Tervis juuni 2017

MILLISED ON KODUMAISED SUPERTOIDUD? PÄEVITA OHUTULT. SUVEL SPAASSE? KUIDAS SUVI KROONILISTE TÕBEDEGA ÜLE ELADA.

«Kellel on probleeme kõrge vererõhuga, peaks suvel menüüst rasvase liha välja arvama ja alkoholi asendama kaevu kangega.»

Kardioloog MARGUS VIIGIMAA

Tiina Kõrtsini

TERVIS Teisipäev, 6. juuni 2017 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Silja Paavle • Projektijuht: Marge Martjan • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht

Teisipäev, 6. juuni 2017

2 Tervis

Vida Press

Diabeetikud ja vererõhuhaiged peavad suvel tegema teadlikke ja tervislikke valikuid GEIDI RAUD

geidi.raud@ohtuleht.ee

Pikkadel ja soojadel suveõhtutel erutavad maitsemeeli naabrimehe õuelt tulev grillliha lõhn ja poes tundub õlu kõige isuäratavam valik. Südamearst aga manitseb, et inimesed, kes põevad suhkurtõbe või kellel on probleeme kõrge vererõhu ja südame rütmihäiretega, peaks enda menüüst rasvase liha välja arvama ja alkoholi asendama kaevu kangega.

Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloog Margus Viigimaa ütleb, et üldiselt on suvi krooniliste haigustega kimpus olevatele inimestele kergem aeg, kuid see sõltub inimesest ja ka põetavast haigusest. «Vererõhuhaigetel on küll suvel kergem elu. See on tingitud sellest, et suvel on puhkused ning linnakära eest põgenetakse suvilasse. Kui sügisel linna naastakse, tekitab kiire töötempo aga jälle stressi ja unepuudust ja vererõhk hakkab taas tõusma,» räägib tohter.

Diabeetikud vältigu magusaid puuvilju Viigimaa toob näite oma tööpraktikast, mil tema vererõhuhaiged patsiendid on suvilasse sõites ravimid koju unustanud ning siis selgub, et nende vere-

rõhk on ka ilma tablettideta mõõdukas, sest nad elavad stressivaba elu. Siiski lisab doktor, et ravimite võtmise pausile paneku või mõõdukama ravirežiimi peaks enne oma arstiga läbi arutama.

Kui aga inimene põeb hüpertoonia raskemat vormi, peab ta alati veenduma, et tal oleks ravimid kaasas. «Mul on olnud juhuseid, kui patsiendid on läinud välismaale puhkama ja unustanud ravimid koju. Välismaal digiretseptid ka ei toimi ja seega olen ma pidanud saatma neile paberretsepte, mis võtab aega.

Osal juhtudel olen ka retsepte arvutisse skanninud, et patsiendid need kiiresti kätte saaksid, sest regulaarsele ravimivõtjale võib ravimi puudumine olla väga ohtlik.»

Aga kuidas on vererõhuhaigetel suhe kuuma ilmaga? «Mõni patsient on väga kuumatundlik, kuid õnneks Eesti suvi ei paku enam viimasel ajal nii palju leitsakut. Mul on patsiente, kes ütlevad, et saavad kuumaga olla vaid keldris või maja varjus, sest päikesepaiste käes hakkab neil halb ja vererõhk tõuseb. Samas on ka patsiente, kelle vererõhk just kuuma ilmaga alla läheb, sest nende veresooned on ahenenud, kuid kuumaga sooned laienevad,» selgitab tohter.

Ta lisab, et ka südamepuudulikkuse ja rütmihäirete all kannatavatele inimestele mõjub suvekuumus pigem negatiivselt.

Saunast külma järve kargamine tõstab vererõhku!

Peale tervisliku toitumise on nii kroonilistel haigetel kui ka täiesti tervetel inimestel terve püsimiseks vaja regulaarselt liikuda. Suviselt soojad ilmad ja valged õhtud loovad selleks suurepärased tingimused. Olgu liikumisharrastuseks kepikõnd, rulluisutamine või oma elevandi kasvu koera taga lohistamine – kõik nimetatud tegevused teevad füüsisele head.

«Ka suvel suvilas muru niitmine on hea füüsiline harrastus,» ütleb Viigimaa. Vanematele inimestele soovitab ta aga teha suvel kepikõndi. «See on väga hea ja tõhus asi! Mõõduka liikumise tulemusel langeb ka vererõhk.» Liikumise juures ei tohiks aga ära unustada vee joomist, mis on eriti kuumal suvel väga oluline. Ka tuleks külm vesi kaasa võtta randa päikesevanne võtma minnes.

Hüpertooniahaigetele paneb arst ka südamele, et kuigi kiusatus võib olla suur, siis otse saunast külma vette ei tohiks nad hüpata.

«Vererõhk võib nii toimides minna väga kõrgeks ja see võib lõppeda ajuverevalumi või südame rütmihäiretega.»

Doktor Viigimaa jagab kroonilistele haigetele ka suviseid toitumissoovitusi. Ta märgib, et kuigi maitsvad ja mahlased õunad ning pirnid näivad ahvatlevad, siis diabeetikud peaksid neid siiski vältima.

«Mida magusam puuvili, seda ohtlikum on see suhkruhai-

gele,» ütleb ta ning soovitab nii suhkrurikkad puuviljad kui ka marjad asendada juur- ja köögiviljadega. Kõrgvererõhktõve põdevatel inimestel soovitab doktor Viigimaa aga just puuvilju ja juurvilju süüa. «Neis leidub magneesiumit, mis aitab vererõhku langetada.» Ka teevad

tohtri sõnul tervisele pai jõhvikad ja arooniad.

Samuti peaks diabeetikud vältima jäätist ning ka laatadel ja festivalidel müüdavat värvilist jääjooki. «Kõige parem jook on vesi! Kui otsitakse head maitset, siis soovitan osta naturaalselt maitsestatud vett, näiteks jõhvikavett.» Tohter rõhutab, et ka ise saab teha hea maitsevee: lisage veele jääd ja pange sisse laimi- või sidruniviile.

«Selline vesi on kindlasti tervislik valik, sest see sisaldab muu hulgas ka antioksüdante.»

Grill-liha asemel küpseta baklažaani Lihasõbrad kipuvad end suvistel grillipidudel üle sööma, ampsates suurest lihalatakast tüki ka siis, kui kõht on juba punnis ja süda hakkab pahaks minema. Vererõhuprobleemidega inimesed peaks aga šašlõki asendama köögiviljade ja kala grillimisega. «Liha on väga rasvane ja soolane. Selle asemel võiks grillida fooliumis balka-

žaani, mis on väga maitsev. Ja oma kodukoha lähedalt püütud kala on ka alati suurepärane valik.»

Viigimaa ütleb, et suurt kasvu mehed, kes ühel korralikul grillipeol ohtralt liha ja õlut konsumeerivad, tunnevad end halvasti just järgmisel päeval, sest selleks ajaks võib vererõhk väga kõrge olla. Alkoholi pruukimine on kõrge vererõhuga inimestele aga väga ohtlik ja napsuga ülepingutamine võib lõppeda isegi insuldi või infarktiga.

Ka suhkurhaiged peaks märjukesest eemale hoidma. «Alkoholi toimel hakkab veresuhkur kõikuma,» ütleb arst. «Eriti ohtlik on magus alkohol, aga kui üldse valima peaks, siis lahjem alkohol on parem kui kange.

Naiste puhul pole pokaalike külma valget veini veel kõige hullem. Meeste puhul on see kogus kaks pokaali.»

Inimesed, kellel on nii diabeet kui ka kõrge vererõhk, ei tohiks aga alkoholipudelit suu ligidalegi tõsta.

Teisipäev, 6. juuni 2017

Tervis 3

HÄIRIV JA PIINLIK: miks me liigselt higistame ja kuidas sellele piir panna?

SILJA PAAVLE

silja.paavle@ohtuleht.ee

Higiplekid riietel, niisked käed ja higipärlid otsaees muudavad suhtlemise teiste inimestega ebameeldivaks ja vähendavad enesekindlust – liigne higistamine on probleem, mis võib meid nii mõnigi kord ebameeldivasse olukorda panna.

Antiperspirantide ja deodorantide abil saame küll ära hoida tugevama higilõhna ja suuremad higiplekid, ent täielikku kindlust need meile ei paku. Mis aitaks?

Miks me higistame?

«Higistamine on normaalne elutegevuse kaasnähtus, mis on hädavajalik kehatemperatuuri reguleerimiseks,» räägib proviisor Peeter Villako. Füüsilise koormuse ajal võiks kehatemperatuur ilma higistamiseta tõusta juba ühe tunni jooksul üle 41 ºC. «Normaalselt suureneb higistamine näiteks palava ilmaga, sportides, rasket tööd tehes, palaviku korral või stressiolukordades. Higistamise oluliseks eesmärgiks on ka jääkainete eemaldamine organismist – 30% kehas leiduvatest mürkainetest eralduvad naha kaudu. Samuti hoiab higistamine naha elastse ja puhtana,» selgitab ta.

Miks tekib higilõhn?

Sageli arvatakse, et higi on ebameeldiva lõhnaga vedelik. «Tegelikult on värske higi aga täiesti lõhnatu vedel ik, sisaldades 98% vett, lisaks pisut piim- ja rasvhapet ning soola,» räägib Villako. Ebameeldiv lõhn tekib tema sõnul alles siis, kui bakterid hakkavad higi koostisosi lagundama.

Liighigistamise peamised põhjused

Inimese nahas on 2 tüüpi higinäärmeid: ekriinsed ja apokriinsed. Ekriinsed näärmed katavad enamuse kehast, nad funktsioneerivad sünnist saati ja nende põhifunktsioon on organismi jahutamine. Apokriinsed näärmed paiknevad kaenla all, pea ja kubeme piirkonnas ning just nende näärmete toodetud higi on see, mis koostoimes naha pinna bakteritega põhjustab ebameeldivat lõhna. Väikelapsed ei haise kunagi higi järele, sest apokriinsete näärmete areng algab alles puberteedieas.

z Ülekaal z Ärevus, hirm, stress z Üleminekuiga z Murdeiga z Rasedus z Haigused z Vürtsine toit z Mõningad ravimid z Alkoholiga liialdamine

Mis on liighigistamine?

«Liighigistamine ehk hüperhidroos on higistamine tugevamal määral kui on vajalik keha normaalseks soojaregulatsiooniks,» räägib Villako. See tervisehäire tekib enamasti noores eas ja võib kesta kogu elu. Liigne higistamine on probleemiks paljudele inimestele. On teada, et liighigistamisest tingitud vaevusi esineb ligi veerandil kõigist inimestest. Liighigistamine häirib tugevasti igapäevaelu ning võib põhjustada ebamugavust ja piinlikkust suhtlemisel.

Villako sõnul võib hüperhidroos oluliselt mõjutada elukvaliteeti, sest nahk on higistamise tõttu kogu aeg niiske. Selle tõttu võib nahk matsereeruda – muutuda pehmeks ja valgeks. See muudab naha vastuvõtlikuks bakter- ja seennakkustele.

