Tervis aprill 2018

Page 1

KEVADVÄSIMUST PELETA SPAAS. KUIDAS KUIVA NAHA EEST HOOLT KANDA? MIS ON ALLERGILINE NOHU? ÄRA JÄTA LAPSE NORSKAMIST TÄHELEPANUTA.

„Kui inimene oma keha eest ei hoolitse, algab lõputu jutt vananemisest ja sellega kaasnevatest vaevustest.“ Indrek Palm, personaaltreener

Erakogu

TERVIS Teisipäev, 10. aprill 2018 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Silja Paavle • Projektijuht: Marge Martjan • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht


Teisipäev, 10. aprill 2018

2 Tervis

Ravimata uneapnoe kahandab igapäevast toimetulekuvõimet Vida Press

SILJA PAAVLE

silja.paavle@ohtuleht.ee

Et ravimata uneaegse hingamishäire ehk uneapnoega kaasneb päevane liigne unisus ja väsimus, keskendumisraskused ja mäluhäired, siis langeb elukvaliteet ning tekivad tervisehäired, mis raskendavad päevast toimetulekut nii liikluses, tööl kui ka kodus. Seepärast ei tohi sellesse haigusesse suhtuda kergekäeliselt. „Uneaegne hingamishäire ehk uneapnoe on häire, mille puhul esinevad erineva pikkusega hingamispausid. See tähendab, et hingamistee langeb une ajal kokku ning õhu liikumine on takistatud,“ räägib Heisl Vaher, Unimed Ühendatud Kliinikute unearst ja kõrva-nina-kurguarst. Apnoeks nimetatakse kümnesekundilist ja pikemat hingamisseiskust. Kui neid esineb öö jooksul iga magatud tunni kohta viis korda või enam, diagnoositaksegi uneapnoe sündroom. Uneapnoed on raamatu „Hea une saladus“ (2012) kirjelduse järgi kaht liiki. Obstruktiivne ehk sulguslik uneapnoe saab alguse norskamisest, mille tulemusena neelulihaste omadused muutuvad ja sulgevad uneajal hingamistee neelu osa. Kui norskamine on kestnud 10–15 aastat, tekivad neelulihastes muutused, mis väljenduvad päeval kõrgenenud neelurefleksis ja uneajal selle täielikus puuduses, mille tulemusena tekivad uneajal ühel või mitmel erineval neelu tasandil sulgused. Tsentraalse uneapnoe puhul on hingamistee neeluosa vaba, kuid puudub hingamislihaste pingutusvõime. Sageli esineb segatüüpi apnoe ehk uneaegne hingamisseiskus. Olgu põhjus uneapnoe tekkeks ükskõik kumb, tagajärjed on igal juhul tõsised: hingamisseiskus põhjustab lämbumistunnet, nagu kägistaks keegi kõri kallal – ja selle kellegagi võitlemiseks paiskub öö jooksul üha uuesti ja uuesti verre adrenaliin. Adrenaliini ületootmine soodustab omakorda rasva kogunemist, ajapikku võivad tekkida kõrge vererõhk ja südame rütmihäired. Igapäevasest väsimusest rääkimata. Heisl Vaheri sõnul esineb uneapnoe puhul ka hapniku sisalduse kõikumine kehas, mis koormab südameveresoonkonda, rikub unefaase ega lase magajal end välja puhata. Heisl Vaher nendib, et seda haigust esineb koguni 2–4% elanikkonnast ning tegemist on aladiagnoositud ja -ravitud haigusega vaatamata sellele, et ravimata öised unehäired tõstavad oluliselt teiste tõbede riski.

MILLISED MÄRGID VIITAVAD UNE APNOELE? Päeval: päevane väsimus, hommikune peavalu, päevased suigatused, mäluhäired, keskendumisraskused, meeleoluhäired, impotentsus või liibido vähenemine, suukuivus, neeluvalulikkus, ärritustunne neelus, väsimus autoroolis. Öösel: tugev norskamine, hingamiskatkestused, südamevaevused, rahutu uni, öine higistamine, sagenenud öine urineerimine, suukuivus, halb maitse, ärritustunne neelus. Allikas: unearst Marlit Veldi

Ka kaasnevad Heisl Vaheri sõnul ravimata uneapnoega päevane liigne unisus ja väsimus, keskendumisraskused ja mäluhäired. Need aga kahandavad igapäevast elukvaliteeti ning tekitavad tervisehäireid, mis raskendavad päevast toimetulekut nii liikluses, tööl kui ka kodus. „Uneapnoe korral väheneb üldiselt ka sügava une hulk ja seetõttu on patsient pidevast unisusest aldis haigestuma meeleoluhäiretesse, esineb koostöövalmiduse puudumine, samuti võib ette tulla agressiivsust,“ märgib unearst. Heisl Vaher toob välja, et peamised uneapnoe nähud on norskamine, öised hingamispausid, õhuahmimine, õhupuudustunne, öine higistamine, voodimärgamine, hommikused peavalud ja rahutu uni. „Uneapnoega võib kaasneda muude unehäirete süvenemine, näiteks öine kummaline käitumine ehk parasomnia, millega kaasneb unes rääkimine, kõndimine, öine söömine, või muud liigutushäired, näiteks perioodiline jäsemete liigutamise häire, mille puhul esinevad korduvad liigutused jäsemetes, mis muudavad une pindmiseks ja välja puhata ei ole võimalik,“ kõneleb Vaher. Pikka aega kestva uneapnoe tagajärjel võib tekkida unetus, mis võib unearsti kogemusel olla esimene arsti poole pöördu-

mise põhjus. Ta märgib, et uneaegse hingamishäirega võib kaasneda ka hammaste krigistamine ehk bruksism ning naistel kaasneb uneapnoega sagedamini depressioon, meeleoluhäired ja väsimus. Pikaaegsest uneapnoest tingitud päevane liigne unisus ei ole Vaheri sõnul sageli inimesele endale ja ka perekonnale arsti poole pöördumise põhjuseks, kuna unisus on koos uneapnoega kestnud pikka aega ning seda peetakse normaalseks nähtuseks. Samas võiks oma muret arstile kurta, sest ka uneapnoed saab edukalt kontrolli all hoida ning autojuhid ei pea Vaheri kinnitusel kartma pöördumist unearsti poole juhiloa kaotamise hirmu tõttu. Uneapnoe ravis on endiselt kuldstandardiks CPAPi aparaadiga tehtav ravi. Kui see ei sobi, on olemas ka muid ravimeetodeid, millest õigeima valib arst. Et uneapnoega kaasnevad sageli halvasti ravile alluv kõrgvererõhktõbi, südamepuudulikkus, öised südamerütmihäired, kopsu hüpertensioon, teise tüübi diabeet ning ülekaalulisus ja kaelaümbermõõt võib aastatega suureneda, oleks põhjust arstile oma unemuresid kurta küll. Seda enam, et ravimata uneapnoe suurendab ka riski saada südamelihase- või ajuinfarkt.

Eriti ohtlik tõbi südamehaigetele „Mõne tõsise haigusega käib uneapnoe kaasas,“ nendib Tartu Ülikooli kliinikumi unearst Marlit Veldi . Sellised haigused on näiteks Prader-Willi ja Downi sündroom, samuti ainevahetushäiretega seotud haigused (diabeet). Kuid uneapnoed võib põhjustada ka kõik muu, mis ülemised hingamisteed kitsaks teeb. „Sageli põhjustavad seda anatoomilised iseärasused, mis juba lapsel olemas – suured mandlid, adenoidid, näokolju või ninavaheseinte ehitus,“ räägib Veldi. Samuti on just lapseeas norskamise ja uneapnoe põhjustajaks allergia ja astma. Miks uneapnoe tekib, pole teada. Küll rõhutab Veldi, et uneapnoe riskifaktorid tuleb välja selgitada varases eas. Siis on hingamisteede avardamine või alahambumuse parandamine võimalik. Eriti tundlikud on norskamise ja uneapnoe suhtes südamehäiretega inimesed, sest väikseimgi hapnikuvarustuse vähenemine mõjub haigele südamele halvasti.

Lapse norskamist ei tohi tähelepanuta jätta! „Norskamine annab meile märku, et ülemised hingamisteed ei ole uneajal täiesti vabad. Kui norskamine vaheldub hingamispausidega, viitab see aga sellele, et tegemist võib olla unelämbuse ehk uneapnoehaigusega,“ räägib Tartu Ülikooli kliinikumi unearst Marlit Veldi. Norskamine tekib tema sõnul nii, et une ajal sulgevad neelus olevad pehmed koed (ninaneelu mandel, kurgumandlid, keel, pehmesuulae lihased) osaliselt ülemised hingamisteed, unelämbuse korral on hingamisteede sulgus täielik. Kõik see tekib magamise ajal, sest siis lihased lõõgastuvad. Norskamise ja unelämbuse tagajärjel väheneb organismi hapnikuvarustus ja elutähtsad organid, nagu süda ja aju, tunnevad seda kõigepealt. Kui laps norskab, tähendab see, et tema hingamistee on liiga kitsas. Kindlasti tuleks sellest arstile rääkida. Lastel on norskamise põhjuseks sageli adenoidid. Need tuleb kirurgiliselt eemaldada, sest peale selle, et need häirivad ülemiste hingamisteede korralikku väljaarenemist, võivad nad põhjustada ka kroonilist nohu. Seda, kas norskamise põhjuseks võivad olla adenoidid, saavad vanemad Marlit Veldi sõnul kodus isegi uurida. Selleks tuleb lapsel lasta öelda lause: „Rongi rattad ragisevad.“ „Kui lause oleks öeldud nagu täissuuga, kuigi suu on tühi, on põhjust adenoide kahtlustada,“ õpetab Veldi. Lõpliku diagnoosi paneb mõistagi arst. Lisaks võivad norskamist põhjustada ka suurenenud mandlid, valehambumus, ninahingamistakistus, ülekaal vms. „Noorel inimesel, kes norskab, tekib keskealisena küllalt suure tõenäosusega unes lämbumine ehk uneapnoe. See on progresseeruv haigus,“ soovitab Veldi norskamisest arstile rääkida, et rasket haigust ennetada.


Teisipäev, 10. aprill 2018

Tervis 3

UUS Uneapnoe aparaat Haigekassa nimekirjas DreamStar Auto CPAP-seade* koos “kĂľik-Ăźhesâ€? toitesĂźsteemi ja soojendusega niisutiga * Automaatse regulatsiooniga positiivrĂľhu seade

Z -GTIGMCCNWNKPG Z /QQFWN MQPĆ’ IWTCVUKQQP Z 5KUUGGJKVCVWF VQKVGUČœUVGGO Z 6LVVHHKLWDWXG VRRMHQGXVHJD QLLVXWL Z -GTIGUVK MCCUCUMCPVCX Z /CMUKOCCNPG OWICXWU Z /CMUKOCCNPG VČ—JWUWU

Ninamask Breeze Nasal Comfort Mask S / M / L

-WK UQQXKF TQJMGO VGCXGV UKKU XČ—VC ČœJGPFWUV /LQXV 0HGLFDO 2ž MNKGPFKVGGPKPFWUGIC 0CTXC OPV +++ MQTTWU 6CNNKPP 'GUVK

Sþþrmemask Breeze Pillows

Näomask Breeze Facial Comfort Mask S / M / L

Automaatse regulatsiooniga positiivrĂľhu seade Sefam DreamStar Auto ning Breeze maskid kuuluvad Haigekassa poolt kompenseeritud meditsiiniseadmete loetellu.

Tasuta nĂľuandeliin 800 30 30 CDK"NKPWUOGFKECN EQO


Teisipäev, 10. aprill 2018

4 Tervis

SÜDAME TERVIS: hoia südant elu nautides SILJA PAAVLE

silja.paavle@ohtuleht.ee

Ainult keeldude ja käskude najal elada ei saa – südame tervise eest on võimalik hoolitseda ka nii, et see oleks meeldiv ja nauditav osa inimese igapäevasest elust. Et inimese elu kujuneks tegusaks ja nauditavaks ning kestaks kaua, on väga suur roll südame tervisel. „Südame tervisest on räägitud ja kirjutatud palju ning seda on tehtud enamasti keeldude ja käskude vormis. Südameteemalistes artiklites loetletakse kümneid asju, mida teha ei tohi: ära suitseta, ära võta napsi, ära söö liiga palju, ära istu liiga palju jne,“ räägib proviisor Peeter Villako. Keeldudele lisanduvad neis kirjutistes resoluutsed käsud: muuda elustiili, langeta kaalu, liiguta ennast, vähenda stressitaset... „Loomulikult on need keelud ja käsud kõik õiged ja vajalikud, kuid ainult keeldude ja käskude najal elada ei saa. Elu on nautimiseks, mitte käsulaudade järgimiseks,“ märgib ta. Kas aga on võimalik toimetada sellisel moel, et südame tervise eest hoolitsemine oleks meeldiv ja nauditav osa meie igapäevasest elust? „Loomulikult on! Peamine küsimus on – kuidas seda teha?“ arutleb Peeter Villako ja toob välja mõned ilma keeldude ja käskudeta juhtnöörid oma südame toetamiseks. Positiivsus tagab südame tervise. Läbi oma mõtlemise korrastamise saab keskenduda meeldivatele ja nauditavatele asjadele oma elus. Negatiivsed emotsioonid (muretsemine, viha, vaenulikkus jne) lõhuvad südame tervist, aga positiivsed emotsioonid toetavad südant ja loovad eelduse pikaks eluks. Positiivsete emotsioonide saamiseks on mitmeid võimalusi: meeldiva muusika kuulamine, lemmikloomadega tegelemine, lõõgastavalt mõjuvad hobid (käsitöö, lillede eest hoo-

Kuidas toiduga südame tervist ervist hoida?

z Üldine soovitus: ühenda meeldiv kasulikuga! Südame tervist st toetavate toiduainete loetelu on pikk ja eha ülimaitsvaid roogi. nende seas on palju selliseid, millest saab kerge vaevaga teha ekalu (lõhe jt rasvased kalad), mis sisaldavad z Rohkem kala, vähem liha. Kaladest tasub eelistada avamerekalu est toodetest on soovitatav eelistada „puhast“ palju südamele kasulikke oomega-3 rasvhappeid. Loomsetest odujuustu. väherasvast liha (mitte pooltooteid ja vorste), kanamune, kodujuustu. mata rasvad on südamele palju kasulikumad z Rohkem taimseid, vähem loomseid rasvu. Taimsed küllastamata ks allikaks on pähklid, mandlid, seemned ja kui loomsed küllastatud rasvad. Taimsete rasvade maitsvaks oliivid. Oliiviõliga maitsestatud toidud, eriti salatid on vägaa maitsvad. psised ja kommid on kasulik asendada puuvijaz Rohkem värskeid aedvilju, vähem maiustusi. Saiakesed, küpsised de ja pähklitega ning pastatooted – köögiviljadega. z Mida värvilisem, seda parem. Hea on süüa erinevaid puu- jaa aedviljade kombinatsioone: nii rohelisi, oranaldavad antioksüdante - karotenoide, flavonoiže kui kollaseid vilju ning tumedaid marju. Need toidud sisaldavad miinide poolest. Väga maitsvad ja kasulikud de, seleeni, E- ja C- vitamiini, ning on ka rikkad B-grupi vitamiinide on kaunviljad – herned, läätsed ja oad. ev ja kasulik: ta ergutab vaimu sama hästi kui z Rohkem rohelist teed, vähem kohvi. Roheline tee on maitsev kohv, kuid erinevalt kohvist sisaldab ta antioksüdante ning aitab hoida südame tervist. lik, kui eelistad täisteraleiba, täistez Täisteratooted nisujahutoodete asemel. Südamele on kasulik, kusöögihelbed oleksid täisterast. rast pastatooteid ja pruuni riisi. Parem oleks, kui ka hommikusöögihelbed ljusoola tavalisele keedusoolale. z Tervislikud ja nauditavad maitseained. Eelista mere- või kaljusoola üslauk, oregaano, salvei ja Toidule annavad hea maitse südamesõbralikud taimed: küüslauk, bida vähemalt üks küüs rosmariin. Küüslauk on südamele eriti hea – seda võiks tarbida päevas. ada südant toetaz Riskirühmadesse kuuluvatel inimestel on soovitatav kasutada tuseks soovitatav vaid looduslikke vahendeid. Apteegist on oma südame toetuseks se toimeid toetaküsida looduslikke tooteid, mis sisaldavad erinevaid üksteise eaks sisaldama ravaid bioaktiivseid aineid. Hea looduslik vahend südamele p peaks oensüüm Q10. Hea vimtaimede (viirpuu, hõlmikpuu, küüslauk) ekstrakte ning kkoensüüm n ning südame tööks oluoleks, kui südant toetavas preparaadis oleksid ka E-vitamiin ter Villako lised mineraalid – magneesium ja kaalium. Allikas: proviisor Peeter

litsemine, laheda ja humoorika sisuga raamatu lugemine), ühistegevused koos elukaaslase või sõpradega (nt kokkamine). Positiivsete emotsioonide saamiseks on ka teisi lihtsaid võimalusi, näiteks töölt koju naasmisel uute huvitavate marsruuti-

Keda südametõved ohustavad? z Keskealised ja vanemad inimesed z Kõrgenenud vererõhuga inimesed z Ülekaalulised z Väheliikuva eluviisiga inimesed z Suitsetajad z Inimesed, kellel on suur töökoormus ja ülepinge z Stressi all kannatavad inimesed Allikas: proviisor Peeter Villako

de leidmine või looduskaunite aunite kohtade külastamine. Asendamine loobumise e asemel. Asjadest loobumine ne on alati raskem kui nende asendaendamine teistega. Sellest tuleneb neb ka oluline nõuanne: asenda südant üdant kahjustada võivad asjad nendeendega, mida nautides sa ka südame dame eest hoolt kannad. Enamus südamele kasulikest likest asjadest on meeldivad ja a nauditavad. Väga heaks kinnitunnituseks sellele väitele on arstide rstide jutt, et regulaarne seks on ssüdaüdamele ja veresoontele kasulik. ulik. Alkoholist ei pea (täielikult) ikult) loobuma. Pokaal punast veini või klaas õlut ei tee midagi gi halba vaid pigem tuleb südamele amele kasuks. Mõõdukas alkoholitarolitarbimine võib tõsta hea kolestelesterooli (HDL) taset ning aidata ta ära hoida trombide teket. Süüa võib praktiliselt k kõike, õike, aga parem on mõnede toiduaiiduainetega mitte liialdada. K Kõige õige olulisem on lihtne reegel: toitu

mitmekesiselt – see on hea tervisele ja muudab ka igapäevase elu vaheldusrikkamaks. Sportimine ei ole kohustuslik. Selleks, et tagada oma südame tervise jaoks oluline füüsiline koormus, ei pea ilmtingimata kümneid kilomeetreid jooksma või tundide viisi jõusaalis rassima. Piisab ka hoogsamast pooletunnisest jalutuskäigust; meeldiva elamuse saamiseks võiksid selleks valida mõne oma lemmikkohtadest. Võimlemise saab edukalt asendada meeldiva muusika taktis tantsimisega.

