Sügis oktoober 2021

VIIRUSTE VASTU VAAREMADE TARKUSTEGA. MALMPOTT ON SÜGISEL KÖÖGIS ASENDAMATU. SÜGISTALVE ILUNIPPE. VALGUSTUS AITAB LUUA HUBASUST

„Just sel sügisel olen mõelnud päris oma maakodust.

Looduse tunnetust on minusse tekkinud rohkem kui seda kunagi varem on olnud.“ Näitleja Grete Konksi oma suurest unistusest

Stanislav Moškov

SÜGIS

Neljapäev, 21. oktoober 2021 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Neljapäev Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kristi Kõll • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

Neljapäev, 21. oktoober 2021

2 Sügis

TÕ E S T I S ÜN D I N UD LU G U NA I S E S T, K E S H A K K A S VA S T U K E H T I VA L E KO R R A L E JA M U U T I S A JA LU G U

M AT T

DA MON A DA M

D R I V E R

REŽISSÖÖR

SCOTT COOPER PRODUTSENT

GUILLERMO DEL TORO

J O D I E

C OM E R JA

BE N

A F F L E C K

KINODES 29. OKTOOBRIST

VIIMAN E DUELL K I N O D E S 2 2 . O KTO O BR I S T

HALLOWEEN TAPAB KINODES 22. OKTOOBRIST

Neljapäev, 21. oktoober 2021

Sügis 3

Neljapäev, 21. oktoober 2021

4 Sügis

GRETE KONKSI: kui Toomas Kirs Kanal 2

AIGI VIIRA

aigi.viira@ohtuleht.ee

„Võib-olla otsis Toomas Kirss näitlejate liidust tüpaaži ja leidis minu sobiva olevat,“ pakub näitleja Grete Konksi põhjust, miks Kirss teda krimisarja „Kümnest kümme“ uurijat kehastama kutsus. „Võib-olla oli ta mind näinud kuskil filmis või mõnes lavastuses – minu teada mitte.

Olin ise ka üllatunud, kui ta mulle helistas ja sarja kutsus.

Me ei olnud varem isegi tuttavad.“ Telefonikõne ja kutse järel sai Grete Toomas Kirsiga kokku – kohe samal päeval. „Ta rääkis mulle sellest tegelasest ja andis stsenaariumi, lugesin selle läbi,“ meenutab Grete. Jaasõna tuli pärast seda kaunis kärmelt ja nüüd on punase juuksepahmakaga Grete uurija Saarana sarjas „Kümnest kümme“ igal neljapäeval ekraanil.

Vastne krimisari pole aga kaugeltki esimene teleprojekt, milles Grete kaasa lööb. Debüüdi teleekraanil tegi ta juba 9aastasena teleseriaalis „Kodu keset linna“, kus tal oli mängida Maarja osa. Oli aasta 2005, kui menusarjaga liitusid Uusperede naabrimees Lembitu lapselapsed, kes olid mõnda aega Soomes elanud ja nüüd vanaisa majja kolisid. Et naabrimees Lembit oli erakordselt kangekaelne, oli üsna enesestmõistetav, et ka tema järeltulijad Kaisa ja Maarja käitusid leebelt öeldes veidralt.

Kui sel ajal Tallinna 21. koolis õppinud Grete kehastas Maarjat, siis tema 15aastast õde mängis lavakunstikooli tudeng Ursula Ratasepp. Nii pole ka imestada, et pärast koolitunnistuse saamist sättis Grete end otseteed TÜ Viljandi kultuuriakadeemiasse näitekunsti tudeerima.

Püüab end mitte liiga tõsiselt võtta Huvi teatri ja näitlemise vastu oli Gretel juba päris pisikesest peale: „Olin väga elav ja uudishimulik laps ning igal võimalikul hetkel korraldasin mõnda mängu või esinesin – panin ema kingad jalga ja laulsin nii endale kui ka naabrinaistele või kellele iganes, kes parasjagu tee peale ette jäi.“ See mängulisus on temas senini alles ehk ka tänu sellele, et Grete püüab ka täiskasvanuna suhestuda kunagise väikese Gretega: „Mulle tundub, et see on justkui kõige puhtam versioon minust. Ma proovin ennast mitte liiga tõsiselt võtta.“ Võib öelda, et Viljandi kooliga Gretel vedas. 12. lendu, mille tudengiks ta sai, juhtis oma raudse käega esialgu teatriguru Kalju Komissarov. Mees, kelle õpetussõnu kunagised üliõpilased tänini meeles peavad. Just käreda häälega Komissarovi tudengid kirjutasid oma erialapäevikuisse meelespidamislauseid ábla „Ära karda Kaljut!“ ja „Ära karda lollina tunduda!“. Hirmul ja kartusel polnud vähimatki põhjust, aga meister Komissarovit vaatas seegi näitlejate kursus sügava

Sarjas „Kümnest kümme“ mängivad (vasakult) Grete Konksi, Maarja Tammemägi, Kristina Vähi, Stefan Hein ja Meelis Põdersoo.

Krimisarjas „Kümnest kümme“ on Grete kehastada uurija Saara Krimisari „Kümnest kümme“ on lugu kahest noorest politseiuurijast ja nende lähimatest kolleegidest. Uurija Paul Hunt (Stefan Hein) saabub Kanadast ja asub tööle uurija Saara Tammiku (Grete Konksi) paarilisena. Jõukas väliseestlaste perekonnas kasvanud Paul ja traagilise lapsepõlvesaatusega Saara lahendavad keerulisi juhtumeid, mis liidavad neid kolleegidena, kuid eraelus valitsevad mõlemat segadus ja saladused.

Kindlakäeline ülemus Maida (Kristina Vähi), kogenud kolleeg Kalev (Meelis Põdersoo) ja asendamatu ekspert Evelin (Maarja Tammemägi) aitavad Saaral ja Paulil olla edukad oma töös, kuid isiklikus elus tuleb mõlemal omal käel hakkama saada. Paraku pole see lihtne, kui kokku on saanud naiivsed unistused ja lahendamata saladused.

Krimisarja iga osa lõpeb lahendatud juhtumile vastava paragrahviga kehtivast kriminaalseadustikust, andes konteksti loole ja lahendusele ning sidudes nähtu reaalse eluga. Vaatajale jääb iga osa järel võimalus hinnata, kas kuritegu ja selle eest seadusega ette nähtud karistus on omavahel kooskõlas või mitte. Kodumaine krimisari „Kümnest kümme“ on Kanal 2 eetris neljapäeviti kohe pärast uudistemagasini „Reporter“.

Produtsent Toomas Kirsi ja stsenarist Eleonora Bergi käe all valmiv „Kümnest kümme“ ei ole teletandemile esimene ühine krimisari, 14 hooaega eetris olnud „Kelgukoerad“ on kordustena ekraanil siiani.

aukartusega. Kui Komissarovi tervis halvenes, sai 12. lend endale teisegi juhendaja – näitleja ja lavastaja Peeter Tammearu.

Et 12. lend tõi välja õige palju lavastusi, on Grete mänginud rolle seinast seina: ämblikku ja inglit, Peemotit ja röövliplikat, õuedaami ja eeslit, kaunitari ja surma, kõnelemata Lumivalgekesest. Tema ampluaa paistab olevat õige uhke diapasooniga.

Unistab päris oma maakodust Väljanägemiselt on Grete pesueht sügistüdruk– oma erkpunaste juuste ja roheliste silmadega on ta justkui pildiraamatust välja astunud tegelane. „Lapsepõlvest seostub mul sügisega eelkõige kool,“ naeratab ta. „Aga just sellel sügi-

„Maakodu on minu suur soov! Küllap on see seotud sellegagi, et teatrikoolis õppides taipasin, et näitlejana lood sa maailmu, mis ei ole käega katsutavad – nagu looksid õhku. Aga elus peavad asjad olema tasakaalus.“

sel olen mõelnud päris oma maakodust.

See on minu tohutu unistus. Olen selle ümber fantaseerinud ja varasemast rohkem oma pilku looduse poole suunanud kui varasemalt. Looduse tunnetust on tekkinud minusse märksa rohkem kui seda kunagi varem on olnud.“ See, et sügiseti tuleb maakodus askeldada lehtede riisumisega ja talviti vehkida lumelabidaga, Gretet ei peluta. „Maakodu on minu suur soov! Küllap on see seotud sellegagi, et teatrikoolis õppides taipasin, et näitlejana lood sa maailmu, mis ei ole käega katsutavad – nagu looksid õhku. Kui me käisime kursusega Merle Karusoo talus: olime pikalt kooliaastalt tulnud, mitmeid kuid nii-öelda õhku loonud – ja seal said poisid puid saagida ja lõhkuda, saime kaevata ja tassida multši. Ind füüsilist tööd teha oli nii magus!

Tajusin, et elus peavad asjad olema tasakaalus. Selle tasakaalu juurde kuuluvadki maatööd: riisud sügisesed lehed kokku ja tunned, et nüüd oled midagi ära teinud.“ Samal põhjusel käib Grete ka keraamikat tegemas: „Saan oma tassi või kruusi valmis, näen tulemust ja mingi osa minust täitub millegi olulisega. See ongi tasakaal.“

Neljapäev, 21. oktoober 2021

Sügis 5 Stanislav Moškov

olin ise ka üllatunud, s mind krimisarja kutsus Grete Konksi z Sündinud 31.01.1996 z Lõpetanud TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 12. lennu näitlejana. z Mänginud filmides „Öölapsed“ (2020), „The Contentment“ (2019), „Feetless Shoes“ (2020), „Klassikokkutulek 2: Pulmad ja matused“ (2018), „Vinguv jalaluu“ (2021) ja „Vanaema saa tuttavaks“ (2021). z Osalenud lavastustes „Kalevipoja vägiteod“ (Piip ja Tuut teater, 2021), „Mauno saladuslik kadumine“ (Piip ja Tuut teatris, 2020), „Tähemängud ja Mängutähed“ ( Teatri- ja Muusikamuuseumis, 2020), „Kassid“ ( Piip ja Tuut teatris, 2019), „Dekameron“ (VAT teatris, 2019), „Pipi jõulud“ (Rakvere teatris, 2018), „Protsess“ ja „Gulliveri reisid“ (Nuku teatris, 2018), „Primavera Paunveres“ ja „Lumekuninganna“ (Ugala teatris, 2017). Kooliajal, aastail 2016–2017 mängis lavastustes „Vaikivad trollid“, „Korter nr. 50“ ja „Professor W“. z Mänginud telesarjas „Kodu keset linna“ (2. hooajal, TV3), praegu osaleb Kanal 2 krimisarjas „Kümnest kümme“. Lisaks sellele on Grete tegev Piip ja Tuut teatris, kus mängib mitmes lavastuses.

Neljapäev, 21. oktoober 2021

6 Sügis

Arendavad töötoad igale vanusele

korraldaB

19.–20.

NOVEMBER

SAKU SUURHALLIS

VANA ÕUNAPUU SALADUS JA

PILETID MÜÜGIL

PILETITASKU.EE

KINGI LAPSELE ELAMUS

Kõigil robootikafestivali külastajatel on võimalus osaleda tehnoloogia- ja robootikatöötubades, mille eestvedajaiks on Robotexi koostööpartnerid.

Lennuakadeemia juhendamisel saab ehitada roboti ja proovida, kuidas äsja ellu ärganud robot etteantud ülesandeid lahendab – või valmistada hoopis lennukite interjööris kasutatavast nahast ainulaadseid võtmehoidjaid. Huvilised saavad kätt proovida ka paberlennukite disainimisel – neid on omal ajal meisterdatud ka selleks, et testida pärislennukite disainiideid. Õhulendude teemal saab avastamist jätkata TalTechi droonide lennutamise töötubades. Seal valmivad ka põnevad Folckrace´i robotid, mängida saab liitreaalsuses toimetavate robotitega ning arendada oma äriideid.

Digipurk pakub võimalust katsetada jootmist, valmistada koduvalvur, joont järgiv auto või väike vilkuvate tuledega kuusepuu, HARNO progetiigritega koos saavad aga nii suured kui ka väikesed huvilised katsetada põrandaroboteid, periskoobi tegemist ning avastada virtuaalreaalsuse maailma. Juhendajaina on töötubades kohal ka Tallinna ülikooli, Comodule ja Venemaalt kohale tulnud First Tech Challenge meeskonnad, programmeerimisest jagab praktilisi teadmisi ja katsetamisrõõmu Edukoht.

Robotex pakub põn lusti ja kiiret abi tul karjäärivalikuteks IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Kolm päeva täis kaasahaaravaid võistlusi ja põnevaid töötubasid, traditsiooniline tehnoloogianäitus, kus uudistamist igal sammul – kõike seda pakub robootikafestival „Robotex“, mis ootab novembri alguses taas kõiki huvilisi.

Tallinnas Saku suurhallis panevad end 5.–7. novembrini proovile robootikud nii meilt kui ka mujalt. Festivalipäevadesse mahub pinget pakkuvate võistluste ja robootikatöötubade kõrval ka traditsiooniline tehnoloogianäitus EXPO, kus seekord on fookus autonoomsetel masinatel ja elektromobiilsusel ning kus on esindatud nii Eestis kui ka välismaal arendatud ja toodetud liikurid.

Tuleviku karjäärivalik hõlpsamaks „Autonoomsete masinate areng on viimastel aastatel teinud murrangulise hüppe, seetõttu otsustasime erinevad seadmed ja masinad kokku tuua ja neid kõiki ka meie publikule näidata,“ rääkis Robotexi korraldusjuht

Siim Hovintalo. „Kellel varem pole olnud võimalust robotliikuritega tutvust teha, siis Robotexil on selleks parim aeg. Mõne seadme puhul paneb ennastki imestama, et seda arendatakse just siinsamas Eestis. Näiteks toob Cleveron Robotexile moodsa isesõitva robotkulleri, mille juhtimiskeskust saab kohapeal ka ise proovida, TalTechi noored esitlevad isejuhtivat vormelautot – ja lisaks kõikvõimalikud iseliikuvad pesurid, imurid ja niidukid.“ Miks tasub tehnikahuvilistel kindlasti robootikafestivalile

minna? „Tehnoloogianäitusel saab seekord tutvuda Eesti suuremate ülikoolide väljapanekutega kõikvõimalikest uusimatest robootikalahendustest, aga ka eriala õppimisvõimalustega,“ ütles Robotexi turundus- ja kommunikatsioonijuht Katrin Tegova. „Ettevõtted tutvustavad oma tegemisi tehnoloogia ja inseneeria valdkonnas, nii mõnigi neist pakub külastajaile võimalust kohapeal käed külge panna, et selle kogemuse pealt juba hõlpsamini tuleviku karjäärivalikuid teha.“

Neljapäev, 21. oktoober 2021

Sügis 7 Jörgen Norkroos

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit

MardiLaat 11.–13. novembril Saku Suurhallis

neljapäeval kell 12–19 reedel 10–21 laupäeval 10–19

Käsitöö ÖÖ

reedel 12. novembril kell 18–21 Mardisandid Etnomood Rahvarõivas Haapsalu sall Uuri küla noorte folkansambel

UURIKAD

nevust, leviku Seekordse EXPO üks lisaeesmärke on Tegova sõnul tutvustada koolinoortele interaktiivseid tehnoloogialahendusi ja meelelahutust. Selleks on eraldi ala, kus saab katsetada nii uuemaid kui ka juba vanu tuttavaid interaktiivseid VR- ja konsoollahendusi.

