Erilahendus kolmveerandrull 2

Lahenda kaks suurt ristsõna ja võida 30 eurot!

USA või Venemaa? Kes tappis Islamiriigi eestkõneleja? | Rokikontsert rikkus muinastulede öö Eakad lillemüüjad – see on hobi, mitte teenistus! | Mida üürikorteri valimisel silmas pidada?

TEET MALSROOS

TEET MALSROOS

LAURA PÕLDVERE: olen sobiv inimene jazziliitu juhtima!

Kas Priit Toobali ammu antud allkiri ajab nüüd Keskerakonna lõhki?

Lehe vahel

Reede, 2. september 2016 | Hind 1,00 € | ohtuleht.ee

! tasuta

Telekava T ALAR TRUU

EESTIMAA PARIMATE POEGADE lapsed alustasid Tallinnas kooliteed fotovälkude sähvides ja ema-isa härda pilgu saatel

A V , E i t Ä s P I e L E O s Ük ERINEVAT KO S K A K Eestimaa südames tegi koolipoiss aktusele purjuspäi sõites avarii.

JOOBES OLI KA LAPSI KOOLI SÕIDUTANUD EMA!

Kõik kooliks vajalik esimesel katsel käes.

Tordid on müügil 31.08.-02.09.16 SEFIIRIKOHUPIIMATORT RT “Tere kool” 600 g (6.65/kg)

3

99

Martsipani-kohupiima piima KOOLITORT “Tere kool!”

900 g (7.99/kg)

7

19

KOHUPIIMAKÜPSISETORT “Tere kool!”

1,4 kg (5.71/kg)

7

99

2

Reede, 2. september 2016  JUHATAJA JAAN VÄLJAOTS  E-POST UUDISED@OHTULEHT.EE  TELEFON 614 4085

Uudised

Riik

RÕIVASE SOE SOOVITUS: ÄRA VÕTA ISIKLIKULT! Reformierakonna esimees Taavi Rõivas ütles Marina Kaljurannaga kohtumise järel, et partei ei saa toetada mitut presidendikandidaati korraga ja palus välisministril otsust riigipea kandidaadina Siim Kallast toetada mitte isiklikult võtta.

Reformierakonna juhatus otsustas teisipäeva hilisõhtul, et toetab valimiskogus erakonna presidendikandidaadina Siim Kallast. Kolmapäeval Eestisse visiidilt naasnud Kaljurand ütles lennujaamas juba hommikul ajakirjanikele, et on sellises otsuses pettunud. Pärastlõunal kohtusid Rõivas ja Kaljurand Stenbocki majas. Kui Kaljurand lahkus kohtumiselt kommentaare andmata, siis Rõivas astus ajakirjanike ette. «Selgitasin Marinale, miks selline otsus oli juhatuse enamiku arvates kõige õigem,» kirjeldas Rõivas räägitut. ERR

TARTUS LÄKS KOOLI KA SEITSE PAGULAST Neli Süüriast pärit last alustavad uut õppeaastat Raatuse koolis ja üks Süüria päritolu ja kaks Palestiinast tulnud põgenikku Descartes’i koolis. Enamik on algklassilapsed, kaks lähevad ka 8. klassi. Tartu linna haridusosakonna peaspetsialist Katrin Parv rääkis, et viis süürlast õppisid Tartus juba mullu. Kaks palestiinlast alustavad kooliteed sel aastal siin linnas esimest korda. Palestiina perekond jõudis Tartusse alles sel esmaspäeval. Parv lisas, et nendesse koolidesse rohkem põgenikke ei panda. «Juhul kui põgenikest koolitahtjaid peaks juurde tulema, paigutame nad teistesse koolidesse, sest muidu läheks põgenike kontsentratsioon ühes koolis liiga suureks,» märkis Parv. PM

Purjus õpilane sõitis autoga vas kooliaktusele – koolipere on juh  KATRIN HELEND-AAVIKU

katrin.helend-aaviku@ohtuleht.ee

«See on selline asi, mida ei ole minu praktikas kunagi juhtunud,» ütleb Järvamaal asuva kooli direktor. Ta on šokis. Ta pidi kooliaasta esimesel päeval kutsuma ühele oma õpilastest politsei, kuna noormees oli purjus. Hiljem selgus, et ta oli joobes olles ka autot juhtinud ja teelt välja kivi otsa kihutanud.

VIDA PRESS

20

Teisest maailmasõjast pärit lõhkekeha leidis kaptenleitnant Johan-Elias Seljamaa juhitud NATO 1. alaline miinitõrjegrupp Põhja-Norra vetest. ÕL

KALJURANNA HEAKS ALGATATI PETITSIOON Kodanikualgatuse petitsioon.ee leheküljel alustati allkirjade kogumist Marina Kaljuranna toetuseks. Oma allkirja on andnud üle 400 inimese.

Petitsiooni eesmärk on kutsuda üles valimiskogu liikmeid esitama Marina Kaljuranna kandidatuur valimiskogus. Aktsiooni korraldajateks on märgitud pea 50 inimest eri elualadelt, kes kutsusid eile avaldatud ühispöördumises seadma Marina Kaljuranda valimiskogus presidendikandidaadiks. Kui veel kella 14 paiku oli allkirju kogunenud veidi üle 200, siis kella 19 oli toetajaid juba ligi 600. PM

ALLIKMAA KULKA JUHIKS EI KANDIDEERI Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) juhatuse esimees Margus Allikmaa ei kavatse kultuurkapitali juhi konkursil uuesti kandideerida. «Ei kavatse.

Ma saan ju kultuurkapitali nõukogu otsustest hästi aru ja ma ei ole kuidagi kurb ega pettunud,» ütles Allikmaa BNSile. «Ma saan aru nende võimalustest ja küllap on nendel tingimustel, mis nemad suudavad pakkuda, võimalik leida kindlasti kultuurkapitalile hea juht,» lisas ta.

Allikmaa ei soovinud kommenteerida kuuldusi, nagu oleks ta soovinud paremaid palgatingimusi kui kulka suutnuks pakkuda. ERR

Lühidalt PROHMAKAS Suur osa jämesoolevähi sõeluuringute käigus antud proovidest aegus, sest postiteenus, mille haigekassa proovide saatmiseks valis, oli selleks liiga aeglane. Patsientide pahameele osaks saanud perearstid nõuavad haigekassalt selgitust.

Lambamurdjast karu kiusab Virumaal põllum «Lohistamisjäljed algavad hoonete lähedalt. Ühest lambast sõi poole ära, teine jäi puutumata, kuna sattusin talle peale hommikul kasvuhoonet avama minnes,» räägib Kohtla-Järve külje all Sakal elav talunik. Tema lambaid käis karu murdmas kaks ööd järjest.

Talunik Vello Almiste ütleb, et karu pidi ikka suur nahaal olema, sest tema majapidamine seisab otse mõisa vastas ja inimesi liigub ringi palju.

Kui esimesel ööl õnnestus kõhu täis söönud karul märkamatult jalga lasta, siis järgmisel hommikul jõudis ta lamba ainult maha murda.

Taluperemehe sõnul oli veel hämar ning ta nägi veski juures vaid suurt tumedat kogu, kes tema lähenedes plagama pani. «Eks ta mind pelgama hakkas,» arvab Almiste. Jahimehed uurisid jälgi ja

tunnistasid põgenenud looma karuks. «Eks ta sai hamba verele.

Eelmisel aastal tiris ta lamba umbes kahesaja meetri kaugusele.

Katsin korjuse vana presendiga kinni, seniks kuni keskkonnaspetsilist saab pahateo üle vaadata.

Aga karu tuli tagasi, kiskus presendi pealt ning lambast jäi maha ainult nahk ja paar konti,» meenutab talunik. Tema 150pealise karja söögimaad kaitsevad elektrikarjused ja koer, aga siinkandi suurima kiskja vastu võitlemisel sellest abi pole.

«On räägitud sellest, et karu kraabib elektrikarjuse alt läbi ja hüppab üle. Ei hakka karu jalga ka koera hammas. Käin turul kartuleid müümas ja seal inimesed ikka räägivad, et karusid on nii palju, et ei julge enam metsa marjule minna,» tõdeb ta.

Ida-Virumaa jahimehed kinnitavad, et karusid on varasemast

VELLO ALMISTE

RAJALT MAHA: Saka talu kari jäi äsjase karurünnaku tõttu kahe looma võrra väiksemaks. rohkem ja eriti on mesikäppasid järelkasvuga õnnistatud tänavu.

Sakast paarikümne kilomeetri kaugusel elav jahimees Kalle Kohver ütleb, et kui viis-kuus aastat tagasi jalutas metsavahel vastu mõni üksik karu, siis nüüd juba mitu korda rohkem. «Karudel oli väga hea aasta ja ninaesine korralik. Kui varemalt oli emakarul üks-kaks poega, siis nüüd kakskolm ja neli. Ma ei tea, kas see on utoopia, aga räägitakse, et siin-

kandis nähtud ka viie pojaga emakaru. Igal pool on näha nende tegevuse jälgi. Lakuvad metsa pandud soola ja võtavad matti sigade söödakohtadel. Ainuüksi Maidla jahimehed on rajakaameratega loendanud 16 erinevat karu,» räägib Kohver.

Tänavu anti Ida-Virumaal luba lasta vaid kaheksa karu, kuigi küttida võiks tema hinnangul kuni kaheksateist. Kohver ei mõista, miks siis, kui karusid oli vähem, lubati

neid küttida kuni 11, aga nüüd on jahilubade arvu hoopis vähendatud.

Karude arvukuse üheks tunnistajaks on tema hinnangul ka see, et põdravasikate arv jääb pidevalt väiksemaks.

«Karud korjavad tagant ära,» selgitab ta.

Kohver peab Aseri aleviku lähistel söögikohta Jäägri Grill ja elab teisel pool kohalike seas populaarset Kestla marjasood. Ta teab, et mõni ei julge karude pärast enam marjule minnagi, kuid lohutab, et karu pole just kõige julgem loom ja karta pole midagi, kui talle mitte otse peale minna.

Aseri kooli direktor Eha Pollak kinnitab, et kooli õpilane nägi koolist umbes poole kilomeetri kaugusel oleval teel karu ning teemat seetõttu õppeasutuses ka arutati.

«See on pooleldi kasutamata vana tee, mida mööda siiski kõnni-

«

UUDISED

Reede, 2. september 2016

Fraktsioonis polnud Siimu toetajaid isegi nii palju, et saada kokku 21 allkirja. Need anti eeldusel, et Siim on aumees.

»

Reformierakondlasest riigikogu liige Valdo Randpere sõnul oleks Siim Kallas Marina Kaljuranna toetajatelt riigikogus avansiks saadud kümne hääle eest pidanud paluma valimiskogus oma toetajatel hääletada omakorda Kaljuranna poolt. PM

190

liitrit verd annetasid doonorid kolme päeva jooksul Rakvere doonoritelkides.

Telke külastas kolmel päeval 491 virumaalast, tervislik seisund lubas verd loovutada 424 doonoril ning 54 inimest tegid seda esimest korda. PM

3

LÄTLASED PEAVAD EESTIT MÜÜTILISEKS ÕNNEMAAKS Mitukümmend Läti elanikku on leidnud töökoha Valga mööblivabrikus. Kui eestlastele sealne palk tihti kuigi ahvatlev ei tundugi, siis Läti elanikele on tegu korraliku teenistusega. Põhja-Läti ajalehe Ziemellatvija ajakirjanik Inga Karpova rääkis, et lehetoimetuses viibis sellel nädalal Läti telekanali LNT võttegrupp. Lisaks lehetoimetusele käis võttegrupp mujalgi, nii kaksiklinna Läti kui ka Eesti poolel. Põhjus võib olla keskmisele eestlasele esmapilgul vägagi üllatav: käidi uurimas, kas Eesti

on tõepoolest müütiline õnnemaa, nagu väidavad Lätis liikuvad legendid. Peamine põhjus, miks osa lätlastest niimoodi arvama kipub, peitub Karpova sõnul selles, et üha rohkem naaberriigi elanikke käib tööl Eestis. Sellel nädalal avaldatud andmete järgi teeb Eesti Lätile keskmise palgaga silmad tublisti ette. Kui Eestis oli keskmine palk eelmises kvartalis 1163 eurot, siis Lätis 838. Ka palga kasvutempo on Eestis kiirem. Lisaks tõstetakse Eestis sagedamini miinimumpalka. VALGAMAALANE TEET MALSROOS

tu kivi ja läks siis htunust šokis «Täpsemalt rääkis temaga meie sotsiaalpedagoog. Miks ta nii käitus, seda vastust selgelt ei tulnud. Me ei saanud ka väga pikalt temaga vestelda. Aga..., aga ei tea jah, mis siis…, võib-olla siis…, ei oska… ma ei kommenteeri,» on juhtunust vapustatud koolidirektoril raske sõnu leida.

Tunneb ja teab ta ju kõiki õpilasi, hoolib neist ja elab neile kaasa. Selline juhtum on tema jaoks enam kui ehmatav. Eriti veel õppeaasta esimesel pidulikul päeval.

Kriminaalne joove 1. septembri hommikul sai Järvamaa politsei teate, et auto on teelt välja vastu kivi sõitnud.

Autosolijad on lahkunud. Sündmuskohas on maas verejäljed ja klaasikillud. Samal ajal kui patrull juhtunut vaatama läks, saabus teade piirkonnapolitseinikult, kes oli omakorda saanud teate Järvamaa kooli direktorilt.

Koolijuhi sõnum oli: üks õpilane oli kooli tulles purjus.

Seda rääkis Paide politseijaoskonna juht Margus Toomsalu videointervjuus Järva Teatajale.

Teadet kontrollima läinud politseinikud palusid noormehel alkomeetrisse puhuda ja tuvastasid, et 16aastane õpilane ongi kooliaasta esimesel päeval tulnud kooli alkoholijoobes.

Lääne prefektuuri pressiesindaja Heiko Leesment ütles Postimehele, et noormehel tuvastati kriminaalne joove. See tähendab, et ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi ehk 1,5 promilli. Vahemärkus: selleks, et alkoholisisal-

eest

takse ja kus tehakse tervisejooksu. Naabrimees näitas meile ühel talvel ka karujälge,» räägib ta.

Kohver tõdeb, et aastat viis tagasi nähti kahte karupoega lausa Kiviõli linnas jõlkumas. See jääb Kestla n-ö karusoo ja Saka vahele, kus lambaid murti.

Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Peep Männil ütleb, et karusid on Eestis seitsmesaja ringis ning mingist karuuputusest rääkida siiski ei saa.

«See lambamurdmine oli juhuslikku laadi. Seire näitab IdaVirumaal pigem karude arvukuse väikest langustrendi. Poegi võib olla küll rohkem, kuid nemad saavad suguküpseks alles kolme-nelja aasta pärast ja siis tuleb ka rohkem küttida,» selgitab ta.

Karujaht algas 1. augustil. IdaVirumaale anti kaheksa karuluba.

Karud olid kütitud juba 23. augustiks. ARVO UUSTALU

dus tõuseks veres 1,5 promillini, peaks näiteks 1,8meetrine 80 kilogrammi kaaluv mees jooma üle kahe liitri õlut või peaaegu ühe liitri veini.

Politsei märkas noormehega vesteldes ta prillidel verepritsmeid. Peagi tunnistaski noormees ka seda, et oli autoga sõites õnnetusse sattunud.

«Toimetasime ta koju. Ema kodus ei olnud. Helistasime emale ja palusime, et ta tuleks ja võtaks meie käest poisi üle. Ema oli parasjagu oma kolme last autoga kooli viimas. Ta tuli koju kümmekonna minuti pärast. Samal ajal teatas poeg meile, et tõenäoliselt on ema ka joobes, kuna ta oli öö läbi alkoholi tarvitanud,» räägib Toomsalu videointervjuus.

Politseinikud kontrollisid ja tõesti olid 37aastasel emal joobetunnused.

«See on ikka väga hull näide, mis praegu välja tuli. Ema, kes peaks olema eeskujuks lastele, käitub selliselt. Selle perekonnaga tuleb teha tõsist tööd,» ütleb Toomsalu.

«Noormeest ei ole võimalik vastutusele võtta, kuna me ei suuda tõestada, millises seisundis ta selle avarii põhjustas.

Emal olid aga alkoholi tarvitamise tunnused ja selle osas on algatatud menetlus,» märgib Toomsalu.

Koolijuht: oleme toeks «Iga laps väärib 1. septembrit, mis annab kooliaastale ilusa alguse. Iga laps väärib vanemat, kes annab head eeskuju ja suudab luua perele turvatunnet.

Loodan väga, et politsei ja lastekaitse koostöös leiame sellele perele vajaliku toe. Rasketes

oludes lapsi märgates tuleb täiskasvanutel sekkuda ja abi otsida, sest hoolimatus võib noorelt võtta võimaluse täisväärtuslikuks eluks,» ütleb Toomsalu.

Koolidirektor, kel tuli kooliaasta esimesel rõõmsal päeval silmitsi seista kogu kooliperet šokeerinud juhtumiga, ei soovi praegu juhtunust pikemalt rääkida. Samuti palub ta, et kooli ega alkoholijoobes õpilase nimi ei jõuaks avalikkuse ette. «Tegemist on delikaatse teemaga. Asi on selles, et kooli roll on ikkagi õpilasi kaitsta. Ja kooli ja kooliskäimise rõõmu ei tahaks ülejäänud lastelt ära võtta, seetõttu, et koolile juhtunu tõttu mingisugune silt külge jääb,» ütleb koolijuht.

«Kui selline asi koolis juhtub, siis tuleb reageerida. Koolil ei ole paraku võimalik midagi teha, kui hommikul selline asi selgub. Märkasime ja pöördusime kahtluse korral politseisse. See oli ka lapse turvalisuse huvides.

Et sellises seisundis noorega midagi ei juhtuks, tuleb pöörduda politsei poole, et ta saaks ohutult koju,» räägib direktor, et kogu koolipere tahab igal juhul kogu oma tugimeeskonnaga olla toeks nii noormehele kui ka tema perele.

«See on ikkagi kõige keerulisem ja raskem olukord nende jaoks,» ohkab koolijuht.

«Täna (eile – toimetus) suunasime õpilase koju ja homme tegeleme juhtunuga edasi. Kindlasti arutame ja mõtleme koos koduga, kuidas edasi. Ega meil ei ole muid võimalusi, kui ikkagi rääkida ja selgitada. Tähtis on meeskonnatöö ja toetus.»

ohtuleht.ee KALLE KOHVER

PAREM KÄSI: Veel möödunud aastal korraldas Keskerakonna rahaasju paremal istuv Priit Toobal.

Avastatud saladokument ähvardab tuua muutusi Keskerakonna tipus  MAARIT STEPANOV

maarit.stepanov@ohtuleht.ee

Keskerakonna tagatubadest toodi välja endise peasekretäri Priit Toobali allkirjaga garantiikiri. 2014. aasta lõpus sõlmitud dokument lubab erakonna reklaamikampaaniate korraldajale Paavo Pettaile võlgade katteks 450 000 eurot. Küsimusele, kas puhkenud skandaal võib tuua muutusi erakonna juhtkonnas, vastas aseesimees Jaanus Karilaid kindlameelselt: «Võib!»

Karilaid leiab, et praegune olukord ei näita mitte erakonnas valitsevaid ebakõlasid, vaid liikmete muret tuleviku pärast. «Sellised dokumendid ei tohi olla kusagil salajases kapis, nad peavad olema erakonna juhatuse büroos protokollide kausta vahel,» kinnitab Karilaid ja kiidab garantiikirja paljastajat, kelle nime ta siiski ei avalda. «See inimene, kes seda näitas, nii mulle kui ka Jüri Ratasele, on erakonna juhatuse liige ja ta täitis väga korrektselt oma osaluskohust. Selle eest talle respekt ja kiitus.»

Täpsemalt Karilaid paberi lekkimisest, nagu ta ise selle kohta ütleb, rääkida ei soovi.

Erakonna avalike suhete juht Taavi Pukk ei oska öelda, kellele oli dokumendi olemasolu üllatus ja kellele mitte: «Aga ütleme nii, et pigem on see Keskerakonna juhatusele üllatus ja seepärast ongi vaja seda esimesel võimalusel arutada.» Pukk jääb detailide osas kidakeelseks, sest tema sõnul ollakse praegu äraootaval seisukohal: esmaspäevaks on kutsutud juhatus erakorraliselt kokku, et kujundada ühtne seisukoht. «Kas garantiikiri on õiguslikult pädev, kas see on Keskerakonnale siduv, mille osas see täpselt on – need detailid on praegu kõik ebaselged ja neist ei saa rääkida,» ütleb Pukk.

Pettai suhtub dokumenti tõsiselt «Oluline on, et see paber on erakonna juhatuse 17 liikmel nüüd olemas, kes peavad kõik erakonna finantsseisu eest solidaarselt vastutama.» ütleb Karilaid ja kinnitab, et juhatuse liikmed on erakonna esimehele Edgar Savisaarele ja peasekretär Oudekki Loonele oma küsimused juba saatnud, kuid Karilaiu sõnul polnud neile eile veel vastatud. «Ju siis nad annavad oma vastused erakonna juhatuse koosolekul, sest kui see dokument on 2014. aasta

lõpus tolleaegse peasekretäri Priit Toobali allkirjastatud, siis oleks erakonna juhatus pidanud seda juba varem teadma.»

Seda, kas dokumendi väljailmumises on mängus ka Paavo Pettai käsi, Karilaid vastust ei anna. Tema sõnul on Pettaiga ühenduses oldud. «Tema vaatab sellele dokumendile väga tõsiselt, suhtub sellesse dokumenti väga tõsiselt,» kordab Karilaid.

Meedias on spekuleeritud, et garantiikirja väljailmumine on seotud Pettai kaotusega kohtus maksuametile ja nüüd peab ärimees ametile maksma 214 220 eurot. Pea poole sellest moodustab maksuvõlg, teine osa on kogunenud intressid. Teiselt poolt kirjutasid ajalehed veel mõni aasta tagasi, et Keskerakond on Pettaile reklaamikampaaniate korraldamise eest võlgu üle 300 000 euro.

Kas ärimees nõuab garantiikirja käikulaskmist, Karilaid ei tea: «Tema soovidest ei oska ma midagi rääkida. Erakond ei ole selle dokumendi alusel ühtegi arvet saanud ja loodan, et ei saa ka tulevikus.»

Priit Toobali ja Paavo Pettaiga Õhtulehel ühendust saada ei õnnestunud.

Kahtlane majamüük tuuakse uuesti lauale

ASERI KARUD: Emakaru koos oma kolme pojaga jäi jahimehe kaamerasilma ette Jäägri Grilli ja Aseri koolimaja lähistel.

Keskerakonna ja Pettai suhted on avalikkuse ees olnud juba varem. Mees, kelle osaühing Midfield on teinud Keskerakonnale reklaamikampaaniaid, on sattunud ka Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni huviorbiiti. Arvatakse, et Pettai võib olla seotud Keskerakonna ebaseadusliku rahastamisega.

