Tervis aprill 2017

PUUGID RÜNDAVAD! MIKS EI TOHI UNEHÄIREID TÄHELEPANUTA JÄTTA? LIST NOHU ÄRA ÄRA TUNDA? TU KUIDAS ALLERGILIST SPAA PÜHIB VIIMSEGI STRESSI.

«Keeduvorstid, viinerid ja sardellid pole eakale soovitatavad. Pigem keetke sülti.»

TOITUMISTEADLANE MAI MASER Aldo Luud

TERVIS Teisipäev, 4. aprill 2017 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Silja Paavle • Projektijuht: Marge Martjan • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht

Teisipäev, 4. aprill 2017

2 Tervis PantherMedia / Scanpix

Kuida külme SILJA PAAVLE

silja.paavle@ohtuleht.ee

Kevadel ja suvel kipub allergiat põhjustavate puude ja taimede õitsemise ajal nina vesiseks.

Kuidas aru saada, kas nohu on tavaline külmetusviirusega kaasnev häda või on tegu hoopis allergilise nohuga?

95% vaktsineeritutest saab puukentsefaliidi vastu täieliku kaitsekilbi GEIDI RAUD

geidi.raud@ohtuleht.ee

2000. aasta jaanuaris haigestus puukborrelioosi seitse inimest, veebruaris kaheksa.

Tänavune statistika on aga võrreldes 17 aasta taguse ajaga sootuks jahmatav – juba jaanuaris on registreeritud 50 borrelioosijuhtu, vastlakuul 29.

Talvine rekord püstitati 2012. aastal, kui jaanuaris nakatus puukborrelioosi 65 inimest. Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri edastas, et borrelioosi statistika muutumise taga võib näha teadlikkuse muutust ja diagnostika võimaluste paranemist.

Mõnel aastal on haigestumise mõjutajaks ka ilm, sest hiljutised temperatuurinäidud pole sugugi talvele kohased. «Enamasti aga on talvekuudel borre-

RAVIMIREKLAAM

Regulax

®

pikosulfaat

Toimeaine: naatriumpikosulfaat monohüdraat

Kõhulahtisti Regulax abiks sinu soolestikule REGULAX® pikosulfaat 7,5 mg/ml suukaudsed tilgad, lahus ࠮ Õrna ja kindla toimega ࠮ Täpselt ja mugavalt annustatavad ࠮ Sobivad ka diabeetikutele ࠮ Meeldiva maitsega

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Tootja: Krewel Meuselbach GmbH Krewelstr. 2, D-53783, Eitorf, Saksamaa

lioosi avastamise puhul tegemist venima jäänud haigusega – puuk on nakatanud varem, aga inimene on oma avaldunud terviseprobleemidega arstini jõudnud hiljem,» ütles Saluri.

Tartu Ülikooli kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste osakonna juhataja Matti Maimets selgitas, et puukborrelioos on bakterhaigus, mida põhjustab korgitserikujuline bakter spiroheet. «Haiguse esmast kliinilist pilti iseloomustab kõige sagedamini lokaalne iseloomulik nahalööve, mis avaldub 60–80 protsendil juhtudest. Erüteem, mille läbimõõt on üle 5 cm, tekib mõni päev kuni 30 päeva pärast puugi rünnet. See võib olla valulik, sügelev või üldse mitte häirida. Harva kaasneb palavik, üldine halb enesetunne, peavalu või uimasus,» kirjeldas doktor borrelioosi sümptomeid. Puukborrelioosi vastu vaktsineerida ei saa.

Ravimatut entsefaliiti tuleb ennetada Küll saab aga end kaitsta borrelioosi suurema ja õelama venna – puukentsefaliidi eest.

Puukentsefaliiti haigestumist aasta esimesel kolmel kuul Eestis registreeritud pole. Üldjuhul avalduvad aasta esimesed entsefaliidijuhud mais ja juunis. Aprillis registreeriti entsefaliit ühel korral 2001. aastal ja 2010. aastal.

Maimets rääkis, et puukentsefaliit on viirushaigus, mida põhjustab flaviviiruste hulka kuuluv viirus. Haiguse peiteaeg on tohtri sõnul kaks-kolm nädalat, kõige enam neli nädalat. «Peiteaja järel tekib palavik, üldine halb enesetunne,, peavalu, iivelduss ja o oksendaksendamine, kuid tunnused nused kaovad mõne päeva jooksul.» ksul.» Sellega ga aga haigus puugi gi puretud pure retu tud tu d inimese piinamist st eii jjäta. äta. ät a.

«Uus palavik tõuseb se eb keskkesk ke sk-miselt kaks kuni k kaheksa, ahek ah e sa,, aga ka kuni 20 päeva äeva äe v hil-jem. Siis lisanduvad vad närvisüsteemi kahjustuse stusee näst nähud,» märkis Maimets. m ts. me Doktor rõhutas, as, as et puukidega levivate infekt-

Puugitõbede statistika  Puukentsefaliidi vastu vaktsineeris end 2016. aastal 11 661 inimest, neist 7190 täiskasvanut, 520 vanuses 15–17 ja 3951 kuni 14aastased lapsed. Kordusvaktsineerimisi tehti möödunud aastal 14 254.  2016. aastal haigestus puukentsefaliiti 81 inimest. Kõige rohkem haigeid oli Tallinnas: 20. Pärnumaal registreeriti 14 puukentsefaliidi juhtumit, Tartumaal 12 ja Harju maakonnas 10. Jõgevamaal, Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Valgamaal 2016. aastal entsefaliiti ei esinenud.  Võrreldes 2015. aastaga, on haigestumine puukentsefaliiti vähenenud 30,2 protsenti. 2015. aastal registreeriti Eestis 116 puukentsefaliidi haigusjuhtu. Borrelioosi haigestumine aga tõusis: kui 2015. aastal registreeriti 1402 puukborrelioosi haigestunut, siis 2016. aastal 1420.  2017. aasta kahel esimesel kuul on borrelioos avaldunud 79 inimesel. Allikas: terviseamet

sioonide ennetamine seisneb vaktsineerimises ning enda ja kaaslaste kontrollimises ja puukide eemaldamises. «Kasutada võib ka kaitsevahendeid, millega saab töödelda riideid ja mida võib määrida tervele nahale.»

Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega, puukentsefaliidi vastu ravi ei ole. Seda enam tuleks entsefaliidi puhul seda ennetada – puukentsefaliidi vastu võib vaktsineerida aasta läbi.

Terviseamet rõhutab, et vaktsineerimine on ennekõike vajalik puukentsefaliidi ohualade piirkonnas elavatele püsielanikele, eriti lastele, kuna lapsed on enamasti aktiivse eluviisiga ja viibivad tihedamini looduses. Riskirühma kuuluvad aga ka üle 60 aasta vanused inimesed, kes käivad metsas seenel ja marjul ning kes viimastel aastatel on rohkem haigestunud. «Lisaks neile on riskirü hmas veel metsatö mets me tsat atö öö öli ölised, lise sed, d k kaitsevä aits ai t ev ts e äelased, piirivalvurid, piir pi iriv ivalvu urid, jahimehed jahim imeh hed ja suvel liivel ohupiirkondades ohupiirk kon onda da kuvad ku u vad d puhkajad,» puhk hk loetletakse loet lo etle leta t ksse tervi-

seameti koduleheküljel. Puukentsefaliidi vastane tä ielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas üheksa kuud kuni aasta hiljem. «Pärast kaht süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ü he hooaja, seepärast tulebki immuunsuse pikendamiseks kolmas süst teha. Iga kolme aasta pärast on vaja teha kordussüst,» ütleb terviseamet.

Umbes 95 protsenti vaktsineeritutest saab puukentsefaliidi vastu täieliku kaitstuse.

Leidub aga inimesi, kes mingil veidral põhjusel vaktsiinidesse ei usu, öeldes, et need on mürgised ja hoopiski kahjustavad organismi selle kaitsmise asemel. Doktor Maimets rõhutab, et selliseid vandenõuteooriaid ei tohi tõe pähe võtta.

«Tavaliselt jõuame sellise informatsiooni päritolu uurides selleni, et naised saunas rääkisid.» Kõrvalmõjusid puukentsefaliidi vaktsiinil aga praktiliselt polegi. «Vahel on süstekoht pisut valulik, mis on aga positiivne ja näitab, et vaktsiin toimib,» ütleb tohter.

En Enamasti n on talvekuudel borreavastamise puhul tegemist llioosi li o venima v veni enima ma m a jäänud haigusega - puuk on iinimest inim nimes estt tegelikult nakatanud varem, aga ag a inimene inim im on oma terviseprobleemide arstini jõudnud hiljem. dega Iiris Iiri Iir i Saluri, terviseameti avalike suhete juht

Apotheka proviisor Merilin Nurk räägib, tavaline nohu kestab tavaliselt 7–10 päeva, algab nina kihelusega ja eritis on algul vesine ning muutub hiljem paksemaks. Allergilise nohu puhul on tavaliselt põletikulised aga nii nina limaskest kui ka ninakõrvalurked ja kuulmetõrved ning kaasneda võib allergiline silma sidekestapõletik. «Tavaline nohu on ülemiste hingamisteede viiruslik nakkushaigus, allergiline nohu tekib aga tavaliselt päriliku eelsoodumusega inimestel,» märgib ta.

Allergiline nohu mõjub kurnavamalt Merilin Nurk toob välja, et allergilise nohu peamisteks haigusnähtudeks on aevastamine, ninasügelus, kipitustunne ninas ja rohke vesine eritis, mis ei muutu aja jooksul paksemaks.

«Sarnaselt tavalise nohuga võib esineda ka ninakinnisus ja lõhna- ning maitsetundlikkuse häireid, kuid allergilise nohuga kaasneb tihtipeale ka silmade sügelus, punetus, turse ja pisarate vool,» toob proviisor välja.

