Sügis oktoober 2020 by SL Õhtuleht AS

SÜGIS KUTSUB ÕUE. KOKTEILIKUNST: PROOVI MOKTEILI! SÜGISMAITSEID KODUMETSAST JA AIAST. HOOAJAMOOD PANEB NAISELIKKUSE PROOVILE

„Ma olen sügisel sündinud, küllap ka seetõttu mõjub sügis mulle inspireerivalt.“

SÜGIS

Näitleja Kersti Heinloo sellest, miks tabab b eti. käsitöötuhin teda eriti hoogsalt just sügiseti.

Neljapäev, 22. oktoober 2020 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kristi Kõll • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

Teet Malsroos

Uus Kia Sorento toob kõik esile.

kia.ee

Ruumikus ja mugavus. Uus Kia Sorento. Uus 7-kohaline Kia Sorento armastab karme teeolusid kuid pakub ka mugavat kulgemist pikkadel maanteesõitudel ning linnamaastikul. Täiendatud uudsete innovaatiliste tehnoloogiatega, pakub uus Sorento ruumikust nii pagasi vedamiseks kui ka reisijatele.

Lisaks rikkalikule varustusele annab Kia kaasa kindlustatud kvaliteedi, autotööstuse juhtiva 7-aastase garantii, mis on välja teenitud karmile kontrollile alluvate usaldusväärsuse ja vastupidavuse testide tulemusena. Auto Bild küsitluste järgi on mitmel aastal järjest Kia olnud nii kliendirahulolu, usaldusväärsuse kui pikaajalise kvaliteeditaseme osas kõrgeimail positsioonil Euroopa turu 20 juhtiva autotootja seas. 7-aastane tehasegarantii hoiab hinda ja annab kindla konkurentsieelise ka järelturul. Kia 7-aastane/150 000 km garantii kehtib kõikides ELi riikides (lisaks Norras, Šveitsis, Islandil ja Gibraltaril). Vastab kohalikele nõuetele ja tingimustele.

TALLINN: Viking Motors Ülemiste, Ülemiste tee 2; Viking Motors Tammsaare, Tammsaare tee 51. TARTU: Autospirit Tartu, Ringtee 82. PÄRNU: * Reval Auto Esindused, Tallinna mnt 87E.

HAAPSALU: Tradilo, Tallinna mnt 73.

RAKVERE: Rakvere Autotehnika, Rägavere tee 44. VILJANDI: Rael Autokeskus, Tallinna tn 97.

NARVA: Sirtaki, P.Kerese 25.

JÕHVI: * Autoesindus, Lääne 1B. VALGA: Salome, Valga, Pihlaka 2. VÕRU: Automaailm, Räpina mnt 18a. KURESSAARE: Kuressaare Autoteenindus, Kalevi põik 2.

* Piirkonna uus esindus

2 SĂźgis

NeljapĂ¤ev, 22. oktoober 2020

Neljapäev, 22. oktoober 2020

Sügis 3

REKLAAMTEKST

Säästud saab korralikku tulu teenima panna „Ja kuigi intressituludelt peab riigile tasuma ka tulumaksu, laekub ikkagi kopsakas lisatulu pangakontole nii, et ise ei pea suurt lillegi liigutama,“ selgitab Tälli ja lisab, et teenitud lisatulu saab loomulikult panna omakorda kõrge intressiga hoiusele tulu teenima või käia näiteks igal aastal nii-öelda tasuta uhkel puhkusereisil, panustada laste või lapselaste haridusse või anda hoogu ŚŽďŝĚĞŐĂ ƚĞŐĞůĞŵŝƐĞůĞ͘ ,ŽŝƵƐƚĂŵŝƐĞŬƐ ǀĂůŝ ƵƐĂůĚƵƐǀäärne ühistu

Kõik teavad, et raha sukasääres või pangakontol niisama ei kasva ja ajaga ampsab elukalliduse tõus selle väärtusest järjest suurema tüki. Pannes vaba raha aga kõrge intressiga hoiusele kasvama, võib tulemuseks olla vägagi korralik lisasissetulek, ƌƁŚƵƚĂď WƁŚũĂͲ ĞƐƟ ,ŽŝƵͲůĂĞŶƵƺŚŝƐƚƵ ũƵŚĂƚƵƐĞ liige Tiiu Tälli. Tiiu Tälli kinnitab, et neil saab hetkel Maksihoiusele raha paigutades teenida isegi kuni 10 ƉƌŽƚƐĞŶƟ ŝŶƚƌĞƐƐŝ ĂĂƐƚĂƐ͘ dĂ ƐĞůŐŝƚĂď͕ Ğƚ ƐĞůůŝƐĞůƚ saab ühistus kasvama panna 5000 kuni 100 000 eurot ning mida pikem on hoiustamise aeg, seda kõrgem on ka tootlus: 2- või 3-aastase perioodi puhul 8%, 4 aasta puhul 9% ning maksimaalse ϭϬйͲůŝƐĞ ƚŽŽƚůƵƐĞ ƐĂĂď ƌĂŚĂ ϱ ĂĂƐƚĂŬƐ ŚŽŝƵƐƚĂĚĞƐ͘ ͣdƵůƵ ŚĂŬŬĂď ŬƁŝŐŝ ǀĂƌŝĂŶƟĚĞ ƉƵŚƵů ůĂĞŬƵŵĂ kiiremini, sest aastaga teenitud intressid makƐƚĂŬƐĞ ǀćůũĂ ŝŐĂ ϭϮ ŬƵƵ ƚĂŐĂŶƚ͕͞ ŵćƌŐŝď ƚĂ͘ Ta toob näiteks, et kui inimene paigutab vabaks ũććŶƵĚ ϮϬ ϬϬϬ ĞƵƌŽƚ WƁŚũĂͲ ĞƐƟ ,ŽŝƵͲůĂĞŶƵƺŚŝƐtus viieks aastaks Maksihoiusele raha koguma, siis viie aasta pärast makstakse talle see raha tagasi ning vahepealsel ajal makstakse igal aastal ŚŽŝƵƐƚĂƚƵĚ ƐƵŵŵĂůƚ ϭϬй ŝŶƚƌĞƐƐŝ͘ ϮϬ ϬϬϬ ƉƵŚƵů tähendab see 2000 eurot aastas, mis on pea sama ƉĂůũƵ ŬƵŝ ƉŽŽůƚĞŝƐƚ ĞƐƟ ŬĞƐŬŵŝƐƚ ŬƵƵƉĂůŬĂ ǀƁŝ ŶćŝƚĞŬƐ ŶĞůũĂ ŬƵƵ ŬĞƐŬŵŝŶĞ ǀĂŶĂĚƵƐƉĞŶƐŝŽŶ͘

,ŽŝƵͲůĂĞŶƵƺŚŝƐƚƵ ŶćŽů ŽŶ ƚĞŐĞŵŝƐƚ ĮŶĂŶƚƐƺŚŝƐƚƵŐĂ͕ ŵŝůůĞ ƚĞŐĞǀƵƐĞ ĞĞƐŵćƌŬ ŽŶ ǀĂƐƚĂƐƟŬƵƐĞ ĮŶĂŶƚƐĂďŝ süsteemi korraldamine, kus ühed liikmed saavad ühistus oma raha hoiustades intresse teenida ning ƚĞŝƐĞĚ ǀƁƩĂ ƺŚŝƐƚƵůƚ ŬŝŶŶŝƐǀĂƌĂ ƚĂŐĂƟƐĞů ůĂĞŶƵ͘ ,ŽŝƵƐƚĂŵŝƐĞŬƐ ƺŚŝƐƚƵƚ ǀĂůŝĚĞƐ ƚĂƐƵď ŬŝŶĚůĂƐƟ ƚĞŚĂ natuke taustauuringut ja jälgida, et lisaks suurtele lubadustele oleks ühistul ka laitmatu ajalugu, ƐƚĂďŝŝůŶĞ ŬĂƐǀ ũĂ ƌĞĂĂůƐĞĚ ĞĞƐŬƵũƵůŝŬƵĚ ƚƵůĞŵƵƐĞĚ͘ WƁŚũĂͲ ĞƐƟ ,ŽŝƵͲůĂĞŶƵƺŚŝƐƚƵ ƚĞŐƵƚƐĞď ϮϬϭϯ͘ aastast ning on oma tegevuse jooksul taganud oma liikmetele säästude stabiilse kasvu, makstes ŚŽŝƵƐĞŝŶƚƌĞƐƐŝĚĞŶĂ ǀćůũĂ ůŝŐŝ ϰ ŵŝůũŽŶŝƚ ĞƵƌŽƚ͘ ͣKůĞŵĞ ƐĞĂĚŶƵĚ ĞĞƐŵćƌŐŝŬƐ ĂƌĞŶĚĂĚĂ ĞƐƟ ŬƁŝŐĞ stabiilsemini kasvavat hoiu-laenuühistut ning ƚćŶĂƐĞŬƐ ŽŶ ƺŚŝƐƚƵů ũƵďĂ ƉĞĂ ϮϬϬϬ ůŝŝŐĞƚ͕͞ ƺƚůĞď dćůůŝ͘ Ühistu liikmeks saab lihtsalt, täites avalduse kas ŬŽŶƚŽƌŝƐ ŬŽŚĂƉĞĂů ǀƁŝ ŝŶƚĞƌŶĞƟƐ ŶŝŶŐ ƚĂƐƵĚĞƐ vastavalt seadusele sisseastumis- ja miinimumosaŬƵŵĂŬƐĞ͘ mŚŝƐƚƵůŝŝŬŵĞƚĞ ƉŽŽůƚ ŚŽŝƵƐƚĂƚƵĚ ƌĂŚĂ ĞĞƐƚ ǀćůũĂƐƚĂƚĂǀĂĚ ůĂĞŶƵĚ ŽŶ ĂŐĂ ĂůĂƟ ƚĂŐĂƚƵĚ ŬŝŶŶŝƐǀĂƌĂ ĞŚŬ ŚƺƉŽƚĞĞŬŝĚĞŐĂ͘ dćůůŝ ŬŝŶŶŝƚƵƐĞů ŽŶ WƁŚũĂͲ ĞƐƟ Hoiu-laenuühistu oma tegevuse algusest alates olnud kõige kasumlikum hoiu-laenuühistu, mis on ŬŝŶĚĞů ƚƵŶŶŝƐƚƵƐ͕ Ğƚ ƺŚŝƐƚƵƚ ŽŶ ĂůĂƟ ƚĂƌŐĂůƚ ŵĂũĂŶĚĂŶƵĚ͘ Ta julgustas inimesi oma säästudega targalt ümber käima ja ka käimasolevat, kuni 10-protsendilise aastaintressiga Maksihoiuse kampaaniat oma raha ŬĂƐǀĂƚĂŵŝƐĞŬƐ ćƌĂ ŬĂƐƵƚĂŵĂ͘

PÕHJA-EESTI HOIU-LAENUÜHISTU MAKSIHOIUSE PERIOODIDE INTRESSID: Hoius summas 5000 kuni 100 000 eurot, intresside väljamakse iga 12 kuu järel:

•

2-3 aastat 8%

•

4 aastat 9%

•

5 aastat 10%

Tulenevalt tulumaksuseadusest on hoiu-laenuühistutes peetavate eraisikute hoiuse intress maksustatud ƚƵůƵŵĂŬƐƵŐĂ͘ ϮϬϮϬ͘ ĂĂƐƚĂů ŽŶ ƚƵůƵŵĂŬƐƵŵććƌ ϮϬй͘

3 LIHTSAT SAMMU HOIUSE AVAMISEKS

TÄIDA AVALDUS TĂůůŝŶŶĂƐ Wronksi 3 või i www LIIKMEKS SAAMINE ESMANE MAKSE Sisseastumismakse 10 eurot + miinimumosaku makse 30 eurot

TALLINN Pronksi 3

Tel 6 230 230 E-post info@eestihoius.ee Tööaeg E–R 9–18

Hoiuse intress kuni 10% aastas IGAÜKS VÕIB

OLLA RAHATARK!

dćŚĞůĞƉĂŶƵ͊ dĞŐĞŵŝƐƚ ŽŶ ĮŶĂŶƚƐƚĞĞŶƵƐĞŐĂ͘ ŶŶĞ ůĞƉŝŶŐƵ ƐƁůŵŝŵŝƐƚ ƚƵƚǀƵŐĞ ĮŶĂŶƚƐƚĞĞŶƵƐĞ ƟŶŐŝŵƵƐƚĞŐĂ ŶŝŶŐ ǀĂũĂĚƵƐĞů ŬŽŶƐƵůƚĞĞƌŝŐĞ ŵĞŝĞ ƐƉĞƚƐŝĂůŝƐƟĚĞŐĂ͘

Neljapäev, 22. oktoober 2020

4 Sügis

KERSTI HEINLOO: „Olen harrastaja, lihtne käsitööline, kes teeb oma asju julguse ja rõõmuga.“ Näitleja ja lavastaja nokitseb öötundidel käsitööd öd tteha. eha. Üksi kuuseehteid on ta meisterdanud juba tükki ki tuhat tuhat Ning, mis salata, näeb neil fotodel välja just säherdune habras paruness, nagu lavastaja Mati Unt teda nimetada tavatses. „Lillepärjad käisid ka eesti rahvariiete juurde,“ tõrjub Kersti esiotsa, kuid tuleb temalgi nõustuda, et päris tiiutalutütrelikeks neid pärgi pidada ka ei saa. Pigem ikka kisuvad sinna Undi parunesside kanti. Nii Kersti ise kui ka tema pärjad.

Lillepärjad. Prossid. Kuuseehted. Juukseklambrid. Postkaardid. Need iluasjad, mida Eesti Draamateatri näitleja Kersti Heinloo lavavabal ajal meisterdab, valmivad tavaliselt öösiti. Siis, kui näitleja on etenduse lõpus aplausi vastu võtnud ning meeltesse-füüsisesse kogunenud adrenaliin tahab vallapääsemist. Öösel, kui noor poeet? Kersti puhkeb naerma: „Mitte enam nii noor poeet, aga jah, enamasti öösel!“ AIGI VIIRA

aigi.viira@ohtuleht.ee

Jõulumunade-kire sai külge Vanemuisest

Öistest salatoimetustest sai tõuke ka kaubamärk Öövöö. Võiks ju arvata, et nimevalik sai omakorda tõuke teatrikunstniku ja kirjaniku Ervin Õunapuu esseistika-dokumentalistikakogust „Öövöö. Déjà-vu 1985-2004“, kuid see pole nii. „Tahtsin panna kaubamärgile nimeks Öötöö – et öösel sündinud asjad,“ muigab Kersti. „Aga see nimi oli juba kasutusel ja siis saigi nimeks Öövöö.“ Seda kaunist sõna saab ka tagurpidi lugeda, ilma et tähendus muutuks, liiati on vöös sees algus ja lõpp. Igatepidi vigurväntlik sõna. Nüüd võiks sedagi arvata, et sõbrad-kolleegid hüüavad Kerstit juba ammu Öövööks, kuid kahjuks või õnneks pole seegi nii. „Seni pole veel keegi mind Öövööks nimetanud,“ lausub ta naerdes. „Ma postitan küll Öövöö asju Facebookis väga palju, kuid mul on seal nende jaoks oma leht. Isiklikul lehel näitan oma loomingut pigem harva.“ Tõsi, omaloodud lillepärgade modelliks on Kersti ise. Mis salata, pojad Otto ja Oskar ning Tallinna Linnateatri peakunstnikust elukaaslane Kristjan Suits poleks vast pärgade jaoks kõige õigemad modellid, aga kaugemalt kui kodust pole Kersti veel modelle otsima asunud. Ise meisterdab pärja, sätib selle pähe ning teeb telefoniga pildigi ära.

