Sügis oktoober 2015

MUUSIK ANTTI KAMMISTE PÜÜAB JA TALLETAB HETKI

Sügis ÕHTULEHE AJAKIRI

Kodu olgu sügisel soe ja õdus pelgupaik

Neljapäev, 29. oktoober 2015

TOPELTTOIME

Sisukord

3

Neljapäev, 29. oktoober 2015

4

Liina Randpere soovitab pimedal sügisel tuju tõsta spordisaalis.

ANTTI KAMMISTE

TIINA KÕRTSINI

17

Kuidas rõivastuda stiilselt, aga kulutada sellele võimalikult vähe?

18

Koolitus on koerale nagu keeleõpe inimesele – see annab võimaluse teineteist mõista.

20

6

Pillimehest piltnik: Antti Kammiste naudib sügist ja talletab ilusaid hetki.

Vajad lõõgastust ja kosutust?

Luba endale mõnus spaapuhkus.

VIDA PRESS

11

Kummikud, kärbseseen ja nohurohuks hanejalad: lapsed räägivad sügisest.

12

Vürtsikad road annavad külmal ajal nii vajalikku vunki.

Sügis

23

Soojad pleedid, pehmed padjad, elav tuli – kodu olgu sügisel õdus ja kutsuv pesa.

TOIMETAJA: Ia Mihkels PROJEKTIJUHT: Assol Aru 614 4042 VÄLJAANDJA: AS SL Õhtuleht TRÜKIKODA: Kroonpress

OHTULEHT.EE

Kauplus: Vana-Viru 5, 10111 Tallinn Avatud: E-R 10-17, L 11-16 www.myndipood.ee

Väärikas meene – sodiaagimärgiga hõbemünt!

STANISLAV MOŠKOV

4

Mina&sügis

Neljapäev, 29. oktoober 2015

LIINA RANDPERE: RA «Mulle meeldib värviline sügis» meeldi «Sügisefanatt ma kohe kindlasti pole,» ütleb raadio Uuno hommikuprogrammi juht Liina Randpere. «Mulle meeldib värviline sügis, aga see aeg on nii üürike!» Siiski tõdeb Liina, et omad võlud on ka kõledal, pimedal ja porisel ajal.

AIGI VIIRA aigi.viira@ohtuleht.ee

«Kui on ilus sügisilm, siis olen 99 protsenti oma vabast ajast looduses, aga poriste, külmade ja hallide ilmadega ma välja ei kipu, siis mulle seal tõesti ei meeldi,» tunnistab Liina naerdes. «Õhtud on pimedad, kõik ümberringi on ilmetu ja inetu. Aga ma ei lase ennast sel nii mõjutada, et oleksin kurnatud, tunneksin end kuidagi väsinu või õnnetuna. Mind ei suuda ükski aastaaeg otseselt kurvaks ega õnnelikuks teha.»

VÄRVIPIDU PASSIB HÄSTI: See lühike aeg, kui sügis värvipidu peab, meeldib Liinale väga. Hilisemal pimedal ja külmal ajal keskendub ta lihtsalt oma töödele-tegemistele – need toovad alati sära silma.

Ära otsi vabandusi!

Spordiga on Liina tegelnud kogu oma elu ja teab, et sportlik eluviis annab pööraselt palju energiat: tõhus hommikune trenn tõmbab korralikult käima ja annab kogu päevaks suurepärase enesetunde. Ja kui ennast nii hästi tunned, siis on ju selge, et ei tule pähegi mingile sügiskaamosele mõelda või end masendusvoogudes marineerida.

«Inimesed peaksid lõpetama vabanduste otsimise, miks nad ei saa trenni teha,» ütleb Liina. «Kui väga tahta, siis alati saab – ja kasu on sellest tohutult!»

Kaamos maha ei murra

Ka varahommikune äratusprogramm Uuno raadios on Liina sõnul puhas rõõm, sügisel eriti.

«Nüüd algab saade kell seitse, varasemaga võrreldes saan tunnikese kauem magada ja kell kuus tõusmine ei tundu mulle üldse öise ärkamisena – varem pidin ennast ju juba kell viis voodist välja ajama,» ütleb ta rõõmsalt. «Nii mõtlengi: alles kell Trenn hoiab tuju hea kuus pean tõusma, nii tore! PeaTõepoolest – mis siin ikka nukrutlegi ärkavad sügiseti ju kõik homseda, kui sügisega käivad kaasas mikused tööleminejad kottpiplussmärgiga tegevused. Töömedas, vahet pole, mis kell on.

Liina tõdeb, et ta on küll veenasjad nimelt, nii programmijuhina raadiostuudios kui ka rühdunud suvesõber, aga varahommatreenerina Meritoni spordimikune tööleminek pole talle suklubis ja Arctic Sport Clubis. viti sugugi lihtsam, pigem vastu«Tööd teha mulle sügisel kohe pidi. «Muidugi, suvel on hommieriti meeldib, ehk just sellepäkuti valge, linnud laulavad kui rast, et õues on külm ja pime – pöörased – aga katsu sa ilusal mida muud sa siis oma suveõhtul kell kümme maajaga ikka peale hakkad,» gama minna, kui väljas on Kui ennast muigab Liina. «Trenne valge ja elu ümberringi hästi tunned, ei juhendades saan nii käib,» naerab ta. tule pähegi mingile palju positiivseid im«Praegu pole mingit sügiskaamosele pulsse, et tuju püsib probleemi – kell mõelda või end iseenesest hea – kümme on ammu masendusepime, lähed muretult sealt saadud reipus voogudes ja energia peegeldub magama, saad end marineerida. ju meeleollu.» välja puhata ja homLiina tunnistab, et tal mikul on hea tööasjadele on väga vedanud – kõik keskenduda. Nii et ehkki tema tööd ja tegemised on selsügis pole mu lemmikaastaaeg, lised, mis iseenesest toovad sära ei murra see mind ka maha – ei silma. mingit masendust!»

Reklaamtekst

Tundus, et mu kõht läheb kohe lõhki!

Mõned kuud tagasi märkas Jane, et pärast söömist tekib kõhupuhitus ja ta tunneb end seetõttu ebamugavalt. Jane proovis erinevaid vahendeid, kuid mitte miski ei aidanud. Õnneks avastas ta Dida™.

Arvasin alguses, et sõin ebasobivat toitu.

Kuid hiljem sain aru, et hädad vaevavad mind olenemata sellest, mida ma söön.

Toit muutus probleemiks. Isegi pärast vähest söömist paisus magu ruttu ja tekkisid kõhugaasid. Tundus justkui mu kõhus vohaks pärm!

Mõnikord paistis nagu Jane ootaks last Kui sõbrad kutsusid mind kuhugi, ei teadnud ma, mida selga panna. Ei tahtnud, et keegi märkaks mu punnis kõhtu. Lisaks veel reetlikud helid, mis olid lähedalseisjatele kuuldavad. On arusaadav, et need probleemid tekitasid mulle suurt muret. Ühel kohtumisel küsis sõbranna, kas ma ootan last...

punnis kõhu ja selle varjamise pärast. Ent kõige tähtsam on see, et mu kõht on muutunud jälle lamedaks, seedesüsteem töötab suurepäraselt ja tunnen ennast palju energilisemana.

Skandinaavia Dida tabletid

Probleemid muutusid veelgi teravamaks, kui olin söönud maiustusi, küpsiseid, kooke, pastat, kartulit või sarnast toitu. Tundsin end tõepoolest halvasti.

Dida koostises on ravim- ja maitsetaimi, millel on antiseptiline, gaaside teket, venitustunnet ja puhitust vähendav toime. Küüslauk ja aed-liivatee on antiseptilise toimega, kaneel, pune ja kardemon toetavad normaalset seedimist.

Piparmünt ja apteegitill vähendavad gaaside teket ja kõhupuhitust. Niatsiin aitab hoida limaskestade normaalset seisundit. Soolestiku ja seedesüsteemi limaskestade seisund on hea enesetunde seisukohalt väga tähtis.

Sõbranna soovitas

Tundke heameelt lamedast kõhust

Rääkisin oma probleemidest sõbrannale.

Ta oli lugenud, et sellisel juhul võib aidata kaneel. Juhtusin lugema ka artiklit Skandinaavia toidulisandi Dida kohta, mis lisaks teistele koostisosadele sisaldab suurt kogust kaneeliõli.

Kasutage toidulisandit Dida selleks, et vältida kõhupuhitust ja venitustunnet, soodustada seedimist ja hoida head enesetunnet pärast sööki. Soovitatav päevane annus on üks tablett enne sööki koos klaasi veega.

Maiustused ja muud süsivesikud

Proovis Didat Ostsin apteegist paki Dida tablette. Muutusi tajusin juba mõne nädala möödudes. Peale sööki ei läinud mu kõht enam punni ja gaase tekkis vähem. See on suurepärane tunne, kui saan normaalselt süüa, tundmata muret

Esimesed 45 päeva on soovitatav võtta kaks tabletti päevas. Mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning tervislikud eluviisid on samuti olulised.

