Teine noorus november 2016

KAALULANGETUS: ÄRA USU KÕIKE, MIDA KUULED. KUI JÄID TÖÖST ILMA. MIKS TASUB TEHA TESTAMENT? ÄRA KUHJA KOJU TARBETUID ASJU!

Teine noorus Teisipäev, 8. november 2016 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Marge Martjan, tel 614 4045 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht

Teisipäev, 8. november 2016

2 Teine noorus

Pesa jäi tühjaks?

Nautige vabadust!

Kaalulangetus: ära usu kõike, mida kuuled

Teismelistega koos elada pole lihtne, vahel on see lausa uskumatult kurnav. Veel hullem võib aga olla tühjaks jäänud kodu.

Paljudele lapsevanematele on võsukeste täiskasvanuks saamine ja kodust lahkumine ränk kogemus. Kauaoodatud vaikuses tuntakse end ootamatult halvasti, lastega seotud argikohustustest vabanemine ei too loodetud kergendust, vaid rusub ja masendab.

Kurvastamisele keskendumise asemel peaksid vanemad siiski püüdma uue olukorraga võimalikult kiiresti kohaneda, soovitab Psychology Today: õppige vabadust nautima!  Mõtle heale. Igasugusel muutusel on alati nii häid kui ka halbu külgi. Pööra tähelepanu ennekõike heale: rõõmusta, et laps(ed) on täiskasvanud ja iseseisvunud ning sul on täiesti vabad käed oma elu korraldamisel.  Keskendu iseendale. Lõpuks ometi saad mõelda, mida sa õigupoolest tahaksid teha. Võimalik, et ka raha on nüüd rohkem – saad endale lubada asju, millest seni end mööda vaatama sundisid.  Leia harrastus. «Ükskord, kui mul aega on, siis lähen ...» Nüüd on selle mõtte teoks tegemise aeg käes. Peotantsukursused või jõusaal, tikkimis- või tennisetunnid – mine!  Hoolitse kellegi eest. Laps on küll oma elu peal, aga neid, kes hoolt ja armastust vajavad, on teisigi. Võta endale lemmikloom või otsi vabatahtlikuna kellegi eest hoolt kanda.  Värskenda suhet. Ainult kahekesi – see uus olukord on unustatud vana, aga aastatega on ühtteist siiski muutunud. Nüüd on aega teineteise uusi külgi avastada.

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Oled ju kuulnud, et süsivesikud tuleks kaalu langetada soovides kohe oma menüüst välja visata, siis võtad kolinal alla, sest just need teevadki paksuks? «Vale puha!» ütleb Heikki Mägi, kaalulangetusportaali FitLap peatreener ja üks selle asutajaid.

Heikki Mägi selgitab, et kõik sõltub valikutest: üht tüüpi süsivesikud tekitavad isu ja energialangust,bteised aga aitavad isudega võidelda, turgutavad tervist ja sobivad kõigiti ka kaalulangetaja menüüsse.

Nõuandeid, mida kaalu langetada soovijaile heldel käel jagatakse, aga mis üldse paika ei pea, on teisigi, teab treener ja toitumisnõustaja, kes mõne neist kuuldustest siin kohe kummutab.

Neli tarkusetera

Söö võimalikult vähe

Muutuma peaks ka suhe oma elu peale läinud lapsega.  Ole toeks, aga ära oma abiga lämmata – ta küsib ise, kui abi vajab.  Vaheta kardinaid, kui tuju tuleb – aga ainult oma kodus. Jäta järeltulijale õigus ise oma kodu kujundada  Julgusta – sinu arvamus on talle alati tähtis ja hea sõna aitab edasi minna.  Lepi sellega, et teie suhe muutub. Lohuta end sellega, et see võib ka paremaks minna.

«Kõlab nagu plaan: loogiliselt võttes ei jää kehal toiduta jäädes ju muud üle, kui minna iseenda rasvapolstri kallale. Siiski on siin üks aga. Kui piirad oma toiduvalikut alla kriitilise piiri, teeb keha vastukäigu ja aeglustab ainevahetust: tema tahab ju ellu jääda ka siis, kui süüa enam ei anta. See omakorda tähendab,

Kas soola võib panna? Aga õli? Tee üksmeelse tervisliku toitumiseni võib olla päris keeruline – üks on kuulnud üht soovitust, teine teist.

PIKLIKU KUJUGA KUJUGA PIKLIKU

”Joonlaua-kujuline” luup on praktiline abivahend neile, kel vaja korraga tervet pikemat teksti või tabelit suurendada. Punane joon luubi keskel aitab ka täpset rida hoida.

Luubiga koos kaasa ka tore tekstiilist kotike.

Luup saadaval e-poes: SKIZZE.EE

Skizze kauplused: Tallinnas Pirni 5 ja Tartus Aleksandri 9

Söö kõike, aga mõõdukalt

«Mõõdukus kõiges on vist üks

levinumaid toitumisnõuandeid.

Sa võid süüa kõike, kaasa arvatud rämpstoitu, kui sööd seda

KASULIK KINGIIDEE!

LUUP

et kulutad edaspidi vähem energiat, tekib pidev nälja- ja nõrkusetunne, tahtejõud kaob ja kortisooli (stressihormoon, mida seostatakse ülekaalulisusega) tase suureneb.

Lühidalt: Nälgimisega lükkad veerema lumepalli, mis ühel hetkel on nii suur, et õgimishoost pole pääsu.»

mõõdukalt. Selle teooria põhjal on ebatervislik toit ainult siis kahjulik , kui sööd seda liiga palju, ja magustoitudest – kookidest-saiakestest jm – loobumine ainult piirab ning tekitab isusid juurde.

Igaühel on nn rämpstoidu seas oma lemmikud. Elu on näidanud, et me ei suuda nende söömisel piirduda natukesega. Ühest ampsust saab kaks ja kahest kolm – ei suuda lõpetada enne, kui kõik on söödud. Kaalulangetajal järgnevad sellele süümepiinad, kahetsus ja stress.

Seepärast on targem need toi-

dud oma tavamenüüst eemaldada ja keskenduda igapäevases toitumiskavas tervislikele toitudele, mis ei tekita tunnet, et ma ei suuda söömist lõpetada. Miks tekitada endale ahvatlusi?

See ei tähenda, et toite, mis nii väga ahvatlevad, ei tohiks endale enam mitte kunagi lubada: söö neid kord nädalas ühe nn «patutoidukorra» ajal.»

Söö kuus korda päevas «Kellel on aega süüa kuus-seitse korda päevas? Õnneks on viimase aja teadustööd leidnud, et kaal langeb täpselt sama edukalt

Keskeas on trennita raske vormis püsida Nooremana võisid süüa valimatult kõike ja trennile vilistada – kaalunumbris see ei kajastunud. Keskeas hakkas aga siia-sinna tekkima pehme polster – ja mida aastake edasi, seda kiiremini.

Kui toitumine on korras ja tervise üle pole põhjust kurta, tasuks füüsilise vormi huvides alustada lihastreeninguga, soovitab Get Healthy. Kes ammu pole perearstiga kohtunud, võiks kindluse mõttes enne ka tohtriga nõu pidada.