Käsitöötuhin tabab Kerstit eriti hoogsalt sügiseti. Mitte üksnes seepärast, et jõulud on mõne kukesammu kaugusel: „Ma olen sügisel sündinud, küllap ka seetõttu mõjub sügis mulle inspireerivalt. Ehkki mind inspireerivad tegelikult kõik aastaajad.“ Mis aga puudutab jõulumune, siis need tükkisid areldi näitleja Heinloo ellu just siis, kui ta noore näitlejana Vanemuise teatris alustas. Sesse aega jääb ka Mati Undi näitlejaks saamine. Hapra parunessi tüüpi näitlejatar, kel kirg käsitöö vastu, seadis sammud teatri kunstnik-butafoori korraldatud kursustele ning leidis kire aastateks. Vägeva dekooriga jõulumunade loomine tegi talle hoobilt selgeks, et teda kisub väikevormide poole. Neid luues saab fantaasia lendu lasta ja tüdimus naljalt peale ei kipu. „Jõulumunaga saab iga kord erinevalt katsetada, sestap on mul aastati ka erinevad kollektsioonid,“ kõneleb Kersti, kes ei ammuta inspiratsiooni üksnes sügis- ega kevadvärvidest, vaid jälgib suure huviga sedagi, mida teevad näiteks Alexander McQueeni ja Chaneli moeimpeerium. Ka huvi moekunsti vastu elab tema hinges hoogsat elu, mistap on ta õppinud nii rokokoo- kui ka kuldtikandit. Rahutu loojahing ihkaks tulevikus ehk

Ma olen sügisel sündinud, küllap ka seetõttu mõjub sügis mulle inspireerivalt.“

Vahel olen mõne asja ära andnud, sest kõik ei mahu enam koju ära. Mõni aeg hiljem avastan aga, et just seda nööpi või tapeeditükki läheks praegu väga vaja.“

Teet Malsroos

Neljapäev, 22. oktoober 2020

Sügis 5 Teet Malsroos, Karli Saul, Erakogu

Kaks kolmandata ei jää, kaugel see neljaski Neli aastat tagasi tuli Kersti esimest korda välja lavastajana. Koduteatris. Esietendus noortelavastus „Lift“. Kaks aastat hiljem tõi Kersti draamateatri lavale lasteloo „Lohe needus“. Kaks kolmandata ei jäänud. Mullu esietendus lavastaja Heinlool koos Raho Aadlaga Kellerteatris sõnadeta meelemüsteerium „Emilie Sageé“. See sõnadeta lavastus pakub sissevaadet nimitegelase olemisse koos iseendaga varjudes ning helisevalt peegelduvate elukaadrite kaudu paneb vaataja kahtlema meie maailma reaalsuses ning tajus. Üksi sisututvustus on rabav: „19. sajandi Prantsusmaal Dijon’is vallaslapsena sündinud Emilie Sageé oli kirglik ja hinnatud kooliõpetaja, kelle poeetiline võitlus iseendaga muutis tema elu täielikult. Kuueteistkümne lühikese aasta jooksul töötas Emilie kokku üheksateistkümnes koolis, jättes seljataha reaalsuses kahtlema hakanud õpilased ja kolleegid. Mitmed rääkisid, et olevat Emiliet korraga eri kohtades näinud. Teised väitsid, et tal on kummituslik kaksik. Viimased raportid salapärastest nähtustest pärinevad Valmiera kõrgklassi tüdrukute internaatkoolist Lätis.“ Viimati etendus lavastus Tartus festivalil „Draama“, nüüd ootab Kersti pikisilmi, et koroonaaeg lõpeks ja saaks meelemüsteeriumi Tamperre mängima viia. Sinna oodatakse müsteeriumi juba pikemat aega. Heal meelel mängitaks Kersti „Emilie Sageéd“ Jaapaniski – sealsesse keskkonda passiks see lavalugu tema meelest perfektselt. Kersti lavastajamärkmik on aga tulevikulavastuste ideid triiki täis. Küll tulevad ja neljas, viies ja kuueski.

terve lavatäie teatrikostüüme luua? „Seda vast mitte, liiga suur vorm,“ sõnab väikevormide austaja. „Küll aga olen mõelnud pruudilooride kujundamise ja valmistamise peale.“ Ning peab tasapisi plaani ära õppida ka peentehnika, kuidas ise kunstlilli vormida.

tean, et olen neid teinud vähemalt tuhat. Igal aastal uue kollektsiooni.“ Selgi aastal on oodata Eesti Draamateatris Jõulusahvri käsitöömüüki, kus Kersti on oma vahvate kollektsioonidega kohal.

Kohvritäied kangajuppe ja helmeid

„Olen lihtne käsitööline, kes teeb asju julguse ja rõõmuga,“ püüab Kersti end iseloomustada. „Väljaõppinud disainerid kahtlevad ja kõhklevad luues, mina aga olen julge harrastaja. Eks see ole nii nagu profi- ja harrastusteatriski: harrastajat ei saa kuidagi lavalt ära ja proffi ei saa lavale.“ Lavalt pole Kersti mõistagi kuhugi kadunud. Draamateatris on tal praegu mängida kolm lavastust: „Nukumaja, osa 2“, „Võrk“ ja „Lohe needus“. „Esimeses on mul mängida elu mahukaima tekstiga roll, teises lühima tekstiga – ainult neli lehekülge,“ naerab Kersti. Omalavastatud „Lohe needuses“ mängib ta kolleeg Liisa Saaremäeliga rolli kahasse ning tunneb igast mängukorrast ehedat vaimustust. Saalis on ju lapsed, see kõige ausam publik. Sestap paneb Kersti ka õpetajatele ja lapsevanematele südamele, et teatris käiku ei maksa koroonahirmu tõttu peljata. Kõik vahendid tõvest hoidumiseks on teatrimajas ju olemas. „Me räägime praegu palju sellest, kuidas pandeemia ajal inimeste vaimset tervist hoida,“ ütleb ta. „Teatrietendusest saadud emotsioon teeb inimeste hingele alati head ning seetõttu tasub ka raskel ja keerulisel ajal teatrisse tulla. Ajaloos on olnud keerulisi aegu palju, kuid teatrid on alati ka siis inimestele emotsioone pakkunud. See ju vaimset tervist hoiabki – nii laval- kui ka saalis viibijail.“

Pruudilooride üle Kersti alles mõtiskleb, jõulumunad on tal aga praegugi töölaual. Ühel laual. Teisel troonivad pärjad. Sügisene öötöö on alanud ja litreid, helmeid, tapeeditükke ja kummastavaid kangatükke täis kohvrid on avatud. Vahtplastist jõulumunade toorikuid ja konkse saab käsitööpoodidest, kuid kõike muud eelistab Kersti otsida vanade asjade seast. „Mulle väga meeldivad teise ringi poed,“ tunnistab ta. Nii mõnigi kord on ta neist paigust päevinäinud pärleid kaasa toonud. Neile ei suuda ta vastu panna. Tavaliselt püüab ta käsitöökohvreisse kogutud kraamile siiski uue elu anda. Seda enam, et kogujana on ta sama agar kui meisterdajana. „Vahel olen raske südamega küll mõne asja ära andnud, sest kõik ei mahu kuidagi enam koju ära,“ tunnistab ta. „Mõni aeg hiljem avastan aga, et just seda nööpi või tapeeditükki läheks praegu väga vaja.“ Tõtt öelda jääb vägisi mulje, et Kersti on võimeline igale paberitükile või kangajupile uue ja hoogsa elu andma. Seda ta öötundidel teebki. Üksi jõulumune on ta meisterdanud tuhatkond. „Kui ma munadega alustasin, ütles teatrikunstnik Liina Unt, et võiksin neid nummerdada – nagu autoritiraaže nummerdatakse,“ meenutab Kersti. „Siis ma seda siiski tegema ei hakanud ning nüüd ma tõesti ei oska täpset arvu öelda. Küll aga

Julge ja rõõmus käsitööharrastaja

Neljapäev, 22. oktoober 2020

6 Sügis

KULTUURISÜNDMUSED | SÜGIS 2020 Eno Raud

„Sipsik“

Sipsikut teavad kõik. Aga ometi tundub vahel nii, et selles kiires maailmas, kus lastelgi juba aega kipub väheks jääma, sest tegema peab ju nii palju, on Sipsik sagedasti ära kaduma kippunud. Kuhu me oma mängud kaotame?

Tule Eesti Loodusmuuseumisse, ka õhtuhämaruses!

Lavastaja: Aarne Mägi

Näitusesaalist leiad hulgaliselt eksponaate, mille abil nahkhiirte elu paremini tundma õppida: nahkhiireks kehastudes rippuda ja putukaid otsida, võrrelda oma käe ehitust nahkhiire käsitiivaga, kuulata maailma läbi nahkhiire kõrva, pugeda koopaprakku ja katsetada, mis tunne on talvituval nahkhiirel. Näituse osaks on ka virtuaalreaalsuse ﬁlm, kus saad lennata koos nahkhiirega üle sügisese maastiku toitumisretkele ning seejärel end talveunne sättida.

Osades: Merilin Kirbits, Tanel Ting, Jürgen Gansen 02.11 Endla Teater 19.11 Ugala Teater 06.11 Kaja KK 20.11 Narva 18.11 Valga Vaba Lava

Eno Raud

„Naksitrallid“

Kord kohtusid ühe linnakese jäätiseputka juures täiesti juhuslikult kolm imelikku ja omanäolist mehikest - Sammalhabe, Kingpool ja Muhv. Nad otsustavad üksinduse peletamiseks kampa lüüa ja Muhvi mugava furgoonautoga üheskoos edasi rännata. Lavastaja: Rauno Kaibiainen Osades: Markus Habakukk, Tanel Ting, Jürgen Gansen 28.10 Tõrva 29.10 Põltsamaa 05.11 Kaja KK

A. Long, D. Singer, J. Winﬁeld

„Shakespeare´i kogutud teosed“

10.11 Rakvere 27.11 Nõmme

Kuressaare Teater on võtnud eesmärgiks mängida ühe õhtuga ära kogu Shakespeare’i loomingu, mida on rohkem kui 30 näidendit ja lisaks 154 sonetti! Nalja hakkab saama... Lavastaja: Sander Pukk Laval: Tanel Ting, Jürgen Gansen Markus Habakukk 14.11 Sandla Rahvamaja 21.11 Kuressaare Teater

Joe Orton

„Röövsaak“

Kontserdisari „Jazzical“

„Trubaduurid“ SIR ARTHUR CONAN DOYLE

Projektijuht KRISTI KÕLL | kristi.koll@ohtuleht.ee

Ootame sind teisipäevast pühapäevani kell 10–19! Eesti Loodusmuuseumi näitus „Hirmus armas nahkhiir" toob sinu ette nahkhiirte salapärase elu – tule jaluta öises metsas, jälgi järve ääres toituvat nahkhiirt, külasta mugavas toasoojuses talvist koobast ja lenda nahkhiirega suveöös!

Näitus „Hirmus armas nahkhiir“ on Eesti Loodusmuuseumis avatud 2021. aasta septembrini. T–R kell 17.30 toimuvad loodusmuuseumi lühituurid – tule peale kooli- või tööpäeva sisukalt aega veetma! Tuuridel osalemine on muuseumipileti hinnas. Lisainfo www.loodusmuuseum.ee

PIMPINONE! Hooaja avakontserdid Agentuuri Corelli Music hooaja avakontsertidel on partneriks Opera Veto, kellega koostöös tuuakse taas lavale eelmisel aastal menukalt esietendunud koomiline ooper „Pimpinone“. Puhas klassika - kaunis ja nutikas teenijanna ja rikas, kuid kergeusklik isand. Kummal on õigus? Kumb võitis? Kumb tegi kummale liiga? Tõeliselt ajastutruu salongikontsert! R, 23. oktoober 2020 kell 19 Anija mõis, Harjumaa L, 24. oktoober 2020 kell 18 Saka mõis, Ida-Virumaa P, 25. oktoober 2020 kell 18 Pootsi veinimõis, Pärnumaa Esinevad: Pimpinone - Atlan Karp (bariton), Vespetta - Anneliis Volmer (sopran), barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel, lavastaja - Auri Jürna. Kavas: G. Ph. Telemanni koomilise lühiooperi „Pimpinone“ ettekanne barokiaja muusikasalongi vaimus, vaheldumisi A. Corelli jt helitöödega. Piletid Piletilevis. Lisainfo www.corelli.ee ja

corellimusic

Eesti Arhitektuurimuuseum Ootame sind T–P kell 11–18, aadressil Ahtri 2, Tallinn Eesti Arhitektuurimuuseum kutsub vaatama 2019. aasta Suure Muuseumiroti pälvinud avastusnäitust „Uuri ruumi!”. Äratundmisrõõmu kogeb püsinäitusel „Elav ruum”, kus lai valik makette ja ajasein. Suures saalis on avatud suve pikendamise näitus „Suvila! Puhkus ja arhitektuur Eestis 20. sajandil”, mis räägib puhkamisest, suvilaehitamisest, puhkekodudest ja lastelaagritest. Muuseumi galeriikorrusel ootab enneolematu arhitektuurikoomiksi näitus „Urbatekt varjatud maailmas. François Schuiteni ja Benoît Peetersi arhitektuurikoomiksid”. Omaette vaatamisväärsus on ka aastal 1908 valminud soolaladu, Rotermanni kvartali (täna küll uue Ahtri tänava haruga ülejäänud kvartalist ära lõigatud) suurejoonelisemaid paeehitisi. Hoone võlvitud keldris asus soolaladu, imporditud soola töödeldi ülakorrusel. Veerand sajandi eest sai sellest tööstusarhitektuuri pärlist muuseumihoone. Lisainfo arhitektuurimuuseum.ee ja

Arhitektuurimuuseum

Kriminaalromaanide hoogne paroodia ja mustast huumorist kubisev farss, mis annab teravaid hoope tolleaegse ühiskonna õigussüsteemi, valitseva religioonikorralduse ja politseitöö kohta, jätmata pilamata ka surma ja matustega seonduvat. Lavastaja: Peeter Tammearu Osades: Raivo Trass, Triinu Meriste, Markus Habakukk, Jürgen Gansen, Raivo Rüütel, Ahto Matt 10.11 Rakvere Teater 13.11 Kuressaare Teater 07.12 Endla Teater

Muinasjutt-muusikal

Muusikal

„Saabastega kass“

„Lumekuninganna“

Muinasjutt-muusikal „Saabastega kass“ Ch. Perrault muinasjutu järgi Kaja ja Lindakivi Kultuurikeskustes 26.11 ja 29.11 kell 19.

Muusikal „Lumekuninganna“ H. Chr. Anderseni muinasjutu ainetel Lindakivi Kultuurikeskuses 30.11 kell 12 ja 19.

Mölder pärandab surres poegadele veski, eesli ja kassi. Kass osutub nutikaks ning teeb noorimast vennast markii ja kuninga väimehe. Lavastaja Katre Jaani.

Lugu jäisest valitsejannast, Gerdast ja Kaj‘st ning veel paljudest värvikatest tegelastest. Autor ja lavastaja Janika Sillamaa, koreograaﬁd Johanna-Elise Kabel ja Andrus Muuga.

Laval Kaari Sillamaa Muusikateatri lapsed. Piletid Piletilevis.

Laval Kaari Sillamaa Muusikateater. Piletid Piletilevis.