Parim kombinatsioon südamele ja veresoontele Cardilongi koostises olevad bioloogiliselt aktiivsed ained kaitsevad, toetavad ja tugevdavad südant ning võimendavad vastastikku üksteise positiivset mõju. Viirpuu ekstrakt

Koensüüm Q10 ja L-karnitiin

aitab hoida südame ja veresoonte tervist ja normaalset südamerütmi

toetavad südame jõudlust

Palderjaniekstrakt

Küüslauguekstrakt, roheline tee, rutiin ja kvertsetiin

tugevdab viirpuuekstrakti positiivset mõju südamele ning mõjub rahustavalt

kaitsevad veresoonte seinu ning aitavad hoiduda lupjumisest ja trombide tekkest.

Magneesium koos kaaliumiga

Hõlmikpuu ekstrakt, L-arginiin ja tauriin

aitab hoida normaalset südame rütmi ja reguleerib vererõhku

laiendavad veresooni ja normaliseerivad verevarustust

Kellele soovitatakse Cardilongi? • keskealised ja vanemad inimesed • kõrgenenud vererõhuga inimesed • väheliikuva eluviisiga inimesed, suitsetajad • inimesed, kellel on suur töökoormus ja ülepinge • stressi all kannatavad inimesed • aktiivsed sportijad

Pa n

th

er

Me

dia

/S

ca

np

ix


Teisipäev, 10. aprill 2018

Tervis 5 Erakogu

Apteegist leiab abi ja ravimeid ka pere neljajalgne sõber SILJA PAAVLE

silja.paavle@ohtuleht.ee

Apteegi roll on ajaga muutunud. Praegu leiab apteegist tervisenõu ja ravimeid ka pere neljajalgne sõber. „Loomaomanike teadlikkus, et apteegis on mitmesugune valik veterinaariatooteid, on tõusuteel, ning seetõttu arvestame oma sortimendis ka lemmikloomade vajadustega,“ ütleb Veerenni Tervisekeskuse Südameapteegi asejuhataja Pärtel Relve. Pärtel Relve (pildil) sõnul leiab kevade saabumisega üha rohkem loomaomanikke tee apteeki, et oma neljajalgsetele südamesõpradele vajalikke veterinaariatooteid osta. „Kevadel muutuvad aktiivseks igasugused parasiidid, kes loomadele kaebusi võivad põhjustada,“ räägib proviisor. „Seetõttu käiakse kevaditi ikka apteegist täpilahust hankimas, mis tõrjuvad tüütud putukad koduloomast eemale,“

ütleb Relve. Täpilahus on satikatele mürgine, kuid loomale ega inimesele ohutu. Samas juhib proviisor tähelepanu sellele, et veterinaariatoodete puhul on oluline jälgida, kas toodet sobib kasutada peale koerte näiteks ka kassidel. „Mõned koertel kasutatavad täpilahused sisaldavad koostisainena permetriini, mis on koertele täiesti ohutu, kuid kassidele ohtlikult mürgine,“ paneb Relve loomaomanikele südamele. Täpilahuse asemel võib kasutada ka samasuguse toimega rihma. „Nii rihma kui ka abaluude vahele tilgutatava täpilahuse juures on see eelis, et loom ei ulatu seda endalt maha lakkuma, samas kui putukaid tõrjuv toime levib siiski edasi üle terve looma keha,“ selgitab ta. Apteegi veterinaariatoodete valikust leiab näiteks ka puugipintsetid, mis on Pärtel Relve sõnul heaks abivahendiks just neile loomaaomanikele, kes ei ole puukide eemaldamises väga vilunud. „Puugipintsettide abil on puugi eemaldamine lihtne ja

mugav nii loomale kui ka tema pidajale,“ soovitab Relve. Iga inimene, kes pidanud kord oma loomale andma raviks vajalikku tabletti, teab, kui raske ja tüütu see tegevus võib olla. „Stsenaarium, et tableti peab peitma vorsti või toidu sisse, on loomapidajale kindlasti tuttav. Mõnel juhul see ei õnnestugi. Apteegist leiab kangekaelsemale koduloomale spetsiaalse tabletimanustaja, mis võib sellisel juhul abiks tulla,“ ütleb proviisor Pärtel Relve, kelle parimaks karvaseks sõbraks on tema küülik José. “Lisaks üsna tavapärastele kodulooma abitarvetele leiab apteekidest ka eksklusiivsemaid leiutisi, nagu näiteks närvilist või ärevat kodulooma rahustavad tilgad või käpapadjandivaha, mis kaitseb looma tallakesi vee ja lume eest ning annab kaitset isegi väiksemate traumade vastu, mida kruus, teravad oksakesed ja muu selline võib põhjustada, pealegi on vahatatud käpakesi lihtsam enne tuppa tulekut puhtaks tõmmata,“ selgitab proviisor.

LAE END

ENERGIAGA!

PantherMedia/Scanpix

Neljajalgsed sõbrad aitavad südame terve hoida Varjupaikade MTÜ rõhutab koostöös Südameapteegiga, et koduloomad aitavad tõsta inimeste aktiivset elustiili, füüsilist liikumist ja emotsionaalset toonust ning parandavad nii ka südame tervist. Südameapteegi turundusjuhi Mari Sumbergi sõnul tehakse just südamekuuks nimetatud aprillis koostööd Varjupaikade MTÜga, et tõsta teadlikkust inimeste südametervise edendamisest koos neljajalgse südamesõbraga. See tähendab, et iga aprillikuus varjupaigast uue kodu leidnud koeraga antakse kaasa kingitus, mis sisaldab südametervisele kasulikke toidulisandeid ning 50eurose kinkekaardi, mille eest saab värske koeraomanik Südameapteegist soetada vajalikke veterinaariatooteid. „Et aprill on südamele pühendatud kuu, kutsume inimesi pöörama tähelepanu oma südametervise hoidmisele. Oma neljajalgse sõbraga värskes õhus jalutamine aitab tugevdada südametervist. Juba 30 minutit värskes õhus liikumist annab südamele vajaliku toonuse, rääkimata emotsionaalsest toest, mida koduloom pakub,“ ütleb Sumberg.

QS ori ymb gin io u aa uri lto ng od u e

EE_Q10_AD_Ohtuleht_290x124_0316

Bio-Quinone Active Q10 FORTE sisaldab koensüümi Q10 ja vitamiini C, mis aitab kaasa normaalsele energiavahetusele ning aitab vähendada väsimust ja kurnatust.

Lisainformatsiooni toodete kohta ja uudiskirjaga liituda saate aadressil www.pharmanord.ee.


Teisipäev, 10. aprill 2018

6 Tervis

$567 55 89:*11 55;* ;& :*$<7=

' (

) * +) , , ) -) ,

& + )) . / +) . /0 122- , + 3 ' , ) ) ' 4 + +) ! " *+

' 22- , # " + ) $ )) , - '

! " #$%&


Teisipäev, 10. aprill 2018

Tervis 7 PantherMedia/Scanpix

SÜDAMEKUU SOODUSTUSED

-45% MONACOR FORTE KAPSLID Kevadisel ajal on omal kohal ka meemassaaž, mis aitab eemaldada naha pinnalt surnud rakke ja viia organismist välja saastunud energiat.

KEVADVÄSIMUSELE TUUL ALLA: spaapuhkus ergutab ja annab energiat SILJA PAAVLE

silja.paavle@ohtuleht.ee

Kevadel tasub spaakülastus ette võtta ühelt poolt lõõgastumiseks ja stressi maandamiseks ning teisalt talvest kurnatud keha tugevdamiseks. „Tegelikult on igal ajal hea spaas käia, kuid just kevadel on inimese immuunsüsteem madalseisus ja inimene vajab uue energia saamiseks mingit tõuget,“ sõnab Tallinna Viimsi SPA tervisekeskuse peaarst Katrin Traat. Sama spaa müügjuht Tiiu-Tuuli Sulg lisab, et kevadist aega seostatakse puhastumisega, nii vaimselt kui füüsiliselt, ja just seda üks õige spaapuhkus ju võimaldabki. „Kui käed-jalad on hoolitsetud, keha niisutatud ja lõõgastunud, siis on väsimus kui käega pühitud ning näol murekortsude asemel vaid rõõmus naeratus,“ lisab Rakvere AQVA spaa turundusspetsialist Laura Reisberg Et kevaditi on just immuunsüsteem kehvakene, tuleb ennekõike tähelepanu pöörata selle tugevdamisele. Katrin Traat soovitab immuunsüsteemi turgutamiseks soolasauna. „Meil on see aurusaun, kus soola pihustatakse õhku auruga, samal ajal saab end ka soola-mee seguga üle hõõruda,“ kirjeldab ta. Soolal on peaarsti sõnul antibakteriaalne toime, mis aitab kõikvõimalike nakkuste vastu, soolasaun mõjub hästi ka hingamisteedele ja nahale. Kuid ka tavaline aurusaun soodustab jääkainete eritust ja mõjub hingamisteedele hästi. Kevadisel ajal on omal kohal ka meemassaaž, mis sobib nii meestele kui naistele. „Massaa-

Ülikülmravi ehmatab kevadväsimuse kontidest välja Neile, kes kevadväsimusest ühe korraga vabaneda tahavad, soovitab Estonia Medical Spa müügijuht Ave Pill minna tulla ülikülmravisse. „Temperatuur –120 °C ehmatab igal juhul kevadväsimuse kontidest välja,“ kinnitab ta. Ülikülmravi toimub spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud külmkambris, esimesel korral on Pilli sõnul enamasti jõukohane viibida ülimadalal temperatuuril minut, kogenumad peavad seal vastu juba kolm minutit. Ülikülmravi on Ave Pilli sõnul hea nii immuunsüsteemi tugevdamiseks kui ka vereringe parandamiseks ja stressi vastu.

ži käigus kasutatakse mee kleepuvaid omadusi selleks, et eemaldada naha pinnalt surnud rakke ja viia organismist välja niinimetatud saastunud energiat,“ selgitab protseduuri Viimsi SPA müügijuht. See tugevdab Katrin Traadi sõnul immuunsust, parandab verevarustust, aitab puhastada nahapoore ning noorendab ja pehmendab nahka. Asja boonuseks on see, et vähemalt Viimsi Spas kasutatakse massaaži tegemisel 100% Eesti loodusest saadud mett. Ja kellele mesi ei istu, saab valida rikkalikust spaamenüüst muid koorivaid ning värskendavaid keha- ja näohoolitsusi vastavalt oma maitsele. Ka Estonia Medical Spa müügijuht Ave Pill soovitab kevadväsimusest üle saamiseks erinevaid protseduure, mis stimuleerivad vere- ja energiaringet ja tugevdavad immuunsüsteemi. „Näiteks VERS ehk vere- ja energiaringe stimulaator mõjutab jalatalla vibratsioon-massaaži kaudu kogu keha. Neile, kes taljega hädas, soovitame proovida vibromassaaži vööd ja need, kel kevadväsimus just jalgades tunda annab, võiksid

proovida jalatalla aparaatset punktmassaaži,“ toob ta välja valiku Estonia spaa protseduuridest. Laura Reisberg soovitab kevadväsimuse peletamiseks lõõgastava toimega protseduure. „Sellistena võib välja tuua erinevad Ayurveda hoolitsused – Abhyanga ja Shirodhara,“ sõnab Rakveres tegutseva spaa turundusspetsialist. Reisberg ütleb ka, et pärast pikka ja külma talve tasub kindlasti mõelda mitte üksnes stressi ja väsimuse maandamisele, vaid ka keha eest hoolitsemisele. „Selleks tasuks võtta mõni käte- ja jalahoolitsus, kevadele vastu minnes tasub vajadusel mõelda ka tselluliiti vähendavate hoolitsuste peale. Kuna talvekülm mõjub nahka kuivatavalt, siis oleks kasuks ka mõni niisutav näo- või kehahoolitsus,“ soovitab ta. Paljud spaad pakuvad ka erinevaid saunarituaale saunameistrite juhtimisel, mis mõjuvad nii kehale kui vaimule ergutavalt. Tiiu-Tuuli Sulg kõneleb, et Viimsi spaas täienes hiljaaegu ka saunarituaalide nimistu ning nüüd saab lisaks leiliri-

tuaalile proovida ka aroomi- ja soolarituaali ning SPA18+ keskuses ka trühvlirituaali. „Kõik need aitavad kaasa naha ja organismi puhastumisele, tekitades ühtlasi lõbusat elevust,“ kinnitab ta. Ning mõistagi ei maksa alahinnata kevadväsimuse peletamisel erinevaid spaades pakutavaid sportimisvõimalusi, olgu see siis jõusaalis, ujulas või erinevates rühmatrennides. „Sportimine on kindel viis vaimse väsimuse ja kurnatuse peletamiseks,“ kinnitab Tiiu-Tuuli Sulg.

Ka üks päev spaas mõjub turgutavalt Ning enne aktiivse treeninghooaja alustamist tasub kasutada ka võimalust spaapuhkusega samaaegselt teha kompleksne terviseuuring oma tervislikust seisundist ülevaate saamiseks. „Pakume nii naistele kui meestele terviseuuringupaketti, millesse oleme sidunud uuringud sagedamini esinevate terviseriskide suhtes,“ täpsustab Viimsi spaa müügijuht. Kindlat reeglit, mitu päeva peaks kevadväsimuse peletamiseks spaas puhkama, ei ole. „Paaripäevane puhkus oleks parim, kuid ka päevaspaa mõjub turgutavalt,“ kinnitab Katrin Traat. Tiiu-Tuuli Sulg lisab, et kui kõik spaas pakutavad puhkamisja lõõgastusvõimalused ära kasutada, siis võib juba lühikese puhkuse järel tunda end värske ja puhanuna. „Ma usun, et spaapuhkus võimaldab teha mõnusa taaskäivituse ja kevadväsimuse kiirelt minema pühkida,“ julgustab ta kõiki spaas aega maha võtma.

Toidulisand on tõhus optimaalse vere kolesterooli taseme ja südame tervise säilitamiseks. Pakendis on 30 kapslit.

-25% CARDILONG KAPSLID

Toidulisand taimeekstraktide, mineraalide ja vitamiinidega südame ja veresoonte tervise säilitamiseks. Pakendis on 30 kapslit.

-20% KALAÕLI STRONG KAPSLID Toidulisand sisaldab suures annuses südamele väga tõhusa toimega Omega-3 rasvhappeid. Pakendis on 60 kapslit.

-20% VERERÕHUAPARAAT OMRON M3 COMFORT

Täisautomaatne õlavarre vererõhuaparaat, mis annab täpse tulemuse igas manseti asendis.

Pakkumised kehtivad aprillis või kuni kaupa jätkub.


