Tervis jaanuar 2023

Page 1

TERVIS „Kukkudes pannakse alateadlikult käsi keha
mistõttu
või halvemal juhul
keharaskuse all luu,“ ütleb
Kristo
• ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Sirje Maasikamäe • Projektijuht: Marge Martjan • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus GRIPP ON KURNAV HAIGUS HALB KOLESTEROOL TEEB KURJA KUIDAS VALIDA VERERÕHUAPARAATI MIDA TEHA, KUI VAJAD UUT PEREARSTI Neljapäev, 12.
2023 A.Vogeli punase päevakübara tinktuur, tinktuuritabletid ja kurgusprei: Hoia end ja oma lähedasi! Müügil apteekides, tervisetoodete poodides ja www.rohe.ee! Facebook: A.Vogel Eesti www.avogel.ee Erakogu
kaitseks ette,
põrutatakse
murtakse
käekirurg
Kask
jaanuar

Karastamine aitab viirustega paremini võidelda

Tihti peetakse külmetuse all silmas kerget haigestumist ning alles raskema põdemise korral hakatakse rääkima viirushaigusest ja gripist. Tegelikult põhjustab mõlemal juhul haiguse viirus ning selle kulgemine sõltub suuresti immuunsüsteemi tugevusest. Immuunsuse tugevdamiseks leidub aga hea abimees — organismi karastamine.

Karastades läheb keha äkilise kokkupuute tõttu külmaga šokki ja selle tagajärjel vabanevad stressihormoonid. Kuigi stressi seostatakse tavaliselt millegi negatiivsega, on olemas ka head stressi, mis kestab lühikest aega ja mobiliseerib keha võtma kasutusse varusid, et viirustega paremini võidelda.

Tekitades lühiajalise kontrollitud stressireaktsiooni, treenime keha toime tulema mitmesuguste äärmustega, nagu sooja ja higisena konditsioneeritud külma ruumi astumine või jäine ja tuuline pakane. Igapäevane väike ebamugavustunne karastamise ajal vähendab kehas stressireaktsiooni tugevust, mille tulemusena on organism võimeline viirustega paremini võitlema.

Jääauku tuleb minna ettevaatlikult

Hea karastusmeetod on näiteks jääauku hüppamine, mis sobib hästi ka seltskondlikuks ettevõtmiseks. Alustuseks on hea minna suplema koos julgestava sõbraga, kes saab vajadusel veest välja aidata, kui keha peaks äärmuslikes tingimustes krampi minema. Algaja peaks hüppamise asemel siiski hoopis vaikselt vette laskuma — esialgu piisab puusadeni ulatuvas külmas vees kükitamisest.

Tuleb olla kindel, et saate iseseisvalt jääaugust välja ro-

Kooskõlasta perearstiga

Keha karastada saavad vaid suhteliselt terved inimesed. Südamehaigust või kõrgvererõhktõve põdejal võib äärmuslik temperatuurimuutus põhjustada südame seiskumise. Ettevaatlikud peaksid olema ka kõrge silmarõhu ehk glaukoomi ja neeruhaigustega inimesed.

Kuna karastamine käib läbi veresoonte muutuste, peavad haiguse tõttu ahenenud ja kitsaste veresoontega inimesed pidama nõu perearstiga.

Alusta karastamist tasapisi

Et tervisele mitte liiga teha, tuleks immuunsuse tugevdamist alustada leige veega ning alandada temperatuuri järk-järgult vastavalt vastupanuvõime tõusmisele.

Karastamisel on oluline ka regulaarsus, et saavutada ja hoida head tervist — piisab vaid iga päev viieminutilisest protseduurist, et end turgutada ja tuju tõsta.

nida. Jälgida tuleks sedagi, et jääaugus olemine ei veniks liiga pikale — kui keha on alajahtunud, siis ei saa enam rääkida karastamise positiivsest toimest, vaid kehatemperatuur tuleb kiiremas korras normaliseerida.

Jääaugust väljudes tuleb esimese asjana panna pähe soe müts ja jalga villased sokid ning alles siis ülejäänud riided. Seejärel peab minema tuulevaiksesse kohta või sooja ruumi, et vältida alajahtumist.

Alajahtumise korral aeglustub vereringe ning keha suunab olemasoleva ressursi enda elushoidmisele — sellel on vastupidine efekt organismi immuunsuse tõstmisele. Jääkülmas vees ei tasu olla üle kahekolme minuti ning enne protseduuri tuleks korralikult süüa. Ka leebemad võtted toovad kasu

Kergemini on talutav vahelduv dušš külma ja kuuma veega. Karastamiseks võib kasta ennast ämbritäie külma veega või tõmmata üle näo ja keha külma veega immutatud rätikuga. Selle abil saavutatakse vere-

soonte kordamööda ahenemine ja laienemine, mis aitab kehal kiiremini muutustega kohaneda. Samuti saab niiviisi ise temperatuuri alandamise tempot ning protseduuri kestust reguleerida.

Hea karastamisviis on ka saunast lumehange või tiiki hüppamine, kui külm ja kuum temperatuur vahelduvad kiiresti. Samas on alajahtumise oht palju suurem, kui pärast kuumas saunas viibimist jääda külma keskkonda liiga kauaks. Ühtlasi ei ole see viis nii karastav kui eelmised, sest keha ei pea ise temperatuuri tõstma.

Kolmas võimalus on jalutada paljajalu maapinnal, lumes või värskes õhus. Vahemaa ei pea olema pikk — piisab viieminutiliselt jalutuskäigust karges õhus või lühikeseks ajaks rõdule astumisest.

Haigestumise korral tuleks karastamisega jätkata alles pärast tervenemist, sest viirushaiguse ja palavikuga inimese organism vajab taastumiseks ja tervenemiseks puhkust ning sooja keskkonda.