„Trubaduuride“ kontserdil on ühendatud keskaja vabahärrade-trubaduuride ja tänapäeva vabahärrade-džässimeeste kõlad. Eeskujuks said keskaja ilmalikku muusikat mängivad ansamblid. Sealt pärineb ka lihtne kooslus – vaid paar puhkpilli, burdoon ja veidi löökpille. Eesmärgiks lihtsus, vabadus ja improvisatsioon. Kontserdil musitseerib auhinnatud prantsuse džässansambel. 27.10 Pärnu kontserdimaja kl 19 28.10 Vanemuise kontserdimaja kl 19 30.10 Tallinna raekoda kl 19 31.10 Jõhvi kontserdimaja kl 19 Info eestikontsert.ee

Rakvere Teatri lavastus

„Onu Vanja”

„Sirli, Siim ja saladused”

Psühholoogiline müsteerium

Johan Randvere soolokontserdid

„Baskervilleɦide koer” Karlova Teatris etendub esmakordselt Eestis lavale jõudev tuntuim Sherlock Holmesi lugu „Baskerville‘ide koer“.

Rakvere Teatri eelmise hooaja publikulemmik „Onu Vanja” annab novembris ja detsembris Tallinnas kaks külalisetendust – 9. novembril ja 7. detsembril Vene Teatris. Meil kõigil on kuskil oma onu Vanja, kelle päevad mööduvad armastuse ja elu mõtte otsingutel.

Andrus Kivirähki „Sirli, Siim ja saladused” on tuttav paljudele. Detsembris jõuab see fantaasia- ja mängurohke materjal Rakvere Teatri lavale. Urmas Lennuk ja Mari Anton viivad meid koos trupiga kõige sügavamate unistuste maailmadesse, kus kõik on võimalik.

Eili Neuhausi lavastuses mängivad Ülle Lichtfeldt, Hannes Kaljujärv (Vanemuine) jpt.

Detsembri etendustel ootab lapsi kingitus.

Kontserdid Kadrioru lossis pühapäeviti kell 18

Lossimuusika 2020

05.11 Pärnu kontserdimaja 10.11 Estonia kontserdisaal

Lavastaja Peep Maasik (TEMUFI), dramaturg Mihkel Seeder (VAT Teater), kunstnik Karmo Mende, helilooja Ardo Ran Varres. Osades Andres Dvinjaninov, Veikko Täär, Ott Kartau, Lauri Kink, Silver Kaljula, Elena Koit. Esietendus 23.10.2020

Eesti Kontserdi ja Interpreetide Liidu koostöösari „i nagu interpreet“ tõstab pjedestaalile kammermuusika riigi esindussaalides. Täpiks i peal hoolikalt valitud kontserdikavad. Armastatud pianist Johan Randvere esituses kõlavad Debussy, Räätsa ja Tšaikovski klaveriteosed.

Info www.karlovateater.ee

Piletid saadaval Piletilevist.

Margarita Levchuk

01.11 Tähe-Lee Liiv – klaver ja keelpillikvartett 15.11 Margarita Levchuk – sopran, Siim Selis – klaver 29.11 Čiurlionise Keelpillikvartett 06.12 Kirill Ogorodnikov – klassikaline kitarr 13.12 Maria Listra – sopran, Piia Paemurru – klaver lossimuusika.ee

Lossimuusika

Neljapäev, 22. oktoober 2020

Sügis 7 Martin Ahven

Sügis kutsub õue IA MIHKELS

Hannes Dreimanis

ia.mihkels@ohtuleht.ee

PUHAS JUHUS: „Suur Tõll ja Piret“

Kriisikevade üks suur pluss oli see, et kui inimesed esimesest viiruseehmatusest toibusid ja sai selgeks, et kaugemad sõidud jäävad sedapuhku ära, hakati otsima reisisihte Eestis – ja kiiresti selgus, et väärt kohti on kaugelt rohkem kui ühe suvega läbi käia jõuaks. Veel ägedam on aga, et üks osa reisihuvilisi on nii koroonasuvel kui ka ammu enne seda suutnud välja nuputada sootuks isevärki reisiskeeme. Vahel küll puhtalt juhuse tahtel – nagu näiteks järgmised kolm.

„Käisime suvel Saaremaal: meie pere ja mu õe pere, kokku neli täiskasvanut ja viis last – paras reisiseltskond, oleme muidu koos soojamaareisidel käinud,“ meenutab kolme lapse ema Liis (42) tänavust suve. „Mõnus soe õhtu oli, jalutasime ringi ja tegime aega parajaks, et Hafenisse – konkurentsitult meie lemmikrestoran! – sööma minna. Ja järsku avastasid lapsed tee äärest skulptuuri – „Suur Tõll ja Piret“. Eks skulptuure ole ju ennegi ette jäänud, täiesti arusaamatuks jäi, miks just see neis nii tohutut elevust tekitas. Itsitasid ja lõkerdasid selle ümber, pildistasid siit nurgast ja sealt nurgast, kohe tekkis ka tuhat küsimust: kes tegi, millal tegi, miks tegi. Meie ütlesime: uurige välja! Öörahu lükkus sel õhtul väga kaugele, sest lapsed guugeldasid ja uurisid, leidsid teisigi Tauno Kangro skulptuure, terve hulga lugusid Suurest Tõllust – ja ise nii elevil, et ikka oi kui huvitav. Paar päeva oli siis selle skulptuurijutuga pausi, eks meil oli tihe programm ka, aga kui kodu poole tagasi sõitsime, selgus, et neil on plaan: me võtame ette ja käime läbi kõik Eestimaa skulptuurid, võtku see

Tauno Kangro lustlik skulptuur „Suur Tõll ja Piret“ asub alates aastast 2002 Kuressaares spaahotelli Meri ees.

siis aega kaua võtab. Õepoeg, kes läks nüüd põhikooli viimasesse klassi, oli selle idee peale tulnud – et tema teeks siis kooli jaoks mingi uurimistöö. Minu kümneaastase põhihuvi oli: kas me oleksime siis ainukesed, kes midagi sellist on teinud, kas me saame siis kuulsaks? Ja läkski lahti! Sõitsime Tartusse tädi sünnipäevale, kui muidu oli lastel Tartusse minnes esimene küsimus, kas Ahhaasse läheme, siis nüüd küsiti kõigepealt: mis skulptuure seal on? Meie ajasime muidugi jälle oma joru: uurige välja! Vahepeal saavad küll pahaseks, et kas te siis ei või rääkida, siis kahtlustavad, et me lihtsalt ei tea, aga üldiselt ikka päris usinalt uurivad ise. Eks nüüd siis näeb, mis sellest saab, õepoeg oli koolis õpetajaga arutanud, et tuleb ikka kuidagi piiritleda seda teemat, et päris kõikide skulptuuridega ei jõua ühes töös ju tegelda. Igatahes plaanid, kuhu me sõidame ja mida seal vaatama peame, on juba kevadise koolivaheajani tehtud, osa nädalavahetusi ka planeeritud. Eks paistab, kauaks neil seda indu jagub, aga õe poiss paistab asja küll päris huviga võtvat.“ Järgneb lk 8

Neljapäev, 22. oktoober 2020

8 Sügis Martin Ahven

Põnevad ühised mõisatuurid Reet (66) ja Guido (69) rändavad mööda Eestimaad kindla plaani järgi juba kaheksa aastat. Põhjus lihtne: välisreisile on rahakott lubanud minna kord aastas, aga huvi ja uudishimu ei lase niisama kodus istuda. „Kaheksa aasta eest kinkisid lapsed meile pulma-aastapäevaks mõisapuhkuse Vihulas. Kolm päeva kolasime seal ringi, ilmad olid väga ilusad, mõisarahvas rääkis lahkelt lugusid ja juhatas materjale mõisa ajalooga tutvumiseks, väga huvitav oli. Paar kuud hiljem mõtlesime, kuhu üks väike suvelõputiir teha – ja läksime Palmsesse. Nii see algas. Nüüd ongi sedasi, et kui tuleb mõte kuhugi minna, siis kõigepealt otsime välja mõisa, siis vaatame, mis sealkandis veel teha oleks. Sügisel on Eestimaad mööda sõita ikka väga ilus! Me ei vali selle järgi, et oleks korda tehtud ja tegutsev mõis – käime ka need läbi, kus kunagine hiilgus pole enam isegi aimatav, ehkki mõnes sellises kohas hakkab ikka väga kurb. Ajalugu on see-eest alati neil huvitav. Mõisaid Eestis jagub, nii et kui välisreisidele niipea ei pääse, siis meie ei kurda. Mees ikka naerab, et varsti võime ise hakata ekskursioonijuhtideks.“

Ajakirjalugu aitas sarijalutajaks! Pärnumaa tüdruk Triine (20) läks Tallinna õppima sel sügisel. Septembrikuus sattus ta ajakirjast Eesti Naine lugema Liis Auväärti kirjeldust sellest, kuidas nemad mehega – sarijalutajad – otsustasid läbi kõndida kõik tänavad oma kodukandis Kalamajas, mis on tihedalt-tihedalt tänavaid täis. „Nad tegid selle ära! Vähe sellest, neil on praeguseks pealinna 84 asumist 19 täiesti läbi kõnnitud! Mind see lugu väga kõnetas,“ õhkab Triin. „Ilmselt põhjus selles, et Pärnu, sünnilinn, on mul risti ja põiki läbi käidud, pole kanti, kuhu ma iialgi poleks sattunud. Tallinn seevastu on mulle päris võõras ja ausalt öeldes see häirib mind väga. Mina olen oma projektiga alles päris algusjärgus. Et mu üürikodu on Kadriorus, siis sellest alustasingi. Uskuge või mitte, aga esimest korda elus seisin ma Kadrioru lossi ees kaks nädalat tagasi! Piinlik? Mul ka! Aga selle jalutamisega just täpselt nii ongi nagu seal ajakirjaloos kirjas: et kui kellelegi sellest räägid, on esimene reaktsioon: oi kui tore, peaks ka ette võtma! Ma ise olen praegu igatahes väga vaimustuses, Kadriorus on nii ilus ja kui vähegi uurida viitsid, siis ka nii palju põnevat. Eks ma oleks ju niisama ka sattunud ümbruskonda jalutama, aga sellise plaanipärase kodukandiga tutvumise peale ma ise küll poleks tulnud. Nii hea meel, et seda lugu lugema juhtusin!“

SALME KULTUURIKESKUS

Triine usub, et kevadeks on tal kõik Kadrioru tänavad läbi käidud ja uuest kodukandist üksikasjalik ülevaade olemas.

LINNATEATER.EE HORTUS MUSICUS

Autor Mark Hayhurst

Lavastaja Diana Leesalu

LAVASTAJA Diana Leesalu KUNSTNIK Jaagup Roomet VALGUSKUNSTNIK Rene Liivamägi HELILOOJA JA MUUSIKALINE KUJUNDAJA Ardo Ran Varres HELIKUJUNDAJA Arbo Maran VIDEOKUNSTNIK Lauri Urb

OSADES: Priit Pius, Anu Lamp, Egon Nuter, Indrek Ojari, Argo Aadli, Kalju Orro või Andrus Vaarik, Tõnn Lamp, Aksel Ojari (külalisena), Egert Kadastu (külalisena) jt

Taken at Midnight AUTOR Mark Hayhurst TÕLKIJA Triin Sinissaar Esietendus 24. oktoober 2020

NAD TULID K E S KÖ ÖL

„Armuvalitsus“

Maine ja taevane armastus Monteverdist Vivaldini Maria Valdmaa (sopran), Jaanika Kuusik (sopran) Maya Amir (metsosopran, Šveits), Iris Oja (metsosopran) Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen K 11. november kell 19 Jõhvi kontserdimaja R 13. november kell 19 Vanemuise kontserdimaja L 14. november kell 19 Tallinna Filharmoonia Mustpeade Maja P 15. november kell 17 Pärnu kontserdimaja eestikontsert.ee

Neljapäev, 22. oktoober 2020

Sügis 9 Madis Veltman

OKTOOBER 2020 N

kell 19.00

PICASSO ja TANGO

DETSEMBER 2020 K

kell 12.00

DON PASQUALE G. Donizetti ooper LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett

kell 19.00

Harjumaa teatripäev

kell 19.00

LINNUKAUPLEJA C. Zelleri operett KRAHV LUXEMBURG

R L

3 4 5

kell 19.00

Jõhvi kontserdimajas

kell 12.00

6 6

kell 19.00

GISELLE A. Adami ballett KRAHV LUXEMBURG

kell 10.00

SIPSIK JA VANA AJA ASJAD

J. Gribi lühiballetid R L P

Reeda ja Guido huvi mööda mõisaid tuuritada sai alguse suvesoojast Vihula mõisast. Nüüd on nad mõisaid külastanud igal aastaajal – ja nende retkede lõppu niipea ei paista.

23 24 25 27

kell 19.00 kell 19.00 kell 17.00 kell 19.00

P. Tšaikovski ballett

kell 18.00

OPERETIKUNINGAS IMRE KÁLMÁN Kontsertlavastus

kell 19.00

MINU VEETLEV LEEDI

30 31

kell 19.00*

GISELLE A. Adami ballett DON PASQUALE G. Donizetti ooper

kell 19.00 kell 12.00

kell 19.00

NOVEMBER 2020 P 1 kell 12.00 ALICE IMEDEMAAL G. Schiavoni ballett P

kell 18.00

HINGEDEPÄEVA KONTSERT

kell 19.00*

kell 19.00

L L P

7 7 8

kell 12.00 kell 19.00 kell 17.00

OPERETIKUNINGAS IMRE KÁLMÁN Kontsertlavastus TÜTARLAPS KULDSEST LÄÄNEST G. Puccini ooper BURATINO O. Ehala muusikal GISELLE A. Adami ballett LA TRAVIATA G. Verdi ooper

F. Lehári operett L. Rei/K. Kivitari/K. Rebase muusikaline lastelavastus teatrilaval T

kell 12.00

SIPSIK JA VANA AJA ASJAD

kell 14.00

SIPSIK JA VANA AJA ASJAD

kell 19.00

TŠAIKOVSKI MEISTRITEOSED

kell 19.00

MINU VEETLEV LEEDI

kell 12.00

ALICE IMEDEMAAL

kell 19.00

LENDAV HOLLANDLANE

kell 12.00*

PIPI PIKKSUKK

L. Rei/K. Kivitari/K. Rebase muusikaline lastelavastus teatrilaval L. Rei/K. Kivitari/K. Rebase muusikaline lastelavastus teatrilaval G. Balanchine’i ja M. Murdmaa lühiballetid F. Loewe’ muusikal G. Schiavoni ballett

Urve Tauts 85 ja Anu Kaal 80

Tänapäeval on suur asi juba see, kui poisid konna nähes jooksu ei pista või talle kaikaga äsada ei püüa, ütleb kolme poisi vanaisa Jaak.

