TENERIFE – PALJUDE EESTLASTE TALVEKODU. MARATONINAINE, KELLEL POLE AEGA VANAKS JÄÄDA. LIIGESED ANNAVAD TUNDA? MINE TRENNI!
Teine noorus Teisipäev, 18. august 2015 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Helena Karma, tel 614 4045 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht
Teisipäev, 18. august 2015
2 Teine noorus
Tenerifel talvituja: «Kaks kirge mul ongi – Tenerife ja lapselapsed!» IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Viljandlanna Asta Kass saab Tenerifet nimetada oma teiseks koduks – ta kohanes seal uskumatult kiiresti juba esimesel korral ja tunnistab, et ehkki naudib praegu väga ka kodust Eesti suve, ootab ta juba septembrit, mis ta neljandaks talveks kaugele saarele viib. Soovi minna mõneks ajaks elama soojale maale hoidis Asta õige kaua vaid enda teada, lastelegi – neid on tal viis – ei tihanud rääkida. Kõik oli juba internetist välja uuritud – kuidas sinna saaks, kui palju miski maksab, mismoodi seal oma elu korraldada. Ikka hoidis tagasi mõte, et ehk vajavad lapsed abi, lapselapsed (praeguseks kümme) ja lapselapselapsed (siis oli neid kaks, nüüd juba neli) hoolt ja hoidmist. Lõpuks võttis ta siiski pereringis oma ammuse unistuse jutuks. Mis siis sai?
Lapsed olid kohe selle poolt, keegi ei öelnud: ema, mõtle ikka, mis sa sinna lähed! Vastupidi, kõik just julgustasid: nii hea mõte, muidugi mine, meie saame ikka hakkama. Reisirahagi sain neilt jõulukingiks ja nii ma 2012. aasta lõpus lennukisse istusin. Olin leidnud internetist seal elava tuttava ja sedasi oli üsna kindel minna: lapsed panid siin lennuki peale, tuttav võttis seal vastu, tema juures sain ulualuse – ei mingit muret. Ärevust ega hirmu polnud, küll aga põnevus ja uudishimu. Olin Tenerife kohta palju lugenud, aga kõike oma silmaga näha on ikka hoopis teine asi. Mis alguses kõige rohkem üllatas? Suurim üllatus oli maapind – et mulda sama hästi kui polegi, kõikjal vaid laava, mitmel moel, kividest tolmuni. Ja et roheline on seal vaid see, mida hooldatakse, muidu aina kivid-kaljud. Samas kõik need lilled, mida meie toas kasvatame, kasvavad seal õues, õitsevad, suured ja uhked. Ja muidugi sääsed! Õige-
Tenerifel kodunenud Asta Kass ütleb, et oma Viljandi kodus naudib ta kõige enam Eesti suve mahlakat rohelust ja tuttavat varahommikust linnulaulu. Aldo Luud, Vida Press
Eakate ööpäevane jälgimine ja hooldamine. Majutamine ühe- ja kahe-kohalistes kutsungisüsteemiga varustatud telefoni-, kaabel TV- ja internetivalmidusega tubades. Ranniku tee 48, Tallinn Telefon 609 2605 kursana@kursana.ee
Minu turvaline kodu
mini see, et neid pole. Kujutate ette: sume suveõhtu – ja ei mingit sääsenuhtlust! Naljakas oli esialgu ka see, et kohalikud riietuvad kalendritalvel ikka talviselt. Algul olin päris hämmingus. Õues oli 20 kraadi, mina kõnnin, plätud jalas, lühikesed püksid ja maika, promenaadil tuleb aga vastu daam: saapad põlvini, karusnahkne jakk, suur sall... Pärast sealsetelt eestlastelt uurisin ja nemad ütlesid: jah, nad tahavad ka talveriideid kanda! Tõsi, talveõhtud on seal jahedad. Päeval temperatuur alla 20 kraadi naljalt ei lange, aga kohe, kui päike loojub, on 16 kraadi, 14, öösiti vahel ka vaid 8 kraadi. Kas korterit olnuks lihtne leida ka siis, kui poleks tuttavat ees olnud? Sel ajal oli see lihtsam, pärast rahutusi Egiptuses on Tenerife väga hinda läinud ja ka korterid on nüüd kallimad. Suvel on elamist lihtsam leida, siis vanemad inimesed sinna ei lähe, kuumust on ikka natuke liiast. Oktoobrist kevadeni seal aga valdavalt pensionärid ongi, siis on korteritega keerulisem. Aga muidu on hästi tore vaadata: promenaadil vaid 60–70aastased ja vanemad paarid kõnnivadki, käest kinni. Armas! Üksi meie pensionär seal korterit naljalt ei üüri?
Seda Tenerifel naljalt ei juhtu, et päeva jooksul kordagi eesti keelt ei kuule.
Kui satud Tenerifele Kolme talve Tenerife-kogemusega Asta Kass soovitab: Võta ühendust eestlaste turismi- ja kinnisvarafirmadega Tenerife Kompass, Tenerife Siesta. Saad asjatundlikke soovitusi nii majutuse kui ka vaatamisväärsuste ja liikumisvõimaluste kohta. Kindlasti tasub tellida saaretuur – eesti keelt kõneleva giidi saatel saab päevaga läbi käia kõik kauneimad ja põnevaimad paigad. Tingimata tee tuuri ajal märkmeid – pane kirja kohad, mis huvi äratavad. Saaretuuri käigus, kui tahetakse näha võimalikult palju, pole kusagil aega pikemalt peatuda, aga bussiliiklus on saarel väga hea ja kui tead, kuhu tahad tagasi minna, on seda hiljem omal käel lihtne teha. Kui pead plaani pikemaks ajaks saarele minna, tee internetis põhjalik eeltöö, võta majutuse asjus kontakti seal elavate kaasmaalastega, püüa leida võimalikult odavad lennupiletid – üks ots võib maksta nii üle 400 kui ka alla 100 euro. Alati tasub kohe osta edasi-tagasi pilet, siis on kodu poole tulek lihtsam.
Pensionist küll mitte. Mina olen kõik need talved kellegagi korterit jaganud, sedaviisi tuleb seal oma pensioniga kenasti välja. Korter ei pea ju ka suur olema – kui palju sa seal ikka raatsid toas istuda. Üüri hinnad on väga erinevad, mida ookeanile ja suurtele turismikuurortidele lähemal, seda kallim, kaugemates väikelinnades võib leida õige soodsalt. Igaüks saab oma võimaluste järgi valida. Soodsamate korterite keskmine kuuüür mahub vahemikku 300–700 eurot, aga muidu võib see küündida ka paari tuhandeni. Kindlasti on aeg-ajalt ka ahvatlevas asukohas hea hinnaga pakkumisi, tuleb aegsasti silm peal hoida. Kas võimaluse korral oleks ehk targem korter hoopis osta? Korter on seal meie majade hinnas – ühetoalisegi eest küsitakse üle 100b000 euro. Aga muidugi on neid, kes ongi ostnud.
