VERERINGEHÄIRED VÕIVAD OLLA ELUOHTLIKUD LISA MENÜÜSSE TÄISTERATOOTEID! VABANE ALKOHOLISMIST LIIGNE LIHASÖÖMINE KURNAB SEEDIMIST Erakogu
„Seep ja vesi on tõhusamad kui käte antiseptikumid,“ kinnitab perearst Sergey Saadi.
TERVIS Teisipäev, 8. juuni 2021 • ÕHTULEHE TEEMALEHT
Toimetaja: Sirje Maasikamäe • Projektijuht: Marge Martjan • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
Kas Sul esineb? • Kuumahoogusid • Unehäireid • Liigset higistamist • Suurenenud väsimust • Meeleolu kõikumisi Climofemin (Cimicifuga racemosa) tuleb Sulle toeks: • Leevendab üleminekuaastatega kaasnevaid vaevusi • Piisab ühest tabletist päevas • Tõhus alternatiiv hormonaalasendusravile • Taimne toimeaine
Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Müügiloa hoidja esindaja: Sirowa Tallinn AS.
Teisipäev, 8. juuni 2021
2 Tervis Vida Press
Infarkt võib anda tunda juba mitu päeva varem Arstid rõhutavad, et kui sinul või su lähedasel on tekkinud südameinfarktile viitavad kaebused, tuleb kiiresti abi otsida. Infarkti korral on tüüpiline valu rinnus, aga sellest võivad märku anda ka muud tervisemured. Infarkti tüüpilised sümptomid on ängistus, rõhumistunne, põletav või pigistav valu rinnus. See võib kiirguda vasakusse või paremasse kätte, kurku, kaela, abaluude vahele, ülakõhtu või lõuga. Kaasneda võib õhupuudus, mõnikord ka tugev higistamine ja iiveldus. Infarktiga käivad sageli kaasas ka tugev nõrkustunne, südamekloppimine, erutus ja hirmutunne. Nende tunnuste korral helista 112 ja lase oma kaebusi hinnata. Kõik infarktijuhud ei ole nii selged, võib olla ainult mõni üksik loetletud sümptomitest. Infarktivalu ei teki ainult rinnas, vaid ka mujal, näiteks südame tagaseinainfarkti korral ülakõhus. Vahel on rinnus ebamäärane halb tunne, nagu oleks rindkere jäänud kitsaks, mitte valu. Nn infarktieelsed sümptomid võivad tekkida palju varem. Paljud haiged võivad tunda infarktile viitavaid kaebusi lühiajaliselt ja kergemal kujul juba varem, päevi või nädalaid enne infarkti. Osal patsientidel tekib survetunne või õhupuudus füüsilisel koormusel, näiteks trenni tegemisel, kiiresti kõndides või trepist käimisel. Selliste kaebuste tekkimisel võta esimesel võimalusel ühendust oma arstiga. OHTULEHT.EE Allikad: www.cantpauseaheart.org/et/; TLÜ
Vereringehäired võivad olla ebamugavad, aga ka eluohtlikud Inimese südame ja veresoonkonna ülesanne on varustada keharakke hapniku, toitainete, elektrolüütide ja hormoonidega. Mõnikord aga väheneb teatud piirkondades verevool ja tekivad vereringehäired. Millal võivad need ohtlikud olla ja mida siis teha? Kõige levinumad sümptomid, mis viitavad vereringehäiretele, on tuikav või kipitav valu jalgades, surinad jäsemetes lihaskrambid, tuimus, nahavärvi muutus, külmad jäsemed ning erektsioonihäired. Vereringehäirete põhjusteks on nii geneetilised kui ka elustiiliga seotud tegurid. Vereringehäirete tekkel on oma osa suitsetamisel, soola, transrasvade ja küllastunud rasva liigsöömisel ning vähesel liikumisel. Veresoontes tekitavad kahjustusi ka teatud tervisemured, nagu rasvumine, diabeet ning südame- ja veresoonkonnahaigused. Seetõttu on oluline ravida mitte ainult sümptomeid, vaid põhjuseid.
