Suvi mai 2022 by SL Õhtuleht AS

TEATRIT JAGUB TÄNAVU MÕISAÕUE JA MÕRRAKUURI

Suvi 2022 ÕHTULEHE AJAKIRI Teisipäev, 31. mai 2022

Suvel naudi linnustes keskaja kööki

Kingi võidurõõmu! Võidab iga teine pilet!

Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!

Rubriik

Teisipäev, 31. mai 2022

Rubriik

Teisipäev, 31. mai 2022

Persoon

Teisipäev, 31. mai 2022

JAANUS NUUTRE: „Mereroman ongi Eesti teatris olnud käimata „Kui ma lavakooli lõpetasin, oli alguses kohe kõvasti tööd ja tegemisi, kuid mingil hetkel tekkis tühimik, mida ma ei osanud kuidagi täita,“ meenutab Teatri Nuutrum juht Jaanus Nuutre, Lääne-Virumaa mees. „Mõtlesin, mis siis edasi saab? Kas ma üldse saan selle kooliharidusega midagi ette võtta? Mõtlesin, kuni minult küsiti: miks sa enda teatrit ei tee? Sellest saigi asi alguse.“ Kolm aastat tagasi, 29. jaanuaril 2020 sündiski Nuutrum. „Pall läks veerema,“ poetab Jaanus tagasihoidlikult. AIGI VIIRA aigi.viira@ohtuleht.ee

Too Nuutrumi nime kandev pall võttis veeretiirud peale Lääne-Virumaal, kus on Jaanuse juured. „Olen Vainupea mees, elangi seal,“ lausub ta uhkusega hääles. „Siin oli vanaisa Peeter Toominga maakodu, mille ta soetas 1981. aastal. Oma lapsepõlve suved olen kõik siin veetnud. Vanavanaisa Osvald Tooming elas Haljalas. Nii et minu juured on LääneVirumaal, ehkki koolis käisin Tallinnas.“ Võiks arvata, et teatri loomine pole mingi maailmaime. Tegelikult siiski on. Lood tühja koha peale teatri – ei ole ühtki garantiid, et see tegu ka õnnelikult edeneb. Eriti, kui mängu sekkub kuri pandeemia. Jaanus ja produtsent Inge Kaseleht pidasid sellele hoobile vastu.

Merikene Annuk

Jõululoost salapiirituseni üksnes sammuke

Vastse teatri esimene lavastus „Jutt jumala õige“, milles mängis Harry Kõrvits, etenduski Vainupea kabelis. „Oli koroonaaeg, ei teadnud, kas üldse saab teha. Läks aga nii, et algselt planeerisime kümme mängukorda, lõpuks mängisime seda tükki peaaegu 20 korda,“ mäletab

„Minult küsiti: miks sa enda teatrit ei tee. Sellest saigi asi alguse. Pall läks veerema.“

Jaanus oma teatri esimest suve. „Lõpuks andsime kaks etendust ka Kuressaares, kus Harry elab. Sellest suvest saime teadmise, et oskame küll oma teatrit teha.“ Õnnestunud teatrisuvest innustunust saanud, asus Jaanus mõtteid mõlgutama järgmise suve ja ka jõululavastuse üle. Palmse mõisa aidas tõi ta välja jõululoo „Jõulumõõk“, mis osutus taas edukaks: „Palmsesse leidis tee peaaegu 2000 last – miinus kahekümnese talvega! Aga meil oli pakkuda ka jõulumaa, lapsed said meisterdada ja loomi näha.“ Tänavuste jõulude aegu toob Nuutrum „Jõulumõõga“ Tallinna vanalinna, et ka pealinna lapsed vahvat lugu kaema pääseksid. Mullu suvel etendas Nuutrum aga Eisma sadama mõrrakuuris lavalugu „Tson Lemberi uus elu“. Lavastuse alusmaterjaliks olid August Mälgu, Eesti võimsaima merekirjaniku novellid. Need kirjutas näitemänguks Vanemuise dramaturg Sven Karja. Tundub, et samasugune mere kutse kui Mälgu proosas, on Jaanusel endalgi sees. Teisisõnu: teatrimees hoiab hinges nii merd kui ka lavakunsti. Et need lavalugudena kokku kõlksuksid. Ajal, mil Tson Lember mõrrakuuris uut elu otsis, tiksus Jaanusel kuklas juba uus idee – teha lugu salapiirituseveost, millega põhjarannik oli esimese vabariigi aegu vaat et kokku laulatatud. Nõnda pole ka ime, et selle suve juulis-augustis on meri Nuutrumis taas kohal. Sedapuhku just looga salapiirituse vedamisest 1930. aastate Eestis ehk ajast, mil Soome tühistas karskusseaduse ja Eesti randade senised piiritusekuningad pidid alustama alustama uut elu. Näidendi „Kuninganna ja viinakurat“ kirjutas Nuutrumile Loone Ots, mängukohaks on Käsmu meremuuseumi õu. Tõsi, Kaptenite külas pole kunagi salapiiritust veetud, sest piirituseveo kuningriik oli hoopis Viinistu. Jaanuse teada oli vedajaid ka Vainupeal, Karepal, Eismas ja Vergis, ent Käsmus oli kaptenite tsunft nii karm, et kui kapten jäi piirituseveoga vahele, võeti tal laev käest ära.

Paistab, et Jaanus, kelle Vainupea kodumaja on merest kõigest paarisaja meetri kaugusel, ei saa merest ka oma teatri lugudes üle ega ümber: „Ka järgmise aasta suvelavastus on seotud merega, seda ma luban! Mereromantika ongi Eesti teatris olnud käimata rada ja mul on hea meel, et olen selle leidnud.“

Eisma mõrrakuuri järel kuurilava Elvas

Ent sel suvel sätib Nuutrum end sisse ka Elvasse. Paika, kus pole merd ollagi. Tõiga, et tänavu jõuab üks kahest Nuutrumi lavastusest publiku ette Elvas, on tunda juhuse puudutust. Pärast Eismal mängitud „Tson Lemberi uue elu“ viimast etenduskorda päris Eva Püssa, kas Jaanus võiks tema ja Viire Valdmaga midagi Elvas lavastada. „Mulle jäi see kuidagi kõrva kõmisema,“ muigab Jaanus. „Hakkasin sellega tegelema alles novembris, kuid kõigile asjaosalistele sobisid kuupäevad ning nad olid kohe paadis. Kõik läks hästi kiiresti käima ja me ei saanudki hoogu maha.“ Liskas Püssale ja Valdmale liitusid ka dramaturg Andra Teede ning Lendteatri asutaja ja kunstiline juht Airé Pajur. Ühest sõnakõlksust sündinud idee vormub lavastuseks „Kiri kodukandist“, mille teksti autor on dramaturg Andra Teede koos Jaanus Nuutre ja Elva valla elanikega. Tegu on omalaadse dokumentaallavastusega, mis räägib Eesti küladest, väikelinnadest ja elust seal – mitte ainult elu võimalikkusest, vaid sellest, et see ongi päris elu. Õigupoolest tajub Jaanus ise, Vainupea mees, väikepaiga elu võlusid ja valusid ning sestap on ses lavaloos koht ka tema suguvõsa lugudel. Välja tuuakse tükk küll Elvas, aga plaanitakse minna ka mujale mängima. Eesti ju ägedaid väikepaiku täis, mille lood on üsnagi sarnased. Jaanus Nuutre on teatrimees, kes hoiab hinges nii merd kui ka lavakunsti – et need kaks lavalugudena kokku kõlksuksid.

tika rada.“

Persoon

Teisipäev, 31. mai 2022

„Kiri kodukandist“

MIS: Marta ja Helgi on lapsepõlvesõbrannad, kelle elu on lahku viinud – Marta kolis aastakümneid tagasi Tallinnasse, Helgi jäi nende sünnipaika ühes Eesti väikekohas. Naised pole aastaid kokku puutunud, aga ühel päeval saab Marta kodukandist kirja. See satub just ajale kui terve tema maailm on kildudeks lennanud. Marta otsustab kolida tagasi maale. Seal kohtub ta jälle Helgiga, kes aitab läbi tülide ja leppimiste, naeru ja pisarate meenutada, kes Marta päriselt on. KES: Lavastaja Jaanus Nuutre, mängivad Eva Püssa ja Viire Valdma. KUS JA MILLAL: Verevi Motelli kuurilaval 9.–19. juunil kl 16 või kl 19.

„Kuninganna ja Viinakurat“ MIS: Suvi 1933. Soome on tühistanud karskusseaduse. Eesti randade senised piiritusekuningad peavad alustama uut elu. Mõnel on see kerge. Arnold Eerik – Viinakurat – on juba ammu Toompea meestele oma semu. Tema kaaslane Käptn, endine kaugsõidukapten, tahab tulivee smugeldamist lõpetada. Kuid kui annad kuradile sõrme, viib ta su kättpidi põrgu. Viinakurat on paljude vaenlane. Nooruke piirivalvur, kes võitleb Eesti riigi eest ja nimel, ei tohi teada, et just Arnold Eerikul lasub süü, mille eest kättemaks oleks raudne. Kui aga Harku vanglast põgeneb Eeriku rivaal, piiritusekuninganna Hilda Warma (1902–1993), algab rannal suur mäng, hingede ajujaht, mille saak on liiga suur, et panusteks poleks elu ja surm. Kas Käptni kaunis tütar lööb jalad alt piirivalvuril? Miks on Käptni proua Eeriku poolt ja oma mehe vastu? KES: Autor Loone Ots, lavastaja Jaanus Nuutre, kunstnik Jana Wolke, muusika Valter Soosalu. Osades Merilin Kirbits, Merle Palmiste, Amanda Hermiine Künnapas, Siret Tuula, Tanel Saar, Miika Pihlak, Jaanis Valk. KUS JA MILLAL: Käsmu Meremuuseumi õuel 22. juulist 7. augustini kl 18 või kl 19.

Marianne Loorents

Muusika

Teisipäev, 31. mai 2022

Klassikasuvi pakub taaskohtumisi ja üllatusi Klassikalise muusikaga näib meil olevat üsna hästi: heal tasemel festivale ja kontserte mitmes žanris jagub paljudesse kohtadesse üle Eesti. Palusime ERSO juhatuse liikmel Kristjan Hallikul klassikasuvest* välja noppida oma viis lemmikut – ja neid põgusalt kommenteerida. IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

„Olgu kohe öeldud, et ainult viit esile tuua oli üsna keeruline. Ritta said nad ajalises järgnevuses, ehkki esimene väärib kahtlemata erilist tähelepanu – juba seepärast, et „Odessa Classics“ toimub tänavu hoopis Tallinnas. Kõik sai alguse märtsikuisest ERSO toetuskontserdist „Ukraina meie südames“, kus soleeris Ukraina nimekaim pianist Aleksei Botvinov. Just Botvinov on aga 2015. aastast toimuva festivali „Odessa Classics“ peakorraldaja, kelle kutsel ka ERSO pidanuks tänavu Ukrainasse sõitma. Varem on festivalil osalenud mitmed Eesti artistid, ka ERSO esines selle egiidi all juba 2018. aastal koos Aleksei Botvinoviga Gruusias. Kuivõrd oli selge, et tänavu see festival Ukrainas toimuda

ei saa, hakkaski hargnema plaan tuua mainekas „Odessa Classics“ Tallinna. On erakordne, et festivali omaaegse initsiaatori Meelis Kubitsa eestvedamisel on selle toetajate ringiga lühikese ajaga liitunud hulk eratoetajaid. Kusjuures kui meie olime festivali Tallinnas juba välja kuulutanud, leidis Kreeka kultuuriminister, et nemadki oleksid valmis seda muusikasündmust võõrustama. Nii lähebki festival Tallinnast edasi Kreekasse. Pärnu muusikafestival tähistab sel suvel Neeme Järvi 85. juubelit. See on üks uskumatult hea atmosfääriga festival! Kokku tulevad suurepärased muusikud kõikjalt maailmast – ja mitte puhkama, vaid just nimelt üheskoos intensiivselt tööd tegema. Selles ilmselt see saladus on, nii head asjad sünnivadki. Alati pälvib tähelepanu festivaliorkester, kuhu tulevad mängima oma ala tipud: parimad Eesti orkestrandid, välisriikides karjääri tegevad Eesti muusikud ning Euroopa tipporkestrite liikmed. Tänavu astub see orkester publiku ees üles neljal korral.

Uhiuut festivali Fotografiskas veab eest pikalt Saksamaal elanud ja nüüd Eestisse tagasi tulnud pianist Kärt Ruubel, kes fotomuuseumi sattudes leidis, et sealne sõbralik ja hubane atmosfäär, kus on võimalik publiku ja muusikute vahetu kontakt, sobib hästi just kammermuusika esitamiseks. On, mida oodata! Leigo järvemuusika on tänavu pühendatud dirigentideperekonna juubelitele: Neeme Järvi 85, Paavo Järvi 60 ja Kristjan Järvi 50. Viimati olid kolm dirigenti Leigol koos 15 aastat tagasi. Vahepeal on olnud küll Neeme Järvi meistrikursusi, ka on noored muusikud pärast Pärnu festivali andnud seal korduskontserte, aga kolm dirigenti koos – seda polegi vahepealsetel aastatel olnud. Viimsi Artium on täiesti uus, aga paljutõotav koht. Meile pakkus võimalus seal minifestival korraldada huvi seepärast, et ERSO on viimased 6–7 aastat korraldanud kõikvõimalikke eriprojekte, et esitleda muusikute mitmekülgsust ja sümfooniaorkestri ammendamatuid võimalusi. 2018. aastal näiteks andsime erinevate koosseisuga ühe nädala jooksul üle Eesti ühtekokku sada kontserti. Nüüd astume Artiumis üles päris esimesel päeval, kui keskus on avalikkusele avatud. Täidame seal terve päeva kontsertide ja muude ettevõtmistega, lisaks Artiumile tutvustame ka ERSO uut hooaega – kõik muusikahuvilised on oodatud!“ *Vaata ülevaadet suve suurematest klassikalise muusika festivalidest lk-l 26.

Kristjan Hallik soovitab x 31.maist 3. juunini „Odessa Classics Tallinn“. Sõja tõttu toimub festival sel aastal eksiilis. Kontsertidel kuuleb mitmeid soliste, kes oleksid pidanud üles astuma Odessas, ja Ukrainaga seotud kavu. www.odessatallinn.com x 13.–22.juulini Pärnu Muusikafestival. Kõrgetasemeline ja hea atmosfääriga festival, kus tippmuusikud üle maailma annavad erakordseid kontserte. x 11.–12. augustini Kammermuusika Fotografiskas. Uus klassikalise muusika festival. x 13.augustil Leigo Järvemuusika. Üle mitme aasta jõuab Leigole ERSO. Maaliline loodus ja hea muusika tagavad meeldejääva elamuse. x 20.augustil ERSO päev Viimsi Artiumis. Võimalus avastada vastavatud Viimsi Artiumi, kus ERSO annab kogu päeva kontserte erinevates koosseisudes ja erinevatel lavadel. Priit Simson / Ekspress Meedia

Suvi 2022

TOIMETAJA: Ia Mihkels PROJEKTIJUHT: Kristi Kõll VÄLJAANDJA: AS Õhtuleht Kirjastus TRÜKIKODA: Kroonpress

OHTULEHT.EE

Rubriik

Teisipäev, 31. mai 2022

Suveteater

Teisipäev, 31. mai 2022

Gabriela Urm

SUVETEATER 2022 „Serafima + Bogdan“

TARTU UUS TEATER „Serafima + Bogdan“

MIS: Peipsiveerel asuvad juba vanast ajast vene vanausuliste külad, kus järgiti vanu traditsioone ja elati lihtsat elu, austades jumalat ja püüdes kala. Ükski muutus pole nende inimeste elu vääranud. Siis tuleb aga nõukogude aeg. Jumal hakkab vaikselt eemalduma ning igaüks on järsku omapäi. Niikaua kui kannatada saab, pole veel hullu, seda ikka osatakse, kuid kui hakatakse sibulaid ja kurke turule viima ning Peipsiveerele saabub jõukus, siis... Selles raamistikus toimub õe ja venna, Serafima ja Bogdani tragöödia, kaks eri lugu, mille ühine finaal ähvardab kaasa viia viimasedki endise korra riismed. KES: Autor Vahur Afanasjev. Dramatiseerija ja lavastaja Ivar Põllu, kunstnik Kristiina Põllu, valguskunstnik Rene Liivamägi. Laval Ilo-Ann Saarepera, Kristel Leesmend, Renate Keerd, Elise Metsanurk, Andres Mähar, Priit Loog, Hardi Möller, Ekke Hekles. KUS JA MILLAL: Peipsiveerel Kolkja vabaõhulaval 5.–20. augustil kl 19.