Komisjoni esimehe Ardo Ojasalu sõnul on algatatud haldusmenetlus juhtumi osas, kus Keskerakond sai 2010. aastal päranduseks 80 protsenti Tartu äärelinnas asuvast majast ja müüs selle aasta hiljem Pettaile edasi. Tehing sõlmiti 250 000 euro eest. Ju-

ba samal päeval sõlmis värske majaomanik pärandaja sugulastega eelmüügilepingu, mille järgi tuli viimastel maja eest tasuda 32 000 eurot. Hiljem on Pettai püüdnud näidata, et maja edasimüük toimus 200 000 euro eest, millest 170 000 eurot tasuti sularahas. Seda, et summa oli kõigest fiktiivne, on avalikult tunnistanud ka praegune majaomanik.

Ojasalu nendib, et Keskerakonnaga on viimasel ajal olnud palju tegemist. Praegu oodatakse erakonnalt vastust sularaha kajastamise kohta raamatupidamises aastatel 2014–2015.

4

UUDISED

Majandus ARNO MIKKOR

DFDS AVAB PALDISKI–HANKO LIINI Põhjamaade suurim meretranspordija logistikaettevõte DFDS sõlmis pikaajalise koostööpartneriga OÜ Navirail lepingu Paldiski ja Soome linna Hanko vahelise kauba- ja reisijateveo laevaliini ülevõtmiseks. Eesti ja Soome vahelist liini hakkab opereerima DFDSi Eesti üksus. Lepingu kohaselt hakkab DFDS rentima praegu liini teenindavat Ro-pax tüüpi laeva Sailor, jätkates selle opereerimist Eesti meeskonnaga Eesti lipu all ning praegust süsteemi muutmata. Lepinguosalised otsustasid tehingu üksikasju mitte avaldada. Tehing vajab jõustumiseks konkurentsiameti heakskiitu.

2011. aastal omandas DFDS Naviraililt Baltikumi ja Skandinaavia liini, mis tegeleb kauba- ja reisijateveoga Kapellskäri ja Paldiski vahel. ÕL

EESTLASED OSTSID SOOME BETOONIFIRMA Eesti üks suuremaid betoonelementide tootjaid AS TMB ostis Soome betoonelementide tootja Betonimestarit OY, tehingu tulemusel tekib ligi 100 miljoni euro suuruse aastakäibega ettevõte, millel on tehased Soomes, Eestis ja Lätis. TMB juhatuse liikme Jaan Lutsu sõnul saab ettevõttest Baltimaade ja Soome turul suuruselt teine betoonelementide tootja. Kui Soomes on Betonimestarit tootnud peamiselt siseturule, siis nüüd on plaan alustada ka sealt eksporti Rootsi ja Norrasse. «Soomlaste tehnoloogiatase on väga kõrge, nad suudavad valmistada keerukaid betoonelemente, mida Eestis pole kunagi tehtud,» lisas TMB juhatuse liige Vallot Mangus. «Samas on Eestil väga hea ekspordikogemus.» Kontserniga liidetakse kõik neli Soome tehast, kus töötab üle 250 inimese. ÕL ALDO LUUD

Reede, 2. september 2016

u ic lt a B il a R – a t s a n Põhiseadus ei pu i is g ä v lt e ik n a m o e s k jääv maa võeta  JUHAN HARAVEE juhan.haravee@ohtuleht.ee

«Siiani ei ole sundvõõrandamise osas minuga isiklikult keegi rääkinud, välja kutsutud mind ei ole ja mingit ettepanekut pole veel tehtud. Olen täielikus teadmatuses,» ütleb Kohila valla taluperemees, kuuldes sundvõõrandamise seaduse muudatusest, mis aitab riigil Rail Balticu trassi alla jääva maa kiiresti ja odavalt kätte saada.

Rail Balticu suurprojektiga on ebavõrdset võitlust peetud juba aastaid. Küsimust, kes keda, pole selles mõõduvõtus ammu enam laual. Tugevam on saanud oma tahtmise: trassid on paberil, esimene raha Euroopa avarustest juba liikvel, maahindajad ja ülesostjad kavandamas kutsumata külaskäike. Maaomanike, keskkonnakaitsjate ja teiste skeptikute meeleheitlik vastupanu on murtud. Rong on läinud.

Veel hiljuti arutati kogukonniti ja isekeskis, kui palju võiks riik maaomanikele nende tahte vastaselt ära võetava maa eest maksta. Juhul, kui sellisele heldusele üldse loota saab, arvas nördinud maarahvas. Siiski soovitasid kaasatundjad taluperemeestel lõpuni kindlaks jääda ja kui riigi surve väga jõhkraks läheb, kas või kohtutee jalge alla võtta.

Rail Balticu projekti plaane ettevalmistav ametnikkond nägi selles ohtu. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) leiti, et tuleb muuta kinnisasja sundvõõrandamise seadust, mis võimaldaks Rail Balticu raudteetrassile ette jäävate maade omanikelt nende vara kiiremini ja odavamalt sundkorras võõrandada.

Raudteed ehitaval riigil on eurorahadega kiire

ANTTILA KAUBAMÄRK VÕIB ALLES JÄÄDA Jaemüügifirma Anttila bränd võib pankrotist hoolimata püsima jääda, sest selle ostmise vastu on üsna suur huvi, ütles Anttila pankrotipesa jurist Mikko Tiilikka ajalehele Keskisuomalainen. Ostetud brändide uus kasutamine ei ole kohaga seotud, vaid võimalik ostja võib neid kasutada kus tahes. Tiilikka ütles, et Anttila ei ole tervikuna müügis, vaid ostuhuvilistega arutatakse pankrotipesa eri varade müüki.

Saksamaa investeerimisfirmale 4K Invest kuuluva Soome jaekaubandusketi Anttila pankroti kuulutas Helsingi kohus välja juuli keskel.

Pildil mullu oktoobris suletud Anttila esinduspood Viljandis. PM

Lühidalt RIIGIEELARVE Valitsus alustas eilsel kabinetinõupidamisel järgmise aasta riigieelarve aruteludega, juba varem on valitsus kokku leppinud järgmise nelja aasta riigieelarve strateegias.

Augusti lõpul läks valitsusele kooskõlastamiseks eelnõu, mis annaks riigile voli võtta vajalikuks hinnatud maa üle vahetult pärast sundvõõrandamise otsuse tegemist. Kui seni kehtiva seaduse järgi saab kinnistu üle võtta vaid pärast sundvõõrandamise tasu väljamaksmist ja võimalike kohtuvaidluste lõppemist, siis värske eelnõu järgi pole seda enam vaja.

MKM põhjendabki muudatust sellega, et aastatepikkuseks venivad kohtuvaidlused võivad takistada riiklikult oluliste projektide nagu Rail Baltic rajamist ja selle tarvis õigel ajal Euroopa Liidust raha taotlemist.

Nagu meil kombeks, pole maaomanikele selle seadusemuudatuse sünnis kaasarääkimisõigust antud.

Ministeeriumi kinnitusel jäävat maaomanikule siiski õigus sundvõõrandamise otsus kohtus vaidlustada. Sel juhul olevat esmase õiguskaitse korras võimalik sundvõõrandamine peatada.

Kuna aga sundvõõrandamist hakkab kohtutäituri asemel korraldama MKM, siis kõik vaidlused, mis puudutavad sundvõõ-

MIS MAA SEE ON?

Meeleheitel taluperemees Jaan Pelmas ja tema kaasa Mare loodavad, et ehk laguneb juba kärisev Euroopa Liit varsti laiali ja Rail Balticu rahvavaenulik projekt jääbki teostamata.

randamist, peetakse tulevikus maha halduskohtus. Sundvõõrandamise tõttu kannatavatele jäetakse aga senisest vähem aega oma kahjudest teatada.

Eelnõus ei puudu ka präänik, millesarnast pakub riik ka haldusreformi käigus vabatahtlikult ühinevatele valdadele.

MKM tahab maksta võõrandatava maa hinnatud väärtusest suuremat ehk nn motivatsioonitasu neile kinnistuomanikele, kes on nõus oma maa riigile müüma vabatahtlikult. Selle rahaga püütakse motiveerida tõrksaid maaomanike varast loobuma priitahtlikult.

Eelnõu autorite hinnangul tuleks siiski sundvõõrandamisele võimalusel eelistada ümberkruntimise ehk siis trassi alla jääva maa asendamise võimalust.

Täna maa, homme raha Eesti omanike keskliidu juhi notar Priidu Pärna ei nõustu eelnõu sättega, mis annab riigile õiguse ehitada sundvõõrandatud maale juba enne, kui tasu üle käivad vaidlused pole lahendust saanud.

«See on meie kindel seisukoht, et enne kui omanik ei ole

kätte saanud õiglast ja kohest kompensatsiooni, ei tohiks omanikelt valdust ära võtta. Sellisel juhul ei oleks see kooskõlas põhiseaduse mõtte ja sättega,» ütles Pärna teisipäeval «Aktuaalsele Kaamerale».

MKMi plaanide järgi võiks aga riik alustada raudtee ehitusega kohe, kui halduskohus on sundvõõrandamise heaks kiitnud. Seega juba enne, kui omanike ja riigi vahel oleks võõrandatava maa hinnas kokku lepitud.

Rail Balticu Eesti koordinaator Kristjan Kaunissaaret põhiseadusliku riive hirmud ei heiduta. «Selle maa maksumuse või selle hüvitamise üle vaidlemine ei sega ehitustegevust,» nentis praktilise meelega Kaunissaare televisioonis. «Praegusel tullakse tõesti tagasi maksumuse vaidluse juurde pärast sundvõõrandamise otsust, kuigi maaomanikul selle maaga tegelikult midagi peale hakata ei ole. Maha müüa ta seda ei saa, ehitada ta sinna ei saa, käib lihtsalt vaidlus ja riigile oluliste asjade ehitamine lükkub seetõttu edasi ja võib päädida sellega, et jääme eurorahast ilma.»

Riigil tuleb Rail Balticu ehitamise eel kokkuleppele jõuda ligi

650 kinnistu omanikuga. Kinnisvara sundvõõrandamise muudetud seadus, mis kiirraudtee rahastamise huvides paberile saab, jääb aga kehtima tulevikuski. Rail Balticuga ei saa ilm otsa ja rahval on veel muudki vara, mida saaks vajadusel hõlpsasti võõrandada.

Maaomanike arvamust ei küsitud Aasta tagasi kirjutas Õhtuleht Rail Balticule oma taluga jalgu jäänud Jaanist ja Marest. Mida arvab endine tuntud spordimees ja Kohila vallas asuva Mälivere talu peremees Jaan Pelmas (69) riigi hoolitsusest.

«Eks see maa võetakse ju poolvägisi ära, ega seal muud olegi,» kurdab Jaan Pelmas.

«Siiani ei ole sundvõõrandamise osas minuga isiklikult keegi rääkinud, välja kutsutud mind ei ole ja mingit ettepanekut pole veel tehtud. Olen täielikus teadmatuses. Väike inimene ei loe neile mitte midagi, sõidetakse üle ja ainult laibad on järel. Meie kirjadesse ja kaebustesse on suhtutud ikka nii, nagu vanasti öeldi: «Las koerad klähvivad, karavan läheb ikka edasi.»»

Rail Balticu trassi rajamine läbi Mälivere küla puudutab Jaan Pelmase sõnul paljusid, mitte tema peret üksi. «Naabritel läheb uus 10-15 aastat tagasi ehitatud maja lammutamisele,» ütleb taluperemees. «Kui nüüd äkki Euroopa Liit korraga ära laguneb – märke ju on –, siis saab ehk raha otsa ja ei ehitatagi seda raudteed.»

Parimaks, millele praeguses olukorras loota, peab Jaan Pelmas võimalust saada asendusmaad ehk siis ümberkruntimist.

Siiani pole temaga aga ühendust võetud.

Telesarja «Õnne 13» Uuevariku taluna ja juustutootmisega kuulsaks saanud Saku valla Esko talu noor peremees Gunnar Eensalu kinnitab Õhtulehele, et sundvõõrandamise seaduse muudatuste plaanist pole ta täpsemalt veel midagi kuulnud.

«Loomulikult tahan oma maa eest maksimumhinda saada,» lausub Eensalu. «Midagi niisama kinkida ma küll ei kavatse. Teen selleks kõik, mis minu võimuses.

Kuigi tundub, et ega neid võimalusi eriti palju ei ole. Kindlasti oleme siingi ilma sõnaõiguseta jäetud – mingi suurem ja kõrgem tahe paneb asjad paika ja nii jääbki.»

UUDISED

Reede, 2. september 2016

5

ANDRES PUTTING/EKSPRESS MEEDIA

alla käest

ARNO SAAR

Kohalik KAINERIS ÖÖBIJATE ARV VÄHENEB Tallinna kainestusmajja viidi augustis kainenema 462 isikut. Neist 82 olid naised ja 380 mehed. Kainestusmaja kambrites kainenes augustis 222 venelast, 201 eestlast, 21 soomlast ja 18 muud kodanikku (Leedust, Lätist, Norrast, Venemaalt, Saksamaalt, Indiast ja Poolast). Augustis sattus kainestusmajja kuus narkojoobes isikut ja 128 kindla elukohata isikut. Vaadeldes ka eelnevate kuude statistikat, nähtub, et kainestusmajja toimetatute arv on pidevalt vähenenud. Aprillis toodi Tallinna kainestusmajja kainenema 555, mais 523, juunis 520 ja juulis 513 isikut, teatas Raepress. ÕL

AMET REGISTREERIS AUGUSTIS 535 SÜNDI Tallinna perekonnaseisuamet registreeris augusti jooksul 535 sündi, juuliga võrreldes 97 sündi enam. Juulis registreeris perekonnaseisuamet 438 sündi. Augustis registreeriti 412 surma, juulikuuga võrreldes 90 surma rohkem. Augustis registreeriti seega sünde surmadest 123 võrra enam ja juulis sünde surmadest 116 võrra enam. Tänavu esimese kaheksa kuuga on registreeritud kokku 3605 sündi ja 3015 surma, seega on loomulik iive Tallinnas endiselt positiivne. Kogu eelmise aasta jooksul registreeris amet 5249 sündi ja 4628 surma – seega registreeriti sünde 621 ehk 13,4% võrra surmadest rohkem. ÕL

TALLINNAS ELAB LIGI 442 000 INIMEST Rahvastikuregistri andmeil elas 1. septembri hommikul pealinnas 441 961 inimest, augustis kasvas Tallinna elanike arv 604 inimese võrra.

Aasta algusest on pealinna elanikkond kasvanud 2444 inimese võrra, enim – 962 inimese võrra – kasvas Kesklinna elanikkond. Eelmise aasta jooksul kasvas Tallinna elanike arv 5091 inimese võrra, sh septembris rekordiliselt lausa 1386 inimese võrra. Linnaositi kasvas mullu enim Kesklinna ja Mustamäe elanikkond – vastavalt 1928 ja 1069 elaniku võrra.

Seisuga 1. jaanuar 2015 elas rahvastikuregistri andmeil Tallinnas 434 426 inimest. 2014. aastaga võrreldes oli mullune juurdekasv pisut suurem – tunamullu kasvas pealinna elanikkond 4527 inimese võrra. ÕL

ÖÖS ON ASJU: Muinastulede öö Vääna-Jõesuul.

Rokikontsert rikkus kohalike muinastulede öö ARNO SAAR

 LIIS VAKSMANN liis.vaksmann@ohtuleht.ee

MUINASTULED ON SELLEKS, ET MEENUTADA

«Vääna-Jõesuu rand oli rokikontserdi tõttu piiratud ja meid ei lastud randa, et süüdata küünlaid ning lõkkeid,» räägib nördinud kohalik.

MTÜ Tuleranda Mairold Vaik viitas, et Muinastulede öö on aeg, mil süüdatakse Läänemere randades lõkked, et meenutada kesk- või viikingiaegseid rannaäärseid lõkkeid. Tänapäeval süüdatakse lõkkeid suurendamaks mereäärsete rahvaste ühtsustunnet.

«Mina süütasin näiteks sel aastal lõkke Suurupi poolsaare rannal, kus oli kolm peret koos. Oli vaikne, ilus ja rahulik. Popmuusikafestival ja muinastulede öö ei kuulu kokku,» arvab temagi.

«See on meile aastaid olnud vaikne suve ärasaatmise püha, kui oleme naabritega mere ääres rahulikult muinastuld teinud ja teeküünlaid süüdanud.

Kuid nüüd olid juba kolmandat aastat järjest kontserdikorraldajad kõik kinni pannud ja piletita ei pääse oma kodurandagi,» on Ene kuri.

Kontsert toimus metsaalusel platsil. Randa ei tulnud ega lastud aga kedagi. See oli tühi ja piiratud. «Meile tulid veel Soomest külalised, kes elavad sisemaal ja tahtsid näha, mida muinastulede öö endast kujutab. Nende ees oli piinlik, sest nemadki ei mõistnud, miks oli vaja rand kinni panna.

See pole ainus, mis Ene pahaseks ajas. «Tümps algas juba poolest päevast ja kestis poole ööni. Pärast oli veel ilutulestik.

Muinastulede ööl! See oleks sama kui jõululaupäeval teeks rokikontserdi surnuaia väravas ja küsiks inimestelt pileteid, et

MURES: Kohalik Ene on nördinud, kuna lähedal peetav rokikontsert piirab tema ligipääsu randa.

saaks surnuaeda küünlaid panna. Muinastulede öö on ikka teise mõttega,» kurjustab Ene. Ürituse korraldaja Hitivabrik OÜ esindaja Aarne Valmis rääkis Õhtulehele, et ligemale kolme kilomeetrilisest rannaribast oli suletud vaid paarsada meetrit. «Sellestki suur osa oli jõesuue, kuhu oli ilutulestik maha pandud ja tegelikult on see ju täiesti ohtlik kui keegi peaks seal lõket tegema. Seda ei saa mitte lubada,» ütles ta.

«Aga kõik need, kes tahtsid

Sauevälja tee, Harku vallas 9994 m², tunnus-19801:001:2146, trassid olemas.

Hind: 30 000 € 56 560 460 Olmer Õigus

Johannese tee 18, Tänassilmas 1615 m², 3x16A, gaas, vesi-kanal.

Privaatne krunt Hortese lähistel.

Hind: 74 999 € 56 560 460 Olmer Õigus

Nõela, Aespa 75 m², krunt 1300 m², puurkaev, saun, 3 tuba, uus köök, wc, dush, aastaringne kasutus.

Hind: 63 999 € 56 560 460 Olmer Õigus

Hosby küla, Noarootsi vallas, Läänemaal 150 m², krunt 1,5 ha, palkmaja, renoveerimisjärgus. Puurkaev.

Hind: 29 900 € 56 560 460 Olmer Õigus

Pikk 20, Kose alevikus 3 tuba 58m², läbi maja planeering. WC ja dushiruum koos. Elamu renoveeritud.

Hind: 40 000 € 50 10 302 Margus Suumann

Vahtra 15, Kose, Harjumaal Avara esikuga 2 tuba, 53m², rõdu, 5.korrus. Tallinn 40km.

Hind: 37 000 € 50 10 302 Margus Suumann

Akadeemia tee 56 2 tuba, 39,8m², 4/4, remonti vajav, gaasipliit, üks tuba läbikäidav. Küsi lisa!

Hind: 49 500 € 53 077 964 Olga Kruglova

Virbi tn 18 3 tuba, 64,7m², 5/9, eraldi toad, rõdu, köögimööbel, vann.

Hea asukoht. Küsi lisa!

Hind: 68 000 € 53 077 964 Olga Kruglova

võib-olla harjumuspäraselt kuskil tuld teha, pidid lihtsalt väravas ütlema, et soovivad rannajoont läbida. Ja nii palju kui neid inimesi oli, siis turvamees jalutas nendega pika ringi üle silla kaasa. Jalutas nii-öelda teisele poole randa.»

Valmis pole nõus kohalike kurtmisega. «Igal aastal on nurinat tulnud, et muusika on liiga vali või ei pääse läbi. Seepärast olemegi püüdnud läbipääsu ikkagi tagada, aga inimene peab ütlema. Kui ta seda ei tee, siis ta ju ei saagi läbi,» nentis ta.

«Pealegi, selle kolme kilomeetri peale ei olnud sisuliselt ühtegi lõket, ja just selle 200 meetri peale tahteti lõket teha? See tundub väga kellegi kiusliku jutuna.»

Harku Vallavalitsuse arendus- ja haldusosakonna juhataja Tarmo Richard Klamp ütles Õhtulehele, et põhjus miks rannale ligipääs oli piiratud, on Riigimetsa Majandamise Kes-

Põlluääre,Karla,Kose vald Kinnistu 1,3ha, elamu 76m², saun, tiik, suvemaja. Palju rohelust. Privaatne!

Hind: 55 000 € 50 10 302 Margus Suumann

kuse (RMK) ja Harku vallavalitsuse vahel sõlmitud maarendilepingus. «Maarendilepingu järgi on vallavalitsusel kui rentnikul õigus oma lepingujärgseid õigusi ja kohustusi üle anda ning anda vara allrendile ning vallavalitsusel on kohustus kooskõlastada kõik maatükil korraldatavad üle 150 osavõtjaga suurüritused RMK Harjumaa metskonnaga, mida muinastulede öö puhul ka tehti,» ütles Klamp ja ütles, et ligipääsuks merele jäi kohalikele Türisalu poolt lähenedes Põhjaranna tee ja Tallinna poolt lähenedes Luige-Liivaluite tee.

«Just Tallinna pool randa paikneb suurem osa Vääna-Jõesuu elukondlikku ruumi, Liivaluite teelt liikus randa tol õhtul ka enim kohalikke, kelle sooviks oli muu hulgas rannas rahulikult lõket teha.»

Klamp kinnitas, et neile pole tulnud kaebusi rokikontserdi kohta.

Võõbu, Paide vallas Kinnistu 2,2 ha, renov.maja 166m² (saun, garaaž, kelder) grillmaja, sauna maja 72m² Hind: 95 000 € 50 10 302 Margus Suumann

6

Reklaam

Reede, 2. september 2016

 reklaam.ohtuleht.ee  e-post reklaam@ohtuleht.ee  telefon 614 4100

Uus Tallink Shuttle Megastar

Reede, 2. september 2016

Reklaam

 reklaam.ohtuleht.ee  e-post reklaam@ohtuleht.ee  telefon 614 4100

7

8

Reklaam

Teisipäev, 6. september 2016

 reklaam.ohtuleht.ee  e-post reklaam@ohtuleht.ee  telefon 614 4100

Kauplused:

Laeva suurim kaubandusala on Traveller Superstore, mis asub 7. ja 8. tekil laeva ahtris. Poes on 2800 ruutmeetrit kaubanduspinda ja selle kontseptsioon on sarnane Silja Symphony ja Silja Serenade’i omaga.

LAI VALIK

Teisipäev, 6. august 2016

Reklaam

 reklaam.ohtuleht.ee  e-post reklaam@ohtuleht.ee  telefon 614 4100

Kajutid:

Laevas on 47 kajutit reisijatele ning autojuhtidele ning 105 kajutit pardameeskonnale. Reisijakajutid mahutavad 2–4 inimest ja pakuvad ka eritingimusi allergia käes kannatavatele inimestele, erivajadusega inimestele ja koos lemmikloomadega reisivatele inimestele.