Teisipäev, 10. aprill 2018

8 Tervis PantherMedia/Scanpix

SPOR intens alusta

MAGNEESIUM – hea tervise nurgakivi

MARKO MÄGI

leht@ohtuleht.ee

Kui hakkad kevade tulles suure hooga treenima, tasuks enne kindlasti teha koormustest, et endale kasu asemel mitte kahju teha.

Inimese kehas leidub magneesiumi kõige rohkem südame- ja skeletilihastes ning maksas ja neerudes. Vähesel määral magneesiumi kannab endas ka vereplasma, kus see on pidevas ringluses ning kehale kiiresti kättesaadav. Magneesium on ehituskiviks rohkem kui 300 ensüümile, mis on vajalikud valkude ja süsivesikute metabolismiks. Samuti mängib see mineraalaine olulist rolli hammaste ja luude normaalses funktsioneerimises. Zechstein Inside tooted on looduslik ja puhas magneesiumiallikas tervele kehale! Toodetes sisalduv magneesiumkloriid (looduslik sool) pärineb 250 miljonit aastat tagasi eksisteerinud Zechstein´i merest, mis pragu asub umbes 1600 m sügavusel. See iidne meri laiub Põhja-Inglismaalt Venemaani, kuid kõige kõrgemas konsentratsioonis ja puhtaimana on selles magneesiumkloriid säilinud Hollandi all, kus toodetakse ka antud tootesarja.

Tootesarja kuuluvad: • Magneesiumõli ja magneesiumigeel nahale määrimiseks • Magneesiumihelbed jala- ja ülekehavannide tegemiseks Magneesiumigeel ja -õli sobivad otse pinges olevatele piirkondadele kandmiseks, sealhulgas treeningjärgseks kasutamiseks. Kõik tooted on sobilikud ka rasedatele ja imetavatele emadele. Tooted on saadaval nii apteekides kui looduspoodides.

Kevad on õige aeg oma vitamiiniriiul taas üle vaadata SILJA PAAVLE

silja.paavle@ohtuleht.ee

Kuigi maas on veel lumekirme ja vahetevahel tuiskab lumelaadset ollust, on märkamatult kätte jõudnud kevad. Selleks, et kevadtuultega võidelda ning väsimust ja külmetushaigusi edukalt tõrjuda, on vaja, et organism oleks tugev. Milliste vitamiinide ja toidulisanditega peaks kevadele vastu minema? Kevadtalv on just õige aeg, kui oma vitamiinivarud uuesti üle vaadata. Samal ajal, kui päike lõunapoolusel särab, näeme meie siin põhjas, eriti just talvekuudel, päikest harva. Alates märtsikuust teeb päike taevavõlvil iga päevaga järjest pikemaid ringe, kuid pilvede vahelt on seda endiselt harva näha. Seepärast ei saa me kuidagi ilma, et tarbiksime lisaks päikesevitamiini ehk D-vitamiini. Tõnismäe Südameapteegi juhataja Külli Tederi sõnul arvatakse, et D-vitamiini vähesus organismis võib tõsta riski haigestuda. Seetõttu soovitatakse D-vitamiini toidulisandina juurde manustada, kindlasti võiks seda võtta nendel kuudel aastas, mis sisaldavad r-tähte. Kui inimene tahab tervena püsida ning kevadel energiast pakatada, peaks ta talvel puhkama. Paraku reaalsuses see nii ei ole, sest talvisel ajal ei saa me kuidagi igapäevatoimetustest loobuda. Pika talve jooksul oleme suurema osa oma vitamiinivarudest ära kulutanud, seepä-

rast organismil on vajaka ka Bvitamiinist ning antioksüdantsete omadustega C-, A- ja E-vitamiinist. Antioksüdandid pakuvad meie organismile lisakaitset. Väsimuse vastu aitavad Brühma vitamiinid, mida on vaja selleks, et inimesed saaksid energia toidust kätte. Külli Tederi sõnul on B-vitamiinid väga vajalikud närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks. Nad vastutavad neuronites liikuvate närviimpulsside kiiruse eest ehk sellest oleneb reaktsioonikiirus, taiplikkus, kontsentratsiooni- ja meeldejätmisvõime. „Samuti on B-vitamiinid olulised naha, juuste, silmade tervise tagamisel,“ ütleb Teder. „C-vitamiini on vaja organismi vastupanuvõime tõstmiseks ning kevadväsimuse ja stressi peletamiseks,“ ütleb proviisor. Eksperdi sõnul on C-vitamiin hädavajalik ka naha, igemete, luude, kõhrede, lihaste ja veresoonte toimimiseks ning haavade paranemiseks. A-vitamiini on meile vaja normaalseks nägemiseks ning paljude rakkude kasvuks ja arenguks. E-vitamiini vajame skeleti-, südame- ja silelihaste ning vereringe normaalseks talitluseks. Samuti pakub ta antioksüdandina kaitset meie nahale ja teistele keha rasvu sisaldavatele kudedele. Lisaks toetab E-vitamiin mineraalaine seleeni efekti ja suurendab A-vitamiini mõju. Antioksüdantsete omadustega on ka vitamiini-taoline rasvlahustuv ühend ubikinoon-10 ehk koensüüm Q10. See on meie organismi igapäevase energiavarustuse üheks oluliseks kom-

ponendiks. Koensüüm Q10 võimaldab rakus energiat toota. Selle puudus avaldub peamiselt väsimuse, jõuetuse aga ka kehalise koormuse taluvuse vähenemises. „Q10 tõstab vastupanuvõimet stressile ja haigustele ning aitab pingelisel eluperioodil hoida keha tervena,“ selgitab Teder. Samuti parandab Q10 mälu, suurendab keskendumisja analüüsivõimet ning aitab ennetada viirushaigusi. Koensüümil Q10 on ka vererõhku ja veresuhkru sisaldust langetav toime. „Kuna Q10-l on oluline roll ka keha vananemisprotsessi pidurdamisel, leiab ta palju kasutamist kosmeetikas, eriti nahakreemides,“ kõneleb apteeker. Kindlasti ei tohiks kevadel unustada ka oomega 3-rasvhappeid, mis on organismile eluliselt vajalikud. „Neil on uuringutega tõestatud positiivne toime südame- ja veresoonkonnale, ajule ja mälule, nägemise arengule ja ka kogu organismile,“ selgitab ta. Tervise seisukohalt on oluline, et toidust saadavad rasvhapped oleksid omavahel tasakaalus. Meie igapäevane toit sisaldab oluliselt rohkem oomega6-rasvhappeid (taimsed õlid) kui oomega-3-rasvhappeid (rasvased kalad ja meresaadused). Seepärast on oluline suurendada just oomega-3 sisaldust toidus. Külli Tederi sõnul on oluline silmas pidada, et enamik vitamiine ei ole mõeldud aasta läbi võtmiseks. „Vitamiine tuleb süüa kuuridena, mille pikkus võiks olla kaks kuud, 2-3 korda aastas,“ ütleb Teder. „Kevadine vitamiiniturgutus kulub pärast päikesevaest talve ära neilegi, kes tervislikust toidust lugu peavad.“

Ida-Tallinna keskhaigla taastusravi ja spordimeditsiini arst-resident Eduard Tsvetkov ütleb, et eriti kehtib see soovitus üle 40aastastele inimestele ja kõigile neile, kes ei ole sporti kunagi väga tõsiselt teinud. „Kui ei tea, milline on südame tervis, tuleks teha uuringud, et välistada kaasasündinud või omandatud südamerike,“ rõhutab dr Tsvetkov. Tavalise koormustestiga leitakse üles südame isheemiatõbi, mis on südame verevarustuse häire. Dr Tsvetkovi sõnul võiksid inimesed uurida ka oma perekonnas esinenud haigusi. „Kui peres on keegi varakult surnud või on olnud südamega seotud tervisehäireid – kõrge kolesterool, müokardi ehk südamelihase infarkt või vererõhutõbi –, siis nende haiguste puhul on selge seos geneetikaga,“ räägib arst, märkides, et paljud ei tea isegi seda, milline on nende vererõhk rahulolekus, rääkimata rõhust, mis tekib füüsilise pingutusega. Elamine ja treenimine kõrgenenud vererõhuga on aga ohtlik. See kahjustab veresooni ja loob eelduse trombide tekkeks. „Kui veresoone sisekest on kahjustunud, võivad tekkida trombimassid ja kui inimene hakkab hoogsalt treenima, siis lahti tulnud veresooneseina naast muutub ebastabiilseks ja ongi infarkt käes,“ hoiatab dr Tsvetkov. Keha jaoks ootamatult intensiivsete treeningutega alustamine võib olla ohtlik, eriti kui ei ole ammu ennast liigutatud ning on tekkinud ülekaal. „Füüsiline koormus on nagu ravim: aladoos ei avalda toimet, kuid üledoos võib olla toksiline. Seega on treeningumahu õige doseerimine väga oluline. Abiks võiks olla koormustest, et üles leida tsoonid, milles end treenida,“ ütleb arst.

Mida koormustestiga kontrollitakse? Kõigepealt tehakse kindlaks, kuidas süda töötab – kas rütm ja vererõhk on korras, kas süda reageerib koormusele adekvaatselt ja taastub õigeaegselt ning probleemivabalt. Väga oluline on ka südame reaktsioon kasvava koormusega toime tulemisel. „Mõnel inimesel hüppab südamelöögisagedus lakke juba siis, kui ta tõuseb püsti ja läheb külmkapi juurde. See on liiga äge reaktsioon ja tegelikult ei tohiks seda juhtuda. Südame


Teisipäev, 10. aprill 2018

Tervis 9

RTIDES TERVEKS: Enne siivsete treeningutega amist tee koormustest

Vida Press

Mida koormusuuring näitab? Hapniku tarbimine annab infot aeroobse suutlikkuse ja võimekuse kohta. Uuring näitab, kui palju hapnikku keha põletab teatud ajavahemiku jooksul. Mida suurem see number on, seda võimekam ja võimsam ka inimene on. Aeroobne lävi näitab mõõdukat treenin-

guvahemikku ja kestust. Mida kõrgem aeroobne lävi, seda tervem inimene. Anaeroobne lävi tähistab viimast piiri, kus organism suudab tekkivat lakatati ehk piimhapet eemaldada ilma, et seda järjest enam verre kuhjuks. Koormusuuringuga saab hinnata, kui-

das pulss reageerib koormusele, kui efektiivselt süda töötab, kuidas pulss taastub ja kuidas vererõhk reageerib. Elektrokardiogramm tuvastab, kas südameseinas on hapnikupuudust ja rütmihäireid. Samuti kontrollitakse, kas on hingamissüsteemist tulenevaid piiranguid või haigusi.

PARIMA MAITSEGA

LOODUSLIK C-VITAMIIN TERVELE PERELE

ACEROLA Sweet

on looduslik C-vitamiini preparaat, mille valmistamiseks on kasutatud Acerola-kirsi ekstrakti. 1 tablett annab 100% täiskasvanu soovitatavast päevasest C-vitamiini vajadusest. autonoomsust ja ökonoomsust saab reguleerida aeroobse ehk mõõduka intensiivsusega treeninguga,“ räägib dr Tsvetkov. Enne kui treeningutega alustada, oleks mõistlik teha ettevalmistusi. Veidi keerulisema, kardiopulmonaalse koormustestiga saab kindlaks määrata, millises pulsitsoonis on kõige optimaalsem treenida. „Kui koormustestil selgub, et inimene, kes pole kunagi treeninud, saavutab oma aeroobse läve juba kõige madalamal koormusel, siis peab ta alustama treenimisega väga rahulikult. Aeroobne tegevus parandab veresoonte reaktsiooni koormusele ja nende arvu lihastes. Mõõduka intensiivsusega treening arendab veresoonte perifeerset vastupanu, see on ka üks võimalus, kuidas ilma ravimiteta langetada vererõhku,“ lisab arst. Kui võistlemine ei ole eesmärk, tuleb dr Tsvetkovi sõnul treenida rahulikult. Maailma Tervishoiuorganisatsioon soovitab, et iga inimene peaks tegema vähemalt viis korda nädalas 30 minutit aeroobset tööd. „Aeroobne treening on vahel ebaselge termin – see on madala intensiivsusega treening, mille kestel jõuab inimene vestelda, aga laulda enam mitte. Natuke higistatakse, aga rääkida

veel saab. Kui enam ei saa, on aeroobne tase juba ületatud.“

Mis näitab, et treenimisel on midagi valesti? „Tüüpiline probleem, millega inimesed arsti juurde tulevad, on see, et tehakse trenni ja pilt läheb n-ö taskusse. Esimene küsimus sel puhul on tegelikult, kui intensiivne see treening on, sest kui aeroobne lävi ületatakse, lähebki pilt tasku,“ selgitab arst. Kõik inimesed väsivad, eriti kui intensiivsus on liiga kõrge, aga kui sellest kiiresti taastutakse, siis tõenäoliselt ei ole see seotud südame rütmihäire, vaid ülepingutusega. „Maksimaalsel pingutusel on tähtis ka vererõhk – kangi tõstmisel võib see tõusta isegi 300 mmHg. Kui vererõhk on kõrge, siis mingil hetkel võib toimuda veresoones plahvatus ja kui see juhtub ajus, on lood väga kehvad,“ manitseb arst ettevaatlikkusele. Neile, kes hakkavad kevadiseks õues sportimiseks valmistuma, soovitab Tsvetkov 70% treeningu üldmahust panustada põhivastupidavust arendavale treeningule, mis on aeroobne treening ja ülejäänud aja teha intensiivsemat trenni. „Iga inimene peaks liigutama vähemalt 2,5 tundi nädalas. See oleks ohutu lähenemine,“ märgib ta.

Aeroobne treening parandab reaktsiooni koormusele, tõstab aeroobset läve ja vastupidavust. Samas paraneb ka taastumine pärast pingutust. Ideaalmaailmas võiks teha koormustesti, et teada saada koormustaluvus ja iga inimese individuaalsed pulsivahemikud, kus on kõige otstarbekam treenida. Eriti oluline oleks enne treenimist kontrollida end ülekaalulisel, kes ei tea, millises seisus süda on ja mida teeb vererõhk. Tööinimene reeglina üle 3-4 korra nädalas trenni teha ei jõua, ja sel juhul on „sportlase südame“ tekkimise ja sellest tingitud äkksurma risk väike. Pigem hakkavad esile tulema traumad. „Muidugi on ülima tähtsusega treeningu intensiivsus – ei tohiks üritada mahutada kolme tunni sisse tippsportlase treeningumahte, sest aega on alati vähe. Elu on nagu maraton: kui alustada liiga kiiresti, siis ei pruugi finišini jõuda,“ hoiatab arst. Üheks ületreeningu põhjuseks võib olla aga ka vale toitumine.

Millist rolli mängib treenimisel toitumine? Enamik inimesi tahab kaalust alla võtta ja hakkab piirama kalorite tarbimist. Kaloridefitsiiti ei tohiks väga suures ulatuses

tekitada ning kindlasti ei tohi olla kogu aeg näljas. „Kui teha trenni, tuleb ka taastada keha glükogeeni varud, mis on meie üks tähtsamaid energiavarusid. Kui need ei taastu, siis minnakse trenni juba väsinuna ja see ainult süveneb – midagi ei jõua teha ning tekib krooniline väsimus,“ selgitab arst. „Trenni tehakse, aga sooritusvõime ei parane, treenitakse üle ning tekib trauma. Kui teha trenni, tuleb normaalselt süüa. Väike kõrvalekalle ei tee midagi, aga kui asi muutub krooniliseks, siis on see tõesti suur oht. Treeninguga on võimalik alla võtta suhteliselt mõõdukalt, kuid põhitöö tuleb teha külmkapi juures ning see on aeganõudev protsess.“ „Regulaarne liikumine on tähtis, aga kehakaalu langetamisel ei ole see primaarne, vaid toitumine on see, mida peab jälgima. Aktiivsest eluviisist ei peaks tegema raketiteadust. Kõik inimesed peaksid liikuma, see on kõigile lubatud.“ Kui treeningumahud lähevad suuremaks ja intensiivsemaks, võivad tekkida probleemid, nagu südame puperdamine või hingeldamine. Sellisel juhul on mõtet koormustestiga kontrollida, mis kehas toimub ja kas kevadine hoogne treening on läinud õiget rada.