KURESSAARE TEATER „Trimmerdaja surm“

MIS: Riigikogu liige peab maamajas sünnipäeva. Grill suitseb ja vein voolab – aga miski ei lähe plaanipäraselt. Või siiski? Indrek Hargla kriminaalmõistatus. KES: Lavastaja Peeter Tammearu, kunstnik Martin Mikson, muusikaline kujundaja Tobias Tammearu. Osades Helena Merzin, Merilin Kirbits, Loviise Kapper, Lee Trei, Andres Raag, Allan Noormets, jt. KUS JA MILLAL: Taritu rahvamaja õuel 2.–5. juulil kl 18. „Viikingite veri“

MIS: Linnainimesed saavad päranduseks mereäärse maalapi Saaremaal. Keset lagedat kinnistut kasvab hiigelsuur puu, mille juured ja oksad ulatuvad ootamatult kaugele. Puul on saladus, mille lahendamiseks tuleb asuda rännakule läbi aja.

KES: Autor ja lavastaja Tiit Palu, kunstnik Silver Vahtre, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov. Osades Harry Kõrvits, Lee Trei, Loviise Kapper, Jürgen Gansen, Tanel Ting, Ken Rüütel. KUS JA MILLAL: Asva Viikingikülas 28. juulist 9. augustini kl 19.

KARLOVA TEATER/EMAJÕE SUVETEATER „Ukuaru“

MIS: Lugu sooja südame, targa pea ja selgete väärtustega eesti naistest, nende valikutest ja valikute puudumisest, südame hääle järgimisest ja mitte järgmisest. Peamiseks tegevuspaigaks on mets, mida saab armastada, aga ka vihata. Mets, mis kannab edasi elu järjepidevust ja ürgset jõudu. KES: Autor Veera Saar, dramaturg Urmas Lennuk. Lavastaja ja valguskujundaja Peep Maasik. Kunstnik Jaanus Laagriküll, helilooja-muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres. Osades Ursula Ratasepp, Pääru Oja, Hannes Kaljujärv, Garmen Tabor, Kärt Tammjärv, Margus Prangel jt KUS JA MILLAL: Vooremäel 4.–19. augustil kl 19. „Kasuema“

MIS: Uus elukorraldus viib Kadri internaatkooli ja seal leiab ta omalaadse perekonna: vastastikku lihvitakse iseloomude teravaid nurki, õpitakse hindama sõprust, ära tundma tühisust ja avastama sisemisi väärtusi. Loos on nukrust ja valu, aga ka palju soojust, rõõmu ja südamlikkust. KES: Autor Silvia Rannamaa, dramaturg Aidi Vallik. Lavastaja Andres Dvinjaninov. Mängivad Ülle Kaljuste, Riho Kütsar, Ingrid Isotamm, Ella Cecilia Claesson, Karl Kristjan Puusepp, Mikk Kaasik, Robin Haga, Kirke Kallaste, Emily Susanna Knotts, Katrina Laur, Gerda Lehis, Mairo Libba, Emily Mäesepp, Hella Niitra, Maarja-Liis Nurja, Janeli Remmelkoor, Stella Seim, Jaana Sommermann, Kärt Tõnissaar, Tuule Õige ja ansambel Efektiiv. KUS JA MILLAL: Tartu Kroonuaia Kooli taga (Puiestee tänav 62) 7.–17. juulil kl 19.

ABSOLUT VODKA LIMITED EDITION EESTI SUVI

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

Rubriik

Teisipäev, 31. mai 2022

Reklaam

Teisipäev, 31. mai 2022

Kuressaare teatri suvelavastus

„VIIKINGITE VERI” 28.07–9.08.2022 Asva Viikingikülas Saaremaal Lisainfo kuressaareteater.ee FOTO: MARIS SAVIK

2.–10.07.2022 Vanemuise teatri suvelaval

„1984”

George Orwelli tulevikudüstoopia Lisainfo vanemuine.ee Heategevuslik kontserdisari

„EESTI MÕISAD 2022”

100 mõisa sarjas mängitud, Corelli Consort 30! Lisainfo www.corelli.ee

Linnainimesed saavad päranduseks mereäärse maalapi Saaremaal. Keset lagedat kinnistut kasvab hiigelsuur puu, mille juured ja oksad ulatuvad ootamatult kaugele. Sellel suurel puul on saladus, mille lahendamiseks tuleb asuda rännakule läbi aja. Nii kohtuvad tänapäeva inimesed ja muistsed meresõitjad, keda nüüd viikingiteks nimetame. Viikingite vere saladus seob kokku saatused üle rohkem kui tuhande aasta. Aga üle kõigi aegade ja ilma valitseb Ilmapuu, Yggdrasil. Autor ja lavastaja Tiit Palu (Teater Vanemuine). Kunstnik Silver Vahtre. Osades: Harry Kõrvits, Lee Trei, Loviise Kapper, Jürgen Gansen, Tanel Ting ja Ken Rüütel (Teater Vanemuine). Esietendus 28.07.2022. Etendus on kahes vaatuses, ca 2 tundi. Eelmüügis piletid hinnaga 19 € / 17 € / 15 € kuni 10. juulini! Alates 11. juulist täishinnaga pilet 25 €, soodushinnaga pilet 20 €, grupihinnaga pilet a´17 €. Sõda paneb Vanemuise suveetendust uue pilguga vaatama Vanemuise teatri suvelaval Tartu Kammivabriku sündmuskeskuses tuuakse sel suvel viimasel seitsmel korral – 2.–10. juulini – lavale George Orwelli tulevikudüstoopia „1984“. Kultusteoseks saanud Orwelli raamat ilmus trükis teise maailmasõja järel, ent on praeguste sõjasündmuste ajel veelgi aktuaalsem. Loo sündmused leiavad aset tulevikuühiskonnas, totalitaarses riigis nimega Okeaania, kus valitseb Suure Venna kultus, iseseisev mõtlemine on keelatud ning inimesi kontrollitakse ja jälitatakse igal võimalikul moel. Ajalugu on ümber kirjutatud ja olevik salastatud, Armastuse-, Külluse-, Rahu- ning Tõeministeeriumi meelevallas on inimesed kui tillukesed putukad, kelle isiklikud mõtted ja tunded on täiesti ebaolulised. Loo peategelane Winston Smith avastab endas ühel päeval teisitimõtleja ning hakkab märkama end ümbritsevaid valesid. Lavastaja on Karl Laumets ja kunstnik Kristjan Suits (Tallinna Linnateater).

Juba kahekümne neljandat aastat järjest rõõmustab agentuuri Corelli Music kroonijuveel, kontserdisari „Eesti mõisad“ publikut. See on unikaalne kultuurinähtus, milles romantiline mõisaelamus, ajalugu ja arhitektuuripärlid on põimunud kauni muusika ja metseenlusega. Alates suvest 1999 on sarjas mängitud 100 erinevas mõisas üle Eesti ning Corelli Consort tähistab 30. juubelisünnipäeva. Toetame koos Corelli mõisamuusikuid! R, 12.08 kell 18 TÄHTVERE mõis, Tartu L, 13.08 kell 18 ALLIKUKIVI veinimõis, Pärnumaa P, 14.08 kell 18 PENINGI mõis, Harjumaa Kavas: A. Vivaldi „Aastaajad“. Esinevad barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel, üllatuskülaline ja Jüri Kuuskemaa. Piletid Piletilevist.

corellimusic

Mustjala festival

Valgete ööde kontserdid

„TRUBADUURIDE LAUL” 26.06 kell 19 Kernu mõis, Harjumaa 27.06 kell 19 Toompea muusikasalong, Kohtu 6, Tallinn Esinevad Anto Õnnis (laul, löökpillid), Tõnu Jõesaar (viola da gamba, ﬁidel) ja Robert Staak (lauto, teorb). Meeleolukas kavas laulud pühakutest ja nende imetegudest, armastus- ja joogilaulud ning tantsud keskajast barokini. Piletid Piletilevist. Lisainfo www.corelli.ee

corellimusic

23. juuni kell 19–24

SUUR JAANIÕHTU Eesti Vabaõhumuuseumis Aasta kaunimal ja valgeimal õhtul saab vabaõhumuuseumis lustida täiel rinnal. Süütame koos jaanituled, naudime pikimat suveööd, kaunist loodust, head toitu ja mõnusat muusikat. Põnevaid jaanitegevusi jagub kõigile! Tantsuks mängib armastatud ansambel Kukerpillid. Vaata www.evm.ee

25.06.–17.07.2022 Saaremaa Pikkade traditsioonidega Mustjala festival kutsub muusikasõpru Saaremaale. Eeloleval suvel esinevad Ain Anger, Yosuke Oda Taiko trummide ansambel (Jaapan), kammerorkester ME104, Sarah Laulan ja Remy Poulakis (Prantsusmaa), Tokos Zenekar (Ungari), Angela Papale ja Fabio Marra (Itaalia), Tähe-Lee Liiv, Siim Aimla jt.

SIIM AIMLA

Festivali kunstiline juht Aare Tammesalu. Rohkem infot mustjalafestival.ee

Eesti Noorsooteatri suvelavastus

„HOMMIKUVALGUS”

Hoogne, puudutav ja fantaasiarikas lugu, milles on nii mängulist huumorit kui hingesügavusi. Loo tegelased elavad ilma vanemateta omaloodud kogukonnas, mis on nende võimalus mitte üksi jääda. Noored omapäi – mis seal ikka juhtuda võib! Koguperelavastus noortelt vanematele ja vanematelt lastele alates 10. eluaastast 19. juunist 15. juulini Tallinnas Telliskivi kvartali M-hoones.

GERDA KORDEMETS

20., 21., 22., 23., 24. JUULI PÄRNU KOIDULA MUUSEUMI ÕU 26., 27. JUULI VÕRU KANDLE AED 28., 29., 30. JUULI LAULASMAA SPA ÕU

Rubriik

Teisipäev, 31. mai 2022

ALGUS KELL 19.00 PILETID MÜÜGIL PILETILEVIS, PILETIMAAILMAS JA KOHAPEAL.

Osades: Mart Toome, Inga Lunge, Karin Tammaru, Indrek Taalmaa, Jüri Vlassov, Märten Männiste, Kersti Tombak, Nils Mattias Steinberg, Kaidi Soosaar

E L U U K I E S A S T E M t keegi

rsson Ger trud La

s i m u j r a k u s

VANA BASKINI TEATER

01.07. Metsanurme külaplats (Saku vald) 02.07. Kihnu Metsamaa Pärimustalu 03.07. Tõstamaa laululava park 05.07. Puurmani mõisa park 06.07. Paide Vallimägi 08.07. Juminda Leesi poe hoov 09.07. Ojasaare, Lääne-Virumaa 10.07. Aravete Kangrumägi 05.08. Luhamaa Anzelika mahetalu 07.08. Laukataguse Puhkeküla 11.08. Tõrva Tantsumägi 12.08. Pärnu Koidula muuseumi õu 13.08. Vormsi Rahvamaja õu 14.08. Olustvere mõisa park 16.08. Nõmme Spordikeskus 17.08. Kurepalu laululava 18.08. Viimsi Rannarahva muuseumi õu Algus kl. 19.00

HELGI SALLO KATRIN KARISMA ANNE VEESAAR Lavastaja Eero Spriit Kunstnik Jaak Vaus PILETID PILETILEVIS, PILETIMAAILMAS JA KOHAPEAL!

Suveteater

Teisipäev, 31. mai 2022

EESTI NOORSOOTEATER „Hommikuvalgus“

MIS: Lugu noortelt vanematele ja vanematelt lastele, et õppida ühiselt väärtustama seda, mis meil on, tegelema sellega, mida ei ole, ja ehitama sinna, kus on puudu. Hoogne, puudutav ja fantaasiarikas koguperelavastus. KES: Autorid Eva Koff ja Indrek Koff. Lavastaja Mirko Rajas, kunstnik Illimar Vihmar, helilooja Markus Robam, valguskunstnik Ivar Piterskihh, videokunstnik Elise Christin Jörberg. Mängivad Getter Meresmaa, Joosep Uus, Risto Vaidla, Steffi Pähn, Maria Ehrenberg. KUS JA MILLAL: Telliskivi kvartali M-hoones 19. juunist 15. juulini kl 19.

TEATRI KODU/TEATRIBUSS „Vanaema õunapuu otsas“

MIS: Seiklus kahes osas suutäie laulu, näputäie muusika ja mänguga. Andreas on kurb, et ta vanaema on surnud. Ühel kenal päeval otsustab vanaema aga Andreasele külla tulla. Sellest kohtumisest algavad seiklusrikkad ettevõtmised, mis viivad ka Andrease ema mõistmisele, et üks korralik vanaema elab igavesti. KES: Dramaturg, laulusõnade ja -viiside autor Urmas Lennuk, lavastaja Marko Mäesaar. Osades Viire Valdma, Robert Annus, Katrin Kalma, Martin Tikk, Eliisabet Raju, Maia Serv,, Andres Vago. KUS JA MILLAL: Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodu sisehoovis (Tartu, Lutsu 2) 28. juulist 6. augustini kl 18.

SKENE KATUS KUNSTILE „Stseenid ühest abielust“

MIS: Kõik on nagu ikka: tülid, leppimised, lapsed, vanemad, lõputud kohustused, kompromissid ja kaks inimest, kes tahavad kõige selle keskel

Juuni 11 19.00

AVAKONTSERT VAHEMEREMAADE MUUSIKAGA

GORIZIA KITARRIORKESTER

Itaalia Teaduste Akadeemia solistid - Pier Luigi Corona, Maria Francesca Toompea saal Arcidiacono juhatab Claudio Pio Liviero 18.00 Tartu Tubina saal

12 12

13.00 Kalamaja muuseum (ilusa ilmaga väljas)

18.00 Kadrioru loss

AGNI PLAADIESITLUSKONTSERT “NÕIANEITSI” Agni Hallik - kitarr, laul Kaastegevad Raimond Mägi bass ja Indrek Varend - saksofon ÕHTU UNGARI JA HISPAANIA MUUSIKAGA

TRITONUS GUITAR TRIO Ungari Levente Molnár, Gergely Szurgyi, Bálint Varga

21.00 Tallinna Teletorn

PÄIKESELOOJANGU KONTSERT Argo Vals ja Karl Petti - akustilistel kitarridel

19.00 Mustpeade maja

KITARRILEGEND

KUULSAID KITARRIDUOSID

19.00 Mustpeade maja

21.00 Keila Kultuurikeskus

21.00 Rae Vana koolimaja (ilusa ilmaga väljas)

VALSPETTI DUO

RÉMI BOUCHER

Kanada

CECILIA SIQUEIRA FERNANDO LIMA

Brasiilia

VIINI UUE MAAILMAMUUSIKA TRIO

COBARIO Herwig Schaffner - viiul Giorgio Rovere - kitarr Jacob Lackner - kitarr

Piletid Piletilevist ja enne algust kohapeal

www.kitarrifestival.ee

„Vanaema õunapuu otsas“ Aldo Luud

õnnelikud olla. Kas on võimalik suhtesse sisse planeerida vabadus ja spontaansus? Aga kirg? Kas oma abikaasaga saab kõigest rääkida? Kas üldse tohib kõigest rääkida? Kuidas tunda ära hetk, mil kõik see ei väärigi enam päästmist? KES: Autor Ingmar Bergman. Kunstnik-lavastaja Kristjan Suits. Osades Evelin Võigemast, Märt Avandi, Kersti Heinloo. KUS JA MILLAL: Jaanihanso Siidrivabriku teatrisaalis Pärnumaal 6. juulist 3. augustini kl 19. „...ja Margus Nõukogude armeest ehk Русский корабль иди на х*й“

MIS: Margus Tabor, tuntud oma hiiu huumori ja suurepärase lugude jutustamise oskusega, astub selgi suvel teatripubliku ette lavastusega, mille idee sündis tema isiklikest kirjadest, mis kannatlikult kapinurgas oma aega ootasid. KES: Autor ja esitaja Margus Tabor. Kunstnik Kristjan Suits. Kaastegev Polgubänd Endrik Üksvärava juhtimisel. KUS JA MILLAL: Kärdla sadama Yachts-Service ellingus 1.–22. juulil kl 19 ja 23. juulil kl 17.

