LEVINUD MÜÜDID KÜLMETUSE KOHTA. VÄHEM STRESSI – TERVEM SÜDA. LIIGU LIIGESED TERVEKS. TURGUTA END SOOJA, SOOLA JA VALGUSEGA.
„Mis liigub, see areneb ja muutub tugevamaks!“ Füsioterapeut MARTIN TOHT manitseb kontorirotte oma tervise huvides liikuma
TERVIS Teisipäev, 3. oktoober 2017 • ÕHTULEHE TEEMALEHT
Erakogu kogu
Toimetaja: Silja Paavle • Projektijuht: Marge Martjan • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht
RAAMIDEST KAUGEMALE
D A V U R E K I E KÕ SS E R D G I O S R A P A L K I PRI LL
% 0 Ühed Ü prillid... h -5
Prilli Prilliklaasid, mis teevad elu päriselt mugavaks – vaata nii kaugelt, lähedalt kui keskdistantsilt.
Tallinna kesklinnas Tallinn, Tartu mnt 6 +372 661 2106
Tartu kesklinnas Tartu, Rüütli 1 +372 740 0900
Lasnamäe Tervisekeskuses Tallinn, Punane 61 +372 635 2547
Pärnu kesklinnas Pärnu, Hommiku 13 +372 443 1369
...lugemiseks ...arvutiga töötamiseks ...televiisori vaatamiseks ...auto juhtimiseks ... Nurmenuku Kaubanduskeskuses Tallinn, Õismäe tee 1b +372 655 0940
Viljandi Tervisekeskuses Viljandi, Turu 8/10 +372 433 3593
Nautica Keskuses
Kampaaniainfo
Tallinn, Lootsi 7 Avame 19. oktoobril
opti.ee
SA Viljandi Haiglas
Tapal
Viljandi, Pärna tee 3 +372 434 5480
Tapa, Pikk 7 +372 325 5383
Teisipäev, 3. oktoober 2017
2 Tervis
Vida Press
„Kas ninasprei kasutamine tekitab sõltuvust? Kas külmetus ja gripp on üks ja sama? Kas külmetus on nakkav vaid selle esimestel päevadel?“ on proviisor Jaan Jänese sõnul vägagi levinud küsimused külmetuse kohta. Ta nendib, et külmetuse teemal ringleb palju müüte, millel pole sageli tõepõhja all. Et müüdid ei aita kuidagi külmetust võita, on oluline kontrollida väidete paikapidavust. KÜLMETUSEL JA GRIPIL POLE VAHET „On küll vahe!“ lausub Jaan Jänes. Igapäevases kõnepruugis ei tehta külmetusel ega gripil tema sõnul tõesti suurt vahet, kuid siiski on tegemist kahe eri haigusega, mille sümptomid on vaid esimesel pilgul sarnased. „Nii infektsiooni kulg kui ka ravi on aga erinevad,“ tähendab ta. Külmetushaigus algab proviisori sõnul kurguvaluga, mis päädib nohu ja köhaga, gripp seevastu annab endast märku äkitselt tekkiva kõrge palaviku ning vappekülmaga, millele lisanduvad pea- ja liigesevalu. Külmetushaigus kulgeb pehmemalt ja selle sümptomite ravi allub apteegist saadavatele käsimüügiravimitele. Kui hingamisteede infektsioon on levinud põskkoobastesse või bronhidesse, tuleb hingamisteid kiiresti õhutada. Selleks on oluline vedeldada seal peetuvat sitket ja nakatunud lima.
KÜLMETUSHAIGUS ON NAKKAV VAID SELLE ESIMESTEL PÄEVADEL Jaan Jänese sõnul on see puhas müüt. „Nakatumisoht on tõepoolest suurim haiguse esimestel päevadel, kuid oht ümbritsevaid nakatada püsib ka mõni päev enne esimesi haigustunnuseid ja ka külmetuse täielikul möödumisel,“ tähendab ta. Samuti on proviisori kinnitusel vale väide, mille kohaselt vahetult
Viis külmetushaigustega seotud müüti, mida ei tasu uskuda pärast külmetust enam uuesti ei haigestuta. „Kui külmetus on taandunud, siis on organismi immuunsüsteemis küll sobivad antikehad juba põetud viiruse vastu, ent lisaks tuttavale viirusele on olemas veel üle 200 viirusetüübi, millel on osa hingamisteede infektsioonide tekkes,“ selgitab ta. Just seepärast on teoreetiliselt võimalik, et juba põetud külmetusele võib kohe järgneda uus infektsioon, mille põhjustab uus viirus.
KÜLMETUSHAIGUS TEKIB KÜLMAST Vastus sellele uskumusele on Jaan Jänese ütlust mööda nii jaa kui ka ei. „Ühest küljest on õige,
et niisked ja külmad aastaajad on külmetushaiguste leviku kõrgpunkt,“ räägib ta. Selle põhjuseks on asjaolu, et madalal temperatuuril tõmbab keha hingamisteede verevarustuse koomale, mis muudab limaskestad külmetusviiruste suhtes vastuvõtlikumaks. „Õige pole aga väide, et infektsioonide arvu tõusus on süüdi ainult madal temperatuur,“ sõnab proviisor. Infektsioonid korjame me üles pigem kokkupuutel haigustekitajatega, nt kohtudes nakatunud inimestega. Lisaks ärritavad talvel hingamisteid kütmise tõttu kuiv ja soe õhk ning tuulutamata ruumid. See seletab Jaan Jänese
kinnitusel ka, miks külmetushaiguste levik on sügistalvel suurem.
NINASPREI TEKITAB SÕLTUVUST Nina on kinni, hingata on raske ja kurk on suu kaudu hingamise tõttu kuiv. Mis saab siin olla paremat kui pihustatav nohurohi? Turset alandavad aerosoolid vabastavad hingamisteed juba mõne hetkega. Ent siis meenub meile kuskilt kuuldud hoiatus, et ninasprei tekitab sõltuvust. Kas see ikka on nii? „Ninaspreide pikaajaline ja ülemäärane kasutamine võib küll põhjustada nina limaskes-
ta kroonilist turset ja kuivamist, ent kui tarbida neid preparaate infolehel olevate juhiste järgi, pole midagi sellist vaja karta,“ julgustab Jaan Jänes.
KÖHA RAVITAKSE ÜHTEDE JA NOHU TEISTE RAVIMITEGA „Klassikalised rögalahtistid vedeldavad ja aitavad väljutada bronhides peetuvat sitket lima, samas ei ole neil mõju ninas ja põskkoobastes peituvale limale,“ räägib Jaan Jänes. Nohupreparaadid mõjuvad tema sõnul jälle nina lahtistavalt, kuid ei mõjuta köha. Siiski on preparaate, millest on abi ühtlasi nii köha kui ka
KÜLMETUS? Kiire abi juba esimesest päevast GeloMyrtol® forte (standardiseeritud mürtool) on taimne ravim ülemiste ja alumiste hingamisteede põletike raviks. Eeterlikest õlidest koosnev mürtool jõuab vere kaudu hingamisteedesse. Eritudes organismist hingamisteede kaudu, läbib eeterlik õli ka kõige peenemad hingamisteede harukesed. Hingamisteed muutuvad vabaks ja paranemine kiireneb. Te tunnete end peagi tervena ja saate taas vabalt hingata.
GeloMyrtol® forte (standardiseeritud mürtool) aitab kõigis külmetuse staadiumites
KASUTADA KOHE, ESIMESTE KÜLMETUSNÄHTUDE ILMNEMISEL! Hoiab hingamise vaba. Pea on „selge“.
