Teine noorus aprill 2015

LEMMIKLOOMA MITU ROLLI. PÕLVEVALU TREPIL – ESIMENE HOIATUS. NAERA - PÜSID TERVEM JA NOORUSLIKUM. REISIKORRALDAJA SOOVITAB

Teine noorus Teisipäev, 21. aprill 2015 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Tõnu Laas, tel 614 040 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht

2 Teine noorus

Teisip채ev, 21. aprill 2015

Teisipäev, 21. aprill 2015

Teine noorus 3 Vida Press

Üks saab kodu, teine sõbra Koostööprogrammi «Uued sõbrad» mõte on aidata seenioridel leida endale lemmiklooma ja täiskasvanud koeral või kassil kodu.

Programmi veavad üheskoos Varjupaikade MTÜ ja lemmikloomakaupadega tegelev firma Purina. Varjupaikade MTÜ tegevjuht Triinu Priks märgib, et ettevõtmise eesmärk on teha eakamatele inimestele neljajalgse sõbra leidmine võimalikult lihtsaks. «Varjupaikades on igal soovijal võimalik loomaga tutvust teha ja sõbruneda täpselt nii pika aja jooksul, kui vajalikuks peetakse – käiakse kassi eest hoolitsemas või koeraga jalutamas,» märgib Triinu Priks. «Inimene peab ju loomaga, kelle ta oma koju võtab, sobima. Elu näitab, et teineteist leitakse üsna kiiresti.»

Programmi raames saavad lemmiklooma võtta inimesed, kel vanust üle 60 aasta, neile on ka mitmeid soodustusi. Näiteks kehtib väiksem loovutustasu: kassi eest 10 eurot (tavatasu on 20 eurot), koera eest 15 eurot (tavaliselt 35 €). Välja antavad loomad on kiibistatud, vaktsineeritud, steriliseeritud ja läbinud tervisekontrolli.

Varjupaigalt saab uus omanik põhjaliku ülevaate lemmiklooma iseloomust ja tervisest ning juhiseid ühise elu korraldamiseks. Purina annab soovi korral kaasa ühe kuu jagu kassi- või koeratoitu.

Koostööprogrammis osalevad Pärnus, Valgas, Viljandis, Virumaal ja Võrus varjupaigad, kodu on selle vahendusel leidnud juba kaugelt üle saja kassi-koera. Allikas: www.varjupaik.ee

Kutsikas on riskantne valik

Lemmikloom täidab mitut rolli MAIRI KADAK

kuni 55.b sünnipäevani, pärast seda hakkas järsku juhtuma.»

Nelja aasta eest sai Riina koondamisteate. Kui osutud ülearuseks firmas, millele oled pühendanud 20 aastat oma elust, on see päris valus. Esialgu oli Riina siiski optimist, aga kui aasta jagu CVde saatmist andis tulemuseks vaid mõned tööintervjuud, muutus olukord masendavaks. Nagu sellest vähe oleks, pakkis siis mees asjad ja kolis kodust välja.

leht@ohtuleht.ee

Elu on palju rõõmsam, kui kõrval on truu ja usaldusväärne sõber.

Lemmikloomad, ennekõike koerad ja kassid, on suurepärased sõbrad, kes pakuvad nii seltsi kui ka turvatunnet.

Ehkki pensionieast räägitakse kui inimese väljateenitud puhkusest, vajab enamik meist siiski ka pärast tööelu lõppu tunnet, et oled kellelegi vajalik. Mõnikord võib lemmikloom olla ainus põhjus, miks üldse hommikul voodist välja tulla. Tõeliseks sõbraks peetakse enamasti koera või kassi.

Truu kaaslane igal ajal «Mul on ka akvaariumikalad,» räägib pensionil kooliõpetaja Siiri (73). «Neid on tore vaadata ja muretu pidada, jalutama viimist nad ei taha ja üksi koju jäädes pahandust ei tee. Aga mida sa kalaga räägid? Eks ma ikka jutustan nendega ka, kui toitu panen, aga kui on mõni rõõm või mure, võtan ikka oma Muska kaenlasse. Koer siis kuulab ja lohutab – või rõõmustab kaasa.»

Muskaga on Siiri kodu jaganud juba üheksa aastat. «Mehega koos veel võtsime – et lapsed suured ja käivad harva, oleks ikka keegi majas, keda poputada.»

Kui mees viie aasta eest suri, oli Muska perenaise suurim tugi – lapsed oma peredega tulid mõneks ajaks, aga õige varsti pidid kõik oma argitoimetuste

Tuleb ette, et koeravõtmine on laste mõte, kes soovivad, et vanematel või üksi jäänud emal/isal oleks seltsi ja turvatunnet. Pikemalt mõtlemata kingitakse kutsikas. Koeravõttu tuleks aga igast küljest kaaluda.

Kutsikas on küll armas, aga temaga on ka väga palju tegemist. Kui selg on haige ja liigesed valusad, pole just lihtne koera järelt koristada või jalutuskäikudel tormaka noore loomaga sammu pidada.

Samuti peaksid noored kutsikat kinkides läbi mõtlema, kas nad on valmis vajadusel ise looma omanikuks saama. Koera võttes tuleb arvestada, et ta on pereliige järgmised 10–15 aastat. Keegi ei tea aga ette, mida elu tuua võib: kui eaka inimese tervis peaks alt vedama, tuleb kellelgi looma eest hoolitsemine enda peale võtta.

Varjupaigarahvaga nõu pidades on aga kindlasti ka igal eakal inimesel võimalik leida sobivas vanuses ja pasliku iseloomuga lemmikloom, kes pakub kodus seltsi ja turvatunnet ning tõstab tuju.

Aitab seltskonda leida juurde naasma. Muska püsis truult perenaise kõrval. «Liputab aga saba, ajab kõrvad kikki ja vaatab otsa sellise näoga, nagu küsiks: mis ma saan teha, et sul parem oleks?» ütleb Siiri.

Koer veab omaniku välja Naine tunnistab, et lemmikuta oleks ta tõenäoliselt õige pikaks ajaks koju norutama jäänud – muidu nii energilisel naisel kadus pärast kaasa ootamatut kaotust igasugune tahtmine uksest välja astuda või kellegagi suhelda.

«Kõige meelsamini oleksin voodis lebanud, tekk silmini,» meenutab ta oma elu üht raskeimat aega. «Aga koera ei saa ju päevadeks tuppa jätta! Polnudki midagi parata, ajasin ennast kolm korda päevas ikka püsti ja läksime nagu alati. Muska mu sellest august lõpuks välja tiris,» tunnistab Siiri. «Ma ei pea kunagi tulema päris tühja tuppa, ik-

ka ta ootab, jookseb vastu, rõõmustab. See on väga hea tunne.»

Anne (59) ja Toomas (65) võtsid koera just liikumise, mitte loomaarmastuse pärast. «Toomasel oli mõne aasta eest infarkt ja arst soovitas palju liikuda,» räägib Anne. «Teda oli aga väga raske kodust välja saada – mis ma niisama longin, ütles, kui mina kaasa ei saanud minna, istuski kodus.»