Talvel elavad seal ise, suveks üürivad välja. Mina elasin nüüd viimase talve ka sellises korteris. Omanik oli tuttav, teisel Tenerifeaastal jagasime tema ja ta elukaaslasega kuus kuud kolmetoalist üürikorterit: nemad olid ühes toas, mina teises, elutuba oli ühine. Tema elukaaslane jäi aga raskelt haigeks, oli kaks kuud seal haiglas, tulime Eestisse, siin pidas veel kaks kuud vastu. Sügisel mees paluski, et tuleksin talle Tenerifel appi – tema poolt elamispind, mina teen süüa ja aitan majapidamisega. Tal oli endal tervis kehv, liikuda raske, jalad väga haiged, pealegi esimest talve üksi. Minagi tean, mis on lein, tuttav inimene ka – muidugi olin nõus. Saime kenasti hakkama. Kuidas on seal lood arstiabi kättesaadavusega? Mul on Euroopa tervisekaart ja sellega on esmane abi tagatud tasuta. Eraldi tervisekind-
Teisipäev, 18. august 2015
lustust pole ma teinud. Kui korterikaaslast haiglas vaatamas käisime, jäi sellest igati hea mulje: kena ja puhas, hoolivad ja südamlikud õed. Mina pole arste suurt vajanudki, sealne kliima ise teeb mu tervisele head. Nägeminegi on paremaks läinud, sain nõrgemad prillid. Puus hakkas tunda andma, aga käisin kaljudel istumas – lugesin seal, ikka paar tundi korraga, selg vastu sooja kivi. Väga hästi mõjus! Eks liikumine tuleb ka kasuks. Kõnnin seal hästi palju, ikka 7–10 kilomeetrit päevas – tahaks ju võimalikult palju näha. Mida ebameeldivat on silmakõrva hakanud? Taskuvargaid on palju ja nad on uskumatult osavad – aga kus neid pole. Hoiatatakse ka, et ei maksa õhtuti üksinda väljas käia, aga mina pole nende aastate jooksul vägivallajuhtumitest küll midagi kuulnud. Kas saar on nüüdseks ristipõiki läbi käidud? Minul seda avastamist ikka veel jagub – ja seal on, mida vaadata! Olen palju rääkinud inimestega, kes on seal juba aastaid elanud. Ütlevad, et neilgi on ikka veel, kuhu minna, alati leiab midagi uut. 17 kilomeetrit promenaadi ookeani ääres – juba sellest üksi ei tüdine, vaatepilt on iga päev uus. Rannad muide on seal musta liivaga, valge liivaga randu on vähe, sinna on liiv siis Aafrikast kohale veetud.
Teine noorus 3 Kui palju peaks Eesti pensionär raha koguma, et esimest korda pikemaks ajaks Tenerifele sõita? Lennupiletid ja esialgne korteriüür, see raha peaks olema kõrvale pandud. Igapäevaelu on seal odav. Sel aastal, kui kolmekesi korterit jagasime, panime igaüks toidurahaks 70 eurot – ja olime kuu aega korralikult söönud. Muidugi tuleb ikka otsida, kust midagi osta, hinnad on kauplustes erinevad, nagu meilgi. Mina otsisisn kohe välja näiteks odavad puu- ja juurviljakauplused. Kartul on seal kallis, 80 senti, ka üle euro. Kohalikud kasvatavad ise, neli korda aastas saab saaki. Banaan on kohalik, 50 senti kilo, apelsinid 70 senti. Kallid on need asjad, mis sisse tuuakse. Piim tehakse piimapulbrist, see mulle muidugi väga ei meeldinud, aga kohvi peale käib küll. Mida Eestist kindlasti kaasa tasub võtta? Millest keegi puudust hakkab tundma. Meie must leib nagunii, aga mina võtan näiteks ka heeringat kaasa. Panin sügavkülma, ei juhtunud midagi. Ja näiteks tatart saab seal vaid ökopoest, see on kallis ja röstimata, valge tatar. See pole ikka see. Kui palju siinseid tuttavaid olete endaga kaasa meelitanud? Kaks sõbrannat olen küll ära rääkinud, aitasin neil korteri
leida, elasid seal kaks kuud. Minu käest on palju uuritud, kuidas sinna saaks, kust korteri leiaks. Huvi on hästi suur, olen püüdnud aidata, jaganud telefoninumbreid ja meiliaadresse, aga natuke kurb on, et ma pole neilt tagasisidet saanud – kuidas neil on läinud. Kahte inimest vaid tean, nemad olid minuga samal ajal seal, teistest ei tea midagi. Aga küsitakse, jah, väga palju. Kõik ikka nii 60–70aastased inimesed. Selle põlvkonna eestlaste võõrkeeleoskus pole just kiita. Mis keeles on seal kõige lihtsam toime tulla? Poes küsitakse kohe, kas tahad suhelda inglise või prantsuse keeles, ka vene keelt pakutakse. Aga kui oskad mõne lause öelda kas või vigases hispaania keeles, muutuvad niigi vastutulelikud kaupmehed veel kraadi võrra sõbralikumaks. Aga ka käte-jalgadega saab end arusaadavaks teha. Kas koduigatsust tõesti kunagi pole? Vahel ikka, aga on ju olemas Skype, see leevendab. Internetiga pole seal väga probleemi. Kui korteris polegi netiühendust, saab alati minna internetikohvikusse: maksad euro, saad tund aega olla internetis. Mul on oma arvuti kaasas, aga hotellides on ka üldkasutatavd arvutid. Eks see ka teeb asja lihtsamaks, et eestlasi on seal suhteliselt palju. Nii mõnelgi neist on seal oma firma. Saab tellida
KRUIISIREISID
eestikeelse saatjaga jahireisi, eestlastel on mõni riidekauplus, kuuldavasti ka uus restoran. Tenerife Kompass ja Tenerife Siesta tegelevad valdavalt turismi ja majutusega, aga ka kõige muuga, mis iganes mure sul ka ette ei tule. Muu hulgas korraldab Kompass kohtumisõhtuid, kuhu võivad tulla kõik, nii need, kes pikemalt saarel elavad, kui ka need, kes on vaid nädalaks-paariks tulnud. Jagatakse soovitusi, kuhu minna, mida vaadata, kuidas kuhugi jõuda. Tenerife Kompassil on ka väike raamatukogu, kellel reis ees, võiks arvestada, et sinna võib alati täiendust viia. Millal soojamaaelust küllalt saab? Ei kujuta ette. Ma olen ju varem siin-seal reisinud, nüüd veel üsna pikalt laste juures olnud – nädalate kaupa Norras ja kuude kaupa Soomes, aga kuskilt pole jäänud selliseid mälupilte, mis iga päev, vahel ka mitu korda päevas silme eest läbi vilksavad, täiesti reaalsete hetkedena, nagu ma oleksingi viivuks seal. Tenerifega on praegu nii. Nii et varsti pakite aga jälle asjad? Jah, tänavu lähen septembris ja kavatsen olla detsembrini – enne jõulu tahan Norrasse tütre juurde minna, et mõne kuu tema pisikest hoida. Tenerifelt Norrasse, eks see paras katsumus saab olema. Aga kaks kirge mul ongi – Tenerife ja lapsed-lapselapsed, nende vahel püüan ennast nüüd jagada.