«Liighigistamine võib tõsiselt mõjutada ka tööd ja inimes-

tega suhtlemist,» nendib ta.

Näiteks võivad mõne ameti (elektrikud, kellassepad, pagarid, meedikud jne) puhul osutuda probleemiks higistavad peopesad. Mõnes ametis tuleb inimesi sageli kättpidi tervitada, mistõttu higistavad käed võivad valmistada piinlikkust. Liighigistamine võib koguni tekitada vajaduse ametit vahetada.

Proviisor nendib, et liighigistamise all kannatav inimene on sunnitud väga sageli duši all käima ning higiplekkide varjamiseks vältima heledate rõivaste kandmist. Hüperhidroosi põdevad inimesed võivad tema sõnul hakata vältima suhtlemist ja sattuda sotsiaalsesse isolatsiooni.

Mis liighigistamist põhjustab?

Nii meestel kui ka naistel võib Peeter Villako sõnul liigse higis-

tamise põhjuseks olla suurenenud kehakaal. «Üleliigne kaal sunnib füüsiliselt rohkem pingutama, keha kuumeneb üle ja vajab jahutust higistamise näol,» selgitab ta seda.

Kuid liighigistamist võivad põhjustada ka haigused: kilpnäärmeprobleemid, diabeet, podagra, närvisüsteemi haigused, palavikuga kulgevad haigused, tuberkuloos jt. Villako sõnul on higistamishood ka üks sagedamini esinevaid üleminekueaga kaasnevaid tervisehädasid – ligi 75% naistel esineb üleminekueas kuuma- ja higistamishooge, päeva jooksul võib neid tekkida 20–30 korda. Eriti öised higistamishood võivad segada und ja seeläbi elukvaliteeti oluliselt vähendada.

«Paljudel inimestel esineb ärevusseisundis tekkivat emotsionaalset higistamist, mis on enamasti geneetiline,» räägib proviisor. Tema sõnul võib tekkida isegi omamoodi nõiaring: mingi emotsionaalne faktor tekitab higistamishoo, mis oma-

Kus leida liighigistamise vastu leevendust?

«Deodorandid maskeerivad lühikeseks ajaks ebameeldiva lõhna, kuid ei vähenda higistamist.

Antiperspirandid toimivad ainult väikesel kehapiirkonnal, kuhu neid on manustatud,» räägib Peeter Villako. Liigse higistamise vastu võib saada abi loodusest. Näiteks on tõhusa higistamisvastase toime ja kasulike omadustega ravimtaim aedsalvei (salvia officinalis). «Piiblilegendi järgi võttis salvei ainukese taimena oma puhmaste varju jumalaema Maria koos pojaga ja päästis nad jälitavate Herodese sõdurite eest. Selle eest olevat salveile kingitud tänu-

Kui liigne higistamine teeb muret...

Millest on tingitud liigne higistamine?

Liigse higistamise põhjused on erinevad – ülekaalulisus, emotsionaalne pinge, üleminekuiga, mõningad ravimid ja haigused. Tihtipeale ei ole liigsele higistamisele mingit mõistlikku selgitust, sest tegemist võib olla lihtsalt inimese eripäraga.

Salvei – higistamisevastane abi loodusest Väga tõhusa higistamisvastase toimega on meile kõigile teada-tuntud salvei. Salvei higistamist pärssiv toime tuleneb tema koostisesse kuuluvast rosmariinhappest, mis pidurdab tõhusalt higiproduktisooni.

Nosweat®

vähendab higiproduktsiooni kuni 52% toime avaldub 2 tunni jooksul, toime kestab 6 tundi võib kasutada nii kuurina kui lühikese perioodina Koostis: Üks kapsel sisaldab 120 mg salveilehtede mahla ekstrakti.

Täiendav informatsioon apteegist või telefonil 733 8080

z Pese end kaks korda päevas. z Joo piisavalt vett. z Söö rohkelt värsket aed- ja puuvilja. z Väldi alkohol- ja kofeiini sisaldavaid jooke. z Väldi rasvast ja vürtsikat toitu, mis mõjutab higi lõhna. z Kanna avaraid looduslikest materjalidest rõivaid. z Raseeri kaenlaaluseid; karvadele sattuvatel higipiiskadel paljunevad ebameeldivat lõhna põhjustavad bakterid.

korda muudab inimese üha närvilisemaks. Emotsionaalse higistamise korral higistavad reeglina kõige enam käe- ja jalalabad ning kaenlaalused.

«Tihtipeale ei ole aga liigsele higistamisele mingit mõistlikku selgitust, sest tegemist võib olla lihtsalt inimese eripäraga. Et liigne higieritus ei hakkaks vähendama elukvaliteeti, tuleb sellele ebameeldivale probleemile lahendus leida,» rõhutab ta.

REKLAAMTEKST

Liigne higistamine on probleem, mis valmistab muret paljudele.

Erinevate deodorantide ja antiperspirantide abil saame küll ära hoida tugevama higilõhna ja suuremad higiplekid kuid täielikku kindlustunnet ei paku need meile siiski.

Kuidas vähendada higistamist ja higilõhna?

Liigse higistamise vastu on apteegis müügil salvei ekstrakti sisaldavad Nosweat® kapslid. Kapslite eeliseks on see, et nende toime avaldub üle kogu keha, mitte paikselt nagu teiste higistamist vähendavate toodete puhul.

Nosweat® kapslid – stopp liigsele higistamisele!

Nosweat® kapslid sobivad kasutamiseks kõigile, kellel on probleeme ülemäärase higistamisega.

Kapslitest on abi nii ülekaalust tingitud higistamise, emotsionaalse higistamise, klimakteeriumiga kaasnevate higistamishoogude, öise higistamise, käte, jalgade või kaenlaaluste higistamise korral.

väärne võime teha inimestele head.»

Salvei higistamist pärssiv toime tuleneb Villako sõnul aga tema koostisesse kuuluvatest parkainetest, eeskätt rosmariinhappest. On tõestatud, et rosmariinhape pärsib higiteket kuni 52%. «Higieritust vähendab isegi tavaline salveitee, kuid piisava toime saamiseks peab ära jooma väga suure koguse teed,» märgib proviisor.

Apteekides on tema sõnul müügil aga salveiekstrakti sisaldavad kapslid, mis sisaldavad salveilehtedes leiduvaid parkaineid rikastatud kujul ning seega on nende higistamisvastane toime märksa tõhusam kui salveiteel. «Erinevalt antiperspirantidest toimivad salveikapslid seespidiselt ning pärsivad higieritust kogu keha pinnal,» rõhutab proviisor. Salveist on abi nii ülekaalust tingitud higistamise, klimakteeriumiga kaasnevate higistamishoogude, emotsionaalse, öise, käte-jalgade higistamise, kaenlaaluste higistamise jms korral. «Ka sobivad need hästi teismelistele, kes hormonaalse tasakaalu muutuste tõttu kannatavad liighigistamise all,» lausub ta.

Teisipäev, 6. juuni 2017

4 Tervis

Mis vitamiine organism suvel vajab?

PantherMedia / Scanpix

SILJA PAAVLE

silja.paavle@ohtuleht.ee

Paljud arvavad, et päikese tulekuga pole vaja enam ühtki vitamiini tarvitada. Kuigi tasakaalustatud ja mitmekülgse toidulauaga inimestel pole vaja suvel vitamiine manustada, siis teatud juhtudel on see siiski soovitatav.

Mis vitamiine vajab organism suvel enim? Apotheka apteeker Kerli Valge toob välja kolm sellist.

D-vitamiin Paljud inimesed katkestavad suvel D-vitamiini võtmise, kuid see on viga. Uuringud on tõestanud, et meie laiuskaardil vajavad eestlased D-vitamiini lisamanustamist aasta läbi. D-vitamii-

ni vaeguse saab väga lihtsalt kindlaks teha vereproovi abil.

Kõrgeim D-vitamiini vaeguse risk on neil, kes tervislikel või muudel põhjustel liiguvad vähe väljas, saamata nahale otsest päikest. Riskirühma kuuluvad lapseootel või imetavad emad, aga ka aktiivselt spordiga tegelevad inimesed ning eakad ja liikumispuudega inimesed. Oluline on teada, et vananedes kahaneb D-vitamiini tootmisvõime organismis märkimisväärselt.

D-vitamiini on võimalik saada ka söögiga. Loomset päritolu toiduainetest saadakse D3-vitamiini – sellisel kujul omastab keha D-vitamiini oluliselt paremini kui taimset päritolu toidust. Headeks D-vitamiini allikateks on rasvane kala, munakollane, maks ja kalamaksaõli.

Eestis on viimastel aastatel suurendatud igapäevase D-vita-

miini tarbimissoovitusi – täiskasvanutel soovitatakse võtta iga päev 10 mcg (400IU/p – ehk RÜ-d, rahvusvaheline ühik), eakatel ja riskirühma kuuluvatel inimestel 20 mcg (800IU/p) ja enam. Ka apteekides on uuemate D-vitamiini preparaatide üksikannus varasemast suurem – kuni 4000 IU/p.

Vajalik on teada, et D-vitamiini puuduse korral tuleb manustada vitamiini preparaati suuremates annustes. Vereanalüüsi tulemuse järgi saab arst või apteeker soovitada vitamiini taseme tõstmiseks sobivat Dvitamiini annust.

A- ja E-vitamiin A- ja E-vitamiin kaitsevad rakke oksüdatiivse stressi eest, mille üks põhjustajaid on UV-kiirgus. Peale selle kaitsevad A- ja E-vitamiin rakke enneaegse va-

nanemise eest, mida põhjustab samuti liigne UV-kiirguse saamine. Peale selle aitab A-vitamiin kaasa naharakkude ja epiteelkoe moodustumisele. Organism vajab A-vitamiini, et võidelda päikese kahjulike mõjude eest. Lisaks aitab see vitamiin kiiremini taastuda päikesepõletusest. Apteegis on saadaval ka A- ja E-vitamiini komplekspreparaate.

Vitamiine, mis soodustavad ühtlase päevituse teket, tuleb hakata kasutama umbes paar nädalat enne päevitamist.

Inimesed, kes tahavad suvist jumet kauem säilitada, võiksid sügise esimesel poolel mõelda A-vitamiini eelühendi beetakaroteeni peale. See on omal kohal ka sellisel juhul, kui ees ootab soojamaareis. Kapsleid võiks hakata võtma nädal-kaks enne reisi, et valmistada nahk ette

päikese käes viibimiseks. Beetakaroteen aitab nahal kiiremini taastuda, vältida liigset kuivamist ning soodustada jume tekkimist ja püsimist. Teisalt on Avitamiin oluline silmade tervisele ja seda kasutatakse normaalse nägemise hoidmiseks. Avitamiini leidub näiteks loomamaksas ja kalamaksaõlis.