KATRIN

JEEGER

Südameapteegi proviisor

Gripp nädalateks

SIRJE MAASIKAMÄE sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

Gripp on ülinakkav viirushaigus, mis võib põhjustada väga halba enesetunnet. Selle haiguse sümptomid on tavaliselt hulga tõsisemad kui aevastamine ja ninakinnisus, mis kaasnevad tavaliste külmetushaigustega.

Gripi sümptomid

Tavaliselt hakkab inimene end halvasti tundma kiiresti, mitte pikema aja jooksul. Palavik võib olla väga kõrge, 39—40 kraadi. Pea ja lihased valutavad, kaasneda võivad külmavärinad, köha, kurguvalu ja väsimus. Võib olla ka nohu või nina on kinni. Iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus ei ole tüüpilised kaebused, aga võivad samuti esineda. Lastel võib kõht valutada.

Kui

kaua haigus kestab?

Enamik sümptomeid möödub umbes viie päeva pärast, kuid mõnikord võivad need kesta nädala või kauemgi. Isegi kui palavik ja valud on kadunud, võib inimene tunda end kurnatuna veel mitu nädalat.

Kuidas gripp levib?

Haigeks võid jääda, kui haige inimene aevastab või köhib su lähedal ja sa hingad viiruseosakesi sisse. Nakatuda võib ka siis, kui puudutad mõnda pinda, millel on viirust, ning seejärel katsud oma suud, nina või silmi.

Talvel on inimesed sagedamini gripis, sest nad viibivad rohkem siseruumides ja on üksteisega tihedas kontaktis, mistõttu viirus saab kergemini levida.

Kodused ravivõtted

Kui sümptomid on kerged ja sa ei kuulu riskirühma, ei ole ilmtingimata vaja arsti diagnoosi ega ravi, vaid võid põdeda kodus. Väldi kontakte lähedastega ja püsi kodus, kuni temperatuur normaliseerub ja sümptomid kaovad. Informeeri perearsti oma haigusest telefoni teel. Jälgi seisundit ja võta selle halvenemisel telefoni teel ühendust perearstiga.

Puhka palju. Joo rohkelt vedelikke, näiteks vett ja puljongit, et ei tekiks vedelikupuudust. Kinnise nina korral kasuta ninapihuseid. Valutavat kurku võid kuristada soolaka veega.

Viirusevastane ravi

Gripivastased retseptiravimid toimivad kõige paremini, kui võtta neid esimese 48 tunni jooksul pärast halva enesetunde tekkimist. Ravim võib sümptomeid leevendada või lühendada haiguse kestust.

Muud vahendid

Valuvaigistid, näiteks ibuprofeen või naprokseen leevenda-

2 Tervis Neljapäev, 12. jaanuar 2023 VITATABS D3 CAPS 1 kapsel päevas! VITATABS D3 CAPS üks õlikapsel sisaldab 100 mkg (4000 IU) D3-vitamiini oliiviõlis D3-vitamiin
paremini
ta
lahustatud oliiviõlis Põhjamaades on soovituslik talvel võtta lisaks D3-vitamiini, et tugevdada immuunsust ja püsida gripiviirusteleviku tippajal tervena Tootja: Hankintatukku OY, Soome. Hulgimüük: Loodustoode OÜ, tel. 666 0091 D3-VITAMIINI KAPSLID OLIIVIÕLIS! Müügil hästivarustatud APTEEKIDES, SELVERITES, Mustamäe TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn ja www.tervis24.ee Lastele ja noorukitele Pakendis 200 kapslit. Jätkub terveks talveks!
imendub
kui
on
Pexels
Jääkülmas vees ei tasu olla üle kahe-kolme minuti.

Gripp võib inimese nädalateks ära kurnata

Raske seisundi korral otsi

abi

Täiskasvanu seisund on raske: z hingamisraskused, z valu või raskustunne rinnus, z äkiline peauimasus (pearinglus) ja segane olek, z tugev ja pidev oksendamine, z gripinähud kaovad, kuid palavik tõuseb uuesti ja köha ägeneb. Lapse seisund on raske: z hingamisraskused, z nahk on sinakas või hall, z ei joo piisavalt, z oksendab tugevalt või sageli, z ei ärka ega reageeri millelegi, z laps on kogu aeg nutune või ärritunud ja teda ei õnnestu rahustada, z gripinähud kaovad, kuid seejärel tõuseb uuesti palavik ja köha ägeneb.

Raskele seisundile viitavate tunnuste ilmnemisel tuleb kiiresti konsulteerida perearstiga. Kui temaga ei õnnestu kontakti saada, helista perearsti nõuandetelefonile 1220 või kutsu kiirabi tel 112.

Kolm nõuannet ninakinnisuse vastu

Ninakinnisus on kombinatsioon nina ummistavast sekreedist ja samaaegsest ninaseinte tursest, paksenemisest.

Ideaalne nohuravi on selline, mis võimaldab leevendada turset ja tühjendada nina kergesti sekreedist samaaegselt.

vad palavikku ja valusid. Pea meeles, et antibiootikumid ei ravi viirushaigusi. Antibiootikumidest on abi siis, kui tekib ka bakteriaalne infektsioon, nagu põskkoopapõletik, bakteriaalne kopsupõletik või kõrvapõletik.

Lase ennast vaktsineerida

See on parim viis terveks jääda. Vaktsiin aitab kehal grippi

ära tunda ja sellega võidelda. Kuna viirus muutub aasta-aastalt, vajad uut vaktsiini enne iga gripihooaega. Vaktsineerida saab ka praegu.

