad ette laule, mida sel ajal esitasid näiteks Aleksander Arder, Benno Hansen, Paul Mets, Agu Lüüdik, Riina Reinik, Aarne Viisimaa, Ants Eskola, Kivilombi Ints ja teised. KES: Laval Argo Aadli ja Indrek Ojari. Dramaturg ja lavastaja Diana Leesalu, laulude arranžeerija Jaak Jürisson. KUS JA MILLAL: 9. juulist 5. augustini eri mängupaigus.

Alatskivi loss „Kui seda metsa ees ei oleks“

MIS: Näidend on inspireeritud Juri Nagibini, Henri Troyati ja Pjotr Tšaikovski loomingust. Paruness von Meck ootab parasjagu kirja suurelt heliloojalt Tšaikovskilt, kui tema mõisa saabub kaupmees Žgutov, kes tahaks osta parunessi metsa – aga paruness ei saa ometi laskuda labasesse äritehingusse, kui kohe-kohe on saabumas kiri suurelt heliloojalt endalt. Päevast saab õhtu, õhtust hommik ja hommikust nädal, aga mida ei tule, on kiri. Kaupmehe ja parunessi kohtumistesse sekkub parunessi poeg Volodja, kes muutub omamoodi sillaks Tšaikovski kirja ja metsamüügi vahel. Pisut tšehhovlikus armastusloos leidub koomikat, suuri tundeid, inimlikku igatsust, traagilist valu ja muidugi hästi palju muusikat. KES: Autor Urmas Lennuk, lavastaja Eili Neuhaus, kunstnik Irina Marjapuu. Osades Ülle Lichtfeldt, Eduard Salmistu, Madis Mäeorg, Margareth Villers. KUS JA MILLAL: 16.–25. juulini Alatskivi lossis.

Rehe küün „Lootuskiir pimeduses“

MIS: Tormisel varahommikul kogunevad Gravesendi Hõbedase Vanadekodu teise korruse puhketuppa viis vanadaami, kes ootavad päästemeeskonda – möllav torm on paisutanud akende all voolava jõe vee ohtlikult kõrgele. Saabubki päästeingel: vabatahtlik abistaja Hope, kes peaks toimetama viimased elanikud evakuatsioonibussi. Buss aga ei saabu – vesi on sulgenud kõik ligipääsud. Nii jäävad viis vanadaami ja üks noor naine, kes ujudagi ei oska, tormist ja veetõusust ohustatud hoonesse ootama oma saatust. KES: Lavastaja: Vilja Nyholm-Palm. Osades Ene Järvis, Kersti Kreismann, Ülle Kaljuste või Mari Lill, Elle Kull, Ines Aru, Sandra Ashilevi, Viktor Leševitš. KUS JA MILLAL: 19. juulist 2. augustini Rehe küünis Üksnurme külas Saku vallas.

On aeg...

Head lapsed, need kasvavad wifita! puhkaeestis.ee/suvi

Rubriik

Kolmapäev, 30. juuni 2021

Kukk ja Kukerpillid – kes neid võiks lahuta... Kukk, kui uue päeva ja valguse kuulutaja kirikutornis annab nüüd märku, et on aeg avastada Eestimaa kauneid pühakodasid ja saada osa ajaloolisest kontsertsarjast.

kukega kirikutes

Piletid

04.07 kell 16 Räpina Miikaeli kirik 05.07 kell 20 Torma Maarja kirik 06.07 kell 20 Kose Püha Nikolause kirik 07.07 kell 20 Türi Püha Martini kirik 08.07 kell 20 Põltsamaa Püha Nikolause kirik 09.07 kell 20 Noarootsi Püha Katariina kirik 10.07 kell 16 Rõngu Mihkli kirik 11.07 kell 16 Viljandi Pauluse kirik

31.07 kell 17 Käsmus

GEORG OTS 100

Georg Otsa poolt lauldud laulud ei aegu vist kunagi, ta suutis laulda need nii eestlaste, venelaste, kui soomlaste südametesse. Ikka on hea neid laule uuesti kuulata. Käsmus esitavad neid laule Mart Sander, Elina Nechayeva, Marko Matvere ja Voldemar Kuslap. Lauljaid saadab ansambel koosseisus: Eero Sommer – klaver, Tõnu Raadik – viiul, Henn Rebane – akordion, Kusti Lemba – kitarr, Kaarel Liiv – basskitarr ja Toomas Rull – löökriistad.

1.08 kell 17 Käsmus

Suur meenutuskontsert Jaak Joala 70

„SUVEÖÖ LUMMUSES”

Kauni Käsmu lahe kaldal toimuval Jaak Joala 70 meenutuskontserdil tulevad esitusele maestro parimad lood läbi aegade uute generatsioonide Eesti lauljate esituses. Laval on solistidena Koit Toome, Stefan, Märt Avandi, Eda-Ines Etti, Eleryn Tiit ja Janika Sillamaa. Kontserdi kunstiline juht on Tomi Rahula.

VIRU FOLK 2021 ႈနဗႊန ɍ ႄႂႄႃ ျ $ ႈနဗႊန ɍ ႄႂႄႃ ျ $ I AAST · VIRU FOLK

K 2021 · SLAVI AAST · VIRU FOLK

021 · S

AV · SL 2021

IRU FOL

AVI A LAVI A AST · VIRU FOLK 2021 · SL

· AST

IV RU F OLK 2 021 · SL AV

I AA ST · V

ª ªªန ¨ ¡¦ န

Viru Folk on põhjamaise muusika koguperefestivalina publikule elamusi pakkunud juba kuraditosin aastat. Imekaunis Käsmu kaptenikülas pakuvad seekord 6.–8. augustil muusikaelamusi paljud eesti, vene, valgevene ja ukraina muusikud, sealhulgas: Go_A UA, AveNue, Aleksandr Ivaškevitš, Svjata Vatra, Shaika Balalaika FI, Tuulelõõtsutajad, Lõõtsavägilased, Jäääär Feat Stanislav Bulganin, Tintura & Arno Tamm, Polina Tšerkassova jpt.

KUKERPILLID PAIDE KIRIKUS N 12.08

kell 19:00

Juba 50-ndat aastaringi eesti rahvast oma muusikaga rõõmustavad Kukerpillid on tänavu kirikulainel. Juulikuise nädalase kirikutuuri jätkuna ollakse 12. augustil taas kirikus, seekord Paides. Tõsi, Paide kiriku tornis kukke pole, nii nagu kõigil juulikuistel kirikutel, kuid see annabki Kukerpillidele võimaluse rääkida ja laulda seekord vabamalt, ilma kuke valvsa järelevalveta.

Reklaam

Kolmapäev, 30. juuni 2021

VALGETE ÖÖDE KLASSIKA Vürtsita suvepuhkust Eesti parimate interpreetidega! Marcel Johannes Kits, Sten Heinoja, Heili Rosin, Indrek Leivategija, Ralf Taal, Pipilota Neostus, Talvi Hunt ja mitmed teised esitavad juulikuu vältel Eestimaa eri paikades kaunist muusikat. Kontserdid Türi kultuurikeskuses, Kuremaa lossis, Kärdla kirikus, Tallinnas Teaduste Akadeemia saalis ning mitmel pool mujal. Vaata lisa www.interpreet.ee

Rakvere Teater

„KÕIKE HEAD, VANA TORISEJA” Lisainfo ja piletid rakvereteater.ee Rakvere Teater

„LIHTSALT, RÕÕMUKS” Lisainfo ja piletid rakvereteater.ee Rakvere Teater

„TAVALINE IME” Lisainfo ja piletid rakvereteater.ee 26.06–11.07

XXIX RAPLA KIRIKUMUUSIKA FESTIVAL Lähem info www.raplafestival.ee

11.–18.07.2021

PÄRNU MUUSIKAFESTIVAL

Festival toimub tänavu nii suvepealinnas kohapeal kui ka Pärnu Muusikafestivali TV vahendusel. XI festivalisuvi toob kodupubliku ette taaskord Paavo Järvi ja Eesti Festivaliorkestri koos nimekate solistidega nagu Lars Vogt, Joshua Bell, Emmanuel Pahud. Festivali avakontserdil astub üles Sinfonietta Riga ja Triin Ruubel. Vaata kontserte ka parnumusicfestival.tv

Toriseja Esko Rakvere Teatri lavastusest „Kõike head, vana toriseja” võtab augustikuus ette ringreisi läbi Eestimaa, et rääkida, mis mõtteis – mis teeb meele rõõmsaks ja mis paneb imestades kukalt kratsima. Eili Neuhausi lavastuse peategelane Esko on oma olemuse ja mõtetega nii tuttav, nagu võikski ta olla minu või sinu naabrimees. Me kõik tunneme mõnda torisejat. Ta teab alati, mis ja kuidas on õige. Plastmass on halb ja kartulid on head. Esko elu on lihtne ja kõik on paigas. Aga kui Helsingist saabub külla tänapäevaste eluvaadetega poeg oma pruudiga, lööb kõik, mis kindel, siiski kuidagi kõikuma. Tuomas Kyrö romaani on dramatiseerinud Urmas Lennuk. Elujaatav, südamlik ja muhe lavastus jõuab augustikuus Vändrasse, Arukülla, Põlvasse, Avinurme ja Märjamaale. Osades Tarvo Sõmer, Tiina Mälberg, Liisa Aibel ja Elar Vahter.

Sumedad suveõhtud käivad kokku mõnusa muusika, lõõgastunud oleku ja hea seltskonnaga. Rakvere Teatri kontsertlavastus „Lihtsalt, rõõmuks” on sündinud tegijate soovist pakkuda publikule üht üdini rõõmsat ja mõnusat õhtut. Selleks on kontsertlavastuses esitamiseks välja valitud oma lemmiklood, nii Eesti estraadiklassikast, poplugudest kui ka maailmaparemikust. Kuid laulude ümber on ka lugu – viiest mehest ja ühest naisest, kes kohtuvad pargipingil. See on lavastus sellest, mis liigutab inimest kurbuses ja rõõmus, üksinduses ja armastuses. Lavastuse idee ja teostuse taga on Toomas Suuman, Silja Miks, Margus Grosnõi, Madis Mäeorg, Imre Õunapuu, Vootele Ruusmaa (külalisena) ja Teno Kongi (külalisena). Rõõmulauludega tervitatakse augustikuus Karepa, Haapsalu, Orissaare, Kuressaare, Kolgaküla, Pärnu ja Elva rahvast.