Suvereisid viisid metsa

Teet Malsroos

Jaagul (56) on kolm lapselast, kõik poisid. Vanusevahed on mõnusad: noorim saab kohe kaheksa, vanim 12, keskmine on 10. Sel suvel, kui lapselapsed lõpuks vanavanemate juurde pääsesid, selgus, et arvuti taga veedetud kevad on noorhärradest teinud tõelised arvutihullud. „Otsustasin, et nii me siit edasi ei lähe,“ ütleb Jaak. „Panime suveplaanid paika. Koerakuudi ehitamise (mitte et koer sellest vähimatki peaks!), talvepuude lõhkumise-ladumise ja muude sedasorti tegemiste kõrvale said paika suvereisid, aga mitte spaasse või mereranda peesitama. Otsustasime, et meie reisid viivad metsa. Tegelikkus oli parem veel kui plaanid: augustis ööbisime metsas kolmel korral, söögiks küpsetasime kala, mille ise püüdsime, telgi panid püsti poisid ise, lõkke suutsid kõik kolm vähemalt korra esimese tikuga põlema saada ja igale puule-põõsale meie kandi metsas oskavad nad nime anda. Konna enam ei karda, liblikale peale ei astu ja metsalinde tunnevad laulust. Minult on küsitud küll, et mis nad minu arvates nende tarkustega peale hakkavad, aga mina olen nende suveretkedega väga rahul. Poisid ka.“

kell 18.00

KAMMERKONTSERT Beethoven 250 Kammerkohvik Estonia kammersaalis

kell 19.00

LINNUKAUPLEJA

kell 12.00

PIPI PIKKSUKK

C. Zelleri operett Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal kell 19.00

13 14

kell 17.00

kell 19.00

LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett TÜTARLAPS KULDSEST LÄÄNEST G. Puccini ooper MINU VEETLEV LEEDI F. Loewe’ muusikal

kell 19.00

R. Wagneri ooper Külalisena Ain Anger Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal L

kell 19.00

kell17.00

LENDAV HOLLANDLANE

kell 18.00

TŠAIKOVSKI MEISTRITEOSED

R. Wagneri ooper Külalisena Ain Anger G. Balanchine’i ja M. Murdmaa lühiballetid Haapsalu Kultuurikeskuses

16 17

kell 19.00

kell 18.00

kell 17.00

kell 19.00

R L

18 19

kell 19.00

TSAARI MÕRSJA

kell 19.00

VIIULDAJA KATUSEL

kell 17.00

VIIULDAJA KATUSEL

TŠAIKOVSKI MEISTRITEOSED

kell 19.00*

G. Balanchine’i ja M. Murdmaa lühiballetid

OPERETIKUNINGAS IMRE KÁLMÁN Kontsertlavastus DON PASQUALE G. Donizetti ooper PÄHKLIPUREJA

22 23 23 27 28

LA TRAVIATA G. Verdi ooper PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett LA TRAVIATA G. Verdi ooper KRAHV LUXEMBURG

29 31

kell 19.00

kell 18.00

TŠAIKOVSKI MEISTRITEOSED

Kammerkohvik Estonia kammersaalis J. Steini/J. Bocki/S. Harnicki muusikal

G. Balanchine’i ja M. Murdmaa lühiballetid T

kell 19.00

KRAHV LUXEMBURG

J. Steini/J. Bocki/S. Harnicki muusikal

F. Lehári operett

R L

27 28

kell 19.00 kell 12.00

P. Tšaikovski ballett L

kell 19.00

PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

kell 17.00*

DON PASQUALE G. Donizetti ooper RAHVUSOOPERI JÕULUTERVITUS – Beethoven 250 Tallinna Jaani kirikus OPERETIKUNINGAS IMRE KÁLMÁN Kontsertlavastus TOSCA G. Puccini ooper JÕULUKLASSIKA

G. Balanchine’i ja M. Murdmaa lühiballetid Esietendus!

TŠAIKOVSKI MEISTRITEOSED

N. Rimski-Korsakovi ooper P

ALICE IMEDEMAAL G. Schiavoni ballett

KRAHV LUXEMBURG F. Lehári operett

ALICE IMEDEMAAL G. Schiavoni ballett

FAURÉ REEKVIEM Tallinna Jaani kirikus

N 12

LA TRAVIATA G. Verdi ooper KRAHV LUXEMBURG F. Lehári operett ALICE IMEDEMAAL G. Schiavoni ballett

F. Loewe’ muusikal L

PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

F. Lehári operett K

PÄHKLIPUREJA

TSAARI MÕRSJA N. Rimski-Korsakovi ooper

P E

kell 12.00 kell 19.00 kell 17.00 kell 19.00

F. Lehári operett T N

kell 19.30

PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett ESTONIA BALL – MISTER X

QRGTC GG

Tšaikovski meistriteosed Serenaad

Tšaikovski 6. sümfoonia

George Balanchine’i lühiballett

Mai Murdmaa lühiballett

Koreograaf: George Balanchine Lavale seadnud: Viki Psihoyos Dirigendid: Arvo Volmer, Vello Pähn, Kaspar Mänd Kunstnik: Karinska Muusika: Pjotr Tšaikovski Serenaad keelpillidele C-duur, op. 48

Koreograaf: Mai Murdmaa Lavale seadnud: Viesturs Jansons Dirigendid: Arvo Volmer, Vello Pähn, Kaspar Mänd Kunstnik: Marja-Liisa Pihlak Muusika: Pjotr Tšaikovski Sümfoonia nr 6, h-moll, op. 74 „Pateetiline“

ESIETENDUS 20. NOVEMBRIL 2020

ESITLEB

2020 / 20.11, 22.11, 25.11, 9.12 16.12 Hapsalu Kultuurikeskuses

opera.ee

Neljapäev, 22. oktoober 2020

10 Sügis

Mati Hiis

RAIKO RAALIK: „Kui mina inspireerin kas või üht poistekoori lauljat, siis on hästi!“ AIGI VIIRA

Hällilaul kaduvusele

„Veel ei ole põlv värisema hakanud, loodan, et ei hakkagi,“ ütleb rahvusooper Estonia bass Raiko Raalik vastu hingedepäeva kontserdi proove dirigent Hirvo Surva ja oma teatri poistekooriga. „Olen Fauré reekviemi varem laulnud, selle võrra on lihtsam, aga poistekoori ees pole ma veel kunagi üles astunud.“

Issand, anna neile igavene rahu ja paistku nende üle lõpmatu valgus. Nende sõnadega algab Gabriel Fauré reekviem d-moll op. 48. See 19. sajandi lõpus kirjutatud teos on Fauré loomingu hulgas üks tuntumaid. On arvatud, et ta pühendas selle oma 1880. aastatel igavikku lahkunud vanematele. Ta on öelnud, et reekviem väljendab lihtsalt inimlikku usku igavese rahusadama olemasolusse. Reekviem on kirjutatud kahele solistile, koorile ja orkestrile. Suurem osa tekstist on ladinakeelne, välja arvatud Kyrie osa (Issand, heida armu), mis esitatakse alati kreeka keeles. Tegemist on kõla poolest väga helge teosega ning tänu selles väljenduvale õrnusele on seda nimetatud ka hällilauluks kaduvusele. Fauré: „Mina näengi surma nii: see on pigem rõõmus pääsemine, püüdlus kõrgema õnne poole, kui piinarikas kogemus.“ Pühapäeval, 1. novembril kell 18 esitab Tallinna Jaani kirikus Fauré reekviemi Rahvusooper Estonia poistekoor dirigent Hirvo Surva juhtimisel. Solistidena astuvad üles Cedric Sebastien Mäeväli poistekoorist ning rahvusooperi solist, bass Raiko Raalik. Rahvusooper Estonia poistekoor alustas tegevust 1971. aastal dirigent Venno Laulu eestvedamisel ja läheneb seega oma 50 aasta juubelile. Alates 1997. aastast kuulub koor Rahvusooper Estonia koosseisu. 2001. aastast võttis koori kunstilise juhi ja peadirigendi ameti Venno Laulult üle Hirvo Surva. Rahvusooper Estonia poistekoor töötab kooristuudiona, neil on kolm koosseisu ja kus vokaalkunsti omandab üle 150 andeka noore laulja. Kooril on suuri teeneid eesti koorimuusika tutvustajana ja klassikalise muusika esitajana nii kodu- kui ka välismaal. Koor on pälvinud vaimustatud vastuvõtu paljudes Euroopa riikides, Kanadas, USAs, Austraalias, Jaapanis ja mujal. Koori repertuaari krooniks on vokaal-sümfoonilised suurvormid (Britteni „Sõjareekviem“, Orffi „Carmina burana“, Mendelssohni „Paulus“, Tobiase „Joonase lähetamine“ jt). Koor on osalenud mitmel mainekal koorifestivalil, rahvusvahelistes ja Rahvusooperi Estonia korraldatud muusikaprojektides ning saavutanud maailmas kõrgeid auhindu koorikonkurssidel. Allikas: Rahvusooper Estonia

aigi.viira@ohtuleht.ee

Shakespeare • Pöyhönen

TÕRKSA TALTSUTUS Noortele ja täiskasvanutele Etendused 8. ja 10. novembril

Tammsaare • Rajas

NOORED HINGED Noortele ja täiskasvanutele

Etendused 14. ja 15. novembril eestinoorsooteater.ee

Kaheksa aastat tagasi toodi rahvusooperi majja kokku noored talendid üle Eesti ja töötati nendega seitse kuud. Tänane ooperiteatri bass Raiko Raalik oli üks neist.

Küll aga laulis Raiko terve oma kooliaja Tartu Karlova gümnaasiumi poistekooris. Tänu sellele usub ta teadvat, mida poisid kontserdiks valmistudes tunnevad: „See, kui solistid laulsid meie koori ees, oli alati väga põnev, minul vähemalt. Kui mina nüüd inspireerin kas või üht poistekoori lauljat, siis on juba hästi!“

Südamesoovi sunnil Dirigent Undel Koka käe all Tartu poistekooris lauldes ei tundnud Raiko kordagi, et läheb kooriproovi vastutahtsi: „Vahel ikka juhtus, et ei jaksanud või ei viitsinud, aga ei midagi sellist, et oleksin tahtnud kooriga üldse lõpu teha.“ Küllap oli säherduse järjekindluse taga seegi, et Raiko läks muusikakallakuga kooli südamesoovi sunnil. Melliste algkoolis õpiteed alustanud poisist sai õige ruttu Tartu Karlova gümnaasiumi õppur. Muusika pärast. „Õppisin algkoolis ühe aasta klaverit ja kuna mulle väga meeldis, siis otsustasid mu vanemad mind linna kooli saata. Karlova gümnaasiumiga käis aga poistekoori kultuur kõvasti kaasas.“

Raiko pole ainus Tartu poistekoori kasvandik, kes rahvusooperi laval tegutseb – samast koorist on pärit ka bariton Rauno Elp. Karlova koolist on aga tulnud ka metsosopran Helen Lokuta ja kontsertmeister Jaanika Rand-Sirp. „Meil on omavahel väga hea side juba Karlova kooli pärast, ju on meie mõtteviisides sarnasusi,“ usub Raiko.

11. klassi poisina jutustas Raiko Maalehele, et muusika on tema peamine huviala, selleta ta oma elu ette ei kujuta. Ikka poistekoor, klaver ja bändid.

Inspireeriv õpetaja „Siht muusikaga tegelda oli selge, muid variante polnud mõtteski,“ muigab Raiko. „Poistekoorist võeti ju mõni hääl soo-

lot laulma ja mina olin üks nende seast. Minu soololaulu õpetaja oli Tiia Puhvel, kes oli väga-väga inspireeriv. Tänu temale vaimustusin klassikalisest laulust ja tema oli ka see, kes ütles, et kindlasti tuleb Elleri kooli laulu õppima minna.“ Näikse, et Raikol pole solistiks pürgimisel kõhklusi-kahtlusi ette tulnudki. Esmalt õpingud Heino Elleri muusikakoolis Taisto Noore lauluklassis, seejärel dotsent Taavi Tampuu klass Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, siis uhkelt ja otsteed rahvusooperi lavale. „Täpselt nii nagu ma oma unistustes soovisin,“ särab Raiko, kes juba Elleri kooli aegu lõi kaasa rahvusooper Estonia noorteprojektis „OPERAtsioon VOX“. 2013. aastal toodi rahvusooperi majja kokku noored vokaaltalendid üle Eesti ja töötati nendega seitse kuud. Raiko õpetajaks sai laulja Oliver Kuusik. „Tegime Neeme Kuninga käe all igasuguseid teatriharjutusi, ööbisime teatris, nägime tagatoa elu ja pärast seda polnud mingit kahtlust, et just rahvusooperisse ma tahangi,“ meenutab ta. „Sel ajal ei kujutanud ma veel hästi ette, mida mu eriala tegelikult tähendab, sest noorteprojekt oli mingis mõttes ikkagi koori jätk. Teisalt aga nägin seal, kuidas artistid valmistuvad etendusteks, kuidas käib töö kontsertmeistriga, orkestriga. Siis sai pilt päris selgeks.“ Kaks aastat tagasi saigi Raikost Estonia solist. Tartlastel ei maksa aga lootust kaotada: Raiko sõnul on tal Vanemuise peadirigendi Risto Joostiga plaanid peetud ning lähitulevikus näeb teda ka endise kodulinnateatri ooperilaval.

Neljapäev, 22. oktoober 2020

Sügis 11

e st: .e 88 oe ina 180 e-p reg 60 ta ea el i! Os aur i te ood w. fon le p ww i tele õi tu ll v Te

Kullast 3D lilled – Roos, Samoa 2020.a hõbemünt Hõbe: 99.99% / Kaal: 1 unts Hind: 175 €

UUS!

Elupuu – Niue saarte 2020.a hõbemünt Preciosa masinlõigatud kristallikividega Hõbe: 99.99% / Kaal: 31,1 g Hind: 149 €

UUS!

“Armastuse tähtpäev” Kanada 2020.a värvitrükis hõbemünt Swarovski® kristalliga Hõbe: 99.99% / Kaal: 7.96 g Hind: 79 €

Õnnekivi – septembri / oktoobri / novembri sünnipäevalastele. Kanada 2020.a hõbemünt Swarovski® kristallidega Hõbe: 99,99% / Kaal: 7,96 g Belgia 2019.a 2 1/2 € Hind: 79 € tk juubelimünt – Pissiv Poiss purskkaev 400 aastat Hind: 19 €

Tere tulemast maailma! 2020.a Austraalia värvitrükis hõbemünt Hõbe: 99,99% / Kaal: 15,87 g Hind: 99 €

TAAS SAADAVAL!

Erinevad mündipuhastusvahendid Hinnad alates 7.95

UUS! Muusika legendid – Elton John, Suurbritannia 2020.a vask-nikkel münt Hind: 25 €

hõbedast kupüür. Hõbe: 99,9% / Kaal: 5g Hind 59 €

UUS!

Õnne võti – Kameruuni 2017a hõbemünt kullatisega Hõbe: 99,9% / Kaal: 12,5 g Hind: 95 €

Muusikalegendid – Queen, Suurbritannia 2020.a hõbemünt Hõbe: 99,99% Kaal: 1/2 untsi Hind: 110 €

Seif – raamat Hind: 25 €

Muusikalegendid – Elton John, Suurbritannia 2020.a hõbemünt Hõbe: 99,99% Pühvli aasta 2021 – Kameruuni Kaal: 1/2 untsi 2021.a ruteeniumkatte, kullatise ja Hind: 110 € punase kristalliga hõbemünt Hõbe: 99,9% / Kaal: 10 g Hind: 119 € Pühvli aasta 2021 – Mongoolia 100 tugrikut,

UUS!

KLIENDILEMMIK! taas saadaval

Luup “Swing” 1,75 x suurendusega ja LED valgustusega luup-laualamp Hind: 79 €

Roti aasta – Austraalia 2020.a kuplikujuline hõbemünt Hõbe: 99,99% / Kaal: 1 unts Hind: 125 €

Pühvli aasta 2021 – Mongoolia Pühvli aasta 2021 Pühvli aasta 2021 – Kameruuni kuldmünt Suurbritannia 2021.a 2021.a hõbemünt/ripats Kuld: 99,9% vask-nikkel münt Hõbe: 99.9 % / Kaal: 10 g Kaal: 0,5 g Hind: 25 € Hind: 99 € Hind: 95 €

Kitty-Cat – Kassi silmad. Niue Saarte 2017.a antiikviimistlusega hõbemünt Kaal: 1 unts / Hõbe: 99,9% Hind: 139 €

Tere tulemast, väikseke! – Niue saarte 2020.a hõbemünt Preciosa masinlõigatud kristallikividega Hõbe: 99.9% / Kaal: 1 unts Hind: 149 €

UUS!