C-vitamiin C-vitamiini vajab organism immuunsüsteemi tugevdamiseks, naha ja igemete toetamiseks ning raua imendumiseks, samuti väsimuse ja stressi peletamiseks.

Kui viibida suvel palju päikese käes, võiksid organismis olla korralikud C-vitamiini varud.

Seda peaksid manustama näiteks suitsetajad ja ka rasedad ning imetavad emad. Selle vitamiini vähesusest annab aimu

pidev väsimus, valusad liigesed, haavad ja luumurrud võivad tavalisest aeglasemalt paraneda.

C-vitamiini puudus soodustab aneemia kujunemist, sest C-vitamiini on vaja raua omastamiseks. C-vitamiini on organismil vaja ka immuunsüsteemi tugevdamiseks. Apteekides on saadaval eri preparaate, valida on tablettide, lahustuvate tablettide, närimistablettide ja pulbri vahel.

Parim aeg C-vitamiini varude täiendamiseks on just suvi, kui nii metsas kui ka aias on palju marju. Eriti C-vitamiinirohked on mustad sõstrad. C-vitamiini leidub kõvasti ka kibuvitsamarjades, astelpajus, aga ka kiivis, värskes kartulis, tomatis, virsikus ja paprikas. Lisaks sisaldavad seda ka erinevad tsitruselised, maasikad, spinat ja brokoli.

EE/BEN/PA/A/10/01/05.16/NAI

REKLAAMTEKST

B1-vitamiini puudus võib põhjustada tõsiseid tervisehäireid Tihti jäetakse B1-vitamiini puudus tähelepanuta, kuna tiamiinipuuduse nähud on sageli ebamäärased ja võivad erinevatel inimestel erinevalt väljenduda. Vitamiin B1 puudust tuleb kindlasti ravida. Vastasel juhul võib see lõppeda tõsiste tervisehäiretega.

Millised nähud viitavad B1-vitamiini puudusele?

B1-vitamiini puudusele võivad osutada kesknärvisüsteemi töö häired: kurnatus, väsimus, mälu nõrgenemine, närvilisus, meeleolulangus, depressiivsus. Vitamiin B1 puudus võib avalduda ka perifeerse närvisüsteemi häiretena: puutetundlikkuse halvenemise, käte või jalgade suremise või säärelihase krampidena. Tiamiinipuudus võib põhjustada ka südame töö häireid või südamekloppimist. Vitamiin B1 osaleb ka soolemotoorika tagamises ja maohappe tootmises, selle puudusel

võivad tekkida seedimisraskused, kõhukinnisus või raskustunne kõhus.

Miks tekib B1-vitamiini puudus?

Vitamiin B1 puudust põhjustavad ebatervislikud eluviisid ja väärtoitumine.

B1-vitamiini puuduse kutsub esile alkoholi, kange kohvi või musta teega liialdamine ja suitsetamine.

Ka liigne maiustamine ja nn rafineeritud süsivesikuid sisaldava toidu (pitsad, saiakesed) liigtarbimine viivad tiamiinipuuduseni.

Tiamiinipuudus kaasneb mitmete krooniliste haigustega, näiteks suhkurtõvega.

Diabeedihaige organism vajab tavapärasest rohkem B1-vitamiini, et tulla toime veresuhkru taseme ohjamisega ja oksüdatiivse stressiga.

Benfotiamiin ravib tõhusalt B1-vitamiini puudust Benfotiamiin on vitamiin B1 rasvlahustuv analoog, mis imendub tunduvalt paremini ja kantakse tsirkuleeriva verega rakkudesse.

Benfotiamiin aitab ära hoida erinevate kahjulike ainevahetusproduktide kuhjumise.

Ainus Eestis retseptivabalt müüdav benfotiamiini sisaldav ravim on Benfogamma 50 mg. Päevas võetakse sõltuvalt tiamiinipuuduse nähtude raskusest 1...3 kaetud tabletti. Toime saamiseks tuleb benfotiamiini võtta pidevalt pikema aja jooksul (vähemalt 2 kuud).

Benfogamma®50 mg Benfotiamiin 50 mg, kaetud tabletid N50

Benfotiamiin on on võimsama toimega kui veeslahustuv vitamiin B1, sest imendub tunduvalt paremini ning kantakse tsirkuleeriva verega rakkudesse.

Benfogamma 50 mg (benfotiamiin) on käsimüügiravim.

Näidustused: vitamiin B1 vaeguse ravi täiskasvanutel.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte.

Kaebuste püsimise või ravimi kõrvaltoimete tekkimise korral pidage nõu arsti või apteekriga.

Müügiloa hoidja: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG, Calwer Str. 7, D-71034 Böblingen, Saksamaa.

Täiendav teave tootja esindajalt: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG esindus, Vienibas gatve 87B - 3, LV 1004, Riia, Läti.

Kontakt Eestis: Laki 25-402, 12915, Tallinn. +372 6623369, info@woerwagpharma.ee

Teisipäev, 6. juuni 2017

Tervis 5 PantherMedia / Scanpix

NAUDI SUVE: päevita ohutult!

SILJA PAAVLE

silja.paavle@ohtuleht.ee

Päike tekitab küll rõõmu, kuid ei tohi unustada, et UV-kiirguse üledoos mõjub nahale kahjulikult.

Apotheka proviisor Catri Valner annab nõu, kuidas päikesekreemi õigesti kasutada.

Päike on eluks hädavajalik, kuid liigne päikese käes viibimine võib kahjustada nahka ja silmi ning tuua kaasa immuunsüsteemi probleeme. Samas sünteesib nahk ultraviolettkiirguse toimel D-vitamiini, mis tagab immuunsüsteemi normaalse toimimise, luukoe arengu, vere hüübimise, südamelihase ja närvikoe töö.

«Nii et päikest tasub nautida, ent samas tuleb end ka päikese negatiivsete mõjude eest kaitsta,» rõhutab Valner.

Kui päikesekaitsevahendeid on kreemi, õli, päikesekaitsepulkade, huulepulkade, ihupiimade ja ka spreidena olemas, siis toodet valides tuleb ennekõike mõelda päikesekaitsefaktorile. «SPF võiks ka Eestis olla vähemalt 30, näol ja lastel kasutamiseks on aga mõistlik kasutada SPF 50,» rõhutab Valner.

Enamikku päikesekaitsekreeme tuleb tema sõnul ühtlaselt ja õrnalt masseerides nahale kanda 15–30 minutit enne väljaminekut. Kindlasti ei tohi unustada kõrvu, huuli ja jalalabasid. «Seejuures ei aita ühekordne kasutamine – kreemitamist tuleb korrata vähemalt kahe tunni järel võis siis vahetult pärast ujumist ja tugevat higistamist,» märgib proviisor.

Uuringud on tõestanud, et põletus saadakse tihtipeale ka sellepärast, et kehale määritakse liiga õhuke kiht kaitsekreemi. Täiskasvanud inimese kogu keha katmiseks kulub keskmiselt 45 grammi ehk vähemalt kolm supilusikatäit päikesekreemi. Üldiselt tuleb lähtuda põhimõttest, et pigem kanda nahale rohkem päikesekreemi kui vähe. Unustada ei tohi ka nägu ja huuli, kuhu võiks kanda spetsiaalselt selle jaoks loodud kõrge päikesekaitsefaktoriga päikesekreemi.

Valner lisab, et arvamus, nagu päikesekreemi tõttu pole võimalik soovitud jumet saavutada, on vale. «Vastupidi – päikesekreem muudab päevituse ühtlasemaks ja püsivamaks. Kreem aitab melaniinil jaguneda ühtlasemalt ning vältida allergiate, pigmendilaikude, kortsude ja päikeseplekkide teket,» sõnab ta.

Catri Valner tuletab meelde, et otsese päikese käes ei soovitata viibida päeval kella 12 ja 16 vahel ja mitte kauem kui 30 minutit. Päikese käes viibides tasub kasutada Smartsuni käepaela, mis näitab saadud päikesekiirguse kogust ning annab aimu, millal on õige aeg päikesekreemi lisada või päikese käest ära minna.

Seejuures tuleb meeles pidada, et lapse nahk on täiskasvanu omast õrnem: alla aastaseid lapsi ei soovitata seetõttu päikese käes hoida ning vanemad lapsed peaksid kasutama tugeva filtriga päevitustoodet (vähemalt SPF 30) ning olema kaitstud puuvillase riidega.

UUS

ONYX KANN 4,2 L

Sinu naha heaks!

Üheksa soovitust ohutuks päevitamiseks z Päike on kõige intensiivsem kella üheteistkümnest neljani – väldi sel ajal intensiivse päikese käes olemist. z Kasuta päikesekaitsekreemi iga päev. z Kasutades UV-käepaela, millelt lihtsa värvimuutuse abil näha, millal tekib päikesepõletuse oht. z Väldi päikesepõletust ja solaariumi. z Kaitse end riiete, mütsi ja korralike päikeseprillidega. z Päikesekreemide säilivusaeg on 6-12 kuud, üle aasta avatud kreem tuleks ohutuse mõttes minema visata. z Kontrolli regulaarselt oma nahka ja sünnimärke ning lase vähemalt üks kord aastas arstil enda nahk ja sünnimärgid üle vaadata. z Kui nahk hakkab sügelema või kipitama kohe pärast kreemi nahale panemist, on tegu lihtsalt ärritusega – allergia lööb välja alles mõne aja pärast. Proovi erinevaid tundlikule nahale mõeldud päikesekreeme kuni leiad endale sobiva. z Kasuta vähemalt SPF 30 faktoriga kreemi, kui nahk on väga tundlik, siis veel suurema faktoriga. Allikas: proviisor Catri Valner

r Beeta-karoteen on A-vitamiini looduslik provitamiin r A-vitamiin aitab hoida nahka, nägemist ja limaskesti normaalsena r Toodetud vastavalt GMP nõuetele

PUHAS JOOGIVESI

RE S S U

200 L või 2 kuud

S

Magneesium. Magneesiumi õige tasakaal kehas aitab leevendada ja ennetada mitmeid tervisemuresid. Magneesium aitab kaasa elektrolüütide tasakaalule kehas, andes seeläbi energiat, leevendades stressi, lõõgastades lihaseid ja mõjudes rahustavalt. Samuti aitab magneesium langetada kõrget

Eemaldab veest kloori, fenoolid, pestitsiidid, raua ning parandab vee kvaliteeti, sisaldab ka ioonvahetuskiudu AQUALEN™, eemaldab raskmetallid säilitades vees kasulikud mineraalid.

Aquaphori kui ka nt Brita™ Maxtra, enamikule Euroopa tootjate filterkannudele.