Hoia imikuid ja lapsi

Ka täiskasvanule pole naljaasi võidelda gripisümptomitega, kuid imikutele ja väikelastele on see veelgi raskem. Neil on ka suurem tõenäosus tüsistuste

tekkeks. Räägi arstiga laste vaktsineerimise võimalustest. Gripi tüsistused

Enamik inimesi taastub gripist hilisemate probleemideta, kuid mõnel tekivad tüsistusena kopsupõletik, bronhiit, põskkoopa- või kõrvapõletik. Kroonilisi haigusi põdejal tekivad tüsistused kergemini.

Allikad: WebMD, terviseamet

Väldi grippi haigestumist

Allikas: terviseamet Püüa mitte puudutada silmi, nina ja suud, sest nii levivad pisikud. Kanna maski. Pese käsi sageli seebi ja veega. Kasuta alkoholipõhist kätepuhastusvahendit, kui seepi ja vett pole läheduses.

Kui jääd haigeks, püsi kodus ja hoia teistest eemale.

Kata suu köhides ja aevastades kinni. Kui salvrätikut pole käepärast, kasuta varrukat, et su kätele ei satuks mikroobe.

Väldi rahvakogunemisi ja kätlemist ning lähedasi kontakte, tipptunnil sõitmist ühissõidukis.

z Loputa nina hüpertoonilise mereveega vastavalt vajadusele, kas või kogu nohu kestuse ajal. See kergendab nina nuuskamist, aitab viirusi ninast välja loputada, alandab limaskesta turset ning niisutab kuivanud limaskesta.

z Vajaduse korral võta juurde suukaudne nohuravim. Ninakaudsete keemiliste nohuravimitega kaasneb oht jääda ravimist sõltuvusse ning kahjustada nina limaskesta, kui kasutada neid kauem kui seitse päeva.

z Säilita positiivne meel, sest külmetusega kaasnev viiruslik nohu möödub tavaliselt nädalaga. Juba mõne päeva pärast on sul väga tõenäoliselt palju parem kui täna!

Allikas: Südameapteek, proviisor Mariana Džaniašvili

3 Tervis Neljapäev, 12. jaanuar 2023
Pexels
Viiruslik nohu möödub tavaliselt nädalaga. Gripp põhjustab halba enesetunnet tavaliselt kiiresti.
Vida Press

Vererõhk annab tervise kohta olulist infot

Kuigi vererõhku saab mõõta arsti juures või apteegis, on vererõhu kõikudes hea, kui seda saab teha ka kodus. Millega peaks arvestama, kui valida enda le või lähedasele vererõhu aparaati?

Aparaate on kahte tüüpi — kõva ja pehme mansetiga. Vanemad inimesed saavad lihtsa malt käe ümber kõva manseti, pehmet mansetti on kõige parem paigaldada käele teisel inimesel. Jälgima peab ka manseti suurust — keskmisest väiksema või suurema õlavarrega inimene peab valima õige läbimõõduga manseti. Kui suurus ei sobi, on oht saada valed vererõhunäitajad.

MILLISED ON KASUTAJA HAIGUSED?

On aparaate, mis tuvastavad peale vererõhu ka südamerütmi muutusi, seda funktsiooni vajavad arütmia ehk rütmihäiretega inimesed.

KAS INFOT SAAB KA NUTISEADMESSE?

Sageli soovivad just nooremad inimesed, et infot saaks jälgida ka nutiseadmest. Nad leiavad, et seal on vererõhupäevikut mugavam pidada.

MITU INIMEST HAKKAB APARAATI KASUTAMA?

Kui aparaadil on mitu kasutajat, on mõistlik valida seade, mille mällu saab salvestada kahe inimese andmed.

KUST OSTA VERERÕHUAPARAATI?

Aparaati on kindel soetada apteegist või e-apteegist. Veebikaubamajad võivad müüa kaupa, mida ei ole kontrollitud ja millel pole terviseameti heakskiitu.

MÕÕDA VERERÕHKU ÕIGESTI!

Väga oluline on enne mõõtmist vähemalt viis minutit rahulikult istuda. Pool tundi enne mõõtmist võiks vältida energiajooke, kohvi jm erguteid, samuti tugevat kehalist koormust. Käsi tuleks asetada lauale, peopesa ülespoole. Mansett peaks jääma südame kõrgusele. Käsi ei tohi olla pinges, samuti ei tohiks hoida jalgu risti. Manseti voolik tuleb asetada arteri kohale — mõnel mansetil on selleks ka spetsiaalne märgistus.

KEIDONG, Südameapteegi proviisor

Missugune on normaalne vererõhk?

Terve inimese optimaalne vererõhk õlavarrelt mõõdetuna on kuni 120/80 mmHg. Kõrge, kuid siiski normi piiresse jäävad näitajad kuni 130—139/85—89 mmHg. Kõrgvererõhu diagnoosimiseks peab näit olema korduval mõõtmisel üle 140/90 mmHg.

Kõrgemate normi piiresse jäävate (kuni 130—139/ 85—89 mmHg) väärtuste korral tuleb vererõhku kontrollida päevas mitu korda, nt hommikul ja õhtul. Üle 139/89 mmHg tulemuste korral tuleb võtta ühendust perearstiga.

Halb kolesterool võib teha palju kurja

Kolesterooli leidub organismi igas rakus, see on rakumembraani asendamatu koostisosa. Normaalses koguses aitab see toota hormoone, D-vitamiini ja toidu seedimises osalevaid happeid, kuid liiga kõrge kolesteroolitase on organismile kahjulik.

Kolesterooli on mitut tüüpi. Verest saab mõõta üldkolesterooli, nn head ehk HDL-koles-

Tea olulisi tervisenäitajaid!

Terve täiskasvanu eesmärkväärtused on: z üldkolesterool – alla 5 mmol / l z LDL- ehk halb kolesterool – vähem kui 3 mmol / l z HDL- ehk hea kolesterool – rohkem kui 1 mmol / l Allikas: kolesterool.info

terooli ja nn halba ehk LDL-kolesterooli.