NOHU Vähendab turset, kergendab hingamist, vähendab sinusiidi tekkevõimalust
KUIV KÖHA Muudab köha lahtiseks
LAHTINE KÖHA Vedeldab paksu röga,, kergendab köhimist, köha väheneb
Käsimüügiravim. Näidustus: Sekreedi vedeldamine sinusiidi ja bronhiidi korral. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise see korral vvõi õi ravimi kkõrvaltoimete õrva r ltoime mettee tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Tootja ja müügiloa hoidja: G. Pohl-Boskamp GmbH & Co. KG, Saksamaa. Täiendav informatsioon müügiloa hoidja esindajalt Eestis: OÜ KBM Pharma, Tähtvere 4,, 5 51007, Eesti. Tel.l. 73 8080 ree 4 100 07, Tartu,, Ees sti. Tel 7 38 733 080 0
nohu korral. Üheks neist vähestest on GeloMyrtol® forte (standardiseeritud mürtool). „Mürtool on kapslisse pandud eeterlik õli. Pärast kapsli sissevõtmist hakkab mürtool erituma organismist hingamisteede kaudu, läbides ka kõige peenemad hingamisteede harukesed ning toimib nagu seespidine inhalatsioon,“ räägib proviisor. Mürtool muudab lima vedelamaks ning soodustab bakteritest ja viirustest nakatunud lima väljutamist organismist. Mürtool vabastab bronhid ja ninakõrvalkoopad ning muudab hingamise kergeks. Haiguse areng peatatakse ja levik on takistatud. SILJA PAAVLE
RAVIMIREKLAAM
Teisipäev, 3. oktoober 2017
Tervis 3 Vida Press
Kuidas algavat külmetust leevendada
Kuidas valida sügiseks sobivat näokreemi?
z Joo! Kes palju joob, niisutab muu hulgas ka kurgu limaskesti. See aga kergendab immuunsüsteemi tööd: bakteritel ja viirustel on raskem limaskestadele kinnituda ja nakkuse levik peatatakse. Joogiks sobivad hästi vesi ja magustamata soe tee. Soovitatav on juua umbes kaks liitrit päevas. z Tee auru! Külmetuse korral on auru ja eukalüptiga inhaleerimine kehale tõeline heategu. Inhalatsioonil jõuavad eeterlikud aurud täpselt nakkuse piirkonda, limaskestadele, vabastades sealjuures hingamisteed. Eukalüpt mõjub lima vedeldavalt ja põletikku pärssivalt. See parandab enesetunnet just nakkuse algfaasis. Auru tegemiseks lisa eukalüptiõli kuuma vette ja lase sel aurustuda. Tõmba käterätt üle pea ja hinga auru läbi nina ja suu sisse. Tee seda 5–10 minutit järjest. z Puhka! Piisav uni on hästi toimiva immuunsüsteemi parim eeldus. Magamise ajal toimuvad kehas tähtsad taastumisprotsessid. Pidev stress ja unepuudus seevastu nõrgendavad organismi kaitsevõimet suurel määral. Seepärast on väga oluline plaanida oma päevakavva korrapäraseid puhke- ja lõdvestuspause. Allikas: Jaan Jänes
Viimane aeg on vahetada suvised kerged kreemid tõhusamalt niisutavate vastu. Tartu Võlumaa ilusalongi kosmeetik Laura Aidla jagab lihtsaid soovitusi, millise kreemivalikuga sügishooajale vastu peaks astuma.b
Juhul kui sügisel külmetus külge hakkab, ürita vältida järgmist viit viga, õpetab Yahoo Health. Ära söö liiga palju ravimeid. Parim ravi on puhkus Vida Press ning üksnes igasugu teede ja tablettidega seda päris ära ei aja. Enesetunne võib sootuks halveneda, kui sööd läbisegi eri ravimeid. Ära nuuska liiga kõvasti. Nohu korral nuuskad ka iga väiksema piisa peale, sest nina tundub avanevat, ent liiga tugevasti nuuskamine võib põhjustada veresoonte lõhkemise, mille järel hakkab ninast verd jooksma. Liigse nuuskamise järel võib ninna sattuda ka uusi viirusetekitajaid, mis võivad omakorda põhjustada põletiku. Ära käi tööl. Kui üritad end tööl ärksana hoida kohvi ja C-vitamiini abil, pikendad nii enda haigusperioodi kui võid nakatada kolleege. Liigne kohvijoomine viib kehast vedelikke, mis on vajalikud haigusest toibumiseks. Ära võta aegunud ravimit. Juhul kui sa pole ammu haige olnud, võib sinu kapis olla ravimeid, mille toimeaeg on ammu läbi. Eriti ohtlik on süüa antibiootikume, mis on jäänud eelmisest ravikuurist üle. Kui arst ei ole sulle neid määranud, ära hakka omal käel tablette sööma. Ära kasuta taskurätti mitu korda. Ühekorra-taskurätt on parem kui pestav, ära kasuta isegi suure häda korral juba kasutatud taskurätikut.b SILJA PAAVLE
1.b 2.b
3.b 4.b 5.b
Külmaga rasutalitus aeglustub, nahk kaotab oma senist niiskustaset ja kaitsvat rasukihti, seetõttu on sügishooajal hea kasutada tihkemaid, toitvamaid ja niisutavamaid kreeme. Kindel soovitus on vaadata neid näokreeme, mis sisaldavad hüaluroonhapet, mis on meie nahale oma toimelt tõeline kaitseingel. „Hüaluroonhape on märkimisväärselt universaalne komponent, mis taastab nahka, hoiab-niisutab seda, on allergiavaba ja looduslik,“ tõdeb kosmeetik.b Hea on ka teada, et hüaluroonhape suudab taastada nahakudet toetavaid ja elastsena hoidvaid, nn kauni välimuse alustalasid – kollageeni ja elastiini.b
Vitamiinid ammuta seerumist
Kuidas näonaha eest hoolitseda nii, et see ei vananeks? „Naha vananemise algpõhjuseks on vähene nahahooldus ja päikesega liialdamine, samuti mängivad rolli une kvaliteet ja kahjulikud harjumused. Naha eest hoolitsemine peaks algama juba varasemas eas, sest naha vananemise vastu võitlemine võiks olla pigem ennetav kui tagajärgi korrigeeriv,“ lausub dr. Niine nahakliiniku dermatoloog Bret Kaldvee. SILJA PAAVLE
silja.paavle@ohtuleht.ee
„Noorusliku näonaha saladus on regulaarne nahahooldus. Jälgida võiks ühte kindlat reeglit – sama palju aega, kui kulub hommikul meikimise peale, kuluta õhtul ka naha puhastamisele ja niisutamisele. Nii toimides ei ole vaja tegeleda tagajärgedega, kuna oled suutnud kortse juba suurel määral vältida,“ kinnitab Amway ilukoolitaja Andrzej
Sawicki ning annab viis nippi noorusliku naha säilitamiseks. Puhasta oma näonahk korralikult igal õhtul. Näonahka tuleb puhastada igal õhtul enne magamaminekut, kuna just magamise ajal nahk taastub. Puhastamisele tuleks kulutada sama palju aega kui hommikul meikimisele. Kui aga hommikul meiki nahale ei kandnud, tuleb nahk ikkagi puhtaks teha päeva jooksul sinna kogunenud mustusest. Seega ei pääse sa
Sügishooajal peame lisaks naha kuivuse ja elastsuse kaoga tegelema ka sellega, et tagada piisav vitamiinihulk enda nahal. Päikesekiirguse, suitsetamise, väheväärtusliku toidu, naha tuhmuse ja kuivuse mõju vähendavad antioksüdantse toimega vitamiinid A, E, D. A-vitamiin muudab naha pehmemaks, tervemaks ning hoiab naha ilusana.bE-vitamiinil on osa naha nooruse säilitamise juures, see silub, tugevdab ja toidab nahka.bD-vitamiin normaliseerib naha veesisaldust ja kiirendab ainevahetusprotsesse, mille tulemusena saab nahk säravam ja tervem.bKosmeetik soovitab igapäevase abimehena kasutada näokreemi kõrval ka seerumit, mis on heaks vitamiinide allikaks ja ka niiskuse säilitajaks.b
naha puhastamisest isegi meigivabadel päevadel. Joo vähemalt kaheksa klaasi vett päevas. Vesi on see nõiduslik vägi, mis parandab naha seisundit nii seest kui ka väljast. Keskmiselt kaheksa klaasitäit vett iga päev muudab naha säravaks ning annab sellele loomuliku niisutuse. Veejoomisega ei tasu aga liiale minna – kuula oma keha ja organismi, sest just tema oskab sulle sellest kõige paremini märku anda.b Koori oma nägu kord nädalas. Näo koorimine kipub miskipärast paljudel naistel ununema, ent tegelikult on see väga oluline harjumus, mis hoiab naha noore ja pehmena ning laseb kõikidel teistel hooldustoodetel paremini imenduda. Võta omaks harjumus, et vähemalt
UU S!