Originaalseid Dida tablette saab osta apteegist või tootja kodulehelt www.newnordic.ee.

Lisainfo telefonil 684 3838.

NEW NORDICU

internetipood

Fakte Dida kohta Inimese organismis elavad üherakulised seened, mida nimetatakse pärmseenteks. Candida albicans on üks nendest. Pärmseeni ehk pärmi on palju liike. Tuntuimad on pagari-, õlle- ja veinipärm. Pärmseened hakkavad liigse suhkrutarbimise korral vohama. Dida koostises olevad ürdiekstraktid koos kaneeliõliga soodustavad seedesüsteemi talitlust.

6

Persoon

Neljapäev, 29. oktoober 2015

ANTTI KAMMISTE: «Mis kaamos?

Sügis on väga mõnus aastaaeg!»

Muusik Antti Kammiste ei mõista sügisevaenajaid. Talle meeldib sügisehaku pillavalt rõõmus värvikirevus ja sellele järgnev tajutava nukrusenoodiga aeg, aga ka talve-eelne kargus.

Sügis on tema lemmikaastaaeg!

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

JÄTKUB LK 8 »

STANISLAV MOŠKOV

Küsida võib kõike Kui saaksid nädala elada vabalt valitud eas – millise vanuse valiksid?

Arvan, et sellesama, mis praegu käsil. Mujale rändamine tooks ilmselt ainult masenduse hinge.

Mis on tavaliselt esimene mõte, millega hommikul ärkad?

Kas saaks veel natuke magada? Pool tundi veel …

Kui saaksid ainsa inimesena maailmas olla mingi sündmuse pealtnägija – mida tahaksid näha?

Tahaks näha, kuidas kõik alguse sai. Aga kas sel juhul saaks minust rääkida kui inimesest?

Mis on veidraim asi, mida oled söönud?

Sõin frititud tõuke ja ritsikaid. Tahtsin teada, kuidas on.

Ritsikaid sööks iga päev, tõuke väga ei tahaks.

Kõige rängem vigastus, mille oled üle elanud?

Mu parem käsi kohtus varga kirvega. Oli üliväga valus ja vedas, et käsi töötab siiski peaaegu samamoodi kui enne. Tunda annab küll siiani.

Kas oled kunagi tantsukursustel käinud?

Ei ole. Aga kui oleksin kvalifitseerunud saatesse «Tantsud tähtedega», siis selle pakkumise oleksin küll vastu võtnud, oleks põnev olnud.

Kui liituksid tsirkusega – mis rolli seal enda peale võtaksid?

Selle mehe oma, kes tuleb kõige lõpus, üleni valges.

Saad valida ajaloost ühe inimese ja esitada talle ühe küsimuse – kes see oleks ja mida küsiksid?

Ka sina, Brutus?

Kellega meelsasti lifti kinni jääksid?

Naisega, kellest saab mu abikaasa. Oleks tore tutvuda.

Milline oleks sinu unistuste puhkus?

Mingi suurem kruiis – et näeks palju ägedaid kohti, vahepeal laevasõidu ajal saaks aga muretult süüa, lugeda ja muidugi magada – nii palju kui und on.

Mis suudab alati su tuju tõsta?

Seks ikka mehi motiveerib.

Kas on keegi, kelle nõuanded tahaksid keerulisse olukorda sattudes alati ära kuulata?

Ma tahaksin siis kuulda mõne sellise inimese soovitusi, kes on just selles vallas kompetentne.

Mida oled oma elus kõige rohkem tahtnud?

Kas oled selle saanud?

Lapsena oli mu suurim soov saada muusikuks.

Sellega on hästi läinud.

Mida pead enda suurimaks nõrkuseks?

Suutmatust öelda ei.

Mis on su parim omadus?

Vahel arvan, et ma pole üldse halb inimene. See on ju hea?

Lennuk, laev, buss või auto?

Kas ma pean ühe neist ostma?

Rahvamassid, väike sõprade seltskond või laske mul omaette olla?

Pigem kaks viimast varianti, suurt rahvamassi vabal ajal meelsamini väldiksin.

Kui saaksid ühe inimese ellu tagasi tuua – kes see oleks?

Minu isa.

Uus ja kiire võimalus kaitsta jalgu küüne- ja jalaseene eest!

12-

TUNNINE KAITSE

MYCOSAN PROTECT VAHT Mugav ja käepärane seenevastane jalahooldusvahend Kaitseb jalgu küüne- ja jalaseene eest 12-tunnine kaitse lmendub kiirelt Värskendab ja jahutab Neutraliseerib lõhnad Taastab naha loomuliku kaitsekihi Seenevastane kaitse on eriti vajalik neile, kellel on suurem oht puutuda kokku seennakkusega või kes viibivad tihti soojades ja niisketes ruumides – ujulad, jõusaalid, kasvuhooned.

Mycosan Protect vahtu saab kasutadaka seennakkuse järelraviks, et vältida selle taaskordumist ning hoida ära jala- ja küüneseene levikut teistele perekonnaliikmetele.

PVP (polüvinüülpürrolidoon) moodustab jalgadele kihi, mis ei lase seennakkusel naha ja küüneplaadi külge kinnituda.

Mentool jahutab ja värskendab, lisaks sellele neutraliseerib koos polüglütserool-3 kaprülaadiga ebameeldivaid lõhnu. Pantenool taastab loomuliku nahabarjääri.

SAADAVAL APTEEKIDES Tootja: Serrix B.V., Holland. Maaletooja: AS Sirowa Tallinn

ANTTI KAMMISTE

8

Persoon

Neljapäev, 29. oktoober 2015

«Ma olen impulsiivse loomuga ja mu pildid on samasugused – jäädvustan hetke, mille juures tunnen: see!»

« ALGUS LK 6 «Ei ole mina seda kaamosejuttu kuulates kunagi päriselt aru saanud, millest üldse räägitakse,» naerab Antti. «Mulle on sügis alati väga meeldinud. Ühtpidi on põhjuseks kindlasti see, et olen hilissügise laps, novembri lõpust. Ju oli lapsepõlves see sünnipäevaõhin ja -vaimustus juba pikalt ette nii suur, et sügis ongi hinge jäänud kui igavesti vahva aeg, olgu see ilm siis milline tahes.»

Asjade selgeks mõtlemise aeg Antti ütleb, et ehkki see võib paljudele veider tunduda, meeldib talle isegi hilissügisene kõdunevate lehtede hõng ja looduse vaikset hääbumist saatvad nostalgilised meeleolud.

«See on asjade selgeks mõtlemise aeg. Vahetevahel on seda vaja – ja sügis sobib kuidagi eriti hästi. Muidugi võib seegi olla mul sünnipäevaga seotud: kui üks aastaring jälle täis saab, on inimestel ikka ju kombeks mingeid otsi kokku võtta ja tagasi vaadata. Kui aga maailma loomeinimeste pagasit vaadata, siis on selge, et sügis võib olla vaat et inspireerivaim neljast aastaajast

– ikka väga paljud on oma tippteoste loomiseks just sügisest inspiratsiooni saanud.»

Hea tujuga on kergem elada Paljud peavad teleekraanilt ja kontserdilavadelt teada-tuntud pillimeest igikestva heatujulisuse kehastuseks – ikka reibas, ikka rõõmus naeratus näol, ikka valmis tembutama ja lustima.

Sügiselembust on kõrvaltvaatajal ta silmatorkavalt päikeselise olekuga päris raske kokku klapitada.

«Ei ole ma ööpäev läbi ja aasta ringi nii päikeseline midagi,» poetab mees. «Kõik me oleme inimesed, igaühel on omad tõusud ja mõõnad.»

Pillimehe või mis tahes meelelahutaja rollis üles astudes järgib ta aga ühte oma veendumust: kui oled kord rahva ette läinud, siis pead arvestama sellega, et inimesed on tulnud meelt lahutama, head emotsiooni, mõnusat elamust saama. Nad ei taha näha su torssis nägu, neid ei huvita, millises augus sa parajasti oled – ja neil ongi selleks õigus.

«Kui oled artist, ükskõik mitmendas reas, siis mine ja sära,

Kui teed seda, mis meeldib Ühel kevadisel reedeõhtul tantsutasid Antti Kammiste ja Ivo Linna pidulisi Lõuna-Eesti kaugemas sopis. Aegsasti oli kõik läbi räägitud: hommikul kell 9 ootab Kammistet Tallinnas telesaate salvestus, enne seda oleks pisut uneaega vaja, õhtul on neil järgmine esinemine, Lõuna-Eestist annab Tallinna sõita, Antti ise autoroolis – järelikult tuleb keskööl, ehk isegi veidi varem, pillid kotti panna.

Pidu läks käima, rahvas vihtus tantsida. Kätte jõudis kesköö – Kammiste mängis. Kell sai veerand üks – Kammiste mängis. Kell sai pool üks – Kammiste võttis Linnalt laulujärje üle.

Minema sõideti üle tunni plaanitust hiljem.