XYLISWEET ACEROLA Suhkruvabad tabletid sobivad ka diabeetikutele.

es! it r e lv e S a k il g ü Nüüd mü MÜÜGIL APTEEKIDES, PRISMADES ja terviseportaalis www.tervis24.ee ning TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn


Teisipäev, 10. aprill 2018

10 Tervis

Kuus nõksu, kuidas dieedita pekist priiks saada Sulle meeldib süüa, kuid paks ei taha olla? Siis võta kasutusele need kuus lihtsat nõksu, need aitavad sul ilma dieedita pekist priiks saada ja vormi hoida. z Kasvata lihaseid. Inimese ainevahetus hakkab langema siis, kui ta saab kahekümneseks. Teada on aga, et lihas kiirendab ainevahetust. Seega, kasvata lihaseid, soovitab Women’s Health, sest mida rohkem on inimesel lihaseid, seda parem on ta ainevahetus. z Pane pereliikmed kaalu langetama. Päris paljud uuringud on kinnitanud, et ülekaaluliste inimeste seas viibides hakkad ka ise juurde võtma. Seega, pane vähemalt oma lähedased kaaluprobleemidega tegelema. Siis alaneb ka sinu kaal. z Söö hommikusööki! Taas – päris paljud uuringud kinnitavad, et neil inimestel, kes hommikusöögiks aega ei võta, on 4,5 korda suurem risk liigse kaalu käes kannatada võrreldes nendega, kes hommikuti korralikult söövad. Hommikusöök paneb ainevahetuse tööle, seega ära jäta seda vahele! z Joo vett! Lõpeta suhkrurikaste rüübete kaanimine, joo selle asemel vett. Inimese kehagi PantherMedia/Scanpix koosneb ju 60% ulatuses veest, mitte suhkrust! z Ära mine reklaami õnge. Yale ülikoolis läbi viidud uuringus pandi laste söögikarpidesse täpselt sama eine. Pooltel lastel oli see populaarsete multikakangelastega karbis, teistel tavalises. Esimesed lapsed väitsid, et multikakangelastega karbis maitses toit paremini. Samamoodi lähevad reklaami õnge ka täiskasvanud ning peavad paremaks moodsat ja reklaamitavat kraami. Kuid asjata – tervislikud toidud, näiteks juurviljad, ei tule ju koos pakendiga. Ära usu reklaame! z Tee vähem süüa. Ära vaarita nädala jagu ette ning õgi seda suurelt taldrikult. Valmista korraga vähem toitu ning söö seda väikeselt taldrikult. Teadlased on korduvalt leidnud, et mida suuremast anumast süüa, seda rohkem inimene ka endale toitu sisse ajab.

SILJA PAAVLE

Kuidas oma maksa tervise eest hoolt kanda?

PantherMedia/Scanpix

SILJA PAAVLE

silja.paavle@ohtuleht.ee

Paljud ei teadvusta endale, et kui maks on üle koormatud ja ta ei tule oma tööga hästi toime, kannatab seetõttu kogu organism. Just seepärast on eluliselt tähtis maksa tervist hoida. Aga kuidas? Proviisor Peeter Villako selgitab algatuseks, et kõhuõõne ülaosa paremal pool, rinnakorvi all asuv maks on organismi suurim nääre. Maks on proviisori sõnul ilmselt kõige töökam ja tegusam elund, mis toimetab pidevalt ja korraga väga erinevate asjadega. „Maks filtreerib ja puhastab verd, aidates organismil vabaneda kahjulikest ainetest. Ta toodab paljusid eluliselt vajalikke aineid: valke, seedeprotsessi jaoks vajalikke ensüüme ja sappi ning hoolitseb kolesteroolitaseme tasakaalu eest. Maksal on oluline roll ka süsivesikute ja rasvade ainevahetuses ning immuunsüsteemi toimimises. Lisaks sellele on maks energia varasalveks, kus säilivad glükoosivarud, mineraalid ja rasvlahustuvad vitamiinid,“ loetleb ta. Kokkuvõtvalt võib öelda, et maks on äärmiselt oluline organ, mis konkureerib südamega elundite kuninga nime kandjaks. „Juhul kui maks on üle koormatud ega tule oma tööga hästi toime, kannatab selle tõttu kogu organism. Sellepärast on eluliselt tähtis maksa tervist hoida, et ta saaks oma tööd korralikult teha,“ rõhutab ta.

Et maks tegeleb muu hulgas energia tootmisega toitainetest, annab ta oma ülekoormatusest reeglina märku kestva väsimuse, keskendumisraskuste või päevase unisuse tekkimisega.

Haige maks teeb inimese väsinuks Peeter Villako sõnul ei ole siiski alati lihtne aru saada, et maks on ülekoormatud ja hakkab häirekella lööma. „Kuna maks vas-

tutab organismis sadade funktsioonide eest, võivad tema talitluse häired endast märku anda väga erineval moel,“ tähendab ta. Maks tegeleb muu hulgas energia tootmisega erinevaist toitainetest, seetõttu annab ta oma ülekoormatusest reeglina märku kestva väsimuse, keskendumisraskuste või päevase unisuse tekkimisega. Maksa talitlushäired võivad avalduda isupuudusena, seedehäiretena, kõhukinnisusena või iiveldusena. Kui maksa töö on häiritud, võib uriin muutuda tumekollaseks või väljaheited heledaks. Vahel viitavad maksa ülekoormatusele ka kergesti tekkivad nahamarrastused ja liigne higistamine. „Kahtluste tekkimisel oma maksa tervise suhtes tuleb pöörduda arsti juurde analüüside tegemiseks,“ rõhutab proviisor. Tõsisemateks ohumärkideks on pruunikate laikude tekkimine nahal ning survetunne või

pakitsus kõhuõõne paremas ülaosas. Silmavalgete või naha kollakaks muutumine võib viidata ohtlikule maksakahjustusele. Selliste nähtude ilmnemisel on vaja kiiresti arsti poole pöörduda. Maksa tervise hoidmiseks on Peeter Villako sõnul kõige olulisemaks sammuks otseste maksamürkide – alkoholi, sigarettide, liigsete ravimikoguste – vältimine. „Nii maksa kui ka südame tervise huvides on vabaneda liigsest kehakaalust, anda oma kehale piisavalt füüsilist koormust ja liikuda palju värskes õhus,“ märgib ta.

Toitudele vürtsi maitseainetega Toitumise muutmisega saab oma maksa huvides palju teha. Piirama peaks rasvaste toitude, maiustuste, pagaritoodete, rämpstoidu, konservante sisaldavate snäkkide, aga ka liigsoo-

HEPASTRONG

laste ja väga vürtsiste toitude tarbimist. Soovitatv oleks loobuda magusatest karastusjookidest. „Õnneks on toiduaineid, mis maksale abiks on ja tema tervist hoida aitavad,“ lausub Villako, et kasulik on süüa kiudainerikkaid toite, nagu kaer ja tatar. Maksasõbralikud toiduained on pähklid ning aedviljad, eriti brokoli, oad ja rohelised toorsalatid. Peetre Villako lisab, et üllatuslikult on selgunud, et maksa võib toetada ka mõõdukas kohvijoomine, abiks on ka roheline tee. Maksa töö hõlbustamiseks on oluline hoida oma seedetrakti sisu piisavalt pehmena, seetõttu oleks hea juua piisavas koguses vett. Toitude maitsestamiseks soovitab proviisor aga soola ja pipart vältida ning kasutada seedimist soodustavaid ja maksa abistavaid maitseaineid: küüslauku, oregaanot, salveid ja rosmariini.

Efektiivne maksapreparaat peab sisaldama koliini ja ornitiini!

AMINO

Koliin • Ornitiin • Metioniin • Arginiin Kiire toime algus

Ornitiin tagab maksa kaitse juba 2...3 tundi pärast esimese kapsli manustamist. Teised maksapreparaadid hakkavad toimima alles pärast mitmenädalast kasutamist. Suur annus koliini

Koliin aktiveerib maksatalitlust ja toetab maksarakkude taastumist. Mitmekülgne toime maksale:

• maksatalitluse toetamine • mürkide eemaldamine • maksarakkude kaitse ja taastamine Annustamine - ainult 1 kapsel päevas,

mis tagab 24-tunnise kaitse maksale. Teisi maksapreparaate tuleb võtta vähemalt 2...3 korda päevas.

Sümptomid, mis võivad viidata maksa talitlushäiretele:

Pidev väsimus, ärrituvus, masendusmeelelolu, unehäired Plekid nahal, tumedad laigud silmade ümber, naha sügelemine, rasune nahk Söögiisu puudumine, seedehäired, kõrvetised, kõhupuhitus, halb hingeõhk Tumekollane uriin Immuunsuse alanemine, sageli korduvad külmetushaigused

Täiendav teave apteegist või telefonil 733 8080


Teisipäev, 10. aprill 2018

Mis kahjustab maksa? z Mõõdukad alkoholikogused. Leitakse, et juba 20–40 grammi absoluutalkoholi (umbes 250 ml veini või 1–2 siidrit/õlut) päevas võib maksa kahjustama hakata. z Suhkur. Rafineeritud suhkrute liigse tarbimise poolt tekitatav kahju on võrreldav sellega, mida teeb alkohol. z Ravimid. Laialdaselt kasutatavate ravimite seas on mitmeid (nt paratsetamool), mille liigne või pikaajaline tarbimine võib maksale tõsist ohtu kujutada. Ravimite võtmisel tuleb järgida kasutusjuhendit ja mitte ületada soovitatavaid annuseid. z Magusad joogid. Inimestel, kes tarbivad palju magusaid jooke, on palju suurem tõenäosus haigestuda maksahaigusesse. z Liigne kehakaal. Uuringutega on kindlaks tehtud, et ülekaalulistel inimestel on palju suurem risk haigestuda maksasteatoosi (maksa rasvumisse). Allikas: proviisor Peeter Villako

Kolm aminohapet, mis kaitsevad ja aitavad maksa Kui sinu maks on ülekoormatud ja vajab toetust, soovitab proviisor Peeter Villako abi otsida apteegist. „Taimseid ekstrakte või sojast eraldatud essentsiaalseid fosfolipiide sisaldavad maksapreparaadid on nõrga toimega ja hakkavad maksa kaitsma alles pärast mitmenädalast tarvitamist. Et mingit toimet saada, tuleks neid sisse võtta suurtes kogustes. Seetõttu on õigem valida preparaat, mis sisaldab maksa funktsiooni ja maksarakkude taastumist toetavaid aminohappeid,“ soovitab ta ja toob välja, et maksa talitluseks eluliselt vajalikud aminohapped on koliin, ornitiin ja metioniin. Koliin aktiveerib Peeter Villako sõnul maksatalitlust, toetab maksarakkude taastumist ning hoolitseb normaalse rasvade ainevahetuse eest. Juhul kui organismis koliini ei jätku, hakkab rasv maksa kogunema ja võib tekitada maksakahjustuse. Ornitiin kaitseb maksa võimaliku kahjustuse eest, muutes kahjutuks mürgised jääkained ja toksiinid. Muu hulgas hoolitseb ta maksale äärmiselt ohtlike ammooniumioonide neutraliseerimise eest. „Orinitiin hakkab suu kaudu sissevõetuna toimima kiiresti, tagades maksa kaitse juba pärast paari tunni möödumist.“ Metioniin on asendamatu aminohape, millel on samuti oluline roll maksatalitluses ja rasvade ainevahetuses. „Metioniin aktiveerib maksatalitluseks vajalike fosfolipiidide tootmist organismis ning pärsib rasva kogunemist maksa,“ selgitab proviisor. Teistest aminohapetest on tema kinnitusel maksale abi ka arginiinist, mis suurendab lämmastikoksiidi tootmist, mis omakorda parandab maksa verevarustust.

Tervis 11

Kuidas põikpäine teismeline putru sööma meelitada? SILJA PAAVLE

silja.paavle@ohtuleht.ee

Väikelapsed on tihti suured pudrusööjad, kuid koolieas muutuvad nad toidu osas äärmiselt valivaks ning võivad ka kõige osavama keelituse kiuste tervislikust pudrukausist loobuda. „Puder on üks paremaid toiduvalikuid päeva alustamiseks. See on pungil süsivesikutest, mis ei ladestu hommikul süües kehas rasvana ning tagavad päevaks vajaliku kiire energialaengu. Täisteraputrudes leidub ka rohkesti kiudaineid, mis seisavad korrapärase seedimise eest ja tagavad täiskõhutunde pikaks ajaks. Kuna lapsi nende otsustes toidu tervislikud omadused ei mõjuta, tuleb sundimismeetodi asemel teha pisipõnniga koostööd ning leiutada valem ideaalse pudru valmistamiseks. Koolipuhvetites kasutame võlurelvana seemneid ja marju, millega laps oma pudru meelepäraseks saab muuta. Käimasoleva hommikusöögikampaania ajal aga premeerime usinaid pudrusööjaid naturaalsetest vitamiinidest pungil smuutiga,“ selgitas Saue gümnaasiumi Daily koolisöökla kokk-juhataja Nelli Naison. Kuna pudrumaailm on rikkalik

Vida Press

ning võimalusi katsetusteks piiramatult, jagab koolikokk mõningaid nippe, mis aitavad ka kõige pirtsakamale lapsele leida meelepärase retsepti.

Välimus Lapsed on visuaalsed gurmaanid – kui neile toidu välimus seletamatul põhjusel ei meeldi, siis tavaliselt ruumi läbirääkimisteks ei ole. Siin saab õlekõrrena kasutada värvilisi marju, mille alla lapse meelest inetu kõhutäis peita. Teise võimalusena valmista värsketest või külmutatud marjadest püree, nirista see ebakorrapäraselt pudrule ja tõmba õrnalt hambatiku või kahvliga kauneid kujundeid. Tulemuseks lõbus, kuid tervislik kõhutäis! Mõni kord võib aga olukorra lahendada lihtne kausi või taldriku vahetus, sest kellele siis ei kuluks ära väike vaheldus hommikusöögirutiinis.

Koostis Lapsevanematena kipume arvama, et kui meile valminud puder maitseb, siis armastab seda ka meie väike toidukriitik. Kahjuks see alati nii ei ole. Näiteks on lapsed tundlikud toidu tekstuuri suhtes, mistõttu tuleks katseta erinevate tekstuuridega. Mõned lapsed ei ava suudki, kui näevad, et kaerahel-

marju või hoopis pisut särtsakat kaneelitolmu auraval pudrul. Erinevad põnevad lisandid ei rikasta üksnes pudru maitset, vaid on kavalaks viisiks lisada vajalikke aineid kasvava organismi menüüsse. Marjadest tulevad vitamiinid, seemnetest kasulikud rasvad ja banaan lisab magusat maitset ilma suhkrut lisamata.

Pudru alternatiivid

bed on üle keedetud, teised jällegi soovivad ühtlasemat tekstuuri ega soovi vähem küpsetatud helbeid. Võib-olla ei meeldi su lapsele üldse kaerahelbed, kuid teralisem hirss või õrnema tekstuuriga riisi- või rukkihelbed võidavad ta südame alates esimesest suutäiest.

Maitse Mõni laps jumaldab lihtsaid maitseid ja võibki nautida igal hommikul vee või piimaga keedetud kaerahelbeputru. Teine aga on maitsetegurmaan, kes vajab maapähklivõi ja banaaniga segatud putru, vitamiiniseid

Kui pudru tekstuuri, maitse ja välimuse muutmine ei ole loodetud edu toonud, tuleb kavalusenupp põhja keerata. Näiteks kaerahelveste ja tatra tarbimiseks võib neist väärtuslikest koostisosadest traditsioonilise pudru asemel valmistada midagi sootuks erinevat. Põneva üleööpudru jaoks sega maitsestamata kohupiim või jogurt kaerahelvestega ja jäta ööks külmikusse seisma. Hommikul tuleb maitsvale einele lisada marju ja magusaks maitseks näiteks mett. Kaerahelbed smuutikoostises muudavad aga viimase tekstuuri kreemisemaks ja ühes sellega lapsesõbralikumaks. Samuti võib õrnalt röstitud kaerahelbeid lisada jogurtile ja katta siis eine tervislike marjadega. Tatar koos mee ja naturaalse kakaoga muutub aga röstides imemaitsvaks krõbemüsliks.


Teisipäev, 10. aprill 2018

12 Tervis

Kas raske tekk toob tõesti magusama une? Sisuturundus Sisuturundus on kaupa, teenust, firmat, maailmavaadet või muud tutvustav tekst, mille avaldamise eest on tasutud. Selle teksti eest on tasunud Uneruno OÜ.

