Tervis detsember 2022

„Kõrge vererõhk kahjustab veresooni ning on peamine südameinfarkti, südame- ja neerupuudulikkuse ning ajuinsuldi põhjustaja,“

Teisipäev, 6. detsember 2022

Külmetuse abi APTEEGIST

DOPPELHERZ TSINK+VITAMIIN C+B12+D3

Spetsiaalselt immuunsust toetav koostis ühes tabletis aitab vabaneda külmetusest ja väsimusest ning toetab organismi vastupanuvõimet.

CARMOLISE TILGAD

Valmista soe tee ja tilguta teetassi 5-10 tilka Carmolise tilkasid. Ära teed sega. Hinga sisse teeaurusid. Kui Carmolise lõhn hakkab vaikselt lahtuma, siis lisa paar tilka juurde ja jätka inhalatsiooni. Lõpuks sega ürditilgad tee sees lusikaga ära ning joo teesegu soojana.

DOPPELHERZ KUUMAD JOOGID

Meeldiva maitsega kosutavad kuumad joogipulbrid C- vitamiini ning tsingiga immuunsüs teemi toetuseks. Ei sisalda palavikualandajaid. Vali endale sobiv maitse – ingveri-kurkumi, granaatõuna-astelpaju-acerola-kirsi või musta leedri!Kasutamine: lahustada üks portsjonpakk 150 ml-s kuumas vees.

RHINITIX NINASPREI

Kaitsekiht viiruste, bakterite ja allergeenide vastu kuni 4 tunniks. Rhinitix ninasprei katab nina limaskesta kaitsva ja niisutava kihiga, mis piirab allergeenide, bakterite ja viiruste (nt rino- ja koroonaviiruste) kinnitumist, läbitungimist ja levikut. 10 ml pudel, 200 ühekordset annust.

VOCAL IMEMISTABLETID

Vocal imemistabletid islandi käokõrva sambliku, vitamiin C ja tsingiga. Pehmendavad kurku, leevendavad kähedat häält ja kurgu kuivust ning toetavad immuunsust. Vali endale sobiv maitse: mustsõstra, sidruni või piparmündi! Lastele - maasikamaitselised imemistabletid ja kirsimaitselised pulgakommid!

IVEX KÖHASIIRUP

Köhasiirup kuivale ja lahtisele (produktiivsele) köhale, mille koostises on looduslikud toimeained luuderohi, altee, tüümian ja mesi. Ivex köhasiirup rahustab köha ja köhaärritust.

Kaitseb ja niisutab limaskesti. Vedeldab lima. Soodustab röga lahtistamist. Sobib täiskasvanutele ja lastele al 1 eluaastast. Toode on värvaineteta, gluteeni- ja laktoosivaba ning kunstlike magusaineteta.

Maria Kilk

Koroona võib jätta seletamatuid

Mõni inimene on häirivate sümptomitega olnud kimpus peaaegu kaks aastat. Vida Press

REKLAAMTEKST

Pikk COVID on uus kurnav terviseprobleem. Inimestel võib olla seletamatu kurnatus ja väsimus, kognitiivsed häired, keskendumisraskused ning valud, millele on keeruline leida selgitust.

Mõni saab vaevustest lahti mõne kuuga, kuid rahvusvahelised uuringud ja patsientide kogemused näitavad, et pikale COVIDile iseloomulikud sümptomid võivad kesta ka aastaid.

„Kui inimene on põdenud koroonat ja sümptomid ei taha kuidagi kaduda, siis räägime pikast COVIDist. Eestis oleme piiriks võtnud 12 nädalat ehk kui haigusele iseloomulikud sümpto-

mid, nagu kuiv köha, väsimus ja üldine kehv enesetunne ei ole kolm kuud pärast haigestumist möödunud, võime öelda, et inimesel on pikaajaline COVID,“ selgitab perearst Piret Rospu Arstikabinetti jõuab hulk inimesi, kellel on ebamäärane väsimus ja liigesevalud ning nad kurdavad, et mõttetöö on häiritud ja aeglane. Perearsti Anne Kaldoja sõnul kurdetakse peamiselt ebanormaalset väsimust, mis puhates kuidagi ei vähene. Samas kimbutab mõnda unetus. Rohkesti kurdetakse hingeldamist ja valu rinnus ning paljudel on häiriv köha, millele ars-

Talv on kohal ja selles kliimas liigume me aina rohkem siseruumides. Vii rushaigused seda aga just ootavadki, sest rahvarohked ruumid on nende levikuks soodsaimad.

Tark on end viiruste eest kaitsta, et ei peaks põdemise pärast jõulu- ega aastavahe tuse melust kõrvale jääma. Samuti, et vähendada riski

enda (eakate) lähedaste na katamiseks. Lihtsaim viis on alati kanda kaasas mugavat ninaspreid AGOVIRAX®, mille toime on hingamistee de viirushaiguste ennetami sel ka kliiniliste uuringutega tõestatud.

Ninasprei on turvaline ja seda või vad kasutada ka alates 1a lapsed, rasedad ja rinnaga toitvad naised.

Kuidas valida viirusevastast ninaspreid?

Kui otsid ninaspreid, mis kaitseb viiruste eest, on tark valida kliiniliselt uuritud ja tõhusust tõestanud too de. Miks? Ainult nii saad olla kindel, et peale in vitro (uuring katseklaasis) efektiivsuse toimib toode ka päriselus inimese organismis. Milline on hea viirusekaitse ga ninasprei?

Uuringutega tõestatud toime. AGOVIRAX®-i toimeainel ioota-kar rageenil on COVIDiga nakatumise tõenäosust vähendav tõestatud toime. Uuring1 viidi läbi COVIDi osa konnas töötavate meditsiinitöötajate hulgas, kes kasutasid ninaspreid neli korda päevas. Tänu sellele vähenes COVIDiga nakatumise risk 80%.

Kuna hingamisteede viirushaigusi põhjustavad üle 200 viiruse, siis tõ hus ninasprei peab meid kaitsma peale koroonaviiruse ka teiste viiruste — rino-, gripiviirus jm — eest. Me ei saa valida, millisesse viirushaigusesse jääme.

AGOVIRAX®-it võib kasutada nii profülaktiliselt kui ka esimeste viirushaiguste sümptomite ilmne misel. Kuna ioota-karrageen takistab viiruse paljunemist, siis on uuringud näidanud lühemat haiguste kestust ja leebemaid sümptomeid.

Spreid võivad kasutada ka alates 1a lapsed, sest neil on palju kontakte ja nad katsuvad kõike, kuid neid ei vaktsineerita ja nad ei kanna maski.

Kuidas viiruse eest kaitsev ninasprei töötab?

Ninasprei moodustab nina limaskestale kaitsva kihi, mis ehitab barjääri viiruste vastu ja blokeerib viiruste kehasse sisenemise. Sprei

ei kuivata nina limaskesta ega ole pihustamisel kipitav ega valulik. AGOVIRAX®-i toimeainet ioota-karrageeni saadakse meres elavast punavetikast, see on loo duslikku päritolu, lisatud ei ole ühtegi säilitusainet!

Ole tark tarbija — osta vaid kontrollitud toimega too teid!

Saksamaal toodetud viiruse vastase ninasprei AGOVIRAX®-i toimeaine kohta on tegeliku kaitse tõhusust kinnitavad kliinilised uurin gud!

Mis kinnitab, et AGOVIRAX® ka tegelikult viiruste eest kaitseb?

Kliiniliste uuringute tulemused näita vad, et ninasprei:

• vähendab viiruste arvu limaskesta del üle 90%2;

• lühendab haiguse kestust kesk miselt kahe päeva võrra3;

• vähendab märkimisväärselt hai guse korduvust3;

• vähendab tavalisi külmetushaigu se sümptomeid3

Ioota-karrageeni sisaldavat ninas preid on üle 10 aasta kasutatud rohkem kui 40 riigis. AGOVIRAX®-i toime on füüsikaline, see ei sõltu konkreetsest viiruse tüvest või muteerumisest, saad olla kindel, et ei pea uue viiruse tüve saabudes uue koosti sega spreid ostma!

Uuri, kas sinu kapis oleva ninasprei toime on kliiniliselt tõestatud!

Lisainfo: www.agovirax.ee

Viited:

1. Figueroa, J. M., Lombardo, M. E., Dog liotti, A., Flynn, L. P., Giugliano, R., Simo nelli, G., Valentini, R., Ramos, A., Roma no, P., Marcote, M., Michelini, A., Salvado, A., Sykora, E., Kniz, C., Kobelinsky, M., Salzberg, D. M., Jerusalinsky, D., Uchitel, O. Efficacy of a Nasal Spray Containing Iota-Carrageenan in the Postexposure Prophylaxis of COVID-19 in Hospital Per sonnel Dedicated to Patients Care with COVID-19 Disease. Int J Gen Med. 2021 Oct 1;14:6277-6286. doi: 10.2147/IJGM. S328486. PMID: 34629893; PMCID: PMC8493111.https://pubmed.ncbi.nlm.nih. gov/34629893/

2. Eccles, R., Meier, C., Jawad, M. et al. Efficacy and safety of an antiviral Iota-Carrageenan nasal spray: a rando mized, double-blind, placebo-controlled exploratory study in volunteers with early symptoms of the common cold. Respir Res 11, 108 (2010). https://doi. org/10.1186/1465-9921-11-108

3. Koenighofer, M., Lion, T., Bodenteich, A. et al. Carrageenan nasal spray in virus confirmed common cold: individual patient data analysis of two randomized controlled trials. Multidiscip Respir Med 9, 57 (2014). https://doi.org/10.1186/20496958-9-57

tervisemuresid

tid ei ole leidnud põhjapanevat selgitust.