Siis võetigi koer – et mehel oleks põhjust korrapäraselt kodust välja minna, olgu tahtmist või mitte. «Ma pole kunagi eriline koeralemb olnud,» tunnistab Anne. «Aga praeguseks on terjerisegu Tikker meil kõige nunnutatum pereliige. Toomase tervisega pole ka – ptüi-ptüi-ptüi– mingeid tagasilööke olnud, kõnnivad iga päev kilomeetreid maha, tulgi taevast või pussnuge.»

Riina (62) naerab, et tema koer pani aluse ta täiesti uuele elule. «Minu elus oli kõik hästi

Pärast kuudepikkust põdemist, kuhu mahtus ka statsionaarne depressiooniravi, sõitis Riina külla Soomes elavale tütrele.

Sealt tuli ta tagasi helgema meele ja neljakuuse kutsikaga.

Nüüd saab toonane koerakribal varsti kaheaastaseks, kannab uhke pärisnime kõrval kodunime Mosse, on kuulekuse musternäidis ja andnud Riina elule täiesti uue sisu.

«Käisime Mossega kutsikakoolituses, kuulekuskoolituses, kõikvõimalikes trennides, agility’s – koeramaailm, millest ma varem midagi ei teadnud, haaras mind jäägitult. Leidsin uue tutvusringkonna, tänu neile sain uue töökoha, mul on esimest korda elus hobi,» särab Riina ja nimetab Mosset tõeliseks saatuse kingituseks. «Tagasi mõeldes arvan küll, et kui koeramõtet poleks tulnud, oleksin ma praeguseks elule lihtsalt alla vandunud. Nüüd olen paremas vormis kui kunagi varem – kõik tänu Mossele!»

Eakate ööpäevane jälgimine ja hooldamine.

Majutamine ühe- ja kahe-kohalistes kutsungisüsteemiga varustatud telefoni-, kaabel TV- ja internetivalmidusega tubades.

Ranniku tee 48, Tallinn Telefon 609 2605 kursana@kursana.ee

Minu turvaline kodu

Teisipäev, 21. aprill 2015

4 Teine noorus

Vida Press

Nipid,mis aitavad parandada mälu Selleks, et kõik vajalik meeles püsiks, on hulk nippe. Kindlasti tasub neid kasutada, sest mäluprobleemid põhjustavad sageli meelehärmi ja piinlikke olukordi.  Pane hädavajalik kirja. Kalendermärkmik võiks vanemas eas saada lahutamatuks kaaslaseks: pole mõtet hommikust õhtuni kramplikult kõiki oma tegemisi meenutada – ja siis avastada, et olulisimad asjad siiski ununesid. Lihtsam on oma päeva- ja nädalakohustused kirja panna.  Tee endale mõttemärkmik. Loo endale märkmik ka mõttes ja alusta iga hommikut märkmikulehekülje meeldetuletamisega: mida on vaja täna teha. Pärast saad kõik üle kontrollida.  Kasuta värve. Küllap on igaüks kooliajal õppimise käigus raamatusse jooni alla vedanud, et kirjapandut oleks hõlpsam meelde jätta. Tee sama oma mõttemärkmiku leheküljega; märgi sündmused mõttes eri värvidega.  Pildista. Sageli ei meenu, kuhu panid toa- või autovõtmed, telekapuldi või mobiiltelefoni. Kui midagi käest paned, pööra sellele tähelepanu: tõsta käed üles ja imiteeri pildistamist. Otsima hakates meenuta, kus «pilti tegid».  Räägi iseendaga valjusti. «Jätsin auto poe parkimisplatsil tagumisse ritta elektriposti kõrvale.» Ära häbene seda auto juurest lahkudes endale valjusti öelda.  Määra asukoht! Kõik sündmused on seotud mingi koha, inimese, sõiduki, ilma või muu säärasega. Loo seos.  Mõtle täpile. Kõige lihtsamat keskendumist soodustavat harjutust saab igaüks teha kodus või näiteks bussis istudes. Tuleb püsida mõni minut liikumatult paigal, kujutleda keset oma otsaesist musta täppi ja keskendada mõtted just sellele punktile. Kui keskendumine ühele kindlale asjale on muutunud juba täiesti automaatseks, seisab kõik vajalik paremini meeles.  Tee kodutööd. Enne tähtsat sündmust kirjuta kõik, mida tahad seal öelda, üles ja korda seda paar korda.  Sobita kokku nimi ja nägu. Kui sulle tutvustatakse uut inimest, jäta meelde tema näost midagi silmatorkavat – paksud huuled, kõrged kulmud, pruunid silmad jne.  Säilita rahu. Stress ja muretsemine raskendavad meeldejätmist. Katsu igas olukorras olla rahulik ja keskenduda.  Õpi unustama. Aju tervise seisukohalt on tähtis ka unustada – kõike nagunii meeles pidada ei suuda. 90 protsenti saadud infost ununeb esimese üheksa tunni jooksul, kui inimene seda ei kasuta. Kuidas aga kord meelde jäetut unustada? Üks võimalus on ebavajalik info blokeerida, st kohe, kui see meenub, sunni end mõtlema millestki muust. Nii lood uue seose, ümberlülitumise uuele mõttele. Vt ka: www.kiirlugemine.ee Vida Press

Ujumine on üks spordiala, mis aitab liigesehaigusi nii ravida kui ka ennetada – mida varem alustada, seda parem.

Liikumine aitab liigesehaigusi ennetada ja ravida SILJA PAAVLE

silja.paavle@ohtuleht.ee

Liigeste kulumisest pole pääsu, küll aga saab iga inimene midagi ära teha, et see oleks võimalikult valutu. Liiges tahab liikumist igas eas – nii liigesehaiguste ennetamiseks kui ka raviks.

Eesti asub kliimavöötmes, kus liigesehaigused on mureks olnud läbi aegade. See pole vaid eakate tõbi – järjest nooremad kipuvad kurtma valutavate liigeste üle. Arstide hinnangul kannatab Eestis eri tüüpi liigesehaiguste käes iga viies inimene.

Põlvamaa perearsti Jane Oti sõnul tuleb liigesevaludest hoidumiseks silmas pidada kolme olulist asja: liigesed tuleb hoida soojas, kuivas ja liikumises. Eve Sooba, Ida-Tallinna keskhaigla taastusarst rõhutab samuti vajadust hoida liigesed kogu elu liikumises ning vältida nende ülekoormust.

Abi tervest eluviisist

Kes on harjunud oma igapäevategemisi kirja panema ja märkmikus järge ajama, peaks vanemas eas sisse seadma ka mõttemärkmiku – mälu treenimise eesmärgil.

See tähendab, et arstide manitsusi toituda tervislikult ning olla füüsiliselt aktiivne tasub ka liigeste tervisele mõeldes tõsiselt võtta juba noores eas.