Pane kirja suvemälestused Rannarahva muuseum kutsub talletama suvitusmälestusi ja suvitamisega seotud esemeid rannaküladest 20. sajandi algusest tänapäevani. Muuseumi kogudesse on oodatud fotod, postkaardid, kirjavahetus, kirjalikud mälestused ja kõik muu, mis on otseselt või kaudsemalt rannakülade suvituskultuuriga seotud. Rohkem kui sada aastat on Eesti rannakülad pakkunud pelgupaika linnakärast põgeneda soovijaile. Seda teemat on ehk seni aga tänamatult vähe käsitletud, ometi on suvevõõrad toonud rannarahvale juba 19. sajandi lõpust alates olulisel määral lisateenistust. Nüüdseks ongi paljudest kaluriküladest kujunenud just suvituskülad. «Suvitamise lugu Eesti randades ulatub Tsaari-aega ja tolleaegsetesse kaunitesse suvemõisatesse, kui suvitamine oli vaid härrasrahva privileeg. Alles 1920.– 1930. aastatest alates said ka lihtsamad linlased võimaluse hakata randades suvemõnusid nautima. Kuurortide kõrval sai populaarseks üürida perele puhkuse veetmiseks tuba rannatalus,» avab rannakülades suvitamise ja kogumiskampaania tagamaid muuseumi kogude ja näituste osakonna juht Kadi Karine. Seoses nõukogude aja algusega ja piiritsooni kehtestamisega suvitajate arv rannakülades esialgu küll vähenes, kuid hakkas tasapisi taas hoogu koguma. Piiritsooni puhul tuli rannikule pääsemiseks muidugi luba taotleda, kuid liiga suuri takistusi soovijaile ei tehtud. «Seda suvist ajalugu loodabki Rannarahva muuseum talletada. Materjale kasutatakse ka uue püsinäituse ettevalmistamisel,» märgib Karine. Rannarahva muuseum (Nurme tee 3, Pringi küla, Viimsi vald, 74011 Harjumaa) ootab nii suvitajate kui nende võõrustajate fotosid, postkaarte, kirju ja muid kirjalikke mälestusi ning ülestähendusi, mis on otseselt või kaudsemalt seotud rannakülades suvitamisega. Esemetest on oodatud endisajast ja lähiminevikust pärit ranna- ja suvitustarbed ning rõivad (supelkostüümid või suvised riided), jalanõud, aksessuaarid, mänguasjad, spordivahendid ja muu. Kogumisaktsioon kestab 2015. aasta lõpuni. ÕL
EESTI REISID
MIAMI -KARIIBIMERE KRUIIS. 02. -13.12.2015 MAAILMA SUURIMA KRUIISI LAEVAGA AASTAVAHETUS LUKSUSKRUIISIL 27.12.2015-04.01.2016 HOMMIKUMAADE VETEL UUS!
H:2999€
H:2999€ H:4555€
ROMANTILINE VORMSI 12.09.2015 LÕÕGASTAV PÄEV KIHNU SAAREL 29.08.2015 MUHUMAA-SAAREMAA JA VILSANDI 22-23.08.2015 KUREMÄE KLOOSTER-ALATSKIVI LOSS SIBULATEE 29-30.08.2015 PADISE JA VIHTERPALU MÕIS 06.09.2015 VIHTERPALU-KÕLTSU-KEILA JOA 20.09.2015 KOHTLA KAEVANDUSPARK-TOILA ORG-NARVA KINDLUS 23.08.2015
H:3220€
LINNAPUHKUS
H:4589€ H:3999€
LONDON-WINDSORI LOSS 16-19.10 / 11-14.12 2015 MAAILMALINN PARIIS 15-18.10.2015 ANTIIKNE ROOMA 10-13.12.2015
H:2999€
KAUGREISID HAWAII SAARED 14-22.11.2015 / 20-28.03.2016 ALASKA-VANCOUVER-KAMLOOPS-TRACY ARMY FJORDID- 18-31.07.2016 COLUMBUSE JÄÄLIUSTIK KUUBA – KARIIBIMERE PÄRL-CANCUN - 15-28.11.2015 /27.03-09.04.2016 MEXICO CITY AUSTRAALIA – UUS - MEREMAA 15.11-30.11.2015/ 13-28.12.2016 ARGENTIINA – BRASIILIA 24.10-04.11.2015
H:44€ H:85€ H:109€ H:89€ H:20 € H: 30 € H: 45 € H:565€ H:650€ H:650€
IDAMAA REISID VIETNAMI KAUNID PAIGAD UUS! 01-10.10.2015 20-30.03 2016 EKSOOTILINE LÕUNA-INDIA JA SRI LANKA 10.-21.10.2015 / 06.-17.03.2016 RANNAPUHKUS JA RINGREIS SRI LANKAL 11-21.10.2015 / 07-17.03 2016 INDONEESIA-JAAVA-BALI-SULAWESI UUS! 24.10-05.11.2015
H:1899€ H:1999€ H:1590€ H: 2890€
EUROOPA REISID HISPAANIA -PORTUGAL-ANDORRA-GIBRALTAR 29.09-10.10.2015 PÕHJA – SAKSAMAA MEKA RÜGEN – VALGETE KALJUDE SAAR 24-30.08.2015
H:990€ H:555€
Rüütli 14, Tallinn 10130, e-post: info@mainedd.ee Lisainfo telefonidel 644 4744, 641 8350, 641 8285
www.mainedd.ee LÕUNAMAA REISIPAKETID, SOODSAD LENNUKI- JA LAEVAPILETID, REISIKINDLUSTUS. GRUPIREISID VASTAVALT TELLIMUSELE.
