Suvi mai 2021 by SL Õhtuleht AS

OTSI PÕNEVAID PAIKU JA KORDUMATUID MAITSEELAMUSI

Suvi 2021

Suvine Eesti – taas kord teatrit täis

ÕHTULEHE AJAKIRI Esmaspäev, 31. mai 2021

VÕIDA

2400 € ;J g Y CJD .ɰ JA SISUSTUSTÖÖDEKS! Registreeri: credit24.ee/remondiloos

Tutvu tingimustega credit24.ee ja pea nõu asjatundjaga numbril 614 3400.

Rubriik

Esmaspäev, 31. mai 2021

UUS DACIA

Rubriik

SANDERO

4 /PÄEV ALATES VAID

€

Esmaspäev, 31. mai 2021

SAADAVAL KA AUTOMAATKÄIGUKASTIGA

dacia.abcmotors.ee

Dacia soovitab

TALLINN Abc Motors AS Kadaka tee 72a tel: 624 0420

PÄRNU Pereauto OÜ Pärlimõisa tee 24 tel: 447 7300

VILJANDI Rael Autokeskus OÜ Tallinna mnt. 97 tel: 433 0987

HAAPSALU Tradilo OÜ Tallinna mnt. 73 tel: 473 1383

RAKVERE Wiru Auto OÜ Kreutzwaldi 7 tel: 329 5560

Suveteater

Esmaspäev, 31. mai 2021

„Oleme ise ka Pärnu suveteatri autorid, see on meil kahe pere peale,“ lausub näitleja Sepo Seeman. Suvepealinna teater sündis perekond Seemani ja perekond Palu – lavastaja Tiit Palu ja näitleja Piret Laurimaa – tahtel juba aastaid tagasi. Isa ja poeg Seemanid mängivad Pärnu suveteatri laval koos ja ehitavad selle lava üheskoos ka üles

AIGI VIIRA aigi.viira@ohtuleht.ee

Idee sündis lihtsalt. „Ilmselt vajadusest midagi teha,“ meenutab Sepo. „Publik on suviti Pärnus ja kuna meil oli oma õue pealt võtta kõik etenduseks vajalikud komponendid dramaturgi, lavastajate ja näitlejate näol, siis me ka nii-öelda põlveotsa-teatri esile kutsusime.“

Tammsaare ja Jakobson saavad kokku Põhjus oma teatrit teha oli seegi, et Piret Laurimaa ja Sepo on Endla teatri aegadest pikaaegsed lavapartnerid. „Oleme temaga elu jooksul nii palju lava jaganud, et see partnerlus on meile sümpaatne ja armas, omamoodi vajadus,“ ütleb Sepo. „Nüüd, kui Piret on Vanemuises ja mina vabakutseline, on suvine lavapartnerlus seda magusam. Üks võimalus on oodata, et midagi sünnib, aga teine võimalus on härjal sarvist haarata ja ise teha.“ Mis salata, kahe pere ühine teater on leidnud ka lavamaterjale, mida väikesel suvelaval lustlikult ellu viia. Kas või tänavuse suve lavalugu „Indrek ja heledad hääled“, kus ühte lukku on segunenud nii Tammsaare kui ka Jakobson. Esimene oma teoste tegelaste ja teine isamaaliste kõnedega. „Selle arhitekt on Tiit,“ tunnustab Sepo. „Tema riiulilt on need tegelaskujud ja nende toomine Kurgja lavale kokku. Mul on ka au seal heljuda. Carl Robert Jakobsonina. Ei tasu oodata 500kroonise pealt väljahüppamist, pigem nimetame minu tegelast Jakobsoni lähisugulaseks. Ei hakka ma seal habet ette kleepima, aga neljas isamaaline kõne on küll nagu kirss tordil. Selles on avastamist.“

Sepo ja Oskar saavad kokku, mitte üksnes laval Selsamal laval saavad näitlejatena kokku ka Sepo ja tema poeg Oskar. Pole just tavapärane, et need kaks ühel ja samal laval mängivad. „Mul ei ole sellega mingit errorit, loodan, et ka Ossil mitte,“ muheleb Sepo. „Kuna me teeme ise kõik asjad, siis pole meil võimalik üksnes looritatud pilguga kunsttükke teha, tuleb näiteks ka lava ehitada. See on töö- ja puhkelaager.“ Et haamrid ega naelad ole võõrad Sepole ega ka Oskarile, on kaks Seemanit tublid lavamehed. „Kõik tööd, mis vaja teha, saame oma jõududega tehtud,“ lausub Sepo. „Peame saama.“ Oskar muigab, et lavaehituses pole tõepoolest midagi ülemäära keerulist. „Meie ehitame oma lava ise, sest terrassi oskab iga normaalne eesti mees ehitada,“ ütleb ta. „Nii ongi meil plaanis 31. mail Kurgjale minna ja vahetult enne proovide algust lava valmis ehitada. Ootus isaga koos mängida on ka suur – tunnen, et nüüdseks oleme võrdsed vastased. Ootan, millal me lavalaudadel üksteise vastu minna saame.“ Nendel samadel lavalaudadel, mis kõigepealt koos paika pannakse.

Suvi 2021

Näitleja Oskar „Ootus isaga k mängida on su et nüüdseks ol võrdsed vasta

TOIMETAJA: Ia Mihkels PROJEKTIJUHT: Kristi Kõll VÄLJAANDJA: AS Õhtuleht Kirjastus TRÜKIKODA: Kroonpress

OHTULEHT.EE

Seeman: oos ur – tunnen, eme sed.“

Suveteater

Esmaspäev, 31. mai 2021

„Üks võimalus on oodata, et midagi sünnib, aga teine võimalus on härjal sarvist haarata ja ise teha.“

„INDREK JA HELEDAD HÄÄLED“ Mis juhtub, kui Kõrboja Anna, Juudit ja neiu Tiksi saabuvad Põrgupõhja puhkemajja, mille peremeheks on Indrek? Ja mis saab siis, kui avastatakse Carl Robert Jakobsoni peidetud testament, milleks on tema 4. isamaaline kõne? Selles loos kogunevad A. H. Tammsaare eri teoste naistegelased – Kõrboja Anna, Juudit ja nooruke Tiksi (jutustusest „Kärbes“) – puhkemajja, mida peab Indrek. Kõik nad toovad kaasa lood oma elust ning pettumused armastusest. Nii saab kirjandusest elu, mille probleemid vajavad lahendamist. Et Tammsaare teosed on hästi tuntud, siis pakub see palju äratundmist ning viljakat mängu meie tüvitekstide, tsitaatide ja arhetüüpsete kujudega. Lavastust mängitakse Kurgja talumuuseumis vabas õhus. Tammsaare tegelastele lisandub Kurgja näidistalu rajaja C. R. Jakobsoni kuju. Nii nagu Tammsaare andis oma loominguga eestlastele enesepeegelduse, andis Jakobson oma kolme isamaalise kõnega meile ajaloo ja väärikuse. Näidendis leitakse Kurgja häärberi remondi käigus Jakobsoni poolt enne surma peidetud 4. isamaaline kõne. See kõne on armastusest, mida eestlased muistsel ajal valdasid, kuid mis meilt juba 700aastase orjaöö alguses rööviti. Nii antakse Tammsaare õnnetutele naistegelastele ja ka publikule tagasi õigus armastusele ning uue sisu saab Tammsaare kõige kuulsam lause tööst, vaevast ja armastusest. Lavastuses mängivad Oskar Seeman (Indrek), Piret Laurimaa (Juudit), Terje Pennie (Kõrboja Anna), Lena Barbara Luhse (Tiksi) ja Sepo Seeman (Jakobson). Tekst ja lavastus – Tiit Palu: „Jakobson andis eestlastele ajaloo, Tammsaare tüvitekstid ja -tegelased. Meie paneme need kokku. Tammsaare + Jakobson = taasleitud ARMASTUS.“ Pärnu suveteatri etendused on 9.–20. juunini C. R. Jakobsoni talumuuseumis Kurgjal.

Sepo Seeman

Aldo Luud

Elis Jurkatam

Suveteater

Esmaspäev, 31. mai 2021

„...JA MARGUS NÕUKOGUDE ARMEEST“

Juulikuus naerutab näitleja Margus Tabor oma sõjaväelugudega publikut Kärdla sadamas Yacht-Service ellingus, kus ootab kunstnik Kristjan Suitsu kujundatud ainukordne teatrisaal, muusikalise atmosfääri loob Endrik Üksvärav. Lavastuse idee on sündinud Marguse isiklikest kirjadest, mis kapinurgas oma aega ootasid. „Ehk läheb tarvis,“ armastab hiidlane kõikvõimaliku kraami tallele panemise kohta öelda. Nüüd lähebki! On, mida meenutada. „Ootan ise kai põnevusega kohtumist 24aastase Margusega,“ on näitleja elevil. Esietendus on 8. juulil. Tänavused etendused on küll välja müüdud, kuid produtsent Kadri Tikerpuu kinnitusel mängitakse lavastust kindlasti ka tuleval suvel.

„UJUJA“

„STSEENID ÜHEST ABIELUST“

18. juulil esietendub Tallinnas Sakala 3 teatrimajas Lukas Hnati draama „Ujuja“. See on kahe venna lugu, mis annab väga inimliku sissevaate dopinguteemasse – kuidas see mõjutab eri osalisi nii spordis kui ka elus. Advokaaditaustaga vanem ja targem vend (Uku Uusberg) üritab spordiagendina seista oma noorema venna (Tõnis Niinemets) õiguste eest, ent põrkub laupapidi kokku Pauli treeneriga (Alo Kõrve), kes tõelise vana kooli mehena võitleb oma spordi puhtuse eest, tahtmata samas kaotada tõenäoliselt elu parimat võimalust õpilane olümpiale viia. Olukorda ei tee kergemaks Pauli tunded füsioterapeudi vastu (Steffi Pähn), kellel on keelatud ainete tõttu must minevik. Olukorras, kus kõigil osalistel on Pauli olümpiale pääsust midagi võita ja tema eemalejäämisest kõvasti kaotada, koorub välja spordi Robert Lang karm reaalsus: mis maksavad sellisel hetkel sugulussidemed, lojaalsus, armastus? Kahe venna loo paneb lavale üks Eesti tuntuma vendadepaari pool – Märt Pius. Lava- ja valguskunstnikuna astub üles Kristjan Suits. Lavastust mängitakse Sakala 3 teatrimajas 18. juulist 3. augustini.

15. juulil esietendub Jaanihanso siidrivabriku töökojas Ingmar Bergmani stsenaariumil põhinev lavastus „Stseenid ühest abielust“. Äratuntav lugu ühisest elust. Kõik, nagu ikka – tülid, leppimised, lapsed, vanemad, lõputud kohustused, kompromissid ja kaks mõistlikku inimest, kes tahavad kõige selle keskel õnnelikud olla. Kas on võimalik suhtesse plaanida vabadust ja spontaansust? Aga kirge? Kas kõigest saab oma abikaasaga rääkida? Kas üldse tohib kõigest rääkida? Kuidas tunda ära seda hetke, kui kõik see ei väärigi enam päästmist. Osades Evelin Võigemast, Märt Avandi ja Kersti Heinloo. Kunstnik-lavastaja Kristjan Suits, dramaturg-lavastaja Mehis Pihla, tõlkija Anu Saluäär. Tänavused etendused on välja müüdud.

KUNSTNIK KRISTJAN SUITS: „Eks see paras hull temp on.“ „Suurem eesmärk on tegutseda aasta läbi, ent kõik oleneb sellest, kuidas suvel läheb,“ ütleb kunstnik Kristjan Suits (pildil), kes asutas koos produtsentide Margit Roosaare ja Kadri Tikerpuuga MTÜ, mis kannab pikka nime: SKENE Katus Kunstile. AIGI VIIRA aigi.viira@ohtuleht.ee

Tegu ei ole teatri tri ega loomingulise kollektiiviga, a, vaid produktsiooniüksusega, kelle elle eesmärk on pakkuda publikule le võimalikult kvaliteetseid ja huvitavaid teatriprojekte. Mängundus paiku otsis ühendus kõikjalt, mängu tued levad päris uued kohad, aga ka need, d, kus varem on n teatrit tehtud.

Materjalid valikki on seinast seina. „Kui Materjalide keegi tu tuleb toreda ideega, mida repertuaariteatris mingitel põhjustel teostuaari tada ei e saa, siis hakkame mõtlema,“ ütleb Kristjan. „Praegu on meil kolm projekti – Hiiumaal, Pärnumaal ja projek Tallinnas.“ Tallin Näiteks Hiiumaal Kärdla sadamas Näit pole vvarem teatrit tehtud, nüüd aga katsetatakse. Otse paadiangaaris, katse kus talviti hoitakse paate. Tallinnas mängitakse Sakala teatli rimajas ja Pärnumaal Jaanihanso siidrivabrikus. „Eks see paras hull temp on, vaatame, Stanislav Moškov

JAANIHANSO MUUSIKANÄDAL SKENE võtab juulis tervelt nädala jagu korraldada muusikaõhtuid, see teeb meele rõõmsaks. z 3. juulil astub üles Mari Kalkun, õhtu erikülaline on Valdur Mikita. z 4. juulil Rita Ray z 6. juulil Puuluup z 7. juulil Curly Strings z 8. juulil Anna Kaneelina kuidas õnnestub,“ muigab Kristjan. „Saab nüüd näha, kas ujume sügiseks välja või mitte. Kindlasti saab see olema väga huvitav.“ Esimese hooga on juba välja müüdud lavastuste „Stseenid ühest abielust“ ning „… ja Margus Nõukogude Armeest“ etendused, kuid SKENE meeskond annab teada, et praegu välja müüdud etenduskordade lisapiletid võivad tulla müügile 15. juunil – infot jagab SKENE Katus Kunstile leht Facebookis.

Rubriik

Esmaspäev, 31. mai 2021

Reklaam

Esmaspäev, 31. mai 2021

VIRU FOLK 2021 ႈနဗႊန ɍ ႄႂႄႃ ျ $

K 2021 · SLAVI AAST · VIRU

· AST AVI A LAVI A AST · VIRU FOLK 2021 · SL

AV · SL 2021

IRU FOL FOLK

Piletid

04.07 kell 16 Räpina Miikaeli kirik 05.07 kell 20 Torma Maarja kirik 06.07 kell 20 Kose Püha Nikolause kirik 07.07 kell 20 Türi Püha Martini kirik 08.07 kell 20 Põltsamaa Püha Nikolause kirik 09.07 kell 20 Noarootsi Püha Katariina kirik 10.07 kell 16 Rõngu Mihkli kirik 11.07 kell 16 Viljandi Pauluse kirik

„PÕRGUPÕHJA UUS WANAPAGAN” Pärnus Fortumi katlamajas etenduv Endla Teatri lugu on õndsaks saamise nimel inimesena maa peale tulevast Vanapaganast. Aga ole sa Vanapagan või inimene, maa peal on asjad oodatust keerulisemad. Mustava väädina väändub ümber su ihu inimlike tungide pitsitav siug ning mida lihtsam näib eesmärk, seda rohkem veeretatakse su teele takistusi.

Vaid 19 etendust sel suvel! KAROLINA ŽUKOVA ja HANS CHRISTIAN AAVIK

Imekaunis Käsmu kaptenikülas pakuvad seekord 6.–8. augustil muusikaelamusi paljud eesti, vene, valgevene ja ukraina muusikud, sealhulgas: Otava Yo (RU), Akvarium (RU), Dobranotch (RU), Aleksandr Ivaškevitš, Svjata Vatra, Tuulelõõtsutajad, Lõõtsavägilased, Jaan Sööt jpt.

KUKERPILLID PAIDE KIRIKUS

Kukk ja Kukerpillid – kes neid võiks lahuta... Kukk, kui uue päeva ja valguse kuulutaja kirikutornis annab nüüd märku, et on aeg avastada Eestimaa kauneid pühakodasid ja saada osa ajaloolisest kontsertsarjast.

kukega kirikutes

Viru Folk on põhjamaise muusika koguperefestivalina publikule elamusi pakkunud juba kuraditosin aastat.

2021 ·S

I AAST · VIRU FOLK

I AA ST · V

FOLK 2021 · S LAV

Kontserdid kaptenikülas

08.06 kell 20 Kaunimate Aastate Vennaskond 09.06 kell 20 Naised Köögis 10.06 kell 20 Jaan Pehk. Sünnipäevakontsert koos sõpradega: Vaiko Eplik, Jarek Kasar (Chalice), Bonzo & Kaire Vilgats 11.06 kell 20 Smilers 12.06 kell 17 Marko Matvere & VLÜ 31.07 kell 17 Georg Ots 100 – Marko Matvere, Mart Sander, Voldemar Kuslap & Elina Nechayeva. 01.08 kell 17 Jaak Joala 70 – Koit Toome, Märt Avandi, Stefan, Eleryn Tiit, Janika Sillamaa, Tomi Rahula jt

VIRU

Kaunid Kontserdid Käsmus 2021

N 12.08

kell 19:00

Juba 50-ndat aastaringi eesti rahvast oma muusikaga rõõmustavad Kukerpillid on tänavu kirikulainel. Juulikuise nädalase kirikutuuri jätkuna ollakse 12. augustil taas kirikus, seekord Paides. Tõsi, Paide kiriku tornis kukke pole, nii nagu kõigil juulikuistel kirikutel, kuid see annabki Kukerpillidele võimaluse rääkida ja laulda seekord vabamalt, ilma kuke valvsa järelevalveta.