Kui järgmisel hommikul salvestatud saade kord eetrisse läks, võis näha, et kasinaks jäänud ööunest hoolimata säras ja lustis üle veerandsaja aasta muusikuleiba söönud Kammiste süntesaatori taga, justkui oleks saanud elu esimese võimaluse pilli mängida. rõõmusta inimesi – see ongi su töö,» ütleb Antti ja tõdeb, et üldjuhul ei pea ta tõesti selleks ekstra pingutama. «Põhimõtteliselt on mul ikka väga vedanud, sest enamjaolt viibin ühes ruumis inimestega, kellega mulle meeldibki koos olla, ja teen seda, mida

tahangi teha, millest ei tüdine.

Isegi kui on vahel selline seis, et mõtlen: ei taha, ei jaksa, ei saa – ikka ju lähen. Ja kui juba pilli taha istun, siis kuidagi iseenesest veab suu kõrvuni.»

Alati siiski ei vea ka. Alles hiljuti helistasid sõbrad-tuttavad pärast telesaadet ja uurisid murelikult, kas midagi on juhtunud: vaatasid, et olin nii tõsine.

«Kui tõsine olek esinemisel erakordsena silma hakkab, ju mul siis enamasti siiski õnnestub ajada oma asja nii, nagu õigeks pean,» naerab mees. «Aga ma püüan muidu ka rohkem hea tuju lainel püsida. Ikka tuleb ajuti mõni tagasilöök, aga ma püüan.

Nii on kergem elada.»

Pika pausi järel pildistama Antti kodu on juba teist aastat taas lapsepõlvelinnas Haapsalus, kus ta on endale leidnud ka uudset tegevust. «Näiteks tegin tänavu suvel kaasa muusikalis «Valge Daami saladus». Kuidas ma sinna sattusin? Muusikali tekstis on selline lause: «Mis jumalast ANTI kord Haapsalu kanti...» – ju tegijail sealt tuli JÄTKUB LK 10 »

«Värska kuurortraviga on enesetunne parem ka poole aasta möödudes.»

REKLAAM

Foto: Grethe Rõõm (Värska Sanatooriumi pildikogu)

Nahahaigused, lihaspinged, liigesed, astma, unehäired, neuroos, allergilised nähud, stress ja seljavalud saavad leevendust loodusliku mineraalveega pärlivannist Kuidas toimib pärlivann?

Selleks hetkeks kui heidatete vannis pikali, on veetemperatuur sätitud mõnusalt siidiseks – 37-39 kraadi. Olete üleni kaetud loodusliku mineraalveega Värska-6, mis oma soolsuselt sarnaneb ookeaniveele ja on kümme korda kangem kui Värska lauavesi.

Ta voolab vanni otse maapõuest enam kui poole kilomeetri sügavuselt 600 miljoni aasta vanuste kivimite vahelt. Tõeline looduse vägi. Vägi, millel on teaduslikult tõendatud ravitoime.

Ja siis lisanduvad «pärlid»! Peente õhumullikeste mikromassaaž, mis toniseerib, parandab vereringet, mõjub soodsalt närvisüsteemile.

Mis teeb selle eriliseks?

Teid ümbritsev looduslik mineraalvesi Värska-6 sisaldab mitmeid mikroelemente: vaske, tsinki, strontsiumi, mangaani, broomi, liitiumi, ja vähivastaselt mõjuvat seleeni.

Hingake sügavalt sisse.

Ruumi astudes panite tähele erilist lõhna, milles on tunda kerge väävelvesiniku ja soolaaurudega segunenud aroom.

Loodusliku mineraalveega pärlivanni on Eestis võimalik saada ainult Värska sanatooriumis.

Sellel on väga hea toime teie hingamisteedele.

Sel ajal kui olete vannis, mõjub teile rahustuvalt ka veeauruga sisse hingatav broom.

Leevendust saavad astma-nähud, seljavalud, psoriaas, lihaspinged ja terve hulk stressi tekitavaid vaevusi. Ilmselt sooviksite, et see kestaks veelgi pikemalt, kuid ees ootab veel mitmeid protseduure, millel on samasugune enesetunnet parandav mõju.

Ja täiesti naturaalne, otse maapõuest.

Millega on tõendatud selle ravitoime?

2012.–2014. a. Eesti spaades läbiviidud uuring osteoartroosihaigetel näitas kõige paremaid tulemusi just Värskas kuurortravi saanud inimestel. Uuring näitas, et Värska sanatooriumi protseduuride mõju

on tunda ka poole aasta möödudes.

Valutavate põlvede, selja või kaelaga on võimalik saada kergendust, kui tulla nädalaks kuurortravile Värska sanatooriumi.

Seda enam, et hetkel on veel pakkuda soodushinnaga vabu kohti.

Selleks on Värska sanatooriumis loodud kõik tingimused: kogenud meeskond ja tõhusad vahendid.

Värska kuurort erineb teistest selle poolest, et see on ehitatud otse mineraalveeallikatele. Mineraalvesi ühes kohaliku ravimudaga annavad maailmas väga erilise koosluse. (spavarska.ee)

HÜVA NÕU VÄRSKA SANATOORIUMI RAVIJUHILT Dr. KÜLLI MARGUS, taastusraviarst «Meilt saavad abi nii kroonilisi liigesehaigusi, astmat kui ka muid tervisehädasid kaebavad inimesed. Kuurortravi on taastusravi alaliik, mis võimaldab regulaarse mõnepäevase ravikuuriga pikendada kvaliteetselt elatud aastaid. Soovitan võtta meie loodusliku mineraalvee või mudaga vanne, mida mujalt ei saa. Kasutage allolevat suunamiskirja soodsalt kuurortravile tulekuks.»

SUUNAMISKIRI KUURORTRAVILE

7-päevane Klassikaline pakett hinnaga 295 eurot (tavahind 330.-), novembri ja detsembri vahetuses Nimi .......................................... Aadress ...................................................

REGISTREERIGE suunamiskiri ja broneerige endale koht telefonil 7993901 või e-postil info@spavarska.ee, kuna soodushinnaga kohtade arv on piiratud.

Lõigake välja käesolev suunamiskiri ning esitage see sanatooriumi saabudes. (OKT-ÕLS)

ANTTI KAMMISTE

10

Persoon

Neljapäev, 29. oktoober 2015

Miks just Haapsalu? « ALGUS LK 6 mõte mind kutsuda,» naerab ta.

«Väga vahva kogemus oli.»

Haapsalus on uuesti hoo sisse saanud ka tema kunagine harrastus – fotograafia. «Sellised asjad käivadki mul hookaupa ja kuidagi käis, jah, see plõks jälle ära. Mulle on alati meeldinud looduses, metsas ja mere ääres kolada, seal enamasti pildistangi.»

Antti ei ole nende pildistajate killast, kes öösel kell kolm voodist välja kargavad ja metsa-

tukka või mereranda tõttavad, et seal siis kivirahnu või männitüvega samastuda ja tundideks paigale tardudes oma hetke oodata.

«Sellist kannatust mul pole,» tunnistab ta.

«Ma olen impulsiivse loomuga ja mu pildid on samasugused – jäädvustan hetke, mille juures tunnen: see! Võtan üles kaadri, mis justkui ongi mind seal oodanud, ja ajan oma asju edasi.

Vahel jälle tekib hasart, teen ANTTI KAMMISTE

«Sügis on asjade selgeksmõtlemise aeg. Vahel on seda vaja – ja sügis sobib selleks kuidagi eriti hästi.»

kuskil metsas või mere ääres mingi klõpsu ära, siis vaatan: oot-oot, muudaks natuke nurka, prooviks pisut teistviisi. Ja siis juhtub, et näen asju, mida muidu ei märka.

See on hästi äge!»

Ilusaid hetki tasub talletada Nii juhtuski, et tuli üks pilt, mis pildistajale endalegi meeldis, siis teine ja kolmas. Mõni asi juhtus pikemaltki köitma. «Järjest pildistasin tänavu suvel näiteks päikeseloojanguid. See oli päris lahe kogemus: teed ühel päeval pildi ära, mõtled: korras, päikeseloojang pildistatud. Järgmisel õhtul vaatad: assa, veel ägedam kui eile! Teed uue pildi. Nii neid kogunes. Mõnus on hiljem neis hetkedes sorida, kas pilte ülespanekuks töödeldes või ka lihtsalt niisama. Näiteks pikal pimedal õhtul – mis sügismasendusest saab siis rääkida!»

Aegamööda jõudis mõni kinnipüütud hetk ka taasalustanud hobipiltniku Facebooki seinale.

«Ikka mõni ütles, et oi, ilus pilt –

«Aga miks mitte?» küsib Antti vastu. «Haapsalu on ilmselgelt minu veregrupile vastav linn. Kindlasti on siin oma osa ka lapsepõlvel, vanaemalt kuuldud juttudel, vanemate ja sõpradega veedetud ajal. Haapsalu on ilus, minu arust üks kõige armsamaid Eesti väikelinnu.

