Sügis oktoober 2018

SOOJADE KUDUMITE AEG KÄES. ÄRA TRENNI UNUSTA! HUBASUST LOOVAD PISIASJAD. SÜGISEL VITSUTA PUTRU! VAIM JA KEHA VAJAVAD TURGUTUST

„Muidugi on sügisel raskeid hetki ette tulnud, kellel poleks.

Vahel aitab see, kui võtad lihtsalt aja maha.“ Telenägu ja staažikas raadiohääl Owe Petersell

SÜGIS

Kolmapäev, 31. oktoober 2018 • ÕHTULEHE TEEMALEHT K Teet Malsroos

Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kristi Kõll, tel 614 4046 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

Kolmapäev, 31. oktoober 2018

2 Sügis

OWE PETERSELL: „Kiusatusele sügislehtedesse viskuda olen ma korduvalt järele andnud.“ Kui raadiohääl ja telenägu Owe Petersell veel raadiojaama Elmar juhtis, olid tema enesetutvustuses kirjas lauluread „Armastan päikest ja tuuli...“.

Lüürikust Owe puhul on see loomulik, sest kui vähegi võimalust, pürstib ta iga ilmaga parkides-põõsastikes või võsades ringi. „Ringi pürstimiseks võiks hoopis rohkem aega olla ja eks suure päikesearmastuse tõttu meeldib mulle seda rohkem teha just kevadel ja suvel,“ tunnistab ta. „Aga kui aega ja võimalust on, siis ikka igal aastaajal.“ AIGI VIIRA

aigi.viira@ohtuleht.ee

Looduses müttamine käib Owe elustiili juurde. Nagu ka fotode tegemine. Kui ta ei askelda parajasti raadiostuudios või teleeekraanil, rahuldab ta oma pil-

distamiskirge. Või kui romantilisemalt nimetada: püüab ilu. „Fotograafias on väga palju muutunud: on droonifotod, automaatsed pildistamised, mille puhul valid lihtsalt pärast välja parima, mis kaadrisse jäi. Või siis fotode tegemine video-

Valab laulutekstidesse iseennast „Anne Veski laulu „Ingleid ei ...“ tekst oli esimene, mille ma tema jaoks kirjutasin, ja see on siiani ka ainus laul, mille sõnu kirjutades olen mõelnud sada protsenti iseenda elule,“ rääkis Owe kuus aastat tagasi. Selleks ajaks oli ta diivale kirjutanud juba viie laulu jagu tundelisi tekste. Too „Ingleid ei ...“ sündis ootamatult kärmelt ning oli kinni Owe enda üleelamistes, mille kohta ta pillab üksnes napi lause: „Ühe väga lähedase inimese ja suure tunde kaotus.“ Tekst valmis mõne öise tunniga. „Just öösiti laulusõnad mul enamasti tulevadki – kuigi jah, on ka autoroolis tulnud. Olgu öeldud, et loomulikult ei pea ma ennast mingiks poeediks, lihtsalt oma tundeid ja mõtteid saab ju ikka sõnades väljendada.“ Nii oligi ühtäkki Anne Veski repertuaaris laulu „Ingleid ei ...“ kõrval veel neli Owe kirjutatud tekstiga lugu: „Ma saadan ta“, „Ma tänan sind“, „Ma ju tean“ ning „Peatu hetkeks“.

Owe kiindumus tekstikirjutamisse algas tegelikult samal moel kui enamikul teismelistel – maailmavalu väljendamisest. „Eks midagi sai ikka lapsepõlves sahtlisse ka kirjutatud, aga need olid rohkem sellised morbiidsed haikud.“ Olenemata aga sellest, kelle laulule Owe teksti kirjutab, on tema arvates oluline, et loo sõnades oleks sees mingi emotsioon ja mingi kujund, mis seda laulu visualiseeriks. „Vahel piisab ka sellest, kui laulus on ainult kaks sõna – näiteks HU? loos „Läbi öö“ neid palju rohkem pole, aga toimib sajaga,“ lausub Owe. „Vahel toimib aga just see, kui laul jutustab terve loo. Ja muidugi jääb alati see seletamatu miski, mis paneb üht laulu kuulama ja teist mitte. Mäletan, kui ilmus Vaiko Epliku lugu „Armastus päästab maailma“, siis ma pidin seda lugu ikka vähemalt 40 korda päevas kuulama – no lihtsalt nii hea oli! Loodetavasti õnnestub ka endal kellelegi niimoodi mõjuda.“

JÄRGNEB lk 4

Tiina Kõrtsin

i

Reigo Teervalt

Kolmapäev, 31. oktoober 2018

Sügis 3

Hedvig Hanson Uku Suviste JUUBELIKONTSERDID

Õnne tipul

05.12 kell 19 06.12 kell 19 07.12 kell 19 08.12 kell 17 09.12 kell 17 11.12 kell 19 12.12 kell 19 13.12 kell 19 14.12 kell 19 15.12 kell 17 16.12 kell 17

Viimsi Püha Jaakobi kirik Viljandi Pauluse kirik Tõrva kirikkammersaal Kuressaare Laurentiuse kirik Elva Kultuurikeskus Paide Püha Risti kirik Tartu Pauluse kirik Tallinna Metodisti kirik Sangaste Püha Andrease kirik Vihula mõis Eesti Sõjameeste kirik Toris

Külalised 11. novembril kell 17 IVO LINNA Pärnu Kontserdimajas KARL MADIS NELE-LIIS VAIKSOO 14. novembril kell 19 LAURI LIIV Tartus Vanemuise Kontserdimajas KARAVAN showtrupp 15. novembril kell 19 SHOWSTOPPERS Tallinnas Salme Kultuurikeskuses Kontsert on vaheajaga.

Pile d Pile levist ja Pile maailmast.

Info 505 9625 www.kontsertkorraldus.ee

Piletid Piletilevist ja Piletimaailmast 18/15 €; kontserdipäeval 20 €.

Kollektiivtellimused - tartukontsertkorraldus@gmail.com Info 505 9625 www.kontsertkorraldus.ee

$ L 9 02.11 Pärnu Nooruse Maja 03.11 Kuressaare Kultuurikeskus 08.11 Mustvee Kultuurikeskus 09.11 Otepää Kultuurikeskus 11.11 kl 15 Vihula mõis 17.11 Valga Kultuurikeskus 23.11 Lihula Kultuurimaja 24.11 Eidapere Kultuurikeskus 29.11 Tartu Eesti Rahva Muuseum

Brigita Murutar Paul Neitsov 08.11 KL 19 AMMENDE VILLA 09.11 KL 19 TÕRVA KIRIKKAMMERSAAL 10.11 KL 19 PADISE KULTUURIMAJA 18.11 KL 18 NÕMME KULTUURIKESKUS 23.11 KL 19 KILINGI-NÕMME KLUBI 24.11 KL 17 VIHULA MÕIS 25.11 KL 17 VIIMSI PÜHA JAAKOBI KIRIK 30.11 KL 19 RAE KULTUURIKESKUS 02.12 KL 13 TARTU ERM TEATRISAAL 04.12 KL 19 RANNU RAHVAMAJA*

INDREK KALDA PAUL KRISTJAN KALDA 07.11 kl 19 Tartu ERMi teatrisaal (B korpus) 09.11 kl 19 Olustvere mõis 15.11 kl 19 Rannu Rahvamaja 23.11 kl 19 Pärnu Nooruse Maja

Kontsertide algus kl 19 (v.a. Vihula).

Piletid Piletilevist ja Piletimaailmast.

Info 505 9625 www.kontsertkorraldus.ee

Kolmapäev, 31. oktoober 2018

4 Sügis salvestisest – selline areng on iseenesest ju väga tore, aga samas on see ära võtnud omaaegse põnevuse, mis kaasnes fotode ilmutamisega,“ mõtiskleb Owe. „Nagu väga suur osa inimesi, nii pildistan ka mina praegusel ajal pigem telefoniga ja seda, mis ette jääb. Näiteks tänavu oktoobris mööda võsasid ja metsi kolades hämmastas ikka ja jälle see üsna hilise sügise õiterohkus – ja seda lihtsalt ei saanud pildistamata jätta.“

Sügis kahtlemata inspireerib Oleks Owel rohkem vaba aega, kogeks ta ilmselt sügiseti samasugust loomingulist palangut nagu poeet Aleksandr Puškin oma „Boldino sügisega“. Aga oh häda, aega napib. „Tänavune sügis on töö osas nii tihe, et loominguks ei jätku eriti ressurssi,“ tõdeb Owe, et poeesia loomiseks praegu hetke leida on üsna keeruline. Seepärast püüab ta oma loomepalangud paisata igapäevatöösse. Teadlikult. „Tele- ja raadiosaadete toimetamine on iseenesest ju samamoodi looming ning nendeks saadeteks valmistumine nõuab päris kõvasti mõtlemist, planeerimist ja sobitamist,“ kirjeldab ta. „Tõenäoliselt ei pruugi vaataja-kuulaja alati selle peale tullagi, et pärast saadet ei saabu tegijaile mitte mõnus puhkeaeg, vaid kohe algab järgmise saate kokkupanemine. Aga sügis kui aastaaeg on kahtlemata inspireeriv. Alati.“ Eriti inspireeriv oli see Owe jaoks mõistagi ajal, kui ta veel

tartlane oli ning Tartu sügist täiest hingest nautis. Mis sest, et Toomemägi, Tartu sügise kants, talle tööle minnes ette ei jäänud. „Toomemäele sattusin ikka pikki aastaid väga tihti, tegelikult ei möödunud vist ühtki nädalat nii, et ma poleks seal vähemalt ühte tiiru teinud,“ muigab Owe, kes väärikast ametipostist hoolimata ei hoidnud end Toomemäel lehevallatusi tehes kuidagiviisi tagasi. „Kiusatusele lehtedesse viskuda olen ma korduvalt järele andnud – see pole ju ka selline kiusatus, millele peaks vastu astuma või mille pärast end hiljem halvasti tunneksid.“