Teisipäev, 18. august 2015
4 Teine noorus
Nipid, mis aitavad parandada mälu Selleks, et kõik vajalik meeles püsiks, on hulk nippe. Kindlasti tasub neid kasutada, sest mäluprobleemid põhjustavad sageli meelehärmi ja piinlikke olukordi. Pane hädavajalik kirja. Kalendermärkmik võiks vanemas eas saada lahutamatuks kaaslaseks: pole mõtet hommikust õhtuni kramplikult kõiki oma tegemisi meenutada – ja siis avastada, et olulisimad asjad on siiski ununenud. Lihtsam on oma päeva- ja nädalakohustused kirja panna. Tee endale mõttemärkmik. Loo endale märkmik ka mõttes ja alusta iga hommikut märkmikulehekülje meeldetuletamisega: mida on vaja täna teha. Pärast saad kõik üle kontrollida. Kasuta värve. Küllap on igaüks kooliajal õppimise käigus raamatusse jooni alla vedanud, et kirjapandut oleks hõlpsam meelde jätta. Tee sama oma mõttemärkmiku leheküljega; märgi sündmused mõttes eri värvidega. Pildista. Sageli ei meenu, kuhu panid toa- või autovõtmed, telekapuldi või mobiiltelefoni. Kui midagi käest paned, pööra sellele tähelepanu: tõsta käed üles ja imiteeri pildistamist. Otsima hakates meenuta, kus «pilti tegid». Räägi iseendaga valjusti. «Jätsin auto poe parkimisplatsil tagumisse ritta elektriposti kõrvale.» Ära häbene seda auto juurest lahkudes endale valjusti öelda. Määra asukoht! Kõik sündmused
on seotud mingi koha, inimese, sõiduki, ilma või muu säärasega. Loo seos. Mõtle täpile. Kõige lihtsamat keskendumist soodustavat harjutust saab igaüks teha kodus või näiteks bussis istudes. Tuleb püsida mõni minut liikumatult paigal, kujutleda keset oma otsaesist musta täppi ja keskendada mõtted just sellele punktile. Kui keskendumine ühele kindlale asjale on muutunud juba täiesti automaatseks, seisab kõik vajalik paremini meeles. Tee kodutööd. Enne tähtsat sündmust kirjuta üles kõik, mida tahad seal öelda ja korda seda paar korda. Sobita kokku nimi ja nägu. Kui sulle tutvustatakse uut inimest, jäta meelde tema näost midagi silmatorkavat – paksud huuled, kõrged kulmud, pruunid silmad jne. Säilita rahu. Stress ja muretsemine raskendavad meeldejätmist. Katsu igas olukorras olla rahulik ja keskenduda. Õpi unustama. Aju tervise seisukohalt on tähtis ka unustada – kõike nagunii meeles pidada ei suuda. 90 protsenti saadud infost ununeb üheksa esimese tunniga, kui inimene seda ei kasuta. Kuidas aga kord meelde jäetut unustada? Üks võimalus on ebavajalik info blokkida, s.t kohe, kui see meenub, sunni end mõtlema millestki muust. Nii lood uue seose, ümberlülitumise uuele mõttele. Vt ka: www.kiirlugemine.ee
Kas oled perearsti liigesevaevustest ANN SALU
leht@ohtuleht.ee
Kui oled tundnud, et sügisel, kui niiskus ja jahedus võimust võtavad, hakkavad pakitsema põlved, tuikama randmed, tunda andma hüppeliigesed – kas oled seda kohe oma perearstile kurtnud? Kui pole, tee seda sel sügisel kindlasti! Nii mõnigi inimene lööb selle jutu peale käega: kõik ju ütlevad, et liigesehädad on kroonilised, neid polegi võimalik välja ravida, mis ma sinna arsti ukse taha istuma ilmaaegu lähen! Käega saab lüüa seni, kuni haigus on veel algusjärgus ja vaevused pole väga suured, ütlevad perearstid. Just siis on nende sõnul aga ülioluline ravi alustada – see aitab sageli haiguse süvenemist pidurdada, liigeste moondumist ja rasket liikuvushäiret vältida ning valu leevendada. Seega: kui liigesed annavad tunda, on hommikuti jäigad (jäikus leeveneb pärast liikumahakkamist mõne aja jooksul), on turses, punetavad või ragisevad kuuldavalt, tuleks end kohe pe-
rearsti vastuvõtule kirja panna. Kui aga ravi on määratud, siis tuleb arsti juhtnööre täpselt järgida.
Hoolimatus iseenda vastu Perearst Madis Veskimägi on Õhtulehes liigesemuredest kõneldes märkinud, et ehkki kõige sagedamini esinevad liigesehaigused – reumatoidartriit, podagra ja osteoartroos – on kõik justkui teada-tuntud tõved, mille sümptomeid saab oluliselt leevendada, selgub tihtilugu, et patsient on ravi hooletusse jätnud. Arstile on see halb üllatus. «Vastuvõtule pöördub patsient siis, kui haigus on ägenenud – ja siis selgub ka põhjus: ta pole ravirežiimist kinni pidanud,» kirjeldab arst. «Põhjendused on üsna sarnased: kõik oli ju hästi, liigesed ei valutanud mitu kuud või isegi mitu aastat, ei tahtnud või ei viitsinud arsti juurde tulla, et retsepti pikendada, ravimid said lihtsalt otsa.
Meid on kolm: patsient, haigus ja meedik. Ravi tulemuse määrab ära see, kelle poolele asub patsient. Üksi kahe vastu ei saa.
Või hoopis keegi tuttav ja dr Internet soovitas ravi lõpetada.» Tohtrit hämmastab seejuures kõige enam, et sellist juttu räägivad väga erinevad patsiendid: mitte ainult need, kes ongi loomult käegalööjad, vaid sageli ka muidu hoolikad ja pedantsed inimesed, näiteks õpetajad, raamatupidajad ja ametnikud, kelle töös täpsus ja korrektsus on üliolulised. «Siin meenutaksin üht reeglit meditsiinis,» üteb Madis Veskimägi. «Meid on kolm: patsient, haigus ja meedik. Tulemuse määrab ära aga see, kelle poolele asub patsient. Ignoreerides ravi ja arsti soovitusi, asutakse haiguse poolele, üksi kahe vastu aga enam ei saa.» Arstide sõnul võivad paljud, kes veendunud keemiaeitajatena üritavad viimase võimaluseni arsti määratud tablette vältida ja ravida oma liigesehädasid rahvameditsiinist tuntud salvide-määretega, teha endale tõsise karuteene. «Võimalik, et need esialgu pakuvadki mõningast leevendust,» ütleb perearst. «Paraku riskitakse näiteks reumatoidartriidi puhul nii suurte liigesekahjustuste tekke ja elukvaliteedi märgatava halvene-
Teisipäev, 18. august 2015
Vida Press
ile oma rääkinud? misega tulevikus. Reumatoidartriidi diagnoos on halb, kuid tänapäevane ravi võimaldab kehvadest variantidest valida siiski parima.» Tähtis on arstile aegsasti rääkida kõigist vaevustest: mida põhjalikuma ülevaate arst saab, seda tõhusamaid nõuandeid oskab ta peale ravimite kirjutamise jagada. Igasuguste liigesemurede puhul saab ka patsient ise vaevuste leevendamiseks ühtteist ära teha.