Vaatemängulised finaalid Robotexi keskmeks on ikka olnud võistlused. „Seekord on rohkem mõeldud ka pealtvaatajaile ning muudetud robotite jõukatsumisi publikule vaatemängulisemaks, et kõik saaksid finaalidele kaasa elada ja oma lemmikutele pöialt hoida,“ selgitas Katrin Tegova. „Eri vanuserühmadele on kavas robotite sumovõistlused, Comodule joonejärgimine, Tuule takistustega joonejärgimine, Folkrace, uutest võistlustest aga lennuakadeemia droonide takistussõit ning tüdrukutele mõeldud tuletõrjumise võistlus.“ Kes veel soovib võistlustel oma robotiga osaleda, saab end kirja panna kuni 24. oktoobrini. Kõigi tänavuste võistlustega saab tutvuda Robotex Internationali kodulehel, registreerimiseks on link https://game.robotex.ee/.

NB!

Miks teeb Comodule Robotexiga koostööd?

Eesti tehnoloogiaettevõte Comodule lõi käed Robotexiga toetamaks joonejärgimise võistlust. Ettevõte väärtustab kõrgelt proaktiivsust ja südikust leidmaks tehnilistele väljakutsetele lennukaid lahendusi – Robotexi võistlus just sellele üles ehitatud ongi.

Võistlusel osalejaile on välja pakutud üks Tuule ja kaks Comodule väljakutset, kus robotite ülesandeks on läbida võimalikult osavalt ja kiiresti väljakule joonega märgitud rada. Radade loomisel on kaasa löönud Comodule insenerid.

Varem on Comodule olnud Robotexiga seotud oma töötajate kaudu, kellest mitmed on võistlusel osalenud. Näiteks tootejuht Janika Liiv osales võistlusel esimeses ainult naistest koosnenud tiimis. Janika märkis, et Robotexil osalemine andis talle eesmärgi koostööks tiimiliikmetega ning kokkupuute eri distsipliinidega. „Oluline on aru saada, kuidas toimub koostöö tarkvara, riistvara ja mehaanikaga ja Robotexi kogemus oli väga väärtuslik,“ meenutas ta. „Koolis ei saa ju tihtipeale nullist arendada, võistlus paneb mõtlema, kuidas teha keerulisi lahendusi lihtsalt ja odavalt. See on võimalus eksperimenteerida ja oma vigadest õppida.“ Comodule sai alguse elektrirataste ja tõukerataste internetti ühendamiseks vajalike tehnoloogiate arendamisest jagamisteenuse pakkujatele ja rattatootjatele. Nähes vajadust paremate kergsõidukite järele, hakkas Comodule tootma elektritõukeratast nii lõpptarbijatele kui ka jagamisteenuse pakkujatele. Tihti tuleb inimestele üllatusena, et Comodule tootmine asub Tallinnas ning ettevõtte enda renditavaid tõukerattaid võib näha Tuule nime all.

Mis võiks koduperenaise p Robotexile meelitada?

Robotex on koht, kust midagi gi hurevipakkuvat leiab ka koduperenaine, kes seni on kodumasiinaid ostnud peamiselt sotsiaalmeediagruppides avaldatud arvamuste alusel. Kui tal aga viimasel ajal on tekkikinud soov soetada lõpuks ometi meti robottolmuimeja, siis tasub nüüd juhust kasutada: robootikafestivalil estivalil saab muu pere saata töötubadesse-võistbadesse-võistlustele, et ise segamatult uurida Schboti omapäi askeldavaid koduabilisi. Kas valida selline põrandapuhastusrobot, mis imeb vaid tolmu, või eelistada niisugust, mis põrandad ka puhtaks peseb? Ja kui usaldusväärne ja tõhus on ikkagi aknapesurobot?

www.mardilaat.ee

Neljapäev, 21. oktoober 2021

8 Sügis

1hh' .,12'(6

ISTMIKUD ISTMETELE! KINODES 22. OKTOOBRIST

Neljapäev, 21. oktoober 2021

Sügis 9

KULTUURISÜNDMUSED | SÜGIS 2021 M UUSI KAEL A MUSED

A ASTAST

1926

Eesti esindusorkester tähistab sel aastal 95. sünnipäeva.

Michael Frayn

„LAVALISED SEGADUSED”

Neljapäevastel ühetunnistel lõunakontsertidel tuuakse ettekandele parim valik järgmise õhtu täispika kontserdi kavast.

Sümfoonilised lõunad Neljapäeviti kell 13

Esietendus 5. novembril kell 19 Vene Teatri suures saalis. Etendusel on sünkroontõlge eesti keelde.

Näidend „Lavalised segadused” on situatsioonikomöödia, mis kasutab võtet teater teatris ja kus kõik tegelased on teatri lavastusmeeskonna liikmed, kes teevad proove uue näidendiga. Arusaadavalt läheb neil kõik teisiti kui plaanitud. Koomilised ootamatud olukorrad järgnevad üksteisele ja ette valmistatava näindendi sündmused segunevad peategelaste endi eraeluga, nende kirgedega, armastusega, armukadedusega ja arusaamatustega.

Lisaks orkestri energilisele peadirigendile ja kunstilisele juhile Olari Eltsile on ERSO ette oodata mitmeid maailma parimate hulka kuuluvaid dirigente ning aukohal on Eesti parimad solistid, kes on ühtlasi ERSO pillirühmade esimängijad.

Osades: Jelena Tarassenko, Ilja Nartov, Jekaterina Kordas, Aleksandr Kutšmezov, Alexandr Domowoy, Karin Lamson, Igor Rogatšov, Anna Markova, Sergei Furmanjuk. Lavastaja Priit Pedajas, kunstnik Liina Unt.

Info www.erso.ee

Piletid müügil Piletilevis ja veneteater.ee.

ABBA Chique aastavahetuse kontserdid

Rolf Roosalu „Tribute to Bee Gees”

Maailmakuulsa ansambli ABBA tribüütbänd ABBA Chique annab Eestis neli aastavahetuse kontserti „Happy New Year“ Pärnus, Tartus, Moostes ja Tallinnas!

Esmakordselt saab Eestis suurel laval kuulda kodumaise artisti esituses maailmakuulsa diskoansambli Bee Gees tantsuhitte!

Kõlavad ABBA parimad hitid, teiste seas ka „Waterloo“, „Dancing Queen“ jpt lemmikpalad.

„Lotte ja vana õunapuu saladus “

Black Food Festival Nagu nimigi ütleb, on kogu üritus pühendatud mustale toidule ja korraldajate soov on külastajaid harida vähem tuntud musta värvi toiduainete osas ja anda inspiratsiooni.

PÕHJALA TEHAS

Black Food Festival on elustiili festival, mis toimub 6. novembril Põhjala tehases. Lisaks toidule pakutakse võimalust osa võtta erinevatest huvitavatest mustades töötubadest.

MOMU Mootorispordi muuseum Turba, Tööstuse 3

AVATUD L–P 12–18

Oktoobrikuu kolmel sügisõhtul Tallinnas, Pärnus ja Tartus taaselustab Rolf Roosalu koos livebändiga diskokuningate muusika lavalaudadel ning kõlavad ansambli aegumatud hitid, mis juba aastakümneid tantsuplatse on vallutanud.

Neil kontsertidel taaselustub legendaarse poppansambli ABBA lavashow, mida iseloomustab autentne muusika ja välimus.

6.11.2021

Projektijuht KRISTI KÕLL | kristi.koll@ohtuleht.ee

VANA ÕUNAPUU SALADUS JA

19.–20. NOVEMBER PILETID MÜÜGIL

PILETITASKU.EE

LISAINFO momu@momu.ee +372 501 8808 MOMU Mootorispordi muuseum

Kandlemängija Anna-Liisa Eller

„Taevaste tuul“ 6.11 Vihula mõis 14.11 Vääna mõis

Elamusterohket vaatemängu pakkuvas etenduses on Saku Suurhalli laval juba Lotte-maailmast tuttavatele tegelastele lisaks orkester, laulukoorid, klounid ja veel teisi üllatajaid. Ja muidugi suurt ja ootamatut saladust peitev vana õunapuu.

Esitusele tulevad hoolikalt valitud teosed varasest Itaaliast ja tänapäeva Eestist. Kuigi teoste loomisaastate vahel laiub mitu aastasada, ühendavad neid habras kõla, rikkalik värvigamma, loomuliku kõnerütmija uudse helikeele otsingud.

Osades: Gerli Padar, Mait Malmsten, Lauri Liiv, Sepo Seeman, Jan Uuspõld, Elina Nechayeva, Anne Reemann jt.

Kõlavad C. Monteverdi, G. Frescobaldi, G. Caccini, J. Peri, D. Mazzocchi, T. Kõrvitsa ja H. Tulve teosed.

Piletid müügil Piletitaskus.

Sopran Maria Valdmaa

Piletid hinnaga 12 € ja 8 € Piletilevis.

„Lepatriinude jõulud” Rakvere Teatris astuvad alates 8. detsembrist publiku ette lepatriinud Tim ja Mia ühes teiste värvikate tegelastega nagu koerakirp Max, põrnikas Pedro ja kärbes Salvadore. Sellises kentsakas kambas ootamatustest just puudu ei tule.

Urmas Lennuki lavastatav Janno Põldma „Lepatriinude jõulud” sobib lastele alates 3. eluaastast. rakvereteater.ee

Lõuna-Eesti kunst KUMUs! „Talomuro ilmaruum. Lõuna-Eesti loojad“ on esimene Lõuna-Eesti unikaalse ja rikka kultuuriruumi fenomenile pühendatud kunstinäitus, mis pakub värvikat rännakut läbi Karl Pärsimägi ja teiste kunstnike loomingu.

Tule iks kae Kumus!

Avatud kuni 10.04.2022 kumu.ekm.ee

Jüri Arrak. Nägu. 1972

„Noor Jüri Arrak.

Tormid ja vormid“ Jüri Arraku varased tööd näitusel Tallinnas Mikkeli muuseumis! Väljapanek kuuest erakogust tutvustab Arraku avangardseimat loomingut.

Tule vaata, kuidas kujunes välja kunstniku isikärane ja legendaarne stiil!

Avatud kuni 13.02.2022 mikkelimuuseum.ekm.ee

OSTA

TEATRI- JA KONTSERDIPILETID PILETIMAAILMAST!

www.piletimaailm.com

Neljapäev, 21. oktoober 2021

10 Sügis

Uusi raamatuid SÜGISESSE Hendrik Pillmann

„MINU JÕHVI.

ISEHAKANUD JÕHVIKAS IDAVÕLU MAAL“ Pehme köide, 192 + 16 lk, 130 × 190 mm Petrone Print 2021 Üldjuhul ei satu inimesed Jõhvi niisama.

Kui satuvadki, siis ei pruugi hallikarva tunduv linnapilt tulijaid köita. Vabal tahtel sai autorist haridusprogrammi „Noored kooli“ liige ja kohaliku kooli õpetaja.

Kaks aastat selles linnas andsid iseseisvumiseks väärtusliku aluse ja tõestasid, et vahel piisab hingerahuks ka päris vähesest.

Raamat pakub lugejale võimalust näha seestpoolt nii Jõhvi linna kui ka õpetajaametit ja aeg-ajalt südamest naerda.

Mare Mätas

„MINU KIHNU“

Pehme köide, 272 + 16 lk, 130 × 190 mm Petrone Print, 2021 „Minu Kihnu“ on jutt, mida suviti iga päev oma kodusaare külalistele vestan, kuid tegelikult on see üksnes killuke tervikust.

Kas Kihnu kultuur on kaup, mis müümisel otsa saab, või pakub nõudlus hoopis uusi võimalusi edasi kesta? Kas saare praegune kogukond peidab järjekordset ühise tarkuse võtit või vastupidi: me ei tea, kus see võti on, või oleme ta hoopis ära kaotanud?

Armastusest ennekõike ühe konkreetse kultuurikillu vastu, kuid ka pärimuskultuuri vastu üldisemalt ja sellisena austusavaldus kõigile sääraste imede hoidjatele.

Camilla Grebe

„UNE TARDU MUS“ 448 lk Kirjastus Pegasus

Põhjamaade parima krimiautori Camilla Grebe „Unetardumus“ on hingematvalt põnev jutustus kaasajast, mis kannab nartsissismi ja piiramatuse pitserit.

See räägib ka armastusest, mis on piisavalt tugev, et võita hämaraid jõude.

18aastane Saamuel ajab kogemata nurja narkotehingu ja peab narkoboss Igori eest meeleheitlikult põgenema.

Ta pääseb ja vastab saarestikus elava pere kuulutusele, milles otsitakse abilist nende ajukahjustusega pojale. Kui ta mereäärses majas elava kauni Raaheli ja ta poja Jonase juurde jõuab, ei lähe miski nii, nagu Saamuel plaanib.

Lisaks püüab tema ema – vabausklik Pernilla – oma parima arusaama järgi poja elus vägisi korda luua. Kriminaalinspektor Manfred Olssoni on tabanud perekondlik tragöödia.

Ta uurib kaht näiliselt uimastitega seotud mõrva, kuni tema tee ristub Saamueli ja Pernillaga.

Alex Brown

„POST KAART PARIISIST“ 336 lk Kirjastus Pegasus

Annie Lovell soovib kogu südamest oma ellu natuke sädet tuua. Kui tema eakas naaber ootamatult Pariisis korteri pärib, pakib Annie kohvri ja sõidab Prantsusmaale asja uurima. Ta ei suuda enda uudishimu ohjeldada, kui avastab ajakapslina puutumatuna seisnud korteri seina sisse peidetud salajased päevikud, mille lehekülgedel jutustab oma elust noor inglanna Beatrice Crawford, kes 1916. aastal vabatahtliku halastajaõena Prantsusmaa lahinguväljadel sõdureid põetas.