Mitmesugused valud

„Valude poolest on esirinnas pea-, liigese-, rindkere- ja lihas valud, mis ei ole küll väga tuge vad, ent siiski häirivad. On ka depressiooni, mäluhäireid ning kognitiivseid probleeme ehk ini mesed tajuvad suurt vaimse või mekuse langust ja keskendumis raskusi. Esineb ka kurikuulsat aju-udu: mõttetegevus oleks na gu udus. Enda ja ümbritseva tun netamine on väga hägune, mis on küll väga omapärane, kuid patsientide seas levinud kae bus,“ ütles Kaldoja.

Andmed on riigiti erinevad, kuid nii Kaldoja kui ka Rospu hinnangul on Eestis viiendik neid, kes on pärast koroona põ demist pika COVIDi küüsis. Vanus on oluline

Praegu ei osata veel täpselt hinnata, miks osa inimesi jääb põdema pikka COVIDit. Küll aga mängivad rolli inimese vanus ning kroonilised haigused. Kuid pikk COVID võib tekkida ka pä rast kerget põdemist või isegi pärast asümptomaatilist naka tumist.

„Kusagil 45ndast eluaastast edasi on pika COVIDi põdemi ne aina vaevalisem ja riskant sem. Mida kümnend edasi, seda raskemaks läheb haiguse kulg ehk mida vanem on inimene, se da raskemini võib haigus talle mõjuda. Mida vanem on inime ne, seda suurem on tõenäosus, et inimesel on ka mõni krooni line haigus,“ tõdeb Kaldoja. Kuidas taastuda pikast COVIDist?

Väga palju ole neb sellest, kui ter ve oli inimene en ne koroonat. „Mi da kiiremini suu dab või püüab ini mene tagasi tulla nor maalsesse ellu, seda kii

Kas see on uus haigus?

„Praegu ei ole teada, kas pikk COVID on COVID-19 järgne probleem või on tekkinud hoopis eraldiseisev haigus,“ tõdeb perearst Anne Kaldoja. „Olen uurinud inimesi, kes on jõudnud pika COVIDi tõttu minu vastuvõtule ning ma ei ole seni leidnud mingit patoloogiat. Kaebustele poleks justkui põhjuseid — analüüsid ja uuringud on korras, ent inimene on suures hädas,“ ütles Kaldoja.

Rasvunutel kulgeb tõbi raskemalt

Eriti ohustatud on perearst Anne Kaldoja hinnangul inimesed, kel lel on mõni vererõhu kõikumisega seotud haigus, samuti diabeeti kud. „COVID-19 ja pikk COVID on ohtlik ka neile, kes on rasvunud või ülekaalulised. Kindlasti on ohustatud südamehaigustega kim pus olevad inimesed ning patsiendid, kellel on mõni kasvaja või vähk. Pikk COVID võib mõjuda väga vaevaliselt inimestele, kes põe vad hingamisteedega seonduvaid haigusi, nagu astma või kroonili ne kopsuhaigus.“

remini ta üldiselt para neb. Kui jääda voo disse paranemist ootama, võtab see oluliselt kauem aega. Aktiivsemad inimesed põevad pikka COVIDit ker gemini ja taastuvad kiiremini,“ tõdeb Anne Kaldoja (pildil).

Raskem on psüühikahäirete ga inimestel, kes hakkavad mõt tes oma haigust kõvasti võimen dama. „Inimene kerib halbu mõt teid, mistõttu on ka paranemi se väljavaated kehvemad. Sel lest võib tulla ka väide, et nai sed põevad haigust rohkem, sest naiste seas on rohkem ärevust ja depressiooni.“

Hoia jõuvarusid!

Piret Rospu (pildil) sõ nul ei tohiks ebamää rase väsimuse kor ral jõuvarusid täie likult ära kuluta da. „Tegevused tu leks planeerida nii, et väike jõu varu on alati ole mas — toimetada ra hulikus tempos ja et is

tuv ja liikuv, mõtlev ja kehaline töö oleks vaheldumisi.

Köha korral soovitan pöördu da perearsti poo le, sest üsnagi pal ju levib sekundaar seid infektsioone, na gu näiteks kopsukla müüdiat, mida saab ravida üpris kerge vaevaga. Kui püstia sendis tekib halb enesetunne, on soovitatav tarbida vedelikku ja süüa midagi soolast.“

Paraku ei pruugi need nõu anded tuua märkimisväärset muutust. „Ajapikku läheb vähe haaval paremaks, aga raske on aru saada, kas paremaks läheb tervis või inimesed harjuvad oma seisundiga,“ ütleb Rospu. „Mõ nel läheb taastumisega kauem, mõnel jällegi vähem. Leidub ka neid, kes on sümptomitega kim pus olnud peaaegu kaks aastat ja mis ei taha mitte kuidagi möö duda. Ilmselt jääb osa inimesi haigusega maadlema mõneks ajaks, kuid väljavaated parane miseks on siiski olemas.“

SANDER RAJAMÄE tervisekassa

ei tea kunagi ette, kuidas organism viirusele reageerib.

Viirushaiguste leviku haripunkt on ees

Viirustehooaeg on Eestis alanud, kuid pole veel haripunkti jõud nud. COVID-19 pole kuhugi ka dunud ning levivad ka gripiviiru sed. Vaktsineerimine on üks tõ husamaid viise kaitsta nii ennast kui ka lähedasi.

Paaril viimasel aastal on grip pi esinenud vähem kui tavaliselt, peamiselt on juttu olnud koroo nasümptomitest, levikust ja en netamisest. Sel talvel pole ooda ta kerget gripihooaega — gripi laine liigub põhjapoolkerale lõu napoolkeralt, kus see on tänavu ulatuslikult levinud. Õnneks on gripi ennetamise meetmed üsna sarnased COVID-19 omadega, nii et enamikul meist peaks need juba selged olema.

„Gripiviirus on väga sarnane koroonaviirusega, mis levib sa muti rääkides, aevastades ja kö hides vabanevate piiskade kau du. Gripiviirus võib aga levida ka pindadel olevate pritsmete kau du,“ selgitab Südameapteegi pro viisor Olesja Kuznetsova. Haige inimene peab jääma koju

Gripp on viirushaigus, mille tundemärkideks on kõrge pala vik, köha, pea-, kurgu- ja lihasva lu või hingamisraskused. Haiguse tüsistustena võivad tekkida kop su-, keskkõrva- ja südamelihase põletik. „Haiguse ennetamisel on olulised tervislik eluviis, kehaline

aktiivsus, õige toitumine ning vee joomine,“ tuletab proviisor meelde. „Unustada ei tohi ka kä te pesu ning tuleks jälgida, et mustade kätega ei puudutataks nina või suud. Kuna nakkusalli kaks on haigestunud inimene, siis peaks temaga kontakti välti ma. Kui endal tekivad haigus sümptomid, peab jääma koju.“

Keda gripp ohustab?

„Inimesed võivad arvata, et kui nende immuunsüsteem on tugev, siis nemad raskelt ei hai gestu. Tegelikult me ei tea kuna gi ette, kuidas organism viirusele reageerib. Mõnikord võib haigus kulgeda kergelt, kuid teinekord võivad tekkida tõsised tüsistu sed. Vaktsineerimisega saab ras kekujulise haiguse riski märki misväärselt vähendada,“ paneb Kuznetsova südamele.

Gripivastane vaktsineerimine on näidustatud kõigile inimeste le, ka lastele alates kuuendast elukuust. „Kindlasti peaksid end vaktsineerima riskirühmadesse kuuluvad inimesed. Et gripi vastu vaktsineerimine ei jääks raha ta ha, on riik taganud tasuta vaktsi neerimise võimaluse üle 60aas tastele, kuni 7aastastele ning lapseootel naistele,“ selgitab Kuznetsova.

„Gripi vastu saavad tasuta vaktsineerida ka 8–19aastased, kellel on südame-veresoonkonna või onkoloogilised haigused, immuunpuudulikkus, diabeet või obstruktiivne kopsuhaigus. Selle riskirühma inimesed peak sid pöörduma perearsti poole, kes teeb iga patsiendi puhul eraldi otsuse vaktsineerimise vajalikkuse kohta.“

SIRJE MAASIKAMÄE

Väldi raskekujulist haigust

Nii gripi- kui ka koroonaviiruse korral aitab rasket haigust enne tada vaktsineerimine. Kuna kaitse tekkimiseks kulub kuni kaks nädalat, on just praegu õige aeg vaktsineerimine ette võtta.

„Soovi korral saab vaktsiinid teha samal päeval, sellisel juhul süstitakse need kummassegi õlavarde. Võimalusel võiks vaktsii nide manustamisse jätta paarinädalase vahe,“ soovitab proviisor Olesja Kuznetsova. Eestis on tänavu kasutusel neljavalentsed gripivaktsiinid — need on loodud kaitsma nelja gripiviiruse, st kahe A-gripiviiruse ja kahe B-gripiviiruse eest. Koroonavaktsiini dest on valikus mRNA-põhised ja viirusvektoriga vaktsiinid. Tä navu sügisest on Eestis kättesaadavad ka uued omikroni tüvede le kohandatud vaktsiinid.

Me

Köha aitab hingamisteid puhastada

Jahedad ilmad ja külmetushaigused käivad käsikäes. Rahvakeeli külmetuseks kutsutavate viirushaiguste üks levinumaid sümptomeid on köha.

Köharefleksi ei tasu karta ega alla suruda, vaid vastupidi — see on organismile vajalik reaktsioon hingamisteede puhastamiseks. See on kaitsereaktsioon, mis peale hingamisteedesse sattunud tolmu, suitsu, õietolmuosakeste või lima toob välja ka bakterid ja viirused. Eristatakse kaht köhatüüpi: produktiivset ja mitte-produktiivset.