Millal on LDL- ehk halb kolesterool kahjulik? Üksnes juhul, kui seda on veres liiga palju. Liigne LDL-kolesterool võib ladestuda arterite seintele ja põh-

justada tõsiseid terviseprobleeme.

Liigne LDL-kolesterool võib põhjustada naastude teket arterite seintes. Selle tagajärjel arterid kitsenevad ja verevool väheneb. Naastu rebenemisel te-

kib tromb, mis ummistab arteri ja peatab verevoolu.

Kui tromb tekib südamelihast verega varustavas arteris, siis katkeb südamelihase eluks vajalik verevarustus ja tekib müokardiinfarkt ehk südamelihase infarkt. See tähendab, et mingi osa südamelihasest enam ei tööta. Kui tromb tekib ajuarteris, võib see jätta osa ajust ilma hädavajaliku hapnikuta. Selle tagajärjel tekib insult.

Halvast kolesteroolist põhjustatud naastude tõttu võivad

B1-vitamiini aktiivne vorm tiamiinpürofosfaat ehk kokarboksülaas on vajalik glükoosi lõhustamiseks organismis See on peamine rakkude energiaga varustamise mehhanism Kui B1-vitamiini napib, ei saa rakud piisavalt energiat ja kahjustuvad Väga tundlikud on vitamiin B1 puuduse suhtes närvirakud, mis vajavad normaalseks talitluseks enim energiat Energianälga jäävad ka lihasrakud, eriti suure energiavajadusega südamelihase rakud Vitamiin B1 puuduse tõttu võivad tekkida häired ka aju töös: mälu nõrgenemine, kestev väsimustunne, töövõime langus, koordinatsioonihäired Tiamiinipuudus võib avalduda perifeerse närvisüsteemi häiretena: käte või jalgade suremise, säärelihase krampide või ebamääraste valudena, samuti tekitada ka häireid südame töös

haigustega, näiteks suhkurtõvega. Juhul kui veresuhkru tase on kõrgenenud, ei piisa toiduga saadavast B1-vitamiinist. Organism vajab tavapärasest rohkem B1-vitamiini, et tulla toime liigse veresuhkru lõhustamisega. Vitamiin B1 puudus ähvardab ka tsöliaakiahaigeid ja haavandilise soolepõletikuga patsiente, kelle soolestikust vitamiin B1 väga halvasti imendub

Benfotiamiin on vitamiin B1 rasvlahustuv analoog, mis imendub tiamiinist tunduvalt paremini ning kantakse tsirkuleeriva verega rakkudesse Benfotiamiin imendub hästi ka neil inimestel, kelle organism tavalist vesilahustuvat B1-vitamiini hästi ei omasta.

Ainuke retseptivaba benfotiamiin Eestis

Tiamiinipuudus kaasneb mitmete krooniliste

Vit amiin B1 puudus e kutsub esi le al koholi, kange kohv i või must a te ega lii a ld amine j a suits et amine Ka ü hekü lg ne toitumine, liig ne maiust amine j a nn ra ne er itud süsivesi kuid sis a ld ava toidu (pits ad, hamburger id, pir u kad j a p ast atoidud) liigt arbimine v iivad t i amiini-puudus eni Ka lo omu li k vananemine võib ol l a B1 v it amiini puuduj ääg i p õhjus eks organismis

Ainuke Eestis retseptivabalt müüdav benfotiamiini sisaldav ravim on Benfogamma 50 mg, millel on laialdane positiivne kasutuskogemus Benfogamma 50 mg sisaldab 50 mg benfotiamiini Päevas võetakse sõltuvalt tiamiinipuuduse nähtude raskusest 1...3 kaetud tabletti Toime saamiseks tuleb benfotiamiini võtta pidevalt pikema aja jooksul (vähemalt 2 kuud)

Benfogamma®50mg

Benfotiamiin 5 0 mg, kaetud t abletid N5 0

Benfogamma 50 mg(benfotiamiin) on käsimüügiravim. Näidustused: vitamiin B1 vaeguse ravi täiskasvanutel

Wörwag Pharma GmbH & Co. KG esindus, Vienibas gatve 87B - 3, LV 1004, Riia, Läti. Kontakt Eestis: Laki 25-402, 12915, Tallinn. +372 6623369, info@woerwagpharma.ee Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise või ravimi kõrvaltoimete tekkimise korral pidage nõu arsti või apteekriga

4 Tervis Neljapäev, 12. jaanuar 2023
EE/BEN/ P A/A/07/01/04.16/TER.
KLAAMTE KST
R E
Müügiloa hoidja: Wörwag Pharma GmbH & Co KG, Flugfeld-Allee 24 71034 Böblingen, Germany Täiendav teave tootja esindajalt:
VidaPress
Allikas: PERH

arterid aheneda ja verevool väheneda ka organismi teistes piirkondades, nagu näiteks kätes või jalgades. Seda nimetatakse perifeersete arterite haiguseks. Sarnaselt südamelihase infarktiga või insuldiga võib tromb katkestada piirkonna verevarustuse ja põhjustada raskeid kahjustusi, mis halvemal juhul viivad isegi jäseme amputatsioonini.

Eesmärkväärtus võib olla erinev

LDL- ehk halva kolesterooli taseme eesmärkväärtus võib inimestel olla erinev, see sõltub olemasolevatest haigustest ja riskiteguritest. Näiteks kui inimene on põdenud südamelihase infarkti või insulti, on LDLkolesterooli eesmärkväärtus vähem kui 1,4 mmol/l. Kui inimesel on diabeet, siis sõltub LDLkolesterooli eesmärkväärtus haiguse kestusest. Enda LDL-kolesterooli taseme eesmärkväärtust saad küsida oma raviarstilt.