Kõik kajutid asuvad 10. tekil.

UUS & MUGAV

9

10

Reede, 2. september 2016

«

 JUHATAJA KATRIN IN ROHT  E-POST KATRIN.ROHT@OHTULEHT.EE  TELEFON TE 614 4058

TEET MALSROOS

Elu

Le Leppisin sellega, et ma ei pruugi igale eestlasele meeldida, kuid ig ma armastan Toomas Hendrikut ar ja ei p pea temaga abiellumise eest vabandust paluma.

»

Esi Esileedi Ieva Ilves rääkis Läti naisteajakirjale S Santa, et talle tundub, et eestlased on ta lõp puks omaks võtnud, vahendab Publik.

MEIGITA ALICIA TEKITAS SOTSIAALMEEDIAS TORMI

REUTERS/SCANPIX

Alicia Keys (pildil), kes juunis avalikult teatas, et loobub meikimisest, ilmus loomulikust ilust särades ka MTV videoauhindade galale. Entertainment Tonighti teatel ärritas lauljatari ülesastumine sotsiaalmeedias paljusid: arvati, et Alicia kritiseerib sel moel kõiki naisi, kes end jumestavad. Kuid Alicia otsustas Twitteris seda väärarusaama klaarida.

«Tere kõigile! See, et olen otsustanud end mitte meikida, ei tähenda, et oleksin üldse meikimise vastu. Aga kuidas on lood teiega?» küsis Alicia, kes oli suvel andnud endale tõotuse, et ei allu enam välisele survele ega varja edaspidi oma nägu, tundeid ja mõtteid. ÕL

REUTERS/SCANPIX

ELIZABETH II OTSIB KORISTAJAT Kuninganna Elizabeth II (pildil) otsib Buckinghami lossi uut koristajat, kes Daily Maili teatel hakkab tolmu pühkima monarhi maalidelt, keraamikalt ja mööblilt. Töökohustuste hulka kuulub ka vaipade eest hoolitsemine.

Kuningakoja ametlikul kodulehel antakse teada, et koristaja peab olema usin, viisakas ja aupaklik. Lehe teatel pole tööpakkumises küll palga suurust mainitud, kuid paar aastat tagasi teenisid Buckinghami lossi koristajad umbes 14 000 naela ehk umbes 16 655 eurot aastas.

Briti keskmist arvestades on see üsnagi kesine palk. Kuid töökohaga kaasnevad ka prii söök ja peavari kuningalossis. ÕL

RINGO ON VÕÕRUTUSRAVIL? Ringo Starri (pildil) pressiesindajad eitavad kategooriliselt kuuldusi, nagu oleks The Beatlesi legend juba mitu nädalat võõrutusravil viibinud.

RadarOnline’i allikate väitel läks 76aastane trummar ravile, et oma ansambli All-Starr Band sügisturneeks vormis olla. Võõrutuskeskusesse olevat Ringo läinud viinahimu ennetamiseks.

«Endise alkohoolikuna muretseb ta pidevalt, et ta jälle ei libastuks. See on tema suurim hirm,» rääkis veebikülje informaator. «Kiusatus juua ja uimasteid pruukida on kõikjal ta ümber, eriti kontserditurneedel.» Kuid Ringo esindaja kinnitab, et superstaar naudib Californias koos abikaasa Barbara Bachiga suvemõnusid. «Ringo on terve ja õnnelik,» seisab ametlikus avalduses. «Ta on perega Malibus puhanud ja saadab kõigile ra- REUTERS/SCANPIX hu ja armastust.»

ÕL

TANTSUÕPETAJA:

Eelmisest õppeaastast alates juhendab koreograaf Märt Agu 21. koolis väikseid rahvatantsuhuvilisi. ARNO SAAR

MÄRT AGU: tahan kord näha, et mu õpilased tantsivad minust paremini  URMAS VAHE

urmas.vahe@ohtuleht.ee

Eilsel tarkusepäeval külvas koreograaf Märt Agu 21. kooli ees piduliste sekka oma lõpmatut energiat. Seda hoopis üllatavas rollis. Ka Märt alustas kooliteed. Aga õpetajana. Õpetajaamet pole Märdile tegelikult võõras – tantsuringi juhendas Märt 21. koolis esimest korda möödunud õppeaastal.

Samuti töötab ta juba mõnda aega tantsuõpetajana Tallinna ühisgümnaasiumis.

Aga 21. kooliga on Märdil eriline side. 19 aastat tagasi astus ta üle selle maja läve otse muusikaklassi, et saada Lydia Rahula õpetust ja käis seal üheksa aas-

tat. Seega on ta nüüd maandunud oma juurte juurde.

Märt räägib, et esimesed sammud tantsuringi tegemiseks astuti aasta tagasi. Niipea, kui sai selgeks, et 2017. aasta suvel toimub laste laulu- ja tantsupidu. Kui noorte laulupeole viib 21. kool tavaliselt nõnda palju koore, et neile peaks moodustama omaette kolonni, on tantsulastega olukord pehmelt öeldes nadi. Väikeste eranditega neid peaaegu polnudki.

Treenib lapsi tantsupeoks Siis algasidki – algul harvad, hiljem tihedamad – telefonivestlused kooli direktrissi ja huvijuhiga, kes lausa nõudsid kooli rahvatantsuõpetust. Ainsa eesmärgiga: viia tantsupeole mõni rühm ka 21. koolist, tekitada selleks vähemalt võimalus. Koolijuhid

lõid pooleldi riigi ja pooleldi lapsevanemate rahakoti toel testiks rahvatantsuringi ja huvilisi jagus. Märt juhendabki just ringe, sest ametlikus tunniplaanis tantsurühmad sees ei ole.

Selle lühikese ajaga on talle saanud juba selgeks, et tänapäeval jagunevad õpilased kaheks: ühed, kes teevad kõike, ja teised, kes ei tee pärast kooli peaaegu midagi. Kui esimesed käivad laulmas, tantsimas ja viiulit mängimas ning hüppavad ka kõrgust ja mingil hetkel käivad veel ujumas, siis teised haaravad kohe lõpukella tirina järel tahvelarvuti ja nende huvitegevused on ka sellega lõppenud.

Esimesed lapsed seisavad laulu- ja tantsupeo lähenedes alati valiku ees: kas minna lauluväljakule või Kalevi staadionile?

«21. koolis on kaalukauss olnud raskelt ühele poole viltu – Rahula

koos oma kolleegidega on viinud alati koore lauluväljakule. Nüüd on mul püha missioon veidigi sellele ülemvõimule vastu astuda.»

«Minu pärast võiks harjutada lõpmatult.»

Märt ei karda, et tantsuõpetusest saab vaid üritus paariks aastaks. «Ehkki – ei me ette tea, mis elu meil tuua võib. On hea, kui mingi ürituse saab püsti panna kindla eesmärgi nimel. Meil see on – tantsupidu. Mis edasi saab, tuleb pärast esimese eesmärgi täitmist arutada. Kuidagi ei tahaks, et kõik laguneb koost pärast üht aastat. Minu pärast võiks nii tantsu kui ka rütmikat harjutada lõpmatult. Ehkki sel moel võtaksime ära poole kehalise kasvatuse tunni ülesannetest. Aga ehk just niiviisi saan näha oma ühte elumissiooni –

Laura Põldverest sai džässiliidu esinaine

«Minu põhitöö põ on ikkagi muusikuamet. Mu Muud ettevõtmised on tulnud selle tõttu, et mulle meeldib looming loomingulisi tegemisi tasakaalustad paberimajanduse ja lustada kon konkreetse asjaajamisega.

See annab teistpidi mõtlemis ja võimaluse loomingumist lise maailmast korraks lisest välj astuda,» räägib lauljavälja L tar Laura Põldvere (pildil).

Varem pakkus talle sellist vaheldust ttöö Eesti jazzliidu juhatuse

liikmena, nüüdsest on ta aga juhatuse esinaine.

Lauljatar seletab, et džässiliidus töötamine on missioonitöö, mis nõuab palju aega. «Tundus, et võiksin olla sobiv inimene, kes võtab selle ülesande enda kanda ja viib liitu edasi, arendab ja leiab meie tegemistele värskeid vaatevinkleid.»

Juhatuse esinaiseks olemine on Laura sõnul liikuva graafikuga töö.

Kellast kellani kontoris istumist ei

saaks ta endale lubadagi, kuna tegutseb ju muusikuna. Lisaks töötab tegus Laura praegu ka Studio Lingua keeltekoolis projektijuhina.

«Graafik on üsna tihe, aga praegusel eluperioodil mulle see meeldib. Ja kuna asjad on tasakaalus, siis ei väsi ka ära ega lange halba rutiini, mis motivatsiooni ja inspireerituse ära võtab,» selgitab Laura. Muusik tõdeb, et täiesti vabu päevi tal praegu polegi ning iga päev tegeleb ta mõne tööasjaga.

«Aga kui mõned vabad hetked on, siis neid naudin täiel rinnal.»

Mida Laura aga uues ametis jazzliidu esinaisena ära tahab teha? «Oluline on jõuda meie artistidega välisfestivalidele, see on pikaajalisem eesmärk. Ja endiselt korraldada Eestis kvaliteetseid džässkontserte ja leida võimalus, kuidas teave kontsertidest jõuaks rohkemate inimesteni ja publik laieneks,» loetleb Laura seatud sihte. SILJA RATT

näha oma silmadega, kuidas minuga harjunud lapsed jõuavad aega, kui tuleb pesast välja lennata. Ning nad on kasvanud paremaks kui mina, jõudnud minust kaugemale ja neil on õpetada ühtteist ka minule.»

Oma õpilastega hakkab Märt kohtuma kaks korda nädalas.

«Võtsin möödunud aastal väikesteks katsejänesteks kõige väiksemad, ju jääb see nii tänavugi. Lisanduvad ainult ka tänavused esmikud. Nii et alustame päris algusest. Siis ei tule õpetus lünklik.»

Vaim on Märdil uueks õppeaastaks igatahes valmis. «Olelusvõitlust me ei karda. Kuigi võib oletada, et tung tüdrukute riietusruumi ukse taga tuleb pisut tihedam kui poistel. Õnneks on tantsupeol mitu kontserti. Nii saabki väikeseid tantsuneide käigult vahetada.»

TEET MALSROOS

ELU

Reede, 2. september 2016 VIDA PRESS

«BLADE RUNNERI» VÕTETEL HUKKUS TÖÖLINE

BECKHAMI POEG LÄKS LAHKU

Kultusfilmi «Blade Runner» (1982) järje võtetel sai surma ehitustööline.

BBC Newsi teatel juhtus õnnetus Budapestis Origo filmistuudio võttepaviljonis. Produktsioonifirma Alcon Entertainmenti avalduse kohaselt varises kokku platvorm, mille peale olid ehitatud dekoratsioonid. Tööline oli õnnetuse hetkel platvormi all. Ungari uudistekülje Index teatel oli ta monteerinud dekoratsioone lahti, sest võtteid tehti juba teises paigas. «Blade Runneri» järg, kus mängivad peale originaalfilmitähe Harrison Fordi (pildil) Ryan Gosling, Robin Wright ja Jared Leto, esilinastub järgmise aasta sügisel. ÕL

«See, et kooli nimeks sai Hanna-Liina Võsa muusikalikool, on minu jaoks uskumatu ja natuke absurdne, aga nüüd olen sellega juba harjunud. Alguses mõtlesin küll, et see on liiga isiklik või tundub üle pakutud ja edev,» räägib muusikaliartist Hanna-Liina Võsa, kes avas eile oma muusikalikooli.

«Ma ei ole tegelikult nii edev inimene,» seletab Hanna-Liina, et koolile nime valimine tekitas kõhklusi. Lauljatar toob välja, et nad kaalusid nime Vanalinna muusikakool, kuid see olnuks jällegi liiga laialivalguv. «Saime näpunäiteid, et nimi peab olema võimalikult täpselt sisu seletav ja nii see nimi sai pandud – minu teadmistepagasi põhjal üks muusikalikool.»

Hanna-Liina tõdeb, et sellist asja, nagu muusikalikool, polegi ju Eestis varem olnud ja juba see nimetus võib inimestel keele veidi sõlme ajada. Ta mainib, et kaaREKLAAMTEKST

AFP/SCANPIX

Victoria ja David Beckhami vanim poeg Brooklyn (pildil) ja Hollywoodi näitlejatar Chloë Grace Moretz (pildil) on New York Posti teatel lahku läinud. 17aastane staaripoeg ja temast kaks aastat vanem filmitäht kinnitasid suhet maikuus, ehkki põgusalt olid nad paar juba 2014. aastal. Hiljuti käis Brooklyn Los Angeleses pere seltsis puhkamas, kuid naasis sealt kodusesse Londonisse õige nukra moega. ÕL

e s li e im n a d n e : A S Õ V HANNA-LIINA ! tu a m u k s u n o e in m ta u s a muusikalikooli lus ka kooli nimetamist muusikalistuudioks. «Aga mulle nimetus muusikalikool väga meeldib ja meeldib ka see, et seal on väike tähtede mäng, nii et kogemata võib sassi minna,» itsitab Hanna-Liina kelmikalt.

Kuigi muusikalikooli 1. septembri aktus peeti rahvusooper Estonia Talveaias, algab järgmisest esmaspäevast õppetöö vanalinnas, kus koolil on oma ruumid.

Hanna-Liina möönab, et ruumid vanalinnas on julge valik. «Aga olen pealehakkaja ja ütlen alati «jaa» ja pärast vaatan, kuidas läheb.»

Idee rajada kool vanalinna sai Hanna-Liina muusikalikooli direktrissilt, klaveriõpetaja Katre Kõrtsilt, kes märkas, et SuurKarja tänaval pakutakse häid ruume. «Katre ajab asjad korda ja veab eest asju, milles mina nii tugev pole,» kiidab Hanna-Liina ja kinnitab, et nüüd on neil unistuste õpperuumid.

Muusikalikoolis hakkab kokku õppima 70 last vanuses 8–16.

Soovijaid oli 220.

ALAR TRUU

«Ma tean, et tegelikult oli soovijaid veel rohkem, aga paljud ei julgenud katsetele tulla ja ütlesid viimasel hetkel ära,» avaldab Hanna-Liina, kes mõtles alguses kooli õppima võtta vaid 30 last.

Nähes aga oodatust suuremat huviliste hulka, oli tal kahju nii paljusid ukse taha jätta.

Hanna-Liina hakkab muusikalikoolis tööle muusikaliõpetaja ja loomingulise juhina. Peagi emaks saav Hanna-Liina tõdeb, et lapse sündides tuleb tal tundide andmisest ilmselt mõneks ajaks loobuda, kuid lubab esimesel võimalusel naasta. «Ma arvan, et olen selline inimene, kes ei saa kõrvale jääda. Kohe, kui õue saab tulla, siis sinna koolimajja ka tuleme. Eks ole näha, millal tundide andmisega jätkata saab, aga arvan, et olen seal kogu aeg nagu üks varjutus kohal,» muigab ta salakavalalt. SILJA RATT

REUTERS/SCANPIX

«JACKASSI» TÄHT MURDIS MÕLEMAD JALALUUD «Jackassi» staar Steve-O (pildil) teatas esmaspäeval sotsiaalmeedias, et oli päev varem pöörast rulatrikki sooritades mõlemad jalaluud murdnud. 42aastane teletäht (õige nimega Stephen Glover) tunnistas, et tema parem põlv on kolmest kohast murtud ja tagatipuks nihestatud. Vasakul jalal murdus trikitamisel kand.

Selgus, et Steve-O oli rulaga seisnud laudadest püstitatud torni katusel. Seejärel rammis torni sõiduauto. Trikimehe ülesanne oli hüpata laguneva torni otsast alla ja ühtlasi autost üle.

TMZ märgib, et kanged valuvaigistid ei pruugi «Jackassi» mehele mõjuda, sest tal on seljataga pikk võitlus uimasti- ja ravimisõltuvusega. ÕL

TEEME SELLE TEOKS: Endanimelise muusikalikooli avaaktusel lubas Hanna-Liina, et tema ja kooli õpetajad annavad endast laste harimisel parima.

Hea nägemine on tohutult tähtis!

Originaalsed tabletid ja kapslid teie silmadele Blue Berry™ Luteiin Mustikas, harilik silmarohi Oomega-3, tsink, A-vitamiin

Kas teate?

Silmade võime fookustada teravat ja selget kujutist võib halveneda, kui silmadel jääb puudu mõningatest toitainetest. Paljud tunnevad seda, kui loevad kehvas valguses, juhivad öösel autot või püüavad niiti nõelasilmast läbi ajada. Seetõttu tuleb silmade eest pidevalt hoolt kanda ja varustada neid vajalike toitainetega.

Originaalsed Rootsi tabletid ja kapslid Blue Berry Blue Berry koostises on silmadele kasulikku mustika ja hariliku silmarohu ekstrakti. Mustikaekstrakt aitab hoida

11

head nägemist. Hariliku silmarohu ekstrakt toetab normaalset nägemist ja võrkkesta funktsiooni. Blue Berry sisaldab ka luteiini, mida leidub silma kollatähnis maakulas, mis vastutab kesknägemise eest.

Blue Berry Omega-3 kapslid sisaldavad ka EPA-d (eikosapentaeenhapet), DHA-d (dokosaheksaeenhapet), Avitamiini ja tsinki. A-vitamiin ja tsink toetavad normaalset nägemist. DHA aitab hoida normaalset nägemist, kui seda tarbitakse päevas 250 mg.

Blue Berry Plus Eyevitamini tablettide koostisse kuuluvad lisaks taimeekstraktidele ka vask, tsink ja A-vitamiin.

Igaüks võib valida endale sobiva Blue Berry toote oma vajaduste järgi.

Tähtsad on ka mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning tervislik eluviis.

Blue Berryt saab osta apteekidest või tootja kodulehelt www.newnordic.ee.

Blue Berry on toidulisand.

Lisainfo telefonil 684 3838. www.newnordic.ee

Online Store

SEPTEMBRIS SOODUSHINNAGA

See on huvitav!

Mustikaekstrakti, mida kasutatakse Blue Berry tablettide valmistamiseks, saadakse Vaccinium myrtillus‘e marjadest, mis on Rootsis eriti hinnatud neis leiduvate bioloogiliselt aktiivsete ainete ja intensiivse värvi poolest.

Mustika kasulikkust nägemisele täheldati juba II maailmasõja ajal, kui Briti piloodid osalesid öistel õhurünnakutel.

12

ELU

Reede, 2. september 2016

R 1. SEPTEMBE

ANDRES PEETS: poega ootavad esimeses klassis eelkoolisõbrad

LAURA OKS

Ettevõtja Andres Peetsi ja tema üritustekorraldajast elukaaslase Janne Klooreni poeg Robert Alexander ehk Sass, nagu kodused teda kutsuvad, alustab õpinguid Gustav Adolfi gümnaasiumis. «See on elukohajärgne kool ja seal käib ka õde Juliet Marii, kel algab kolmas õppeaasta,» mainib Andres ja kinnitab: «Sass ootas kooli suure õhinaga.

Talle on see maja juba eelkooli ajast tuttav ning seal on päris mitu sõpra teda ootamas.»

Esimene koolipäev on Andrese sõnul nende perele rõõmus pidupäev, kuid tekitab ka ärevust. «Kõrvutasime just mõlema lapse tunniplaane ja spordi- ning huviringide kavasid ja saime aru, et ees on ootamas hullult intensiivne ja logistilist osavust nõudev aeg,» selgitab ta. «Sass käib ujumas ja tennises. Jullu käib nendele lisaks ka kunstiõpetuses ja tahab Sassigi kaasata. Loodame, et saame hakkama.»

Kahjuks algab õel-vennal kool eri kellaaegadel, nii et nad ei saa ühiselt kooliteed käia. «Aga kuna neil on sama klassiruum, siis ilmselt kohtuvad nad põgusalt ka koolimajas või garderoobis,» ütleb Andres ja lisab lõpetuseks: «Lapsed on väga uhked, et saavad kooliteed käia ühes Eesti vanemas ja väärika ajalooga koolis.» SIRJE RATTUS LAURA OKS

KARIN RASK: tütar tunneb ennast nüüd suurena nagu vanem vend Näitlejanna Karin Raski ja jäätiseärimehe Rasmus Raski tütar Natali läks vanema venna Hugo eeskujul vanalinna hariduskolleegiumisse. «Eks ta ikka kardab, kas saab hakkama, aga samas on tal tunne, et on nüüd suur nagu vendki ja läheb lõpuks kooli. Ta on asjalik ja tubli ning loodan, et see kõik jätkub ka koolis,» rääkis Karin ajakirjale Naisteleht+Naised.

Näitleja sõnul on suur pluss see, et sisseastumiskatseid Natalil teha ei tulnud, sest tüdruk käis VHK eelkoolis ja seal tehti need tundide ajal ära. Karin ei pea õigeks stressirohket ettevalmistust kooliminekuks ja soovib, et tundides valitseks rahulik õhkkond ning klass hoiaks ühte. ÕL

MONIKA TUVI: viksilt koolipingis istuda on elava loomuga pojale kõva katsumus Tantsutreener Monika Tuvi ja endine profirattur Jaan Kirsipuu saadavad kooli poeg Samueli, kes alustab esimest klassi Tallinna 21. koolis. Sama kooli lõpetas tänavu Monika vanim poeg Mac, kes jätkab nüüd õpinguid TTÜs. Monika räägib, et Sam kooliminekut ei pelga – hoopis tema on see, kellel hirm nahas on. Monika tunnistab, et ei tea ise ka, miks, aga miskipärast on tal poja koolitee eel kõhe tunne.

«Iga laps on erinev. Kui esimese lapsega ei osanud midagi karta ja sai avasüli kõik vastu võetud ning pea ees vette hüpatud, siis nüüd on asjad hoopis teisiti. Kooliks oleme küll ettevalmistusi teinud, eelkoolis käies, aga päris kool on ikkagi midagi muud,» arutleb Monika.

Ta arvab, et ega Sam päris täpselt ette ei kujuta, mis ees seisab. «Kuna ta on mul selline Mowgli, kes armastab joosta, turnida ja igal sammul saltosid teha, siis see viksilt koolipingis istumine saab ilmselt kõva katsumus olema,» muigab Monika.

SILJA RATT

Monika koos kooli alustava Samiga (esiplaanil) ja pesamuna Benjaminiga.

TIINA KÕRTSINI

Mismoodi läksid eile esimesele kooliaastale vastu tuntud tegelaste lapsed?

KRISTIINA HEINMETSAIGRO: pisar tuleb silma, kui kuulen juba teise poja aktusel oma kunagise kooli hümni!

RO

KRISTIINA HEINMETS-AIG

 KAIS ALLKIVI

kais.allkivi@ohtuleht.ee

«Suur rõõm, kui laps läheb samasse kooli, kus ise õppisin!» õhkas eile endine Miss Estonia ja telenägu Kristiina Heinmets-Aigro, kelle noorem poeg Charlton Leonhard alustas kooliteed Tallinna prantsuse lütseumis, mille on lõpetanud ka Kristiina. Lütseumis ootas juba ees kolm aastat vanem vend Airon Kindlus.