Augusti lõpust löövad Rakvere Teatri suures saalis kired lõkkele – armastust, kirge ja muusikat ühendab Jevgeni Švartsi „Tavaline ime”, mille peaosades säravad Saara Pius ja Ott Lepland (külalisena). Lavastaja Eili Neuhausi sõnul on see muusikaline armastuslugu inimeseks olemise imelisest kergusest ja imekspandavast raskusest. Inimesed armuvad – see on nii tavaline. Lähevad tülli – selles pole midagi iseäralikku. Mõned peaaegu et surevad armastuse kätte – täiesti tavaline. Aga vahel harva, kuid siiski mõnikord saavutab tunnete jõud sellise täiuse, et tavaline armastus võib korda saata imesid. See on niihästi tavaline kui ka ebatavaline. Teistes osades Margus Grosnõi, Ülle Lichtfeldt, Eduard Salmistu ja Toomas Suuman. Helilooja ja muusikaline kujundaja Hando Põldmäe. Etendused Rakvere Teatris alates 27. augustist.

Algamas on pika traditsiooniga festival 26.06–11.07 toimub Rapla maakonnas 29ndat korda Rapla Kirikumuusika Festival, mis algab 26.06 kell 12 Muusikalise Perepäevaga Rapla keskväljakul, kus jagub tegevusi nii väikestele kui suurtele. Kell 18 on kohtumine festivali patrooni Urmas Viilmaga kirikuaias ning kell 19 toimub Rapla Maarja-Magdaleena kirikus festivali avakontsert. Tallinna Kammerkoor ja Estonia Seltsi Segakoor esitavad dirigent Heli Jürgensoni juhatusel Faure Reekviemi, solistideks on Maria Listra (sopran) ja Atlan Karp (bariton) ning orelil saadab Kadri Toomoja. Festival jõuab oma kontsertidega Märjamaa, Vahastu, Vigala, Hageri, Velise, Järvakandi ja Käru kirikutesse. Lõppkontsert „Inspireerituna gospelist“ toimub 11. juulil Rapla kirikus, kus esinevad Soﬁa Rubina ja Uku Suviste. Kõik kontserdid algavad kell 7 õhtul. Ilusaid muusikaelamusi!

Laupäeval, 3. juulil 2021 Rubriik Põltsamaa Lossihoovis

Kolmapäev, 30. juuni 2021

Põltsamaa puhkpilliorkestri hommikutervitus linnas

10.00 - 16.00 Käsitöölaat

XXVI PÕLTSAMAA LOSSIPÄEV

Teadusteater • Käsitöötoad Kultuuriprogramm

Untsakad

Georg Jüriado

Marju Länik

10.00 Lossipäeva jooks Start kultuurikeskuse ees

Lastealal

Piirangud leevenevad ja kultuurielu elavneb taas, kontsertide-festivalide, teatrietenduste ja spordivõistluste pileteid saab osta nii kodu- kui ka välismaal korraldatavatele üritustele. Mida pileteid ostes jälgida, selgitab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse jurist Heldin Malmet. IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Batuudid • Sõidab rong Ajulabor • Vibulaskmine Näomaalingud • Ponisõit

Päevajuhid Mafalda ja Loreida • Päevapilet 5 € • Alla 3 aastased lapsed tasuta

Jaagup Tuisk

Kurjad Plaanid

• Pilet eelmüügist 10 € • kohapeal 15 € • Alla 10 aastased lapsed tasuta info: kultuurikeskus.eu, FB

Paus on olnud pikk ja kultuurinälg suur: ahvatlevate kontsertidefestivalide piletid müüakse ametlikel müügilehtedel kiiresti läbi. Seetõttu otsitakse ja ostetakse pileteid järjest enam internetist, kus korraldajate ja ametlike edasimüüjate kõrval pakuvad pääsmeid ka platvormid ja nii-öelda järelturumüüjad. Kui pilet ostetakse otse ürituse korraldajalt või ametlikult vahendajalt, on selle ehtsus tagatud, eraisikust edasimüüjailt või eri platvormide vahendusel soetatud pilet võib aga kaasa tuua probleeme. Kuidas neid ennetada?

Kas tarbijakaitsereeglid kehtivad?

Näiteks ei kehti need juhul, kui tegu on kahe eraisiku vahelise tehinguga – arusaamatuste korral ei saa tarbijakaitseasutustelt abi küsida.

20.00 Rahvapidu

Meie Mees

Head nõu kultuurinäljas piletiostjaile Kasutades piletite ostuks vahendusplatvorme, tuleb hoolikalt läbi lugeda müügikeskkonna üldtingimused. Teatud juhtudel pakub platvorm, millel tehingu teostad, ka eraisikute vaheliste tehingute korral lisakaitset, näiteks kantakse piletiraha deposiitarvele ja müüa saab raha siis, kui ostjal on pilet käes. Mõni pileteid vahendav ettevõte, näiteks Suurbritannias registreeritud Ticketmaster (Ticketmaster UK Limited) on piletite järelturumüügi turvalisemaks muutmiseks loonud eraldi programmi. Fan-toFan müügisüsteemiga saab pileti turvaliselt edasi müüa sama kaupleja platvormil, kellelt esialgu pilet osteti.

Kas pilet on nimeline?

Järelturult piletit soetades on vaja kontrollida, kas pilet on väljastatud konkreetse isiku

Rubriik

Kolmapäev, 30. juuni 2021

Mis on pileti lõplik hind?

Veebileheküljel kuvatud pileti hinnale võivad lisanduvad muud tasud: teenustasu (service charge), broneerimistasu (reservation fee), pileti turvalise edastamise tasu (secure ticket delivery). Sageli pole ostu sooritamise käigus lisatasude suurust määratletud, need on välja toodud väikeses kirjas ja kõige viimases ostuetapis. Mitmed piletite järelturuplatvormid, nt Hollandis registreeritud Ticketswap, on piiranud piletitelt liigkasu teenimise võimalust sellega, et edasimüüja saab pileti esialgsele ostuhinnale lisada kuni 20%. Odavamalt müümisele piire seatud pole.

Kas ostan originaalpileti?

Garantiid pole, aga kahtluse korral küsi enne maksmist edasimüüjalt pileti seerianumber ning võta selle kehtivuse kontrollimiseks ühendust pileti väljastanud ettevõtte või ürituse korraldajaga. Võltsitud pileti eest ei saa näiteks kontserdi ärajäämisel raha tagasi küsida. Kahtlustav tasub olla, kui mõni portaal müüb pileteid enne korraldaja välja öeldud müügialguse kuupäeva ja kellaaega.

Raha maksin, piletit ei saanud

See, et piletit lihtsalt ei edastata, on järelturul kõige sagedasem pettus. Ei maksa uskuda müüjat, kes

väidab istekoha- ja/või sektoripõhist piletit müües, et kohatähis selgub vahetult enne üritust ja lubab pileti edastada nt 48 tundi enne algust. Välisriigis toimuva ürituse korral võib selline pettus põhjustada palju ebameeldivusi, sest enamasti on inimene teinud juba lisakulutusi, näiteks maksnud lennupiletite või majutuse eest. Järelturult piletit soetades peab ostja selle kohe pärast maksmist enda valdusse saama. Kui sellega on probleeme, võta müüjaga ühendust kindlasti ka kirjalikult. Kui tasusid krediitkaardiga, saad abi saamiseks pöörduda kaardi väljastanud panga poole. Kui kaupleja on Euroopa Liidus registreeritud, saad abi paluda TTJA Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuselt Eestis.

Milline on müüja taust?

Kaupleja tausta kontrollida pole kuigi keeruline ja seda tasub igal juhul teha. Tihti piisab lihtsast internetiotsingust, et uurida teiste kogemusi. Mõnes riigis toimib ka veebilehekülg, kus on välja toodud sulidest piletimüüjate must nimekiri: nt Belgia veebilehekülg http://www. ilovemyticket.com/nl/black-list/. Kuigi see on vaid hollandi ja prantsuse keeles, saab musta nimekirja lisatud piletivahendajaist kiiresti ülevaate.

Kas tegu võib olla hangeldajaga?

Hangeldaja (scalper) on enamasti eraisik, kes ostab kultuuri- ja spordiürituste pileteid hulgi ja müüb neid edasi märksa kallimalt. Temaga tehtud tehingule ei kohaldu tarbijaõigus – kui tekib probleeme, ei saa tarbijakaitsjad piletiostjat abistada.

Pilet on, üritust pole Kui korraldaja lükkab ürituse edasi kindlale kuupäevale, kehtib olemasolev pilet tavaliselt ka uuel ajal. Hollandis näiteks peab ürituse uus aeg olema kõige rohkem 13 kuu jooksul esialgsest kuupäevast. Loodud on süsteem Save Your Ticket, Enjoy Later, mille kaudu saab korraldajat teavitada, kui piletiraha tagasi ei soovita ja ollakse nõus ootama uut kuupäeva.

Pixabay

nimele. Paljud rahvusvaheliste ürituste korraldajad on loonud süsteemi, kus ürituse alale pääsemiseks on vaja tõendada, et pilet on ostetud just selle inimese nimele – sageli on selleks vaja koos piletiga esitada isikut tõendav dokument. Kui nimi piletil ja dokumendil ei klapi, võivad korraldajad külastaja ukse taha jätta. Kontrolli alati ürituse korraldaja veebilehelt, kas piletid on personaliseeritud. Nimelisi pileteid ei saa ka ise järelturul müüa.

Juubilar

Kolmapäev, 30. juuni 2021

JÄÄÄÄR – midagi hingele Juulis-augustis tuuritab 30aastane Jäääär juubelikontsertidega mööda Eestit. Tõenäoliselt satub publiku sekka neidki, kes bändist oluliselt nooremad ja neist suurt midagi ei tea. Seepärast sätime siia ritta põgusad infokillud, mida jagas bändi kitarrist ja laulja Tõnu Timm ehk Tõun. IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

SÜNNIPÄEV

„Kolmekümneseks sai Jäääär küll juba jaanuaris: 21. jaanuaril 1991 kõlas Eesti Raadios esimest korda nimi Jäääär, kui mängima pandi lugu „Laualinad“, mille laulja ja kitarrist Jaan Sööt oli kirjutanud Juhan Viidingu tekstile. Seda kuupäeva peame bändi sünnipäevaks. Kui kõik oleks olnud nii nagu ennevanasti, oleks talvel korraldatud juubelikontsert. Tänavu oli teisiti: saime peredega omavahel kokku, tegime väikese matka mere ääres, oli head süüa, natuke laulsime ka – lihtsalt niisama seda päeva mööda ikka ei lasknud. Aga juubelikontserte tuleb ühe talvise asemel nüüd terve tuuri jagu, soojal suveajal, vabas õhus, ilusates paikades – ehk on isegi hea, et läks nii nagu läks.“

ÜLLATUS

„Võiks arvata, et kolme aastakümnega oleme jõudnud iga eesti inimeseni, aga selgub, et nii see pole. Ikka tuleb ette, et pärast kontserti tullakse juurde: oi, ei teadnud teist mitte kui midagi, kontserdilegi sattusin juhuslikult, aga nii väga meeldis, aitäh! Palun-palun, tore, kui meeldis, aga vahel tõesti tahaks küsida: kus sa seni siis olnud oled? Oma publikut määratleda on meil aga üsna keeruline. Vahel vaatame, et kontserdil on koos ilmselgelt ema ja tütar – siis püüame ära arvata, kes kelle kohale tõi, kas ema tütre või vastupidi.“

heksakümnendaid torkas see eriti silma. Hiljem tuli teisigi ja kui vahepeal mõnda aega pausil olime, siis tekkis meile isegi kloon: bänd, mis esitas ainult Jääääre laule.