Mida rohkem on inimesel lihaseid, seda paremini töötab ta ainevahetus ja seda lihtsam on kaloreid põletada. Lihasmassi hakkab keha tasahilju kaotama juba alates 30. eluaastast, seetõttu muutub lihastreening iga aastaga aina olulisemaks. Mida varem inimene, kes seni pole treenimist vajalikuks pidanud,

Intervalltreening on tõhus Treenimisviis, kus tunni aja jooksul vahelduvad intensiivse tegevusega minutid mõõdukatega, annab kehale korraliku koormuse.  Väidetavalt põletab intervalltreening kaks korda rohkem kaloreid kui sörk, eriti hästi aitavat see lahti saada rasvast taljepiirkonnas ja ennetada südamehaigusi.  Organism jätkab selle treenimisviisi puhul kalorite põletamist ka pärast trenni lõppu. 60 minutit kestvas trennis võib kasutada masinaid või teha harjutusi oma keharaskusega.  12–20 minuti jooksul treeningutunnist on treenija pulsinäit n-ö punases – kalorite põletamise seisukohalt tõhusaimas – tsoonis: vahemikus 84–95% maksimaalsest pulsist.  Kui oled pidevalt trenni teinud ja tervis on korras, võid intervalltreeningut ka omal käel katsetada: lisa oma jooksuringidesse lühikesi sprindispurte.  Intervalltreeningu eesmärk on hoida kõrget intensiivsust nii kaua kui võimalik, seega võid sprindispurte aegamööda pikendada.  Kes pole varem üldse trenni teinud, pidagu kõigepealt perearstiga nõu ja alustagu rahulikumalt. Intervalltreeningu juurde mine alles siis, kui keha on sportimisega harjunud. Allikas: Byrdie

jõusaali jõuab, seda parem, hea on aga teada, et alustada pole kunagi liiga hilja.

Kellel on masinatega mässamise vastu mingil põhjusel tõrge, võib selle asemel teha kodus

kükke, kätekõverdusi ja hoida end plankasendis, pikendades tasapisi asendis püsimise aega.

Kõikvõimalikke oma keharakust kasutades tehtavaid harjutusi leiab guugeldades ohtralt. Eelis-

ta neid, millel on kirjelduse kõrval ka video, ja jälgi hoolega harjutuste tehnikat.

Tervisliku toitumise nõudeid järgides ära unusta, et tingimata tuleb ka piisavalt juua. Kõige parem on joogiks kasutada tavalist puhast vett. Kui tahad kaalu langetada, siis pigista vee sisse sidrunimahla, selles sisalduv pektiin aitab kaalulangusele kaasa. Söö hapendatud piimatooteid (pett, Kreeka jogurt jm) mis ergutavad seedimist ja ainevahetust.

Kaalu langetada soovijale on väga oluline ka see, et organism saaks piisavalt puhkust. Eriti tähtis on rahulik ööuni: paljudes uuringutes on täheldatud otseseid seoseod vähese une ja sellele järgneva ülesöömise vahel.

Terviseprobleemid ja stress rikuvad und, seepärast tuleks nende ilmnemise korral kindlasti arstilt abi otsida. 8-10 tundi rahulikku ööund annab hea tuju ja aitab ka füüsiliselt vormi jõuda.

Teisipäev, 8. november 2016

Teine noorus 3 Vida Press

Tiina Kõrtsini

Kisklemist pärandi ümber aitab ennetada testament Hommikud kaerapudruga Kui soovid hommikuti süüa kaerahelbeputru, siis  tee putru alati piimaga, saad lisaks süsivesikutele ka valke ja rasvu;  võimalusel kasuta täisterahelbeid;  puder võib olla ka soolane, siis lisa maitserohelist;  söö kõrvale midagi valgurohket (kohupiima või kodujuustu);  rasvade saamiseks lisa pähkleid. Allikas: Fitlap

li kogu päevasele energiatasemele, tekitades isusid, väsimust ja nälga. Kui tahad olla reibas ja tegus, söö hommikul kindlasti ka piisavalt rasvu ning valke.»

Jäta sool menüüst välja

ka siis, kui sööd kolm-neli korda päevas - tihti söömine ei kiirenda karvavõrdki sinu ainevahetust. Loeb päevane toidukogus, pole vahet, kas jagad selle kuue või nelja toidukorra vahel.»

Hommikul söö süsivesikuid «Hommikust süsivesikutega priiskamist on soovitatud aastaid. Uuringud on aga kindlaks teinud, et just need hommikused süsivesikutega maiustajad on kõige suuremas ülekaalus.

Põhjus on väga lihtne: hommikused süsivesikud löövad temp-

«Rahvasuus levinud müüdid, et valk on kahjulik ja rasvad teevad paksuks, on suudetud suures osas juba kummutada, soola ümber käib nõiajaht aga ikka edasi. Soola ületarbimine on loomulikult kahjulik, eriti neile, kel on kõrge vererõhk, kes on tugevalt ülekaalulised või tarvitavad palju töödeldud toiduaineid. Inimesele aga, kes teeb tõhusalt trenni ja seejuures paratamatult higistab, võib soola menüüst eemaldamine olla katastroofiliste tagajärgedega.

Treeniv inimene peab sööma ka soola, selles leiduv naatrium mängib suurt rolli südame töös ja vedeliku tasakaalus.

Seega: soovitus sool menüüst välja jätta on täiesti ebaadekvaatne, asi ei ole nii must-valge. On olukordi, kus tasub soolaga tagasi hoida, aga ka neid, kus soola peaks toidus olema senisest rohkem.»

Kes hakkab pärast minu surma elama mu korteris, sõitma minu autoga ja kasutama muud vara?

Kui tahad ise oma vara saatuse üle otsustada, on arukas teha testament.

Testamendiga saab inimene määrata, kes on tema pärijad ja kui suur on nende pärandi osa, aga teha ka muid korraldusi, näiteks määrata, kuidas tuleb korraldada tema matused jmt.

Mida teha, kui oled pärija Eestis kehtib pärimisel loobumissüsteem, see tähendab, et seaduse järgi või testamendiga pärima õigustatud isik ei pea mingit avaldust tegema, küll aga peab avalduse tegema see isik, kes ei soovi pärida. Pärandist loobumiseks on ette nähtud kolmekuuline tähtaeg, mida hakatakse arvestama päevast, mil pärija sai teada, et pärandaja on surnud ja tal tekkis õigus pärandile. Kui pärima õigustatud isik ei esita selle aja jooksul notarile pärandist loobumise avaldust, siis loetakse ta pärijaks.

Et pärand enda nimele vormistada, tuleb pärijail siiski pöörduda notari poole, kes viib läbi pärimismenetluse ja väljastab selle lõpus pärijatele pärimistunnistuse – dokumendi, mis tõestab inimese õigust pärandile.

Üks või mitu pärijat Testamendijärgne pärija on isik, kellele testamendi tegija on testamendis pärandanud kogu oma vara või mõttelise osa sellest.

Kui testamendis on pärijate pärandiosad määramata, loetakse nende pärandiosad võrdseks.