Kuigi kõrge LDL ehk halva kolesterooli tase on oluline riskifaktor, on see siiski vaid üks osa üldisest tervislikust seisundist. Arst hindab vere LDL-kolesterooli taset koos perekonna anamneesi, vanuse, soo ja elustiilinäitajatega, nagu näiteks suitsetamine ja toitumiseelistused. Need kõik võivad suurendada südame-veresoonkonna haiguse riski.

Arst otsustab vastavalt inimese terviseseisundile ja riskiteguritele, kas peaks midagi ette võtma — näiteks muutma elustiili või alustama ravi LDL-kolesterooli langetavate ravimitega.

Tervislik toitumine hoiab südant

Toidul on oluline mõju sinu südame tervisele. Juur- ja puuviljad ning teraviljad sisaldavad vähe kolesterooli. Mõned neist võivad isegi aidata vähendada kolesterooli imendumist organismis.

Teisalt võivad töödeldud toidud ning suure rasva- ja kolesteroolisisaldusega toidud suurendada LDL- ehk nn halva kolesterooli taset organismis. Sinu arst aitab kaasa mõelda, milliseid toite süüa rohkem ja milliseid vältida.

Tervisliku toitumise järgimine ei ole alati lihtne. Osta hooajatooteid, sest kohalikud ja hooajatooted on enamasti tervislikumad kui imporditu. Tee ise süüa: külmutatud ja konserveeritud toitudest saab igal ajal valmistada tervisliku eine. Hea on toidukordi kavandada nii, et sööksid tervislikku toitu iga päev. Piira valkude tarbimist: söö igal nädalal ka lihata toite, et suurendada oma menüüs puu- ja juurviljade ning täisteratoodete osakaalu. Kui mõni tervislik toit meeldib su perele, siis valmista seda uuesti!

Mida peaks sööma sagedamini?

Siin on näiteid tervislikest toiduainetest, mis sisaldavad vähe kolesterooli.

JUURVILJAD: rohelised salatid, punased ja oranžid juurviljad, oad, herned.

MEREANNID: lõhe, tuunikala, kilu, forell ja teised kalad, mis sisaldavad palju oomega-3-rasvhappeid.

PUUVILJAD: õunad, pirnid, marjad, melon, ploomid, tsitruselised.

MADALA RASVASISALDUSEGA PIIMATOOTED: nn kooritud piim ja jogurt.

TÄISTERAVILJAD: kaer, oder, riis, täisteranisu ja muud jahud.

TAILIHA: madala rasvasisaldusega liha, näiteks ilma naha ja rasvata kanaliha.

Mida peaks sööma harvem?

Mõned toidud võivad suurendada südame-veresoonkonna haiguste riski.

Ole kehaliselt aktiivne

Regulaarne kehaline koormus aitab vähendada kehakaalu ja suurendada HDL- ehk nn hea kolesterooli taset, mis omakorda aitab hoida kontrolli all vererõhku, diabeeti ja üldist tervislikku seisundit.

Väga oluline on LDL- ehk nn halva kolesterooli taseme vähendamiseks ja südame tervise parandamiseks järgida arsti koostatud raviplaani.

Eelista tervislikke rasvasid

Tervislikud rasvad z Monoküllastumata: oliiviõli, avokaado, oliivid. z Polüküllastumata: seemned, tofu.

Mõned rasvad võivad suurendada südame-veresoonkonna haiguste riski.

z Transrasvad: neid leidub paljudes tööstuslikult küpsetatud toitudes ja näksides, margariinis, mõnedes frititud toitudes.

z Küllastunud rasvad: punane liha, täispiimatooted, või, seapekk ja mõned troopilised õlid.

SUHKUR: liiga palju suhkrut võib põhjustada kehakaalu suurenemist ja viia diabeedi tekkeni või selle süvenemiseni, samuti tõsta vererõhku ja suurendada südame-veresoonkonna haiguste riski.

SOOL: liigne sool tõstab vererõhku ja suurendab nii insuldi kui ka südamelihase infarkti riski.

Kas teadsid, et enamiku soolast ja suhkrust, mida me sööme, ei lisa me ise toidule, vaid see on lisatud juba valmistoidule?

SIRJE

Kas teie kuulete hästi?

Lõpuks ometi kadusid tüütud helid kõrvust!

Johnny Geller elab Rootsi linnas Malmös ning räägib oma loo. „Mind vaevas pikka aega kohin kõrvus ja kehv kuulmine – see oli väga ebameeldiv. Kui proovisin Tone™ tablette, siis üllatuslikult minu elu muutus…”

Avastas Tone’i tabletid „Kuulmislangus ja kõrvalhelid kõrvus ärritasid mind väga, sest need segasid normaalset suhtlust pere ja sõpradega, raadio kuulamist või televiisori vaatamist. Ühel päeval juhtusin lugema artiklit Skandinaavia preparaadi Tone’i kohta ja otsustasin seda proovida. Mõne aja pärast täheldasin, et ärritavad kõrvalhelid segavad raadio kuulamist või inimestega suhtlemist palju vähem,” rõõmustab Johnny.

Vanusega seotud muutused Vanusega seotud kuulmislangust nimetatakse presbüakuusiaks (ladina keeles presbyacusia). Sagedasemad kaebused on vaiksest kõnest arusaamise raskus ja kohin kõrvus. Kohin intensiivistub närveerimise korral ja õhtuti ning vaikses ümbruses. Kohinat võib kuulda isegi öösiti. Paljudel inimestel esineb kuulmisprobleeme ja suurem osa neist püüab seda varjata.