Ka nendib ta, et allergilise nohu sümptomid on märksa kurnavamad kui tavalise nohu omad ning allergilise nohu kestus pole ajaliselt piiritletud. Kui see on põhjustatud näiteks elamutolmust, kodulooma karvadest vms, võib see kesta aasta läbi. Õietolmu põhjustatud nohu võib esineda hooaegade kaupa, näiteks kevadel või suvel.

Kuid allergiline nohu võib olla ka episoodiline, näiteks siis, kui see on põhjustatud ajutisest kokkupuutest allergeeniga ehk kui minna külla kuskile, kus peetakse lemmikloomi ning kodulooma karvad tekitavad allergiat. Ning sageli kipub olema, et inimene on tundlik mitme allergeeni suhtes.

Ka võib allergilisel nohul Nurga sõnul esineda ägenemisperioode, mis võib kaasa tuua sügeluse suus või kurgus, huulte turse, lööbe suu ümbruses, harvem ka kõhu- ja tuima peavalu ning hingamisraskused.

«Kuid sellele võivad lisanduda unehäired, kontsentratsioonija õppimisvõime langus ning depressioon,» ütleb proviisor.

Ennetada ei ole allergilist nohu Merilin Nurga sõnul võimalik. Küll aga rõhutab ta, et oluline on välja selgitada ained, mis konkreetsele inimesele allergeenidena mõjuvad. Kui allergeen on teada, tuleks seda vältida. «Samuti tuleks vältida ka teisi mittespetsiifilisi ärrita-

Teisipäev, 4. aprill 2017

Tervis 3

as eristada allergilist ja tavalist etusviirusega kaasnevat nohu?

PantherMedia / Scanpix

sul ja mille põhiliseks eesmärgiks on vähendada aevastusi ja vesist-limast eritist ninast, naha- ja silmade sügelust. «Kui vanemate ravimite tihti esinevaks kõrvaltoimeks on unisus ja väsimus, siis uuemate ravimite puhul esineb seda aina vähem,» kinnitab Nurk.

Ravi on nii nohule kui ka silmade ärritusele

jaid – näiteks tubakasuitsu, teravalõhnalisi kemikaale ja stressi. Raviga aga on proviisori sõnul võimalik ära hoida või pidurdada polüüpide moodustumist.

Kuidas allergilist nohu leevendada? «Kui allergeen on teada, siis tuleks seda võimalusel vältida,» kordab Nurk. Näiteks tolmuallergia korral tuleks kodus sagedasti tolmu pühkida ja voodipesu vahetada ning regulaarselt tuba tuulutada. Tolmulesta allergeenidest vabanemi-

seks peab tolmuimejal olema HEPA filter. Nurk räägib, et tolmulestad hävivad ka külmutamisel kuue tunni jooksul, pesuainetega pesemisel vähemalt 60 kraadi juures. Tolmuallergia korral oleks hea, kui toatemperatuur oleks 20–22 kraadi juures.

«Koduloomade karvastiku, loomaasemete, mööbli ja õhu puhastamiseks, allergeenide neutraliseerimiseks on ka spetsiaalsed vahendid,» lausub proviisor.

Kui tegemist on õietolmuallergiaga, soovitab proviisor ko-

duõues sageli muru niita, et kõrrelised ja umbrohi ei jõuaks õitsema hakata. «Allergikud peaksid rohuniitmist vältima,» märgib ta. Ideaalis võiks akende ette paigaldada kaitsevõrgu, õues liikudes silmade kaitseks kanda prille või päikeseprille ning autosõidul aknad suletuna hoida.

Merili Nurk tuletab meelde, et õietolmuallergia haigusnähud on tugevamad keskpäeval tuulise ja päikesepaistelise ilmaga, sest siis on õhus rohkem

õietolmu. Pärast vihma väheneb õietolmu hulk õhus oluliselt.

Kui palju õietolmu õhus parasjagu on, saab teada Eesti Allergialiidu kodulehelt. Kuid allergilisi reaktsioone aitab proviisori sõnul vähendada ka põlluservadel ja metsaalustel viibimise vältimine ja ravi alustamine umbes kaks nädalat enne õietolmu hooaja algust.

Allergilise nohu raviks kasutatakse allergiavastaseid tablette (antihistamiinikume), mille toime saabub juba tunni jook-

Pideva ninakinnisusega kulgeva nohu raviks soovitab nurk ninna pihustada põletikuvastaseid aerosoole, mis vähendavad nina turset ja ärritust. Neid võib üldjuhul tarvitada ka pikka aega. Merili Nurk ütleb, et kõige õigema ravi määrab allergoloog, nina-kõrva-kurguarst või perearst – nemad oskavad vajaduse korral ravimeid ka kombineerida.

«Niinimetatud tavalise nohu ravimeid, mis ahendavad nina limaskesta veresooni ja seeläbi vähendavad turset, võib kasutada vaid nädala jooksul. Pikaajaline tarvitamine tekitab omakorda limaskesta turset, kahjustust ja ravimist tingitud nohu,» rõhutab proviisor. Küll aga võib allergiate korral abi olla meresoola lahusega nina loputamisest – see aitab limaskesti rahustada ja ärritust leevendada.

Allergilistele punetavatele, sügelevatele, vesistele silmadele pakub proviisori sõnul lühiajalist leevendust külm kompress. «Kui silm on väga ärritunud, tasub ka enne arsti juurde minekut küsida apteegist allergiavastaseid preparaate, mis leevendavad sümptomeid,» kõneleb Nurk. Silmatilkadest sobivad allergilistele silmadele tema sõnul näiteks rahustavad, puhastavad ja silmi niisutavad Ocuflash või Navi Vision Irritated Eye silmatilgad.

Teisipäev, 4. aprill 2017

4 Tervis

Miks ei tohi uneaegseid hingamishäireid tähelepanuta jätta?

Nänsi Männik

SILJA PAAVLE

silja.paavle@ohtuleht.ee

Et ravimata uneaegse hingamishäire ehk uneapnoega kaasneb päevane liigunisus ja väsimus, keskendumisraskused ja mäluhäired, siis langeb elukvaliteet ning tekivad tervisehäired, mis raskendavad päevast toimetulekut liikluses, tÜÜl ja ka kodus.

Seepärast ei tohi sellesse haigusesse suhtuda kergekäeliselt. ÂŤUneaegse hingamishäire ehk uneapnoe puhul esinevad eri pikkusega hingamispausid. See tähendab, et hingamistee langeb une ajal kokku ning Ăľhu liikumine on takistatud,Âť räägib Heisl Vaher, Unimed Ăœhendatud Kliinikute unearst ja kĂľrvanina-kurguarst.

Uneapnoe puhul esineb tema sþnul ka hapniku sisalduse kþikumine kehas, mis koormab sßdameveresoonkonda, rikub unefaase ega lase magajal end välja puhata. Heisl Vaher nendib, et seda haigust esineb koguni 2–4% elanikkonnast ning tegemist on aladiagnoositud ja -ravitud haigusega vaatamata sellele, et ravimata Üised unehäired tþstavad oluliselt teiste

Polßsomnograafia ehk uneuuringu käigus registreeritakse 8 tunni vältel kehale kinnitatud andurite abil unehäireid diagnoosida aitavaid erinevaid organismi näitajaid: aju elektrilist aktiivsust (hinnatakse une faase ja nende kestust), uneaegset hingamist (suu-nina, rindkere- ja kþhuhingamist), sßdametegevust, pulsisagedust, organismi hapnikuvarustust, norskamisheli olemasolu ja tugevust, kehaasendi muutust ja liigutuste häiret (lihastoonust).

tþbede riski. Ka kaasnevad Heisl Vaheri sþnul ravimata uneapnoega päevane liigne unisus ja väsimus, keskendu-

misraskused ja mäluhäired.

Need aga kahandavad igapäevast elukvaliteeti ning tekitavad tervisehäireid, mis rasken-

davad päevast toimetulekut nii liikluses, tÜÜl kui ka kodus. Uneapnoe korral väheneb ßldiselt ka sßgava une hulk ja seetþttu on patsient pidevast unisusest aldis haigestuma meeleoluhäiretesse, esineb koostÜÜvalmiduse puudumine, samuti vþib ette tulla agressiivsust, märgib unearst.

Heisl Vaher toob välja, et peamised uneapnoe nähud on norskamine, Üised hingamispausid, þhuahmimine, þhupuudustunne, Üine higistamine, voodimärgamine, hommikused peavalud ja rahutu uni. Uneapnoega vþib kaasneda muude unehäirete sßvenemine, näiteks Üine kummaline käitumine ehk parasomnia, millega kaasneb unes rääkimine, kþndimine, Üine sÜÜmine, vþi muud liigutushäired, näiteks perioodiline jäsemete liigutamise häire, mille puhul esinevad korduvad liigutused jäsemetes, mis muudavad une pindmiseks ja välja puhata ei ole vþimalik, kþneleb Vaher.

Pikka aega kestva uneapnoe tagajärjel vþib tekkida unetus, mis vþib unearsti kogemusel olla esimene arsti poole pÜÜrdumise pþhjus. Ta märgib, et uneaegse hingamishäirega vþib kaasneda ka hammaste krigistamine ehk bruksism ning naistel kaasneb uneapnoega sage-

damini ni depressioon, meeleoluhäireid d ja väsimus.

Samas mas ei ole pikaaegsest unepnoest noest tingitud päevane liigne unisus Vaheri sþnul sageli inimesele imesele endale ja ka perekonnale nale arsti poole pÜÜrdumise p pþhjuseks, þhjuseks, kuna unisus on koos os uneapnoega kestnud pikka ikka aega ning seda peetakse k se normaalseks nähtuseks. seks.

Samas mas vþiks oma muret arstile stile kurta, sest ka uneapnoed noed vþimalik edukalt kontrolli kontrolli all hoida ning autojuhid autojuhid ei pea Vaheri kinnitusel k innitusel kartma pÜÜrdumist umist unearsti poole juhiloaa kaotamise hirmu tþttu. Uneapnoe neapnoe ravis on endiselt kuldstandardiks uldstandardiks CPAPaparaadiga adiga tehtav ravi. Kui see ei sobi, i, on olemas ka mitmeid muid ravimeetodeid, ravimeetodeid, millest þigeima valib välja arst.