Meil, haapsallastel, on oma meri ja männimets, oma linnus ja oma legend. Mida veel tahta?» aga kui esimest korda küsiti, kas saaks pildi välja printida, tahaks sellist endale seinale, siis see oli küll päris huvitav tunne,» naerab Antti. «Ma pole nii enesekindel, et väita: ooh, kus teen nüüd vingeid pilte. Aga no kellele tunnustus ei meeldiks!»

Sedavõrd enesekindlust on pillimehest piltnik siiski kogunud, et väikese näituse kokkupanekut, mida on palju soovitatud, ei pea ta enam päris võimatuks. Ka plaanib ta osaleda aasta lõpul kodulinnas korraldataval Haapsaluja mereteemalisel fotovõistlusel.

«Kaotada pole siin ju midagi, naerab ta. «Kui muud ei saa, siis mõne ägeda pildi loodetavasti ikka. Ilusad hetked on alati seda väärt, et neid püüda ja talletada.»

Tupekuivus?

Lapsesuu sügisest Robin (3,5): Sügis on selline ilm. Natuke on külm ja natuke ei ole. Selle rohelise jope peab juba panema. Vihma ka sadab.

Martin (4): Sügisel sa hommikul ju mitte midagi ei näe. Mitte midagi!

Mõnikord näeb, aga siis jälle ei näe. Vanaema oli aias, hüüdis jaa ja jaa, aga üldse ma ei näinud teda. Issi oleks võinud kraavi ka sõita. See udu on väga paha.

Kärt (4,5): Maal sügisel üldse elada ei saa, seal sajab vihma ja on täitsa solk ümber maja. Ega seal pidusid ka üldsegi ei ole, meie alati tuleme ära.

Merlyn-Britt (5): Nüüd ju üldse vihma ei saja! Ma iga kord lähen hommikul kohe akna peale vaatama ja ikka ei saja! Mul on uued kummikud, kroksid on, hästi ilusad, aga emme lubab ainult vihmailmaga panna.

Soome-vanaema tõi need mulle, need maksavad rohkem kui mu emme lõhnaõli, vanaema ütles. Aga see ongi nii, et kui midagi tahad, siis tuleb alati teistmoodi.

Doris (4): Aga mina käisin metsas seenel! Nägin kärbesete seent ka.

Kärbeseid ei olnud, ainult seen oli. Seda võtta ei tohi, siis jääb kõht haigeks. Ma külmetasin seal. Mamma pani kodus mu jalad kausi sisse, hästi soe vesi oli. Mamma ütles, et kui teed hanejalad, siis ei tule nohu.

Ma ei tea, miks ta hanejalad ütles. Siis pani mulle sokid jalga, jalad olid täitsa punased. Mis need hanejalad on üldse?

Loreen (6): Minu emme ütles issile, et ma täitsa vihkan sügist juba, et jäta juba järele. Issi rääkis, et peab maale vanama juurde sõitma kartulit võtma. Emme mul vihkab kartulit ka, tema sööb ainult salatit ja siis ta ei taha neid kartuleid seal kraapida. Emme on mul hästi ilus. Ta täitsa vihkab maale minna. Mina küll tahan.

Laura (4,5): Mulle meeldib, et issi toob kastanite munasid mulle. Tuleb õhtul ja siis on tal taskus. Issi tegi mulle kaelkirjaku ja veel ühe looma, ma ei tea, kes see oli. Issil on naaskel, kui ta teeb. Seda laps ei tohi võtta, see torkab augu sõrme sisse. Kaelkirjakule torkab ka augud, aga talle ei tee see midagi. Tal pole valus ka. Tal peavadki augud olema, et jalad saaks.

Marten (5): Kui sügis juba on, siis varsti tuleb talv ka ja siis hakkavad päkapikud käima, neid ma olen oodanud. Suvel ma nägin päkapikku vanaema juures peenra vahel. Jooksis seal. Kui sügis mööda saab, siis päkapikk tuleb tuppa ka, ei ole enam ainult peenra vahel. Siis toob asju ka.

Triinu-Liis (4,5): Mulle hästi meeldib, et sügis tuli. Me olime suvel reisil ja mere ääres ja seal oli nii hirmus palav kogu aeg, mulle üldse ei meeldinud. Emme pani mulle kreemi küll ikka, et siis päike ei aja punaseks, aga ikka mul oli selja pealt kõik valus ja nahk oli haige. Jalg ka oli haige, selle ma lõin vastu kivi ära. Väga palav ja valus oli. Sügisel on hea, et peab paksud riided panema. Nendega on nii pehme olla, üldse valus pole.

IA MIHKELS

Peaaegu igal teisel üle 45 aastasel naisel esineb tupekuivusest tekkinud vaevusi.

Allikas: SOGC 145 (2004)

Vagisan® niisutav kreem Esimene hormoonivaba kreem tupekuivuse leevendamiseks Mõnikord võib olla õige ravi leidmine tupekuivuse leevendamiseks raske. Varasemalt oli tupekuivuse vastu saadaval vaid hormoone sisaldavaid kreeme või vee baasil hormoonivabasid libestusgeele.

Nüüd on turul ka hormoonivaba toode – Vagisan niisutav kreem, mis on suureks kergenduseks neile, kes ei taha või ei saa kasutada hormoone sisaldavaid tupekreeme. t Hormoonivaba tupekreem sisaldab piimhapet, mis aitab hoida tupe loomulikku pH-taset. t Kreem sisaldab hooldavaid lipiide ja niisutab tõhusalt õrnu limaskesti. t Vagisan niisutava tupekreemi pehme koostis kergendab tupe ja välise intiimpiirkonna kuivusest tekitatud vaevusi (kuivustunne, kipitus, sügelemine, valulikud vahekorrad)

Märkimisväärselt kergem tunne kohe peale esimest kasutuskorda!

Igapäevaseks intiimpiirkonna hügieeniks kasutage Vagisani intiimpesuvedelikku.

Sobib kasutamiseks igas vanuses naistele.

MARI LUUD

Vagisan® intiimpesuvedelik naistele Leebe toimega pesuained puhastavad intiimpiirkonda tõhusalt ja õrnalt. Ei põhjusta ärritust. Piimhape tagab nahasõbraliku pH-taseme, milleks on ligikaudu 5.

Intiimpesuvedelik aitab säilitada ja taastada naha loomulikku happelist kaitsekihti. Lisatud kummeliekstrakt rahustab nahka. 95% kasutajatest hindab toodet heaks või väga heaks.

Vagisan intiimpesuvahendit kulub väga vähe ja seda võib kasutada iga päev nagu dušigeeli.

Saadaval apteekides.

Maaletooja: Sirowa Tallinn AS, Salve 2c, Tallinn Tootja: August Wolff GmbH & Co. KG Arnzeimittel

www.vagisan.com

VIDA PRESS

12

Toit

Neljapäev, 29. oktoober 2015

Vürtsid lisavad roogadesse sügisel nii vajalikku vunki «Klassikaline Hiina köögi kombinatsioon toiduõlist, küüslaugust, ingverist ja tšillist moodustab hea vürtsika toidu põhja. Kui lisada veel endale meelepärast liha, võiks see külmal ajal hästi sobida ka eestlase toidulauale,» ütleb vabakutseline kokk Johannes Hõimoja.

KERSTI EERO kersti.eero@ohtuleht.ee

Hiina meditsiin jagab toiduained jahutavateks ja soojendavateks selle järgi, kas need pärast söömist suurendavad või vähendavad keha soojatootmist. Kokk Johannes Hõimoja kinnitab, et tema menüüd dikteerib aastaaeg küll minimaalselt.

«Suvel saab turult kohalikku tomatit, sügisepoole head Eesti õuna, pähklit ja seeni, aga see on ka kogu erinevus,» tõdeb Johannes, et toore on tegelikult kogu aeg sama, 99% toiduainetest on meil poodides aasta läbi saadaval. «Küll aga söön külmal ajal natuke toekamalt, teen ube, ühepajatoitu või lihahautisi. Kui ma töötasin Pädastes ja Nehis, siis seal oligi menüü üles ehitatud aastaaegadele ja sügis tõi alati tõ-

sised liharoad,» ütleb Johannes.

Ise valmistab ta liha üsna harva, siis läheb pannile enamasti part.

Vürtsikat toitu on keeruline teha Vürtsidest sobivad talvel eriti hästi nelk, muskaat, kaneel ja kurkum, aga ka köömned, pipar, basiilik, rosmariin ja küüslauk. Kui on vaja veri kiirelt käima lüüa, tasub panustada tšillile ja teistele teravatele vürtsidele, aga nende soojendav mõju on lühiajaline.

«Head vürtsikat toitu, kus kõik maitsed oleks tasakaalus, on tegelikult raske teha ja seda on Eesti toidukohtades ka keeruline leida,» märgib Johannes. «Enamiku toite võid vürtsikaks teha, aga oluline on, et seejuures teisi maitseid ära ei tapa.»

Kas Johannes eelistab lee-

Õhtul söö lambaliha ja jänest Külmal ajal aitab kehal normaalseks elutegevuseks vajalikku sisemist soojust säilitada hästi küpsetatud ja kergesti seeditav toit. Hiina meditsiin soovitab talvel organismi tugevdada täisväärtuslike ja taiste lihatoitudega. Toitvad road kuluvad ära just õhtuti: hea kosutav puljong, punane liha, pruun suhkur jm.