Kolm musketäri Alexandre Dumas

Lavastaja: Tanel Jonas Esietendus 17. juunil 2022 Õisu mõisa pargis Viljandimaal / ugala.ee

Rubriik

Teisipäev, 31. mai 2022

Suveteater

Teisipäev, 31. mai 2022

Heikki Leis

„Talupojad tantsivad prillid ees“

EESTI DRAAMATEATER „Kunst“

MIS: Kolm head sõpra tunnevad üksteist läbi ja lõhki, aga äkki teeb üks neist midagi uskumatut: ostab 200 000 dollari eest maali. Täiesti valge lõuendi. Kas see on kunst? Kas see on hea kunst, või vähemalt niisugust raha väärt kunst? Ja kas see, et sõbrad seda ostu ei mõista, suudab lüüa mõra nende sõprusesse? Yasmina Reza „Kunst“ (1994) on viimastel kümnenditel olnud maailmas üks populaarsemaid prantsuse komöödiaid. KES: Lavastaja Karl Laumets, kunstnik Kristjan Suits. Osades: Jaan Rekkor, Tõnu Oja, Guido Kangur. KUS JA MILLAL: Viinistu katlamajas 5. augustist 29. septembrini kl 16 või kl 19. „Talupojad tantsivad prillid ees“

MIS: Lauluridadest „Mõisad põlevad, saksad surevad, mets ja maa saavad meitele“ on rahvasuust on üles kirjutatud ka mitmetähenduslikum variant: „Mõisad põlevad, saksad surevad, talupojad tantsivad prillid ees“. Lauluread annavad mõista, et talupoegadest saavad sakste pärijad ning nende väärtuste edasikandjad. Nii ongi see ju läinud. Kanname sakstelt näpatud prille ja vaatame maailma läbi nende, ise seda õieti märkamatagi. KES: Autor Andrus Kivirähk, lavastaja Hendrik Toompere, kunstnik Ervin Õunapuu. Osades Tiit Sukk, Jüri Tiidus, Ivo Uukkivi, Taavi Teplenkov, Markus Luik, Kersti Heinloo, Marta Laan, Liisa Pulk. Pianist: Johan Randvere või Jakob Teppo KUS JA MILLAL: Viinistu katlamajas 11.–27. augustil kl 19.

1 2 . - 14 . AUG U S T • K Ä S M U

2022 S ÕBRA L I K E NA A B R I T E A ASTA

FIN

SKYFORGER (LV), FRÄNDER (SE), MOONSORROW (FI), MAIJA KAUHANEN (FI), LAVASSAARE TRIO, TAUTUMEITAS (LV), NEDSAJA KÜLA BÄND, H6IM, LENA JONSSON TRIO (SE), SADAMASILD, TOM VALSBERG, UURIKAD, CÄTLIN MÄGI & JAAN PEHK, ANDRES ROOTS, PEETER REBANE, MATVERE, SAATPALU & SÖÖT jpt.

PEASPONSOR L AT

e v i r u f o l k . e

Piletid

FIN

SWE

Suveteater

Teisipäev, 31. mai 2022

ENDLA TEATER MIS: Suvi maal. Lõpuks ometi on aega lõõgastuda, elu üle järele mõelda, igatseda ja otsida, armuda ja armastada. Noored, ilusad ja haritud inimesed räägivad tulihingeliselt armastusest ja elust, vajadusest midagi muuta, soovist teha midagi olulist. Nad on kindlad, et veel pisut – ja elu omandab mõtte, kogu maailm muutub paremaks! Aga ometi ei tule neil midagi välja. KES: Autor Maksim Gorki, lavastaja Ingomar Vihmar. Osades Priit Loog, Kati Ong, Karin Tammaru, Karl-Andreas Kalmet, Meelis Rämmeld, Ireen Kennik, Carita Vaikjärv, Märt Avandi, Kleer Maibaum jt. KUS JA MILLAL: Endla suures saalis 1. juulist 29. septembrini kl 19.

astuda härra de Treville’i musketäride kompaniisse. Kiiresti sõbruneb ta kolme silmapaistva musketäri Athose, Porthose ja Aramisega, kuid sama kiiresti leiab ka vaenlasi. Õige pea tuleb tal sukelduda ohtlikesse seiklustesse, et pälvida oma südamedaami armastus ning päästa kuninganna au ja Prantsusmaa hea nimi. KES: Lavastaja Tanel Jonas, kunstnik Kristjan Suits, kostüümikunstnikud Kristjan Suitsja Sirli Pohlak, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov, lavavõitlus Kaire Russ. Mängivad Jass Kalev Mäe, Martin Mill, Oskar Punga, Alden Kirss, Andres Tabun, Rait Õunapuu või Ken Rüütel, Vallo Kirs, Klaudia Tiitsmaa jt. KUS JA MILLAL: Õisu mõisa pargis Viljandimaal 17. juunist 26. augustini kl 19.

„Põrgupõhja uus Wanapagan“

„Viljandi lood: Jaan“

„Suvitajad“

MIS: Tammsaare viimaseks jäänud romaan kuulutab selgesti ette meie kaasaega – tõejärgset ajastut, milles me juba mõnda aega elame. Maailm läheb ikka veel iga päevaga hingetumaks ja lõhkisemaks, kurjad teevad head ja head teevad kurja. Lõppu aga ei tule ja kõik keerleb edasi. Ainus, mida pole, on lunastus! KES: Lavastaja Kaili Viidas. Osades Ago Anderson, Tambet Seling, Triin Lepik, Kadri Rämmeld, Peeter Tammearu, Karin Tammaru, Indrek Taalmaa, Carmen Mikiver jt. KUS JA MILLAL: Fortumi katlamajas (Pärnu, Ringi 56) 16. juunist 15. juulini kl 19.

UGALA TEATER

„Kolm musketäri“

MIS: Dumas’ romaanil põhinev igahaljas seiklus leiab aset Prantsusmaal. Noor gaskooni aadlik d’Artagnan lahkub isakodust ja suundub Pariisi, et

MIS: On aasta 1982. Viljandi linn valmistub peagi saabuvaks 700. sünnipäevaks. Ehitatakse uut haiglat ja Männimäed, asfalteeritakse tänavaid, riisutakse haljasalasid ning räämas majaseintele kantakse juubeli puhul linnale eraldatud 13 tonni Jugoslaavia ilmastikukindlat värvi. Üle vabariigi tullakse bussidega külastama äsjavalminud „Ugala“ teatrimaja. Jaan oma peagi saabuvaks 59. sünnipäevaks eriti ei valmistu. Ühel päeval teeb ta aga midagi, mida ta kunagi varem ei ole teinud. Rännaklavastus viib vaataja Jaani jälgedes Viljandisse, mida päris sellisel kujul enam olemas ei ole. KES: Autor-lavastaja Marika Palm, autor-dramaturg Liis Aedmaa. Rännakujuhid Marika Palm ja Oskar Punga KUS JA MILLAL: Viljandis 15.–30. augustil kl 19. Etendus algab Kraavi tänav 5 hoovist ja lõpeb Ugala teatris.

Kaunid Kontserdid Käsmus 2022

KAUNID KONTSERDID KÄSMUS 2022 Kolmapäeval, 15.06 kell 20.00

Reedel, 17.06

Laupäeval, 18.06 kell 17.00

kell 20.00

ALIKA MILOVA

SOOVIKONTSERT

Pühapäeval, 19.06

Neljapäeval, 16.06

kell 17.00

kell 20.00

VANAD LAULUD EI ROOSTETA! I V O L I N N A , M A I T M A LT I S , B O R I S L E H T L A A N , H E I D Y TA M M E & ansambel H O R O S K O O P

AKUSTILINE

Kaunite kontsertide ajal majutus Lainela puhkekülas -20%

Piletid

& SM AA DR AE MK

Suveteater

Teisipäev, 31. mai 2022

TEATER VANEMUINE „1984“

MIS: Sündmused leiavad aset tulevikuühiskonnas, totalitaarses riigis nimega Okeaania, kus valitseb Suure Venna kultus, iseseisev mõtlemine on keelatud ning inimesi kontrollitakse ja jälitatakse igal võimalikul moel. Ajalugu on ümber kirjutatud ja olevik salastatud. Inglise kirjaniku George Orwelli kultusteoseks saanud raamat ilmus Teise maailmasõja järel ning tundub ikka veel (või aina enam) puudutav, aktuaalne ja prohvetlik. KES: Lavastaja Karl Laumets, kunstnik Kristjan Suits, muusikaline kujundaja Vaiko Eplik. Osades Robert Annus, Gert Raudsep, Maria Annus, Hannes Kaljujärv, Marika Barabanštšikova, Ott Sepp jt. KUS JA MILLAL: Kammivabriku sündmuskeskuses (Teguri 28a, Tartu) 2.–10. juulil kl 19.

RAKVERE TEATER „Robin Hood“

MIS: See on lugu mehest, kes kogemata kangelaseks saab, asudes võitlusesse nende nimel, kellest hoolib. Kellelgi tehakse jalgealune tuliseks. Keegi põgeneb ja keegi jõuab koju. On sõprus ja armastus. On armukadedus, reetmine ja surm. Aga on ka puudutus ja inimlik hoolimine. Ja kõige krooniks vankumatu usk, et iga hea tegu muudab maailma natuke paremaks. KES: Autor Urmas Lennuk, lavastaja Taavi Tõnisson, kunstnik Marion Undusk, helilooja ja muusikaline kujundaja Liina Sumera, lavavõitlus Laura Nõlvak. Osades Madis Mäeorg, Grete Jürgenson, Velvo Väli, Elar Vahter, Tarvo Sõmer, Peeter Rästas, Liisa Aibel, Imre Õunapuu jt. KUS JA MILLAL: Lammasmäe puhkekeskuses 17. juunist 2. juulini kl 19.

„1984“ Maris Savik

Suveteater

Teisipäev, 31. mai 2022

VENE TEATER

„Armuleivasööja“

MIS: Aust, väärikusest, vanemlikust armastusest ja eneseohverdusest rääkiva näidendi alusteemaks on nn tavakodaniku kaitsetus aristokraatlikus ühiskonnas. KES: Lavastaja Filip Loss, peaosas Leonid Ševtsov. KUS JA MILLAL: Sagadi mõisas 27. maist 19. juunini kl 18 või kl 19.

VANA BASKINI TEATER „Engeli tellised“

MIS: 1810. aasta jaanilaupäeval on Kernu mõisahärra Konrad von Ungern-Sternberg kutsunud külla oma õe Anna koos abikaasa Aleksei Bobrinskiga ning neiu Natalie von Buxhövdeni. Konrad on palganud Tallinna värske peaehitusmeistri Carl Ludwig Engeli omale uut häärberit ehitama, aga Kernu ei kuulu veel päriselt Konradile ja rahagi pole tal piisavalt. Tema lootused selle õhtuga oma mured lahendada lööb aga sassi ootamatult leitud surnukeha, millega koos tõuseb pinnale 14 aasta tagune saladus. „Engeli tellised“ on kummardus maailmale Helsingi linna kinkinud arhitektile Carl Ludwig Engelile, kelle arhitektuuripärand Tallinnas ja Eestis on ehk suuremgi, kui me täna teame. KES: Autor ja lavastaja Gerda Kordemets, kunstnik Krete Tarkmees, muusikaline kujundaja Toomas Lunge. Mängivad Ott Sepp, Toomas Täht, Marianne Kütt, Lauri Kink, Kersti Tombak. Laulab Kaidi Soosaar. KUS JA MILLAL: Kernu mõisa küünis 3.–26. augustil kl 19. „Kihnu Jenka“

MIS: Lugu tublist eesti naisest, keda on läbi elu aidanud rõõmus meel ja laulud. Tema kohtumine ja elu koos abikaasa Jaan Kösteri ehk Kihnu Jenkaga. Fantaasiamäng põhineb Kihnu Virve enda meenutustel tema

sündmusterohkest elust. KES: Mängivad Inga Lunge ja Karin Tammaru, Mart Toome, Jüri Vlassov, Indrek Taalmaa jt. Kunstnik Krete Tarkmees, muusikaline kujundaja Toomas Lunge. Autor ja lavastaja Gerda Kordemets. KUS JA MILLAL: Pärnus, Võrus ja Laulasmaal 20.–30. juulil kl 19. „Metsas ei kuule su karjumist keegi“

MIS: Anita, Monika ja Ellen on ammused lapsepõlvesõbrannad, nüüdseks kõik juba üle kuuekümne. Nad kohtuvad igal aastal, et minna paariks päevaks metsa matkama, soovides uuesti läbi elada kauneid mälestusi ning meenutada ühiselt veedetud aega. Kuid ilus unistus mõnusast ja lõdvestavast nädalavahetusest kesk loodust muutub painavaks õudusunenäoks. KES: Lavastaja Eero Spriit. Mängivad Helgi Sallo, Katrin Karisma, Anne Veesaar. KUS JA MILLAL: Eestimaa eri paigus 1. juulist 18. augustini kl 19.

THEATRUM

„Armastusega ei tehta nalja“

MIS: Lavastaja Lembit Peterson: „Maailm meie ümber on peaaegu tundmatuseni muutunud. Kas praeguses maailmasõja ähvarduse olukorras on üldse aega ja vajadust mõelda armastusele ja sõjale meis endis või meeste ja naiste vahel? Siiski on hea püsida rahu lainel, jätkata kõige meid ümbritseva keskel inimsuhete tundmaõppimist. Teater on üks paiku, kus seda teha saab. Mõtlen, et on hea leida paar tundi, et vaadelda inimeste hingeelu selle kõikvõimalikes suhtetoimetes, mõelda inimarmastuse saladusele ja selle lätetele. Et mitte uppuda kurja kuristikku vaatamisse.“ KES: Autor Pedro Calderón de la Barca. Lavastaja Lembit Peterson. Osades VHK teatrikooli 24. lennu abituriendid. KUS JA MILLAL: Theatrumi saalis 3.–17. juunil kl 19.

KOFF / KOFF / RAJAS

vanusele

Rubriik

10+

Hommikus stu a v e la valgus i Suv lliskiv e Teisipäev, 31. mai 2022

i T rtal s a v k e oon h M

d 10 Vai dust n ete nis ja juu lis! juu

R.A.A.A.M.

„Audients“

MIS: Nädal enne esietendust, kõige pöörasemal peaproovide perioodil, külastab teatrijuhti veider uurija ühe salapärase süüasjaga. Algab pingeline ja samas absurdne ülekuulamine. Mis on päriselt ja mis mängult? Pealtnäha lihtne lugu võimu ja vaimu vastuoludest, kus lähemal vaatlusel hakkavad hargnema erinevad tasandid. KES: Lavastaja Madis Kalmet. Laval Priit Võigemast ja Henrik Kalmet. KUS JA MILLAL: Vabal Laval Telliskivi loomelinnakus 6.–29. juunil kl 19. „Praegu pole aeg armastamiseks“

MIS: Kurbnaljakas lugu sellest, kuidas inimene teeb kõik, et oma õnne edasi lükata. Me mõtleme välja üha rohkem asju, mis ei lase meil olla koos nendega, keda me armastame. Põhineb Guilherme Figueiredo näidendil „Maja, kus magas jumal“ („Um Deus dormiu lá em casa“), mis tugineb vanakreeka müüdile armukadedast sõjapealikust Amphitryonist. KES: Lavastaja Damir Salimzianov, kunstnik Ervin Õunapuu. Laval Kristo Viiding, Mari-Liis Lill, Harriet Toompere, Martin Kõiv, Ott Kartuau, Tõnn Lamp. KUS JA MILLAL: Mäetaguse kirvehallis ja Tõstamaa mõisas 5.–28. juulil kl 19. „Diktaator, naljamees ja liiderdaja“

noorsooteater.ee

NukuteatriǮ muuseum

MIS: Irooniline fantaasia, mis annab võimaluse nende nii erinevate inimeste dialoogidele ja mõtisklustele maailmast, sõjast, armastusest, inimelu hinnast ja paljust muust. Lisaks intellektuaalsele meelelahutusele äratab etendus huvi ka piirilinna Narva ajaloo ja seal viibinud huvitavate isiksuste vastu. KES: Autor-lavastaja Damir Salimzianov, kunstnik Riina Vanhanen. Laval Kristo Viiding, Elina Reinold, Martin Kõiv. KUS JA MILLAL: Mäetaguse kirvehallis ja Tõstamaa mõisas 11. juulist 5 augustini kl 16 või kl 19. „Läbi kõigi elude ma otsin sind...“

MIS: Müstika ja koomilise farsi elementidega fantaasia sellest, mis on armastus tõeliselt raskete katsumuste ajajärgul. Lavastuses esinevad episoodiliste tegelaste hulgas mitte ainult kuulsad mehed Maksim Gorki ja Herbert Wells, kes kangelannat armastasid, vaid ka fantaasiakujud NSVL vastuluure ülematest Saksamaal ja Suurbritannias. Küsimus kas ta armastas kedagi, või ainult kasutas inimesi ära, vastust ei saa. KES: Lavastaja Damir Salimzianov. Laval Jane Napp, Kristo Viiding, Piret Krumm, Martin Kõiv, Kristjan Sarv. KUS JA MILLAL: Mäetaguse kirvehallis ja Tõstamaa mõisas 13.–22. juulil kl 19.