Märg köha

Produktiivne köha on n-ö märg lahtine köha, mis vabastab kopsud sinna kogunenud limast ja rögast. Sellist köha ravitakse rögavedeldajatega, mis kiirendavad keha loomulikku paranemist ja teevad võitluse põletikuga kergemaks.

Algava köha korral tasub proovida looduslikku preparaati, mille koostises on Islandi käokõrv, luuderohi, aed-liivatee, taruvaik ja altee. Kui sellest ei piisa ja enesetunne läheb halvemaks, siis tasub võtta ravimit sisalda-

Inhalatsioon leevendab köha

Esimene abinõu kõigile köhapatsientidele on inhalatsioon füsioloogilise lahusega. Inhalaatorid ehk nebulisaatorid aitavad vähendatud veepiisakesi sügavamale kopsudesse viia, et kiirendada nende puhastumist. Sobivad kompressor-, ultrahe-

vat toodet, nagu näiteks ambroksooli, atsetüültsüsteiini või karbotsüsteiini.

Ravimvormi valik sõltub inimese eelistusest ja kasutusmugavusest — kui kolm korda päevas ravimi võtmist on keeruline

li- ja ka võrktehnoloogia-inhalaatorid. Kuumaveepoti kohal inhalatsiooni tehes tasub olla tähelepanelik, et liiga kuum aur ei teeks liiga nina ja kopsu limaskestale, mis pikendab paranemiseks kuluvat aega.

Köha võib olla mitme haiguse tunnus

Arst aitab kindlaks teha, kas tegu võib olla ka mõne muu haigusega, mille üks sümptomeid on köha, näiteks astma, allergia või krooniline obstruktiivne kopsuhaigus. Köha võib kaasneda ka reflukshaigu-

se ja nohuga, kui eritis valgub nina tagaosast kurku. Köha võib olla ka mõne ravimi kõrvaltoime.

Kõigi köhaga kulgevate haiguste korral leevendab sümptomeid suitsetamisest loobumine.

meeles pidada, siis tasub valida toode, millest piisab, kui manustada üks kord päevas. Väikelaste puhul on enne röga lahtistava ravimi kasutamist oluline veenduda, et ta oskab röga välja köhida.

Pikali heitmisel võivad köhahood sageneda — selle vastu aitab, kui pea alla panna kõrgem padi. Meeles tasub pidada, et peab jooma piisavalt vett.

Kuiv köha

Kuiva köha ehk mitte-produktiivse köhaga kaasneb ärritunud või valus kurk. Kurku aitavad rahustada kurgupastillid või õli baasil valmistatud kurgupihus. Väga tugeva ja valuliku kuiva köha korral, kui kaasneb okserefleks või on raske hingata köhahoogude vahel, saab abi köha vaigistavast siirupist. Miks köha üle ei lähe?

Enamasti on köha mööduv haigusnähtus. Ebaharilik pole kuni kolm nädalat kestev haigus, aga see ei tähenda, et terve see aeg tuleks lihtsalt oodata paranemist. Olukord muutub keerulisemaks, kui haigus kestab juba üle kolme nädala või tegu on kroonilise köhaga (üle kaheksa nädala). Kindlasti on vaja arstiga konsulteerida oluliselt varem, et haigus ei kestaks nii kaua ja ennetada püsivate muutuste tekkimist kopsudes.

Perearsti poole peab pöörduma, kui patsiendil on kõrge palavik (38,5), samuti kui röga on kollane, roheline või verine. Kiirabi tuleb kutsuda, kui tekivad hingamisraskused, köhitakse verd või rinnus on tugev valu.

Nakatumist saab ennetada

Üsna hiljuti astuti igast köhatajast kiiresti kaugemale. Võiksime praegugi järgida koroonaajal kinnistunud käitumisreegleid, mis aitavad haiguste levikut ennetada. Viirusnakkuse tagajärjel tekkinud köhaga patsient on nakkusohtlik päev-kaks enne sümptomite teket ja seni, kuni esinevad sümptomid. Kokku võib see olla üks-kaks nädalat.

Nakkusohtlikud on ka bakteriaalse haigusetekitajaga nakatunud patsiendid, näiteks kopsupõletiku ja tuberkuloosi korral. Köhimisel ja aevastamisel levivate nakkushaiguste eest saab ennast kaitsta kätepesu ja -desinfitseerimisega, vältides kätega näo puutumist, tõbise inimesega distantsi hoides ja vaktsineerides.

Apteegist leiab vahendeid sümptomite leevendamiseks ja enesetunde parandamiseks, aga kõige olulisem on anda organismile puhkust ja piisavat taastumisaega.

KATRIN

JEEGER Südameapteegi proviisor

Võta immuunsuse

turgutamiseks

appi ka taimed

Külmetusviiruste hooajal tasub meeles pidada, et nii immuunsüsteemi tugevdada kui ka haigusnähte leevendada saab ka taimedega. Näiteks nende neljaga, mis on haiguste ajal hädavajalikud.

KIBUVITSAMARJAD on tõelised vitamiinipommid. Marjadel on tugev põletikuvastane toime, eriti head on need marjad liigesehaigetele ning külmetushaiguste tekkimisel algusperioodil. Need aitavad ka seedeprobleemide — nii kõhulahtisuse kui ka -kinnisuse — korral. Kibuvitsamarjad on ka hea diureetikum.

LEEDRIMARI annab mõnusalt energiat. Kui iga päev juua klaas leedrimarjamahla, võid olla kindel, et oled keha varustanud vajaliku koguse C- ja B-vitamiinidega ja mineraalainetega. Kõik see on tõeline energialaks, mida sa vajad. Kui tunned, et külmetus hakkab tulema, joo suur klaas kuuma leedrimahla õhtul ja poe kohe voodisse. Hommikul ärkad kui uus inimene.

Leedripuu on üks maailma tuntumaid ravimtaimi. Ajalooliselt on õisi ja lehti kasutatud valu, turse, põletiku, uriini tootmise stimuleerimise ja higistamise leevendamiseks. Koort kasutati diureetikumina, ka lahtistina ja oksendamise esilekutsumiseks.

Rahvameditsiinis kasutatakse kuivatatud marju või mahla gripi, infektsioonide, ishiase, peavalu, hambavalu, südame- ja närvivalude leevendamiseks, samuti lahtisti ja diureetikumina.

ASTELPAJU marjad sisaldavad palju C-, B- ja E-vitamiini ja beetakaroteeni, mis mõjuvad kehale tõelise vitamiinipommina. Ja just vitamiine ongi külmetusviiruste ajal vaja. Astelpajumarjad on head ka seedeprobleemide korral, bronhiidi vastu on hea kuum meega astelpajumahl. Marjad on eriti kasulikud ülemiste hingamisteede haiguste korral ja immuunsüsteemi tugevdajatena.

TÜÜMIAN ehk aed-liivatee aitab köha vastu. Lisa tüümianile nõmmliivateed ja liiter keeva vett, lase tõmmata kümmekond minutit, magusta tee meega ning hea ravim köha, ka läkaköha vastu on olemas. See segu aitab pärssida ka bakterite tegevust ning on hea igemepõletiku korral. OHTULEHT.EE

Allikad: Bild der Frau, Katrin Luke „Eesti väike ravimtaimeraamat“

A.Vogeli punase päevakübara tinktuur, tinktuuritabletid ja kurgusprei:

Müügil apteekides ja tervisetoodete poodides! Selverites, Delice ja Solaris poodides.

A.Vogel helps since 1923

Köharefleksi ei tasu alla suruda, sest see on organismile vajalik reaktsioon hingamisteede puhastamiseks. Pexels

Taimeteed võib juua mitu korda päevas.

SIRJE MAASIKAMÄE sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

Hägune mõtlemine ehk nn aju-udu on üks ma sendavamaid sümpto meid, millega naised puutuvad kokku meno pausiaastatel. Mõni nai ne on väga hirmul, arva tes, et nüüd on arene mas dementsus.

Olenemata sellest, kas naine on perimenopausis või juba me nopausis, võib ta tunda, et mä lu pole enam see, mis oli enne. Mäluhäired on üks sagedasemaid muresid, mille üle naised sellel eluetapil kurdavad, kirjutab Everydayhealth. Mõtlemine ja mälu pole justkui endised ja jak su on vähem. Õpitu ei taha mee les püsida ja raske on keskendu da. Ka nimed ei jää meelde ja sa geli ununeb, mille järele teise tuppa mindi.

Mõni naine on väga hirmul, arvates, et nüüd on arenemas dementsus. Enamasti on muu tused mäluga siiski väiksed ja jäävad normi piiresse. Menopau siaegsed mäluprobleemid või vad olla seotud sel ajal toimuva östrogeenitaseme langusega.

Östrogeenitaseme kõikumi ne põhjustab kuumahoogusid, öist higistamist, tupekuivust, depressiooni ja meeleolukõiku mist. Menopausi sümptomitest põhjustatud unehäired soodus tavad ka n-ö aju-udu teket. Kas mälu parandamiseks saab ka mi dagi ette võtta? Jah, päris palju!

Väldi kuumahoogude käivitajaid

Arvatakse, et naistel, kellel on palju kuumahooge, võib olla häiritud ka mälu. Ehkki teadlas te arvates on seda teemat vaja põhjalikumalt uurida, on hea vältida kuumahoogude käivita jaid — kuumust, suitsetamist, kofeiini, vürtsikat toitu, kitsaid riideid ja stressi.

Kaalu hormoon asendusravi

Seda ei soovitata küll otseselt mäluprobleemide parandami seks, aga kui ravi leevendab tõ siseid menopausi sümptomeid,

Menopaus mõjutab ka mälu toimimist

võib märgata ka mälu parane mist. Pea nõu arstiga, sest hor moonasendusravi ei sobi igale naisele.

Treeni aju ja keha

Mõni naine on väga hirmul, arvates, et nüüd on arenemas dementsus. Enamasti on menopausiaegsed muutused mäluga siiski väiksed ja jää vad normi piiresse.