«Pisar tuleb silma, kui kuulen prantsuse lütseumi hümni juba teist korda nii, et oma poeg sammub lipu taga 12. klassi õpilase käest kinni hoides saali,» jagas Kristiina Heinmets-Aigro oma muljeid vahetult pärast aktust.

Peale isikliku nostalgia kõneles lütseumi kasuks seegi, et koolimaja asub Kristiina kinnisvaraettevõtjast abikaasa Aivar Aigro kontorist paarisaja meetri kaugusel, ja perele oli oluline, et lapsed käiksid samas koolis.

«Charlton hakkas käima Tallinna prantsuse lütseumi eelkoolis eelmise aasta septembrist ja sellega kaasnesid õpetaja antud kodutööd – argipäeviti paar lauset kirjutada, lugeda mõni rida raamatust. Saja piires arvutama õppis ta iseseisvalt juba viieaastasena,» räägib Kristiina. Ta lisab, et Aironil oli tänu eelkoolile lihtne koolis käimisega kohaneda ja tunni ajal paigal istuda, ning loodab, et sama lugu on Charltoniga.

Tänu vanemale vennale on Charltonil ka mitu prantsuskeelset laulu ja numbrid juba peas.

Mõlemad poisid on kooliks vajamineva varumisel kaasa rääkinud. «Nad on ise kooliks laua ja tooli valinud.

Samuti ranitsa, pinali ja muud vajalikud tarvikud. See on lapsele oluline sünd-

Esimesse klassi minev UHKED KOOLIJÜTSID: eile liaastat alustav Airon Charlton ja neljandat koo ed. lill ud eld juhatajatele mõ hommikul, pihus klassi

mus,» seletab Kristiina, kelle arvates aitab ettevalmistustes osalemine lapsel ennast suurema ja tähtsamana tunda. «Esimese ranitsa valimine Tallinna kaubamajas on endalgi siiani meeles,» märgib ta.

Kuigi Charltonist on sirgunud koolijüts, on poeg Kristiina jaoks ikka väike: «Mul on väga hea meel, et Charltonist on kasvanud nutikas ja asjalik poiss. Seitse aastat täis rõõmu, kilkeid, kallistusi, pisipahandusi on möödunud linnulennul.

Aga loodan, et veel mitu aastat joonistab ta salaja õhtuti mulle kaarte ja poetab neid minu lähedale, kui veel koduste toimetustega hõivatud olen.»

Nii kooliaasta algust kui ka lõppu on Aigrote perel tavaks tähistada perekondliku restoranikülastusega. «1.septembril teeme plaane uueks aastaks ja juuni esimestel päevadel jagame hea tunnistuse eest kiidusõnu.» Kristiina nendib, et mudilaste emadele on 1. september üsna töine pidupäev: «Nii kümme vihikut, kümme raamatut ja viis töövihikut tuleb paberitesse voltida, nimed peale kirjutada, õige suurusega kiled ümber panna. Ning järgmisel päeval poodi joosta, et juurde osta öisel kiletamisel avastatud puuduvad kaaned.»

Reede, 2. september 2016

ELU

R

1. SEPTEMBE

STANISLAV MOŠKOV

13

ALAR TRUU ALAR TRUU

ELO E LO MÕTTUS-LEPPIK: kuldmagajast ttütrel üt saab koolihommikutel raske olema

UHIUUE VORMI JA MÜTSIGA:

Kristiina Heinmets-Aigro noorem poeg Charlton Leonhard Tallinna prantsuse lütseumi vormis ja uhiuue eile klassijuhatajalt kätte saadud koolimütsiga.

Teleajakirjanik Telea Te a Elo Mõttus-Leppiku ja vandeadvokaat Indrek Leppiku tütar LLiisi Li i i aasub õppima Rocca al Mare koolis, kus käib ka Elo kaksikõe Katrin Tibari is aastaa vanem poeg Erik Johan. «Liisil on kindel tunne kooli minna, kui seal on aa eess o ee ootamas hea sõber, kes teda väga hoiab. Erik Johan tegi Liisile juba kkevadel evvad d koolis pika ekskursiooni. Liisi lemmikuks osutus raamatukogu, kus ssaab sa ab pehmetel kott-toolidel raamatuid uudistada,» räägib Elo. Tädipoeg on o n ko o koolis õpitut sageli Liisigagi jaganud ja tüdruk kooliminekut oodanud.

«S S on soe ja tore kool, kus ärgitatakse lapsi juba esimesest klassist «See aalates al lattess küsimustele ise vastuseid leidma, seoseid looma ja lastele lähenettakse ta ksee võimalikult individuaalselt. Sümpaatne on ka esimestes klassides kkasutatav assutt kujundlik hindamine, mis vähendab õpilastes stressi ja hirmu eba eb aõn n ebaõnnestumise ees,» toob Elo välja Rocca al Mare kooli plusse. «Koolip pä äev e a algavad õpetajaga koos patjadel istudes päevasündmuste üle arutpäevad lede le es ja nii õpivad lapsed juba väiksest peale arvamust avaldama ja ledes m ma ai maailma asjade üle juurdlema.» Kool asub nende kodust küll üpris kaugel. ««Aga «A Aga küll meil õnnestub logistika paika saada.»

SSu u Suuremaks katsumuseks võib osutuda varajane ärkamine. «Liisi on ssünnist sü ün nn ni alates olnud tõeline kuldmagaja, kes vabatahtlikult enne kümmet h ho omm hommikul üles ei tõuse. Ka minu tööpäev algab enamasti 11 ajal ja seega ssobisid ob biis meie magamisgraafikud siiani ideaalselt. Eks näis, kuidas uue o ol luk uko uko olukorraga kohaneme,» lausub Elo ja möönab, et sügisel peresse sündiv p po eg lööb ööpäeva nagunii natuke segamini. poeg LLiisi iii on kooliks valmistunud eelkoolis ja oskab ema kinnitusel lu uged lugeda-kirjutada päris hästi. «Kui tal suvel maajärves ujumisest, kala p pü üd d püüdmisest ja sõpradega ringi jooksmisest aega üle jäi, siis haaras ta h he ea m hea meelega mõne raamatu ja luges seda süvenenult tunnikese või kkaks.» aks. Kooliasjad valis Liisi ise välja. «Ta komplekteeris kokku koolivvormi orm eri osad, valis välja ilusa hobusepildiga koolikoti, pinali jne,» lloetleb oetlle Elo ja tunnistab, et tal on tunne, nagu oleks laps teinud maailPeaminister Taavi Rõivase ja laulja Luisa Värgi tütar Miina Rihanna käis juba viieselt m are Tallinna reaalkooli eelkoolis ning läks kuueselt Rocca al Mare eelkooli. Kooliteed marekordi seitsmeaastaseks saamises. «Liisi on tõesti kiiresti arukaks ssuureks uure tüdrukuks sirgunud, kelle üle on põhjust uhkust tunda.» alustas tüdruk vanemate saatel eile siiski Rocca al Mare koolis. Rõivas tegi uhkelt E i hommik algas Leppikute peres õpetajale lillede ostmisega, pilti, kui Miina aktusel aabitsa pihku sai. Peaministripaar ei soovinud aga tütre Eilne p äras aktust suunduti kohvikusse koos sugulastega tähtsat päeva koolimineku teemal peatuda. «Suur tänu võimaluse eest, kuid sel teemal me tõesti pärast ttä ähistt intervjuusid anda ei soovi,» lausus Õhtulehele Luisa Värk. ÕL tähistama.

«Loodan, et see päev jääb Liisile elu lõpuni meelde!» ütleb El E lo. K lo KAIS ALLKIVI Elo.

TAAVI RÕIVASE ja LUISA VÄRGI tütar läks Rocca al Mare kooli

STANISLAV MOŠKOV

KRISTJAN JÕEKALDA: on rõõm, et laps saab käia väikeses koolis Telesaatejuhi Kristjan Jõekalda ja kaasa Marise noorem poeg Robert läheb koolipoisi elule vastu Püünsi koolis. Valikul sai määravaks kooli lähedus ja väiksus. Kristjan märgib, et tähti ega numbreid ta pojaga küll õppinud pole, kuid lasteaias-eelkoolis tehti see töö ära. «Ükspäev tuli mullegi üllatusena, kui palju laps juba inglise keelt oskab,» avaldab mees. «Kuskilt mängudest on ta selle selgeks saanud.

Jäin kohe, suu lahti, kuulama.»

Kristjani meelest pole Robertil suurt koolielevust. «Me pole ise ka kunstlikult seda õhinat tekitanud, et «oi kui põnev,

SVEN-OLOF ENGLUND

EVELYN MIKOMÄGI poeg valis kodukooli Eksmissi ja ettevõtja Evelyn Mikomägi ning rootslasest fotograafi Sven-Olof Englundi poeg Sanders valis endale kooli ise. «Ta läheb kodu lähedal asuvasse Kiili gümnaasiumi, kus käivad ka tema onupojad. Kooli staadioni kõrval on korralik rulapark, kus ta armastab sõpradega pea iga päev sportlikult aega veeta. Kiili koolis toimuvad ka arendavad robootikatunnid – legode programmeerimisega meeldis Sandersil juba tegeleda lasteaias,» seletab Evelyn.

Kui küsida, kuidas Sanders on kooliks valmistunud, vastab Evelyn: «Algteadmised, nagu raamatu lugemine ja ilma arvutiklaviatuurita kirjutamine, jätame kooli hooleks õpetada – kodus harjutamiseks ei ole tal lihtsalt püsivust ja me ei pane talle seda pahaks. Luuletuste ja valemite pähetuupimise asemel peame olulisemaks, et laps oskaks suhelda, kuulata sisehäält ja tunnetada maailma. Oleme mehega veendunud, et koolisüsteem on ajast maha jäänud ja et suur osa lapse oskustest ja teadmistest tuleb kooliväliselt. Nutite-

lefoni-põlvkonnale on kogu maailma teadmised vaid näpuvajutuse kaugusel.» Evelyn toob näite, et poeg õppis täiesti iseseisvalt ära inglise keeles suhtlemise, jälgides iPadist muu hulgas kuulsate ekstreemsportlaste Youtube’i videokanaleid. Nii on poisil suus juba kolm keelt. «Juba aastaid on Sandersi lemmikmänguks olnud Minecraft, mis on olnud suureks abiks loomingulisusele, loogilisele mõtlemisele ja oskusele tulevikku plaanida. Rootsi koolides on see mäng lausa kohustuslik,» lisab Evelyn veel.

«Kooliks vajaminevad tarvikud ja koolivormi hankisime viimasel minutil,» tunnistab ta. «Lasime Sandersil võtta sellest suvest viimast ja nautida veel täiel rinnal lapsepõlve vabadust.» Kooli algust pere suurelt ei tähistanud. «Suures pildis on kooliaeg vaid üks mitmetest eluetappidest, seega võtame 1. septembrit üsna rahulikult. Koolielevuse asemel on Sanders rohkem põnevil sügisel algavate treeningute üle elamusspordikeskuses Spot of Tallinn,» muigab Evelyn. KAIS ALLKIVI

sa lähed varsti kooli!». Muudest märkidest ta näeb seda küll. Igasugu jalanõud, riided, sussikotid, koolikotid, päevikud, pliiatsid ja pinalid on pidanud ostma. Selleks kulutasime pool päeva.

Tegime korraga ühe tiiru peale ja ostsime kõik vajaliku,» seletab telemees.

Kuigi poja koolitee saab olema vaid umbes pool kilomeetrit pikk, kinnitab Kristjan, et halva ilma korral kavatseb ta lapse ikka autoga kooli viia. «Ma olengi olnud see halb lapsevanem, kes on last pigem autoga sõidutanud, kui sundinud teda jalgsi minema. Ühest

küljest on see enda mugavus, et on kiiresti ja kindlalt kohal,» tõdeb ta.

Suurem poeg läheb juba 7. klassi ja käib jala, kui just pole tõeline koerailm.

«Nüüd nad saavadki vennaga siit kahekesi minna,» rõõmustab Kristjan.

Ta ei väsi kiitmast, et üheksaklassiline ja umbes 250 õpilasega Püünsi kool on ideaalne väikekool. «Saan aru, et väikekoole ei taheta väga hoida, aga minul on küll rõõm, et mu laps saab sellises väikeses koolis käia. Õpetajad on teada ja kui kellelgi on raskused või probleemid, lahendatakse kohe kõik ära. Kõik aitavad.» SILJA RATT

Kelle lapsed veel kooliteed alustasid?

Kooliõpilaste ridadega liitusid eile ka Kaire Vilgatsi ja Johannes Lõhmuse tütar Karin, Priit ja Evelin Võigemasti poeg Lennart, Alo ja Hele Kõrve vanem tütar Roosi, Märt ja Liis-Katrin Avandi poeg Herman, Ursula Ratsepp-Oja ja Kaarel Oja tütar Elo-Mirt, Urmas Vaino noorim tütar Tuuli Ann, Lea Dali Lioni vanem tütar Jasmiin Dali, Ainar Ruussaare tütar Itti, Sven Grünbergi tütar Sella Mille, Jana Hallase poeg Jakob, Elina Reinoldi noorem poeg Jakop, Katrin Pärna poeg Henrik, Martin Müürsepa tütar Isabel ning Ingomar Vihmari ja Kleer MaibaumVihmari tütar Ada-Iida.

Kristjan Järvi tütar on alustanud kooliteed USAs Floridas. Soome rahvusooperi ooperikoori direktorina töötava Kadri Tali noorem poeg Otto alustas aga kooliteed Soomes juba 11. augustil.

«Vaene mees,» ohkab Tali poja lühemale suvepuhkusele viidates.

LAURA OKS

Helilooja Sven Grünberg ja kaasa Annela saatsid tütar Sella Mille vanalinna hariduskolleegiumi esimesse klassi.

TEET MALSROOS

Teatripaari Ursula Ratasepp-Oja ja Kaarel Oja tütretirts Elo-Mirt sai eile Tallinna reaalkooli õpilaseks.

Pildil ka pere nooremad lapsed.

14

Reede, 2. september 2016  TOIMETAJA IA MIHKELS  E-POST IA.MIHKELS@OHTULEHT.EE  TELEFON 614 4169

KUU KESKEL SIBULATEELE – MITU PÕHJUST MINNA

OMA KODU

ALDO LUUD

Sibulatee on piirkond Peipsi ääres, kus kohtuvad eri kultuurid ja elavad lahedad inimesed. Kahe nädala pärast, 17. septembril, avatakse seal üheks päevaks hoovid ja õued – on esimene Sibulatee puhvetite päev, kus jagub headparemat nii kohapeal maitsmiseks kui ka kaasa ostmiseks. Eriti tore on aga see, et kodupuhvetitesse sisse astudes on igaühel võimalus kohalikust eluolust aimu saada. Varnja sibulalaadalt võib kaasa viia ka talvesibula. Lähemat infot leiab kodulehelt www.sibulatee.ee ja Facebookist. ÕL

VIDA PRESS

Korter maaklerilt või omanikult?

ÜÜRIKODU

Otse omanikult üürides:

parem karta kui

+ Plussid  Asju saab ajada otse omanikuga: nii saab vastuse ka neile küsimustele, millele vastamiseks kehvapoolne maakler pole taibanud või pidanud vajalikuks end ette valmistada.  Saad korteri odavamalt, sest ei pea maksma maakleritasu.

 IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht

– Miinused

Üsna palju on neid, kes võõrasse linna õppima või tööle asudes on mõneks nädalaks peavarju leidnud sõprade-sugulaste juures, et siis rahulikult endale üürikorterit otsida.

Millele tuleks seejuures tingimata tähelepanu pöörata?

 Korterite valik on väiksem, sest enamasti otsivad omanikud üürilisi läbi kinnisvarabüroode.  Aega kulub rohkem, sest kõigi pakkumistega tuleb endal tegelda.  Kõik lepingu sõlmimisega seotud riskid jäävad üürniku kanda, seega tuleks end selle üksikasjadega võimalikult hästi kurssi viia – mis tähendab veel suuremat ajakulu.

Maakleri vahendusel üürides:

Soovitusi nii üürnikele kui ka üürileandjaile jagavad nii suured kinnisvaraportaalid kui ka väikesed bürood oma kodulehtedel. Paraku selgub ühtelugu, kui üürikorteriga mingi arusaamatus tekib, et asja on keeruline klaarida, sest lepingut sõlmides pole osapooled suurt midagi kirja pannud – või pole kirjalikku lepingut teinudki.

+ Plussid  Pakutavate üüripindade valik on kinnisvarabüroodes suurem.  Maaklerilt saab korterite kohta kiiremini üksikasjaliku ülevaate.  Hea maakler juhib lepingut sõlmides mõlema osapoole tähelepanu tähtsatele punktidele.

– Miinused

Hea pakkumine kaob kiiresti

 Tuleb maksta maakleritasu.

ALLIKAS: AADLIVILLA KINNISVARA VIDA PRESS

KOKKU LEPITUD:

Võtmeid ei maksa üle anda ega üürikorterisse sisse kolida enne, kui omanik ja üüriline on kõiges üksikasjalikult kokku leppinud ja kokkulepped kirjalikult vormistanud.

Üürikodu vajadusest tasub alati kõigepealt teada anda oma sõpradele-tuttavatele, kas otse või sotsiaalmeedia vahendusel: ikka võib juhtuda, et kellelgi on elamispind mingil põhjusel tühjalt seisma jäämas, võhivõõrast inimest aga üürile võtta ei tihata. Kui veab, võib sel moel leida kodu eriti soodsatel tingimustel.

Muidugi peaks üürikodu otsija aegsasti läbi mõtlema kõik oma soovid ja vajadused, et sobivaid variante oleks lihtsam leida: missugune piirkond on sobivaim, kui suur peaks korter olema, kas tühi, möbleeritud või osalise sisustusega (nt köögimööbel ja -tehnika, pe-

sumasin), kas kesk- või ahiküte, kas on oluline, mitmendal korrusel korter asub jmt. Otsustada tuleb sedagi, kas tahate üürikodu otsimisega algusest lõpuni ise tegelda või jätate esimese valiku maakleri ülesandeks.

Eelvalikut on hõlpus teha internetis, kust leiab nii maaklerite kui ka üürileandjate pakkumisi korteri kirjelduste ja fotodega. Otsuseid – vähemalt broneerimisotsus – tuleb enamasti teha kiiresti, sest head pakkumised kaovad üliruttu: hommikul üles pandud kuulutuses pakutav korter võib lõunaks olla juba üürile antud.

Mine kindlasti ise vaatama Portaalides võib olla ka mingil põhjusel üles jäänud kuulutusi – korter on tegelikult ammu elaniku leidnud. Seepärast ei maksa alustada pikkade nimekirjade koostamisest, et siis alles hakata helistama-kirjutama ja täpsemat infot uurima – tuleb kohe ühendust võtta, et üksikasju täpsustada, korter broneerida vms.

Kui mõned meelepärased pinnad leitud, tuleks need alati oma silmaga üle vaadata – kirjeldused ei pruugi alati tõele vastata. Näiteks on ette tulnud, et fotod, millel korter näib olevat sisustatud uuepoolse mööbliga, on tehtud nelja-viie aasta eest, kui korter esimest korda üürile anti, seal on elanud juba õige mitu üürilist/peret ja tegelikkus pole enam sugugi nii silma rõõmustav.

Enne kui leitud üüripindu vaatama minnakse, tasub panna kirja kõik, mida tingimata omanikult või teda esindavalt maaklerilt küsida. Oma mälule, olgu see kui suurepärane tahes, ei maksa selles olukorras loota: uut infot on palju, selles järge pidada keeruline – pole ime, kui miski, mis on

tegelikult väga oluline, läheb meelest.

Omaniku või maakleri ees võib igasuguse piinlikkustundeta varem kokku pandud küsimustikus näpuga järge ajada: sellest korterist võib lühemaks või pikemaks ajaks saada teie kodu, mille eest maksate üsna korralikku hinda, seega on kõigiti mõistetav, et olete huvitatud ka igast pisiasjast. Üks olulisemaid küsimusi on mõistagi hind: kaaluge üksikasjalikult oma (pere) eelarvet ja pakutavate korterite kogukulusid (üür + kommunaalkulud). Küsige, millised kommunaalkuludest jäävad üürniku, millised omaniku kanda, kas lisandub parkimistasu, kes pakub majas internetiühendust jms.

Kindlasti tasub küsida näha eelmiste perioodide arveid!

Korterit vaatama minnes uurige täpselt järele, mis seisus see on.

Midagi eriskummalist pole selles, kui võimalik tulevane üürnik avab kraane köögis ja vannitoas, testib loputuskasti tööd, lülitab sisse pliidi ja kontrollib plaatide korrasolekut, vaatab üle, kuidas avanevad-sulguvad aknad jmt.

Täpsustada tuleks, kes kannab pisiremontide kulud (nt ukselink laguneb või mõni kodumasin ütleb üles), aga pikemaks ajaks üürile võetud korteri puhul ka see, kas ja mida ning kelle kulul tohib korteris muuta. Kindlasti tuleks uurida, kas korteril on kindlustus, mis kaitseb ka kodust vara. Kindlustuse oma koduse vara kaitseks võib teha ka üürnik ise.

Tihti juhtub, et üürile antav korter on samal ajal ka müügis – see tuleb kindlasti üle küsida, et mõne kuu pärast ei leiaks end täiesti ootamatult olukorrast, kui taas tuleb hakata uut ulualust otsima. Arukas on üle küsida ka see, kas korter pole juhtumisi kaasomandis – ja kui on, kas siis ka teine omanik on väljaüürimisega nõus.

NUTIKODU: levinumad müüdid ja eksiarvamused targa maja pakutavate Hiljuti Eestis tehtud väike uuring näitas, et enamik inimesi on küll kuulnud targast majast või nutikodust, kuid täpsemalt teatakse sellest vähe.

Targa maja lahendusi tootva firma Jung esindaja Mark Meltsi sõnul ilmnes uuringu tulemustest, et selle kohta, mida targa kodu lahendused täpsemalt tähendavad ja mis võimalusi need pakuvad, levib ohtralt müüte ja eksiarvamusi.

Kui paluda inimestel kirjeldada, kuidas nad nutikodu endale ette kujutavad, selgub, et suure osa arvates on targa kodu süsteem mõeldud laisale ja mugavale inimesele, kes ei viitsi näiteks mõne kodumasina sisselülitmiseks püsti tõusta ja paari

sammu astuda, vaid soovib diivanil lesides puldiga masinatele käsklusi saata.

«Tegelikkuses juhitakse puldilt vaid üksikuid funktsioone ja kasutaja sekkumist targa maja juhtimisse on vaja minimaalselt,» selgitas Melts. «Seadistused pannakse pere vajaduste järgi koos teenusepakkujaga hoolikalt paika ja edasi toimetab süsteem suurel määral juba iseseisvalt.»

Targa maja mugavus seisneb Meltsi sõnul hoopis selles, et süsteem, kuhu on ühendatud kümneid funktsioone (valgus, küte, ventilatsioon jm), kontrollib ja juhib maja tervikuna nagu ühtset organismi – äärmise detailsusega. «Seesugust

peenhäälestust, mida targa kodu süsteem omapäi teeb, ei saaks isegi kõige virgem kasutaja iga päev ise teha,» tõdes Melts.