Mündi margi ja paberraha albumd uutes trendikates värvitoonides: kuldne/ hõbedane/pronks Hind alates 27 € tk

UUS!

Pühvli aasta 2021 – Niue Saarte värvitrükis hõbemünt Jaapani Hõbe: 99,9% / Kaal: 1 unts käibemündid Hind: 119 € 2020.a – komplekt Hind: 39 €

UUS!

Agatha Christie. Faberge muna võre 100 aastat ja roosidega - Niue müsteeriume. Saarte 2020.a. värvitrükis Suurbritannia hõbemünt 2020.a. hõbemünt Hõbe: 99.9 % Hõbe: 92,5% Kaal: 16,81 g Kaal: 12 g Hind: 129 € Hind: 99 €

UUS!

Sündinud Roti aastal 2020 – Hiireke. Tuvalu värv itrükis hõbemünt Raffaello Sanzio 500a. – Neitsi Maarja Hõbe: 99,99% tooliga. Ghana 2020.a hõbemünt Kaal: 15.553 g Hõbe: 99.9% / Kaal: 50 g Hind: 79 € Hind: 199 €

Agatha Christie. 100 aastat müsteeriume. Suurbritannia 2020.a vask-nikkel münt Hind: 25 €

UUS! Öökull - Mandala kunst- Niue Saarte 2020.a antiikviimistlusega värvitrükis hõbemünt Swarovski® kristalliga Hõbe: 99.9% / Kaal: 62,2 g. Hind: 229 €

PRESSO album pudelikorkide kogumiseks Hind: 14.90

UUS! UNESCO maailmapärand – Olümpia, Üks armastus – Austraalia Prantsusmaa 2020.a hõbemünt Karupoeg Puhh – Suurbritannia 2020.a hõbemünt Hõbe: 90% / Kaal: 22.2 g 2020.a vask-nikkel münt Hõbe: 99,9% / Kaal: 1 unts Hind: 95 € Hind: 17 € Hind: 99 € Soome 2020..a 2 € Leedu 2020.a 2€ juubelimünt – Turu ülikool juubelimünt – 100 aastat. Hind: 10 € Aukštaitija

Hind: 7 €

2020.a euromüntide kataloog Hind: 14.90

Euromüntide kogumise album. Hind: 29 €

Belgia 2020.a. 2€ juubelimünt – rahvusvaheline taimetervise aasta 2020 Hind: 17 €

VISTA album 2€ juubelimüntide kogumiseks Hind: 39.90

Aurea Regina Mündipood – kaasaegse mündimaailma ekspert!

www.aurearegina.ee

Raffaello Sanzio 500 a Ohakalinnu madonna – Kameruuni 2020.a. värvitrükis hõbemünt Hõbe: 99,9% / Kaal: 17,5 g Hind: 129 €

UUS!

Taskualbum euromüntide ja 2€ juubelimüntide kogumiseks Hind: 12 €

Kauplus avatud: E-R 10 –17 • L 11–16 Vana-Viru 5,Tallinn 10111

UUS!

E-post: pood@aurearegina.ee E-poest tellides kaup kätte 3 tööpäeva jooksul.

Kreeka 2020 a 2€ juubelimünt Termopüülide lahingu 2500. aastapäev Hind: 7 €

Portugali 2020.a 2€ juubelimünt – Coimbra Ülikooli 730. aastapäev Hind: 8 €

Tel: 6018088

Neljapäev, 22. oktoober 2020

12 Sügis

Hubane kodu aitab IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Mida külmemaks, pimedamaks ja vihmasemaks kisub sügis, seda enam läheb hinda kodune hubasus. Kui aga elatakse üüripinnal, kipub kodutunnet sageli nappima. K-rauta sisekujundaja Aleksandra Tšufarina kinnitab, et iga elamise saab kiiresti õdusaks muuta – lihtsalt ja üsna odavalt.

ja tema

Eesti prominenti

Edgar Savisaar Erik Orgu Marina Kaljurand Brigitte S. Hunt Mart Helme Sünne Valtri Yana Toom Urmas Sõõrumaa Dr. Vassiljev Liis Haavel

25.10 MOOSTE FOLGIKODA kell 17 27.10 OTEPÄÄ KULTUURIMAJA 29.10 ELVA KULTUURIKESKUS 01.11 RAKVERE TEATER kell 17 02.11 KÄRDLA KULTUURIKESKUS 03.11 HAAPSALU KULTUURIKESKUS 04.11 LIHULA KULTUURIKESKUS

09.11 JÕHVI KONTSERDIMAJA KAMMERSAAL 10.11 PÕLTSAMAA KULTUURIKESKUS 12.11 OISU RAHVAMAJA 17.11 TALLINN RAHVUSRAAMATUKOGU 19.11 VÕRU KANNEL 23.11 TARTU KONTSERDIMAJA 24.11 PÄRNU KONTSERDIMAJA 25.11 KILINGI-NÕMME KLUBI

SEINAD VÄRSKEKS Kui kodu näib väsinud, on seinte värvimine või tapeedi vahetamine kõige kiirem viis totaalselt selle ilmet muuta, ükskõik, kas otsustad värvida või tapeeti vahetada. Muidugi tuleb üürikodus sellise muudatuse asjus kõigepealt korteri omanikuga kokkuleppele jõuda. Sellist kiirremonti tehes võiks eelistada rahulikke heledaid või pastelseid värvitoone – see annab ohtralt võimalusi luua aktsente tekstiiliga, mängida detailidega. TEKSTIILID Värve on heledasse neutraalsetes toonides ruumi kõige lihtsam tuua tekstiilidega – meelepärastes toonides diivanipatjade, voodikatete, kardinate ja vaipadega. Isegi näotu ja kulunud vana diivani või voodi saab pleedide ja patjade abil mõnusaks pesaks kujundada. Vannituppa saab nüansse lisada kokku klappivate käterättide, vaiba ja dušikardinaga. Üürikorterisse kodutekstiile soetades tasub värve valides ja väljaminekuid kaaludes mõelda sellele, et kui peaks tekkima vajadus kolida, saab oma padjad-pleedidkardinad alati kaasa võtta. VALGUSTUS Oluline ja tihti tagaplaanile jääv nipp õdusa keskkonna loomiseks on valgustusega mängimine. Liigagi sageli piirdutakse vaid laevalgustiga, aga hubasust aitavad luua just lauaja põrandavalgustid ning võimalus valgustugevust meeleolu järgi reguleerida. Viimasel ajal on väga palju võetud kodudes kasutusele ka kõikvõimalikke valguskette, millega saab ruumile lisada romantilist hõngu. TAIMED Isegi kui kodus ruumi napib, võiks seda natuke eraldada rohelusele. Klassikaliselt paigutatakse potitaimi aknalaua-

Valguskettidega saab pimedal ajal hõlpsalt lisada ruumile romantilist hõngu.

Vida Press

Kui juba küünlad, siis ikka mitmekaupa – aga ära unusta tuleohutust.

le ritta, aga ka üks suur taim toanurgas annab elamisele täiesti uue hingamise. Kui tegemist on väga pimeda ruumiga, tasu uurida võimalusi paigaldada taimelampe. Need võivad sügisel-talvel niigi ära kuluda, sel ajal paljudele toataimedele meie lühikesest päevast hästi ei piisa. Roheluse võib ühendada ka praktilisusega ja kasvatada köögis ak-

nalaual maitsetaimi. Et selline aknalauaaiandus oleks kena vaadata, saab ürdipottidele soetada näiteks ühise keraamilise kasti. TAASKASUTUSMÖÖBEL Kui eelarve kodu sisustamiseks on napp, tasub soodsa hinnaga mööblit otsida sotsiaalmeediagruppidest või taaskasutuspoodidest. Laske fantaasial lennata – ka esmapilgul ilmetutest ülio-

Iittala Taika sarja müütilised teg 26.11 JÕGEVA KULTUURIKESKUS 01.12 KURESSAARE KULTUURIKESKUS 02.12 TORNIMÄE RAHVAMAJA 08.12 TALLINN VON GLEHNI TEATER 09.12 RAPLA KULTUURIKESKUS 15.12 VILJANDI PÄRIMUSMUUSIKA AIT

Algus kell 19

Põhjanaabrite disainifirma Iittala Taika sari – fantaasiamustrilised kruusid-kausid-taldrikud – sai Eestis kiiresti ülipopulaarseks, sest traditsiooniliste lauanõude hulgas olid need midagi täiesti uut ja eristuvat. Nüüd saavad legendaarse sarja austajad soetada endale ka armsaks saanud müütiliste mustritega voodipesu ning vanni- ja käterätikuid. Rahvusvaheliselt tunnustatud disaineri Klaus Haapaniemi silmatorkavat Taika mustrit on pehmetel kvaliteetsetel tekstiilidel kasutatud palju rahulikumas võtmes, kui oleme harjunud nägema keraamikal. Rahulikum tonaalsus so-

bib hästi skandinaaviapärase sisustusega ja toob minimalistlikku ruumi tasakaalukat mängulisust. Väärt materjalid, tuttavad toonid Käterätikud ja saunalinad on õmmeldud 100% orgaanilisest puuvillast, mis vastab globaalse orgaanilise tekstiili standardile (GOTS). Taika padjapüürid (50 × 60 cm) ja tekikotid (150 × 210 cm) on valmistatud puuvillast ning neil on ÖKO-TEX ja BCI märgistus. Kollektsioonis on kolm värvivalikut: Taika klassikaline sinine, purpur ja hall. „Taika muster tekitas suurt vaimustust ja huvi juba tutvustami-

Vida Press

Iittala kruusid, mis Taika-sarja meil tuntuks tegid. sel aastal 2007,“ ütles Iittala tootejuht Jonna Puhakka. „Juba siis tekkis klientidel soov kaunistada oma kodu ka muude sama mustriga sisustuselementidega. Seega

Neljapäev, 22. oktoober 2020

Sügis 13

b kaamost tõrjuda Vida Press

esitleb

K-rauta

Voodikatete, patjade ja pleedidega saab magamistoale anda uue ilme.

davatest mööblitükkidest võib neid üle värvides saada uhke komplekti. Muidugi tasub taaskasutuses pakutav üle vaadata ka siis, kui hind polegi nii oluline – tihtilugu võib seal ette jääda mõni põnev ese, mis mõjub kodukujunduses efektse aktsendina. Üürikorterisse mööblit soetades tasub eelistada funktsionaalset ja kerget mööblit. Kott-

toole ja -diivaneid ning suuri istumispatju on lihtne järgmisesse elamisse kaasa võtta. VANA UUEKS Nipp, millega saab vanale mööblile uue ilme anda, on kapinuppude-käepidemete väljavahetamine. Seda saab omanikuga kooskõlastamata teha ka üürikorteris – kui vanad nupud alles hoida ja korterist lahkudes esialgne olukord taastada.

LISAPANIPAIGAD Kui panipaiku on liiga vähe, on abiks dekoratiivsed kastid ja kirstud, millesse mahutada rõivaid ja tarbeesemeid, et miski ei jääks elamises silma riivama. Kui ruumi on väga vähe, saab karpe-kaste mahutada ka näiteks laealusele riiulile. ERALDUSSEIN Ühetoalises elamises võib tekkida vajadus eraldada muust ruumist privaatsem nurgake näiteks magamisasemele. Nägusa ja praktilise vaheseina saab tekitada avatud riiulitega, kuhu saab mahutada säilituskaste, dekoratiivtaimi, raamatuid jm. DETAILID Väikeses elamises saab avarust luua peeglitega, kodusust annavad juurde hoolikalt valitud lillepotid, vaasid, lambikuplid jmt, kodule isikupära lisamiseks piisab sageli ühest maalist, graafilisest lehest või fotoseinast. Kui nende paigaldamine eeldab seina aukude puurimist, tuleks üürikorteris taas omanikuga nõu pidada.

MUUSIKAL Muusika ALAN

MENKEN Laulusõnad GLENN SLATER Libreto CHERI STEINKELLNER & BILL STEINKELLNER Täiendavad materjalid DOUGLAS CARTER BEANE TOUCHSTONE PICTURESI JA JOSEPH HOWARDI KOMÖÖDIAFILMI “SISTER ACT” AINETEL

Muusikajuht ja dirigent TAAVI KULL Lavastaja SAMUEL HARJANNE Lava- ja kostüümikunstnik KARMO MENDE Valguskunstnik MÄRT SELL Koreograaf GUNILLA OLSSON KARLSSON Tõlkijad AAPO ILVES ja MARIO PULVER Osades TANJA MIHHAILOVA-SAAR, MERLE JALAKAS, RASMUS KULL KALLE SEPP, KÄRT ANTON, KARIN TAMMARU, MILVI LUIK SILVER LAAS, NORMAN SALUMÄE, GERMAN GHOLAMI, SIMO BREEDE JT

elased nüüd ka kodutekstiilidel Iittala

on meil nüüd hea meel koos Klaus Haapaniemiga Taika fantaasiamaailma laiendada.“ Sari Taika on üks Iittala rahvusvaheliselt menukamaid kollektsioone, selle populaarsuse üheks põhjuseks võib pidada mängulisust ja müstikat kombineeriva mustri avatust eri tõlgendustele. Disainer Klaus Haapaniemi (s 1970) on pälvinud ohtralt tunnustust just oma ainulaadse stiili ja lennuka kujutlusvõime eest. Tema piltidelt on lihtne leida viiteid soome rahvajuttudele, tugevalt on aga esindatud ka slaavi ja jaapani mõjutused. IA MIHKELS

ESIETENDUS 28.11 VANEMUISE SUURES MAJAS

Muusikali „Nunnad hoos“ esitatakse koostöös MUSIC THEATRE INTERNATIONALiga (MTI Europe), kellele esitatav materjal kuulub. www.mtishows.eu

Neljapäev, 22. oktoober 2020

14 Sügis

SÜGIS K püsikuid lõig

Hooaja tähtsündmus

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

„Klassikud üle sajandite“

Benjamin Schmid (viiul) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Arvo Volmer Kavas: Britten. Viiulikontsert op. 15 Brahms. Sümfoonia nr 4 e-moll op. 98

Paljud aiapidajad seisavad sügisel küsimuse ees, kas lõigata äraõitsenud või närbunud püsikud enne talve tulekut maha või on mõistlikum jätta see töö kevadeks. Kuidas on õige? „On neid püsikuid, mida kindlasti ei tohigi sügisel lõigata, sest see mõjub neile halvasti, nad muutuvad siis külmaõrnaks,“ ütleb aiakujundaja ja -koolitaja Maria Palusalu perefirmast Palusalu Aiad. „On aga ka püsikuid, mille võiks lõikamata jätta lihtsalt seepärast, et neid on aias ilus vaadata nii hilissügisel kui ka talvel – need annavad peenras uhket struktuuri. Kui kõik peenrad sügisel korrektselt puhtaks lõigata, siis seda silmailu pole.“

Lõikamine võib taimele liiga teha

N 26. november kell 19 Vanemuise kontserdimaja R 27. november kell 19 Estonia kontserdisaal eestikontsert.ee