Febrilek
kord nädalas koorid oma näonaha kvaliteetse koorijaga. Sobib ideaalselt rituaalina näiteks pühapäevaseks saunaõhtuks! Maga öösel vähemalt 7 tundi kvaliteetset und. Ükski kreem ega seerum ei aita magamata ja väsinud näonaha vastu. Püüa öösel magada vähemalt 7 tundi kvaliteetset und, et vältida väsinud, kortsus ja tumedate silmaaluste tekkimist. Vali oma näonahatüübile vastavad tooted. Näonahale mõeldud kreemid, seerumid ja puhastusvahendid olgu kvaliteetsed ning valitud vastavalt näonaha tüübile. Kui kasutad kuival näonahal näiteks kombineeritud nahale mõeldud ehk valesid tooteid, on naha esimesed vananemismärgid märksa kiiremad tekkima.
ibuprofeen/ pseudoefedriinvesinikkloriid
LASE HAIGUS LENDU Febrilek 200 mg / 30 mg õhukese polümeerikattega tabletid N12. Üks tablett sisaldab 200 mg ibuprofeeni ja 30 mg pseudoefedriinvesinikkloriidi. Ägedast rinosinusiidist põhjustatud ninakinnisuse, peavalu ja/või palaviku sümptomaatiliseks raviks. Ravim on näidustatud täiskasvanutele ja noorukitele alates 15 aasta vanusest. Ibuprofeen leevendab valu ja alandab kõrget palavikku. Pseudoefedriinvesinikkloriid mõjub ninas olevatele veresoontele ja leevendab ninakinnisust. • Üks tablett iga 6 tunni järel vajaduse järgi. • Tugevamate sümptomite korral kaks tabletti iga 6 tunni järel vajaduse järgi. KÄSIMÜÜGIRAVIM Simptominiam nosies olevat užgulimo, kai Kaebuste yra galvos skausmas (arba) Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege*tähelepanelikult pakendis infolehte. püsimise korralirvõi ravimikarščiakõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. vimas, gydymui. Müügiloa hoidja: PharmaSwiss Ceska republika s.r.o. Müügiloa hoidja kohalik esindaja: PharmaSwiss Eesti OÜ; Tammsaare tee 47; 11316 Tallinn; Tel: 6827 400
VALU, PALAVIK JA KINNINE NINA
FEB-EE-1707-02
Viis levinud viga, mida inimesed külmetudes tegema kipuvad
Sügisel tihkem kreem!
Teisipäev, 3. oktoober 2017
4 Tervis
ENNETA TÕBESID: astu haigustele vastu soola ja valgusega Suvi oli tänavu üürike, sügis on alanud sombuselt. Kliima ja stressi koosmõjul tikuvad nakkushaigused kergesti ligi, kuid käimas on kiire töö- ja õppeperiood ning kellelgi pole aega ega tahtmist haige olla. Muidugi on tarvis tervena püsimiseks ennast liigutada ja hästi süüa, aga lisaks on veel virgestavaid võimalusi keha loomulikku kaitsevõimet tugevdada. Tallinki hotelliketi spaade ja ilusalongide juht Astrid Sõmera tutvustab soolakambri ja valgusravi väge. SILJA PAAVLE
silja.paavle@ohtuleht.ee
Soolakamber – nohu, köha ja stressi peletaja Soolakamber on ruum, mille seinu, põrandaid ja lagesid katab soolakiht. Puhtasse ja kuiva õhku pihustab soola spetsiaalne generaator, mis muudab soolaosakesed sissehingamiseks pisikeseks. Sellises ruumis istumist kutsutakse soolaraviks, teise nimega haloteraapiaks. Soolaravil on inimese organismile kolm peamist tervendavat mõju. Esiteks aitab sool ennetada ja ravida köha ja nohu. Sool kui hingamisteede puhastaja on paljudele tuttav, müüakse ju apteegiski mereveega ninaaerosoole. Sarnane mõju on ka soolakambril, mille õhus sisalduv sool aitab nohu ja köha enneta-
da, aga ka juba olemasolevat tõbe leevendada. Soola sissehingamine eemaldab lima, hävitab pisikuid, pehmendab kurku, parandab õhu liikumist kopsudes ja vähendab ärritust. Isegi kroonilist või suitsetamisest tulenevat köha suudab soolakambris käimine alla suruda. Teiseks on soolakambril organismi üldist vastupanuvõimet tugevdav toime. Immuunsüsteem võib nõrgeneda näiteks vale toitumise või kõrge stressitaseme tõttu. Soolakamber lubab kehal täielikus rahus lõõgastuda, seega juba keskkond iseenesest soodustab pingetest vabanemist. Närvisüsteemi rahustamisele aitavad kaasa soolases õhus sisalduvad negatiivsed ioonid, mis parandavad hapnikuülekannet veres. Puhanud närvidega kaasneb ka parem uni
Valgusravi. Soolakamber.
ja vähem stressisöömist, mis omakorda parandab keha vastupanuvõimet haigustekitajatele. Kolmas soolakambri tervendav omadus on pakkuda leevendust allergiatele ja nahaprobleemidele. Soolakamber aitab vähendada limaskesta turset, mis on üks allergilise nohu sümptomeid. Kuna sool puhastab sügavuti ka nahka, siis on soolakamber kasulik näonahale, näiteks soovitavad arstid seda aknest vabanemiseks. Ka allergilised nahahaigused nõrgenevad soolaravi mõjul.
Valgusteraapia – pimeda aja päike Pikk pime aeg ja sügis-talvine elurütm mõjuvad paljude inimeste jaoks masendavalt. Mitte ainult sellepärast, et inimestele
meeldib soojus ja päike, vaid organism vajab päikest ka otseselt. Pimeda keskkonna mõjul suureneb melatoniini hulk vaheajus, mis tekitab unisust. Lisaks soodustab depressiooni algete teket ka D-vitamiini puudus, mis talvisel ajal tihti vaevab. Loomulikult oleks lahenduseks soojamaareis, aga sellest lihtsam ja soodsam alternatiiv on valgusteraapia. Valgusteraapia ruumis on kunstlikku päikesevalgust tootev lamp, mille juures saab puhata ja valgust ammutada. Lamp mõjutab inimese ajukeemiat, liigutades seratoniini tagasi ajurakkudesse ja parandades sellega üldist enesetunnet. Valgusteraapiat ei tohi segamini ajaga solaariumiga – lamp blokeerib UV-valgust ja laseb läbi vaid ka-
Vida Press
suliku heleda valguse, seega teraapia ei kahjusta kuidagi nahka ega tekita ka päevitust. Teraapia tuleb kasuks nii sügis- kui talvehooajal, kui päevad on lühikesed ja ööd pikad. Lisaks teeb teraapia head ka kontinentideüleselt reisilt naastes, et keha kiiremini ajavahega kohandada. Ennast turgutama minna tasub kohe esimese masendustunde tekkides, sest dep-
B-Kompleks Letsitiin – erksa vaimu vitamiin Kui väsimus võimust võtab ja mõtte-erksus kaob, saab abi B-kompleks letsitiini kapslitest. B-kompleks letsitiini kapslid sisaldavad piisava annuse letsitiini, kõiki olulisi B-rühma vitamiine ja magneesiumi. Tänu oma unikaalsele koostisele aitab B-kompleks letsitiin võidelda vaimse ja füüsilise väsimusega ning toetab aju tegevust ja mäluprotsesse.
Väsimusest vabaks, pea klaariks! Täiendav teave apteegist või telefonil 733 8080.
ressiooni väljakujunemise korral on ravi juba aeganõudev. Valgusteraapia toimib kõige paremini hommikuti, kui organism on äsja üles ärganud. Seejuures ei peaks tulemust ootama silmapilkselt. Kehal võtab valguse mõjude omandamine ja vastavate ainete tootma hakkamine ajus aega, seega rusuvast meeleolust vabanemist võib oodata nädala-paari jooksul.