Ole kehaliselt aktiivne, sest see on kasulik kehale, aga ka vaimsetele võimetele. Kui ajuudu muudab nimede meeldejät mise raskeks, tasub proovida üht head nippi. Ole tähelepanelik, kui sulle tutvustatakse kedagi. Korda tema nime kohe valjusti

ja muuda nimi tähenduslikuks, st seosta see mingi tuttava sõna või nimega. Näiteks kui kohtad peol meest, kelle nimi on Jüri, võid mõttes ette kujutada lem mikkuulsust nimega Jüri. See ai tab nime paremini meelde jätta. Hoia stress kontrolli all Naise elu võib olla stressiroh ke just siis, kui teda vaevavad ka menopausi sümptomid. Eakate vanemate eest on vaja hoolitse da ning ka tööl ja kodus on pal

ju kohustusi. Igapäevaste üles annete vahel žongleerimine võib põhjustada keskealisele naisele suurt stressi, mis häirib ka kes kendumist ja mälu. Nii äge kui ka krooniline stress mõjuvad mälule halvasti. Kui leiad tervislikud viisid, kuidas stressi maandada, parandab see ka mälu. Head lõõgastajad on meditatsioon ja jooga, kuid abiks on ka muud treeningud, õues lii kumine ja sõpradega suhtlemi ne.

Söö mälule kasulikke toite

Tervislik toit toidab nii keha kui ka aju ning aitab leevendada mõningaid menopausi sümptomeid. Kasulikud on näiteks oomega3-rasvhapped, mida leidub kala des, näiteks lõhes ja makrellis. Head oomega-3 allikad on ka lina- ja tšiiaseemned, Kreeka pähklid ja rohelised lehtköö giviljad. Ka spinat aitab vaim selt teravam olla. Rohelistes lehtedes sisalduvad folaadid aitavad närvisüsteemil nor maalselt toimida.

Ka hõlmikpuud kiidetakse kui ajurohtu, kuid enne selle toidulisandi võtmist peaks pi dama nõu arstiga, sest sellel võib olla koostoimeid ravimi tega.

Puhka korralikult välja!

Menopausi ajal kogevad pal jud naised unehäireid, kuid hea öine puhkus parandab ka mõtlemist ja leevendab ajuudu. Väsimus muudab raske maks keskendumise ja uue teabe meeldejätmise.

z Kosutava une soodustami seks sea sisse rituaalid, mi da järgid igal õhtul.

z Mine magama ja ärka iga päev võimalikult samal ajal, isegi nädalavahetustel.

z Vaata, et magamistoas po leks mingeid häirijaid, et see oleks pime, vaikne, mu gav ja jahe.

z Väldi alkoholi ja kofeiini en ne magamaminekut.

z Lõõgastu soojas vannis või rahustava muusika saatel, et luua unemeeleolu.

REKLAAMTEKST

Nii äge kui ka krooniline stress mõjuvad mälule halvasti.

Kõrge vererõhk anna kohe tunda

SIRJE MAASIKAMÄE sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

Sageli märkamatult ligi hiiliv vererõhu ja koles teroolitaseme tõus ohustavad kõige enam südame- ja veresoon konda. Vähem on teada, et need võivad kahjusta da ka silmi ning meestel võivad tekkida erekt siooniprobleemid.

„Inimkeha suudab taluda pä ris pikalt normist kõrgemat ve rerõhku, ilma et tekiksid min gidki konkreetsed kaebused. Kah juks võivad sümptomid ilmne da alles siis, kui on tekkinud pü sivad kahjustused, näiteks sü damelihase infarkt, südamepuu dulikkus, rütmihäired, neeru puudulikkus või silma veresoon te muutused,“ selgitab Kerli Val ge-Rebane, Põhja-Eesti regio naalhaiglas asuva Benu Pargi apteegi proviisor.

Sagedasemad kaebused, mis võivad viidata normist kõrgema le vererõhule, on peavalu, näge misprobleemid, pearinglus, õhu puudus ja valu rinnus. „Ka kõr ge kolesterooli korral tekivad sümptomid tavaliselt juba väl jakujunenud haiguse, näiteks is

Kontrolli vererõhuja kolesteroolinäitusid!

z Normaalseks vererõhuks peetakse 120—130/80—84 mmHg .

z Kui näit on vahemikus 130—140/85—90 mmHg, siis on tegu kõrgenenud vererõhuga.

z Hüpertensioon ehk kõrgvererõhktõbi algab nn ülemise rõhu kor ral üle 140 mmHg ja alumise korral üle 90 mmHg.

z Kolesteroolil vaadatakse kolme näitajat: üldkolesterooli ning nn head ja halba kolesterooli. Üldkolesterooli väärtus võiks jääda alla 5 mmol/l. Hea kolesterooli (HDL) väärtus võiks naistel olla üle 1,2 mmol/l ja meestel üle 1,0 mmol/l.

z Halva kolesterooli (LDL) väärtus võiks jääda nii naistel kui ka meestel alla 3 mmol/l. Juba diagnoositud südame-veresoonkon nahaiguse või diabeedi korral on soovitatavad eesmärkväärtu sed nii vererõhu kui ka kolesterooli puhul isegi veidi madala mad. Allikas: proviisor Kerli Valge-Rebane

Ravimata haigus rikub erektsiooni

Meestel võivad ravimata kõrge vere rõhk ja kõrge kolesteroolitase teki tada erektsiooniprobleeme. „Erekt siooni saamine ja selle hoidmine muutub järjest keerukamaks,“ sel gitab proviisor Kerli Valge-Reba ne. „See on tingitud peenises ole vate pisikeste veresoonte kapillaa ride muutustest, sest piisavalt verd ei jõua peenisesse. Kui sellised prob leemid ilmnevad, siis tasub pöörduda pere arsti poole ning kontrollida vererõhu- ja kolesteroolinäitusid.“

SÕID KOGEMATA LIIGA PALJU?

UUS! Doppelherz aktiv artišokk + kurkum + oliiviõli kapslid sisaldavad looduslikke ekstrakte artišokist ja kurkumist ning väärtuslikku oliiviõli

Artišoki (Cynara scolymus L.) soodsad mõjud

• aitab säilitada tervet maksafunktsiooni

• toetab seedekulgla normaalset talitlust ja soolestiku tööd

• aitab reguleerida normaalset vere lipiidide taset

• aitab kaasa seedimisele ja seedemahlade eritusele

• soodustab kehakaalu langetamist

Artišokk on hinnatud deli katessköögivili ja ravimtai mena tuntud rohkem kui 2000 aasta t Õisi k us o n 15% s ü s i v esi k u id (s h kiudainet inuliini), B rühma vitamiine, C-vitamiini, karotiini. Järjest enam avas tatakse artišoki uusi tervisele kasulikke omadusi ja so o vitata k se k asutad a erinevate terviseprobleemide korral Paljudel inimestel on kalduvus süüa liiga palju, kiiresti ja rasvast toitu. Toitumisharjumusest tingitud probleemid on sageli seotud ka puuduliku rasva lõhustumise protsessiga organismis. Maks produtseerib sappi, mis omakorda

lõhustab rasvu. Kui aga rasva sisaldus toidus on kõrge, võib sapieritus jääda ebapiisavaks ja toidurasvade lagundamine seiskub. Tulemuseks on, et rasvad koormavad magu, soolestikku ja südant. Tekivad seedehäired, ebameeldiv täiskõhutunne, iiveldus ja puhitised. Kolesterooli sisaldus veres tõuseb. Üleliigne rasv kinnitub veresoontele, mis omakorda soodustab veresoonte lupjumise tekkimist. Samuti kannatab figuur, rasv ladestub kõhu piirkonnas ja puusadel.

Doppelherz aktiv artišokk + kurkum

+ oliiviõli kapslid sobivad ideaalselt

rasvarikka toidu juurde. Artišokist võib abi olla rasvase või raskestiseeditava toidu söömise järel tekkivate seedehäirete, kõhupuhituse ja ebameeldiva täiskõhutunde puhul. Raskesti seeditav toit võib muutuda organismile kergemini omastatavaks ja seedetrakti kaebused väheneda. Eduka dieedi saladus seisneb ainevahetuse stimuleerimises ja rasvade lõhustumise soodustamises.

Artišokk toetab dieeti soodustades kehakaalu vähenemist. Juba üks kapsel päevas võib aidata hoida f iguuri vormis.

Peale artišoki leidub tootes veel 2 kasulikku komponenti – kurkum ja oliiviõli. Kurkum (Curcuma longa) aitab säilitada immuunsüsteemi efektiivsust ja on märkimisväärsete antioksüdantsete omadustega ning aitab samuti kaasa tervele maksafunktsioonile. Oliiviõli on suurepäraseks oomega-9-rasvhappe allikaks. Monoküllastumata oomega9-rasvhapped on organismile väärtuslikud ja vajalikud. Oomega9-rasvhapped reguleerivad vere kolesterooli sisaldust.

SÖÖMINGUTE NAUTIMISEKS!

Kasutamine: 1 kapsel päevas. Soovitatav on tarvitada kuurina. Oluline on toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult ning harrastada tervislikku elustiili!

REKLAAMTEKST

Tootja: Queisser Pharma GmbH, Saksamaa; turustaja: AS Sirowa Tallinn Saadaval apteekides!