Arsti tuleb usaldada Näiteks on arukas langetada kehakaalu, kui seda on ülemäära, et liigeste koormus oleks väiksem. Samas ei maksa liikumisest liigeste säästmise ettekäändel üldse loobuda – eriti eakamad patsiendid kipuvad sageli just seda tegema. Mõõdukas kehaline aktiivsus on ülikasulik, alustada tasuks sellega võimalikult aegsasti ja sellest võiks saada inimest kogu elu saatev harjumus. Liigesemurede korral tuleb valida lihtsalt liigesesõbralikum viis. Ujumine, jalgrattasõit, suusatamine, kõndimine ja võimlemine aitavad säilitada paremat liigestervist.
Trepid on treenimiseks head, kui aga esimest korda tunned trepil joostes või kõndides põlvevalu, ära looda abi vaid venitustest – pea kohe nõu oma perearstiga, sest see valu võib olla liigesehaiguse esimene märk.
Liigesed ja selg on kanged, teevad haiget... TEIE ELUKVALITEETI MUUDAB KIIRE, TÕHUS NANOTEHNOLOOGILINE MATERJAL NANOHAP™
Eesti toode
t on bioloogiliselt sobiv ja nanomeetriliselt täpne kaasaegne ehitusmaterjal Teie kehale, mis kasutab seda oskuslikult nii liigeste kui selgroo probleemide lahendamisel, aga ka nende tööks normaalse konditsiooni tagamisel. t Sini-valgetes kapslites olevad üliväikesed (nano-) osakesed toimivad otse raku tasandil, sõltumata kasutaja vanusest. t NANOHAP™ on koostiselt kehaomane aine, seetõttu ei ole tal kahjulikke kõrvalmõjusid ja ei kuulu ravimite hulka.
Medicate Est OÜ
Andke oma kehale võimalus olla terve!
Teie ostusoovi ja lisainfo tarvis on endiselt meie koduleht www.nanohap.eu ning telefon 5567 0607.
Teine noorus 5
Appi, ma ei kuule! Neid inimesi, kes ajuti kõrvakuulmisega hädas, pole just vähe. Tihtilugu pole kehva kuulmise põhjuseks aga miski muu, kui kõrva kogunenud vaik. Sageli tavatsetakse kõrvu puhastada vatitiku, juukseklambri või mis tahes kätte sattunud esemega, mis kõrva mahub. Nii aga teha ei tohiks. «Kõrva kogunenud vaik lükatakse sel moel veel sügavamale kõrva sisse, ka võib nii tekitada kõrva mikrotraumasid, millest omakorda võivad tekkida põletikud,» kirjeldab Õhtulehes perearst Lembi Põlder. «Kaugemale lükatud vaik võib blokkida kuulmekäigu ja põhjustada kuulmise halvenemist. Välja saab selle sealt aidata vaid arst.» Tavaliselt puhastab kõrv end ise, juhtides üleliigse vaigu välja, märgib tohter. Ära tulebki pühkida vaid see vaik, mis kõrvast juba paistab. Mõnel inimesel on aga vaik nii kuiv, et settib kõrva ja ummistab kuulmekäigu. Sellest põhjustatud kuulmislangus võib tekkida aegamööda või üsna järsku ja mõistetavalt ajab see inimese paanikasse: «Appi, ma jään kurdiks!» Siiski ei tähenda see arsti sõnul mingit haigust, see on lihtsalt inimese anatoomiline eripära: kuulmekäik on kitsas ja käänuline ning seetõttu ummistubki kergesti. Eriti sage on probleem suviti, kui näiteks ujumise ajal saab vaigukork kõrvas märjaks ja paisub, ummistab kuulmekäigu. Selle murega tuleb minna perearsti juurde, kes kõrvavaigust puhtaks loputab – patsient kuuleb kohe pärast protseduuri taas korralikult. Tihke vaigu pehmendamiseks on apteegis müügil ka kõrvatilku, aga enne, kui neid omal käel kasutama hakata, tasub kõrvad siiski arstile ette näidata ja teha kindlaks, et kõrvas pole ekseeme, trummikile on terve jmt. Eelistada tasub leebetoimelisi, näiteks õli baasil tilku, mis kõrva ei ärrita. ÕL
Teisipäev, 18. august 2015
6 Teine noorus
Eelmisel pühapäeval käisid Eesti maratonihullud Helsingi linnamaratonil. Pildile jäi neist koos sinimustvalgega vaid väike seltskond, Leili Teeväli (roosas pluusis) nende seas. Igor Ignatenko
Leili Teeväli: vanus on vaid number, ei minul ole mahti sellele mõelda! IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Kui tartlanna Leili Teeväli terviserajal kellestki mööda jookseks, võiks mahajääja talle järele vaadates arvata, et ees silkab kahekümnendais neiu: kerge samm ja õbluke keha ei lase kuidagi aimata, et naise tegelik vanusenumber on 68. Leilit praegu siiski terviseradadel ei näe. «Ei saa niisama trenni mõttes jooksma minna, aega ei jää,» ütleb ta. «Igal nädalavahetusel on olnud mõni maraton, see ongi mu trenn.» Maraton – see tähendab 42 läbi joostud kilomeetrit. «Ega pea just jooksma, võiks ju käia ka,» muigab Leili kavalalt. «Ainus asi, et maratoni stardist ei aeta küll kedagi ära, aga lõpetajad peavad kontrollaja – kuue tunni – sisse mahtuma. Seda maad kuue tunniga ikka ära ei kõnni!»