Romantilisest Pariisist võlutud Annie hakkab taipama, et esmamulje ei pruugi alati tõtt peegelda.

Järgnedes Beatrice’ile ilmasõjast pöörastesse džässiaastatesse ja väga teistsugusesse ellu teise maailmasõja aegses Pariisis, tuleb Anniel minevikusündmused kild killu haaval kokku panna – ainult nii saab ta hoolitseda pärandi eest, mille Beatrice talle leidmiseks jättis.

Jonathan Swift

„GULLI VERI REISID“ 176 lk Kirjastus Pegasus

Raamatus on kaks lastele sobivaks kohandatud Gulliveri reisi: „Teekond Liliputti“ ja „Teekond Brobdingnagi“.

Lehtedel on ligi 50 värvilist illustratsiooni, mille autor on Hans Christian Anderseni lastekirjandusauhinna laureaat.

Kolmsada aastat tagasi oli suur osa meile tuntud maailmast veel avastamata.

Reisimine ei olnud noil päevil mugav ning rändur võis sattuda saladuslikele saartele ja kohata imelikke inimesi. Oht varitses iga nurga taga ning igal hetkel võis ühtmoodi ootamatult leida nii sõpru kui ka vaenlasi.

Kui laevaarst Gulliver asub mereteele seiklusi otsima, ei näi asjad kunagi minevat nagu kavatsetud. Mitmesuguste õnnetuste ja äparduste järel leiab ta end võõrastelt saartelt, mille elanikud on äärmiselt ebahariliku suuruse, kummalise käitumise ja arusaamatu mõttelaadiga.

Siiski jõuab Gulliver alati tagasi kodumaale, kus kosub kiiresti ja heiskab jälle purjed, et uutesse seiklustesse seilata.

Peep Veedla

„LAULU LUIGE LUMMU SES“ 104 lk Kirjastus Pesapaik

Raamatus avab linnumees Peep Veedla, kellel see on teine linnuvärsside kogumik ning kuues linnuraamat üldse, 48 linnu olemuse luuleridade vahendusel. Kaunite fotodega illustreeritud kõvaköitelisest teosest leiab kerget humoorikat lugemist iga loodusest hooliv inimene.

Vaevalt oskab keegi arvata, millise linnuliigi võimsat hääletämbrit on autor võrrelnud Matvere ja millise linnu figuuri Carmen Kassi omaga või millise linnu nokka Batu khaani saabliga.

Luureread reedavad ka, milline lind on linnuriigi suurim rändur, milline kiirem kui vormel 1 ning millised linnud annavad eeskuju truudusega oma kaasale.

Need on vaid mõned näited. „Laululuige lummuses“ on tore valik nii kinkeraamatuks kui oma öökapile une-eelseks tujutõstmiseks. www.pesapaik.ee

Tiia Kriisa

„OLED LÕPU KLASSI TÜDRUK IGAVESTI. NÄITLEJANNA PÄEVA RAAMATUD” 456 lk Kirjastus Ilmamaa

Näitleja ja kirjaniku Tiia Kriisa sõnastatud omaeluloolisi ajakaugusi ei värvi nostalgiline kuldne udu, poeetilise varjumängu kaudu kujutatud reaalsus on alati nähtaval. Lugeja leiab siit elu ja loo, milles väikesed võidud kasvavad suuremaks tõdemuseks – see Siberist naasnud tüdruk tuleb toime, ta ei raatsi oma saatusest ilma jääda.

Kuigi raamatus on olemas ka täistuuridel keerlev teatrimaailm, on tegemist näitlejanna mõtte-, tunde- ja tajupäevikuga, kus pealisülesandeks jääb inimvaimu areng kunsti, kirjanduse ja elamuste kaudu.

Siin on arupidamist iseendaga, pilte, aistinguid, hellust ja õnne, raevu ja valu nagu äikesepilves ning kulgemine loomingulises tandemis koos abikaasa Ingo Normetiga.

Rikkalik fotomaterjal on pärit Eesti teatri- ja muusikamuuseumist, Endla teatrist ja autori kogust.

Matti Päts

„LAPSE LAPSEST VANA ISAKS.

MÄLESTUSED“ 432 lk Kirjastus Ilmamaa Matti Päts (sünd 1933) on oma mälestused kirja pannud, toetudes väga heale mälule ja jutuvestja soravale sõnaseadmisele. Kahe vanaisa, Konstantin Pätsi ja Jaan Lattiku lapselaps annab edasi kahe suguvõsa loo. Eesti mehe elu, mida on raske rusikaga löönud poliitika, kulgeb lugeja ees läbi 20. sajandi. Siia jäävad Ufaa lastekodus veedetud aastad, naasmine Eestisse ja elutee jätkumine Vene okupatsiooni all.

Ei jää kõrvale ka Eesti Patendiameti taastamine ja tööaastad selles riigiasutuses.

See on õppetund, kuidas olla ettevaatlik võimu suhtes, kuidas leida headust ja toetust seal, kus seda napib, ning kuidas seada rööbastele enda ja lähedaste elu.

Paratamatult on autoril Eesti riigiga teistsugune suhe kui valdaval osal kaasmaalastel ning seetõttu teine, avastamist väärt vaatenurk – isiklik ja üldistusvõimeline ühteaegu.

Mälestusteraamatu fotomaterjalid on pärit autori erakogust.

David Lindén

„JOHAN SKYTTE. SUURVÕIMU ARHITEKT“ 336 lk Kirjastus lmamaa

Rootsi ajaloolase David Lindéni raamat tutvustab eesti lugejale esmakordselt väärilise põhjalikkusega Johan Skyttet (1577–1645), Rootsi suurmeest, kelleta poleks meil praegu Tartu ülikooli ning kelle eluajal ja abil sai väikesest Põhja-Euroopa riigist üks oma aja võimukeskusi.

See on lugu sõdadest, haridusest ja diplomaatiast ning linnakodaniku pojast, kellest sai üksnes isiklike võimete abil aadlik ja üks oma riigi tähtsamaid isandaid.

Skytte oli kuningas Gustav II Adolfi õpetaja ning Liivimaa, Ingerimaa ja Karjala kindralkuberner. Lindéni käsitlus, milles Eesti ei olnud tol ajal mitte Rootsi riigi asumaa, vaid kuningriigi täisväärtuslik osa, annab suurepärase ülevaate Vaasade-aegsest Rootsi kuningakojast ja Euroopast.

Lauamäng linnudoomino

„TOIDUMAJALINNUD“ Kirjastus Pesapaik

Lindude talvine toitmine on inimeste seas väga populaarne. Aeda või aknalauale paigutatud toidumaja külastajaid saame põnevusega toast jälgida ning kindlasti tekib huvi, millist nime üks või teine lind võiks kanda.

Tore võimalus nende lindudega paremini tuttavaks saada on ka linnudoomino mängimine.

Doomino on kõigile tuttav lauamäng.

Aga linnudoomino eeliseks on lisaks toredale ajaviitele ka lindude tundmaõppimine.

Mängureeglid on samad nagu tavaliselgi doominol, aga klotsidel on numbrite asemel linnud – seitse linnuliiki, kokku 28 klotsi.

Mängukarbist leiate ka raamatukese, kus iga linnu kohta on tutvustav tekst ja foto. Tore ajaviitemäng nii lastega peredele kui ka eakatele. www.pesapaik.ee

y milline lind on maailma vanima elukutseliste jalgpalliklubi sümbol; y millise linnu nime kannab Põhja-Korea liidri Kim Jong-uni lennuk; y millise linnu nime kandsid Suurbritannia esimesed postiljonid. Ülimalt vajalik teos iga mälumängija ja ristsõnalahendaja raamaturiiulisse, loodussõpradest rääkimata. www.pesapaik.ee

Rein Veidemann

„PUDEL POSTI RANDU MINE“

Kõva köide, 336 lk Kirjastus Rahva Raamat Iga teele läkitatud sõnum – aga tänapäeval on see arvutihiire klõpsu kaugusel – ei pruugi sealsamas adressaadini jõuda, vaid peab jääma ootama hoovusi ja ajalaineid, mis kannavad teda leidjani.

Georg Mülleri jutlustel läks raamatuks saamiseni ligi kolmsada aastat, PaulEerik Rummo luulekogu „Saatja aadress“ oli sunnitud ilmumist ootama seitseteist aastat.

Aga ükskord kohtuvad lugejad neile läkitatud raamatuga niikuinii. Tarvitseb vaid mere ääres hoolega ringi vaadata, kas seal ehk randuvas riimlaines ei hulbi mõni korgitud pudel, mille sees kiri…

„RAHVUS LINNUD JA SÜMBOL LINNUD EUROO PAS JA KAUGE MAL“

160 lk Kirjastus Pesapaik Esmakordne kokkuvõte Euroopa rahvuslindudest ja sümbollindudest. Üllatuslikult ilmneb, kui palju on seni trükisõnas ja internetis levinud rahvuslindude kohta väärinfot.

Selgub palju põnevaid fakte, sealhulgas:

Katrin Pauts

„KÜLM KINGA UURIJA“

Pehme köide, 272 lk Kirjastus Rahva Raamat Kes on külmking?

Noore uurija Aleksander (Sass) Saareste kodukülas tegutseb püromaan. Kui öö varjus maha põlenud sigalast leitakse tema ema surnukeha, taipab Sass, et hullumeelse süütaja sihikul on tema ise ning saladuse võtit tuleb otsida oma pere ajaloost. Ainuke hea asi koju naasmise juures on taaskohtumine koolipõlveunelma Freedaga. Noor naine on samuti uurija – folklooriuurija, kelle huvikeskmes on Lääne-Eesti saartel luusiv külmking, halva inimese rahutu ja pahatahtlik hing. „Seda raamatut on hädasti vaja, kui väljas on kõle ja pime. Kerid end teki sisse koos kakao või veiniga ja rõõmustad, et külmking on kaugel.“ Susan Luitsalu

George Orwell

„LOOMADE FARM“ Kõva köide, 176 lk Kirjastus Rahva Raamat

Kõik loomad on võrdsed, aga mõned on võrdsemad kui teised.

Julmalt koheldud ja ülekoormatud koduloomad korraldavad ülestõusu ja võtavad farmi üle. Kannustatuna helgest idealismist ja haaravatest loosungitest, asuvad nad looma oma kodust õigluse, võrdsuse ja arengu paradiisi. Nii saab alguse teravalt satiiriline muinasjutt täiskasvanutele, mis kirjeldab teekonda revolutsioonist türannia vastu niisama kohutava totalitarismini.

George Orwelli torkav allegooria mõjub tänini sama värskelt kui esmailmumise ajal aastal 1945.

Tabavad illustratsioonid on joonistanud Urmas Nemvalts.

Katrine Marçal Peep Veedla

Ehkki me räägime raua- või pronksiajast, võiksime sama hästi rääkida ka keraamika- või linaajast, sest need tehnoloogiad olid inimkonna arengus sama olulised.

Ent leiutisi, mis on seotud naistega, ei peeta tavaliselt kuigi tähtsaks.

Marçali raamat teeb silmi avava ringkäigu maailma majanduses ja kannab kaalukat sõnumit: alles siis, kui saame lahti eelarvamustest, õnnestub meil oma potentsiaali täielikult rakendada.

„LEIUTA DES MAA ILMA.

KUIDAS MEESTE LOODUD MAJAN DUSES EIRATAK SE HÄID IDEID“ Pehme köide, 336 lk Kirjastus Rahva Raamat „Leiutades maailma“ on paeluv uurimus majandusest, tehnoloogiast ja innovatsioonist. Katrine Marçal näitab meile, kuidas soolised eelarvamused takistavad majanduslikku arengut, pärsivad innovatsiooni ja moonutavad meie arusaamist ajaloost.

Näiteid toob ta nii elektriautodest kui ka rinnahoidjate õmblemisest kuni tehnoloogiavaldkonna miljardärideni välja.

Meg Mason

„ÄNG JA ÕNDSUS“

Pehme köide, 336 lk Kirjastus Rahva Raamat See raamat räägib paljudest asjadest – emadusest, vaimsest tervisest ja neid ümbritsevatest stigmadest. Kuid ka õdedevahelisest sidemest, armastuse keerdkäikudest, peresuhete väikestest nüanssidest ja paljust muust. Loo keskmes seisab Martha, kelle teravmeelitsev toon lubab lugejal tõsiste teemade kiuste ka vabastavalt naerda. Martha on pärast 17aastaselt kogetud närvivapustust pistnud rinda elu, vaimse tasakaalu ja tegelikult lihtsalt küsimusega, kuidas olla õnnelik.

Suurepärane lugemine Sally Rooney raamatu „Normaalsed inimesed“ ja Briti tragikoomilise hittsarja „Mustlammas“ (Fleabag) fännidele.

Marianne Mikko

„NAISE KOHT“

Pehme köide, 264 lk Kirjastus Rahva Raamat Eesti naised said va l i m i s õ i g u s e rohkem kui sada aastat tagasi enne rootslannasid ja ameeriklannasid. 21. sajandil on Eesti naise olukord võrreldes oma lääne sõsaratega vabaduste mõttes siiski kehvem.

Kõige ilmekamalt avaldub see piiratud majanduslikus iseseisvuses.

Neljapäev, 21. oktoober 2021

Sügis 11 Projektijuht KRISTI KÕLL | kristi.koll@ohtuleht.ee

Mõndagi märkimisväärset on sajandi vältel küll muutunud ja näiteks poliitikas osaleb naisi tunduvalt rohkem, kuid praegugi võib täheldada koolis tüdrukutele poistega võrreldes esitatud kõrgemaid nõudmisi, tööturul soolist palgalõhet, samamoodi ei näita kadumise märke ei lähisuhtevägivald ega soostereotüübid. „Naise koht“ on kirjutatud naistele ja meestele, et me kõik saaksime naiste õiguste nimel õigel hetkel sekkudes olukorda muuta.