„NAINE SALAMANDRI TÄHTKUJUST”

Jäneda viimase mõisaproua Mura poliitilis-geograaﬁline haare ulatus Venemaast Inglismaani, hõlmates vahepeal ka Eestit, Itaaliat, Saksamaad. Mura eriline anne seisnes meeste äravõlumises, ta pani endasse armuma nii Gorki, Wellsi kui ka hilisema James Bondi. Lavastaja Madis Kalmet, autor Kristiina Jalasto. Osades Ursula Ratasepp, Jaune Kimmel, Markus Luik, Helgur Rosenthal ja Karl Robert Saaremäe.

Tammsaare romaani lavastab Kaili Viidas, peaosas Ago Anderson, kaasa teeb pea kogu Endla trupp.

Piletid Piletilevist.

VALGETE ÖÖDE MUUSIKA

Maskeraadi komöödia Vene Teatris

Mahedatel suveõhtutel pakuvad elamusi säravad Eesti interpreedid – Hans Christian Aavik, Karolina Žukova, Ensemble Auftakt, Marcel Johannes Kits, Sten Heinoja ning paljud teised. Põnevaid kontserdikavu on võimalik nautida juulikuu vältel Eestimaa eri paikades – Kärdlas, Kullamaal, Kuremaal, Tartus, Türil, Tallinnas ning mitmel pool mujal. Täpsem kontsertide kava: interpreet.ee

„TARKPEA“

Noor, sümpaatne avantürist Jegor Glumov otsustab iga hinna eest edu saavutada ja võidelda endale välja ühiskonna kõrge positsioon. Kasutades kõikvõimalikke vahendeid ja manipulatsioone, liigub ta eesmärgi suunas, kirjutades oma päevikusse üles ausad mõtted ja arutlused, kuid ühel hetkel väljub olukord siiski tema kontrolli alt... Sünkroontõlkega eesti keelde. Esietendus 19. augustil 2021

Komöödiateater

„KUTSE JUUBELIKS!“ Pille Pürg on meie vaatajaid üllatanud juba aastaid oma vaimustavate paroodiatega. Etenduses „Kutse juubeliks!“ on lavale tulemas 10 Eesti prominenti: Edgar Savisaar, Erik Orgu, Marina Kaljurand, Brigitte Susanne Hunt, Mart Helme, Synne Valtri, Yana Toom, Urmas Sõõrumaa, Doktor Vassiljev ja Liis Haavel. Keda kutsuda Eesti kuulsustest, kui lauas on vaid viimased vabad kohad jäänud? Viimased etendused juunis üle Eesti. Piletid Piletilevist.

MOMU Mootorispordi muuseum Turba, Tööstuse 3

AVATUD 3.05–31.08 K–P 12–18 LISAINFO momu@momu.ee, +372 501 8808 MOMU Mootorispordi muuseum

Reklaam

Esmaspäev, 31. mai 2021

Röövel Hotzenplotz

HOIATAME EESTI SUVES MÖLLAB RÖÖVEL HOTZENPLOTZ 12.06–11.07. vabaõhulavadel üle Eesti Ainult 10 etendust sel suvel! Suvelavastus peredele

„KALEVIPOJA VÄGITEOD

VALGUSTAV DRAAMA

KULDÕUN PUUKAUSIS

TORMA RINGTALLIS

Otfried Preussleri raamatu põhjal on pöörase röövlimürgli lavastanud Mirko Rajas. Mängivad, laulavad ja möllavad Anti Kobin, Getter Meresmaa, Doris Tislar, Sander Roosimägi või Mihkel Tikerpalu, Karl Sakrits ja Risto Vaidla. Eesti Noorsooteatri laadavanker veeretab „Röövel Hotzenplotzi“ vabaõhulavadele üle Eesti 12. juunist 11. juulini. Lustlikku lavalugu on oodatud vaatama kõik alates 7. eluaastast ja pileteid saab teatri kodulehelt, Piletilevist ja etenduskohtades.

Piip ja Tuut toovad vaatajate ette Kalevipoja märkimisväärseimad vägiteod, nende sünnilood ja tagajärjed ning püüavad lahti muukida salaretsepti - mida Kalevipoeg sõi, et ta nii tugev oli? Koomilises uuslavastuses põimuvad muistendid kuulsast eepose kangelasest ning salapärane muinasjutt Ahjualusest. Lavastuses löövad kaasa eri rollides: Grete Konksi, Maarja Tammemägi, Stefan Hein, Kristjan Poom, Marek Demjanov ning Piip ja Tuut. Kunstnik: Jaanus Laagriküll. Muusikaline kujundaja: Siim Aimla. Lavastusdramaturg: Siret Campbell. Lavastajad: Haide Männamäe ja Toomas Tross.

EHK MISSA SÖÖD, ET SA NII TUGEV OLED?”

Esietendus 25. juunil 2021 Kalevipoja Koja õuel, Kääpal.

piipjatuut.ee

Etendus kestab 1 tund ja 45 min. Ühe vaheajaga. Avatud ka suvekohvik.

15.–25. juulil

Esmakordselt Torma ringtallis!

R 25. juuni kell 19; L 26. juuni kell 14 ja 19; P 27. juuni kell 14 ja 19; N 1. juuli kell 19; R 2. juuli kell 19; L 3. juuli kell 14 ja 19; P 4. juuli kell 14.

15.–25. juulil etendub haruldases Torma ringtallis Jõgevamaal valgustav draama „Kuldõun puukausis”.

KULDÕUN PUUKAUSIS

Etendus viib vaataja ajas tagasi aastatesse 1746–1775. Rahvavalgustaja Johann Georg Eiseni mitme sajandi tagused uuenduslikud ideed on rahva ette toodud tänapäevaselt mõjuvatena. Kenad preilid, mõisnikud, mustlased, soldatid, loomad ja paljud teised loovad lavale värvikireva jutustuse. Omal ajal hullumeelseks peetud mõtted külvavad mõisnike hulgas segadust kuid leiavad vastuvõttu keisrikojas. Kui veel asjasse sekkub keisrinna Katariina II, hakkab juhtuma asju...

Torma ringtallis Jõgevamaal 25.06.–11.07. Saaremaal

MUSTJALA FESTIVAL JENS LUNDBERG

Humoorika röövliloo tegevus areneb väikelinnas, kus kõik paistab olevat imehästi, kuni röövel Hotzenplotz murrab end vangimajast vabadusse ja pistab nahka kõik praevorstid ja hapukapsad, mis vanaema on Kasperlile ja Seppelile valmistanud. Nii saab alguse hoogne röövlijaht, kus vahetatakse maske ja rolle, nii et keegi ei pruugi olla see, kellena alguses paistab.

Info mustjalafestival.ee Heategevuslik kontserdisari

EESTI MÕISAD 2021 23 aastat mõisamuusikat ja metseenlust

Piletid Piletilevist.

Unustamatud hetked suvisel Saaremaal! Puutumatu loodus, meri, kadakad, rookatused ja saarlaste naljalood koos suurepärase muusika ning säravate esinejatega. Silja Aalto (Soome), Ain Anger, Maimu Berg, Bordo Sarkany (Ungari), Agnese Eglina (Läti), Jens Lundberg (Rootsi), Remy Poulakis (Prantsusmaa), Luc Robert (Kanada), Paula Šumane (Läti), Irina Zahharenkova, kammerorkester ME103 jt. Kunstiline juht Aare Tammesalu. Piletid Piletilevist. Lisainfo

MustjalaFestival

Juba kahekümne kolmandat aastat järjest rõõmustab agentuuri Corelli Music kroonijuveel, kontserdisari „Eesti mõisad“ publikut. See on unikaalne kultuurinähtus, milles romantiline mõisaelamus, ajalugu ja arhitektuuripärlid on põimunud kauni muusika ja metseenlusega. Toetame koos Corelli mõisamuusikuid! K, 11.08 kell 18 LAHMUSE mõis, Viljandimaa N, 12.08 kell 18 KABALA mõis, Järvamaa P, 15.08 kell 18 KUMNA mõis, Harjumaa Kavas: barokiaja kaunimad muusikapärlid – Bach, Corelli, Purcell jt.

corellimusic www.corelli.ee

Esinevad barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel ja Jüri Kuuskemaa. Piletid Piletilevis.

Suveteater

Esmaspäev, 31. mai 2021

Suvelavastused 2021 Eesti Draamateater

„Talupojad tantsivad prillid ees“

EESTI DRAAMATEATER „Talupojad tantsivad prillid ees“

MIS: Lauluridu „Mõisad põlevad, saksad surevad, mets ja maa saavad meitele“ teavad kõik, aga rahvasuust on üles kirjutatud ka pisut teistsugune ja mitmetähenduslikum variant – „Mõisad põlevad, saksad surevad, talupojad tantsivad prillid ees“. Ühest küljest kirjeldab see muidugi otseselt riisumist – kui saks on kotti aetud või maha löödud, võtab võidukas talupoeg tema ninalt prillid ja viib sõjasaagina oma taresse. Teisalt sümboliseerivad prillid aga kultuuri ja haritust – ehk siis lauluread annavad mõista, et talupoegadest saavad sakste pärijad ning nende väärtuste edasikandjad. Ning nii see ju ongi läinud. Oleme laenanud sakstelt sõnu ja toiduretsepte, õppinud kombeid ja viisakat käitumist, lugenud nende raamatuid, jäljendanud neid tudengielus ja majapidamises. Oleme küll eestlased, talupoegade järeltulijad, aga kanname sakstelt näpatud prille ja vaatame maailma läbi nende, ise seda enam õieti märkamatagi. KES: Lavastaja Hendrik Toompere, kunstnik Ervin Õunapuu, helikujundaja Lauri Kaldoja, liikumisjuht Üüve-Lydia Toompere. Osades Tiit Sukk, Jüri Tiidus, Ivo Uukkivi, Taavi Teplenkov, Markus Luik, Kersti Heinloo, Marta Laan ja Liisa Pulk. Pianist Johan Randvere või Jakob Teppo. KUS JA MILLAL: Viinistu katlamajas 11. juunist 29. augustini.

Rubriik

VANA-VÕROMAA

MUUSEUMID

Esmaspäev, 31. mai 2021

Lõu na - E e s tis

Küngaste vahel lookleval teel jõuad Karilatsi Vabaõhumuuseumisse, kus satud 100 aasta tagusesse vallakeskusse. Muuseumi südameks on külakool, aga saad astuda sisse ka magasiaita, vaestemajja, rehetarre ja suitsusauna.

na -Võ rom

ule kindlasti m le t ö aa

Postitee toob ränduri V Võru linna. Siin asub su u ub Vana-Võromaa Kultuurikoda, kus on n ühesüh h koos muuseum ja galerii. Muuseumi eumi püsinäitus p u tutvustab võru keele kujunemislugu, gu leide e muinasajast, vanu esemeid ja dokumente t Vana-Võromaa ajaloost. Saad virtuaalselt käia võrokeste üleilma kuulsas suitsusaunas. Kunstihuvilistel on avastamisrõõmu galeriis.

ja aa öd

o l ist

P OS T

Võrus asub ka Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, mis tutvustab Eesti rahvuseepose koostaja loomingut, „Kalevipoja“ maailma ja ka maja, kus linnatohtrist kirjanik elas üle 40 aasta.

I T E E D. Võrust lõuna pool, üsna Eesti Vabariigi lõunatipu lähistel Kuutsi külas on külastajatele avatud eestiaegne Mõniste Tarwitajate Ühisuse kauplus, mis on ühtlasi Mõniste Talurahvamuuseumi peamaja. Lisaks saad rännata kiviajast tänapäeva: käia püstkodades, rehielamus, aitades ning suitsusaunades.

Vana-Võromaa muuseumites on põnevat uudistamist nii lastele kui suurtele.

TULE KOGU PEREGA!

Täpsem info kodulehelt: wi.ee/et/muuseumid/

Suveteater

Esmaspäev, 31. mai 2021

„Eesti matus“

MIS: Andrus Kivirähki näidend on ühe eesti suguvõsa ja ühe kodutalu lugu. Matused on tänapäeval tihti ainuke koht, kus kõik sugulased kokku saavad. Elustuvad ühised mälestused ja lõkkele löövad vanad kired. Kes lõhub nüüd puud, kes võtab kartuli üles, kes korjab õunad? Mis saab siis, kui vanad enam ei suuda ja noored enam ei taha, aga töö tahab tegemist, sest aastasadu on eestlane end omal maal tööga tapnud? Mida arvata matustest, mis pulmadeks kipuvad kujunema? KES: Lavastaja Priit Pedajas, kunstnik Pille Jänes, valguskujundaja Airi Eras. Osades Christopher Rajaveer, Marta Laan, Kersti Kreismann, Aleksander Eelmaa, Martin Veinmann, Tõnu Oja, Merle Palmiste, Tõnu Kark ja Ester Pajusoo. KUS JA MILLAL: A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel 29. maist 9. juulini.

ENDLA TEATER „Põrgupõhja uus Wanapagan“

Maailmas on kohutav hulk sõnu ja nii võib mõnd sündmust või nähtust jutustaja perspektiivist kirjeldada kui positiivset või negatiivset – ja kõigil on õigus. Maailm läheb ikka veel iga päevaga hingetumaks ja lõhkisemaks, kurjad teevad head ja head teevad kurja. Lõppu aga ei tule ja kõik keerleb edasi. Ainus, mida pole, on lunastus. KES: Lavastaja Kaili Viidas, kunstnik Arthur Arula, valguskunstnik Margus Vaigur, muusikaline kujundaja Tauno Aints. Osades Ago Anderson, Tambet Seling, Triin Lepik, Kadri Rämmeld, Peeter Tammearu, Karin Tammaru, Sten Karpov, Liis Karpov, Ott Raidmets, Nils Mattias Steinberg, Indrek Taalmaa, Carmen Mikiver, Ireen Kennik, Fatme Helge Leevald, Sander Rebane, Meelis Rämmeld jt. KUS JA MILLAL: Fortumi katlamajas 18. juunist 28. augustini.

UGALA TEATER „Katkuhaud“

MIS: Kui lavastuse peategelane oli kuueaastane, võttis tädi Kaata ta enda juurde elama. Nüüd, aastakümneid hiljem asub ta 80aastase tädi ja seejärel oma ema Sanna mälestuste jahile. Iga uus külaskäik erakuna elava Kaata juurde avab kiht kihi haaval kunagi toimunud sündmusi, keerulise aja pinevaid suhteid ning põhjuseid, miks minevikus toimunust siiani rangelt vaikitud on. Kuidas leida vastuseid ja anda hinnanguid ajale, kui iga sammu pidi põhjalikult kaaluma? Ajale, mis nüüd sõrmede vahelt laiali pudeneb, kuna sellest pole senini tahetud rääkida. KES: Dramatiseerija, lavastaja ja muusikaline kujundaja Priit Pedajas, kunstnik Pille Jänes. Osades Luule Komissarov, Kadri Lepp, Aarne Soro, Vilma Luik, Marika Palm, Tarvo Vridolin, Garmen Tabor ja Merle Liinsoo. KUS JA MILLAL: Ugala teatris 19.–29. augustini.

MIS: Tammsaare viimaseks jäänud romaan kuulutab selgesti ette meie kaasaega – tõejärgset ajastut, milles me juba mõnda aega elame.

LAURI LIIV

NELE-LIIS VAIKSOO

02.06 kell 19 04.06 kell 19 06.06 kell 18 09.06 kell 19 11.06 kell 19 12.06 kell 17 13.06 kell 18 15.06 kell 19 16.06 kell 19 19.06 kell 19

Rae Kultuurikeskus * Järvakandi Kultuurihall Türi Kultuurikeskus Mustvee Kultuurikeskus Põltsamaa Kultuurikeskus * Vihula mõisa aed Tallinn Von Glehni teater Tartu ERMi suvelava Tallinn Rahvusraamatukogu Turba Kultuurimaja

MÄRT AVANDI

JOHAN RANDVERE

20.06 kell 18 22.06 kell 18 17.08 kell 19 28.08 kell 19 29.08 kell 18 03.11 kell 19 09.11 kell 19 14.11 kell 16 17.11 kell 19 28.11 kell 19

Hiiumaa Käina Padarimägi * Väike-Maarja Rahvamaja Valga Kultuurikeskus Haljala Kultuurikeskus Anija mõisa park Haapsalu Kultuurikeskus Viljandi Pärimusmuusika Ait Võru Kultuurimaja Kannel Kuressaare Kultuurikeskus Laitse Graniitvilla

!"#$% !&& ' (# ) #((*%+ Info 505 9625 ,,,

Hanna-Liina Võsa Katrin Karisma Johan Randvere Lauri Liiv Reigo Tamm 04.07 kl 18 KUREMAA MÕISA PARK 09.07 ARUKÜLA LAULUVÄLJAK 11.07 VIHULA MÕIS 13.07 MOOSTE MÕIS 14.07 HAAPSALU KUURSAAL 15.07 LAITSE GRANIITVILLA

16.07 KURESSAARE ARENSBURG 17.07 PÄRNU NOORUSE AED 20.07 TARTU ERMI SUVELAVA (A) 22.07 KERNU MÕIS 27.07 SANGASTE LOSS 28.07 VILJANDI SAKALA HOOV 29.07 ANIJA MÕIS

Kontsertide algus kell 20 (v.a. 04.07). Piletid eelmüügist al. 22 € Fientas, Piletilevis ja Piletimaailmas, kontserdi päeval pilet kallim. Müügil piiratud arv pileteid Kontserdid toimuvad vastavalt EV ja Terviseameti poolt ettekirjutatud nõuetele. JÄLGI JOOKSVALT REKLAAMI! Info 505 9625 www.kontsertkorraldus.ee

Suveteater

Esmaspäev, 31. mai 2021

RAKVERE TEATER „Miks Jeppe joob?“

MIS: Seda ei tea mitte keegi. Seda ei tea president ega linnapea. Isegi sotsiaaldemokraadid mitte. Seda ei tea ka võrdõiguslikkuse volinik. Seda ei tea ka Jumal taevas. Aga Jeppe teab. Naine vingub. Tööd pole. Kui on – siis palk vilets. Ülemused õiendavad. Naabrimees on ihnuskoi. Ilm on halb. Selga pole midagi panna. Kingad katki. Sagedasti on silma all sinikas. Käi muudkui jala. Taskus auk. Pea valutab. Käru varastati ära. Puhkust pole. Soomes ainult käinud. Koer hammustas. Aken läks katki … Aga – võtad pitsi, elu hoobilt nagu lill. Lendleb, lõhnab, sumiseb, ümberringi mängib pill. KES: Lavastaja Hendrik Toompere, kunstnik Pille Jänes. Osades Eduard Salmistu, Lisete Laisaar, Anneli Rahkema, Margus Grosnõi, Peeter Rästas, Sulev Teppart ja Imre Õunapuu. KUS JA MILLAL: Rakvere teatrimajas 9.–20. juunini.