Filmides nähtu tõttu on paljudele jäänud mulje, et nutikodu valgusvõi muid funktsioone juhitakse sõrmenipsu, käteplaksu või häälkäsklustega. Kuigi see on meelelahutuslik ja teoreetiliselt ka võimalik, ei ole see Meltsi sõnul kuigi populaarne ega ka soovitatav.

«Käsklused peavad olema universaalsed, hästi meeldejäävad ning kõikidele lihtsalt kasutatavad, nipsutamise-plaksutamise ja häälkäskluste puhul on aga suur valesti tõlgendamise võimalus,» põhjendas ta. «Erinevaid plaksude ja nipsude

OMA KODU

Reede, 2. september 2016 TIINA KÕRTSINI

AITA HEATEGIJAIL ABIVAJAJAID AIDATA

JÄTA MEELDE: PAKEND POLE VANAPABER

MTÜ Do Good on vabatahtlik ühendus, mis otsib võimalusi, et teha üks väikene heategu nendele, kes seda väga-väga vajavad. Kooliaasta alguses võetakse kodus ette rõiva- ja jalatsikapid: pakitakse kokku lastele suvega väikeseks jäänud rõivad ja jalanõud ning murtakse pead, kuhu need küll viia. MTÜ Do Good võtab oma kogumispunktides heal meelel vastu nii laste kui ka täiskasvanute rõivaid ja jalatseid, aga ka igasugu muid lastetarbeid ja kodus vajalikku kraami – eeldusel, et kõik asjad on puhtad, korralikud ja nüüdisaegsed.

Kodulehel (www.dogoodestonia.eu) on kirjas kogumispunktide asukohad ja infot selle kohta, mida kõige enam oodatakse. ÕL

Prügi sorteerides tuleb vahet teha pakendi- ja vanapaberikonteinerisse sobival kraamil. Igasugused papist ja kartongist karbid (kingakarbid, küpsisepakendid, kastid, kuhu on pakitud näiteks teler, arvuti või mõni kodumasin), paberkotid jm on pakendid. Pakend on see mis järele jääb, kui toode selle seest välja võetakse. Vanapaber on igasugune paber ja kartong, mis ei ole pakend: ajalehed, ajakirjad, reklaamlehed ja -kataloogid, infokataloogid, raamatud, ümbrikud, töövihikud, lillepaber, kontoripaber jmt. Prügi konteinerisse viies tuleks täpselt jälgida, mis kuhu panna tuleb, muidu pole eraldi konteineritest suuremat kasu. ÕL

OTSIDES:

kahetseda

September aias: rohi, lõika, väeta, istuta ja riisu  Aeda talveks ette valmistades rohi lillepeenrad, rooside õienupud lõika ära pärast esimest öökülma.  Püsikuid ära lõika mullapallini maha: jäta kõrgemad rootsud, mis saaksid talvel külma kaitseks lund koguda.  Viljapuude viga saanud oksad lõika ära siis, kui puud on lehed langetanud – siis ei teki vesivõsusid ja ka lõikehaavad parane-

vad kergemini.  Aiakraami komposti viies laota kõige põhja põhk või oksarisu, et lagunemiseks oleks piisavalt hapnikku. Suurte vihmade ajal kata kompostikast kilega.  Muru võid talvekindluse parandamiseks väetada. Nüüd anna kindlasti rohkem fosforit, mitte lämmastikku.  Riisu murult ära suurem lehekiht, et vältida

Tähtsad punktid üürilepingus

Kajutid:

VIDA PRESS Ehkki seaduse mõttes on ka suuline kokkulepe leping, tuleb see igal juhul kirjalikult sõlmida. Üürileping on ka alus oma elukoha rahvastikuregistrisse kandmiseks, omaniku eraldi nõusolekut vaja ei ole – aga mõistlik on teda sellest teavitada. Kindlasti peaks üürilepingus olema kirjas:  lepingu pikkus ja tähtaeg: kas tähtajaline või tähtajatu, üüri suuruse muutmisel ja lepingu lõpetamisel etteteatamise aeg;  üüri suurus ja tasumise kord (maksete kuupäevad jm);  kõrvalkulude suurus ja tasumise kord (mis maksed tasub üürileandja, millised üürilevõtja);  kuidas ja kellele tuleb teatada mõõturite näidud;  esimese makse suurus lepingu sõlmimisel: kui suur on sellest üüri osa ja kui suur tagatisraha, kuidas toimub tagatisraha tagastamine üürilevõtjale, kuidas hakkab toimuma üüri arvestamine, kas kuupõhiselt (1-30) või lepingu sõlmimise päevast jmt;  kes tulevad veel peale üürilevõtja korterisse elama;  kas ja mis tingimustel on lubatud koduloomad;  millised on korteri puudused, mille eest üürnik ei vastuta;  milliseid panipaiku-parkimiskohti ja mis tingimustel saab üürnik kasutada;  milliseid remonditöid tohib üürilevõtja korteris teha, kes selle eest maksab.

Lepingu lisana tasub vormistada üleandmise-vastuvõtmise akt, kus on kirjas mõõturite (elektri-, vee-, gaasi- jm) näidud, üle antud – kätte saadud võtmed, puldid, korterisse jäävad esemed ja nende seisukord, üürniku kasutada jääva mööbli ja tehnika rahaline väärtus jmt. Mõistlik oleks nii korter kui ka mööbel ja kodumasinad üles pildistada ja fotod lepingule lisada, et hiljem nende seisukorra üle mitte tulutult vaielda.

Laevas on 47 kajutit reisijatele ning autojuhtidele ning 105 kajutit pardameeskonnale. Reisijakajutid mahutavad 2–4 inimest ja pakuvad ka eritingimusi allergia käes kannatavatele inimestele, erivajadusega inimestele ja koos lemmikloomadega reisivatele inimestele.

Kõik kajutid asuvad 10. tekil.

haiguste teket.  Kuu algus on sobilik, et istutada puid ja põõsaid, sibullilli, ka püsikud jõuavad veel enne talve juurduda.  Tundlikumad õitsejad kata kaitseks öökülmade eest öösiti kahekordse kattelooriga – nii püsivad õied kauem ilusad.  Vii tuppa õues suvitanud toataimed.

ÕHTULEHT

UUS & MUGAV

Kes maksab maakleritasu?

Levinud on komme, et maakleritasu (üldjuhul ühe kuu üüriga võrdne summa) tasub üürilevõtja – ehkki tema pole maakleri teenust tellinud. Sellisel juhul ei saa üürileandja aga ka eeldada, et maakler aitab tal hiljem tekkida võivaid probleeme lahendada – tema pole ju teenuse eest sentigi maksnud, ehkki seaduse järgi peaks üürivahendusteenuse eest maksma see, kes teenuse tellib.

Paljud üürileandjad on juba siiski valmis maakleritasu üürilevõtjaga vähemalt pooleks jagama.

– Kvaliteetsed ja erilised

-15%

1.

09

.1

6

vate vajaduste järgi.

Kogu maailmas ja eriti Euroopas on levinud KNX standard, mis tähendab, et nii süsteemide tootjad kui ka paigaldajad, kes seda standardit kasutavad, saavad juba paigaldatud süsteemile hõlpsasti lisada uuendusi.

«Tänu ühtsele standardile saab uusi funktsioone, mida praegu alles arendatakse, lihtsalt integreerida juba olemasolevatesse tarkadesse majadesse,» ütles Mark Melts. «See tähendab, et tark kodu on investeering, mis loob püsivat väärtust. KNX standardeid kasutab üle 400 tootja ning see number kasvab iga aastaga.» ÕHTULEHT

UVELÕP •S U

kombinatsioone on majaelanikelgi keeruline meelde jätta, rääkimata külalistest.» Kui klient on siiski huvitatud käsklustest, mida saab anda plaksutades või häälega, soovitab Melts kasutada neid mõõdukalt ning mõne lihtsama funktsiooni puhul – näiteks meelelahutuskeskuse, teleri või muusika sisse-välja lülitamiseks.

Skeptikud pelgavad, et targa kodu süsteemid jäävad kiirele tehnoloogia arengule jalgu, spetsialistid aga, kes iga päev loovad automatiseeritud kodu süsteeme, kinnitavad vastupidist: nende väitel on süsteemid loodud nii, et neid saaks tehnoloogia arenedes uuendada või kohandada muutu-

D KUNI • SE

lahenduste asjus

ODUSTU SO

– 2 2.09

15

14

Reede, 2. september 2016  TOIMETAJA IA MIHKELS 

 TELEFON 614 4169

OMA KODU

ALDO LUUD

KUU KESKEL SIBULATEELE – MITU PÕHJUST MINNA Sibulatee on piirkond Peipsi ääres, kus kohtuvad eri kultuurid ja elavad lahedad inimesed. Kahe nädala pärast, 17. septembril, avatakse seal üheks päevaks hoovid ja õued – on esimene Sibulatee puhvetite päev, kus jagub headparemat nii kohapeal maitsmiseks kui ka kaasa ostmiseks. Eriti tore on aga see, et kodupuhvetitesse sisse astudes on igaühel võimalus kohalikust eluolust aimu saada. Varnja sibulalaadalt võib kaasa viia ka talvesibula. Lähemat infot leiab kodulehelt www.sibulatee.ee ja Facebookist. ÕL

VIDA PRESS

Korter maaklerilt või omanikult?

ÜÜRIKODU

Otse omanikult üürides:

parem karta kui

+ Plussid  Asju saab ajada otse omanikuga: nii saab vastuse ka neile küsimustele, millele vastamiseks kehvapoolne maakler pole taibanud või pidanud vajalikuks end ette valmistada.  Saad korteri odavamalt, sest ei pea maksma maakleritasu.

Kauplused:

Laeva suurim kaubandusala on Traveller Superstore, mis asub 7. ja 8. tekil laeva ahtris. Poes on 2800sumasin), kas kesk- või  IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht ahiküte, kas on oluline, mitruutmeetrit kaubanduspinda ja selle kontseptsioon on sarnane Silja Symphony ja Silja Serenade’i omaga. mendal korrusel korter asub

– Miinused

Üsna palju on neid, kes võõrasse linna õppima või tööle asudes on mõneks nädalaks peavarju leidnud sõprade-sugulaste juures, et siis rahulikult endale üürikorterit otsida.

Millele tuleks seejuures tingimata tähelepanu pöörata?

Kauplused:

 Korterite valik on väiksem, sest enamasti otsivad omanikud üürilisi läbi kinnisvarabüroode.  Aega kulub rohkem, sest kõigi pakkumistega tuleb endal tegelda.  Kõik lepingu sõlmimisega seotud riskid jäävad üürniku kanda, seega tuleks end selle üksikasjadega võimalikult hästi kurssi viia – mis tähendab veel suuremat ajakulu.

Laeva suurim kaubandusala on Traveller Superstore, mis asub 7. ja 8. tekil laeva ahtris. Poes on 2800 ruutmeetrit kaubanduspinda ja selle kontseptsioon on sarnane Silja Symphony ja Silja Serenade’i omaga.

Maakleri vahendusel üürides:

Soovitusi nii üürnikele kui ka üürileandjaile jagavad nii suured kinnisvaraportaalid kui ka väikesed bürood oma kodulehtedel. Paraku selgub ühtelugu, kui üürikorteriga mingi arusaamatus tekib, et asja on keeruline klaarida, sest lepingut sõlmides pole osapooled suurt midagi kirja pannud – või pole kirjalikku lepingut teinudki.

+ Plussid  Pakutavate üüripindade valik on kinnisvarabüroodes suurem.  Maaklerilt saab korterite kohta kiiremini üksikasjaliku ülevaate.  Hea maakler juhib lepingut sõlmides mõlema osapoole tähelepanu tähtsatele punktidele.

– Miinused

Hea pakkumine kaob kiiresti

 Tuleb maksta maakleritasu.

ALLIKAS: AADLIVILLA KINNISVARA VIDA PRESS

KOKKU LEPITUD:

Võtmeid ei maksa üle anda ega üürikorterisse sisse kolida enne, kui omanik ja üüriline on kõiges üksikasjalikult kokku leppinud ja kokkulepped kirjalikult vormistanud.

Üürikodu vajadusest tasub alati kõigepealt teada anda oma sõpradele-tuttavatele, kas otse või sotsiaalmeedia vahendusel: ikka võib juhtuda, et kellelgi on elamispind mingil põhjusel tühjalt seisma jäämas, võhivõõrast inimest aga üürile võtta ei tihata. Kui veab, võib sel moel leida kodu eriti soodsatel tingimustel.

Muidugi peaks üürikodu otsija aegsasti läbi mõtlema kõik oma soovid ja vajadused, et sobivaid variante oleks lihtsam leida: missugune piirkond on sobivaim, kui suur peaks korter olema, kas tühi, möbleeritud või osalise sisustusega (nt köögimööbel ja -tehnika, pe-

tegelikult väga oluline, läheb meelest.

Omaniku või maakleri ees võib igasuguse piinlikkustundeta varem kokku pandud küsimustikus näpuga järge ajada: sellest korterist võib lühemaks või pikemaks ajaks saada teie kodu, mille eest maksate üsna korralikku hinda, seega on kõigiti mõistetav, et olete huvitatud ka igast pisiasjast. Üks olulisemaid küsimusi on mõistagi hind: kaaluge üksikasjalikult oma (pere) eelarvet ja pakutavate korterite kogukulusid (üür + kommunaalkulud). Küsige, millised kommunaalkuludest jäävad üürniku, millised omaniku kanda, kas lisandub parkimistasu, kes pakub majas internetiühendust jms.

Kindlasti tasub küsida näha eelmiste perioodide arveid!

Korterit vaatama minnes uurige täpselt järele, mis seisus see on.

Midagi eriskummalist pole selles, kui võimalik tulevane üürnik avab kraane köögis ja vannitoas, testib loputuskasti tööd, lülitab sisse pliidi ja kontrollib plaatide korrasolekut, vaatab üle, kuidas avanevad-sulguvad aknad jmt.

Täpsustada tuleks, kes kannab pisiremontide kulud (nt ukselink laguneb või mõni kodumasin ütleb üles), aga pikemaks ajaks üürile võetud korteri puhul ka see, kas ja mida ning kelle kulul tohib korteris muuta. Kindlasti tuleks uurida, kas korteril on kindlustus, mis kaitseb ka kodust vara. Kindlustuse oma koduse vara kaitseks võib teha ka üürnik ise.

Tihti juhtub, et üürile antav korter on samal ajal ka müügis – see tuleb kindlasti üle küsida, et mõne kuu pärast ei leiaks end täiesti ootamatult olukorrast, kui taas tuleb hakata uut ulualust otsima. Arukas on üle küsida ka see, kas korter pole juhtumisi kaasomandis – ja kui on, kas siis ka teine omanik on väljaüürimisega nõus.

LAI VALIK

jmt. Otsustada tuleb sedagi, kas tahate üürikodu otsimisega algusest lõpuni ise tegelda või jätate esimese valiku maakleri ülesandeks.

Eelvalikut on hõlpus teha internetis, kust leiab nii maaklerite kui ka üürileandjate pakkumisi korteri kirjelduste ja fotodega. Otsuseid – vähemalt broneerimisotsus – tuleb enamasti teha kiiresti, sest head pakkumised kaovad üliruttu: hommikul üles pandud kuulutuses pakutav korter võib lõunaks olla juba üürile antud.

Mine kindlasti ise vaatama Portaalides võib olla ka mingil põhjusel üles jäänud kuulutusi – korter on tegelikult ammu elaniku leidnud. Seepärast ei maksa alustada pikkade nimekirjade koostamisest, et siis alles hakata helistama-kirjutama ja täpsemat infot uurima – tuleb kohe ühendust võtta, et üksikasju täpsustada, korter broneerida vms.

Kui mõned meelepärased pinnad leitud, tuleks need alati oma silmaga üle vaadata – kirjeldused ei pruugi alati tõele vastata. Näiteks on ette tulnud, et fotod, millel korter näib olevat sisustatud uuepoolse mööbliga, on tehtud nelja-viie aasta eest, kui korter esimest korda üürile anti, seal on elanud juba õige mitu üürilist/peret ja tegelikkus pole enam sugugi nii silma rõõmustav.

Enne kui leitud üüripindu vaatama minnakse, tasub panna kirja kõik, mida tingimata omanikult või teda esindavalt maaklerilt küsida. Oma mälule, olgu see kui suurepärane tahes, ei maksa selles olukorras loota: uut infot on palju, selles järge pidada keeruline – pole ime, kui miski, mis on

NUTIKODU: levinumad müüdid ja eksiarvamused targa maja pakutavate Hiljuti Eestis tehtud väike uuring näitas, et enamik inimesi on küll kuulnud targast majast või nutikodust, kuid täpsemalt teatakse sellest vähe.

Targa maja lahendusi tootva firma Jung esindaja Mark Meltsi sõnul ilmnes uuringu tulemustest, et selle kohta, mida targa kodu lahendused täpsemalt tähendavad ja mis võimalusi need pakuvad, levib ohtralt müüte ja eksiarvamusi.

Kui paluda inimestel kirjeldada, kuidas nad nutikodu endale ette kujutavad, selgub, et suure osa arvates on targa kodu süsteem mõeldud laisale ja mugavale inimesele, kes ei viitsi näiteks mõne kodumasina sisselülitmiseks püsti tõusta ja paari

sammu astuda, vaid soovib diivanil lesides puldiga masinatele käsklusi saata.

«Tegelikkuses juhitakse puldilt vaid üksikuid funktsioone ja kasutaja sekkumist targa maja juhtimisse on vaja minimaalselt,» selgitas Melts. «Seadistused pannakse pere vajaduste järgi koos teenusepakkujaga hoolikalt paika ja edasi toimetab süsteem suurel määral juba iseseisvalt.»

Targa maja mugavus seisneb Meltsi sõnul hoopis selles, et süsteem, kuhu on ühendatud kümneid funktsioone (valgus, küte, ventilatsioon jm), kontrollib ja juhib maja tervikuna nagu ühtset organismi – äärmise detailsusega. «Seesugust

peenhäälestust, mida targa kodu süsteem omapäi teeb, ei saaks isegi kõige virgem kasutaja iga päev ise teha,» tõdes Melts.

Filmides nähtu tõttu on paljudele jäänud mulje, et nutikodu valgusvõi muid funktsioone juhitakse sõrmenipsu, käteplaksu või häälkäsklustega. Kuigi see on meelelahutuslik ja teoreetiliselt ka võimalik, ei ole see Meltsi sõnul kuigi populaarne ega ka soovitatav.

«Käsklused peavad olema universaalsed, hästi meeldejäävad ning kõikidele lihtsalt kasutatavad, nipsutamise-plaksutamise ja häälkäskluste puhul on aga suur valesti tõlgendamise võimalus,» põhjendas ta. «Erinevaid plaksude ja nipsude

OMA KODU

Reede, 2. september 2016

AITA HEATEGIJAIL ABIVAJAJAID AIDATA

TIINA KÕRTSINI

MTÜ Do Good on vabatahtlik ühendus, mis otsib võimalusi, et teha üks väikene heategu nendele, kes seda väga-väga vajavad. Kooliaasta alguses võetakse kodus ette rõiva- ja jalatsikapid: pakitakse kokku lastele suvega väikeseks jäänud rõivad ja jalanõud ning murtakse pead, kuhu need küll viia. MTÜ Do Good võtab oma kogumispunktides heal meelel vastu nii laste kui ka täiskasvanute rõivaid ja jalatseid, aga ka igasugu muid lastetarbeid ja kodus vajalikku kraami – eeldusel, et kõik asjad on puhtad, korralikud ja nüüdisaegsed.

Kodulehel (www.dogoodestonia.eu) on kirjas kogumispunktide asukohad ja infot selle kohta, mida kõige enam oodatakse. ÕL

OTSIDES:

kahetseda

JÄTA MEELDE: PAKEND POLE VANAPABER Prügi sorteerides tuleb vahet teha pakendi- ja vanapaberikonteinerisse sobival kraamil. Igasugused papist ja kartongist karbid (kingakarbid, küpsisepakendid, kastid, kuhu on pakitud näiteks teler, arvuti või mõni kodumasin), paberkotid jm on pakendid. Pakend on see mis järele jääb, kui toode selle seest välja võetakse. Vanapaber on igasugune paber ja kartong, mis ei ole pakend: ajalehed, ajakirjad, reklaamlehed ja -kataloogid, infokataloogid, raamatud, ümbrikud, töövihikud, lillepaber, kontoripaber jmt. Prügi konteinerisse viies tuleks täpselt jälgida, mis kuhu panna tuleb, muidu pole eraldi konteineritest suuremat kasu. ÕL

September aias: rohi, lõika, väeta, istuta ja riisu  Aeda talveks ette valmistades rohi lillepeenrad, rooside õienupud lõika ära pärast esimest öökülma.  Püsikuid ära lõika mullapallini maha: jäta kõrgemad rootsud, mis saaksid talvel külma kaitseks lund koguda.  Viljapuude viga saanud oksad lõika ära siis, kui puud on lehed langetanud – siis ei teki vesivõsusid ja ka lõikehaavad parane-

vad kergemini.  Aiakraami komposti viies laota kõige põhja põhk või oksarisu, et lagunemiseks oleks piisavalt hapnikku. Suurte vihmade ajal kata kompostikast kilega.  Muru võid talvekindluse parandamiseks väetada. Nüüd anna kindlasti rohkem fosforit, mitte lämmastikku.  Riisu murult ära suurem lehekiht, et vältida

haiguste teket.  Kuu algus on sobilik, et istutada puid ja põõsaid, sibullilli, ka püsikud jõuavad veel enne talve juurduda.  Tundlikumad õitsejad kata kaitseks öökülmade eest öösiti kahekordse kattelooriga – nii püsivad õied kauem ilusad.  Vii tuppa õues suvitanud toataimed.

ÕHTULEHT

Tähtsad punktid üürilepingus VIDA PRESS Ehkki seaduse mõttes on ka suuline kokkulepe leping, tuleb see igal juhul kirjalikult sõlmida. Üürileping on ka alus oma elukoha rahvastikuregistrisse kandmiseks, omaniku eraldi nõusolekut vaja ei ole – aga mõistlik on teda sellest teavitada. Kindlasti peaks üürilepingus olema kirjas:  lepingu pikkus ja tähtaeg: kas tähtajaline või tähtajatu, üüri suuruse muutmisel ja lepingu lõpetamisel etteteatamise aeg;  üüri suurus ja tasumise kord (maksete kuupäevad jm);  kõrvalkulude suurus ja tasumise kord (mis maksed tasub üürileandja, millised üürilevõtja);  kuidas ja kellele tuleb teatada mõõturite näidud;  esimese makse suurus lepingu sõlmimisel: kui suur on sellest üüri osa ja kui suur tagatisraha, kuidas toimub tagatisraha tagastamine üürilevõtjale, kuidas hakkab toimuma üüri arvestamine, kas kuupõhiselt (1-30) või lepingu sõlmimise päevast jmt;  kes tulevad veel peale üürilevõtja korterisse elama;  kas ja mis tingimustel on lubatud koduloomad;  millised on korteri puudused, mille eest üürnik ei vastuta;  milliseid panipaiku-parkimiskohti ja mis tingimustel saab üürnik kasutada;  milliseid remonditöid tohib üürilevõtja korteris teha, kes selle eest maksab.