Soojendava toimega on lamba- ja kanaliha, jänes ning kala. Ka on hea puhastatud või (ghee), mõõdukalt ka juust (eriti lambajuust), vein, seesamiõli, pähklid ja seemned.

Kindlasti tuleks aga talvel vältida rohelist teed ning toortoiALLIKAS: TERVISEPESA.EE dul põhinevaid dieete. bemat maitset või särtsakamat suutäit, oleneb sellest, mis tuju parasjagu on.

Neile, kes soovivad vürtsikate roogadega kätt harjutada, soovitab mees klassikalist Hiina köögi kombinatsiooni toiduõlist, küüslaugust, ingverist ja tšillist.

«Kellele meeldib ingver, lisab seda natuke rohkem, kes peab lugu küüslaugust, on sellega heldem. Kes tahab, võib panna ka sidrunheina või kalangalit. See on universaalne vürtsika toidu põhi, millele võib lisada endale meelepärast liha,» õpetab Johannes.

Sama vürtsika põhja baasil

võib ka kala valmistada, aga kalaga on maitsete tasakaalu märksa raskem leida kui lihaga, hoiatab kokk ja soovitab kalast esmalt suppi teha. Siis on oht, et vürtsised noodid kala enda maitse lämmatavad, kindlasti väiksem.

«Ka restoranides on erinev käekiri tuntav: üks kokk rõhub puhastele maitsetele, kus süües on tunda kõiki komponente, teine aga pakub tugevaid maitseid, kus küll täpselt aru ei saa, mida sööd, aga ometi on see hästi hea,» kirjeldab Johannes. Tema arvates JÄTKUB LK 14 »

LINDORI pallid on loodud LINDT Šveitsi šokolaadimeistrite poolt Sinu kõige kallimatele. See on kirg ja armastus šokolaadi vastu aastast 1845.

SANTA MARIA

MEISTERKOKA LEMMIK

« ALGUS LK 12 olenebki kokates kõik inimese eelistustest ja seepärast selgub parim vürtsika roa retsept vaid katsetamise käigus.

Thai-Choice KALAKASTE!

Kolm lemmikut: ingver, kaneel ja pruun või

KALAKASTE – MIS SEE ON? Kalakastet kasutatakse Aasia köögis soola asemel. Tavaliselt koosneb see fermenteeritud kalast (enamasti anšoovis), soolast, veest, lisatud võib olla ka suhkrut. Mida kauem on valmistamise protsess kestnud, seda rikkalikum ja pähklisem on maitse. Tugev lõhn ilmneb ainult söögivalmistamise juures ja maitses hiljem ei avaldu. Kalakastme maitset on lihtne tasakaalustada ka laimimahla, tšilli ning muude värskete ürtidega.

«Ämber kaneeli ja teine ingverit,» naerab Johannes küsimuse peale, mis temal alati, kui kokkamiseks läheb, peaks käeulatuses olema.

Ingver käib tal nii tee kui ka toidu sisse ja seda kulub tõesti palju. Kaneel on siiamaani pigem magusatesse roogadesse kuulunud, üks kindel koht on ka hommikumüsli. «Kord proovisin ka ahjupeetidele lisada, aga läks natuke palju,» muigab ta. «Siiski usun, et hautatud loomaliha juures võiksid õrna kaneelinoodiga peedid päris head olla.»

Maitsestamisega ongi tema arvates nii, et üks maitseaine võib toidu juurde sobida küll, aga siiski vaid teatud piirini. Peetidest hoopis lihtsam on praegu parimat kaneelikogust paika timmida Eesti õuntega.

Johannesel on nii praadimiseks kui ka kastmetesse lisamiseks külmkapis olemas ka pruun või. «Kui võid kuumutada 150 kraadini, siis selles olev piimavalk karamelliseerub ja või muutub pruuniks,» kirjeldab ta ja soovitab kõigil pruuni või tegemist proovida.

«Võikamakas tuleb panna potti, saja kraadi juures hakkab või keema ja vesi aurustub. Siis järsku muutub või kuldpruuniks ja peagi ka tumepruuniks. Kui potti õigel hetkel tulelt ära ei võta, siis kärssab või ära, aga muidu saad hästi mõnusa karamellise-pähklise maitsega või. Pole vahet, millise Eesti tootja võid kasutada, ainult margariin ei toimi.»

Pruuni või sisse võib panna ka ingveritüki, rosmariinioksa või küüslauguküüne, samuti tšillit lisada. «Rasv võtab hästi maitseid endasse ja nii on lihtne roogadele sügisel vajalikku vunki lisada,» õpetab Johannes.

Peale organismi soojendamise saab vürtsidega lihtsalt maitsematkale minna: kui lisada liharoogadele kaneeli, muutuvad need idamaiseks, ingver viib mõtted Aasiasse ja tšilli Mehhikosse.

MILLEKS HEA? Lisaks soola asendamisele, annab kalakaste toidule juurde viiendat maitset ehk umami’t. Võrreldes tavapärase lauasoolaga on kalakastmel palju rikkalikum ja huvitavam maitse.

KUS KASUTADA? Salatid, supid, vokid; liha ja kala marineerimine, dipikastme komponendina (koos suhkru, värskelt hakitud tšilli ja laimimahlaga). Alati kui toidus on kasutatud kookospiima, sobib sinna soolasuse lisamiseks kalakaste.

Thai-Choice kalakaste on kuldne, läbipaistev ning väga meeldiva rikkaliku maitsega!

Lase end inspireerida: facebook.com/tceesti

Tšilliga marineeritud krõbe seakülg

(neljale) Vaja läheb: 1,5 kg kamaraga sealiha küljetükki, 2 tl musta pipart, 1-2 sl purustatud Ancho tšillipipart, 1 tl kivisoola, 2 apelsini mahl, 2 laimi mahl.

Valmistamine: Tee seakamarasse iga 5 mm tagant lõiked, kuid ära lõika lihani. Sega omavahel maitseained ja sool ning hõõru lihasse. Seejärel pööra lihakamar ülespoole ning vala üle sidrunija apelsinimahlaga. Pööra lihatükid ümber, kata toidukilega ja marineeri üleöö.

Järgmisel päeval keera lihakamar uuesti ülespoole, kata vorm fooliumiga ja küpseta 200kraadises ahjus 30 minutit. Eemalda foolium, alanda ahju temperatuur 150 kraadini ja küpseta veel 1,5 tundi. Kui vorm on kuiv, lisa veidi vett. Et liha saaks krõbeda välimuse, tõsta umbes 10 minutit enne lõppu ahju temperatuur 225 kraadi juurde ja küpseta, kuni kamar on pealt pruun. Lase veidi jahtuda ja lõ ika viiludeks. Serveeri koos ahjus rö stitud köögiviljadega.

SANTA MARIA

Ingveri-meelõhe (kolmele) Vaja läheb: 500 g lõhefileed, 5 cm ingverijuurt, 1 küüslauguküüs, 2 tl sojakastet, 1 sl mett, 1 sibul, 0,5 tl ürdisegu, 1 sl õli, värsket rosmariini.

Valmistamine: Koori ingver ja riivi peeneks. Purusta küüslauguküüs või lõika õhukesteks viiludeks. Sega ingver ja küüslauk kokku teiste koostisainetega. Määri lõhefileed saadud seguga sisse ja tõsta 45 minutiks külmkappi marineerima. Prae marineeritud fileesid mõlemalt poolt umbes 7 minutit. Serveerimisel kaunista ja maitsesta värskete rosmariinilehtedega.

SANTA MARIA

Huevos Rancheros

(20 tk) Vaja läheb: 50 g peekonit, 50 g sibulat, 120 g konservube, 1 tl Chipotle tšillipipart, 20 vutimuna, 4 sl õli, 200 ml Taco kastet (mahedat või teravat), 100 g nacho krõpse, musta pipart, murulauku.

Valmistamine: Pruunista peekon pannil. Lõika sibul kuubikuteks ja prae kuldseks.

Nõruta oad ja lisa koos tšilliga pannile ning kuumuta veel mõni minut, seejärel püreeri oad ühtlaseks massiks. Rösti krõpse 180kraadises ahjus 5 minutit. Prae vutimunad ühelt küljelt. Serveerides määri krõpsule 1 sl oatäidist, tõsta sellele 2 tl Taco kastet ja 1 härjasilm ning maitsesta hakitud murulaugu ja musta pipraga.

SANTA MARIA

Texase tšillipada (neljale) Vaja läheb: 2 sl rapsiõli, 1 kg veiseliha, 2 sibulat, 3 küüslauguküünt, 1-2 purustatud kaneelipulka, 3 loorberilehte, 3 sl tšillipulbrit, 1 tl tšillipipart, 2 sl suhkrut, 2-3 nelgipunga, 0,33 l õlut (ale-tüüpi või porterit), 5 dl puljongit.