Esimesel hetkel kõlab minu jaoks veidi kummaliselt, et kaheksa kilogrammi kaaluv tekk peaks aitama kaasa heale unele. Kui ma ei maga hästi juba tavalise tekiga, kuidas peaksin uinuma, mingi raskus kehal? Niisiis otsustan tekki proovida päris suure huviga – kas ta siis aitab mingi imenipiga või mitte? Lähen tavapärase poole ühe asemel magama kolmveerand kaheteistkümne paiku. Minu häda on see, et ei jää kuidagi õhtuti magama ja kui uni on kõige magusam, heliseb äratuskell. Ma ei maga ennast tavaliselt välja ja tööl olen uimane. Ei saa öelda, et ma paari minutiga uinun, kuid siiski tavapärasest veidi varem. Ma ei ole kindel, kas selle põhjuseks oli tekk või see, et ma lähen seekord varem voodisse. Positiivne üllatus on aga see, et ärkan hommikul äratuskella peale. Tavaliselt käin öösel mitu korda vetsus või vett joomas ning virgun aeg-ajalt ka hirmus, et olen sisse maganud (aga tegelikult on kell umbes neli hotmmikul). Näen paju unenägusid, nii mõnigi neist häiriv. Mu uni on tavaliselt rahutu, kuid täna magasin kui beebi. Loomulikult pole ma ainus taolise probleemi all kannataja, minu saatusekaaslasi on maailmas miljoneid. Peaaegu 50% elanikkonnast kannatab elu jooksul erinevate unehäirete all (nendest pooled on stressis või depressioonis) ja kroonilist unetust esineb umbes 10% inimestest. 2,7 % elanikkonnast (Eestis umbes 27 000) tarbib igapäevaselt unerohtusid või und soodustavaid ravimeid. Unetust on nimetatud tänapäeva uueks epideemiaks, mis mõjutab oluliselt meie tervist, emotsioone, töövõimet ja kehakaalu. Kusagil kolmandaks päevaks olen raskustekiga ära harjunud ja reaalselt tunnen, kuidas keha läheb lõdvaks. UneRuno teki raskus mõjub pehmelt nagu kellegi kallistus – kaisus jääd ju alati paremini magama. Samuti meenutab see veneaegseid vatitekke, mille sisse oli ülimalt mõnus kerra tõmmata. Jään nüüd magama umbes kümme minutit pärast voodisse minekut, mis on minu puhul ülihea tulemus. Voodis vähkremise võib ka UneRuno tekiga ära unustada – see on lihtsalt nii raske, et sinu jaoks poleks vähkremine mugav! Ja niimoodi ilma liigse vähkremiseta see uni tulebki!

Miks aga tekk nii raske on? Selgub, et raskuse asetamine kehale mõjub rahustavalt ja lõõgastavalt – surve soodustab kehas rahulolu- ja unehormoonide serotoniini ja melatoniini tootmist. Stressihormooni kortisooli tase langeb ning inimene rahuneb ja uinub kiiremini. Tekki saab kasutada nii päevasel ajal rahunemiseks kui ka terve öö hea une soodustamiseks. Teki saab väikeseks rullida UneRuno on tõeliselt mõnus vahend nii unehäiretega inimestele (nagu mina) kui ka neile, kes hindavad lõdvestumist ja lõõgastumist. Minul on pärast selle teki kasutama hakkamist magamamineku foobia asendanud hoopis positiivse ootusärevusega uneaja osas. Et ma saan välja puhata.

Et mul on hea olla. Ma pole vist aastaid töönädala sees nii hästi maganud. Muide – oluline on ka hommikul ärgates rohkem vett juua, sest raske teki tõttu aeglustub kehas vereringe. Kuna alles hiljuti keerati kella ja unetunde jäi sellevõrra vähemaks, võib eeldada, et see rikkus unerütmi veelgi. Enamasti on ikka nii, et esimesed päevad on mul päris raske õigel ajal magama jääda ja siis üles ärgata. UneRuno tekiga magamine leevendas mu uneprobleeme. Samuti tundub mulle, et spetsiaalse tekiga magamine vähendas märgatavalt sagedasi kaelaja seljapingeid, mida tekitab pidev arvuti taga istumine. Kui ei oleks tundnud, siis päriselt ei usukski. Tõeliselt lõõgastav ja peaaegu et raviv kogemus. Öeldi küll, et tegemist on

üheinimesetekiga, aga tegelikult mahtusime mehega kahekesi kenasti sinna alla ära. Oleneb ju, kui palju ruumi igaüks nõuab, eks ole :) Kusjuures tema ei tundnud absoluutselt, et tegemist oleks raske tekiga. Küllap tunnetab seda rohkem õrn naisterahvas. Kuigi minu proovitud tekk on suur ja kaalub kaheksa kilogrammi, siis saab selle väikeseks rullida, et ta ei võtaks kodus palju ruumi. Tegemist on originaalse sünnipäevakingiga mõnele lähedasele, kelle kohta tead, et ta vaevleb unehäirete küüsis. Hea uni on suurepärane kingitus! Raskustekkide rahustav mõju on teaduslikult tõestatud Eesti ettevõte UneRuno toodab ainulaadseid raskustekke, mis on loodud peamiselt unehäirete ja ärevushäirete leevendamiseks. Raskeid tekke ja analoogseid tooteid on aastaid kasutatud nii meditsiini- kui ka teraapiavaldkonnas. USA-s on tehtud mitmeid teadusuuringuid, mis kinnitavad tekkide rahustavat mõju. Tänaseks on need une- ja ärevushäiretega inimeste seas aina rohkem populaarsust võitmas. Toodet võivad kasutada nii täiskasvanud kui lapsed ja näiteks mitmed Eesti lasteaiad kasutavad tekki sahmerdavate laste ärevuse leevendamiseks. Raskusteki kasutusalad on unehäired, stress, ärevushäired, rahutute jalgade sündroom, dementsus ja autism. Teki kasutamist peab eelnevalt arstiga

kooskõlastama ja jälgima, kui kasutajal on hingamispuudulikkus, südamepuudulikkus või ta ei suuda tekki iseseisvalt eemaldada (imikud, halvatus jms). Tekid on saadaval vahemikus 4-10 kg, kuid eritellimusel valmistatakse ka raskemaid tekke (kuni 12 kg). Unehäirete leevendamiseks on soovituslik kasutada tekki, mille raskus on 10-15% kasutaja kehakaalust (näide: 60 kg inimesele sobib 6-7 kg tekk), aga sageli eelistatakse veel raskemat tekki. Päevaseks või õhtuseks kiireks rahunemiseks on parem kasutada paar kilo raskemat tekki (näide: 60 kg inimesele sobib 8-10 kg tekk). UneRuno tekid on saadaval kahes mõõdus – suurele inimesele 150x200 cm ja lastele 105x140 cm. Raskustäiteks on võimalik valida kergesti hooldatavad ja serWL¿WVHHULWXG DOOHUJLDYDEDG SRO Htüleengraanulid või naturaalsema koostise eelistajatele kirsikivid. Tekk ise on 100% naturaalsest puuvillast ning soojustäiteks on kasutatud naturaalset, niiskust imavat ja hingavat lyocell kiudu. UneRuno raskustekid teeb unikaalseks nende funktsionaalsus – raskustorusid saab tekist pesemise ajaks eemaldada. Samuti võimaldab see soovi korral tekile raskust juurde lisada või vähemaks võtta, ilma et peaks ostma uue toote. UneRuno tekid valmivad Eestis ja nende valmistamisel kasutatakse erivajadustega inimeste abi, et panustada erivajadustega inimeste tööhõivesse.


Teisipäev, 10. aprill 2018

Tervis 13

Aktiivne liikumine keskea lävepakul aitab vananemist pidurdada Erakogu

SILJA PAAVLE

silja.paavle@ohtuleht.ee

„Kui inimene oma keha eest ei hoolitse, algabki lõputu jutt vananemisest ja sellega kaasnevatest vaevustest,“ soovitab personaaltreener ning tervislike eluviiside kirglik harrastaja Indrek Palm (pildil) ka keskea lävepakul aktiivse liikumisega tegeleda ning annab head nõu neile, kes varem pole treeningute peale mõelnud. Miks on aktiivne liikumine ning treening vanemaks saades aina olulisem? Inimese keha on programmeeritud arenema ja kasvama 25. eluaastani, keha omab ka peidetud ressurssi säilitamaks head tervist vaatamata valele toitumisele, vähesele liikumisele ja kahjulikele harjumustele. Kui inimene oma keha eest ei hoolitse, siis need ressursid kipuvad ammenduma pärast 40. eluaastat ja algab lõputu jutt vananemisest ja sellega kaasnevatest vaevustest. Oleme teadlikud, et ealised muudatused ainevahetuses ja hormonaalsüsteemis toimuvad, aga seda kõike on võimalik pidurdada ja isegi tagasi keerata, kui hakata tegema oma keha jaoks õigeid valikuid. Aktiivne liikumine hoiab kehakaalu kontrolli all, arendab südame ja kopsude tööd, suurendab hapniku omastamise võimet ja hoiab liigesed terved. Kui teha endaga piisavalt tööd, on võimalik kõrge vanuseni omada nooruslikku ja füüsiliselt tugevat keha. Millest peaks inimene, kes varem ei ole treeningute peale mõelnud, alustama?

Kui oluline on treeningute alustamisel kambavaim ehk sõbraga koos treenimine? Paljudel juhtudel on see positiivse mõjuga, kaaslane veab trenni ka siis, kui endal võib olla käegalöömise tunne. Samas on osa treeningute puhul parem harjutada üksi, siis saab võtta oma treeningust maksimumi, sest inimeste võimed on erinevad.

Alustada võiks baasvastupidavuse treeningust ehk siis lihtsamast aeroobsest treeningust (jooks, rattasõit, ujumine), kus harjutamine toimub kergema kuni keskmise koormusega. Kui keha on juba piisavalt harjunud elementaarse füüsilise tööga, siis võib lisada treeningumahtu, intensiivsust või valida mõni alapõhine meeldiv spordiala. Kuna meie kehal pole ühtegi mittevajalikku lihast, siis on kasulik külastada ka mõnda spordiklubi ja anda koormust kõigile suurematele lihasgruppidele või osaleda fitnessi rühmatreeningutes.

Kui oluline on treeningutega alustamisel ka toitumisharjumuste muutmine? Väga oluline! Õige toit on üle poole asjast. Ainult toitumisele lootma jäädes võib saada keha, mis on sale, aga samas pehme ja jõuetu. Lihaste suur osa kogu keha tervise suhtes on olulise tähtsusega. Miks on oluline personaaltreeneri kaasamine? Treener koostab vastavalt keha füüsilisele seisundile ja eesmärgile parima treeningukava, mis toetaks valitud eesmärki. Paljud intervalltreeningus kasutatavad funktsionaalsed har-

jutused, ühed tõhusamad rasvapõletuse seisukohalt, mida tehakse oma keha raskusega, vajavad ettenäitamist ja kontrolli. Treener jälgib ka tööosa ja puhkepausi aega, mida ise teha on keeruline. Personaaltreener teab ka optimaalset harjutuste järjekorda. Juhendatud treening aitab vältida spordivigastusi, mida põhjustavad vale tehnika ja koormused. Lisaks kliendipõhine toitumisalane nõustamine. Treeningul on märgatavalt suurem kasutegur, võrreldes üksi tegemisega. Kui erinevad võivad olla tulemused ning aeg nende saavu-

tamiseni meeste ja naiste ning vanuse puhul? Mida suurem on erinevus reaalse olukorra ja soovitud eesmärgi vahel, seda rohkem aega läheb. Inimesed on ääretult erinevad, ühtset valemit ei ole. Teatud vanuses on naised võibolla aktiivsemad ja tunnevad suuremat soovi oma keha ja tervise eest hoolitseda võrreldes meestega. Tulemused tulevad kergemini noorematel, keha toodab rohkem vajalikke hormoone, aga see ei tähenda, et 50–60aastaselt ei võiks omada väliselt 30aastase keha, aega läheb rohkem ja targemalt peab trenni tegema.

LAGOSA î SINU MAKSA TERVISE JAOKS! LAGOSA î SINU MAKSA TERVISE JAOKS! Silümariin 150 mg Silümariin 150 mg

Ainult 1 maarjaohaka ekstraktiga tablett päevas: Ainult 1 maarjaohaka ekstraktiga tablett päevas: Toetab maksa tervist Toetab maksa tervist

Maarjaohaka ekstraktis sisalduv silümariin soodustab valgusünteesi ja maksarakkude taastumist, samuti uute maksarakkude teket

Aitab maksa kaitsta EE/RU/LAG/PA/P/04/01/03.17/ZEM

Kui sageli peaks treenima algaja, kui palju edasijõudnu? Alustada võiks kolmest korrast nädalas, hiljem võiks tõsta seda nelja korrani. Edasijõudnud võiks teha ikka viis korda nädalas, kaks puhkepäeva on piisav. Edasijõudnute all pean silmas inimesi, kes naudivad füüsilist aktiivsust ega aja taga ainult eesmärki. Sport pole eesmärk, see on eluviis.

Soodustades seedimist ja organismi puhastumist

Soodustab maksa mürgiste ainete lagundamise võimet

Silümariini antioksüdantne ja mikrotsirkulatsiooni parandav toime tagab maksa puhastumise, kaitse ja rakkude ainevahetuse paranemise

Maarjaohakas on tuntud ravimtaim juba antiikajast

Maarjaohaka seemneid kasutati maksa- ja sapipõiehaiguste, mao- ja putukahammustuste, seene- ja alkoholimürgituste korral

Lagosa 240 mg maarjaohaka kuivekstraktis on 150 mg silümariini Tänapäeval on uuringutega tõstatud, et piisavas koguses silümariini tõhustab efektiivselt maksa tööd

Milliste tagasilöökidega peab kindlasti arvestama, et mitte motivatsiooni kaotada? Üks võimalik takistus, mis võib mingi aja pärast tekkida, on tüdimus (rutiin), seepärast võiks oma treeninguid varieerida. Kui sa ei ole saavutussportlane ja su treeningud ei pea olema alaspetsiifilised, siis kombineeri aeroobseid treeninguid jõu- või jõuvastupidavustreeningutega. Head keha arendajad on ka intervalltreeningud. Proovi erinevaid alasid, võta asja mänguliselt. Teine võimalik oht on sporditraumad ja vigastused. Nende tekkimise oht on suurem, kui järsult tõsta treeningumahtu või intensiivsust. Siin on lahendus jällegi n-ö multispordis, valid vahelduseks teise ala, kus probleemne keha piirkond on vähem koormatud ja on võimalik olla jätkuvalt füüsiliselt aktiivne.

Maksale mõjuvad Maksale mõjuvad kahjulikult: kahjulikult: rasvane, suitsutatud, soolane või vürtsikas rasvane, suitsutatud, toit soolane või vürtsikas kaloririkas toit toit ravimid kaloririkas toit ravimid ülekaal maksa kahjustavaid aineid sisaldavad tooted alkohol väheliikuv eluviis erinevad nakkushaigused

Saadaval hästivarustatud apteekides Vienibas gatve 87B-3, Riia, LV-1004, Läti Kontakt Eestis: Laki 25, Tallinn, tel 6623369 Täpsem teave: www.lagosa.eu


Teisipäev, 10. aprill 2018

14 Tervis PantherMedia/Scanpix

Mida teha, kui allergiline n on elukvaliteedi tuksi keer GEIDI RAUD

geidi.raud@ohtuleht.ee

“Oi, kevad on käes ja taimed ning puud hakkavad õitsema” – atsihh! “Oi, sõbral on nii armas karvane kass” – atsihh! Mida teha, kui allergiline nohu kimbutab? Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku ja Elite kliiniku lastearst-allergoloog dr Kaja Julge selgitab, et tüüpiliselt väljendab nohu end sellega, et ninast eritub vesist sekreeti või eri tooni lima. Aga nohuga kaasneb ka muid ninapõletiku ehk riniidi tekitatud haigusnähte. “Allergilise riniidi sünonüümina kasutame igapäevaelus allergilise nohu mõistet, kuigi selle sümptomiks on mõnikord vaid turse ja ninaeritis võib valguda ninaneelu. Kõige sagedasem nohu põhjustaja on kindlasti viirusinfektsioon, kuid aina rohkem inimesi on muutunud allergiliseks ja riniit on selle sagedane väljendus,” ütleb ta.