TEATER VANEMUINE „1984“

MIS: Loo sündmused leiavad aset tulevikuühiskonnas, totalitaarses riigis nimega Okeaania, kus valitseb Suure Venna kultus, iseseisev mõtlemine on keelatud ning inimesi kontrollitakse ja jälitatakse igal võimalikul moel. Ajalugu on ümber kirjutatud ja olevik salastatud, Armastuse-, Külluse-, Rahu- ning Tõeministeeriumi meelevallas on inimesed kui tillukesed putukad, kelle isiklikud mõtted ja tunded on täiesti ebaolulised. Loo peategelane Winston Smith avastab endas ühel päeval teisitimõtleja ning hakkab märkama end ümbritsevaid valesid. Inglise kirjaniku George Orwelli kultusteoseks saanud raamat ilmus trükist Teise maailmasõja järel ning tundub ikka veel (või isegi aina enam) puudutav, aktuaalne ja prohvetlik.

29.07.  8.08.

NAUTIGE TEATRIKUNSTI VABAS ÕHUS HOIDES TEISTEST TEATRIKÜLASTAJATEST OHUTUT VAHEMAAD

KES: Lavastaja Karl Laumets, kunstnik Kristjan Suits, muusikaline kujundaja Vaiko Eplik, valguskunstnik Rene Liivamägi, videokunstnik Epp Kubu. Osades Robert Annus, Gert Raudsep, Maria Annus, Hannes Kaljujärv, Marika Barabanštšikova, Ott Sepp, Maarja Johanna Mägi, Kaarel Pogga ja Ken Rüütel. KUS JA MILLAL: Kammivabriku sündmuskeskuses Tartus 26. juunist 10. juulini.

VANA BASKINI TEATER „Armastus mälukaotuseni“

MIS: Hoolimata romantilisest pealkirjast, „Armastus mälukaotuseni“, on tegu ühe tõeliselt hullumeelse komöödiaga, sest tegevus toimubki psühhiaatri kabinetis. „Armastus mälukaotuseni“ on hasartne mõistatuste-komöödia, dünaamiline ja naljakas lugu, mis areneb kiiresti ja elavalt. Lõpuks selgub ka saladus, kes ja mis eesmärgil korraldas selle avantüüri, mis peaks kedagi päästma ... Aga millest? Ja kas päästab? KES: Lavastaja Eero Spriit, kunstnik Jaak Vaus. Osades Eero Spriit, Madis Milling, Kaili Närep, Mairi Tikerpalu ja Riho Rosberg. KUS JA MILLAL: Erinevates mängupaikades 1. juulist 22. augustini. „Kihnu jenka“

MIS: Lugu tublist eesti naisest, keda on läbi elu aidanud rõõmus meel ja laulud. Armastuslugu, tema kohtumine ja elu koos abikaasa Jaan Kösteri ehk Kihnu Jenkaga. See pole dokumentaaljutustus, vaid fantaasiamäng, mis põhineb Virve enda meenutustel tema erakordselt sündmusterohkest elust. See lugu on üldistus, kui soovite, siis kunstiline liialdus, kus niiditõmbajateks on Virve kaks kaitseinglit – Virveingel ja Friideingel. Neid on kaks, sest Virvel on kaks eesnime – Virve Elfriede. KES: Kihnu Virve osas Inga Lunge ja Karin Tammaru, Kihnu Jenka osas

Suveteater

Esmaspäev, 31. mai 2021

Mart Toome. Teistes osades Jüri Vlassov, Indrek Taalmaa, Nils Mattias Steinberg, Märten Männiste, Kersti Tombak ja Kaidi Soosaar. Kunstnik Krete Tarkmees, muusikaline kujundaja Toomas Lunge, tantsuõpetaja Marko Kiigajaan. Autor ja lavastaja Gerda Kordemets. KUS JA MILLAL: Erinevates mängupaikades 23. juulist 14. augustini. „Metsas ei kuule su karjumist keegi“

MIS: Anita, Monika ja Ellen on ammused lapsepõlvesõbrannad, nüüdseks kõik juba üle kuuekümne. Nad kohtuvad igal aastal, et minna paariks päevaks metsa matkama, soovides uuesti läbi elada kauneid mälestusi ning meenutada ühiselt veedetud aega. Kuid ilus unistus mõnusast ja lõdvestavast nädalavahetusest kesk loodust puruneb kiiremini, kui keegi oleks seda ette osanud kujutada ning muutub painavaks õudusunenäoks. KES: Lavastaja Eero Spriit. Mängivad Helgi Sallo, Katrin Karisma ja Anne Veesaar. KUS JA MILLAL: Erinevates mängupaikades 26. juulist 25. augustini.

Osades: Tõnu Oja, Terje Pennie, Katariina Ratasepp ja Märt Koik. KUS JA MILLAL: Jäneda Pulliteatris 5.–28. augustini.

R.A.A.A.M. „Kapten Mihkel“

MIS: Purjelaevade taglastuses on selline tross – tormivaier. Sellest saab kinni hoida, et torm inimest pardalt merre ei kannaks. Iga inimese elus on omad vaierid – need aitavad püsida elumere pardal –, vanemad, armastus, sõbrad, lapsed – igaühel oma. Tragikomöödia „Kapten Mihkel“ peategelasel on peale selle kõige veel üks tähtis vaier – huumorimeel, mis aitab üle elada kõige keerukamaid elutorme. Lavastus on valminud Juhan Smuuli teoste põhjal. KES: Kapten Mihkli rollis Argo Aadli. Autor-lavastaja Damir Salimzianov, kunstnik Riina Vanhanen, muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres. KUS JA MILLAL: Erinevates mängupaikades 1.–16. juulini. „Läbi kõigi elude ma otsin sind ...“

„Elevandi kõrts“

MIS: „Elevandi kõrtsi“ lugu algab sellest, et eesti mees Ants saab päranduseks kõrtsi. Aasta on 2020. Ants tahaks aastaid tühjana seisnud elusüdame uuesti käima lüüa, kuid poeg ja naine on tema plaanide suhtes skeptilised. Pinnale ujuvad saladused, mille lahendamine tundub esmapilgul keeruline, kui mitte lausa võimatu. Jäädes oma kõrtsipidamise plaanidega üksipäini, hakkab Ants lappama aastasadade jooksul Elevandi kõrtsis peetud päevaraamatut. Ta rändab ajas tagasi – aastasse 1941, 1915, 1905, 1900 ja lõpuks 1702. Aega, kui kõrts pidi suutma olla rohkem ja suurem kui kõrts ning murrangulised ajaloosündmused murdsid ka elusaatusi. KES: Autor ja lavastaja Gerda Kordemets, kunstnik Neoonmust.

MIS: Tragikoomiline fantaasia Maria Budbergi, tuntud ka kui Mura Zakrevskaja eluloo motiividel. See pole biograafiline lavastus. See on müstika ja koomilise farsi elementidega fantaasia sellest, mis on armastus tõeliselt raskete katsumuste ajajärgul. Kuidas seonduvad armastus ja elementaarne soov ellu jääda. Lavastuses esinevad episoodiliste tegelaste hulgas mitte ainult kuulsad mehed Maksim Gorki ja Herbert Wells, kes kangelannat armastasid, vaid ka fantaasiakujud NSVLi vastuluure ülematest Saksamaal ja Suurbritannias. Kohtunikud, kes lahutasid peategelast tema meestest, aga ka Maria Budbergi lapsed. Küsimus, kas ta armastas kedagi või ainult kasutas inimesi ära, läbib kogu lavastust, kuid ühest vastust ei saa. Tähtsam on, et vaataja jääks pärast etendust mõtlema ka oma suhete üle lähedastega.

Ludvig Holberg

Lavastaja ja Hen ndrik Toompere Osades Eduarrd Sallmistu u, Lisete Laisaa ar Anneli Rahkema a, Marrgus G Gro osn nõi,, Peeter Rästa as, Sulev Tep ppart Imre e Õu unapuu (Eesti Draama Dra mateater)

(külalisen ena), a)

(kül ülalisena),

Rakvere Teatri suvelavastus

K, 9. – R, 11. juunil; P, 13. juunil; K, 16. – P, 20. juunil kell 19 Rakvere Teatri väikses saalis

Rubriik

Esmaspäev, 31. mai 2021

KES: Lavastaja Damir Salimzianov, kunstnik Riina Vanhanen, muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres, valguskunstnik Priidu Adlas. Laval Jane Napp, Piret Krumm, Kristo Viiding, Kristjan Sarv ja Marin Kõiv. KUS JA MILLAL: Tõstamaa mõisas 6.–28. juulini. „Praegu pole aeg armastamiseks“

MIS: Mida teha, kui ettekuulutaja, kes pole veel kunagi eksinud, on teatanud, et sinu naise juurde tuleb täna öösel mees? Aga sinul on nagu kiuste vaja sõtta minna! Vägagi keeruline olukord. KES: Lavastaja Damir Salimsjanov, kunstnik Ervin Õunapuu, muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres, valguskunstnik Priidu Adlas. Näitlejad Kristo Viiding, Mari Liis Lill või Ingrid Margus, Martin Kõiv, Ott Kartau, Harriet Toompere ja Tõnn Lamp. KUS JA MILLAL: Erinevates mängupaikades 9.–25. juulini.

KURESSAARE TEATER „Trimmerdaja surm“

MIS: Riigikogu liige peab maamajas sünnipäeva. Põhjapanga boss on kohal, ralliäss on kohal, grill suitseb ja vein voolab. Aga kusagil nende jalge ees rohus säriseb trimmeri vahe vikat ja miski ei lähe plaanipäraselt. Või siiski? Indrek Hargla kriminaalmõistatus vihjab, et eestlaste vahel pole mingit lõhet – kui mängus on isiklik heaolu ja klannisuhted. KES: Lavastaja Peeter Tammearu, kunstnik Martin Mikson, muusikaline kujundaja Tobias Tammearu. Osalised: Helena Merzin, Merilin Kirbits, Loviise Kapper, Lee Trei, Andres Raag, Allan Noormets, Jürgen Gansen, Markus Habakukk ja Silver Õun. KUS JA MILLAL: Taritu rahvamaja õuel 29. juulist 8. augustini.

OSTA SUVESÜNDMUSTE

PILETID

PILETIMAAILMAST! www.piletimaailm.com

Suveteater

Esmaspäev, 31. mai 2021

Karlova Teater

kutsuda Eesti kuulsustest, kui lauas on vaid viimased vabad kohad jäänud? Selles on küsimus. KES: Lavastaja Henrik Normann, mängib Pille Pürg. KUS JA MILLAL: Erinevates mängupaikades 6. juunist 2. juulini. „Nuta või naera“

MIS: Teleintervjuuks valmistuv saatejuht Brigitte Susanne Hunt on enam kui veendunud, et kõik laabub nagu tavaliselt – saabubki saatekülaline ja ettevalmistatud küsimused leiavad vastuse. Seekord otsustab aga külaline Henrik Normann korraldada oma juubeliaasta raames sensatsioonilise etenduse televisiooni otse-eetris. Ta on pähe võtnud, et mind ei huvitagi, mida Hunt küsib, ma tean täpselt, mida ma vastan ja mida vastu pärin. KES: Lavastaja Henrik Normann, laval Henrik Normann ja Brigitte Susanne Hunt. KUS JA MILLAL: Erinevates mängupaikades 5.–29. juulini.

TEATRIBUSS „Vanaema õunapuu otsas“

„Kasuema“

KARLOVA TEATER „Kasuema“

MIS: Oma 25. hooajal toob teater lavale eelmiste suvede menuki, muusikalise suvelavastuse „Kadri“ järje „Kasuema“. „Kasuemas“ kohtume juba „Kadrist“ tuttavate tegelastega. Uus elukorraldus viib Kadri internaatkooli ja seal leiab ta omalaadse perekonna: üheskoos elades lihvitakse vastastikku iseloomude teravaid nurki, õpitakse hindama nõudlikku sõprust, ära tundma tühisust ning avastama sisemisi väärtusi. Selles loos, nagu elus endaski, on nukrust ja valu ning noorte omavahelised suhted on tihti pingelised, kuid samas ka palju soojust, rõõmu ja hingeminevat südamlikkust. KES: Lavastaja Andres Dvinjaninov, kunstnik Arthur Arula, muusikajuht Ele Sonn. Osades Ülle Kaljuste, Riho Kütsar, Ella Cecilia Claesson, Karl Kristjan Puusepp, Mikk Kaasik jpt. KUS JA MILLAL: Tartus Staadioni 48 õuel 9.–31. juulini.

KOMÖÖDIATEATER „Kutse juubeliks!“

MIS: Lavale astuvad 10 Eesti prominenti: Edgar Savisaar, Erik Orgu, Marina Kaljurand, Brigitte Susanne Hunt, Mart Helme, Synne Valtri, Yana Toom, Urmas Sõõrumaa, Doktor Vassiljev ja Liis Haavel. Pille valmistub juba aegsasti oma peoks ja see kõik algab otse vaatajate pilgu all. Keda

MIS: Seiklus kahes osas suutäie laulu, näputäie muusika ja mänguga. Andreas on kurb, et ta vanaema on surnud. Talle tundub, et see on ebaõiglane. Kuid ühel kenal päeval otsustab vanaema Andreasele külla tulla. Poisi ja vanaema kohtumisest algavad seiklusrikkad ettevõtmised, mis viivad ka Andrease ema mõistmisele, et üks korralik vanaema elab igavesti. KES: Lavastaja Marko Mäesaar. Dramaturg, laulusõnade ja viiside autor Urmas Lennuk. Osades Viire Valdma, Robert Annus, Katrin Kalma, Eliise Luka Tegova, Kaspar Kiisk, Andres Vago ja Marko Mäesaar. KUS JA MILLAL: Taru Mänguasjamuuseumi Teatri Kodu sisehoovis (Tartu, Lutsu 2) 17.–31. juulini.

VENE TEATER „Eesti matus / Похороны по-эстонски“

MIS: Kaasaja populaarseim ja naljakaim eesti näidend omandab vabas õhus mängides täiesti uued mõõtmed. Vene teater ootab pikisilmi võimalust teatrikülastajatega kohtuda kaunil mererannal Viimsi vabaõhumuuseumis. Etendustel on sünkroontõlge eesti keelde. KES: Lavastaja Üllar Saaremäe, kunstnik Vadim Fomitšev, helilooja Siim Randla. Osades Eduard Tee, Katrin Sutt, Larissa Savankova, Artjom Garejev, Sergei Tšerkassov, Leonid Ševtsov, Juri Žilin, Jelena Jakovleva ning Jekaterina Kordas või Marina Malova. KUS JA MILLAL: Viimsi vabaõhumuuseumis 29. juulist 8. augustini.

TEMUFI „Maakas“

MIS: Suvelavastus Wimbergi debüütroomani „Lipamäe“ ainetel. 20aastane ülikooli lõpetanud linnapoiss otsustab pärast vanaisa surma

PIUSA KÜLASTUSKESKUS WWW.PIUSA.EE/PIUSAINFO@GMAIL.COM/53044120 AVATUD IGA PÄEV 11:00-18:00

GERDA KORDEMETS

PÄRNU KOIDULA MUUSEUMI ÕU: 23., 24., 25. JUULI PAIDE VALLIMÄGI: 29. JUULI LAULASMAA SPA ÕU: 2., 3., 4. AUGUST LUUNJA LAULULAVA: 9., 10. AUGUST RAKVERE VABAÕHUKESKUSE LAVA: 14. AUGUST

ALGUS KELL 19.00 PILETID MÜÜGIL PILETILEVIS, PILETIMAAILMAS JA KOHAPEAL.

Osades: Mart Toome, Inga Lunge, Karin Tammaru, Indrek Taalmaa, Jüri Vlassov, Märten Männiste, Kersti Tombak, Nils Mattias Steinberg, Kaidi Soosaar

Rubriik

Esmaspäev, 31. mai 2021

Suveteater

Esmaspäev, 31. mai 2021

võtta uueks kohustuseks maakodu. Suunamudimise asemel lihtne suunamuutus maaellu? Kuhu on jäänud siinsed maavanaemad kolme lehma ja kanakarjaga? Seejuures ei mõtle me tädi, kes kasvatab tõukanu Lasnamäe linnadžungli kolmetoalises korteris. Lavastuses põimuvad realism ja fantaasia. Algupärane ainestik pillutab vaataja nõukogude aja lõpu ja 1990. aastate vahele, mis vaheldub muinasjutuliseks pöörduva olevikuga. Kohtumine lapsepõlvearmastuse ja vanaisa müstilise silmatagusega taaselustavad suved vanavanemate juures. KES: Lavastaja Peep Maasik, kunstnik Reet Aus. Osades Silver Kaljula, Raivo Trass, Lauri Kink ja Klaudia Tiitsmaa. KUS JA MILLAL: Olustvere mõisa talli hoovis 5.–28. augustini.