PALMSE MÕIS „Minul on vari“

Ǯ näitused, ekskursioonid, töötoad. Avatud TǯP

Lai 1 / Nunne 4, Tallinn noorsooteater.ee/muuseum

MIS: Muusikaline lavastus on nostalgiline ja humoorikas ajarännak 80ndate algusest kuni tänaseni, nähtuna ühe väikese poisi (Toomas Uibo) silme läbi, kes loo jooksul täiskasvanud meheks sirgub. Meheks sirgumine on aga teadagi valus protsess täis rõõmu ja kurbust, pettumust ja andestamist. „Minul on vari“ on inspireeritud omaaegsest Ugala teatri etendusest „Laulan sõbraks öö ja päeva“, kus isa Väino kõrval astus üles ka tema poeg Toomas Uibo. Toomas on loo kangelane, jutustaja ja mõtestaja. KES: Autorid Ott Kilusk ja Toomas Uibo. Lavastaja Kaili Viidas, kunstnik Iir Hermeliin, muusikajuht Maiken. Osades Toomas Uibo, Mait Malmsten, Saara Pius, Hele Kõrve, Egon Nuter, Veikko Täär, Tiina Tõnis jt. Laval ka Toomas Uibo bänd. KUS JA MILLAL: Palmse mõisa pargis 22–31. juulil kl 19.

Suveteater

Teisipäev, 31. mai 2022

THORS PRODUCTION „ADA. Rääkimata lugu“

MIS: Muusikaline lavastus möödunud ajastu suurimast filmi- ja estraaditähest, lummavast ja säravast Ada Lundverist, kelle elu rullub lahti kui romantiline film täis dramaatilist pinget, huumorit, kirge, armastust ja valu. KES: Teksti autor Ott Kilusk, lavastaja Ain Mäeots, muusikajuht Siim Aimla, kunstnik Karmo Mende. Osades: Saara Nüganen, Anne Reemann, Sepo Seeman, Peeter Oja, Jan Uuspõld, Liina Tennosaar, Birgit Sarrap, Kalle Sepp, Priit Strandberg. KUS JA MILLAL: 28. juulist 14. augustini Kiidjärvel Põlvamaal kl 19.

HÜÜRU MÕIS „Sinihabe“

MIS: Kui tuba Pariisi eliitrajoonis renditakse välja naeruväärse summa eest ja eelmised kaheksa üürnikku on salapärastel põhjustel kadunud, peaks kõik näima piisavalt kahtlane, kuid noor kunstiõpetaja Saturine vajab kiiresti elukohta. Igaõhtustest elektrit täis vestlustest villa omanikuga, kes kunagi majast väljas ei käi, hakkavad kooruma mehe motiivid ja tema hästi hoitud saladused. Kindlasti on see ka lugu ka eksiilist – nii füüsilisest kui mentaalsest. KES: Lavastaja Margo Teder, kunstnik Liina Unt. Osades Karolin Jürise ja Lauri Saatpalu. KUS JA MILLAL: Hüüru mõisa saalis (Harjumaal, Saue vallas, Jõe tn 2) 31, maist 4. juunini kl 19.

LUTSU TEATRI SELTS „Lõõtsajumal“

MIS: Võrukeelne lugu räägib ühest Eesti tuntuimast lõõtspillimängijast

Karl Kikasest. See on lugu mitte ainult pillimehe elust, vaid targast ja elurõõmsast rahvast, kes ka kõige keerulisematel ja raskematel aegadel mõistab säilitada usku paremasse. Karl Kikas elas viie riigikorra ajal. Tema eluloos peegeldub rahva saatus seista ajaloo ristteedel, võita ja kaotada, ent alati säilitada usk armasVeikko Täär tusse. KES: Osades Veikko Täär, Marika Korolev, Margo Mitt jt. Lavastaja Ivo Eensalu, kunstnik Silver Vahtre. Etendustes teeb kaasa Põlva Lõõtsaklubi orkester Heino Tartese juhendamisel. KUS JA MILLAL: Lutsu külaplatsil Põlvamall 9.–18. juunil kl 19. „Une-Mati udujutt“

MIS: Väike Madli ei jää magama. Talle tuleb külla Une-Mati, kes tahab Madlile uneliiva silma raputada. Madli ei taha liiva silma ja norib UneMatilt nutu hinnaga unejutu välja. Lood tulevad aga pisut naljakavõitu ja kohati lausa kiiksuga. KES: Autor Heiki Vilep, muusika autor Alar Salurand, lavastaja Veikko Täär, kunstnik Silver Vahtre, kostüümikunstnik Hille Leiten. Mängivad Nele Liis Vaiksoo, Manivald Paulson, Aveli Asber, Jan Mattias Kottise, Meelis Hainsoo. KUS JA MILLAL: Lutsu külaplatsil, Põlvamaal 9.–15. juulil kl 18.

Aldo Luud

Suveteater

Teisipäev, 31. mai 2022

PIKAVERE KÜLA „Ai, velled“

MIS: Lugu Ants Kaljurannast – Hirmus Antsust – etendub paigas, mille kivimüürid olid möödunud sajandi neljakümnendatel mitmel korral selle legendaarse metsavenna tegude tunnistajaks. Mida mõtleb, ütleb ja teeb inimene, kes tunneb, et tema maa ja rahvas on üksi jäetud? Üksi, ehkki lubati ju teisiti... On sel inimesel üldse valikut? KES: Autor Urmas Lennuk, lavastaja Raivo Trass. Näitlejad Janek Joost, Laura Lind, Ivo Eensalu, Jaanus Mehikas, Andres Oja, Merle Rajaveer, Indrek Taalmaa, Sulev Teppart, Nero Urke, Haldi Välimäe. KUS JA MILLAL: Pärnumaal Soontagana/Pikavere vanas vallamajas 4.– 22. juunini kl 19.

TARTU LAULUPEOMUUSEUM „Suudlused“

MIS: On 1958. aasta kevad täis rõõmu, lapsemeelt ning avastusi. John ja Mary on oma esimesel kohtumisel 11-aastased. Sellest saab alguse siiras, vaimukas ja südantsoojendav armastuslugu, mis on kestnud üle 60 aasta. KES: Laval Anne-Mai Tevahi ja Karl Edgar Tammi. Vahetekstid Hannes Kaljujärv. Lavastaja Algis Astmäe. KUS JA MILLAL: Tartu Laulupeomuuseumi sisehoovis 5.–10. juunil kl 19.

KADARPIKU TEATRITALU „Nassi Sass ja tema vend“

MIS: Meeleolukas ja mitmekihiline etendus, mis räägib kahest vastandlikust vennast, kelle eludes ometi leidub mitmeid korduvaid motiive. Üks vendadest on ilmakuulus maalikunstnik Andrei Jegorov, teine aga kodu-

kohas Arukülas oma veidrustega endale „nime teinud“ Aleksandr, hüüdnimega Nassi Sass. Vendade suhte kõrval elustub lavalaudadel kahe kurttumma inimese armastuslugu. KES: Lavastaja Erki Aule. Mängivad Rauno Kaibiainen, Mari Anton, Tarvo Krall, Kaili Närep, Hellar Bergmann. KUS JA MILLAL: Kalesi külas, Kadarpiku teatritalu hoovil ja küünis 10. juunist 10. juulini kl 19.

MTÜ MÜÜDUD NAER „Rannatare“

MIS: Lavastus Rannatare maja ajaloo ühest päevast, 1. juunist 1985, mil Mihhail Gorbatšov kuulutas NSVLs välja kuiva seaduse. Päevast, mil esmakordselt maailma ajaloos hakati viina jooma kohvitassidest ja avastati uus magustoit – jäätisekokteil viinaga. Grotesksed situatsioonid põhinevad tõestisündinud lugudel, mille peategelasteks Võru linna tuntud ja värvikad inimesed. KES: Autor Heiki Kelp, lavastaja ja kunstnik Tarmo Tagamets. Muusik Andres Määr. Mängivad Andres Määr, Karel Käos, Ago Soots, Agu Trolla, Simon Hallimäe, Maive Käos, Ilona Sillak, Silvi Jansons. KUS JA MILLAL: Võrus, endise Rannatare hoone juures (Vee tn 6) 21.–30. juunil kl 19. „Godot’d uutõn“

MIS: Samuel Becketti legendaarne ja 20. sajandi üheks olulisemaks draamaks peetud teatritekst saab esmakordselt võrukeelse hääle. 2022. aastal on selles loos midagi eriliselt tuttavlikku – tegelaste kramplik tahe leida lootusetust olukorrast mingigi väljapääs. „Godot’d oodates“ on ühtaegu vodevill, tragöödia, filosoofia ja metafüüsika, mida vürtsitab Becketti ainulaadne huumor.

SUVESÜNDMUSTE PILETID

PILETIMAAILMAST

www.piletimaailm.com

Hanna-Liina Võsa

Lauri Liiv

Johan Randvere Rubriik 21

MARILYN MONROE FRANK SINATRA

Teisipäev, 31. mai 2022

Laulud

10.07 12.07 14.07 15.07

Anija Mõisa park Kuressaare Saaremaa Veski Sangaste mõisa ringtall Pärnu Nooruse Maja suveaed

7DOOLQQ )RWRJUDƪ VND VLVHKRRY 21.07 Tartu ERMi suvelava 22.07 Mooste Folgikoda 24.07 Virla Siidrifarm Harjumaal 26.07 Saka mõisa suvelava

27.07 28.07 29.07 30.07

Saku Mõis Vihula mõis Tallinna Botaanikaaed Rõude Rahvamaja Läänemaal

Algus kõikjal kell 20. Vihma korral kontsertid siseruumides. Piletid eelmüügist al 20 € Piletikeskuses, Piletilevis, Piletimaailmas ja

WWW.KONTSERTKORRALDUS.EE

Suveteater

Teisipäev, 31. mai 2022

KES: Tõlge võru keelde Jan Rahman, lavastaja Taago Tubin. Mängivad Tarmo Tagamets, Imre Õunapuu, Agu Trolla, Patrick McGinley, Henn Rahman, Vootele Ruusmaa. KUS JA MILLAL: Tamme talu küünis (Navi küla, Võrumaa) 14.–17. juulil kl 20.

Aldo Luud

HAANJAMEHE TALU „Helimehe tähetund“

MIS: Kujutage ette, et satute kontserdile , kus kõik on valesti – lausa nii valesti, et kontserti ei toimu! Publik on saalis ja neil pole veel aimugi, et bändi polegi täna tulemas! On ainult üks mees kes päästab kõik – ja võib-olla rohkemgi veel... See mees on helimees. KES: Lavastaja Ain Mäeots, laval Kalle Sepp. KUS JA MILLAL: Haanjamehe talus Võrumaal 3.–12. juulil kl 19.

JÄNEDA PULLITALLITEATER „Naine Salamandri tähtkujust“

MIS: Lavalugu püüab lahti muukida salapärast naist, keda tuntakse nii Maria Ignatjevna Zakrevskaja, paruness Budbergi, proua Benckendorffi kui ka lihtsalt Mura nime all. Tema haare ulatus Venemaast Inglismaani, hõlmates ka Eestit, Itaaliat, Saksamaad ja teisi riike eelmise sajandi esimesel poolel. Ajaloolased vaidlevad tänaseni, kas ja millise riigi spioon Zakrevskaja ikkagi oli ning kuidas tuli naine, kelle eriline anne seisnes meeste äravõlumises, näiliselt puhtalt välja nii mõnestki sõjast ja revolutsioonist. KES: Lavastaja Madis Kalmet, kunstnik Karmo Mende, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov. Peaosas Ursula Ratasepp, teistes osades Jaune Kimmel, Markus Luik, Helgur Rosenthal ja Karl Robert Saaremäe. KUS JA MILLAL: Jäneda Pullitalliteatris 6.–14. juulil kl 19.

AJATEATER „Nõid“

Ülle Lichtfeldt

ALATSKIVI LOSS „Baldahhiinvoodi“

MIS: Hollandi näitekirjaniku Jan de Hartogi pool sajandit tagasi kirjutatud aus ja siiras lugu armastusest läbi elu. Näidend hõlmab viitkümmet aastat Mehe ja Naise ühisest elust. Saabub aeg, kui pakitakse kohvrid, et lahkuda. Aga kuhu? Humoorikas reis täis turvalist samastumist ja värvikaid sündmusi. KES: Lavastaja Eili Neuhaus. Osades Ülle Lichtfeldt ja Eduard Salmistu. KUS JA MILLAL: Alatskivi lossi ballisaalis 28. juunist 7. juulini kl 19.

RÄNDTEATER VABA VANKER „Richard ja Anna“

MIS: Aastal 1928 astus Rapla rongilt maha noor rahvaluuleuurija Richard Viidalepp. Tema päeviku ainetel näidendiks saanud lugu on kirjutatud spetsiaalselt Ohukotsu küüni, kust Viidalepa 1928. aastal käidud rajad on kiviviske kaugusel. See lugu räägib armastusest, enese otsimisest ja sellest, kuidas muutuvas maailmas hoida vanu väärtusi. KES: Dramaturg Mari Tammar, lavastaja Adeele Jaago. Laval Kaarel Pogga, Ragne Veensalu, Maili Metssalu, Ivo Reinok KUS JA MILLAL: Ohukotsu küünis Raplamaal 28. juunist 25. augustini kl 19.

TEATRIÜHENDUS OMA LAVA „Üksikud heledad laigud“

MIS: Ants Laikmaa elu kahes vaatuses. Noor Laikmaa kõndis jalgsi kuus nädalat, et jõuda Düsseldorfi Kunstikadeemiasse. Keskealine Laikmaa oli kirglik, järjekindel ja andekas. Tema õhutusel avaldas Under oma esimesed luuletused. Vananev Laikmaa pani kinni omanimelise kunstikooli ning kolis Taebla metsatallu. Surres oli Laikmaa tunnustatud, lugupeetud ja üksik. Missugune oli see rahutu looja oma lummavate maastikumaalide ja jõuliste autoportreede taustal? KES: Laval Indrek Ojari, Külli Reinumägi, Raimo Pass, Kristjan Lüüs. Autor ja lavastaja Erki Aule. KUS JA MILLAL: Ants Laikmaa muuseumi õuel (Kadarpiku küla, LääneNigula vald) 1.–30. juulil kl 19.

MIS: Lõuna-Eesti ilusas jõekäärus seisab veski, kus elab noor tütarlaps Mari, keda peetakse nõiaks. Veski on kogu tema maailm. Tema vend, mölder Oskar, ei suuda aga veski majandamisega toime saada ja tahab selle ära müüa. Viimases hädas nõustub ta veski päästmiseks appi võtma Mari üleloomulikke võimeid. Elu muutub, aga kas just nii nagu loodeti? KES: Autor Indrek Hargla, lavastaja Anne Velt, kunstnik Karmo Mende, muusika Mick Pedaja. Mängivad Merle Palmiste, Liis Haab, Katrin Valkna, Tarvo Krall, Meelis Põdersoo. KUS JA MILLAL: Ohtu mõisa tallihoones 5.–15. juulil kl 19. „Kala neljale“

MIS: Kolm õde, suvemõis, pärandus ja suhted, mis päevavalgust ei kannata. Lisaks teener Rudolfi suured unistused, mis võtavad kõigi jaoks lausa saatuslikke pöördeid. Kuhu suur salatsemine välja viib, saab teada musta huumori ja irooniaga vürtsitatud lavaloos. KES: Lavastaja Anne Velt, muusikaline kujundaja Artur Raidmets. Mängivad Tarvo Krall, Katrin Valkna, Merilin Kirbits, Liis Haab. KUS JA MILLAL: Anija mõisas 11.–14. augustil kl 19.