Faktid Tone’i tablettide kohta Taanis toodetud Tone’i tablettide koostises on tatart, mustikaid, kalganirohu juurt, humalakäbisid, niatsiini, kaaliumi ja magneesiumi. Tatraekstrakt on naturaalne rutiini (bioflavonoid) allikas. Rutiin on kasulik veresoontele ja kapillaaridele, mis varustavad organismi, sealhulgas kuulmiselundeid, hädavajalike toitainetega. Niatsiin, magneesium ja kaalium soodustavad närvisüsteemi normaalset talitlust. Magneesium hoiab elektrolüütide normaalset tasakaalu, mis on hea kuulmise jaoks väga tähtis. Võtke vähemalt 2-3 kuud igal hommikul kaks Tone’i tabletti, et säilitada elektrolüütide tasakaalu ja tähtsaimate kõrvaosade vereringet.

Skandinaavia tabletid Tone

1. Vestluskaaslase sõnadest on sageli raske aru saada.

2. Vestluskaaslasega rääkides küsin tihti: „Kuidas, palun?”

3. Mõned ümbritseva keskkonna helid häirivad või mõjuvad ärritavalt

4. Kõrvus kohiseb ja aegajalt käib pea ringi.

5. Väldin vestlusi teiste inimestega, sest tunnen end ebamugavalt.

Allikas: kolesterool.info

Sisekõrv

Tone’i tabletid sisaldavad bioloogiliselt aktiivseid taimeekstrakte, vitamiine ja mineraale, mis on vajalikud elektrolüütide tasakaalu säilitamiseks ja kuulmiselundi heaks toimimiseks. Väikseimgi elektrolüütide tasakaalu häire võib põhjustada erinevate kõrvalhelide tajumist, vestlusest raskesti arusaamist või kehva kuulmist mürarikkas keskkonnas. Elektrolüüdid on erinevad soolad ja mineraalid, mis tekitavad organismis elektrilisi impulsse. Elektrolüüdid on organismile sama vajalikud nagu kütus autole. Sisekõrva elundid on eriti tundlikud elektrolüütide tasakaalu muutuse suhtes.

5 Tervis Neljapäev, 12. jaanuar 2023
JAH EI KAS TEIL ESINEB KUULMISLANGUS?
Kui vastasite jaatavalt vähemalt kolmele esitatud väitele, siis võib teil olla kuulmislangus.
OSTA KOHE Apteekidest või tootja kodulehelt või telli telefonil 6843838 ww w.newnordic.ee Toidulisand REKLAAMTEKST
Allikas: kolesterool.info
OHTULEHT.EE
Vida Press
Iga nädal tuleks süüa ka lihata toite.
Vida Press
Ülekaal ja ebatervislik toitumine soodustavad halva kolesterooli teket.

Libedaga pole vaja liigselt kiirustada

Talvistel tänavatel võib näha inimesi, kes püüavad libedaga püsti jääda. Mida teha siis, kui kõikidest pingutustest hoolimata jalad ootamatult alt kaovad? Kuidas saada aru, kas tegemist on kergema vigastuse või tõsise traumaga?

Tavaliselt põhjustab kukkumistelaviini temperatuuride kõikumisest tekkinud jää. Kui peale on sadanud ka värske lumi, on püsti jäämine proovikivi igas vanuses inimestele. „Libedaga kukkumisel saadud vigastuste hulka kuuluvad sagedamini väänamised ning randme- ja käeluumurrud. Kukkudes pannakse alateadlikult käsi keha kaitseks ette, mistõttu põrutatakse või halvemal juhul murtakse keharaskuse all luu,“ nendib Qvalitase käekirurg Kristo Kask.

Kergem vigastus või tõsine trauma?

Kui ettevaatusabinõudest hoolimata libedus jalust niidab, tuleks esmalt hinnata olukorra tõsidust. Ainuüksi valu järgi on raske aru saada, kas ranne on välja väänatud või on luu murdunud, sest inimeste valulävi võib olla väga erinev.

„Pärast esimest ehmatust kontrollige, kas haiget saanud käe kuju on väliselt muutunud ehk kas on tekkinud deformatsioon. Kui käes on kõverus või on katsudes tunda krõbinat, on suure tõenäosusega tegemist murruga. Sellisel juhul tuleb pöörduda EMOsse, kus saab teha rönt-

Kuidas vältida kukkumist?

Käekirurg Kristo Kask (pildil) soovitab varuda talvel õues liikumiseks rohkem aega. „Vilkuva fooritulega pole mõtet üle tee jooksma hakata, sest tagajärjed võivad olla ettenägematud ja valusad.“

Kindlasti on oluline välja minnes valida kummist tallaga ja korraliku mustriga jalanõud. Libedal tänaval liikudes tuleks tasakaalu säilitamiseks astuda väikeste sammudega ning täistallale — nii on jalal suurem toetuspind. Arst toonitab, et hooajast sõltumata on oluline kanda kaasas laetud akuga mobiiltelefoni, millega vajadusel abi kutsuda.

geni, pannakse diagnoos ja antakse esmast abi,“ selgitab Kask.

Kui muutust käekujus ei ole, inimene suudab ise püsti tõusta ning käsi-jalgu liigutada, võib koju minna ja haiget saanud jäsemele külma peale asetada — see aitab vältida paistetust. Korraga tuleks külma peal hoida 5—10 minutit ja korrata tegevust iga paari tunni tagant.

Üks oluline asi kipub kukkumise või trauma järel meelest minema — endale tuleb puhkust anda. „Viga saanud jäsemele tuleb anda rahu ja võimalusel see kõrgemale tõsta. Esmajoones sobivad valu leevendamiseks apteegi käsimüügi valuvaigistavad tabletid.“

Ravimata vigastusel on tõsised tagajärjed

Kui turse ja valu 2–3 päevaga ei taandu, on vaja arstiga nõu pidada. Pöörduda saab oma pere-

arsti poole või otse käekirurgi vastuvõtule, et selgitada välja valu põhjused ja määrata ravi. Kirurg tõdeb, et randme sidemete vigastused jäävad inimestel tihti tähelepanuta ja arsti juurde jõutakse pigem hiljem kui varem. Ravimata jätmise korral võib sidemete rebend pikema aja jooksul viia liigeste kulumiseni ja kahjustuseni, mille leevendamiseks on vaja anatoomiat muutvat kirurgilist ravi.