Sügiskaamost ligi ei lase Teinekord on sügis nutuseid ilmu nii täis, et igapäevasest vihmavalingust enam naljalt lüürikat ei leiagi. Veel hullem, kui ilm pimedaks pöörab ja tunneli lõpust valgust enam ei paistagi – kui need pole just rongituled, mis sealt vastu vaatavad. Sel juhul on kaamos käes. „Sügis on minu jaoks kuidagi nostalgiline ja mõtlik aeg – siis lihtsalt tulevad pähe sellised eksistentsiaalsed teemad ja meenutused sellest, mis on olnud,“ tunnistab Owe, et sügis muudab tedagi malbemaks ja mõtlikumaks kui mõni teine aastaaeg. „Muidugi on sügisel raskemaid hetki ette tulnud, aga kellel poleks. Vahel ei olegi vaja midagi ette võtta, vaid tuleb need hetked läbi teha ja lasta endal lihtsalt olla. Vahel aitab see, kui võtad aja maha ja teed midagi sellist, mida sa tavaliselt ei tee.“

OWE SÜGISLOOD: Apelsinist Ahmatova ja Alliksaareni Kui Owelt pärida, millised on tema kõige kallimad sügislaulud või -luuletused, jääb ta esimese hooga nõutuks. „Ma ei oska praegu öelda ühtainsat lemmikut, ei luuletust ega laulu, aga kui sa küsid, siis hetkel tulevad mingil põhjusel meelde sellised, millest osa ei pruugigi otseselt sügisesed olla.

Lauludest „Sa äratasid luiged minus lendu“ Heli Läätse või Kadi

Polli eituses, Eriti Kurva Muusika Ansambli lugu „Karussell kivisel rannal“ ning Apelsini „Sügistuuled“. Luuletajatest mõjuvad sügiseselt sellised klassikud nagu Gustav Suits ja Juhan Liiv, muidugi Puškin ja Ahmatova.

Aga pähe tuli hoopis Artur Alliksaare luuletus „Autoportree“. Ei tea, miks.“ Reigo Teervalt

Artur Alliksaar

Autoportree Mu hinges koos on munk ja sübariit.

Ei tea ma, kumba enam, kumba vähe m.

Kesk aja hallust köen kui tuliriit ja otsin kõige kiuste elulähet.

Ma olen enesele mõistatus, mis võrdselt kätkeb ujedust ja uljus t.

Pean aardeks naeru kergemeelses suus ja rituaaliriistaks narrikuljust.

Ma nagu kangelasi vaatan neid, kes sooritavad mõne siira patu.

Kesköiti emban templikünniseid ja kujutlen, et olen sõltumatu.

Kui väsin laulust, lembest, valguses t, mind haarab kurbus, milles troost ja tabu, ja päästab üksinduse kalgusest, mis ikka seirab pääsematult vabu.

On hurmav juhustele anduda ses sätendavas ulmabakhanaalis, nii elu täiusesse kanduda kui pintslitõmme värvijulges maalis. *Ilmunud kogudes „Olematus võiks ju ka olemata olla“ (1968) ja „Päikesepillaja “ (1997, 1999, 2004, 2007)

Kolmapäev, 31. oktoober 2018

Sügis 5 SOA

Andres Keil

Eve Pukk

Jaalika Lokotar

Story of Afterlife „Need kampsunid on inspireeritud tuules tantsivate lehtede vabadusest, punakatest ja lilladest varjunditest, mille loodus on vargsi omandanud, äralennuks valmistuvatest elegantsetest linnuparvedest ja kõigist neist lugudest, mida jutustab igal aastal saabuv sügismelanhoolia,” kirjeldab Kaari Kangro. Taaskasutusmaterjalist kampsunid on ainukordsed, teist täpselt samasugust pole. www.storyofafterlife.com

Etnowerk

Andres Keil

Külluslikult kaunistatud ja emotsioonidest tulvil jakid, kleidid, mantlid ja kampsunid on inspireeritud muuseumileidudest, aga klapivad kenasti kokku nüüdisaegse rõivastusega ning lasevad kandjal tunda end äraütlemata hästi. „Mõni asi võib uhkuse pärast ka ligi olla!” tsiteerivad käsitöökudumite autorid Annika Vaalma ja Liina Laaneoja oma unikaalsest loomingust rääkides Komsi rahvatarkust.

Nii on. www.etnowerk.com

Kudumite aeg Kohev sall, soe kardigan, pehme sviiter, lopsakas kampsun - või miks mitte ka mitu üksteise peal. Kudumiteta külmal ajal lihtsalt ei saa. Kui lemmikkampsun juba ribadeks kantud, tasub uue järele ringi vaadata. Päris kindel, et oma leiab igaüks.

Kauni Kudumid

Kauni Kudumid Bränd on Põhjamaade turul aastast 1996, kudumite disainer on põline pärnakas Kauni Sillat, kes on inspiratsiooni ammutanud Eesti loodusest ja meie rahvusmustritest.

Kudumeid valmistavad Pärnu parimad kudujad jabõmblejad, kellele kvaliteet on auasi. www.kaunikudumid.com

Anna Verschik

Anna Kudumid

Sall on kootud mohääri, villase ja nailoni segulõngast, mis sobib hästi palmikutele ja reljeefsetele mustritele. Salli autor Anna Verschik on põhierialalt keeleteadlane, tema teine eriala on kudumisdisain. Anna kudumitest saab põhjaliku ülevaate Instagramis (annaknittingdesign), ta koostab kudumisjuhiseid ajakirjale Käsitöö, õpetab kudumite konstrueerimist Eestis, Soomes, Leedus ning teeb meelsasti koostööd moedisaineritega. Facebook: annakudumid

Ulas Kristi Jõeste Ulase meistrikojas kootakse rahvuslikke sõrmkindaid, mille kudumisel on aukohal piirkondlikud kudumisvõtted, materjalid, värvid ja kirjad. Kindaid saab ka tellida, siis tehakse need täpselt mõõdu järgi. kristijoeste.blogspot.com; Facebook: KristiJoesteUlas

Kootud rõivad vajavad õrna kohtlemist ja käsipesu Kui tahad, et kootud rõivad kaua ilusad püsiksid, tuleb nende eest hästi hoolt kanda. z Villaseid esemeid ei maksa väga sageli pesta, küll aga tuleks neid pärast kandmist värske õhu käes tuulutada. z Kui kudum siiski vajab pesemist, eelista käsipesu. z Ära pese kootud esemeid teiste tekstiilidega koos. z Pesuvesi peab olema leige, kõige rohkem 40 kraadi. z Kasuta kindlasti vaid villaste esemete pesemiseks mõeldud pesuvahendit. Tavalised pesupulbrid sisaldavad enamasti valke lahustavaid aineid, vill on aga valgulise koostisega. Ka kahjustavad villa valgendajad, mida pesuvahenditele lisatakse.

z Mõõda välja pesupulbri või -geeli kogus ja lahusta see vees. Pulber lahustub paremini kuumas vees, külma vett lisage hiljem juurde, kuni vesi on u 40 kraadi. z Ära leota kudumit, tõsta see pesuvette ja pese kohe. z Ära hõõru! Pese kergelt muljudes, villakiud puhastub kergesti, seda pole vaja venitada ega väänata. z Loputa neli-viis korda (loputusvesi võib olla pesuveest veidi soojem), sest esemesse jäänud pesuaine jäägid võivad veel kuivamise ajalgi eseme värvi kahjustada. Viimasel korral võib vette lisada loputusvedelikku, mis eemaldab staatilise elektri ja lisab kohevust. z Loputamise järel ära kudumit vääna – pigista vesi välja, siis suru

rõivas käterätikute vahel poolkuivaks. z Kuivata kootud rõivaid lauale laotatud rätikul vm tasasel pinnal. Ära mingil juhul pane kudumit rippuma! See venitab villakiudu ja rõivas venib välja. z Ära kuivata kudumit radiaatoril või kuuma ahju läheduses. z Masinaga pestes vali kõige õrnem programm (käsipesu) ja jahe vesi, ära kasuta tsentrifuugi. z Kappi pane ainult täiesti kuiv kudum: lõnga sisse jäänud niiskus on soodne bakterite ja hallituse tekkeks. z Anna oma džempritele-kampsunitele mõni päev puhkust – kui kannad ühte ja sama iga päev, kaotab see kiiresti vormi.

Kolmapäev, 31. oktoober 2018

6 Sügis

KULTUURISÜNDMUSED | SÜGIS 2018 Neil Simon on üks kuulsamaid komöödiakirjanikke kogu maailmas. Eestis tuntakse teda eelkõige „Päikesepoiste“ autorina, kus särasid Jüri Järvet ja Aarne Üksküla. Omal ajal Vanalinnastuudios mängisid „Hotell Californiat“ eksabikaasad Ita Ever ja Eino Baskin.

INTERPREETIDE LIIT täidab novembri värviküllase kontserdivalikuga Hõrk kooslus gurmaanidele – Leonora Palu flöödil, Heli Ernits oboel ja Kirill Ogorodnikov kitarril toovad kuulajateni sügiseselt karge kava E.-S. Tüüri, R. Eespere, J. Iberti, T. Takemitsu ja M. Castelnuovo-Tedesco teostega 8. novembril Pärnu Raekojas ja 10. novembril Maarjamäe lossi suvesaalis.

Ja nii üllatav kui see ka poleks, saab nüüdki laval jälle kokku endine paar Katrin Karisma ja Tõnu Kilgas, kes on jäänud sama glamuurseks nagu varemgi.

13. novembril kõlavad Eesti klaverimängu kõrgklassi kuuluva soolopianisti Ralf Taali esituses Estonia kontserdisaalis F. Schuberti, W. A. Mozarti ja F. Liszti klaveriteosed.