Jeanine Cummins

„AMEERI KA PIND“

Pehme köide, 486 lk Kirjastus Rahva Raamat Lydia Quixano Pérez peab Acapulcos raamatupoodi. Tal on poeg, Luca, tema elu armastus, ja imeline ajakirjanikust abikaasa. Nende elu on rahulik ja mugav. Kuni ilmub Lydia abikaasa kirjutatud paljastav isikulugu Acapulco üle võtnud uimastikartelli bossist Javierist, mis muudab nende elu igaveseks. Üleöö migrantideks saanud Lydia ja Luca alustavad ohtlikku teekonda Ühendriikidesse, ainsasse kohta, kuhu Javieri võim ei ulatu. Liitudes teiste el norte’sse pääseda üritavate inimestega, taipab Lydia peagi, et kõik põgenevad millegi eest ja kõik loodavad midagi selja taha jätta. Aga kas nad teavad, mis neid ees ootab? „Ameerika pind“ muudab lugejat põhjalikult. See on kirjanduslik suursaavutus, mille igal leheküljel on midagi liigutavat, dramaatilist ja inimlikku.

Riikaa Jäntti

„VÄIKSE HIIRE PÄEV“

Kõva köide, 40 lk Kirjastus Rahva Raamat Väikese hiire päev on toimekas: tuleb panna riidesse, käia lasteaias, joonistada ja leida aega ka lompidesse hüpata. Küll on palju teha! Lausa nii palju, et mitu korda päevas tuleb öelda EI. Soe ja humoorikas pildiraamat väikese linnahiire tegemistest, kellega on lapsel lihtne samastuda. Sobilik ettelugemiseks juba päris pisikesele lapsele ja ka natuke suuremale, kes harjutab lause tasandil lugemistehnikat. Raamat on trükitähtedes.

Väike hiir on saanud paljude laste lemmikuks kõigepealt Soomes ja nüüd ka Eestis. Varem on eesti keeles ilmunud „Väikese hiire jõulud“, „Väike hiir sõidab maale“ ja „Väikese hiire talv“.

Oscar Wilde

„DORIAN GRAY PORTREE“

Inglise keelest tõlkinud Krista Kaer Kõva köide, 232 lk, kordustrükk Kirjastus Varrak Oscar Wilde’i romaan „Dorian Gray portree“, lugu moekast noormehest, kes müüb oma hinge, et saavutada igavene noorus ja ilu, on üks kirjaniku kuulsamaid teoseid.

Wilde’ile iseloomulikus sädelevas ja epigramlikus stiilis kirjutatud lugu Dorian Gray moraalsest lagunemisest põhjustas esmailmumise ajal (1890) suure skandaali. Wilde’i süüdistati dekadentsis ja lugejate moraali rikkumises.

Hiljem on teosest siiski saanud aegumatu klassika.

Charlaine Harris

„PEALUU PÄRAN DUSEKS.

AURORA TEAGARDENI MÜSTEERIUMID 2“ Inglise keelest tõlkinud Peeter Villmann Kõva köide, 216 lk Kirjastus Varrak

Poole aasta jooksul kolmes pulmas ja sealhulgas oma endise kallima laulatusel käinud Aurora Teagarden tunneb ennast rattasse vudima jäänud oravana.

Siis aga sureb laialisaadetud Tõeliste Mõrvade Klubi eakas liige Jane Engle, kes on pärandanud Roele üllatuslikult oma maja ja tähelepanuväärse rahasumma. Peagi taipab Roe, et pärandi hulka kuulub ka lahendamist vajav mõistatus.

Tema uue koduga käib kaasas üllatus – kavalast peidikust tuleb välja inimese pealuu. Kas Jane oli mõrtsukas? Roe peidab oma hirme vaigistada püüdes pealuu ning hakkab salamisi eraviisiliselt asja uurima, kusjuures kõige tõenäolisemateks kahtlusalusteks on tema uued naabrid.

Tegemist on teise raamatuga Charlaine Harrise kriminaalromaanisarjast, mille peategelane on südi ja kütkestav Aurora Teagarden.

Lori Gottlieb

„VÕIB OLLA SA PEAKSID KELLE GAGI RÄÄKIMA“

Tõlkinud Susan Luitsalu Pehme köide, 462 lk Kirjastus Helios Teie ees on üllatavalt avameelne, humoorikas ja mõtlema panev lugu teraapiamaailma telgitagustest. Ühel päeval on Lori Gottlieb Los Angelese hinnatumaid terapeute, järgmisel laguneb tema maailm aga kolinal koost.

Appi tõttab kentsakas, kuid kogenud terapeut Wendell, kelle praksises Lori nuttes maandub.

Wendelli kabinetis avastab Lori, et maadleb samasuguste muredega, mis on ta oma patsientidelgi, kellega tal esmapilgul suurt ühist ei näi olevat – enesekeskne Hollywoodi produtsent, noor vastabiellunud vähihaige, pensionär, kel on plaanis end 70. sünnipäeval ära tappa, ning kahekümnendates preili, kes ei suuda lõpetada valede meestega magamist.

Hämmastava elutarkuse ja huumoriga räägib Lori nii iseendast patsiendina kui oma patsientidest kliinilise psühholoogi vaatenurgast.

Ta jutustab tõdedest ja valedest, mida räägime elu köielkõnnil nii iseendale kui ka teistele, kus on pidevas konfliktis

armastus ja iha, elu mõtestatus ja surelikkusega võidujooks, süütunne ja lunastus, hirm ja julgus, lootused ja muutused.

See on ilus lugu inimeseks olemisest, aga ka teravmeelne ja valgustav teejuht rännakul muutuste ning oma võimete avastamise ja teadvustamise poole. www.helios.ee

Sylvia Day

„EKSTAAS & VABA NEMINE“

Tõlkinud Helen Laansoo Pehme köide, 288 lk Kirjastus Helios Ära sega kunagi äri naudinguga. Ära too kunagi poliitikat magamistuppa. Mõnes mõttes tegin ma mõlemat, kui alustasin suhet Jackson Rutledge´iga. Ei saa öelda, et mind poleks hoiatatud.

Kaks aastat hiljem oli ta tagasi. Segades end vahele tehingule, mille sõlmimiseks olin palju vaeva näinud. Peale Jaxi lahkumist olen töötanud koos Lei Yeungi, New Yorgi ühe taibukama ärinaisega, ning õppinud üht-teist. Ma pole enam see tüdruk, keda ta kunagi tundis, aga tema polnud muutunud. Erinevalt esimesest korrast, kui meie teed ristusid, teadsin nüüd täpselt, kellega mul on tegu… ja kui sõltuvust tekitav võib olla tema puudutus.

Jaxi mängumaaks olid glamuur, seks ja privileegid võimukate ja tähtsate siseringis – aga sel korral teadsin mängureegleid. Halastamatus ärimaailmas on kõige tähtsam reegel: hoia oma vaenlased lähedal ja oma ekskallimad veelgi lähemal. www.helios.ee

Josef Martin Bauer

„NII KAUGELE, KUI JALAD VIIVAD“

Tõlkinud Vladimir Beekman Pehme köide, 392 lk Kirjastus Helios Dramaatiline seikluslugu Saksa sõjavangist Clemens Forellist, kes mõistetakse teise maailmasõja ajal 25 aastaks Siberi töölaagrisse.

Ta võtab jõhkra laagrikorra vastu mässates ette eluohtliku ja aastaid kestva ränga põgenemistee – risti läbi Siberi tundra ja taiga, peas vaid õud tabamise ees ning kinnisidee jõuda koju oma naise juurde.

Josef Martin Bauer on tõsielust võetud materjali oskuslikult kirja pannud ning vahendanud seda kaasakiskuvalt ja usutavalt, mistõttu püsib pinge raamatu lõpuni. Siberi karmi looduse, Venemaa sõjajärgse olustiku, aga ka Forelli üksinduse, meeleheite ja üliinimliku füüsilise pingutuse veenev kujutamine on teinud teosest bestselleri, mis on müügiedetabelite tipus vastu pidanud üle poole sajandi. „Nii kaugele, kui jalad viivad“ avaldati esimest korda 1955. aastal Saksamaal.

Raamatut on tõlgitud 15 keelde ja müüdud üle 12 miljoni eksemplari. www.helios.ee

Paula Hawkins

„TULI MIILAB TUHA ALL“

Tõlkinud Karin Suursalu Pehme köide, 280 lk Kirjastus Helios Uus põnevik rahvusvahelise menuki „Tüdruk rongis“ autorilt. Ühe Londoni kanali paatmajast leitakse mõrvatud noormees. Selgub, et pealtnäha erakliku mehega on nii või naa seotud kolm keevalist naist. Laura on tasakaalutu üheöökaaslane, kes võis olla tapetu viimane külaline. Carla on noormehe murest murtud tädi, kes juba niigi leinab ammu surnud poega ja hiljuti surnud õde.

Miriam on võimumängudest huvituv naabrinaine, kes ei kohku tagasi isegi politseiga manipuleerimisest.

Kolm naist, kelles kobrutab viha, igaühes ise põhjusel. Kolm naist, kelles nende endi teadmata hõõgub põletav soov neile tehtud ülekohtu eest kätte maksta.

Kui kaugele on nad hingerahu leidmiseks valmis minema? Kui kaua võivad saladused tuha all miilata, enne kui leegiks lahvatavad? www.helios.ee

Maggie O’Farrell

„HAMNET“ Inglise keelest tõlkinud Külli Seppa Kõva köide, 320 lk Kirjastus Eesti Raamat

Selle aasta üks kõige enam kõneainet pakkunud teos on ilmunud eesti keeles!

See raamat avab ilukirjanduses esimest korda traagilise loo kaotusest, mis inspireeris William Shakespeare’i kirjutama oma kõige kuulsamat näidendit.

See on ka portree abielust, mille keskmes on armastatud lapse kaotus, taustal detailirohke ülevaade elust 16. sajandi Inglismaal. Agnes on naine, keda kardetakse, kuid kelle juurde tema tavatute annete pärast ka minnakse. Ta elab koos abikaasaga Stratford-upon-Avonis Henley tänaval ja neil on kolm last: tütar Susanna ning kaksikud Hamnet ja Judith. Poeg Hamnet sureb 1596. aastal üheteistkümneaastaselt. See on lugu sidemetest kaksikute vahel ja leinaga karile kiskuvast abielust.

Ennekõike on see õrntundeline meenutus poisist, kelle elu on täiesti unustatud, kuid kelle nime kannab üks kuulsamaid näidendid, mis eales kirjutatud.

Bill Bryson

„JALUTUS KÄIK METSAS“ Pehme köide, 320 lk Kirjastus Eesti Raamat

Klassikaks saanud teos paneb teid igatsema metsiku looduse järele – või hoopis mugava tooli järele, kus istet võtta ja lugeda.

Georgiast algav, 14 osariigi piire ületav ja Maine’is lõppev Apalatši matkarada Ameerika Ühendriikides on maailma pikim märgistatud matkarada. Just sel rajal alustas neljakümne nelja aastane Bill Bryson oma sõbra Stephen Katzi seltsis teekonda läbi ääretute laante, mis on mõistlikumaid inimesi kolmsada aastat hirmutanud.

Ees ootas üle kolme tuhande kilomeetri muust maailmast ära lõigatud metsikut loodust ja mägesid täis karusid, ilveseid, lõgismadusid, mürgiseid taimi, haigust levitavaid puuke, siin-seal sekka mõni maniakaalselt naeru kõkutav mõrtsukas.

Bill Bryson on parim giid, kellega Apalatši matkarajale minna. „Jalutuskäik metsas“ tutvustab matkaraja ajalugu, loodust, rajal kohatud hulljulgeid (või lihtsalt hulle) rändajaid – ja lisaks paari karu.

Iga pildi juures on luuletus, mille teemaks on valitud mõni lapse elus oluline sündmus või tegevus, näiteks sünnipäev, koolitund või -mäng, piknik, onniehitus, lõkketegemine jms.

Raamat on üles ehitatud aastaringile, iga aastaaja kohta on neli lehepaari.

Peale selle jagab raamatu lõpus huvitavat infot „Loodusrada“.

Luuletaja Rachel Piercey ja kunstnik Freya Hartas on loonud raamatu, milles on imekspandava leidlikkusega lapsele atraktiivsesse vormi ühendatud ilu- ja aimekirjandus ning mida kannab aktuaalne loodushoiu idee.

Eesti lugejani jõuab tekst Riina Turi samavõrd leidlikul vahendusel.

Bill Konigsberg

50 HETKE LOODUSES“ Tõlkija Anneli KritšmannLekštedt 120 lk Kirjastus Koolibri

„SILD“

Inglise keelest tõlkinud Ülle Okas Kõva köide, 400 lk Kirjastus Eesti Raamat „See oli üks fantastiline ja võrratu raamat.

Läheb kindlasti mu 2021. aasta lugemiselamuste tippu ning tõenäoliselt ka jääb sinna esikohale.“ Kirjanik Ene Sepp.

Kaks 17aastast, noormees ja neiu, kes teineteist ei tunne, on otsustanud samalt sillalt alla hüpata – ja juhtumisi samal ajal.

Aaron ja Tillie ei tunne teineteist, kuid nad mõlemad soovivad oma elu lõpetada. Nad saabuvad George Washingtoni sillale samal ajal, kavatsedes sealt alla hüpata. Aaron on gei, kes võitleb depressiooni ja üksindusega. Tillie ei tea ise ka, mis tal viga on – ta teab vaid seda, et ta pole kunagi piisavalt hea.

Romaan pakub väärtusliku sissevaate põletavasse probleemi ja näitab, mis oleks juhtunud, kui vabasurma mineja oleks otsustanud elada veel mõne päeva.

Raamatus käsitletakse teismeliste otsuse tagajärgi ning nii noorte endi kui ka nende lähedaste läbielamisi.

See terviklik ja elujaatav teos esitab depressioonist realistliku nägemuse, osutab maskidele, mida kanname, ja pakub lootust, et probleemidest on siiski olemas väljapääs.

Rachel Piercey „MÕMMISALU LOOD.

METSA RAHVA AASTA RING“

Tõlkija Riina Turi 40 lk Kirjastus Koolibri Mõmmisalus toimetab igasugu olendeid: oravad, hirved, nirgid, hiired, tihased, ämblikud, sipelgad, konnad ja veel paljud-paljud teised, keda raamatu tinglik peategelane karu avastama kutsub: „Tule minu kodumetsa, kiika koobast ka. / Selles salus juba otsa põnevus ei saa!“ Põnevust jätkub raamatu igale lehepaarile: mis saladusi ja lugusid peidab mets?

Suurelt pildilt tuleb lapsel üles leida rubriigis „Kes? Mis? Kus?“ nimetatud detail või väike stseen, milles osaleb keegi metsarahva seast.