Murdude tagajärjel võib areneda deformatsioon, mis võib põhjustada valu koormusel ja häirida käe funktsiooni ning nõuda samuti kirurgilist sekkumist.

Kask nendib, et valu ega ebamugavust kannatama ei peaks ning tervisemurega tasub alati arstiga nõu pidada. „Pigem tegeleda murega enne, kui ainsaks lahenduseks on operatsioon.“

Mida teha, kui vajad uut perearsti?

Tervisemurega inimese esimene kontakt tervishoiusüsteemis on tema perearst. Paraku on perearstide puudus üleriigiline mure, millele pole kiireid lahendusi. Üha rohkem inimesi seisab silmitsi küsimusega, mis saab, kui peaksin vajama uut perearsti.

Kõige rohkem tekib vajadus uue perearsti järele seetõttu, et olemasolev läheb pensionile. Oleme praegu olukorras, kus mitusada perearsti on pensioniealised ja võivad peagi töölt lahkuda. Aasta jooksul läheb pensionile keskmiselt paarkümmend perearsti, ent lähiajal võib see arv hüppeliselt kasvada.

Vajadus uue perearsti järele võib tekkida ka siis, kui arsti tegevuskoht muutub ja see pole enam kodule nii lähedal. Seda tuleb rohkem ette suuremates linnades, sest arstid eelistavad minna tööle kaasaegsematesse tervisekeskustesse, kus nad saavad pakkuda patsientidele kvaliteetsemat teenust suurema meeskonnaga.

Noori ei tule piisavalt juurde

Perearstiabi kättesaadavus peab olema inimestele igal juhul tagatud. Alates möödunud aasta 1. juulist võttis tervisekassa terviseametilt üle perearstiabi korralduse. Kui perearst lõpetab oma nimistuga töö, siis on tervisekassa ülesanne korraldada nimistule uue perearsti leidmiseks konkurss.

Kui uut perearsti ei õnnestu konkursiga leida, otsitakse asendusarst, kes aitab patsientide tervisemuresid lahendada. Prae-

gu on asendusarst ligi 60 nimistul üle Eesti.

Noorte perearstide pealekasv ei ole paraku nii kiire, et asendada kõiki töölt lahkuvaid arste. Kui uue perearsti leidmiseks korraldatud konkurss luhtub ja nimistule ei õnnestu leida ka asendusarsti, määratakse erandkorras inimestele perearst teise lähimasse piirkonda.

Kuidas leida uus perearst?

Arsti vahetamine ja teise perearsti nimistusse registreerimine ei ole keeruline, kui eelistatud arsti nimistus on vabu kohti. Siin on neli lihtsat sammu perearsti vahetamiseks.

Leia perearst, kelle nimistus on vaba koht. Tervisekassa kodulehel on välja toodud kõik vabade kohtadega perearsti nimistud ja nende teeninduspiirkond. Kodulähedase perearsti leidmiseks tuleks otsingus täpsustada eelistatud asukohta. Tasub tähele panna, et paljud vabad kohad on broneeritud sündimata lastele, kes tuleb vastsündinuna registreerida automaatselt lapsevanemaga samasse perearsti nimistusse. Just seepärast tasub pöörduda valitud perearsti keskuse poole ja uurida otse vabade kohtade olemasolu kohta.

Esita enda valitud perearstile täidetud avaldus nimistusse võtmiseks. Avalduse võid täita perearsti juures kohapeal, saata e-posti või tähitud kirjaga. Avalduse vormi leiad haigekassa kodulehelt. Perearst teavitab sind nimis-

tusse registreerimise otsusest seitsme tööpäeva jooksul alates avalduse esitamisest.

Perearst võib keelduda inimese võtmisest oma nimistusse, kui nimistu on täis või rahvastikuregistri järgi ei ole inimese elukoht selle perearsti teeninduspiirkonnas. Kui nimistusse kuulub juba mõni pereliige, võib perearst inimese oma nimistusse võtta olenemata piirsuuruse ületamisest. Pane tähele, et vastsündinud registreeritakse automaatselt oma ema perearsti nimistusse.

residendi, rehabilitatsioonimeeskonna tõend paberkandjal.

Ortooside, sh ortopeedilised tallatoed, soetamiseks – arsti tõend digitaalsel kujul.

Ortopeediliste jalatsite soetamiseks –eriarsti, rehabilitatsioonimeeskonna tõend paberkandjal.

(Korduv tõend: perearst) Isikut tõendav dokument.