Teisipäev, 3. oktoober 2017
Tervis 5 Aldo Luud
Saun päästab keha tÜÜpingetest PantherMedia /Scanpix
Eestlased on tuntud saunarahvas. Leili visata on mĂľnus nii suvel kui ka talvel, eriti hea on kuumas ruumis lihaseid ravida peale sĂźgisesi ja talviseid spordisĂźndmuseid vĂľi pikki tÜÜpäevi. „Kas naudid mitmekĂźlgsust ja mugavust spaas vĂľi kĂźtad sauna kodus, pole vahet, saun tervendab igal juhul keha ja meeli,“ sĂľnab Tallinki hotelliketi spaade ja ilusalongide juht Astrid SĂľmera ja toob välja sauna viis peamist tervistavat omadust. Saun tugevdab immuunsust. Saun suurendab valgete vereliblede tootmist kehas, mis omakorda tugevdab keha vĂľimet vĂľidelda haigustekitajate vastu. Lisaks mĂľjutab keha kaitsevĂľimet ka stressitase, mida saunas käimine tĂľhusalt alla toob. Rahulik lþþgastumine palavas ruumis maandab lisaks lihaspingele ka vaimseid ja emotsionaalseid pingeid. Kui tunned kĂźlmetust ligi tikkumas, aitab saun haigust ennetada. Kuum aurav Ăľhk pehmendab ka neelu ja leevendab kurguvalu, kuid päris haigena ei tohi siiski sauna minna. Saun vaigistab valu. Laienenud veresoonte abil lĂľdvestab
Millal valida soolasaun ja millal soolakamber?
saun lihaseid, vabastades nendesse kogunenud pinge. Sellepärast on saun niivþrd au sees sportlaste seas, et pärast treeningut vþi vþistlust saunas käies on vþimalik järgmise päeva lihasvalusid ja ebamugavust sootuks vältida. Samal pþhimþttel tuleb saun kasuks ka näiteks fßßsilist tÜÜd tegevatele inimestele. Isegi kontoritÜÜtajatele pakub saun abi, et istumisest kangeks jäänud selga lþdvestada.
Saun aitab mßrkaineid väljutada. Kehasse kogunenud jääkainetest on tþhus lahti saada higistamise kaudu. Saun pakub selleks kßlmal ajal suurepärase vþimaluse, sest kuumas ruumis toimub intensiivne higistamine ja kasu saabub juba lßhikese aja jooksul. Saun aitab nahka puhastada. Naha puhastumisel on vþtmeteguriks samuti higistamine. Higi uhub naha pinnalt maha mustuse ja surnud naharakud,
Uus pakett Värska Sanatooriumis! Kimmäs tervßs
4-päevane ravipuhkus Setomaal Sinu tervise heaks Puhkus elu allikatel! www.spavarska.ee | tel 799 3901 | info@spavarska.ee
vähendades vistrike ja akne tþenäosust. Nahk näeb pärast sauna välja pehmem ja siledam. Saun lþdvestab ja parandab ÜÜund. Lþdvestunud keha ja meel soosivad sßgavat ÜÜund, seega soovitatakse sauna ka unehäirete korral. Keha temperatuur saunas tþuseb, seega kui temperatuur hakkab pärast saunast lahkumist langema, vabanevad ajus endorfiinid, mis soodustavad sßgava une teket.
„Sissehingatavad soolamolekulid toimivad otseselt hingamisteede limaskestadel, samas negatiivsed ioonid aitavad inimesel stressi maandada. Lisaks ladestub soolakambris pihustatud sool ka nahale – niipalju, kui seda nahka soolakambris paljastatud on,“ kirjeldab Tallinna Viimsi SPA hotelli ilu- ja tervisekeskuse juht Kai Seppik, kuidas soolakambrist saab abi kĂľikvĂľimalike hingamisteede hädade, nahahaiguste ja ka stressi korral. Kui soolakambrite soolaveskid jahvatavad spetsiaalselt puhastatud keedusoola, siis soolasaunades on enamasti kasutusel meresool, mis sisaldab rohkelt nahale kasulikke mineraale. Kai Seppik peab nahale tĂľhusamaks soolasauna, hingamisteede haiguste korral eelistaks ta pigem soolakambrit. Siiski paneb ta sĂźdamele, et soolakamber ei sobi ägedas staadiumis kopsuhaiguste, kĂľrge palaviku, tuberkuloosi, kĂľrgvererĂľhutĂľve, neeruhaiguste, pahaloomuliste kasvajate ja ägeda viirushaiguse puhul.
Pakett sisaldab: • majutus sanatooriumi hotelli kahekohalises toas (ßhekohalise toa eest lisatasu 10 ₏ päev) • täistoitlustus kolmapäeva þhtust pßhapäeva lþunani • meditsiiniline konsultatsioon ja raviplaani koostamine • 9 raviprotseduuri (määratakse med konsultatsiooni käigus): ravimuda ßldvann, pärlivann mineraalveega, looduslik PLQHUDDOYHHYDQQ NODVVLNDOLQH NlVLPDVVDDÌ PLQ PDVVDDÌLYRRGL PDVVDDÌLWRRO VDYLVRRMHQGXV ORNDDOQH WXUEDUDYL SDUDÀ LQUDYL PXGDSDUDÀ LQ PXGDYDQQ NlWHOH valgusteraapia, soolakamber, elektriravi • veepargi, saunade ja jþusaali piiramatu Hind kasutus lahtiolekuaegadel • tasuta pääse tantsuþhtule Lahe kohvikus Saabumine kolmapäeval alates kell 17.00 Lahkumine pßhapäeval hiljemalt kell 14.00
â‚Ź inimese kohta
Teisipäev, 3. oktoober 2017
6 Tervis
D-vitamiin: selle märksõna tervise PantherMedia /Scanpix
SILJA PAAVLE
silja.paavle@ohtuleht.ee
Möödunud suvi oli erakordselt kasin päikesepaisteliste ilmade poolest. Kuumi suvepäevi, mis meelitanuks inimesi päikese kätte, nappis, ja nii lähevad paljud sügisele vastu vähese D-vitamiini varu ja seega tavapärasest nõrgema immuunsusega. D- ehk päikesevitamiini sünteesib nahk nimelt just päikesevalguse toimel ja see mängib olulist rolli organismi immuunsuse tagamisel. Paraku on suurel osal lastel ja täiskasvanutel, eriti eakatel D-vitamiini vaegus ja seda ei osata ära tunda. D-vitamiini puudust võib tekitada vähene päikesevalgus, selle all on suurem risk kannatada vanemaealistel, tumedanahalistel, ülekaalus või rasvunud inimestel, kes ei söö kala ega piimatooteid või ei käi piisavalt palju väljas, et päikest saada. Südameapteegi peaproviisori Triinu Entsik-Grünbergi sõnul on soovitatav D-vitamiini manustada septembrist kuni aprilli-maini ehk neil kuudel, kus on eestikeelses nimes sees täht r. „Ri sisaldavad kuud ongi meie põhjamaises kliimavöötmes kõige energiavaesemad kuud, seetõttu tuleks algaval pimedal ajal kindlasti D-vitamiini toidulisandina juurde võtta,“ märgib Entsik-Grünberg.