Et uneapnoega uneapnoega kaasnevad sageli h halvasti alvasti ravile alluv kþrgvererþhktþbi, hktþbi, sßdamepuudulikkus, Üised ised sßdamerßtmihäired, kopsu h hßpertensioon, ßpertensioon, teise tßßbi diabeet beet ning ßlekaalulisus ja kaelaßmbermþþt aßmbermþþt vþib aastate jooksul oksul suureneda, oleks pþhjust st arstile oma unemuresid kurta rta kßll. Seda enam, et ravimata ata uneapnoe suurendab ka a riski saada sßdamelihase- v vþi þi ajuinfarkt.

3LOGLO 8QLPHG 8QHNHVNXVH VHUWLČ´WVHHULWXG XQHDUVWLG dr Heisl Vaher ja dr Tuuliki Hion koos uneĂľdedega.

Terviklahendused uneapnoe raviks ja ravi jälgimiseks distantsilt t 6VFE AirFitTM NBTLJE t AirSenseTM 10 -raviseadmed t /BrvalTM – individuaalselt valmistatud suusisene uneapnoe seade

Personaalne uneapnoeravi nii naistele kui ka meestele ResMedi raviseadmetega.

Unimed Unekeskus pakub terviklahendusi unehäiretele Norskamine, unetus, une apnoe, narkolepsia, uneaegsed käitumis- ja liigutushäired, liigunisus, rahutud jalad Unekeskuses teostatakse unenþustamisi ja uneuuringuid, pakutakse uneapnoe ortodontilist, kirurgilist, mßofunktsionaalset ja PAP-ravi ning viiakse läbi unehäirete kognitiivset ja käitumuslikku psßhhoteraapiat.

Parima tulemuse tagamiseks kaasame raviprotsessi Unimedi kliinikute teiste valdkondade spetsialiste ja erialaarste.

Tegevusluba: L03666

UNIMED UNEKESKUS TARTU

Riia 2 (Kvartali keskuse 3. korrus) 740 1755, tartu.unekeskus@unimed.ee ResMedi pßsiva positiivrþhu (CPAP) seadmeid raviks määravad unemeditsiiniga tegelevate keskuste arstid. Lisainfot Resmedi toodete kohta vþite kßsida unemeditsiiniga tegelevatest keskustest.

UNIMED UNEKESKUS TALLINN ResMed.com

Lelle 24 (11. korrus) 677 7300, tallinn.unekeskus@unimed.ee

www.unimed.ee/unekeskus

Teisipäev, 4. aprill 2017

Tervis 5

Antioksüdandid aitavad püsida terve ja rõõmsana «Kui inimese päevane toidu soovituslik kaloraaž ja valkudevalkude-rasvade-süsivesikute suhe on paigas ning ta a järgib toiduainegruppide tasakaalupõhimõtet, lupõhimõtt siis pole vaja karta, et ei saa kätte antioksüdante,» räägib toitumisnõuspiisavalt an n taja Jane Ma Maastik. a LIIN LIINA N METSKÜLA MET T

liina.metskula@ohtuleht.ee liina.metskula a

PantherMedia / Scanpix

Antioksüdantidest räägitakse võrdlemisi võr r palju – mida need end endast d kujutavad? Toitumisnõustaja Toitumisnõu u Jane Maastik ütleb, et an antioksüdann tidest rääkides pe peaks e esmalt juttu tegema vabad vabadest d radikaalidest ja sellest, kuidas k need omavahel seotud d on. «Vabad radikaalid on sel sellised molekulid, mis on ä ära andnud ühe oma elektr elektroni r ja püüavad selle näpataa teiselt molekulilt, tehes n nii organismis palju kahju kahju. u Antioksüdandid rahustavad d vabad radikaalid maha ja pidu pidurdavad u nende teket organismis,» organismii selgitab toitumisnõustaja.

«Näiteks kui inimene inim m viibib liiga kaua päikese k käes, sigaretisuitsu keskel, joob b palju koh-

Aaloe-Vera Eesti OÜ Viljandi mnt. 67 79511 Rapla www.aaloevera.ee www.facebook.com/Aaloe.Vera.Eesti

vi või tarvitab liigselt alkoholi – tekivad radikaalid. Antioksüdandid on aga need, mis vabad radikaalid kõrvaldavad,» räägib Maastik.

Ometi toonitab toitumisnõustaja, et vabad radikaalid ei ole halvad. «Neid on organismile vaja, et ainevahetus ja rakkude talitlus toimiks. Oluline on, et vabad radikaalid ja antioksüdandid oleksid kehas tasakaalus, siis on kõik korras,» ütleb ta.

Söö viis peotäit puuja juurvilja päevas Olulistest antioksüdantidest toob Maastik välja A-vitamiini (mida saab maksast, munast, piimatoodetest, kalast), C-vitamiini, E-vitamiini (pähklid, seemned, taimeõlid), koensüüm Q10 ning sellised mineraalid, nagu seleen (täisteratooted, seemned, mereannid), tsink (munad, seened, kaunviljad)

ja mangaan (taimsed toiduained).

«A- ja E-vitamiini puhul on oluline teada seda, et nad võivad organismis püsida pikemalt. Teisalt C-vitamiin on vees lahustuv, seega peaks iga päev seda juurde saama, et kogus oleks soovituslikul tasemel,» õpetab toitumisnõustaja Jane Maastik.

Et tasakaal oleks paigas, peaks sööma võimalikult tervislikult – nii saab inimene piisavalt palju toitaineid, millel on antioksüdantide omadused.

«Hästi olulised on köögiviljad, puuviljad, marjad. Viis peotäit puu- ja köögivilja päevas on just nimelt sellele põhimõttele toetudes paika pandud,» räägib Maastik. «Kui inimene sööb päevas nii palju puu- ja juurvilja, peaks ta saama kõik vajalikud ained kätte. Tegelikult peaks aga toituma nii, et ka teised toiduainegrupid oleksid energiavajaduse järgi paigas.»

Maastiku sõnul on igal antioksüdantsel toitainel oma kindel ülesanne, mida ta organismis täidab. «Oluline on meeles pidada, et ei ole üht kindlat, mis aitaks organismis kahjulike

Kui teha õun pooleks, läheb see lõikekohalt pruuniks – oksüdeerub. Kui aga panna sellele kohale sidrunit, siis jääb õun ilusaks.

Toitumisnõistaja Jane Maastik seletab, kuidas antioksüdandid keha mõjutavad.

protsesside vastu. Igal antioksüdantsel toitainel on oma ülesanne ja nende omavaheline mõju tuleb esile siis, kui neid koos manustada,» selgitab Maastik.

Aitavad haiguste vastu võidelda Jälgides tervislikke eluviise ei pea inimene muretsema, et midagi liiga palju saab. Piisav kogus antioksüdante kehas hoiab ära näiteks südame-veresoonkonna haigusi, kolesterooli ladestumist veresoonte seintele ning kasvajaid. Ometi paneb

Maastik südamele, et kasvajate puhul peab olema ettevaatlik: «Kui neid liigselt tarbida, siis võivad need hoopis probleemi süvendada.»

Tegelikult toodab keha ka ise antioksüdante. «Kui toidus jääb antioksüdante vajaka, siis võib ikkagi probleem tekkida. Kuigi keha toodab antioksüdante ka ise, siis päris nii palju ei suuda ta toota, et nad oleksid tasakaalus vabade radikaalidega,» ütleb Jane Maastik.

Antioksüdante toodetakse ka sünteetiliselt. «Neid lisatakse näokreemidele, et ei tekiks oksüdeerimist ehk rahvakeeles rääsumist. Samas lisatakse ka toitudele, mis on suure rasvasisaldusega ning nende olemasolu kohta saab lugeda toidupakendite pealt,» sõnab Maastik.

Antioksüdandid mängivad rolli ka vananemise puhul. Et seda paremini mõista, toob Maastik näite: «Kui teha õun pooleks, läheb see lõikekohalt pruuniks – oksüdeerub. Kui aga panna sellele kohale sidrunit, siis jääb õun ilusaks.». Just nii mõjutavad antioksüdandid ka meie keha.

Teisipäev, 4. aprill 2017

6 Tervis

Tunne oma vaenlast – viis huvitavat fakti kolesterooli kohta SILJA PAAVLE

Nõuandeid kolesterooli olesterooli normis hoidmisekss

Kolesteroolitase on viimastel aastatel suure tähelepanu all ning sellest on palju juttu. Proviisor Peeter Villako toob välja viis huvitavat fakti kolesterooli kohta.

 Vabane liigsest kehakaalust. Tegele egele jõukohase sportimisega, leia rohkem võimalusi kehaliseks aktiivsuseks värskes õhus.  Vähenda soola tarbimist. Soolaa asemel on soovitatav kasutada tervislikke maitseaineid: küüslauku, oregaanot, salveid ja rosmariini.i.  Vähenda rasvase liha ja rasvas praetud toidu söömist. Liha söömisest loobumine ei ole svade ja kõrvetatud toiduainete koguseid tuleb tervisele hea, kuid loomsete rasvade kindlasti piirata. ärsket aed- ja puuvilja. Kiudainerikkad  Toitu mitmekesiselt. Söö palju vvärsket toidud vähendavad kolesteroolii imendumist ja aitavad seda kehast ained on täisteratooted ning puuväljutada. Kiudainerikkad toiduained ja köögiviljad.  Pähklid ja seemned sisaldavad väärtuslikke õlisid, asendaiini, mis korrastavad rasvade matuid rasvhappeid ja E-vitamiini, ada kõrgeks kippuvat koainevahetust ja aitavad ohjeldada lesteroolitaset. dantide poolest ning si Roheline tee on rikas antioksüdantide itavad säilitada veresaldab ohtralt flavonoide, mis aaitavad d riski haigestuda süsoonte tervist ning vähendavad tesse. dame ja veresoonkonna haigustesse. ute kokkukleepu Küüslauk vähendab vereliistakute ket ning kaitseb mist, aitab vältida trombide teket kkimise eest. Õiveresoonte seinu ladestuste tekkimise lt, mitte kuumugem on süüa küüslauku värskelt, tatult. tud määral hoiab  Soja sisaldab letsitiini, mis teatud vere kolesterooli taset kontrollii all. Soja kiudained seois seejärel kehast välja vad soolestikus sapphappeid, m mis esiks peab maks kulutaviiakse. Uute sapphapete sünteesiks oli. Allikas: Peeter Villako ma temas talletatud kolesterooli.

silja.paavle@ohtuleht.ee

1. Ilma kolesteroolita elada ei saa, kuid kõrgenenud kolesteroolitase võib tappa.

Kolesterool on meie kehaomane aine, millel on organismis mitmeid väga olulisi funktsioone. Kolesterool on oluline rakumembraanide komponent ning mitmete eluliselt vajalike ainete (sapphapped, steroidhormoonid jne) sünteesi lähteaine. Kolesterool on vajalik luustiku, lümfisüsteemi, aju ja südame töös. Liigne kolesterooli sisaldus veres põhjustab lipiidnaastude tekkimise veresoonte siseseintele. Naastud sidekoestuvad ja lupjuvad – tekib ateroskleroos. Lupjumine muudab soonte seinad jäigaks ja rabedaks.