Inimene suudab taluda päris pikalt normist kõrgemat vererõhku, enne kui tekivad konkreetsed kaebused.

vererõhk ei tunda

heemia, insuldi, kõrgvererõhk tõve või neerupuudulikkuse ta gajärjel. Üks sümptom, mis võib viidata kõrgenenud kolesteroo lile, on nähtavad kollakad kogu mikud naha all ehk ksantelas mid. Tavaliselt tekivad need mü garikud kannakõõluste, sõrme de või silmade ümber,“ toob Val ge-Rebane näite. Apteeker rõ hutab, et nii vererõhku kui ka kolesterooli on oluline jälgida ka siis, kui mingeid kaebusi ei ole. „Oluline on saada jaole en ne tüsistuste väljakujunemist!“

Näitajaid tuleb kontrollida

Apteeker selgitab, et kui ter visekaebusi või kroonilisi hai gusi ei ole, siis võiks alates 40. eluaastast vähemalt iga 3—5 aas ta tagant külastada perearsti, et teha ennetavaid uuringuid ja vaadata üle olulised tervisenäi tajad. „Sagedamini tuleks ter vist kontrollida siis, kui eelne valt on mõõdetud normist kõr gem vererõhk ja kolesterool, sa muti siis, kui mõnel lähisugula sel on diagnoositud kõrgvere rõhktõbi või kõrge kolesterooli tase. Sel juhul tuleks kord aas tas kontrollis käia, et haiguse kujunemisele aegsasti jaole saa da.“

Kolesterool ja vererõhk on seotud

„Kujutame ette, et veresoon on justkui voolik, mille seinale ladestub kolesteroolikiht. Lõ puks muudab see kiht vooliku, mis muidu oli elastne ja kindla läbimõõduga, jäigaks. Selle lä bimõõt võib väheneda poole võr ra või isegi rohkem. Seepärast on kolesteroolikihi tõttu jäigaks muutunud veresoontest süda mel palju raskem verd edasi pum bata ning sama koguse vere pum pamiseks on vaja tavapärasest suuremat rõhku,“ selgitab pro viisor.

Apteekri sõnul tuleb arvesta da, et kui inimesel on tuvasta tud nii kõrge kolesteroolitase kui ka kõrgvererõhktõbi, siis nen de koostoimel suureneb oluli selt risk südame-veresoonkon nahaiguse tekkeks. „Isegi kui näidud on normist veidike kõr gemad, suureneb koos toimides sellegipoolest risk südame-ve resoonkonna kahjustusteks.“

Väheteatud mõju

Apteekri sõnul on vähem tea da, et kõrge vererõhk mõjutab ka silma veresooni eelkõige sil mapõhjas ning selle valgustund likku osa. „Kahjustunud vere sooned paksenevad, jäigastuvad ning suurenenud rõhu tõttu lõh kevad suurema tõenäosusega. See põhjustab verevalumeid ning verevarustushäirega alasid. Kui selline olukord ei kesta pikalt, siis ei pruugi kahjustus olla pü siv. Kui aga kõrge vererõhk kes tab kaua, jäävad kahjustused pü sima ning tekivad mured hägu se nägemise või piiratud näge misväljaga.“

Aju toimib hästi, kui tal on midagi nu putada ning ta saab õppida uusi asju.

kehal pensionile minna!

Kui oled saanud juba 60, ootab ees oluline kümnend. Võib-olla plaanid tööelu seljataha jätta ja minna pensioni le. Kuigi elumuutused on põnevad ja isegi hir mutavad, on see üks parimaid aegu, et pü henduda oma tervisele.

Nüüd on võimalik veelgi roh kem aega keskenduda enese tunde parandamisele. Ära ka suta pensioniaega ainult puh kamiseks, vaid tööta hea tervi se, õnne ja pika eluea nimel, soovitab Verywellhealth.com.

Ära arva, et kui oled 60nda tes eluaastates, on kõik juba niikuinii maha mängitud. Muu datused, mida jõuad veel teha, võivad tervist märkimisväärselt parandada. Mõnel juhul saab tagasi pöörata ka kahjusid, mi da sa nooremana oma tervise le põhjustasid. Tervisele mõjub hästi, kui hoiad kehakaalu kont rolli all, sööd rohkelt puu- ja juurvilju ning loobud suitseta misest. See parandab tervist ja pikendab eluiga.

Jätka seksuaalelu

Seks on üldise tervise ja hea olu oluline osa kogu elu jook sul – ka 60ndates ja hiljemgi. Seksuaalset aktiivsust on seos tatud teatud seisundite para nemisega. Näiteks on leitud, et regulaarne seks pärast meno pausi on tupe tervise jaoks hä davajalik, kuna see stimuleerib verevoolu, aitab hoida lihaseid toonuses ning säilitada tupe elastsust.

Ühe uuringu järgi tunnevad end teistest õnnelikumana ja on eluga rohkem rahul nii va nemad mehed kui ka naised, kes seksisid regulaarselt.

Hoolitse aju eest

Aju võib areneda ka vane mas eas ja talle meeldib prob leeme lahendada. Aju toimib hästi, kui tal on midagi nupu tada ning ta saab õppida uusi asju.

Uuringud on näidanud, et inimesed, kes leiavad uusi ho bisid või astuvad välja vaimsest mugavustsoonist, püsivad nii vaimselt kui ka kehaliselt oma eluaastatest nooremad.

Ära takerdu ei füüsiliselt ega vaimselt samadesse rööbastes se. Muuda aeg-ajalt igapäevast rutiini. Treeni ja hoia oma aju töös, omandades uusi oskusi: õpi mõnda muusikainstrumen di või leia uus hobi. Äkki liitud hoopis mõne hariva kursuse ga? Kasulik on ka töö vabataht likuna.

Hoolitse keha eest

Ära lase oma kehal pensile minna! Enamikul inimestel on sel eluperioodil rohkem vaba aega – kasuta seda nüüd tervis likuks eluviisiks, söö korralikult ja liigu. Eksid, kui arvad, et on liiga hilja kaalust alla võtta või hakata treenima. Kuigi aineva hetus aeglustub vananedes, ei tähenda see, et sa ei suuda ter vislikku kehakaalu saavutada või säilitada.

Samuti ei tähenda vanane mine, et kehalisest tegevusest pole enam kasu. On palju tõen

deid selle kohta, et lihasmass võib kasvada olenemata vanu sest.

Kasuta aega mõttekalt

Pensionile jäädes on aega te ha seda, mida sa tahad. Kui päe va sisustamiseks jagub palju te gemist, ei hakka kunagi igav. Kui sa aga ei leia tegevust, võib kergesti tekkida harjumus vee ta kogu päev istudes, näiteks teleri ees.

Pensionärid vaatavad päe vas sageli üle nelja tunni tele viisorit. Seda aega võiks hoopis paremini sisustada. Anna aju le ja kehale aega tegeleda ter vislike asjadega – treeni, suht le, tööta vabatahtlikuna, val mista tervislikke toitusid. Lepi sõbraga kokku, et kõnnite iga päev.

Ära jäta seltsielu unarusse

Paljud plaanivad pensioni eaks oma rahaasju, kuid ei mõt le selle eluetapi sotsiaalsele küljele. Kui lahkud aktiivsest töökeskkonnast, kus suhtlesid kogu päeva teiste inimestega, võib kohanemine olla üsna ras ke.

Tee plaan, kuidas regulaar selt kodust välja tulla ja teiste inimestega koos olla. Näiteks liitu mõne huviringi või spor diklubiga. Suhtlemine annab häid emotsioone, vähendab stressi ja aitab säilitada häid harjumusi. Uuringud näitavad, et need, kes veedavad palju ae ga pere ja sõpradega, võivad isegi kauem elada.

SIRJE MAASIKAMÄE

Rõõmus meel pikendab eluga

Jää positiivseks! Uuringud näitavad, et see, kui das sa ennast vanemaks saades tunned, võib oluliselt mõjutada isegi eluea pikkust. Positiivne ellusuhtumine aitab su keha stressiga toime tul

la. Kui mõtted vananemisest tekitavad depres siooni või närvilisust, siis mõtle selle eluetapi headele külgedele, näiteks et nüüd on rohkem aega endale, ka vaimseks kasvamiseks.

Ole tervisenäitajatega kursis

Kui sa pole kursis oma tervise olukorraga või sa ei saa vajalikku ravi ega võta ravimeid, võib see elu lühendada.

Uuringud on leidnud, et suurem suremus on nende inimeste seas, kellel on madal terviseala ne kirjaoskus. Esita oma tervise kohta küsimusi ja otsi infot, jälgi vererõhku, vere kolesteroolisi

saldust ja veresuhkru näitajaid. See võib päästa su elu.

Loodetavasti oled aru saanud, et haigusi on targem ennetada, mistõttu peaksid käima arsti juures kontrollis. Ära jäta kindlasti vahele sõel uuringuid, sest need aitavad haigusi varakult avastada ja edukamalt ravida.

Kui sööd piisavalt kiudaineid, hoiab see eemal paljud soolteprobleemid.

PANE SOOLESTIK PAREMINI TÖÖLE!

Häired soolestikus mõjutavad kogu keha, mistõttu on kasulik seedimine korras hoida. Järgi kindlasti neid viit soovitust!

Liigu regulaarselt

Need, kellel on tundlik kõht ja soolteproblee mid, peaksid endalt esimesena küsima, kas nad liiguvad piisavalt. Igasugune liikumine parandab seedimist, ka venitamine. Siis on kindlasti vähem kõhukinnisust ja gaase ning soolestik toimib pa remini.

Ei tubakale!

Kui suitsetad, jäta see rumal komme kindlasti maha. Tubakas mõjutab vägagi soolte tervist, sest see muudab soolestiku mikrofloorat.

Võta D-vitamiini

D-vitamiini puudus mõjutab ka soolestiku tööd. Seda olulist vitamiini saab päikesepaistest, kalast, munast ja piimast. D-vitamiini puudus te kib kergemini eakatel ja neil, kes liiguvad vähe väljas. D-vitamiini puudus mõjutab ka südameveresoonkonda. D-vitamiini soovitatakse juurde võtta aasta ringi.