Lisand: 2 dl hapukoort, 1/2 potti koriandrit, 2 tomatit, 400 g konservube, 1 pakk nisutortillasid.

Valmistamine: Lõika liha kuubikuteks, pruunista ühtlaselt ja tõsta kõrvale.

Haki sibul ja küüslauk ning kuumuta läbi. Lisa liha, maitseained, puljong ja õlu. Lase kaane all umbes kaks tundi haududa. Aeg-ajalt sega ja kontrolli, kas vedelikku on piisavalt. Vajadusel lisa vett.

Pajaroog on valmis, kui liha on pehme ja laguneb kergesti. Soovi korral maitsesta veel soola ja pipraga.

Eemalda tomatilt seemned ja tükelda. Haki koriander ja loputa oad külma veega. Tõsta koos lihaga väikestesse kaussidesse. Serveeri koos tortillade ALLIKAS: SANTA MARIA või riisiga.

REKLAAM

Café Flamenco särtsakas kohv eestlase maitsele “Eesti ettevõte 7 Kohvipoissi tõi turule kohvisordi Café Flamenco, sest nägi Eesti tarbija huvi särtsakama maitsega, aga samas siiski traditsioonilise põhjamaise kohvi vastu. Eestlase kohvimaitse kuldne reegel on 100% araabika,” ütles ettevõtte juht Vallo Tonsiver kodumaise kohvitarbimise kohta.

Kohvimeister Ain Kaljumäe juhtimisel toimus juulis nelja kohvisordi pimetestimine. Testiti täpselt ühesugusel viisil presskannuga valmistatud Paulig Presidenti, Luxust, Jacobs Krönungit ning uut kohvisorti Café Flamenco.

Paulig President valiti kohvitestimises esindama Soomest pärit maitset, Luxus esindas Rootsi maitset, Jacobs Krönung Saksa maitset ning Café Flamenco Eestis välja töötatud maitset. Lisaks maitsele hinnati pimetestimisel kohvisortide aroomi ja anti hindeid.

Eesti ettevõtte 7 Kohvipoisi Café Flamenco kohvisort teenis testimisel esimese koha ja 58 punkti. Paulig President jäi teiseks, teenides 46 punkti, Jacobs Krönung jäi 41 punktiga kolmandaks ning Luxus 39 punktiga neljandaks.

Testijad kirjeldasid spetsiaalselt eestlase maitsele loodud Café Flamenco kohvisordi aroomi mõnusa-meeldiva, tuntava, tugevama, veidi hapuka, värske-maheda,

täidlase, kange, intensiivse, marjase, erksalt pehme ja täidlasena.

Café Flamenco maitset iseloomustati rikkaliku, kerge, enim tasakaalus oleva, kange-tugeva, mõru, tummise, mahe, pisut hapuka, veidi mõrkja ja intensiivsena ning täpselt sellisena, mis vaja.

Café Flamenco kohv röstitakse Belgia Beyers Koffie tehases ning pakendatakse sealsamas koheselt. Kui meie kauplustes enim levinud kandilises vaakumpakendis kohv peab enne pakendamist laagerduma, et looduslikud gaasid saaksid eralduda, siis uudsed tehnoloogiad lubavad laagerdamise etapi vahele jätta.

Café Flamenco 500-grammine jahvatatud kohvi pakk on esimene Eestis, kus kohv on pandud ahjukuumalt õhukindlasse pakendisse – see tagab lõhna- ja maitseomaduste veelgi parema säilimise.

Looduslikud gaasid, mis röstimise järel alati eralduvad, väljuvad pakendist spetsiaalse ventiili kaudu, aroomid jäävad aga pakendisse alles.

Eesti väikeettevõttena on 7 Kohvipoissi oma tarneahela üles ehitanud selliselt, et kohv röstitakse ja jahvatatakse Belgia kohvitehases pärast tellimuse esitamist.

Nõnda jõuab Café Flamenco tellijani ja poeriiulitele juba 2–4 nädalat pärast röstimist ja pakendamist. Selle sammuga loob 7 Kohvipoissi Eesti kohviturul revolutsioonilise olukorra, pakkudes konkurentidega võrreldes värskeimat kohvi.

7 Kohvipoissi on Eesti turul tegutsenud alates 2005. aastast. pakkudes ettevõtetele ja büroodele kohvimasinaid ja nende hooldust ning samuti erinevaid kohvisorte, teed, kakaod, puljongit jne. Viimastel aastatel on ettevõtte käive kasvanud 15% aastas. Täna on 7 Kohvipoissi uue kohvisordiga esmakordselt sisenemas Eesti jaeturule.

Mood

17

Neljapäev, 29. oktoober 2015 VIDA PRESS

Stiilne komplekt alla saja euro eest!

EIRIS TEEVEERE eiris.teeveere@ohtuleht.ee

Riided kipuvad maksma terve varanduse ja seetõttu võib jääda mulje, et trendika välimuse jaoks on vaja paksu rahakotti. Tegelikult saab leida ka stiilseid, ent odavaid asju. Selleks peab ainult natuke vaeva nägema.

Sügisriided on kallimad kui suve omad, sest ilmselgelt küsitakse mantlite ja saabaste eest rohkem kui seelikute ja varbavaheplätude eest. Seetõttu võibki tunduda keeruline väikese eelarvega endale midagigi trendikat selga saada. Kui aga otsida, võib nii mõndagi leida. Kusjuures trendirõivaste eest ei tasugi suuri summasid välja käia, vaid otsida just soodsaid leide, sest need lähevad kiiresti moest ja nende peale raha kulutamine on üsna mõttetu.

Kindlasti võiks otsida ka veebipoodidest, kust leiab tihtipeale väga soodsaid hindu. Seejuures võib kohaletoimetamine olla tasuta.

H&M 9,99 € Paar hästiistuvaid teksasid peaks olemas olema igal naisel. Sügisel kantakse kõige rohkem just tumesinised teksasid.

Need näevad tegelikust ka kõvasti kallimad välja.

New Yorker 39,95 € Eest seotavad mantlid on praegu suur hitt, nagu seda on ka hall värvitoon. Seega topeltvõit!

New Yorker 16,95 € Eest seotava lehviga pluusid on selle sügise must have nimekirjas esikohal. Seejuures on hitiks veel ka selline oranžikas pruunikas värvitoon.

Järjekordne topeltvõit!

H&M 29,99 € Sellised saapad teevad jalad hetkega saledamaks ja võrreldes tavakontsaga on need palju kergemad ja mugavamad.

Aivo Oblikas: „KOOLITATUD KOER ON ÕNNELIK”

Kutsika valikust koera vanaduspõlveni

Koerad kooli!

Kutsikas võetakse perre sageli varasuvel: lastel algab koolivaheaeg, vanemad on pika päeva tööl – nii on lapsel seltsi. Sügis peaks aga koeralegi tähendama kooli algust.

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Muidugi ei peaks keegi nii kergel käel – armas näeb välja, laps tahab, võtan talle seltsiks – looma perre võtma.

Iseloom välimusest olulisem

WWW.VARRAK.EE

Koertetreener Aivo Oblikas ütleb oma hiljuti ilmunud raamatus «Nõuandeid koeraomanikule», et otsust koer võtta peaks inimene tõsiselt vaagima ja seda tehes kujutlema oma elu 10–15 aasta peale ette – ainult nii saab hinnata enda valmisolekut lemmiku võtmiseks.

Liialt sageli läheb meie kodudes

Parim! Nüüd ka Viimsis!

Oleme Viimsi Marketi majas, Sõpruse tee 9 VIIMSI Viimsi market Sõpruse tee 9, Viimsi Tel 5303 0456 viimsi@penner.ee Avatud: E-P 10-19

TALLINN Sikupilli keskus Tartu mnt 87, Tallinn Tel 601 9903 sikupilli@penner.ee Avatud: E-P 10-19

TARTU Aardla Selver Võru 77, Tartu Tel 7348 296 lemmik@penner.ee Avatud: E-R 10-20, L-P 10-18

siiski veel teistpidi: kõigepealt tuuakse kutsikas koju ja alles siis hakatakse uurima, mis edasi teha. Suureks veaks peab Oblikas sedagi, kui koer valitakse välimuse järgi – just iseloom peaks olema valikut tehes olulisim.

Tuleks läbi mõelda, milline on pere eluviis, ja valida koer, kes sellega kõige paremini klapib. Nii on suur osa võimalikke ebakõlasid juba eos välistatud.

Õpeta koerale oma keelt Ka tuleb sageli ette, et koeraga kooliminekut peetakse ülearuseks. «Ta on ju nii väike, oleks mõni suur õuekoer, siis veel,» ütleb üks. «Meie koer on heasüdamlikkus ise,» põh-

Lemmik

19

Neljapäev, 29. oktoober 2015

Miks koera koolitada

VIDA PRESS

jendab teine. «Krants ju, mis kooli siin?» imestab kolmas.