EE_Caroten_AD_Ohtuleth_94x380_0517

RI

RS

FILT

rikastatud magneesiumiga

www.aquaphor.com facebook.com/AquaphorEesti

www.pharmanord.ee

Otsi parimat hinda: www.raviminfo.ee ja www.apteegiinfo.ee

Teisipäev, 6. juuni 2017

6 Tervis

VALMISTU GRILLIPEOKS: marineeri liha ise, grilli juurvilju ja pea sÜÜgiga piiri Kui inimene tahab iga päev liha tarbida, siis tasuks meeles pidada, et soovitatav kogus mahub tema peopessa. Kui sÜÜme liiga palju, ei mþju see enam kehale hästi. Ka on mþistlik grilliþhtul taldrikule asetada rohkelt aedvilju – siis ei teki kiusatust ßleliia liha sßßa, annab toitumisnþustaja Reelika Õigemeel nþu, kuidas talitada suvistel grillipidudel.

REKLAAMTEKST

VASTUHAKK PĂ„RMSEENTE VOHAMISELE

Tundus, et mu kþht lþhkeb kohe Inimese soolestikus elutsevad ßherakulised seened, mida nimetatakse pärmseenteks.

Candida albicans on ßks neist. Pärmseene kontrollimatu vohamine vþib pþhjustada kþhuvenitust, puhitust, ßldist väsimust, päraku sßgelemist ja seedehäireid.

Pßßdis punnis kĂľhtu peita Varem tekkis Tinal pärast sÜÜmist Ăľige varsti kĂľhupuhitus ja ta tundis end otsekui punnis olevat. „ÖÜsiti läks mu kĂľht nii kohutavalt gaasi täis, et tundus, nagu vĂľiks see lĂľhkeda. Gaas ja kĂľhulahtisus sundiœ’Â?Čą –’—Â?Čą Â?žŠ•ŽĴ’ȹ –’—Ž–Šǯȹ •’—ȹ “ž‹Šȹ ”Š˜Â?ÂŠÂ–ÂŠÂœČąÂ•Â˜Â˜Â?žœÂ?ČąÂŠÂ‹Â’ČąÂœÂŠÂŠÂ?ÂŠÇ°ČąÂœÂŽÂœÂ?ČąÂŠÂ›ÂœÂ?Â’Â?Čą ei suutnud mul avastada ei mao- ega œ˜˜•ŽœÂ?’”ž‘§’›Ž’Â?ÇŻČą ˜Â?žœÂ?Čą Â&#x;Â§Â•Â“ÂŠÂœČą Â&#x;’’‹’ȏ des pßßdsin sßßa vĂľimalikult vähe, nokkisin vaid nagu linnuke, et saaksin kĂľhupuhitust ära hoida. Ja sageli olin œž——’Â?žÂ?Čą ”Š—Â?–Šȹ Â&#x;Š‹Š•Â?Čą •Š—Â?ÂŽÂ&#x;Š’Â?Čą riideid, et oma punnis kĂľhtu varjata.â€?

Avastasin Dida tabletid

„Kui ma katsetasin taimse päritoluga DidaČąÂ?Š‹•ŽĴŽ, tundsin nende mĂľju väga ›žĴžǯȹ 䗎ȹ ™§ŽÂ&#x;Šȹ ™§›ŠœÂ?Čą Â˜Â•Â’Čą –žȹ ”ä‘Â?Čą jälle lame. Nßßdseks on mu seedimine Â?§’ŽœÂ?Â’Čą Â”Â˜Â›Â›ÂŠÂœÇŻČą •Ž—ȹ Â&#x;§Â?Šȹ 䗗Ž•’”ǰȹ œŽœÂ?Čą enam ei ole mul vaja punnis kĂľhtu peita. ÝÝÂ?ČąÂ&#x;äÂ?Š—ȹŠ•ŠÂ?’ȹݑŽȹÂ?Š‹•ŽÂ?Â’ČąÂŽÂ—Â—ÂŽČąÂ‘Â˜Â–Â–Â’Â”ÂžÂœĂŁĂŁÂ”Â’Čą “Šȹ ݑŽȹ Â?Š‹•ŽÂ?Â’Čą Ž——Žȹ •äž—ŠÂ?ÇŻČą Imeline tunne, kui kĂľht on jälle lame ning seedimine korras,â€? rääkis Tina naeratades.

Tasakaalus mikrooora annab hea enesetunde ž’ȹ œ˜˜•ŽœÂ?’”žȹ Â”ÂŠÂœÂžÂ•Â’Â”Čą Â–Â’Â”Â›Â˜ÄšÂ˜Â˜Â›ÂŠČą Â˜Â—Čą tasakaalus, siis on pärmseente kasv ja paljunemine kontrolli all. Siiski vĂľivad Ž‹ŠÂ?Ž›Â&#x;Â’ÂœÂ•Â’Â”Čą Â&#x;ä’ȹ –’ĴŽÂ?§’œÂ&#x;§§›Â?ÂžÂœÂ•Â’Â”Čą Â?˜’Â?Ç°Čą eriti aga maiustused, rikkuda soolestiku Â–Â’Â”Â›Â˜ÄšÂ˜Â˜Â›ÂŠČą Â?ÂŠÂœÂŠÂ”ÂŠÂŠÂ•ÂžÇ°Čą œŽœÂ?Čą ”ž’ȹ ™§›–seened on saanud suhkrut, hakkavad nad seda sÜÜma ja paljunema. Lisaks ÂœÂŽÂ•Â•ÂŽÂ•ÂŽČą Ž›Š•Â?Š‹ȹ Â™Â§Â›Â–ÂœÂŽÂŽÂ—Čą ÂœÂžÂ‘Â”Â›ÂžČą •Šgundamise, paljunemise ja ainevahetuse

käigus organismi toksiine, mis vĂľivad tekitada nĂľrkust, väsimust, nahaärritust, päraku sĂźgelemist ja seedehäireid. §›–œŽŽ—Â?Ž•Žȹ –ŽŽ•Â?’‹ȹ ”ŠœÂ&#x;ŠÂ?Šȹ ”Ž‘Šȹ niisketes kohtades ja limaskestadel.

Ainulaadse koostisega Skandinaavia päritolu Dida tabletid DidaČąÂ?Š‹•ŽÂ?Â’Â?ČąÂ˜Â—ČąÂ&#x;Š•–’œÂ?ŠÂ?žÂ?ČąÂ•Â˜Â˜Â?ÂžÂœÂ•Â’Â”ÂŽČą ravim- ja maitsetaimede ekstraktidest ja eeterlikest Ăľlidest. Dida koostises olevatel taimsetel ekstraktidel on antiseptiline toime ja need pärsivad soolestiku kahju•’”žȹ Â–Â’Â”Â›Â˜ÄšÂ˜Â˜Â›ÂŠČą Â&#x;˜‘Š–’œÂ?ÇŻČą ’™Š›–Ý—Â?Čą ja apteegitill vähendavad kĂľhupuhitust ja venitustunnet ning aitavad lahti saada raskustundest maos pärast sÜÜki. ’ŠÂ?ÂœÂ’Â’Â—Čą ŠÂ?Šȹ Š’Â?Š‹ȹ ‘˜’Â?Šȹ •’–Šœ”ŽœÂ?ŠÂ?ÂŽČą normaalset seisundit. Seedeelundite li-

LIINA METSKĂœLA

liina.metskula@ohtuleht.ee

Eesti ToitumisnĂľustajate Ăœhenduse juhatuse esimees Reelika Ă•igemeel toonitab, et tervislik grillimine algab juba poes grillmaterjali valides. Esimese variandina tasuks eelistada kala, seejärel linnu- ja loomaliha.

Maitseelamuste rikastamiseks on ideaalne grillida ka kÜÜgivilju ja seeni ning miks mitte ka puuvilju.

Hingamisstuudio hingamisterapeut ja terviseedendaja Reet Karro lisab, et suur viga on valida kßpsetamiseks ainult rasvane punane liha, mille leem tilgub särisedes sßtele. Tema sþnul ei saa vþrrelda näiteks kþigi reeglite järgi grillitud kÜÜgivilja vþi kala ning liiga kaua kuumutatud punase liha mþju. Viimases tekivad kþrge temperatuuri mþjul ebatervislikud ßhendid – eeskätt heterotsßklilised amiinid ja polßtsßklilised aromaatsed sßsivesikud, selgitab Karro.

Kþrbenud lihatßkid lþika ära

maskestade seisund on hea enesetunde seisukohalt väga tähtis. Kaneeli on traÂ?Â’Â?œ’˜˜—’•’œŽ•Â?ČąÂ?Š›Â&#x;Â’Â?ŠÂ?žÂ?ȹ”ž’ȹ‹Š”Â?Ž›’Â&#x;Šœtast ja seedimist soodustavat vahendit. —ȹ Â?Ă¤ÂŽÂœÂ?ŠÂ?žÂ?Ç°Čą ÂŽÂ?Čą ”Š—ŽŽ•’•ȹ Â˜Â—Čą ÂœÂžÂžÂ›Čą –’”›˜˜‹’Â?ÂŽÂ&#x;ŠœÂ?Š—Žȹ “Šȹ Â™Â§Â›Â–ÂœÂŽÂŽÂ—ÂŽČą Â&#x;˜‘Š–’œÂ?Čą pidurdav toime.

Kust saab osta Dida tablette?

DidaČąÂ?ÂŠÂ‹Â•ÂŽÄ´ÂŽČąÂœÂŠÂŠÂ?ÂŽČąÂ˜ÂœÂ?ŠȹŠ™Â?ÂŽÂŽÂ?Â’ÂœÂ?Čą vĂľi tootja internetikauplusest www.newnordic.ee.

Kui vajate lisateavet, helistage meile telefonil 684 3838.

www.newnordic.ee

Online Store

Poes tuleks eelistada liha, mis ei oleks marinaadis, sest selle sees olevad säilitus- ja värvained vþivad kahjustada maksa. Kui ikkagi valida marineeritud liha, siis lugege enne, mida see sisaldab. Kþige mþistlikum on naturaalne marinaad, mis ei sisaldaks mingeid sßnteetilisi aineid ega maitsetugevdajaid, soovitab Õigemeel. Kui ise marinaadi teha, pannakse tþenäoliselt vähem soola ja suhkrut. Kindlasti ei kasutata sßnteetilisi lisaaineid, sest neid kodus lihtsalt ei ole. Inimene kasutab hoopis kßßslauku, pipart, soola, äädikat, sidrunimahla ehk kþike käepärast. Kuna valmismarinaadid seisavad mþnda aega, siis on lisatud aineid, mis säilitaksid neid kauem. Sßnteetilistel lisaainetel ei ole väidetavalt kahjulikku lisamþju, aga tegelikkuses ei ole neid ju piisavalt uuritud. See aeg, kui inimesed on neid sisaldavaid toite sÜÜnud, on liiga lßhike. Maitsetugevdajate kohta on aga uuringuid tehtud ja selgunud, et neil tþesti on kahjulik mþju, eriti lastele ja noortele, hoiatab Õigemeel.