Konkurentideks poegade eakaaslased Leili neid asju teab: ta on Eestis ainus naine, kes on läbinud üle saja maratoni. Selliseid inimesi on Eestis ühtekokku üheksa. Tabelit juhib 75aastane Tallinna mees Rein Pärn, Leili on oma 124 joostud maratoniga meeste keskel viiendal kohal. Sada maratoni sai täis tänavu jaanuaris. «Oli hea tunne küll,» ei salga jooksufanaatik. «Seda piiri ju püütakse. Mitte ainult meil, kõikjal maailmas on see maratonijooksjate eesmärk. Ja et see väga lihtsalt kätte ei tule, seda näitab seegi, kui vähe meid praegu Eestis on. Tõsi, nüüd on jooksubuum, juba on 27 inimest, kellel on 50 marato-
ni läbitud, usun, et paari-kolme lähiaastaga tahavad nemadki oma sajanda maratonini jõuda. Siis läheb selle seltskonna keskmine vanus ka allapoole, praegu jooksen ju oma poegade põlvkonnakaaslastega.» Leili kolmest pojast noorim on 41, vanim 46. Sellised konkurendid siis. Leili kodus kirendavad seinad medalitest («Tuhande ringis neid on, arvestus läheb kogu aeg sassi!») ja riiulid on tulvil karikaid. «Eks neid on rohkemgi, mõni on kaotsi ka läinud, nooremana ma ei osanud neist suuremat pidada,» poetab ta. «Nüüd ükskord võtsin aga kätte, riputasin kõik seinale – no endal ka ikka päris uhke vaadata.»
Omavanustega rühmatrenni ei lähe Sügisest jääb maratone vähemaks, aga Leili ei kärsi ka siis end liigutamata kodus istuda. «Maaülikoolis käin tudengitega koos trennis, vaja ikka hoolitseda, et lihased vormis püsiksid.» Kas noortega koos ebamugav pole? «Miks?» kerkivad Leili kulmud siiras imestuses peaaegu juuksepiirini. «Mina ei tahagi vanadega koos trenni teha, seal ei saa koormust ega midagi. Ma tahan ennast ikka proovile panna – ja eks noortega ennast võrrelda on ka hea, eriti kui mõnest etem oled.» Kui tulebki ette mõni asi, millega kohe toime ei tule, siis astub juhendaja juurde ja näitab vaikselt, kuidas peab. «Nooremate juurde on tal ka ühtelugu asja, miks ma ennast siis kehvasti peaksin tundma, kui ka minu juurde tuleb,» ütleb Leili. «Sedasi ju õpitaksegi. Ja kui lähed trenni ja tunned ennast noorte keskel imelikult või saa-
matuna – ära siis mine esimesse ritta! Ole tasakesi tagapool, vaata hoolega, tee kaasa. Kui nooremate seltskonnas hakkama saad, on endal sellest veel topelt hea tunne.»
Naised muutuvad rutem mugavaks Leili nendib, et naisi-spordiharrastajaid on juba 50+ vanuses vähem kui mehi. «Kui midagi ei tee, siis toonus langeb, lihas kaob ära, kaal tõuseb – eks muidugi on mugavam siis üldse mitte midagi teha,» arvab ta põhjust teadvat. «Mehed on visamad, nemad peavad kauem vastu.» Tõsiste maratonihuntide seltskonnaski on naisi kasinalt, soliidses eas mehed on aga ikka veel aeg-ajalt rajal: 75aastase pealinlase Rein Pärna kõrval näiteks ka 81aastane viljandlane Benno Einar Viirandi ja 80aastane Tartu mees Väino Erilaid. Et naisi on kasinalt, tulebki Leilil oma võimeid meeste omadega kõrvutada. «Neid minust oluliselt nooremaid mehi ikka on, kellest ma maratonirajal parem olen,» kõlab ta hääles selge rahulolu. «Noor mees küll, aga füüsiliselt nõrk, ei pea vastu – või siis pole kogemust, et oma jõuvarusid jagada.» Leilil on starti minnes kogu rada ette läbi mõeldud ja jooksu käik endale sobivalt paika pandud: «Ei saa teisiti, kui tahad ikka lõppu välja jõuda. Mina alati tahan.» Ühe naise on Leili siiski suutnud koos endaga üle aastate taas maratoni jooksma tuua: temast kolm aastat noorem Evi Vaino on varemgi jooksnud, viimasel ajal rohkem võimelnud ja suusatanud. Leili käis nii kaua
peale, kuni Evi nõustus aasta tagasi Firenze maratonile kaasa minema. «Ta oli nii õnnelik, kui selle läbi tegi, päris pisar oli silmas – hakkama sai!» kirjeldab Leili. «Ma tean seda tunnet hästi. Mõnus on olla igasuguse pingutuse järel, aga eriti hea tunne on pärast võistlust: ületasin ennast, panin viimase välja, sain hakkama! Ja veel pärast üsna pikka pausi. Seda tunnet ei saagi kirjeldada, kes ise on kogenud, see teab, millest ma räägin.»
Sport ja reisihuvi käsikäes Leili ütleb, et mõnusa enesetunde kõrval, mille võistluse läbimine annab, pole sugugi vähetähtis ka võimalus ilma näha. «Ega me ole tippsportlased, et bussiga viiakse starti ja pärast kohe lennujaama,» naerab ta. «Meie ajame asju omal käel ja katsume ikka sättida nii, et päevake varem oleksime kohal ja ka pärast võistlust saaks päeva ringi vaadata. Ja püüame leida aina uusi võistluspaiku – riikides, kus veel pole käinud.» Üks võistlusreis, mida Leili väga ootab, viib novembris New Yorki. Kuidas saab ta pensionärina endale kaugeid võistlusreise lubada? «Kui midagi tahad, siis tuleb oma elu nii korraldada, et saad,» ütleb ta lihtsalt. «Palju on ikka inimese enda teha. Kui niisama kodus konutad, jalad seinal, siis ei saa küll midagi. Kui sul on eesmärk ja tahad selleni jõuda, sulle meeldib see, mida teed, see pakub sulle rõõmu – siis paned pea tööle, et võimalused leida. Ja kui ma ise tõesti hakkama ei saa, siis ega mu kolm poissi mind päris hätta jäta.»
Teisipäev, 18. august 2015
Teine noorus 7
Unusta ettekäänded – mine trenni! IA MIHKELS
vatuse õpetajad. Otsida tasub, sest trennirühmast võib kergesti kujuneda suisa sõpruskond – ühine harrastus liidab inimesi kergesti ja nii on treenimisel veel lisaväärtuski.
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Kilod kipuvad kogunema, trepist käik võtab hingeldama, liigesed annavad tunda – kõik märgid näitavad, et tasuks end senisest pisut rohkem liigutama hakata. Millest alustada? Soovitusi jagab Tartu ülikooli akadeemilise spordiklubi fitnessijuht Ivika Värton.