Rachel Williams

„PEATU JA MÄRKA.

Loodus loob imesid kõikjal meie ümber.

Iga päev ja iga tund sünnib kui võluväel su silme ees midagi uut, kuid seda pole lihtne märgata.

Selles raamatus jutustab loodus sulle 50 võrratut lugu. Mõni neist kestab vaid põgusa viivu, mõni võtab aega päevi ja nädalaid. Aeg nende lugudes on sinu jaoks seisma pandud – et jõuaksid näha, kuulda ja tunda. Siis aga astu õue ja peatu ivakeseks. Vaata enda ümber – mida sa näed?

Michael Bright

„PÕHJA POOLUS / LÕUNA POOLUS.

AVASTA ANTARKTIKA JA ARKTIKA“ Tõlkija Kätlin Alasepp 64 lk Kirjastus Koolibri Põnev kahe poolega raamat viib lugeja uurimisretkele maailma lõppu. Avades raamatu ühelt poolt, laotuvad silme ees Antarktika valendavad jääväljad, šelfiliustikud, kuivad orud, salapärased vulkaanid ja jääkorstnad.

Tuttavaks saab lõunapoolusel elavate hüljeste, vaalade, pingviinide ja teiste lindudega. Nii mõndagi saab teada Antarktika avastamise ja praeguste uurimisjaamade kohta.

Raamatu teise poolt leiab eest karmi põhjapooluse, kus näeb võimsaid jäämägesid, lummavaid virmalisi, merelindude linnu ja külmunud tundrat ning õpib tundma paljusid Arktika loomi.

Kaasa saab elada ohtlikele Arktika avastamise ekspeditsioonidele, millest mõnigi on lõppenud traagiliselt, kuid ilma milleta ei teaks me niigi palju sellest ikka veel salapärasest põhjanabast.

Raamat igal laupäeval

ÕHTULEHES Projektijuht KRISTI KÕLL kristi.koll@ohtuleht.ee

Neljapäev, 21. oktoober 2021

12 Sügis

Õiterohke kevad algab IA MIHKELS

Pixabay

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Oktoober on tulbisibulate istutamiseks kõigiti sobiv aeg. Nende jaoks, kellel aia rajamine alles algusjärgus, korjasime Õhtulehe ja Kodukirja arhiivist kokku hulga vilunud aednike tarkuseteri selle kohta, kuidas kevadist õiteilu just praegu ette valmistada – et juba järgmisel kevadel oma vastses aias värviküllusest rõõmu tunda. z Istutamiseks varutud lillesibulaid hoia pimedas, jahedas ja õhurikkas ruumis kas paberi, vermikuliidi või kergkruusa sees. Plastkott sibulate säilitamiseks ei sobi. Aeg-ajalt vaata üle, mis seisukorras sibulad on.

Istutamiseks sobib lillesibul, mis pole katsudes pehme, sellel ei tohi olla mehaanilisi kahjustusi ega hallitust, ka ei tohi sibul olla liigselt kuivanud – kehvast sibulast pole kauneid õisi loota. z Sibullilled armastavad kohevamat, kergemat ja hästi vett läbilaskvat mulda. Kui muld juhtub olema raskem, võib istutada sibulad veidi kõrgemale ja panna istutusaugu põhja drenaažiks umbes 5 cm liiva. Rohkem niis-

Sibulaid istutades mõtle ka sellele, kus on need kohad, kus ise saad aiaaskelduste vahel hinge tõmmates lilledest rõõmu tunda. kust vajavad märtsikellukesed, nartsissid, kirjud püvililled, metstulbid ja ülased. Kuivemat pinda eelistavad näiteks tulbid, laugud, võrk- ja mõõkiirised, harilikud püvililled jt. z Rusikareegel on, et lillesibulad istutatakse sibula kolme läbimõõdu sügavusele – seega sõltub õige istutussügavus sibula suurusest. Liiga kõrgele istutatud sibul kasvatab enamasti väiksema õie – ega jõua sedagi alati korralikult kanda – ja rohkesti lisasibulaid, ka on selline lill külmaõrn. Liiga sügavale istutatud sibula puhul on ohuks

hiline õitsemine või õie puudumine. Lillesibulad peavad jõudma enne maapinna külmumist korralikult juurduda. z Parim on päikeseline kasvukoht – enamik sibullilli eelistab valgust ja päikest. Poolvarju taluvad või varjulembesed on koerahammas, lumekupp, lumikelluke, kollane nartsiss, kirju püvilill, silla, metstulp, võsaülane, ebahüatsint, armeenia kobarhüatsint, kirgaslill. z Sibulate vahekauguseks tuleb arvestada vähemalt üks sibula läbimõõt. Mulda tuleb lillesibul asetada juured alla- ja terav ots ülespoole, ka võib sibula panna külili. Istutusaugu põhja võib lisada liiva. z Vali sibullilledele aias koht, kus nad kevadel eriti hästi silma paistavad. Mõtle läbi, kus sulab lumi kõige varem ning kuhu jääb kõige kauemaks? Kus on need kohad, kus käid ise kõige rohkem ja saad õitest rõõmu tunda, missugused kohad paistavad aga kätte tänaval möödujaile – kus võiksid värvikad õied nende pilku püüda? z Neisse kohtadesse aias, kust lumi igal aastal kõige varem ära sulab, tuleks istutada kõige varasemad õitsejad, sest siis on aias kevadel hästi varakult juba õisi näha ja see aitab talvetüdimusest kähku üle saada. z Kasvukohti läbimõeldult vali-

des õnnestub sibullillede õitseaega näiliselt pikenikendada, kui istutada LIK varakevadisi liike ASU !

K aias eri kohtaNIPP peenrast desse: nii sinna, jääb ed püsiulje m kus lumi kõige k i ullill gel omu utada sib mitte sir o L , t esimesena sut s l i ä ui ot is atu siis, k ele hajut s võta pe ra lab, kui ka sinek vah peen . Sell kute na, kus see kõiades iska need stuta d i r s i v te ge kauem püsib. sibul aid ja sibul õhku. Iga hu ta u Siis on lõunal koha t sinna, k s. poolses peenras jus u kukk maja seina ääres näiteks krookus juba õitsej li k nud, aga veidi varjulisemas kohas hakkab alles esimesi lehti lume alt välja sirutama. z Sibullillede puhul tuleb järgida sedasama põhimõtet, mida üldse aeda taimi valides: eelista neid, mis kõige paremini klapivad sinu aias valitsevate tingimustega. Siis tunnevad taimed end hästi ja vajavad vähem hoolt. Jälgi valgus- ja niiskusolusid, aga ka seda, kas muld on happeline või aluseline.

Muidugi on alati võimalik valida lilled, mis endale kõige rohkem meeldivad, ja hakata muutma aia tingimusi taimede vajadustele vastavaks, aga see võib olla üsna vaevarikas lahendus. z Tulbi- või nartsissipeenar võib õitsemise ajal olla küll imekaunis, aga pärast õite närbumist jääb alles peenratäis koltuvaid

Neljapäev, 21. oktoober 2021

Sügis 13

koduaias juba sügisel Pixabay

lehti, mida ei saa ka maha lõigata, sest sibula elujõulisuse huvides peavad need saama rahulikult kuivada. Seepärast on mõistlik kasvatada kõrgemakasvulisi sibullilli püsikupeenras segamini püsililledega, mille varju saavad sibullillede lehed jääda pärast õitsemist. z Parimad on sellised kohad, kus püsikud on hilise tärkamisega – siis saavad kõigepealt musta mulla taustal särada sibullillede õied, selleks ajaks aga, kui õiteaeg läbi, hakkavad püsililled lopsakust koguma ja kui naabrid on õigesti valitud, katavad need peagi kõik kuivanud lehed. z Sibullillede ja püsikute segaistutusi kavandades tuleb jälgida, et taimedel oleks sarnased kasvunõuded. Head partnerid sibullilledele on astilbed, brunnerad, helmikpöörised, hostad, priimulad, päevaliiliad, kopsurohud.

Hästi lihtne on kasvatada püsikute vahel sibullilli, mida ei pea igal aastal välja võtma: kirgaslilli, krookusi, märtsikellukesi.

Kui sibullilled istutada hilise tärkamisega püsikute keskele, saavad varased õied kõigepealt üksi musta mulla taustal särada, kui aga õiteaeg läbi, hakkavad püsililled lopsakust koguma ja varjavad kuivavad lehed.

z Kui tahate sibullilli istutada murusse, tuleks valida liigid, mis õitsevad juba maikuus – on hea, kui lillede lehed jõuavad enne kolletuma hakata, kui tuleb esimest korda muru niita.

Roheliste lehtede kaudu saab sibul toitaineid järgmise aasta õiepunga moodustamiseks. Kui lehed liiga vara ehk rohelisena maha niita, jääb sibul nõrgaks ja võib hukkuda. Murusse sobivad hästi lumikellukesed, märtsikellukesed, kirgaslilled, puškiiniad ja siniliiliad, krookustest on sobivaimad väiksemate õitega hästi varased õitsejad. z Põõsaalune on sibullilledele hea koht, sest selleks ajaks, kui puud-põõsad lehte lähevad, on kevadised lilled õitsenud, seni paistab neile läbi raagus okste piisavalt valgust. Näiteks jaapani enelad lõigatakse aga kevadel 10 cm kõrguselt tagasi ja kuni nad uuesti lopsakaks kasvavad, on kõrgemad sibullilled neile head naabrid. z Ühekaupa taimede vahele istutatud sibullilli on hiljem tülikas üles võtta. Seepärast võiks püsikute vahele valida liike, mida on vaja harva peenrast välja võtta. Hõlpsamalt läheb sibulate ülesvõtmine siis, kui panna need rühmiti mulda sibulakorvidega. Korvid kaitsevad sibulaid ka hiirte ja rottide eest.

I LAURV LII

MÄRT AVANDI 03.11 kl 19 HAAPSALU Kultuurikeskus 09.11 kl 19 VILJANDI Pärimusmuusika Ait 14.11 kl 16 VÕRU Kultuurimaja Kannel 17.11 kl 19 <hZ ^^ Z <ƵůƚƵƵƌŝŬĞƐŬƵƐ m> s// h ͊ d,h> <K ;hƵƐ ϮϬͿ 28.11 kl 19 LAITSE Graniitvilla

NELE-LIIS VAIKSOO

JOHAN RANDVERE

! " !!# $

% &'& ()*&

+++ , -.

Neljapäev, 21. oktoober 2021

14 Sügis Pixabay

Vürtsilõhnad ja kutsuv kaneelisaiade hõng kuulub kindlasti hygge juurde.

Õdus kodu aitab kaamosele vastu seista

Aasta pimedaimat aega on oluliselt lihtsam üle elada, kui kodu on hubane, soe ja mõnus. Õnneks ei nõua ruumide hubasemaks muutmine kuigi palju vaeva, pisiasjad töötavad suurepäraselt, tõestab taanlaste üleilmset populaarsust koguv hygge-praktika.

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Taanlaste hubasuse filosoofia hygge on leidnud poolehoidjaid kõikjal maailmas.

Elu on näidanud, et mitte asjata: riikide üldist heaolu võrd-

lev The World Happiness Report kinnitab, et Taani on aastaid olnud kõige õnnelikum riik maailmas.

Sõna hygge tähendab heaolu – aga mitte materiaalse külluse mõttes. Hygge peitub atmosfää-

ris ja kogemuses, mitte asjades, see on intiimsuse loomise kunst: hubasus, rõõm ja rahulolu õdusast keskkonnast ja oma inimestega koosolemisest, mõnus hetk, kus oled iseenda ja kõige ümbritsevaga rahul ning naeratus püsib justkui põhjuseta näol.

Soojus ja valgus, küünla- ja kaminatuli, pehmed padjad, lambanahad, soojad pleedid – kõik need aitavad luua kodus rahustavat hygge-keskkonda.

Meil on SULLE pakkumine – ööbi Kalev Spa **** Hotellis

TASUTA!

Sind ootab Põhja-Eesti suurim veekeskus, mis pakub sauna- ja veemõnusid igas vanuses külastajale.

Lõõgastu privaatses Sauna-Oaas’is või kihuta mööda liutorusid – kõik on oodatud, sest meie juures ei hakka kunagi igav.

Lisainfo pakkumise tingimuste ja broneerimise kohta kalevspa@kalevspa.ee või tel. 649 3303

Neljapäev, 21. oktoober 2021

Sügis 15 Vida Press

Vida Press

Pixabay

Kassid on suurepärased hyggepraktikud – valivad endale mõnusa küljealuse, põõnavad muretult täpselt nii kaua kui und on ja võtavad virgudeski aega sirutadamõnuleda ja rahulikult ärgata. Vähemalt nädalavahetustel tasub neist eeskuju võtta.

Vida Press

Kaminatuli, palju pehmeid patju ja sooje pleede – külmal sügisel möödapääsmatult vajalik.

Kui taanlastelt hygge olemust välja selgitada püüdes küsiti, mida nad sellega kõige enam seostavad, vastas 85% küsitletuist, et küünlaid.

Nädalavahetuse pikk hommikusöök voodis ja ehk hoopis hilisel pärastlõunal – mõnus!

SEITSE NIPPI, kuidas valgustus koduse hubasuse huvides tööle panna Valgustuse planeerimisel tehtud vigu on hiljem üsna tülikas parandada, sest see võib tähendada viimistletud pindade lõhkumist — või siis tuleb leppida mööda seinaääri ja üle lae looklevate juhtmetega. K-rauta sisekujundaja Getrin Ruut annab nõu, kuidas levinud vigu vältida.

1. IGASSE RUUMI MITU VALGUSTIT Kõige sagedasem Eesti kodude valguslahenduse viga on, et lakke riputatakse üks lamp ja eeldatakse, et sellest piisab. Meie kliimas on aga pimedat aega palju ja valgustusel on kodus täita väga oluline roll, mistõttu väiksemas ruumis võiks olla vähemalt kaks-kolm valgustit ning suuremas ruumis rohkem kui kolm valgusallikat.

2. ÜKS PILGUPÜÜDJA Valgustusega ei saa naljalt üle pingutada, selle allikaid võiks olla kodus pigem rohkem kui vähem, et kasutada neid vastavalt vajadusele, küll aga ei tohi need kõik olla eraldiseisvalt silmatorkavad. Reegel on, et valgustid peaksid üldjuhul jääma täiesti märkamatuks — või siis võiks ruumi kohta olla üks efektvalgusti, mis on ühtlasi ka sisustuselement.