ASKELE LOOVUSKESKUS „Põlevkiviõli“

MIS: Õitsvad õunapuuaiad. Tänavatel jalutavad soojadel suveõhtutel massid. Linnakese ainukese restorani ees lookleb järjekord, teine samasugune järjekord on veninud kino ette, suurte mägede foonil tõuseb taevasse aga suitsulont. Kõik teavad: tehas töötab. Ja kuni tehas töötab, on siin linnas ka elu. Nii oli see 40 aastat tagasi. Kuidas on see täna? Ja mis saab homme? Elar Vahteri lavastatud poeetiline audiorännak mööda Kiviõli keemiatööstuse territooriumit näitab meile majesteetlikke hooneid, uskumatuid interjööre, peidetud lugusid. Endiste ja praeguste töötajate juttudel põhinev sissevaade Kiviõli hiilgeaegadesse, tänasesse päeva ning rohepöörde toodavasse tulevikku on ühtlasi rännak Kiviõli inimeste hinge. Miks neile meeldib Kiviõlis elada? Mida tähendab neile tehas? Miks Moskvast kolivad siia pensionärid ja miks lapsed lahkuvad Tallinna? Kuhu kadus restoran ja kui kaua on veel alles tehas? KES: Lavastaja Elar Vahter, dramaturgid Eero Epner ja Sven Karja, kunstnik Illimar Vihmar, helilooja Marianna Liik, videokunstnik Maria

Preussler • Rajas

Röövel Hotzenplotz 12.06. 13.06. 18.06. 19.06. 25.06. 26.06.

Märjamaa laululaval Iisaku laululaval Antsla lauluväljakul Türi lauluväljakul Kuressaare lossihoovis Kärdla laululaval

noorsooteater.ee

2.07. 3.07. 4.07. 8.07. 9.07. 11.07.

Kadrina laululaval Sadala kõlakojas Pärnu Koidula muuseumis Suure-Jaani lauluväljakul Tartu lauluväljakul Jõhvi laululaval

Elisaveta Roosalu, valguskunstnik Emil Kallas, tehnikajuht Raido Linkmann. Näitlejad Mari Anton ja Hans Kristian Õis. KUS JA MILLAL: Dokumentaalne rännaklavastus etendub 30. juulist 14. augustini Kiviõli keemiatööstuses Ida-Virumaal

TARTU UUS TEATER „Serafima + Bogdan“

MIS: Peipsiveerel asuvad juba vanast ajast vene vanausuliste külad, kus elu oli küll kehvem, kuid ausam. Järgiti vanu traditsioone ja elati lihtsat elu, austades jumalat ja püüdes kala. Ükski suurem muutus pole nende inimeste elu vääranud. Siis aga tuleb nõukogude aeg ning eestlasest miilits, kolhoos ja repressioonid. Jumal hakkab vaikselt eemalduma ning igaüks on järsku omapäi. Niikaua kui kannatada saab, pole veel hullu, seda ikka osatakse, kuid kui hakatakse sibulaid ja kurke turule viima ning Peipsiveerele saabub jõukus, siis ... Jõukusega hakkama saamine ja iseendaks jäämine on keerulisem. Selles raamistikus toimub õe ja venna, Serafima ja Bogdani tragöödia, kaks eri lugu, mille ühine finaal ähvardab kaasa viia viimasedki endise korra riismed. KES: Autor Vahur Afanasjev, dramatiseerija ja lavastaja Ivar Põllu, kunstnik Kristiina Põllu. Laval Ilo-Ann Saarepera, Kristel Leesmend, Renate Keerd, Elise Metsanurk, Andres Mähar, Priit Loog ja Ekke Hekles. KUS JA MILLAL: Kolkja külas Peipsiveerel 31. juulist 25. augustini.

LUTSU TEATRI SELTS „Lõõtsajumal“

MIS: „Lõõtsajumal“ on teadaolevalt esimene lõõtsamuusikal. Võrukeelne lugu räägib ühest Eesti tuntumast lõõtspillimängijast Karl Kikasest. See pole ainult lugu pillimehe elust, vaid targast ja elurõõmsast rahvast, kes ka kõige keerulisematel ja raskematel aegadel mõistab säilitada usku

Suveteater

Esmaspäev, 31. mai 2021

paremasse, tantsides end keevaliste lõõtspillilugude saatel vabaks ning ilusaks. „Lõõtsajumalas“ on kõrvuti sünniime ja surma karge puudutus, tärkavas omariikluses armastusest unistavate noorte õhin ja raudse sõdurisaapa all mutta tallatud tardunud ahastus. Karl Kikas elas viie riigikorra ajal. Tema eluloos peegeldub rahva saatus, seista ajaloo risteedel, võita ja kaotada, ent alati säilitada usk armastusse. KES: Osades Veikko Täär, Marika Korolev, Margo Mitt ja paljud teised. Autor Ivo Parbus, lavastaja Ivo Eensalu, kunstnik Silver Vahtre. Etendustes teeb kaasa Põlva lõõtsaklubi orkester Heino Tartese juhendamisel. KUS JA MILLAL: Põlvamaal Lutsu külaplatsil 10.–17. juunini.

ANTS LAIKMAA MUUSEUM „Üksikud heledad laigud“

MIS: Noor Laikmaa kõndis jalgsi kuus nädalat, et jõuda Düsseldorfi kunstiakadeemiasse. Keskealine Laikmaa oli kirglik, järjekindel ja andekas. Armus, maalis ja armastas. Tema õhutusel avaldas Under oma esimesed luuletused. Vananev Laikmaa pani kinni omanimelise kunstikooli ja kolis Taebla metsatallu. Surres oli Laikmaa tunnustatud, lugupeetud ja üksik. Missugune oli see rahutu looja oma lummavate maastikumaalide ja jõuliste autoportreede taustal? KES: Laval Indrek Ojari, Külli Reinumägi, Raimo Pass ja Kristjan Lüüs. Autor ja lavastaja Erki Aule, kunstnik Elisa Sinisalu, akordionil Anti Nöör. KUS JA MILLAL: Ants Laikmaa muuseumi õuel (Kadarpiku külas LääneNigula vallas) 16. juulist 15. augustini.

LUUNJA KULTUURI- JA VABA AJA KESKUS „Keisri usk“

MIS: Henrik Visnapuu näidend „Keisri usk“ (1939) räägib Eesti taluelanike

A L A UGLAVASTUS

. maini 1 3 SUVuE d a n shin

Sood

ED ENDUS ATRI T E D E VIIMASTIS UGALA TE AUGUS ES SAALIS VÄIKES OV ISSINAAR TSIOON KOM E M L O N U A U S L AO NAISPE

PARIM

Dramatiseerija, lavastaja ja muusikaline kujundaja Priit Pedajas (Eesti Draamateater) Kunstnik Pille Jänes | Valguskujundaja Sander Aleks Paavo Osades Luule Komissarov, Kadri Lepp, Aarne Soro, Vilma Luik, Marika Palm, Tarvo Vridolin, Garmen Tabor ja Merle Liinsoo Ugala kassa telefon 433 0777 / kassa@ugala.ee

keerulistest valikutest aastal 1845, kui raske aja üleelamiseks loodeti abi saada usuvahetusest. Kavandatud esmalavastus keelati poliitilistel põhjustel ära. Käsikiri säilis teatri- ja muusikamuuseumi arhiivis, kuni jõudis autori 130. sünniaastapäeva tuultes draama ajaloolisse tegevuspaika Luunjasse. KES: Lavastaja Raivo Trass, kunstnik Jaak Vaus, muusika Feliks Kütt. Osades Garmen Tabor, Eva Püssa, Katrin Kalma, Merilin Kirbits, Karmen Saar / Loone-Ly Lempu, Nero Urke, Raimo Pass, Ivo Eensalu, Janek Joost, Rauno Kaibiainen, Tarvo Krall, Enn Lillemets, Erik Ruus, Jaanus Tepomees, Aivar Jõgar, Harti Kiveste, Toomas Liivamägi, Andrus Novoseltsev, Karl Martin Vahejõe. KUS JA MILLAL: Luunja kultuuri- ja vaba aja keskuses 1.–10. juulini.

TÄHETUND „Ja kui nad surnud ei ole …“

MIS: Näidendi keskmes on rahutu loomuga hobihelilooja, kellega hakkab juhtuma kummalisi asju. „Tõuge lavastuseks on sündinud loojate alatisest ja kustumatust ihalusest luua midagi, mille väärtuses ei ole põhjust kahelda. Veelgi lihtsamalt öeldes: luua suur ja surematu teos,“ avab tagamaid näidendi autor, pikaaegne Vikerraadio saatejuht Märt Treier, kes on võtnud ühtlasi juhtida ka lavastusprotsessi. „Aga mida teha siis, kui annet ei jagu? Tasuta lõunaid ei pakuta nüüdki, unistajatele jäävad tühjad pihud. Või kas ikka jäävad? Vahest on Suurel Valijal unistajatega hoopis teistsugune plaan? Kokkuvõttes räägib tükk sellest, mis närib meist paljusid: kuidas jätta siia ilma endast alles väärtuslik jälg.“ KES: Autor ja lavastaja Märt Treier. Osades Meelis Põdersoo, Maarius Pärn, Mihkel Kabel ja Martin Kõiv. KUS JA MILLAL: Jõgeva kultuurikeskuses 12.–19. juunini.

Suveteater

Esmaspäev, 31. mai 2021

Teater Nuutrum

vaimukas ning südantsoojendav armastuslugu, mis on tänaseks kestnud üle kuuekümne aasta. KES: Laval Anne-Mai Tevahi ja Karl Edgar Tammi. Vahetekstid: Hannes Kaljujärv (jutustaja hääl). Lavastaja Algis Astmäe. KUS JA MILLAL: Laulupeomuuseumi sisehoovis (Jaama 14, Tartu) 26. juulist 2. augustini.

HÜÜRU MÕIS „Sinihabe“

MIS: Kui tuba Pariisi eliitrajoonis renditakse välja naeruväärse summa eest ning kaheksa eelmist üürnikku on salapärastel põhjustel kadunud, peaks kõik näima piisavalt kahtlane, kuid noor kunstiõpetaja Saturine vajab kiiresti elukohta ja otsustab neid fakte ignoreerida. Villa omanikust aristokraat ei käi kunagi majast väljas, väites, et maailm oma argisuses on labane ja igav. Igaõhtustest elektrit täis vestlustest hakkavad kooruma mehe motiivid ja tema hoitud saladused. KES: Lavastaja Margo Teder, kunstnik Liina Unt, muusikaline kujundaja Peeter Rebane. Osades Karolin Jürise ja Lauri Saatpalu. KUS JA MILLAL: Hüüru mõisa saalis (Harjumaal Saue vallas Jõe 2) 11.–20. juunini.

LUKE MÕIS „Vaim“

MIS: Noor perekond kolib linnakorterist maale vanasse mõisa. Kuidas kulgeb pereema ja tütre kohanemine ja milliseid üllatusi on pakkuda sellel vanal majal? Sündmuste käigus rullub lahti ka üks omapärane ja romantiline armastuslugu. KES: Autor ja lavastaja Janno Puusepp. Laval Seasaare Teater: Kait Aidnik, Maarja Palu, Katariina Raudsepp, Mari Lember, Aino Tuuksam, Jaanus Kukk, Agu Lall ja Laura-Liis Säde. KUS JA MILLAL: Etendus toimub kultuuriaidas13.–15. augustini.

LENDTEATER „Kuningal on külm“

„Tson Lemberi uus elu“

TEATER NUUTRUM „Tson Lemberi uus elu“

MIS: Väike Eestimaa rannaküla pühitseb aasta tähtsaimat päeva, uue laeva vettelaskmise pidu. Üksiku noore naise Marise majja eksib joomase peaga meremees, kes peab hommikul laevale minema. Naine pole terves oma elus kodukülast kaugemale saanud, mees on aga läbi sõitnud kõik maailma mered ja ookeanid. Tema värvikad ja lustlikud lood lummavad nii majaperenaist kui ka uudishimulikku naabrinaist, kellel ei jää märkamata ükski pisiasi. Kes räägib tõtt ja kes valetab, kust algab tõde ja kust tõelisus? Neljas tähtis tegelane selles loos on aga meri, kel sügaval vee all oma enda rajad ja teed – samamoodi kui kulgeb üks tee naise südamesse. Selles loos tuleb sobitada omavahel paar kanget karakterit, muukida lahti üks aastatetagune kuritöö ning saada selgust oma tõelistest unistustest – kuid kuidas nendeni jõuda? KES: Lavastaja Jaanus Nuutre, dramatiseerija Sven Karja, kunstnik Jana Wolke. Laval Siret Tuula, Eva Püssa, Mihkel Tikerpalu. KUS JA MILLAL: Lahemaa rahvuspargi läheduses paikneva Eisma sadama paadikuuris 23. juulist 15. augustini.

TARTU LAULUPEOMUUSEUM „Suudlused“

MIS: On 1958. aasta kevad, täis rõõmu, lapsemeelt ning avastusi. Meie loo kangelased John ja Mary on oma esimesel kohtumisel üheteistkümneaastased. Sellest kohtumisest saab alguse siiras,

MIS: A. H. Tammsaare „Kuningal on külm“ on koomiline muinasjutt, melodramaatiline tragifarss auahnusest, võimuihast, ideaalide vahetamisest, usuleigusest, usuhullusest, tuuletallamisest, inertsist, üksindusest, rahulolematusest, surmaootusest, elujanust – kahes vaatuses ja värskes õhus. KES: Lavastus Katrin Pärn ja Janek Savolainen. Kostüümid Triinu Pungits. Osades Jan Uuspõld, Margus Mankin, Anu Korela, Karl Bussov, Henrik Lainvoo, Irina Radionova, Airé Pajur, Madis Šumanov, Aare Sepp, Margus Möll, Imre Vallikivi, Gunnar Ülper, Meelis Külaots, Kalev Lõhmus. KUS JA MILLAL: Suvelaval (Tartu mnt 3 Elvas õuealal) 4.–30. juunini.

PIIP JA TUUT „Kalevipoja vägiteod“

MIS: Piip ja Tuut toovad vaatajate ette Kalevipoja märkimisväärseimad vägiteod, nende sünnilood ja tagajärjed ning püüavad lahti muukida salaretsepti – mida Kalevipoeg sõi, et ta nii tugev oli? Koomilises uuslavastuses põimuvad muistendid kuulsast eeposekangelasest ja salapärane muinasjutt Ahjualusest. KES: Lavastuses löövad kaasa Grete Konksi, Maarja Tammemägi, Stefan Hein, Kristjan Poom, Marek Demjanov ning Piip ja Tuut. Lavastajad Haide Männamäe ja Toomas Tross. KUS JA MILLAL: Kalevipoja koja õuel Kääpal 25. juunist 4. juulini.

POOTSI VEINIMÕIS „Eramaa“

MIS: Komöödia neljast inimesest, kes kogunevad igal aastal ISA (Andrus Vaarik) juurde sauna sünnipäeva pidama. Reeglid on lihtsad: ISA kütab sauna ja hoolitseb sakuska ning joogipoolise eest, sõbrad hoolitsevad naeru, nalja ja laulu eest. Tullakse koos, minnakse ka koos. Kedagi maha ei jäeta. Kuid saunas hõõguvad peale kerise ka valusad omavahelised rääkimata jätmised ja lõpuks konkreetset vastust nõudvad küsimused. MIKS tullakse? MIDA räägitakse? MILLAL minnakse?

Rubriik

Esmaspäev, 31. mai 2021

Rubriik

Esmaspäev, 31. mai 2021

Vastused ja ootamatu lõpplahendus tulevad vaatajani läbi nalja, laulu ja pisarate. KES: Osades Andrus Vaarik, Tanja Mihhailova-Saar, Pääru Oja, Juss Haasma, Nikolai Bentsler. Autor Hannes Võrno, lavastaja Anti Reinthal, kunstnik Riina Degtjarenko, laulude autor Valter Soosalu, helikujundus Ardo Ran Varres. KUS JA MILLAL: Pootsi veinimõisas 8. juulist 15. augustini.

„Nõidkapteni needus“

MIS: Suurejoonelised seiklused, võimsad lahingud kahe mereröövlikapteni meeskonna vahel, laevu purustavad tormid, nõiduslikud needmised ja põnevad juhtumised. Kõhklematult võib öelda – see ongi Eesti versioon Kariibi mere piraatidest. KES: Mängivad Pääru Oja, Mikk Saar, Janek Joost, Ingel Mikk ja Juss Haasma. Lisaks on laval 40 harrastusteatrite näitlejat ja 10 last. Lavastaja Anti Reinthal, kunstnik Riina Degtjarenko, muusika ja helikujundus Ardo Ran Varres. KUS JA MILLAL: Pootsi veinimõisas 14. juulist 15. augustini.

THORS FILMS „Vana klaver ehk Suusabaasis on tantsupidu“

MIS: Muusikaline etendus armastatud lauljast Kalmer Tennosaarest. KES: Peaosades Sepo Seeman ja Kalle Sepp. Mängivad ka Peeter Oja, Inga Lunge, Liina Tennosaar, Ingrid Margus, Saara Nüganen, Priit Strandberg ja Veikko Täär. Lavastaja Ain Mäeots. KUS JA MILLAL: Kiidjärve pargis Põlvamaal 28. juulist 8. augustini.