OHTU MÕIS

„Vihmameister“

MIS: N. Richard Nash’i „Vihmameister“ jutustab loo pöördelisest kuumast suvepäevast Lizzie Curry elus. Lizzie elab karjafarmis koos isa ja kahe vennaga. Maad laastab põud ja ikaldus, sama suureks probleemiks on perele kujunenud ka Lizzie suutmatus endale meest leida. Mõlemal puhul aitaks vaid ime. Kui uksest astub sisse seikleja Starbuck, kes lubab 100 dollari eest vihma tuua, tekib lootus, et imed hakkavadki sündima. Kas imed sünnivad siis kui neid oodatakse, või siis kui keegi neid oodata ei oska? KES: Lavastaja Erki Aule, kunstnik Karmo Mende. Mängivad Grete Konksi, Janek Joost, Rauno Kaibiainen, Erik Hermaküla, Stefan Hein, Hardo Adamson. KUS JA MILLAL: Ohtu mõisa tallihoones 19. juulist 6. augustini kl 19.

KELLERTEATER „Afäär“

MIS: Edukas ja rikas ehtekunstnik Camille Dargus veab igavalt vastuvõtult oma glamuursesse Soho katusekorterisse kaasa noore kelneri Billy. Peagi tuleb aga naisel kutsuda turvamees, et jultunud Billy korterist välja visata. Nii algab ootamatute pöörete ja topeltmängudega teekond

REKLAAMTEKST

Rubriik

Teisipäev, 31. mai 2022

Suveteater

Teisipäev, 31. mai 2022

minevikku, mida Camille on püüdnud unustada. KES: Autor David Foley. Tõlkija, lavastaja ja helikujundaja Andres Roosileht. Osades Liina Tennosaar, Rauno Kaibiainen, Riho Rosberg. KUS JA MILLAL: Anija mõisa aidas 6.–16. juulil kl 19. „Mäng“

MIS: Kuulus põnevuskirjanik on vanasse Inglise häärberisse kutsunud külla oma abikaasa noore armukese. Peremees, kes armastab kavalat mängu, hakkab külalist veenma, et too rööviks naise juveelid. Ettepanek käivitab sündmuste ahela, millel on ettearvamatud tagajärjed. KES: Autor Anthony Shaffer, lavastaja Vahur Keller. Osades Meelis Kubo, Elmo Kibuse, Andres Roosileht. KUS JA MILLAL: Anija mõisa aidas 17.–24. augustil kl 19.

SAGADI MÕIS „Topeltduubel“

MIS: Romantiline triller naisest, kes korjab tänavalt üles hulguse, et temast taas inimene vormida. Peagi selgub, et tegemist pole kaugeltki heategevusega. Mis on naise tegelikud eesmärgid? Kuidas tema plaan õnnestub? Mida ta siiski ette näha ei suuda? Uhkes Londoni häärberis toimuv pole hetkekski etteaimatav. KES: Lavastaja Üllar Saaremäe. Mängivad Natali Väli ja Üllar Saaremäe KUS JA MILLAL: Sagadi mõisas Lääne-Virumaal 7. juulist 14. augustini kl 19.

LOOBU MÕIS „Liblikas“

MIS: Andrus Kivirähki lugu Eesti teatrielust 20. sajandi algul ja rahvusteatri „Estonia“ sünnist. Üheks keskseks tegelaseks on Kadrina kihelkonnas Loobu jõe kaldal Arbavere külas sündinud näitleja ja tantsija Erika Tetzky, kelle tähelennu katkestas varane surm. Ühtaegu kurb ja naljakas lugu ülistab kunsti ja teatrit. KES: Lavastaja Üllar Saaremäe. Osades Ülle Lichtfeltd, Doris Tislar, Sulev Teppart, Johan Elm, Üllar Saaremäe, Tarvo Krall, Indrek Saar, Erik Ruus. KUS JA MILLAL: Loobu mõisa aidas 21. juulist 4. augustini kl 19.

TEERISTI VILLA TEATRIGARAAŽ „Nõrkusehetk“

MIS: Eksabikaasad Audrey ja Tony kohtuvad pärast kolmeaastast lahusolekut oma suvemajas, et vara ära jagada. Selle käigus rullub lahti nende ühine elu. Lendab sädemeid ja vanad haavad rebitakse lahti. Kas ainult haavad? Kas nad on üldse teineteisest lõplikult üle saanud? Ehk suudavad nad koos jätkata? KES: Lavastaja Vilja Nyholm-Palm, kunstnik Ann Lumiste. Osades Harriet Toompere, Argo Aadli, Miia Tooming KUS JA MILLAL: Teeristi villa teatrigaraažis Noarootsi vallas 10.–31. juulil kl 19.

Kõige ilusamate armastuslaulude kontsert

9. juulil kell 19 Pärnu Villa Ammende aias Parimaid armastuslaule esitavad armastatud artistid

Tanel Padar Maarja-Liis Ilus Liisi Koikson Ewert Sundja Kontserti juhib Tambet Tuisk. Soliste saadab ansambel Kaspar Kalluste juhtimisel, taustalauljad Marianne Leibur, Marilin Kongo.

Ainult 1 kontsert sel suvel!

Piletid Piletilevist ja tund enne algust kohapeal.

TEATRIÜHENDUS MISANZEN „Sitsi silentium“

MIS: Põhja-Tallinnas paiknev Sitsi kvartal meenutab siiani kunagist võimsat Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise vabrikut, mille mastaapsus ja värvikas minevik ei jää oma Narva õele kuidagimoodi alla. Sitsi vabrik meelitas vaatamata ülipikkadele tööpäevadele ja kõrvulukustavale mürale ligi tuhandeid noori naisi, kes sellesse masinavärki sisenedes muutusid osaks suletud süsteemist. Siiski ei suutnud kõrged müürid taltsutada inimhinge janu teadmiste ja vabaduse järele, summutada vilgast seltsitegevust ning kodanikuühiskonna algeid. Manufaktuurihoone on olnud tunnistajaks mitmetele riigikordadele alustades tsaaririigist kuni taasiseseisvumiseni. KES: Autor-lavastaja Helen Rekkor. Osades Silva Pijon, Piret Krumm, Rauno Kaibiainen, Andres Roosileht. Kaasa teevad 14 noornäitlejat. KUS JA MILLAL: Balti manufaktuuris (Manufaktuuri tänav, Tallinn) 11.–27. augustil kl 20.

TEMUFI

„Einstein ja Margarita“

MIS: USA, 1945. Alanud on uus ja ähvardav ajastu. Kas reeta oma põhimõtted, et tagada rahu? Kas armastus peab vastu, kui seisad silmitsi ootamatu tõega? Albert Einsteini viimase armastuse tõehetk. KES: Lavastaja Peeter Tammearu, kunstnik Jaanus Laagriküll. Osades Peeter Tammearu ja Triinu Meriste. KUS JA MILLAL: Olustvere mõisas 8. juulist 4. augustini kl 19.

KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUS „Põlevkiviõli“

MIS: Linnakese ainukese restorani ees lookleb järjekord, teine samasugune on veninud kino ette, suurte mägede foonil tõuseb aga taevasse suitsulont. Kõik teavad: tehas töötab. Ja kuni tehas töötab, on siin linnas ka elu. Nii oli see 40 aastat tagasi. Kuidas on see täna? Ja mis saab homme? Poeetiline audiorännak mööda Kiviõli keemiatööstuse territooriumit näitab majesteetlikke hooneid ja uskumatuid interjööre. Endiste ja praeguste töötajate juttudel põhinev sissevaade Kiviõli hiilgeaegadesse, tänasesse päeva ja tulevikku on ühtlasi rännak Kiviõli inimeste hinge. KES: Dramaturgid Eero Epner ja Sven Karja, lavastaja Elar Vahter. Näitlejad Mari Anton ja Hans Kristian Õis. KUS JA MILLAL: Kiviõli keemiatööstuses 26. juulist 5. augustini kl 21.

TEATRIÜHENDUS LABÜRINT „Ürgaeg“

MIS: Kui nõustuda, et kultuur on teinud meid kultuurist väsinud loomadeks, siis on rabamatk naasmine juurte juurde, varasema enda otsing. Kui kultuur on teinud meist millegi muu kui looma, siis on metsaretk tänulik küllaminek sellele, mis ei oskagi meilt midagi tahta. Nüüd soovime kokku puutuda selle osaga inimesest, mida aeg ja kultuurikihid ei muuda. „Ürgaeg“ on ööbimisega rännaklavastus looduses. KES: Autor-dramaturg-lavastaja-näitleja-läbiviija, lavakunstnik-kostüümikunstnik-valguskunstnik-helikunstnik-reklaamikunstnik-videokunstnik, lavameister-tehnik ja projektijuht: Kristo Kruusman, Inga Vares, Kristel Maamägi, Keili Retter, Mari Mägi, Henry Griin. KUS JA MILLAL: Lipstu külas Raplamaal 2.–17. augustil kl 19.

LUKE MÕIS

„Kui kõlab koputus“

MIS: Ühe haigla pulmonoloogiaosakonda on saabumas audiitor. Osakonna juhataja, kes loodab saada ametikõrgendust, püüab iga hinna eest hoida olukorda kontrolli all. Ootamatult saabub sinna aga tema naine, kellele ei meeldi noored õed tema mehe ümber tiirlemas. Proovile pannakse kogu personal. KES: Lavastaja Janno Puusepp. Laval Seasaare Teater: Jaanus Kukk, Reet Raudsepp, Kristjan Kaarjärv, Katariina Raudsepp või Ane Purgas, Mari Lember, Agu Lall. KUS JA MILLAL: Luke mõisapargis 12.–14. augustil kl 19.

Rubriik

Teisipäev, 31. mai 2022

Muusika

Teisipäev, 31. mai 2022

Klassikalise muusika festivalid

x 11.–18. juunini TALLINNA KITARRIFESTIVAL. Nädal täis tipptasemel kontserte. www.kitarrifestival.ee

Pexels

x 7. juulist 7. augustini VILJANDI ORELIFESTIVAL. Minevik seguneb olevikuga, sajanditevanune traditsioon tulevikunägemustega, kuninglikud orelihelid ootamatute kooskõlade ja uudsete lahendustega. Koos oreliga kõlavad kariljon, akordion, kitarr, saksofon, tšello, torupill, oboe, klarnet, viiul jpm instrumendid. www.musicasacra.ee

x 16.–19. juunini SÕRU JAZZ. Mõnusa atmosfääriga kontserdipaikades Hiiumaal – Orjaku ja Sõru sadamas – astub kolme päeva jooksul üles suur hulk tuntud ja tunnustatud Eesti muusikuid. www.sorujazz.ee x 17.–23. juunini SUURE-JAANI MUUSIKAFESTIVAL. Kaunites kontserdipaikades jagub festivalipäevil muusikat ööpäev läbi. Traditsiooniline päikesetõusukontsert Soomaal Hüpassaare rabasaarel algab 23. juunil kell kolm öösel. www.muusikafestival.suure-jaani.ee

x 2.–7. augustini VM FEST MUSTVEE. Unikaalsel iga-aastane festival pakub kõrgetasemelisi kontserte Mustvee pühakodades, see lõpeb piduliku galakontserdiga, kus esinevad kõik osalejad Eestist ja välismaalt. www.orthodoxsingers.com x 4.–7. augustini EIVERE KLAVERIFESTIVAL. Festival sai alguse 2013. aasta suvel tihedas koostöös Eivere mõisaga, mille saalis oleval Bösendorferi kontsertklaveril on mänginud suurepärased pianistid Jaapanist ja Eestist. www.plmf.ee

x 25. juunist 16. juulini MUSTJALA FESTIVAL. 1995. aastast korraldataval festivalil kõlab klassikaline ja nüüdismuusika, folk ning dzäss paljudes kontserdipaikades. Publiku lemmikuks on kujunenud 1939. aastal nõukogude sõjaväelaste rajatud Ninase rannakaitsepatarei, mille kõhedusttekitavas õhkonnas on kõlanud mitmed maailma muusikakultuuri tippteosed. www.mustjalafestival.ee

x 5.–7. augustini PÜHALEPA MUUSIKAFESTIVAL. Festivali keskmes on vanamuusika ja kaasaeg, sh Hiiumaalt pärit helilooja Erkki-Sven Tüüri looming. Peamiseks kontserdipaigaks on suurepärase akustikaga Pühalepa kirik. www.keremakultuurikoda.ee

x 30. juunist 18. augustini SUVEKLASSIKA KADRIORUS. Läbi suve vältav kontserdisari toob igal neljapäeval Kadrioru lossi põnevad ja maitsekad kooslused. Avaõhtul astuvad lavale rahvusooperi Estonia muusikud. www.eestikontsert.ee/festivalid x 30. juunist 3. juulini „JUU JÄÄB“. Muhu tulevikumuusika festival aastast 1997. Muusikat ilmestavad audiovisuaalsed programmid, kontserdikavad liiguvad klassika, džässi ja world music’i vahel, pidevalt kasvab side ajalooliste juurte ja kaasaja kunstipüüdluste vahel. ww.juujaab.ee HAAPSALU VALGETE ÖÖDE FESTIVAL. Esinevad tunnustatud Eesti muusikud ja külalised Lätist. Programmi rikastavad tasuta promenaadikontsert Haapsalu kohalikelt muusikakollektiividelt, Haapsalu raekoja suvitaja jalutuskäigud ning David Vseviovi ning Alo Põldmäe avalikud loengud. Festivalipass tagab pääsu kõigile kontsertidele. www.haapsalufestival.ee x 26. juunist 10. juulini RAPLA KIRIKUMUUSIKA FESTIVAL. 1993. aastal koostöös Soome kirikumuusikutega alguse saanud festivali eesmärk on tutvustada maailma rikkalikku muusikapärandit. Tänavu on peaesineja Eesti Filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste. www.raplafestival.ee x 7.–12. juulini KLAASPÄRLIMÄNG. Igasuvine muusikafestival Tartus on inspireeritud Hermann Hesse samanimelise romaani ainestikust, mistõttu püütakse muusikat

on klavessinist Jean Rondeau, vokalansambel Tenebrae Consort, orkester Concerto Copenhagen jpt. www.studiovocale.ee

vaadelda ja esitleda ebatavalisest vaatenurgast. www.erpmusic.com x 10.–17. juulini PÄRNU MUUSIKAFESTIVAL. Pärnu Muusikafestival ja Järvi Akadeemia jätkavad aastakümnete pikkust traditsiooni. See on eelkõige orkestrifestival, mille olulisimaks nurgakiviks on festivaliorkester, kuhu tullakse mängima kõikjalt üle maailma. www.parnumusicfestival.ee x 11.–15. juulini IN HORTO REGIS. Varajase muusika ansambel Hortus Musicus lõpetab oma hooaja traditsioonilise suvefestivaliga. Kuulajateni jõuab viis kontserti Mustpeade majas, Väravatornis ja Kadrioru lossis. www.eestikontsert.ee x 20.–24. juulini SAAREMAA OOPERIPÄEVAD. Baltimaade populaarseim ooperifestival Kuressaare ajaloolises lossihoovis. Tänavune peaesineja on Bytomis tegutsev Sileesia ooperiteater Poolast. www.saaremaopera.com x 28.–31. juulini HAAPSALU VANAMUUSIKAFESTIVAL. 1994. a. sündinud festivali hinnatakse omas žanris üheks kaalukamaks Eestis. See toob kokku Eesti muusikute koorekihi ja hulga külalisi. Tänavuste esinejate seas

x 6.–14. augustini BIRGITTA FESTIVAL. Mis seob tegelaskujusid nagu Eino Leino „ Lalli“, Lorenzo Da Ponte Don Giovanni“, Anton Tšehhovi „Must munk“ ja William Shakespeare’i„Prospero“? Nad kõik ilmutavad end heliloojate Veljo Tormise, Rasmus Puuri, Wolfgang Amadeus Mozarti, Pehr Henrik Nordgreni ja Jean Sibeliuse ooperite kaudu tänavusel Birgitta festivalil. www.filharmoonia.ee x 13. augustil JÄRVID LEIGO JÄRVEL. Kontserdiga tähistatakse Järvide muusikaperekonna juubeleid: Neeme Järvi 85, Paavo Järvi 60 ja Kristjan Järvi 50. Programmi on kokku pannud Järvid ise, see sisaldab nende lemmikteoseid läbi aegade. www.leigo.ee/festival x 21.–28. augustini TALLINNA KAMMERMUUSIKA FESTIVAL. Väärtmuusika festivalil astuvad üles nii Eesti kui ka välismaa tippmuusikud. www.tallinnkammerfest.ee x 22.–27. augustini KRATT. Tulevikutegijaid koondav noortefestival Estonia kontserdisaalis. Noortest muusikutest koosneva sümfooniaorkestri dirigent on Olari Elts, kava peateoseks Leonard Bernsteini „West Side Story“ sümfoonilised tantsud. www.krattfestival.ee