3. IGAL VALGUSTIL OMA ROLL Valgusteid ei peaks tubadesse paigutama huupi — igal neist peaks kodus olema mõni kindel ülesanne, ühtki ei tasu osta lihtsalt lakke rippuma või igaks juhuks nurka seisma. Valgusti roll ruumis võib olla valgustada soovitud piirkonda (nt lugemisnurk) või eset, toetada töötegemist või toiduvalmistamist, luua emotsiooni või olla sisekujunduse osaks. Kui igal valgustil on täita oma roll, on lihtsam säästa ka energiakuludelt.

4. PIGEM SOE KUI KÜLM VALGUS Kodukeskkonnas võiks eelistada sooja valgust külmale. Valguse soojust mõõdetakse kelvinites: mida väiksem on number, seda soojem on valgus. Eluruumi sobib valgus, mille soojus jääb vahemikku 2700—3000 kelvinit.

5. VALGUSVOOG EI TOHI VÄSITADA Mõne valgusti puhul on tugev valgusvoog oluline, näiteks köögi töötasapinna kohal või kodukontori töönurgas. Rohkem on kodus tavaliselt aga kohti, kus on tähtis, et valgusvoog mõjuks rahustavalt, mitte ergutavalt. Valgusvoogu mõõdetakse luumenites, mida arvestatakse ruutmeetri kohta. Magamistoas piisab mahedamast valgusest, seal võib olla valgustugevus ruutmeetri kohta 150 luumenit, elutoas võiks see olla 200 luumeni kandis, samas kui köögis võiks olla valgustugevus ruutmeetri kohta vähemalt 200—250 luumenit. Igal juhul on oluline teada, et mida suurem on valgustugevus, seda kiiremini hakkab see silmi väsitama.

6. HUBASUS VALGUSE JA VARJU MÄNGUST Üle- ega alavalgustatud ruum ei ole hubane, ühel puhul on valgust liiga palju ja teisel liiga vähe. Hubasuse tagab see, kui mõni ruumi osa on välja valgustatud ja teised on varjus. Sellist tulemust on võimalik saavutada erinevate kohtvalgustitega, aga ka süvistatud valgustitega.

7. OHUTUS ENNEKÕIKE Peale selle, et kõik elektritööd peavad olema tehtud nõuetekohaselt, on tähtis jälgida, et valgusallikas ei takista uste ja akende avamist, ruumis liikumist ega jää väikelaste ja koduloomade tegutsemisulatusse.

Neljapäev, 21. oktoober 2021

16 Sügis

Viiruste vastu vaarema ravitarkustega Mari Luud

IA MIHKELS

Turguta tervist

Kui enesetunne kisub aina kehvemaks ja põhjust on kahtlustada algavat viirushaigust, võta kõigepealt kasutusele rahvameditsiinist pärit nipid – kui tõvele õigel ajal jaole saad, ei pruugi see võimust võttagi.

KÜÜSLAUK Vana hea küüslauk aitab pideval tarvitamisel viirushaigusi ennetada, haigestunu aga saab seda tarvitama hakates paranemist kiirendada. Iseloomuliku lõhna peletamiseks hingeõhust soovitatakse pärast küüslaugu söömist juua piima või sidrunivett, närida peterselli, sellerit või sidrunit.

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Kui oled mingil põhjusel sunnitud kehva ilmaga pikalt õues külmetama, tee endale koju jõudes kohe kruusitäis teed ja üks korralik kuum jalavann. Et selle toime oleks veel tõhusam, võid puistata vette sinepipulbrit ja juua samal ajal kuuma teed. Pärast jalavanni tõmba jalga soojad sokid ja pikuta sooja teki all, kuni keha jalavannist maha jahtub. Arvesta aga sellega, et kui palavik on juba tõusnud, ei tee kuum jalavann head.

Kinnise köha vastu on abi sooja auru sissehingamisest. Kui inhalaatorit kodus pole, saab sedagi teha põlvest põlve kasutusel olnud viisil: vala kaussi kuum vesi (vanasti kasutati ka kartulikeeduvett, lootes sellest rohkem tulu), kummarda kausi kohale, tõmba üle pea suur saunalina ja hinga selle all auru. Kindlasti tuleb aga olla ettevaatlik – liiga kuum aur võib hingamisteedele liiga teha.

Kurgus kraabib või kõdistab, neelata on valus, köha-nohu kim-

Daisy Lappard

butavad? Joo kuuma teed, võta kõrvale vaarika- või mustsõstra toormoosi ja sidrunimahlaga segatud mett. Ära pane mett-moosi tulikuuma tee sisse – lase sel pisut jahtuda, siis saad lisanditest kätte kõik kasulikud ained. Teed pole võimalik juua liiga palju – rohke vedelikutarbimine tuleb ainult kasuks ja võid loota, et haigus möödub kiiremini.

Meie e-pood: passik.ee/pood

Ohtralt tasub viiruste ajal süüa vitamiinirikkaid vilju, nt greipi, aga ka idusid, küüslauku ja sibulat – kas lisada neid toidule või lõigata lihtsalt võileivale.

Hanerasv pole vaid naljanumber – ränga köha puhul võib hanerasva rinnale määrimisest tõepoolest abi olla. Vanasti soojendati rasvaga määritud kohta elava tule paistel ja kaeti siis soojalt kinni.

Kõrge palavikuga haiget ei tohi sundida paksu teki alla – see takistab palaviku alanemist.

Kindlasti ei tohi ülemäära soojas hoida palavikus imikut ja väikelast.

Palavikku alandavaid ravimeid võiks hakata võtma siis, kui kehatemperatuur on tõusnud üle 38,5 kraadi. ÕHTULEHT Pixabay

ASTELPAJU Astelpaju marjades on ohtralt vitamiine, neid soovitatakse süüa organismi tugevdamiseks gripi ja teiste viirushaiguste ajal.

Säilitada on astelpajumarju kõige lihtsam sügavkülm gavkülmutades.

INGV INGVER Ingver annab energiat ja mõjub soo soojendavalt, leevendab palavikku, seede devaevusi, iiveldustunnet ja on kasuks ve paljude tervisehädade korral. veel Vä Värske ingverijuurikas säilib õhukindlal hoituna üsna hästi, aga seda võib lalt k sügavkülmutada. Ingveritee sobib ka h hästi nii viirushaiguse sümptomite le leevendamiseks kui ka seedimist toetava joogina või näiteks rasvasemate lihatoitude juurde. Allikas: www.whfoods.com

LAHEMAA PÄRIMUSKOJA MUSTA PÄSSIKU TÕMMIS Must pässik on juba rahvapärimuses aktiivses kasutuses olnud ning selle järjepidev tarbimine annab kehale energiat, tõstab loomulikku vastupanuvõimet haigustele, reguleerib seedimist ning toetab keha loomulike protsesside tasakaalukat toimimist.

A.Vogeli punase päevakübara tinktuur, tinktuuritabletid ja kurgusprei:

Lahemaa pärimuskoja musta pässiku tõmmis on puhas ja tehtud vaid vee baasil.

Pakume tummist ja tõhusat pässiku tõmmist 0,5- ja 1-liitristes pudelites.

Saadame pakiautomaatidesse üle Eesti.

MITU ON SOODSAM!

Me ei lisa oma tõmmisesse teisi ravimtaimi, mett, alkoholi ega maitsemõjutajaid.

Musta pässiku tõmmisest ja toimest lähemalt: www.passik.ee · passikEST passik@passik.ee tel 5566 1536

Müügil apteekides ja tervisetoodete poodides!

Selverites, Delice ja Solaris poodides.

Astri e-poes www.astri.ee Loodusravi teerajaja aastast 1923 www.avogel.ee

Neljapäev, 21. oktoober 2021

Sügis 17

VITATABS MAXI

multivitamiini ja mineraalainete kompleks

Sisaldab immuunsust tugevdavat tsinki!

Vitatabs Maxi sisaldab hädavajalikke 12 vitamiini ja 4 mikroelementi, mida organism vajab iga päev, et olla terve.

VITATABS D3 CAPS D3-vitamiin imendub paremini kui ta on lahustatud oliiviõlis.

Põhjamaades on soovituslik võtta lisaks D3-vitamiini, et tugevdada immuunsust ning püsida tervena.

1 kapsel päevas!

Vitatabs Maxi soovitatakse toidulisandina vitamiinivajaduse katmiseks (näit. dieet, suurenenud füüsiline või vaimne koormus, stress, rasedus, haigusjärgne paranemisperiood).

Valmistaja: Hankintatukku OY, Soome Esindaja: OÜ Loodustoode, Tel 666 0091

Vitatabs Maxi sisaldab ka magusaisu vähendavat kroomi.

1 tablett päevas väsimuse vastu!

* 1 tablett annab 100% päevasest soovitatavast annusest (RDA)

VITATABS D3 CAPS üks õlikapsel sisaldab 100 mkg (4000 IU) D3-vitamiini oliiviõlis.

Pakendis 200 kapslit

Müügil hästi varustatud APTEEKIDES, SUPERMARKETITES, Mustamäe TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn ja www.tervis24.ee

Neljapäev, 21. oktoober 2021

18 Sügis

SÜGISTALVINE ILURAVI: toida, niisuta, turguta!

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Külm aeg võib kaasa tuua kuivad ja kahused juuksed, karedaks muutuvad käed, kirvendavad huuled ning tundliku ja pingul näonaha. Õige ja järjekindla hooldusega õnnestub sedasorti ebameeldivusi sageli ennetada.

Mütsikandmise hooaeg toob paljudele kaasa mured juustega: need on täis staatilist elektrit, kuivad ja kahused või mütsi all nii ludusse litsutud, et pärast mütsi peast võtmist ei taha peeglisse vaadatagi. Mida siis teha?

NIISUTAV ŠAMPOON JA PALSAM. Juuksed püsivad elastsed, kui nende niiskuse sisaldus on piisav – seega tasuks esimese sammuna valida juuksuri abiga sobiv šampoon ja palsam. Kui on näha, et juuksed vajavad lisaniisutust, lisa palsamisse tilk niisutavate komponentidega juukseõli, kanna segu rätikukuivadele juustele, lase mõjuda 5–10 minutit ja loputa.

Maskid ja palsamid tuleb kanda käterätikuivadesse juustesse.

Hoia vannitoas käepärast ka hari või kamm, millega maski-pal-

Näole toitvamaid seerumeid ja maske Külmade ilmade tulekuga võib nahk muutuda tundlikuks ja karedaks, see on märk, et on aeg vahetada suvine kerge näokreem toitvama vastu. Hüaluroonhapet sisaldavad kreemid aitavad tagada nahale vajalikud niiskusevarud ka suurema külmaga.

Sügistalviseks hooajaks sobivate toitvate ja niisutavate kreemide, maskide, koorijate, seerumite jm asjus küsi nõu kosmeetikult, kes aitab valida nahatüübile kõige paremini sobivad hooldustooted.

KASUTA SEERUMEID. Külmal ajal tasub lisada nahahooldusesse toitev ja niisutav seerum, mis tõhustab ka kreemide mõju. Kui nahk on korralikult puhastatud, võta mõni minut aega, et seerum näol, kaelal ja dekolteel korralikult naha sisse masseerida. Massaaž parandab oluliselt nahaalust vere-

samit juustesse kammida, et toidetud saaks iga juuksekarv. Loputa jaheda veega – see ei kuivata ülemäära peanahka ja aitab vähendada ka juuste kahusust.

PÄHEJÄETAV PALSAM. Kui juuksed on sageli täis staatilist elektrit, tasub kasutada pähejäetavat palsamit, need annavad loputatud juustele lisakaitse järg-

ringet, tõstes ka seerumi imendumisvõimet.

SOBIV PUHASTUSPIIM. Sügiseks-talveks tuleks valida piimjas näopuhastaja, mis aitab näonahka tasakaalustada ja silendada. Paljud puhastuspiimad sisaldavad taimseid ekstrakte, tänu sellele aitavad need peale meigijääkide ja mustuse eemaldamise nahka ka rahustada.

Hea oleks kasutada puhastuspiima nii hommikul kui ka õhtul, et eemaldada nahalt kõik üleliigne.

KOORI JA TOIDA. Koorimine on nahahoolduses oluline etapp, nii eemaldad surnud naharakud ja parandad nahaalust verevarustust. Pärast koorimist imenduvad muud nahahooldustooted paremini ka sügavamatesse nahakihtidesse ja maskidest-kreemitamistest on rohkem kasu.

Allikas: kreeten.ee

mise pesukorrani: kaitsevad keskkonna ja termilise töötluse kahjulike mõjude eest, toidavad ja aitavad säilitada niiskustasakaalu.

KUUMAKAITSE. Kui kasutad tihti fööni ja/või sirgendajat, siis on möödapääsmatult vajalik kasutada juukseid hooldavat kuumakaitsevahendit. Vaja-

a j e t ä K d i m e e r jalak

lik on see aasta läbi, aga külmal ajal aitab see tõhusalt võidelda staatilise elektri vastu ning jätab juuksed läikivaks ja niisutatuks.

JÄLGI FÖÖNI. Külmal ajal ära mingil juhul mine välja niiskete juustega, sest külma käes murduvad need kergesti. Lase juustel loomulikult kuivada või

föönita need kuivaks, kasutades jahedat õhku. Kui föön on juba vana, arvesta, et aja jooksul võib selle kuumakeha hakata puhuma ettenähtust kuumemat õhku. Kui nii juhtub, vaheta föön välja.

KÄRBI JUUKSEOTSI. Mida kuivemad on juuksed, seda rohkem võivad juukseotsad lõheneda. Kui käid kord kuu-poolteise tagant juukseotsi kärpimas, näevad juuksed välja tervemad ja säravamad. Aeg-ajalt oleks hea lasta teha tõhusaid salongihoolitsusi, mis aitavad juukseid taastada ja kaitsta. Kindlasti küsi oma juuksurilt nõu hooldustoodete asjus, mida kodus iga päev kasutada – juuksur tunneb sinu juuste struktuuri, näeb nende seisukorda ja oskab soovitada tõhusaid vahendeid.

TERVISLIK TOIT. Jälgi, et igapäevamenüüs oleks piisavalt proteiinirikast toitu – liha, kala, mune, juustu jm –, see mõjub hästi ka juuste tervisele ning parandab nende kasvu.

Allikas: Salon +

Kui käid kord kuu-poolteise tagant juukseotsi kärpimas, näevad juuksed välja tervemad ja säravamad.