6 Tervis Neljapäev, 12. jaanuar 2023
ORTOPEEDIAKESKUS OÜ · VÄLJASÕIDUD 2023 ERIARSTI VASTUVÕTUD: ortopeed, laste ortopeed, käekirurg Proteeside ja ortopeediliste abivahendite valmistamine ja müük soodustingimustel SOODUSTUSE SAAMISEKS ESITADA: Proteeside soetamiseks – perearsti, eriarsti, arst-
MAARIKA LIIVAMÄE Tervisekassa perearstiabi peaspetsialist
Info ja vastuvõtule registreerimine tel 742 0169 • ortopeediakeskus@gmail.com • www.ortopeediakeskus.ee VASTUVÕTUKOHT kell jaan veebr märts aprill mai juuni aug sept okt nov dets Pärnu, Pärnu Kesklinna Tervisekeskus, Suur-Sepa 14, kab 101, tel 447 7912 T 11–13 17 14 14 25 16 20 P U H K U S 22 19 17 21 19 Viljandi, Viljandi Tervisekeskus, Turu 10, kab 304, tel 433 3783 N 10–13 19 16 16 20 18 15 17 21 19 16 21 Kohtla-Järve, Ida-Viru Keskhaigla, Ravi 10d, kab D5014, tel 331 1133 T 12–15 10 7/21 7/21 4/18 9/23 13/27 15/29 12/26 10/24 14/28 12 Rakvere, Rakvere Tervisemaja, Tuleviku 1, kab 11 N 10–13 12 9 9 13 11 8 10 14 12 9 14 Tapa, Tapa Tervisekeskus, Valgejõe 14/2, kab 204 (K2-24) N 14–16 12 9 9 13 11 8 10 14 12 9 14 Põltsamaa, Põltsamaa Tervis SA, Lossi 49, kab A139, A140, tel 325 8810 N 13–15 26 2 23 27 4 1 24 7 5 2 7 Valga, Valga Haigla, Peetri 2, kab C-131, tel 766 5200 R 10–12 27 17 31 28 26 30 25 29 27 24 25 Võru, Puuetega Inimeste Koda, Lembitu 2, II korrus T 10–12 24 28 2 11 2 6 8 5 3 7 5 Põlva, Põlva Haigla, Uus 2, kab 2226, tel 799 9199 T 14–16 24 28 2 11 2 6 8 5 3 7 5
Vida Press
Libedaga peaks kandma kummist talla ja korraliku mustriga jalanõusid. Erakogu

Kes on minu perearst?

Perearsti muudatustest informeeritakse inimesi esimesel võimalusel. Tavaliselt teavitatakse inimesi perearstikeskuse kodulehe kaudu või arsti juures kohapeal. Kiirete ja erakorraliste olukordade korral teavitab nimistu inimesi ka riigiportaali kaudu e-kirja teel ja SMS-sõnumiga. Teavitust ei pruugi märgata paraku need, kes satuvad perearstikeskusesse harva, ei kasuta digikanaleid või kelle kontaktnumbrid on riigiportaalis uuendamata.

Oma perearsti nime saab teada riigiportaali eesti.ee kaudu või helistades tervisekassa klienditelefonile 669 6630.

Miks otsitakse uut perearsti?

Igal ravikindlustatud inimesel on õigus perearstile, aga ka arsti vahetamisele. Valiku juures on olulised nii teenuse kättesaadavus, kodulähedus kui ka patsiendi ja perearsti vaheline koostöö.

Põhjused, miks otsitakse ise uut perearsti, on väga erinevad. Inimesed vahetavad arsti näiteks elukoha muutuse tõttu ja teinekord ka seepärast, et ei olda rahul oma perearsti teenuse kvaliteedi või kättesaadavusega.

Igal ravikindlustatud inimesel on õigus perearstile, aga ka arsti vahetamisele.

Kuidas käed-jalad soojaks saada?

Meie keha on loodud temperatuuri reguleerima. Kui väljas on külm, hoolitseb keha selle eest, et veri jõuaks elutähtsatesse organitesse, et hoida neid soojana. See võib muuta käte ja jalgade verevoolu, muutes need külmaks. See on normaalne. Olenemata sellest, miks jalad ja käed külmetavad, on see üsna ebamugav.

Mõnel inimesel on jalad ja käed juba loomupäraselt tavalisest külmemad, ilma et neil oleks mõni haigus. See on üsna tavaline seisund. Kui su käed ja jalad kipuvad külmetama, pead võib-olla rakendama ekstra abinõusid, et need püsiksid soojemad.

Kuid olenemata sellest, miks käed-jalad külmetavad, on see üsna ebamugav. Siin on mõned nipid, kuidas neid soojaks saada. Vali õigesti rõivaid. Kanna külma ilmaga mütsi, kindaid, sooje sokke ja sooja mantlit. Kanna kihilisi riideid, et kehal oleks soe. Ära kanna liiga kitsaid riideid. Sooja aitavad hoida sall, kaelus või torusall. Kanna sokke või susse. Kui sul on ka toas külm, kanna kampsunit, sooje sokke ja susse.

Treeni iga päev. Treeni iga päev, sh kõnni, et parandada vereringet.

Tee kiire soojendus. Proovi hüpata, et veri liikuma panna. Marsi jalgadega, istudes paigal. Liiguta varbaid ja tee jalaringe. Tee iga sõrmega eraldi õhus ringe. Vereringe parandamiseks tee kätega suuri ringe.

Tõuse vähemalt iga poole tunni järel, et sirutada või pisut jalutada.

Liiguta ennast regulaarselt. Tõuse vähemalt iga poole tunni järel, et sirutada või pisut jalutada.

Kasuta soojenduskotti. Soojenduskotti saad panna eri kehapiirkondadele. Kui jalad külmetavad, võid panna selle alaseljale. Ka ööseks võid panna soojenduskoti alaseljale ja jalgadele.

Hoia käes midagi sooja. Hästi sobib soe jook.

Kiire massaaž. Masseeri kiirelt käsi või jalgu. Kätele ja jalgadele võib teha ka parafiinivanne.

Kanna labakindaid. Need soojendavad käsi paremini kui sõrmikud. Väldi otsest kokkupuudet külmutatud asjadega. Inimene, kes on väga külmatundlik, võiks kaupluse sügavkülmast võtta tooteid kinnastega.

SIRJE MAASIKAMÄE Allikas: Healthline.com

VALIK EESTIS

7 Tervis Neljapäev, 12. jaanuar 2023 PARIM INVAABIVAHENDITE
Vida Press
Vida Press
8 Tervis Neljapäev, 12. jaanuar 2023

Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.