Ateroskleroosi kõige rängemaks tagajärjeks võib olla tromboos, veresoone lõhkemine, südameinfarkt või ajuinsult. Kuna kõrgenenud kolesteroolitase on ohtlik ning juba tekkinud ateroskleroosi välja ravida ei saa, tuleks teha kõik endast sõltuv, et kolesteroolitaset normaalsena hoida ja veresoonte lupjumist vältida.

2. Kõrgenenud kolesteroolitase võib põhjustada erektsioonihäireid ja kasvajaid.

Kõrgenenud kolesteroolitasemest põhjustatud südame- ja veresoonkonnahaigused on üldteada fakt. Vähem teatakse seda, et kõrge kolesteroolitase

võib v õib põhjustada teissii terviseprobleeme.

Rootsis 2005. aastal a astal tehtud uurring ing näitas, et kõrgenenud g enenud kolesteroolitasemega meestel m eestel on tõenäossus us haigestuda muPantherMedia / Scanpix

kolmekordne jõud kolesterooli ohjamiseks AteroLip on unikaalne looduslik kolesteroolitaset normaliseeriv toode,

Monakoliin K + berberiin + flavonoidid

mis on välja töötatud vastavalt kardioloogide soovitustele.

R

R

O

ON

I A J A M E TS

TIK AS

MUST A

IN

PTISE JU KO U

US

HI

A

RIIS

PUN

T

M

R M E N T E E RI

ED

E

FE

UD

AN

Ainult 1 kapsel päevas. Punasest fermenteeritud riisist saadud 10 mg monakoliin K tarbimine päevas aitab hoida normaalset vere kolesterooli taset.

Monakoliin K 10 mg

Berberiin 49 mg

Flavonoidid 2,36 mg

Monakoliin K kolesterooli alandav toime on tõestatud paljude teaduslike uuringutega.

Berberiin tugevdab monakoliin K toimet ning aitab hoida normaalset kolesteroolitaset.

Flavonoidid on tugevad antioksüdandid, mis aitavad pidurdada veresoonte lupjumist.

Millistel juhtudel soovitatakse kasutada preparaati AteroLip: Kõrgenenud või piiripealne kolesteroolitase.

Pärilik soodumus südame ja veresoonkonna haiguste tekkeks. Ülekaalulisus, suitsetamine jt. ateroskleroosi ja südamehaiguste riskifaktorid Vastunäidustus statiinide kasutamisele või statiinide talumatus

Täiendav teave apteegist või telefonil 733 8080.

Teisipäev, 4. aprill 2 2017

3. Mõnikord on kõrgenenud kolesterooko litase nähta nähtav peegvaadates. lisse vaadat Enamasti on n nii, et ka kaugelt üle norm normi piiride olev kolesteroolitase ei anna enkolesteroolitas dast märku – inimene tunneb ennast hästi. hä Tavaliselt saame me kõrg kõrgenenud kolesteroolitasemest teada arstilt, teroolitasemes vereanalüüsi tu tulemuste põhjal. Mõnikord, eriti päriliku hüperkolesteroleemia korra, hüperkolestero muutub kõrge kolesteroolitase ka palja silmaga si nähtavaks: enamasti enama silmade ümbruses tekivad tek nn ksantelasmid – naha-alused kollakat värvi pikerkollak gused kolestegus rroolikogumid.

Ksantelasmid võivad olla seotud ka teiste haigustega, näiteks te diabeediga. diabe

4. F Füüsiline koo koormus võib tõ tõsta «hea» ko kolesterooli taset. Õ Õige toitumisega on võimalik kolesterroolitaset normis hoida. m Soovitatav on So o süüa ki kiudainerikkaid toite, n nagu täisteratooted ning puu- ja köögiviljad. Abiks on köögiv väärtuslikke õlisid väärtu sisaldavad pähklid ja sisalda seemned ning antiseemn oksüdantidest rikas oksüda roheline tee. Sojas ja rohelin kanamunades leiduv kanamu letsitiin aitab samuti kolesterooli ohjeldakolester da. Hiljut Hiljutised uuringud on n näidanud, äida äi danu nu et ka regulaarsest piisava intensiivsusega kehalisest tegevusest võib olla abi: nimelt tõstab see märkimisväärselt «hea» kolesterooli (HDL) taset veres. Loomulikult ei toimu see kohe, vaid pikemat aega korrapäraselt treeningut tehes.

5. Kolesteroolitaset aitavad normis hoida looduslikud vahendid.

Kolesterooli normis hoidmiseks on soovitatav apteegist küsida looduslikke vahendeid, millest kõige tõhusam on punane fermenteeritud riis, õigemini selles sisalduv monakoliin K. Teadusuuringutega on tõestatud, 10 mg monakoliin K tarbimine päevas aitab hoida normaalset kolesteroolitaset. Juhul kui teil on kolesteroolitase piiripealne või kõrgenenud, oleks õigem apteegist küsida sellist preparaati, mis sisaldab nii monakoliin K-d kui ka berberiini.

Selline kombinatsioon hoiab kolesterooli taseme tõhusalt kontrolli all, sest berberiin toetab monakoliin K toimet.

Parodontiiti aitab ennetada põhjalik suuhügieen SILJA PAAVLE

silja.paavle@ohtuleht.ee

Kui hambaid pestes või hambavahesid niiditades veritseb ja suus on halb maitse, võib kahtlustada parodontiiti. Mis see on, miks tekib ja kuidas ravida, räägib Unimed Ühendatud Kliinikute paradontoloog dokrot Kadi Karo.

Mis on parodontiit?

«Parodontiit on krooniline põletikuline hamba kinnituskudesid kahjustav haigus. Põletik igemes on levinud hammast luu küljes hoidvasse süsteemi ja kahjustunud on ka lõualuu hammaste ümber. Parodontiit võib olla lokaalne ehk kahjustab tugikudesid vaid mõne hamba ümber, aga ka generaliseerunud.

See tähendab, et põletik on levinud enamiku või kõikide hammaste ümber. Parodontiidile eelneb gingiviit – põletikust on haaratud ainult ige ja luukadu hammaste ümber pole.»

Miks parodontiit tekib?

«Parodontiiti tekitavad suuõõnes elavad spetsiifilised mikroobid. Mikroobid kanduvad inimeselt inimesele. Seetõttu on oluline, et parodontiiti põdev lapsevanem suudaks võimalikult kaua vältida oma laste nakatamist parodontiiti tekitavate mikroobidega. Mikroobid elavad hambakatu sees. Hambakatt on valkjas puderjas mass, mis esmajärjekorras koguneb igeme äärde ja hammaste vahele. Kui hambakattu piisavalt hästi ja sageli ei eemaldata, tekitavad mikroobid igemekoes põletiku.

Tekib gingiviit. Kui gingiviit jääb ravimata, võib sellest edasi areneda parodontiit.»

Millised on parodontiidi sümptomid?

«Inimene tunneb igemepõletiku ära selle järgi, et hambaid pestes või hambavahesid niiditades igemed veritsevad. Veritsust võib olla ka tugevat toitu süües või isegi spontaanselt.

Peale veritsuse võib tunda suus halba maitset, teised inimesed tunnevad ebameeldivat spetsiifilist lõhna. See lõhn tekib mikroobide elutegevuse tõttu ega kao ka pärast hammaste pesu.

Põletikus ige on punane või lillakas, tavaliselt ka turses. Igemetaskust võib erituda mäda.

Esineda võib hambakivi, mineraliseerunud hambakattu. Hambakivi soodustab hambakatu kogunemist ja põletiku süvenemist.

Kaugelearenenud parodontiidi sümptomid on ka hammaste liikuvus ja igeme taandumine. Hambad võivad oma kohalt nihkuda, hammaste vahele tekivad vahed, hammas võib iseeneslikult ka välja kukkuda.

Mõnikord kulgeb parodontiit varjatult ehk igemetel nähtavaid põletikutunnuseid ega veritsust pole. Haiguse võib avastada juhuslikult röntgenpildilt,

kuid sagedamini läheb inimene hammaste liikumise pärast arsti juurde. Selliselt avastatud haigus on aga kulgenud tavaliselt väga kaugele ja mõnikord ei saa hambaid enam säilitada.»

Millal tuleks arsti juurde minna?

«Hambaarsti või suuhügienisti poole tuleks pöörduda, kui esineb ükskõik milline eelmainitud sümptomitest. Gingiviidi raviga peaks hakkama saama iga hambaarst ja suuhügienist. Kui arst näeb, et probleem on tõsisem, suunab ta inimene igemehaiguste eriarsti ehk parodontoloogi juurde.»

Mis soodustab selle tõve teket?

«Kõikidel inimestel ei pruugi spetsiifiliste mikroobide olemasolul gingiviidist parodontiiti areneda. On leitud, et osa inimesi on parodontiidi tekkele vastuvõtlikumad kui teised, oma rolli mängib geneetika ja inimese immuunsüsteem.