Testamendis võib nimetada ka ühe või mitu asepärijat juhuks, kui pärijaks nimetatud isik sureb enne pärandi avanemist, loobub pärandist või on pärimiskõlbmatu, aga ka selle, millises järjekorras asepärijad pärijaks saavad.b Abikaasadel on võimalik teha vastastikune testament, mis tuleb notariaalselt tõestada. See on abikaasade viimse tahte ühine avaldus, milles nad nimetavad teineteise vastastikku oma pärijaks, kuid võivad määrata ka selle, kellele läheb pärand üle pärast kauem elanud abikaasa surma ja teha muidki korraldusi. Kauem elanud abikaasal ei ole hiljem õigust vastastikuse testamendi korraldusi muuta.

Kui testament on koostatud ainult osa pärandi kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi. Pärandajal on õigus testament igal ajal tühistada kas uue testamendi või pärimislepinguga.bKuni pärandaja on elus, ei anna testament pärandvara osas pärijale õigusi ega too pärandajale kaasa kohustusi.

Notariaalne või kodune testament Pärimisseaduse kohaselt võib testament olla vormistatud kasbnotariaalse või koduse testamendina. Notariaalne testament on notari poolt tõestatud või notari hoiule antud testament, samuti abikaasade vastastikune testament.

Testamendi tõestamisel selgitab notar välja testamendi tegija tahte ja vormistab selle arusaadavalt. Testamendi vormistamiseks piisab, kui võtta notari juurde kaasa enda pass ja pärijate andmed (nimi, sünniaeg või isikukood). Kui ei soovita pärandada kogu vara, vaid üksnes kindlat osa sellest, on vajalikud andmed selle vara kohta (pangaarve number, kinnistu või korteri asukoht jms).

Testamendi võib ka anda notari hoiule. Sel juhul annab testaator isiklikult oma viimse tahte avalduse notarile üle kinnises ümbrikus ja kinnitab, et tegemist on tema testamendiga. Nii tehakse tavaliselt siis, kui pärandaja tahab, et testamendi sisu ei teaks keegi peale tema enda.

Hoiule antud testamendi võib ta igal ajal tagasi võtta. Kodune testament on tunnistajate juuresolekul allkirjastatud või omakäeliselt kirjutatud testament.bKodus tehtud testamendile võib testaator koos vähemalt kahe tunnistajaga alla kirjutada või panna testamendi sisu kirja oma käega. Koduse testamendi tegemisel tuleb kindlasti sellele märkida testamendi tegemise kuupäev ning silmas pidada, et selline testament kehtib testaatori eluajal kuus kuud – siis tuleks seda uuendada.

Kui soovitakse omakäeliselt valmis kirjutatud testamendile anda notariaalses vormis testamendiga võrdset jõudu, võib esitada selle notarile tõestamiseks, või anda notari juurde hoiule.

Asjakohast teavet surma puhuks tehtavate korralduste tegemise ja nende korralduste tühistamise võimaluste kohta saab igast notaribüroost., üksikasjalikku infot pärandamise, testamendi koostamise jm kohta saab lugeda Notarite Koja kodulehel www.notar.ee Allikas: Notarite Koda

REKLAAMTEKST

Organismi loomulik vananemine toob sageli kaasa vitamiin B1 ehk tiamiini puudujäägi. Krooniliste haiguste põdemine suurendab veelgi tiamiinipuuduse tekkimise tõenäosust. Vitamiin B1 puudus võib tekkida ka ühekülgse toitumise, paastumise ning mõnuainete (alkohol, kohv, sigaretid, maiustused) liigse tarbimise tulemusena.

Miks on vitamiin B1 oluline?

Vitamiin B1 täidab organismis mitmeid väga tähtsaid rolle: • tagab närviülekannete toimumise • tagab aju normaalse töö • hoolitseb glükoosi (veresuhkru) lagundamise eest • on vajalik südame normaalseks tööks • on vajalik maomahla normaalseks tekkimiseks

Millised sümptomid viitavad vitamiin B1 puudusele?

• väsimus, kurnatus • mälu nõrgenemine, keskendumisraskused • närvilisus, depressiivsus • käte või jalgade suremine, säärelihase krambid • kaalulangus • lihasnõrkus • seedetegevuse häired, isutus Mõistlik valik vitamiin B1 puuduse raviks on benfotiamiin Benfotiamiin on vitamiin B1 rasvlahustuv vorm, mis imendub tavalisest tiamiinist tunduvalt paremini ja kantakse tsirkuleeriva verega rakkudesse. Ainuke Eestis apteekides retseptivabalt müüdav benfotiamiini sisal-

am. Benfogamma 50 mg (benfotiamiin) on käsimüügiravim. Näidustused: vitamiin B1 vaegu nu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege

dav ravim on Benfogam millel on laialdane kasut Toime saavutamiseks tu tiamiini võtta pikema a (vähemalt 2 kuud). Päeva sõltuvalt tiamiinipuuduse raskusest 1...3 kaetud table Ravimi omaduste kokkuvõtte leia Ravimiameti kodulehelt www.ravimiamet.ee

EE/BEN/PA/A/26/01/11.16

Vananemine toob kaasa vitamiin B1 puuduse

Teisipäev, 8. november 2016

4 Teine noorus

Asju olgu kodus just parasjagu Kui sinu kappides on kraami rohkem kui seal ruumi ja lapsed-lapselapsed teevad aina selgemaid vihjeid kodu kaubalaoks muutumise kohta, tasuks midagi ette võtta.

Iseendal on mugavam, kui ei pea kodus end külg ees asju pungil täis kappide-kummutite vahelt läbi pressima, ka koristada on oluliselt lihtsam. Vähe sellest: seda, kui asjade varumine muutub kodu väljanägemisest olulisemaks, peetakse sageli lihtsalt ilmselgeks vananemise tunnuseks. Kui tahad jätta endast pigem reipa ja noorusliku mõtteviisiga inimese mulje, katsu tarbetust kraamist vabaneda, soovitab Apartment Therapy. Kõike korraga muidugi ei jõua, hakka tasapisi pihta ja sea näiteks eesmärgiks, et kevadet tervitad oluliselt lahedamas, õhurikkamas ja otstarbekamalt sisse seatud kodus.

Võta ette tuba korraga Põhjalik kraamimine-sortimine on tõsine ettevõtmine. Et asja lihtsustada, jaga töö vastavalt oma aja- ja jõuvarudele osadeks.

Kõigepealt vaata üle, mis on toas vaja teha, kui palju kappe-sahtleid panipaiku seal on – ja pane vajadusel kas või kirja, millal midagi teed, mis ajaks tahad selle ruumiga ühele poole saada. Pii-

on sul seda vaja. Suurt osa neist asjadest, mida sa aastaid pole sahtlist väljagi võtnud, pole enamasti põhjust ka alles hoida. Et sahtlitesse-riiulitele tekib ruumi juurde, leia asjadele koht alles siis, kui oled ühe kapitäiega lõpule jõudnud.

sab sellestki, kui võtad korraga ette ühe sahtli või riiuli. Vaata kõik seal olevad asjad üle ja otsusta nende edasine saatus. Niimoodi, riiul ja sahtel korraga, käi läbi kogu tuba – ja püüa püsida paika pandud ajakavas.