Tähtis on otsustada
Nende seas, kel poolsajandit tähistav sünnipäev seljataga, tuleb ette inimesi, kes spordilähedase tegevusega puutusid viimati kokku keskkooli kehalise kasvatuse tunnis. Nüüd annab aga organism üha selgemalt märku, et senisel moel jätkata ei ole kuigi arukas.
Alusta perearstist «Täiesti treenimata inimene ei tohiks kindlasti ülemäära hoogsalt alustada,» ütleb Ivika. «Arukas oleks kõigepealt pidada nõu oma perearstiga ja teha ära koormustest, et oleks selge, mida võib endale lubada, ilma et tervisele sellest kasu asemel hoopis kahju sünniks.» Seejärel tasub ühendust võtta mõne spordiklubiga – kutselised treenerid suudavad leida igaühele jõukohase treenimisvõimaluse. Sel moel alustades pole karta, et esimeses entusiasmipuhangus valitakse liiga raske trenn, mis võib kiiresti viia käegalöömiseni. Nii mõnigi soliidsemas eas tervisespordiga alustada soovija kurdab, et ei saa trenni minna – spordiklubides käivad koos vaid piitspeenikesed piigad –, kes tahaks seal naerualuseks sattuda. «Klubid – ja ka rühmad klubides – on väga erinevad,» märgib treener. «Sügisel, kui hooaeg algab, korraldatakse kõikjal näidistrenne, igaüks saab käia ja vaadata, kus milline seltskond koos on ja mida see trenn endast õigupoolest kuju-
Tartu ülikooli akadeemilise spordiklubi fitnessijuht Ivika Värton soovitab kõigil julgelt spordiklubi uksest sisse astuda ja kogenud treenerite abiga endale sobivaim trenn leida. Mari Luud
tab. Võib selguda, et senine arvamus polegi põhjendatud.» Ivika ütleb, et sageli kipub inimene teiste sekka sobimatust rohkem ise probleemiks mõtlema – trennis on igaühel iseendaga nii palju tegemist, et teiste jälgimiseks-arvustamiseks naljalt aega ei jäägi.
Trennirühmast sõpruskond «Päris algaja peaks igal juhul järgima alustades asjatundja nõuandeid,» rõhutab Ivika. «Vale tehnika või ülemäärase koormusega treenides võib kasu asemel endale hoopis kahju teha. Kui igal nädalal ei saa juhendaja käe all treenida, on abi sellestki, kui asjatundjaga alustades nõu pidada: ta annab kätte suunad, millega just sel inimesel oleks mõistlik tegelda, soo-
Jõukohaselt ja õige tehnikaga «Suuremates spordiklubides tehakse algajale trennitulijale kehakoostise analüüs, mille käigus mõõdetakse lihasmassi ja keha rasvaprotsenti,» räägib Ivika Värton. «Need andmed, samuti info selle kohta, mis tüüpi tööd inimene teeb ja mis eesmärgivad soovitada talle sobivaimat trenni.» öl treenida tahab, võimaldavad vitab Ivika leida endale personaaltreener. «Algajale on Kellel võimalik, neil soovitab rvalisem lahendus, see tagab, et personaaltreening kõige turvalisem elle treenija vajadustele-eesharjutuste kava vastab just sselle märkidele, ka saab treeneriltt toitumissoovitusi. Vormi paradlust ja mõne aja pärast tekib nedes lisandub ka enesekindlust trenniga liituda.» ehk juba soov mõne rühmatrenniga Ivika lisab, et kindlasti ei maksa võhikul ka jõumasinaõistlik on minna esimestel tel omapäi rabama hakata. M Mõistlik eal on treener, kes aitab valikordadel jõusaali siis, kui seal ormuse ning õpetab kätte da sobivad harjutused ja koormuse õige tehnika.
vitab vajalikke harjutusi, näitab kätte õige tehnika, õige hingamise.» Spordiklubide kõrval leiab treenimiseks muidki võimalusi. Tartus näiteks on kursusi ka
rahvaülikoolis, väiksemates kohtades võib treeningurühma leida kohaliku tervise- või kultuurikeskuse juurest, sageli pakuvad täiskasvanuile rühmatrenne koolide kehalise kas-
Kes tõepoolest ei ole end aastakümneid tõsisemalt liigutanud, saab alustada ka õige vähesest. «Hakatuseks tuleb lihtsalt otsustada: ma pole enam mugav!» ütleb Ivika. «Kes töötab kontorilaua taga, see tõuseb edaspidi toolilt iga tunni tagant ja liigutab end pisut, ei sõida töötooliga laua ja printeri vahet, vaid astub need sammud, ei kasuta lifti, vaid kõnnib trepist, ei sõida autoga töökoha ukse ette, vaid pargib kaugemal ja sunnib end nii iga päev mingit vahemaad jalgsi läbima – või tuleb bussist samal eesmärgil ühe peatusevahe varem maha. Muidugi tuleks kriitilise pilguga üle vaadata ka oma toitumisharjumused. Eraldi on need kõik väikesed asjad, aga kokku annavad tulemuse.» Edasi võiks näiteks kolm korda nädalas minna pooleks tunniks kõndima – see on kõigile kättesaadav võimalus ega nõua ka erilisi kulutusi. Hea oleks keegi kaasa kutsuda: esiteks on üheskoos lõbusam, teiseks on teineteisele antud lubadust raskem murda ja nii ei jää kõnnik korrad naljalt vahele, kolmank daks on kaaslasega vestlemine d hea viis tempot testida: paras h on see siis, kui saate kaaslasega o veel hingeldamata vestelda. v «Käimise puhul pole ka ületreenimise ohtu – liigu, palju tr jaksad!» tõdeb treener. «Kaalu ja langetada soovijal on kindlasti la arukas alustada kõnni, mitte a jooksuga. Kes vormi paranedes jo tahab koormust lisada ja näiteks kepikõnni ette võtta, peaks aga küll alguses leidma kellegi, kes õige tehnika kätte näitab – niisama keppe kaasa lohistada pole mõtet, peab teadma, mida nendega teha.»
Teisipäev, 18. august 2015
UU S!
8 Teine noorus
Liigestele vajalikud toitained
Doppelherz® aktiv Gelenk 1000 Apteekidesse on jõudnud uus, ainulaadse koostisega liigestele ja lihastele mõeldud toidulisand Doppelherz® aktiv Gelenk 1000.
Eripakkumine alates septembrist!