CLAPTON NAGU JÄÄÄÄR

Jääääre iseloomulik saund, mida väga kiiresti eristama hakati, sai algusaastail sageli sarjata. Ju ei olnud see akadeemilise muusiku kõrvale ehk päris laitmatu, iga noot polnud täpselt paika timmitud, pillidki olid nagu nad olid – nii et eks see kriitika oli natuke õigustatudki. Aga meile endale meeldis ja väga kähku oli selge, et meie kuulajaile ka. Huvitav fakt on, et aasta pärast seda, kui meie alustasime, ilmus Eric Claptoni „Tears In Heaven“, mille saund oli täiesti jäääärelik.

MIKS JUST JÄÄÄÄR?

TUTVUSTUS

„Jäääär esitab algusest peale oma muusikat. Viisid on sageli meilt endilt – Jaan Sööt, algusaegadel InBoil ehk Andrus Rootsmäe, ma ise, aga ka hea sõber Heiki Kalle on üsna palju meile kirjutanud. Tekstiautoridki on ajapikku välja kujunenud, nende osas on meil latt alati olnud üsna kõrgel ja seda me allapoole lasta ei taha – meie veendumus on, et laul peaks kuulaja mõtlema panema, talle midagi ütlema. Kui alustasime, siis eristusime teistest mitmes mõttes väga selgelt: akustilised pillid, kursiiv-kitarr, sügava sõnumiga tekstid, siiras soov pakkuda midagi hingele. Pärast elektroonilisi ka-

„Jääääre lood on mul lihasmälus, nende puhul ei pea pabistama ja mõtlema, kas mul tuleb see või teine asi ikka välja: tean, et tuleb. Saad lihtsalt kuulata teisi, mõelda loo käigus, et oot, prooviks seda täna hoopis nii: Proovid – ja kõik on rahul. Mõnes bändis on kõik raudselt paigas, kui teed midagi pisut teisiti, siis vaadatakse vaat et pahaseltki. Jäääär on ses mõttes alati olnud vaba, siin on palju mänguruumi ja see on väga kosutav. Neid esinemisi ma tõesti väga naudin ja ootan.“

TULEVIK

Seda tunnet, et hakkaks otsi kokku võtma, meil küll pole, see ei ole kordagi jutuks tulnud. Usun, et mängime ikka tubli paarkümmend aastat veel. Sest miks mitte? Teet Velling, kes on kehastunud musikaalsus ja andekus, aga ka kohusetunne ja töökus, ei lase meil laisaks ja mugavaks minna – kui keegi su kõrval teeb päevast päeva nii tõsiselt tööd nagu tema, siis pingutad ise ka. Usun, et sel on tulemust, et meie muusika saab vastavalt sellele kogemuslikum, elutargem ja kõnekam. Teeme tööd, areneme – ja eks siis näha ole, kuhu see kõik välja viib.

Kuidas Jäääärest sai Jäääär ja miks tuli mängu salapärane Lapi nõid Alguses olid Jaan Sööt ja InBoil ehk Andrus Rootsmäe. „Neil oli plaan kahekesi Tartu stuudios paar-kolm lugu salvestada,“ meenutab Tõnu Timm, kuidas praegune nelik kokku sai. „Üks lugu oli neil tehtud, kui kohtasin Tartu bussijaamas elevil Sööti, kes rääkis, kui toredad lood ja kui lahe võimalus, kas ma ei tahaks ka kampa tulla. Bassimees laenati Pantokraatorist – Aivar Otsing. Tema tunnistas küll üsna alguses, et see päris tema rida ikka pole, ja esimese poole aasta jooksul vahetas Tarvo Jaaksoo ehk Tarz ta välja. Nii et 1991. a suvel, kui olid Jääääre esimesed suuremad ülesastumised, olime neljakesi: In-

Boil, Sööt, Tarz ja mina. Siis läksid asjad aga nii, et Boil jäi Tartusse ja meie kolisime Tallinna, kus meie koosseis uhkelt laienes - liitusid näiteks Riho Sibul, Arvo Urb ja Indrek Kalda - ja kus igal nädalavahetusel Von Krahlis mängisime. See aga ühelt poolt väsitas nii, et midagi uut ei olnud enam jaksu luua, ja teiselt poolt nüristas, sest kogu aeg ühte ja sama mängida oli lihtsalt igav. Siis tegime bändiga üldse pausi. Uuesti alustasime taas koos InBoiliga, aga õige pea otsustas ta lahkuda ja üksvahe mängisime üldse kolmekesi. Siis tuli aga Rootsist tagasi seal oma doktoriõpingud lõpetanud Teet

Velling, kes oli varemgi meiega koostööd teinud. Kutsusime ta kampa. Teet tuli kitarristina, aga et meil oli sel ajal väga vaja löökpillimängijat, võttis ta selle asja taas tõsiselt käsile ja arenes väga kiiresti suurepäraseks perkussionistiks. Aastast 2008 olemegi vankumatult praeguses koosseisus püsinud.“ Nimi Jäääär pärineb aga bändi sõbra ja toetaja Sulev Salmi unenäost, kus nad koos Söödiga Tartu peal kolades sattusid Lapi targa juurde ja avastasid ta kuulamast nende esimest lindistust. Kui poisid siis bändi nime asjus nõu küsisid, olla vastus olnud: Jäääär. Nii jäigi.

Rubriik

Kolmapäev, 30. juuni 2021

KLASSIKALISE MUUSIKA TIPPSÜNDMUS

VAATA ÜLEKANDEID KA VEEBIS Piletid saadaval

Piletilevis

11/07-18/07

parnumusicfestival.ee

Rubriik

AVASTA EESTIMAAD

Kolmapäev, 30. juuni 2021

SED ÜLE

ETENDU

Röövel Hotzenplotz

A TALLINN

EESTI VABAÕHUMUUSEUM

A TALLINN

LASTEMUUSEUM MIIAMILLA

ROCCA AL MARES

Eesti Noorsooteatri koguperelavastus on röövlimürgel praevorstide ja paukseentega, mis jõuab suvel vabaõhulavadele üle Eesti!

Eesti Vabaõhumuuseum on vahva küla, kus saab avastada põnevaid lugusid selle kohta, kuidas vana ajal elati. Kas sa tead, mis on sulase leivakoti kaalumine või hobusemäng? Kuidas pesti vanasti pesu või saadi lambavillast lõnga? Mis on peremärk? Seikle muuseumis NUMU orienteerumismängu järgi või tee üks sõit hobuvankris.

Suve jooksul toimuvad Kadriorus mängulised peretuurid, kus uurime pargis olevaid maju laste silmade kõrguselt. Muuseumi miniaias saab avastada uut välinäitust “Roheliste näppudega lapsed” ja igal reedel toimub loodusteemaline aiatund “Roheline reede”. Hüppa läbi ka Miiamilla sisehoovist, sest seal ootavad sind ees värvilised hoovimängud!

EESTI

Hoogsa ning humoorika röövliloo etendused toimuvad 2.07 KADRINAS, 3.07 SADALAS, 4.07 PÄRNUS, 8.07 SUURE-JAANIS, 9.07 TARTUS ja 11.07 JÕHVIS

VAATA LISA

noorsooteater.e

SUVEL AVATUD IGA PÄEV KELL 10–20 TALUD KELLA 18ni

(JUUNI–AUGUST)

www.evm.ee

T–P 10–17 linnamuuseum.ee/miiamilla

H AR

ARJUMA

,H VIIMSIS

LÄÄN EM A A

SÕJAMUUSEUM

Eesti sõjamuuseum asub Tallinna külje all Viimsi mõisas, mis kuulus Vabadussõja kangelasele kindral Johan Laidonerile. Roni metsavendade punkrisse, astu kindrali kabinetti, vaata ehtsat tanki ning suurt valikut muid sõjamasinaid ja relvi. Lapsed, kes näituse vaatamisest väsinud, saavad möllata mängustaabis. Ajalugu ärkab ellu sõjamuuseumis!

A TALLINN

EESTI MEREMUUSEUM Eesti Meremuuseum kutsub avastama keskaegset Paksu Margareetat, selle käedkülge eksponaate ja suurepärase vaatega katuseterrassi. Jalutuskäigu kaugusel on Lennusadam ehtsate laevadega.

R APL

HAAPSALU

PÄR N UMA SA AR EM A A

PÄR

PEAMAJA

K–P 11–18 RASKETEHNIKA ANGAAR

10.–12. augustil ootab linnalaager “Suveseiklus tuletornide juurde” 8-12 aastaseid lapsi – registreerimine on avatud! Sügisel saab jätkata Huviklubis. Foto: Aron U

HIIUMA A

R–P 11–18 www.esm.ee

A TALLINN

NÕMME SEIKLUSPARK

meremuuseum.ee LUS

HAAPSA

Tallinnas asuvad seiklusrajad puude otsas ja lasterajad madalamal tasemel on suurepärane tervele perele aktiivseks puhkepäevaks. Seiklusrajapiletid kehtivad terve päeva ehk ronida saab nii kaua, kui jaksad.