Kuidas allergilist nohu leevendada? z Nina limaskesta loputamine soolveega on oluline nii sekreedi, koorikute, allergeenide kui ka infektsioonitekitajate eemaldamise seisukohalt. Hüpertooniline soolalahus vähendab ninakinnisust, kuid seda ei soovitata kaua järjest kasutada. z Kui öösiti kiusab ninakinnisus justkui luupainaja ning und ei tule ega tule, siis tuleb tolmulesta allergikul unekvaliteedi parandamiseks vähendada oma voodis tolmulesti. Hea investeering on kvaliteetne hästi puhastatav padi ja voodi kattemadrats. z Vältida tuleks kokkupuudet allergeenidega. Kahjuks ei saa kontakti täielikult vältida. Eriti ei saa täielikult välistada õietolmu ja tolmulestadega kokkupuudet. Aitab see, kui kodus tihti tolmu võtta, kasutades erifiltriga tolmuimejat ja märgkoristust. Ka aitab voodivarustuse pesemine kuuma veega (vähemalt 60 ºC) ja kuivatamine kuuma õhuga, voodi kattemadratsite kasutamine, patjade väljavahetamine paari aasta järel

Doktor Julge kirjeldab, et kokkupuutel allergeeniga hakkab inimestel nina sügelema ning nad hakkavad aevastama. Ka võib hakata ninast rohkesti eritist jooksma või vastupidi – 2–5 minutit pärast allergiat tekitava ühendiga kokkupuutumist tekib ninakinnisus. “Kindlasti on haigusnähtude tekke

jne. Siseruumide temperatuur olgu allergiku majapidamises 20−22 ºC ja õhuniiskus alla 50%. z Arstiga tuleks konsulteerida, et paika panna sobiv ravi. Õietolmuallergia ehk pollinoosi puhul on esmaseks raviks antihistamiinse toimega ravimid. Vajadusel kasutatakse ninna piserdatavaid hormoonpreparaate. Antihistamiinid hakkavad toimima väga kiiresti ja nende tarvitamist alustatakse esimeste haigusnähtude tekkimisel. Püsiva nohu korral on esmaseks raviks ninahormoonid, mida tarvitatakse kuuridena vähemalt 3–4 nädalat järjest, tehes sinna vahele 1–2 nädala pikkuseid ravipause. Küllalt sageli on vaja ravikuuri teha 2–3 kuud järjest. Ninahormooni toime tekib esimese ravinädala jooksul ja püsib umbes nädal pärast kasutamise lõpetamist. z Kinnise nina avamiseks tarvitatavaid dekongestante võib kasutada vaid lühiajaliselt kuni 5 päeva järjest ja seda nii allergiast kui ka viirusest põhjustatud ninakinnisuse puhul. Allikas: Kaja Julge

kiirusel ja tugevusel seos ülitundlikkuse astmega ning inimestel võivad sümptomid avalduda eri allergeeni koguse puhul,” ütleb tohter. Ta märgib, et kui rohke vesise nohu ja aevastamisega kaasnevad silmade ärritus ja palavikku ei ole, on üsna tõenäoliselt põhjuseks allergia. “Midagi

halba ei juhtu sellest, kui igaks juhuks antihistamiini tablett sisse võtta. Kui aitab, toetab see allergia võimalust ja on põhjust tablettide võtmist jätkata. Viirusinfektsiooni sümptomitele antihistamiinid märgatavat leevendust ei paku. Samas on hea meeles pidada, et üks ei välista teist.”

REKLAAMTEKST


Teisipäev, 10. aprill 2018

Tervis 15 PantherMedia/Scanpix

ne pesemine kuivatab nahka. Piisab ühest korrast päevas ning duši all, vannis või saunas ei tasu olla üle 10 minuti korraga. Vesi võiks olla leige, mitte kuum. Pesuvahendid tuleb kehalt hoolikalt loputada ning nahka pehme rätikuga õrnalt patsutada, et nahka mitte ärritada.

MAARJA PILD

leht@ohtuleht.ee

nohu ranud? Allergeenid varitsevad ka koduseinte vahel Sagedamini esinevad allergeenid on õietolm ja hallitusseeneosed, turvaliste koduseinte vahel dikteerivad aga allergiku enesetunnet tolm, perelemmikute karvad, kõõm, eritised ning olmekeemia. “Mittespetsiifiliste ärritajatena võivad mõjuda ka külm õhk, kliimamuutus, tugevad lõhnad – sh parfüümid, lilled ja toiduvalmistamisel eralduvad aroomid – , tubakasuits, õhusaastus, muutused suguhormoonide tasemes, füüsiline koormus, alkoholi tarvitamine jms,” ei taha tohtri loetelu lõppeda. “Mõni väga allergiline isik ei saa minna ruumi, kus on viibinud kass, sest kohe tekivad silmasügelus ja aevastamine. Samas teine kassi suhtes allergiline inimene saab allergianähud alles looma süllevõtmisel või tema silitamisel,” teab Julge. Kuid mõnel õnnetul ei piirne allergiareaktsioon vaid ninaprobleemidega – tekkida võivad ka hingeldus ja köhahoog, nahalööbed, peavalu, liigesevalud, seedehäired ja kehatemperatuuri tõus. “Umbes pooltel täiskasvanud inimestest, kellel on õietolmuallergia, võivad esineda oraalse allergia sümptomid seoses ristallergiaga: toorete puu- ja aedviljade, aga ka pähklite, seemnete, maitsetaimede söömisel võivad tekkida huulte, keele, suu limaskesta sügelus, turse ning raskematel juhtudel ka kõriturse, astmahoog või isegi anafülaktiline šokk, mis on eluohtlik,” räägib tohter. Allergoloog nendib ka seda, et allergilise nohuga kimpus inimesed põevad viirusinfektsioone raskemini ja neil tekib sagedasti ninakõrvalkoobaste põletik. “Rinosinusiidi ärahoidmiseks või leevendamiseks tuleks vältida kontakti nii allergeenide kui ka hingamisteede nakkuse saanud inimestega. Ka teevad head korduvad ninahormooni kuurid ja nina loputamine meresoolveega.” Allergikul tasuks perearsti vastuvõtule registreerimisele mõelda siis, kui allergilisele nohule iseloomulikud kaebused korduvad samas olukorras nt loomakontaktil või teatud aastaaegadel; igal hommikul on nina kinni või on vaja mitu korda nuusata; esineb sagedasi nahalööbeid või astmale iseloomulikke kaebusi, sh pikki köhaperioode, kui vahelduvad kuiv ja märg köha ning füüsilisel koormusel või muu ärritava teguriga kokkupuutel tekivad köhahood, raske on välja hingata ja kopsus on kuulda kiuneid. “Perearst saab suunata patsiendi allergoloogi vastuvõtule. Allergilise nohu diagnoos pannakse arvestades haigusnähtude esinemist, nina limaskesta leidu, allergiatestide tulemusi ning ravimite toimet,” selgitab doktor Julge.

Pärast talve kimbutab paljusid naha liigne kuivus. Millest see tuleb, kas ja kuidas saab seda ennetada ning kuidas kuiva nahka hooldada? Südameapteegi farmatseudi Merilin Israeli (pildil) sõnul on naha kuivus üks sagedasemaid nahaprobleeme. Selle põhjused võivad olla nii sisemised (pärilik soodumus, hormonaalsed mõjutused, naha vananemine, haigused, nt atoopiline dermatiit, psoriaas, allergiline nahapõletik, suhkurtõbi jt) kui ka välimised (keskkonnategurid, kuum või külm ilm, õhuniiskus, ultraviolettkiirgus, tugevatoimelised pesemisvahendid, dekoratiivkosmeetika, kiiritus- ja keemiaravi, ebapiisav vedeliku tarbimine). Nahka kuivatab ka suitsetamine, liigne alkoholi tarbimine ja vale toitumine. Apteekri sõnul võib naha kuivus olla põhjustatud ka mitme vitamiini või kiudaine puudusest. „Seetõttu võib naha kuivuse leevendamisel heaks toetajaks olla A-, B-, Dja E-vitamiin. Kindlasti toidab nahka oomega-3 rasvhapete ja kuningkepiõli tarbimine. Kuiva naha puhul on nahahooldus enam kui lihtsalt kosmeetika ning koos piisava joogivee tarbimisega paneb see aluse kaunile nahale!“ rõhutab ta.

Probleeme tasub ennetada Samamoodi muudavad naha kuivaks valed või liigsed pesemisvahendid ja hooldusvõtted, karm kodukeemia, sünteetilised riided, ebakvaliteetne kosmeetika ja vähene sooja vee tarbimine – kehatemperatuurist külmem vesi imendub lihtsalt kehvemini. „Inimene on oma ehituselt ja koostiselt loodud elama puhtas looduses. Ebasobiv moodne keskkond ja eluviis annavad märku absoluutselt igaühele,“ on kogenud Dr. Hauschka looduskosmeetik Kertu Luisk, kes töötab Võrus Vana Maja salongis. Kuiva naha tunneb ära selle järgi, et see on katsudes kare, ebaühtlane ja meenutab liivapaberit, välimuselt aga punetav ja tuhm, helbeline ja justkui kihiline, kuivade valkjate laikude, pragude ja isegi lõhedega. Merilin Israeli sõnul kaasneb kuivusega ebamugavustunne, sügelus, torkimine, valulikkus. „Kõige enam väljendub nahakuivus kätel, säärtel ja keha külgedel,“ sõnab ta. Naha kuivus võib esineda lühiajaliselt ning küllaltki leebelt, kestes paar päeva või nädalat. Samas võib kuivast nahast saada ka tõsine ja pikaajaline probleem. „Kuiv nahk võib mängida olulist rolli ärri-

Kreem kanna veidi niiskele nahale

Kuiva ketendava naha peletamiseks selgita välja selle põhjused tusdermatiidi, atoopilise dermatiidi ning kontaktallergia tekkimisel ja kulul. Väga tihti kaasneb ka psoriaasiga kuiv nahk,“ lisab apteeker. Kertu Luisk (pildil) soovitab eriti tähelepanelik olla väikelaste naha muutuste korral. Ta toonitab, et probleemi ennetamine on tagajärgedega võitlemisest nutikam ja tõhusam. „Kui ärritusdermatiit ja kontaktalleriga tekivad allergeeni toimel, siis atoopiline dermatiit võib esineda ka ilma allergiata,“ ütleb Merilin Israel. Atoopilise dermatiidi iseloomulik tunnus on naha kuivusest tulenev sügelemine ning sageli sattume nõiaringi: sügelemine põhjustab kratsimist, kratsimine nahaärritust ning see omakorda sügelemist ja haiguse süvenemist. Sageli tekibki lööve nahale alles pärast kratsimist. Apteeker mainib, et kui enamasti kimbutab atoopiline dermatiit imikuid ja väikelapsi, siis iga kümnes selle probleemi all kannataja on täiskasvanu. „Olen läbi enda ja oma klientide aru saanud, et kui soovida püsivaid tulemusi, tuleb alustada põhjuste välja selgitamisest,“ räägib Kertu Luisk. Isegi nii raskete diagnooside puhul nagu rosaatsea ja psoriaas on tema sõnul võimalik tervisliku elustiili ja korrektse nahahoolduse range järjepidevusega jõuda imeliste muutusteni. Ilmastiku eest kaitsmisel on olulised rasvasema koostisega kreemid ja muidugi kvaliteetsete toidurasvade-õlide tarbimine. Küsimuste korral soovitab ta esmalt pöörduda looduslähedasi lahendusi eelistava asjatundja poole, mitte alustada kohe arsti kirjutatud kangema raviga.

Sama toonitab ka apteeker. „Naha puhtuse eest hoolitsemine ja kreemitamine peavad kujunema harjumuseks, sest mida järjepidevamalt nahka kreemidega hooldada, seda parem on lõpptulemus ning seda vähem vajatakse retseptiga välja kirjutatud lokaalseid hormoone,“ sõnab Israel.

Kuiva naha puhastamisel soovitab Merilin Israel leelisevabasid (ehk seebivabu) pesemisvahendeid – sagedane pesemine seebi ja geelidega, mis sisaldavad pindaktiivseid aineid, kuivatab nahka. Seetõttu võiks väga kuiva nahaga inimesed eelistada apteegikosmeetikat. Ka liiga sageda-

Kertu Luisk soovitab ka naha koorimisega piiri pidada. „Enamjaolt arvatakse, et meie surnud nahakiht on asjatu ja tuleks lihtsalt maha võtta. Tegelikult on sellel oluline ülesanne meid väliskeskkonna eest kaitsta ja selles sisaldub naha tervisele oluline osa niiskust,” sõnab ta. Kreemi tuleb nahale kanda alati pärast pesemist (vajadusel ka sagedamini) kergelt niiskele nahale. “See aitab kaasa naha märgatavalt kiiremale paranemisele,“ sõnab apteeker. Ta soovitab käsi kreemitada pärast iga pesemist, kasutada majapidamistöödel kindaid ning külmaga vältida niiskete kätega õue minemist. Kuiva ja probleemse nahaga inimestele soovitab ta soovitab ta emolliente – need sisaldavad lipiide, mis takistavad vee kadu nahast. „Baaskreemide kasutamisega me taastame kaitsebarjääri, kuid ei ravi seda terveks,“ rõhutab apteeker, et õige nahahooldus säilitab naha tervist, hoiab tema enesetaastusvõimet ja kannab hoolt naha ilusa välimuse eest.

Linola kogu perele /LQRO /LQROD 6KRZHU DQG :DVK linoolhapet sisaldav õrn dusigeel el sobib ideaalselt erilist hoolt vajavale kuivale nahale. Dusigeel toetab naha kaitsebarjääri, hoiab nahale omast Dusig pH ta taset (pH 5.5) ning tagab pikaajalise naha niiskuse sisalduse, kaitstes nahka kuivamise eest. Toode ei sisalda sisald mine mineraalõlisid ja parabeene.

/LQROD 6KRZHU DQG %DWK 2LO vedel dusi- ja vanniõli sobib kuiva, kareda ja ketendava naha hoolduseks. Väikeste rasvaosakeste ühtlasel jaotumisel vees moodustub emulsioon, mis niisutab ja kaitseb nahka juba vannis. Vanniõli parandab naha kaitsebarjääri, pehmendab ja rahustab nahka ning vähendab sügelust. Toode ei sisalda värv- ega säilitusaineid.

/LQROD 3URWHFWLYH %DOP kerge koostisega õhku läbilaskev nahakaitsepalsam ärritunud ja hauduma läinud nahale. Sobib kasutamiseks imikute mähkmepiirkonnas ja nahavoltides. Kaitsepalsam leevendab nahaärritust, toetab kahjustunud nahabarjääri taastumist ning moodustab nahale läbipaistva kaitsekihi, mis laseb nahal hingata. Toode ei sisalda mineraalõlisid ega silikoone. %UHDWKDEOH

3URWHFWLYH %DOPDWH

LQW LP )RU WKH DUHD DQG ERWWRP QDSS\ HQWLUH ,Q WKH EDELHV DUHD IRU DJDLQVW 3U RWHFWV PRLVWXUH H[FHVVLYH DQG VNLQ FK RLO 0LQHUDO FRQH IU HH DQG VLOL

0HGLFDO

6NLQ &DUH

/LQROD /RWLRQ kiiresti imenduv kehakreem sobib kuiva va naha igapäevaseks hoolduseks. Kehakreemi mi koostises olev kõrge linoolhappe sisaldusega ga ohakaõli parandab naha kaitsebarjääri ning annab nahale pehmust ja siledust. Leevendab sügelust ning ebamugavat pingsustunnet nahas.

Saadaval apteekides! Tootja: Dr. August Wolff GmbH & Co. KG Arzneimittel, Saksamaa Turustaja Eestis: AS Sirowa Tallinn, Salve 2C, Tallinn 11612; Tel. 6 830 700


Teisipäev, 10. aprill 2018

16 Tervis

Mu jalad olid nagu tina täis

REKLAAMTEKST

„Tundsin end halvasti, sest jalgades oli raske ja väsinud tunne.“

Kuidas end puukide eest kaitsta?

Marta oli viimasel ajal sageli pinges, sest jalad väsisid mitte ainult kõndimisest, vaid ka istumisest. Pole ime, et õhtuti oli ta tujust ära, kurnatud ja pettunud. Marta töötas palju aastaid kohvikus ja suhtles tihti külastajatega. Nüüd on ta pensionär, kes armastab oma sõpradega aktiivselt puhata. Naine tunneb viimasel ajal, et kiiresti väsivate jalgade tõttu peab ta aina sagedamini loobuma jalutuskäikudest, huvitavatest reisidest ja kultuuriüritustest.

Active Legs™ pakub leevendust Marta hakkas aja jooksul tundma end üksildasena. Ta proovis peaaegu kõike, kuid ei saanud lahti ebameeldivast tundest jalgades. Isegi siis, kui naabrinaine rääkis uuest Skandinaavia toidulisandist Active Legs, mille koostises on merimänni koore ja viinapuulehe ekstrakt, ei uskunud ta eriti, et see võiks teda aidata. Marta oli proovinud paljusid erinevaid vahendeid ja oli nende suhtes üsna skeptiliselt meelestatud. Lõpuks ta siiski otsustas Active Legsi tablette proovida.

Energilisus ja rõõm

Kas teate, et... Merimänni (ladina k. Pinus pinaster Aiton) koore ekstraktis leidub bioloogiliselt aktiivseid aineid, oligomeerseid proantotsüanidiine. Need ühendid hoiavad veresooneseinte normaalset seisundit ja parandavad vereringet.

HELEN PENTSA

leht@ohtuleht.ee

Kust saab osta ActiveLegs tablette? Originaalseid Active Legsi tablette saab osta apteekidest või tootja kodulehelt www.newnordic.ee. Täpsema info saamiseks helistage telefonil 684 3838.

„Mul on väga hea meel, et avastasin Active Legsi tabletid. Olen siiralt õnnelik, sest saan nüüd käia koos sõpradega meelt lahutamas, reisin palju ning trepist ülesminek ei ole mingi probleem. Usun, et Active Legs aitab mul veel kaua säilitada terveid jalgu ja energilisust.“

www.newnordic.ee

Online Store

Rootsi Active Legsi tabletid

Active Legsi tablettide koostises oleva merimänni (ladina keeles Pinus pinaster Aiton) koore ekstrakt aitab hoida veresooneseinte normaalset seisundit ning toetab vereringet. Merimänni koore ekstraktis leidub bioloogiliselt aktiivseid aineid – oligomeerseid proantotsüanidiine. Need ühendid hoiavad veresooneseinte normaalset seisundit ja parandavad vereringet. C-vitamiin stimuleerib kollageeni tekkimist, mis on vajalik veresoonte normaalseks funktsioneerimiseks. Tähtsad on ka mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning tervislik eluviis.