Uuringute andmeil vähendab füüsiline aktiivsus paljude tervisehädade riski, teiste kõrval levinuima liigesehaiguse osteoartroosi riski lausa 83%. Liiges olevat nimelt nagu raud, mis seistes varem või hiljem rooste läheb, kuid liikumises ja õlitatuna ei juhtu sellega midagi.

Liigutama võiks innustada teadmine, et kui liigesehaigus juba välja kujuneb, on tegu kroonilise tõvega ehk välja ravida pole seda enam võimalik.

Küll aga saab haiguse kulgu raviga pidurdada, vältida liigeste moondumist ja liikuvushäiret ning leevendada valu.

Elustiili korrigeerides saab aga liigesehaigusi nii ennetada kui ka ravida. Eve Sooba toob näiteks, et üks faktor, mis põlve osteoartroosi teket ja süvenemist soodustab, on rasvumine. Ülekaalu kõrval põhjustab liigeste ülekoormust – osteoartroosi ehk liigeskõhre kulumise olulisimat tekkepõhjust – ka raske füüsiline töö.

Haigusnähte annab leevendada Sellele, et liigestega pole kõik korras, viitavad valu ja turse pärast liikumahakkamist või suuremat koormust. See võib tekkida puusaliigestes, põlvedes ja ka sõrmedes.

Kindlasti tasub liigesevalude korral nõu pidada arstiga. Vanusega kaasnevat liigese kulumishaigust välja ravida ei saa, küll aga on targalt tegutsedes võimalik seda leevendada. Krooniliseks muutunud liigesetõved vajavad ka ravi.

Liigutamisest on kasu liigesehaiguste ennetamisel, head teeb see aga ka valusatele liigestele. Sageli kipuvad inimesed liigesevalude korral just vähem liikuma, see pole aga õige.

«Liigeseid tuleb liigutada, sest need ongi liikumiseks mõeldud. Liigutades liiges toitub,» kinnitab Tallinna regionaalhaigla füsioterapeut Taavi Metsma. Palju on kasu võimlemisest, mis aitab leevendada valusid ja muudab tugevamaks ka liigest toetavad lihased. Seega on liigesevaevuste korral omal kohal hommikuvõimlemine, liigesesõbralikud spordialad on vesivõimlemine ja ujumine.

Põlvevalu trepil – esimene hoiatus

Kui tunned trepist liikudes põlvevalu, võib see olla esimene märk liigeste kulumisest ehk osteoartriidist, mille põhjuseks on liigesesisese kõhre kulumine. Arvatakse, et seda levinuimat liigesehaigust põevad ligi pooled üle 85aastastest inimestest, kellest enamikul tekib haigus juba kuuekümnendate eluaastate keskel või veelgi varem, kirjutab NewsmaxHealth.

«Inimesed kipuvad põlvevalu, mis tekib treppidel liikudes, ignoreerima. See võtab aga arstidelt võimaluse liigesepõletikku varakult diagnoosida,» nentis Leedsi ülikooli meditsiiniprofessor Philip Conaghan ajakirjas Arthritis Care & Research avaldatud uuringus. Tema juhitud uurimisrühm jälgis pikema aja jooksul 4673 osteoartriiti põdevat või sellest ohustatud inimest. Ilmnes, et koormustaluvusega seotud ülesannete käigus tajuti valu kõige sagedamini just treppidel liikudes. Järgnesid valud, mida tekitas kõndimine, seismine, lamamine, istumine ja ka puhkeasendites olemine.

Conaghani sõnul võivad sellest uurimusest saadud teadmised aidata põletikulisele ja valulikule liigesehaigusele jälile saada oluliselt varem ning asuda seda ravima enne, kui see hakkab häirima inimese igapäevaelu.

Kuidas liigeseid argitoimetustes võimalikult palju säästa?  Seisva töö korral pööra tähelepanu hea rühi ja tasakaalu säilitamisele. Jälgi, et keharaskus langeks ühtlaselt mõlemale jalale. Väid kummargil töötamist, see põhjustab ülakehas liialt pinget.  Tööpind peab nii seistes kui ka istudes olema õigel kõrgusel ja keha lähedal. Sagedasti kasutatavad töövahendid olgu hõlpsalt kättesaadavad, et jääksid ära asjatud liigeseid väsitavad küünitamised ja küürutamised.  Vaheta aeg-ajalt tööasendit, pikalt ühes asendis töötades tee vahepeal võimlemisharjutusi – eriti siis, kui keha annab valuga liigeste ja lihaste ülekoormusest märku.  Kui liigesed on haiged, väldi raskete esemete tõstmist ja kandmist. Asju tõstes kasuta mõlemat kätt, hoia kandamit keha lähedal ja suuna koormus suurtele liigestele.  Arvutihiire kasutamine põhjustab küünarvarre, randme ja nimetissõrme pingeasendi. Kasuta käte säästmiseks ergonoomilisi töövahendeid.  Kasuta kodutöödes kodumasinaid, et vähendada liigeste koormust.  Pööra tähelepanu argiste tarbeesemete valikule. Näiteks köögiriistadele, aga ka pastapliiatsitele on olemas spetsiaalseid varreümbriseid – nii on sellest parem kinni võtta ja liigesed saavad vähem koormust.  Kui vaja, paiguta mööbel ümber: kui õlaliigese valu tõttu on raske ülariiuleilt asju kätte saada, paiguta köögikapp madalamale.  Seinale kinnitatud käetoed aitavad tõusta ja liikuda vannitoas ja tualetis.  Pea meeles, et abivahenditest pole kasu, kui need kapis seisavad. Õpi neid kasutama!

Allikas: Reuma-aabits

Teisipäev, 21. aprill 2015

Teine noorus 5

Naera – oled tervem ja nooruslikum!

Vida Press

ANN SALU

leht@ohtuleht.ee

Mõelge järele: millal te viimati südamest naersite? Elu pole juba ammu põhjust andnud? Siis tuleb end naerma sundida!

Asi on igal juhul seda väärt.

Naer on parim ravim  Naerujooga on lihtsaim treening hea enesetunde ja tervise saavutamiseks.  Naer ergutab ainevahetust, vähendab stressi, loob kiiresti emotsionaalse tasakaalu.  Naeruharjutused täidavad kopsud värske õhuga, tuues vereringesse rohkem hapnikku – see hoiab meid rõõmsate ja energilistena.  Naer kõrvaldab kroonilised lihaspinged.  Naer kasvatab enesekindlust, lubab meil tunda end igas olukorras mõnusalt.  Ainult 15–20 minutit naerujoogat päevas – ja tunned end kogu päeva rõõmsana.

Vaatepilt, mis avaneb sellele, kes juhtub juhuslikult ja igasuguse eelteadmiseta nägema naerujooga tundi, võib tunduda rohkem kui veider: hulk täiskasvanud inimesi vehib kätega, kummardab siia-ja sinnapoole, tuues kuuldavale ebaloomulikke kõkutusi ja teeseldult mõjuvaid häälitsusi, mis mõnevõrra küll naeru meenutavad.