Säravad solistid Helen Lepalaan ja Mati Turi koos pianist Martti Raidega toovad ettekandele kammerlaulu hitte 18. novembril Uuemõisa mõisas ja 20. novembril Tallinna Filharmoonia Mustpeade majas.

Piletid Piletilevis, Piletimaailmas ja kohapeal.

Vaata lisa www.interpreet.ee ja

Jõulumuusika festival „Kirikupühad Maarjamaal”

„Paunvere poiste igavene kevade“

Kauni muusikaga imeline jõuluaeg kirikutes ja muusikasalongides üle Eesti!

Eesti Vabariik 100, Euroopa Festivalide Assotsiatsiooni kvaliteedimärk „EFFE Label 2017-2018“

Urmas Lennuk on kirjutanud üheks näidendiks 20 aastat paunverelaste elust ja juhtumistest. On seda, mis kõigile „Kevadest” tuttav – Kiir, Toots, Teele või Arno, kuid ka palju enamat – see on meile omaseks saanud tegelaste retk läbi armastuse, nooruse, isamaa, ilu ja elu.

Jõulufestival algab sel aastal juba enne 1. adventi eksklusiivkontserdiga „Christmas Pastorale“ 28.11. Kadrioru kunstimuuseumis.

Festival jätkub traditsiooniliselt kavaga „Pillide kuningas orel“ 1. advendi eel 1.12. Tallinnas. Meeleolukas jõuluootuse kava „Jõulud mõisas“ 2.–3. advendil 8.–14.12. kordab ülimenukaid kontserte barokiaja armastuslauludest ja jõulumuusikast küünlasäras kaunimates mõisates, sh ka Keila-Joa lossis Schloss Fall. Aasta lõpeb traditsiooniliste säravate kirikukontsertidega 28.–29.12.

Tartus ja Tallinnas, seekord pealkirjaga „Gloria“. Lõppkontserdid 5.–6.01. toovad Narva Hermanni kindlusse ja Kõltsu mõisa südamliku kolmekuningapäeva tervituse „Perejõulud“ Lutsoja pereansamblilt.

Vaata lisa www.rakvereteater.ee

Piletid Piletilevis, lisainfo www.corelli.ee,

Tanel Padar, Nele-Liis Vaiksoo & Tanel Padari bänd

Tsirkusestuudio FOLIE jõulutsirkus

JÕULUD KÕLAVAD A A STALÕPU TÄHED

Ines & Karl-Erik Taukar

Jõulud toovad Eesti tsirkusemaastikule uut kvaliteeti. Jõulutsirkuse etendused noorte andekate Eesti ja Soome kaasaegse tsirkuse professionaalidega tulevad detsembrikuus nii Salme kultuurikeskuse lavale Tallinnas kui ka teatris Vanemuine väikeses majas Tartus.

Jõulumeelolus etendus räägib jõuludest läbi tänapäeva inimeste vaatenurga. Normaalsuse katte all on peidus nii mõnigi väike vemp ja üllatavad pisiasjad. Etendus sobib kogu perele.

03.12 Kaarli kirik 10.12 Rakvere Kolmainu kirik 17.12 Tartu Peetri kirik 20.12 Viljandi Pauluse kirik

Lavastus: Jaakko Repola, mängivad: Grete Gross, Ireen Peegel, Juha-Matti Eskelinen, Lizeth Wolk ja Jaakko Repola.

ETENDUSED: Tallinnas 2.12 kell 16, 3.12 kell 18 ja 4.12 kell 11. Tartus 16.12 kell 16 ja 17.12 kell 11.

Kontsertide algus kell 19.00.

Piletid müügil Piletilevis.

Piletid Piletilevis,

„Armastusfilm”

11.12 Tartu Vanemuise kontserdimaja 16.12 Mooste Folgikoda 17.12 Viljandi Pärimusmuusika Ait 18.12 Tallinna Alexela kontserdimaja 21.12 Haapsalu kultuurikeskus 22.12 Pärnu kontserdimaja 23.12 Virla siidrifarm

Jaan Sööt ja Andre Maaker kohtusid lavalaudadel esmakordselt 2016. aasta lõpus Viljandis. Mõnusast koosmusitseerimisest jäi mõlemil tunne, et ühtteist oleks veel teineteisele jagada ja publikule jutustada läbi kahe kitarri kooskõla ja laulude. Nii sai eelmisel suvel teoks suvine kontsertreis ja sügisel asusid mehed Jaani köögis salvestama plaati, millele kogunenud laulud rullusid filmistseenidena lahti jutustades loo armastuse erinevatest värvingutest. Plaati "Armastusfilm" esitlevad Sööt ja Maaker novembris üle Eesti, kaasas kitarrid ja ilmselt juba ka mõned uued lood ja laulud ikka meist endist, meie unistustest ja inimestevahelistest suhetest.

Piletid Piletilevis ja kohapeal.

1.11 Tartu Karlova teater kell 19 2.11 Viimsi kirik kell 19 3.11 Vihula mõis kell 17 6.11 Valga kultuuri- ja huvialakeskus kell 19

18.12. KAARLI KIRIK 19.12. PÄRNU KONTSERDIMAJA 20.12. VANEMUISE KONTSERDIMAJA

Annely Peebo, Karl Madise ja Karavani jõulu- ja talvekontserdid alapealkirjaga „Talve võlumaa” toimuvad 18.–20.12 Tallinnas, Pärnus ja Tartus. Esitamisele tulevad palavalt armastatud jõulu- ja talvelood läbi aegade. Ø 35 aastat ansambel Karavan sünnist Ø 30 aastat Karavani jõulukassetist „Kauneid jõule” Ø 10 aastat esimesest Annely jõulutuurist Piletid saadaval Piletilevis.

Lenna Kuurmaa, Märt Avandi & Reval Wind 04.11 Türi kultuurikeskus kl 17 05.11 Rapla kultuurikeskus kl 19 06.11 Viljandi Pärimusmuusika Ait kl 19 07.11 Pärnu kontserdimaja kl 19 08.11 Kuressaare kultuurikeskus kl 19 11.11 Mooste Folgikoda kl 17 12.11 Tartu Vanemuise kontserdisaal kl 19 13.11 Haljala rahvamaja kl 19 14.11 Jõhvi kontserdimaja kl 19 15.11 Estonia kontserdisaal kl 19

HINGEDEAJA KONTSERDID

Piletid müügil Piletilevis.

18.10.2018–31.12.2019 Eesti Loodusmuuseumis näitus „Isad ja pojad” Millised isad on hundid, karud, koprad või ogalikud? Millise loomaisa arhetüübi esindaja oled Sina? Kas ja kuidas saavad taimedel olla isad ja emad? Tule isade hoolt ja selle puudumist looduses ning looma- ja taimeriigi keerukaid arengubioloogilisi küsimusi avastama Eesti Loodusmuuseumi näitusele „Isad ja pojad”!

Vaata lisa www.loodusmuuseum.ee

tsirkusestuudiofolie

Plaadiesitluskontserdid – Jaan Sööt & Andre Maaker

Aastalõpu tähed – Ines & Karl-Erik Taukar

Kontsertide algus kell 19.00.

Piiratud arv pileteid müügil Piletilevis.

corellimusic

„Krudiseja”

Olles sattunud kokku teleprojekti „Su nägu kõlab tuttavalt” kuldse hooaja saadetes, leidsid Tanel ja Nele-Liis sädeme, mis ahvatles neid ühiseid kontserte andma.

TUTTAVALT!

eestiinterpreetideliit

28. november 2018 – 6. jaanuar 2019

Rakvere Teatri uuslavastus

NEED

Projektijuht KRISTI KÕLL | Tel 614 4046 | kristi.koll@ohtuleht.ee

Kammerlik suhtelugu

„Juveliiri juubel“ Maurice'i teekond on lõpule jõudmas. Teda hoiab veel elus aastate eest antud lubadus juua oma juubelipäeval koos kunigannaga tassike teed. Kuid kas kuninganna tuleb?

Erakordne lugu armastusest, mälestustest, eluvalikutest ja andestamisest.

Lavastab Andres Dvinjaninov, mängivad Hannes Kaljujärv, Ingrid Isotamm, Marje Metsur.

Etendused Karlova Teatris (Tähe 66, Tartu), karlovateater.ee

10.11 Orjaku sadam kell 18 11.11 Nõmme kultuurikeskus kell 18 15.11 Saku mõis kell 19 17.11 Rakvare teatri kohvik kell 22 20.11 Keila kultuurikeskus kell 19

SOOJUSE HOIDMISE AEG KUI TULEME KOKKU KUI LEIAME MAHTI JÄTAME VAEVAD JA LAULAME LAULAME.

Piletid saadaval Piletilevis.

22.11 Rapla kultuurikeskus kell 19 23.11 Sakala keskus kell 19 28.11 Kuressaare kultuurikeskus kell 19 29.11 Ammende Villa kell 19 30.11 Haapsalu kultuurikeskus kell 19

Südatalvekuud on soojuse hoidmise aeg.

Sel jõulukuul, kui meie suvelinnud on ammu Egiptimaale jõudnud, võtame oma pillid ja köögisoojuse kontserdisaalidesse kaasa ning laulame sellest, mis pakub mõtteainet ja teeb südame soojaks. Soojust ja valgust on kusagil alati küllaga, aga koosolemisest saab jõudu juurde.

16.12 Vanemuise kontserdimaja 18.12 Pärnu kontserdimaja 21.12 Vihula mõis 22.12 Viljandi Pärimusmuusika Ait 29.12 Võru Kannel 30.12 Salme kultuurikeskus

Eesti Vabaõhumuuseum Mardipäeva ettevalmistused 4. novembril ja Kadripäev 25. novembril Eesti Vabaõhumuuseumis.

Tule tutvu vanade mardisandi kommetega, valmista hirmus mardimask, läbi kadrisandi koolitus ja valmista endale kadrisandi maskeering.