RAVIPAKETT PÜHAPÄEVAST-LAUPÄEVANI Pakett sisaldab: - kuute ööd kahekohalises toas - kuute hommiku- ja õhtusööki ning viite lõunasööki restoran Blu Holm rootsi lauas - virgutavat hommikuvõimlemist E-R kell 7.30 - arsti vastuvõttu ja personaalset raviplaani koostamist - kuue ravipäeva jooksul (E-L) kokku kuni 18 raviteenust vastavalt arsti soovitusele - varahommikust ujumist ja leilisauna kasutust kell 6-8 - vee- ja saunakeskuse kasutust kell 13-22 - treeningsaali kasutust kell 6-22
Paketi hind al.
240 € /in*
Paketti on võimalik broneerida perioodile 30.8-13.12.15
Toode sisaldab 4 erinevat aktiivset ainet ühes kapslis – glükoosamiini, kondroitiini, roherannakarbi pulbrit ja hüaluroonhapet. Lisaks tasakaalustatud kombinatsioonis C-, E-, D -vitamiini, vaske, seleeni, mangaani, magneesiumi ja tsinki. Lisatud magneesium aitab kaasa normaalsele lihaste tööle ja mangaan sidekoe moodustumisele. Vitamiin C aitab kaasa kollageeni normaalsele moodustumisele kõhrkoe normaalseks talitluseks ja vitamiin D aitab hoida lihaste talitlust normaalsena. Paketi hind:
Roherannakarbi pulber toetab liigeste tervist.
335 €/ in/ augustis* al. 320 €/ in/ septembrist-novembrini*
al.
Küsi tuntud, kvaliteetseid ja usaldusväärseid Doppelherz aktiv sarja tooteid apteekidest üle Eesti!
* Täpne hind sõltub valitud majutustoa tüübist
Turustaja: AS Sirowa Tallinn. Toodetud Saksamaal. REKLAAMTEKST
Teema: hea kuulmine
On tore, kui kohin kõrvus enam ei häiri!
John elab Ontario linnas Kanadas ja jutustab oma loo: „Sageli vaevas mind kohin kõrvades, ma kuulsin halvasti ja see oli väga ebameeldiv. Siis proovisin Tone™ tablette...”
„M
ärkasin kuulmise muutuseid mõned aastad tagasi. Tundsin, et ei kuule enam nii hästi nagu varem ja mõnikord vaevas mind kohin kõrvades. Sageli oli selline tunne, nagu viibiksin keset suurlinna, kus müra kunagi ei vaibu. Sõpradega suheldes oli mul raske kuulda ning aru saada, mida nad räägivad. Nad pidid sageli öeldut kordama, et ma aru saaksin. Tundsin end ebamugavalt ja üsna kohmetult.“
Märkas muutusi
siaks (ladina keeles presbyacusia). Sagedasemateks kaebusteks on raskused vaiksemast kõnest arusaamisega ja kohin kõrvus. Inimene võib kohaneda kuulmise muutustega, kuid kohin kõrvades ja peas on väga väsitav. Kohin kõrvades suureneb väsimuse ja ärevuse korral või õhtuti vaikses ümbruses. Kohin kõrvades võib segada ka öösel. Nõrgenenud kuulmisega inimeste jaoks on psühholoogiline enesetunne eriti tähtis. Nad tunnevad sageli kurbust, rahutust, kohmetust ja ebamugavust ning nad on sotsiaalselt vähem aktiivsed. Probleeme kuulmisega on paljudel inimestel, kuid enamus püüab seda varjata. Pole saladus, et keegi ei taha tunda ennast teistsugusena, kardetakse teiste pilkeid, sest ei saa kunagi olla kindel, kas kuuled kõi1. ke, mida öeldakse. Seetõt2. tu eitavad paljud inimesed probleemi ja väidavad, et 3. kõik on „nagu alati“.
„Olin väga üllatunud, kui apteegis pakuti mulle Toneȱ Ĵ ǰȱ ȱ ei uskunud, et miski võib aidata. Mulle selgitati, et Toneȱ Ĵ ȱ koostisesse kuuluvad lisaks taimeekstraktidele ka mikroelemendid, mis toetavad elektrolüütide tasakaalu kehas ja inimese normaalset psühholoogilist seisundit. Ostsin paki Toneȱ Ĵ ȱ ȱ ä ȱ vastavalt soovitustele iga päev 2 Ĵ ǯȱ ûû ȱ ȱ ȱ ȱ vanadel headel aegadel, isegi mu sõbrad ja pere on tähele pannud, Faktid Tone tablettide kohta et ma kuulen jälle normaalselt.“ Tone on originaalne SkanEaga seotud muutused dinaavia päritolu toiduliEaga seotud kuulmise nõrge- sand, mis sisaldab kuulminemist nimetatakse presbüakuu- sele kasulikke bioloogiliselt
aktiivseid aineid. Taanis toodetud Toneȱ Ĵ ȱ ȱ ȱ tatra, mustikamarjade, galganirohu juure ja humalakäbi ekstrakte, niatsiini, kaaliumi ja magneesiumi. Tatraekstrakt sisaldab ȱ Ě ȱ ǯ Niatsiin ja magneesium aitavad kaasa närvisüsteemi normaalsele talitlusele. Magneesium vähendab väsimust ja kurnatust. Samuti aitab magneesium kaasa elektrolüütide tasakaalule. Närvisüsteemi normaalne talitlus, elektrolüütide tasakaal ja psühholoogiline seisund on tähtsad kogu organismi jaoks, samuti normaalse kuulmise. ä ȱ û ȱ Ĵȱ ȱ ȱ û ȱ Ĵȱ ä ȱ ȱ ãã ǯȱ
On soovitatav tarvitada vähemalt 2-3 kuud, et tagada närvisüsteemi normaalne talitlus ja kõrva tähtsaimate osade elektrolüütide tasakaal. Mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning tervislikud eluviisid on olulised.
Kust saab osta Tone tablette? Originaalseid Ton ȱ Ĵ ȱ saab osta apteekidest või tootja kodulehelt www.newnordic.ee.
Kas teil on küsimusi? Lisainfot saab telefonil 684 3838 või külastades tootja kodulehte www.newnordic.ee
Kas teie kuulmine on normaalne?
Sageli on raske kaasvestleja sõnadest aru saada Kui kaasvestleja räägib, küsin sageli „mida?“ Mõned ümbritsevad helid ärritavad mind ja tunduvad tüütud 4. Mõnikord vaevab mind kohin kõrvades 5. Väldin vestlusi teiste inimestega, sest tunnen end ebamugavalt
NEW NORDICU
internetipood
JAH
Kui vastasite jaatavalt vähemalt kolmele väitele, võib teie kuulmine olla nõrgenenud!
EI