Tunni edenedes võivad aga lõkerdused hakata kõlama üha siiramalt ja loomulikumalt ning lõpuks lagistavad asjaosalised südamest naerda, nii et pisar silmas.

Allikas: www.hingeruum.ee

Trenn nagu iga teinegi Naeruterapeut Helje Kasearule on see uustulnukate võõristus hästi tuttav. «Inimesed küsivad rühmatunnis sageli: kuidas ma naeran, kui mul pole üldse naljakas?» ütleb ta. «Aga see on trenn nagu iga teinegi – alguses ei oska, tuleb ehk välja kohmakalt ja veidralt, aga mida rohkem harjutad, seda paremini hakkab minema. Alustadki nii, nagu suudad: teed harjutusi, teeskled

Kui oled mänguline, rõõmus ja lapsemeelne, on sul endal kergem elada ja teistel on sinu ümber kergem olla.

Rootsi tabletid, mis varustavad ajurakke vitamiinidega

naeru, hoiad rühmakaaslasega silmsidet – ja ühel hetkel tunned, et naeradki päriselt.»

Helje ütleb, et tema soovitaks päeva naeruga alustamist igale inimesele: «Proovida tasub igal juhul, see ei maksa ju midagi, aga kui asja kätte saate, on te päevad märksa ilusamad.»

Kuidas end hommikul naerma sundida? Eriti kui tunned, et tänane päev on samasugune, kui

Terapeut räägib, et kui ta Indias naerujoogat õppimas käis, panid õpetajad neile kohustuse teha ühte ja sama asja 40 päeva järjest: siis jääb see kehasse. Samamoodi soovitabki ta käituda neil, kes alles alustavad – olla järjekindel ja teha harjutusi pisut aega igal hommikul võimalikult pikka aega järjest. Nii keha õpib.

«Kellel võimalik, võiks muidugi osaleda ühe korragi mõnes juhendajaga naerujooga tunnis,» soovitab Helje. «Sealt saab hulga häid nippe, siis edeneb ka omal käel harjutamine paremini.»

Huumorisoon, oskus naljast aru saada ei ole inimesele lihtsalt kaasa antud, ütleb Helje –

Tabletid ajutegevuse ja vaimse võimekuse toetamiseks

Peaaegu kaotasin terava mõistuse

Kas teate, et…

Aju vajab toitaineid Uuringud näitavad, et ainult hoolikas aju toitmine toetab pikaajalist vaimset võimekust. Skandinaavia firma New Nordic on loonud aju toitainetega varustamiseks uue toidulisandi, Clear Braini tabletid, mis sisaldavad taimeekstrakte, B-grupi vitamiine ja joodi. Tabletid on mõeldud ajutegevuse ja mälu funktsioonide toetamiseks. Neid võivad tarvitada nii noored kui ka vanemaealised. Clear Braini tablettides sisalduvad bioloogiliselt aktiivsed ained aitavad keskenduda, toetavad normaalset kognitiivset funktsiooni ning aju ja närvisüsteemi talitlust. See toidulisand on väga tõhus õpingute perioodil, kui on vaja lühikese aja jooksul talletada võimalikult palju infot.

Naerdes on kergem elada

see areneb elu jooksul ja seda saab arendada. Naermisoskus on aga maast-madalast olemas, lapsed naeravad ju ammu enne seda, kui nad rääkima või kõnet mõistma õpivad. Seega pole kahtlust: naerda oskab iga inimene, täiskasvanud on pahatihti selle oskuse endas lihtsalt maha surunud.

«Inimesed ei saa naermisega hakkama, sest nad on harjunud oma kõiki tundeid vaos hoidma, alla suruma,» ütleb terapeut.

«Tihtilugu ei luba nad endal väljendada kurbust, viha, solvumist, hirmu – see pole justkui viisakas, täiskasvanu peab suutma end vaos hoida. See on viga!

Kui ei vallandata muidu tundeid, ei vallandu ka naer – mis ometi on nii mõnus, nii vabastav tunne.

Helje Kasearu on naerujoogaga tegelnud kümme aastat ja kui ta võrdleb kümne aasta tagust iseennast tänasega, ütleb ta kõhkluseta, et naerujooga on muutnud ta palju julgemaks ja enesekindlamaks.

«Ma julgen vigu teha, julgen enda üle naerda, ei pelga, et teen vea ja mind kritiseeritakse või naerdakse välja,» räägib ta.

«See tunne kulub ära igale inimesele, lastest vanuriteni. Naer on mäng. Kui oled mänguline ja lapsemeelne, liigud edasi palju loomulikumalt. Sul endal on kergem elada ja teistel on sinu ümber kergem olla.»

REKLAAMTEKST

Kas kipute unustama inimeste nimesid, kellega pidevalt suhtlete ja rääkides kaob mõttelõng? Ei mäleta, kuhu panite oma prillid või miks tulite tuppa ning autot juhtides unustate, kuhu pidite sõitma?

Mälu ja vaimset võimekust püütakse tõsta erineval viisil, kuid sageli pettutakse. Meil on teile hea uudis – uued Skandinaavia tabletid Clear Brain™, mis on mõeldud ajutegevuse tõhustamiseks ja vaimse võimekuse toetamiseks.

oli eilne ja tuleb homne, midagi erilist pole oodata, kohustusi on rohkem kui võimalusi ja rõõmustamiseks pole põhjust – mille üle siin naerda?

«Polegi vaja oodata, et tekiks midagi, mille üle naerda,» õpetab Helje. «Tuleb lihtsalt otsast alustada. Seiske kas või peegli ette, vaadake endale otsa ja hakake pihta: «Ha-ha-haa,», «Hehe-hee,», «Ho-ho-hoo.» – isegi kui tuleb välja kunstlikult ja ebaloomulikult, pole hullu! Eriti veel, kui olete üksi kodus, keegi ei näe ega pane imeks. Püüdke, harjutage – see tasub end ära!»

Standardiseeritud merimänni (ladina k. Pinus pinaster Aiton) koore ekstraktis sisalduvad polüfenoolid aitavad toetada normaalset vereringlust kapillaarides, mis on tähtis peaajule. Ja kreeka pähkel, kui seda süüa 30 g päevas, parandab veresoonte elastsust.

Clear Braini tabletid – Rootsi leiutis Clear Braini tabletid sisaldavad granaatõuna, Kreeka pähkli, merimänni koore,

musta pipra ja pune ekstrakti, joodi ning vitamiine. Jood toetab aju normaalseid kognitiivseid funktsioone ja närvisüsteemi talitlust. Pantoteenhape (vitamiin B5) soodustab vaimset tegevust. Vitamiinid B1, B6, B12 ja B3 toetavad normaalset psühholoogilist seisundit ja närvisüsteemi talitlust. Olulised on ka mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning tervislik eluviis..

Kust saab osta Clear Braini?

Rootsi Clear Braini tablette saab osta apteekidest või tootja kodulehelt www.newnordic.ee. Lisainfo telefonil 684 3838.