ILONI IMEDEMAA

Kunstnik Ilon Wiklandi loomingule pühendatud muuseumis saab mängida, meisterdada, vaadata filme ja nautida teatrietendusi. 17. juulil esietendub Ilon Wiklandi elust inspireeritud tantsulavastus “Olen alati siin”. Ilon: “Kui kasvad niimoodi üles, et tunned, kuidas sind armastatakse, kuidas sa oled tähtis ja midagi väärt, siis saad sa sellest palju jõudu – jõudu, et olla sina ise ja saada alati hakkama. Siis oled sa alati siin.”

salm.ee

Lisavõimalusena saab batuudil hüpata, katapuldiga taevapoole lennata või sünnipäevapidu seikluspargis korraldada. AVATUD IGA PÄEV!

nommeseikluspark.ee

Rubriik AAL TARTUM

A TALLINN

18.87($75,Ǘ MUUSEUM

Piiripealsed elamused kogu perele! Narva Hermanni linnuses on avatud interaktiivne püsinäitus linnuse ajaloost. Linnuse põhjahoovis on suveperioodil (22.05–1.09) kell 10–22 kõigile tasuta avatud meelelahutuslik ajalookeskus Põhjaõu. Linnuse territooriumil paiknev restoran Rondeel pakub kõigile piiripealseid maitseelamusi.

Meil on avastamisrõõmu igas vanuses külastajale! AVATUD

E–P 11–18

LINNUS

T–P 10–17

Jääaja Keskus on Baltikumi ainulaadne kogu pere elamuskeskus. Siin saab tutvuda elusuuruses eelajalooliste loomadega ja teada, milline on universumi kujunemislugu ning mis ootab meid ees tulevikus! Kas mammut on karvane elevant? Kas kliima soojeneb või külmeneb? Kas tuleb uus jääaeg? Tule uuri ise!

NARVA LINNUS

Nukuteatrimuuseumis saab külastaja tuttavaks maailmas kasutatavate nukuliikidega ja lavataguste teatriametitega. Näitustel on mitu teatrilava, sadu teatrinukke imepisikestest hiigelsuureni, kostüüme, maske ning muid teatri võlumaailmaga seotud esemeid. Nukuteatrimuuseumis saab rännata ringi teatriajaloos ning osaleda nukuteatri maailmas nii vaataja kui näitlejana. AVATUD

Kolmapäev, 30. juuni 2021

JÄÄAJA KESKUS

NARVAS

LAI 1 / NUNNE 4, TALLINN

AVATUD 10–18

noorsooteater.ee

www.jaaaeg.ee

PÕHJAÕU

KUNI KELLA 22ni

www.narvamuuseum.ee VIIMSI

ALLINN

KAEVANDUSMUUSEUM JÕHVI

KADRINA

RJU MA A

NARVA

A VÕRUMA

ID A- V IRUMA A L ÄÄN E-VI RUMA A

POKUMAA $/

0$ ,'$Ǘ9,58

JÄRVAM A A

AM A A

.$(9$1'86Ǘ MUUSEUM

SADALA

JÕG EVAM A A

JAAMA 100, KOHTLA-NÕMME

JÄÄAJA KESKUS SUURE-JAANI

RNU

TARTU

VILJANDI M A A

TART UMA A

PÕ L V AMA A VAL G AM A A

POKUMAA

VÕRUMA A

Ettetellimisel y ekskursioonid, haridusprogramm koolidele y konverentsi- ja seminariruumid, hosteli majutus, saun ning kohvik y territoorium suurürituste korraldamiseks y lisaks: karjäärisafari, veematkad, seiklusmatkad, ronimisseinal kaljuronimine jne

Pokumaa on kõigile, kelle süda ihkab looduse ilu ja meelerahu! E. Valteri loominguga saab fantaasia tiivad ning puud matkaradadel hakkavad naeratama. Pokukotta võid end unustada maale vaatama, lugema või meisterdama. www.pokumaa.ee Puuko toidutares saad kõhu täis. Suvi on täis kontserte ja etendusi! Psst! Meil on üks salakäik, üks kindlusetorn, palju linnulaulu ja paaaaalju pokusi!

Seiklused nii maa all kui maa peal!

KOOLINI AVATUD IGA PÄEV

11–18

AVATUD

T–L 11–17 kaevandusmuuseum.ee

TARTUS

TARTU ÜLIKOOLI LOODUSMUUSEUM JA BOTAANIKAAED

Foto: Anne ly J õge

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed ootavad sind Tartus aadressil Vanemuise 46 ja Lai tn 38. Eesti vanim muuseum ja Baltimaade vanim järjest tegutsenud botaanikaaed, kuhu on peidetud enam kui 200 aastat loodust, ajalugu ja teadust. Tule kogu perega ja veeda selle suve kõige sisukam puhkus! va

VAATA LÄHEMALT:

natmuseum.ut.ee botaanikaaed.ut.ee

T S I V U S

AVASTAMISRÕÕMU

LASTELE

Suvematkad

REKLAAMTEKST

Kolmapäev, 30. juuni 2021

Jõukohaseid matkaradu pereretkedeks IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Kodumaist puhkust kavandama asudes tasub kõigepealt läbi töötada turismiinfot koondav portaal Puhka Eestis. Kuhu minna linnas, kuhu maal, milliseid põnevaid ööbimispaiku võib leida, mida kusagil ette võtta – kõige kohta leiab sealt ohtralt soovitusi. Perega matkale suundudes ei pea sihiks võtma kõige tuntumaid kohti, kus tihtilugu on tüütult palju sagimist. Matkaradadest Eestis puudust pole, tuleb need vaid üles leida.

Põhja-Eesti

Tallinnast läände jääval Leetse paekaldal avanevad võrratud vaated, RMK Leetse telkimisalal on viis lõkkekohta. Mandri-Eesti põhjapoolseimas punktis asuva Purekkari neeme 1,5 km pikkusel kivisel ja rändrahnuderohkel rajal on telkimisplats ja kõik vajalik pikniku pidamiseks. Järvamaal algab Matsimäe Pühajärve juurest 7,5 km pikkune Simisaluni matkarada, telkimis- ja lõkkeplats on ka Võlingi matkarajal, kus saab uudistada ka Võlingi allikat sealt voolab sekundis välja 220 liitrit vett. Jussi telkimisala asub 8 km pikkuse ringikujulise Jussi loodusraja keskosas. Lääne-Virumaal on maalilise rabajärve kaldal Tudu lõkkekohas grill ja tualett, ööbimiseks metsaonn, mida saab tasuta kasutada. Seal on ujumisala ja laudtee, mida mööda pääseb liikuma ka ratastooli või lapsevankriga. Ida-Virus on omaette vaatamisväärsus Aidu matkatee ja sealne karjäär, kus helesinise veega karjäärijär-

vedes võib näha uppunud metsatukka. Aidu-Nõmme puhkekohas saab süüa valmistada ja puhata.

Lõuna-Eesti

Selli-Sillaotsa 4,7 km pikkune matkarada Tartumaal lookleb AlamPedja looduskaitsealal. Rajal on kaks varjualusega puhkekohta, soo servas 12 m kõrgune vaatetorn. Mehikoorma alevikus Räpina vallas asuvalt laia laudteega rannapromenaadilt saab imetleda Peipsi järve. Võhandu jõe kaldal asuvas Kaljupealse puhkekohas on varjualune laua ja pinkidega, lõkkease grillrestiga ja lõkkepuud. Põlva ümbruskonna vanimas asulas Erastveres on vana mõisapark, kus kasvab looduskaitse all olev Erastvere tamm. Pargiäärne Erastvere järv on mõnus supluskoht, telkimisalale saab panna kuni 20 telki, olemas on kõik vajalik grillimiseks. Taagepera matkarada on 5,4 km pikk, see algab ja lõpeb Taagepera lõkkekohas, kus võib ka telkida. Osaliselt kulgeb rada mööda Õhne jõe kaldaäärset ja seda saab läbida ka väiksemate ringidena (1,6 km ja 4 km). Kaunid lõkkeplatsid jäävad ka Pühajärve matkaraja äärde, kus on lubatud nii telkimine kui ka tule tegemine. Ruunaraipe matkarajalt nime järgi midagi ilusat ei ootakski, tegelikult aga saab seal nautida Soomaa kaunimaid paiku – Raudna suudmeala luiteid.

Lääne-Eesti

Lääne-Eestis pakub rahu ja vaikust Rae järve telkimisala ja 1,7 km pikkune matkarada, kus võib näha jäälinde ja kopra tegevusjälgi. Telkimisalal on kolm lõkkekohta, lõkkepuud, käimlad, prügikastid ja külakiik. Nõva looduskaitsealale meelitab valge rannaliiv, männimets ja avarad telkimisvõimalused igal suvel meeletult rahvast – aga ala on suur ja tavaliselt mahuvad kõik ära. Põhja-Saaremaa üks parimaid ujumiskohti on Tuhkana rannas, seal on ka RMK puhkekoht. Allikas: puhkaeestis.ee

Pildid Reimo Ruubel

Kuurordimelu ja loodetavasti ka head ilma jagub Pärnusse kogu suveks! Eestlaste suvemekana ei purjeta Pärnu pelgalt oma uhke (kuurordi) ajaloo ja kõlava tiitli seljas, vaid panustab koos ettevõtjatega linnaruumi arendamisse, et üllatada puhkama tulijaid millegi uuega.