Tähtsad on kaasuvad haigused, kahjulikud harjumused ja suuhügieen. Kuna organism on tervik, mõjutavad üldhaigused suuõõnetervist ja vastupidi. Üldhaigustest mõjutab parodontiiti kõige rohkem diabeet. Kahjulikest harjumustest on olulisim suitsetamine. Suitsetajatel kulgeb parodontiit tihti varjatult, kuna nikotiin ahendab igemekoe veresooni, veritsust sageli pole ja probleem jääb õigel ajal avastamata. Nii diabeet kui ka suitsetamine raskendavad igemekoe paranemist ja haiguse uuesti puhkemine on sagedasem. Kõige rohkem soodustab parodontiiti hooletu suuhügieen.»

Kui levinud on parodontiit eestlaste seas? Kui hästi tõbe teatakse?

«Parodontiiti võib haigestuda igas eas, kuigi noortel esineb seda harvem. Enamasti on alla 20aastastel tegemist gingiviidiga, kuid aeg-ajalt vajavad parodontiidiravi ka teismelised. Mida nooremas eas parodontiit tekib, seda agressiivsemalt ta enamasti kulgeb.

Igemehaigused, sealhulgas parodontiit, on väga levinud.

Tundub, et teadlikkus hakkab tõusma ja inimesed pöörduvad parodontoloogi poole ka hambaarsti suunamiseta. Kahjuks on vahel ka seesugust suhtumist: arst võttis kivi ära ja hambad hakkasid liikuma. Paljudele on uudis, et hambavahesid tuleb regulaarselt puhastada mitte ainult toiduosakeste, vaid mikroobide eemaldamise pärast.

Sageli ei julgeta kergesti veritsema hakkavat iget hambaharjaga puudutada. Kui aga hambaid harjatakse selliselt, et iget üldse ei puudutata, jäävad mikroobid sinna alles ja põletik järjest süveneb. Tundub, et inimesed vajavad rohkem hammaste harjamise ja hambavahede puhastamise tehnika õpetust.»

Kuidas parodontiiti ennetada?

KADI KARO, Unimed Ühendatud Kliinikud paradontoloog: Parodontiidi teket täielikult vältida ilmselt võimalik pole. Mikroobe saadakse pidavalt juurde, immuunsüsteemi muuta väga ei saa, tekkida võivad üldhaigused. Muuta saab aga selle tõve tekkimist soodustavaid harjumusi ehk vältida ülekaalu, mitte suitsetada ja pesta korralikult hambaid. «Iga inimene peaks hambaid pesema pehme hambaharjaga kaks korda päevas, korraga vähemalt kaks minutit. Igal õhtul tuleks kas hambanii-

di või hambavaheharjaga puhastada ka hambavahed. Vastasel korral jääb pool hambapinnast mustaks ning tekib igemepõletik. Peale igemeprobleemide saavad hammaste vahelt alguse ka hambaaugud. Eriti hoolikad peavad suuhügieenis olema need, kelle perekonnas esineb parodontiiti või kes põevad kroonilisi üldhaigusi. Meeles tuleb pidada ka seda, et terve ige ei veritse ei hambaid pestes ega hambavahesid puhastades. Igemete veritsus on alati põletiku tunnus.

Kõrge kolesteroolitase on ohuks sinu südamele

Hoia oma kolesterool kontrolli all REDASIN Strong tablettide abil.

REDASIN sisaldab 5 toimeainet, mis aitavad kolesterooli hoida normaalsel tasemel ning kaitsevad sinu südant.

Punase riisi ekstrakt Koensüüm Q-10 Foolhape B6-vitamiin B12-vitamiin Päevane annus sisaldab 10 mg Monakoliin-K, mis aitab hoida normaalset vere kolesterooli taset.

Müügil apteekides, terviseportaalis www.tervis24.ee ja TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn

Tootja: Hankintatukku OY, Soome Hulgimüük: Loodustoode OÜ Tel. 666 0091

nandivähki 4,5 korda kõrgem kui normaalse kolesteroolitasemega m meestel. Veel teadlased seostavad enam, teadlas kolesteroolitaset ka kõrget koleste erektsioonihäirete, neeruhaierektsioonihäir guste, maksats maksatsirroosi ja isegi Alzheimeri tõv tõve tekkeriskiga.

Tervis 7

Teisipäev, 4. aprill 2017

8 Tervis

Venitusarmi rasedate nais GEIDI RAUD

geidi.raud@ohtuleht.ee

Venitusarmid ehk striiad ei kimbuta vaid lapseootel naisi – neid triibulisi ja üsnagi koledaid moodustusi võib põhjustada ka perekondlik eelsoodumus sidekoe nõrkusele, rasvumine ja hormonaalravi.

Striiad on naha sügavamas kihis paiknevad armid, mis tekivad kollageenkiudude liigsest venitusest ja nende rebenemisest. «Venitusarmid on alguses punased või lillad, pärast need natukene pleegituvad ja muutuvad hõbevalgeks,» kirjeldas Meditiimi perearstikeskuses perearst Eero Merilind. Venitusarmide kõige sagedasem põhjus

Mis aitaks venitusarme ennetada?  Lapseootel emadele on apteekides saadaval mitmeid venitusarme ennetavaid kreeme, mille hulgast valikut langetada võib osutuda üsna keeruliseks.  Netiapteegis on üks populaarsemaid tooteid Palmersi kreem venitusarmidele, mille koostises on puhas kakaovõi, E-vitamiin, shea-või ja Bio C-Elaste, mis on kombinatsioon kollageenist, elastiinist, Centella Asiatica, magusa mandli ja argaania õlist. Niisutajat peaks kandma kõhule paar korda päevas.  Lisaks soovitatakse venitusarmide ennetamiseks tarbida toiduaineid, milles on ohtralt Evitamiini – näiteks kala, spinatit ja pähkleid.  C-vitamiin sisaldavates toiduainetes on palju vajalikke antioksüdante, mis ennetavad seda, et nahakoed vigastada ei saaks.

Pinged kasvavad üle pea KRISTIN AASMA

kristin.aasma@ohtuleht.ee

Kuigi stressi korral saab abi tavalistest veeprotseduuridest, näiteks saunast ja basseinis ujumisest, on parim pingemaandaja Värska sanatooriumi ja veekeskuse raviarsti Külli Marguse sõnul korralik spaapuhkus.

«Spaa kui keskkond on loodudki puhkuseks, pingete maandamiseks ja neist vabanemiseks.

Spaaravi on oma olemuselt unikaalne, sest edukalt ja efektiivselt saab samade raviressurssidega nii haigusi ennetada kui ka taastusravi,» rääkis Külli Margus rõhutades, et kuurortravis kasutatav raviressurss on looduslik.

Esimene samm lõõgastuseks on oravarattast maha astumiseks keskkonnavahetus. Näi-

teks kui minna tavapärase linnakeskkonna asemel puhtasse loodusesse, männimetsa, veekeskusesse, nautima lõõgastavaid hoolitsusi ja tervendavaid protseduure, on pingemaandus tagatud. «Seda kõike Värska sanatoorium ja veekeskus pakubki. Värskas pakutavad erinevad hoolitsused ja protseduurid leevendavad pingeid, veekeskuses on võimalus lõõgastuda ning looduse keskel jalutades leida aega iseendale,» kõneles rgus.

Külli Margus.

Stressileevendavad eevendavad protseduurid duurid «Pingetest est vabanemiseks on n kõige populaarsemad mad erinevad massaažid saažid ja veeprotseduurid, uurid, mis vähendavad d lihaskonna pingeid geid ja sundasendist ndist tekkinud

vaevusi. Samas ei saa ka unustada lihtsalt lõõgastavaid hoolitsusi, mis loovad hea enesetunde,» lausus raviarst.

Värskas on näiteks võimalus end turgutada ja looduse väge tunda enam kui poole kilomeetri sügavusel 600 miljoni aasta vanuste kivimite vahel voolava loodusliku mineraalveega. «Ja ka soolakambri ja valgusteraapia protseduuridel on pingeid maandav toime,» rõhutab Margus.

Eesti kuurortravikeskustest kuurortr pakub Värska sanatoorium ainsana vi vibroakustilist

Te Tervendav pingeid ja p maandav mõju on ka paari-kolme paari-k päeva pikkusel puh puhkusel.

Küll Margus, Värska Külli spaa spa ravijuht

Teisipäev, 4. aprill 2017

Tervis 9 PantherMedia / Scanpix

d pole vaid ste pärusmaa on Merilinnu sõnul rasedus.

Beebiootel või rasedust planeerivad naised peaksid uurima, kas nende suguvõsas on õnnistatud seisundis naistel varem venitusarme tekkinud.

Kui jah, siis on võimalik neid ennetada, määrides beebikõhtu spetsiaalsete venitusarmide vastaste kreemidega.

Eero Merilind tõdes, et inimesed pöörduvad arsti poole alles siis, kui armid on juba tekkinud. «Kui armid on juba tekkinud, seda tagasi pöörata ei saa. Siis on ainuke ravi ilukirurgia,» ütles tohter.

Lisaks rasedusele võivad venitusarmide teket soosida ka muud põhjused. Doktor Merilind tõi välja kiire kaalutõusu ja ka kaalulanguse, puberteedi ning ka paar haigust. Näiteks

võivad venitusarmid muuta keha vöödiliseks inimesel, kes põeb Cushingi sündroomi. See on haigus, mis on põhjustatud glükokortikoidhormoonide liiga kõrgest tasemest organismis või vastavate ravimite tarvitamisest.

Seletamatuid venitusarme võib põhjustada ka Marfani sündroom – geneetiline tõbi, mis avaldub väga pika kasvu ja mitmete organite kaasasündinud haigustena. «Ka pikaaegne hormoonravi mõjutab naha elastseid kiude, mistõttu nahk venib välja,» lisas perearst.