Jalad ei väsi ainult kõndimisest, vaid ka istumisest Kanname oma keharaskust igal sammul – seda rasket tööd teevad jalad. Pole siis ime, et päeva lõpuks tunnevad paljud väsimust ja raskust jalgades. Kui veedate oma töö iseloomu või elustiili tõttu palju aega püstijalu, tuleb nende eest pidevalt hoolitseda. Ebameeldiv ja raskesti kirjeldatav tunne jalgades ei teki ainult pidevast kõndimisest, vaid ka pikemast istumisest, näiteks lennureisil, autosõidul, kauakestvate konverentside või koosolekute järel. Selleks et vältida ebameeldivat tunnet, tuleb jalgu harjutada füüsilise koormusega, tugevdada säärelihaseid ja toetada jalgade veresoonte normaalset funktsioneerimist.

Viimaks on lumi hakanud näitama alistumismärke ning kevadpäike paistab iga päevaga aina eredamalt. Küll aga ei tasu kevade ilu lummuses unustada, et aasta oodatuim aastaaeg on meelisajaks ka puukidele, kelle vastu inimene end hoolega kaitsma peaks. Kuidas end ja oma lähedasi puugihaiguste eest võimalikult tõhusalt kaitsta? Inimene võib puukidelt nakatuda kahte ohtlikku haigusesse: puukborrelioosi ja puukentsefaliiti. Kui puukborrelioosi saab ravida antibiootikumidega, siis entsefaliidi vastu ravi pole – selle vastu aitab vaid vaktsiin. Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar sõnab, et puugid muutuvad aktiivseks siis, kui õues on vähemalt viiekraadine temperatuur. „Eriti agaralt ründavad kevadel ja varasuvel inimesi ja loomi puugi nümfid – need on noored, pisikesed ja ülinäljased puugiisendid, kes meeletu agarusega otsivad sööta,“ räägib ta. „Puukide arvukus looduses on tõepoolest suurenenud, kuid see ei ole nakatumise peamine soodustegur. Hoopis tähtsam ohutegur on inimese enda käitumine looduses – mida rohkem, sagedamini ja hoolimatumalt me end looduses puukidele välja pakume, seda suuremasse nakatumise ohtu me end seame,“ sõnab Kutsar. Kutsari sõnul on hulk elukutseid ja ameteid, mida pidavad

inimesed võivad suure tõenäosusega puukidega enam kokku puutuda – metsatöölised, talupidajad, kaitseväelased, elektriliinide ehitajad ja parandajad jne. Epidemioloogianõunik tuletab meelde põhitõed, kuidas end näljaste puukide rünnaku eest kaitsta: z Vältige liikumist kohtades, kus on teadaolevalt palju puuke. Puugirünnete vältimine on keerukas seetõttu, et puugid on asustanud ka meie linnapargid ja koduaiad. z Puhkuse ajal metsas viibides ja looduses matkates käige sissetallatud radadel ning valige telkimise koht üldkasutatavas telkimiskohas. Soovitatav pole istuda maapinnal või rohul ning käia paljajalu. z Puugirohketes kohtades kandke heledaid riideid, mille pealt on kergem puuke märgata. z Aeg-ajalt heitke pilk oma ja laste riietele ning teiega retkel kaasasoleva koera karvkattele. Eemaldage iga avastatud puuk. z Kandke pikkade varrukatega särki või jopet, pikki pükse, peakatet ning saapaid või kummikuid. Pükste sääreotsad katke sokkidega või suruge saabastesse. z Teatud puugipeletamise efektiivsust omavad putukatõrjevahendid, millega võib katta nii avatud nahapinnad kui ka väliriided. Putukatõrjevahendite kasutamisel lastel tuleb olla ettevaatlik ning juhinduda kasutamisjuhisest. z Elamiskohta või koju jõudes eemaldage enne eluruumidesse sisenemist väliriided ja jalanõud, raputage või kloppige need hoolikalt läbi. Seejärel paigutage need eraldi igapäevariie-

test ja jalanõudest ning jätke need koridori või eraldi hoiuruumi. z Pesemisruumis või vannitoas kontrollige üle oma ja laste keha pealaest jalataldadeni, iga varjatud voldike, liigeste siseküljed ning võimalusel käige duši all. z Enne eluruumidesse lubamist kontrollige üle vabalt väljas jooksvad koerad ja kassid või veel parem – kammige läbi nende karvkate puukide avastamiseks ja eemaldamiseks. Koerte või kasside karvadelt maha kukkunud puugid ründavad inimesi ka toas. Täissöönud emaspuuk võib end toas kukutada koeralt või kassilt ja muneda munad põrandapragudesse, luues selliselt puugikoloonia ka eluruumi. z Elumaja ümbritsev muru niitke lühikeseks ning eemaldage sealt kuivanud puulehed, kuivanud rohi ja muu praht, sest kõdu on puukide meeliselukoht. z Metsa, lagendiku või puisniiduga piirnevatele puhkealadele, -kohtadele või eluhoonetele tõkestab puukide juurdepääsu nende vahele rajatud kruusavõi killustikuvöönd. Vahel juhtub siiski, et vaatamata ettevaatlikkusele pole siiski olnud võimalik puugirünnet vältida ja võime leida endalt või enda lähedaselt naha sisse imenud puugi. „Sel juhul olgu esimene mõte ja tegevusjuhis see, et puuk tuleb eemaldada kohe. Mida varem ja kiiremini seda teete, seda parem, sest haigustekitajate üleminekuks puugi süljest inimesele kulub tunde. Paraku ei tea me kunagi päris täpselt, millal puuk vereimemist alustas,“ lausub Kutsar.


Teisipäev, 10. aprill 2018

Tervis 17 PantherMedia/Scanpix

KAS KÕIK KOLM VAKTSIINISÜSTI SAID TEHTUD? KAS KORDUVVAKTSINEERIMISED EI UNUNENUD?

Vaktsineerida võib aastaringselt, sest: Eesti on puukentsefaliiti haigestumise üks kõrgeima riskiga piirkondi Euroopas Vaktsineerimine on vajalik puukentsefaliidi ohualade, sealhulgas kogu Eesti elanikele, alates 1 aasta vanusest

Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik nakkushaigus. Puugid on Eesti oludes aktiivsed tavaliselt aprillist oktoobrini ning sellesse perioodi jääb ka enamus haigusjuhte. Puukentsefaliit võib kulgeda raskelt ning haarata kesknärvisüsteemi, mille tagajärjel võivad omakorda tekkida püsivad jääknähud. Puukentsefaliidi vältimiseks on olemas tõhusad ja ohutud inaktiveeritud vaktsiinid nii täiskasvanutele kui lastele. Vaktsineerimine koosneb kolmest süstist, korduvvaktsineerimine on soovitatav iga kolme, kuid kindlasti viie aasta järel. Allikad: Terviseamet. Nakkushaigused A-Ü. Puukentsefaliit. http://www.terviseamet.ee/index.php?id=1201; Terviseamet. Puugihaigused ja vaktsineerimine. http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/nakkused/puuk.pdf

Vaata ka:

Just praegu on õige aeg enda vaktsineerimiseks Just praegu on õige aeg mõelda enese puugihaiguste eest kaitsmisele, rõhutab Ida-Tallinna keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna juhataja Aino Rõõm. Viimaste aastate soojad talved on soodustanud puukide levikut ja puugihaigused on sagenenud. 2017. aastal registreeriti terviseameti andmetel Eestis 87 puukentsefaliidi haigusjuhtu, aasta varem 81. Puukborrelioosi diagnoositi 2016. aastal 1420, 2017. aastal 1963 ja tänavu juba 93 korral. Kõige enam esines mullu mõlemat tõbe Saaremaal ja Hiiumaal. Kui puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega, siis puukentsefaliidi viiruse vastu kindlat ravi ei ole, haigestumise vältimiseks saab ennast vaktsineerida. „Vaktsiin on tõhus ja tagab täieliku kaitse puukentsefaliiti haigestumise eest,“ kinnitab Ida-Tallinna keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna juhataja Aino Rõõm. Seda tuleks kindlasti teha, sest nagu ütleb arst: „Puukentsefaliit võib kulgeda nii kerge kui ka raske haigusvormina, kahjustades kesknärvisüsteemi, mille tagajärjel võivad tekkida püsivad kahjustused.“ Haigestumise vältimiseks soovitab Aino Rõõm vaktsineerimist. Puukentsefaliidi viiruse vastane vaktsineerimine on tasuline ja koosneb kolmest doosist, mille järel tuleb vaktsineerida iga viie aasta järel ühe doosiga. Esmasel vaktsineerimisel tehakse kaks vaktsiinidoosi 1–3kuulise vaheajaga ja kolmas doos 6–12 kuud hiljem. Immuunsuse tekkimine võtab aega ehk alles nädal pärast teise doosi manustamist on antikehade hulk veres piisav ja inimene puukentsefaliidi eest kaitstud. Selleks, et antikehade kõrge hulk püsiks, tuleb teha kolmas doos ja hiljem vaktsineerida ühe doosiga. „Vaktsiin on Eestis püsivalt olemas ja vaktsineerida on võimalik igal ajal,“ kinnitas Rõõm. Ta lisas ka, et pärast vaktsineerimist on süstekoht tavaliselt mõnda aega hell ja tõusta võib väike palavik, kuid see möödub ööpäeva jooksul. SILJA PAAVLE

Vanavanematelt on meelde jäänud puugi eemaldamise võtteid vaseliini, õli, tiku või alkoholiga. Kutsar rõhutab, et neid

meetodeid teha siiski ei tohi. „Oleks hea, kui te oleksite varem mõelnud vajadusele puuk nahast välja tõmmata ning ko-

ju valmis hankinud peeneotsalised pintsetid või puugieemaldusvahendi, desinfitseeriva lahuse ja kummikindad. Looduses viibimisel teil neid vahendeid kaasas ei ole ning siis tuleb püüda puuk välja tõmmata sõrmeotstega,“ annab ta nõu. Puugi eemaldamiseks nahast tuleks haarata pintseti- või sõrmeotstega puugi imikärsast võimalikult naha lähedalt. Pintsetiga puugi eemaldamisel tasub kätte panna kummikindad. „Paljaste kätega tõmbamisel on see oht, et võite suruda katki puugi keha ning juhul, kui teie kätel on nähtamatud nahalõhed või haavandid, satuvad haigusetekitajad teie organismi ning te nakatute,“ hoiataks Kutsar. Haardes olevat puuki tuleb tõmmata tugevalt, pikkamisi ja keeramata ülespoole, kuni puugi imikärss vabaneb nahast. „Seejuures püüdke mitte suruda puugi kehale (see oht on sõrmeotstega tõmbamisel), sest sellega pressite haigusetekitajad puugi soolestikust välja otse haava. Juhul, kui väljatõmbamisel jääb imikärss nahka, jätke see sinna – naha paranemisel see eemaldub,“ sõnab ta. Puugi eemaldamise järel tuleb hammustatud kohta desinfitseeriva lahusega mitu korda puhastada. Puugi hammustuse järel tuleb enda tervist vähemalt nädala jooksul jälgida. Gripitaoliste haigusnähtude korral tuleb suunduda perearsti vastuvõtule.

WWW.PUUGID.EE

EE/ENC/0012/17 08/2017

Puugid on Eesti aktiivsed tavaliselt aprillist oktoobrini ning sellesse perioodi jääb ka enamus puukentsefaliidi haigusjuhte

INVAMESS 2018 19. APRILL KELL 12-18 20. APRILL KELL 10-15 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskus, Endla 59 ABIVAHENDIFIRMAD TEENUSEPAKKUJAD PUUETEGA INIMESTE ORGANISATSIOONID INFOTUNNID SOTSIAALNÕUSTAMINE ÕIGUSNÕUSTAMINE VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA INIMESTE NÕUSTAMINE KOHVIK

SISS EPÄ ÄS TAS UTA

VAATA LISA: WWW.TALLINNAKODA.EE


Teisipäev, 10. aprill 2018

18 Tervis

Uriinipidamatus – väldi teed ja kohvi, tee harjutusi ning otsi a LIINA METSKÜLA

liina.metskula@ohtuleht.ee

„Uriinipidamatus on tõsine probleem, mis häirib elu. Inimene hakkab end seetõttu tundma ebamugavalt nii kodus kui ka tööl ja vabal ajal seltskonnas,“ nendib Inkotoa Kuivaks.ee kontinentsusnõustaja Merike Mikko. Kolm uriinipidamatuse põhivormi on pingutus ehk stressinkontinents (uriini eritub väikestes kogustes füüsilisel pingutusel, nagu köhimine, raskuste tõstmine, aevastamine), sundinkontinents (tekib tugev ja ootamatu urineerimisvajadus ning suutmatus seda kinni hoida, korraga eritub palju uriini) ja ülevooluinkontinents (põie tühjenemishäire, mille põhjuseks on väljavoolu takistus või põie ülemäärane täitumine). Neljas, kuid vähem sagedasem variant on täielik uriinipidamatus. Uriinipidamatuse probleemi alla kannatavad kõige sagedamini vanemad inimesed, eriti naised. „Vanemas eas on pidamatuse teke seotud ealiste muutustega ja siis on seda ka raskem

täielikult välja ravida. Tõsiasi on seegi, et nõrk põis teeb üha rohkem muret mitte ainult eakatele ja voodihaigetele, vaid ka noortele inimestele. Uuringu kohaselt kannatab selle probleemi alla iga kolmas naine ja iga kümnes mees,“ räägib Merike Mikko. Nii meestel kui ka naistel võib uriinipidamatus tekkida mitmete neuroloogiliste haiguste, diabeedi, trauma või teatud ravimite võtmise tagajärjel. Naistel on sagedasemateks uriinilekke põhjustajateks rasedus, sünnitamine, menopaus, ülekaal; meestel aga probleemid eesnäärmega.

Teatud söökide ja jookide tarbimine võib abistada Uriinipidamatust saab enamikul juhtudel ravida ning spetsiaalsete abivahenditega oma elukvaliteeti parandada. „Kindlasti ei maksa jääda lootma, et probleem ise kaob, vaid tuleks otsida abi. Probleemi eitades võib see süveneda,“ toonitab Merike Mikko. Uriinipidamatuse ravi sõltub selle põhjustest. Küll aga saab

iga inimene ka ise midagi teha, et ebameeldivat probleemi tõkestada, muutes nii elustiili kui ka toitumist. Ka liigne kehakaal on uriinipidamatuse üks põhjustest. „Kõigepealt tuleks alustada õigest vedelikutarbimisest – vähemalt 1,5 liitrit päevas. Samas enne magamaminekut tuleks paar tundi joomist piirata. Vältida tasuks aga kohvi, teed, gaseeritud jooke, alkoholi, vürtsikaid toite ning happelisi puuvilju nagu apelsin ja greip,“ loetleb Mikko. Naistel aitavad uriinipidamatuse probleemi leevendada vaagnapõhjalihaseid tugevdavad harjutused. „Tuntumaid vaagnapõhjalihaste harjutusi nimetatakse Kegeli harjutusteks ning positiivsete tulemuse jaoks ei pea olema esimeses nooruses. Sümptomid võivad väheneda isegi 70–80aastastel, nii et järelikult on see proovimist väärt,“ soovitab ta. Uriinipidamatusest rääkides tulevad teemaks ka mähkmed. „Mähe olgu nii väike kui võimalik ja nii suur kui vajalik. Tooteid on palju ja mähkmetüüpi valides tuleb arvestada inimes-

te individuaalsete vajadustega – kas ta saab hooldusabi või suudab ise mähkmeid vahetada,“ selgitab Mikko. Tema sõnul tuleks mähkme valikul leida õige suurus ja samas teada pidamatuse raskusastet. „Kerge pidamatuse korral (erituvad üksikud tilgad) on nii meestele kui ka naistele pesukaitse sarnased eri suuruse ja imavusega sidemed. Keskmise ja raske pidamatuse korral kasutatakse erineva kuju, suuruse ja imavusega mähkmeid. Õigesti valitud pidamatushooldusvahend on lekkekindlad, mugav kanda, need tagavad kindlustunde ning aitavad säilitada eneseväärikust ja normaalset elurütmi,“ räägib Mikko. Ta lisab, et abivahendite soodustusega soetamiseks on vajalik arstitõend (kus on vahendi nimetus välja toodud) ja isiklik abivahendi kaart sotsiaalkindlustusametist. „Uriinipidamatus on ebameeldiv probleem. Selleks, et ei tekiks psühholoogilisi häireid, on oluline saada see nii-öelda kontrolli alla ning mitte jääda probleemiga üksi,“ lausub Mikko.