Maria sõnul on aiakujunduse üldtrend just see, et jätta nende püsikute lõikamine, mis talvel ka lume all kohe pikali ei vaju, pigem kevadesse – nii tekib aias justkui viies aastaaeg. Tema ise on sellega kaasa läinud: „Vaatan siin praegu aknast, kuidas värvid meie aias mängivad – nii palju toone! Hallid, pruunid, kollased, lillad, roosad, oranžid, kõike mitmes varjundis karge sinise taeva

taustal. Imeilus küps aed! Ei kujuta küll ette, et selle ilu asemel oleksid korralikult maha lõigatud ja puhtaks riisutud peenrad. Igihaljaid püsikuid ja neid, mis üldiselt on külmaõrnad, ei tohi sügisel maha lõigata, ütleb aiakujundaja – nad võivad selle küll üle elada, aga head see neile ei tee. „Kõik need taimed, millel on sügisel veel rohelised või värvilised lehed peal, tuleks sügisel lõikamata jätta,“ ütleb Maria. „Näiteks helmikpöörised, kes võivad oma dekoratiivsete värviliste lehtedega kogu talve silma rõõmustada. Või lumeroosid – neil on sügisel ilusad tumerohelised nahkjad lehed. Kevadel hakkavad lumeroosid varakult õitsema ja uusi lehti kasvatama, vanad lehed võib maha lõigata siis, kui taim on õied juba välja ajanud. Ka lehtdekoratiivne igihaljas bergeenia tuleks sügisel lõikamata jätta, taime kuivanud lehed saab kevadel hõlpsalt käega välja tõmmata.“ Külmaõrnad kõrrelised võiksid samuti kasvama jääda ja seda mitte ainult seepärast, et lõigatult võivad kõrreliste õõnsad varred endasse vett koguda, see võib aga taimele tõsiseid kahjustusi põhjustada. „Peale selle on nad talvel härmatisega kaetult aiakujundusele päris kenaks lisandiks. Näiteks siidpööriste dekoratiivsed õisikud annavad talvisele aiale palju juurde,“ kin-

nitab Maria. Küll aga soovitab ta siidpöörised kokku siduda, et nad lumega pikali ei vajuks. Aiakujundaja sõnul on püsikute lõikamata jätmiseks veel üks põhjus: paljud neist on talvel toiduks lindudele: „Nii et ka ökoloogilisest vaatepunktist on kasulik osa püsikuid pärast õitsemist talveks püsti jätta.“

Millal tuleb haarata käärid Kindlasti tuleb sügisel maha lõigata haiged ja seenega nakatunud taimed, neid ei tohiks talveks lume alla jätta. „Paljude püsikute puhul on väga oluline, et kasvukoht vastaks kõigiti nende vajadustele,“ ütleb aiakujundaja. „Näiteks kui aedfloksid kasvavad kohas, mis neile ei sobi, tabab taimi kergesti jahukaste või ebajahukaste, sobivas kasvukohas on need lilled aga tugevad ja lopsakad ning peavad tõbedele palju paremini vastu.“ Palju segadust on ka pojengidega – õitseaeg saab neil üsna kiiresti läbi, millal aga on siis õige aeg ka lehed maha lõigata? „Seni, kuni need on rohelised, saab taim koguda toitaineid,“ juhendab Maria Palusalu. „Maha võiks pojengi lehed lõigata siis, kui need on kolletunud ja närbuvad. Kui aga pojengi on suvel jagatud või uude kohta ümber tõstetud, võib lehed pärast istutamist maha lõigata.“

Neljapäev, 22. oktoober 2020

Sügis 15 Maria Palusalu

KODUAIAS: ka s gata või mitte?

fotod: Kaupo Kikkas

OKTOOBRIKUINE VÄRVIKÜLLUS PALUSALU AIAS: oma panuse aia värvikusse annavad mitut värvi sügisastrid, kõrrelised, ära õitsenud püsikud, igihaljad puud ja suvehaljad põõsad. Ka pruunid, mustad, hallid ja rohelised toonid võivad aeda kaunistada. Vallo Kruuser

Püsililled, mida ei tohi sügisel maha lõigata Külmaõrnad kõrrelised Hiina siidpööris, vitshirss, stepirohud, ainuroog

Igihaljad kõrrelised Aruheina liigid ja sordid, luht-kastevars, igihaljas kaerand, igihaljaste (külmaõrnade) tarnade liigid ja sordid, lumi-piiphein, karvane piiphein.

Theodor Sink (tšello) Kalle Randalu (klaver)

Igihaljad püsikud ja poolpõõsad Helmikpöörised, suureõieline tellima, pisipööris, lumeroosi liigid ja sordid, tipmine puksrohi, igihaljas ibeeris, bergeenia, Siberi valdsteinia, tõrvikliilia (vajab ka lisakatet), tähklavendel, aedsalvei, nelk (meie tingimustes külmakindlad liigid ja sordid), villane nõianõges, südajas tiarell, emajuurelaadne mailane, kiuline tääkliilia ning vereva sõrmkübara, aed-kuukressi, halli käokannu ja vägiheina esimese aasta taimed.

Kiviktaimla taimed Mägisibula liigid ja sordid, nõeljalehine leeklill, kivirik, hanerohi, roomav akakapsas, merikann, aedaubrieeta, harkjas asorell, kuldkann, kukeharja madalad igihaljad sordid, liivateede liigid ja sordid.

Külmaõrnad püsikud

Siidpööriste dekoratiivsed õisikud annavad talvisele aiale palju juurde – ja kujutlege neid veel härmatisega ehituna!

Monarda liigid ja sordid, krüsanteem (püsikud), piimjaõieline kellukas, kaelus-ussitatar, kurerehad, mis on külmaõrnad või igihaljad. Allikas: Palusalu Aiad

Beethoven Sonaadid tšellole ja klaverile

R 6. november kell 19 Vanemuise kontserdimaja P 8. november kell 17 Estonia kontserdisaal eestikontsert.ee

Neljapäev, 22. oktoober 2020

16 Sügis Vida Press

LOODUSLIK KAITSE

Peleta ho tervi Mõistus ütleb, et tervislik eluviis ja korrapärane liigutamine teeb kehale head, kogemusest tead, et trenn tõstab tuju – ja ometi tahaks külmal ja pimedal õhtul end hoopis diivanile kerida ja šokolaadi krõbistada. Lifehack pakub selleks välja hulga nippe, mis aitavad trennitõrkest üle saada.

viirustele ja bakteritele

Soeta mugavad trennirõivad Selle üle, kui mistahes trenniga alustades võetakse kõigepealt ette vinge varustuse soetamine, visatakse sageli õelat nalja. Kui aga oled valinud värskes õhus treenimise, on tõepoolest oluline, et sul oleks olemas mõnus kihiline trennirõivastus, mida annab ilmaga klapitada. Kõnniks-jooksuks tuleb kindlasti soetada ka mugavad jalatsid: täpselt parajad ja jalgu säästva tallaga. Trennivarustust soetades tasub nõu küsida spordipoest või treenerilt.

Tugev immuunsus

= parim kaitse

Tugevda oma immuunsust Propex IMMUNO tablettidega

Ära alusta ülearu hoogsalt

• India kibelill on tugev looduslik immunostimulant • Must leedrimari tugevdab organismi • Tsinktsitraat lisab organismi vastupanuvõimet viirustega võitlemisel • Vitamiin C ja E on tugevad antioksüdandid Koos toimides annavad nad organismile tugeva kaitse.

Täiesti treenimata inimene ei tohiks trennidega alustada omapäi ja väga hoogsalt. Kõigepealt tuleks pidada nõu oma perearstiga ja teha ära koormustest, et oleks selge, mida võib endale lubada. Kui esimeses hooga valida liiga raske trenn, võib käegalöömine kiiresti tulla. Algajaile kõige turvalisem valik on harjutada personaaltreeneri käe all.

Proovi kõike, mida saad Katseta erinevaid rühmatrenne, harjutamist personaaltreeneri käe all, vesivõimlemist või

Tootja: Ortis, Belgia.

Viirustele vastu ammu järele proovi

Müügil hästivarustatud APTEEKIDES, TERVISEPOES Rabaküla 4/2, Tallinn ja internetipoes www.tervis24.ee

Sügis on käes ja viirushaigused – isegi siis, kui koroonaviirus kõrvale jätta – inimesi kimbutamas. Kuidas neid tõbesid ennetada või ennast vähemalt võimalikult kiiresti terveks ravida? Neid nõuandeid on arstid-apteekrid ajaleheveergudel jaganud igal sügisel, see andis hea võimaluse nõuandjate juhistes kõige sagedamini kordunud soovitused kokku koguda. Olulisim, milles kõik meedikud on üksmeelselt ühel nõul olnud, aga mis leviva Covid 19 valguses on veelgi olulisem kui seni: jää koju kohe, kui tunned, et tervis pole päris korras. Esiteks pikendab püstijalu põdemine enamasti oluliselt haiguse kulgu, teiseks võid nakatada ka oma töö- või koolikaaslasi. Ravi saab kohe alustada lihtsate koduste võtetega.

maga niipalju, kui und on. Organismile teeb see vaid head.

Joo ravimtaimeteed

Palavikku ei pruugi alati kohe ollagi, aga kui kurgus kriibib ja nina tilgub, tasub kodused raviviisid kasutusele võtta. Mari Luud

Puhka ja maga Kui tunned pea- ja liigesevalu ning väsimust, nina on vesine ja kurgus kraabib, siis tuleks kohe aeg maha võtta ja puhata, et anda

organismile võimalus taastuda. Puhkamine tähendab seda, et sa ei lähe kooli/tööle, ei askelda kodus ega kasuta võimalust teha ära kõik seni tegemata kodutööd. Võta puhkamist tõsiselt: jää voodisse,

Apteegist saab valmis varuda külmetusetee, mille koostises on angervaksa, punet, naistepuna, vaarikalehti jm, aga sobivad ka enda korjatud-kuivatatud pärnaõied või muud ravimtaimed, mida rahvameditsiin soovitab külmetuse raviks. Kui taimesegusid ei juhtu kodus olema, võid juua tavalist teed, lisades sellele ingverit, sidrunit ja mett, muidugi võib neid lisada ka tervistavatest kodukandi taimedest teele. Jälgida tuleb teevee temperatuuri: see ei tohiks olla kuumem kui 60 kraadi, muidu lähevad paljud tervistavad omadused kaotsi.

Tee sooja jalavanni Kui palavikku pole, aga tunned

Neljapäev, 22. oktoober 2020

Sügis 17 REKLAAMTEKST

oajatõbesid isespordiga Vida Press

nast vabalt. Eriti oluline on see personaaltreeneriga treenides. Kui trenni teha on mõnus, ei teki ka kiusatust see vahele jätta.

Vali sobivaim trenniaeg Võib juhtuda, et pimedal ja külmal ajal läheb üha raskemaks end õhtul uuesti kodust välja minema sundida. Kui vara ärkamine pole probleem, proovi õhtused trenniskäigud vahetada hommikuste vastu. Või on päeva jooksul mõni pikem lõunapaus - ehk annab seda trenniks kasutada? Proovida tasub ka varianti, kus lähed trenni otse töölt või koolist ja alles siis koju. Igatahes: katseta erinevaid trenniaegu, kuni leiad endale sobivaima.

Kõndimine sobib kõigile

lihtsalt ujumist jmt. Nii on kõige tõenäolisem leida trenn, millest niipea ei tüdine – ja siis pole ka muret, et pead enda trenni sundimiseks kirglikke sisemonolooge pidama. Kui siiski tunned, et hoolikalt valitud trenn, kus seni oled rõõmuga käinud, kipub tüütuks ja rutiinseks minema, käi senise kõrvalt midagi uut proovimas. Kui päevast päeva oled jooksnud-kõndinud ühte ja sama rada, vali midagi muud. Vaheldus annab uut indu.

Leia trennikaaslane See soovitus kehtib nii siis, kui käid mõnes rühmatrennis või jõusaalis, kui ka siis, kui oled valinud omapäi värskes õhus tehtava trenni: jooksu, kepikõnni vmt. Kui oled kellegagi kokku leppinud trennimineku päe-

va ja kellaaja, on suurem osa iseenda sundimise tööst juba tejtud – ei saa ju minemata jätta, kui tead, et teine ootab ja on sellega arvestanud.

Mitu kärbest ühe hoobiga Kui lähed trenni siiski üksi, kasuta seda aega veel millekski. Näiteks kõndima või jooksma minnes saad trenni ajal kuulata mõnd raadiosaadet, audioraamatut või lihtsalt muusikat või kasutada seda aega keeleõppeks. Paljud,kes seda nippi kasutavad, on rääkinud, et rahulolu trennist on siis oluliselt suurem, kui oled sellele veel nii-öelda lisaväärtuse andnud. Kui eelistad rühmatrenni või harjutamist personaaltreeneri käe all, vali treener, kelle suhtlusstiil ei tekita sinus tõrkeid, kellega tunned en-

Kõige lihtsam on aga alustada kõndimisest, näiteks pool tundi aktiivset kõndi kolm korda nädalas. See ei nõua erilisi kulutusi (mugavad jalatsid võiksid siiski olla!) ja on kõigile kättesaadav. Hea oleks keegi kaasa kutsuda: üheskoos on lõbusam, aga kaaslasega vestlemine on ka hea võimalus kõnnitempot ilma igasuguste abivahenditeta endale sobivaks timmida. Paras on tempo siis, kui suudad hingeldamata teisega vestelda.

Jaga endale tunnustust Ehkki omaette preemia on juba see, kui jaksad trennis senisest rohkem või avastad, et rõivad on suureks jäänud, ära keela endale ka väikseid preemiaid. Kui oled kuu aega mõelnud oma lemmikkoogile, aga selle soovi jõuga alla surunud, luba endale aeg-ajalt üks mõnus kohvikuskäik. Söö see tükike kooki ja ära tunne mingeid südametunnistuspiinu! KRISTJAN ARRAS

itud koduste ravivõtetega külmavärinaid ja nina tilgub, tee sinepipulbriga jalavanni (vesi 37– 39 kraadi. Hoia jalgu vees umbes veerand tundi, joo jalavanni ajal näiteks mustsõstra- või vaarikateed, siis tõmba jalga soojad sokid ja püüa pisut magada.

Loputa nina mereveega Algavat nohu tasub kohe ravima hakata. Hästi võib toimida nina loputamine, selleks on apteekides müügil mereveelahus, millega saad haigusetekitajad ninast välja uhta, aga samal ajal ka nina limaskesta niisutada. Loputamiseks pihusta mereveelahus ninna, mõne hetke pärast nuuska see välja. Kes pole varem mereveelahust nohu korral kasutanud, võib alati apteekrilt nõu küsida nii õige loputamistehnika kui ka selle kohta, mitu korda päevas tuleks nina loputada. IA MIHKELS

Ingver argimenüüsse! Ingveri võiks sügisesel viirustehooajal kindlasti menüüsse võtta, sest see on kasuks paljude tervisehädade korral: annab energiat ja ala lavi vikk kku u, m igre ig reen enii, lliigesepõletikiige ii gese sepõ põle leti tikkmõjub soojendavalt, leevendab palavikku, migreeni, ku, seedevaevusi ja iiveldustunnett ning soonmõjub soodsalt südamele ja veresoonkonnale. Müügil on ingver nii pulbri kui ka värske juurikana, valikuvõimaluse korral võiks alati eelistada värsket. Õhukindlalt hoituna säilib värske juurikas üsna hästi, aga seda võib ka sügavkülmutada.. uhKui koju varuks ostetud juurikas juhstada tub ära kuivama, võib selle peenestada (nt vanas kohviveskis) ja säilitada kaaer on nega suletud purgis. Selline pulber ee, mitugevama maitse ja lõhnaga kui see, litelt. da leiab kaupluste maitseaineriiulitelt. obiva lisandi Ingveri hõrk maik teeb sellest ssobiva paljudele toitudele. Maovaevuste käes kannatajad peaksid siiski arvestama, et ingveritee või ingveriga ohtralt maitsestatud toit võib põhjustada kõrvetisi. Allikas: www.whfoods.com

Soovid vabaneda ebameeldivast tundest, mida tekitavad kõrvetised! Kas see on sinu jaoks tuttav sööd teatud toiduaineid ja üsna pea hakkad tundma ebameeldivaid aistinguid. On tunne nagu rinnus või kõris oleks tuli lahti. Te pole ainsad, kes seda kurdavad! Paljude inimeste jaoks on see probleem, kuid veel vähesed neist on avastanud Frutin närimistabletid, tänu millele on lihtne vabaneda suurenenud maohappesuse tõttu tekkivatest ebameeldivatest kõrvetistest. LÕPP EBAMEELDIVUSTUNDELE, MIDA PÕHJUSTAB MAO LIIGA KÕRGE HAPPELISUS! Võimalik, et te pole Frutini tablettidest veel midagi kuulnud. Tegemist on Skandinaavias valmistatud tablettidega, mille toimeained aitavad vältida ebameeldivustunnet, mida põhjustab suurenenud happelisus maos.