Lepingu lisana tasub vormistada üleandmise-vastuvõtmise akt, kus on kirjas mõõturite (elektri-, vee-, gaasi- jm) näidud, üle antud – kätte saadud võtmed, puldid, korterisse jäävad esemed ja nende seisukord, üürniku kasutada jääva mööbli ja tehnika rahaline väärtus jmt. Mõistlik oleks nii korter kui ka mööbel ja kodumasinad üles pildistada ja fotod lepingule lisada, et hiljem nende seisukorra üle mitte tulutult vaielda.

Kes maksab maakleritasu?

Levinud on komme, et maakleritasu (üldjuhul ühe kuu üüriga võrdne summa) tasub üürilevõtja – ehkki tema pole maakleri teenust tellinud. Sellisel juhul ei saa üürileandja aga ka eeldada, et maakler aitab tal hiljem tekkida võivaid probleeme lahendada – tema pole ju teenuse eest sentigi maksnud, ehkki seaduse järgi peaks üürivahendusteenuse eest maksma see, kes teenuse tellib.

Paljud üürileandjad on juba siiski valmis maakleritasu üürilevõtjaga vähemalt pooleks jagama.

– Kvaliteetsed ja erilised

-15%

1.

09

.1

6

vate vajaduste järgi.

Kogu maailmas ja eriti Euroopas on levinud KNX standard, mis tähendab, et nii süsteemide tootjad kui ka paigaldajad, kes seda standardit kasutavad, saavad juba paigaldatud süsteemile hõlpsasti lisada uuendusi.

«Tänu ühtsele standardile saab uusi funktsioone, mida praegu alles arendatakse, lihtsalt integreerida juba olemasolevatesse tarkadesse majadesse,» ütles Mark Melts. «See tähendab, et tark kodu on investeering, mis loob püsivat väärtust. KNX standardeid kasutab üle 400 tootja ning see number kasvab iga aastaga.» ÕHTULEHT

UVELÕP •S U

kombinatsioone on majaelanikelgi keeruline meelde jätta, rääkimata külalistest.» Kui klient on siiski huvitatud käsklustest, mida saab anda plaksutades või häälega, soovitab Melts kasutada neid mõõdukalt ning mõne lihtsama funktsiooni puhul – näiteks meelelahutuskeskuse, teleri või muusika sisse-välja lülitamiseks.

Skeptikud pelgavad, et targa kodu süsteemid jäävad kiirele tehnoloogia arengule jalgu, spetsialistid aga, kes iga päev loovad automatiseeritud kodu süsteeme, kinnitavad vastupidist: nende väitel on süsteemid loodud nii, et neid saaks tehnoloogia arenedes uuendada või kohandada muutu-

D KUNI • SE

lahenduste asjus

ODUSTU SO

– 2 2.09

15

18

TÄNA

Reede, 2. september 2016

 TOIMETAJA RAIVO RAUTS  E-POST RAIVO.RAUTS@OHTULEHT.EE  TELEFON 614 4097

Pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma. Puhub edela- ja läänetuul 4–10, rannikul puhanguti 15 m/s.

H I C G E F D B A E G B A I D C F H I C H E F G B A D F B G H D A I C E A D E I C B H G F G E I C A H F D B B H F D G I A E C C A D F B E G H I

Horoskoop

g on just täna väga hea

Krantsid

4

8

2

6

9

3

C

B

G

A

F

I

D

E

H

4

9

2

1

6

3

5

7

8

A

H

E

D

B

C

F

G

I

3

6

8

7

5

9

2

1

4

D

F

I

E

G

H

A

B

C

2

4

6

3

9

1

8

5

7

F

D

C

I

H

E

B

A

G

7

3

5

2

4

8

1

6

9

B

G

A

C

D

F

H

I

E

8

1

9

5

7

6

3

4

2

E

I

H

B

A

G

C

D

F

9

5

3

6

2

7

4

8

1

G

A

F

H

I

B

E

C

D

6

2

7

8

1

4

9

3

5

H

E

D

G

C

A

I

F

B

1

8

4

9

3

5

7

2

6

I

C

B

F

E

D

G

H

A

Nimepäev

Sünnipäev

Maive, Maivi, Taive, Taivi

64 Henn Põlluste, maadlustreener

Paiguta numbrid ühest üheksani (või tähed a–i) tühjadesse ruutudesse nii, et ükski number ei korduks horisontaal- ja vertikaalridades ega ka tumedama piirjoonega ümbritsetud üheksaruuduses sektsioonis.

1

Tähesudoku

7

Keeruline

Lihtne

5

Anekdoot

**** «Kus sa öösel magasid?»

«Segusõlmes.»

«Ja kuidas oli?»

«Segu segas.»

VILJAR VOOG

Tõnis Erilaid

Kuidas Eesti (taas)iseseisvumist tunnustati

Ameerika Ühendriigid tegid seda täna 25 aastat tagasi. Alles 48. riigina. «Mitmed kaalutlused takistasid Washingtoni aktiivselt toetamast Baltikumi iseseisvuspüüdlusi. Seevastu väidavad nad, et õhutasid Islandi valitsust käituma nii, nagu see käitus ja kinnitavad nüüd tagantjärele, et Island oli Baltikumi iseseisvustaotluse toetamisel Ameerika varjatud käsilane.

Selle peale võin ma ainult öelda, et mulle on see uudis,» on esi-

mesena Eesti tunnustamise eest võidelnud Islandi toonane välisminister Hannibalsson öelnud.

Sel ajal, kui USA veel julgust kogus, oli esimesena Rootsi ja kohe seejärel Saksamaa juba oma suursaadikugi Eestisse saatnud.

«Kuna enne sõda oli Eestil väikeriigina tollase rahvusvahelise õiguse kohaselt õigus lähetada ja vastu võtta üksnes saadikuid ja mitte suursaadikuid, siis olime meie ajaloo esimesed suursaadikud Eestis üldse,» on kirjutanud

esimene Saksa suursaadik Tallinnas Henning von Wistinghausen.

Oma volikirja andis ta alles pärast tunniajalist erajutuajamist Toompeal välisminister Lennart Meriga, kellega koos ta ka Kadriorgu sõitis, ülemnõukogu esimehele Arnold Rüütlile üle 2. septembril 1991. Samal päeval, kui USA Eestit tunnustas.

Pärast ametlikke kõnesid palus Rüütel von Wistinghauseni ja Meri väiksesse salongi ja pakkus kohvi ning küpsiseid.

Tallinn Tartu

Päike tõuseb kell 6.20 loojub kell 20.20

Kuu tõuseb kell 7.24 loojub kell 20.38

+16 +19 +17 +14 ↗ 5 m/s ↗ 8 m/s ↗ 7 m/s → 4 m/s

z 1. septembril d 9. septembril { 16. septembril e 23. septembril

+16...+20

→ 4–10 m/s

Laupäeval pilvisus tiheneb.

Hommikul saartelt algav vihmasadu levib mandrile ja jõuab õhtuks Ida-Eestisse.

+30 °C

Pühapäeval tuleb vahelduva pilvisusega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma, pealelõunal lääne poolt alates sajuhood lakkavad.

Ilm Euroopas

+25 °C +20 °C +15 °C +10 °C +5 °C 0 °C -5 °C -10 °C

Ilm maailmas New York ........+24 °C Toronto ...........+20 °C Vancouver ...... +14 °C Los Angeles ....+26 °C Miami ..............+30 °C Honolulu .........+28 °C Havanna .........+30 °C Caracas ...........+24 °C Rio de Janeiro +23 °C Buenos Aires .. +14 °C Sydney ............ +16 °C Auckland ........ +16 °C Wellington ...... +14 °C

poolpilves poolpilves hoovihm selge vihm poolpilves hoovihm vihm poolpilves selge vihm poolpilves vihm

Singapur .........+28 °C Tokyo ..............+29 °C Vladivostok .... +21 °C Soul .................+26 °C Peking .............+26 °C Hongkong ....... +27 °C Bangkok..........+29 °C Delhi ...............+29 °C Dubai .............. +37 °C Kairo ............... +32 °C Nairobi............ +18 °C Kaplinn ........... +14 °C Dakar .............. +27 °C

poolpilves poolpilves vihm hoovihm pilves vihm pilves hoovihm selge poolpilves pilves poolpilves vihm YR.NO, EMHI.EE, AAI.EE

ristsona.ohtuleht.ee

Ristsõna Vihje millelegi tuntule

d

R. L. Stevensoni romaan "Must ..."

Araabia Per ... Ühend- Riigina (suu Gramm emiraati- olemine kaudu, de suurim ladina k.) linn

Rent

Ülemast seisusest isik

Nokkmüts

Meesnaine Balletitantsija ...

Vilimaa Asi

Mauritiuse pealinn Port ...

Mehenimi USA menufilm (2009)

Söök, (ühis)toit

Samuti

Üleannetu

Sekund

Ast Kiskja

Tesla

Pesupulber

Leib, sepik, ...

United Artists Võõra lapse rinnaga toitja

Ioonium

VanaRooma münt Näitleja

Endale võtma

Lämmastik Laulja ... Velgre

Elektritakistuse ühik Nord

horoskoop.ohtuleht.ee

+18 ↗ 4 m/s

kell 24

Kuufaasid

↗ 4–10 m/s

b

f

kell 18

+15 +18 +17 +13 ↗ 4 m/s ↗ 4 m/s → 5 m/s ↗ 3 m/s

a

e

↗ 3 m/s

+18 ↗ 4 m/s

+19 ↗ 6 m/s

+16...+20

c

Lugesin lehest, et politsei otsib seksuaalmaniakki. Helistasin. Tuli välja, et see polnud tööpakkumiskuulutus.

+18

+17 ↗ 6 m/s

+14 +17 +17 +13 ↗ 5 m/s → 7 m/s → 8 m/s ↗ 5 m/s

l

Sudoku

kell 12

+19 ↗ 4 m/s

Kahe järgneva päeva ilmaennustus

k

sudoku.ohtuleht.ee

+19 ↗ 8 m/s

kell 6

Pärnu

Hagar Hirmus Garfield

j

+17 ↗ 5 m/s

+18 → 8 m/s

h

i

+17 → 7 m/s

+18 ↗ 6 m/s

Jäär Kuigi on reede,

päev tõsiseks töötegemiseks.

Sul on silma kõigi vigade ja puudujääkide märkamiseks ning likvideerimiseks. Ettevaatust loomadega!

Sõnn Sinus on sarmikust ja sära. Sinu olekus on midagi, mis teistele lihtsalt meeldib. Seega tõmbad ligi ka sulle vajalikke inimesi ning suure tõenäosusega on lootust kellegi abistavale käele.

Kaksikud Võimaluse korral lõpeta kõik poolikud tööd ja uusi ettevõtmisi ära veel alusta. Kui keegi sulle mingeid tingimusi või nõudmisi esitab, siis ole tema suhtes neutraalne ja ära hakka vimma pidama.

Vähk Võid kokku puutuda infoga, mis sulle emotsionaalset mõju avaldab. Samas võid eksida tundlikus küsimuses sõnade valikul. Hea päev ringiliikumiseks ja külaskäikudeks. Ent ettevaatust liikluses!

Lõvi Kui oled kimbatuses ja väga keeruliste valikute ees, siis võta asja rahulikult ja ära kiirusta. Küsi nõu healt sõbralt või mine lihtsalt loodusesse jalutama – see annab energiat ja lõdvestab.

Neitsi Kuu liigub Neitsi märgis. Merkuuri asend soosib õppimist, rasket vaimset tööd, millessegi tõsiselt süvenemist. Teisalt võivad minevikumõjud sind takistada vastu võtmast mingit uut pakkumist.

Kaalud Päev võib olla korraga nii müstilis-salapärane kui ka lihtsalt kaootiline. Igatahes oled sa väga loovas meeleolus. Hoia kõik väärtuslik kindlas kohas, sest asjade kadumise võimalus on üle keskmise suur.

Skorpion Päeva märksõnadeks võiksid olla põhjalikkus ja süvenemine, mis aga võivad kergesti üle minna fanaatilisuseks ja paranoiaks. Kalli tehnika ja ehete ostmine pole soovitatav.

Ambur Boss võib täna oma irisevat palet näidata. Ja kui oled ise boss, siis tead, millest hoiduda! Sinu ja teiste vahel on natuke liiga palju kriitikat ja rahulolematust. Vaja oleks sallivam olla.

Kaljukits Paljud asjad arenevad sulle soodsas suunas. Sa vajad praegu eelkõige midagi tugevat ja mõjuavaldavat – olgu selleks siis uus suhe või hoopis mingi elamus, mis sind endasse haaraks.

Veevalaja Sinu ja su koostööpartneri vahel võib pingeväli tekkida. Seega oleks parem kui sa täna rohkem iseseisvalt tegutseksid.

Päeva soovitus – rohkem kontrolli sõnade valikul!

Kalad Nii mõnigi suhe või kohtumine võib kaasa tuua keerulisi ja vastuolulisi arenguid. Võimalik, et pead tegema mõne suhte või kohtumisega seotud raske valiku. Säilita paindlikkus, ära mine krampi.

ilm.ohtuleht.ee

Ilmaennustus

D F A B H C E I G

3 8 4 7 9 2 1 5 6 4 1 7 3 2 5 6 8 9 1 2 8 6 5 9 3 7 4 7 9 6 4 3 1 5 2 8 5 4 3 2 7 8 9 6 1

KEERULINE

Piraaja Klubi

LIHTNE

8 6 5 9 4 7 2 1 3

2 3 9 1 8 6 7 4 5

6 5 2 8 1 3 4 9 7

9 7 1 5 6 4 8 3 2

Sudoku lahendus

Amper Torm

TELEKAVA | KUULUTUSED

Reede, 2. september 2016

Reede, 2. september 2016 ETV

Kallist õde ERR

06.55 Terevisioon 17, 1705 08.55 Kolkakomissar Sophie Haas 1, 3/13: Sõrmeharjutused (Saksamaa 2008).

09.50 Terevisioon 17, 1705* 11.50 Kahekõne 8, 20* 12.40 Foorum 15, 402* 13.40 MI 8, 408: Eesti mõte 14.10 Puudutades heli – Nobuyuki Tsujii uskumatu teekond (Saksamaa-USA 2014)* 15.20 Kevade ehk pildikesi koolipõlvest 15.45 Ilus maa 1, 9: Süvahavva villavabrik.

16.00 Holby City haigla 12, 6/55: Hoida ja armastada (Inglismaa 2009) 17.00 Aktuaalne kaamera, 902 17.10 Õnne 13 16, 420 (Eesti 2009) 17.40 Kolkakomissar Sophie Haas* 18.30 Aktuaalne kaamera 2016, 902 Ì 20.00 ETV 19.00 Kitsas king, 6 19.30 Kuningapere 1, 1/10: Kes on Superlegendaarne ansambel kes kuningakojas (Rootsi 2013) Jäääär on hullutanud publikut ju20.00 ETV Live: Jäääär ba 25 aastat. Muusika ei vanane, 21.00 Aktuaalne kaamera. Ilm hitid ei sure. Mõned laulud ja lood 21.30 Sport, 241 21.40 Tõe peenike veelahe (Saksa9. veebruaril Kultuurikatlas salmaa-Austria 2015) R: Wolfgang Murvestatud kontserdilt. nberger. O: Marc Benjamin, Rouven Blessing, Ole Eisfeld, J. David Hinze.

23.10 Märt Avandi ja Ott Sepa ETV2 lauluvõistlus «Pean saama 07.00 Džungliässad* 07.10 Beni ja Holly väike Eurovisioonile, muidu suren kuningriik 07.20 Põrsas Peppa 07.25 Väike 2010»* printsess 07.40 Mina ka* 07.50 Karusmarjad 00.19 ERR.ee uudised metsikus looduses 08.15 Lastetuba* 08.35 Kii-

ETV LIVE: Jäääär

Ì

Kanal 2

06.15 Meie Charly, 46* 07.05 Eskimotüdruk 07.10 Warneri multimaania 08.00 Suvereporter* 09.00 Kaunis Dila, 81* 11.00 Kodus ja võõrsil, 6324 11.30 Lihtsalt Maria, 41* 12.30 Kaks kanget Ameerikas, 12* 13.30 Heeringas Veenuse õlal* 14.00 Meie Charly, 47: Saladused 15.00 Küladetektiivid, 135 16.00 Tüdruk nimega Elif 17.00 Lihtsalt Maria, 42 18.00 Kaunis Dila, 83 20.00 Suvereporter 21.00 Heeringas Veenuse õlal 21.30 Delfiini lugu . (USA 2011) R: Charles Martin Smith. O: Harry Connick Jr., Ashley Judd, Nathan Gamble, Kris Kristofferson. Hittfilmi teleesilinastus! Tõesielul põhinev südamlik ja põnev koguperefilm poisist, kes päästab rannale uhutud delfiini. Paraku tuleb delfiini vigastatud saba amputeerida ja see muudab veelooma edasise elu praktiliselt võimatuks. Poiss ei jäta aga jonni ja võtab ühendust maailmakuulsa arstiga (Oscari-võitja Morgan Freeman). Paljude heade inimeste kaasabil on nad valmis kõigeks, et delfiini elu päästa...

23.40 Surmarelv 3 (USA 1992). R: Richard Donner. O: Mel Gibson, Danny Glover, Joe Pesci, Rene Russo. Ülipopulaarse märulikomöödia kolmandas filmis peavad detektiivid Riggs (Mel Gibson) ja Murtaugh (Danny Glover) tabama närukaela, kes röövis Los Angelese politsei relvaladu. Ülesande muudab keerulisemaks detektiividel lakkamatult sabas tolknev Leo (Joe Pesci), ühtlasi tärkavad Riggsis tunded kauni naispolitseiniku Lorna (Rene Russo) vastu.

01.55 Visad võmmid* 03.45 Suvereporter* 04.35 Tüdruk nimega Elif, 4* 05.25 Piinlikud kehad, 74

TV3

06.15 Käsnakalle Kantpüks 06.40 Transformerid 07.05 Käpa patrull 07.35 Armastuse võim, 43* 08.35 Minu köök on parim 7, 9 09.50 Kirgede torm, 2422* 11.00 Vaprad ja ilusad 28, 7308* 11.30 Top Shop 11.45 Kättemaksukontor 10, 10* 12.45 Kupli all 3, 13* 13.50 TV Offers telepood 14.05 Südameasi 7, 23 15.10 Vaprad ja ilusad 28, 7309 15.45 Kirgede torm, 2423 16.50 Armastuse võim, 44 17.50 Minu köök on parim 7, 10 19.00 Suvised Seitsmesed 20.30 Kättemaksukontor 10, 11 21.30 Kättemaksukontor 10, 12 22.30 Narnia lood: Lõvi, nõid ja riidekapp (Inglismaa-USA 2005). R: Andrew Adamson. O: Georgie Henley, Skandar Keynes, William Moseley. Lapsed Peter, Susan, Edmund ja Lucy avastavad oma riidekapist võlumaa Narnia, kus valitseb kuri Valge Nõid ja on igavene talv. Edmund reedab oma kaaslased nõiale. Lõvi Aslan on nõus nõia käe läbi surema, et reetmine andestatud saaks ja Kevad võiks uuesti Narniasse tulla.

01.20 Laegas 03.15 Kaunitar ja koletis 2, 1 04.05 Moodne perekond 5, 21 04.30 Suvised Seitsmesed* 05.40 Südameasi 7, 23*

Seda ja teist

tv.ohtuleht.ee

Päeva nael

sud, edasi! 08.40 Toredate Asjade Saar* 08.45 Kosmoselendurid* 09.00 Onu Tik-Taki seiklused 09.40 Sügislaul 10.05 Holby City haigla* 11.05 Mõistlik või mõttetu* 11.30 Eesti muusikavideod 12.02 ERR.ee uudised 15.30 Koolitants 2012 15.55 Maša ja karu 16.00 Lastetuba* 16.15 Kriksatrullid 16.20 Kosmoselendurid 16.30 Väike prints 16.55 Põrsas Peppa 17.00 Karusmarjad metsikus looduses 17.25 Mina ja Miia 17.50 Mukk ja Tšavapa 18.00 Lassie 18.30 Lastetuba 18.45 Lola Pikk-kõrv 18.50 Maša muinasjutud 18.55 Mukk ja Tšavapa 19.05 Siilipoiss Alfredi salapärased seiklused 19.20 Aktuaalne kaamera 19.30 Kadunud tsivilisatsiooni jälgedel* 20.00 Inglise kool Hiina moodi 20.50 Eesti lood 21.30 Kultuuriuudised 2016 21.35 Meie aja kangelane 00.00 Keeluaja kuningas* 01.05 ERR.ee uudised

TV6

06.00 Power Hit Radio – KICKSTART 08.25 Suvised Seitsmesed* 09.25 Kodu keset linna* 10.00 Viikingid* 11.00 Viikingid* 12.00 Viikingid* 13.00 Kõige naljakamad koduvideod* 13.10 Top Shop 13.25 Kodu keset linna 14.00 Kutsuge Cobra 11* 15.00 NCIS kriminalistid 16.00 Kutsuge Cobra 11 17.00 A-Rühm 18.00 South Park* 18.30 Simpsonid* 19.00 Viharavi 19.30 Viharavi 20.00 South Park 20.30 Simpsonid 21.00 Kõige naljakamad koduvideod 21.30 Nacho Libre (Saksamaa-USA 2006) R: Jared Hess. O: Jack Black, Ana de la Reguera, Héctor Jiménez. Nacho on andetu mees, kes kasvas üles Mehhiko kloostris, kus ta praegu peab koka ametit. Nacho valmistatud toit on aga kohtutav ja ta mõistab, et peab raha teenima, kui soovib kloostri orbudele paremaid kõhutäisi pakkuda. Nacho otsustab proovida Lucha Libre maadlust, ja ta avastab, et maadlemine on just ala, mis talle kõige paremini sobib. 23.25 Puhkus Mehhikos 00.35 Viharavi* 01.05 Viharavi* 01.35 NCIS kriminalistid* 02.30 A-Rühm* 03.15 Power Hit Radio – KICKSTART 04.10 Kodu keset linna* 04.35 Suvised Seitsmesed* 05.50 Uudistemagasin

Kanal 11

Rosilde Kruusmaad

16. VIII 1926 – 31. VIII 2016 Teatame kurbusega meie kalli

Aleksandra Leetna

Toomas Pulver 31. augusti hommikul lahkus raske haigusega võideldes meie lugupeetud kolleeg ja sõber

31. X 1921 – 25. VIII 2016 surmast.

Leiname teda ja avaldame kaastunnet Toomase perele.

Lapsed peredega ja vennatütar Leili

OÜ MRP Linna Liinid

Hüvastijätt 3. septembril kell 12.30 Tartu krematooriumi väikeses saalis.