Reet Karro annab mþnusa marinaadi tegemiseks hea retsepti: Vali vþimalikult lahja liha ja marineeri seda enne grillimist kaks tundi tumeda þlle marinaadis, millele on juba lisatud maitsetaimi, eriti rosmariini, kßßslauku, tťillit, basiilikut, salveid, majoraani. Et grillimise aega lßhendada, vþib liha enne grillimist mþni minut pannil kaane all madalal kuumusel eelkßpseda. Vþimalusel grilli toit fooliumis vþi ka-

ta fooliumiga grillirest ja torka sinna väikesed augud, et ßleliigne vedelik saaks välja tilkuda.

See tilgub siiski sßtele, kuid vähem kui lahtiselt restilt. Grillida tuleks vþimalikult madalal temperatuuril ja hoida liha kuumaallikast parajal kaugusel.

VĂľimalusel vali Ăźlaltgrillimine, et rasv ei saaks Ăźldse sĂźtele tilkuda,Âť annab Karro nutika grillimise nĂľuandeid.

Samuti toob Reet Karro välja, et hoiduda tuleks sÜestumiseni grillimisest ning mustad osad peaks kindlasti ära lþikama. Lisaks vþib rasv tilkuda grillimisel kuumadele sßtele ning tekib suits, milles leiduvad kahjulikud ßhendid ladestuvad lihale ja kþigele, mis selle lähedal asub. Ka salatile ning kßpsetaja näole ja kätele. Uuringutes on grillimisel tekkivaid kahjulikke aineid seostatud koguni maksavähiga, hoiatab ta. Reelika Õigemeel lisab, et nende kahjulike ßhendite neutraliseerimiseks ongi vaja sßßa lihaga koos ohtralt kÜÜgivilju.

Kui liha vþi kala on grillitud, tuleks restid korralikult ära puhastada. Aga mitte traatharjaga, mille harjased vþivad jääda restil märkamatuks ja hiljem toidu sisse sattuda, vaid jätta rest ÜÜks ligunema kilekotti, kuhu on lisatud nþudepesuvahendit, þpetab Karro.

Enne grillipidu end näljutada ei tohiks Nii Reelika Õigemeel kui ka Reet Karro nendivad, et suvistel grillipidudel tuleb ette ßlesÜÜmist. Asi on selles, et grillipidu ei piirdu ainult liha ja salatiga, vaid laual on ka krþpse, juustu ja muudki. Niisiis hakatakse sÜÜma kþike korraga ja see tekitab seedimisraskusi, selgitab Õigemeel.

Karro leiab aga, et snäkid laual on isegi hea – kui kþht jäi veidi tßhjaks, siis saab haarata mþne snäki, mitte uue rammusa portsjoni järele.

Viga, mida tihti enne grillipidusid tehakse, on terve päeva sÜÜmata olemine. Õhtuks on kþht nii tßhi, et inimene ahmib toidu sisse ega saa arugi, millal kþht on täis. Magu on nälgimisega nii kokku tþmbunud, et ei suuda nii palju sßßa ja kui suudadki, siis äkiline toit paneb kþhu valutama vþi tekitab gaase, selgitab Õigemeel.

Grillipidude juurde kuulub tihtipeale ka alkohol. Nii Õigemeel kui ka Karro soovitavad sellega tervise huvides piiri pidada ja pigem eelistada lahjat alkoholi. Ka alkovabad joogid vþiksid sisaldada vähem suhkrut. Gaseeritud magustatud jookide asemel vþiks olla vesi sidruniviilude, rabarberikoore, kurgilþikude vþi hapude marja-

Teisipäev, 6. juuni 2017

Tervis 7 PantherMedia / Scanpix

Apteeker: hoolitse maksa eest, see on inimesele sama oluline kui süda PantherMedia / Scanpix

Farmatseut Merilin Israeli sõnul teavad inimesed, et ilma südameta ei ole võimalik elada, kuid vähem teadvustatakse, et sama kehtib ka maksa kohta. Võib tulla üllatusena, et maks täidab organismis üle 500 elutähtsa funktsiooni ja alahindama kiputakse ka maksa suurust.

«Maks on inimese suurim siseorgan ja jääb kõikidest inimorganitest suuruselt alla vaid nahale. Täiskasvanud inimese maks kaalub umbes 1-1,5 kg ja kui püüda luua võrdlusi, on see umbes sama suur kui jalgpall,» rääkis Israel.

Eestimaalaste maksa teadlikkust käsitlenud Norstati uuring näitas, et ehkki küsitletud teadsid suhteliselt hästi, et maks asub paremal pool rindkere all (68%), oskas maksa suurust õigesti hinnata vaid 34% vastanutest. Enamik alahindab maksa suurust, seejuures 56% peab maksa sama suureks kui tennisepall ja 10% umbes sama suureks kui golfipall.

Israeli sõnul võib maksa pidada meie organismi kaitsekilbiks ja keemialaboriks, mis kaitseb organismi kahjulike ainete ning keskkonnamõjude eest. «Maksa kanda on üle 500 funktsiooni, millest kõige tähtsamad on ainevahetuses osalemine, vere puhastamine ja verekoguse reguleerimine, ohtlike bakterite hävitamine ning kasulike vitamiinide, nagu D-, K-, PP- ja B-grupi kogumine. Lisaks toodab maks A-vitamiini, mis on eelkõige oluline silmadele, antioksüdantseks regulatsiooniks ning organismi viljakusvõime tagamiseks,» selgitas ta.

Värske maksauuring näitas, et eestimaalaste seas on tuntuim maksa funktsioon organismi sattunud mürkainete kahjutuks tegemine ja vere puhastamine, mida teadis ühtekokku 88% küsitletutest. 42% oli teadlik, et maks osaleb ainevahetuses, kuid ekslikult arvas 8% küsitletutest, et maks toodab insuliini ning uriini (5%), mis siiski maksa funktsioonide alla ei kuulu.

«Kuigi maks ei ole nii romantiline nagu süda, ei tohiks see saada vähem tähelepanu ja hoolt. Maks on väga eriline organ, kuid selle olemasolu ja tähtsus kipuvad sageli ununema. Kutsun kõiki üles mõtlema ja hoolima oma maksast samamoodi nagu südamest,» sõnas Israel. Tema sõnul saavad inimesed oma maksa tervise heaks väga palju ise ära teha – lihtsad võtted on hoiduda alkoholist või piirata selle tarbimist, ei tohiks liialdada suure rasvasisaldusega toiduga ning tuleks jälgida, et toidusedelis oleks rohkelt köögivilju. Kindlasti ei tohiks peljata ka apteekri või perearstiga nõu pidamist. SILJA PAAVLE

dega. Kui teha morssi, tuleks lisada minimaalselt suhkrut,» ütleb Karro.

Rohke söömine ja joomine kurnab aga organismi ja tekib energiapuudus. «Nii ei ole välistatud, et inimene tunneb end järgmisel hommikul halvasti ega jaksa voodist tõusta,» sõnab Õigemeel. Sellisel puhul tasuks

LAGOSA î SINU MAKSA TERVISE JAOKS! Silümariin 150 mg

Ainult 1 maarjaohaka ekstraktiga tablett päevas: Kaitseb ja taastab tõhusalt maksarakke Maarjaohaka ekstraktis sisalduv silümariin soodustab valgusünteesi ja maksarakkude taastumist, samuti uute maksarakkude teket.

Stimuleerib rakkude ainevahetust

aga keskenduda kergele söögile ja teha taimetoidupäev. «Sööge köögivilja ja jooge smuutit,» annab ta nõu. Apteeki taolise murega tema hinnangul minema ei peaks – esmajoones peaks laskma kehal taastuda. Kui maks või magu annavad aga veel hiljemgi tunda, siis tuleks konsulteerida apteekriga.

Maksale mõjuvad kahjulikult: rasvane, suitsutatud, soolane või vürtsikas toit kaloririkas toit ravimid ülekaal maksa kahjustavaid aineid sisaldavad tooted alkohol väheliikuv eluviis erinevad nakkushaigused

EE/RU/LAG/PA/P/04/01/03.17/ZEM

Silümariini kasutajatel vähenevad seedesüsteemi häiretega seotud kaebused, kolesterooli ja veresuhkru näitajad

Parandab üldist terviseseisundit Silümariini antioksüdantne ja mikrotsirkulatsiooni parandav toime tagab maksa puhastumise, kaitse ja rakkude ainevahetuse paranemise

Maarjaohakas on tuntud ravimtaim juba antiikajast

KÜSI JUUNIS

APTEEKIDES SOODUSHINNAGA!

Maarjaohaka seemnetega raviti maksa- ja sapipõiehaigusi, mao- ja putukahammustusi, seene- ja alkoholimürgistust

240 mg maarjaohaka kuivekstraktis on 150 mg silümariini Tänapäeval on uuringutega tõstatud, et piisavas koguses silümariini tõhustab efektiivselt maksa tööd

Vienibas gatve 87B-3, Riia, LV-1004, Läti Kontakt Eestis: Laki 25, Tallinn, tel 6623369 Täpsem teave: www.lagosa.eu

Teisipäev, 6. juuni 2017

8 Tervis PantherMedia / Scanpix

Ă„RA RAISK supertoitu

Suvepuhkus spaas lþþgastab topelttþhusalt Suvi on puhkuseks ning kþige paremini puhkab inimene kodust eemal. Eesti jahedaid suvesid silmas pidades pakuvad mþnusat lþþgastust kodumaised spaad. Kuid seda mitte vaid kehva ilmaga – ka päikeselistel päevadel mþjub puhkus keset loodust vþi rannalähedases spaas topelttþhusalt.

Spaapuhkus on eestlaste seas vägagi populaarne, kinnitavad Viimsi Spa mßßgijuht Tiiu-Tuuli Sulg ning Värska sanatooriumi ja veekeskuse mßßgijuht Marilin Martin.

Kumba siis suvel eelistada, ranna- vĂľi spaapuhkust? Tiiu-Tuuli Sulg Ăźtleb, et tema sellist kĂźsi-

must ei pßstitaks, sest ßks ei välista teist ning neid kahte on hoopis mþnus kombineerida. Ideaalne on spaapuhkus mere lähedal, ajalooliselt tekkisidki spaad eelkþige rannapiirkondadesse. Ka Viimsi Spa asub 10-15 minuti jalutuskäigu kaugusel väga heade puhkamisvþimalustega Haabneeme supelrannast, sþnab ta. Marilin Martini sþnul annab puhkus Värskas vþimaluse linnast välja saada ning turgutada end värskes þhus keset männimetsi järvekese ääres. Suvel kipuvadki pikemad paketid olema populaarsemad, et jþuaks end tþesti välja puhata, sþnab ta.

Tiiu-Tuuli Sulg lisab, et spaa-

Teet Malsroos

KERSTI EERO

kersti.eero@ohtuleht.ee

Pole mingit pþhjust eksootilistele goji marjadele raha kulutada, need kasvavad ka Eestis, aga siin nimetatakse sama pþþsast hiina taralþngaks, tþdeb emeriitprofessor Raivo Vokk, et sageli ei oska me oma kohalikke supervilju ära tunda. Sestap andis ta äsja välja ka kohalike elurþþmu ja tervise allikate välimääraja. puhkust valides on mþnus puhkus garanteeritud iga ilmaga, sest spaades on ka vihmase ilmaga vþimalusi aktiivselt puhata – olgu see siis jþusaalides, saunakeskustes vþi veekeskustes. Ning kui ilm on ilus, saab jalutada lähedalasuva veekogu äärde vþi hoopis laenutatud rattaga lähißmbrust avastama suunduda.