Närimis d i t e l tab

KUIDAS FRUTIN TOIMIB?

1. Frutini toimeained pektiin ja kaltsium moodustavad maohappega kokkupuutes paksu õrna vahukihi, takistades mao happelise sisu sattumist söögitorusse ja kaitse ebameeldiva kõrvetustunde tekkimiseks. 2. Frutinis sisalduv niatsiin aitab säilitada limaskestade normaalset seisundit ja kaltsium toetab seedeensüümide normaalset tööd. Samuti on oluline mitmekesine, tasakaalustatud toitumine ja tervislik eluviis. 3. Frutin ei vähenda mao happesust, mis on vajalik seedeensüümide tegevuseks ja hea seedimise tagamiseks, vaid tekitab kaitsebarjääri ebameeldiva kõrvetustunde tekkimiseks. Mao happeline sisu tungib söögitorusse

Happelises keskkonnas moodustub looduslik vahu kiht

KAS TEADSID ET...? Kui viskate Frutini tableti happesse, moodustub mõne minuti pärast anuma pinnale vaht. Täpselt nii juhtub ka maos.

Toidulisand

FAKTID FRUTINI KOHTA ΄ F ^W\RMW]RQ YMZcbWd\W͹ XM magneesiumkarbonaadid toodetakse looduslikust Q^Z^\WWQWbc͜ \WQM YMReM]͹ datakse Norra Arktika mägipiirkondades, seega on see looduslik ja puhas. ΄ B RYcWW] ^] cbWcadbeWZXMQR mikroniseeritud kiud. NB! Võib kasutada ka raseduse ajal.

KUST SAAB OSTA Frutin? Tooted on saadaval apteekides, tootja kodulehel

www.newnordic.ee või telli telefonil

684 3838

Neljapäev, 22. oktoober 2020

18 Sügis

Sügise tre naisel EIRIS TEEVEERE

eiris.teeveere@ohtuleht.ee

Kõpskingad ja teisedki naiselikud jalanõud pole küll kuhugi kadunud, kuid sel sügistalvel neid moeareeni pjedestaalil ei näe. Küll aga troonivad seal tanksaapad, mis näevad jalas üsna veidrad välja – aga sellest ei tasu heituda.

Moemaailmas pole kuigi palju selliseid riideid, aksessuaare ja jalanõusid, millel oleks ette näidata märkimisväärne ajalugu. Sel sügistalvel ilma tegevatel tanksaabastel, mille sünnilugu jääb 1943. aastasse ehk Teise maailmasõja aega, see aga on. Ilmselt ei tule aastaarvu silmas pidades üllatusena, et esmalt kuulusidki need armee varustusse, massidesse jõudsid tanksaapad palju hiljem, teenides esmalt hoopis mitme subkultuuri stiilihuve. Sellele, et tanksaabastest on saanud moetibide lemmikjalanõud, aitasid loomulikult kaasa ka paljud popstaarid eesotsas näiteks Madonnaga. Tegelikult on tanksaapad moepildis suuremal või vähemal määral olnud pidevalt. Tõsi, viimati panid need maapinna enda all rappuma 90ndatel. Tulles aga kiirkäigul tagasi 2020. aastasse, siis praeguses tanksaapahulluses võib süüdistada eelkõige luksuskaubamärke, nagu Prada, Louis Vuitton ja Bottega Veneta. Näiteks Prada tanksaapad, mille tohutult roh-

JUUKSEHOOLDUS KOOKOSÕLIGA. palmers.eesti www.felicity.ee

Vida Press

Neljapäev, 22. oktoober 2020

Sügis 19

€ 60 sla nd rI Ri ve

ABC King 209,99 €

,99 € ABC King 99

Massimo Dutti 149 €

ndijalats paneb ikkuse proovile

Dune n Londo € 0 9

makas tald ja saapasääre külge kinnitatud väikesed sendikotikesed panevad ilmselt iga normaalse inimese kulme kergitama, on moemaailma selle hooaja vaieldamatu hitttoode, mis on moemekade tänavatel juba sama levinud kui valge tallaga mustad Nike tossud meie tänavatel. Olgu seejuures ka märgitud, et kõnealuste tanksaabaste eest tuleb välja käia 1500beurot.

Kuidas moehitti kanda? Kes usub, et tanksaabaste ostmisel tuleks mõelda ka muu militaarriietuse soetamisele, pangu nüüd hästi tähele. Nimelt näeb trend ette, et rohmakad jalanõud

sobitatakse kokku hoopis võimalikult naiseliku riietusega. Nii tuleks kapist välja võtta kleidid, seelikud ja kõik muu naiselik, mida muidu ollakse harjunud kontskingade või -saabastega kandma. Kellele see piisavat väljakutset ei esita, siis veelgi suuremad moelõvid võivad neid sobitada näiteks ka lühikeste ratturiretuusidega. Tõsi, praeguses kliimas tuleb sellisel juhul arvestada külmetamisohuga. Samas olgu öeldud, et tanksaapad on lausa nii populaarsed, et enamik moeteadlikke näitsikuid kandis neid juba siis, kui ülejäänud inimesed käisid ringi lahtiste sandaalidega.

Kes aga eelistab siiski riietumises tagasihoidlikku joont hoida niipalju, kui see tanksaapaid kandes võimalik on, sobitagu need kokku klassikaliste teksapükste ja viisaka kampsuni, miks mitte ka pintsakuga.

Kas tanksaabaste kõrval on midagi veel? Kuigi tanksaapad on sellel hooajal vaieldamatult kõige trendikamad jalavarjud, siis loomulikult on ka tagasihoidlikumaid valikuid. Näiteks on jätkuvalt pildil kauboisaapad ja nendest inspireeritud jalatsid, samuti ülepõlvesaapad ja klassikalised poolsaapad.

Tähe-Lee Liiv

Triinu P ii

rsalu

Zara 79,95 €

Siret Sui

R 20. november Estonia kontserdisaal kell 18 Eelkontsert Mirjam Avango, Helin Hallik, Toomas Oskar Kahur, Kristjan-Jaanek Mölder, Karl Tipp

kell 19 „Klassikatähed

2020“ galakontsert

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Olari Elts Chopin, Sibelius, Reinecke klassikatähed.ee

eestikontsert.ee

Raamatud otse kirjastusest!

ROOTSI PARIMA PÕNEVUSKIRJANIKU UUS ROMAAN!

PALJU HÄID RAAMATUID MÜÜGIL 14. novembril kl 10.00–18.00 Laki 26 (Tallinna Raamatutrükikoja fuajees)

21.-22. novembril Pärnu Raamatulaadal Pärnu Kaubamajakas, Papiniidu 8

Parima hinnaga raamatud, samuti e- ja audioraamatud kirjastus Eesti Raamat veebipoest www.eestiraamat.ee

Neljapäev, 22. oktoober 2020

20 Sügis

KOKTEILIKUNST: head tahad pärast esimest jooki ve Robin Roots

Külli Tedre-Gavril

Udune Hommik

Vaja läheb: ita vett z 10 cl Vichy gaas ercorni siirupit z 2 cl Monin Pepp la essitud sidrunimah pr z 1,5 cl värskelt verit z 10 g värsket ing ach Bitter tsi Fee Brothers Pe en ss ee its z pisut ma se nt ntraati ld&Brew’ kohviko z 1,5 cl Paulig Co htu) (kuni 3 sl kohviva z jääkuubikuid

Robin Roots

Sügisene Tervis Vaja läheb: z 12 cl tavalist vett z 4 cl astelpajusiirupit z 1 cl värskelt pressitud sidrunimahla z 20 g hakitud ingverit z 5 tüümianioksa Valmistamine: Pane kõik komponendid ühte kannu ja lase aeg-ajalt segades kuni 10 minutit seista. Seejärel kurna läbi sõela klaasi või kruusi. Võid serveerida nii jääga kui ka ilma. Kaunistuseks poeta joogi sisse või peale astelpajumarju ja tüümianioksake. „Astelpajus, ingveris ja sidrunis on palju tervisele kasulikke vitamiine, tüümian annab mokteilile mõnusat ürdist maitset ja vürtsikat aroomi.“ Mokteilimeister usub, et sügisel tuleb üks tervisest pakatav mokteil kõigile kasuks. Kuna jooki saab ka suuremas koguses valmistada, siis on seda lihtne ja hea külalistelegi pakkuda.

Valmistamine: pane kannu. Lisa Haki ingver ning hmponendid (v.a ko kõik ülejäänud ko ga jää os ko ed ga ne vikontsentraat), se i. as kla a rn ku ja läbi amiseks pane Kohvivahu valmist bes kserisse, sega um külm kohv kannmi a ag sik vaht lu 30 sekundit ja tõsta . ale mokteili pe i teejooja, siis see „Oled sa kohvi- võ e just nende jookid mokteil on loodud ikte mo Erilise efekti kombinatsioonist. en bl s mi , at ntsentra lile annab kohviko lehe d tu ita ud ja kih deris vahuks lööd räägib Liina. Tema e,“ ul eg gis dale joo eeritud kargest sü võidutöö oli inspir st ee rit rvislikust ingve gishommikust, te st. ide kohviarmoom ja suurepärastest kasutas ta väikest es ed itl Jooki es e tuinimestele meeld valgust, mis pidi t! as ilm aa tim nu ust letama: võta puhk öle, tö p am ul sk ta is „Pane oma telefon lauale ja aseta aseta see ekraaniga nab onile – valgus an mokteiliklaas telef . na Lii b da ,“ juhen joogile kauni kuma g nin ks jao pere „Võta aega enda ja ilma segajateta.“ ili kte mo a om i naud Õhtulehe lugejaka Sama soovitab ta tele.

Neljapäev, 22. oktoober 2020

Sügis 21 Külli Tedre-Gavrilov

d mokteili eel ja veel KERSTI EERO

kersti.eero@ohtuleht.ee

Milles probleem, et valitsus otsustas pikendada üleriigilist öise alkoholimüügi keeldu 24. novembrini? Maailmas on nii palju mõnusaid mokteile, et napsimüügi võiks kas või päriselt lõpetada! Alkoholivaba kokteili asemel kõlab üha sagedamini märksa suupärasem sõna mokteil, mis pärineb ingliskeelsest mocktail’ist, mis omakorda on tuletatud sõnadest mock ehk võlts ja cocktail ehk kokteil. Sõna tuli kasutusele möödunud sajandi 80ndail, kui kokteilidest sai suur mood. Siis mõeldi neile, kes ei tahtnud või ei tohtinud alkoholi pruukida, aga samas ei raatsinud glamuursest kokteiliklaasist seltskonnas ka loobuda, välja mokteilid. Täna ei puudu mokteilimaailmas ka omad klassikud. Karsklaste kullafondi kuuluvad näiteks Virgin Mojito ja Virgin Bloody Mary. „Eestis on paljudes kohtades oma joogikaardid, mis sisaldavad ka mokteile. Seega igal kohal omad klassikud,“ ütleb Liina Rätsep, kahekordne Eesti meister alkoholivabade kokteilide valmistamises.

Võtmesõna on maitsete tasakaal Kolm põhilist toidutrendi – tervislik, värske ja kohalik – kajastuvad tema sõnul praegu vägagi hästi ka joogimaailmas. „Värsked ürdid ja toorained on just need, mis annavad mokteilile ekstra värskust ja tervislikkust. Ja kui lähtuda möödunud võistlusest, siis reeglid olid üsna piiritletud ja karmid. Näiteks ei tohtinud 100 milliliitrit jooki sisaldada üle 65 kilokalori!“ Eestis peeti meistrivõistlusi alkoholivabade kokteilide valmistamises juba üheksandat korda ning kui algusaastatel koosnesid joogid valdavalt vaid veest, mahlast ja siirupist, siis nüüd püütakse kasutada üha põnevamaid tooteid, aga siiski lihtsal moel. „Esimestel aastatel ei jälgitud kilokaloreid, seega olid joogid magusad. Nüüd on tähelepanu rohkem maitsetel ja nende tasakaalul ning joogi võimalikult madalal kalorsusel. Jook on siis hea, kui pärast esimest mokteili telliksid seda veel ja veel,“ ütleb

Kalevi jahtklubi Resto baaridaam Liina. Kuidas siis ise kodus tegutseda, et esimesegi klaasi tahaks lõpuni juua? Sageli kipub algajal alkoholivaba kokteil just liiga magus või liiga vesine jääma. „Tuleb maitsta ja katsetada, et leida õige magusa ja hapu tasakaal, mis on joogi baas. Kui see maitsete kooslus on paigas, ei ole domineerivat haput või magusat liialt, siis saab enda maitsele vastavalt asju lisada,“ ütleb Liina. Rusikareeglit, mitu maitset ühte klaasi mahub, pole. Samas on kindel, et liiga palju komponente ühes joogis koos erilist maitseelamust ei anna. „Tuleb nii-öelda erinevate maitsete morss, kus ükski maitse esile ei tõuse, sest teised koostisosad seda ei toeta. Joogis on tähtsal kohal klassikaline magusa, hapu ja mõru tasakaal, mis annabki maitsva tulemuse,“ tõdeb Liina. „Lihtsuses peitubki võlu.“ Kui loo autori kogemused kinnitavad, et toorjuustutordi päästab alati paar supilusikatäit Vana Tallinna, siis mokteili puhul on Liina sõnul võtmesõnaks ürdid. „Maitsetaimed ja ürdid lisavad värskust ja aroomi ning annavad joogile huvitava nüansi. Sama kehtib ju ka kokkamisel.“ Kohalikest marjadest-puuviljadest rääkides moodustavad klassikalise paari maasikas ja basiilik. Teises kindlas ja ühtlasi ka Liina lemmikmeeskonnas on õun ja aedtill. Kindla peale minek on alati ka rabarber ja vaarikas ehk klassikaline hapu-magusa kombinatsioon. „Klassikalised maitsed töötavad alati, aga tänapäeva baarmenid on juba piisavalt uudishimulikud ja katsetamisaltid,“ ütleb Liina. „Mida erinevamad maitsed, seda huvitavam on katsetada, leida nende seast sobivaid kooslusi, mis eriti vahvalt kokku lähevad.“ Kui aga tervislikkusest rääkida, siis peale värske ingveri, mida Liina oma võidujoogis kasutas, kasvab meil kuhjaga supertervislikku kokteilimaterjali. Esimesena tuleb talle meelde ebaküdooniaviljadest valmistatud siirup. „See on Eesti oma C-vitamiini pomm, sestap eriti kasulik tarbida talvel. Küüslauk, till, peet – kõlavad võib-olla veidralt joogis kasutamiseks, aga on täiesti tehtav.“ Kellel aga ideedest puudu jääb, saab lisa otsida EBA koolituskeskusest.