Rasvumisest tingitud venitusarmide eest pole kaitstud ka mehed. Kui kaal järsult tõuseb ja kõhu ümber hakkab võimust võtma rasvapolster, venitab see naha välja ja teeb elastikkiu

katki. Kaalulanguse järel armid ei kao, vaid võivad tuhmimaks muutuda.

«Kui inimene on tugevalt kaalust alla võtnud, võib pöörduda kosmeetilise kirurgi poole, kes väljaveninud naha eemaldab ja armid välja lõikab,» ütles Merilind.

Perearst ütleb, et venitusarme kaotavatest geelidest ja kreemidest on vähe abi, kui armkude on juba tekkinud.

«Tootjad väidavad, et geelid ja kreemid annavad nahale elastsust juurde, aga tegelikkuses need vaid niisutavad nahka.

Kuiv nahk on ju kergemini pragunev ja venib ka lihtsamini välja. Nahka niisutades on see elastsem, kuid tekkinud arme kreem ära ei kaota.»

a? Stressiabi leiad spaast pingete leevendamist seljas ja kaelas. «Sel puhul on head mineraalvee pärlivannid, klassikaline üldmassaaži, aroomimassaaž ning erinevad lokaalsed soojaraviprotseduurid.»

Kui pikk võiks olla tõhus ravipuhkus?

teraapiat. «See on ravi, kus madalsageduslikud helid kombineeritakse lõõgastava muusika või loodushäältega. Protseduuri tehakse erivoodil, kuhu on paigutatud 6 kõlarigruppi, mis edastavad erinevatesse kehapiirkondadesse madalsageduslikke helisid sagedusvahemikus 36–120 Hz. Uuringute tulemu-

sel on leitud, et vibroakustiline teraapia on ravimeetod, mis aitab muu hulgas depressiooni, ärevuse, unetuse, pingepeavalude, kurnatuse, lihaspingete ja valude leevendamisel ja ravil,» selgitas Külli Margus.

Kontoritööd tegevatele inimestele soovitab arst stressi maandamiseks ennekõike lihas-

Kõige tõhusamaks ravipuhkuse kestuseks nimetab ravijuht Külli Margus viie-kuuepäevast ravikuuri. Selle aja jooksul jõuab inimene ümber lülituda, loodust ja ka protseduure nautida. «Ära ei tohiks unustada muidugi seda, et kõike peab olema parajas koguses. Meie ravipaketid algavad kõik individuaalse meditsiinilise konsultatsiooni ja raviplaani koostamisega, et tulemus oleks igaühe jaoks parim,» lausub ta.

Samas märgib Margus tuginedes klientide käest saadud tagasisidele, et tervendav ja pingeid maandav mõju on ka paari-kolme päeva pikkusel puhkusel.

Teisipäev, 4. aprill 2017

10 Tervis

MAI MASER SOOVITAB EAKAT «Sööge piisavalt õnnehormoon «Kuldsesse ikka jõudnud inimene peaks toidupoes vältima pealtnäha nii ahvatleva vorstikese või magusa jogurti ostukorvi torkamist. Suhkruga kaasneb paraku reegel, et süües kasvab isu. Seetõttu tulekski maiustusi koju osta väga väikeses koguses,» soovitab toitumisteadlane Mai Maser.

KAIRE KENK

leht@ohtuleht.ee

Tervisliku toitumise esimeseks põhitõeks on tasakaalustatus.

Päevane toit peab andma toiduenergiat sellistes proportsioonides, et süsivesikutest saaks 50–60%, toidurasvadest kuni 35% ja valkudest 10–20% vajalikust energiast.

Arvesta toitainete omavahelist vahekorda Selle järgi on vähese kehalise koormuse korral täiskasvanu keskmine valguvajadus 50–90 g päevas (annab energiat 200–360 kcal), toidurasvade vajadus 60– 70 g (540–600 kcal) ning süsivesikute vajadus 270–300 g (1100– 1200 kcal). Iga inimese päevane energiavajadus sõltub peale kehalise aktiivsuse ka tema vanusest, soost, organismi üldseisundist. Üldiselt peaks 60aastase naise päevane kaloraaž olema ca 1600 kcal, mehel ca 2000 kcal.

Süsivesikud annavad vajaliku energia ainevahetuseks, aju

ja närvisüsteemi tööks, mis annavad neli kilokalorit ühe grammi kohta. Need seeditakse kiiresti. Kui toidus on soovitatust rohkem süsivesikuid ning neid ära ei kulutata, muutuvad need kehas rasvaks.

Valgud on vajalikud põhiliseks elutegevuseks, uute rakkude ehitamiseks, hormoonide tööks ja organismi kaitseks. Valgud koosnevad aminohapetest, millest kaheksa on asendamatud ning neid saab ainult toiduga. Organism ise neid ei tooda.

Kõiki aminohappeid on loomsetes toiduainetes, nagu liha, kala, munad, piimatooted. Üks gramm valke annab 4 kilokalorit.

Rasvad on koos valkudega olulised rakumembraanide koostisosad, aitavad kaasa hormoonide sünteesile ja on kõige suuremaks energiaallikaks. Üks gramm rasvu annab 9 kcal. Rasvad on ka olulised rasvlahustuvate vitamiinide (A, D, E ja K) omastamiseks. Eriliiki rasv on

kolesterool, mis on vajalik sapihapete, rakumembraanide ja Avitamiini sünteesiks.

Kolesterooli sisaldavad ainult loomse päritoluga toiduained. «Väga oluline on süüa eri rasvhappeid ja mitte liialdada loomset päritolu rasvadega, ehkki nende maitse meile väga meeldib!» hoiatab Maser (pildil).

Pea valge jahuga piiri Oluline on teada sedagi, et hea enesetunde ja tugeva tervise nimel peab organismis olema õnnehormooni serotoniini varu. «Ajus paikneb keha serotoniinivarudest 10–20%, seedekulglas aga tervenisti 80– 90 protsenti. See näitab, kui tähtis on keha jaoks soolestik,» viitab ta.

Serotoniini tootmiseks vajab keha täisväärtuslikke valke, mille parimad allikad on piim ja piimasaadused, munad, loomaliha. Samuti peab iga päev tarbima piisavalt süsivesikuid. Serotoniini vajab keha päeval intensiivseks ajutegevuseks, õhtul aga tekib selle toimel uinumist soodustav melatoniin.

«Just seepärast peaks ka õhtueine sisaldama valke,» selgitab Maser.

Tervisliku toitumise aspektist on oluline piiri pidada valgest jahust küpsetistega. Rasvarikaste toitudega liialdamist soodustab nende madal küllastusjõud – kuigi toit on tegelikkuses väga energiarikas, ei teki täiskõhutunnet. Sageli süüakse rasvarikast toitu ühe toidukorra ajal mitu korda, kuna kõht ei püsi lihtsalt kuigi pikka aega täis. Tagajärjeks on ülesöömine ja rasvumine. «Keha võtab rasva vastu kui kütuse, mis tuleb panna reservi, et seda vajadusel võtta ja kasutada. Kuna keha ei anna ajule signaali selle kohta, et kütust on piisavalt, tahame seda aina juurde,» ütleb Maser.

Süsivesikute mõju on tema sõnul vastupidine – need tõstavad vere glükoosisisaldust, andes infot, et kütust on juba saadud piisavalt ning seega söömine tuleks lõpetada. Suur küllastusjõud on ka valkudel ja kiudainetel. Kõige suurema küllastusjõuga on sellised valgurikkad

toidud, nagu kala, liha, kaunviljad ja munad. Seejärel süsivesikuterikkad toidud, nagu täisteraleib ja teraviljasaadused, makaronid, riis. Valkuderikas toit päästab näljast pikemaks ajaks kui süsivesikud. Puu- ja köögiviljadel, eriti keedetud kartulil, on samuti suur küllastusjõud.

Tänu kiudainerikkusele ja madalale kalorsusele on just köögiviljad eelistatuimad liigsöömise vältimiseks.

Soola ja suhkruga ära liialda «Soovitatakse mitte liialdada kolme toidu – suhkru, soola ja rasvaga. Keegi ei keela neid süüa – need kõik on maitseparandajad, igat neist vajab keha mõõdukalt,» selgitab Maser.

Sool on maitseparandaja number üks ja võib ahvatleda sööma suuremaid koguseid.

Soolaga liialdamine tekitab kõrgvererõhktõbe. Rasvad on maitseparandaja number kaks.

Kolmas maitseparandaja on suhkur ja kunstmagusained.

«Me oleme harjunud marjavõi moosilisandiga jogurtit pidama tervislikuks toiduaineks.

Kahjuks on isegi Eestis toodetud jogurtid eakale liiga magusad – pooles klaasis ehk 100 mil-

liliitris 2-3 teelusikatäit suhkrut (kuni 13 grammi). Selline jogurt on magustoit, mitte hommikusöök,» hoiatab Maser. «Suhkru päevane soovitatav kogus – 8 teelusikatäit – tundub küll suur, kuid seda on võimalik väga kergesti ületada. Veresuhkru taseme ohjeldamiseks eelistage suhkruasendajatest suhkrulehe ehk stevia graanuleid või ekstrakti.»

Kuid puuviljadega ei tohiks liialdada – kahest õunast päevas piisab. Ja janu korral peaks eelistama joogiks mahla asemel vett. «Aastate lisandumisega on soovitatav vähendada rafineeritud suhkru ja ka fruktoosi ehk puuviljasuhkru söömist. Näiteks mettki ei tohiks süüa üle kahe supilusikatäie päevas.»

Vorst pole eaka toit «Liha peab kuldses eas sööma,» rõhutab Mai Maser. «Loomaliha on parim B12-vitamiini ja raua allikas. Hea rauaallikas on ka verivorst,» räägib ta.

Samas tuleks tema sõnul meeles pidada, et keeduvorst, viinerid ja sardellid pole eakale soovitatavad. «Pigem keetke hoopis sülti või ostke seda poest – Eesti lihatööstused teevad väga häid sülte ja need pole üldse

REKLAAMTEKST

Üle 60-aastane süda ja kehaline aktiivsus Me ei taha olla 60+, vaid ikka endiselt alla selle. Parema tervise ja heaolutunde saavutamiseks on oluline säilitada kehaline aktiivsus ka vanemas eas. Kuidas süda terviseliikumisele vastu peab? Kuidas valida endale sobiv optimaalne kehaline aktiivsus?