änavu puudutavad suuremad uuendused supelsakste meelispaika Pärnu keskranda, ennekõike rannapromenaadi, mis on eelmise aastaga võrreldes silmanähtavalt muutunud. Side tänava pikendusest promenaadi keskel asuvate puitplatvormideni ulatuval rannapromenaadi osal lõppesid hiljuti pool miljonit eurot maksma läinud uuendustööd. Osaline renoveerimine võeti ette selleks,

et parandada promenaadi üldist väljanägemist ning pakkuda külastajatele kvaliteetsemaid teenuseid ning nüüdisaegsemaid söömise ja vaba aja veetmise võimalusi. Oma uksed on rannajoonel avanud või kohe-kohe valla löömas mitu uut kohvikut, baari ja UHVWRUDQL .XKXJL SROH SODDåLOW kadunud ka eelmiste suvede lemmikud. Vanad olijad ja uued tulijad paiknevad piki rannariba – VXU¿UDQQDVW QDLVWHUDQQDQL

Rubriik

Kolmapäev, 30. juuni 2021

Mere äärest südalinna tulleski jääb jalutajate teekonnale üsna mitu uhiuut kohta või hooajalist laiendust, kus nautida kohalike köögivõlurite parimaid hõrgutisi või haarata kaasa kerge söögi- ja joogipoolis. Nähes siin-seal asutuste ustel märgist Siin On Turvaline, võib olla kindel, et selles kohas on turvaline viibida ja siin täidetakse kõiki Covid-19 käitumisjuhiseid. Pärnus on Siin On Turvaline märgisega peale restoranide, kohvikute ja hotellide liitunud ka aktiivse tegevuse pakkujaid ja ürituste korraldajaid. Suvepealinnas puhkajate päralt on üheksa spaad – seetõttu kutsutakse Pärnut vahel Eesti spaapealinnaks – ning hulk hotelle ja külalistemaju. Kel liival praadimisest, surfamisest või kohvikusuminast on saanud küll, võib minna kaema linnalehmi. Loomad peesitavad Raeküla, Vana-Pärnu ja Mai rannaniidul, sel suvel on Pärnus 350 pilliroogu nosivat veist. Auto võib linna peale minnes jätta koju või parklasse, Pärnu on piisavalt kompaktne, et liikuda punktist A punkti B jala, rattal või mõnel elektriliikuril. Niiviisi kruiisides saab avastada kohti, kuhu muidu ei satuks ning puhkuski möödub keskkonna- ja kehasõbralikumalt. Rohelise mõtteviisi tuules on kesklinna ja randa ühendav Supeluse tänav kuni 31. augustini autovaba ning augusti lõpuni on suures osas kergliiklejate päralt ka vanalinna üks olulisemaid tuiksooni – Kuninga tänav. Kui ajaloolises linnasüdames tähendab autovaba(m) uulits ennekõike rahulikumat tänavakesk-

konda, vähem liiklusmüra ja hubasemat kohvikuterrassil olemist, siis Supeluses annab masinate puudumine võimaluse nautida HKHGDW NXXURUGLÀXLGXPLW Suurematest üritustest on sel aastal Supeluse tänavale plaanitud 17. juulil tänavatoidufestival Pärnu Maitsete Uulits ja 7. augustil Supeluse aastalaat. Lisaks on iga nädala neljapäeval, reedel ja laupäeval Karusselli puhveti terrassil üritused. Ka ülejäänud tänavusuvine ürituste kalender pakatab mitmekülgsusest, olles väga tihe – pole ilmselt päevagi, kui Pärnus midagi ei toimu! Tulemas on armastatud suvesündmused, nagu Pärnu hansa-

päevad (2.–4. juulini), Pärnu Harmonica festival (9.–11. juulini), Pärnu muusikafestival (11.–18. juulini), Hea Toidu festival ja Pärnu XXIV gildipäevad (6.-7. augustil) ning tänava- ja loomefestival „Augustiunetus“ (13.–15. augustini) oma tuntud headuses. Kindlasti tasub kaeda teater Endla suvelavastust „Põrgupõhja uus Wanapagan“, mida mängitakse Ringi tänaval kunagises katlamajas, ning Pärnu muuseumis näitust „Peegeldades päikest. 150 aastat kuurordimoodi“. Paljud traditsioonilised Pärnu suvesündmused, nagu näiteks teisipäevased kontserdid Iseseisvuse väljakul, kolmapäevased rahvatantsurühmade ja folkloori-

kollektiivide vabaõhukontserdid Lastepargis ning neljapäevased puhkpillimuusika suvekontserdid Koidula pargis on jätkuvalt piletipriid. Külastamist-kaasaelamist ootab ka hulk uusi kultuuri- ja meelelahutusettevõtmisi. Spordisõbrad madistavad nagu ikka Pärnu rannastaadionil, rannaspordiareenil ja ka päris rannas, kus peetakse suve suurim ratsaspordivõistlus Classic Pärnu (17.-18. juulil), nii üle linna tenniseväljakuil kui ka Pärnu lahel ja jõel. Operatiivset teavet suvepealinna kultuuriprogrammi kohta leiab aadressilt kultuur.parnu.ee ning praktilist infot, soovitusi ja ülevaateid Pärnu linnas ja maakonnas leiduva kohta aadressilt visitparnu.com. Pärnus olles on plaanide tegemisel abiks ka mobiilirakendus Explore Hansa, kust leiab infot kohalike vaatamisväärsuste, eesootavate sündmuste, aktiivsete tegevuste ning majutus- ja toitlustusasutuste kohta. Samuti saab sealt teada, kus DVXYDG ZL¿ OHYLDODG MD DYDOLNXG WCd, suuremad poed, jalgrattarendid, taksopeatused, bensiinijaamad ja sportimiskohad. Kes aga tahab vaadata, kuidas Pärnus päriselt elatakse või kuulda, mida pärnakas oma kodulinnast tegelikult arvab, on teretulnud osa võtma eestikeelsetest „Like a Local“ giidituuridest. Augusti keskpaigani kord nädalas toimuvatel ekskursioonidel viivad põneva taustaga pärnakad tuurilised säärastesse linnasoppidesse, kuhu võõras omal käel naljalt ei eksi.

Tee ise!

Kolmapäev, 30. juuni 2021

ELO SELIRAND: „Kui ma ehitan, siis mul on idee – ja null ettekujutust, kuidas ma seda teostan.“ Kui ETV režissöör Elo Selirand oma sõnaosavas blogis möödunud aastat kokku võttis, märk märkis ta muu seas ühe tähelepanuväärse ssündmusena ära, et ostis Narvas„Terevisioo visiooni“ võtteil käies kaks aiakonna: „Ljudmilla ja E Eberhardti, kes oma šikaarses koleduses kau kaunistavad nüüd mu rannamaja.“ Märksõna po pole aga mitte konnad, vaid rannamaja. Elo e ettevõtlikkuse tulemus. Nagu ka tema maamaja maamaja. Või välikäimla. Need pole tema hoovile taeva taevast alla sadanud. Need on ise ehitatud.

Rauno Volmar / Ekspress Meedia

AIGI VIIRA aigi.viira@ohtuleht.ee

Mullu täitus aasta päevast, kui Elost sai majaomanik. Mitte mõne häärberi või tornidega villa emand, vaid lihtsalt ... tulevane taluperenaine. Nii ta vähemalt ütleb. „Minu maja lõhnab nagu uus, aga vana puu lõhn on erakordselt lohutav,“ on tema blogis kirjas. „Kui ma olen väga kurb, siis ma lähen lihtsalt vabaõhumuuseumi ja hoian nina vastu palke.“ Oma maamajas.

Puunikerduskursusel tarvitas ohtralt plaastreid

Elo puhul pole asjalood siiski nii proosalised, et paned maja püsti ja ongi tehtud. Esmalt oli

Tee ise!

Kolmapäev, 30. juuni 2021

võrkkiik. Seejärel kasvuhoone, kus madrats. Siis kuut. Seejärel välikemps. Kuldsete kätega teledaam, kes žongleerib muretult kaamerate, tööriistade ja servatud laudadega? „Mina üksi ei saa millegagi hakkama,“ tunnistab ta. „Kui rääkida naisest, kes päriselt üksi ehitab, on see Kerli Dello – tema saab kõigega hakkama.“ Nädalake tagasi, siredal hingamispäeval, oli Elol, kuis ikka, tuli hänna all. Sedapuhku tõttas ta luupillide valmistamise kursusele. „Linnamuuseum oleks teinud sügisel arheoloogiakursusi ja mulle tundus, et oleks tore osaleda ka töötoas. Kõik aga lükkus edasi ja nüüd on see kõige ilusamal suvepäeval.“ Tundub, et kui aga kuskil õpetatakse mingeid asju oma kätega ehitama, on režissöör kõpsti kohal. „Muidugi ma lähen!“ kostab Elo, kes ühelegi haaravale nokitsemistööle vastu panna ei suuda. „Käisin kaks aastat Elo Liivi juures puud ka nikerdamas. Kõik oli väga tore, aga mulle tundus, et mu oskused väga ei paranenud ning Elol hakkasid

NELE-LIIS VAIKSOO

17.08 kell 19 28.08 kell 19 29.08 kell 18 03.11 kell 19 09.11 kell 19 14.11 kell 16 17.11 kell 19 28.11 kell 19

Esmalt pani oma platsile püsti välikäimla

Tühja peentest oskustest, kui on ideid ja ettevõtlikkust! Muu tuleb juba iseenesest. „Kõigepealt vaatad, et siin on su maja koht,“ selgitab Elo. „Usun, et paljud inimesed mõtlevad, et teeks ise – saab odavamalt. Mina ehitasin kõigepealt välikäimla. Lapsed ütlesid, et nemad ei tule minuga Vigalasse võsa niitma, kui ei ole normaalset ja kultuurset kohta.“

Mis seal ikka, tuligi kemps püsti panna. „Olin juba valmis kaevanud augu, ehitanud lampkasti – see oli lihtne – lihtsalt pink auguga, ning mõtlesin, et teen katuse ka peale,“ meenutab Elo. „Seisin seal mõtliku näoga, kui venna äi, kes on ehitusmees, sõitis kalale. Küsisin korraks: Jaan, mis on esimene asi, mida peaksin käimla karkassi ehitamise juures meeles pidama. Jaan pidi surnult maha kukkuma! Küsis, kuidas sa hakkad ehitama, kui ei tea isegi, kuidas laudu püsti saada! Muidugi ei läinud Jaan kala püüdma, vaid aitas mul selle karkassi püsti panna.“ Siis saigi Elo selgeks, et mõistlik on ehitustarkadelt nõu küsida. Ehitusjärelevalve pärast. Et vastne ehitis kohe kokku ei langeks. Et kõik oleks ordnungis.