Kui reeglina saab suvel nahk kosutust päikesest ja mereveest, siis tervisliku päevituse aluseks on þige nahahooldus. Spaades pakutavad kehahoolitsused tagavad ßhtlasema päevituse ja nooruslikuma naha.

Et inimesed huvituvad järjest

enam oma tervislikust seisundist, annab spaapuhkus vþimaluse vaimu turgutamise kþrval ka kehale tähelepanu pÜÜrata. Värskas on välja tÜÜtatud paketid, mis sisaldavad ka raviprotseduure inimese vajadusest lähtuvalt, sþnab Martin.

Viimsi Spa pakub jällegi laia valikut terviseuuringuid, mida viivad läbi oma ala kogenud spetsialistid ning koostÜÜd tehakse ka teiste terviseteenuseid osutajatega.

Sestap ei maksa suvist spaapuhkust alahinnata – ka ilusate ilmadega suvel mþjub puhkus keset männimetsa asuvat vþi rannalähedases spaas topelttþhusalt.

SILJA PAAVLE

Meil on vaja sßßa goji marju ja spirulina pulbrit ning juua assai mahla – internetti uskudes saab kokku päris pika nimekirja superfood’e. Tallinna tehnikaßlikooli emeriitprofessor Raivo Vokk seda seisukohta ei jaga – Eestis kasvab piisavalt palju oma supervilju ja raamat Eesti oma supertoidud peaks aitama neid edaspidi paremini ka ära tunda. Retseptid, kuidas neid paremini kasutada, lisasid paljude kokaraamatute autorid Lia Virkus ja Pille Enden. Mulle tuli superviljade hulgas kþige suurema ßllatusena rabarber ning mind kui

Pole olemas ßhtki halba toitu, on vaid halb toitumine, tþdeb Tallinna tehnikaßlikooli emeriitprofessor Raivo Vokk ja soovitab tähelepanu pÜÜrata, mitmele sÜÜjale retsept mþeldud on.

suurt kartulisþpra rþþmustas väga, et ka kartul superviljad hulka klassifitseerus, ßtleb Ende.

Kartuli kasulikkuse ßle rþþmustab kþige enam ka Virkus. Muidu on ta täitsa pþhjendamatult pþlu alla sattunud. Teine suurem ßllataja oli punane tikker, milles on rohkem antioksßdante kui rohelises. Mind rabas, et tikrikompotis oli Cvitamiini peaaegu sama palju kui sidrunis, tunnistab ta. Ende kui suur kþrvitsasþber pani retsepte koostades kþrva taha, et kþrvits on toorena hoopis kasulikum kui supis vþi pirukas ning brokolit ßle nelja minuti kuumutada ei tasuks. Kþrvitsaseemneþli on ka pþ-

Psoriaatiline artriit 5FBEVTVVSJOH Valulikud vĂľi turses liigesed?

SĂźgelev, ketendav nahk?

Kutsume vabatahtlikke osalema psoriaatilise artriidi kliinilises ravimiuuringus, milles hinnatakse uuringuravimi ďŹ lgotinib ohutust ja efektiivsust psoriaatilise artriidi ravis.

VĂ•ITE SOBIDA UURINGUSSE: t LVJ PMFUF WĂŠIFNBMU BBTUBOF t QTPSJBBUJMJOF BSUSJJU PO EJBHOPPTJUVE FOBN LVJ LPMN LVVE Uuring kestab ligikaudu kuus kuud ja hĂľlmab Ăźheksat uuringukeskuse visiiti.

Uuringuplaanis ettenähtud protseduurid ja uuringuravim vþi platseebo on osalejatele tasuta. Sþidukulud kaugemalt tulijatele kompenseeritakse. Uuringu vastutav arst on dr Ivo Valter. )VWJ LPSSBM KB UÊQTFNB JOGP TBBNJTFLT QBMVNF QÚÚSEVEB 1ÊSOB ,MJJOJLVTTF + 1ÊSOB 5BMMJOO F QPTU DDCS UBMMJOO!DDCS DPN UFMFGPO 0MFNF BWBUVE &o3 LFMMB o

Uuring on heaks kiidetud Tallinna Meditsiiniuuringute Eetikakomitees ja Ravimiametis.

Sotsiaalministri 17.02.2005 määruse nr 23 „Ravimi kliinilise uuringu teostamise tingimused ja kord“, kohustab teavitama, et “ tegemist on teadusliku uuringuga, millega vĂľib kaasneda oht osaleja terviseleâ€?.

Teisipäev, 6. juuni 2017

Tervis 9

KA RAHA: vinget u kasvab Eestiski himõtteliselt toores,» lohutab Vokk neid, keda mõte kõrvitsa toorsalatist eriti ei inspireeri.

«Mina ei saa 25 superviljast kolme või viit paremat välja tuua, see on sama, kui mul oleks 20 last ja ma nimetaksin neist kolm või viis lemmikut,» pole emeriitprofessor päri Õhtulehele «kohalike goji marjade» edetabelit koostama. «Tervislik toitumine tähendab, et me sööme kõiki neid ja veel enamgi, Eestis on olemas veel teisegi raamatu jagu supervilju.»

Tomatit söö julgesti hapukoorega Eestlane võiks rahulikult jätta raha goji marjadele kulutamata ja selle asemel istutada aeda hiina taralõngapõõsa. Just sellel meie kliimassegi sobival põõsal kasvavad marjad, mille levinud nimi goji berry tuleb taime hiinakeelsest nimest.

«Astelpaju mahlas on väga palju kordi rohkem antioksüdante kui assai mahlas,» laseb Vokk põhja teisegi «terviseteadlike» trendilemmiku. Ka chia seemned võib vabalt kõrvitsaseemneõliga asendada. «Kord pakuti mulle vanillijäätist kõrvitsaseemneõliga.

See oli super – nii värvi- kui ka maitse poolest,» kinnitab ta.

«Eestimaist kõrvitsaseemneõli meil küll pole, me ei kasvata nii palju kõrvitsaid.»

Küll saab juba korjata karulauku. Selle arvel võib poest vabalt mõned välismaised salatilehed ostmata jätta. «Rukolal on küll rohkem sinepi- või mädarõikalaadne mõrkjas maitse, aga kui karulaugule veel redist lisada, siis on ka superhea,» märgib ta.

Varsti saab ka rabarberit. Kas neid tuleks töödelda või närida toorelt, et keha kogu vartes oleva kasuliku kraami ka kätte saaks?

«Mõlemad variandid on jõus.

Praeguses teaduskirjanduses on näiteks porgandi kohta selgelt välja toodud, et kuigi lastel tuleks hammaste ja igemete tervise jaoks närida toorest porgandit, ei saa ta sealt kätte kõiki neid toitaineid, mida loodame. Seetõttu tuleks porgandit keeta, jättes selle keskelt pisut krõmpsuks,» räägib Vokk.

Kuumutada tuleks ka tomatit, see parandab oluliselt lükopeeni kättesaadavust, mis on oluline meeste eesnäärme tervise jaoks. Aga kes tahab tomatist saada C-vitamiini (päevase koguse kättesaamiseks kulub vähemalt 300 g), siis tuleb teda süüa toorelt. «Seda, et hapukoor

Vida Press, Mati Hiis

tomatisalatisse ei sobi, pole keegi tõestanud. Küll aga ilmusid juba 1985. aastal esimesed artiklid selle kohta, et pisut loomset valku aitab omastada taimset valku ehk tomatit tasubki süüa pisikese koorega,» ütleb emeriitprofessor. «Täna koorega, homme oliiviõliga,» kulub mitmekülgsus Voki sõnul ära salatitki tehes. «Ja kui me tahame temast ka lükopeeni, siis vahel tuleb veel kuumutada,» soovitab Vokk ja lisab, et tema ei mõista, miks Eestis ei lähe kuidagi sellised asjad nagu kuumutatud salatid.

Mõte Eesti superviljadele tähelepanu juhtida pärineb juba viie-kuue aasta tagusest ajast, kui ta Tallinna tehnikaülikooli tollases toiduainete instituudis võrdles Eestis müüdavate, Eestis kasvatatud ja musta küüslaugu antioksüdantide sisaldust (vaata 2014. aasta ajakirja Agronomy Research nr 3). Selgus, et Eestis kasvanud küüslauk sisaldas mitu korda rohkem antioksüdante kui üksi teine meil toona müügil olnud 12 riigi mugul. «Aga must küüslauk ületas meie katse andmetel kõiki,» ütleb Vokk. «Mina tormasingi raamatu käsikirja lugedes kohe poodi musta küüslauku ostma,» muigab Virkus.

REKLAAMTEKST

Tervis tuleb tomatist!

Kaheksa olulist fakti!

Mõned aastad tagasi Inglismaal valminud uuringus tunnistati tomat kõige tervislikumaks toiduaineks maailmas. Eks ole tore, et tomat pole mitte ainult tervislik, vaid ka maitseb hästi?

3.ERITI KASULIK LÜKOPEEN.

Tomati muudab nii tervislikuks just lükopeen – võimas antioksüdant, mis tugevdab rakkude struktuuri ja parandab nende suhtlemist naaberrakkudega. Seeläbi aitab lükopeen ära hoida nii vähki kui ka südamehaigusi.

5.TREENIJA ABIMEES.

4.

6.PALJU HÄID VITAMIINE.

MEESTELE ERITI KASULIK. Tomatit on alati peetud armuelu edendajaks ning see jutt pole laest võetud. Tomatid aitavad paremini kontrollida lihaseid (mis voodis kindlasti kasuks tuleb) ja suurendavad meeste viljakust. Hiljuti USAs läbi viidud uuring kinnitas, et juba tomatilõhn suurendab peenise verevarustust viie protsendi võrra!

MAHL AITAB PÄEVA ALUSTADA.

1.

Tervisliku toitumise mätta otsast vaadates on päeva tähtsaim toidukord just hommikusöök. Paraku on paljudel meist aga hommikuti kiire või siis pole lihtsalt isu.

Sel juhul tuleks juua vähemasti klaas mahla – näiteks tomatimahla, mis sisaldab rohkesti vitamiine, mineraal- ja kiudaineid.

2.SÜDAME PARIM SÕBER.

Uuringud on näidanud, et inimesed, kelle veri sisaldab vähe lükopeeni, haigestuvad sageli südame-veresoonkonna haigustesse. Lükopeenirikas toit (näiteks tomatimahl) parandab südame verevarustust ja vähendab südamehaiguste riski.