Koertetreeneri sõnul on koera koolitamine sama, mis inimestele võõra keele õpetamine: kuni mõlemad valdavad vaid oma keelt, tuleb leppida ka sellega, et teine teeb üsna tihti mingeid kummalisi asju, millest te aru ei saa või mida ta isegi ei tohiks teha. «Koera koolitades õpetate talle oma keelt, mille mõistmine annab talle võimaluse reeglitest aru saada.»

Kooli nii suur kui ka väike Vale on ka arusaam, et väikest koera pole vaja koolitada – olgu koer suur või väike, reegleid ja vajavad nad

^ Koolitatud koer on õnnelik, sest ta saab aru talle kehtestatud reeglitest. ^ Kooselu koolitatud koeraga on oluliselt rahulikum. ^ Koeraga tuleb tegelda – karistamisest pole abi ülekeeva energia vastu. kõik –, aga mitte ainult.

«Koerale meeldib igasugune trenn eelkõige seepärast, et see on suurepärane võimalus energiat maandada ja omanikuga koos tegutseda,» rääkis Õhtulehele koertetreener Leili Kang koerte agility-trenist kõneldes.

«Koer naudib seda. Boonusena paraneb inimese ja looma vaheline koostöö ja suhtlemisoskus: koer peab oskama peremeest jälgida ning mõistma, mida temalt oodatakse.»

Liiati: kui peremees ei paku koerale piisavalt tegevust, leiab nutikas lemmik ise mõne võimaluse ülekeev energia maha laadida. Siis aga tavaliselt sellise, mis peremeest just ei rõõmusta.

Vajalik raamat iga koeraomaniku riiulis STANISLAV MOŠKOV

Aivo Oblikas

«Nõuanded koeraomanikule.

Kutsika valikust koera vanaduspõlveni» VARRAK, 2015

Vastsele koeraomanikele mõeldud käsiraamatu autor Aivo Oblikas on koeri koolitanud juba üle paarikümne aasta – see aeg on andnud talle suure kogemustepagasi.

Raamat annab ligi 300 leheküljel nõuandeid ja juhiseid koera kasvatamiseks ja õpetamiseks. Autor toob ohtralt näiteid juhtumitest, millega ta on ise kokku puutunud: kirjeldab neid, õpetab, mida peaks sellises olukorras tegema ja mida kindlasti ei tohiks teha.

Inimestel, kes kavatsevad koera võtta, soovitab Aivo Oblikas seda plaani väga tõsiselt kaaluda ja seejuures mitte unustada, et koeraga kaasnevad pikaks ajaks ka kohustused. Jutuks tulevad küsimused, millele väikesest armsast karvapallist vaimustunud inimene sageli üldse mõelda ei oska – aga peaks.

Kõigi raamatus käsitletud teemade juures on tunda, kui väga kodus on autor asjades, millest kirjutab, ja kui oluline see valdkond talle on.

Põhjalikult on juttu koera toitmisest, tervisest, looma ja pere omavaheliste suhete kujundamisest, sellest, kuidas ennetada või lahendada olukorda, kus koer kipub pererahval üle pea kasvama, millist koolitust iga koer tingimata vajab, kuidas koera treeninguteks motiveerida, millised on võimalused tegelda koeraspordiga – tegelikult kõigest, millega iga koerapidaja oma elus tõenäoliselt kokku puutub.

Kui aus olla: huvitav on see raamat neilegi, kellel pole koera ega plaani ta majja tuua, aga kellele koerad lihtsalt meeldivad.

3 Suurepärane

100%

vahepala lemmiku premeerimiseks või hellitamiseks

täisliha maiused

3 Vähese rasvasisaldusega 3 Ei sisalda kunstlikke värv- ega säilitusaineid

3 Nisuvaba 3 Taassuletav pakend Müügil kõikides hästivarustatud kauplustes üle eesti. Turustaja: AS Mobec, Kurekivi tee6, Rae vald, Lehmja küla, tel 6379 463

20

Lþþgastus

Neljapäev, 29. oktoober 2015

Oled tujutu ja tusane? Hellita Mþnus massaaŞ, manikßßr-pedikßßr, näo- vþi kehahooldus – miks kipub see ikka ja jälle järgmisse kuusse nihkuma? Miks tundub kþik muu alati tähtsam kui see, mida vajaksid iseenda heaks?

MAIRI KADAK leht@ohtuleht.ee

Kehv suvi oli – mu puhkuse ajal oli vaid paar-kolm soojapoolset ilma, kurdab pereema, kel kodus kasvamas kolm teismelist. Ega oleks saanudki ringi rännata, lastel ju nagunii ßks laager vþi sþit teise järel, sinna mu raha läks. Kodus sain suurpuhastuse tehtud ja aia korda, oligi kogu puhkus. Nii tahaks mþne päevagi kas vþi kusagil spaas veeta, tÜÜkaaslane käib ßhtelugu ja kiidab, kui hästi see mþjub ja kuidas energiat annab – aga no see pole minule.

Kust vþtta seda, mida teistele jagada? Miskipärast on paljudesse kodeeritud, et peame kogu aeg mþtlema oma lähedastele, hoolitsema selle eest, et neil oleks kþik hästi, tþdeb Aqva spaahotelli turundusjuht Pamela Eesmaa. Tahaks kßll kusagile lþþgastuma minna, nii keha kui ka vaim annab märku, et seda oleks vaja, aga ikka mþeldakse: ei-ei, ma ei saa, see on liigne luksus, koju on ju vaja uut diivanit. Vþi telekat. Vþi lampi, vaipa – tuleb säästa! Eesti naiste puhul on ßsna tavaline seada oma pere esikohale ja iseennast hoopis unustada.

ERAKOGU

Isegi siis, kui naine läheb poodi ja mþtleb, et lubab täna ka endale midagi, ostab uue kleidi – ikka tuleb ta lþpuks kaubanduskeskusest välja kotitäie lasteriietega, kirjeldab Pamela.

Kleit jääbki poodi. Kßll mþni teine kord, nii see kleit kui ka mþnus näohooldus, manikßßr vþi massaaŞikuur, mille järele keha lausa karjub. Ikka on miski muu olulisem. Nii teeme me iga päev valikuid ennast kþrvale lßkates, nendib Pamela. Selle kohta ßtles Oprah Winfrey hästi, kui talt kßsiti, miks ta nii ennasttäis on: aga kui ma poleks, siis mul poleks ka midagi, mida teistele jagada. Sellel on sßgav tähendus.

ÂŤ

Enda eest hoolitsemine peaks elus olema iga inimese valik number Ăźks.Âť Pamela Eesmaa, Aqva Hotel & Spa turundusjuht

Ennast väärtustades hoolid teistestki Pamelagi on jþudnud arusaamani, et kui väärtustad ise ennast

UUDISTOODE Eestis!

MIS ON INFRAPUNA KĂœTTEPANEEL? ,QIUDSXQD NÄžWWHSDQHHOLG WRRGDYDG VRRMXVW PLV RQ VDUQDQH SĂ‹LNHVH SRROW WRRGHWDYDOH VRRMXVHOH ,QIUDSXQD SLNNODLQHWHO RQ RPDGXV OĂ‹ELVWDGD PXUGXGD NLLUDWD MD SHHJHOGDGD 6HH RQ LQIUDSXQDNÄžWWH MD WDYDOLVWH NRQYHNWVLRRQNÄžWWHPHHWRGLWH YDKH ,QIUDSXQD NÄžWWHSDQHHO ÄžKWOXVWDE VRRMXVH WHUYH UXXPL XODWXVHV QLQJ NDRWDE NÄžOPD Ä„KXYRROX WXQGH PLV WXOHE DNQDVW YĂ‹OLVVHLQDOW MD SÄ„UDQGDOW

VA VALIK ERINE DISAINIGA LE KĂœTTEPANEE

OMADUSED JA EELISED

(QHUJLDVĂ‹Ă‹VWOLN 9Ä„WDE YĂ‹KHP YRROX NXL HOHNWULUDGLDDWRU *DUDQWLL D 6HDGPH HOXLJD K DDVWDW 0Ä„MXE VLVHNOLLPDOH YĂ‹JD SRVLWLLYVHOW (L WHNLWD PÄžUD (L NXLYDWD HJD SÄ„OHWD Ä„KNX ,QLPHQH WXQQHE VRRMXVW NRKHVHOW .XLYDWDE ÄžOHOLLJVH QLLVNXVH UXXPLVW 7HUYLVHOH NDVXOLN 6RRMXV HL PÄ„MX SHDOHWÄžNNLYDOW (L DMD WROPX Ä„KXV ULQJOHPD VRELE DOOHUJLNXWHOH

9Ä„WDE YĂ‹KH UXXPL 3DLJDOGDPLQH ODNNH YÄ„L VHLQDOH 9DOL RPD LQWHUMÄ…Ä…ULOH VRELY IRWR NODDV SHHJHO YÄ„L YDOJH SDQHHO 9Ä„LE ROOD NDVXWXVHV K Ä…Ä…SĂ‹HYDV 7HUPRVWDDGLJD MXKLWDY

Hea Kaubandus OĂœ 0Ă‹HSHDOVH 7DOOLQQ 7HO H SRVW LQIR#KHDVRRMXV HH ZZZ KHDVRRMXV HH

9Ä„LPDOXV YDOLGD QHXWUDDOVHW YDOJHW NÄ„UJOĂ‹LNHJD NODDVLVW PHHOHROXND SLOGLJD YÄ„L SHHJOL GLVDLQLJD SDQHHOL -XOJH ROOD ORRY MD NXMXQGD HQGDOH LVH PHHOHSĂ‹UDVH SLOGLJD NÄžWWHSDQHHO

(GDVLPĞĞMDG (ijH[ $6 ť 6OR (HVWL $6

ennast! nii mõtetes kui ka tegudes, siis süveneb sinus rahulolu- ja õnnetunne, mis kandub teistelegi su ümber.