Miks on D-vitamiin oluline? Pimeda ja külma tulekuga suureneb massiliselt haigestumine hingamisteede haigustesse. Ühtlasi on sügistalvisel aastaajal enam niinimetatud luu väsimusmurde. Peaproviisori sõ-
Kuidas ära tunda, et kilpnä Kaela eesosas paikneva liblikakujulise kilpnäärme haigustele viitavaid sümptomeid ei tohi kindlasti tähelepanuta jätta. Kui näiteks kilpnäärme alatalitlus ravimata jätta, siis saabub vanadus piltlikult öeldes kiiremini kui peaks – veresoonte lupjumine kiireneb, mälu halveneb, juuksekasv hõreneb ja tualetis punnitamine ei anna enam tulemust. GEIDI RAUD
Geid.raud@ohtuleht.ee
Regionaalhaigla endokrinoloogia ülemarst Anu Ambos (pildil) selgitab, et kilpnäärme peamine ülesanne on toota kilpnäärmehormooni vastavalt organismi vajadusele. Kilpnäärmehormoon on omakorda oluline südame- ja ajutegevuseks, sooletalitluseks ja samuti regu-
leerib see kehas sooja tootmist.b„Lapseeas on kilpnäärmehormoon oluline nii füüsilises kasvamises kui ka vaimses arengus,“ ütleb arst. Kui aga lastel esineb kilpnäärmehaigusi harva, siis täiskasvanute seas on kilpnäärmega seonduvad tõved üsnagi levinud, eriti naistel.b
Vaevusi hakkab kilpnääre põhjustama kas hormooni ületootmise või puudujäägi korral. „Ületalitluse puhul tekib kaalulangus, südamepekslemine ja rütmihäired, kuumatalumatus või isegi väike palavik. Higistamine, pidev ärevus ja tujukus, unehäired, käte värisemine ja kõhulahtisus,“ ei taha Ambose loetelu lõppeda.b Arst lisab, et kilpnäärme alatalitluse puhul on kõik sümptomid aga vastupidised – kehakaal tõuseb, süda lööb aeglaselt, tekivad külmakartus, kõhukinnisus, naha kuivus, patsient muutub uniseks ja apaatseks ja tekivad tursed. Kui häälepaelad üles paistetavad, võib ka hääl kärisevaks muutuda. „Kui kilpnääre oluliselt suureneb, võib see põh-
justada survetunnet kõri piirkonnas, äärmuslikel juhtudel võib kilpnääre ahendada hingetoru ja põhjustada hingamisraskusi,“ ütleb tohter.b
Haige kilpnääre kiirendab vananemist Ambos toob välja, et laialt levinud on kahte sorti kilpnäärehaigused: sõlmelised muutused kilpnäärmes ning autoimmuunsed haigused. Viimane tähendab, et organismi immuunreaktsioonid toimuvad oma organismi vastu, rünnates võõrühendite asemel iseenda rakke ja kudesid.b Tohter hoiatab, et ravimata kilpnäärme ületalitlus võib põhjustada südame rütmihäireid jabseeläbi süveneb ka südame-
Teisipäev, 3. oktoober 2017
Tervis 7
sügise olulisim ele mõeldes nade kohaselt on uuringud kinnitanud, et mõlemad kirjeldatud seisundid on põhjustatud muu hulgas ka alanenud D-vitamiini taseme tõttu. D-vitamiin on äärmiselt vajalik luudele ja hammastele. „Luudele ja hammastele väga oluline kaltsium ei imendu, kui organismis ei ole piisavalt D-vitamiini,“ toob Entsik-Grünberg näite D-vitamiini olulisusest. „D-vitamiini puudus organismis võib anda tõuke osteoporoosi tekkeks. Samuti võib D-vitamiini puudus põhjustada luude pehmenemist. Viimase sümptomid on ebamäärased luuvalud eelkõige selgroo piirkonnas. Vanematel inimestel aitab piisav D-vitamiini tase vähendada kukkumis- ja luumurdude riski, kuna see mõjutab lihaste tervist ja seeläbi tasakaalu. Selles vanusegrupis on D-vitamiini piisava taseme tagamine veel eriti aktuaalne, kuna vananedes ei suuda nahk enam sama tõhusalt D-vitamiini toota ja hoidutakse kõrgemas vanuses ka otsese päikese kätte sattumast. D-vitamiinil usutakse olevat kaitsev toime mõningate vähktõbede, aga ka diabeedi vastu. Uuringud on viidanud mõjule veresoonkonna haigustele. Selle puudus tõstab aga kindlalt infektsiooniohtu.
Kui palju D-vitamiini võtma peaks? „Vajaliku D-vitamiini annuse peaks kindlaks määrama vereproovi teel,“ sõnab Südameapteegi peaproviisor Triinu Entsik-Grünberg. Üldkehtivad soovituslikud annused soovitavad alla 2aastastele lastel ja rasedatel manustada 10 ning 2–18aastastel lastel 7,5 mikrogrammi D-vitamiini. Seda iga päev terve aasta jooksul lisaks loomulikul teel saadavale D-vitamiinile. Tööealistele soovitatav lisaannus on 10–25 mikrogrammi septembrist kuni aprillini ja juhul, kui ei tarbita regulaarselt ja piisavalt vitamiinidega rikastatud piimatooteid, toidurasvasid või kala. Triinu Entsik-Grünberg soovitab D-vitamiini taset erilise tähelepanuga jälgida laste suurimas kasvueas ehk 10–20aastastel. „Alus luustiku jõudsale arengule luuakse murdeeas ja selleks peaks organismis olema piisaval tasemel vajalikke vitamiine, kaasa arvatud D-vitamiini,“ kõneleb proviisor. Kindlasti peaksid oma D-vitamiini taset jälgima taimetoitlased, kuna taimetoit annab vähe D-vitamiini ja taimedes sisalduv D₂vitamiin ei ole sama tõhus, kui päikesest ja toidulisanditest saadav D₃-vitamiin. Triinu Entsik-Grünberg soovitab täiendavat D-vitamiini ka dieedipidajatele, kes vajavad seda luustiku ja lihaste tervise tagamiseks. Vida Press
Kuidas D-vitamiini vaegust diagnoositakse? Eesti suurimas meditsiinilaboris SYNLAB tehti 2016. aastal perearsti kaudu või otse laborisse pöördunud inimestele 75 408 vitamiinianalüüsi. Neist vaid 16% oli D-vitamiini tase optimaalne. Meditsiinilabori SYNLAB laboriarst Anneli Raave-Sepp märgib, et D-vitamiini taset on võimalik määrata veenivereanalüüsiga. Veresoonepunktsiooni käigus võetud verest eraldatak-
se vereseerum, millest määratakse vitamiini hulk nanomoolides liitri vere kohta (nmol/l). „D-vitamiinil eristatakse kahte vormi: vitamiin D₂, mida inimese organismis ei sünteesita ja saadakse toiduga ning vitamiin D₃, mida sünteesitakse UVB-
kiirguse toimel nahas ja mis sisaldub loomses toidus. Nendest vormides toodetakse maksas provitamiini 25(OH)D-vitamiin. Sellest omakorda neerudes bioloogiliselt aktiivne vorm 1,25(OH)D-vitamiin. Kõiki neid D-vitamiini vorme on võimalik
verest määrata,“ selgitab RaaveSepp. Enamasti piisab vitamiin D taseme hindamiseks tavalisest vitamiin D ehk 25(OH)D-vitamiini määramisest. Kuna ülejäänud vormide määramine on kallis, siis on mõtet neid teha, kui on kahtlus vitamiin D ainevahetushäirele või vitamiini tase tasakaalustatud toitumise ja piisavas annuses vitamiinipreparaadi võtmise juures ei tõuse. Suvel päikesest saadud varud hakkavad Eestis inimestel kahanema oktoobri lõpuks. See ongi hea aeg kontrollida oma D-vitamiini taset veres ja tulemuse alusel tarvitada lisapreparaate, et suveni terve olla. Parim aeg vereproovide andmiseks on hommikul vähemalt tund pärast ärkamist, 10–14 tundi söömata/joomata olekus ja vältides füüsilist koormust. „Ka vitamiin D analüüsi puhul on mõistlik järgida kõiki vereproovi andmise eelseid nõudeid. Kui inimene tarbib D-vitamiini preparaati, siis ei ole vaja analüüsi tegemiseks selle võtmist katkestada, vaid teha seda tavapäraselt,“ annab laboriarst juhiseid. Anneli Raave-Sepp viitab viimaste aastate rahvusvahelistele ja ka Eestis tehtud uuringutele, mille kohaselt on vitamiin D kõikide funktsioonide tagamiseks ja eriti just luukoe normaalse homeostaasi hoidmiseks veres tsirkuleeriva vitamiin D soovituslik tase >75 nmol/l. „Sellest madalamad analüüsitulemused kuvatakse vastusel nn patoloogilisena. Hea oleks vitamiin D tase aasta läbi hoida 80– 90 nmol/l juures, sportlastel pisut üle 100 nmol/l,“ ütleb laboriarst. Piisava vitamiin D taseme hoidmiseks tuleb regulaarselt süüa kala ning D-vitamiiniga rikastatud toiduaineid, Eestis näiteks piimatooteid.
Päikesevitamiin · Kahe erineva tugevusega: D-Pärlid 1000 ja D-Pärlid 3000 · lahustatud külmpressitud oliiviõlis, mis tagab hea imendumise ja välistab GMO päritolu · väike ja kergelt neelatav želatiinkapsel · aitab hoida luid, hambaid ning immuunsüsteemi talitlust normaalsena · blisterpakend hoiab kapslid hügieenilisena kuni kasutamise hetkeni · kõrge kvaliteet rahvusvaheliselt tunnustatud tootjalt
PantherMedia /Scanpix
puudulikkus. „Eelkõige on sellest ohustatud vanemaealised patsiendid, kellel juba eelnevalt on süda haige,“ toonitab Ambos. „Ravimata kilpnäärme alatalitlus muudab kujundlikult väljendudes inimese kiiresti vanaks – kiireneb veresoonte lupjumine, halveneb mälu, hõrenevad juuksed, tekib kõhukinnisus jne. Kehas peetuv vedelik koormab südant ja kujunev aneemia häirib kudede hapnikuga varustamist.“ Perearst suunab patsiendi endokrinoloogile kolmel juhul: kui on tekkinud kilpnäärme ületalitlus, kui on kahtlus kilpnäärmevähile või kui kilpnääre on kasvanud väga suureks ja vajab lõikust. „Talitlushäireta autoimmuunse kilpnäärmehaiguse või sõlmelise kilpnäärmega pat-
sienti võib perearst ise jälgida. Samuti tuleb perearst enamasti toime kilpnäärme alatalitluse raviga,“ sõnab doktor Ambos. Millised analüüsid aga kilpnäärmehaiguse diagnoosimiseks tehakse? „Esmalt tehakse patsiendile vereproov, et määrata veres kilpnäärmehormoonide sisaldus. Autoimmuunset kilpnäärmehaigust aitavad diagnoosida veres määratavad antikehad. Kilpnäärme suurust ja sõlmelisi muutusi näitab ultraheliuuring. Kui on kahtlus kilpnäärmevähile, tehakse kahtlasest sõlmest peennõelabiopsia ja võetakse materjali tsütoloogilisteks ehk rakutasandil uuringuteks,“ räägib doktor. Ta rahustab aga, et kilpnäärme pahaloomulist kasvajat on harva.
www.pharmanord.ee Lisainformatsiooni toodete kohta ja uudiskirjaga liituda saate aadressil
www.pharmanord.ee
EE_D-Pearls_AD_Õhtuleht_94x380_0917
ärmega on midagi valesti?