Rubriik

Teisipäev, 31. mai 2022

Aed

Pixabay

Teisipäev, 31. mai 2022 2

Kuhu ja millal minna? z Babīte rodoaed, Dobele sireliaed ja Rundāle lossi barokkpark on kolm aianduslikku pärli, millele pole siinpool Gauja (Koiva) jõge midagi vastu panna. z Babīte rodoaed (Läti ülikooli rododendronite aretus- ja uurimiskeskus Babīte) asub Riia külje all, keskvaksalist viib rong sinna vähem kui 20 minutiga. Aias kasvab 92 looduslikku rododendroniliiki ja 322 kultuursorti, neist 126 on aretatud Lätis. Õitsemise tippaeg on mai lõpus ja juuni alguses. z Dobele linna külje all on Läti aiandusinstituudi Dobele sireliaed – Baltimaade suurim ja üks Euroopa suuremaid sirelikollektsioone, kus kasvab umbes 240 sirelisorti. Tasub arvestada, et Dobeles õitsevad sirelid tavaliselt mai lõpus, kui meie sirelid on alles nupus. z Rundāle lossi koos pargiga võib kutsuda Baltimaade Versaille’ks. See on nagu astumine 18. sajandisse. Pargis kasvab üle 2200 roosisordi. Eriti väärtuslikuks teevad kollektsiooni ajaloolised sordid, mida on pargis ligi 600. z Külastada tasub Riia kesklinna liigirikkaid parke ning külastada Läti ülikooli botaanikaaeda (ooperiteatri kõrvalt viib tramm nr 5 otse kohale) ja Läti riiklikku botaanikaaeda (Riia keskvaksalist jõuab rong vähem kui poole tunniga Salaspilsis asuva botaanikaia väravasse). Aprillist oktoobrini on Salaspilsis kord kuus suur taimelaat. z Riiast umbes 150 km kaugusel asuvas Kalsnava arboreetumis on eriti hästi esindatud okaspuud. Eri liike, vorme ja sorte kasvab seal üle 300. Arboreetumi juurde kuulub ka Läti suurim pojengikollektsioon, kus puhkeb jaanipäeva paiku õide üle 280 sordi. z Ķikši puukoolist Sigulda külje all võib leida põnevaid okaspuid ja lehtpõõsaid. Allikas: „Läti reisijuht“, Regio

LÕUNANAABRITELE KÜLLA! Lätist leiad kauneid linnaparke ning õitsvaid sireli- ja rodoaedu „Paljud lõunanaabrite aretatud väärt sordid tulevad hästi toime ka Eesti kliimaoludes,“ julgustab aednik ja läti keele harrastustõlkija Kristo Burk reisidelt puid-põõsaid võimaluse korral kaasa ostma. KERSTI EERO kersti.eero@ohtuleht.ee

„Läti on kahtlemata aiandusmaa,“ kinnitab Kristo Burk. Näiteks on Lätis aretatud ligi 300 liiliasorti ja üle 120 rododendroni. Tal endal on Lätis aretatud sorte 30 ringis, enamik neist viljapuud ja marjapõõsad. Väga rahul on Kristo lätlaste viinamarjasortidega, neid kasvab tal avamaal kümmekond. „Kõik saavad küpseks ka Põhja-Eestis, Pandivere lühikeste ja jahedate suvede tingimustes. Minu lemmikuteks on Vēsmiņši aretatud kollakasroheliste, väga varajaste ja muskaadimaitseliste viinamarjade sari, kuhu kuuluvad sordid ’Liepājas dzintars’, ’Liepājas agrā’, ’Cīravas agrā’ ning ’Dovga’. Ilmselt paljudele eestlastele tuntud siniste marjadega sort ’Zilga’ sobib hästi ka ilutaimeks, sest tema oksi ei pea talveks maha painutama ega katma, ta talub üle 30-kraadist pakastki.“ Lätlaste aretatud sarapuid on Kristol kaheksat sorti. Tegemist pole ametlikult registreeritud sortidega, vaid aretistega, mis saadi ristates Läti loodusest leitud suuremaviljalisi sarapuuvorme Lääne-Euroopa suureviljaliste, kuid talveõrnade vanade sortidega. „Põõsad on veel noored, ootan põnevusega, millal saan esimesi vilju. Lisaks neile kasvab mul 40 Läti loodusest leitud

suuremate viljadega sarapuuvormide seemikut. Neid müüs kunagi Sigulda laadal Läti aiandusinstituut, ostsin neil leti täiesti puhtaks,“ muigab Kristo. Sigulda laadalt on tema aeda jõudnud ka suurte kollaste viljadega ja asteldeta jaapani ebaküdoonia sordid ’Cido’, ’Darius’, ’Rondo’ ja ’Rasa’. Ta on katsetanud ka läti virsiku- ja aprikoosisortidega, kuid paraku ei elanud need Pandivere talve üle. „Kui ehitan kunagi viinamarjakasvuhoone, siis sinna tahaksin panna ka mõned läti virsikud ja aprikoosid,“ tõdeb aednik, et siis on põhjust jälle Lätti istikujahile minna. Kindlasti plaanib ta tulevikus taas külastada ka Rundāle roosiaeda ja Kalsnava arboreetumit. Kristo on käinud ka Vilniuse ja Poola teaduste akadeemia botaanikaaedades: „Need on küll liigirikkad, kuid koletu suured ja esteetiline kujundus on tahaplaanile jäänud. Kaunase ja Varssavi ülikooli botaanikaaiad on hubasemad, nii nagu Tartu ülikooli botaanikaaedki.“ Vilniuse puhul tõstab ta siiski esile nende jaapani stiilis rododendroniaeda.

Pixabay

REKLAAMTEKST

Rubriik

Teisipäev, 31. mai 2022

Laat

Teisipäev, 31. mai 2022

Laadakalender JUUNI

x 3.juunil Tallinna suvelaat lauluväljakul x 3.–4. juunini Itaalia veinipidu Haapsalus x 3.–5. juunini Tallinna vanalinna päevad x 4. juunil Võnnu kevadlaat, Jüri laat (Rae v), Karksi-Nuia jaanikuu laat, Võrtsjärve kalaja käsitöölaat Jõesuu puhkealal, Põhja-Liivimaa festival Häädemeestes, Pandivere päev Väike-Maarjas, Järva-Jaani laat x 4.–5. juunini Viljandi hansalaat, Mulgi mess Viljandis, Tallinna toidutänav lauluväljakul x 5. juunil Haljala vanavara- ja käsitöölaat, Atla mõisa pühapäevalaat, Rabarberifestival Roosna-Alliku mõisapargis Järvamaal, Loo laat, Iisaku külalaat x 10.–11. juunini Eesti toidulaat Pärnus, Tallinn Craft Beer Weekend x 11. juunil Luige vanavara- ja käsitöölaat, Nõmme külalaat Raplamaal, jaanilaat Jõhvis, Mustvee jaanilaat, Abja-Paluoja laat, Kehra päeva laat, Kõivualutse laadapäev Põlvamaal, Satserinna sõirapäev Saatse külas, Vastemõisa rahvalaat Viljandimaal, Liivimaa laat Valga kesklinnas x 11.–12. juunil Kastani tänava festival Tartus, Rakvere kreisilaat x 12. juunil Jaanilaat Kiviõlis x 18. juunil Sipa Ankru laat ja simman Raplamaal, Karksi-Nuia juunilaat, Pärnu turu jaanilaat, Mustamäe linnaosa jaanilaat, Paide jaanilaat x 18.–19. juunil Vastseliina maarahva laat x 22. juunil Põhja-Tallinna suur jaanilaat x 23. juunil Avinurme tünnilaat, Karksi jaanilaat

JUULI x 1.–2. juulini Seto Folgi laat Värskas x 1.–3. juulini Pärnu hansapäevad x 2. juulil

Kila-kola antiigilaat Seidla külas Järvamaal

x 8.–9. juulini Võhma linna päevad ja Kesk-Eesti laat Viljandimaal x 8. juulil Hiiumaa kalurite päev x 9. juulil Karksi kihelkonnapäevad, Koeru antiigi- ja vanavaralaat, Hiiumaa suurim suvelaat Kärdlas, Laulasmaa suvelaat, Karksi-Nuia suvelaat, Rapla käsitöö- ja melulaat, Virtsu merepäev, vanavaralaat Viimsis, Mustvee suur suvelaat, Alatskivi vanavaralaat x 9.–10. juulini Tartu hansapäevad x 10. juulil Padise laat

Talud löövad taas oma väravad valla Merilin Ulm

Tänavusel – juba kaheksandal – avatud talude päeval 23. ja 24. juulil on osalemas 279 talu. Valik on mitmekesine, uute tulijate seas on varasemast rohkem nn elustiilitalusid. Nii nagu igal aastal, leidub ka tänavu avastamist igale maitsele: näha saab nii loomilinde kui ka põllumajandustootmise köögipoolt. Uusi tulijaid on avatud talude päeval osalejate seas 61 – kümmekond rohkem kui mullu. 52 talu võõrustavad külalisi vaid põhipäeval (pühapäeval, 24. juulil), kõik ülejäänud nii laupäeval kui ka pühapäeval. Silma hakkab, et varasemast rohkem on elustiilitalusid, kes soovivad näidata, kui mõnus on maal elada ja mida kõike saab seal ette võtta. Avatud talude päeva veebilehelt (www.avatudtalud.ee) on leitav kaart, kus on märgitud osalevad talud ja kuhu lisandub enne üritust ka talude info. Teavet toimuva kohta jagatakse ka Facebookis („Üle-eestiline avatud talude päev 2022“).

x 14. juulil XVI piimapäev „Lehm“ hm“ Imaveres Eesti piimandusmuuseumi uuseumi pargis Järvamaal

x 6. august augustil Seto kuning kuningriigi päev, Wähja Festival (Vä Ao külas (Väike-Maarja v), Supeluse P aastalaat Pärnus

x 16. juulil Abja-Paluoja suvelaat, laat, Torma maal, Mihkli toidutänav Jõgevamaal, laat Koonga vallas Pärnumaal

x 13. augustil augus Kalevipoja kalaja veefestival, Ihaste k päev Tartus, Tartus Taaskasutuskoja kirbuturg Mooste Moostes, Hiiumaa Lestafest Kõrgessaar Kõrgessaare sadamas, ÖÖbazaar Jõgevamaa õgevamaal Tormas

x 17. juulil Rääbisefestival Kasepää sepää tänavkülas, Jõgewa Wanawara nawara laat

13.–14. augustini x 13.–14 laat Hauka laa

x 22.–23. juulini Avatud talude päevv üle äeEesti, Tõrva Tule-päeat vade laat, Saare laat Kuressaares

augustil x 14. augus Vana-Vigalas Raplamaal, Poti laat Va Kostivere m mõisapäev august x 20. augus Vanamõisa käsitöölaat Harjumaal, Märjamaa laat, vanavara- ja Märjam käsitö käsitöölaat Valga militaarfestivalil

x 23. juulil Suur Haapsalu toidudutänav, Kotussõ „Uma ma üülaat“ Hargl, perefestival la külas Valgamaal, uväljakul, Türi rannas ja lauluväljakul, Valgehobusemäe hobufestival

20.–21. augustini x 20.–2 Peipsi toidu tänav – 175 km – 50 poprestorani Vasknarvast Saaboldani up restoran

x 29.–30. juulini Rakvere keskaja päevad äevad

x 21. au augustil Ökofestivali laat Karilatsi vabaÖkofes õhumuuseumis Põlvamaal õhum

x 30. juulil Mooste linalaat, Viljandi ljandi vanavaranu Maitsete ja käsitöölaat, Pärnu uulits, Peetri jooks ja laadapäev, Uulu Lamba Vest

25.–26. augustini x 25.– Tallinn Fo Food Truck Festival – kolme Balti rii riigi suurim maitsete karavan lauluv lauluväljakul

x 30.–31. juulini Jäneda talupäevad d

27. augustil x 27 Lüübnitsa sibula- ja kalaat Lü Põlvamaal, Kloogaranna Põ per perepäev ja laat, Lasnamäe suvelõpupid suvelõpupidu ja laat

AUGUST x 5.–6. augustini Kuressaare merepäevad, äevad, Pärnu gildipäevad x 5.–7. augustini ifestival Tartu toidu- ja veinifestival

i air

rso

augustil x 28. augus Jäätisepidu Tallinna lauluväljakul

Laadamelus kuluvad juhised marjaks ära.

Rubriik

Teisipäev, 31. mai 2022

Reis

Teisipäev, 31. mai 2022

Vida Press

Kruiisil on üks päev mitme eest Kui puhkus on alles mägede taga ja kusagile kaugemale minna nagunii ei saa, sobib põgus kruiis hästi mõne vaba päeva näiliseks pikendamiseks: kui kodus läheksid need päevad vilksti! mööda, siis kruiisilt uute muljetega laetuna tulles tunned, et oledki puhkusel käinud. IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Küll aga tasub ühepäevase sihtkohas viibimisega kruiisiks valmistudes teha ära korralik eeltöö ja mõelda läbi, mida täpselt selle päeva jooksul ette võtta. Kindlasti ei maksa väikelastega üheainsa päeva jooksul tohutu tempoga ühe üldtunnustatud vaatamisväärsuse juurest teise juurde tõtata – sõltuvalt vanusest ei pruugi need lastele ka erilist huvi pakkuda. Mõistlik on valida välja koht või paar, kus päeva jooksul käia, muu aja võib rahulikult võtta – sest miks ei võiks vahel reisi peamine eesmärk olla lihtsalt perega koos mõnusalt aega veeta.

Avasta Gotland

Esimesel korral perega Gotlandile sõites võib küll juhtuda, et saar jääb suures osas avastamata – sest Visbyst ei pruugi kaugemale jõudagi. Esiteks seepärast, et idülliline linnake võib uudistajad vastupanda-

matu jõuga endasse haarata, teiseks aga: kui seltskonnas on kirglikke Pipi fänne, ei saa üle ega ümber Pipi Pikksuka teemapargist, kus on poolsada erinevat atraktsiooni: Segasumma suvila, kus on üles võetud ka Pipi-film, Ameerika mäed, veepark liumägede ja soojaveebasseinidega jpm. Soovijad saavad sadamast bussiga otse Pipimaale sõita, kohale jõuab veerand tunniga. Ega katki ole tegelikult midagi. Kui aega oskuslikult jagada, jõuab nii Pipimaad külastada kui osaleda ka umbes kolmetunnisel linnaekskursioonil, mille käigus külastatakse enamasti Almedaleni parki, botaanikaaeda, keskaegset St. Maria katedraali, ka juhatatakse kätte kohad, kust avaneb linnale maaliline vaade. Aega jääb ka selleks, et süüa lõunat mõnes mõnusas kohas ning enne laevaleminekut veel idüllilises linnakeses või rannas ringi lonkida. Väidetavalt on Gotland üks päikesepaistelisemaid kohti Rootsis - nii et kui ka ilmaga veab, peaksid nii suured kui ka väi-

Roosidesse uppuv Visby

Vida Press

Gotlandi keskusel Visbyl võiks hansalinnana olla üht-teist ühist Tallinnaga, aga Visby on oluliselt õiterohkem – kusjuures enamik neist on roosiõied. Ehkki sageli tundub, et munakivisillutisega kitsukeste tänavate ääres ei ole lilledele kasvamiseks ruumigi, lokkab mõnes tänavas mõlemal pool teed vaat et iga maja ees roosipõõsas – või kaks. Visby põhiline vaatamisväärsus ongi 3,6 km pikkuse 12.–13. sajandil ehitatud linnamüüriga ümbritsetud vanalinn, mis kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja kui kõige paremini säilinud keskaegne linn Skandinaavias. Gotlandi 60 000 püsielanikust elab Visbys veidi rohkem kui kolmandik, suviti linna elanikkond kahekordistub. >>> Järgneb LK 34

Rubriik

Teisipäev, 31. mai 2022

Seila suvisesse Visbysse

alates

74 € reisija

tallink.ee/suvi

Vida Press

Rubriik

Teisipäev, 31. mai 2022

Lõbustuspark Gröna Lund Djurgårdenis pakub lusti kogu perele. <<< Algus LK 32 kesed pereliikmed päevaga kõigiti rahule jääma. Ja kui tunned, et Gotland on sinu koht, siis tuleb kogu muu saare avastamiseks lihtsalt uuesti tulla!