The nature of you™

ILULEMMIK

2021

Shea-või kreem

Kookose kreem

Niisutav kakaovõi jalakreem – niisutab sügavalt

Kooriv kookose jalakreem

mis sisaldab Aafrikas eetiliselt toodetud naturaalset toor-sheavõid, marulaseemneõli, E-vitamiini ja kaeraekstrakti. Ülitoitev ja 24 tundi niisutav kontsentreeritud kreem leevendab kiirelt karedat ja kuiva nahka, rahustab ja leevendab ärritunud nahka. Ei sisalda mineraalõli ega parabeene.

pehmendab nahka. Sisaldab eetiliselt toodetud kookosõli ja Tahiti monoi-õli. Looduslikud koostisained annavad rikkaliku niisutuse ja lõhna, et hellitada oma nahka. Ei sisalda parabeene ega mineraalõli.

karedat ja kuiva nahka, rahustab väsinud jalgu. Sisaldab 100% puhast kakaovõid, shea-võid, mangovõid, E-vitamiini ning piparmündi- ja eukalüptiõli. Õlid elustavad väsinud ja valusaid jalgu.

kookossuhkrut, mis koorib ja pehmendab jalgade karedat parkunud nahka. Lisaks on koostises niisutavad ja rahustavad

Intensiivne kakaovõi kätekreem – niisutab ja

Kooriv kakaovõi jalakreem – koorib, niisutab ja

rahustab pikaajaliselt väga kuiva, ärritunud ja sügelevat nahka. Sisaldab kakaovõid, uureat, sojauba ja kaera.

Dermatoloogiliselt testitud, hüpoallergeenne, parabeenide ja lõhnaainete vaba.

värskendab jalataldade paksu nahka. See sisaldab kakaovõid ja shea-võid, E-vitamiini, piparmündiõli ning looduslikke pimsskivi ja pähklikoorte osakesi.

Kakaovõi kreem – rikkaliku kontsentreeritud koostisega kreem pehmendab ja leevendab väga kuiva nahka, sobib kuivematele kohtadele, nagu küünarnukid, põlved, käed.

Rikastatud E-vitamiiniga, leevendab nahavigasid ja arme.

suutlikult toodetud looduslikke koostisaineid ning Fair Trade’i kookosõli. Ei sisalda parabeene ega mineraalõli.

Niisutav kookose jalakreem jalakreem pehmendab jalgade karedat parkunud nahka ja niisutab nahka sügavuti. Sisaldab ka kakaovõid ja toodetud looduslikke koostisaineid ning Fair Trade’i kookosõli.

Ei sisalda parabeene ega mineraalõli.

www.palmers-shop.ee

palmers.eesti

* Toodetes kasutatakse eetiliselt ja jätkusuutlikult toodetud kakaovõid ja kookosõli

Neljapäev, 21. oktoober 2021

Sügis 19 Vida Press

REKLAAM REKLAAMTEKST

Abi teie juustele

Olin kaotanud oma juuste suhtes lootuse Kõik algas 31 aastat tagasi, kui sain oma esimese lapse. Siis muutusid mu juuksed nii õhukeseks ja hõredaks, et hakkasin muretsema peanaha paistmise pärast. Arvasin, et nii jääb kogu minu ülejäänud eluks. Õnneks avastasin biotiini sisaldavad tabletid Hair Volume™, mis muutsid mu juuste seisundit.

Olin kaotanud oma juuste suhtes lootuse „Tiina on 55-aastane ja töötab lasteaias õpetajana. „Olin palju aastaid lootusetus seisus, sest pärast laste sündi kaotasin palju juukseid, need muutusid õhukeseks ja hõredaks.

Lõpuks hakkas peanahk peaaegu paistma. See tegi mind väga kurvaks – juuksed on ikkagi oluline osa minu välimusest.“

Külmaga kanna kindlasti sooje kindaid!

Käenahk kipub paljudel külmaga minema väga kuivaks ja karedaks, eriti nüüd, kui viiruseohu ennetamiseks on väga sageli vaja käsi pesta-desinfitseerida. Seepärast tuleb käsi korrapäraselt kreemitada, et nahk püsiks pehme ja elastne.

Kindlasti tuleb külmal ajal kanda kindaid, et käsi külma ja tuule eest kaitsta. Ka peaks igal naisel olema külmal ajal käekotis kätekreem, et seda ka päeva jooksul pärast kätepesu kasutada. Mehedki võiksid kreemituubi taskusse pista, seda autos käepärast hoida – või vähemalt hommikuti ja õhtuti kodus käsi kreemitada. Hästi mõjub käenaha koorimine, seda võiks teha kord nädalas. Pärast koorimist on kreemide mõju tõhusam.

Kindlasti tasub aeg-ajalt proovida ka salongihooldusi. Parafiinihooldus näiteks, mis soojendab ja niisutab nahka, muudab selle pehmeks ja annab kätele terve väljanägemise, sobib hästi nii naistele kui ka meestele. Kosmeetilisele parafiinile lisatakse toimivuse tõhustamiseks sageli lisakoostisosi: vitamiine, eeterlikke õlisid, ürdiekstrakte jm. Hooldus sisaldab tavaliselt maniküüri, koorimist, parafiinimaski ja massaaži.

Kodus võib käsi kord paari nädala jooksul kergelt koorida: segada näiteks kokku pruuni suhkrut ja mandliõli, kanda segu umbes kümneks minutiks kätele ja küünenahkadele ja leotada siis käsi küm-

Õde soovitas Hair Volume’i Aldo Luud

Imeliselt kasvavad juuksed

mekond minutit soojas vees.

Küüntele, eriti kui need on haprad ja murduvad kergesti, tuleks iga päev kanda toitvat ja niisutavat küüneõli, masseerides seda ka küünt kaitsvasse küünenahka, mida tuleks alati pärast õli imendumist puidust pulgakesega tagasi lükata – nii näevad küüned kenad välja ilma, et küünenahku tuleks pidevalt lõigata.

Allikas: Gersi stiilistuudio

Igal sügisel hädas külmavillidega?

Külmavilli ehk ohatist tekitab viirusnakkus Herpes simplex, mis kord organismi pääsenuna jääb sinna kogu eluks. Tavaliselt lööb ohatis välja stressi, väsimuse või külmetuse tagajärjel, aga ka mõne haigusega koos. Külmaville võib põhjustada ka suur temperatuurimuutus.

Herpesviirusesse nakatumine sõltub eelkõige organismi vastupanuvõimest. Kellel on külmaville varem olnud, need võiksid enne talvekülmade saabumist teha ennetava immuunsüsteemi turgutava kuuri (greibiseemneekstrakt, punane päevakübar, mesilasema toitepiim vmt – küsi apteegist). Väga oluline on ka D-vitamiin, mida meie kliimas tuleks võtta iga päev, vajaliku koguse asjus tasub perearstiga nõu pidada.

„Sain mõni aasta tagasi teada, et soengu tegemiseks kasutatud vahendid on mu juuksejuuri kahjustanud. Proovisin palju erinevaid tooteid: alates B-grupi vitamiinidest ja lõpetades juukseõliga, kuid miski ei aidanud. Mu õde töötab apteegis konsultandina ja umbes neli kuud tagasi soovitas ta mul proovida toidulisandit Hair Volume. Ta ütles, et ostjad aina tulevad tagasi neid tablette ostma, sest nende väitel need toimivad. Seega arvas õde, et seda toodet tasub ka minul proovida.“

Kui vill on juba tekkinud, ei maksa seda näppida, kindlasti ei tohi seda katki teha. Kui mõnel pereliikmel on ohatis, tuleb kõigil kasutada eraldi käterätikuid ja pesta tihti käsi, et viirust mitte edasi kanda – näiteks võib herpes põhjustada silmapõletikku.

Apteegist leiab ohatise vastu geele, plaastreid ja salve, mis leevendavad sügelust ja kiirendavad paranemist. Neid võib kasutama hakata kohe, kui huul on hakanud pakitsema või kihelema: varajane ravi alustamine võib takistada ohatise väljalöömist. Tavaliselt piisab huuleherpese korral käsimüügiravimitest, aga kui ohatis kümne päeva jooksul ei taandu, tuleb pöörduda arsti poole, kes kirjutab välja retseptiravimi. Allikas: Apotheka

„Õhukesed juuksed on mu perele iseloomulik.

Nüüd aga tunnen end suurepäraselt, sest pean juuksuris käima iga kuu ja viimane kord küsis juuksur: „Ütle, mida sa oma juustega teinud oled?“ Mu juuksed on muutunud tugevamaks ja näevad palju paremad välja. Juuksed on oluline osa minu välimusest, seetõttu olen tänulik Hair Volume’i tablettidele, et saan oma juuste üle jälle uhkust tunda.“

ENNE

HAIR VOLUME – ÕUNA-EKSTRAKTIGA JUUKSEVITAMIINID Hair Volume sisaldab bioloogiliselt aktiivsete toimeainete kombinatsiooni, mis toidavad juuksefolliikuleid. Hair Volume on valmistatud mädarõika- ja hirsiekstraktidest, aminohapetest L-tsüsteiin ja L-metioniin, vask, biotiin, tsink, samuti õunaekstraktist, mis sisaldab bioloogiliselt aktiivset ainet proküanidiin B-2.

Tsink ja biotiin aitavad säilitada juuste normaalset seisundit. Mädarõika ekstrakt on räni allikas.

Aminohape L-tsüsteiin on juuste keratiini osa. Samuti on oluline mitmekülgne, tasakaalustatud toitumine ja tervislik eluviis.

Toidulisand

OSTA KOHE Apteekidest või tootja kodulehelt

www.newnordic.ee või telli telefonil

6843838

Hoolitse oma juuste eest nii sees- kui välispidiselt!

New Nordic on välja töötanud šampooni ja palsami, mis koostöös kõrgelt hinnatud Hair Volume tablettidega toidavad ja taastavad teie juukseid nii sees- kui välispidiselt. Topelttoime – topelttõhus!

Hair Volume™ shampoon ja Hair Volume™ palsam: t 5BBTUBC KVVTUF TÊSB KB UVHFWVTF t "OOBC NBIUV KB OJJTVUVTU t 4PCJC LÜJLJEFMF KVVLTFUààQJEFMF t 4JTBMEBC OBUVSBBMTFJE MÜIOBJOFJE

Neljapäev, 21. oktoober 2021

20 Sügis Tiina Kõrtsini

Veinis haudunud veisepõsk neljale VAJA LÄHEB: 1 kg veisepõske, 2 keskmist sibulat, 0,25 l punast veini, 0,5 l vett, 1–2 küüslauguküünt, 2–3 sl mett, soola, paar näpuotsatäit purustatud musta pipart.

KASTE: 0,25 l punast veini, 50 g võid, põse hautamisvedelikku, vajadusel tumedat kastme paksendajat.

PASTINAAGIPÜREE: 0,5 kg pastinaaki, 50 g võid, 1 tl suhkrut, soola.

VALMISTAMINE: Maitsesta veisepõsetükid soola, musta pipra, purustatud küüslaugu ja meega. Lõika sibulad sektoriteks ja pane koos põsetükkidega küpsetusvormi. Vala vormi ka punane vein ja vesi, kata vorm kaane või fooliumiga ning pane 3btunniks 120kraadisesse ahju hauduma. Võta vorm ahjust ja kurna vedelik läbi sõela.

Kastme valmistamiseks lisa saadud vedelikule punane vein ning kui kaste on poole võrra alla keenud, lisa või ja maitsesta. Vajadusel paksenda kastet.

Püree valmistamiseks koori pastinaak, lõika väiksemateks tükkideks ning keeda soola ja suhkruga maitsestatud vees pehmeks. Lisa või ja püreeri.

Serveeri koos juur- ja köögiviljadega.

Allikas: restoranide Kuu ja Purpur peakokk Lauri Erm

Kui külmaks läheb, siis on malmpott köögis asendamatu Tiina Kõrtsini

KERSTI EERO

kersti.eero@ohtuleht.ee

„Üks asi, mida sügisel kindlasti teha tuleb, on õunakook. Samasugust sooja kodutunnet aitavad luua pikalt hautatud liha ja ahjuroad. Kui külmaks läheb, siis on malmpott kodus asendamatu asi,“ ütleb restoranide Kuu ja Purpur peakokk Lauri Erm. Nii nagu kodusele toidulauale, tulevad Lauri sõnul sügisel ka restoranimenüüsse tagasi pikemat hautamist nõudvad road.

Viimastel aastatel on ta külmal ajal pakkunud miniseakooti, serveerides hapukapsale vahelduseks selle kõrvale ahjus küpsenud köögivilja vormirooga. Aga väga mõnusa kõhutäie saab kodus ka siis, kui minikoot koos juurviljadega kolmeks-neljaks tunniks malmpotis ahju hauduma panna.

Liha lausa pudiseb kahvli otsast laialiá Kui tänane üle 40aastaste põlvkond mäletab lapsepõlvest, et suitsutatud seapõsk oli ikka väga rasvane, et mitte öelda praktiliselt puhas pekk, seisab Lauril Tervise Paradiisi restoranis Purpur á la carte menüüs seapõsk, seltsiks seakülg. „Hästi rasvaseid suitsupõsetükke võib siiani supermarketist saada, kuid turult leiab ka märksa lahjemat põseliha,“ märgib

„Mida madalamal temperatuuril ja mida kauem te põske hautate, seda mahlasem tulemus jääb,“ ütleb Tervise Paradiisi ja Tervise spaahotelli restoranide peakokk Lauri Erm.

peakokk, kes restorani tarbeks ostab seda kümne kilo kaupa hulgifirmadest. „Kui veel mõni aasta tagasi armastasid eestlased sealiha, siis tänaseks on tervislikkuse trend väga kasvanud ning üha rohkem tahetakse kana ja veist. Kui veiseliha on suhteliselt kallis, siis veise põsetükid on väga taskukohase hinnaga ja inimestele ka väga maitsevad,“ kinnitab Lauri. Aasta tagasi pakkus ta restoranide nädalal pikalt hautatud veisepõske ja roog osutus sedavõrd populaarseks, et seisab siiani restorani Kuu menüüs. „Põsk on hästi maitsev lihatükk, ei ta kuiva ära, ei ta muu-

tu puiseks. Pikalt haududes võtab põsk endasse hästi palju maitseid, nii et taldrikule jõuab hästi maitsekas ja mahlane liha, mis süües lausa pudiseb kahvli otsast laiali,“ teab Lauri, mis kundesid põse juures võlub. „Põseliha valmistamise põhiline nipp seisnebki pikas hautamisajas,“ tõdeb kokk, et ega seal muud kunsti olegi. Kui tavaliselt söövad inimesed sise- ja välisfileed või seakaelakarbonaadi, siis tema sõnul on ka rups väga hea, ainult tuleb osata seda valmistada.