Leia igale asjale koht Kõigel, mis kodus on, peaks olema oma koht – kui siis saab sisse harjutatud ka komme panna alati kõik, mida kasutatakse, oma kohale tagasi, ei saagi kodu eriti segamini minna – jälle koristamisvaeva vähem. Leia

kindel koht kõigele, alates nööpidest-patareidest kuni lapselaste joonistuste ja tähtsate dokumentideni.

Milleks midagi vajad?

Varu kolm suurt karpi, et asju läbi vaadates saaksid kohe otsustada: see läheb äraviskamisele, see taaskasutusse, see jääb alles. Tühjenda üks sahtel või riiul ja pese see puhtaks. Vaata läbi kõik asjad, mis seal olid, ja küsi iga eseme juures, kas ja milleks on sul seda vaja. Suurt osa neist asjadest, mida sa aastaid pole

sahtlist väljagi võtnud, pole enamasti põhjust ka alles hoida.

Et sahtlitesse-riiulitele tekib ruumi juurde, leia asjadele koht alles siis, kui oled ühe kapitäiega lõpule jõudnud.

Milleks midagi vajad?

Varu kolm suurt karpi, et asju läbi vaadates saaksid kohe otsustada: see läheb äraviskamisele, see taaskasutusse, see jääb alles. Tühjenda üks sahtel või riiul ja pese see puhtaks. Vaata läbi kõik asjad, mis seal olid, ja küsi iga eseme juures, kas ja milleks

Kui oled koju tellinud ajalehtiajakirju, varu neile oma korv või kast. Kui see on täis saanud, vii vanad ajalehed vanapaberikonteinerisse. Ajakirju säilita ainult siis, kui oled täiesti kindel, et sirvid neid hiljemgi mingil põhjusel. Enamasti seda ei juhtu, virnad aina kogunevad ja võtavad ruumi, ehkki vajadusel on kogu see lugemisvara kättesaadav ka raamatukogus.

Voodipesu abivajajaile

Harvenda riidekapi sisu

Kas oled tabanud end rohkem kui üks kord mõttelt, et midagi tuleks ette võtta nõukaajal varutud kapitäie voodipesu ja käterättidega, mida seni polegi kasutusse võetud? Miks need siiani seisavad, on ju üsna selge: kui hakkas tekkima aina rohkem võimalusi soetada koju seda, mis meeldib, mitte seda, mis saada on, oli ju raske ahvatlusele vastu panna. Vaja poleks olnud, aga ilusad olid! Nii seisavadki need omal ajal soetatud puutumatult siiani. Paku lähedastele, aga kui keegi midagi ei taha, ära solvu – ise ostsid ju ka endale meelepä-

Kui palju on kapis rõivaid, mida sa poole juba mitu aastat kandnud? Kas on ikka põhjust loota, et võtad alla ja mahud taas kleiti, mida kandsid kolmekümnendais? Ja kui mahuksidki – ehk tahaksid siis endale tunnustuseks tubliduse eest osta hoopis uue ja moeka? Kas on mõtet hoida kümmet pleekinud T-särki remondirõivasteks, kui vahepeal on tehtud juba mitu remonti ja särgivirna pole keegi puutunud?

Mõistlik on oma garderoob läbi mõelda ja ülearustest rõivastestjalatsitest vabaneda.

IA MIHKELS

REKLAAMTEKST

Mu suurimaks hädaks olid väsinud ja rasked jalad

Abi teie jalgadele

„Olen alates 17. eluaastast töötanud lihameistrina. Kuna veetsin töö iseloomu tõttu suurema osa ajast jalgadel, tundsin pidevalt väsimust ja raskust jalgades, justnagu oleks need tina täis. Vältisin isegi õhtuseid jalutuskäike oma naisega, mida me mõlemad väga armastasime. Nüüd võtan iga päev Active Legs™ tablette – võin tunda kergete jalgade üle taas rõõmu ning nautida jalutuskäike oma armsa abikaasaga.“ radele, kes tahavad säilitada kergeid jalgu ning Sai teada Active Legsi energilisust.“ tablettidest „Kui lugesin ajakirjas Skandinaavia tablettidest, otsustasin neid proovida. Ostsin apteegist tabletid. Neid tarvitada on väga lihtne – piisab kui võtta üks tablett päevas. Olen Active Legsi tablettidega väga rahul. Kõndimine on muutunud kergemaks ning jalad ei ole enam rasked ja väsinud. Soovitan Active Legsi tablette kõikidele oma sõp-

Rootsi Active Legsi tabletid veenidele Active Legsi tablettide koostises on merimänni (ladina k Pinus pinaster Aiton) koore ekstrakti. Selles leidub bioloogiliselt aktiivseid aineid, oligomeerseid proantotsüanidiine. Need ühendid hoiavad vere-

sooneseinte normaalset seisundit ja vereringlust. C-vitamiin stimuleerib kollageeni tekkimist, mis on vajalik veresoonte normaalseks funktsioneerimiseks. Mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning tervislik eluviis on samuti olulised.

Jalad ei väsi ainult kõndimisest, vaid ka istumisest Iga sammuga tõstab inimene oma keharaskust. Seda rasket tööd teevad jalad. Pole siis ime, et päeva lõpuks tunnevad paljud väsimust ja raskust jalgades. Kui veedate oma töö iseloomu või elustiili tõttu palju aega jalgadel, tuleb nende eest pidevalt hoolitseda. Ent ebameeldiv ja raskesti kirjeldatav tunne jalgades võib tekkida mitte ainult pidevast kõndimisest, vaid ka pikemast istumisest, nt lennureisil, autosõidul, kauakestvate seminaride või koosolekute järel. Selleks et vältida ebameeldivat tunnet, tuleb jalgu harjutada füüsilise koormusega, tugevdada säärelihaseid ning toetada jalaveenide normaalset funktsioneerimist.

Kust saab osta Active Legsi tablette?

Originaalseid Active Legsi tablette saab osta apteekidest või tootja kodulehelt www.newnordic.ee.

Täpsema info saamiseks helistage telefonil 684 3838.

www.newnordic.ee

Online Store

Köögis ole põhjalik Toidukappe koristades vaata läbi ka iga pikka aega seisnud kuivainekott või -purk – kas selle sisu on üldse veel tarvitamiskõlbulik. Kõik kasutamistähtaja ületanud toiduained vii biojäätmete konteinerisse või komposti. Kui oled toonud reisidelt eksootilisi maitseaineid, aga pole neid kordagi kasutanud, tasuks need ehk hoopis mõnele kokkamishuvilisele sõbrale anda. Säti kuivainete varu nii, et näeksid aegsasti, mis on otsa saamas.

Loobu ajakirjavirnadest

Kui triikimse käigus avastad, et mõni rõivatükk on ülearu pleekinud või kulunud, on mõistlik see kohe välja praakida – näiteks kaltsuvaiba materjaliks. Vida Press

rasemad! Anneta ülearused heategevuseks. Inimesi, kes on sattunud olukorda, kus oluline pole mitte voodilina või käteräti muster vaid see, et need üldse olemas oleksid, pole just vähe.