Sõida Stockholmi

Stockholmis on kohti, kuhu lastega minna, palju, nii et valiku tegemine võib päris keeruline olla. Lastele võib huvi pakkuda nii viikingiteemaline elamusmuuseum kui ka suur tehnikamuuseum, kus rohkesti põnevaid näitusi robotitest, tehisintellektist jmt, rääkimata loodusmuuseumist, kus kõige muu kõrval on väljas hiiglaslikud dinosauruste skeletid, maapõuest välja võetud mineraalid-meteoriidid jpm. Kindlasti vääriks vaatamist Põhja-Euroopa suurim mänguasjamuuseum, mille vanimad nukud pärinevad 1400. aastatest. Vastavalt laste vanusele ja huvidele võiks valida paar kohta, kus veidi pikemalt aega veeta - ja muidugi oleks hea, kui üks poleks linna ühes ja teine teises servas. Hea valik võib olla Djurgårdeni saar Stockholmi kesklinnas, kuhu on koondunud hulk kogu perele mõeldud paiku, mis asuvad üsna lähestikku. Näiteks laste kultuurikeskuses Junibacken saab mängida vanematelegi hästi tuttavas Pipi Pikksuka Segasumma suvilas, astuda Vahtramäe Emili jälgedes – või miks mitte teha tutvust mõne lastele seni täiesti tundmatu Astrid Lindgreni tegelasega. Võib raamatupoes raamatuid lapata, vaadata teatrietendust või maiustada kohvikus. Väikese jalutuskäigu kaugusel asub vabaõhumuuseum Skansen. Siin saab tõetruu ettekujutuse sajanditetagusest Rootsi külaelust. Vabaõhumuuseumi juurde kuulub ka enam kui 70 liigiga loomaaed ja lastele mõeldud väikeloomaaed (Lill-Skansen), kus saab väiksemaid loomi päris lähedalt näha ja neile pai teha. Ei puudu ka nukuteater, autorada, karussell, tsirkus, hulk käsi-

Kontrolli üle! Reisiplaane pidama hakates vaata kõigepealt, kas kõigil pereliikmetel, ka lastel, on olemas kehtiv reisidokument – pass või ID-kaart. Väga ebameeldiv on avastada väljasõidu eelõhtul, et kellegi dokument on kehtetu või seda ei suudeta lihtsalt leida. Ära looda sellele, et „kõik dokumendid on meil alati seal sahtlis“ – see, et neid seal siiski pole, selgub tavaliselt just siis, kui neid kõige rohkem vaja on. Ka enda veenmisoskusele ei maksa loota: kui sõnaosav sa ka poleks – sünnitunnistuse, autojuhiloa, töötõendi või muu dokumendiga ei ole lubatud riigipiiri ületada, isegi kui ka sellel dokumendil on nii foto kui ka isikukood. töökodasid ja pisikesi poode jpm. Djurgårdeni lõbustuspargis – Gröna Lundis – on klassikaliste mägisõiduradade ja 120 meetri kõrgusel asuvate karussell-kiikede kõrval eraldi ala mudilastele – väikeste karussellide ja muu neile sobiva meelelahutusega. Palju põnevust võib kogu perele pakkuda Vasa muuseum. Rootsi sõjalaeva Vasa hakati kuningas Gustav II Adolfi tellimusel ehitama 1626. aastal. Kahe aastaga valmis saanud uhke laev suundus 1628. aastal oma esimesel merereisile, kuid vajus põhja, olles läbinud vaid napid 1300 meetrit. Et 95% laeva originaalosadest ja sadadest puitornamentidest on säilinud, kujutab Vasa endast ka unikaalset kunstiväärtust. Muuseumist on saanud üks maailma populaarsemaid turismisihtkohti. Vahepeal võiks kusagil pidada väikese pikniku ja miks mitte käia enne laevale naasmist läbi mõnest vanalinna kommipoest – see siht võtab tavaliselt ka kõige väsinumad jalad päeva lõpuski kiiremini astuma ja silmad särama.

Vali õiged intiimpiirkonna hooldustooted!

VAGISAN® NIISUTAV KREEM Tupe ja välise intiimpiirkonna kuivuse korral (sümptomid nt. kuivustunne, kipitus, sügelemine, valulik vahekord) • Hormoonivaba. Sisaldab piimhapet. • Sobib naistele kes on üleminekuaastates, läbinud günekoloogilise operatsiooni või kasvajavastase ravi, on rasedad või imetavad. • Võib kasutada libestusainena ja koos latekskondoomidega. • Pakend sisaldab aplikaatorit.

VAGISAN® PIIMHAPE (vaginaalsuposiidid) Tupe halvalõhnaliste vooluste ja limaskestade ärrituse korral ning tupe loomuliku pH-tasakaalu hoidmiseks ja taastamiseks. • Kiire toimega. • Lubatud ka raseduse ja imetamise ajal.

Tooted saadaval apteekide käsimüügis retseptivabalt!

WWW.VAGISAN.COM

Rubriik

Teisipäev, 31. mai 2022

VAGISAN® KOMBI (8 Cremolum suposiiti ja 10g Vagisan niisutavat kreemi) Tupe ja välise intiimpiirkonna kuivuse korral. • Suposiidid ja kreem niisutavad tõhusalt siseselt kui väliselt. • Piimhape aitab säilitada tupe loomulikku pH-tasakaalu. • Hormoonivaba. Kiire toimega. Mugav ja käepärane. VAGISAN® INTIIMPESUVAHEND Puhastab hellalt kogu intiimpiirkonna. • Tasakaalustab naha happelist kaitsekihti, et ennetada põletike teket. • Sisaldab töödeldud naturaalset vadakut, piimhapet ja kummeliekstrakti. • Sobib igapäevaseks kasutamiseks igas vanuses naistele. • Sobib ka raseduse ajal.

Tervis

Teisipäev, 31. mai 2022

Maratonirajale! Kahtlemata on ka omapäi väga tore looduses ringi uidata, aga kui loodusradu lähikonnas pole ja vahel tahaks ka seltsi, tasub liituda elamusmaratonide sarjaga. Noarootsi elamusmaraton x 12. juunil Läänemaal. Rajad: 42, 21 ja 10 km. Naissaare elamusmaraton x 2. juulil Naissaarel. Rajad: 10 ja 21 km. Kõrvemaa elamusmaraton x 7. augustil Kõrvemaal. Rajad: 42, 21 ja 10 km. Peremaraton x 7. augustil Kõrvemaal. Rajad: 5 km ja 10 km. Oodatud pered koos lastega, rada on läbitav ka käruga. Matkamaraton x 6.–7. augustil Kõrvemaal. Rajad: 42 ja 21 km. Elamusterohke maratonirada ööbimisega Põhja-Kõrvemaa LKA-l. Lahemaa elamusmaraton x 28. augustil Kolgaküla terviseradade keskusest. Rajad: 42, 21 ja 10 km. Info ja registreerumine www.elamusmaratonid.ee

Kõnni iga päev – oled tervem! Tempokas kõndimine on hea võimalus neile, kes oma tervise turgutamisega kuidagi järjele ei saa ja kusagile trenni ammugi ei lähe. Liikumine on kasulik liigestele, kehakaalule, veresoontele, südamele – tervele organismile. Mida aga teha, kui oled nende killast, kellel pikem jalutuskäik ikka ja jälle vaid kavatsuseks jääb? Kui igal õhtul tabad end mõttelt: homme, homme kindlasti! Lahendus on lihtne. Anna endale aru, et ka natukene liikumist on parem kui üldse mitte midagi. Ameeriklaste hiljutine uuring kinnitavat, et kui kõnnid iga tunni kohta vähemalt kaks minutit, langetab see 33% võrra riski enneaegu surra. Kaks minutit! Utah ülikooli teadlased lisavad, et kui kõndida tunni kohta viis minutit, põletad nädalas tuhat täiendavat kalorit, kümme minutit kõndimine vähendab aga istuva eluviisiga kontoritöötaja riski saada infarkt või insult: pikalt laua taga istumine halvendab verevoolu jalgades, see omakorda suurendab riski haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse. Igas tunnis kümme minutit kõndides vähendad seda riski oluliselt.

Tahad langetada kaalu?

Kui hakkad liikuma sihiga kaalu langetada, ei maksa enne treeningut süüa süsivesikuid (pastat, kartulit,

riisi jmt), kirjutab veebikülg iForm: rasvapõletus suureneb treeningu ajal, kui enne seda on süsivesikute varu võimalikult väike. Paar tundi enne trenni eelista kõrge valgusisaldusega toite: Kreeka jogurt, kohupiim, hummus või oad jmt. Süsivesikuid ja rasvu ei tohiks menüüst täiesti välja jätta. Kasulikke rasvu annavad avokaadod, oliiviõli, pähklid ja kala. Vajadusel saad kiiresti energiat kergetest süsivesikutest – riisi või tatraga näkileivad, kaerahelbed vmt. Neid suudab organism kiiresti seedida.

Lihtne trepitrenn

Kui elad või töötad korrusmajas, kasuta võimalust kõndida päeva jooksul mõned korrad trepist ülesalla – Kanada teadlaste uuring näitab, et see mõjub südamele hästi. Uuringus osalenud istuva eluviisiga noored pidid kolm korda päevas jooksma treppidest kolm korrust üles-alla, nii kokku kuus nädalat. Muutusi osalenute tervises võrreldi nendega, kes samal ajal trenni ei teinud. Treppidest jooksnuil paranes füüsiline vorm ning nad läbisid südame töö võimekust näitava koormustesti paremate tulemustega. Võimekam süda tähendab aga väiksemat südamehaiguste riski. IA MIHKELS

PARIM HOOLITSUS SINU NAHALE! BUG BITE RELIEF – pliiats putukahammustustele 15 ml BUG BITE RELIEF – pihus putukahammustustele 60 ml Leevendab kiirelt putukate (sääsed, parmud, kihulased sipelgad, puugid, kirbud jt) hammustusi ning rahustab ka taimedest põhjustatud sügelust ja ärritust. • looduslik toime, ei sisalda ammoniaaki • õrnatoimeline, võib kasutada kogu perel, ka lastel 2+ a • rullitava otsikuga pliiatsikujuline pudel, saab täpselt hammustusele asetada

KUUSEVAIGUTOOTED LAPIMAA LOODUSEST!

PUTUKAHAMMUSTUS / AKNE, VISTRIKUD / HAAV JA KRIIMUSTUS / NAHA- JA KÜÜNESEEN Abicare ACNE® 30 ml Uus kuusevaiguga vistrikukreem niisutab ja uuendab ärritunud vistrikulist nahka. Kreem ei blokeeri poore ja laseb nahal hingata. AbiCare Acne sisaldab antimikroobseid ja rahustavaid koostisosi kuusevaigust, E-vitamiinist ja pehmendavatest vetikatest. Saadaval ilma retseptita BENU, Apotheka ja Südameapteekides.

VALI PARIM HOOLITSUS NAHALE!

AniVox – kõrvapesulahus lemmikloomadele 100 ml Kõrvakanali puhastuseks ja pesuks. Võib kasutada nii ajutiselt kui ka regulaarselt. Antimikroobne toime bakterite ja seente, sh Malassezia pärmseente vastu. Turvaline kasutada, pole ototoksiline. Küsi BENU apteekidest, www.benu.ee või www.terviseabi.ee

Abilar 10% haavasalv kuusevaiguga Kasutatakse haavade, kriimustuste, marrastuste, nahapragude ja nahalõhede (suunurgad, näpuotsad, kannad), põletuste, põletikuliste haavade (lamatised, jala- ja diabeetilised haavandid), putukahammustuste ravimisel kodus. Professionaalseks kasutamiseks: • nakatunud ja nakatumata, ägedad ja kroonilised haavad • diabeetilised haavad, jalahaavandid • keerulised kirurgilised haavad • põletushaavad ja abstsessid Saadaval Apotheka, BENU ja Südameapteekides.

Abicin 30% vaigulakk küüneseenele

Kasutatakse lokaalseks seenhaiguste ja paronühhia (küünevalli infektsioon) raviks. Abicin 30% vaigulakk sobib tinea pedise (sportlase jala) ravimisel. Lihtne lakipintsliga küünele kanda, lakk kuivab 5–10 minuti jooksul. Kasutatakse vaid kaks korda nädalas.

Tooted on saadaval Apotheka, BENU ja Südameapteegi apteekides

LOODUSLIK ABI LEMMIKLOOMADELE!

Lisainfo: info@axmer.ee, www.axmer.ee

UUS!

Abilar VET, 10 ml ja 30 ml Kuusevaiguga haavasalv nüüd ka lemmikloomadele. haaval, vaigumaitse ei lase haava pealt ära lakkuda. Sobib nii suuremate kui ka väiksemate haavade peale. Osta www.terviseabi.ee

Tervis

Teisipäev, 31. mai 2022

PAKI KOKKU SUVINE RAVIMIKOTT!

Pixabay

Ükskõik, kas lähed pikemale või lühemale reisile või kolid suveks maakoju – üks asi, mida unustada ei tohiks, on esmavajalikke hooldusvahendeid ja tablettesalve-plaastreid sisaldav ravimipaun. z Piisava kaitsefaktoriga päikesekaitsekreem peaks suvise puhkuse ajal igaühel käepärast olema. Ka tuleb meeles pidada, et pärast ujumas käimist on vaja nahka uuesti kreemitada. Kui see siiski meelest läheb ja tulemuseks on tõsine päikesepõletus, ei maksa seda ravima hakata hapukoore, viinakompressi või muude vanade rahvameditsiini nippidega, mis paraku võivad kasu asemel kahju teha. Selleks puhuks tuleb ravimikotti varuda põletuste raviks mõeldud jahutavat geeli. z Sääsed, kihulased, parmud ja igasugu muud mutukad - neist pole Eestimaa suves pääsu. Need, kellel sääsked-parmude hammustused tekitavad sügelevaid kuplaid, peaksid arvestama sellega, et sügelevaid kohti ei tohi kratsida: nahka vigastades on oht viia haavakestesse nakkus, millest võib tekkida nahapõletik. z Turset ja sügelust vähendab külm kompress, külmageel või kreemid, mis sisaldavad

* Keskmiselt 78% vähem karvu jalgadel pärast 12 protseduuri

Tallinn: T1, Sikupilli, Tähesaju, Mustikas Tartu: Võru tn 79, Kalda tee 41 Narva: Fama

Pärnu: Papiniidu 42 Rakvere: Lai 22 Viljandi: Männimäe Saaremaa: Auriga

nt teepuuõli, aaloed, eukalüpti või piparmündiõli. Kui keegi perest on putukahammustuste suhtes väga tundlik, tasub apteekrilt nõu küsida, mida just valida. z Kui peres on allergik, et tohi unustada allergiaravimeid. z Igaks juhuks võiks ravimikotis olla palavikurohi ja mõni valuvaigisti. z Hõõrdunud jalg, rakkus käsi, marraskil põlv või veritsev haav — suvel ikka juhtub. Seega tasub kaasa võtta haavahooldustooteid, näiteks antiseptiline lahus haavade puhastamiseks ning mitmes suuruses plaastreid ja sidemeid. Käepärast võiks olla ka jahutava toimega põletusevastane geel. z Võimalike kõhuhädade leevendamiseks võiks kaasa võtta söetablette, neist on abi nii kõhulahtisuse kui ka toidumürgistuse korral. Kõhukinnisuse korral tasub süüa värskeid marju ja puuvilju ning juua palju vett — sellest sageli piisab. Kui mõnel pereliikmel on seedimisega sageli probleeme, tasub perearsti või apteekriga nõu pidada, kas ja mida oleks veel mõistlik kaasa võtta. z Kui kasutad iga päev retseptiravimeid, kanna hoolt selle eest, et puhkusele minnes oleks neid kaasas piisav varu. IA MIHKELS

Pidu

Teisipäev, 31. mai 2022 Pixabay

Ära kunagi serveeri liha kohe grillilt tõstes: kui lased sel kümmekond minutit seista fooliumis või kaane all, on tulemus maitsvam.