SAUEAUGU TEATRITALU „Kadunud kodu“

www.folkart.ee

Keskaja Päevad Tallinna Vanalinnas

MIS: Saueaugu teatritalu 20. suve lavastus on unenäoline rännak sellesse tallu ja sellesse suvve, kui kõik oli alles ees, saatjateks Ernst Enno ja Madis Kõivu tekstid ning Pärt Uusbergi koorimuusika. KES: Autor Priit Põldma, lavastajad Margus Kasterpalu ja Priit Põldma. Laval Sander Roosimägi, Külli Teetamm, Meelis Rämmeld, Aleksander Eelmaa ja 12-liikmeline koor: Martin Einmann, Maarja Helstein, Ott Jalakas, Saale Kreen, Pille-Riin Langeproon, Susanna Paabumets, Merylin Poks, Liisi Promet, Gregor Rehand, Karl Tipp, Andre Tõnnis, Mihkel Uueküla. KUS JA MILLAL: Saueaugu teatritalus 20. juulist 1. augustini.

8.-11. juuli

Rahvakunsti laat Tallinna Raekoja platsil

23.-25.juuli

Toetajad:

„Johnny“

INDREK HARGLA

Rubriik

Esmaspäev, 31. mai 2021

VENE KULTUURIKESKUS „Aeglane hingamine“

MIS: Anne ja Maria said kokku eakatekodus, sõbrunesid ja seadsid sisse tava korraldada igal nädalal kirjandusõhtu ja lugeda Marina Tsvetajeva luulet. Unustades, milleks nad on lavale tulnud, pajatavad avameelselt oma pikast elust ja üleelatud sündmustest. Alati on nende kõrval medõde Piret – aitamas, rohtu andmas ja lugusid kuulamas, jumal teab, mitmendat korda. KES: Osades Tatjana Manevskaja, Liina Tennosaar ja Liia Kanemägi. Lavastaja Eduard Tee. KUS JA MILLAL: Vene kultuurikeskuses 18.–27. juunini.

PIIBE TEATER „K. E. von Baeri lõpetamata uurimus“

MIS: Baer on elu lõpuaastatel taas Tartusse kolinud ja kohtub Tartu ülikooli rektoriga, kes sel ajal oli parun Artur von Oettingen. Rektor küsib retooriliselt, kas aastatega on Baeri arvamus eestlastest muutunud ja kas ta kirjutaks midagi teisiti, kui peaks neist nüüd taas uurimuse tegema. Teadlasena otsustab Baer selle selgeks teha ja kutsub enda teenistusse talumees Jaani. Järgnevad lõbusad vestlused maailmakuulsa teadlase ja lihtsa talumehe vahel. KES: Autor ja lavastaja Arlet Palmiste. Osades: Toomas Suuman ja Erik Ruus. KUS JA MILLAL: Eri mängupaikades 14.–28. juulini.

Suvelavastus Ohtu mõisas

Etendused alates 14. juulist kokku vaid 12 korral

MERLE PALMISTE (Eesti Draamateater) • LIIS HAAB • TARVO KRALL KATRIN VALKNA • MEELIS PÕDERSOO (VAT Teater) Lavastaja ANNE VELT /Kunstnik KARMO MENDE /Muusika MICK PEDAJA

TARTU LAULULAVA

Piletid müügil Fientas ja Piletilevis

„Johnny“

MIS: Rokkooper, mille nimiosaline on oma elus jõudnud punkti, kus talle näib, et kõik teavad alati paremini, kes ta on, mida tal vaja on ja mida ta tegema peab. Kui ta satub aga tühjast tõusnud skandaali keskmesse, toob see kaasa pöördelised sündmused nii isiklikus elus kui laiemalt. KES: muusika Olav Ehala, Margus Kappel, Jaanus Nõgisto ja Peeter Volkonski. Lavastaja Ain Mäeots, muusikajuht Olav Ehala. Ansambel Olav Ehala juhatusel: Margus Kappel, Priit Kuulberg, Jaanus Nõgisto, Toomas Rull, Mikk Tammepõld ja Ain Varts. Osades Franz Malmsten, Liis Remmel, Liina Vahtrik, Jan Uuspõld, Liisa Pulk, Marta Laan, Ott Raidmets, Anne Reemann, Jaanus Tepomees, Lauri Liiv, Laura Kalle ja Kaarel Pogga. Kaasa teeb ka Tartu Noortekoor Markus Leppoja juhatusel. KUS JA MILLAL: Tartu laululaval 5.–14. augustini.

ESTONIAN VOICES

Väikesed suvekontserdid Katariina kirikus

9. juuni kell 19

Sohvi Viik

Tallinna vanalinnas (Vene tn. 14a) Piletid müügil Fientas ja Piletilevis

JAAN TÄTTE

30. juuni kell 19

Väikesed suvekontserdid Katariina kirikus

Tallinna vanalinnas (Vene tn. 14a) Piletid müügil Fientas ja Piletilevis

MICK PEDAJA

29. august kell 19 Tallinna vanalinnas (Vene tn. 14a) Piletid müügil Fientas ja Piletilevis

Väikesed suvekontserdid Katariina kirikus

Suveteater

Esmaspäev, 31. mai 2021

Siim Vahur

lõpp. – Marius von Mayenburgi näidend, mis Naissaarel Omari küünis lavale jõuab, peegeldab lavastaja Priit Võigemasti sõnul üsna halastamatult inimesi nii ühel kui teisel pool moodsaid rindejooni. „Aga see ei ole üldse peamine, Mayenburgil on lihtsalt ülimalt tore oskus näidata inimesi nende halvimast küljest.“ KES: Laval Henrik Kalmet, Martin Mill, Maarja Mitt-Pichen, Aarne Soro, Teele Pärn ja Mikk Jürjens. KUS JA MILLAL: Omari küünis 18. juulist 1. augustini. „Aadama õunad“

MIS: Tingimisi vanglast vabastatud neonats Adam saadetakse aastaks pisikesse kolkakirikusse meelt parandama. Kohaliku koguduse hingekarjane Ivan, kes on veendunud, et kurjust ei ole olemas ning inimesed on oma olemuselt head, võtab ta avasüli vastu. Peagi areneb Adami ja Ivani vahel põhimõtteline vastasseis ning Adam otsustab, maksku mis maksab, Ivani silmad avada ja tema vankumatu usk murda. KES: Lavastajad Priit Võigemast ja Henrik Kalmet. Osades Märt Avandi, Priit Pius, Margus Prangel, Andrus Vaarik, Hilje Murel, Tõnis Niinemets, Kait Kall, Henrik Kalmet ja Karl-Andreas Kalmet. KUS JA MILLAL: Omari küünis 30. juunist 5. juulini.

JÄNEDA PULLITALLITEATER „Naine Salamandri tähtkujust“

MIS: Lavalugu püüab lahti muukida salapärast naist, keda tuntakse nii Maria Ignatjevna Zakrevskaja, paruness Budbergi, proua Benckendorffi kui ka lihtsalt Mura nime all. Mura poliitilis-geograafiline haare ulatus Venemaast Inglismaani, hõlmates vahepeal ka Eestit, Itaaliat, Saksamaad ja teisi riike eelmise sajandi esimesel poolel. Ajaloolased vaidlevad siiani, kas ja millise riigi spioon Zakrevskaja ikkagi oli ning kuidas tuli ta näiliselt puhtalt välja nii mõnestki sõjast ja revolutsioonist. KES: Lavastaja Madis Kalmet. Peaosas Ursula Ratasepp, teistes osades Jaune Kimmel, Markus Luik, Helgur Rosenthal ja Karl Robert Saaremäe. KUS JA MILLAL: Jäneda Pullitalliteatris 10.–27. juulini.

MTÜ TORMA KULTUUR „Kuldõun puukausis“

„Röövel Hotzenplotz“

EESTI NOORSOOTEATER „Röövel Hotzenplotz“

MIS: Pöörane röövlimürgel praevorstide ja paukseentega Otfried Preussleri raamatu „Röövel Hotzenplotzi uued seiklused“ põhjal. On üks väike linnake, kus kõik on imehästi: sõbrad Kasperl ja Seppel püüavad kala ja teevad tempe; Kasperli vanaema praeb neile neljapäeviti vorste ja hapukapsaid; ülemvahtmeister Dimpfelmoser patrullib keskväljakul; selgeltnägija proua Schlotterbeck näeb maagilise kristallkuuli kaudu kõike, mis parasjagu maailmas toimub ... Ning pritsimajas istub luku taga linnaelanike hirm, kohutav röövel Hotzenplotz. Ühel täiesti tavalisel neljapäeval pääseb Hotzenplotz aga vabadusse ning pistab Kasperli vanaema majas nahka kõik praevorstid ja hapukapsad, mis vanaema on valmistanud Kasperlile ja Seppelile. Sõbrad seda asja juba nii ei jäta – alatu vorstivaras tuleb kinni nabida! KES: Mängivad: Anti Kobin, Mihkel Tikerpalu või Sander Roosimägi, Doris Tislar, Getter Meresmaa, Karl Sakrits ja Risto Vaidla. Lavastaja Mirko Rajas, kunstnik Kalju-Karl Kivi, rütmikonsultant Reigo Ahven, laulusõnade autor Helena Läks. KUS JA MILLAL: Eri mängupaikades 12. juunist 11. juulini.

NARGENFESTIVAL „Bäng“

MIS: Ootamatult sünnib maailma imik, kes oskab rääkida. Isegi räusata. Üldse on tema peamiseks sooviks, et senisele poliitkorrektsusele tuleks

MIS: Lugu omaaegsest Liivimaa rahvavalgustajast Johann Georg Eisenist. Ehkki kaasaegsetelt mittemõistmist leidnud jumalasulane saavutas isegi Vene keisrikojas kõrge maine, ei suutnud ta läbi murda kohalike mõisnike rumalast vastuseisust ega tagakiusamisest. KES: Autor ja lavastaja Janek Varblas. Mängivad Margus Grosnõi, Andres Tabun, Marin Mägi-Efert jt. KUS JA MILLAL: Torma ringtallis 15.–25. juulini.

MTÜ MÜÜDUD NAER „Godot’d uutõn“

MIS: Samuel Becketti legendaarne ja 20. sajandi üheks olulisemaks draamaks peetud teatritekst saab sedapuhku võrukeelse hääle. KES: Tõlge võru keelde Jan Rahman. Lavastaja Taago Tubin. Mängivad Tarmo Tagamets, Imre Õunapuu, Agu Trolla, Patrick McGinley, Henn Rahman, Vootele Ruusmaa. KUS JA MILLAL: Tamme talu küünis (Navi külas Võrumaal) 23.–31. juulini.

MTÜ TAARKA PÄRIMUSTEATER „Petserimaa igatsus“

MIS: Loo keskmes on noor ja õhetav armastus, Pauli ja Valli lugu. Paul on noor ja lootustandev ajakirjanik, kes armub Petseri neidu Vallisse. See on mitu korda keelatud armastus, noored pole seaduse silmis vabad ega vallalised, kuid seadusest rängemalt lahutab neid kontrolljoon, mis kerkib nende vahele kui sein. Kontrolljoon lahutab vanemad lastest, rebib armastajad teineteise embusest ning jätab inimesed ilma oma kodudest. Paralleelselt Pauli ja Valli looga jookseb Setumaa poolitamise lugu. KES: Lavastaja Helena Kesonen. Osades Siim Angerpikk, Jekaterina Moskalenko, Lauli Otsar, Agur Seim. KUS JA MILLAL: Setumaal Saatse külas 31. juulist 21. augustini.

Rubriik

Esmaspäev, 31. mai 2021

E R E V T A M

MAARJA

P A N N A R

30.07 kell 20

PÕLTSAMAA LOSSIHOOVIS PILETID MÜÜGIL PILETILEVIS.

Suvereis

Esmaspäev, 31. mai 2021

REISIPIIRANGUD PUHKUST EI RIKU: Põline Mulgimaa pealinn Abja-Paluoja on valitud tänavu 25 miljoni soomeugrilase kultuuripealinnaks. Aga mida põnevat eestimaalane kahe maakonna, kolme valla ja viie kihelkonna vahel jagatud Mulgimaal leida võib?

Kai Kannistu

KERSTI EERO kersti.eero@ohtuleht.ee

„Tänapäeval on moes igasugused foto- ja aardejahid, Mulgimaal võiks inimene võtta eesmärgi poseerida igas kihelkonnas vähemalt ühe puukujuga. Nii saab kogu Mulgimaa läbi sõita, samas pole neid ka liiga palju,“ ütleb Kristi Ilves (pildil) Mulgi kultuuri instituudist. Kokku on viies kihelkonnas kaheksa kuju. Kui KarksiNuia kultuurikeskuse juures tantsivad mulgid olid talvekorteris, siis nüüd on nemadki väljas tagasi. Samamoodi võib hea otsimise korral kõikjal Mulgimaal märgata mulgi mustreid. Neid leidub nii bussiootekodadel (pildil Loodi bussipeatus Viljandi vallas) kui ka mujal avalikus ruumis. Samamoodi sobivad Kristi sõnul nii fotojahiks kui ka niisama vaatamiseks vanad ja väärikad kabelid. Osa neist on kindlatel aegadel avatud, osasse pääseb uudistama vaid eelneval kokkuleppel. Aga kui puukujusid jagub igasse valda, siis viiest väärikast hauakambrist neli jäävad Helme kihelkonda.

>>> Järgneb LK 28

Eesti suurimad jahid ja katamaraanid ootavad teid parimas asukohas – Noblessneri sadamas.

Sündmused merel juba 20 aastat.

Turvalised meresõidud juba aastast 2001.

Tulge tuulutama

info@sailing.ee www.sailing.ee 5333 1117

Meeldejäävaid elamusi merel!

Suvereis

Esmaspäev, 31. mai 2021

Mulgimaa piirid on endiselt avatud Aldo Luud, Elena Kõverik, Arno Saar

2 5 3

1. Pikasillal 2006. aastal püsti pandud ja Martti Kalamehe valmistatud torupillimulk on esimene mulgi puukuju. 2. „Õnnelik Mulgi pere“ Tarvastu paisjärve ääres aastast 20 2013, autor Martti Kalamees. 3. „Tantsivad „Tantsiva mulgid“ Karksi-Nuia kultuurikeskuse tuurikeskus ees aastast 2010, autor Martti Ka Kalamees. 4. „Mulgi lapsed“ Mõisakülas aastast 2014, aut autorid Ly ja Raul Teder. Kaardiga Mulgi mees Hummulis 5. Kaard aastast 2014, autor Martti Kalamees. Paistus tervitab tulijaid 2008. 6. Pa aastast istuv mulk. Hedi Roots ja aasta Lea A Armväärt on kuju loonud Muri ttalu vanaperemehe Mats Neuma Neumanni järgi. Arhitekt Jaak Adam Looveer. 7. Mulgi Mu mees Abja-Paluojal aasta 2006, autorid Ly ja Raul aastast Tede Teder. 8. Helme He Mulgi naine aastast 200 2007, autorid Ly ja Raul Teder.

Suvi täis elamusi! Matkaauto rent al 120 €

Suveetendused al 50 €

Puhkemajad al 35 €

Puhkusepaketid al 69 €

Linnapuhkus al 79 €

Matkad ja aktiivne puhkus al 42 € Vaata kõiki puhkuseideid: estravel.ee/suvi Broneeri: siseturism@estravel.ee, 6 266 233 (9.00.–17.30 E–R). 24/7 reisiabi telefonil 6 266 266

Suvereis

<<< Algus LK 26

Esmaspäev, 31. mai 2021

Aili Anderson

Aldo Luud Mulgi kultuuri instituut

Riidajal asub perekond von Stryki kalmistu ja matusekabel. Vahepeal varemetes olnud kabel on suguvõsa algatusel taastatud ning pühitsetud 2001. aastal kohaliku piirkonna kirikuks. Kabelisse on teadaolevalt maetud 10 inimest ja kalmistule 27 inimest. Eelneval kokkuleppel pääseb ka kabelisse.

Tarvastu ordulinnuse varemete läheduses asub 19. sajandil ehitatud Mensenkampfide perekonna hauakabel. Kõrge püramiidja katusega mausoleumi lasi püstitada kohalik mõisaproua oma abikaasa mälestuseks. Et paremini hauakambrini pääseda, ehitati 1878 üle jõeoru rippsild, mis hiljem Viljandi linnale kingiti ja praegugi lossimägedes kasutusel on. Eelneval kokkuleppel saab kabelit näha ka seest ja kuulda täpsemalt selle ajaloost.

Erakogu

4 Mapio

Aldo Luud

Kabelimäel asub kindral von Anrepi mälestusmärk – hiigelsuurel kivirahnul puhkav lõvi, pea käppadel. 1844. aastal Preisi-Prantsuse sõjas hukkunud kindralleitnant Heinrich Reinhold von Anrepi mälestuseks Berliini kuninglikus valukojas valatud lõvikuju on identne Münsteris ja Lübeckis säilinud lõvidega. 1830. aastatel maakividest ehitatud kabel oli kuni 2013. aastani varemeis, nüüd pääseb etteteatamisel ka kabelisse.

Taageperast mitte kaugel asub Ala kalmistu, mille lõunapoolses otsas paikneb esimese Eesti soost mõisniku Mats Erdelli kabel. Seal puhkavad ka Matsi naine Kärt, poeg Friedrich Bernhard ja veel üks Matsi järglasi.

Jõgevestel asub Barclay de Tolli mausoleum. Peale kindralfeldmarssali ja tema abikaasa hauakambri asub seal muuseum, kus giid räägib sõjaajaloost ja Barclay de Tolli tegevusest. Avatud K–P kella 10–17.

Rubriik

Esmaspäev, 31. mai 2021

Erakogu

Maitsereis

Esmaspäev, 31. mai 2021

„Lest pole veel kuigi rammus, aga ta on hea. Kui sa paned hommikul võrgust saadud lesta panni peale, tõmbab ta praadides kaardu. Nii värsket lesta on keeruline praadida, sa pead teda labidaga tugevalt vastu panni suruma. Ahvenafileega näiteks on lihtsam, sest luu on see, mis kaardu tõmbab,“ ütleb Toidukunsti peakokk Kristel Nuume.