LIIKUMISSOOVITUSTE ÜLDISED PÕHIMÕTTED Kehalise liikumise regulaarsus suurendab südame töövõimet, aitab hoida head enesetunnet ning lõõgastab, langetab oluliselt vererõhku, tõstab hea kolesterooli taset ning kaitseb südant ja veresooni. Lisaks paraneb stressitaluvus.

Haiguste põdemine ei ole kehalise aktiivsusele enamasti vastunäidustuseks, vaid paljude haiguste korral isegi soovitatakse kehalist aktiivsust suurendada (nt südame- ja veresoonkonna-, tugi-liikumiselundkonna-, kopsuhaigused, osteoporoos, diabeet jm).

Soovitatav on spordiala valiku ja intensiivsuse osas nõu pidada oma raviarsti või taastusarstiga. Üle 50-aastastel on kehalise treeningu alustamisel või suurendamisel terviseriskide hindamiseks ja optimaalse koormuse soovitamiseks soovitav teha koormustest (koormus-EKG).

Jälgida tuleb enesetunnet ja tervise halvenedes pidada nõu arstiga.

Aeroobse võimekuse säilitamiseks soovitatakse hoogsat kõndi, kepikõndi, ujumist, vesiaeroobika, jalgrattasõitu, suusatamist, tantsu jm alasid.

Soovitatavaks liikumise mahuks ja intensiivsuseks on mõõdukas koormus vähemalt 30 min/päevas, soovitavalt isegi igapäevaselt. Kui on raskusi kehalise treeningu sooritamisega terves mahus, siis liikumist võib jagada 10-minutilisteks osadeks.

ABI APTEEGIST Põhjalikult läbimõeldud koostisega ja kvaliteetsed preparaadid on apteegis olemas, kuid enne nende võtmist tasub konsulteerida oma arsti või apteekriga.

Mitmed südant- ja veresoonkonda toetavad toidulisandid sisaldavad taimseid komponente ning spetsiaalseid koostisainete kombinatsioone kokku panduna ühte kapslisse, nt. viirpuu, koensüüm Q10, C-vitamiin (nt. CARDIOPILL kapslid).

Millistel juhtudel võiks südame- ja veresoonkonna toetuseks võtta toidulisandeid?

Cardiopill 3 ühes kapslid: viirpuu + C-vitamiin + Q10

südame ja veresoonkonna tervise hoidmiseks südame tugevdamiseks ja vereringe normaliseerimiseks ülepingete ja stressi korral aktiivse liikumise ja koormuse korral kõrgenenud kolesteroolitaseme korral ebatervislikest eluviisidest tingitud koormuse vähendamiseks südamele

Spetsiaalse koostisega toidulisand südametöö ja vereringe toetuseks.

Sobib reipa enesetunde ja immuunsüsteemi toetamiseks.

Cardiopill kapslid sisaldavad ainulaadset ja tõhusat kolme komponendi kombinatsiooni - viirpuud, koensüümi Q10 ja C-vitamiini.

Cardiopill on kvaliteetne toode, mis on välja töötatud Saksa kardioloogide poolt, tuginedes igapäevasest praktikast saadud kogemustele.

Ainult üks kapsel päevas!

Saadaval apteekides!

Teisipäev, 4. aprill 2017

Tervis 11 PantherMedia / Scanpix

Mida süüa, kui vererõhk kõigub?

ELE: niga toite!» kallid,» märgib toitumisteadlane.

Ka muna võib Maseri soovitusel süüa lausa ülepäeviti. «Maksa hoidmiseks on soovitatav vältida lisaainetega toitu, piirata rasvaste piimatoodete ja liha ning rasvarikaste lihatoodete söömist, soolast toitu. Soovitatav on süüa hautatud, keedetud või küpsetatud teravilja- ning aed- ja puuviljatoitu. Lahjat liha võib süüa. Toiduvalmistamisel kasutage oliiviõli, salatites neitsiõli,» õpetab toitumisteadlane.

Pähklite söömist ei maksa üle tähtsustada, kuid õlide saamiseks on oluline süüa ka kala.

Maksa tervisele mõeldes soovitab Maser mõrumaitselisi maitsetaimi, näiteks musta pipart, karrit ja küüslauku. Need soodustavad sapieritumist ja elavdavad seedenäärmete tegevust.

Vanuse suurenedes väheneb piima seedimiseks vajaliku fermendi hulk seedekulglas. «Eriti kui piima juuakse harva,» nendib toitumisteadlane. «Seetõttu tasub rõõsk piim vahetada hapendatud piimasaaduste vastu, neid on kergem seedida. Samas ei tohiks piima ka menüüst täiesti välistada, ses piimas sisalduvad D-vitamiin ja kaltsium imenduvad koos piimarasvaga kõige paremini,» rõhutab Maser.

Ta tuletab ka meelde, et kõik, mis me sööme, imendub vaid veekeskkonnas. «Kahjuks tarbivad kuldsesse ikka jõudnud inimesed liiga vähe vett. Vett tuleks juua lonkshaaval terve päeva.

Päevas tuleks juua 30 ml puhast vett kehakaalu iga kilogrammi kohta,» õpetab ta. See tähendab, et 70 kilo kaaluv inimene peaks tarbima päevas tervenisti 2,1 liitrit vedelikku. Osa sellest, tõsi, saadakse koos toiduga.

Taimeteed soovitab teadlane juua kuuridena. Väga head on

Üles-alla kõikuv vererõhk suurendab kõrgvererõhktõppe haigestumise riski. Et selle vastu ennetavat ravimit pole, tuleb üldiseid tervisliku eluviisi soovitusi silmas pidada. Mai Maser tuletab meelde, et see tähendab, et magada tuleb öösiti piisavalt, vältida stressi, iga päev rohkelt liikuda ja tervislikult toituda. Toidu osas tuleks kinni pidada regulaarsusest, piirata rasvaste ja magusate toitude tarbimist. Soola päevast kogust tuleks Maseri soovitusel hoida viie grammi piires ning sootuks vältida suitsutatud ja soolatud toiduaineid.

piparmündi-, melissi-, raudrohutee. «Hea on ka mineraalvesi, kuid nende puhul tuleb jälgida soolasisaldust,» soovitab Maser.

Joogiks lubatud mineraalvee maksimumsoolasisaldus võib olla 4 g/l, kuid seda vett võiks juua 1 klaas päevas. Kõige parem on juua puhast kraanivett.»

Sageli kurdavad eakad, et veejoomine tekitab turseid. «See pole päris õige. Sagedamini kui vesi tekitavad turseid hoopis südameprobleemid,» kommenteerib Maser.

Apteeki uisapäisa ärge tormake Telereklaamid propageerivad kõikvõimalikke toidulisandeid, kuid Maser soovitab neid osta väga kaalutletult. «Ainus, mida peaaegu kõik Eesti inimesed toidulisandina vajavad, on D-vitamiin. Kümme mikrogrammi iga päev, üle 60aastased 20 mikrogrammi päevas,» õpetab ta. D-vitamiini peaks tarvitama kõikidel kuudel, mille nimes on r-täht. Ülejäänut peaks ostma aga vaid perearsti soovitusel.

Kui raha napib, tuleb oma igapäevamenüüd hoolikalt plaanida. Jahutoitude, ka makaronide asemel tuleks süüa omamaiseid köögivilju ja kartulit. «Kartul sobib enamikule ja aitab kehakaalu normis püsida. Jutt on keedu-, mitte praekartulist,» rõhutab Maser. Kapsas, porgand, punapeet on odavamad valikud, samuti pett. Hommikupuder täistera kaera- või mitmeviljahelvestest on Maseri sõnul samuti kasulik ja vajalik.

Piiratud eelarve korral tuleb päevased söögiajad plaanida, kuid peab jälgima, et päevas süüakse kolm korda. «Sealhulgas tuleks vähemalt kord päevas süüa sooja toitu,» soovitab Maser.

Mida süüa, kui meeleolulangus piinab?

Meeleolulanguse korral on Mai Maseri sõnul olulised B-grupi vitamiinirikkad toidud – rukkileib, täisterapudrud, kaerahelbed, kaunviljad, maks. Närvisüsteemi toetab eriti vitamiin B6, mida saab peale leiva ja maksa ka munakollasest, banaanist ja porgandist.

«Soovitaksin toime tulla mitmekülgse toiduvalikuga, sest nii vitamiinide kui ka mineraalainete hea koosmõju toimib just siis kõige paremini, kui te saate need toidust,» lausub Maser. Ükski toidulisand ja üksikult võetud tablett ei mõju nii hästi kui toit.

Head meeleolu aitavad tema sõnul luua ka piim ja piimatooted – juust, kodujuust, Helluse jogurtid.

Magneesium ja kaalium on Maseri sõnul tuntud närvitegevuse ja südamelihase töö tugevdajatena. Head magneesiumiallikad on piim, muna, liha, idandid, seemned ja rohelised salatid, kaaliumi leidub aga kõige rohkem puuviljades.

LAGOSA î SINU MAKSA TERVISE JAOKS! Silümariin 150 mg

Ainult 1 maarjaohaka ekstraktiga tablett päevas: Kaitseb ja taastab tõhusalt maksarakke Maarjaohaka ekstraktis sisalduv silümariin soodustab valgusünteesi ja maksarakkude taastumist, samuti uute maksarakkude teket.