Teisipäev, 3. oktoober 2017
8 Tervis REKLAAMTEKST
Parim ennetus liigesevaevuste vastu on liikumine SILJA RATT
leht@ohtuleht.ee
Liigeseprobleemid vaevavad tavaliselt vanemaid inimesi, kuid võivad kimbutada ka noori. Mida teha, et liigesehaigusi ennetada ning kuidas toimida siis, kui liigesed end juba valuga tunda annavad? Nõuandeid jagab Ida-Tallinna keskhaigla taastusarst Eve Sooba. Taastusarst räägib, et liiges on loodud liikuma – liikudes saavad liigesed toitaineid, seepärast on näiteks jalgrattasõit põlveliigestele väga kasulik. „Liiges tegelikult isegi vajab survet: surve astumisel, kergemal õõtsumisel-vetrumisel põhjustab nii-öelda positiivse stressi ja aktiveerib kõhrerakkude aineva-
hetust. Kui stress ja põrutused on liiga suured, siis tekivad kõhrerakkude kahjustused ja võivad aktiveeruda ka põletikumehhanismid,“ seletab Sooba. Liigeseprobleemidest rääkides ütleb taastusarst, et neid on mitu. Laias laastus tuleks liigesehaigused jaotada kaheks: põletikulisteks liigesehaigusteks ning artroosiks ja teisteks haigusteks, millega kaasneb liigesevalu.
Ülekaal soodustab artroosi teket Noori võib painata ka üliliikuvate liigeste probleem, mida kutsutakse meditsiinis hüpermobiilsuseks. „Hüpermobiilsed painduvad hästi, saavad põlvesid liigestest taha sirutada, ette painutades panevad peopesad maha, õlgadest ja küünarliigestest liiguvad neil ka käed väga
palju,“ kirjeldab Sooba. Arst lisab, et kui hüpermobiilsel on liigese ümber sidemed lõdvad ja loksuvad, viib see valudeni ning hiljem liigeste kulumiseni. Artroos ehk osteoartroos on krooniline liigese kulumisega kulgev haigus, mida põevad vanemaealised inimesed. Artroosi ravi toimub Sooba sõnul vastavalt haiguse staadiumile. „Alguses aitab spetsiaalsetest harjutustest ja üldise füüsilise aktiivsuse suurendamisest, hiljem läheb vaja valuvastaseid ravimeid. Haiguse süvenedes võiks appi võtta liigest toetavad ortoosid ja jalgade puhul vajadusel ka kepp/kark koormuse vähendamiseks. Selles staadiumis sobib valude leevendamiseks kasutada ka taastusravi protseduure,“ selgitab arst. Püsivate tugevate liigesvalude korral on aeg pidada nõu ka
...kõndida joostes joostes lennata...
PROTEESID käe-, jala- ja rinnaproteesid
TALLATOED individuaalsed, kohaldatavad, sporditallatoed ORTOOSID
käele, jalale, seljale valmistamine ja individuaalne kohandamine JALATSID
INDIVIDUAALNE KONSULTATSIOON
Info ja registreerimine tel 740 2316 Ootame Teid E-R 9-16 Turu 21b, Tartu. Vastuvõtud toimuvad ka Jõhvis, Põlvas, Viljandis, Võrus ja Tallinnas. www.jalaexpert.ee | info@jalaexpert.ee
laias valikus ortopeedilisi ja anatoomilisi jalatseid
Teisipäev, 3. oktoober 2017
Tervis 9 PantherMedia /Scanpix
ortopeediga, kes teab, millal tuleks liiges proteesiga asendada. Kui artroos on haigus, mis kimbutab pigem vanemaid inimesi, siis reumatoidartriit ja põletikulised liigesehaigused võivad liigest kulutada nii, et ka noor inimene võib vajada liigeseproteesi. Sooba sõnul saab Eestis aastas liigeseproteesi umbes 3000 inimest. Enne ja pärast liigese proteesimist peab kindlasti saama taastusravi. Sooba meelest on väga kurb, kui patsiendile on soovitatud panna protees, aga sellega on hiljaks jäädud ja teda enam kaasuvate haiguste tõttu opereerida ei saa. Artroos tekib kergemini ülekaalulistele ja rasvunutel. Neil on enim probleeme just põlveliigestega. On leitud, et kuni 69% põlveproteesi saanud inimestest on rasvunud. Sooba tõdeb, et seepärast on ülekaaluliste üks artroosi ravivõtteid kehakaalu langetamine. Taastusarsti kinnitusel kaebavad eakad patsiendid tihti kevadeti ja sügiseti liigesevalu üle rohkem. Teaduslikku kinnitust pole, kuid patsientide jutu põhjal võib järeldada, et ka Eesti niiske kliima mängib artroosinähtude süvenemistes oma rolli. Liigesehädasid põhjustavad ka traumad, sünnipärased liigeseprobleemid ja liigeste ülekoormus.
Liikumine on parim ravi
Kuidas liigeseprobleeme ennetada? „Kõndimine, jooksmine, ujumine, suusatamine, rattasõit, tantsimine – need on kõik sellised tegevused, mis hoiavad keha ja lihased toonuses, kehakaalu korras. Selline tegevus koos lihaskonna treeninguga ennetab liigeste kulumist,“ räägib Sooba. Lapsed peaksid arsti sõnul iga päev vähemalt tund aega liikuma. „Vähemalt kolmel päeval nädalas võiks nende liikumise intensiivsus väljenduda higitilkadega otsaees ja aktiivne müttamine võiks hõlmata lihaste koormamist,“ märgib Sooba. Täiskasvanud inimene peaks tegema minimaalselt aeroobset
sobivaid harjutusi propageerides saame tervemad noored ja edaspidi tervemad eakad. Miks peab alustama siis, kui haigused käes, miks mitte ennetada,“ arutleb Sooba.