Täiuslikust õnnest on puudu kuur

„Tavaliselt, kui keegi tuleb mu juurde ehitama ja küsib, kas mul on näiteks näpitsaid, muutun ma mõtlikuks ja poetan, et peaks olema küll,“ lausub Elo, kellel tööriistu ikka on. „Mul on täitsa normaalne saag, venna käest lohistasin endale nurgasae, aga tegelikult on minu täiuslikust õnnest puudu kuur! Et ma saaksin aru, kus mu tööriistad ja kõik muu kraam on! Ma saan nüüdseks väga hästi aru, miks mehed kõik kõverad naelad alles hoiavad >>> Järgneb LK 22

MÄRT AVANDI

JOHAN RANDVERE

Valga Kultuurikeskus Haljala Kultuurikeskus Anija mõisa park Haapsalu Kultuurikeskus Viljandi Pärimusmuusika Ait Võru Kultuurimaja Kannel Kuressaare Kultuurikeskus Laitse Graniitvilla

!"#$ %% & '" ( "'')$* $ + ,-, ./ , 0 0 1 2 www.KONTSERTKORRALDUS.ee

LAURI LIIV

plaastrid juba otsa saama – mina ainsana kogu kursuselt tarvitasin. Ma olen ju natuke liiga kannatamatu. Pean lihtsalt kannatlikumaks õppima, siis saan neile kursustele tagasi minna.“ Mis ehitamisse puutub, siis Elo lähenemine ehituskunstile on läbinisti loominguline. „Kui ma ehitan, siis niimoodi, et mul on idee ja null ettekujutust, kuidas ma seda teostan,“ naerab ta. „Selle umbmäärase asja juurde kaasan inimesed, kes oskavad ja teavad.“

Hanna-Liina Võsa Katrin Karisma Johan Randvere Lauri Liiv Reigo Tamm 04.07 kl 18 KUREMAA MÕISA PARK 09.07 ARUKÜLA LAULUVÄLJAK 11.07 VIHULA MÕIS 13.07 MOOSTE MÕIS 14.07 HAAPSALU KUURSAAL 15.07 LAITSE GRANIITVILLA

16.07 KURESSAARE ARENSBURG 17.07 PÄRNU NOORUSE MAJA AED 20.07 TARTU ERMI SUVELAVA (A) 22.07 KERNU MÕIS 27.07 SANGASTE LOSS 28.07 VILJANDI SAKALA HOOV 29.07 ANIJA MÕIS

Kontsertide algus kell 20 (v.a. 04.07). Piletid eelmüügist al. 22 € Fientas, Piletilevis ja Piletimaailmas, kontserdi päeval pilet kallim. Kontserdid toimuvad vastavalt EV ja Terviseameti poolt ettekirjutatud nõuetele. JÄLGI JOOKSVALT REKLAAMI! Info 505 9625 www.kontsertkorraldus.ee

Tee ise!

Kolmapäev, 30. juuni 2021

<<< Algus LK 20

TELE- JA FILMIREŽISSÖÖR, STSENARIST JA KIRJANIK, VABAL AJAL ALGAJA EHITAJA

z Sündinud 9. juulil 1975 Tallinnas. z Lõpetanud 1993. aastal Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi ja 1998. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonna telerežii erialal. z Olnud Eesti Raadios 1992–1993 noortesaadete toimetaja, 1993–1994 helioperaator ja 1993–1996 ajaviiteprogrammi toimetaja. z Tegutsenud Eesti Televisiooni Teleteatris aastail 1996–2000 režissööri assistendina, aastast 2002 projektijuhina ning aastast 2003 Eesti Rahvusringhäälingu tegevprodutsendi ja režissöörina. Teinud telelavastusi, saatesarju („Tähelaev“ 2003–2006, „Kahvel“ 2005–2007, „Saame kokku Tomi juures“ 2007, „Kahekõne“2009) ja filme („Kutsar koputab kolm korda“ 2010, Exitfilm; „Vigala vürts“ 2012, Osakond), töötanud teatriülekannete, meelelahutusprogrammide, muusikavideote, reklaamja mainefilmide juures. Kirjutanud artikleid teatrist. z Avaldanud raamatud „Tormpuudlane“ (2018), „Punane päevik“ (2020) ja „Elu eesliinil. Koroonalahing Kuressaare haiglas“ (2020) ning pseudonüümi Aliis Jõe all romaanid „Viimane laev“ (2017), „… kes pole kunagi söönud homaari“ (2018) ja „Unustamatu ööbiku villa“ (2020). z 2007. aastal pälvis Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia (parim taustajõud). 2019. aastal sai A. H. Tammsaare kirjanduspreemia teose „Tormpuudlane“ eest. Aastal 2020 sai kaitseministeeriumi III klassi teenetemärgi.

– neid saab ju sirgeks taguda! Aga kusagile tuleb needki seniks panna. Nii et praegu on kõige suuremaks projektiks kuur, mida olen püüdnud viseldes alustada.“ Tohutut kiiret tööriistakuuriga siiski pole – lõppude lõpuks on Elo sõpradel tööriistakohvrid olemas. „Maja ostes vajad sa sõpru,“ kinnitab Elo muiates. „Eks minu ehituskogemus viiski selleni, et pidin ostma neljakümneruuduse maja. Mul on ka väike rannamaja ehk riietuskabiin tünnisauna kõrval. See oli mu teine ehituskatsetus – mõtlesin, et ehk ma natuke välikäimla tegemise käigus ikka õppisin. Rannamaja ostsin netipoest – tuli pakiga

Rauno Volmar / Ekspress Meedia

kohale, vaja vaid kokku panna. Tundub aga, et sellega ei läinud paremini kui kempsuga: kuumadel päevadel on seal sees 40 soojakraadi ja öösiti viis miinuskraadi.“ Väikesed ebaõnnestumised pole aga kurvastamist väärt, sest kogemus on kokkuvõttes vägev. „Kui sul on sõbrad, kes oskavad projekteerida, materjali arvutada või ehitada, siis mina saan neid aidata muudes asjades,“ sõnab Elo. „Niimoodi on ju palju lihtsam, kui me kommunikeerime omavahel. Nii saabki asjad tehtud.“ Nagu näha, see stiil tõepoolest toimib – Elo maakodu muudkui täieneb. Kuhu see kuurgi jääb, peenramaast kõnelemata.

Paljusid suviseid terviseriske saab hõlpsalt ennetada Pixabay

Väikelastel võiks rannas olla võimalus päikese eest varju minna.

Suvel tahaks vabalt võtta – aga kui tükike tervet mõistust kogu aeg kusagil kuklas tiksuks, jääks nii mõnigi õnnetus olemata. Päikesepõletus. Kasuta piisava kaitsefaktoriga päikesekreemi (küsi nõu perearstilt või apteegist) et ennetada nahavähi ohtu suurendavaid päikesepõletusi. Ära unusta nii ennast kui ka lapsi uuesti kreemitada pärast ujumas käimist. Pea meeles, et väga ere päike võib kahjustada ka silmi – soeta sobivad päikeseprillid. Vedelikupuudus. Kuuma ilmaga ja pikalt päikese käed viibides tuleb juua palju vett. Jälgi, et lapsed piisavalt jooksid – ise võivad nad selle unustada, mistõttu kergesti võib tekkida vedelikupuudus. Kuumarabandus. Ülemäärane kuumus ja vedelikupuudus võivad põhjustada kuumarabanduse, mis võib olla eluohtlik, kuumarabanduse leebem vorm on päikesepiste. Sagedasteks sümptomiteks on südamepekslemine, peavalu, iiveldus, oksendamine ja minestamine. Kui on põhjust kahtlustada kuumarabandust, tuleb kannatanu viia jahedasse

kohta, anda jahedat jooki või teha jahedaid mähiseid ja kutsuda kiirabi. Toidumürgitus. Suvi on täis aiapidusid ja piknikke, milleks valmistudes võib kergesti juhtuda, et toit on liiga kaua soojas ja hakkab riknema. Peolauda ette valmistades pea silmas toiduohutust ja arvesta menüüd kokku pannes valitsevate ilmaoludega. Veeõnnetused. Uppumisi ja traagiliste tagajärgedega õnnetusi on igal suvel liiga palju. Ärge jätke rannas lapsi järelevalveta, ärge lubage kedagi oma seltskonnast napsise peaga ujuma või paadiga sõitma, järgige vee ääres viibides kõiki ohutusnõudeid. Liiklusõnnetused. Suvi kipub maanteedel liiklejaid muretuks muutma: jalg vajub gaasipedaalil kergemini, ka väsinuna võetakse ette pikki sõite, öisel ajal ei vaevuta arvestama märkidega, mis hoiatavad teele jooksvate metsloomade eest, rääkimata joobnuna rooli istumisest. Elu näitab, et selline hooletus maksab sageli valusalt kätte. Tee omalt poolt kõik mis saad, et õnnetusi ära hoida! IA MIHKELS

Rubriik

Kolmapäev, 30. juuni 2021

EESTI KEELES! KINOdES 23. JUULIST

Tervis

Kolmapäev, 30. juuni 2021

Väikestest äpardustest pole suvel Puhkuse ajal üht-teist ikka juhtub: kes hõõrub jalad villi, kes kukub põlved katki, kes põletab lõkke ääres sõrmed ära. Seepärast tasub alati reisikotti esmavajalikku kaasa pakkida. IA MIHKELS

täiesti kuivale nahale ning jälgida, et see ei läheks jalanõusid jalga pannes rulli või kortsu. Korralik plaastrivaru tasub puhkusele sõites alati kaasa pakkida, soovitavad Apotheka proviisorid. Villiplaastrid võiksid alati käepärast olla – mida varem saab see hellaks hõõrdunud kohale pandud, seda parem. Villiplaaster leevendab hetkega valu, kaitseb nahka edasise kahjustumise eest ja - kui see on korralikult pandud - püsib paigal kogu päeva.

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Esimene tarkus puhkusereisile või pikemale matkale asutades: uhiuued jalatsid jäta koju! Ikka tuleb aga ette, et vahetult enne reisi saad aru: parimad ja mõnusaimad jalavarjud on lõplikult omadega läbi, neid tõepoolest ei kannata enam kanda. Päris uute kasuks ei maksa siiski otsustada, arukam on võtta mugavuselt järgmised, isegi kui tead, et need aegajalt kusagilt jala peale hakkavad. Selleks puhuks saab apteegist küsida ville ennetavat pulka.

Väldi põletiku tekkimist

Kui vill on juba tekkinud, imab plaastri hüdrokolloidpadi haavavedeliku endasse ja moodustab sel moel geelpolstri, mis kaitseb nahka ja kiirendab taastumist. Tekkinud geel hoiab närvilõpmeid niisutatuna, mistõttu väheneb ka valulikkus. Lisaks tõrjub plaaster vett ja mustust ning hoiab eemal baktereid. Hüdrokolloidplaastri suur pluss on seegi, et seda hoitakse villil mitu päeva – nii saab nahk

Ennetav teipimine

Vilunud matkasellid soovitavad ka ennetavat teipimist: sellele kohale, millele jalats liiga kipub tegema, tuleb juba enne teele asumist panna kiht hingavat ja hästi püsivat plaastrit, mis aitab hõõrdumist ära hoida. Plaaster tuleb kinnitada puhtale ja

BUG BITE RELIEF pliiats putukahammustustele 15 ml Pliiatsiga saab kiirelt leevendada putukate (sääsed, parmud kihulased, sipelgad, puugid, kirbud jt) hammustusi ning rahustada taimedest põhjustatud sügelust ja ärritust. • Looduslik toime, ei sisalda ammoniaaki. • Õrnatoimeline, võib kasutada kogu perel, ka üle 2-aastastel lastel • Uue rullitava otsikuga pliiatsikujulist pudelit saab täpselt hammustuskohale asetada

AbiCare ACNE® 30 ml UUS! Uus looduslikest koostisosadest valmistatud niisutav ja nahka uuendav kreem ärritunud ja vistrikulisele nahale. Kreem ei ummista poore ning laseb nahal hingata. Kreem sisaldab antimikroobseid ja rahustavaid koostisosi kuusevaigust, E-vitamiinist ja pehmendavatest vetikatest.