Laste uriinipidamatust võivad põhjustada muutused elus Uriinipidamatust lastel pärast viiendat eluaastat nimetatakse enureesiks. „Seda võib esineda kas ainult öösel (enamasti) või nii öösel kui päeval. Abi voodimärgamise probleemi ületamiseks tasuks paluda perearstilt ning samuti on võimalik tulla nõustamisele Inkotuppa,“ soovitab Merike Mikko lapsevanematele, kes on hädas oma võsukese ebameeldiva probleemiga. Mikko toob välja, et kontroll urineerimise üle areneb koos lapse kasvamisega. Kuigi laste oskused arenevad pisut erinevalt siis tavaliselt 4.-5. eluaastal kujuneb välja täiskasvanuga sarnane urineerimismuster. „Enureesi põhjuseid võib olla mitu ja sageli on need omavahel kombineeritud. Põhjusteks võivad olla pärilikkus, sügav uni ja raske ärkamine, kõhukinnisus, vedeliku tarbimise harjumused, head või halvad muutused lapse elus, näiteks uue lapse sünd või õpiraskused,“ loetleb Mikko.

URIINIPIDAMATUSE EFEKTIIVNE JA OHUTU FÜTOTERAAPIA

INCOVENAL® COMFORT on mõeldud neile naistele kellel on: stress- ja segatüüpi uriinipidamatus (ajutise või püsiva iseloomuga) ja üliaktiivse põiega inimestele.

INCOVENAL® COMFORT

INCOVENAL® COMFORT: • aitab tugevdada vaagnapõhja lihaseid, mis nõrgenedes põhjustavad tahtmatut uriini leket. • aitab kaasa närvisüsteemi normaalsele talitlusele. • aitab hoida lihaste talitluse normaalsena. • annab kontrollitud D vitamiini varu. • kaitseb rakke oksüdatiivse stressi eest. INCOVENAL® COMFORT 1 tablett sisaldab: CEL complex ® - 625mg: Kõrvitsaseemne ekstrakt (Cucurbita pepo) Põldosja ürdi ekstrakt (Equisetum arvense) Linaseemne ekstrakt (Linum usitatissimum) Vitamiin D 400RÜ Magneesium - 150mg Vitamiin C 40mg INCOVENAL® COMFORT kasutatakse: • ravi esimesed 2 nädalat 1 tablett 2 korda päevas • säilitusannus 1 tablett 1 kord päevas

Tootja: VULM s.r.o., Tuhovská 18, 831 06 Bratislava, Slovakkia Turustaja: PharmaSwiss Eesti OÜ Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn

INC-EE-1609-04

Saadaval: Hästivarustatud apteekides, Mustamäe Tervisepoes (Tallinn, Kadaka tee 1/3) Internetis: www.tervis24.ee, www.apteekonline.ee, www.netiapteek.ee

Tegemist on toidulisandiga. Mitte kasutada mitmekesise ja tervisliku toitumise asendajana. Ei sobi kasutamiseks lastele, rasedatele ja imetavatele naistele. Ärge kasutage kui olete allergiline mõne koostisaine suhtes.


Teisipäev, 10. aprill 2018

Tervis 19 PantherMedia/Scanpix

a abi

Arsti kirjutatud raamat Ăľpetab valu Ăźle vĂľimu haarama „Mind vaevavad migreen, krooniline ishias, ajutised pĂľlve- ja puusavalud, sĂľrmeliigeste algav artroos. Isiklik hambavalunorm on mul juba ammu täis. Olen seda raamatut kirjutades 47aastane,“ kirjeldab Soome arst Helena Miranda oma kokkupuudet valuga. KĂľlab nagu maapealne pĂľrgu? MĂľneti kĂźll. Aga Helena Miranda ei ole lasknud valul enda Ăźle vĂľimust vĂľtta. Hoopis vastupidi, pikki aastaid valu uurinud Soome arst on nii oma teadmised kui praktilised kogemused koondanud teoseks „VĂľim valu Ăźle“, mille kirjastus Varrak nßßd ka eestlaste lugemislauale on vahendanud. Ning kindlasti on oluline rĂľhutada, et lisaks isiklikule kogemusele raamatus kirjeldatud uuringute ning valu talitsemise vahendite taga on teadlaste uurimustÜÜd ning kĂľigile neile on teose lĂľpus ka viidatud. Seejuures on arst suutnud kĂľik kirja panna inimlikult, isikliku kogemuse kirjeldamine muudab selle kĂľik valu kannatava inimese jaoks lähedasemaks, lihtsaks ja arusaadavaks. Arst tunnistab raamatus, et tema tÜÜd valuraviarstina kergendab isiklik valukogemus. Ta tunnistab, et temagi elus on olnud päevi, kus vĂľimust vĂľtab lootusetus, mis paneb ta diivanil kerra tĂľmbuma ja oma valudesse kapselduma.

REKLAAMTEKST

MTĂœ Inkotuba – spetsialist uriinipidamatuse alal! Uriinipidamatus (inkontinents), voodihaige pĂľetamine (omastehooldus) ja laste Ăśine voodimärgamine (enurees) on kĂźll keerulised ja delikaatsed teemad, kuid Inkotuba on valmis Sulle siin igakĂźlgselt appi tulema – nĂľustamine Inkotubades on tasuta ja teenindus privaatne.

Uriinipidamatuse korral on asendamatud spetsiaalsed tooted, sest kodused lahendused ja näiliselt sarnased tooted ei taga täielikku kaitset niiskustunde ning ebameeldiva lĂľhna leviku eest. Inkotoast saavad abi kĂľik: nii need kel esineb Ăźksikuid lekkeid, kui ka need, kelle pĂľis vĂľib tahtmatult täies ulatuses tĂźhjeneda. Sobivaima lahenduse igaks olukorraks ja igale inimesele aitab valida meie konsultant spetsiaalselt uriinipidamatuse jaoks loodud TENA sarja sidemete, mähkmete, imava pesu ja imavate aluslinade valikust. Nende suurim tootevalik on saadaval Inkotubades – kokku Ăźle 75 erineva nimetuse. Uriinipidamatus – Inkotoa konsultandid annavad Sulle nĂľu, kuidas antud probleemidega kĂľige paremini toime tulla, aitavad välja selgitada pidamatuse raskusastme ja liigi, valida sobiva sideme vĂľi mähkme ning juhiseid nahahoolduse osas. Muudame Sinu mure märkamatuks, et saaksid jätkata tavapärast elu kĂľikide meelepäraste tegevustega. Laste Ăśine voodimärgamine – Abi sellega toimetulekuks saab järgmistel teemadel: * pĂľie tĂźhjendamise harjumuste kujundamine – regulaarsus, Ăľige asend; * vedeliku tarbimine, kĂľhukinnisuse vältimine; * urineerimispäeviku pidamine ja täitmine; * alarmaparaadi kasutamine (ÜÜsel pesu kĂźlge kinnitatav andur, mis annab helisignaaliga märku, kui märjaks saab) – erinevate aparaatide laenutus ja mßßk. Omastehooldus – Lähedase vĂľi pereliikme hooldamise vajadus vĂľib tekkida ĂźleÜÜ. Inkotoas saab juhiseid: * naha- ja haavahoolduses (ka veevaba puhastus); * lamatiste ennetamises ja ravis; * muude vajalike abivahendite valimiseks ja efektiivsemaks kasutamiseks – sidemed, mähkmed, aluslinad, kateetrid, jpt tehnilised abivahendid. Kasutades kvaliteetseid abivahendeid kaob ka eluruumidest ebameeldiv uriinilĂľhn. KĂľigis Inkotubades on saadaval „Omastehooldaja käsiraamat“ (150 lk). NB! Inkotoas on vĂľimalik osta sidemeid ja mähkmeid ka Ăźhe kaupa - see on eriti oluline just proovimise perioodil, et vältida Ăźleliigseid kulutusi.

PĂľhjalikumalt kĂľikidest teemadest www.kuivaks.ee

Inkotuba

KĂźsi abi juba täna, et nautida kuiva elu ka edaspidi – iga päev, igas olukorras: TALLINNAS Hariduse 6 – polikliiniku 0. korrus, tel 646 2121; Endla 59 – II korrus, tel 678 2110; Mahtra 48 – tuba 103, tel 646 4656; TARTUS Puusepa 2 – Ăœlikooli Kliinikumi Geneetikakeskuse 0. korrusel, tel 731 8534; PĂ„RNUS Rßßtli 47 (sissepääs Ringi tn poolt), tel 443 0230; RAKVERES Tuleviku 1 – polikliiniku 0. korrus, tel 322 3922; KOHTLAďšşJĂ„RVEL Keskallee 29, tel 322 2307; VILJANDIS Tallinna 11A (sissepääs Turu tn poolt), tel 433 3190.

Euroopa Liit Euroopa struktuurija investeerimisfondid

Eesti tuleviku heaks

Samas tunnistab ta ka, et teekond valuga toimetulekul on pikk. Arst vĂľrdleb valuga leppimist koguni sĂźgavast leinast Ăźle saamisega, mille puhul tuleb läbida erinevad kindlad etapid. Ja kui lĂľpuks jĂľuabki inimene punkti, kus ta mĂľistab, et elu läheb edasi, on ikkagi raske leppida, et valu tĂľttu ei saa teha kĂľiki samu asju täpselt samamoodi nagu varem. Miranda teos aitab aga kaasa nii valu mĂľistmisel kui sellega leppimisel, tuues peatĂźkkide kaupa välja erinevad vahendid, mis valu talitseda vĂľivad aidata. Olgu see paljude teiste asjade kĂľrval siis lemmiklooma vĂľtmine, positiivne mĂľtlemine vĂľi kultuuri tarbimine. KĂľikide teemade juures räägib ta teadlaste avastustest, iseenda kogemusest ja annab ka soovitusi, mida kohe saaks ette vĂľtta. Raamatu oluline osa on selle lisad, milles on lugemist ja mĂľtteainet koos praktiliste soovitustega nii valu käes vaevleva inimese tÜÜandjale kui lähedastele. Valuga toimetulek ei ole lihtne, kuid valu kannatamine ei Ăľilista ka kedagi. Sestap tuleks sellega tegeleda ning Helena Miranda raamat „VĂľim valu Ăźle“ annab valuga kimpus olevatele inimestele kindlasti julgust ja indu oma valu Ăźle valitsema asuda. SILJA PAAVLE


Teisipäev, 10. aprill 2018

20 Tervis REKLAAMTEKST

SÕID KOGEMATA LIIGA PALJU? BOTADYN -

SÖ NA ÖM UT IN IM GU ISE TE KS !

sisaldab väärtuslikku artišokilehtede pulbrit ja ekstrakti

Artišoki soodsad mõjud t toetab organismi puhastumisprotsesse t aitab reguleerida normaalset lipiidide taset veres t aitab säilitada tervet maksafunktsiooni t aitab kaasa seedimisele ja seedemahlade eritusele t toetab seedekulgla normaalset talitlust ja soolestiku tööd t soodustab kehakaalu langetamist

BOTADYN’i dražeed sobivad ideaalselt rasvarikka toidu juurde Artišokist võib abi olla rasvase või raskestiseeditava toidu söömise järel tekkivate seedehäirete, kõhupuhituse ja ebameeldiva täiskõhutunde puhul. Raskesti seeditav toit võib muutuda organismile kergemini omastatavaks ja seedetrakti kaebused väheneda.

Artišokk (Cynara scolymus) on hinnatud delikatessköögivili ja ravimtaimena tuntud rohkem kui 2000 aastat. Õisikus on 15% süsivesikuid (sh seedimist soodustavat inuliini), B-rühma vitamiine, C-vitamiini, karotiini. Järjest enam avastatakse artišoki uusi tervisele kasulikke omadusi ja soovitatakse kasutada erinevate terviseprobleemide korral.

BOTADYN’i dražeed dieedi korral Eduka dieedi saladus seisneb ainevahetuse stimuleerimises ja rasvade lõhustumise soodustamises. Artišok toetab dieeti soodustades kehakaalu vähenemist.

Paljudel inimestel on kalduvus süüa liiga palju, kiiresti ja rasvast toitu. Toitumisharjumusest tingitud probleemid on sageli seotud ka puuduliku rasva lõhustumise protsessiga organismis. Maks produtseerib sappi, mis omakorda lõhustab rasvu. Kui aga rasva sisaldus toidus on kõrge, võib sapieritus jääda ebapiisavaks ja toidurasvade lagundamine seiskub. Tulemuseks on, et rasvad koormavad magu, soolestikku ja südant. Tekivad seedehäired, ebameeldiv täiskõhutunne, iiveldus ja puhitised. Kolesterooli sisaldus veres tõuseb. Üleliigne rasv kinnitub veresoontele, mis omakorda soodustab veresoonte lupjumise tekkimist. Samuti kannatab figuur, rasv ladestub kõhu piirkonnas ja puusadel.

Peale igat rasvarikka söögikorda kaks kuni kolm dražeed aitavad teil jälle nautida söömist!

Juba üks dražee iga söögikorra ajal aitab hoida figuuri vormis! BOTADYN’i kasutamine 1-3 dražeed kuni 3 korda päevas. Soovitatav on tarvitada BOTADYN'i kuurina.

Saadaval apteekides!

Tootja: Anton Hübner GmbH, Saksamaa; Turustaja: AS Sirowa Tallinn REKLAAMTEKST

Kolm südamele vajalikku ainet: viirpuu, koensüüm Q10, C-vitamiin VIIRPUU

C-VITAMIIN

Viirpuu on ravimtaim, millega on sajandeid ravitud inimesi, kellel on probleeme südame, kõrge vererõhuga ning liigse stressiga.

C-vitamiinil on oluline roll südamehaiguste ennetamises. C-vitamiini kõige tähtsam haigusi ennetav ja nende kulgu kergendav omadus on antioksüdatiivsus. Antioksüdandid aitavad ära hoida oksüdatiivset stressi, mis kaasneb pea kõigi krooniliste haigustega, nagu näiteks südame-veresoonkonna haigused, põletikud jne.

Viirpuu lehed, õied ja marjad sisaldavad küllaldaselt proantotsüanidiine ja flavonoide, mis avaldavad toimet südame-veresoonkonna tööle, kõrgele vererõhule, südame rütmihäirete ja südamepuudulikkuse korral. Näiteks perifeerset vereringlust parandava toime tõttu suurendab viirpuu soojust nii kätes kui jalgades. Lisaks aitab parandada õhupuudustunnet, väsimust ja koormustaluvust (nt. trepist üles kõndides). KOENSÜÜM Q10 Koensüümi Q10 leidub inimese igas keharakus. Kuid kõige rohkem leidub seda südamelihases, kuna seal on energiatarve väga suur. Vananedes ja teatud haiguste korral Q10 sünteesi võime väheneb, mistõttu võib olla vajalik koensüüm Q10 täiendav tarbimine. Defitsiidi korral võivad olla vaeguse esmatunnuseks: väsimus, jõuetus ja kehalise koormustaluvuse langus. Q10 tagab vajaliku energiataseme südame- ja teiste elundite rakkudes, mõjutades nii vaimset kui füüsilist võimekust. Lisaks omab Q10 ka tugevat antioksüdantset toimet, aidates takistada nn. halva kolesterooli oksüdeerumist ja sellega seonduvat ateroskleroosi arengut.

Cardiopill 3 ühes kapslid: viirpuu + C-vitamiin + Q10

Vitamiin C toetab organismi loomulikku kaitsevõimet ja selle säilimist kehalise koormuse ajal ning pärast seda, lisaks toetab närvisüsteemi talitlust ning psühholoogilisi funktsioone. ABI APTEEGIST Põhjalikult läbimõeldud koostisega ja kvaliteetsed preparaadid on apteegis olemas, kuid enne nende võtmist tasub konsulteerida oma arsti või apteekriga. Mitmed südant- ja veresoonkonda toetavad toidulisandid sisaldavad taimseid komponente ning spetsiaalseid koostisainete kombinatsioone kokku panduna ühte kapslisse, nt. viirpuu, koensüüm Q10, C-vitamiin (nt. CARDIOPILL kapslid). Millistel juhtudel võiks südame- ja veresoonkonna toetuseks võtta toidulisandeid? südame ja veresoonkonna tervise hoidmiseks südame tugevdamiseks ja vereringe normaliseerimiseks ülepingete ja stressi korral aktiivse liikumise ja koormuse korral kõrgenenud kolesteroolitaseme korral ebatervislikest eluviisidest tingitud koormuse vähendamiseks südamele

Spetsiaalse koostisega toidulisand südametöö ja vereringe toetuseks. Sobib reipa enesetunde ja immuunsüsteemi toetamiseks. Cardiopill kapslid sisaldavad ainulaadset ja tõhusat kolme komponendi kombinatsiooni - viirpuud, koensüümi Q10 ja C-vitamiini. Cardiopill on kvaliteetne toode, mis on välja töötatud Saksa kardioloogide poolt, tuginedes igapäevasest praktikast saadud kogemustele. Ainult üks kapsel päevas! Saadaval apteekides!


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.