Söö kiudaineid

Kui sööd päevas vähemalt 25 g kiudaineid, hoiab see eemal paljud soolteprobleemid. Väga palju kiudaineid sisaldavad täisteratooted. Kiud aineid saad ka puu- ja juurviljadest, pähklitest, mandlitest ja seemnetest.

Ära võta ilmaasjata antibiootikume

Antibiootikume määratakse üldiselt bakte riaalsete nakkuste korral, näiteks põiepõletikuga. Need ei aita viiruste vastu. Isegi siis, kui võtad an tibiootikume õigesti, võivad need tappa soolte head bakterid. Nii et võta neid tõesti vaid siis, kui on vaja. OHTULEHT.EE

Kuula oma keha! See kõ lab klišeelikult, aga kas sina kuulad, kuidas kõht sinuga suhtleb? Teadlik toitumine aitab kaasa paremale tervisele, soo lestiku heaolusse tasub investeerida.

Mikrobioom on moodne sõ na, kuid selle taust ulatub mil jonite aastate taha, kui bakterid meie maal levima hakkasid. Mik roobid ehk mikroorganismid on inimese silmale nähtamatud or ganismid, kes dikteerivad meie elu oluliselt rohkem, kui me ea les arvatagi oskame.

Hiljutised uuringud on tões tanud, et soolebakterid mõjuta vad meie emotsioone, tujusid ja tundeid, mistõttu üha sageda mini öeldakse, et soolestik on inimese teine aju. Kas teadsid, et u 90% serotoniinist, mis re guleerib inimese meeleolu, und ja söögiisu, toodetakse seede traktis?

Liblikad kõhus?

Enamik on kogenud mõne tä hendusrikka sündmuse eel kõ huvalu, liblikaid alakõhus, kõ hulahtisust või -kinnisust. See detrakt on tõepoolest tundlik piirkond, mis mõjutab otseselt emotsioone ning tekitab konk reetseid sümptomeid.

Tasakaalust väljas mikrobioom võib saata signaale ajju, kuid aju võib saata signaale ka soolestik ku — see on kahesuunaline tee. Lastel valutab kõht üsna tihti näiliselt mitte mingil põhjusel. Kui kehalist probleemi ei tuvas tata, on selle taga emotsioon: ärevus või hirm. Ükski lapseva nem ei tohiks suhtuda sellesse kergekäeliselt, vaid uurima lap se emotsionaalset seisundit.

Ärevuse ja depressiooni sümp tomitega inimeste soolebakte reid on võrreldud tervete ini meste omadega. On leitud sel geid tõendeid, et ärevust ja dep ressiooni kogevate inimeste see detraktis on tõenäolisemalt bak teriliike, mis soodustavad põle tikku. Neil on ka vähem mikroo be, kes toodavad rasvhappeid, mis arvatakse reguleerivat ini mese kesknärvisüsteemi.

Toeta oma mikrobioomi

z Söö kiudainerikkaid toite, nagu avokaado, seemned, pähklid, mustsõstrad, kikerherned, täisterapasta, tatar, rukkileib jm.

z Eesti toitumissoovituste kohaselt peaksid nai sed sööma iga päev vähemalt 25 g kiudaineid ja mehed 35 g. Toitumisteadlased soovitavad sihtida 50 g poole.

z Söö iga päev 3-4 sl hapendatud toite, nagu värske hapukapsas, kimchi, keefir, maitsesta mata jogurt, hapendatud köögiviljad.

z Ideaalis võiks süüa 30 erinevat taime nädalas.

z Töötle minimaalselt ja eelista värsket, auruta tud või õrnalt keedetud toitu.

z Söö iga päev vähemalt 1 portsjon puuvilju, 1 portsjon marju ja 3 portsjonit eri värvi köö givilju. 1 portsjon = 1 peotäis

z Vähenda gluteenisisaldusega leiva ja saia söömist.

z Kasuta toidus toitainete ja kiudainete poolest rikkaid teravilju, nagu oder, kaer, spelta, hirss ja toortatar, must, punane ja täisterariis.

z Ole kehaliselt aktiivne!

z Ära suitseta ega kuritarvita alkoholi!

z Beebipillid, valuvaigistid ja mõned retsepti ravimid tekitavad kõrvalnähuna vaesunud mikrobioomi.

Õige ja tasakaalus toitumine on terve keha alustala, kuid vaim se tervise kohta on seni arvatud, et sellele mõjuvad hästi rohke liikumine, stressi vähendamine, looduses aja veetmine ja medi teerimine.

Põletikus soolestik mõjutab närvisüsteemi

Nüüd on kindlalt teada, et põ letikus soolestik mõjutab närvi süsteemi ja tõenäoliselt ka emot sioone, mistõttu kõik, kes on vaimse tervisega hädas, peaksid vaatama hoolikalt üle oma toi dulaua.

Õige toitumine teeb inimese õnnelikumaks ning maandab stressi. Ekstreemsed tervislikku toitumist propageerivad dieedid ei ole ilmtingimata tervislikud. Toitumine peaks olema elustiil, mida järgime kogu elu, mitte üks piirekompav eksperiment.

Tuleb leida endale sobivaim toitumisstiil, mis võib aja jook sul ka muutuda. Inimese mikro bioom on nagu sõrmejälg — iga ühel on see erinev. Sama lähe nemisega jõuab üks soovitud tu

Õige toitumine teeb inimese õnnelikumaks ning maandab stressi.

Üks depressiooni võib peituda

lemuseni, teisele mõjub see hal vasti või ei mõju üldse.

Väsinud pärast puhkust?

Kõigil on oma väiksed pahed, kuid oluline on vältida äärmusi. Klassikaline näide — inimene

teeb kõik justkui õigesti, aga siis läheb puhkusele ning tunneb end pärast halvemini kui enne puhkust. Selle taga on üsna sel ge valem.

Inimestel on komme end puh kuse ajal lõdvemaks lasta: süüak

Silümariin 150 mg Ainult 1 maarjaohaka ekstraktiga tablett päevas:

Toetab maksa terv ist Maarjaohaka ekstraktis sisalduv silümariin soodustab valgusünteesi ja maksarakkude taastumist, samuti uute maksarakkude teket Aitab maksa kaitsta Soodustades seedimist ja organismi puhastumist Soodustab maksa mürgiste ainete lagundamise võimet Silümariini antioksüdantne ja mikrotsirkulatsiooni parandav toime tagab maksa puhastumise, kaitse ja rakkude ainevahetuse paranemise Maarjaohakas on tuntud rav imtaim juba antiikajast Maarjaohaka seemneid kasutati maksa- ja sapipõiehaiguste, mao- ja putukahammustuste, seene- ja alkoholimürgituste korral Lagosa 240 mg maarjaohaka kuivekstraktis on 150 mg silümariini Tänapäeval on uuringutega tõstatud, et piisavas koguses silümariini tõhustab efektiivselt maksa tööd

Maksale mõjuvad kahjulikult: rasvane, suitsutatud, soolane või vürtsikas toit kaloririkas toit ravimid

ülekaal maksa kahjustavaid aineid sisaldavad tooted alkohol väheliikuv eluviis erinevad nakkushaigused

Detsembris

Saadaval hästivarustatud apteekides

Vienibas gatve 87B 3, Riia, LV-1004, Läti Kontakt Eestis: Laki 25, Tallinn, tel 6623369

Täpsem teave: www lagosa eu

LAGOSA SINU MAKSA TERVISE TOETUSEKS!

soodushinnaga!

depressiooni põhjuseid soolestikus

se oluliselt rohkem pastat ja pit sat, juuakse veini ning tangitak se oma keha töödeldud toiduga, sh magusaga. Kui sellise tempo ga „puhata“ nädal-kaks, võivad mikrobioomi muutused olla nii suured, et head bakterid sure vad lihtsalt välja.

Oluline on tasakaalustatud toit ja elustiil, mida saab järgi da graafikust ja hooajast sõltu matult. Mõistagi tahab puhku se ajal igaüks veidi patustada, kuid ka siis tuleb teha teadlikku toitumist järgivaid päevi. Siis võib olla kindel, et pärast on energiat roh kem ning stressiga on lihtsam toime tulla.

Stressi ei saa vältida, kuid seda saab vähendada ja juhtida. Enami ku inimeste päev möödub kiirustades. Kuid küsimus pole selles, mis päeva jooksul juhtus, vaid oskus, kui das me sellele rea geerime ja sellest õhtul välja tuleme.

KATRI MERISALU Rimi toitumisnõustaja

Viska hommikul pilk WC-potti

Eestlastel on komme süüa õhtul üsna hilja ning portsud kipuvad olema suured. Kui sinna veel lisada sinine ekraan enne magamaminekut, ongi loomulik melatoniinitootmine häiritud ning kannatada saab nii uni kui ka järgmise päeva produktiivsus. Lisaks peab keha une ajal tööd tegema, seedides õhtusööki. Eestlased pole teadlikud oma seedimise kvalitee dist. Ei ole tabu vaadata üle kõik see, mis meist välja tuleb, ning analüüsida, kas kehaga on kõik hästi. Uriin ei tohi olla tumekollane ja lehkav, see peab olema hele ja lõhnatu. Nii võib kindel olla, et kehas on piisavalt vedelikku.

Samamoodi on tahkema osa ga — kõhukinnisus ei ole nor maalne nähtus, nagu väga pal jud arvavad. See on tõsine sümptom, nagu ka pidev kõhu lahtisus. Ideaalne väljaheide näeb välja nagu sile ja pehme vorst või meenutab hamba pastat. See näitab, et kiudai nete tarbimise ja vee joomise tasakaal on paigas.

Compli ora piimhappebakterid tervele perele!

Lai kasutusvaldkond: kõhulahtisuse, kõhukinnisuse, kõhuviiruste, toiduallergiate puhul, lisatugi seedetraktile antibiootikumravi ajal. 