NEW NORDICU

internetipood

Ruth on ammu pensionil, kuid loomult aktiivne ja toimekas naine. „Olen alati enda üle uhkust tundnud, sest olin võimeline korraga planeerima ja tegema erinevaid töid. Hiljuti aga hakkasin tundma, et terav mõistus kipub hääbuma.“ „Isegi igapäevased tööd muutusid keeruliseks – ei suutnud keskenduda, aina sagedamini kippusid asjad ununema. See muutis mind kurvaks. Õnneks avastasin Skandinaavia Clear Braini tabletid, mida tarvitan nüüd iga päev.“

Terav mõistus ja hea mälu „Minu jaoks on väga tähtis teha igapäevaseid töid, hoolitseda oma lilleaia eest, suhelda lapselastega või mängida naabritega lauamänge, seetõttu peab mul olema selge pea ja terav mõistus. Tahan jääda iseseisvaks, aktiivseks ning mitte tunda end kohmetu ja hajameelsena. Ma ei ole huvitatud ainult kodus tugitoolis istumisest ja televiisori vaatamisest. Tahan kohtuda sõpradega, reisida, külastada oma lähedasi.“

Teisipäev, 21. aprill 2015

6 Teine noorus

Reis teeb pikaks ajaks meele rõõmsaks Vida Press

ILLE GRÜN - OTS

leht@ohtuleht.ee

Tead, Peterburi on nii ilusaks muutunud!» kuulutab rõõmus vanaema.

Kuidas ta teab, imestab lapselaps mõttes. «Käisin just kolmepäevasel tuuril,» jätkab vanaema küsimusi ootamata täie enesestmõistetavusega.

Nii ongi.

Seeniorid reisivad üsna usinalt, näitab reisibüroode kogemus.

Eksivad aga need, kes usuvad, et eakamad inimesed eelistavad omasuguste seltskonda.

«Pigem on just vastupidi – rõõmustatakse, kui selgub, et reisiseltskonnas on ka noori või keskealisi,» ütleb Tensi-Reiside reisikorraldaja Pille Riin Rimmel. Erandiks on seenioride ühendused, mis tellivadki ühise erireisi, aga selle põhjuseks on ikka koos käima harjunud seltskond, ühised huvid ja jutud.

Hoia pakkumistel silm peal!

Reise on büroode valikus seinast seina, igaüks peaks leidma oma soovidele ja võimalustele vastava. Seepärast näiteks Tensi-Reisidel eraldi seenioridereise enamasti tavamüügis polegi – nad on teretulnud kõikidele reisidele.

Pakkumisi on olnud näiteks Tallinki lõbureisidele, kus ühel väljumisel pakutakse eriprogrammi, mis tõenäoliselt pakub huvi just seenioridele. Niisuguseid pakkumisi pole väga sageli, seepärast tasub reklaamidel silm peal hoida.

Küll aga on reisikorraldajatel seenioridele mitmesuguseid soodustusi, neid võiks alati reisivõimalusi uurima minnes küsida. Tensi-Reisid näiteks pakub pensionäridele alati büroo soodushinda.

«Kultuurireiside programmis on paljud külastatavad paigad (muuseumid, arheoloogilised alad jm vaatamisväärsused)

sissepääsupiletiga ning Euroopa Liidus on üle 60- või üle 65aastastele enamasti soodushind, vahel isegi tasuta sissepääs,» räägib Rimmel. «Pääsmed on tihtipeale üsna kallid, seenioripileteid kasutades saab säästa päris märkimisväärse summa. Alati tuleks aga hindu täpsustada, sest vahel võib rühmale hind olla sama või seenioripiletist soodsamgi.»

Kuhu seenior sõidab?

«Ei ole olemas tüüpilist pensionäri – nagu ei ole olemas ka tüüpilist noort või keskealist. Reisi valik sõltub ikka inimese soovidest, huvidest ja võimalustest,» rõhutab Rimmel.

Tema sõnul on selliseid pensionäre, kes valivad alati kaugema reisi, aga neidki, kes eelistavad sõita just lähemale – Lätti,

Leetu, Soome, Rootsi. Põhjused on erinevad – mõni on terve maailma juba läbi reisinud ja avastab nüüd lähinaabreid, teisel ei ole võimalik kodust kaua eemal olla, kolmandal ei kannata tervis pikka lennureisi või sunnib rahakott otsustama odavama võimaluse kasuks.

«Liikumisraskustega inimestele sooviks südamele panna, et nad kindlasti teavitaksid oma reisikorraldajat sellest juba reisi broneerides ning kirjeldaksid võimalikult täpselt, millisel määral on liikumine piiratud,» soovitab reisikorraldaja. «Kindlasti tuleb täpsustada, kas valitud sihtkoht on ikka sobiv – soov võib küll suur olla, aga tuleb aegsasti läbi mõelda, kas kohapeal ka hakkama saadakse.

Reisikonsultandiga suheldes leitakse kindlasti lahendus.»

Reisikorraldaja soovitab

 Ärge peljake vanemas eas reisida – kui võimalus on, kindlasti minge. Alati leiab sobiva pakkumise, tuleb vaid reisibüroost küsida ja kohe ka oma soovidest/võimalustest rääkida.  Internetis on palju reisikirju ja -foorumeid, kus saab tutvuda nii reisikorraldajate kui ka sihtkohtadega, näiteks TripAdvisor, mille Eesti analoog on trip.ee. Lapata tasub nii reisiajakirju kui ka -raamatuid, seda saab teha raamatukogu lugemissaalis.  Ka üksi saab reisile minna. Sobivaim on siis just rühmareis – seltskond on käepärast ja leiab uusi tutvusi. Enamasti on võimalik majutuda üheses toas (lisatasu eest).

Kultuurireiside korraldajatel on reisil tihtipeale kirjas, mitu üksikut naist või meest on rühmas – kui soovitakse lisatasust pääseda, võib lasta end reisikaaslasega ühte tuppa majutada. (NB! Võõrast meest ja võõrast naist ühte tuppa kunagi ei majutata, seda ei maksa karta).  Reis tuleks broneerida võimalikult varakult. Näiteks kultuurireisideks jaotatakse istekohad bussis esimese sissemaksu järgi ning eesmised kohad täituvad kiiresti. Paljudel reisidel hõivatakse need pea aasta ette broneerides. Ka lennureisidel kaugematesse sihtkohtadesse on kohapealne ringreis bussiga, mille kohad ette kinni pannakse.  Küsige alati üle maksetingimused – enamasti saab reisi eest maksta osade kaupa.

Mida varem broneerite, seda pikema aja peale saab osamakseid jagada.  Andke alati teada, kui teid vaevab mõni tõsisem terviseprobleem – siis teavad giid ja reisikorraldaja sellega arvestada.  Ärge unustage reisikindlustust, millel on nii meditsiiniline kui ka reisitõrke kate. Kui tervisega peaks midagi juhtuma enne reisi, maksab kindlustus reisiraha tagasi, reisi ajal juhtuva terviserikke korral saate aga tasuta abi. Kindlasti tutvuge ka kindlustuse tingimustega.  Vaktsineerimisega ei maksa üle pingutada.