Pedagoogist peakokk, kes on abielus ilmateatega

KERSTI EERO kersti.eero@ohtuleht.ee

Värske kala on kaks hooaega olnud tema leivanumber VäikePakri saarel püsti pandud suverestoranis. Kalast ei saa ta seal üle ega ümber tänavugi. „Lest ei ole veel nii paks, et teda fileerida, küll olen pakkunud suitsulesta. Fileerida on lesta üldse raske, aga tulemus on väga hõrk,“ ütleb Kristel. Ta eelistab kala serveerida fileena, sest saarel ei saa käsi voolava vee all pesta. Küll on Kristelil kindel plaan maitsereisil pakkuda koos nahaga praetud ahvenafileed. See tähendab, et kala tuleb ära rookida, aga ahvenal on väga tugev soomus peal. „Nahk annab kalale mahlasust ja hoiab fileed ühtsena koos, muidu kipub ahven võis praadides väga kiiresti üle küpsema ja lagunema. Kuna kala tuleb otse merest, siis ma teda liigsete maitseainetega ei rikasta. Inimesed ütlevad alati, et oluline on värskus ja kala pärismaitse,“ räägib Kristel. Võis praetud ja ainult soolaga maitsestatud ahvena puhul mängivad rolli pigem lisandid – kas või karulaugupesto. Vahel meeldib Toi>>> Järgneb LK 32

REKLAAMTEKST

Rubriik

Abi teie juustele

Esmaspäev, 31. mai 2021

Kõik algas 31 aastat tagasi, kui sain oma esimese lapse. Siis muutusid mu juuksed nii õhukeseks ja hõredaks, et hakkasin muretsema peanaha paistmise pärast. Arvasin, et nii jääb kogu minu ülejäänud eluks. Õnneks avastasin biotiini sisaldavad tabletid Hair Volume™, mis muutsid mu juuste seisundit.

Juuste väljalangemine on lõpuks peatunud Olin kaotanud oma juuste suhtes lootuse

„Tiina on 55-aastane ja töötab lasteaias õpetajana. „Olin palju aastaid lootusetus seisus, sest pärast laste sündi kaotasin palju juukseid, need muutusid õhukeseks ja hõredaks. Lõpuks hakkas peanahk peaaegu paistma. See tegi mind väga kurvaks – juuksed on ikkagi oluline osa minu välimusest.“

Õde soovitas Hair Volume’i

„Sain mõni aasta tagasi teada, et soengu tegemiseks kasutatud vahendid on mu juuksejuuri kahjustanud. Proovisin palju erinevaid tooteid: alates B-grupi vitamiinidest ja lõpetades juukseõliga, kuid miski ei aidanud. Mu õde töötab apteegis konsultandina ja umbes neli kuud tagasi soovitas ta mul proovida toidulisandit Hair Volume. Ta ütles, et ostjad aina tulevad tagasi neid tablette ostma, sest nende väitel need toimivad. Seega arvas õde, et seda toodet tasub ka minul proovida.“

S DI

Imeliselt kasvavad juuksed

„Õhukesed juuksed on mu perele iseloomulik. Nüüd aga tunnen end suurepäraselt, sest pean juuksuris käima iga kuu ja viimane kord küsis juuksur: „Ütle, mida sa oma juustega teinud oled?“ Mu juuksed on muutunud tugevamaks ja näevad palju paremad välja. Juuksed on oluline osa minu välimusest, seetõttu olen tänulik Hair Volume’i tablettidele, et saan oma juuste üle jälle uhkust tunda.“

OSTA KOHE Apteekidest või tootja kodulehelt

www.newnordic.ee või telli telefonil

6843838 Toidulisand

HOOLITSE OMA JUUSTE EEST NII SEES- KUI VÄLISPIDISELT!

New Nordic on välja töötanud šampooni ja palsami, mis koostöös kõrgelt hinnatud Hair Volume tablettidega toidavad ja taastavad teie juukseid nii sees- kui välispidiselt. Topelttoime – topelttõhus! Hair Volume™ shampoon ja Hair Volume™ palsam: sȩ 4AASTABȩJUUSTEȩSƊRAȩJAȩTUGEVUSE sȩ !NNABȩMAHTUȩJAȩNIISUTUST sȩ 3OBIBȩK¥IKIDELEȩJUUKSETķķPIDELE sȩ ȩ3ISALDABȩ ȩNATURAALSEIDȩ lõhnaineid

ENNE

Hair Volume – Õunaekstraktiga juuksevitamiinid

Hair Volume koosneb erinevatest bioloogiliselt aktiivsetest koostisosadest, mis toidavad juuksekarvanääpse. Hair Volume sisaldab põldosja- ja hirsiekstrakti, minohappeid L-tsüsteiini ja L-metioniini, vaske, biotiini, tsinki ja õunaekstrakti, mille koostises on bioloogiliselt aktiivne aine protsüanidiin B2. Tsink ja biotiin toetavad juuste head seisundit. Põldosjaekstrakt on looduslik räniallikas. Aminohapet L-tsüsteiin sisaldab juuste koostises olev keratiin. Mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning tervislik eluviis on samuti olulised. HAIR VOLUME on ka täiesti uues ja unikaalses kuues – kummikommidena, mis sobib neile kellele on ebamugav tablette neelata.

Maitsereis

Esmaspäev, 31. mai 2021

<<< Algus LK 30 dukunsti peakokale siiski mängida, näiteks ahvenafileest krõpse teha.

Kuusevõrsetest saab eestimaist laimi

Siig punapeedi ja musta leivaga neljale VAJA LÄHEB: värsket siiga (sööja kohta 75–100 g), 2 väiksemat punapeeti, rosmariini, oliiviõli, soola-pipart, musta leiva puru (4 viilu leiba), 2 mugulsibulat, rapsiõli. KASTE: 1 punane tšillikaun, 2 sl oliiviõli, värsket koriandrit, 1 rabarberivarreke. Erakogu VALMISTAMINE: Puhasta ja fileeri siig. Lõika kala õhukesteks viiludeks ja pane söömiseni külmkappi ootele. Pane ahi 150 kraadi peale sooja ning paki peedid rosmariini, soola, pipra ja sortsukese oliiviõliga fooliuneljale misse. Küpseta 45–60 minutit. võid fileed (nahaga), 2 sl NIPP! na ve ah 4 Kontrolli küpsust hambatiB: HE LÄ VAJA hukoort, 50 g va T dl e 0,5 , e lee ifi p ug uru kan ha kuga. Jahuta ning viiluta n(sobib ka oliiviõli), 1 mikseris una, 1 punane tim vu 6 , na mu valmis k 1 i, peedid võimalikult õhue n riivitud parmesan ohe, ne kui le t. ib oma p äädikat, 0,5 tl suhkru keselt. k a e pu sibul, tilli, 1 tl õuna ha o h d, t muse ab. Õhu rtulei kesed le : tatart, värskeid ka Röstimiseks viiluta kuivava iv SERVEERIMISEKS a viilu d 70-kra sibul õhukeselt ja pane umbes adises a d koort. h 3 tundi. Õhukind jus tulisesse rapsiõlisse. letuna s ug VALMISTAMINE: ha la ta es lt en pe suäilib leiv tletid. Selleks Kuumuta ja tõsta vaapuru k Esmalt valmista ko ja sobib aua , kuid haug on väga ida kk ha ka k id a (võ s sutada hukulbiga majapidamishakklihamasina m). Lisa vamitmes retseptis kklihamasinaga lihtsa paberile nõrguma. . ne lla luine ja sestap on ha . ko muna esan, hakitud till ja Kastme valmistamiseks he hukoor, riivitud parm va e sil as eraldi ja lisa kotletim võta tšillist seemned välja ja Munavalge vahusta ti kos tulevad kotletid eri Sii . ist dim koori rabarber. Mikserda omavahel tšilli, koriander, raaa pr ne en tult barber ja 2 sl oliiviõli. Kurna ja kasuta vaid vedelikku. d. va he koori. Serveerides maitsesta kala soolaga ja pane taldriKeeda vutimunad ja s tik minu nane sibul ja pane 5 kule vaheldumisi peediga. Puista peale musta leiva Viiluta õhukeselt pu ruga maitsestuma. puru ning röstitud sibulalt. Kaste tilguta kalale vaheõunaäädika ja suhk lemalt i ja oliiviõli segus mõ võ il nn pa t tult enne söömist, sest see hakkab kohe kala „küpsena ve ah Prae tama“. Allikas: Kristel Nuume t. nu mi 1 poolt Erakogu a ja pruunista võis. Keeda kartulid. Viilut kuumuta. Pane ja li siõ rap hja põ Vala kastruli na peale sid paisunud tatra sin valmis sõel, et saak ar ja oota, savalt kuum, lisa tat panna. Kui õli on pii kiirelt nale tuleb. NB! läheb kuni see praksuga pin mustaks. e kartulid, us. Tõsta taldrikuss Serveeri supitaldrik nane sibul ning tatud vutimunad, pu haugikotletid, pooli tatud tatart ja . Puista peale paisu praetud ahvenafilee Kristel Nuume ts hapukoort. Allikas: tilli. Lisa ka mõni tör

Kohe-kohe hakkab vaikselt saama siiga. „Siiaretsepte on kõik ajakirjad täis, aga eks igaühel ole oma nõksuke. Kes paneb natuke rohkem suhkrut, kes lisab soolates pisikesi rohelise õuna kuubikuid. Roheline õun ei tõmbu pruuniks ja näeb ka serveerides ilus välja,“ ütleb Kristel. Ta paneb siiale vaid soola ja pipart, värsked komponendid lisab serveerides. Olgu need siis kaks tundi 63kraadises vesivannis kuumutatud kreemja munakollase törtsud või hoopis kuusevõrse emulsiooni sortsuke. „Lasen kuusevõrsed mee ja oliiviõliga ühtseks massiks, tõeline Eesti oma laim. Mingit tsitruselist enam kala juurde vaja pole. Sobib ka saiamäärdeks ja juustu juurde dipikastmeks. Korjata tasub ainult kevadisi väikseid võrseid, välja kasvades muutuvad need kibedaks.“ Haugist meeldib Kristelile kotlette teha. Neid on ta ahvenaga ühele taldrikulegi sobitanud: tummise kalaleeme sees on väiksed haugikotletid, kõige peal troonib ahvenafilee. Varsti loodab ta saada ka tuulehaugi. „Hiljuti rääkis tuttav, et Pärnus oli tohutus koguses ümarmudilat. Vladislav Koržets on seda väga kiitnud ja ma olen eri viisil teha proovinud, aga mind jätab endiselt külmaks. Pigem söön räime,“ ütleb Kristel ja kinnitab, et värskest kalast ei saa tal iial isu täis. „Aga värsket kala ei saa kätte. Toidupoest ma kala ostma väga valmis ei ole, see kiiks on mul küll.“ Väga pikka aega ei tunnistanud Toidukunsti peakokk punast kala, aga Saaremaal olevat üks äge forellikasvataja ja tema puhta maitsega kraami on ta valmis igal ajal sööma.

Ahven ja haug ühel taldrikul

Vähem trikitamist ja rohkem taaskasutust Saarel pakutav menüü on Kristeli sõnul aastatega märgatavalt muutunud. „Algul ma trikitasin liiga palju ega väärtustanud värsket ja puhast maitset niivõrd kui nüüd. Aga ka siis, kui meil on kaks päeva järjest menüüs ahvenafilee, ei suuda ma täpselt samasugust toitu luua. >>> Järgneb LK 34

RESTORAN SAAREL: värske kala ja kaunis vaade Selle suve tõenäoliselt kõige ilusama vaatega restoran pannakse püsti Väike-Pakri saarel, kus valge linaga kaetud lauad ootavad külastajaid keset mereäärset heinamaad. Tegelikult algab Toidukunsti maitsereis juba Kurkse sadamas vahuveini ja värskete maasikatega. Sõit Kurksest Väike-Pakrile, mis tegelikult on Suur-Pakrist veidi suurem, kestab 15 minutit. Inimeste hulgale seab piiri paadi mõõt: ühe lõunasöögi seltskond (kuni 24 inimest) peab saarele jõudma kahe merereisiga. Esimene paatkond jalutab randumiskohast restorani, teine seltskond sõidab kohale traktoriga, et kõik saaksid korraga lauda istuda. Esimene käik jõuab lauda kella nelja paiku. Kui kolm käiku on söödud, algab ekskursioon. Pärast ringsõitu tuleb kontserdi esimene pool ja seejärel saabub pearoog. Kui kõht täis, kontsert jätkub ning

õhtusöögi lõpetavad magustoit ja piparmünditee. „Sel ajal, kui külalised magustoitu ja teed naudivad, paneme meie juba asju kokku. Üheksa ajal hakkame inimesi taas paadi peale suunama, et mõlemad seltskonnad enne pimedat Kurksesse tagasi jõuaksid. Esimesel aastal, kui ka nõud tuli ära tuua, jäimegi ühel korral saarele lõksu. Läks nii pimedaks, hakkas sadama ja äikest lööma, et me ei julgenud tagasi sõita. Õnneks on saarel kuurialuseid, kus magada. Looduse vastu me ei astu. Mitte kunagi. Ma ise natuke kardan merd,“ tunnistab Kristel ja sestap peab end heaks ohuindikaatoriks. „On juhtunud, et inimene on broneerinud kohad kahele täiskasvanule, aga sadamasse tulles on tal kaks last kaasas. Paraku pidime ütlema, et kahjuks me siit enam edasi minna ei saa, sest paadis on kindel arv kohti ja päästevahendeid,“ rõhutab ta, et turvalisus on merereisil ülioluline.

Rubriik

Esmaspäev, 31. mai 2021

KARKSI KIRSIÕLU

Külluslik tume õlu! Nüüd saadaval ka alkoholivaba

Maitsereis

Esmaspäev, 31. mai 2021

<<< Algus LK 30 Kas muutuvad komponendid kala kõrval või serveering või mis tahes,“ ütleb Kristel. Vahel võib menüü ka tundidega muutuda: „Alati on meil üks kalaroog, aga kui saan nii värsket siiga kui ka ahvenat ega suuda valida, siis olen vahel teinud ka kaks kalarooga.“ Ka toorainesse suhtub Kristel üha säästlikumalt. Eelmisel aastal hakkas ta pakkuma üllatusnapsi ja kui varem oleks ta kolm-neli nädalat viinas ligunenud rabarberikestad ära visanud, siis nüüd serveerib ta neid ahvenafileega. „Üks mõrkjas ja hapukas tükike äsja praetud ahvenafilee juures viib kala täiesti teisele tasemele.“ Ürdid kasvatab Kristel suvekodus. Pakrilt toorainet väga võtta pole, küll kasvab seal palju metsikut piparmünti ja ka karulaugud korjab ta kevadel sealt. „Inimesed otsivad lihtsaid puhtaid maitseid, elamuse õhtusöögil loob eeskätt ümbrus. Aga tooraine kvaliteedis ma tõesti järeleandmist ei tee. Põhiliselt me praeme pannidega gaasigrilli peal ja nii algelises köögis mingit imet juba ei tee.“ Vaatamata kasinale köögitehnikale – õigemini selle puudumisele – on Toidukunsti õhtusöökidel aastaid pakutud jäätist. Tänu bensiinigeneraatorile on kohapeal külmik olemas, aga sooja ilmaga on Kurkses valmis tehtud jäätise saarele jõudmine isegi külmakastis riskantne ettevõtmine. Aga see on küünlaid vääriv mäng – musta seesamiseemne ja vahtrasiirupi jäätise retsepti on temalt väga palju kordi palutud, nagu teistegi roogade retsepte. „Meil ei ole menüüd laual, ma käin ja räägin iga laua juures, mis ja miks just nii sel päeval taldrikule sai – ja inimesed saavad küsida,“ kirjeldab Kristel ja tunnistab, et see on väga ajamahukas. Eriti kui pooled külalistest istuvad kahestes laudades. Seeeest tekib päeva jooksul nii hea kontakt, et hiljem tunnevad inimesed ta tänaval ära. Ja vastupidi. Rauno Volmar / Ekspress Meedia

Saari justkui polekski olemas „Tahame, et maitsereisile tulles avastaks inimene ka Pakri saared. Visit Estonia veebiküljel pole Pakri saari isegi olemas. Helistasin EASi ja sain teada, et kuskilt väikeste saarte alt on võimalik neid leida, aga selleks peab oskama otsida,“ räägib Kristel. „Väike-Pakri on paljudel veel avastamata ja üsna metsik, saarel näeb nii omaaegset rannarootslaste kultuuri, kunagisi vene sõjaväeobjekte kui ka tänast elu. Suur-Pakrile me ühe päevaga ei jõua, aga ehk järgmisel korral läheb inimene juba oma telgiga, et pikemalt ringi vaadata.“