Müük

Ost

z Suvised hinnad! Turbabrikett 110 €/ alus, kandiline puitbrikett 135 €/960 kg, kauapõlev puitbrikett 150 €/960 kg, pellet premium 190 €/960 kg, kütteklotsid 40 l kott 2 €, alusel 50 kotti.

Veovõimalus Harjumaal. www.viimsikütteladu.ee, tel. 5335 9010, 682 7289.

z Pallaslaste jt. eesti, saksa, vene kunstnike teoste ost ja hindamine.

Ostame ka antiikmööblit, lauahõbedat jm. vanavara. Raha kohe. Tel. 554 6341. z Aigrette Antiik – ostame ja hindame vanaaegseid esemeid, raamatuid ja maale.

Tallinn. Tel. 641 1567, 509 1500, www.aigrette.ee.

Küsige julgelt asjakohast nõu! z Idla Antiik ostab antiiki, kuld- ja hõbeesemeid, kunsti, münte, erinevaid kollektsioone, mööblit, samovare ja muud huvitamat vanakraami.

Pikk 30, tel. 503 0655, jaanus@idla.ee.

Lõhutud küttepuud (lahtiselt või 2 rm konteinerites); kaminapuud võrkkottides. Kohaletoomine. Täpne kogus, parim kvaliteet. Tel. 5333 4347, 505 3391, www.tulepuu.ee. z Kuivad, pakitud kütteklotsid ja kaminapuud, pelletid ning turba- ja puitbrikett alusel. Küttepuud konteineris.

Vedu tasuta. Tel. 433 3130, 523 8503. z Hea hind. Lepp 33 €/rm, segapuu 33 €/rm, must lepp 36 €/rm, saar 40 €/rm, kask 40 €/rm, tamm 40 €/rm. Kuiv puu: okaspuu 35 €/rm, segapuu 38 €/rm, segalehtpuu 43 €/rm, lepp 45 €/rm, tamm 48 €/rm, saar 48 €/rm, must lepp 48 €/ rm, kask 48 €/rm. Kviitung. Puud koju 1–8 päevaga. Kriske OÜ, tel. 5648 6058. z Kuiv või toores halupuu lahtiselt, võrkkotis või konteineris. Brikett. Ka väikeses koguses. Kõdusõnnik 30 kg kott. Kviitung. Tammaru farm, www.tg.ee, info tel. 654 1100, 523 8852. z Küttepuud al. 35 €/ruum, kütteklotsid 1,5 €, puit- ja turbabrikett, pellet, kivisüsi, liiv, killustik, must muld, sõnnik, kompost koos paigaldusega.

Kohaletoomine iga päev kl. 8–20, ka väikesed kogused. Tel. 5394 3606, www.kotikaup.ee. z Lõhutud küttepuud. Lepp 31 €/rm, sanglepp 35 €/rm, poolkuiv lepp 35 €/rm.

Talvel lõigatud. Laotud koorem ja vedu tasuta. Tel. 5398 8677.

Kinnisvara müük z Müüa talumaja Pärnu mnt. lähedal, 5 km Tallinna piirist, elamukrunt Saue lähedal ning suvilad Kiisal ja Laulasmaal.

Tel. 5815 7120.

Kinnisvara ost z Ostame või müüme-üürime teie kinnisvara. Kiire vormistamine.

Tel. 5647 1516, 657 6301, Veljo, e-post: veljo@tipoliin.ee.

leinab Virve perega

Pakun tööd z Pakkuda tööd kogemustega C-kat. autojuhtidele. Tel. 503 4201. z Vajame Tallinna linnaliinidele bussijuhte. Töö graafiku alusel.

Info tel. 5819 1029. z Pakume Eesti–Euroopa suunal tööd C-, E-kat. veoautojuhile. Vajalik ADR, digikaart. Tel. 501 7882. z BennetPuit OÜ Keilas võtab tööle lihvija (puittreppide ja uste lihvimine).

Lisainfo tel. 502 2268.

Teenus z Veoteenus suure kaubikuga, lammutus, ruumide tühjendus, koristus.

Viime ära remondiprahi, vana mööbli jm. kila-kola. Tel. 509 8192. z Õmblusmasinate parandus.

Tel. 656 6063, 551 6633. Garantii 3 kuud.

Rosmann.

Ilu ja tervis z Parapsühholoog Ž. Stepanjan.

Abi alkoholi- ja nikotiinisõltuvuse, ülekaalulisuse, radikuliidi ja stressi puhul. Konsultatsioon.

Tel. 5858 8910.

Mees ja naine z 50 a. meeldivate vormidega blondiin pakub huvitavat ajaveetmisvõimalust.

Kesklinn, parkimine tasuta.

Tel. 5591 4040, Tanja. z Veetlev naine kutsub külla, kui tahad meeldivalt aega veeta, tunda ja saada seda, mida ei ole tavaelus.

Tulen ka sinu juurde.

Tel. 5198 3040. z Õige mees, tule meiega sauna!

Tel. 900 5050. z Kuum suvetüdruk tahab kuuma suvemeest. Tel. 900 2003 (0,96 €/min). z Kena brünett kutsub meeldivalt aega veetma ja massaaži. Kesklinn. Kl. 11–18 tel. 5671 1461. z 42 a. kena positiivne brünett kutsub mehi kohvile ja massaaži. Privaatne korter kesklinnas. Eskort.

Tel. 5844 7637, Alina. z Kuum fantaasia ja uskumatud juhtumised täiskasvanute maailmas.

Helista tel 900 8888. z Olen vaba, olen lõbus!

Suhtlen täiesti vabalt!

Helista tel. 900 3300.

06.15 Natalia saatuse lained 07.00 Trennispikker 07.30 Hommikuvirgutus 08.00 Kodus ja võõrsil* 08.25 Vallaline kaunitar* 10.00 Tüdruk nimega Elif* 10.55 Tüdruk nimega Elif* 11.50 Top Shop 12.05 Keelatud armastus 12.55 Keelatud armastus 13.50 Kurjus minu kodus* 14.55 Surmavad naised* 15.25 Surmavad naised* 15.55 Klipijaht* 16.50 Tüdruk nimega Elif 17.50 Tüdruk nimega Elif 19.00 Kodus ja võõrsil 19.30 Meie pere ja muud loomad: Viimane!

20.00 Aedniku aabits 20.30 Romantiline reede – Sara lahutuspaberid 22.30 Vallaline kaunitar 23.20 Minu kooliaeg 00.15 Armastuse saar 01.25 Suvereporter 02.15 Doktor Oz* 03.00 Natalia saatuse lained* 03.45 Põrgulikud hotellid 04.25 Kolm naist paadis 04.50 Suvereporter* 05.35 Long Islandi meedium

z Maagilised tarokaardid ennustavad, nõustavad ja aitavad leida lahendusi Sinu probleemidele. Tel. 900 2424 (0,98 €/ min). Reg. tel. 5566 2324. z Ennustus tähemärkide järgi, unenäod, nõuanded kaartidelt.

Tel. 900 2202 (1 €/min). Karmen, Ella. z Ennustamine ja hea nõu!

Helista tel. 900 3014 (95 €/min), tel. 900 2200 (0,96 €/min). z Ennustamine ja unenäod. Hea nõu vajalike otsuste vastuvõtmisel. Tervendame ja vabastame needusest.

Tel. 900 2020, 900 5050 (0,96 €/min). z Nõuandeliin. Tel. 900 5020, hind 0,97 €/min. Kui elumure vaevab. Vastame eraelu-, töö- ja terviseküsimustele.

KAARDID ENNUSTAVAD telefon 900 1727 1,09 €/min. või telli www.ennustus.ee 0,75 €/min.

Kontsert | PLMF Kirikuklassika. Pille Lill (sopran), Tiia Tenno (orel) 2. septembril kell 19 Valga Jaani kirikus.

Meistrite Akadeemia. Kristina Kriit (viiul), Ralf Taal (klaver). Kaastegev Pille Lill 8. septembril kell 18 Tartu Observatooriumi saalis.

Narva ooperipäevad 9.–11. septembrini Xenia Zemskaja (vokaal), Julia Savitskaja (metsosopran). Klaveril Anna Vislavskaja ja Alexander Baraev 9. septembril kell 19 Narva-Jõesuus Valges saalis.

Teater | VAT Teater «Klaasist loomaaed» 12. septembril kell 18 rahvusraamatukogu teatrisaalis.

«Carmeni avaldamata kirjad» 13., 14., 15. septembril kell 18 rahvusraamatukogu teatrisaalis.

«Tsaar Saltaan» 8. septembril kell 13 ja 19 Tartu Uues teatris.

9. septembril kell 13 Tartu Uues teatris.

«Aadam ja Eeva» 8. septembril kell 21, 10. septembril kell 13 Tartu Uues teatris.

«Varjuprohvet» 10. septembril kell 21; 11., 12. septembril kell 19 Tartu Uues teatris.

| Komöödiateater «Henrik Normanni uskumatud seiklused New Yorgis» Algus kell 19 1. oktoobril Tallinnas Laagri City kontserdimajas, 11. oktoobril Mustvee kultuurikeskuses.

Klubi | Pelgulinna rahvamaja TEL 673 3965

Masinkudumise kursus algajatele.

Etnotants. Õmblemine.

ja REIGO TAMM esitlevad:

Kanal 12

06.35 Krimi* 07.00 Suvereporter 08.00 Viini võmmid* 09.00 Bel Airi prints* 09.30 Bel Airi prints* 10.00 Hubert & Staller* 11.00 Jututuba 14.00 Eesti kõige-kõige* 14.30 Mentalist* 15.20 Bel Airi prints 15.45 Bel Airi prints 16.15 Viini võmmid: Võtete lõpp 17.10 Monk 18.05 Mentalist: Roosa šampanja jääga 19.00 Eesti kõige-kõige 19.30 Hubert & Staller 20.30 Autosaade Grip – otse Saksamaalt 21.30 Oceani 11 – kõrged panused (USA 2001).

Põnevuskomöödia 23.40 Autosaade Grip – otse Saksamaalt* 00.35 Monk* 01.25 Unetud 05.00 Postimees.ee

Tallinna TV

07.30 Info TV 08.00 TÄNA. Uudised** 08.30 TÄNA +* 09.00 Veresidemed* 09.50 Tervisevõti. Dr Viktor Vassiljev* 10.25 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 10.35 Teie arvamus, palun!* 11.20 Fosforiit veeklaasis* 11.50 Eesti Õpilasmalev* 12.20 Nastjaga nõiaköögis* 12.50 ReklaamiTV 15.45 Armastuse mõrkjas mekk 16.40 Armastuse mõrkjas mekk 17.30 TeTeVeke lastele 18.00 TÄNA. Uudised 18.10 Veresidemed 19.00 TÄNA. Lühiuudised 19.02 Muuseumirott 19.30 HeadRead 2016: Mihhail Šiškin 20.00 TÄNA. Uudised 20.30 TÄNA + 21.00 Täna maailmas 21.20 Maatriks 22.00 TÄNA. Uudised (subtiitritega) 22.10 Elupuu (USA 2011) R: Terrence Malick. O: Brad Pitt, Sean Penn, Jessica Chastain. Impressionistlik lugu Ameerika perekonnast 1950ndatel, mis jälgib nende vanima poja Jacki eluteed lapsepõlve süütutest ja muretutest aegadest purunenud illusioonidega täiskasvanueani välja.

00.20 TÄNA. Uudised* 00.50 TÄNA +* 01.20 Täna maailmas* 01.35 ReklaamiTV

19

TAPA VALD

20

SPORT

Reede, 2. september 2016 ERAKOGU

POHLAK KEHASTUS ERIKULLERIKS! 147. HOOAEG

Öörändurid CONOR MCPHERSONI DRAAMA LAVASTAJA TIIT PALU — KUNSTNIK SILVER VAHTRE OSADES KÄRT TAMMJÄRV — HANNES KALJUJÄRV — RIHO KÜTSAR ANDRES MÄHAR — VEIKO PORKANEN 04.09 UGALA BLACK BOX 05.09 ENDLA TEATER 10.09 VÕRU KULTUURIMAJA KANNEL 11.09 RAKVERE TEATER 19.09 EESTI DRAAMATEATER

KOPLI ARENDUSKESKUS JA KOPLI SELTS KUTSUVAD:

SUVELÕPU FESTIVAL 3. SEPTEMBRIL KELL 12.00 KOPLI AMETIKOOLI ÕUEALAL KOPLI 98

2 QUICK START SVJATA VATRA LISAKS:

PIIP JA TUUT REIGO AHVEN JA FRANÇOIS ARCHANJO

SIBULALAAT

PÄEVA JUHIB ERKI AULE OSAVÕTT TASUTA! tallinn.ee/kopliarenduskeskus

Kõigil Eesti jalgpallikoondise maavõistlustel toimub kampaania, kus Facebookis mängus löödud väravate arvu õigesti ennustanute vahel loositakse välja kaptenite allkirjadega mängupall, mille siis kuller võitjale koju kohale toimetab. Kui tavaliselt on kulleriks Omniva, siis kolmapäeval võttis ameti üle Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak (pildil), sest võitjaks osutus Kuressaare mees Martin Truu ning Sõrve säärel elav Pohlak võttis Pärnust palli ühes ja viis selle Saaremaale ning andis võitjale öösel 1.25 üle. ÕL

Karol Mets naud ja püüab Piiroja  MART TREIAL, Pärnu mart.treial@ohtuleht.ee

Jalgpallur Karol Mets on oma eluga Norras väga rahul. Aga miks ei peakski? Tal on kaunis elukaaslane ning ta on 23aastaselt nii rahvuskoondise kui ka Stavangeri Vikingi vankumatu põhimees.

ASENDAMATU:

Karol Metsast peab lugu vast iga Stavangeri elanik, eriti aga klubikaaslased.

Norra läänerannikul paiknev Stavangeri linn, kus Mets teist aastat elab ja vutti taob, olla üks väga mõnus paik. Inimesed on sõbralikud ja lahked. Vanalinn võlub oma iluga ning tänavapildis pole stressi peaaegu üldse.

«Vahel ei näe mitu kuud politseiautot ringi liikumas, kõik on väga rahulik,» kirjeldab Mets ligi 130 000 elanikuga Stavangeri hingeelu.

Kohalikku vutiklubi teab iga linnaelanik. Tõsi, 16 500 inimest mahutav staadion täitub enamasti vaid pooles mahus, aga tänaval hüütakse Metsa nähes «Heia, Viking!». Vahel tuleb pastakaski käiku lasta. Näiteks hiljuti küsis eestlase autogrammi juuksur, keda ta külastas.

«Selliseid lahedaid asju ikka juhtub,» lausub Mets, kelleta ei kujutaks praegu rahvuskoondist ettegi.

Eneseanalüüs viib edasi 21aastaselt FC Florast Norra meistriliigasse siirdumist tuleb pidada õnnestunud otsuseks. Ja seda arvab ka Mets ise. Senisest 52 võimalikust liigamängust on tervenisti vahele jäänud vaid kaks, seejuures tänavu on ta platsilt puudunud vaid viis minutit. Ometi tunnistab keskkaitsja, et asjad pole liikunud vaid ülesmäge.

«On olnud väga õpetlik hooaeg,» sõnab viljandlane. «On olnud nii häid kui ka väga halbu momente, aga olen neid analüüsinud ja neist õppinud.»

Ta toob selgitava näitena mõne mängusituatsiooni, kus on emotsiooni pealt võtnud vastu vale otsuse, millele on järgnenud ohtlik olukord või suisa vastase värav.

Kõige rohkem vajavadki Metsa hinnangul järeleaitamist tema positsioonivalikud ja füüsis, et olla tugev nii õhu- kui ka maaduellides.

Samuti võiks paraneda jalgade töö, et tehniliste ründajatega üks ühele olukordades paremini toime tulla ning paha ei teeks ka resultatiivsuse kasv. «Kaitsja, kes lööb väravaid, on meeskonnale kasulikum.»

Ei Vikingis ega rahvuskoondises pole ta veel võrku sahisema pannud. «Nurgalöögid rün-

defaasis pole mu trump. Pean parandama ajastust, et rohkem löögile pääseda, viimasel ajal pole see ausalt öeldes õnnestunud. Varem sain, aga ei löönud ära,» tunnistab Mets, kes viimati skooris Flora särgis.

Eneseanalüüs tundub tal vestluse põhjal olevat igati eeskujulik. Mida kinnitavad ka me-

he sõnad, et ta vaatab eranditult iga oma kohtumise samal õhtul või järgmisel päeval rahulikult üle. Kohti, kus midagi valesti läks, kerib ta edasi-tagasi.

Areng, nagu noore mängija puhul ikka, on Metsa sõnul märgatav. Eelkõige väljendub see palliga enesekindluses, mida ta peab oma trumbiks.

21

Reede, 2. september 2016

2

hole in one’i lõi Suuresta Golfiklubis 61aastane Rein Sarapik, kes on golfiga tegelenud kaheksa aastat. DELFI

 JUHATAJA OTT JÄRVELA  E-POST SPORT@OHTULEHT.EE  TELEFON 614 4055

AFP/SCANPIX

MASSA LÕPETAB TÄNAVUSE HOOAJA JÄREL F1 KARJÄÄRI

Sel hooajal Williamsi rooli keerav Felipe Massa (pildil) teatas, et lõpetab petab pärast tänadi 2002. aastal vust hooaega F1 karjääri. 35aastane brasiillane tegi vormel 1 debüüdi 4 hooaega kuningSauberi roolis ning aastatel 2006 kuni 2013 sõitis Massa Ferraris. 14 arja üldvõit kõigest likus sarjas võistelnud piloot võitis 11 etappi ning 2008. aastal jäi sarja ühe punkti kaugusele. ma unistust,» kirju«Ma olen oma karjääri üle väga uhke. Suutsin saavutada mitu oma ne Raffaela on oltas Massa motosport.com’is avaldatud kolumnis. «Mu isa ja mu naine iamaani jõudnud.» nud minu kõige lähedasemad inimesed ja nende abita poleks ma siiamaani

OHTULEHT.EE

Sport

REUTERS/SCANPIX

ib Norra rahulikku elu nippide järgi turska FACEBOOK / VIKING STAVANGER

ALAR TRUU

Mängu järel viskasid kaaslased Bastian Schweinsteigerit tänutäheks õhku, matši eel valas poolkaitsja aga liigutusest pisaraid.

KINDEL MEES: Karol Me ts on vähem kui kolme aastaga sirgunud rahvuskoond ise oluliseks lüliks.

METS ALAGRUPIST: raske on eesmärki sõnastad

a!

Eesti meeste jalgpallikoond is kohtub 6. septembril võõ mängus Bosnia ja Hertse rsile esimeses MM-valikgoviinaga. Lisaks on meie valikgrupis Belgia, Kreeka Kürpos ja Gibraltar. Kuidas , meil võiks tolles tsüklis min na?

«Grupp on väga ühtlane,» arvab Karol Mets. «Gibra ltar on selline, keda peaksime kindlasti võitma, aga teised võivad ka üksteisega mängida jumal teab, kuidas Raske hinnangut anda ja . mingit eesmärki sõnastada kenduda ühele mängule . Meie ülesanne on keskorraga ja lõpus lugeda punkte.»

Kas algava valiktsükli tõt tu oli koondisesse meeld ivalt ärevam tulla kui liht salt maavõistlusmänguks ? «Tulen siia koguaeg ülim alt hea tundega, kerges foorias,» lausub Mets. «Nä eueb jälle neid samu inimesi . On see maavõistlus või likgrupi mäng, mul on ala vati väga hea meel siin olla .»

peaga üks hea võimalus, aga läksime äärepoolikuga mõlemad palli peale ja segasime teineteist.

Kahju ainult, et kodustaadion Arsenali toetas. Vähemalt pooled olid raudselt Arsenali fännid.»

Tolle kogemuse põhjal Mets veel Inglismaa kõrgliigasse ei kipuks. Mitte, et ta ei tahaks, vaid tunneb, et pole veel füüsiliselt valmis sealsete ründajatega madistama. Aga kamaluga motivatsiooni ammutas ta sõber Klavani Liverpooli-lepingust küll.

Piiroja õpetas kalapüüginippe Klavan Liverpoolis – see on kirjeldamatu!

«Tunnen end palliga omal positsioonil väga hästi. Meie meeskond mängib maast ülesehitavat jalgpalli, arvan, et sobin sinna suurepäraselt,» arutleb Mets, kel õnnestus nädala jagu enne Ragnar Klavanit Londoni Arse-

nali vastu oma võimeid proovida. Viking hävis augusti alul peetud treeningmängus 0:8, ent Mets tegi kaasa vaid 0:1 lõppenud avapoolaja.

«Väga-väga meeldiv kogemus!» meenutab Mets. «Meie algrivistus sai neile vastu küll, me ei istunud terve aeg kaitses.

Mul endalgi oli nurgalöögist

«Kui ta lepingu allkirjastas, oli ülimalt hea meel. Uhke, et eestlane jälle Premier League’is mängib. Eks kõik ootavad huviga [teda koondise juurde], tahaks Premmi jutte kuulda. See on midagi kirjeldamatut! Uskumatu, väga-väga kõva sõna!»

Enda tuleviku kohta Mets suurt öelda ei osanud. Leping Vikingiga kehtib ka tuleval hooajal, kosilastest pole kuulda ol-

nud ning Norra klubi uut kontrahti lauale pole löönud. Järgmise sammu mõtted küpsevad praegu Metsa peas tasasel tulel, kinnisideed klubivahetusest pole. Küll jõuab. Esmatähtis on eeskujulikult Vikingi au kaitsta, mille õnnestumisel ei tohiks ka suurem kala püüdmata jääda.

Too kalapüügi metafoor näikse õige sobilik, sest landiloopimisest on Norras saanud üks Metsa hobisid. Saak polevatki tähtis, pea tuuldub veekogu ääres vutimõtetest nii ehk naa. Aga endise jalgpalluri ja nüüdse elukutselise kaluri Raio Piiroja näpunäidete toel on ühtteist ka näkkama hakanud.

«Olen Raiole helistanud, ta õpetas mulle õiget tursapüügitehnikat, peangi teda tänama nende trikkide eest. Need on toitma hakanud,» sõnab Mets tänulikult. Ja kui Mets parasjagu lanti ei loobi ega palli mängi, võib teda kohata näiteks Stavangeri peal oma pikaajalise pruudi Kristiga jalutamas, šoppamas või Preikestoleni kalju otsas matkamas.

Schweinsteiger lahkus pisarate ja ovatsioonide saatel Saksmaa jalgpalli rahvusmeeskonna poolkaitsja ja kapten Bastain Schweinsteiger tõmbas kolmapäevase 2:0 võiduga Soome üle joone alla pikale ja edukale koondisekarjäärile, mille tipuks oli 2014 võidetud MMtiitel.

32aastane Schweinsteiger debüteeris Saksamaa eest 2004. aasta juunis ja kaasati kohe ka EMile sõitnud meeskonda.

2006. aasta koduseks MMiks oli ta tõusnud juba kindlaks põhimeheks, kes lõi pronksimängus (3:1 võit Portugali üle) kaks väravat.

22aastasena oli Schweinsteigeri arvel juba 41 A-maavõistlust. Kolmapäevane matš Soomega oli 121. ja ühtlasi viimane.