Enamik Euroopa Liidus nõutavaist kaitsesüstidest on Eesti täiskasvanud inimestel nagunii tehtud. Erivakstsineerimist on tarvis reisimiseks eksootilistesse paikadesse: Kesk-Aafrikasse, Lõuna-Ameerikasse, Kagu-Aasiasse jm. Kaitsesüsti vajalikkuse kohta saab reisikorraldajailt täpsed juhised.

«Pin õige teha ILLE GRÜN - OTS

leht@ohtuleht.ee

«Saab ikka!» on olnud noorusliku pensionäri Õie (76) deviis läbi elu, mis pole olnud just kerge – ette on tulnud ka väga-väga musti aegu.

«Elame päev korraga!» on Õie teine loosung, mis just nukratel päevadel käiku läheb.

Näib, et mõlemad innustuslaused toimivad Õie puhul päris hästi. «Toona sai varem pensionile kui praegu, olin alles 55, ega ma kodus niisama istuda küll tahtnud,» meenutab tohutult energiline ja hakkaja Õie. Õie tahtis tööd edasi teha. Nii seepärast, et tegevust oleks, kui ka seetõttu, et tollalgi polnud vaid pensionist äraelamine mingi lust ja lillepidu. Ka siis eelistasid tööandjad ikka nooremaid, Õie otsis, leidis ja leppis igasuguse ametiga: «Küll tegin raamatupidamist, küll müüsin ajalehti ja lilli. Kaheksa aastat tegin Haapsalus FraMares mitut tööd – koristasin, olin köögis abiks.»

Õppimise üle õnnelik «Nüüd käin ülikoolis,» on tarmukas pensionär rõõmus. Tõsi, väärikate ülikoolis – aga vaimuerksust süstib igasugune õppimine. Omal ajal Õiel ülikoolis käia ei õnnestunud.

«Väärikate ülikoolis käin seeeest juba neljandat aastat. Kaks

Vananemine toob kaasa vitamiin B1 puuduse Uuringutega on tõestatud, et organismi loomulik vananemine toob sageli kaasa vitamiin B1 ehk tiamiini puudujäägi.

Krooniliste haiguste põdemine suurendab veelgi tiamiinipuuduse tekkimise tõenäosust. Vitamiin B1 puudus võib tekkida ka ühekülgse toitumise, paastumise ning mõnuainete (alkohol, kohv, sigaretid, maiustused) liigse tarbimise tulemusena.

Millised sümptomid viitavad vitamiin B1 puudusele?

Miks on vitamiin B1 oluline?

Mõistlik valik vitamiin B1 puuduse raviks on benfotiamiin.

Vitamiin B1 täidab organismis mitmeid väga tähtsaid rolle: • Tagab närviülekannete toimumise • Tagab aju normaalse töö • Hoolitseb glükoosi (veresuhkru) lagundamise eest • Osaleb maohappe moodustumises • On vajalik südame normaalseks tööks

• Väsimus, kurnatus • Mälu nõrgenemine, keskendumisraskused • Närvilisus, depressiivsus • Käte või jalgade suremine, säärelihase krambid • Raskenenud seedimine, maomahla vähesus.

Benfotiamiin on vitamiin B1 rasvlahustuv vorm, mis imendub tavalisest tiamiinist tunduvalt paremini ja satub just sinna, kus organism teda vajab. Benfotiamiin imendub hästi ka neil inimestel, kelle organism tavalist vesilahustuvat B1-vitamiini hästi ei omasta.

Ainuke Eestis retseptivabalt müüdav benfotiamiini sisaldav ravim on Benfogamma, millel on laialdane positiivne kasutuskogemus. Benfogamma sisaldab 50mg benfotiamiini. Päevas võetakse sõltuvalt tiamiinipuuduse nähtude raskusest 1...3 kaetud tabletti.

Ravimi omaduste kokkuvõtte leiate Ravimiameti kodulehelt www.ravimiamet.ee

Ainuke a ivab retsept iin am benfoti Eestis

Ravimireklaam. Benfogamma (benfotiamiin) on käsimüügiravim. Näidustused: vitamiin B1 vaeguse ravi täiskasvanutel.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte.

Kaebuste püsimise või ravimi kõrvaltoimete tekkimise korral pidage nõu arsti või apteekriga.

Benfogamma

®

Benfotiamiin 50mg, 50 kaetud tabletti karbis

Müügiloa hoidja: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG, Calwer Str. 7, D-71034 Böblingen, Saksamaa.

Täiendav teave tootja esindajalt: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG esindus, Vienibas gatve 87B - 3, LV 1004, Riia, Läti.

Kontakt Eestis: Laki 25-402, 12915, Tallinn. +372 6623369, info@woerwagpharma.ee

Teisipäev, 21. aprill 2015

Teine noorus 7

sipõli on just Liigesed ja selg on kanged, teevad haiget... aeg uusi asju ja õppida!»

Nüüd tuleb appi kaasaegne nanotehnoloogia.

Koostiselt kehaomase ainena ei kuulu NANOHAP™ ravimite kategooriasse.

Ei tekita kahjulikke kõrvalmõjusid.

Vida Press

Ei ole müügil apteekides.

Eesti toode

t on ainus suukaudne bioloogiliselt sobiv ja nanomeetriliselt täpne ehitusmaterjal ning laialdase toimega katalüsaator kogu Teie kehale, mis kasutab seda kiiresti ja otse raku tasandil – muuhulgas nii liigeste kui selgroo normaalse konditsiooni tagamiseks. t Selle sini-valgetes kapslites olevad üliväikesed (nano-) osakesed toimivad tõhusalt sõltumata kasutaja vanusest ...

Pole elus kunagi jõusaalis käinud? Pensionipõlves ongi lihtsam selleks aega leida! Tähtis on harjutada treeneri – eriti hea, kui personaaltreeneri – käe all, enne alustamist tuleb aga oma trenniplaanidega kindlasti kurssi viia ka perearst.

korda kuus on loengud, kaks tundi korraga. Räägivad arstid ja igasugused muud erialainimesed. Nelisada inimest on korraga kuulamas. Pärast antakse diplom ja puha, lõpuaktus on Tartu ülikooli suures aulas,» on Õie õnnelik avanenud võimaluse üle. Õppimine väärikate ülikoolis on tasuta. Mis veel hea: vahel pakutakse ülikoolis teatripileteidki odavamalt. Sel kevadel on ees ootamas veel üks loeng, mai algul räägib TÜ teatriteaduse professor Anneli Saro tänapäevasest teatrist.

Kes tahab, jõuab kõike Õie on ka reisiklubi liige. «Klubi käib koos kord kuus, igaüks räägib oma reisidest ja näitab pilte. Vahel korraldatakse päeva-paari pikkuseid reise Eesti eri paikadesse, vahel ka pikemaid ja kaugemale,» kirjeldab ta.

Koos oma tuttavate ja tantsuringi naistega on Õie pensionipäevil päris palju reisinud.