Teisipäev, 8. november 2016

SILJA PAAVLE

silja.paavle@ohtuleht.ee

«Inimesel on võimalus oma tervisesse ise panustada, hoides aegsasti mõningatel tervisenäitajatel silma peal,» ütleb perearst Eero Merilind. Õigeaegselt avastatud tervisehäda korral võimalik igapäevast tablettide võtmist ennetada ja edasi lükata.

Nõmme perearstikeskuse perearst Eero Merilind märgib, et viiekümnes eluaasta on inimese elus oluline murdepunkt. Eriti kehtib see meeste kohta.

«Tundub, et kes meestest 50. eluaasta üle elab, elab kaua. Enne seda on mehed ohustatud õnnetustest ja äkksurmast,» nendib arst. Et ka edaspidi võimalikult tervelt elada, tuleb mõningaid tervisenäitajaid senisest hoolikamalt jälgida. «Näiteks, kui diabeedile saada õigel ajal jaole, õnnestub haigust sageli liikumise ja õige toitumisega kontrolli all hoida ning tablettide neelamist edasi lükata,» sõnab Eero Merilind ja toob välja olulisemad asjad, millel selles vanuses silma peal hoida.

Vererõhk. Seda saab igaüks ise kodus mõõta, kui aparaat olemas. Arstid soovitavad rohkem kasutada õlavarrelt vererõhku mõõtvaid aparaate, sest need annavad tõesema tulemuse. Kui mõõtmistulemus erineb näitajast 140/90 mmHg pikema aja jooksul, tuleks nõu pidada arstiga.

Veresuhkur. Veresuhkrut saab mõõta nii kodus kui ka paljudes apteekides. Seda tuleks teha hommikuti tühja kõhuga. Kui veresuhkru näit kipub tõusma üle 7 mmol/l, tuleks sellest rääkida arstile.

Kehakaal. Oluline on jälgida oma kehamassiindeksit. Internetis leiab selle arvutamiseks kalkulaatoreid, aga seda saab ka ise teha: kehakaal tuleb jagada pikkuse ruuduga. Kui kehamassiindeks on üle 25 ja suureneb, ohustab inimest ülekaal ja rasvumine, tuleks nõu pidada toitumisnõustaja, pereõe või ars-

Teine noorus 5

50+ vanuses tasub tervist senisest hoolikamalt jälgida Vida Press

tiga. Jälgida tasub ka vööümbermõõtu. Kui see on üle 88 sentimeetri naistel ja 102 sentimeetri meestel, viitab see rasva kogunemisele kõhupiirkonda. See võib kaasa tuua ainevahetuse häired, suurendada südamehaiguste ning ka diabeeti haigestumise riski.

Emakakaela- ja rinnavähi sõeluuring. Saades kutse ema-

kakaela- või rinnavähi sõeluuringule, tuleks selles osaleda: neid tõbesid varakult avastades on võimalik kauem elada. Rinnavähi sõeluuringut tehakse 50–62 aastastele naistele, tänavu on sellesse oodatud naised sünniaastatega 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966. Emakakaelavähi sõeluuringut tehakse 30–55 aastastele ning tänavu on

sellesse oodatud naised sünniaastatega 1961, 1966, 1971, 1976, 1981 ja 1986.

Soolevähi skriining. Vähktõve ennetamiseks tasub ära kasutada kõik võimalused. Üks uusimaid neist on soolevähi sõeluuring. Jämesoolevähi sõeluuringusse oodatakse 60–69 aastaseid inimesi, tänavu võivad seda oma perearstilt küsida 1956. aastal sündinud. Uuring viiakse läbi peitveretestiga väljaheitest.

Testi saab ka ise apteegist osta ja kodus teha. Kui test näitab et väljaheites on verd, räägi sellest perearstile.

Eesnäärmevähk. Üle 50aastased mehed peaksid kindlasti laskma kontrollida oma eesnäärme tervist. Küsimustiku saab täita perearsti juures, vajadusel tuleb teha PSA test.

Muutused sünnimärkides. Kui sünnimärgid suurenevad, veritsevad või muutuvad, tuleks neid näidata pere- või nahaarstile.

Nägemine. Selles vanuses nõrgeneb sageli silmanägemine ja vaja on prille, suurem on aga ka glaukoomi või kaesse haigestumise risk. Glaukoomi korral tõuseb silmarõhk, kui seda ei hoita kontrolli all, võib inimene pimedaks jääda.

Vaktsineerimised. Paljud üle 50aastased avastavad, et difteeria ja teetanuse vastu tehti neile viimane kaitsesüst koolis, kuid see kaitseb inimest vaid kümme aastat pärast vaktsineerimist. Kindlasti peaksid mitmete tõbede vastu vaktsineerimisele mõtlema ka need, kes palju reisivad.

Hambaarst. Kord aastas võiks käia hambaarsti või suuhügienisti juures kontrollis.

Viis nippi, millega aju vormis hoida Aju töökorras püsimise eest tasub hoolt kanda – selles pole ilmselt kedagi vaja veenda. Viie lihtsa nipiga saab igaüks ise selleks palju ära teha.

MAGA PIISAVALT PALJU. Uni aitab säilitada aju töövõimet, seega maga igal ööl vähemalt kaheksa tundi, aga aeg-ajalt luba endale põõnata seni, kuni uni täis.

LIIGU VÄRSKES ÕHUS. Kõik, mis teeb head kehale, on hea ka ajule ja mälule. Korrapärane värskes õhus liikumine hoiab keha vormis, aitab ennetada diabeeti ning südame- ja veresoonkonnahaigusi, tagab hea tuju, aga turgutab ka mälu.

TOITU TERVISLIKULT. Mälusõbralik toidusedel peaks kindlasti sisaldama taimset õli, köögi- ja puuvilju, marju, kala, täistera- ja piimatooteid jmt. Ära näljuta ennast, aga ära söö ka ülemäära palju, hoia silm peal tarbitavatel proteiinidel ja kanna hoolt selle eest, et saaksid toidust võimalikult palju vajalikke vitamiine.

ANNA AJULE TÖÖD. Aju ei kulu töötamise käigus, vastupidi. Ka kõige tavalisemad argiaskeldused on hea ajutreening, sest aju eri osad peavad nende ajal koostööd tegema.

SUHTLE JA TEGUTSE! Üksindus, masendus ja stress halvendavad elukvaliteeti ja teevad inimese mäluga seotud muredele vastuvõtlikuks. Ole seltsiv, tegutse, tunne elust rõõmu ja ära unusta, et jagatud rõõm on poole suurem ja mure samavõrra väiksem. Allikas: Aivosäätiö

Üksildustunne teeb tervisele kahju Väidetakse, et ehkki umbes pooled inimesed on oma elus kogenud üksildustunnet, teavad vähesed, kuidas üksindus me elu mõjutab.  Üksildus ei sõltu sõprade hulgast. Oluline pole sõprade hulk, vaid see, milline on sõprussuhe. Kui sõpru on palju, aga sa ei tunne, et oleksid emotsionaalselt nendega kuigi tihedalt seotud, on üksildustunne kerge tekkima, eriti kriisiolukorras.  Paarisuhe alati ei päästa. Abieluski võib üks pool – või ka mõlemad – tunda end üksildasena. See juhtub siis, kui enam ei jagata oma sügavamaid tundeid ja mõtteid teineteisega, ei tunta omavahelist kindlat ja tugevat sidet.  Üksildus põhjustab külmatunde. Seda sõna otseses mõttes: uuringuis osalenud inimesed tajuvad ruumi temperatuuri tegelikust märgatavalt jahedamana, kui neil palutakse meenutada aega, kui nad on tundnud end üksildasena. Ka langes üksildustundes veedetud ajast rääkides kõnelejate kehatemperatuur.  Üksildus võib olla terviserisk. Üksildustunne võib tõsta vererõhku ja vere kolesteroolisisaldust, põhjustada psüühilist ja füüsilist stressi.