Pixabay

Kui juba pikk laud, siis ka päris nõud: sädelevad klaasid, korralikud taldrikud ja noad-kahvlid.

AIAPIDU? Hakka aegsasti valmistuma!

Pixabay

Kui lihtsalt jäävesi tundub igav, võid klaasi lisada marju või ürte.

Aiapidu on mõnus – saad üle hulga aja kokku sõprade-sugulastega, et veeta üks lustlik ja lahe õhtu. Eriti muretu on see muidugi siis, kui oled aiapeol külaline. Kui aga tahad ise rahva kokku kutsuda, tasub ettevalmistustega aegsasti alustada. IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

z Eesti ilma ei või usaldada, seepärast on mõistlik aiapidu kavandades panna kohe paika ka plaan B: mis saab siis, kui hakkab sadama? Kas on võimalik viia pidu hõlpsalt üle tuppa? Või on õues kasutada varjualune, mis ei lase vihmal otse lauale ladiseda ega külalisi läbimärjaks kasta? Ehk oleks mõistlik tellida piisavalt suur peotelk? See tähendab küll lisaväljaminekut, aga ka peo õnnestumist sõltumata ilmast. z Kui alustad pidu juba päeval, tuleks mõelda ka sellele, kas aias on piisavalt varjulisi kohti, mis ülearuse päikese eest varju pakuksid – olgu siis toolid või padjad suurte puude vilus, päikesevarjudega lauad, katusega terrass vmt. Nii saab igaüks leida endale meelepärase istumiskoha. z Õhtul algava ja ehk hilistesse öötundidesse kanduva aiapeo korral tuleb kindlasti varuda

sooje pleede, seada sisse õdusaid nurgakesi pehmete patjade-tekkidega aiakamina või lõkke läheduses ning mõelda võimalusele tuua aeda näiteks gaasisoojendeid. z Lauanõusid võid rahulikult omavahel kombineerida, hea tulemuse huvides võiks siiski jälgida, et toonid oleksid omavahel kooskõlas. Kui sündmus on pidulik, kasutad ohtralt lilli ja kõikvõimalikke kaunistusi, on hea, kui taldrikudkausid on neutraalsetes toonides ja ühevärvilised – nii ei muutu üldpilt liiga kirjuks. Samas ei takista miski minna välja muretule ja värvikale hipistiilile – või sättida aias sisse erinevas stiilis nurgakesi. z Kui praegu on kätte jõudmas aeg, kus päriselt pimedaks justkui ei lähegi, siis õige varsti on see möödas. Suve teises pooles peetavate aiapidude tarvis tasub varuda küünlaid, laternaid ja valguskette, mis tekitavad hämaruses mõnusa õhkkonna. Kindlasti ei tohi unustada tuleohutust: küünlad tuleks panna tulekindlatesse

GRILLMEISTRIKS EI SÜNNITA: õpi teiste vigadest

Öeldakse, et vigadest õpitakse – aga see ei tähenda, et kõik vead peaks tingimata ise läbi tegema. Jäta meelde, mida sütel grillima asudes kindlasti ei maksa teha. Unusta äädikas. Veini ja äädikat sisaldavates marinaadides võib liha muutuda kuivaks ja sitkeks. Pehme ja maitsva liha saad ürte, toiduõli ja mahla sisaldavas marinaadis. Ära kasuta süütevedelikku. Sageli annab see lihale ebameeldiva järelmaitse. Süüta toiduõli, puupilbaste või paberiga. Ära kiirusta. Grillimiseks on kuumust parasjagu, kui saad hoida kätt u 10 cm kõrgusel süte kohal kõige rohkem 3–4 sekundit – kui saad hoida kauem, pole kuumus piisav, kui vähem, kõrbeb liha peal ära, enne kui läbi küpseb. Ära hauta. Enne grillile tõstmist pühi liigne marinaad maha või lase lihal veidi aega nõrguda, et see ei hakkaks marinaadis hauduma. Ära augusta. Lihalõike grillides ära sorgi neid kahvliga – nii voolab lihamahl välja ja liha jääb kuiv. ümbristesse-laternatesse ja sättida kohtadesse, kus need kindlalt püsti püsivad. z Õisi ei saa aiapeol kunagi olla ülearu palju. Kui oled istutanud lilli aiavaasidesse, koonda need peopaika, lisaks võid niitudelt-aasadelt juurde korjata lilli ja kõrrelisi. Kindlasti vali neile laia põhjaga toekad ja rasked vaasid, mis niisama lihtsalt ümber ei lähe. z Joogivalik võiks suvisel aiapeol olla lahe ja kerge. Suurde klaasnõusse segatud bool näiteks täidab peo alguses ka lauakaunistuse rolli. Kindlasti ära unusta vett – kui lihtsalt jääkuubikutega või mõne lisatud sidruniviiluga vesi tundub liiga igav, võid vette lisada marju, ürte vmt. z Kuumal päeval ei saa üle ega ümber jäänõust, milles jooke jahutada. Vähegi rahvarohkema peo puhul peab ka jäänõu olema suur. Lase fantaasial lennata, sest kasutada võid mida iganes: sobib nii ämber kui ka vana pada, aiakäru – ükskõik mis, kuhu mahub ohtralt jääd.

Rubriik

Teisipäev, 31. mai 2022

Erki Pärnaku

Toit

Teisipäev, 31. mai 2022

Musta rüütli pajarooga on Kaire teinud juba kümme aastat kindlasti.

KEHAKINNITUS LINNUSES: keskaja köök kaasaegses võtmes

„Keskaja köök tundus mulle küll huvitav, aga 13 aastat tagasi tööle kandideerides polnud mul õrna aimugi, mis väljakutse mind ees ootab,“ ütleb Rakvere Linnuse peakokk Kaire Merilo. Kas teil on õrna aimu, mida meie keskaegsete linnustes tänapäeval süüa pakutakse? KERSTI EERO kersti.eero@ohtuleht.ee

Täpsem oleks öelda, et Kaire pakub Rakvere vallimäel keskaegset kööki kaasaegses võtmes. „Lahtise leegi peal me päris süüa ei tee, liha küpsetame ikka ahjus.“ Üritustel on ta küll üritanud grillida ja vahel ka vardas sea tellinud, aga rahvast käib nii palju, et lihameistrid lihtsalt jaksa nii palju praevardaid keerutada. Küll on ta keskaja köögist omaks võtnud rea erinevaid töövõtteid. „Kõik võimalikud lihad marineeritakse õlles või veinis, enamasti maitsestatakse sibula, küüslaugu, peterselli, mee, soola ja pipraga ning siis valmistatakse neist erinevaid pajaroogasid,“ räägib linnuse peakokk.

Lõhet ja kartulit eestlane keskajal ei söönud

Kuna kartul jõudis Eestimaale alles 18. sajandi keskpaiku, siis ka seda Kaire köögis ei leia. Shenkenbergi kõrtsis pakutakse praade peamiselt küp-

>>> Järgneb LK 42

Rubriik

Kiireim leevendus põletusele

Teisipäev, 31. mai 2022

www.põletus.ee

Müügil apteekides

pe eata ab põle emisp protsesssi jah hutab põlletu ust ja leevvenda ab va alu aittab vältida a haavva saa astum mist võ õib kassuta ada a kõ õigi põ õletusse asttmete e puh hul sä äilita ab niisskett ha aavvake eskko onda kliiniliste e tesstid deg ga tõesstatullt ohu utu silmad dele ja lim masskessta nää ärm metele ning ei põ õhjussta ahaärriitusst eg ga alle ergiilisi re eaktsioone na

Toit

Teisipäev, 31. mai 2022

<<< Algus LK 40

GRILLIMA!

setatud köögiviljade, rohelise salati, või kruubipudruga. Tänavu lisas Kaire grupimenüüsse küll Mulgi pudru, aga see on ka esimene kord, kui linnuses kartuleid kasutatakse. Kuna menüüs pole kartulit, pole seal ka friikartuleid. Nagu friikatest polnud keegi

Praetud heigifilee ehk kuninglik valge kala seesamikattega. Erki Pärnaku

keskajal undki näinud ka hamburgerist, aga ühe mööndusena keerab Kaire keskaegsete kivimüüride vahel siiski soovijatele kiirelt kokku kanaliha ja rohelise salatiga vrapi. Seda, et mõni roog 13 aasta menüüs oleks püsinud, ta kinnitada ei julge, aga kümme aastat kindlasti on pakutud musta rüütli pajarooga. „Inimesed ikka ja jälle küsivad, kas seda guljašši saab.“ Pajarooga tehes paneb ta esmalt liha koos seitsme maitseaine ja ürdiga 24 tunniks linnuse punase veini marinaadi ja seejärel hautab koos juurikatega pehmeks. „Teine meie hitt-toode on kruubipuder peekoni ja pähklitega. Isegi kruiisilaevade rahvas sööb ja kiidab meie putru,“ tõdeb linnuse peakokk, et neid kahte toitu võib lõpmatuseni teha. Tegelikult võivat lõpmatuseni keeta kolmandatki rooga – põdraliha leent klimpidega. Üle ega ümber ei saa ta ka pannkookidest, aga võib-olla mõnigi pannkoogi-usku põnn eelistab sel suvel lossipreili magusat suvekooki. „Vahukoore ja toorjuustuga koogi teevad mõnusalt kirjuks mustikad,“ iseloomustab Kaire oma uut maiust. Talle üldse mustikad meeldivad, sestap värvib ta nen>>> Järgneb LK 44

Toit

Teisipäev, 31. mai 2022

Rakvere Linnuse peakokk Kaire Merilo. Erki Pärnaku

Toit

Teisipäev, 31. mai 2022

<<< Algus LK 42 dega ka rukki-mustikakama. Ja värviline kama tundub meeldivat ka sööjatele. Esmakordselt pani Kaire sel aastal menüüsse praetud heigifilee. „Lõhe on nii kalliks läinud, et seda ei saa me enam pakkuda. Kõigil peab olema võimalik toitu osta, mitte nii, et inimene tuleb, vaatab menüüd ja läheb ära, sest hinnad on nii kõrged.“ Kaire tuletab meelde, et ega keskajal eestlane lõhet söönudki, peamiselt soolati ja söödi ikka räimi. Neidki on ta pakkunud, aga tänast sööjate hulka arvestades jõuaks enam keegi kõrtsis nii palju väikseid kalu praadida. „Me ei saa räimi eelmisel päeval valmis teha. Toit peab tulema otse pannilt,“ kinnitab poole oma teadlikust elust kokana töötanud Kaire, et süüa tuleb teha täpselt nii nagu sa teeksid seda kodus endale. Kuna kooliaasta paaril viimasel nädalal tuleb lisaks kruiisituristidele Shenkenbergi kõrtsis sööma ka tuhandeid õpilasi, avatakse väliköök tänavu alles 15. juunil. „Kindlasti saab ka praegu suppi, saab kergemat ampsu, saab kohapeal tehtud lihapirukat ja õuna-kaerakooki ning alati on olemas ka üks praad,“ kinnitab Kaire, et söömata ei jää kindlasti keegi, aga täis suvemenüüd nad varem pakkuda ei jõua. Ja tuletab meelde, et kuna kõrtsis on osake muuseumist, siis lihtsalt turist või linnakodanik sinna sööma ei pääse.

Tallinn: T1, Sikupilli, Tähesaju, Mustikas Tartu: Võru tn 79, Kalda tee 41 Narva: Fama

Lossipreili magus suvekook, mille teevad mõnusalt kirjuks mustikad. Erki Pärnaku

Pärnu: Papiniidu 42 Rakvere: Lai 22 Viljandi: Männimäe Saaremaa: Auriga

„Koormus on suur, aga kui me hoolega raha teenime, siis saame järgmisel aastal ehk kõrtsile uue terrassi ehitada,“ tõdeb ta, et hetkel tundub terrassimõte täiesti reaalne. „Ainult natuke peame harjuma, sest kaks viimast aastat on väga vaikne olnud.“

Palverändurite kasin eine

Pisut kaasaegsemaks kohendatud keskaegset menüüd saab mekkida ka Vastseliina piiskopilinnuse kõrtsis. „Kuna turist tahab süüa küllalt kiiresti

>>> Järgneb LK 46

REKLAAMTEKST

Rubriik

Teisipäev, 31. mai 2022

Toit

Teisipäev, 31. mai 2022

Lisaks roogadele aitavad keskaegset õhustikku luua ka savinõud ja teenindajate riietus. Vastseliina Piiskopilinnus <<< Algus LK 44

Piiskopi lemmikroog Vastseliina Piiskopilinnuse pidusöögil. Vastseliina Piiskopilinnus

ja küllalt mõistliku hinna eest, siis pakume oma menüüdest erinevaid variante. Näiteks kui tellitud pidusöömingutel toome kaljapaja köögiemanda moodi lauda suurel vaagnal spetsiaalse lisandiga, siis igapäevaselt kõrtsis pakume kaljas hautatud sealiha kartuli ja rohelise salatiga,“ ütleb Vastseliina Piiskopilinnuse linnuseisand Ivar Traagel. Kui kolm suvekuud saavad kõik teelised iga päev kõrtsis keha kinnitada, siis ülejäänud ajal saavad ajastuhõngulisi pidusööke nautida vaid seltskonnad, kes on oma soovist aegsasti teada andnud. Kuna Vana-Liivimaa kunagise võimsaima kindlustusehitise müüride vahel asunud kabel oli tuhandete patukahetsejate ja palverändurite seas populaarne sihtkoht, pakutakse Palverännumajas ka palveränduri einet. Tagasihoidlik ja kasin eine nagu munkadele kohane möödub täielikus vaikuses, omavahel suhtlemiseks on ainult käe märgid lubatud. „Söömine käib võõrustaja juhendamisel ja keskaja kombe kohaselt tervislikusse järjekorras ning selle kõrval räägitakse ka keskaja lauakommetest ja loetakse söögipalveid,“ ütleb linnuseisand ja lisab, et

sedagi kasinat einet pakutakse vaid ettetellimisel. Seevastu piiskopi lemmikrooga ehk seapõse spelsotot võib lasta hea maitsta iga teeline. Nagu ka munga munamaiust jpm. Olgu tegu rikkaliku pidusööminguga või kasina kehakinnitusega munkade moodi, pärineb julgelt 70% toiduainetest oma lähiümbruse taludest. Ettetellimisel saab keha kinnitada ka Paide ordulinnuse vahitorni tipus asuvas restoranis Ajastute Toidud. Maitsematka saab teha muinasajast (särisev karupraad röstitud juurikate ja metsamarjakastmega) Euroopa aega (punase läätse kotletid röstitud porgandite, rohelise salati ja jõhvikakastmega). Nälga ei jää Narva linnuseski, sest 16. sajandil ehitatud suurtükitornis ehk rondeelis tegutseb Narva muuseumi samanimeline restoran. Nagu muuseum püüab ka Rondeel tutvustada kohalikku kultuuripärandit ja sestap on menüügi inspireeritud mitte keskaegsest köögist, vaid linnas aegade jooksul elanud rahvaste köökidest. Rondeelis on ka Narva suurim kodumaise käsitööõllede valik, riiulis seisab sadakond erinevat pudelit.

Rubriik

Teisipäev, 31. mai 2022

Rubriik

Teisipäev, 31. mai 2022

Investeeringute tootlus kuni 15% › investeeringud kinnisvaralaenudesse ja väikelaenudesse, järelturg › tagasiostugarantii 100% › tasuta mugavusteenus Autoinvest › kutsu sõbrad investeerima ja teeni kuni 500 eurot

www.kreditex.ee Finantsteenust pakub Ühisraha OÜ, tegevusluba nr 4.1-1/161 Enne lepingu sõlmimist tutvuge tingimustega ning vajadusel pidage nõu meie spetsialistiga.