Paljud kursused, mis huvi pakuksid, tuleb kõrvale jätta – kõigeks, mida hing ihkaks, raha ei jagu. Tõsisteks hobideks on võimlemine ja tantsimine: «Need trennid on küll tasuta, aga päris ilma rahata ei saa sealgi. Tantsurühmaga tuleb ruumi üüriraha maksta ja kui kuhugi esinema sõidame, siis on kulud ikka.»

Arvutikursusele Tartu rahvaülikoolis läks Õie aga päris oma kulu ja kirjadega. «Leidsin ajalehest kuulutuse ja läksin. 20 tundi ja 30 eurot. Olime kursusel kaheksakesi, kaks meest ja ülejäänud naised. Kusjuures ainult üks mees oligi, kes esimest

Andke oma kehale võimalus olla terve!

Medicate Est OÜ

Teie ostusoovi ja lisainfo tarvis on endiselt meie koduleht www.nanohap.eu ning telefon 5567 0607.

Kõrgkoolidelt eakatele Tartu Ülikooli väärikate ülikool alustas tegevust 2010. aastal Pärnus ja Tartus. Tänaseks on tegevus laienenud Tallinnasse, Kuressaarde, Narva, Valka ja Türile.

Väärikate ülikooli loengutel ja seminaridel käsitletakse praktilisi ja silmaringi laiendavaid teemasid. Osalema on oodatud kõik avatud mõttemaailmaga huvilised vanuses 50+ (Tallinnas 60+), osalejailt ei eeldata kõrghariduse olemasolu.

Registreerumiseks tuleks ülikooli kodulehelt üles otsida väärikate ülikool (www.ut.ee/et/koolitus/vaarikate-ulikool) ning panna end kirja vastava linna loengukava juures toodud telefonil või eposti aadressil. Registreerumisel küsitakse lisaks ees- ja perekonnanimele ka isikukoodi ning kontakttelefoni ja/või e-posti aadressi. Kevadised kursused jõuavad maikuus lõpule, uus võimalus end väärikate ülikooli kuulajaks registreerida tuleb sügisel, septembrisoktoobris.

Tallinna ülikoolil on avalike loengute sari Studia Generalia, kus oma teadustegevust tutvustavad tunnustatud teadlased.

Loengud on tasuta, osalema on oodatud kõik, kes soovivad kursis olla teadusmaailma avastuste ja saavutustega. Info: www.tlu.ee/ studiageneralia.

korda arvuti taga. Ülejäänud olid ikka juba varem üht-teist sellega toimetanud,» ütleb Õie, kes edukalt Skype’i ja Facebooki kasutab. Lisateadmised ei ole aga kunagi kurjast, arvab ta.

Plaan oli minna õppima ka saksa keelt, aga paraku ei õnnestunud leida siis, kui mõte tekkis, algajate kursust.

Nooremana tegi Õie innukalt käsitööd, ilmselt on tervel suguvõsal tema heegeldatud pitsidega köögirätikuid. Vahepeal jäi asi soiku, kui nüüd aga tütrepojal kolmas laps sündis, võttis Õie uuesti heegelnõela kätte ja tegi tervele perele mõeldud linikule ilusad pitsid äärde.

Naised meestest agaramad Arvata on, et soov vanemas eas uut õppida on üks suguvõsavärk ka. Õie Kanadas elanud lä-

hisugulane (kelle nimi oli samuti Õie!) võttis kätte ja õppis vanas eas arvutiga sehkendama, hakkas tegelema jooga ja maalimisega. Ju on ka tantsupisik, mis Õiet senimaani jalga keerutama veab, geenides – KanadaÕie oli noorena suisa elukutseline kabareetantsija. Õie suguseid hakkajaid aktiivseid pensionäre on päris palju. Seda siiski ennekõike naiste hulgas – meestel kipub pensionile jäädes enesearendus enamasti katkema, väidavad asjatundjad. Kui ringi vaadata, siis vanu mehi on näiteks päevakeskuste huviklubides, kooriproovides või eakate väljasõidul palju-palju vähem kui naisi. Tõsi, vanemas eas mehi ongi vähem kui naisi. Vanuses 65–74 tuleb iga kahe daami kohta üks härra, veel vanemate inimeste seas on suhe lausa kolm ühele.

HO HOOLDEKODU J JÕ Õ JÕGEVAMAAL Ruumid lamajatele Ruu Sõbralik personal Sõb Rahulik miljöö Ilus loodus Kääpa küla, Saare vald, Jõgevamaa Tel 7734 744 või 528 8217 info@kaapahooldekeskus.ee www.kaapahooldekeskus.ee

2. TÜÜPI DIABEEDI RAVI RAHVUSVAHELINE KLIINILINE UURING Kutsume kliinilises uuringus osalema patsiente, kelle haigus ilma diabeediravis süste kasutamata ravile ei allu või allub halvasti, ning kes on 18-aastased või vanemad.

Osalemine, vajalikud analüüsid, uuringud ja uuringuravi (tabletid) on uuringus osalejatele tasuta. Sõidukulud hüvitatakse.

Kui soovite saada lisateavet, võtke palun ühendust: MUSTAMÄE TERVISEKESKUS e-kiri: info@doc.ee tel: 56258965 Uuringu on heaks kiitnud Tallinna Meditsiiniuuringute Eetikakomitee ja Eesti Ravimiamet Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 23 kohaselt tuleb osalejaid teavitada, et “tegemist on teadusliku uuringuga ning et uuringuga võib kaasneda oht osaleja tervisele”.

Teisipäev, 21. aprill 2015

8 Teine noorus

Uus unikaalne komplekspreparaat liigesevaevuste korral

5

Artroveroni soovitatakse } Liigesehaiguste korral – artriitidid, osteoartriit } Vananemisest tingitud liigeste kulumise korral –

degeneratiivsete protsesside pidurdamiseks } Ülekaalulisuse korral – liigeste kulumise vähendamiseks } Aktiivsetele spordiga tegelejatele – traumade järgselt ja liigeste kahjustuste vältimiseks

liigeste ülesehituseks ja normaalseks funktsioneerimiseks vajalikku bioloogiliselt aktiivset ainet ÜHES KAPSLIS

GLÜKOOSAMIIN 300 mg

Artroveroni plussid } Toimeainete kogused on kapslis õigetes, toimivates vahekordades } Toimib efektiivselt nii liigeskõhrele kui ka liigesevedelikule } Mugav kasutada, pole vaja võtta mitut erinevat toodet } Soovitav annus: 2-3 kapslit päevas

HÜALUROONHAPE 20 mg

KOLLAGEEN TÜÜP 2 20 mg

KONDROITIIN 50 mg

OOMEGA-3 RASVHAPPED 100 mg

Tootja: Solepharm Pharmaceuticals. Täiendav teave: OÜ KBM Pharma, Tähtvere 4, 51007 Tartu. Tel 733 8080

KRUIISIREISID MIAMI – KARIIBIMERE KRUIIS. MAAILMA SUURIMA KRUIISI LAEVAGA 2.-13.12.2015.