Kõik tomati kasulikud omadused on säilinud Heinzi tomatimahlas, mis sisaldab 99% tomateid. Heinzi mahla valmistatakse igal aastal ainult augustis ja septembris – värsketest, hoolikalt valitud tomatitest. Et tagada mahla tervislikkust, villitakse see klaaspudelitesse, mis suletakse spetsiaalse metallkorgiga. Kork takistab õhu ligipääsu mahlale kuni pudeli avamiseni.

Pärast väsitavat treeningut sobib hästi klaas tomatimahla – see aitab kehal vabaneda biokeemilisest stressist, mille põhjustas füüsiline pingutus. Nii selgus Stockholmi ülikooli teadlaste korraldatud katsetest.

Tomat sisaldab rohkesti kasulikke vitamiine: A-, C-, K- ja E-vitamiini ning folaati. Uhkesti leidub küpsetes tomatites ka mineraalaineid: vaske, rauda, joodi, fluori, tsinki, kaaliumi, magneesiumi ja fosforiühendeid.

MAHLAST SAAB ROHKEM VÄGE.

7.

Tomat on üks väheseid köögivilju, mis on kasulik nii toorelt kui ka kuumutatult. Kuna lükopeen vabaneb alles tomatite kuumutamisel, omastab inimese organism seda paremini tomatitoodetest, näiteks ketšupist või tomatimahlast.

8.PARANDAB AINEVAHETUST.

Kuna tomat sisaldab palju joodi ning mõjutab seeläbi kilpnäärme hormoonide sünteesi, ergutab see ainevahetust. Samuti turgutab tomatite söömine või tomatimahla joomine seedenäärmete tööd.

Heinz toodete müügi- ja turundustegevust Eesti jae- ning Horeca-sektoris korraldab Jungent Estonia OÜ.

Täpsem info: jungent@jungent.ee või telefonil +372 6663 800

Loomulikult Heinz! aastast 1869

Teisipäev, 6. juuni 2017

10 Tervis

ODAV JA TÕHUS VIIS: säästa liigeseid iga päev liikudes KAIRE KENK

leht@ohtuleht.ee

«Mõõdukas igapäevane liikumine on kuuekümnenda eluaasta künnise ületanud inimestele kõige lihtsam ja odavam vahend oma lihaste ja liigeste toonuses hoidmiseks,» rõhutab treener ja liikumisõpetaja Reet Pool. Tegelikult ongi ainus võimalus liigeste kulumise aeglustamiseks ja nende võimalikult kaua tervetena hoidmiseks enda igapäevane liigutamine.

Liigutamise osa liigese normaalsel toimimisel on tema sõnul määrava tähtsusega. «Liiges on ette nähtud liikuma,» rõhutab Pool. Liigest liigutades hakkab see tootma liigesevedelikku ehk võiet. See võie muudab liigese kõhrega kaetud sisepinnad omavahel pehmemalt liikuvateks. «Võie toimib nagu määrdeõli automootoris,» selgitab Pool. Võie tagab kogu liigeste

süsteemi sujuvama töötamise – siis ei hõõrdu luuotsad teineteise vastu ning nende kulumine aeglustub. «Kui me liigeseid aga ei liiguta ja eelistame diivanisporti, liigesevedelikku ei teki, kõhred kuluvad, liigesepinnad muutuvad karedaks ja valulikuks,» hoiatab Pool.

Kodus võimlemisest on palju kasu Liigeseid ümbritsevate lihaste ülesanne on hoida vastavat kehapiirkonda vajaliku pinge all, et luud liialt teineteise vastu ei langeks. Kui lihased on nõrgad, treenimata, tuleb liigestel ise oma jõududega hakkama saada.

Paraku ei ole liigesed võimelised nii lõputult vastu panema.

Lisandub kehakaal, mida rohkem inimene kaalub, seda suurem koormus langeb tema liigestele. «75. eluaastaks on meil oma noorusajaga võrreldes kadunud ligi 40% lihasrakkudest.

Inimese kehas on 360 liigest.

Kõige liikuvamad neist - puusa ja põlveliigesed - kuluvad ja jäigastuvad,» nendib ta.

Millest alustada?

«Ainus, mis liigeste-lihaste vananemist pidurdab, on liigutamine, sest liigesevõiet saab toota ainult inimese keha ise,» nendib Pool. Ükskõik mis liigest me liigutame, tagame sellega liigestele võide. Kodus võimlemisel soovitab ta alustada väiksematest ning keha keskmest kaugemal asetsevatest piirkondadest ehk sõrmedest, varvastest. «Siis tuleks edasi liikuda loogilises järjekorras keha keskme suunas õlani ja puusani. Lülisamba piirkonna treenimisel tuleb alustada kaelast ning edasi liikuda allapoole,» õpetab ta.

Pooli sõnul on mõistlik võimlemisel aluseks võtta konkreetse liigese talle looduse poolt antud liikumissuunad ja liikumisulatus, treenides teha aga võimalikult erisuunalisi liigutusi.

«Näiteks liigutame käies ja joostes oma põlvi ette-taha, võimeldes aga võiks teha põlveringe,» selgitab ta. Iga harjutusega võiks teha midagi natuke rohkem, kui igapäevaelus tarvis läheb. «Liikuvate ja painduvate liigestega on ka võimalikud traumad ja kukkumised kerge-

mini üleelatavad,» soovitab Pool kõigil võimelda.

Liigesevõimlemist on soovitatav teha korrapäraselt ning mõistliku sagedusega. «See tähendab, et kui ühel päeval võimlesin läbi näiteks õlapiirkonna, siis järgmisel päeval teen sama põlvedega, õlavöötmele annan puhkust,» selgitab Pool, et ühe piirkonna ülekoormust tuleks vältida. Et keha vananemisega seonduvad muutused liigestes haaravad kogu keha, tuleks nädala jooksul läbi liigutada kõik liigesed.

Tavaliselt on elu jooksul tehtud töö tulemuses liigeseprobleemid koondunud ühte kehapiirkonda. Mida siis teha? «Sellisel juhul soovitan teha harjutusi eelisjärjekorras just probleemsele piirkonnale. Kuid samas tuleks olla väga hoolikas, et seda mitte üle koormata ehk teha harjutusi ka teistele liigestele,» sõnab Pool.

Mida tarvitada liigesevalude korral?

«Liigesevalud tekivad liigeste kulumise hilisemas faasis, seega tuleks toidulisandeid tarvitama hakata juba enne probleemi ilmnemist, enne valu tekkimist,» soovitab Apotheka apteegiketi proviisor Kerli Valge. Valu võivad tema sõnul põhjustada väga paljud erinevad haigused, näiteks osteoartroos, artriit, reuma, podagra, aga ka traumad, närvisüsteemi haigused jne. Kui liigesvalu on põhjustatud külmetushaigusest, siis piisab tavaliselt palavikku alandavatest

Liikuvate ja painduvate liigestega on ka võimalikud traumad ja kukkumised kergemini üleelatavad.

Treener ja liikumisõpetaja Reet Pool

ravimitest, näiteks aspiriinist või paratsetamoolist. Viirushaigusest paranedes möödub tavaliselt ka liigesevalu. Eakamatel patsientidel põhjustab valu enamasti osteoartroos.

Välispidiselt kasutamiseks on apteekides müügil kolme liiki salve ja geele. Ühed on pindmiselt jahutava ja valuvaigistava toimega vedelikud, millel on närvilõpmete tundlikkust vähendav toime. Teised on soojendava ja nahka ärritava toimega salvid, näiteks spordikreemid ja -salvid. Kolmandad on kreemid või geelid, mis sisaldavad ka põletikuvastast toimeainet, näiteks ketoprofeeni. Ketoprofeeni sisaldavaid geele kasutatakse nii liigeste-kõõluste põletike kui ka vigastuste puhul. Kõige levinumad on diklofenakki sisaldavad geelid. Need on nii käsimüügis kui ka retsepti alusel saadaval.

Geel imendub sügavale naha alla ja viib toimeaine endaga

kaasa põletikukolde vahetusse lähedusse, kus ta avaldab mitte üksnes valuvaigistavat, vaid ka ravivat toimet. Nii on geeli põletikuvastane mõju kiire ja efektiivne.

Et reumasalvidele iseloomulikku nahka ärritavat toimet esineb (ketoprofeeniga) geelja ravivormi puhul haruharva, siis sageli geel ongi ainuke lahendus. Retseptita on müügil diklofenakki sisaldavad plaastrid ja mitmesugused geelid. Ka ibuprofeeni sisaldavatest ravimitest on paljud saadaval geelina.

Kasutada võib ka niisuguseid salve, mis sisaldavad eeterlikke õlisid ja näiteks karurasva, mägrarasva, mesilase- ja ussimürki.

Kuna valu leevendavate salvide ja geelide valik on tõesti suur, peaks igaüks leidma nende seast endale sobivama.

Profülaktilisel ja ravi eesmärgil võib tarvitada glükoosamiini ja kondroitiini sisaldavaid toidulisandeid. Kondroitiin on kogu kõhrestruktuuri algaine, mis tagab liigesepindade liikuvuse ja elastsuse. Glükoosamiin stimuleerib kõhrkoe taastumist ning kaitseb kõhre organismis ladestunud toksiliste ühendite kahjuliku mõju eest. Ühtlasi on glükoosamiin ka tugeva põletikuvastase toimega. Liigestele mõeldud preparaatides avaldavad valuvaigistavat ja põletikuvastast toimet ka MSM ja ingver. «Glükoosamiini sisaldavate preparaatide kasutamisel on oluline, et neid peab tarvitama vähemalt kolm kuud järjest,» soovitab Valge.

Kuidas suvel kiharat HELEN PENTSA

helen.pentsa@ohtuleht.ee

Suvekuumade saabudes heidame seljast vammused, kanname pisut vähem meiki ja lähtume ütlusest «vähem on parem». Küll aga ei kehti need reeglid juuksehoolduses, sest päikesekiirgus ja merevesi võib ka kõige kaunimad juuksed muuta takusteks tuustideks. Juuksur Rane Viks annab näpunäiteid, mida suvel juukseid hooldades kindlasti tasuks silmas pidada.

Kui talvel on põhiprobleemiks juustesse tekkiv elekter, siis suvel kipuvad juuksed kuivaks ja takuseks minema.

«Nii talvel kui ka suvel tuleb juuste eest korralikult hoolitseda. Kuna talvel on külm ja karge, tuleb müts peas hoida. Sama tuleks tegelikult teha ka suvel,»

PantherMedia / Scanpix

Teisipäev, 6. juuni 2017

PantherMedia / Scanpix

Tervis 11

UUED 2 KORDA TUGEVAMA TOIMEGA FLEXICUR PLUS TABLETID LIIGESTELE! Kas su elu on põrgu, sest valutavad liigesed ei lase liikuda?

Kas sa oled aastaid söönud glükosamiini tablette, kuid sinu liigesed on ikkagi valusad ja kanged?

Kas sa oled seni kulutanud tohutult raha ilma abi saamata?

te eest hoolt kanda?

Niisuta, niisuta, niisuta!