Väravaid kogunes poolkaitsja arvele 24. «Mul on olnud au teie eest mängida,» sõnas mängueelsel rivistusel ohtralt liigutusepisaraid valanud Schweinsteiger publikule. «Te nägite kõik, kuidas see mulle mõjus.

Tahtsin nautida iga hetke, aga poleks osanud arvata, et tänane päev kujuneb nii armsaks.»

Schweinsteiger vahetati Mönchengladbachis kohtumise 66. minutil pikkade ja palavate ovatsioonide saatel välja.

2014 MMi järel Philip Lahmilt saadud kaptenipael rändas Manuel Neueri õlavarrele ning ei-

le kinnitas Saksamaa jalgpalliliit, et väravavaht ongi Die Mannschaft’i uus kapten.

Saksamaa koondise praeguse kõrgaja alguseks tuleb lugeda 2006 MMi, kui saavutati pronksmedal. Järgnesid finaalikoht 2008 EMil, pronksmedal 2010 MMil, poolfinaalikoht 2012 EMil, MM-tiitel 2014 MMil ja poolfinaalikoht tänavusel EMil. Ainult kaks jalgpallurit kuulusid koondisesse kõigil kuuel turniiril – Schweinsteiger ja samuti sel suvel koondisega lõpparve teinud Lukas Podolski. Schweinsteigeri üleeilne platsilt lahkumine oli Saksamaa jalgpalli jaoks seetõttu kahtlemata tähenduslik hetk.

Kui koondisega on nüüd kõik, siis suvel tipptennisisti Ana Ivanoviciga abiellunud poolkaitsja klubikarjääri osas valitsevad suured küsimärgid.

2002-2015 Müncheni Bayernis mänginud Schweinsteiger sõlmis mullu suvel kolme-aastase lepingu Manchester Unitediga, kelle uus peatreener Jose Mourinho taandas ta aga reservmeeskonda ning andis teada, et platsile pääsemise lootust pole. Üleminekuaken sulgus aga ilma, et Schweinsteiger oleks Man Unitedist lahkunud. «Mu leping kehtib suveni 2018 ja unistan taas Man Unitedi eest mängimisest,» märkis poolkaitsja. OTT JÄRVELA

22

SPORT

Reede, 2. september 2016 ARNO SAAR, STANISLAV MOŠKOV

Kolme treeningtu Discgolfis viib edasi pidev harjutamine, mitte  VILJAR VOOG

viljar.voog@ohtuleht.ee

Esimest korda võtsin discgolfi ketta kätte 2012 ja läbisin elu esimese raja kohe kolme löögi ehk par-iga. Siit saab alguse hiilgav sportlaskarjäär, olin veendunud. Neli aastat hiljem pean nentima, et kui annet pole, on lõpuks kasutud nii algaja õnn kui ka maailmameistri õpetussõnad.

Eestit väisas sel suvel discsport. ee kutsel eksmaailmameister Avery Jenkins, kes korraldas siinsetele mängijatele mitu paa-

ritunnist viskeseminari. «Aga ära minust väga kirjuta, keskendu ikka sellele, et discgolf on hea ja odav spordiala, mida saab harrastada igaüks,» ütles ameeriklane pärast üht säärast Kalevi staadionil toimunud kolmetunnist õpetust, et ta kisaks hea meelega tervele maailmale, kui lihtne selle alaga tegeleda on.

Harjutades hoia metsast eemale Jenkins on pärit discgolfi kuldsest perekonnast – nii tema vanemad, õde kui ka õemees on mitmekordsed maailmameistrid. «Mina olen pere vaeslaps,» muheles Avery, kel riiulil vaid 2009. aasta tšempionitrofee.

Aastatega kogutud tuntust ja

NÕUANNE: Viimane kord mängis Kalev/Cramo Eurocupil 2013/14 hooajal. Kas ka tänavu õnnestub Eesti meisterklubil ja Rain Veidemanil suruda pall eurosarjas korvi või paneb korvpalliliit käe peale?

Kalev/Cramo osalemine EuroCupil võib Eesti meistri kodusest liigast välja jätta  HINDREK PÄRG

hindrek.parg@ohtuleht.ee

Rahvusvahelise korvpalliliidu FIBA ja Euroliiga vahelisse sõtta on nüüd kistud ka Eesti meisterklubi ning kõige mustema stsenaariumi korral ei saa Kalev/Cramo kohalikel meistrivõistlustel osaleda.

BC Kalev/Cramo rõõmustas eile uudisega, et suure tõenäosusega osaletakse järgmisel hooajal Euroopa tugevuselt teises rahvusvahelises liigas EuroCup. Võistlust korraldav Euroliiga lähenes Kalevile ise ning praeguseks on Eesti tšempion vajaliku paberitöö juba ära saatnud ja ootab kinnitust osalemise kohta. Kuid EuroCupis mängimine võib teha Kalevile karuteene, sest FIBA ja Euroliiga on endiselt omavahel sõjas.

Korvpalliliit ootab vastust Rahvusvaheline alaliit on ähvardanud tugevuselt teise sarja klubisid ja nende alaliitu karmide sanktsioonidega. Kõige mustema stsenaariumi kohaselt ei saaks EuroCupil osalevate klubide alaliidud enam rahvusvahelistel võistlustel osaleda ning sellise situatsiooni vältimiseks on hirmutatud ultimaatumiga – kas tiimid loobuvad EuroCupist või võistkonna alaliit diskvalifitseerib meeskonna kodustelt meistrivõistlustelt.

Niimoodi ehmatati EuroCupist eemale Prantsusmaa, Itaalia ja Türgi klubid, augustis loobusid ka Kreeka, Serbia ja Poola tiimid, kes otsustasid liituda ka vastloodud FIBA Meistrite liigaga. Just pärast viimaste lahkumist tekkis vaakum, mis vajas täitmist, ning pakkumine tehti BC Kalev/Cramole, kes oli varem loobunud alaliidu turniiridest.

Avery Jenkins hindamas äpu ajakirjaniku sooritust. Tema peamine reegel: liigu viskega kaasa ehk jalg peaks ketta käest lahkumise järel maast lahkuma, et kogu keha jõud viskesse panna.

kogemusi on mees otsustanud kasutada spordiala propageerimiseks ning nõnda käib mees Deep in the Game koolituste sarja raames mööda maailma ringi. Kokku on ta läbi mänginud ligi 900 rada Islandist Jaapanini. «Aga nii head treeningväljakut kui siin, polegi ma vist karjääri jooksul kohanud,» osutas Jenkins käega Kalevi staadioni veel renoveerimata tribüünide vahel laiuva muruplatsi suunas.

See ongi mehe esimene soovitus kõigile, kes soovivad oma discgolfi oskusi parendada – leidke lahmakas lage ala ja hakake kettaid loopima. «Radade mängimine on tore tegevus, aga just kusagil staadionidel tehes järjest kümneid viskeid, õpid sa tundma, mida sinu erinevad kettad õhus teha tahavad. Ja kui teete trenni näiteks koos mõne sõbraga, siis võtke välja oma nutitelefonid ja filmige üksteist visete ajal – nõnda näete, kus on teie tehnikas nõrgad kohad,» ütles Jenkins kolm tundi

Kalev palkas teise leegionäri, Gregor Arbet operatsioonile BC Kalev/Cramo teatas eile, et nad sõlmisid lepingu Vitali Ljutõtšiga (pildil), kes mängis kolmapäeval Valgevene koosseisus Eesti koondise vastu. Väikese ääre positsioonil mängiv valgevenelane on viimased hooajad olnud Minski-Tsmoki võistkonnas ning leidis tee Cramosse tänu Martin Müürsepale.

Ljutõtši näol leitakse ajutine asendus Gregor Arbetile, kes Delfi andmetel läheb lähiajal Saksamaal või Poolas lõikuslauale.

«Ilmselt me muidu poleks sellele positsioonile mängijat väljastpoolt otsinud, aga täpselt pole teada Arbeti naasmine korvpalliplatsile ning juhul, kui saame koha EuroCupile, peab pink olema sellisele koormusele vastu pidamiseks piisavalt pikk,» rääkis klubi peatreener Alar Varrak.

Ähvardused ning BC Kalev/ Cramo otsus võtta vastu EuroCupi pakkumine, tegid murelikuks aga Eesti Korvpalliliidu, kes pöördus FIBA Euroopa poole.

«Katuseorganisatsiooni reegleid peab jälgima,» sõnas Eesti alaliidu peasekretär Keio Kuhi. «Praegu oleme esitanud avalduse ning ootame vastust, kuidas käituda.

Esimeseks sammuks oleks nende kõrvaldamine riigi meistrivõistlustelt.»

See annab kindla signaali, et korvpalliliit on nõus ohverdama Kalev/Cramo Eesti koondise hüvanguks. Kuhi ei osanud FIBA otsust spekuleerida, aga kui tuleb käsk viimaste aastate valitseja kodusest liigast eemaldada, siis seda ka tehakse.

Nii veereks pall jälle Cramo presidendi Ivar Valdmaa kätte – kas loobuda kõvast eurosarjast ja võidelda hoopis Eesti meistrikullale? See oleks juba teine otsus, kuid EuroCupi kasuks valimisel näeks Tallinna ja Eesti korvpalli-

publik vähemalt viit väga tugevat vastast oma silmadega.

Kaks vaba kohta on nii A- kui ka B-alagrupis. Esimeses tuleks Kalevile vastaseks Siim-Sander Vene koduklubi Nižni Novgorod, Gran Canaria, Zagrebi Cedevita ja Panevežyse Lietkabelis. B-grupis ootaks Kalevit Vilniuse Lietuvos Rytas, Moskva Himki, Bilbao ja Berliini Alba. C- ja D-alagrupist pole ühtegi lahkujat ning arvatavasti jäetakse need nii, nagu nad praegu on.

Senimaani on aga FIBA hirmutamispoliitika jäänud pelgalt ähvarduseks ning mitte ühtegi konkreetset sammu pole astutud. Näiteks kollitas rahvusvaheline alaliit enne olümpiat Hispaaniat, kes on EuroCupis esindatud viie võistkonnaga. Siiski pääsesid hispaanlased Riosse ning said kaela pronksmedalid. On täiesti võimalik, et FIBA-lt mingeid sanktsioone ei järgne ning Eesti meisterklubi võistleb järgneval hooajal ka kolmes sarjas. Selgus peaks tulema lähipäevadel.

Ksenija Balta déjà vu jätkus Teemantliigal, Teemantliiga finaaletapil Zürichis näitas kaugushüppaja Ksenija Balta (pildil) taas oma kuulumist tippseltskond: tulemus 6.63 tõi neljanda koha. Ometi saab taaskord pahandada õnnejumalaga: Balta hüpe oli kolmanda koha vääriline, aga jälle jäi naine paremuselt järgmiste katsete arvestuses poodiumilt välja!

Balta oli tänavu juba valusa kogemuse saanud. Juulis Amsterdamis peetud EMil toonuks tulemus 6.65 pronksmedali, kuid leidus sakslanna Malaika Mihambo, kes hüppas sama kaugele ning napilt kehvemad katsed puksisidki Eesti

sportlase neljandaks.

Teemantliiga finaaletapp kulges sarnase stsenaariumiga. Avakatse 6.52 järel astus Balta teise soorituse üle, kuid kolmandal lendas ta juba 6.63ni. Täpselt sama kaugele hüppas ka skandaalne venelanna Darja Klišina. Et järgmistel katsetel ei suutnud kumbki oma tulemust parandada ning Balta loobus kahest üritusest, võeti arvesse paremuselt teised sooritused ning seal maksis vaid üks sentimeeter – Klišina hüppas teisel katsel 6.53.

Kui pärast Amsterdami EMi valas Balta kaotusvalu pärast pisaraid, siis nüüd tunnistas ta ETV

spordisaatele, et palged on kuivad.

«Kindlasti ei ole see nii valus kaotus kui EMil. Jätsin täiesti rahuliku südamega kaks viimast katset hüppamata, sest polnud mõtet ennast lõhkuda. Pealegi olid esimesed kaks kohta minust kaugel,» kommenteeris ta.

Etapi võitis ameeriklanna Brittney Reese 6.95ga. Teiseks tuli 6.93 hüpanud serblanna Ivana Španovic, kes võttis võimsa ülekaaluga ka Teemantliiga üldvõidu.

Balta teenis Teemantliiga hooajal punkte neljalt etapilt Pariisist, Stockholmist, Oslost ning nüüd Zürichist ja oli kokkuvõttes 12 punk-

SPORT 23

Reede, 2. september 2016 ALAR TRUU

GETTY IMAGES

Fo tou ud is

nniga s****t saia ei tee ainult staari nõuanded kestnud praktilise tunni lõpetuseks.

Kuidas profi soovitused päriselus rakenduvad? Otsus minna profimängijalt õpetussõnu saama sündis seetõttu, et suve esimesel mängul õnnestus saada kolleeg Mart Treialilt Nõmme metsades mitmekümne viske suurune koslep. Kuiva staadionitrenni pole tiheda töögraafiku tõttu õnnestunud küll teha, aga samasse naastes on siht siiski selge: kaotus vähenegu vähemalt poole võrra.

10 000 trennitundi Esimene rada. Panen tii-alas sammud vastavalt Jenkinsi õpetustele paika, keeran randme veidi sisse, et ketta lendu sirgena hoida. Vise tuleb vastavalt juhendile: pead kehaga liigselt kaasa ei keera ja käsi liigub sirgelt üle rindkere, mitte ei tee tagurpidi kettaheitekaart. Ketas lahkub peost… Ja lendab vastu esimest puud.

Põrumine kordub teisel ja kolmandal rajal. Tänu saadud õpetussõnadele mõistan ma täpselt, miks visked rappa läksid,

Avery Jenkins  Sünd. 24.07.1978  Maailma edetabelis 43.  Proff alates 1999  Turniirivõite 54  2009 maailmameister  Karjääri auhinnaraha: 197 572 eurot  Vaata Jenkinsi õpetusi: youtube.com/ DiscmaniaGolfDiscs

kuid tarkus kõrvade vahel ei tähenda, et ma suudaks hoida kätt nõnda kindlana, et vigu vältida.

Neljandat korvi sihtides tunnen esimest korda kasu Jenkinsi õpetustest: väikese nurga all teele saadetud ketas teeb ilusti kaare ümber probleemse puu, ent Kalevi staadionil näidatud pikad

visked jäävad Nõmmel vaid unistuseks.

18 rada läbi kannatuna paraneb mu tulemus lõpuks napi kahe viske võrra. Mis seal salata, masendav tulemus. Metsast väljudes kumavad kõrvus Jenkinsi sõnad: jah, pühapäevamängijana niisama metsas ketast loopimas

käia on tore, seltskondlik ja odav tegevus, ent lõpuks on discgolf ikkagi spordiala. «Ja nagu iga asjaga – sa pead need 10 000 tundi panustama,» rõhutab Jenkins, et tippmängijaks saamiseks pole muud varianti kui harjutada, harjutada, harjutada!

Kas panustatud aeg on ka vaeva väärt? Discgolf on spordialana juba üle 40 aasta vana, ent tõeliselt on see õitsele löönud alles sel sajandil. Alles kasvava spordina ei saa seega discgolf uhkustada veel rahamägedes suplemisega: augusti keskel tänavuseks maailmameistriks kroonitud Richard Wysocki teenis võidu eest 10 000 dollarit ehk 9000 eurot. MMil 27. kohaga leppima pidanud Jenkinsile laoti peopesale 460 eurot ja kokku on ta 17 profiaastaga teeninud auhinnaraha 200 000 euro ulatuses.

Teenistusele lisanduvad mõistagi kõikvõimalikud sponsorlepingud, ent Jenkins ei varja: «Miljoneid siin ei teeni. Aga leiva toob ala lauale ning saan käia mööda maailma ringi, mängida erinevatel radadel, vaadata kuidas discgolf areneb ja oma nõuga abiks olla. Pole paha elu.»

ŠOKEERIS POOLEHOIDJAID:

Suurbritannia tennisist Johanna Konta (WTA 14.) kukkus US Openi keset teise ringi matši teist setti burgaarlanna Tsvetana Pironkovaga (WTA 71.) kokku. Ometi suutis ta pärast turgutamist väljakule tagasi tulla ja 6:2, 5:7, 6:2 võita!

U19 koondiste maavõistlused

Foto: Gertrud Alatare

EESTI VALGEVENE 2. septembril kell 18:00 ja 4. septembril kell 13:00 EJLi TNTK väljakul Pääsmed müügil kohapeal.

PEATOETAJA

SUURTOETAJAD

TOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

U23 KOONDIS KODUMURUL!

VILJAR VOOG

tiga kuues. Ühtlasi potsatas pärast pikka vigastuspausi korralikult meelisalaga tegeleda saanud Balta kukrusse tänu korralikele tulemustele 11 000 dollarit auhinnaraha.

Zürichis võistles ka 400 m tõkkejooksja Rasmus Mägi, kes jooksis end taaskord tippkonkurentsis nelja parema sekka. Mägi jooksis aja 48,90, jäädes kõigest 18 sajandikuga alla etapi võitnud olümpiavõitja Kerron Clementile. Kuna finaaletapil teeniti topeltpunkte, kerkis Mägi kõvasti ka üldarvestuses ning lõpetas hooaja 8 punkti ja neljanda kohaga. Clement kogus 51 punkti. MERILI LUUK

U21 KOONDIS JÄI KODUS GRUUSIALE ALLA Eesti U21 jalgpallikoondisel koondisel (pildil ründaja Frank Liivak) tuli koduväljakul EM-valikmängus tunnistada Gruusia 0:1 paremust. Kohtumise ainus värav löödi 39. minutil, kui vasakult äärelt tulnud hea söödu vormistas tabamuseks Nika Katšarava.

U21 koondis on seni kaheksa valikmänguga kogunud neli punkti, mis annavad grupis kuue meeskonna seas viienda koha. Ees on ootamas veel mängud Pärnus Rootsiga (6. oktoober) ning võõrsil Hispaaniaga (10. oktoober) ÕL

Lühidalt JALGPALL Mullu Eesti jalgpallikarikavõistlustel finaali jõudnud, kuid seal lisaajal Tallinna Florale kaotanud Sillamäe Kalev pudenes tänavu konkurentsist juba 32 parema hulgas, kui kaotas 0:1 Viljandi Tulevikule.

KORVPALL Eesti koondise kapten Rain Veideman valiti kolmapäevaste EM-kvalifikatsioonimängude parimaks, kui tema efektiivsuse näitaja oli 34.

EESTI U UKRAINA 5. september kell 19:00 A. Le Coq Arena Pääsmed Piletilevis!

PEATOETAJA

Brent Lepistu

Rasmus Mägi neljas

International Challenge Trophy kohtumine

SUURTOETAJAD

Keno loto

Loosimine nr 15 661, 1. septembril kell 21.15 2, 3, 4, 13, 14, 18, 24, 25, 27, 29, 31, 38, 41, 42, 44, 45, 53, 55, 56, 64 Loosimine nr 15 660, 1. septembril kell 14.15 7, 12, 18, 20, 22, 23, 25, 32, 33, 35, 37, 40, 42, 44, 47, 53, 55, 59, 61, 62

TOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

21855/203

REKLAAM

Reede, 2. september 2016

 REKLAAM.OHTULEHT.EE  E-POST REKLAAM@OHTULEHT.EE  TELEFON 614 4100

Müük:

Ülenurme Tehnopark, Tööstuse tee 2, Tartumaa Telefon: 55 02 900 E-mail: info@baltichouse.eu Ladu: Risu tee 2, Pihva küla, 61407 Tartumaa

LÕPUMÜÜK – NEMAN SEERIA! VIIMASED MAJAD!

Neman 1 Nimetus Seinapaksus 40 mm Seina mõõt 350x350 12,25 m² Pindala Hind 1949 € SOODUSHIND 1390 € Järelmaksu kuumakse alates 39,32 €

Neman 2 40 mm 410x410 16,81 m² 2350 € 1690 € 47,81 €

Neman 4 40 mm 505x445 22,47 m² 2850 € 2090 € 59,12 €

Neman 3 40 mm 505x410 20,70 m² 2650 € 1990 € 56,30 € VIIMASED MAJAD!

Nimetus Morava A Seinapaksus al.

28 mm Pindala 6,25 m2 Hind 915 € SOODUSHIND 726 € Järelmaksu kuumakse alates al. 20,56 €

Ebro A 28 mm 9,73 m2 1272 € 973 € al. 27,55 €

Leena 28 mm 10,5 m² 1549 € 1099 € 31.09 €

Louis 28 mm 21,78 m² 1880 € 1349 € 39 €

PREMIUM SEERIA Nimetus Seinapaksus al.

Pindala Hind Järelmaksu kuumakse alates

Brighton 44 mm 21 m² 2785 € 79 €

Edinburg 40 mm 14,04 m² 2199 € 62,21 €

Ronja 2 40 mm 27,04 m² 2805 € 79,35 €

Corsica 44 mm 19,7 m² 2614 € 74 €

Baltic 23A 50 mm 23 m² 5500 € al.155,73 €

Baltic 38 70 mm 38 m² 9850 € al. 278,90 €

Baltic 42 50 mm 42 m² 7390 € al. 209,25 €

Andreas al. 70 mm 45 m² 13266 € al. 375,62 €

Mauritius 28

al 28 mm 16,83 m² al. 1499 € 43 €

Canberra al 44 mm 19,44 m² al. 2819 € 80 €

Nevis 44 mm 29,60 m² 3048 € 87 €

Panama 44 mm 20,37 m² 3024 € 86 €

Bora 44 mm 13,50 m² al. 5670 € 161 €

Baltic 16S al. 50 mm 16,81 m2 6599 € al. 186,68 €

Olavi II 70 mm 14 m2 6850 € 193,78 €

Lotte 50 mm 34,66 m² al. 9100 € 258 €

SUVEMAJAD Nimetus Seinapaksus al.

Pindala Hind Järelmaksu kuumakse alates

GARAAŽID Nimetus Seinapaksus al.

Pindala Hind Järelmaksu kuumakse alates

VALMISSAUNAD Nimetus Seinapaksus al.

Pindala Hind Järelmaksu kuumakse alates

*kõikide meie saunade hinnad sisaldavad aluse ehitust, paigaldust, leiliruumi sisustust ja kerist! Lisainfo: www.baltichouse.eu

SUURIM AIAMAJADE JAEMÜÜJA EESTIS

Müük, transport ja paigaldus kõikjal Eestis!

Pakkumises üle 200 erineva mudeli, tutvuge valikuga kodulehel: www.baltichouse.eu Küsi pakkumist paigaldusele ja transpordile!

Järelmaksu pakub AS LHV Finance.

Tutvu tingimustega müügikohas või lhv.ee/jarelmaks ja küsi nõu meie asjatundjalt.

Järelmaksu igakuise osamakse suurus on 31,97 € ja krediidi kulukuse määr on 25,59% aastas järgmistel näidistingimustel: kauba/teenuse maksumus 650 €, sissemakse 0%, krediidisumma 650 €, intress 19,9% jäägilt aastas (fikseeritud), lepingutasu 19,90 €, järelmaksu periood 25 kuud, tasumine igakuiste annuiteetmaksetena, maksete kogusumma 820 €.