Stimuleerib rakkude ainevahetust EE/RU/LAG/PA/P/04/01/03.17/ZEM

Silümariini kasutajatel vähenevad seedesüsteemi häiretega seotud kaebused, kolesterooli ja veresuhkru näitajad

Parandab üldist terviseseisundit Silümariini antioksüdantne ja mikrotsirkulatsiooni parandav toime tagab maksa puhastumise, kaitse ja rakkude ainevahetuse paranemise

Maarjaohakas on tuntud ravimtaim juba antiikajast

Maksale mõjuvad kahjulikult: rasvane, suitsutatud, soolane või vürtsikas toit kaloririkas toit ravimid ülekaal maksa kahjustavaid aineid sisaldavad tooted alkohol väheliikuv eluviis erinevad nakkushaigused

APRILLIS

EUROAPTEEGIS SOODUSHINNAGA

Maarjaohaka seemnetega raviti maksa- ja sapipõiehaigusi, mao- ja putukahammustusi, seene- ja alkoholimürgistust

240 mg maarjaohaka kuivekstraktis on 150 mg silümariini Tänapäeval on uuringutega tõstatud, et piisavas koguses silümariini tõhustab efektiivselt maksa tööd

Vienibas gatve 87B-3, Riia, LV-1004, Läti Kontakt Eestis: Laki 25, Tallinn, tel 6623369 Täpsem teave: www.lagosa.eu

Teisipäev, 4. aprill 2017

12 Tervis

Vabanege punnis kõhust

REKLAAMTEKST

Tundus, et kõht lõhkeb!

Inimkehas elavad üherakulised seened, mida nimetatakse pärmseenteks. Candida albicans on üks nendest. Pärmseeni ehk pärmi on palju liike. Tuntuimad on pagari-, õlle- ja veinipärm. Pärmseened hakkavad liigse suhkrutarbimise korral vohama. Dida koostises olevad ürdiekstraktid koos kaneelipuu eeterliku õliga aitavad säilitada organismi loomulikku mikrobioloogilist tasakaalu.

T

iina võtab enne sööki alati ühe Dida tableti. Varem paisus Tiina kõht süües nii, et ta tundis end täispuhutuna. „Öösiti läks mu kõht väga punni ja tekkis tunne, et lähen lõhki. Gaaside ja kõhu-

Olin juba kaotamas lootust kuskilt abi saada, sest ei leitud mingisuguseid mao- ega sooletalitluse häireid.

Et kõht ei paisuks, sõin väljaspool kodu väga vähe, nagu linnuke. Kandsin avaraid riideid, et peita oma punnis kõhtu.

Avastas Dida tabletid

„Möödunud suvel lugesin kaneeli kasulikkusest ja Dida neid proovida. Tundsin kohe positiivset mõju ja mõne aja pärast muutus mu kõht jälle lamedaks. Praegu on minu seedimine täiesti korras. Olen õnnelik, sest mu elu muutus silmanähtavalt paremaks.

Nüüd võtan alati ühe tableti enne hommikusööki ja teise tableti enne lõunasööki. See on nii hea tunne, kui kõht on jälle lame ja seedimine korras,“ jutustab Tiina naeratades.

Pärmseened

Pärmseen võib organismis kontrollimatult vohades põhjustada kõhupuhitust, üldist väsimust, päraku sügelemist ja seedehäi-

Kuid seda lõhustades eritavad nad toksiine, mis võivad põhjustada nõrkust, väsimust ja tekitada gaase, mis põhjustavad ebameeldivat kõhupuhitust ja venitustunnet. Nahaärritus ja päraku sügelemine on samuti tüüpilised tunnused. Pärmseentele meeldib kasvada keha niisketes kohtades ja limaskestadel.

Skandinaavia Dida tabletid

Kaneel on üks vanimatest maitseainetest, mida hakati tarvitama juba 5000 aastat tagasi.

Traditsiooniliselt kasutati seda kui antibakteriaalset ja seedimist soodustavat vahendit. Dida dinaavias hästi tuntud retsepti järgi, mida Rootsi taimetargad on edukalt kasutanud juba palju aastaid. Dida koostises on ravimja maitsetaimi, millel on antiseptiline, gaaside teket, venitustunnet ja puhitust vähendav toime. Kaneel, pune, küüslauk, nelgipuu õied, kardemoni viljad ning oliivipuu lehed on antiseptilise toimega ja pärsivad kahju-

stress ja mõnikord antibiootikumid rikkuda

apteegitill vähendavad kõhupuhitust ja venitustunnet ning aitavad lahti saada raskustundest maos pärast sööki. Niatsiin aitab hoida limaskestade normaalset seisundit.

Soolestiku ja seedimissüsteemi limaskestade seisund on hea enesetunde seisukohalt väga tähtis.

hakkavad pärmseened kontrollimatult vohama. Pärmseente peamine toit on suhkur.

Dida kasutamise ajal on soovitatav vähendada kohvi, alkoholi, maiustuste ja suhkru

tasakaal on normaalne, on pärmseente kasv ja paljunemine kontrolli all. Siiski võivad

Dieet on samuti tähtis

tarbimist. Mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning tervislikud eluviisid on olulised. Vältige rasvast toitu. Selle asemel sööge täisteratooteid, värskeid puu- ja juurvilju, kas toorelt või keedetult. Tegelege spordiga.

See parandab ainevahetust ja aitab kiiremini toksiine väljutada. On soovitatav vähem tarbida või mõneks ajaks täielikult loobuda toiduainetest, mis stimuleerivad soolestiku nismi mikrobioloogilist tasakaalu: alkoholist, teravamaitselisest ja soolasest toidust, pärmist, süsivesikutest. Eelistage valgurikast toitu: kana- ja kalkuniliha, kala, mune, ube, värskeid aedvilju, tarbige oliivi- ja linaseemneõli.

Tundke heameelt lamedast kõhust

Kasutage Didat, et vältida kõhupuhitustja venitustunnet, hoida normaalset seedimist ja head enesetunnet pärast sööki. Soovi-

Kas teil on küsimusi?

Lisainfot saab telefonil 684 3838 või külastades tootja kodulehte www.newnordic.ee

enne sööki koos klaasi veega.

Esimesed 45 päeva on soovitatav via Dida tabletid on valmis-tatud ravim- ja maitsetaimede ekstraktidest ning eeterlikest õlidest.

Kust saab osta Dida tablette?

Originaalseid Dida saab osta apteegist või tootja kodulehelt www.newnordic.ee

REKLAAMTEKST

Puhastasin oma organismi ja kaal hakkas langema uskumatult lihtsalt!

Lise Marie töötab administraatorina autoteeninduses. „Kui minu kaal oli kerkinud juba 94 kilogrammini, siis mõistsin, et pean midagi tegema.” „Kui minu kaal oli kerkinud juba 94 kilogrammini, sain aru, et pean midagi ette võtma. Hakkasin uurima organismi puhastamise ja toksiliste ainete eemaldamise teemat, kuna olin kuulnud, et pärast organismi puhastamist on kaalu lihtsam langetada. Organismi puhastamist ja toksiliste ainete eemaldamist polnud ma varem proovinud, nii et otsustasin selle ette võtta.”

„Kõigepealt sain juurde energiat, kadus magusaisu ja tundsin end kergemana. Mõne aja möödudes hakkas mu ema muretsema – ta arvas, et mul võib olla söömishäire. Selgitasin talle, et järgin dieeti ja organismi puhastamise režiimi, mis soodustavad kaalulangust.”

OSTIS TABLETTE BODYDRAIN®

„Nüüd tunnen end kerge ja saledana ning naudin 38/40 suuruses riiete ostmist. Ei taha isegi meenutada, et varem pidin ostma riideid, mille suurus oli 46/48. Nii hea on koos langeva kaaluga minema visata ka vanad riided!”

„Kui lugesin ajakirjast Skandinaavia päritolu BodyDraini detox-plaanist, otsustasin seda proovida. Apteegist sain veel mõne hea nõuande: juua palju vett ja süüa vähem magusat. Mõne aja möödudes oli mul rohkem energiat – tundsin end nii, nagu teeksin trenni. Iga kord, kui vaatasin kaalunumbreid, sain kindlust, et soovin jätkata BodyDraini detox-plaani järgimist.”

MUUTIS ELUSTIILI Skandinaavia päritolu BodyDraini detox-plaani järgimine on Lise Mariele väga hästi mõjunud:

KONTROLLIB OMA KAALU

Kui maksa, neerude, naha ja seedeelundkonna loomulik funktsioon aeglustub, on ülekilodest väga raske saada lahti isegi siis, kui järgitakse dieeti või nälgitakse.

RASVKOE JA TOKSIINIDE SEOS

Toksiinid on enamasti rasvlahustuvad ja seetõttu ladestuvad rasvkoes

MIKS PEAB ORGANISMI PUHASTAMA? Loomuliku ainevahetusprotsessi käigus tekib organismis mittevajalikke aineid – toksiine, šlakke, vedelikuülejääke. Iga päev peab organism väljutama umbes 2 kg mittevajalikke aineid, mis töödeldakse ümber maksas ning eemaldatakse organismist neerude, naha ja soolestiku kaudu.

Originaalne Skandinaavia päritolu organismipuhastus – BodyDrain BodyDrain on Rootsis valmistatud toidulisand. BodyDraini koostises on spargli, artišoki, võilille, selleri, nõgese, aedliivatee ekstrakte ning teelehe ja sigurijuure pulbrit, mis sisaldab suurel hulgal kiudaineid. On teada, et artišokk toetab maksa tööd ja soolestiku seisundit, aitab puhastada organismi ning ergutab seedemahlade eritumist. Seega aitab artišokk tagada normaalse toksiliste ainete eemaldamise.

Kui organism eemaldab mittevajaliku, muutub lihtsamaks ka ülekaalu langetamine.

TEE IMET KOOS BODYDRAINIGA BodyDraini organismi puhastuskavast on lihtne kinni pidada ning pole vaja nälgida.

BodyDraini tablette soovitatakse tarbida vähemalt kakskümmend päeva, eriti oluline on mitmekesine, tasakaalustatud toitumine ja tervislik elustiil.

KUS MÜÜAKSE BODYDRAINI? Originaalseid BodyDraini tablette saab osta apteegist või tootja kodulehelt www.newnordic.ee.

Küsimuste korral võite helistada telefoninumbril 684 3838.

Toidulisand www.newnordic.ee

Online Store

www.newnordic.ee

Online Store