Vaata lisaks evm.ee

Kolmapäev, 31. oktoober 2018

Sügis 7

Hellita ennast – ja jaksad rohkem!

Aldo Luud

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Igas inimeses peaks olema pisut elutervet egoismi – just nii palju, et jaguks kindlameelsust end aeg-ajalt argirutiinist lahti rebida ja teha midagi iseenda heaks.

Oravaratas töö-pere-kodu-töö tiirleb vaibumatu hooga, et vastu pidada, tuleb vahetevahel lihtsalt rattalt maha hüpata ja teha midagi sootuks muud. „Mina olin meie sõpruskonnas aastaid see pidur, kes sõprade kutsetele enamasti eitavalt vastas, kas mindi siis loodusesse kolama, korraldati spontaanne väljasõit teise linna teatrisse-kontserdile koos restoraniõhtusöögi ja hotellis ööbimisega või plaaniti ühist spaatuuri,“ räägib Tallinnas keskastmejuhina töötav Riina, kes põhitöö kõrvalt veab ka omaenda väikest firmat. „Ise imestasin, kuidas teistel selleks kõigeks aega jääb. Minul oli ühtepuhku vaja tööd koju kaasa võtta, selle kõrvalt lapsed kantseldada, kodu koristada, söögid vaaritada – õhtuti kukkusin oimetuna voodisse, mis restoraniõhtutest või spaadest siin veel mõelda.“

Tervis annab häirekella Muutus mõtlemisse tuli alles siis, kui tervis viie aasta eest üles ütlema kippus. „Ärevushäiret olin ma sinnamaani ikka mingiks

Kui eelarve parajasti hotelli- või spaapuhkust ei luba, saab alati minna loodusesse pead tuulutama – täiesti tasuta. Huvitav on igal aastaajal!

liikmeid kodutöödesse oluliselt rohkem kui varem. Pealegi on nädalavahetusi kuus ju ikka rohkem kui üks.”

Kodus ei jää miski tegemata

moehaiguseks pidanud – ja iseennast vintskeks naiseks, kes alati vastu peab ja hakkama saab,“ tunnistab Riina. „Ühel hetkel, kui pikemat aega kestnud veidraid vaevusi perearstile kurtsin, selgus, et pole ma nii vankumatu hakkamasaaja midagi.“ Tohtri soovitusel vaatas Riina üksipulgi üle oma tööülesanded, pani kokku päevakava ja otsustas, et siitpeale tegeleb ta tööülesannetega vaid tööajal.

„Oma firma asjad otsustasin üldse pausile panna – tajusin, et tervis on ikka tähtsam kui see väike lisatulu, mis sealt tuleb,“ räägib naine. „Natuke üllatas aga see, et kui sõbrannale tervisemuret kurtsin, ütles ta kohe: mis sa arvad, miks me siis neid käike ja olemisi korraldame, kuhu me sind ühtelugu kaasa oleme kutsunud? Aeg-ajalt lihtsalt tuleb aeg maha võtta ja teha midagi ainult iseenda keha ja vai-

mu heaks – siis jaksad jälle! Selsamal korral leppisime kokku, et liitun nende nädala lõppu kavandatud rabamatkaga – ilus sügis, kaunis loodus, hea seltskond.“ Kui Riina esimest korda reede õhtul matkavarustust valmis pani, kripeldas tal hinge peal päris kõvasti see, et tavapärane laupäevane kodukoristus jääb sedapuhku tegemata. „See kripeldus hajus aga jäägitult ime-

toreda päikeselise matkapäeva jooksul, kus üheskoos lõkkel suppi keetsime ja vorste sussutasime. Praegu on mul endal päris naljakas mõelda, et võisin koristamise pärast muretseda.

Ammuilma olen omaks võtnud hoiaku, et tolmurullideta kodu on märk elamata jäänud elust – mis ei tähenda, et ma kodus enam ei koristagi. Olen õppinud tegema seda jooksvalt ja jupikaupa ning kaasanud ka pere-

Toonane matkapäev märgib Riina sõnul tema uue elu algust. „Kõike seda, mida nende viie aasta jooksul oleme sõpruskonna või oma perega ette võtnud, ei jõua üles lugedagi,“ ütleb ta ja tõdeb, et alguses teda üllatas, kui tõhus lõõgastus on ka ühepäevane hotelli- või paaripäevane spaapakett. „Hästi palju aitab juba see, et sõidad ära, kohustused ja mured jäävad kohavahetusega kuidagi tagaplaanile,” kirjeldab ta. „Oleme käinud Pärnus, Tartus, Viljandis, Rakveres, Kuressaares, Narvas, aga ka mitmes Eesti mõisas. Sageli on sooduspakkumisi, nii ei kulu ka raha üle mõistuse palju. Sõltuvalt kohast kuulub paketti peale majutuse enamasti teatrikülastus, mõni spaahoolitsus, õhtusöök restoranis ja rikkalik hommikusöök, mille heaks endal pole vaja lillegi liigutada. Uskumatult mõnus! Ilusa ilmaga saab võõras linnas ka niisama ringi lonkida, nii oleme avastanud hulga põnevaid paiku. Selline tegus nädalavahetus tundub kuidagi palju pikem kui see, mille veedad selle kodus koristades-küpsetades – ehkki aegajalt on sedagi väga tore teha.”

www.folkart.ee w.fo art.

Eesti esti R Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Neil Simon

8.111 12–19 2 9.111 110–21 0–21 .11 110–18 0– 8 10.11

Kaks lühikomöödiat

Osades: KATRIN KARISMA TÕNU KILGAS

MardiLaat Ma M aa aat

Lavastaja: Ivo Eensalu Kunstnik: Riina Andresen Grimm: Hille Leiten Tõlkija: Hannes Villemson

8.–10. novembril 8.– 8 ril Saku Suurhalliss S Sa

Käsitöö ÖÖ Peakülaline: eakül ne:

9. nov 18–21 Rahvarõivad, etnom etnomood Mardisandid did sambel Seto punkansambel A TUHKWIZZA Seto süük, juuk, tandso’ ja leelo Eesti Käsitöö Kodu Vene 12 Eesti Käsitöö Maja Pikk 22 Allikamaja Käsitöö Lühike Jalg 6a Eesti Käsitöö Vedur Balti Jaama turg, Kopli 1

1993 Müük: Piletilevi, Piletimaailm, kohapeal.

Soodushind: pensionärid, tudengid, õpilased.

Algus kl 19

266.100 277.10 288.100 299.100 300.100 01..11 02.11 055.111 066.11

VASTTEMÕISA VALG GA MOOSTE kl 16 H A A P SA LU KEILL A JÕG GEVA S AU E TALLLINN TAR RTU

077.111 088.111 100.111 12..11 133.111 16..11 177.111 188.11 19..11

MUSST VEE KIVVIÕLI KIISSA KER RN U LIIHUL A HALJA ALA JÄ ÄRVA AKAN K ANDI kl 16 OTEPÄÄ Ä kll 16 K ARKSSI--NUIA A

21..111 233.111 244.111 255.111 277.111 288.111 299.111 300.111 033.122

JÕH V I V II M S I ELV LVA kl 18 PÄRNU kl 17 R ÄPINA A VILJJAN N DI KU UUSA LU MÄRJA AMA A TÜ Ü RI ÜR

06.112 09.112 10..12 11..12 18..12 16..01 17..01 07..02 14..02

R APL A PL A TARTU kl 16 JÜRI, R AEE KK TALLINN JÄRVA-JA ANI PÕLVA VÕR RU PÕLTSAMA AMA A PAID DE

Kolmapäev, 31. oktoober 2018

8 Sügis rtsini

Tiina Kõ

Pime aeg lubab muretult põõnata Pikkade sügisõhtute sisustamiseks on sadu või-e ei malusi, aga kui midagi huvitavat parajasti pähe tule, siis miks mitte kasutada pimedat aega sel-leks, et ennast ometi kord välja magada?

Koolieelik vajab väljapuhkamiseks kümme tundi und ööpäevas, koolilaps üheksa ja täiskasvanu seitse-kaheksa tundi. Seega peaks täis-kasvanud inimene magama enam-vähem kolmandiku ööpäevast. Pimedust jagub praegu kauemakski. naPikaajaline unepuudus võib põhjustada kurnatust ja viia haigestumiseni. Inimene on pidevaltt tväsinud ja unine, mis suurendab tõenäosust satu ja tuda liiklus- ja tööõnnetustesse, halveneb mälu takeskendumisvõime, meeleolu langeb ja stressitadaluvus väheneb, suureneb risk haigestuda ka südame- ja veresoonkonna haigustesse. Krooniliste heunehäirete all kannatab uuringute andmeil vähemalt 5% täiskasvanuist. Üht-teist saab igaüks ise rahuliku une heaks ära teha. Üks olulisemaid asju, mida meedikud msoovitavad: mine magama ja ärka iga päev enamvähem samal kellaajal. Kasuks tuleb ka päeva sijooksul värskes õhus veedetud aeg ja kerge füüsib line koormus. Telerivaatamine ja arvutitöö tasub lõpetada vähemalt tund enne magamaminekut,, a. see aeg tuleks täita rahuliku rutiinse tegevusega.

Kui sellele vaatamata ikka hästi magada ei saa, on umõistlik otsida abi arstilt, et teha näiteks uneuuõhring – selle käigus selgitatakse välja unetuse põhjused ja siis saab määrata vajaliku ravi. ÕL VidaPress

Peleta kaamost kirevate värvidega Oled üks heleduse- ja valgusesõltlasi, kes ka kodu sisustades on eelistanud heledaid toone – et oleks valgem ja helgem? Kui lühikeste sügispäevade valgusenappus ikkagi tuju rikkuma kipub, on abi ehk sellest, kui tuua interjööri veidi lusti kirevate sügisvärvidega, selle ilusama osaga sügisest, mis õues sageli ahhetama paneb.