«Paraku tegutseme igapäevaelus paljuski nii-öelda bensiiniaurudelt, olles samal ajal südames rahulolematud, ärritudes kergesti ja lõpuks ka haigestudes sageli,» teab ta.

«Enda eest hoolitsemine peaks olema iga inimese valik number üks.

Kõige lõpuks ei loe ju see, kui kihvt laualamp sul oli või mitu uut kleiti tütar sai, vaid see, kui väga sa armastasid iga päeva ja iseennast selles.»

Ennast tuleb aeg-ajalt hellitada, on Pamela veendunud. See ei pea olema tingimata spaa – uued mõnusad sokid, kalli brändi rinnahoidja, maniküür vm –, tähtis on lubada aeg-ajalt midagi vaid iseendale. Kui oled endaga rahul, on sul teistelegi rohkem pakkuda.

«Mina näiteks sõidan kuu aja pärast üksinda Maltale spaatama,»

märgib Pamela. «Võitlesin pikalt iseendaga: kas ma tohin seda teha, kas ei peaks arvestama terve perega?

Aga seda olen ma omajagu aastaid pidevalt teinud, vahel lihtsalt tuleb mõelda vaid endale, ei tohi enda soove ja vajadusi aastast aastasse kõrvale lükata.»

Paljudelt emadelt, kes kangelaslikult on pikka aega kõiki oma soove ja vajadusi eiranud, tahaks Pamela küsida: millise inimese tahate kasvatada oma lapsest? Kas eneseohverdaja, kes jätab iseenda alati tagaplaanile, ehkki pole nii rahul ega õnnelik, või inimese, kes väärtustab ennast, peab endast lugu ja suudab seeläbi pakkuda austust ja armastust teistelegi?

«Tuleb mõelda, millist eeskuju me ise oma lastele anname,» tõdeb Pamela. «Ennast väärtustada pole isekas ega egoistlik.» Õnnetunnet ja rahulolu vajame kõik – et seda siis teistele jagada.

Sügisene spaapuhkus – omamoodi preemia

4* kuurorthotell PÄRNUS!

ESTONIA Resort Hotel & Spa A.H. Tammsaare 4a/6, Pärnu, ESTONIA tel +372 447 6905 I e-post resorthotel@spaestonia.ee www.spaestonia.ee/resort

VIDA PRESS

MAARIKA KOCH, Lavendel Spaa Hotelli turundusjuht: Spaapuhkus on ideaalne võimalus eemalduda korraks, kas või vaid nädalavahetuseks argirutiinist. Hilissügisel on spaas käik meie kliimas vajalik suvepikendus, mõnelegi aga natuke justkui preemia: kõik pakilised sügistööd on tehtud, nüüd on paras aeg hinge tõmmata, võtta mõni mõnus hoolitsus või massaaž ja lasta end hellitada.

Pole vaja kaugele sõita – ka kõik Eesti spaahotellid pakuvad suurepäraseid lõõgastumisvõimalusi, tuleb vaid nende seast meelepäraseim ja taskukohaseim valida.

Spaa on üks suur mõnulemine, olgu üksi, kahekesi või kogu perega, kuidas kellelegi sobib. Isegi kui valida kodule lähim, et sõidule mitte aega ja raha kulutada, tähendab see kõigile kohustustevaba aega, mis lubab muretult lõõgastuda, pakutavat nautida ja nii uueks töönädalaks energiat varuda. Igaüks meist on ju seda väärt, et lubada endale aeg-ajalt midagi head lihtsalt nautimise pärast.

Kindlasti tasub silm peal hoida sooduspakkumistel, mis spaamõnud rahakotisõbralikmaks muudavad.

Aastakümnete pikkune ravispaa traditsioon PÄRNUS!

ESTONIA Medical Spa ja Hotel Pärna 12 / Sääse 7, Pärnu, ESTONIA tel +372 447 6905 I e-posti sales@spaestonia.ee www.spaestonia.ee/medical

VIDA PRESS

22

Sisustus

Neljapäev, 29. oktoober 2015

Elava tule ja villase-karvase aeg ANN SALU

leht@ohtuleht.ee

Iga külma- ja pimedusepelgur teab, kui palju lihtsam on aasta pimedaim aeg üle elada, kui vähemalt kodus on õdus ja soe. Õnneks ei nõua ruumide hubasemaks muutmine kuigi palju vaeva, pisiasjad töötavad suurepäraselt. Kui oled suutnud olla ettenägelik ja soetada vajalikku pikema aja jooksul, ei teki eelarvessegi ülemäära suurt auku.

Pleedid Omatehtud või poest ostetud, kootud või heegeldatud, kohevamad või siledamad – korralik soe pleed on sügisel kõigiti omal kohal. Ka kõige korralikum perenaine ei peaks seda kappi peitma: üle diivani või tugitooli käetoe visatud pleed lisab oma pehmusega elamisele silmaga tabatavat hubasust, ka on see nii alati käepärast, et end jahedamal õhtul mõnusalt sisse mässida.

Padjad

Koos pleedidega muudab korralik padjakuhil elutoadiivani hubaseks kutsuvaks pesaks. Kui pere on suurem, tasub kindlasti soetada põrandalegi istumispatju.

Padjakatete vahetamine on üks lihtsamaid viise aastaajale kohaselt ruumi ilmet muuta. Sügisel tasub valida võimalikult tekstuursed katted, mis peale vaadateski sooja tunde tekitavad.

Kellel sügisesse sobivaid padjakatteid napib, saab pika teleri ees veedetud õhtuga mõnele padjale näiteks “kampsuni” selga kududa. Mida jämedam lõng, seda kiiremini läheb töö ja uhkem saab tulemus.

Laudlinad Suured katmata lauapinnad on mõnusad suvisel soojal ajal, külmade ilmade saabudes mõjuvad need aga otsekohe hoopis kõledaina. Laota laudadele linad ja linikud ning üldpilt ruumist muutub kohe palju soojemaks.

vaid osa neist, mõnikord aga kõik korraga. Muidugi ei tohi küünlaid põletades unustada tuleohutust.

Küünlad tasub pista ümbrisesse: mustrilised metallümbrised annavad valguse- ja varjudemänguga põneva tulemuse, klaasümbris lisab värve ja sära. Huvitava ja samas ohutu tulemuse saab, kui suurde klaasanumasse panna mitu eri kõrgusega küünalt.

Lugemisnurk Pikad sügise- ja talveõhtud annavad aega raamatuid lugeda.

Loo endale mugav ja hubane lugemisnurk põrandapadja või tugitooli, põrandalambi, patjade ja pleediga. Kui kodus on kamin, sea lugemisnurk sisse selle lähedusse – enam hubasemaks minna suurt ei saagi.

Läbi tuulise ja kõleda hilisõhtu koju tõtates annab siis sooja juba mõte ees ootavast õdusast lõõgastuspesast. Voodipesu puhul eelista sooje toone.

Lisa sisustusse kulda Kullakarva aksessuaarid ja tekstiilid muudavad ruumi hetkega soojemaks ja hubasemaks. Muretse koju mõni kullatud küünlajalg, vali diivanile kuldse mustriga dekoratiivpadjad – kullakarvalisi esemeid ei pruugi olla palju.

Päevatekid Suvel muudavad paksud rohmakad voodikatted päevatekid magamistoa pigem ahistavaks, sügisel ja talvel seevastu on mõnus kohev päevatekk täiesti omal kohal.

Lambanahad

Raskemad kardinad

Neid võid laotada toolidele, diivanitele, põrandale – pehme koheva lambanahaga saab kõledaimgi ruum hetkega õdususe hõngu.

Suviste õhuliste aknakatete asemel riputa akende ette midagi raskemat. Kui villased või sametised kardinad pole meeltmööda, võivad need olla ka lihtsalt paksemast puuvillast. Hubase üldmulje kõrval on oluline ka praktiline pool: nigelamate akende puhul ei pääse klaasipinnalt õhkuv jahedus otse tuppa.

Ohtralt küünlaid

Kihilised voodiriided

Kui kodus pole ahju ega kaminat, kuhja mõnele laua- või kummutipealsele ohtralt küünlaid ja süüta vastavalt meeleolule mõnikord

Sügiseks-talveks võid voodisse mõnuga tekke ja patju kuhjata – mida rohkem neid sinna saab, seda kutsuvamana voodi mõjub.