Allikas: Psychologytoday.com

Valmistu külmetuste hooajaks!

Te teate, et: immuunsüsteem kaitseb organismi haigustekitajate eest ning kilpnääre reguleerib hormoonide abil organism ainevahetust.

EE_SelenZinc_Ad_Ohtuleht_290x124_0816

Me teame, et: Seleen aitab immuunsüsteemi ning kilpnäärme normaalsele talitlusele kaasa.

Orgaaniline seleen imendub anorgaanilisest oluliselt paremini.

Otsi parimat hinda: www.raviminfo.ee ja www.apteegiinfo.ee

www.pharmanord.ee

Teisipäev, 8. november 2016

6 Teine noorus

Vida Press

Elu koos noortega leevendab vanadekodu asukate üksildustunnet Soomlasi on tavaks iseloomustada kui pikatoimelisi inimesi, aga mõne asjaga on põhjanaabrid kadestamisväärt käbedusega toime tulnud – näiteks teinud Hollandi eeskujul algust projektiga, mis viib vanadekodus kokku eakad ja noored.

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Hollandi vanadekodust, kus koos eakate inimestega elavad

tudengid, räägiti pikemalt ka eelmise nädala «Pealtnägijas».

Igal noorel – nagu ka nende eakatel naabritel – on majas oma

tuba. Üüri noored oma elamise eest ei maksa, kokku on aga lepitud, et igaüks veedab kuus 30 tundi maja püsiasukatega, pakkudes neile tegevust ja meelelahutust, vajaduse korral ka abi.

Kohustusest saab sõprus «Mõtlesin, kuidas luua meie maja asukatele õdusam õhkkond,

KAUGREISID:

MIAMI-KARIIBI MERE KRUIIS – MAAILMA SUURIMA KRUIISILAEVAGA 30.11.-11.12.17 HAWAII SAARED 11.-19.11.2017 USA LÄÄNERANNIK 23.09-7.10.2017 KUUBA – KARIIBIMERE PÄRL – CANCUN – MEXICO CITY 19.11-2.12.2017 AUSTRAALIA – UUS-MEREMAA 13.-28.11.2016 / 11.-26.11.2017 ARGENTIINA – BRASIILIA 28.10-8.11.2017 VIETNAMI KAUNID PAIGAD 22.03.-1.04.2017 LOODUSKAUNIS VIETNAM JA SALAPÄRANE KAMBODŽA 15.-28.04.2017 HONG KONG – MACAU – TAIWAN – FILIPIINID 21.05-3.06. / 17.-30.10.2017 INDONEESIA – JAAVA – BALI – SULAWESI 14.-26.10.2017

H: 3499€ H: 3199€ H: 3599€ H: 3220€ H: 4589€ H: 3999€ H: 1999€ H: 2899€ H: 2999€ H: 2899€

PUHKUS HORVAATIAS 24.06-1.07 / 30.09-7.10.2017 HISPAANIA – PORTUGAL – GIBRALTAR 14.-24.09.2017 PÕHJA-SAKSAMAA MEKA – RÜGEN – VALGETE KALJUDE SAAR 21.-27.08.2017 LAPPEENRANNA – VIIBURI KRUIIS 16.-18.06 / 20.-23.07/ 18.-20.08.2017 KÜTKESTAV PÕHJA-POOLA 17.-22.07.2017 LÕUNA-POOLA – VARSSAV – KRAKOV – ZAKOPANE 9.-14.09.2017 JÕULUD LAPIMAAL 9.-12.12.2016

H: 890€ H: 1150€ H: 555€ H: 265€ H: 470€ H: 470€ H: 289€

EUROOPA REISID

EESTI REISID

VIHTERPALU MÕIS – PADISE KLOOSTER JA MÕIS 17.12.2016 EESTI RAHVA MUUSEUMI KÜLASTUSED 23.11 / 3.12 / 14.12.2016 KÕUE, INGLISTE JA ATLA MÕISATUUR 27.11.2016 ROMANTILINE KÕLTSU MÕIS JA KEILA JOA LOSS 4.12. 2016 ESKO TALU TEGEMISED – SAKU MÕIS JA PRUULIKODA 11.12.2016 ADVENDIAEG KILTSI JA ROOSNA-ALLIKU MÕISAS 10.12.2016 JÕULULAAT KÕUE MÕISAS JA KERAAMIKA PADA ATLA MÕISAS 18.12.2016

H: 20€ H: 35€ H: 30€ H: 20€ H: 30€ H: 30€ H: 30€

RIIA JÕULULAAT 17.12.2016 LONDON - WINDSORI LOSS 2.-5.12.2016 / 5.-8.05.2017 / 9.-12.07.2017 ANTIIKNE ROOMA 17.-20.03.2017/ 9.-12.06.2017 RODODENDRONITE ÕITES HANSALINN BREMEN 19.-22.05.2017 VIIN – SUURSUGUNE UNELMATELINN JA SUVEÖÖ KONTSERT 24.-26.05.2017 MAAILMALINN PARIIS 2.-5.06.2017

H: 29€ H: 565€ H: 650€ H: 389€ H: 630€ H: 650€

LINNAPUHKUS

Lõunamaa reisid, individuaal ja grupireisid. Soodsad lennuki ja laevapiletid, reisikindlustus.

LISAINFO: 6444744 / 6418350 / 6418285 info@mainedd.ee

muuta siin elamine neile võimalikult mõnusaks,» rääkis vanadekodu juhataja Gea Sijpkes mullu kevadel Helsingin Sanomatele. «Lõpuks taipasin, et meil pole vaja hooldajaid juurde palgata, vaid leida oma memmedele-taatidele häid naabreid, kes vaataksid nendega koos jalgpalli, arutleks argipäevasündmuste üle ja istuksid nendega koos sünnipäevalauas.

See pole töö, vaid kooselamine, mille eesmärk on leevendada eakate inimeste üksindust.»

Eelmisel kevadel elas igal vanadekodu korrusel üks tudeng.

Maja püsiasukatega tegelesid nad kokkulepitud ajal graafiku järgi: koos tehti süüa, mängiti lauamänge, lauldi ja aeti lihtsalt juttu. Muul ajal sõltus suhtlus juba naabritest – ja nagu kogemus näitas, sõbruneti kiiresti ning noored olid valmis eakatega suhtlema palju rohkem, kui leping ette nägi. Käidi koos jalutamas, veedeti aega üheskoos lobisedes ja maailmaasjade üle arutledes. Eakad jagasid noortele mälestusi ja kogemusi, noored omakorda aitasid neil näiteks telefoni-arvutiga toime tulla – suheldi nagu lapselaps ja vanavanem.