Siia-sinna pisut sooja kollast, sillerdavat tumepunast, kulla- või vasetoone, virgutavat oranži, taustale rohelist: kohevad villapleedid, pehmed diivanipadjad, laualambid, mõni sobivas toonis nipsasi ja muidugi küünlad – neid pole sügisel kunagi liiga palju. Valitud värvilaikude keskel on ehk rõõmsam uut kevadet oodata. ÕL

25 põhjust sügisest rõõmu tunda Kui sügisest juttu teha, jagunevad inimesed kolmeks: ühed, kes nimetavad seda oma lemmikaastaajaks, teised, kellele hädapärast sobib küll sügise värviküllane esimene osa, aga mitte teine, vihmane-porine-kottpime pool, ja lõpuks need, kes eriti seda külma ja kottpimedat osa kogu hingest vihkavad.

Viimaste ümberhäälestamiseks panid veendunud sügiseinimesed põhjanaabrite ajakirjas Kodin Kuvalehti ritta itt 25 põhjust õhj t sügisest ü i t rõõmu õõ tunda. Ainet mõtisklusteks jagub ka suurimatele sügise vaenajatele. z Sügise lõhn, ainult sellele aastaajale iseloomulik kõdunevate lehtede hõng, mida on karges õhus eriti hästi tunda just hommikuti ja õhtuti, on tõelisele sügiseinimesele parim lõhn maailmas: selles on ootuse pinget ja uute alguste lubadust. z Varasügis on palju ilusam kui varakevad. Kevad venib pikalt halli ja üksluisena, varasügis seevastu on tõeline värvide pillerkaar. z Sügisel on põhjust tõmmata jalga lustakad kummikud, kanda ilusat vihmamantlit või tõmmata kopsud värsket õhku täis suure mõnusa vihmavarju all. Sügiseinimene

soetab endale mõnusad vihmarõivad – ta teab, et sügisel sajab vihma, ja arvestab sellega, et nii lihtsalt on. Igapäevaseid pikki jalutuskäike vihm ei takista. z Keegi ei ütle sulle: oi, ilm on nii ilus, patt on toas olla, sööme õues / läheme piknikule / korraldame aiapeo. Saad rahulikult toas laua taga süüa, ei pea nuputama piknikuroogasid ega muretsema, kas aiatoole jagub ikka kõigile tulijaile. z Kui K i eii taha, t h pole l vaja j jalgu j l raseerida ega varbaküüsi lakkida. z Pesemata jäänud aknad ei paista sompus ilmadega üldse mustad. z Kui saun on veekogu ääres, on sügis eriti mõnus saunatamisaeg: vesi on just sellise temperatuuriga, et kahe lavalkäigu vahel saab mõnuga ujuda. z Magamistoas ei pea enam uinuma ventilaatori vurina saatel. z Igatsed lõbusaid koosviibimisi?

Suvilainimesed on linnas tagasi, lõpuks ometi saab jälle koos nendega mingeid ühiseid ettevõtmisi kavandada. z Kui pole tahtmist pärast tööd midagi ette võtta, võid vähimategi südametunnistuse piinadeta kõik õhtud diivanil pikutada, telekat vaada-

ta või raamatuid lugeda. z Looduses lonkimiseks pole vaja põhjust otsida – keegi ei vaata sind imelikult, kui päev otsa seenekorviga mööda metsa traalid. z Rannahooaeg on kaugel. Võid süüa šokolaadi, kui hing seda vajab, ehkki vöökoht ja kintsud vajaksid midagi muud. z Saad otsida kapisügavustest välja kohevad kampsunid, tõmmata selga turvalised joped-jakid – ja lakata mõtlemast sellele, mis nende all on. z Külluslik Küll lik õunasaak õ k annab b põhjuõhj se kas või igal õhtul köögis katsetada-küpsetada. z Ei pea enam murdma pead, kuidas jõuda kõiki suvelavastusi vaatama ja ilusaid kohti külastama, ega kurvastama, kui pole veel kõikjale jõudnud. z Pole vaja murega mõelda, kas suvepuhkus satub ilusale ja päikeselisele ajale või oled jälle ainus, kellele ei jagu ühtki rannailma. z Võid õhtuti teha pikki jalutuskäike valgustatud linnatänavail ja lahutada meelt, vaadates teiste inimeste koduakendesse. z Maakoju sattudes saad teha lahti puukuuri ukse ja turgutada rahulolu iseendaga, vaadates seal kõrguvaid puuriitu – omaenda suvist kätetööd, mis lubab talv läbi sõita maale, kui

vaid tuju tuleb, ja maja mõnusalt soojaks kütta. z Õhtuti linnatänaval vihmavarju all lonkides on kerge kujutleda end hoopis Londonisse või Pariisi – ka mõttemängud tõstavad tuju ja annavad unistustele hoogu. Ja mis oleks elu unistusteta? z Üldse pole vaja mõelda, kas valida pikkade või lühikeste käistega rõivad – õueminekuks tuleb nagunii jope või mantel selga panna. z Kui satud poes nägema mõnusat paksu kampsunit, võid selle kõhklusteta (kas mul ikka on seda vaja?)) är ära a kasutust. osta – kindlasti leiab b ssee ee k z Udused Ud d sügishommikud ü i niisutavad mõnusalt näonahka – iluravi täitsa tasuta käes. z Sügisesed jalutuskäigud mere ääres on sootuks midagi muud, kui suvised. Eriti põnev on jälgida merd tuulise ilmaga – ehkki looduses on närbumise ja kuhtumise aeg, mõjub meri jõulise ja värskena. z Võid sorida innukalt rahvaülikoolide ja huvikoolide lehekülgi – põnevaid kursusi leiad rohkem kui käia jõuad. Midagi pole katki ka siis, kui pärast kõige pakutava läbivaatamist leiad, et inimene vajab puhkust ikka rohkem kui harrastusi. z Koduaias võid rahus lasta lehtedel langeda ja taimedel närbuda – nagunii on kohe-kohe talv käes.

IA MIHKELS

Kolmapäev, 31. oktoober 2018

SĂźgis 9

Kingi elamusi Piletilevi kinkepiletiga!

www.piletilevi.ee

Kolmapäev, 31. oktoober 2018

10 Sügis

Aldo Luud

Sügisel vitsuta putru!

Tänavu pudruvalmistamise MMil Eestit esindanud Laura Valli ei kahtle, et parima alguse päevale annab kausitäis putru.

Eestlane sööb putru poole vähem kui peaks „Puder, näiteks marjade või puuviljadega,“ vastas Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esimees Le Vallikivi vähimagi kõhkluseta läinud nädalal „Terevisiooni“ saatejuhi Owe Peterselli küsimusele, milline on üks tõeliselt tervislik hommikusöök.

KERSTI EERO

kersti.eero@ohtuleht.ee

Balti Veski kvaliteedi- ja tootmisjuht Kadri Luik ütleb aga, et keskmine eestlane sööb teraviljatooteid poole vähem kui rahvusvahelised tervishoiuorganisatsioonid soovitavad ehk umbes 73 kilo aastas. „Praegu süüakse putru siiski rohkem kui viis aastat tagasi,“ märgib ta ja

peab põhjuseks nii inimeste teadlikkuse tõusu kui ka üha mitmekesisemat pudruhelveste valikut.

Valk pikendab täiskõhutunnet Uuringud on kinnitanud, et pudrusöömine tuleb kasuks seedimisele ja kehakaalule. Kui süüa väike kausitäis (28 g) täisterahelbeid päevas,

väheneb tõenäosus surra südamehaigustesse 9 protsenti, näitas 2015. aastal Ameerikas läbi viidud uuring. Sama uuringu järgi on noortel, kes söövad korrapäraselt kaeratooteid, poole väiksem tõenäosus paksuks minna. „Pudrusöömine tuleb kasuks ka rahakotile,“ lisab 2016. aastal Eesti parimaks pudrumeistriks valitud Kristiina Lauri. „Kui süüa hommikul paar singi- või juustuvõileiba, annab see küll sama suure energiahulga kui kausitäis putru, aga juba kell 11 tahaks pirukat. Kiudainerikas puder seevastu püsib kaua kõ-

OSTA PILET www.hitivabrik.ee JA VÕIDA ERINEVAID AUHINDU!

JÕULUKONTSERDID

Liisi Koikson ja Jaan Tätte

Jaan Heinmaa

Kruubi-köögiviljapuder (neljale) Valmistusaeg: 40–60 minutit Vaja läheb: 750 g kartulit, 200 g porgandit, 200 g pastinaaki, 3 dl odrakruupe, 1–1.5 l vett, soola.

Serveerimiseks: 150 g maasuitsusinki, 2 sibulat.

Valmistamine: Koori ja tükelda kartulid, porgandid ning pastinaak. Pane soolaga maitsestatud keeva vette. Aseta peale pestud kruubid (ära sega). Hauta 45 minutit või kuni kõik ained on hästi pehmed. Sega ühtlaseks pudruks. Tükelda sink ja pruunista pannil, tõsta kõrvale. Koori-tükelda sibulad ning prae samal pannil läbipaistvaks. Serveeri putru singi ja sibulaga. Allikas: Toidutare.ee, retsept Pille Enden

Toorpuder kaerahelveste ja chia seemnetega Kaasategevad Marti Tärn ja Andre Maaker 17.12. Võru Kultuurimaja 18.12. Viljandi Pauluse kirik 19.12. Hageri 20.12. Mooste Folgikoda 21.12. Tartu Peetri kirik 22.12. Rakvere Kolmainu 23.12. Pärnu Kontserdimaja (algus kl. 17.00) 25.12. Graniitvilla 26.12. Kaarli 27.12. Paide kirik 28.12. Aruküla Kultuurimaja 29.12. Kuressaare Laurentiuse

Vaja läheb: 1,5 dl seemnete ja kliidega helbeid, 3 dl kookospiima, 1 sl chia seemneid, 1–2 sl vedelat mett, näpuotsatäis kaneeli.