Kahekordne Eesti parim alkoholivabade kokteilide valmistaja Liina Rätsep esindab järgmisel suvel Eestit Prahas, kus selgub maailma parim mokteilimeister. Liina on valitseva maailmameistri ja kolmekordse Eesti meistri Laur Ihermanni õde. Hoiame pöialt, et võit jääks perre!

KUS ON KIRJAS, ET KOKTEILI TULEB SERVEERIDA KLAASIS: Teiseks tulnud Padise Kastelli perenaine Heleen Välba pakkus mokteili kohvitassis ... ... ja kolmandaks tulnud Merlyn Blumfeldt aga presskannust.

Neljapäev, 22. oktoober 2020

22 Sügis

Kersti Eero

Sügismaitseid kodumetsast ja -aiast KERSTI EERO

kersti.eero@ohtuleht.ee

„Mulle meeldib kõik, mida Lahemaa metsadest leiab,“ ütleb Sagadi mõisa restorani peakokk Maren Rits. Ühed tema lemmikud on pohlad, koduaias konkureerivad nendega ebaküdooniad. Et põnevaid kastmeid ja garneeringuid ka talvel võtta oleks, hakkab Maren juba varakevadel männikäbidest siirupit keetma. Hoidistamist jagub hilissügiseni, kui kohalike kapparite pähe ka kressiseemned marineeritud. Ebaküdooniamahl seisab kokal pidevalt käeulatuses: kui on vaja mõnd tugevamat liha küpsetada, armastab ta seda ebaküdooniamahlaga pehmendada. „Karuliha on hea teha ebaküdooniamahlaga, see pehmendab nii tekstuuri kui ka maitset,“ ütleb Maren. Ta soovitab ebaküdooniat kasutada ka veise- ja sealiha puhul. „Näiteks sega mahl sinepi ja meega, lisa ka soola ja pipart ning määri liha sellega kokku. Paarikilone tükk võiks seista tund aega kuni ööpäev. Aga mahla tuleb doseerida siiski üsna tagasihoidlikult, sest selle maitse on väga intensiivne.“ Ebaküdooniat on Maren lisanud ka mahladele-moosidele,

samuti ära tükeldanud ja suhkruga segatult purki pannud. „Ebaküdoonia on suur C-vitamiini allikas, ega teda asjata põhjamaa sidruniks kutsuta. Eriti hea on vedelik, mis suhkrust ja mahlast tuleb,“ kiidab kokk tänuväärset talvist teelisandit. Põhja-Eesti toiduvõrgustiku fännina eelistab Maren mõisarestorani köögis kasutada kohalike väiketootjate kraami, sestap läheb sageli käiku ka lähikonna mahetalus valmistatud ebaküdooniamahl ja -siirup, vahel torkab siia-sinna ebaküdooniakrõpsusidki. Ebaküdooniaga konkureerib tema teine lemmik – pohl. „Tänavu oli väga hea pohlasaak, eelmisel nädalalgi käisin veel metsas,“ rõõmustab Maren. Kõige rohkem armastab ta palukaid kasutada lihakastmetes, eriti punase veini kastmes mõne ulukiliha kõrval. Aga peotäis pohli lendab kannmikserisse ka siis, kui sündimas on smuuti. Pohl ja ebaküdoonia sobivad hästi õunaga, sestap lisas kohalik veinitootja, Valgejõe veinivilla ka mõisa õunaaia ubinatest veini tehes sinna ebaküdooniat. „Lastemenüüs seisab ebaküdoonialimonaad,“ märgib Maren. „Mulle meeldib kasutada kõike, mida mets meile pakub,“ ütleb Sagadi mõisa restorani peakokk Maren Rits.

Kaire VILGATS Paul NEITSOV

22.10 kell 19 RANNU Rahvamaja 25.10 kell 18 NÕMME Kultuurikeskus 01.11 kell 19 SAKU Mõis 05.11 kell 19 VÕRU Kultuurikeskus 06.11 kell 19 PÄRNU Nooruse Maja

13.11 kell 19 PUURMANI Mõis 14.11 kell 19 ARENSBURGI restoran 18.11 kell 19 TARTU ERMi Hurda saal 19.11 kell 19 TALLINN Rahvusraamatukogu suur saal 28.11 kell 17 VIHULA mõisa kontserdisaal 09.12 kell 19 TÜRI Kultuurikeskus Piiratud kogus pileteid müügil Fientas, Piletimaailmas ja Piletilevis. www.kontsertkorraldus.ee | info +372 505 9625

Neljapäev, 22. oktoober 2020

Sügis 23

MÄNNIKÄBISIIRUP. Keedetud kevadel rohelistest käbidest. Magusa, kergelt vaiguse alatooniga siirup lisab magustoidele kergelt metsast nooti, aga seda võib ka lihtsalt saiaga süüa või sellest – nagu siirupist ikka – jooki teha.

POHLA- STEVIAKASTE. Pohla mõrksus tasakaalustab stevia ehk suhkrulehe mõrkjat järelmaitset, mis muidu mõjub võõralt. Kastme tegemiseks tuleb esmalt keeta taimetõmmis, see kurnata ja siis lisada pohlad (marjade ja vedeliku suhe 1b: 1). Terava tšillikastme ja pisukese soolaga maitsestades sobib kaste ahju- ja linnuliha ning verivorstiga. Ilma tšillita tehes passib pigem pannkoogi peale.

SAIALILLE - EBAKÜDOONIAMARMELAAD. Ebaküdooniamahlast ja saialilletee tõmmisest valmistatud marmelaad on paksendatud moosipaksendajaga, keetmise lõpus on lisatud ka saialille kroonlehti. Hapukas marmelaad sobib nii magustoitudele kui ka toorsalatisse, lihalõikudele-juustudele maitsenüanssi lisama, samuti suhkru ja sidruni asemel tee sisse.

EESTI KAPPARID ehk MARINEERITUD KRESSISEEMNED. Kellel veel aianurgas kresse, võib taimelt rohelisi seemneid korjata. Puhasta ja pese need kuivanud kroonlehe jääkidest. Valmista klassikaline magushapu marinaad (vesi, sibul, sool, suhkur, valgeveiniäädikas, must terapipar) ja keeda selles kressiseemneid 20 minutit. Õhukindlat suletuna säilib hoidis toatemperatuuril. Kasuta nagu kappareid.

NURMENUKUSIIRUP. Keedetud kevadel kollastest nurmenukuõitest. Ulukiliha juurde pannil porgandeid röstides valab Maren neile ka pisut nurmenukusiirupit, siis jäävad juurikad mõnusalt karamellised. Sama hästi võib sellega teed või magustoitu magustada.

ROOSI - RABARBERIMOOS. Lisaks roosi lõhnale mõjutavad kibuvitsa õielehed ka maitset. Ainult õielehtedest jääks moos lääge, sestap rabarbri hapusus sobib väga hästi. Mõnes kohas võib kibuvitsaõisi veel leida, aga kui roosi kasutada, siis kindlasti pritsimata lille.

Kersti Eero

VÕILILLE ÕIEMOOS. Kollastest kroonlehtedest keedetud moosil on võile iseloomulik, suus täiesti tuntav kreemine tekstuur ja aimatav või lõhn.

etendused loengud otseülekanded KELLERTEATER Eesti esimene põnevusteater Uus 37 Tallinn kellerteater.ee

Neljapäev, 22. oktoober 2020

24 Sügis

Vabanege punnis kõhust

REKLAAMTEKST

Ma vihkasin oma üleliigseid kilosid!

Ma ei sallinud oma üleliigseid kilosid „Püüdsin kehakaalu alandada mitte ainult sporti tehes, vaid ka dieeti pidades, kaloreid lugedes ja tervislikku toitu süües. Alguses läks kõik väga hästi. Sain mõnest kilost lahti. Kuid õige pea märkasin, et rohkem kaalu langetada ei õnnestu. Ja punnis kõht ajas mind lausa hulluks. Olin nii pettunud, et hakkasin vihkama igat liigset kilogrammi.”

Uus impulss „Juhuslikult lugesin ühest ajakirjast teavet Skandinaavia tablettide Chili Burn kohta, mis sisaldavad tšillipipart, rohelist teed ja muid ained ning aitavad vabaneda punnis kõhust. See hakkas mind huvitama ja innustas katsetama. Uskusin, et Chili Burni tabletid võivad anda mulle uue impulsi, seetõttu kiirustasin kohe lähimasse apteeki, et neid osta.”

Elusäde vaevu sees

rohelise tee ekstraktist saadud epigallokatehhiingalaati, kroompikolinaati, magneesiumi ja B-grupi vitamiine. Koostises olev kroom toetab normaalset makrotoitainete ainevahetust ja aitab hoida normikohast vere lükoosisisaldust. Magneesium, niatsiin ja pantoteenhape soodustavad energiavahetust. Kui organism lagundab energiat andvaid aineid – valke, süsivesikuid ja rasvu, siis see soodustab kalorite kaotamist. Ja kui organism põletab efektiivselt kaloreid, on kergem kontrollida kehakaalu ning vabaneda punnis kõhust. Samuti on väga tähtsad mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine ning tervislik eluviis.

Imeline tunne Chili Burni tabletid ei ekita kõrvetustunnet ega ebameeldivat kuumust või higistamist. Vastupidi, juba pärast esimese tableti võtmist tajute tõenäoliselt meeldivat soojustunnet ning tundub, nagu rasvad hakkaksid põlema. Ärge oodake, millal etteulatuv kõht hakkab teid ärritama – katsetage Chili Burni toidulisandit juba praegu!

KUST SAAB OSTA Chili Burn tablette? Tooted on saadaval apteekides, tootja kodulehel

www.newnordic.ee või telli telefonil 684

3838

„Tean, et minu kogemus on tuttav paljudele naistele. Viimasel poolaastal elasin nii, nagu oleks keegi mu energiaaku tühjaks tõmmanud ja päevast päeva tuli hakkama saada viimaste allesjäänud energiariismetega. Mul oli huvitav ja meeldiv töö, harmooniline pere, head sõbrad ja erinevad hobid, tegin sporti ja toitusin tervislikult, kuid ikkagi tundsin end nii, nagu roomaksin viimaseid jõuvarusid kokku võttes läbi elu ning miski ei pakkunud mulle enam rõõmu. Hommikuti oli väga raske tõusta, töö hakkas väsitama, raske oli tähelepanu koondada, tundsin end kurnatuna, olin kaotanud motivatsiooni ja elurõõmu. Mõis-tsin, et ei saa ega taha niimoodi edasi elada – kätte on jõudnud aeg enda eest hoolitseda,” jutustas sisekujundaja Milda.

Modelli pilt

taas rahulikuks, rõõmsaks ja särasilmseks. Usun nüüd rohkem kui kunagi varem, et loodusel on võlujõud, millel on uskumatu mõju meie organismile. Folkepillen on minu peres nüüd asendamatu ja kingin seda igal võimalusel ka oma sõpradele.”

Folkepilleni tablettide müügikohad Folkepilleni tablette saate osta suurematest Apotheka apteekidest ja netiapteegist või tootja veebipoest www.newnordic.ee. Kui teil on küsimusi, helistage telefonil 684 3838. www.newnordic.ee

Online Store

Tablette soovitas ema „Parimat nõu saab anda loomulikult kõige lähedasem inimene. Mu ema on alati huvitunud rahvameditsiinist ja moodsast tehnoloogiast, mille abil saab rahvameditsiinist võtta kõik, mis on selles head. Ema märkas minu halba enesetunnet ja soovitas katsetada Skandinaavia tablette Folkepillen, mida ta ka ise tarvitas. Mäletan hästi, millise entusiasmiga ta jutustas nende tablettide unikaalsest koostisest ning lisas, et midagi sellist ei ole ta varem kogenud. Alati, kui mainisin oma halba enesetunnet, ütles ema: „Võta rahvatablette, küll sa näed, et need aitavad.” Ühel päeval otsustasingi Folkepilleni tablette proovida.

Energia ja elurõõm taastusid Ega ilmaasjata öelda, et meie, naised, peame eelkõige õppima armastama ennast ja hoolitsema enda eest. Nende sõnade tõelist tähendust mõistsin alles pärast seda, kui olin mõned kuud võtnud Folkepilleni tablette. Tundsin, kuidas energia ja elujõud minu kehasse tagasi tulid ning muutusin

Toidulisand

FOLKEPILLENI RAHVATABLETID

Kaal näitas seda

Spetsiaalse retsepti järgi valmistatud Folkepilleni tabletid on loonud Rootsi fütoterapeudid, tuginedes rahvameditsiini tarkusele ja uusimatele teadusuuringutele. Need on ette nähtud energia taastamiseks, immuunsuse tugevdamiseks ja hea enesetunde tagamiseks. Nimetus Folkepillen tähendab tõlkes rahvatabletti. Koostises sisalduvat organismile vajalikku vitamiinide ja mineraalide kompleksi on täiendatud hiina sidrunväändiku, nõgese, küüslaugu, jõhvika, ingveri, paprika, kollajuure ja põldlambaläätse ekstraktidega. Vitamiinid A, D, C, B6, B12, foolhape, vask, tsink ja seleen toetavad immuunsüsteemi normaalset tegevust. Magneesium aitab hoida normaalset energiataset ja vähendab väsimustunnet. Samuti on tähtsad mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning tervislik eluviis.

„Ma teen ikka edasi sporti, söön vähem ja võtan Chili Burni tablette. Tunnen suurt rõõmu, sest tajun end märksa kergemana. Kõik toimub otsekui unes. Imestan ikka veel, kuidas mul õnnestub nii hästi ülekaalust vabaneda. Chili Burni tablettide kohta võin öelda ainult kiidusõnu. On ju sõnulseletamatu rõõm, kui saad loobuda laiadest riietest ja olla hoopis seksikam. Uskuge mind, olen otsustanud – ma ei lähe enam mitte kunagi paksuks,” kinnitab Laura.

Kuidas Chili Burn toimib? Chili Burn – see on Skandinaavia päritolu toidulisand, mis sisaldab tšillipipra ekstrakti,

Folkepillen – unikaalsed Rootsi tabletid teie heaks enesetundeks

REKLAAMTEKST

Viimase poolaasta jooksul tundis Milda, nagu oleks tema energiaaku tühjaks saanud. Lõpuks sai ta aru, et nii enam edasi elada ei saa – on viimane aeg midagi ette võtta. Kui ta avastas Skandinaavia tabletid Folkepillen, muutus tema elu. „Tunnen, kuidas energia ja elujõud naasevad kehasse,” rõõmustab Milda.

Kuuma nimetusega Chili Burn™ tabletid aitasid Laural vabaneda punnis kõhust. „Olen väga õnnelik, et leidsin need tabletid,” rõõmustab Laura. „Minu lugu sai alguse niimoodi. Helises uksekell. Avasin ukse ja seal seisis mu vennanaine, kes selle asemel, et tere öelda, hüüatas üllatunult: „Oi, küll sa oled paksuks läinud!” Paus... Tundsin, kuidas veri keema läks ja näost punaseks läksin. „Jah, ma tean, et olen paksuks läinud ning kavatsesin juba ammu midagi ette võtta. Kuid ikka homme või esmaspäevast või järgmisest kuust... Nüüd aga mõistsin, et aeg on käes. Ja see aeg on NÜÜD. Need vennanaise välja hõigatud sõnad ja üllatus tema näol otsekui äratasid mu tardumusest ning juba tunni aja pärast panin end spordiklubisse kirja.”

™

Toidulisand