Kuidas algklassiõpetaja Pakrile keset heinamaad kokkama sattus Erakogu

Üks Kristeli sõber tahtis 2015. aastal teha oma elukaaslasele üllatussünnipäeva. „Meie suvekodu on Kurkses ja me oleme Pakril palju käinud, nii ma pakkusingi, et teeme saarel, keset heinamaad. Pärast pidu ütles sõber, kes on ka suur ärimees, et see idee ei saa siia jääda, sa pead seda elamust ka teistele pakkuma,“ räägib Kristel, kuidas restoraniidee tema pedagoogipeas vaikselt hingitsema hakkas. Järgmisel suvel panigi naine oma esimese suverestorani Väike-Pakril püsti. „Tegime seda ikka nii-öelda põlve otsas, ainult elukaaslasega kahekesi. See oli füüsiliselt väga raske, sest laudadel on valged linad ja me ei paku ühtki toitu ühekorranõude pealt. Igal hommikul viisime puhtad nõud saarele ja igal õhtul tõime mustad nõud tagasi. Lisaks laudadele-toolidele tuli viia ka bensiinigeneraator, sest seal ei ole elektrit. Kõik see tassimine hakkas tervise peale, aga oli ka vaimselt väsitav, sest inimesedki pidime ise üle viima,“ tõdeb loomult rõõmsameelne Kristel. Toidu tegemine moodustas ettevõtmisest toona ainult pisikese osa. „Nii mõnigi üritus on ära jäänud, sest päike küll paistab, aga merel on tuul 20 meetrit sekundis – ei saa üle. Kui vihma tibutab, siis pole hullu, aga kõva tuulega pole ka mõistlik inimesi üle viia, pärast on kõigil nagunii süda paha.“ Kui toolid-lauad on augustis Kurksesse talvekorterisse toodud, ei taha ta aasta aega enam ilmateadet näha. „Suvel sa oleksid nagu ilmateatega abielus. Hommikul esimene ja õhtul viimane asi on läbi vaadata kõik andmebaasid, mis vähegi võimalik.“ Eelmisel aastal hakkas Kristel isegi kirja panema, mida kus lubatakse, et saaks aru, kelle ilmaprognoose uskuda tasub. „Nüüd oleme leidnud koostööpartneri, kes paadisõidu ära korraldab. Tema ütleb, kas saab üle või ei saa, ka ilmavaatlus jääb peamiselt talle. Kolmandat aastat on pundis ka saarevaht ja tema peseb nüüd taldrikud kohapeal ära, aga klaasid ja laudlinad sõidavad endiselt igal õhtul paadiga Kurksesse ja hommikul tagasi saarele.“ Kristel tõdeb, et käsitsi pestes klaase laitmatult puhtaks ei saa. Talvel tuleb saarevaht Pakrilt ka Tallinna Kristelile appi. Kuigi merereiside pärast Kristel ilmateadet enam pingsalt jälgima ei pea, tuleb tal menüü pärast sellega endiselt kursis olla. „Soojenduskappe meil pole, sestap on pearoaga vahel keeruline,“ tunnistab ta. „Ole sa kui kiire ja toimekas tahes, tuulisel päeval jahtub toit hetkega. Jahedama ilmaga pakun soojenduseks mõnd kalaga tehtud leent ja panen aegsasti teepoti tulele, et inimene saaks kohe pärast paadisõitu kuuma teed.“ Eelmisel aastal paigaldati saarele ka 70ruutmeetrine telk, et vihmaga oleks katus pea kohal. Kristelil on nii algklassiõpetaja kui ka koka paberid, palju on talle toidumaailma avanud elukaaslane Tauri Pihla ja tema ema. „Mu elukaaslane on

kutseline kalur, hästi palju nõkse ja nippe olen saanud ka tema emalt. Aga kui kool hakkab ütlema, et Kristel, sa oled liiga toidule keskendunud, siis ma küll ei saa öelda, et valiksin ainult toidu,“ kinnitab Kristel. Temale on toit ikkagi hobi, millega õpetajatöö kõrvalt tegeleda. Vahel õnnestub töö ja hobi ka ühendada ning gümnaasiumis valikainena gastronoomiat õpetada. „Tahan, et noorel inimesel, kes külmkapi ust avades seal mingit toorainet näeb, hakkaks mõte jooksma, mida sellest teha saaks, kuidas midagi võimalikult säästlikult hommiku- või lõunasöögiks ära kasutada. See on täna lastele kõige raskem,“ tõdeb Kristel. Osa burksipõlvkonna lapsi ei taipa kõige lihtsamaidki asju. Kes aga merereisi pelgab või mõnel muul põhjusel suvel saarele minna ei saa, siis Toidukunsti peakoka gastronoomiakunstist võib osa saada ka Harku järve ääres. Juba kolmel talvel on ta oma pop-up-restorani püsti pannud vanas Ventri suvehäärberis. Vahel on Kristelilt küsitud, kas ta kohvikut või restorani ei taha avada. „Niimoodi kogu aeg ei jaksaks, sellise innuga saabki ainult pop-upi teha. Oleme Pakril proovinud võõrustada ka kolme paaditäit inimesi, aga nii piiratud võimalustega köögis see ei toimi. Inimesed ei ole küll öelnud, et midagi halvasti oleks, aga ma ise tunnen, et kõik ei ole täpselt nii nagu tahaksin.“ Sama tunne on tal tekkinud ka siis, kui mõni inimene teatab alles saarel, et ta on taimetoitlane ja talle pakutav menüü ei sobi. „Oleme loovuse käiku lasknud ja hakkama saanud, aga see on ikka väga raske – tunnet, et just sellist taimetoitu ma tahangi oma köögist välja saata, ei teki“.

REKLAAMTEKST

Rubriik

ANNA SOOVITAB KEHAKAALU KONTROLLIMISEKS TOIDULISANDEID

Esmaspäev, 31. mai 2021

Põletage oma rasva Fat Burneriga! Anna ei olnud varem oma figuuriga rahul. Kuid tabletid Fat Burner™ ja eluviisi muutmine said tema elus pöördepunktiks. Anna oli oma kehaga rahulolematu kuid eluviisi muutus ja Fat Burner toidulisand aitasid seda muuta.

Ehmatav ülekaal Suvepuhkusel olles otsustasin siiski kaalule astuda ja ehmatus oli suur, kui see näitas 86 kg. See oli murdepunkt kui otsustasin end käsile võtta ja oma elustiili muuta. Muutsin oma toitumisharjumusi ning andsin endale lubaduse, et liigun vähemalt 10 000 sammu päevas. Viimased 16 aastat ei olnud ma praktiliselt üldse spordiga tegelenud. Aga teadsin ka seda, et ainevahetuse kiirendamiseks vaid sellest ei piisa.

Paraguai iileksi matepuu (Yerba Mate) lehtede ekstrakti ja koliini, mis aitavad kaasa rasvapõletusele, kiirendavad ainevahetust ja toetavad maksa tegevust.”

Põletas kaloreid

„Märkasin, et Fat Burner sobib mulle tõesti väga hästi ning on suurepäraseks abiks. Toitun tervislikumalt, olen alati heas tujus ja õnnelik. Nüüd olen oma peegelpildiga rahul ja kõik, mis selga panen sobib nagu valatud. Fat Burner mõjutab positiivselt mu ainevahetust ja olen rõõmus, et see toimib.”

Looduslik abivahend rasvade põletamiseks „Otsisin midagi erilist ja looduslikku, mis võiks mul aidata rasvu põletada. Ja siis avastasin apteegist Fat Burneri, mis sisaldab

FAT BURNERIT ON KERGE TARBIDA – AINULT KAKS TABLETTI TOETAVAD RASVAPÕLETUST TERVE PÄEVA JOOKSUL.

Kas oled juba kõike proovinud?

Rasvapõletajat Fat Burner™ toode takse põhjalikult teaduslikult

uuritud taimsetest ekstraktidest, mis stimuleerivad tõhusalt rasvapõletust ja aitavad kontrollida kehakaalu. Koostises on Yerba Mate, aed-mustköömne, ingveri, rohelise tee, hariliku maarjaohaka ekstrakti ja koliini. Koliin toetab lipiidide (rasvade) normaalset ainevahetust ja maksa tegevust. Ilex paraguariensis (Yerba mate) soodustab lipiidide normaalset ainevahetust ja aitab kontrollida kehakaalu. Samuti on tähtis mitmekülgne, tasakaalu-

statud toitumine ja tervislik eluviis. Toidulisand

TOODE ON SAADAVAL Erinevates apteekides ja internetipoes

www.newnordic.ee või telli telefonil

6843838

Suvereis

Esmaspäev, 31. mai 2021

Vida Press Denis Georgievski

Päikesepõletus? Unusta hapukoor ja pantenool! Päikesepõletusest annab tavaliselt märku punetav ja valulik nahk, mida paraku märgatakse sageli liiga hilja. Mis pakuks kuumavale nahale kiiret leevendust? Hea, kui aegsasti on apteegist varuks ostetud mõni põletusevastane geel – see jahutab, leevendab valu ja turset ning rahustab nahka. Kui esmaabigeeli käepärast pole, on abiks jaheda (18–19 kraadi) veega ülevalamine või mähised külmas vees niisutatud rätikuga. Pärast naha jahutamist võib kasutada päevitusjärgseid apteegisarja tooteid, samuti aaloed. Raske päikesepõletuse korral võivad nahale tekkida villid, nahaärritusele võib lisanduda iiveldus, külmavärinad ja tõusta palavik. Sel juhul oleks vaja pöörduda arsti poole. Kergema põletuse korral tuleks järgmistel päevadel nahka päikese eest kaitsta, kuni punetus ja valulikkus on täiesti kadunud, ning määrida suure niiskusesisaldusega kreemiga (küsi apteegist). Mõne päevaga põletusnähud taanduvad ja naha seisund taastub. Tasub teada, et on ravimeid, mis võivad soodustada päikesepõletust. Kui võtad akne, kõrgvererõhktõve või psoriaasiravimeid, rasestumisvastaseid tablette või antibiootikume, loe hoolikalt ravimi infolehte ja väldi otsest päikest, kui seda on soovitatud. Päikesepõletust on lihtne ennetada: kui on plaanis viibida päikese käes üle 20 minuti, tuleb selga tõmmata kerged rõivad ja kreemitada nahka päevas mitu korda päikesekreemiga (üle 30 SPF). IA MIHKELS

PANE TÄHELE! Päikesepõletuse leevendamiseks ei sobi pantenool, õli, vaseliin, beebiõli, rasvased kreemid – ega ka vanaemade soovitatud hapukoor. Kõik need pigem soodustavad nahakahjustuse süvenemist, sest takistavad kuumuse alanemist. Ka ei sobi esmaabiks viinaga määrimine, sest alkohol kuivatab veelgi nahka, mis on juba niigi niiskust kaotanud. Allikad: Apotheka, Südameapteek

Perega suvisele autoreisile Perega pikemaks autoreisiks valmistudes tasub põhjalikult läbi mõelda, millist tegevust ja meelelahutust lastele pakkuda – muidu võib kergesti juhtuda, et kauaoodatud rõõmsast puhkusereisist kujuneb juba esimese poole päevaga närviline õudusunenägu. IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Paljud lastega reisimist kogenud vanemad kinnitavad, et asendamatuks abimeheks kujuneb kiiresti tahvelarvuti: multikad, lastesaated ja mängud köidavad sõidu ajal kenasti põnnide tähelepanu. Nii mõneski peres, kus ekraaniaeg muidu range kontrolli all, on pikemad autoreisid erandolukorrad, kus lapsed saavad multikaid vaadata täpselt nii palju kui tahtmist jagub.

Arendavat ajaviidet Meisterdamiseks-nokitsemiseks tuleks kaasa võtta ka paberit, pliiatseid, voolimismassi, värvi- ja kleepimisraamatuid jmt – kergesti võib juhtuda, et mõnikord päeva lõpus peatumispaika jõudes kallab vihma nagu oavarrest ja õhtu tuleb kuidagi sisustada. Sellisteks puhkudeks võiks kaasas olla ka mõni laste lemmikmänguasi. Multikate vaatamisele vahelduseks saab kuulata – ja kaasa laulda – lastelaule või üheskoos mi-

dagi mängida. Tähemänge näiteks saab varieerida laste vanuse järgi. Kõige lihtsam viis: ütleb üks mingi sõna, järgmine peab ütlema uue, mis algab selle tähega, millega eelmine lõppes. Suuremate laste jaoks saab sõnavaliku võimalusi kitsendada: näiteks saab valida ainult mingi kindla teemaga haakuvaid sõnu. Ajaviiteks võib jälgida vastutulevaid autosid ja võistelda, kes rohkem automarke ära tunneb, seletada lahti ette juhtuvate liiklusmärkide tähendust, tutvustada tee ääres kasvavaid puid või mängida ajamängu: lapsed peavad ära arvama, kui kaua kestab minut/kaks minutit/viis minutit. Igaüks ütleb, kui tema meelest on aeg täis. Kes pakub kõige lähemale, on võitja. Miks mitte kasutada võimalust arendada lapse jutustamisoskust. Näiteks alustab üks vanematest mingi loo jutustamist, jätab selle pooleli ja iga laps saab välja mõtelda oma jätku. Kaasas olevate värvipliiatsitega saab mängida tähelepanumängu: võta >>> Järgneb LK 38

Rubriik

Kiireim leevendus põletusele

Esmaspäev, 31. mai 2021

www.põletus.ee

Müügil apteekides

pe eata ab põle emisp protsesssi jah hutab põlletu ust ja leevvenda ab va alu aittab vältida a haavva saa astum mist võ õib kassuta ada a kõ õigi põ õletusse asttmete e puh hul sä äilita ab niisskett ha aavvake eskko onda kliiniliste e tesstid deg ga tõesstatullt ohu utu silmad dele ja lim masskessta nää ärm metele ning ei põ õhjussta ahaärriitusst eg ga alle ergiilisi re eaktsioone na

Suvereis

Esmaspäev, 31. mai 2021

Vida Press

<<< Algus LK 36 viis-kuus pliiatsit, lase neid kümmekond sekundit vaadata, siis palu lastel silmad sulgeda, võta üks värv ära ja näita pliiatseid uuesti – lapsed peavad ütlema, milline värv on puudu. Mida suuremad lapsed, seda rohkem võib olla pliiatseid. Mänguvalik sõltub laste vanusest ja sellest, kas nad on enam-vähem üheealised või suurema vanusevahega. Viimasel juhul saab mängude alustamise ja juhtimise jätta aeg-ajalt suuremate õdede-vendade ülesandeks.

Lustakad söögipausid

Pikal sõidupäeval tuleks lastele leida pisut aega ka niisama möllamiseks.

Tingimata tuleb pere pisematele varuda pikemaks sõiduks lemmiknäkse ja piisavalt joogipoolist. Ei maksa jääda lootma sellele, et vajadusel saab tee pealt kõike osta – kergesti võib juhtuda, et just siis, kui laps hakkab nälga või janu kurtma, pole tee ääres kümnete kilomeetrite kaupa ühtki ostukohta. Reisipäeva kõiki lõunaid ei maksa kavandada söögikohtadesse, mõnikord võiks teha kusagil jõe või järve kaldal pikniku, et lapsed saaksid peale söömise ka vees sulistada või vahelduseks pikale autos istumisele lihtsalt ringi joosta. Ka ei maksa – eriti väiksemate lastega reisides – päevakava väga tihedaks ajada: ühe vaatamisväärsuse juurest teiseni sõitmise vahele võiks igasse päeva mahtuda

Meelt lahutavaid mänge saab siduda kõigega, mis tee ääres silma võib hakata. ka sellist aega, kus lapsed saavad omavahel või vanematega lihtsalt möllata ja mürada.

Tuttavad õhturituaalid Reisile tuleks kaasa võtta ka raamatuid: väiksematele pildiraamatuid, mida saab sõidu ajalgi lapata, veidi suurematele aga nende õhtujutulemmikuid – magamaminekurituaal võiks reisil olla kodusega võimalikult sarnane. Muidugi tuleb kaasa võtta lapse lemmikkaisukas või näiteks tekk, millega ta on harjunud uinuma. Kõik tuttav ja tavapärane laseb väikelapsel end turvaliselt tunda ja aitab võõrastes oludes kergemini kohaneda.

Rubriik Et iga reis õnnestuks! Esmaspäev, 31. mai 2021 39

Koer turvaliselt reisile kaasa Ühtviisi mõnusalt ja turvaliselt peaksid end reisil tundma kõik pereliikmed. Koer, keda on juba kutsikapõlvest saati harjutatud (transpordi)puuriga, tunneb ennast seal kõige paremini, sinna saab talle teha pehme mugava aseme. Kaasas võiks olla ka jahutusmatt, mis aitab soojal päeval mitme tunni jooksul hoida looma normaalset kehatemperatuuri. Koera saab sõidutada ka tagaistmel, kui kasutada spetsiaalseid rihmaga trakse, millega ta turvaliselt kinnitatakse. Väiksem koer võib end mugavalt ja turvaliselt tunda ventilatsiooniavadega reisikastis, mille saab turvarihmadega kinnitada. Mitte mingil juhul ei tohi koera jätta üksi suletud uste-akendega sõidukisse. Kui õhusooja on üle 20 kraadi ja päike paistab, ei ole abi ka praokile jäetud akendest: temperatuur võib kiiresti kerkida looma jaoks ohtlikult kõrgele. Kuumarabanduse saanud koer lõõtsutab, võib olla hirmunud olekuga, ilastada, oksendada ja liikudes tuikuda, sageli on limaskestad veripunased. Loom tuleb kohe viia jahedasse kohta, valada ta üle jaheda (mitte jääkülma) veega või mähkida külmas vees niisutatud rätikusse. Kui loom on teadvusel, tuleb talle anda juua, kui sümptomid märgatavalt ei leevene, tuleb esimesel võimalusel minna loomaarsti juurde.

1 kapsel 1-2 tundi enne auto, bussi, laeva või lennureisi!