Serveerimiseks: 2 sl Kreeka jogurtit, värskeid marju, kondenspiima, mandlilaaste, hakitud pähkleid, viilutatud banaani, kookoshelbeid, maapähklivõid või 1 tl riivitud sidrunikoort.

Valmistamine: Sega helbed, vedelik, chia seemned, mesi ja näpuotsatäis kaneeli. Pane segu karpi ja lase vähemalt 6 tundi jahedas seista.

Kui kaerahelbed on jahedas tõmmanud, vali pudru juurde kaks lisandit. Sega osa neist pudrusse ja teine osa kalla kaunistuseks peale.

Nipp! Kookospiima võid asendada 3 dl piima, mandlipiima, õunamahla või värskelt pressitud apelsinimahlaga.

kirik kirik kirik kirik

NB! Graniitvilla kontserdile laudade broneerimine info@graniitvilla.ee

Algus kl 19.00 Piletid müügil hitivabrik.ee, Piletilevis, Piletimaailmas ja kohapeal.

Ragne Värk

Allikas: www.veskimati.ee, retsept Ragne Värk

Kolmapäev, 31. oktoober 2018

Sügis 11

Peekoni-juustupuder

Erakogu

(väga mehine portsjon) Vaja läheb: 50 g täisterakaerahelbeid, 50 g peekonit, 30 g parmesani või muud tugevama maitsega juustu, 150 ml vett, 50 ml piima või vett, 15 g kõrvitsa- ja päevalilleseemneid, 1 munavalge, ürdivõid, soola, pipart, rohelist sibulat.

Valmistamine: Lase vesi ja piim keema, lisa ka näpuotsatäis soola. Kalla potti pudruhelbed ja seemned. Lõika juust viiludeks, jäta veidi ka pealeriivimiseks.

Kui peaaegu kogu vedelik on kadunud, lisa vahustatud munavalge, samal ajal putru segades.

Kui puder on valmis, sega pudrusse ürdivõi ja suru sisse ka juustuviilud.

Tükelda ja prae peekon. Tõsta pott tagasi kõige madalamale tulele ja sega juurde peekonitükid (krõmpsuvamad jäta kaunistamiseks).

Serveerides riivi peale juust, lisa peekonitükid ja viimasena roheline sibul. Allikas: Eesti Parim Pudrumeister 2016 Kristiina Lauri

hus, ka on selles rohkem toitaineid.“ Pudrumaterjali valides soovitab ta eelistada täisterahelbeid, sest nende kiudainesisaldus on suurem.

Kadri Luik tuletab meelde, et nagu puder pole ainult kaerahelbe- ja mannapuder, ei ole ka moos ja või enam ammu ainsad lisandid: hommikuputru saab maitsestada mitut moodi ja samadest helvestest võib ühel hommikul teha magusa ja teisel hoopis soolase pudru.

Kristiina lisabki pudrule moosi asemel pigem valku ehk talle meeldib putru süüa kas juustu, jogurti või maapähklivõiga. „Maapähklivõi annab peale valgu ka häid rasvu. Valku

oleks kindlasti vaja, süües võib kas või tükikese juustu kõrvale näksida,“ õpetab ta. „Ainult süsivesikud lõunani täiskõhutunnet ei taga.“ Kristiina soovitab proovida ka kahe juustu putru täisterakaerahelvestest. „Kui helbed on juba paisunud, lisa supilusikatäis toorjuustu või sulatatud juustu ja lase hoolega segades veel minut-kaks podiseda. Lõpuks riivi peale ka tavalist juustu,” juhendab ta. „Tugevam juust on parem, siis jäävad kohati tükid tunda, aga sobivad kõik juustud, mis kodus olemas.“ Pudrusse tasuks puistata ka pisut kaerakliisid ja kõrvitsaseemneid.

Teistmoodi hommikupuder Vaja läheb: kaera-, täistera kaera-, riisi- või mitmeviljahelbeid ja riivitud juustu.

Serveerimiseks võid, oliiviõli või sulatatud juustu, parmesanilaaste, peeneks hakitud tüümiani või tilli, jahvatatud meresoola.

Valmistamine: Kuumuta vesi potis keemiseni. Raputa vette tubli näpuotsatäis soola.

Lisa helbed ning kuumuta tasasel tulel, kuni helbed on pehmed ja pudru konsistents paras. Vajaduse lisa vett, aga pigem võiks puder jääda paksem.

Riivi või haki meelepärane juust väiksemateks tükkideks ning sega pudrusse. Kuumuta hetk ning võta pott tulelt. Tõsta puder kaussidesse, raputa peale pisut jahvatatud meresoola ja serveeri meelepäraste lisanditega.

Nipp! Parmesanilaastude asemel sobib toorjuust, sini- ja valgehallitusjuust, tavaline riivjuust ja suitsujuust.

Allikas: www.veskimati.ee, retsept Ragne Värk

Et nälg enne lõunat näpistama ei hakkaks, võib pudrusse panna ka muna. Kristiina on vahel teinud riisiputru, kuhu ta segab mõne ruudu Bitterit ja paar vahustatud munavalget. Et riisis on valku kaks korda vähem kui kaerahelvestes, siis tasuks seda kindlasti lisada, võib ka terve muna pudru sisse lahti kloppida. Munaga jääb puder ka mõnusalt koorene. Lapsed söövad šokolaadiga «munaputru» pigem kui magustoitu.

Kaerahelveste kiituseks Kõige sagedamini lähevad parimal pudrumeistril potti kaerahelbed. „Need sobivad väga paljude lisanditega, ka kõht püsib

Ragne Värk

veidi kauem täis kui tatraga,“ teab ta. Aga ka tatrapuder maitseb Kristiinale väga. Ta märgib, et kui võtta üks osa tatart ja kaks osa vett, jääb puder üsna sõmer, et see veelgi sõmeram jääks, lisab ta pudrusse kodujuustu ja tomatit. „Tomati panen varem, et see kuumutades pisut pehmeneks, aga kodujuustu segan sisse siis, kui puder on valmis. Pärast hoian veel natuke kaane all, et kõik ühtlaselt soojeneks. Kodujuust annab ka piisavalt rasvainet, nii et võid ega oliiviõli lisada pole põhjust. Ma üldse püüan rasvainetega mitte liialdada,“ räägib treeneriametit pidav Kristiina. „Oluline on, et ma saaksin

kätte kõik toitainegrupid ja kõht kiiresti tühjaks ei läheks.“ „Võileiba süüakse enamasti külmalt, aga meie kliimas oleks väga mõnus päeva millegi soojaga alustada,“ ei kahtle ka tänavu pudruvalmistamise MMil Eestit esindanud Laura Valli, et parima alguse päevale annab üks kuum kausitäis. „Poeleibadesse-saiadesse on sageli lisatud asju, mida sul üldse vaja pole, aga puder on hästi lihtne – ainult vesi, sool ja teravili.“

Ahjus jääb puder õhuline Lauragi kuulub rohkem soolaste putrude austajate hulka, aga väga meeldivad talle ka ahjupudrud – tema sõnul on need justkui loodud kiireks argihommikuks: „Õhtul segad kuivained kokku, hommikul kallad vedeliku peale ja paned ahju. Vahepeal teed omi asju ja umbes poole tunni pärast on söök valmis.“ Kaerahelbepuder, mis keetes võib jääda kleepuv, on ahjus küpsetatult rohkem koogi moodi. Kuivainetele segatakse sisse ka natuke küpsetuspulbrit ja et puder veel õhulisem jääks, võib lisada ka muna. Ja kui putru keetes võetakse kaks või isegi kolm osa vedelikku, siis küpsetades on see vahekord üks ühele.

Hirsipuder paljudele inimestele ei meeldi, Laura peab sellest aga väga lugu, eriti soolaste lisanditega. „Näiteks juustu ja pošeeritud munaga, mingit värsket kraami ka kõrvale. Hirssi tuleb hästi hoolikalt pesta, kindlasti loputada nii kaua, kuni vesi pole enam hägune, sest muidu kipub ta kibe jääma,“ rää-

TELLI ISADEPÄEVA HÕRGUTISED CAFÈ LYONIST! Soolased ja magusad, ehtsa või ja sooja südamega tehtud prantsuse küpsetised ootavad! Telli ette või osta kohapealt. w w w. c a f e l y o n . e e K O H V I K U D A S U VA D UÊ6 ÀÕÊ ià ÕÃiÃÊUÊ i ÃÌÀ ÊÓÓÊUÊ6 à ÊBÀ Ì>ÀiÃÊ*>>` ÊÌiiÊΰ

gib ta. „Seejärel võib hirssi natuke võiga kuumutada, see annab mõnusat pähklist maitset.“ Soolast putru teeb Laura isegi mannast. „Viimane kord keetsin täisteramannast vedelamat putru, natuke võid sisse – ja siis sõin seda kergelt küüsluguga läbi kuumutatud suvikõrvitsalaastude ja kiirelt soolvees blanšeeritud roheliste hernestega.

Lisada võib ka natuke röstitud seemneid või pähkleid.

Soolast putru soovitab Laura keeta vee asemel puljongiga. „Maitse tuleb parem, kui toidus on natuke rasva sees. Ka piimas on rasva, aga piima asemel võib pudrusse segada natuke oliiviõli või võid. Ka muidu üsna järsu maitsega hirss jääb mahedam, kui seda mitte ainult veega valmistada,“ ütleb ta. Mida rohkem putru segada või mida pikemalt hautada, seda kreemisem see jääb. „Näiteks riisiputru hautades lähevad riisiterad lõpuks katki ja puder muutub kreemjaks – aga see on juba maitse küsimus,“ tõdeb Laura. „Paljud eelistavad just sõmerat putru.“ Seda näeb ta oma igapäevatööl Karlova Kohvi pudrubaaris.