Selleks, et takutuuste vältida, soovitab Rane kasutada erinevaid niisutavaid tooted - niisutava toimeainega võiksid olla nii palsam, õli kui juustesse jäetav spreipalsam. «Igapäevases hoolduses võiks suvel juures olla ka õlitooted. Kui suvel on juuksed eriti kuivad, on õli selleks suurepärane niisutaja. Suveks võiks endale muretseda ikka suvised juuksehooldustooted, millel oleks UV-kaitse,» räägib ta.

Juuksur räägib, et niisutavaid juuksehooldustooteid on suvel

eriti oluline kasutada, kuna vastasel juhul on tulemuseks kuivad, haprad ja lõhenenud juukseotsad. Samamoodi tuleks tähelepanu pöörata ka peanaha olukorrale. «Kui peanahk on kuiv, on probleemiks ka peanaha ketendus ja sügelus. See on välja paista ka meie juustest.

Peanahale tuleks tähelepanu pöörata, kuna sealt algab kõik, kui peanahk on korrast ära, on ka juuksed stressis,» sõnab ta.

Et taolisi probleeme vältida, soovitab juuksur kasutada kergemaid õlisid, mida peanahale masseerida, ööseks peale jätta ja hommikul ärgates maha pesta. «Õli toidab juukseid, eemaldab kahusust ja elektrit, annab juustele siledust ja läiget. Kui kanda õli märgadele juustele, siis see annab pehmuse ja sileduse. Kui panna seda kuivadele juustele, annab see kauni läike,» räägib Rane. Palju kasutatakse ka populaarset kookosõli. Juuksur sõnab, et ka seda võib juuk-

sehoolduses julgelt kasutada, ent sel juhul tuleks see kokku segada juuksemaski sisse.

Siis proovi uusi FLEXICUR LIIGESETABLETTE, mille toimeaineks on kurkumiin, mis teaduslike uuringute ja kliiniliste katsete põhjal on abiks just sulle.

Kurkumiinil on kiire toime. Juba nädalase kasutamise järel tundsid kurkumiiniekstrakti tablette kasutanud patsiendid valu kadumist ja liigeste elastsuse paranemist. Pikemaajalisel kasutamisel täheldasid 85% patsientidest oma elukvaliteedi märgatavat tõusu ja tundsid ennast füüsiliselt aktiivsete ja sportlikena.

Eemalda juustest jäägid Kui väljas paistab päike ja temperatuurid on kõrged, ihaldavad paljud mereveest kuumusele leevendust leida. Küll aga tasub seejärel ka oma juustele mõelda.

«Kui suvel palju meres ujuda, võiks kasutada sügavpuhastavat šampooni, et kõik soola jäägid ikka juustest eemalduksid,» soovitab juuksur. «Kui soolad või kloorine vesi juustesse kuhjub, on mõlemal juhul tulemuseks väga kuiv peanahk ja juuste värvimisel mõjutab see kindlasti ka tulemust. Erilist tähelepanu võiks pöörata loomuliku loki ja heledaks värvitud juustele,» sõnab ta. Kui juustes on palju soolasid ja kloori jääke, võib juuksuri sõnul juuksevärv muutuda. «Näiteks blondidel juustel tuleb sisse rohekas varjund,» teab ta.

Tootja: Ortis laboratoires, Belgia Hulgimüük: Loodustoode OÜ Tel 666 0091

räägib Rane. Juuksuri sõnul on suviti juustele põhilised ohutegurid lõõskav päike, tuulised ilmad ja soolane merevesi. Loomulike lokkide puhul tuleb olla aga igas mõttes tähelepanelik.

«Need on niigi kuivad. Kui neid suvel ka ei niisuta, on tulemuseks väga kuivad ja haprad juuksed. Kui viibida pikemalt päikese käes, tulekski peas mütsi või rätikut kanda,» soovitab ta.

Flexicur tabletid sisaldavad standardiseeritud kurkumiini ekstrakti, mis on eraldatud looduslikust kurkumist.

Kuuri algul võetakse 3 tabletti päevas.

Pärast liigeste valulikkuse kadumist võib toimet säilitava annusena jätkata 1 tabletiga päevas.

MÜÜGIL APTEEKIDES, terviseportaalis www.tervis24.ee ja TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn

Teisipäev, 6. juuni 2017

12 Tervis REKLAAMTEKST

SÕID KOGEMATA LIIGA PALJU? BOTADYN -

SÖ NA ÖM UT IN IM GU ISE TE KS !

sisaldab väärtuslikku artišokilehtede pulbrit ja ekstrakti

Artišoki soodsad mõjud t toetab organismi puhastumisprotsesse t aitab reguleerida normaalset lipiidide taset veres t aitab säilitada tervet maksafunktsiooni t aitab kaasa seedimisele ja seedemahlade eritusele t toetab seedekulgla normaalset talitlust ja soolestiku tööd t soodustab kehakaalu langetamist

BOTADYN’i dražeed sobivad ideaalselt rasvarikka toidu juurde Artišokist võib abi olla rasvase või raskestiseeditava toidu söömise järel tekkivate seedehäirete, kõhupuhituse ja ebameeldiva täiskõhutunde puhul. Raskesti seeditav toit võib muutuda organismile kergemini omastatavaks ja seedetrakti kaebused väheneda.

Artišokk (Cynara scolymus) on hinnatud delikatessköögivili ja ravimtaimena tuntud rohkem kui 2000 aastat. Õisikus on 15% süsivesikuid (sh seedimist soodustavat inuliini), B-rühma vitamiine, C-vitamiini, karotiini. Järjest enam avastatakse artišoki uusi tervisele kasulikke omadusi ja soovitatakse kasutada erinevate terviseprobleemide korral.

BOTADYN’i dražeed dieedi korral Eduka dieedi saladus seisneb ainevahetuse stimuleerimises ja rasvade lõhustumise soodustamises. Artišok toetab dieeti soodustades kehakaalu vähenemist.

Paljudel inimestel on kalduvus süüa liiga palju, kiiresti ja rasvast toitu. Toitumisharjumusest tingitud probleemid on sageli seotud ka puuduliku rasva lõhustumise protsessiga organismis. Maks produtseerib sappi, mis omakorda lõhustab rasvu. Kui aga rasva sisaldus toidus on kõrge, võib sapieritus jääda ebapiisavaks ja toidurasvade lagundamine seiskub. Tulemuseks on, et rasvad koormavad magu, soolestikku ja südant. Tekivad seedehäired, ebameeldiv täiskõhutunne, iiveldus ja puhitised. Kolesterooli sisaldus veres tõuseb. Üleliigne rasv kinnitub veresoontele, mis omakorda soodustab veresoonte lupjumise tekkimist. Samuti kannatab figuur, rasv ladestub kõhu piirkonnas ja puusadel.

Peale igat rasvarikka söögikorda kaks kuni kolm dražeed aitavad teil jälle nautida söömist!

Juba üks dražee iga söögikorra ajal aitab hoida figuuri vormis!

BOTADYN’i kasutamine 1-3 dražeed kuni 3 korda päevas.

Soovitatav on tarvitada BOTADYN'i kuurina.

Saadaval apteekides!

Tootja: Anton Hübner GmbH, Saksamaa; Turustaja: AS Sirowa Tallinn REKLAAMTEKST

Kolm südamele vajalikku ainet: viirpuu, koensüüm Q10, C-vitamiin VIIRPUU

C-VITAMIIN

Viirpuu on ravimtaim, millega on sajandeid ravitud inimesi, kellel on probleeme südame, kõrge vererõhuga ning liigse stressiga.

C-vitamiinil on oluline roll südamehaiguste ennetamises.

C-vitamiini kõige tähtsam haigusi ennetav ja nende kulgu kergendav omadus on antioksüdatiivsus. Antioksüdandid aitavad ära hoida oksüdatiivset stressi, mis kaasneb pea kõigi krooniliste haigustega, nagu näiteks südame-veresoonkonna haigused, põletikud jne.

Viirpuu lehed, õied ja marjad sisaldavad küllaldaselt proantotsüanidiine ja flavonoide, mis avaldavad toimet südame-veresoonkonna tööle, kõrgele vererõhule, südame rütmihäirete ja südamepuudulikkuse korral. Näiteks perifeerset vereringlust parandava toime tõttu suurendab viirpuu soojust nii kätes kui jalgades. Lisaks aitab parandada õhupuudustunnet, väsimust ja koormustaluvust (nt. trepist üles kõndides).

KOENSÜÜM Q10 Koensüümi Q10 leidub inimese igas keharakus. Kuid kõige rohkem leidub seda südamelihases, kuna seal on energiatarve väga suur. Vananedes ja teatud haiguste korral Q10 sünteesi võime väheneb, mistõttu võib olla vajalik koensüüm Q10 täiendav tarbimine. Defitsiidi korral võivad olla vaeguse esmatunnuseks: väsimus, jõuetus ja kehalise koormustaluvuse langus.

Q10 tagab vajaliku energiataseme südame- ja teiste elundite rakkudes, mõjutades nii vaimset kui füüsilist võimekust. Lisaks omab Q10 ka tugevat antioksüdantset toimet, aidates takistada nn. halva kolesterooli oksüdeerumist ja sellega seonduvat ateroskleroosi arengut.

Cardiopill 3 ühes kapslid: viirpuu + C-vitamiin + Q10

Vitamiin C toetab organismi loomulikku kaitsevõimet ja selle säilimist kehalise koormuse ajal ning pärast seda, lisaks toetab närvisüsteemi talitlust ning psühholoogilisi funktsioone.

ABI APTEEGIST Põhjalikult läbimõeldud koostisega ja kvaliteetsed preparaadid on apteegis olemas, kuid enne nende võtmist tasub konsulteerida oma arsti või apteekriga.

Mitmed südant- ja veresoonkonda toetavad toidulisandid sisaldavad taimseid komponente ning spetsiaalseid koostisainete kombinatsioone kokku panduna ühte kapslisse, nt. viirpuu, koensüüm Q10, C-vitamiin (nt. CARDIOPILL kapslid).

Millistel juhtudel võiks südame- ja veresoonkonna toetuseks võtta toidulisandeid? südame ja veresoonkonna tervise hoidmiseks südame tugevdamiseks ja vereringe normaliseerimiseks ülepingete ja stressi korral aktiivse liikumise ja koormuse korral kõrgenenud kolesteroolitaseme korral ebatervislikest eluviisidest tingitud koormuse vähendamiseks südamele

Spetsiaalse koostisega toidulisand südametöö ja vereringe toetuseks.

Sobib reipa enesetunde ja immuunsüsteemi toetamiseks.

Cardiopill kapslid sisaldavad ainulaadset ja tõhusat kolme komponendi kombinatsiooni - viirpuud, koensüümi Q10 ja C-vitamiini.

Cardiopill on kvaliteetne toode, mis on välja töötatud Saksa kardioloogide poolt, tuginedes igapäevasest praktikast saadud kogemustele.

Ainult üks kapsel päevas!

Saadaval apteekides!