Saadaval BENU ja Südameapteekides

JUULIS 10 %

BENU apteekides

Abilar 10% haavasalv kuusevaiguga Salvi kasutatakse haavade, kriimustuste, marrastuste, nahapragude ja nahalõhede (suunurgad, näpuotsad, kannad), põletuste, põletikuliste haavade (lamatised, jala- ja diabeetilised haavandid) ning putukahammustuste ravimisel kodus.

Saadaval Apotheka, BENU ja Südameapteekides

KA TU SED U P TU S MU

KR HAA IIM VA US D JA TU SED

rahulikult paraneda. Kui ettenägelikkust siiski pole jagunud ja jalatsid on põhjustanud nii ville kui ka lihtsalt valusaks hõõrdunud kohti, tasub esimesel võimalusel teha tulitavatele jalgadele üks rahustav jalavann ning puhastada villid antiseptilise vahendiga mustusest. Seejärel tuleb jalad hoolikalt kuivatada, oodata mõni minut ning asetada siis hõõrdunud kohtadele ja villidele villiplaastrid, et hoida ära naha edasine kahjustumine ning tekitada paranemiseks soodne keskkond. Mõistagi tasub järgnevate päevade jooksul anda jalgadele rohkem puhkust ja kui väga on vaja välja minna, kanda oma kõige mugavamaid jalanõusid. Kui jalad on tursunud ja tulitavad hullusti, tasub apteegist küsida mõnda vaevusi leevendavat külmaspreid. Äärmise vajaduse korral võib villi katki teha. Selleks tuleb kasutada hoolikalt puhastatud (leegis steriliseeritud, piiritusega puhastatud) nõela, millega torgatakse villi auk, et vedelik saaks välja voolata. Seejärel puhastatakse villipiirkond desinfitseeriva lahusega, lastakse kuivada ja kaetakse haavaplaastriga. Äärmise puhtuse hoidmine on väga oluline, muidu võib kergesti tekkida põletik.

Saadaval ilma retseptita: www.apteekonline.ee

VALI PARIM HOOLITSUS NAHALE

AK N VIS E, TR IKU

- JA HA EEN NA NES Ü KÜ

JUULIS 20 %

Südameapteekides

Abicin 30% vaigulakk Vaigulakki kasutatakse lokaalseks seenhaiguste ja paronühhia (küünevalli infektsiooni) raviks. Abicin 30% vaigulakk sobib tina pedis’e (nn sportlase jala) ravimisel. Lihtne küünele kanda lakipintsliga, lakk kuivab 5–10 minuti jooksul. Kasutatakse vaid kaks korda nädalas.

Saadaval Apotheka ja BENU apteekides

Tervis

Kolmapäev, 30. juuni 2021

pääsu

Haav vajab õiget hooldust Et haavad kiiresti paraneksid, tuleb neid õigesti hooldada, muidu võib ka väikeses marrastuses tekkida põletik ja sellele järgneda pindmine nahamädanik.

Tairo Lutter

z Puhasta haav ja selle ümbrus hoolikalt kas voolava kraanivee või 0,9% keedusoolalahusega (füsioloogiline lahus apteegist). Kõik võõrkehad (kivid, klaasikillud, puupinnud jm) tuleb eemaldada. Desinfitseerida tuleb nn must haav (üle 6 tunni vana, on kokku puutunud nt mullaga, tegemist on kassi- või koerahammustusega vmt). Desinfitseerimiseks sobivad apteegis müüdavad lahused (Chemisept jt), pea nõu apteekriga. z Rohke verejooksu korral seotakse haavale steriilne rõhkside. Sidet kasutatakse ka siis, kui haava töödeldakse haavasalviga või kui haav on suur. Väiksem haav kaetakse plaastriga, see tuleb kinnitada kuivale puhtale nahale nii, et kogu haav oleks kaetud, aga plaaster ei klee-

puks haavale – muidu võib plaastrit vahetades vigastada paranevat haava. Tuleb jälgida, et plaastri all ei tekiks põletikku (valulikkus, turse, palavik, punetus). z Haava paranemiseks aitab soodsa keskkonna luua haavageel (nt Prontosan), mis leevendab valu ja põletikku. Mädasele või tugevalt punetavale põletikulisele haavale tuleb pärast puhastamist panna peale haavasalvi (nt Braunovidon). Paranev haav võib sügeleda, seda leevendab naha määrimine astelpaju, kummelit, saialille vmt sisaldavate salvide-kreemidega. z Põletuse esmaabis on kõigepealt vaja põletada saanud koht maha jahutada. Selleks on kõige tõhusam spetsiaalne põletusgeel (Burnjel, Burnshield vm), kui aga neid pole, tuleb jahutada põletuskohta 18–20 kraadise voolava veega 10–15 minutit, kuni valu taandub. Jahutamiseks ei tohi kasutada jääkülma vett või jääd, sest nii võib veresoonte ahenedes põletus süveneda või tekkida ka külmakahjustus. Allikas: Südameapteek

Erki Pärnaku

Grillima! Grill G rillima! ma!

Kolmapäev, 30. juuni 2021

„Parim kala grillimiseks on see, mille sõber samal hommikul püüdis,“ ütleb restorani City Grill House peakokk Anatolijs Pimanovs.

Grillimine on nagu supi keetmine – esimesena lähevad tulele need asjad, mis tahavad kauem küpseda „Selleks, et kodus grilliõhtu korraldada, pole midagi erilist vaja välja mõelda,“ kinnitab äsja avatud restorani City Grill House peakokk Anatolijs Pimanovs – olulised on värske tooraine ja lihtsad puhtad maitsed. Sama põhimõtet järgib ta nii Riias sõpru võõrustades kui ka Tallinnas läbi kahe korruse ulatuvas restoranis külalisi kostitades. KERSTI EERO kersti.eero@ohtuleht.ee

Anatolijs armastab üle kõige grillida veiseliha. „Meeldivad ka kana ja kala, aga sealiha söömist püüan vähendada, see pole just kõige tervislikum,“ ütleb kokk. Samast tervislikkust mõtteviisist lähtudes soovitab ta liha kõrvale kindlasti serveerida

Grillrestorani peakokk: kindlasti serveeri liha kõrvale ka köögivilju

ka köögivilju . Mõnusa grilliõhtu eeltingimus on, et toit saaks kiiresti valmis ja pool päeva ei peaks vajalikku toorainet taga ajama. „Grillida võib kõiki köögivilju, mis teil koduaias kasvavad. Muidugi peale kurkide. Väga head on suvikõrvitsad, baklažaanid, paprikad.“ Ka kõrvitsat ja kapsast lõigatud steak’e tasub grillida ning mõni toidublogija – erinevalt kokast – on ärgitanud ka värsket kurki grillima. Anatolijs soovitab nii köögiviljad, liha kui ka kala enne grillile panekut õlikastmega kergelt üle pintseldada. „Siis nad ikka grillivad ja mitte lihtsalt ei küpse.“ Oliiviõlist, meest, värskelt pressitud sidrunimahlast, küüslaugust, tšillist ja meelepärasest ürdist (näiteks värskest rosmariinist) valmistatud kastmega sobib liha, kala ja köögivilju pintseldada ja enne serveerimist ka salatile niristada. „Vajuta küüslauk laiaks, lõika tšillikaun pooleks, kuumuta >>> Järgneb LK 28

GERDA KORDEMETS

Rubriik

PÄRNU KOIDULA MUUSEUMI ÕU: 23 (VÄLJA MÜÜDUD), 24., 25. (KELL 14 ja 19) JUULI 27 PAIDE VALLIMÄGI: 29. JUULI Kolmapäev, 30. juuni 2021 LAULASMAA SPA ÕU: 2., 3., 4. AUGUST LUUNJA LAULULAVA: 9., 10. AUGUST RAKVERE VABAÕHUKESKUSE LAVA: 14. AUGUST

ALGUS KELL 19.00 LISAETENDUS 25. JUULIL KELL 14.00 PILETID MÜÜGIL PILETILEVIS, PILETIMAAILMAS JA KOHAPEAL. Osades: Mart Toome TALLINNA LINNATEATER

Inga Lunge Karin Tammaru TEATER ENDLA

Indrek Taalmaa Jüri Vlassov Märten Männiste Kersti Tombak Nils Mattias Steinberg TEATER ENDLA

Kaidi Soosaar

Grillima!

Kolmapäev, 30. juuni 2021

<<< Algus LK 26 neid koos teiste komponentidega oliiviõlis 90 kraadini ja jäta siis jahtuma. Mingit põhjust pole kasutada kallimat külmpressi-oliiviõli, selle spetsiifiline maitse ei pruugi salatis kõigile meeldidagi,“ märgib ta. Kuna pikk grillisuvi on alles ees, tasuks kastet valmistada korraga rohkem. Pärast pintseldades võiks aga pintsli asemel kasutada rosmariinioksakest. „Nii jääb toit aromaatsem, pealegi võib pintslist mõni karvake toidu peale sattuda. Te ise seda ei märka, aga sööjat häirib see väga,“ ütleb kokk.

mesani. Üle 45 päeva laagerdunud parmesani saavad süüa needki, kes ei talu laktoosi,“ ütleb Anatolijs.

Kala küpsetades varu kannatust

Anatolijs eelistab pintseldamiseks kasutada värsket rosmariinioksakest. Nii jääb toit aromaatsem ja pole ka karta, et toidu peale mõni karvake satub.