Kui sõna „pudrubaar“ paneb eestlase üllatunult kõrvu kikitama, siis taanlasel pigem kõhu korisema: 2011. aastal nimetas Grød Kopenhagenis end esimesena ametlikult pudrubaariks, praegu võib rääkida juba sellenimelisest pudrukohvikute ketist. „Pärast seda on pudrubaare tekkinud üle maailma,“ teab Laura. „Kes satub näiteks Londonisse või Kopenhagenisse – kindlasti tasub pilk peale heita.“

Kolmapäev, 31. oktoober 2018

12 Sügis PantherMedia/Scanpix

Kepikõnd sobib hästi ka neile, kes seni sporti suurt teinud pole.

Ära löö trennile käega Panid ennast septembri algul täis indu ja vaimustust trenni kirja – sest kõik-kõik on uus septembrikuus.

Nüüd aga tabad end üha sagedamini mõttelt: täna küll minna ei viitsi. Kuhu ind kadus?

Selles, et liigutamine teeb nii kehale kui ka vaimule head, ei kahtle keegi, seepärast tasub enne, kui lõplikult käega lööd, mõelda järele, miks trennivaimustus üle on läinud. Lifehack pakub välja hulga nippe, mis võivad aidata trennitõrkest jagu saada – katseta!

Vaheta aega. Kui seni oled käinud trennis õhtuti, ongi põhjus ehk selles, et pärast tööpäeva pole enam jaksu kodust välja minna. Kui vara ärkamine pole probleem, proovi hommikusi trenniaegu, ehk sobib see paremini.

Vale trenn? Ära pelga senist trennirühma või -klubi uue vastu vahetada: seda, mis võiks sulle kõige paremini sobida, tead alles siis, kui oled proovinud eri trenne. Katseta kõike, mida saad: tantsulisi ja särtsakaid rühmatrenne, rahulikku joogat, vesivõimlemist või ujumist, jõusaaliharjutusi personaaltreeneri käe all jmt. Kui oled leidnud sobivaima, ei pea end trenni sundima.

Kutsu sõber kaasa. Kui oled kaaslasega kohtumise kokku leppinud, siis ei saa naljalt minemata jätta – teine ju ootab!

Koori trennilt kaks nahka. Kui käid üksinda kõndimas või jooksmas, kuula sel ajal mõnd audioraamatut või harivat raadiosaadet, keeleõppekski annab trenniaega kasutada.

Enneta tüdimust. Kui oled see, kellele rutiin ei sobi, otsi vaheldust enne, kui trenn tüütuks on muutunud.

Vaheta kas või tavapärane kõnni- või jooksurada uue vastu – vaheldus annab uut indu.

Oota ära tulemused. Kui teed trenni kaalu langetamise või vastupidavuse suurendamise sihiga, püüa vähemalt paar-kolm kuud vastu pidada: kui esimesed tulemused on näha ja tunda, innustab see jätkama.

Trenn pole kohustus. Ära mõtle trennist kui kohustusest – kellele kohustused siis ikka nii väga meeldivad. Tegelikult teed end liigutades ju teene iseendale. IA MIHKELS

Mugav trennivarustus Ei ole üldse tähtis, kas trennirõivastel on tuntud firma logo või ei, aga ei saa ka salata, et trennirõivaste mugavus on oluline. Kui oled valinud värskes õhus treenimise, on eriti tähtis soetada kihiline rõivastus, mida annab ilmaga klapitada, ja kõndimiseks-jooksmiseks sobivad jalatsid: täpselt parajad ja jalgu säästva tallaga. Küsi trennivarustust soetades nõu spordipoest või treenerilt.

Linnapuhkusele sõida öise lennuga KRISTJAN ARRAS

leht@ohtuleht.ee

Linnapuhkus on hea võimalus korraks argirutiinist aeg maha võtta ja uudses keskkonnas vaimu värskendada. Et aga nädalalõpp pole kummist, tasub edasitagasi sõiduks valida lennuk – ja soovitatavalt öine reis.

Kui õnnestub öösel lennata, jäävad päevad täies pikkuses sihtkoha uudistamiseks. Et aga päevale täis reipust vastu minna, oleks vaja võimalikult kiiresti uinuda ja mugavalt magada.

Häid nippe selleks jagab portaal lifehack.org.

Mõtle mugavusele Istekohti valides eelista kohta akna all – siis saad rohkem asendit valida ja pead toetada.

Esimesi ridu tasub lennukis vältida, sest seal istuvad tavaliselt väikeste lastega pered, teenindajad askeldavad oma toidukärudega ja ühtelugu tekib sinna tualetijärjekord, kuhu alati satub mõni valjuhäälne ja jutukas reisija.

Mõnusa väljapuhkamise seisukohalt on arukas võtta kaasa oma padi – see aitab end mugavamalt tunda.

Paaripäevasel reisil ei lähe rõivaid ju kuigi palju vaja, heale enesetundele mõeldes pole sugugi ülearune kulutada suur osa käsipagasi ruumist heale padjale. Kui suurem siiski kaasa ei mahu, on palju abi ka kaelapadjast. Öiseks lennuks pane kindlasti selga midagi tõeliselt mugavat, näiteks dressipüksid, T-särk ja pusa. Mõnusalt avarad ja pehmest kangast rõivad, mis kusagilt ei sooni ega pigista, on lendamiseks niisamagi parim valik, öisel ajal aga, kui suurema osa reisist tahaksid veeta magades, veel eriti. Kindlasti vali kihiline rõivastus, sest külmetades ei taha uni kuidagi tulla. Kui oled ennast aga ülearu sisse pakki-

Kui pere eelarve ei luba tänavu ette võtta väikest nädalalõpupuhkust mõnes jõulueelses Euroopa suurlinnas, pole katki midagi – ka Tallinna on mitmed portaalid valinud Euroopa parimate jõululinnade hulka. Jörgen Norkroos

Jõulureisile!

Jõulueelsel ajal võib nädalalõpp mõnes Euroopa linnas anda tõelise energialaksu.

Miks mitte külastada mõnd maailma parimate nimekirja* jõudnud jõululinnadest, soovitab allwomenstalk.com.

Viin ja Salzburg. Kui tahad minna jõuluturgude sünnipaika, tuleb sõita Viini – siit sai see tava 13. sajandi viimasel kümnendil alguse. Nüüd peetakse jõuluturgu igas Austria linnas, uhkemateks peetakse Viini raeväljakul ja Salzburgis toomkiriku ees peetavat turgu.

Brüssel. Belgia kuulus šokolaad ja vahvlid, õdusad kohvikud, jõuluturg, mida Briti reisikorraldajad on nimetanud Euroopa originaalseimaks, muusika ja valgusmängud – Brüsselisse tasub kindlasti sõita.

Dresden. Saksamaa vanim, 600-aastase ajalooga jõuluturg on hõrgult lõhnav ja pidulikult sätendav, täis muusikat ja meelelahutust, aga muidugi ka soolakringleid, praevorstikesi ja magusaid hõrgutisi, millest kindlasti tuleks proovida stollen’it – kohalikku jõuluküpsetist, mida tehti juba 14. sajandil.

Praha. Mõnusat jõululinna valides ei maksa Prahat kindlasti kõrvale jätta. Lugematu hulk jõuluturge ja turukesi täidavad õdusa jõulumeeleolu ja traditsioonilisi hõrgutisi pakkuvate kioskitega kogu linna. *Euroopa parimate jõululinna hulka on allwomenstalk.com valinud veel Londoni, Rooma, Pariisi, Budapesti, Madridi, Montreux’ ja Baseli, Rovaniemi, Kopenhageni – ja ka Tallinna.

nud ja palav hakkab, siis saad suurema vaevata mõne kihi seljast võtta.

Häälesta end uinuma Pikemaks lennuks valmistudes tasub reisieelne päev tihedalt sisustada: kui oled terve päeva innukalt askeldanud või hoopis ajusid ragistanud, oled õhtuks lihtsalt väsinud ja siis tuleb ka uni kergemini. Varem lennujaama jõudes ära lösuta

lendu oodates ootesaalis pingil – parem kõnni ringi.

Umbes tund aega enne plaanitud uinumist oleks mõistlik arvutis või nutitelefonis sorimine lõpetada. Kui kuulad muusikat, siis vali midagi rahulikumat – rokkmuusika aktiveerib aju seda osa, mis takistab aru saamast, et tuleks valmistuda puhkamiseks.

Et lennusaatja sind keset magusat und üles ei ajaks, ära jäta

2019

elamusreisid.ee tel 503 5761 | info@elamusreisid.ee

www.elamusreisid.ee 2018 JÕULUD „DOWNTON ABBEY´IS“ (Jäänud 1 koht!)

UUS! RAHVUSOOPER ESTONIAGA MOSKVASSE

UNUSTAMATU NORMANDIA

9.–13.01.2019

23.–30.04.2019

Hind: 565 €

Hind: 1268 €

KEVADÕITES INGLISE AIAD JA PARGID

ITAALIA: VÕLUV APUULIA

28.05–2.06.2019

(Jäänud 4 kohta!)

(Jäänud 8 kohta!)

turvavööd uinudes lahti. Enne lendu venita ennast või tee joogaharjutusi, et valmistada lihaseid ette pikka istumist üle elama. Ära unusta kõrvaklappe – tõenäosus, et lähedusse satub jutukas reisikaaslane või harjumatust keskkonnast erutatud väikelaps, on üsna suur. Kui saad mängima panna lemmikmuusika, mille saatel oled ehk koduski harjunud uinuma, läheb see ka lennukis lihtsamalt.

Joo piisavalt vett Kui lend pole väga pikk, ei ole söömine kuigi oluline, kindlasti tuleb aga nii enne reisi kui ka sõidu ajal piisavalt juua, sest lennuki kuiv võib muidu mõnusa une rikkuda. Vahetult enne reisi ei tasu juua aga kohvi ega alkoholi – need sunnivad sind peagi tualetti minema ja muretust põõnamisest ei tule midagi välja.