Pane kokku reisiapteek Kui mahukas peaks olema ravimikott, mis reisile kaasa võetakse, sõltub nii reisi pikkusest kui ka seltskonnast. mistudes vaata olePerereisiks valmistudes le ja mõtle läbi, masolevad varud üle Vida Pres s mida veel vaja võikss minna – da apteealati saab nõu küsida m kujutad gist, aga enamvähem a pereliikju ette, milleks oma almistuda. mete puhul tasub valmistuda. õõdus HAAVAD: mitmes m mõõdus e, desinfitplaastrid, (rõhk)side, septiline seeriv vedelik, antiseptiline salv. aas (lastega PALAVIK: kraadiklaas eter, mis tuvastab palaperes digitermomeeter, viku sekunditega). õi paratsetamooli tabletid (lastele VALU: ibuprofeeni vvõi sta tavv kr kree eem m võ võii ge geel el llihasvalu ihas ih asva valu lu lleevendamiseks. eeve ee vend ndam amis isek eks. s. siirupid), valu vaigistav kreem KÜLMETUS: köhatabletid, ninatilgad (niisutamiseks ja nohu raviks), kõrvatilgad. PÄIKESEKAITSE: sobiva kaitsefaktoriga päikesekreemid ja päikesekaitsega huulevõie. PÕLETUS: küsi apteegist, milline geel või sprei sobiks nii päikese- kui ka näiteks grilli või lõkke ääres saadud väiksemate põletuste raviks. ALLERGIA: käsimüügitabletid võiksid igaks juhuks käepärast olla ka siis, kui seni pole lastel allergianähte esinenud – parem karta kui kahetseda. SEEDEHÄIRED: kõhulahtisuse vastu on abiks söetabletid, iivelduse vastu ingveritabletid, viimastest on abi ka merehaiguse korral. VEDELIKUKAOTUS: kõhulahtisuse ja oksendamisega kaasnev vedelikukaotus nõuab organismi mineraalide tasakaalu taastamist, selleks leiad apteegist spetsiaalse pulbri. PUTUKATÕRJE: sääse- ja puugitõrjevahendid tuleks lastele valida võimalikult looduslikud, pea apteekriga nõu. IA MIHKELS

Tootja: Hankintatukku OY, Soome. Hulgimüük: Loo Loodustoode OÜ

Allikas: KIKA Eesti, loomaarstid

Heaid! reis

Müügil apteekides, supermarketite tervisetoodete osakondades, Tervisepoes, Kadaka tee 1/3, Tallinn ja internetipoes: www.tervis24.ee

Aiapidu

Esmaspäev, 31. mai 2021

Nippe kana küpsetamiseks söegrillil Igal meistril on omad grillimisnipid, aga kehtivad ka üldpõhimõtted, mida valitud lihast sõltuvalt tasuks järgida. Daisy Lappard

KRISTJAN ARRAS leht@ohtuleht.ee

Grillihooaegadel on oma õpetusi jaganud nii Rannamõisa linnulihaeksperdid oma kodulehel kui ka kodused söegrillifännid omavahel. Panime jagatud tarkustest kokku põgusa ülevaate. z Ära pane liha grillile enne, kui söed on saavutanud piisava kuumuse. Grillida tuleb hõõguvate, mitte leegiga põlevate süte kohal. z Külmikust võetud liha peaks enne grillimist soojenema toatemperatuurini, liiga järsk temperatuurimuutus – külmikust otse grillile – ei ole lõpptulemust silmas pidades hea. z Kana küpsetades saad kõige parema tulemuse, kui grillid seda mõõduka või keskmise kuumusega (vahemikus 175–200 kraadi). Kuumust saab testida, kui hoida peopesa umbes 10 cm kõrgusel grillrestist – kui kätt kannatab hoida selle kohal viis sekundit, on kuumus kaba grillimiseks sobiv. z Jälgi ka seda, kus on kuumus intensiivsem, kus

mõõdukam: ägeda kuumuse käes kipub kana kiiresti söestuma, seda märgates tuleks kõrbemisohus tükid kohe ümber tõsta. z Kui grillile pandud kanatükkidel on liiga palju marinaadi, hakkab liha pruunistumise asemel hauduma. z Hoia liha grillimise ajal sütel silm peal ja veeprits käepärast, et saaksid vajadusel leegid kohe summutada.

Selle suve kaaslane

Lihtne ja kiire valmistada grillil või pannil.

epiimjuust

www.epiim.ee

z Päris paljud grillimeistrid soovitavad maitsestada kana kõigepealt vaid meresoolaga, siis grillile tõsta ja lasta pruunistuda. Alles seejärel võiks liha aeg-ajalt (2–4 korda küpsemise jooksul) kergelt marinaadiga üle pintseldada. z Kana küpsetades võid grilli kasutada nagu ahju: pane grillile kaas peale, siis kiirgab kuumust nii alt kui ka ülalt ning kana küpseb ühtlaselt. Kaas kontrollib ka õhuvoolu ja hoiab söegrillil ära liigse leekide tekkimise. Arvestada tuleb siiski sellega, et kanalt tilkuv rasv annab leekidele hoogu, nii et olukorda kaane all tuleb jälgida ja vajaduse korral kana leegist eemale tõsta. z Kui oled seni grillinud peamiselt kondita kanatükke ja pole tulemusega kunagi eriti rahul olnud, siis proovi vahelduseks naha ja kondiga tükke. Pane tükid grillile, nahk allpool, ja lase paarkümmend minutit keskmisel kuumusel küpseda. Nahk, mis kaitseb liha üleküpsemise eest, saab selle ajaga krõbedaks ja pruuniks, kana küpseb ühtlaselt kondini. Seejärel pööra tükid ümber ja lõpeta küpsetamine teise poolega (5–10 m sõltuvalt kuumusest ja tüki paksusest). z Ära keera liha kahvli ega muu terariistaga, nii võib mahl lihast välja joosta ja tulemus jääb kuiv.

Rubriik

Esmaspäev, 31. mai 2021

Vida Press

Aiapidu

Esmaspäev, 31. mai 2021

Suur suvine aiapidu Ei ole võimatu, et üle hulga aja saab suvel ehk taas kord sõbrad-sugulased mõnusale aiapeole kokku kutsuda. Et pidu õnnestuks, tasub seda aegsasti korraldama hakata, sest kui kõik jääb viimasele minutile, võib kergesti juhtuda, et külaliste saabudes on võõrustajail närvid krussis ja tuju nullis. IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Hakatuseks mõtle läbi, keda tahad peole kutsuda: kas sellest peaks saama sõpruskonna pidu või sugulaste kokkusaamine üle hulga aja, kas kutsuda nii ühed kui ka teised, ehk töökaaslasigi, kellega pikki kuid vaid ekraani vahendusel oled suhelnud. Kaalu, kui paljudele on piisavalt ruumi, ja püüa arvestada ka sellega, et seltskond omavahel kokku klapiks.

Kui suurt lauda on vaja? Aiapeol ei pea tingimata pika laua taga istuma – ennekõike on lauale vaja mahutada pakutav toit. Kui siiski pikka lauda soovid, tuleb pisut nuputada. Ehk on majapidamises seisma jäänud mõni ehitusplaat, mida kahele väiksemale lauale toetades saabki suure laua, mille pidulikkuse rõhutamiseks võib valge laudlinaga katta. Sama hästi võib aga kasutada mitut väiksemat lauda ja koondada toidud eri laudadele – kõik sõltub seltskonna suurusest ja menüü külluslikkusest. Istumiskohti peaks kindlasti jaguma kõigile. Kui aiatoole napib, päästavad olukorra istumispadjad trepiastmetel ja terrassiservadel, sobivasse kohta paigutatud pingid või lihtsalt murule laotatud tekidpadjad. Varuks võiks olla ka korvitäis pleede, mida saab õhtujaheduses ümber võtta.

Pixabay

Pane valmis kõik vajalik Otsi aegsasti välja nõud, mida toidu serveerimiseks või lauakatmiseks vaja. Unusta papptaldrikud

>>> Järgneb LK 44

Rubriik

Esmaspäev, 31. mai 2021

Aiapidu

Esmaspäev, 31. mai 2021

<<< Algus LK 42

Pixabay

ja plasttassid – korralikud taldrikud ja noad-kahvlid ning sädelevad pokaalid-klaasid lisavad lauale pidulikkust. Ei ole oluline, et kõik tassid-taldrikud pärineksid ühest serviisist – isegi siis, kui tahad katta pika laua, annab nõusid omavahel kombineerida nii, et tulemus rõõmustab silma. Papptaldrikutega ei saavuta seda kunagi, rääkimata karuteenest keskkonnale. Valmista ette jäänõu: kuumal päeval kulub võimalus jooke külmas hoida väga ära. Nõu väljanägemine pole kõige olulisem, aiapeol saab selle ka põõsa varju peita. Peaasi, et see oleks piduliste hulka arvestades piisavalt mahukas. Muidugi ära unusta varuda ohtralt jääd! Puhasta aegsasti ka grill ja kõik tarvikud ning kontrolli üle oma söe- ja süüteaine varud. Pixabay

Meeleolukad pisiasjad Aegsasti saad valmis panna sobivad salvrätikud, otsida välja tuleketid või muud kaunistused, mida kavatsed kasutada. Ühtaegu õdusa ja piduliku mulje loovad õhtuhämaruses tulede kõrval ka küünlad, neid kasutades tuleb aga kindlasti mõelda tuleohutusele. Varakult saab valmis teha kaunistatud küünlapurgid, mida saad sättida terrassiservale või riputada puuokste külge. Vabalt võid välja otsida ka jõuluajal kasutusel olnud küünlalaternad ja need aeda paigutada – või sättida siia-sinna veekausse, kus ujuvad teeküünlad. Lilli ei saa kunagi olla liiga palju. Korja laua ja aia kaunistamiseks põllulilli, neid annab nii suure kimbuna lauale vaasi seada kui ka õie või paari kaupa kaunistuseks kasutada. Näiteks sobib kimp lilli hästi kaunistama õhtuks valmis seatud küünlalaternat, mis päevavalges muidu erilist silmailu ei paku.

Mida toovad külalised? Kui seltskond on suur, ei pea võõrustaja kogu toidu tegemise koormust vaid enda kanda võtma, eriti kui kokku tulevad sugulased või head sõbrad. Arukam on menüü kokku panna ja siis omavahel kokku leppida, kes toob grillimismaterjali, kes salatit, kes teeb magustoidu või koogi, kes valmistab kergeid snäkke.

Aiapidu

Esmaspäev, 31. mai 2021

TEEMA TÕMBAB SUVISE AIAPEO KIIRESTI KÄIMA Muidugi võib aiapeoks ka lihtsalt niisama kokku tulla, aga kui välja on kuulutatud kindel teema, tekitab see juba ette elevust.

Pixabay

Merepidu | Hea võimalus aiapeoks nii rannakülas kui ka sisemaal. Lauakaunistusse sobivad kõrkjad, liiv, kivid, kalavõrk, teokarbid jm. Suuri lapikuid kive saab kasutada toidualusteks, asjakohase nüansi annavad õngekonksud, väikesed ankrud jm meretemaatika. Kutsed kirjuta põletatud servadega paberile, mis on rulli keeratud ja pitseeritud – või pista paber hoopis pudelisse. Pane kirja ka märkus riietuse kohta: sini-valge, madrusestiil

vm. Mereteemasse sobivad aga ka piraadid – ja koos nendega külluslikult ehitud naised. Menüüs on aukohal mõistagi kala. Muusikavalikusse sobivad merelaulud, mis tavaliselt peo kiiresti käima tõmbavad. Magustoidupidu | Valdavalt maiasmokkadest koosnevale seltskonnale on selline pidu vägagi meeltmööda – ja ühel õhtul suve kohta võib endale maiustamist lubada ka meelekindlaim kaalujälgija! Alustuseks tasub teha siiski valmis korralik pajatäis suppi, mille kõrvale pakutakse näiteks mitut sorti leiba ja maitsevõisid. Aukohal on aga magusalaud, kuhu iga külaline võiks kaasa tuua oma lemmikmagustoidu või koogitordi. Kutsed võiksid olla

temaatilised, lauda sobivad kaunistama külluslikud lillekimbud, kõikvõimalikud pitsid-paelad, küpsetamistarvikud jm. Rõivastus ja muusikavalik on vaba, peaasi, et kõigil oleks hea tuju ja mõnus olla. NB! Igaks juhuks hoia käepärast kiluvõileiva materjal – õhtu lõpus võib see väga ära kuluda. Reis ümber maailma | Kui võtta aiapidude kavva avastamisõhtute sari, saab suve jooksul ka oludes, kus kõikjale reisida ehk veel ei maksa, koos sõpruskonna või sugulastega mööda maailma väikese tiiru teha. Iga osalev pere valib – või tõmbab loosiga – mõne maa, mida teistele tutvustada. Sellisel aiapeol pakutakse valitud maa toite, tutvustatakse vaatamisväärsusi ja räägitakse lugusid, ka isiklikke reisimuljed. Kutsed valmista valitud riigile omases stiilis.

Sellel võid ka teada anda, et tasub valmistuda väikeseks viktoriiniks, ja lisada soovi, et rõivastuses vähemalt mõni detail viitaks tutvustatavale piirkonnale. Aeda kaunistades kasuta iseloomulikke elemente: Venemaa-teemaliselt õhtult ei saa puududa samovar, idamaade õhtult viirukilõhn jne. Muusika võiks vähemalt peo alguses pärineda valitud piirkonnast – kui seda terve õhtu jooksul ehk kuulata ei soovita. Veel peoteemasid: reggae-pidu, hipide e lillelastepidu, punkpidu, mereannipidu, lapsepõlvepidu, ametipidu, staaripidu, tummfilmipidu jmt. Ammuta ideid: pidupaev.ee

Pixabay

KOMMIPOMMI SÜNNIPÄEVA PUHUL Sünnipäevasoodustus kehtib 31.05-2.06.21

E-POES KOGU KAUP

-20%

KASUTA SOODUSKOODI “SÜNNIPÄEV”

WWW.KOMMIPOMM.EE

Tervis

Esmaspäev, 31. mai 2021

Õpi selgeks tehnika

Vida Press

Tervise turgutamist alusta kepikõnnist Isegi veendunud spordivõõristajat võib ühel hetkel haarata soov hakata oma füüsilist vormi timmima – kas kipuvad kilod kogunema või võtab ka trepist üles minek juba hingeldama. Kepikõnd sobib suurepäraselt liikumisharrastusega alustamiseks. IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Treenerite kinnitusel sobib kepikõnd vastupidavuse arendamiseks väga erineval tasemel inimestele, sest koormuse saab igaüks valida endale jõukohase. Näiteks kui inimene tunneb, et tavaline kõnd ei anna kehale piisavalt koormust, liigesed aga joosta ei luba, siis on kepikõnd suurepärane lahendus. Erinevate uuringute andmetel kulutab inimene kepikõnnil tavalise käimisega võrreldes kuni 46% rohkem energiat.

Sobib kõigile, noortest eakateni Tihtilugu kiputakse kepikõndi pidama rohkem naiste ja eakate inimeste liikumisharrastuseks. Kepikõnni sünnimaal Soomes on aga tehtud mitmeid uuringuid, mille tulemused näitavad, et kasu on korrapärastest kepikõnnitreeningutest kõigile, nii meestele kui ka naistele, nii noortele kui ka eakatele. Arstlikult on see soovitatav mõõduka ülekaalulisuse, kergekujulise liigeste kulumise, lülisamba

kroonilise valu, I ja II tüübi diabeedi, mõõduka kõrgvererõhktõve ja südame isheemiatõve korral. Kasu saavad sellest nii treenimata inimesed kui ka edasijõudnud, viimased peavad suurema koormuse saamiseks vahetama lihtsalt lauged rajad selliste vastu, kus on rohkem tõuse. Alustada tuleks aga tasa ja targu, hoiatab treener Rene Meimer: „Inimene peab oma kehalist võimekust adekvaatselt hindama, sest ka kepikõnniga on võimalik üle pingutada. Meeles tuleb pidada, et regulaarsel harjutamisel füüsiline vorm paraneb, kuid pärast pikemat pausi liikumises tuleb alustada ikka madalamalt astmelt.“

Käid õigesti, kui z käed-jalad töötavad nagu tavalisel kõnnil, samm on pisut pikem, z keha on veidi ettepoole kallutatud, z korraga liiguvad ette vastaskäsi ja -jalg, z kepid on kõndides kogu aeg umbes 45kraadise nurgaga diagonaalselt taha suunatud, z kepid ei lohise niisama kaasa: lööd kepi tugevalt maha ja tõukad end edasi, z kepp asetub alati maha koos vastasjala kannaga, z käetõuge algab eest puusa kõrguselt, lõpeb sirge käega puusast tagapool, z jalg läheb ette üle kanna ja rullub üle päka. Allikas: liigume.ee Daisy Lappard

Kummist otsik võimaldab liikuda ka asfaldil liigeseid põrutamata. Daisy Lappard

Treenida saab kõikjal Kepikõnd on kogu keha treening, sest töös on kõik lihasgrupid. Kellel vähegi võimalik, võiks kas või kord-paar osaleda mõnes treeningrühmas, et saada kätte õige liikumistehnika. „Keppide järel lohistamine või nende minimaalne liigutamine puusade juures ei ole kepikõnd!“ rõhutab personaaltreener Raivo Piiber. Liikumisharrastusena on kepikõnd jõukohane kõigile, sest liigutused on lihtsad ja loomulikud, treenimiseks läheb vaja vaid käimiskeppe ja mugavaid jalatseid ning trennipaiku pole keeruline leida, sest treenida saab kõikjal: metsas, pargis, linnatänavail, maanteel, rannas ja rabas. Kõnnikeppe valides tuleb jälgida, et need oleksid kerged, korraliku käepideme ja õige pikkusega: keppi otse vastu maad toetades peaks küünarvars moodustama täisnurga. Valida on tavalised ja reguleeritava pikkusega kepid, viimaseid on lihtne näiteks reisile kaasa võtta.

Kepid on kõndides kogu aeg u 45kraadise nurga all.

Rubriik

Esmaspäev, 31. mai 2021

Rubriik

Esmaspäev, 31. mai 2021