UUS!!! AASTAVAHETUS LUKSUSKRUIISIL HOMMIKUMAADE VETEL 27.12.2015-4.01.2016.

GOTLANDI KRUIIS-KESKAEGNE VISBY-FARÖ SAAR 14-16.06/ 05-07.07/ 26-28.07/ 02-04.08.2015 KAUGREISID USA LÄÄNERANNIK-NEW YORK-LASVEGAS-GRAND CANYON-SAN FRANCISCO-HAWAII-LOS ANGELES 23.05-06.06/19.09-03.10.2015 KUUBA – KARIIBIMERE PÄRL-CANCUN - MEXICO CITY 15-28.11.2015 /27.03-09.04.2016 AUSTRAALIA – UUS-MEREMAA 15.11-30.11.2015/ 13-28.12.2016 ARGENTIINA – BRASIILIA 24.10-04.11.2015 IDAMAA REISID UUS!!! VIETNAMI KAUNID PAIGAD 01-10.10.2015 20-30.03 2016 EKSOOTILINE LÕUNA-INDIA JA SRI LANKA 10.-21.10.2015 / 06.-17.03.2016 RANNAPUHKUS JA RINGREIS SRI LANKAL 11-21.10.2015 / 07-17.03 2016 UUS!!! INDONEESIA-JAAVA-BALI-SULAWESI 24.10-05.11.2015 EUROOPAREISID

Jäta kevadväsimus koju, tule puhkama Parim ravi kevadväsimuse vastu on mõnus kosutav puhkus. Eesti inimene vajab pika talve järel vaheldust, et laadida oma akusid. Olgu lihtsalt üleväsimus ja stress või mõni tõsisem tervisehäda – puhkus Värskas aitab alati!

Värska kuurort erineb kõigist teistest selle poolest, et see on ehitatud otse mineraalvee allikate lähedusse. Mineraalvesi ühes kohaliku ravimudaga annavad maailmas ainulaadse koosluse. Lisaks ravivannidele saab mineraalvett Värskas nautida nii mõnedes veekeskuse basseinides kui ka joogiks.

Meie puhkuse mõju on teaduslikult tõestatud. 2012–2014 a. teostati Eesti SPA-des uuring osteoartroosi haigetele. Analüüsiti kuurortravi toimet. Uuringus selgus, et kõige paremaid tulemusi andis just Värska ravipakett.

Pakume sobivaid pakette nii noortele, lastega peredele kui ka pensionipõlve nautijatele. Maikuus täitub Värska Sanatooriumil 35 tegutsemisaastat ning seetõttu on sünnipäevakuul ka erihinnad:

3lHY 9lUVND NXXURUGLV hinnaga al. 30 € (tavahind 42 €) inimene

$NWLLYQH SXKNXV SlHYD

hinnaga al. 190 € (tavahind 285 €) inimene

.ODVVLNDOLQH UDYLSDNHWW SlHYD

hinnaga al. ¼ (tavahind 330 €) inimene Meeldiva puhkuse saad broneerida e-posti info@spavarska.ee või telefoni teel Eripakkumised kehtivad kuni Y}L NXQL YDEX NRKWL MlWNXE

SOOME JÄRVEDE VÕLU JA IMATRA KOSE VETEMÄNG 03-05-07/ 07.-09.08.2015 KURAMAA HERTSOGITE LOSSID 30.-31.05 / 25-26.07.2015 HISPAANIA -PORTUGAL-ANDORRA-GIBRALTAR 29.09-10.10.2015 POOLA -VARSSAV-KRAKOW -ZAKOPANE 11-16.07 2015 LOODUSKAUNIS PÕHJA POOLA 05.-10.08.2015 LÄTI TAIME –JA LILLELAADA SIGULDAS 02.05.2015 PÕHJA – SAKSAMAA MEKA RÜGEN – VALGETE KALJUDE SAAR 07-18.06 / 24-30.08.2015 VELIKIJE LUKI 19-21.06 / 09-11.07 / 20-22.08/2015 KALININGRAD-NIDA 24-26.07.2015 PETERBURG-VIIBURI-PORVOO-HELSINGI 04-07.07.2015 EESTI REISID ROMANTILINE VORMSI 30.05 / 27.06 / 22.08 / 12.09.2015 RUHNU SAARELE 15-17.07 /12-14.08.2015 LÕÕGASTAV PÄEV KIHNU SAAREL 13.06 / 18.07.2015 MUHUMAA-SAAREMAA JA VILSANDI 30-31.05/ 18-19.07/ 22-23.08.2015 SAAREMAA-KAARMA DOLOMIIDI KAEVANDUS-ABRUKA 05-06.07/ 16-17.08 /2015 HIIUMAA KOHVIKUTE PÄEVAD 01-02.08.2015 KUREMÄE KLOOSTER-ALATSKIVI LOSS SIBULATEE 29-30.08.2015 RÄPINA MÕISA AIAD - PIUSA KOOPAD – SETO KUNINGRIIK 13-14.06/18-19.07/ 15-16.08.2015 PADISE JA VIHTERPALU MÕIS 08.06/ 04.07 / 08.08.2015 RESTAUREERITUD KÕLTSU MÕIS JA KEILA-JOA LOSS 30.05/ 28.06/25.07/06.09.2015 PÕHJA-EESTI MÕISAD KILTSI- SAGADI-VIHULA 13.06/ 15.08.2015 KOHTLA KAEVANDUSPARK-TOILA ORG-NARVA KINDLUS 07.06/ 04.07/23.08.2015 LINNAPUHKUS LONDON-WINDSORI LOSS 01.-04.05./03.-06.07./ 16-19.10 / 11-14.12 2015 MAAILMALINN PARIIS 02.-05.06./ 10-13.10.2015 ANTIIKNE ROOMA 11-14.06./ 16-19.10 / 11-14.12.2015 RODODENDRONITE ÕITES HANSALINN BREMEN 22.-25.05.2015 VIINI FILHARMOONIKUTE SUVEÖÖ KONTSERT 13.-15. 05/.2015

Lõunamaa reisipaketid, soodsad lennuki- ja laevapiletid, reisikindlustus.

Grupireisid vastavalt tellimusele. Rüütli 14 / Tallinn 10130 Lisainfo: tel 644 4744, 641 8350, 641 8285, info@mainedd.ee

www.mainedd.ee

H: 2999 € H: 2999 € H: 214 €

H: 2999 € H: 3220 € H: 4589€ H: 3999€ H: 1899€ H: 1999€ H: 1590€ H: 2890€ H: 223€ H: 110€ H: 990€ H: 555€ H: 399€ H: 25€ H: 555€ H: 240€ H: 240€ H: 259€ H: 44 € H: 155€ H: 85 € H: 109€ H: 109€ H: 109€ H: 89 € H: 98 € H: 30 € H: 30 € H: 36 € H: 45 € H: 565€ H: 650€ H: 650€ H: 385€ H: 580€