Tudengid elavad majas täiesti tavalist noore inimese elu, keegi ei keela sõpru külla kutsuda ega väikest koosviibimist korraldada – tingimusel, et eakaid see ei häiri. Probleeme noortega pole olnud, ütles Gea Sijpkes. Töötajatel võttis aga pisut aega harjumine, et majas käib ka öösel elu. Näiteks peeti algul vajalikuks anda juhatajale teada, et noor tuli koju alles vastu hommikut ja tõi kaasa sõbra.

Sijpkes küsis seepeale, kas noored häirisid sellega töötajaid või teisi majaelanikke. Öeldi: ei, seda küll mitte. «Siis pole ju probleemi!» pani juhataja töötajate

ülemäärast agarust imeks. Ajapikku loksus kõik paika.

See pole Hollandis ainus niisuguse elukorraldusega eakatekodu. Tudengite huvi on suur ja vaba tuba pole kuigi sageli pakkuda, sest noored, kes juba seal elavad, ei kiirusta lahkuma.

«Eakatele ei ole hooldajaid, noortele ei ole taskukohase hinnaga kortereid – selline elukorraldus lahendab korraga kaks tõsist probleemi,» kirjutas Hollandi vanadekodu tavatust elukorraldusest 2015. aasta aprillis Soome portaal Stara. «Saab näha, kas ja millal hakatakse seda Soomes proovima.»

Poole aastaga plaan valmis Asjad edenesid uskumatult kiiresti. Juba pool aastat hiljem, mullu novembris, kuulutas linnaleht Helsingin Uutiset, et otsitakse noori, kes sooviksid elada koos eakatega. 250eurose kuuüüri eest (Helsingis väga odav) pakuti noortele eakatemajas köögi, vannitoa ja rõduga ühetoalist korterit. Määratud oli kaks tingimust: üüriline peab olema kuni 25aastane ja nõus kolm kuni viis tundi nädalas oma eakate naabritega tegelema.

Selle aasta jaanuaris kolisid Laajasalo linnaosa vanadekodusse kolm esimest noort (soovijaid oli üle 300). Üks neist, 19aastane Jonatan Shaya, leidis pakkumise just õigel hetkel: pagari-kondiitri ametit õppinud noormees oli oma elukohta kaotamas, aga taskukohast elupinda pole Helsingis sugugi lihtne leida, vahendas YleX. Korter eakatemajas oli raskesse seisu sattunud õppuri murele suurepärane lahendus: ta sai vähemalt aastaks ulualuse ja kohustuse vastu pakkuda maja püsiasukatele seltsi ning tegevust polnud

Noored toovad eakate ellu värskeid tuuli, vaheldust ja meelelahutust, aitavad neil püsida kursis nii maailmas kui ka kodukandis toimuvaga ning on vajadusel abiks ka lihtsate argitoimetuste juures.

tal midagi. «Loodetavasti annab see aasta mulle uusi kogemusi ja nii mõneski asjas uudse vaatenurga,» ütles noormees.

Eelarvamustest võitu Kaugeltki kõik ei pidanud noorte vanadekodusse kolimist heaks plaaniks. Uudistele järgnenud kommentaarides kaheldi noorte valmisolekus eakatega suhelda, heideti ette, et noortele jagatakse kortereid, mida vanad inimesed rohkem vajaksid, väideti, et sellisest ühiselust ei saa tulla midagi head, sest noortel pole mõttes muud kui pidutsemine, nad on laisad ja saamatud.

85aastane eakatemaja asukas Kalervo seevastu ootas noori majakaaslasi pikisilmi ja igasuguste eelarvamusteta. Noorte suurt probleemi nägi raadiojaamale YleX intervjuu andnud mees hoopis tööpuuduses, mida ta ise pole tundma pidanud – tema töömehepäevil oli tööd alati saada rohkem kui teha jõuti. «Sel ajal oli ülikooli õppima minek suur asi, see tõotas peenemat töökohta,» ütles mees.

«Nüüd on kõik teisiti, ka korraliku haridusega inimesed lükkavad kaubanduskeskustes koristusmasinaid.»

Kaks kärbest ühe hoobiga Vanade ja noorte ühiselu pooldajad leidsid, et selline elukorraldus tuleks ilma pikema katsetamiseta normiks muuta, sest nii lüüakse kaks kärbest ühe hoobiga: leevendust saab nii noorte elamispinnamure kui ka eakate üksildus. Noored tooksid eakate ellu värskeid tuuli, vaheldust ja meelelahutust, aitaksid neil püsida kursis nii maailmas kui ka kodukandis toimuvaga ning oleksid vajadusel abiks ka lihtsate argitoimetuste juures.

Helsingi vanade ja noorte ühiskodu projekti õnnestumiseks võib pidada ilmset tõsiasja, et maikuus otsis eakate majja noori üürilisi juba ka Vantaa linn.

Teisipäev, 8. november 2016

Teine noorus 7

Said koondamisteate? Hoia end vaos!

Vida Press

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Kuidas käituda siis, kui tööandja, kelle juures oled ehk aastaid endast parima andnud, ütleb ühel päeval: «Suur tänu tehtu eest ja palju edu edaspidiseks. Mujal.»

 Alusta kohe tööotsinguid. See annab võimaluse millelegi keskenduda, ka saad ülevaate, mida üldse pakutakse.  Ära jää üksi. Kui istud kodus vaid CVsid laiali saates ja vastuseid oodates, kipub tuju kiiresti nulli vajuma.

Liigu inimeste keskel, uuri tööväljavaateid kõigilt tuttavatelt, anna oma otsingutest teada sotsiaalmeedias.  Ole positiivne. Töökoha kaotasid, aga kõik muu oluline on su elus ju alles. Rõõmusta, et ajutiselt on sul pere ja lähedaste, aga ka oma harrastuste tarvis rohkem aega.  Mõtle, mida päriselt tahad. Milline oleks su unistuste töö? Ehk otsida hoopis midagi uut? Muuta senine harrastus tööks?  Vaata tulevikku. Kujutle, milline võiks su elu parima lahenduse korral olla kahe aasta pärast ja mida tuleks ette võtta, et nii ka läheks: kellelt on abi loota, mida pead ise ette võtma, et liikuda selle lahenduse poole.

Koondamisteadet pole kunagi tore saada, eriti hirmutav on see aga siis, kui esimene juubel juba peetud: ehkki kogu aeg räägitakse vajadusest töötada kaugelt üle kehtiva pensioniea, näitab elu, et uut tööd on selles vanuses üsna keeruline leida.

Pangetäis jääkülma vett Halb uudis tuleb alati kui sahmakas jääkülma vett, pole vahet, kas see on täiesti ootamatu või aimatav. «Töökohast ilmajäämine tundub inimesele, kes on kohusetundlikult on oma tööd teinud, alati ebaõiglane,» märgib organisatsioonipsühholoog Tiina Saarelma-Thiel ajakirja Kodin Kuvalehti artiklis. Ka siis, kui mõistus ütleb, et muutunud majandusseisus on tööandja otsus paratamatu, saab hing ikkagi haiget: miks just mina?