Sea- või veisepõsele keskendunud retsepte just liiga palju kokaraamatutes ega sotsiaal-

meedias silma ei jää, sestap soovitab Lauri pilgu pöörata Prantsuse köögi poole. „Seal on ta kindlasti au sees, aga julgelt võib ka mõnes oma lemmikroas seavõi veiseliha asendada põsega, ainult siis tuleb ka hautamisaega pikendada. Mida madalamal temperatuuril ja mida kauem te põske hautate, seda mahlasem tulemus jääb,“ tuletab ta teistki korda sama mõtet meelde.

Kas kodus oleks lihtsam valmistada veise- või seapõske, Lauri öelda ei oska. „Kumbki pole keeruline,“ kinnitab ta. „Ainult maitsestamise mure, ja siis ahju küpsema,“ tõdeb ta, et valik sõltub pigem sellest, mis kellelegi rohkem maitseb. Ja mida parasjagu turult leida õnnestub.

Aga talle endale meeldib veisepõsk siiski rohkem. „Kes tahab magusamat, võib enne hautamist veisepõsele ka hapukamat moosi lisada. Seapõsega aga sobivad ürdid ja vürtsid,“ julgustab kokk Õhtulehe lugejaid just endale meelepäraseid maitsenüansse lisama.

Ise armastab ta sea- ja veisepõske teha just nii nagu selle loo juures olevates retseptides kirjas. „Need on kindla peale minek,“ usub ta, et lihtsuses peitubki võlu.

Suvepealinna sööma juba seitsmendat sügist „Tänapäeval tuleb järjest rohkem restoranis mõelda ka sellele, mida veganile pakkuda,“ tõdeb Lauri. Mitte kõik kliendid ei

pea suus sulavast põselihast lugu. Sestap on kokal tagataskus alati olemas ka mõni lihavaba roog, aga kui sageli restoranis taime- või vegantoitu tellitakse, ta öelda ei oska. „Meil seda väga ei nõuta. Võib-olla iga kümnes, aga võib-olla veel vähem.“ Seitsmendat sügist on põhjust suvepealinna sööma minna ja sel aastal toimub Pärnu restoranide nädal 6.—14. novembrini. Mida täpsemalt kampaaniahinnaga kahekümnes toidukohas pakutakse, saab teada alates homsest ürituse Facebooki lehel.

Kui Lauri pakkus eelmisel korral restoranis Kuu pikalt hautatud veisepõske, siis nüüd seisab kampaanianädala menüüs barbeque pardifilee salat ning restoranis Purpur pakub ta grillitud veisesisefileed.

Mis aga loo algul viidatud õunakooki puutub, siis sügiseti läheb neil abikaasaga kodus lausa rebimiseks, kumb põnevama retsepti leiab. „Kodus meil õunapuid pole, aga sõbrad toovad õunu,“ kinnitab Lauri, et materjali puuduse taha küpsetamine ei jää. Aga aja leidmisega kipub juba keerulisem olema.

Aga kui küpsetamiseks läheb, armastab ta katsetada: ükskord lisab õuntele jõhvikaid, teinekord kohupiima. „Retsept sõltub sellest, kuidas parasjagu tuju on.

Viimasel korral lisasin biskviidipõhjal õunakoogile peotäie pohli ja kui seda pärast koos vanillijäätisega sõime, olin tulemusega väga rahul,“ ütleb Lauri.

Enne hautamist võib veisepõsele ka hapukamat moosi lisada, seapõsega aga sobivad ürdid ja vürtsid.“ Lauri Erm, Pärnu restoranide Kuu ja Purpur peakokk

Järgneb LK 22

Neljapäev, 21. oktoober 2021

Sügis 21

Sodiaagimärgid – Kaalud. Niue 2021.a värvitrükis hõbemünt Hõbe: 99.9% / Kaal: 1 unts Hind: 129 €

UUS! Roti aasta 2020 / Pühvli aasta 2021 / Tiigri aasta 2022 – Mongoolia kuldmünt Kuld: 99,9% / Kaal: 0,5 g Hind: 99 € tk

Vasa laev - Niue Saarte 2021.a antiikviimistlusega värvitrükis hõbemünt Hõbe: 99,9% / Kaal: 2 untsi Hind: 279 €

Tiigri aasta 2022 / Pühvli aasta 2021 – Laose jadeiidi ja kullatisega hõbemünt Hõbe: 99,9% / Kaal: 2 untsi

Hind: 295 €

Minu esimene aardedmünt.

Niue Saarte 2021.a osalise kullatisega hõbemünt Hõbe: 99,9% / Kaal: 15,5 g Hind: 115 €

Seif – raamat Hind: 25 €

Erinevad mündipuhastusvahendid Hinnad alates 7.95

Noa laev – Saalomoni saarte 2021.a osaliselt rodeeritud ja kullatud hõbemünt oliivipuust elemendiga Hõbe: 99,9 % / Kaal: 3 untsi (93,3 g) Hind: 359 €

UUS!

Tere tulemast maailma! 2021.a Austraalia värvitrükis hõbemünt Hõbe: 99,99% / Kaal: 15,87 g Hind: 99 €

Õnn kaasa! Hobuseraud.

Palau 2021.a antiikviimistlusega hõbemünt Kaal: 1 unts / Hõbe: 99,9% Hind: 179 €

“Armunud suudeldes” Niue 2021.a hõbemünt-ripats Hõbe: 99,9% / Kaal: 15,5 g Hind: 99 €

UUS! Dinosaurus Triceratops. Vanuatu 2022.a kõrgreljeeftehnikas antiikviimistlusega hõbe/vaskmünt Hõbe: 99.9% Kaal: hõbe10 g vask: 145 g Hind: 99 € Tiigri aasta 2022 – Ghana kollase kristalliga Kaal: 1/2 untsi / Hõbe: 99,9% Hind: 119 €

Sündinud Pühvli aastal 2021 – Pühvlike- Tuvalu värvitrükis hõbemünt Hõbe: 99.99% / Kaal: 15,553 g Hind: 79 €

UUS!

UUS!

Õnnedraakon – Kõik läheb hästi.

Samoa 2022.a ehtsa mageveepärliga hõbemünt Hõbe: 99,9% / Kaal: 62,2 g Hind: 229 €

Elupuu /Suvi – Niue saarte 2021.a hõbemünt Preciosa masinlõigatud kristallikividega Hõbe: 99,9 % / Kaal: 31,1 g Hind: 149 €

! st .ee 88 nn oe ina 180 alli e-p eg 60 , T ta ar el u 5 Os aure i te -Vir w. fon ana ww i tele di V ll oo Te le p i tu võ

Lepatriinu – õnne ja edu sümbol.

Palau 2021.a värvitrükis hõbemünt Kaal: 1 unts Hõbe: 99,9% Hind: 155 €

UUS!

“Õnnekass” – Gibraltari 2021.a värvitrükis hõbemünt Hõbe: 99,9% / Kaal: 10 g Hind: 69 €

Tiigri aasta 2022 – Suurbritannia hõbemünt, Kaal: 31,1 g Hõbe: 99,9% Hind: 129 €

UUS! Printsess herneteral – Niue Saarte 2021.a värvitrükis antiikviimistlusega hõbemünt Swarovski® kristalliga Hõbe: 99,9% Draakon Huan - maade ja Kaal: 31,1 g merede valitseja mütoloogias.

Hind: 159 € Samoa 2022.a. kullatud vasknikkelmünt. Hind: 25 €

UUS!

Napoleoni Ingel – Saint Helena Tristan da Cunha 2021.a hõbemünt Kaal: 31.1 g / Hõbe: 99.9% Hind: 149 € Madalmaade 2021.a euromündikomplekt Hind: 19 €

UUS!

UUS! Roos. Armastus ja kirg – Austria 2021.a hõbemünt Kaal: 15,552 g Hõbe: 92,5% Hind: 75 €

Jõulupärg. Samoa 2021.a hõbemünt emailitud ja osaliselt kullatud 3D kuuseoksaga Hõbe: 99,9% Kaal: 1-unts Hind: 179 € Jaapani 2021.a käibemündid – komplekt. Hind: 39 €

Taskuluup 2,5 x ja 45 x suurenduse ja UV valgustusega Hind: 9.90 € Taskualbum euromüntide ja 2€ juubelimüntide kogumiseks Hind: 14 €

UUS!

Belgia 2021.a. 2€ juubelimünt.

Belgia - Luksemburgi majandusliit Hind: 17 € Leedu 2021.a 2€ juubelimünt – Dzūkija Hind: 7 €

UUS!

Mündi margi ja paberraha albumd 2021.a uutes trendikates euromüntide värvitoonides: kuldne/ kataloog hõbedane/pronks Hind: 15.90 Hind alates 27 € tk

Portugali 2021.a 2€ juubeli-münt – Olümpiamängud 2021. Hind: 7 € Vatikani 2€ 2021 juubelimünt – Soome 2021.a Caravaggio 400.

2€ juubelimünt – sünniaastapäev Ahvenamaa Hind: 55 € Hind: 10 €

Euromüntide kogumise album. Hind: 29 € Itaalia 2021.a 2€ juubelimünt – Aitäh meedikutele Hind: 7 €

Aurea Regina Mündipood – kaasaegse mündimaailma ekspert!

Kauplus avatud: E-R 10 –17 • L 11–16 Vana-Viru 5,Tallinn 10111

www.aurearegina.ee

“Armastuse tähtpäev – Romantiline roos” Niue 2021.a bi-metallist hõbemünt vasest südamekujulise elemendiga Hõbe: 99,9% Kaal: 37,4 g Hind: 119 €

Tiigri aasta 2022 – Suurbritannia vask-nikkel münt, 28.28 g Hind: 25 €

E-post: pood@aurearegina.ee E-poest tellides kaup kätte 3 tööpäeva jooksul.

San Marino 2021.a 2€ juubelimünt – Albrecht Düreri 550. sünniaastapäev Hind: 69 €

Tel: 6018088

Neljapäev, 21. oktoober 2021

22 Sügis Martin Ahven

Tiina Kõrtsini

Hautatud seapõsk neljale VAJA LÄHEB: 1 kg seapõske, 2–3 sl mett, paar näpuotsatäit purustatud musta pipart, sinepit, 2 keskmist sibulat, 2 küüslauguküünt, vett.

KASTE: 1 sl sinepiseemneid, 0,2 l toidukoort, 50 g võid, põse hautamisvedelikku, soola, vajadusel tumedat kastme paksendajat.

HERNEPÜREE: pakk (400 g) külmutatud herneid, 50 g võid, 1btl suhkrut, soola, vett.

VALMISTAMINE: Maitsesta seapõsk musta pipra, sinepi ja meega. Lõika sibulad sektoriteks ning pane koos küüslauguküünte ja põsetükkidega ahjuvormi. Vala juurde 0,5 l vett, kata vorm kaane või fooliumiga ja pane 2,5 tunniks 120kraadisesse ahju hauduma.

Võta vorm ahjust ja kurna vedelik läbi sõela.

Kastme valmistamiseks rösti pannil sinepiseemned. Lisa vedelik ja toidukoor ning kui kaste on keema tõusnud, lisa või. Maitsesta ja vajadusel paksenda kastet.

Püree valmistamiseks vala potti külmutatud herned ja neile niipalju vett, et herned oleks kaetud.

Maitsesta soola ja suhkruga ning keeda herned pehmeks. Kurna, lisa või ja püreeri.

Serveeri koos juur- ja köögiviljadega.

„Pärnu on minu jaoks koht, kus ma eelistan olla sügisel või talvel. Ma pelgan suurt möllu, palju ebakaineid inimesi ja peomelu.

Kui see tuleb tänavale, siis mina põgenen.

Sügisene, tormine, külm Pärnu rand ja tuul – see on see, mis mulle hoopiski Pärnus meeldib.“ President Kersti Kaljulaid

Allikas: restoranide Kuu ja Purpur peakokk Lauri Erm

Telestuudio, kuulus külaline, ja kõik väljub kontrolli alt Suvise menukomöödia lisaetendused!

LÕNGASORTE JA VÄRVE: 3600 + SOKILÕNGU: 470 +

APOLLOS JA KOHAPEAL MÜÜGIL Henriku elulooraamat "Tee nalja, Normann!"

25.10 PÕLTSAMAA KULTUURIKESKUS 16.11 VIIMSI HUVIKESKUS 17.11 KEILA KULTUURIKESKUS 18.11 HELSINGI ALEKSANDRI TEATER 19.11 KEHRA RAHVAMAJA 21.11 KIVIÕLI RAHVAMAJA kell 16 22.11 PAIDE KULTUURIKESKUS 26.11 VILJANDI PÄRIMUSMUUSIKA AIT 27.11 RAKVERE KULTUURIKESKUS 28.11 TALLINN VON GLEHNI TEATER 29.11 VALGA KULTUURIKESKUS

30.11 MOOSTE FOLGIKODA 01.12 TARTU ATHENA KESKUS 03.12 PÄRNU NOORUSE MAJA 04.12 MÄRJAMAA RAHVAMAJA 05.12 JÕHVI KONTSERDIMAJA KAMMERSAAL kell 17 07.12 HAAPSALU KULTUURIKESKUS 08.12 TALLINN SALME KULTUURIKESKUS 11.12 ELVA KULTUURIKESKUS 20.01 VÕRU KANNEL Algus kell 19

www.KL24.ee

www.helmic.ee

VEEL VANADE HINDADEGA! Kangad, lõngad, pärlid, tööriistad,niidid, lukud, pandlad, paelad, pitsid, nööbid ... – kokku üle 120 000 toote Otse maaletoojalt Karnaluks OÜ laos, Hermanni 1, C-trepikoda, Tallinn

KÄSITÖÖSÕBRA KAUBAMAJA 24H SINU ARVUTIS

Neljapäev, 21. oktoober 2021

Sügis 23

Vaheajal reisivad lapsed Soome tasuta Koolivaheajal reisivad kuni 11 aastased lapsed Tallinna-Helsingi liinil tasuta. Pakkumine kehtib broneerimiseks 18.10.2021-31.10.2021 ja reisimiseks 22.10.2021-31.10.2021.

Osta pilet: tallink.ee

24 Sügis

Neljapäev, 21. oktoober 2021