Kui tahad aga siiski ka midagi süüa, eelista kiudainerikkaid toite: pähkleid, energiabatoone ja kuivatatud puuvilju, sest need aitavad kõrgel õhus seedimist korras hoida. Pärast raskesti seeditavate toitude, näiteks seente ja kaunviljade söömist, ei pruugi uni tullagi.

RODOBUUM BREMENIS 17.–20.05.2019

Hind: 425 €

AUTOMATK FÄÄRIDEL:

loodus ja kultuur

25.06–1.07.2019

25.–30.07.2019

Hind: 890 €

Hind: 905 €

Hind: 1300 €

SANSSOUCI LOSSIÖÖ PIDUSTUSED

KULDNE SÜGIS CAMBRIDGE´IS:

UUS! PIEMONTE JA TRÜHVLIJAHT ALBAS:

16.-18.08.2019

5.-7.12.2018

Hind: 555 €

kultuur-aiadtraditsioonid 11.-15.09.2019

kultuur ja gurmee 23.-27.10.2019

Hind: 860 € Hind: 905 € Reisipaketi hind sisaldab kogu kohapealset rikkalikku programmi ja sissepääsusid, kuid mitte alati edasi-tagasi lennupiletit. Tutvu alati põhjalikult reisipaketi kirjeldusega!

Hind: 515 €

Kolmapäev, 31. oktoober 2018

Sügis 13

Laenudele spetsialiseerunud pank

Bigbank reisilaen Vaata lähemalt www.bigbank.ee

Iga finantsotsusega kaasnevad riskid ja kohustused, mistõttu palume laenutoodete tarbimise vajadus hoolikalt läbi mõelda. Näiteks 5000-eurose laenusumma puhul viieks aastaks fikseeritud intressiga 15,9%, lepingutasuga 75 eurot ja igakuise haldustasuga 1,5 eurot on krediidi kulukuse määr 18,58%, igakuine laenu tagasimakse 121,32 eurot, laenu tagasimaksete summa 7279,58 eurot ning Sinu poolt makstav kogusumma 7444,58 eurot.

Tutvu tingimustega lähemalt www.bigbank.ee ning vajadusel pea nõu spetsialistiga.

Kolmapäev, 31. oktoober 2018

14 Sügis

Kaminatuli ja padjad lähevad hinda Vida Press

IA MIHKELS

Taanlaste saladus: hygge

Aasta pimedaimat aega on palju lihtsam üle elada, kui vähemalt kodus on õdus ja soe. Iga külma- ja pimedusepelgur tunneb sügise saabudes vastupandamatut vajadust osta veel üks karvavaip või pehme padi.

Taani on pikalt püsinud maailma õnnelike riikide edetabeli tipus, ehkki külma ja pimedat aega, mida siinkandis kandis tõsiseks tujutapjaks ja masenduse põhjustajaks peetakse, on neil rohkemgi. Mis teeb taanlase õnnelikuks? Neil on hygge!

Seda sõna pole lihtne tõlkida. Hygge tähendab kodust hubasust, aga mitte ainult. Sisekujunduses on taanlaste hygge mõjul juba ammu mujalgi maailmas tulnud ausse suund, mis rõhutab mugavust ja hubasust, märgib Housebeautiful. Kodu sisustades peetakse silmas ennekõike seda, et ruumid tekitaksid õdusa tunde, aitaksid lõõgastuda, muresid unustada, looksid turvalise ja pingetest vaba õhkkonna. Selline sisustussuund nõuab naturaalseid materjale, pehmeid pleede ja patju, sooje kudumeid, meeleoluvalgust, elavat kaminatuld ja ohtralt küünlavalgust Selle kõrval mahuvad aga hygge alla mõnusad kodused lõhnad, hea enesetunne, rõõm koosolemisest, ühistest tegemistest, heade asjade üheskoos nautimisest jpm. Igal juhul on hygge midagi niisugust, mille igaüks saab õnnetunde loomiseks kodus oma pere, lähedaste ja sõprade jaoks luua.

Kes teab, kuidas oleksid asjalood siis, kui Taanis pikka pimedat aega poleks. Antropoloog ja hygge-uurija Jeppe Trolle Linnet on öelnud: võimalik, et just see on andnud taanlastele põhjuse seada oma kodus lähedaste keskel asjad nii, et nad tunneksid end õnnelikena.

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Ruumide hubasemaks muutmisel on pisiasjadest palju abi. Kui oled suutnud olla ettenägelik ja soetanud külmaks ajaks vajalikku kraami pikema aja jooksul, ei teki ka eelarvesse ülemäära suurt auku.

Ohtralt küünlaid Kui kodus pole ahju ega kaminat, kuhja mõnele laua- või kummutipealsele ohtralt küünlaid ja süüta vastavalt meeleolule mõnikord vaid osa neist, mõnikord aga kõik korraga. Muidugi ei tohi küünlaid põletades unustada tuleohutust. Küünlad tasub pista ümbrisesse: mustrilised metallümbrised annavad valguse- ja varjudemänguga põneva tulemuse, klaasümbris lisab värve ja sära. Huvitava ja samas ohutu tulemuse saab, kui suurde klaasanumasse panna mitu eri kõrgusega küünalt.

Lambanahad Neid võid laotada toolidele, diivanitele, põrandale kamina et-

te – pehme kohev lambanahk lisab ka kõige kõledamale ruumile hetkega õdusust.

Pleedid Omatehtud või poest ostetud, kootud või heegeldatud, kohevamad või siledamad – korralik soe pleed on sügisel kõigiti omal kohal. Ka kõige korralikum perenaine ei peaks seda kappi peitma: üle diivani või tugitooli käetoe visatud pleed lisab oma pehmusega elamisele silmaga tabatavat hubasust, ka on see siis alati käepärast, et end jahe-

damal õhtul mõnusalt sisse mässida.

Padjad Koos pleedidega muudab korralik padjakuhil elutoadiivani hubaseks kutsuvaks pesaks. Kui pere on suurem, tasub kindlasti soetada põrandalegi istumispatju.

Padjakatete vahetamine on üks lihtsamaid viise aastaajale kohaselt ruumi ilmet muuta. Kes on näputöös osav, koob pika teleri ees veedetud õhtuga valmis paksu mõnusa padjakatte. Mida

jämedam lõng, seda kiiremini läheb töö ja uhkem saab tulemus.

klaasipinnalt õhkuv jahedus otse tuppa.

Raskemad kardinad

Kullakarva aksessuaarid ja tekstiilid muudavad ruumi hetkega soojemaks ja hubasemaks. Muretse koju mõni kuldse läikega küünlajalg või paar kuldse mustriga dekoratiivpatja – kullakarvalisi esemeid ei pea kartma.

Vaheta suvised õhulised aknakatted millegi raskema vastu välja. Kui villased või sametised kardinad pole meeltmööda, võivad need olla ka lihtsalt paksemast tekstuursest puuvillast, tähtis on, et kangas tekitaks juba peale vaadates sooja tunde.

Hubase üldmulje kõrval on oluline ka praktiline pool: kui aknad on nigelavõitu, ei pääse

Lisa sisustusse kulda

Kihiline voodipesu Sügiseks-talveks võid voodisse mõnuga tekke ja patju kuhjata –

mida rohkem neid on, seda kutsuvamana voodi mõjub. Läbi tuulise ja kõleda hilisõhtu koju tõtates annab sooja juba mõte ees ootavast õdusast lõõgastuspesast. Sügiseks-talveks voodipesu valides eelista sooje toone.

Soeta lauakatted Suured katmata lauapinnad on mõnusad suvisel soojal ajal, külmade ilmade saabudes mõjuvad need aga hoopis kõledaina. Leia enda maitsele sobiv lauakate ja ruumi üldpilt muutub kohe palju soojemaks.

Kolmapäev, 31. oktoober 2018

Sügis 15

Kilimanjaro vallutamine.

Mägimatk Aafrika “katusele”.

Aeg: 13. - 21. veebruar 2019 Hind: 2490 €

Jalgrattareis Lõuna Aafrikas.

Kaplinnast Garden Route’i kaudu veinimõisadesse.

Aeg: 14. - 23. veebruar 2019 Hind: 2190 €

Matkareis Omaanis.

Mägimatk rikka loodusega ehedal araabia maal.

Matkareis Tadžikistanis.

Fan’i mägedest suursugusesse Samarkandi Usbekistanis.

Aeg: 15. - 24. märts 2019 Hind: 2490 €

Aeg: 15. - 23. juuni 2019 Hind: 1350 €

Krossireis Marokos.

Mootorrattaga liivadüünides.

Jalgrattareis Gruusias.

Rattareis Borjomist üle mägede Musta mere äärde.

Aeg: 6. - 14. aprill 2019 Hind: 2490 €

Aeg: 14. - 22. juuni 2019 Hind: 1190 €

Via Dinarica rattareis.

Proloog: Makedoonia.

Jalgrattareis Toskaanas.

Jalgrattaga veiniklassika radadel.

Aeg: 18. - 26. mai 2019 Hind: 1190 €

Aeg: 15. - 23. juuni 2019 Hind: 1890 €

Elektrirattareis Bodensee ääres.

Neli riiki ühe reisiga.

Jalgrattamatk Gruusias.

Rattareis Thušeetias: Euroopa ääremaal.

Aeg: 1. - 8. juuni 2019 Hind: 1390 €

Aeg: 22. - 30. juuni 2019 Hind: 1090 €

Rända si kus ehe nna, ja äge! +372 5872 2433 I info@andmoments.com I www.andmoments.com Reiside hinnas sisaldub kohapealse programmi hind, hinnas ei sisaldu lennupiletid sihtkohta ja tagasi, kui ei ole märgitud teisiti. Kiiretele broneerijatele suured soodustused!

16 SĂźgis

Kolmapäev, 31. oktoober 2018