Erki Pärnaku

Soe salat laktoositalumatutele

Taimetoitlaste read üha täienevad, neile soovitab Anatolijs pakkuda sooja köögiviljasalatit kitsejuustuga. Näiteks lõigata baklažaan ja suvikõrvits 7 mm kuni 1 cm viiludeks, poolitada paar porgandit ja eri värvi paprikat ning pintseldada kõik enne grillile ladumist õlikastmega üle. Tomatitele võiks enne grillile panekut riputada ka pisut suhkrut. Väga hästi sobivad salatisse ka pisikesed paksoid. Salatile võib niristada sama mesist grillkastet või pihustada pisut oliiviõli. Sooja salatisse võib lisada ka rohelist sibulat, tükeldatud Kreeka pähkleid ja Eesti kitsejuustu. „Kui kitsejuustu spetsiifiline maitse ei meeldi, võib kasutada muud juustu, ka kõvajuustu, näiteks par-

Oma Põrsas pakub

Lõika baklažaan parajateks viiludeks, paras on 7 mm kuni 1 cm.

värsket ja eestimaist sealiha

perefarmist Marmortüüpi sealiha al veerandist

2,49 €/kg

Meie lihameistrite käsitsi valmistatud grill-tooted

Kui seltskond ainult taimetoitlastest ei koosne, kulub ära ka liha või kala. Anatolijsi sõnul on parim kala grillimiseks see, mille sõber samal hommikul püüdis. Ta teab, et eestlased armastavad lõhet ja forelli, ka lätlased söövat palju punast kala. „Ainus erinevus eestlastega võrreldes on see, et siin väga populaarset siiga Lätis peaaegu pole,“ räägib kokk meriahvenat õlikastmega pintseldades. Et kala restil paremini läbi küpseks, soovitab ta sellele sälgud sisse lõigata. Samas tuleb olla tähelepanelik, et kala üle ei küpseks ja arvestada ka sellega, et pärast grillilt võtmist küpseb see veidi aega edasi. Kala on väga tundlik igasuguse maitsestamise suhtes, sestap soovitab kokk pipart jms kasutada tagasihoidlikult. „Muidu võib kala enda maitse ära kaotada. Mu ema on alati väga rõõmus, kui talle värsket kala viin, aga kui ta paneb kalale kõhtu suitsuliha ja veel midagi, siis see on täiesti liigne. Kala jäägu ikka kalaks,“ arvab Anatolijs – mõnest värskest ürdist, soolast ja piprast kalale täiesti piisab. Kes soovib, võib lisada ka sidrunimahla. Kokk sätib mõned sidrunisektorid hoopis kala kõrvale grillrestile, lisab ka pooleks lõigatud minipaksoid, suvikõrvitsad ja maisi. Suhteliselt pehme beebimais küpseb kiiresti. Kindlasti ei tohi grillides kala kohe ümber pöörama hakata. „See on väga suur viga. Kohe kruttima hakates laguneb nahk kala küljest lahti ja tulemus ei näe just ilus välja,“ hoiatab ta. Kes soovib aiapidu magusa ampsuga lõpetada, võiks grillida ananassi, küpsetada fooliumis õunu koos mee ja pähklitega või siis camembert’i juustu ja seda moosiga serveerida. „Aga lastele meeldib üle kõige vahukomme grillida,“ tõdeb Anatolijs. Neid ta Tallink City hotelli uues grillrestoranis siiski ei paku, küll on ta üht-teist menüüsse pannud ka maiasmokkadele mõeldes.

Erki Pärnaku

al 3,50 €/kg

Rohkem infot ja hinnakiri www.omaporsas.ee Rakveres Vaala keskuses, Tabasalus Klooga mnt 5a, Tallinnas Mustamäe ja Balti Jaama Turul

Soe köögiviljasalat kitsejuustuga.

>>> Järgneb LK 30

Rubriik

Kiireim leevendus põletusele

Kolmapäev, 30. juuni 2021

www.põletus.ee

Müügil apteekides

pe eata ab põle emisp protsesssi jah hutab põlletu ust ja leevvenda ab va alu aittab vältida a haavva saa astum mist võ õib kassuta ada a kõ õigi põ õletusse asttmete e puh hul sä äilita ab niisskett ha aavvake eskko onda kliiniliste e tesstid deg ga tõesstatullt ohu utu silmad dele ja lim masskessta nää ärm metele ning ei põ õhjussta ahaärriitusst eg ga alle ergiilisi re eaktsioone na

Grillima!

Kolmapäev, 30. juuni 2021

Pixabay

Alanud grillihooaeg on taas vallandanud ka igipõlise mõttevahetuse selle üle, kuidas on kõige õigem söegrilli süüdata: kas võtta appi süütevedelik, -tabletid, puidulaastud või hoopis toiduõli. Süte süütamisest toiduõliga on viimastel aastatel saanud suisa trend, põhjendustki pole vaja kaugelt otsida – ikkagi puhas toiduaine. Nüüd aga soovitab keskkonnaministeerium sotsiaalmeedias toiduõli sel otstarbel mitte kasutada. Asi on selles, et grillimisel on põlemise temperatuur keskmiselt 200 kraadi, õli suitsemispunkt on sõltuvalt õli liigist samuti 200 kraadi ümber. See tähendab, et tekib sama efekt, mis pannil liiga kuuma õliga praadides: õli hakkab lagunema ja põlema, sellest tekkiv suits sisaldab aga organismile väga ohtlikke – sealhulgas ka kantserogeenseid – aineid. Õli imbub ka söe pooridesse ja tükkide vahele, mistõttu põlemine kestab pikalt. Seepärast on mõistlikum kasutada tavalist süütevedelikku, sest see põleb madalamal temperatuuril, vedeliku koostises on peamiselt alkoholid, mis põlevad täielikult ära ega eralda ohtlikke kemikaale. Kirglikud grillijad pakuvad sotsiaalmeedias heade lahendustena ka grillsöe süütamise anumat, mis ei vaja mingit süütevahendit (tasub otsida nt aia- ja ehituspoodidest) ja elektrilist grillisüütajat, aga ka turbatablette.

Erki Pärnaku

Ära süüta grilli toiduõliga

<<< Algus LK 26

„Keegi meist ei söö liiga sageli head steak’i ja kui teile tulevad külalised, tasub neid üllatada tõeliselt hea lihaga,“ ütleb restorani City Grill House peakokk Anatolijs Pimanovs.

Kuidas grillida veiseliha? „Veiseliha on hea grillida, kui kodus on olemas lihatermomeeter. Selleks, et liha küpsusaste oleks rare, peab sisetemperatuur jõudma 52 kraadini ja medium rare puhul 57 kraadini. 63 kraadiga jääb liha medium, 67 kraadiga medium well ja 77 kraadiga on liha well done ehk täiesti küps,“ juhendab Anatolijs. Kokk eelistab üsna roosat ehk medium rare veiseliha. Kui meeste maitse ongi merium rare või siis kuue kraadi võrra küpsem medium, siis naised armastavad üldjuhul medium ja medium pluss küpsetusastmes liha. „Kui naised näevad liha lõigates roosakat vedelikku, siis on nad veendunud – veri! Kindlasti pole see looma veri, vaid liha mahl. Veri on veenides ja sellest on juba verivorsti tehtud,“ naerab seni Riia parimates restoranides tegutsenud Anatolijs. Soovitusega veiseliha enne grillimist marineerida ta nõus pole, tema sõnul küpseb liha siis grilli peal kuivaks. Kui lihas on olemas rasvatäpikesed, muu-

davad juba need liha grillides pehmeks. Kui mitte, võib lihatükki enne grillimist õliga pisut masseerida, kuid üldjuhul piisab, kui pintseldada sellele veidi õli – muidu hakkab liha küpsemise asemel õlis keema. „Unustage ära ka grillkahvlid! Piisab vaid paarist torkeaugust, et lihast mahl välja tuleks,“ tõdeb Anatolijs ja soovitab soetada grilltangid. Nendegagi ei maksa liiga agaralt sebida. Steak peab saama rahulikult kolmneli minutit küpseda, et ta jõuaks veidi karamelliseeruda. See on vajalik, et lihamahlad välja ei tuleks. Kui liha kiirelt keerama hakata, kuivab see ära. Samamoodi tuleb kannatust varuda ka burgeri vahele pihvi küpsetades. Kindlasti ei tasu steak’ile küpsemise ajal valada veini, õlut vms. Keegi meist ei söö liiga sageli head steak’i ja kui teile tulevad külalised, tasub neid üllatada tõeliselt hea lihaga,“ räägib Anatolijs. Grillilt võttes kata liha fooliumiga ja jäta viieks minutiks puhkama, siis Erki Pärnaku

Ei mingit toiduraiskamist: köögiviljadest, mis steak’i serveerides üle jääb, saab mõne minutiga kokku segada maitsva salati. Ja kui liha on grillitud rohkem, võiks sellegi ribadeks lõigata ja salatisse panna.

muutub see veelgi mahlasemaks ja pehmemaks. Ürdid lisa lihale pärast küpsetamist, muidu põlevad need ära ega anna toidule loodetud aroomi. Ka soola ja pipart tuleks lihale lisada alles pärast grillilt võtmist. Kuigi liha kõrval piisaks ka grillitud köögiviljadest, soovitab Anatolijs steak’i pakkuda koos fooliumis küpsetatud kartuliga: lõika kartuli keskele rist, aseta fooliumile, lisa soola-pipart, oliiviõli ja mõni rosmariini- või puneoksake ja mähi foolium kinni. „See on veidi ka nostalgiaroog, mis viib mõtted lapsepõlve, kui lõkkes sai kartuleid küpsetada. Pärast olid sööjatel näod mustad, aga kõik olid õnnelikud,“ mäletab ta. Kartul aseta grillile veidi varem kui liha, viimasena mahuta sinna köögiviljad: suvikõrvitsarattad, paprikasektorid ja pooleks lõigatud minimais. Ära unusta neidki grillkastmega pintseldada. Seejuures ei tasuks köögiviljadega koonerdada: sellest, mis steak’i serveerides üle jääb, saab mõne minutiga kokku segada mõnusa sooja salati. Ja kui liha on grillitud rohkem, võiks sellegi ribadeks lõigata ja salatisse panna. Ei mingit toiduraiskamist! Serveerides laotab Anatolijs esmalt taldrikule pisut rukolat („Sobivad kõik koduaias kasvavad rohelised salatid.“), koorib paprikasektoritelt tumedaks küpsenud naha ja sätib need koos ülejäänud köögiviljadega taldrikule. Viimasena võtab koha sisse steak.

Rubriik

Kolmapäev, 30. juuni 2021

VIIMASED ETENDUSED! PććĮıħøèèģ ĠèāÍÉıħÍħ SANDI TOKSVIG

ENE JÄRVIS, KERSTI KREISMANN, ÜLLE KALJUSTE VÕI MARI LILL, ELLE KULL, INES ARU, SANDRA ASHILEVI, VIKTOR LEŠEVITS Lavastaja VILJA NYHOLM-PALM

19.07-02.08 REHE KÜÜNIS kl. 20.00 (ÜKSNURME KÜLA, SAKU VALD)

PILETID MÜÜGIL PILETILEVIS JA PILETIMAAILMAS.

Rubriik

Kolmapäev, 30. juuni 2021