Copmli ora Family kapslid või pulber täiskasvanule ja lapsele. Compli ora Baby tilgad beebile. 

Spetsiaalselt väljatöötatud kompleks: sisaldab mikroorganisme, mis koloniseeruvad nii peen- kui jämesooles.  Sisaldab tuntuid koostisaineid, mille toimed on leidnud kinnitust enam kui 800-s teaduslikus uuringus.

Lactobacillus rhamnosus GG (LGG) Saccharomyces boulardii

Lühendab kõhulahtisuse kestvust Hingamisteede nakkuste ennetamiseks Vähendab allergia esinemise riski Üle 500 teadusliku uuringu

Ainus probiootikum, mis on resistentne kõikidele antibiootikumidele Kõhulahtisuse ennetamiseks ja raviks Resistentne maohappele Üle 200 teadusliku uuringu

Bi dobacterium lactis Oligofruktoos

Reguleerib soolestiku tööd Abiks kõhukinnisuse puhul Takistab enteropatogeenide haardumist Resistentne maohappele

Aitab kasulikel bakteritel paljuneda Piirab patogeensete pärmide paljunemist Suurendab Ca ja Mg imendumist Üle 200 teadusliku uuringu

Compli ora Femina spetsiaalselt naistele!

Suukaudne piimhappebakterite kompleks intiimpiirkonna normaalse mikro oora toetuseks. 

Lactobacillus'e perekonda kuuluvad piimhappebakterid on peamine osa naise tupe loomulikust mikrofloorast. Naise elustiilil, vanusel ja toitumisel on oluline mõju bakteriaalse keskkonna tasakaalule intiimses piirkonnas. Teatud olukordades (nt. stress, antibiootikumiravi ajal) võib osutuda vajalikuks tarvitada lisaks suukaudseid piimhappebaktereid, et säilitada mikrofloora õige tasakaal.  Compliflora Femina kapslid sisaldavad 4 hoolikalt valitud piimhappebakterit Lactobacillus perekonnast: L. acidophilus, L. plantarum, L. fermentum, L. rhamnosus  Iga kapsel sisaldab 6 miljardit kasulikku bakterit.

Saadaval apteekides!

Compli ora ei sisalda: Sünteetilisi toiduvärve ega säilitusaineid, lõhna- ega maitseaineid, gluteeni- ja laktoosi. Toidulisandid ei asenda tasakaalustatud ja mitmekesist toitumist ning tervislikku eluviisi.

Turustaja Eestis: Sirowa Tallinn AS, tel 683 0700

Tootja: Pamex Pharmaceuticals, Saksamaa

Annab jõudu igas asendis!

TOETAB MEESTE SEKSUAALSET VÕIMEKUST

Antioksüdandid, vitamiinid, kuldjuur

MEN POWER kapslid on välja töötatud spetsiaalselt meestele, arvestades nende füsioloogilisi vajadusi. Kapslid sisaldavad Põhjamaa ginsengi-kuldjuure ekstrakti ja 15 erinevat antioksüdanti ning kroomi, kaitsmaks organismi rakutasandil vabade radikaalide kahjuliku toime eest ja pidurdamaks vananemisprotsesse.

Kuldjuur (Rhodiola rosae) annab uut energiat ja vastupidavust, edendab keskendumis- ja tähelepanuvõimet ning tõstab meeleolu. Kuldjuur annab jõudu ja aitab parandada vaimseid võimeid. Kuldjuur koos antioksüdatiivsete vitamiinide ja mineraalainetega aitavad ülal hoida meestele nii vajalikku elujõudu ja potentsi. Roheline tee ja antioksüdandid säilitavad organismi noorusliku ja tegusana. Lükopeen ja mustikaekstrakt parandavad silmade verevarustust ja nägemisteravust.

Paljud mehed alahindavad kõrge vererõhu ohtlikkust

Eesti mees usub, et on terve kui purikas. Kuigi värskes terviseuuringus hindas üle poolte keskealistest meestest oma tervise heaks, oli sama paljudel paraku kõrge vererõhk, mis on üks peamisi tervisekaotuse põhjustajaid. Pooled mehed isegi ei tea, et neil on kõrge vererõhk.

Kliiniline uuring näitas, et 40—49aastastest Eesti meestest alla pooltel olid vererõhunäitajad normis. Kõrge vererõhk (üle 140/90 mmHg) oli 55 protsendil meestest. Kõigist uuritavatest alla kolmandiku väitis, et arst on neil kõrget vererõhku diagnoosinud, kuid vähemalt pooled mehed polnud oma kõrgest vererõhust teadlikud. Meestest, kes olid oma kõrgest vererõhust teadlikud, oli see mõõtmise hetkel kontrolli all üksnes neljandikul.

Uuringu järgi suurenes koos vanuse ja kehamassiindeksiga ka kõrge vererõhuga meeste osa. Kõrget vererõhku oli oluliselt sagedamini ka põhi- ja keskharidusega ning füüsilist tööd tegevatel meestel, samuti neil, kes tarvitasid liialt alkoholi.

Hoia vererõhk kontrolli all!



Toitu mitmekesiselt. Söö rohkem marju, puu-, köögi- ja kaunvilju (500 g päevas), kala ning täisteratooteid ja pähkleid-seemneid. Söö vähem magusaid piimatooteid, sea- ja veiseliha, magusaid ja soolaseid näkse ning suhkrurikkaid karastus- ja mahlajooke.

 Kasuta vähem soola. Ära ületa päevast soovituslikku kogust (6 g ehk 1 tl). Kasuta soola asemel ürte, ära lisa toidule söömise ajal soola ja jälgi toite ostes nende soolasisaldust.  Liigu iga päev. Liigu südame hoidmiseks nädalas vähemalt 150 minutit tempoga, kus südame löögisagedus ja hingamine kiirenevad, kuid saab vabalt vestelda. Tee vähemalt kahel korral nädalas lihaseid tugevdavaid harjutusi.  Hoidu tubakast. Peale suitsu tasub vältida ka alternatiivseid tubakatooteid, sh e-sigarette ja huuletubakat.  Tarvita alkoholi mõõdukalt. Täiskasvanud meestel peetakse madala terviseriski piiriks keskmiselt 2 alkoholiühikut (u 0,5 l õlut või 60 ml kanget alkoholi) päevas ja nädalas peaks olema vähemalt kolm alkoholivaba päeva.  Maga piisavalt.  Hoia vaimset tervist.

Liigne sool mõjub halvasti

Kuigi kõrgenenud vererõhuga ei kaasne enamasti kaebusi, võivad sellest märku anda peavalud, väsimus, tasakaaluhäired ja südamekloppimine.

Kõrge vererõhk on ohtlik igas vanuses

Dr Punab rõhutab, et kõrge vererõhk on igas eas haiguslik ega tohiks tõusta. Vanusest hoolimata tuleks igal aastal oma vererõhku kontrollida.

MÜÜGIL APTEEKIDE käsimüügiletis, SUPERMARKETITE tervisetoodete osakonnas, TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn ja internetipoes www.tervis24.ee

Kõrged vererõhunäitajad viitavad selgelt asjaolule, et suur osa meestest ei pea vererõhku alandavat ravi või tervislikumat elustiili oluliseks. Tõenäoliselt seetõttu, et neil pole sümptomeid.

Mehed ei võta probleemi tõsiselt

Meeste tervise uuringu ühe eestvedaja, Tartu ülikooli kliinikumi meestearsti Margus Punabi hinnangul on murettekitav, et

mehed ei võta tõsiselt, kui tervist kahjustav on kõrge vererõhk. Arsti sõnul on kõrge vererõhk „vaikne tapja“, sest sellega ei kaasne sageli tajutavaid vaevusi. Ent mida kõrgem on vererõhk, seda kiiremini saavad pöördumatuid kahjustusi süda ja veresooned. „Kõrge vererõhk kah- (pildil).

Kõrge vererõhu tekkeni võib viia ka pikaajaline soola liigtarvitamine, kuna selle tulemusel koguneb veresoontesse rohkem vedelikku ja suureneb ringleva vere maht, mis omakorda tõstab rõhku. Värske Tervise Arengu Instituudi uuring näitas, et Eesti mehed tarvitavad soola soovitatavast kogusest kaks korda enam. Mar-

Alates 30. eluaastast tasub seda kontrollida sagedamini, kui näitajad on piiripealsed (130–139/85–89 mmHg) või kui perekonnas on esinenud kõrgvererõhktõbe. Suurem risk kõrge vererõhu tekkeks on ka neil, kes on ülekaalus, liiguvad vähe, teevad rasket kehalist tööd, suitsetavad või põevad diabeeti. Kui elustiilimuutused ei aita ja vererõhk on ikka kõrge või kõigub, tasub minna perearsti vastuvõtule. Palju abi saab ka täiskasvanute kõrgvererõhktõve patsiendijuhendist, kus on käsitletud haiguse olemust, diagnoosi, ravi ja riskitegureid ning antud soovitused eluviisi muutmiseks. Juhendis oleva vererõhupäeviku abil saab jälgida oma vererõhku, terviseseisundit ja ravivajadust.

Uuringu „Eesti 40—49aastaste meeste tervis: pilootprojekt Pikema Sõpruse Päev“ eesmärk oli saada ülevaade 40—49aastaste meeste tervisest ja olulisematest riskiteguritest. Analüüsi kaasati 3195 mehe andmed.

VIVIKA TAMRA

Suur osa meestest ei pea vererõhku alandavat ravi või tervislikumat elustiili oluliseks.

Mehi ohustab vitamiinipuudus

SIRJE MAASIKAMÄE sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

Üks hea tervise alustala sid on piisav vitamiinide ja mineraalide tase orga nismis. Tempokas elu stiil, ebaregulaarne toi tumine ning vähene lii kumine ja päikesevalgus võivad tasakaalu lihtsalt uppi lüüa ning sillutada tee tervisemuredele.