suurema intensiivsusega trenni vähemalt kolm korda nädalas 25 minutit korraga või viiel päeval nädalas 30 minutit mõõduka koormusega. Need soovitused on minimaalseks vajalikuks liikumishulgaks. „Teame, et kasu kasvab, kui liikumishulka suurendada. Ter-
visekasu on tõestatud kuni 150 minutini nädalas intensiivselt ja 300 minutini mõõdukalt treenides,“ märgib Sooba. “Vaja on kogu keha suuremaid lihaseid treenida kaks-kolm korda nädalas.“ Eakad peavad oma
Kõndimine, jooksmine, ujumine, suusatamine, rattasõit, tantsimine – need on kõik sellised tegevused, mis hoiavad keha ja lihased toonuses, kehakaalu korras.“ Taastusraviarst Eve Sooba
tervist rohkem jälgima ning ka spordi tegemisel ettevaatlikumad olema ning haiguste korral arstiga nõu pidama. Üldiselt ei ole soovitustes vanematele inimestele piiranguid, kuid turvalisem on vähemalt viis korda nädalas 30 minutit mõõduka koormusega liikuda. „Selline on tempo, kus kõndides saad sõbraga rääkida, aga laulda siiski ei saa,“ täpsustab Sooba. Doktor Eve Sooba on nukker, et riigi tervisepoliitika suunab põ-
hitähelepanu suurelt alkoholismiga ja HIVga võitlemisele, kuid teised inimesi vaevavad väga levinud terviseprobleemid jäetakse tähelepanuta. Näitena toob taastusarst nooremad inimesed, kellel on vabal ajal, koolis ja töölgi nõutud sagedase nutiseadmetes istumise tõttu kujunemas või välja kujunenud tõsised rühihäired. „Meil on nõrga rühi ajastu. Seda seljahaigete ja kõverate kaelade armeed ei jõua pärast ükski taastusravi ära ravida ega töövõimekaotuse toetus kinni maksta. Õigel ajal lasteaias, koolis, ülikoolis ja töökohtadel
Sooba usub, et esimeste liigesevalude avaldudes on kõige targem kohe arsti poole pöörduda. Perearst selgitab, millega on tegemist, ja suunab põletikulise liigesehaige reumatoloogi juurde. Taastusarsti sõnul on valude ilmnedes viimane aeg hakata võimlema ja harjutusi õppima. „Õigel ajal harjutustega alustades vähenevad valud, pidurdub artroosi süvenemine. Aeroobne tegevus kuulub ka artroosi ravi juurde ja see jätkub ka siis, kui mõni liiges juba proteesiga on asendatud. Ravijuhendid soovitavad lisaks eelnevale harrastada taiji’d, soojaravi ja vesiravi,“ seletab Sooba. Taastusarsti sõnul mõjub 28–34kraadises soojas vees enda liigutamine liigesehaigetele väga hästi. Paraku napib Eestis selleks võimalusi, kuna soojaveebasseine on vähe ning näiteks ka sooja veega kooliujulad on liigesehaigetele suletud ja spaad on eakatele kallid. Sooba toob näite, et Soomes on igas väikelinnakeseski peale tavaliste ka sooveebasseinid, kus eakad enda liigeste eest hoolitsemas saavad käia. Taastusarst usub, et Eesti vananeva elanikkonna ja liigesehaigustega inimeste eest tuleks rohkem hoolt kanda. Näiteks võiks sotsiaalmajades, päevakeskustes ja koolivõimlates vähemalt kolmel päeval nädalas tervisevõimlemisi korraldada, kuna Eesti kliima õues sportimist alati ei soosi. Ka suviti võiks Sooba hinnangul parkides rohkem ühistrenne olla, kas või väikese osavõtumaksuga. „Kui inimesed on aktiivsed ja teevad sporti, siis nad käivad kauem tööl ja vähem arsti juures, nad on tervemad, õnnelikumad ja nii on ka liigesehaigusi vähem,” võtab Sooba jutu kokku.
Teisipäev, 3. oktoober 2017
10 Tervis
Vähem stressi, tervem süda SILJA RATT
leht@ohtuleht.ee
Südame- ja veresoonkonnahaigused on juba pikemat aega Eestis olnud surma põhjus number 1. Miks Eestis nii palju südamehaigusi ehaigusi põetakse ja kuidas uidas end nende eest kaitsta? aitsta? Tartu ülikooli oli kliinikumi kardioloogia osakonna sakonna vanemarstõppejõud Märt Märt Elmet tõdeb, et südamehaigused, gused, nagu ka pahaloomulised ed kasvajad, on enamikus arenenud enud riikides peamiseks surmapõhjustajaks. põhjustajaks. Riikide võrdlusess on Euroopa jagatud madala,, kõrge ja väga kõrge südamehaiguste haiguste riskiga piirkondadeks.. „Eesti juhib seda pingerida koos oos teiste Balti riikide, Ungari, i, Slovakkia ja Tšehhiga,“ nendib ib Elmet. Madalaima südamehaiguste haiguste riskiga Prantsusmaal maal on südamehaigusesse sesse suremise risk mitu mitu korda madalam. Kardioloog oog märgib, et südamehaidamehaigustest rääkides kides joonistub Euroopa opa kaardil välja terav av piir vanade Euroopa pa riikide ja Ida-Euroopa opa vahel. „Kindlasti ei ei saa südametervise e probleemides siinjuures uures süüdistada vaid d meie kõhnemat rahakotti. kotti. Oluline roll on ka kiirtempos areneval ühiskonnal, hiskonnal, kus endiselt on ttähtsam ähtsam roll asjadel, mitte t e positiivsetel emotsioonide ide ja kvaliteetselt veedetud ajal,“ al,“ selgitab Elmet.
gu igal inimesel ja enamik neist ei kujuta tervisele suurt ohtu,” seletab Elmet. Hoopis suurem probleem on vaikselt ja hiilivalt kulgevad südamehaigused, mida inimene ei pruugi tajuda pikki aastaid või õi isegi isegii aastakümneid. aasttakü kümneid id. S id Sellisell lliisll teks haiguseks on näiteks kõrgvererõhutõbi, millele ei kiputa tähelepanu pöörama enne, kui eluohtlikud tüsistused juba käes on. Sagedasim raske südamehaigus on südame-
lihase infarkt, mille teke tähendab Elemti sõnul juba suurt suremusriski. „Enamik pikka aega kestnud kroonilisi südamehaigusi, näiteks kõrge vererõhk, südameinfarkti põdemine, viib südamepuudulikkuse tekkele. Seetõttu S eetõt tõt õtttu on süd südamepuuduliküdamepuud dulik lik ikkus vananevas ühiskonnas sage ja aina kasvav probleem,“ märgib kardioloog. Pärilikkusel on südamehaigustesse haigestumisel suur roll. Elmet toob välja, et kohtab igapäevapraktikas sageli patsiente,
kes kasutavad halbadest geenidest rääkimist enda olukorra õigustamiseks ega püüagi midagi muuta. Näiteks ülekaalulise inimese väide, et ta ei saa midagi teha, neil on see peres geenidega kaasa antud. Ometi saab ka halva sa ab bk a nii-öelda nii ii-ö öeld lda h ld alv lva lv a geenipagasiga inimene südamehaisüda a guste tekkimise riski vä vähendaä pole da. „Ükski olukord pol l lootusetu ja kunagi ei ole hilja hii alustada,“ rõhutab Elmet. Südamehaiguste riskiteguriss riteks on suitsetamine,, ülekaal, kehaline passiivsus, kõ kõrge õ vererõhk, suhkruhaigus, ü ülemäära kõrge kolesterool. Kardioüksiku riski loog selgitab, et üksi i esinemine ei tähenda veel katastroofi. Küll aga võib b olukorra ohtlikuks muuta eri erri riskide kombineerumine. Näit Näiteks t kõrge vererõhuga ülekaalulist ülek k suitsetajat ohustab jub juba b suure tõenäosusega südame südameinfarkt. e „Mitme südamehaiguse südameh h on riskitegurite tähendust tähend d viimasel ajal korrigeerikorr tud vastava vastavalt a uute teadusuuringute teadusuurr tulemustele. tulemuste e Näiteks keh kehakaalu h langetamisel ei langetam m pea eesmärgiks eesm m seadma idea ideaalse a bikiinivormi saavutamist, saavutam m vaid tervislik on ka kerge ülekaalu ü püsimine, kui inimene e suudab seejuures olla füüsiliselt füüsilisell aktiivne,“ räägib Elmet.