Kuidas käituda, kui koondamisoht on töökohas juba aimatav, mida teha siis, kui teada saad, et just sina pead lahkuma ja kuidas hoiduda masendusse langemisest? Asjatundja nõuannetest on ehk mõnevõrra abi.

Esimesed sammud töötuna

Muidugi on palju tahta, et sellises pinda jalge alt löövas olukorras suudaks inimene oma tundeid sada protsenti kontrollida, tõdeb tööelukriise põhjalikult uurinud psühholoog. Kui aga otsus on aimatav, tasuks end selleks ette valmistada.

Ära kaota enesevalitsust Seni kuni on veel võimalust mõttevahetuseks ja läbirääkimisteks, ei tasu jätta oma lahendusvariante välja pakkumata – ehk leitakse neist mõni iva, kes teab. Ka siis, kui oled samas asutuses valmis leidma rakendust

mingil muul töökohal, teavita sellest aegsasti tööandjat.

Mingil juhul ära hakka kellelegi varju heitma, mõne kolleegi ametialase suutmatuse kohta vihjeid tegema. Loodad nii end paremas valguses paista lasta, tulemus võib olla aga vastupidine.

Kui näed ette, mis suunas on asjad arenemas, pane märkmikku kirja kõik oluline, mida tahad teada saada, kui otsus sulle teatavaks tehakse. Kindlasti küsi, miks just sina tööst ilma jääd.

Lähiajal peab see vastus sul endal valmis olema: sama küsivad

pereliikmed, sõbrad, sugulasedtuttavad, see tuleb jutuks ka tööintervjuul uues võimalikus töökohas. Ennekõike on aga sul endal vaja põhjust täpselt teada. Ära nõua iseendalt ka liiga palju. Kui teade tuleb nagu välk selgest taevast, on täiesti normaalne ärrituda või nutma puhkeda. Ära tunne end seepärast hiljem süüdi. Arukas tööandja lepib kohe kokku aja, millal asjast täpsemalt rääkida, andes sulle nii võimaluse esimesest šokist toibuda ja end koguda.

Uuel vestlusel küsi kindlasti ka seda, kas võid senise ülemuse

märkida uut tööd otsides soovitajaks.

Töökohast ilmajäämine tundub asjaosalisele endale enamasti ärapõlgamise ja kõlbmatuks tunnistamisena – ka siis, kui tead, et otsusel on selged majanduspõhjused. See, kuidas end hiljem tunned, sõltub palju juhtkonna käitumisest: vaevalt mäletad hiljem, mida täpselt otsust teatavaks tehes öeldi, küll aga jääb alatiseks meelde, kuidas sind seejuures koheldi.

Esimesel õhtul keerlevad tõenäoliselt peas vaid küsimused. Kas see tõesti juhtus? Miks

just mina? Siis tuleb kurbus, ahastus, masendus. Vähe pole neidki, kellel on lausa häbi: kõik on edukad, kõik töötavad, aga mina ... Sellised mõtted tuleks endale kohe ära keelata.

Toibumine võib võtta nädalaid ja sel ajal ei tohiks masendunult üksi kodus istuda. Ümbritse end inimestega, kellega saad avameelselt rääkida, aga kasuta ka võimalusi lihtsalt meelt lahutada, et korraks mured unustada. Kui tunned, et ei saa ise hästi tunnetetulva ja muremõtetega hakkama, otsi kutselise nõustaja/psühholoogi abi.

REKLAAMTEKST

Suurepärane on ka vanemaealisena omada head nägemist!

65-aastane Mona jutustab oma loo. „Märkasin mõni aasta tagasi, et mu silmad on muutunud väga tundlikuks. Isegi vaikse ilmaga kodust välja minnes hakkasid silmad vett jooksma ja kipitama, seetõttu hakkasin jahedal, tuulisel või päikesepaistelisel päeval õueminekut vältima. Raske oli ka lugeda või vaadata televiisorit. Praegu olen aga väga rahul, sest avastasin Rootsi päritolu Blue Berry tabletid. Silmad ei jookse enam vett, lugemine on muutunud palju kergemaks ja tundub, nagu oleks mu silmanägemine paranenud. Hea nägemine vanemas eas teeb tõesti rõõmu,“ tõdeb Mona.

Nägemine

tuntud oma antioksüdatiivsete omaduste poolest. Blue Berry tabletid sisaldavad ka kollast pigmenti luteiini. Blue Berry tablettide kasutamisel on tähtsad ka mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning tervislik eluviis.

Silmade võime fookustada teravat ja selget pilti võib halveneda, kui silmadel on puudus mõningatest toitainetest. See annab tunda kehvas valguses lugedes, öösel autot juhtides või niiti nõelasilmast läbi ajades.

Kas teate?

Kollane pigment luteiin on üks oluMustikatabletid – Blue Berry Blue Berry tabletid sisaldavad mus- lisemaid ühendeid silmade ja nägemise jaoks. Lootika-, viinamarjaseemnete, hariliduslikult leidub ku silmarohu ekstrakti ja luteiini. luteiini taimedes, Mustikaekstrakt aitab säilitada head samuti silma võrknägemist, silmarohu ekstrakt toetab kesta osas maakulisaks võrkkesta normaalset funktsioneerimist. Viinamarjaseemnete Macula las. Maakula on kollatähn, mis vaekstraktis leiduvad polüfenoolid on

Mona on toimekas naine. Mõni aasta tagasi märkas ta, et pidevalt ärritunud ja vett jooksvate silmade tõttu muutus nägemine kehvemaks.

Seetõttu vältis ta tuulisel, külmal või päikesepaistelisel päeval õueminekut.

Silmaarst ütles talle, et nägemise halvenemine võib olla seotud eaga ning seetõttu pole võimalik midagi teha.

Sai teada Blue Berry tablettidest

stutab kesknägemise eest. Selles koondub valgus, et saaksime näha teravat ja selget pilti.

Kust saab osta Blue Berry tablette?

Rootsi päritolu toidulisandit Blue Berry saab osta apteekidest või tootja kodulehelt www.newnordic.ee.

Lisainfo telefonil 684 3838.

www.newnordic.ee

Online Store

Ühel päeval luges Mona ajalehest Rootsis toodetud Blue Berry tablettidest, mis on aidanud paljudel inimestel lahendada sarnaseid nägemisprobleeme ning teda hakkas see huvitama. „Sain teada, et Blue Berry sisaldab naturaalseid bioaktiivseid aineid, mis on kasulikud silmadele ja nägemisele. Olin mustikast ja luteiinist varem kuulnud, kuid harilikust silmarohust ei teadnud mitte midagi. Seetõttu otsustasin Blue Berry tablette proovida.“

Lapselaps märkas muutusi

„Olen tarvitanud Blue Berry tablette juba mõnda aega ja olen väga rahul. Seda kinnitab ka üks lõbus vahejuhtum. Sõitsin lapselapsega poodi autoga, mida ise juhtisin. Kohe päris sõidu alguses hüüdis 10-aastane lapselaps: „Vanaema, sa unustasid prillid ette panna!“. Siis sain aru, kui efektiivsed on Blue Berry tabletid. Nüüd soovitan neid kõikidele oma sõpradele ja tuttavatele,“ jutustab Mona muheledes.

8 Teine noorus

Teisipäev, 8. november 2016