Benu apteegi far matseudi Lauri Baari (pildil) sõnul räägivad uuringute tu lemused sama keelt — mees tel on enamas ti puudus D-vi tamiinist, tsingist ja magneesiumist.

Tähtsad on ka B-grupi vita miinid B9, B6, B12, C-vitamiin, jood ja kaltsium, kuid nende puu dust esineb mõnevõrra vähem.

Vitamiinipuuduse lumepalliefekt

„Üldiselt tekib vitamiinide ja mineraalainete puudus vähesest väljas liikumisest, ühekülgsest menüüst ja liigsest stressist. Sa muti võib puudujääk tekkida see tõttu, et kehas on juba osa vita miinide puudus, mis pärsib oma korda teiste ainete imendumist. Näiteks kaltsiumi imendumiseks on vaja D-vitamiini, kuid kui se da on organismis vähe, siis ei saa keha kaltsiumi piisavalt omastada.“

Apteekri sõnul ohustab vita miinide ja mineraalainete puu dujääk rohkem nooremaid me hi ja neid, kes teevad palju spor ti, samuti rasvunuid või pidevalt väga stressirohkes keskkonnas viibijaid. „Vitamiinipuudus võib tekkida ka neil, kes söövad eba regulaarselt, kelle menüü on vä ga üksluine või sisaldab palju töödeldud toite, näiteks kiirtoi tu ja pooltooteid,“ toob Baar näi teid.

Vitamiinipuuduse sümptomite spekter on lai

D-vitamiini puudusele või vad apteekri sõnul viidata lihas nõrkus, väsimus, uneproblee mid, depressioon, kergem hai gestumine, karvakaotus ja isu tus. „Sümptomite hulk on lai ka tsingi- ja magneesiumipuuduse korral. Tsingipuuduse tunnus teks on kergem haigestumine, kõhulahtisus, nahalõhed, karva kaotus, ärrituvus ja isutus. Mag neesiumipuudusele võivad vii data isutus, iiveldus- ja nõrkus tunne, krambid ja spasmid, uni

anna hoogu oma täisväärtuslikule intiimelule! Taasta enesekindlus ning lisa energiat!

sus ning torkiv tunne nahal,“ loetleb Baar.

Apteeker rõhutab, et ainuük si sagedasemate sümptomite põhjal on keeruline konkreetse vitamiini või mineraalaine puu dujääki kindlaks määrata, sest neid ühendeid, mida keha vajab, on väga palju ning hindamine on väga olukorrapõhine ja pole kõigile üldistatav.

Tervislik toitumine on esmatähtis

Kuna toitumine on tervise alus, millest sõltub, kas orga nism saab kätte kõik eluks ja ter viseks tähtsa, siis on esmatäh

tis mitmekülgne ja tervislik me nüü. Kui aga toiduainete sisal duse uurimine ning selle põhjal tasakaalustatud menüü koosta mine hästi ei õnnestu, võib võt ta juurde kompleksvitamiine.

„Üldiselt võib väita, et kõigi le on kasulik kas või kord aastas teha vitamiinikuur. Selleks ei pea valima kõige kontsentreeri tumat varianti, vaid võib tarvi tada toetavat leebema koostise ga preparaati,“ selgitab Baar. D-vitamiini puudus on pigem reegel Apteekri sõnul peaks mehed võtma kindlasti D-vitamiini ja

tsinki sisaldavaid preparaate. Meie kliimas on D-vitamiini puu dus pigem reegel kui erand ning tsink aitab hoida immuunsust ja meessuguhormoonide normaal set taset.

Magneesiumi tuleks tarvita da kuurina, seda ei pea võtma iga päev, et hoida normaalset ta set.

„Hea valik on meeste komp leksvitamiinid, mis annavad ka kiire elutempo juures kindlus tunde, et kõik vajalik on kehale olemas. Tihti sisaldavad need ka asendamatuid aminohappeid ja ergutavaid vahendeid, näiteks looduslikku ženšenni.“

Millal võtta vitamiine?

z Vitamiine tuleks võtta koos toiduga või pärast söömist, sest nii imenduvad ja see duvad need korralikult.

z Enne vitamiinide tarvita mist ei ole soovitatav juua kohvi, sest see pärsib mõne vitamiini imendumist.

z Tasub jälgida, et multivita miin ei sisaldaks üheaeg selt rauda ja kaltsiumit, sest need kaks vitamiini ta kistavad üksteise imendu mist organismis.

z Vitamiine võiks võtta hom mikupoole, sest paljudel vitamiinidel on kergelt er gutav toime, mistõttu need võivad õhtusel ajal segada und.

z Kui on vaja tarvitada vita miine ja mineraalaineid, mida ei tohiks koos võtta, näiteks rauda ja kaltsiumit, tuleks annustamise päeva peale ära jagada. Näiteks võtta rauda hommikul ja kaltsiumit õhtul, sest nii saab olla kindel, et need ei sega üksteise toimet.

Annus olgu täpne

Farmatseut Lauri Baar rõhu tab, et vitamiinide annusta misel tuleb olla tähelepane lik, et neid mitte üle võtta.

„Seetõttu oleks mõistlik vali da kas kindlad vitamiinid ja mineraalained eraldi võtmi seks või üks kompleksvariant ning mitte võtta neid rohkem kui päevane norm ette näeb.

Kui on soov neid suuremas koguses tarvitada, tuleb enne kindlasti määrata vereproovi ga vitamiinide ja mineraalai nete tase kehas ning konsul teerida arsti või apteekriga.“

Doppelherz aktiv Men Active on toidulisand taimsete ekstraktidega (maca, aasia vesinaba, ženšennijuur), lisaks kofeiin, E-vitamiin, tsink ja seleen. Meeste seksuaalse võimekuse toetuseks. Toetab mehe täisväärtuslikku intiimelu ja viljakust.

Maca aitab toetada vitaalsust ning kehalist ja seksuaalset või mekust. Pikaajaliselt avaldab Maca positiivset mõju meeleolule ja psüühikale, vähendades stressitunnet ning aidates seega taastada enesekindlust.

Lühiajaliselt on kofeiinil ja ženšennil stimuleeriv ja ergutav mõju, Aasia vesinaba toetab perifeerset vereringet ja genitaalide verevarustust.

Ženšenniekstrakt ja kofeiin annavad energiat. Tsink aitab hoida vere testosterooni taset normaalsena. Seleen aitab kaasa normaalsele spermatogeneesile.

Saadaval apteekides!

Allikas: farmatseut Lauri Baar

Vitamiinipuudus teeb inimese haigustele vastuvõtlikumaks.

APOTHEKA PÜSIKLIENDIPAKKUMISED

BABÉ

Babé pesuõli on välja töötatud spetsiaalselt tundliku, allergilise, kuiva ja atoopilise naha igapäevaseks hooldavaks hügieeniks. Tagab elastse ja pehme naha koheselt ning võtab ära sügeluse ja pingul tunde.

NEW NORDIC APPLE CIDER 600 mg 60 tbl

GASTROVAL FLUXUS KAPSLID 15 tk

Toidulisand mao happelisuse tasakaalustamiseks ja seedetrakti toetami seks. Sisaldab deglütsüriseeritud lagritsat, magneesiumit, hoolikalt valitud taimede seemne- ja juureekstrakte, inuliini ning laktoja bifidobaktereid.

KÄSIMÜÜGIRAVIM

RAVIMIREKLAAM

Toimeaine: ksülometasoliinvesinikkloriid Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvi tamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

IVEX KÖHASIIRUP 100 ml

Siirup kuiva ja produktiivse köha korral, leevendab ärritust, rahustab köha, kaitseb limaskesta ja soodustab röga eraldumist.

VOCAL IMEMISTABLETID KURGULE

OCUVAL STRONG KAPSLID 30 mg 30 tk

pidage nõu arsti või apteekriga.

KÄSIMÜÜGIRAVIM

Pankrease eksokriinne alatalitlus (ensüümasendusravi). Tsüstiline fibroos (mukovistsidoos).

Toimeaine: pankrease seedeensüümid Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvi tamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

VOCAL KIDS MAASIKAMAITSELISED IMEMISTABLETID 24 tk 4,20 € 5,53 €

VOCAL MINT IMEMISTABLETID HÜALUROONHAPPEGA 24 tk

Rahustav ja meeldiv toime kurgule, neelule ja häälepaeltele. Islandi käokõrvaekstraktist pärinevad limaained katavad palsamina suuja kurgupiirkonna ning avaldavad paikselt oma pehmet toimet.

TOIDULISAND RAVIMIREKLAAM

Apple Cider 600 sisaldab õunaäädikat, artišokki ja võililleekstrakti.Artišokiekstrakt aitab ergutada sapphapete eritumist, mis on vajalik rasvade lagundamiseks ja ainevahetuseks ning toksiinide väljutamiseks organismist. Võililleekstrakt soodustab kusesüsteemi toimimist. 12,40 € 15,47 €

Toidulisand silmadele. Sisaldab omega-3 rasvhappeid, tsinki, A- ja B2-vitamiini ja luteiini. Sobib kasutamiseks, kui tuntakse silmade väsimust, nägemine halveneb või veedetakse palju aega ekraanide ees.

EXITRESS 445 mg 30 tbl

Kroonilise hepatiidi ja maksa toksilistoitumusliku kahjustuse toetusravi.

Taimne ravim unehäirete ja kerge närvipinge leevendamiseks noorukitel

Toimeaine: sojaubade fosfolipiidid Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvi tamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

apotheka.ee Pakkumised kehtivad ainult kliendikaardiga 1.−31.12. Kaupade valik ja hinnad võivad apteegiti erineda. Pildid on illustreerivad.

RAVIMIREKLAAM

RAVIMIREKLAAM