Stressi tuleb õppid õppida d maandama Südamesõbraliku dieedi dieed d soovitused on arsti sõnul aastatega aa a ühest äärmusest teise käinud. Seetõttu on ka konkr konkreetsete r soovituste andmine keeruline. ke e Elmet toob näite, et kümmek kond aastat tagasi oli k kolestrerooli sisaldav või põlual põlualune l toiduaine ja kogu dieet pid pidi d olema rasvavaene. „Nüüd sseisame võiriiulite ees, poes tühjade võiriiul l sest viimased uuringu uuringud u soovitavad just liberaalsema liberaalsemat a rasva-
Pärilikkusel sel on suur roll Südamehaiguseid i guseid on palju. Kardioloog tõdeb, et südames millegi tundmine dmine tekitab inimestes tavaliselt v aliselt paanikat. Ometi pole m muretsemiseks uretsemiseks alati põhjust. “Näiteks “Näiteks vahelööke ehk ekstrasüstoleid üstoleid esineb pea-
tarbimist ja jõulisemat süsivesikute piiramist,“ lausub kardioloog. Elmeti sõnul uurib ta oma üle 90aastaste patsientide käest tihti söömisharjumuste kohta. „Ei ole veel ühegi eaka inimese suust kuulnud, et nad elasid nii vanaks tänu dieedipidamisele. Pigem on hea tervise saladuseks mitmekülgne tasakaalustatud toit mõõdukas koguses,“ kinnitab kardioloog, et toidulaua planeerimisel ei maksa üle mõelda. Tänapäeval on järjest enam populaarsust kogumas toidulisandite tarbimine. Elmeti ütlust mööda on olemas üksikud toidulisandid, mille positiivne toime südamehaiguste ennetamisel on teaduslikes uuringutes kinnitust leidnud. “Näiteks oomega-3 rasvhappeid sisaldavad preparaadid on näidanud infarktiriski langust,” märgib kardioloog. Üks südamehaiguse põhjustajaid on ka pidev stress ja muretsemine. Pidev närvipinge on Elmeti kinnitusel üks tavalisemaid vererõhu tõusu põhjusi. Seetõttu tekivad kergemini rütmihäired ning uuringutes on tõestatud ka koleerilist tüüpi inimeste suuremat riski haigestuda südameinfarkti. Elmet soovitab tervema südame huvides muretsemisest ja stressist loobumist kõigile inimestele. Samas tõdeb ta, et see ei pruugi nii lihtne olla. Pealegi tavatsetakse elu edasiviivat stressi ikka positiivseks nimetada. „Kahjuks ei oska me mõõta, milline osa närvipingest on positiivne ja kust maalt algab negatiivne. Igal juhul on vaja enesesse kogunenud elekter regulaarselt välja lasta ja närve korrastada. Võimalusi selle saavutamiseks on piiritult palju,“ usub Elmet. „Mõnele sobib paremini vaimne puhastus, teisele füüsiline tegevus, veel parem on neid omavahel kombineerida.“
LIINA METSKÜLA
liina.metskula@ohtuleht.ee
„Kontoritöötajatel on terve keha pikalt ühes asendis. Sellega kaasneb suur pinge lihastele ja liigestele. Lihastes tekib hapnikuvaegus, jääkained kogunevad, lihased lühenevad, kuni lõpuks tekivad ka valud. Kuna suurt hulka lihaseid kasutatakse istudes vaid vähesel määral, siis need lõtvuvad ja muutuvad nõrgaks,“ toob füsioterapeut ning selja- ja kaelaravi keskuse juhataja Martin Toht välja kontoriinimeste seljaprobleemide peamised põhjused. Martin Toht (pildil) kinnitab, et selja tervist toetab kõige paremini mitmekülgne liikumine. „Siia hulka kuuluvad nii jõu-, venitus- kui ka vastupidavusharjutused. Neid kõiki annab edukalt teha ka kontoris,“ sõnab ta. Kui üldiselt öeldakse asjade kohta „mis liigub, see kulub“, siis Tohti sõnul käib inimeste kohta pigem ütlus „mis liigub, see areneb ja muutub tugevamaks“. „Terve inimese keha – luud, liigesed, lihased, diskid – tahab aktiivset liigutamist ja dünaamilist koormust. Meie keha on loodud liikuma!“ toonitab Toht. Oma selja tervise eest hoolitsemist on kõige parem alustada harjutustega kohe pärast ärkamist ning teha 5–10 minutit hommikuvõimlemist. „Õla-, käte-, puusa-, kaelaringid, kerged venitused ja painutused igas suunas. Kükid on väga head, välja arvatud siis, kui põlved on väga ära kulunud, suur ülekaal, kõrge vererõhk või on puusaliigese endoprotees,“ juhendab Toht.
Olulised on kvaliteetne voodi ja madrats Seljale on kasulik, kui istumisasendeid vahetatakse võimalikult palju ja tihti: kord istuda rätsepistes, kord jalad tagumiku all, siis koolipoisilikult sirgelt.
PantherMedia /Scanpix
REKLAAMTEKST
Teisipäev, 3. oktoober 2017
Tervis 11 Erakogu
Kontoritöötaja, liiguta end! Iga tunni tagant võiks püsti tõusta ning teha üks-kaks minutit intensiivsemalt harjutusi. Näiteks: z puusa- ja õlaringid z küljele painutused z sirutad käed lae suunas ja venitad kord ühte, kord teist kätt üles z painutad ennast võimalikult palju ette, jalad sirged z surud abaluud kokku ja õlad hästi taha, hoiad 1 sekundi, lõdvestad – tee kümme korda z 20 kükki z 10 korda varvastele ja kandadele tõusta Allikas: Martin Toht
KUI SELG VALUTAB: kuula keha, liigu palju ja vali õige kontorimööbel Tooli või tugitooli valides tasub Martin Tohti hinnangul kulutada nii aega kui ka raha. „Ergonoomiline tool toetab anatoomilisi kumerusi-nõgususi ja sellega aitab oluliselt vähendada lihaste väsimist ja valude te-
ket,“ sõnab ta. Töökohal on oluline meeles pidada, et monitori ülemine serv oleks silmade kõrgusel või sellest piirist 10 kraadi allpool ning tooliga saaks sõita võimalikult laua lähedale, et küünarvarred ja randmed olek-
sid toetatud. Seljavalude vältimise seisukohalt on ka madrats ja voodi oluline. „Kuigi tänapäeval tehakse palju erinevaid madratseid, kehtib üldiselt kaks reeglit: madrats olgu pigem natuke kõvem, kuid kehakumeru-
sed toetatud ning usalda kõhutunnet ja lesi poes erinevatel madratsitel enne ostu,“ räägib Toht. Samuti toonitab füsioterapeut, et mingil juhul ei tohiks magada kõhuli. „Kõhuli maga-
des on kaelale väga suur pinge ja kui aastaid nii magada, siis muutub lõpuks ka kaelalülide asend ning järgnevad pea- ja kaelavalud, käte suremine, diskiprobleemid, pearinglushood,“ selgitab ta.
Seljavalusid ära mata valuvaigistitega Peamine probleem, mida inimesed seljavalude tekkides teevad, on liigkergekäeline valuvaigistite tarbimine. „Valu on alati keha märguanne, et midagi on valesti ja peab lahenduse leidma,“ lausub Toht. Ta võrdleb valuvaigistite võtmist sellise situatsiooniga: sõidad autoga ja armatuuril hakkab punane tuluke põlema. Paned sinna teibi peale, et tulukest poleks näha ja sõidad edasi, kuni mootor läheb katki, sest sellest on õli välja jooksnud. „Keha kui me parim sõber ei saa meile muudmoodi märku anda kui ebamugavustundega. Sellest samm edasi on juba valu. Kui ka valu eiratakse, siis läheb kusagil midagi katki – näiteks seljas disk või muutub valu krooniliseks,“ selgitab Toht. Seega paneb füsioterapeut inimestele südamele: meie ülesanne on keha kuulata, mitte aga tabletiga valu alla suruda. Ravimeid peaks võtma sel juhul, kui valu on väljakannatamatu või valu põhjustaja teada ja seda saab ravimitega ravida (näiteks põletik). Seljavalu põhjustatud probleemidega tegelevad Eestis paljud spetsialistid: taastusraviarstid, füsioterapeudid, osteopaa-
did, Hiina meditsiini terapeudid, pilatese treenerid. Oluline on õigel ajal mõne spetsialisti poole pöörduda. „Valust tähtsamad on neuroloogilised sümptomid: jõu vähenemine, tundlikkuse häired, valu või tuimuse kiirgumine, nii-öelda sipelgate tunne kätes ja jalgades. Sel juhul otsida kiiresti abi, kuna miski pressib närve või veresooni kokku,“ räägib Toht. Tihti tekib inimestel küsimus, millal on õige aeg pöörduda spetsialisti poole. „Üldiselt võiks järgida põhimõtet, et kergemate valude ja pingete korral võimelda üks nädal ise, lihtsaid ja häid koduharjutusi saab näiteks füsioterapeutidelt ning osteopaatidelt. Kui vaevused leevenevad, siis harjutustega jätkata. Kui vaevused püsivad või süvenevad, siis minna arsti juurde või otsida kogenud terapeut, kes teeb võimalusel põhjuse kindlaks ja annab edasised soovitused,“ selgitab Toht. Seljavalude puhul on kasulik aeroobne trenn: rahulik ujumine (eelkõige krooli ja selili), vesijooks, pilates ja rattasõit. „Kõige olulisemaks pean spetsiaalseid harjutusi, mida tehakse iga päev. Harjutusi võib olla vähe, kuid oluline on teha neid regulaarselt. Kui mingi trenn toimub üks-kaks korda nädalas, siis on sellest ilmselgelt vähe,“ räägib Toht. Teisalt vältima peaks neid harjutusi ja trenne, mis valu esile kutsuvad. „Inimeseti on need erinevad. Seepärast on hea enne terapeudiga konsulteerida,“ annab Toht nõu.
12 Tervis
Teisipäev, 3. oktoober 2017