Veresoonte lupjumisega kaasneb trombioht Veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos on haigus, mille korral kolesterool, rasv ja kaltsium ladestuvad veresoonte seintes ning moodustuvad lubinaastud. Veresoonte seinad paksenevad ja jäigastuvad ning va-
lendik aheneb või vahel sulgub täielikult. Ateroskleroosiga kaasneb tihtipeale trombioht. Verehüübed ehk trombid võivad tekkida nii arterites (teel südamest elunditeni) kui ka veenides (teel tagasi südame poole). Kõige sagedamini tekib süvaveenitromboos jalas. Ravimata jätmise korral võib tromb puruneda ning hakata kehas liikuma. Kui see jõuab kopsu, tekib eluohtlik seisund. Sümptomiteks on järsku tekkinud õhupuudus, valu rinnus, teadvusekaotus või veri köhimisel. Sellises olukorras tuleb kutsuda kohe kiirabi. Verehüüve arterites võib põhjustada südameinfarkti või insulti. Mõlemad seisundid on eluohtlikud ning vajavad kiirabi sekkumist. Tromb võib tekkida ka alajäsemete arterites, põhjustades valu kõndimisel, tuimust, kipitustunnet, närvi- ja koekahjustust. Ravimata jätmisel võib tekkida gangreen ning halvimal juhul on vaja jalg amputeerida. Ateroskleroosi ja tromboosi oht on suurim üle 50aastastel ravimata kõrgvererõhktõvega ja suitsetavatel inimestel, kes liiguvad vähe, söövad rasvarohket toitu ning on ülekaalulised. Tromboosi ärahoidmiseks on ülioluline olla kehaliselt aktiivne. Venoosne tromboos võib tekkida ka pikkadel lennureisidel, mis kestavad üle kaheksa tunni. Kui inimene istub pikalt sundasendis, põhjustab see verevoo-
Vereringehäiretele viitavad näiteks tuikav või kipitav valu jalgades, surinad jäsemetes ja lihaskrambid.
lu aeglustumist südame suunas. Oluline on teha istudes jalaharjutusi ning kõndida võimalikult tihti vahekäigus. Apteegis on saadaval kompressioonpõlvikud ja sukkpüksid, mis aitavad vereringet korras hoida. Samuti on preparaate, mis toetavad südame ja veresoonte talitlust, korrigeerivad
kolesteroolitaset ja parandavad ajuvereringet. Vajadusel määrab arst trombide teket pärssivad ravimid.
Diabeet põhjustab ka südame-veresoonkonna probleeme Inimesed kipuvad arvama, et suhkruhaigus mõjutab vaid ve-
re glükoosisisaldust. Tegelikult võib suhkruhaigus tekitada probleeme ka vereringesüsteemis. Näiteks esineb diabeetikutel rohkem jalakrampe, mis võivad eriti tugevad olla sportimisel. Kui suhkruhaigus jääb kompenseerimata, võib haigel tüsistusena tekkida diabeetiline neuropaatia ehk närvide kah-
Teisipäev, 8. juuni 2021
Tervis 3 Vida Press
Uuring võtab luubi alla soolasöömise Soola pikaajaline liigtarbimine on tervisele ohtlik – see võib kergitada vererõhku ning suurendada südame- ja veresoonkonna haiguste riski, mis on Eesti inimeste surmapõhjuste seas esikohal. Nüüd alustas Tervise Arengu Instituut (TAI) uuringut, et selgitada välja, kui palju tegelikult tarvitavad meie inimesed soola. „Kui varem on uuritud inimeste enda väidetavat soolatarbimist, siis nüüdne meetod võimaldab bioproovide analüüsimise ja toitumise jälgimise kaudu selgitada, kui palju naatriumkloriidi ehk söögisoola tegelikkuses inimeste organismi jõuab,“ selgitas uuringu eripära TAI vanemteadur Anu Aaspõllu. Uuringu tulemusel koostatakse ka ettepanekud, kuidas vähendada soola söömist ja tõsta inimeste teadlikkust. Lahenduste leidmiseks analüüsitakse ka teiste Euroopa riikide andmeid ja juba rakendatud meetmeid. Uuringus osalejatelt võetakse vere- ja uriinianalüüs, mõõdetakse pikkust, kehakaalu ja vererõhunäitajaid. Inimesed täidavad ka toidupäeviku ja küsimustiku, mis kaardistab tervisekäitumist ja hoiakuid soola suhtes. Uuringusse kaasatakse juhuvalimi kaudu 25–64aastaseid inimesi. Küsitlused, bioproovid ja mõõtmised tehakse aasta lõpuks,
Vida Press
Liigne soolasöömine rikub tervist.
Soola süüakse liiga palju Varem läbi viidud pilootuuringust on selgunud, et Eestis süüakse soola soovitatavast kogusest rohkem. z Pilootuuringus osalenud naised tarbisid analüüside tulemusel soola päevas keskmiselt 7 grammi, kuid naiste soovitatav päevane kogus on kuni 5 grammi. z Meeste tegelik soolakogus päevas oli keskmiselt 10 grammi soovitatava kuni 6 grammi asemel. tulemused avaldatakse järgmise aasta alguses. Teadusuuringus kasutatakse osaleja andmeid kodeeritult ja anonüümselt. Soovi korral saab osaleja ka kirjalikult isikliku tagasiside oma soolatarbimise kohta ning soovitused tervisli-
kuks ja tasakaalustatud toitumiseks. Uuringu korraldab Tervise Arengu Instituut (TAI) ja seda rahastab Eesti Teadusagentuur koos sotsiaalministeeriumi ja maaeluministeeriumiga. OHTULEHT.EE
Pixabay
justus, mis haarab peamiselt jalgade närve: jala tundlikkus väheneb ja vereringehäireid on ise raske tuvastada. Diabeet avaldab kahjulikku toimet südame-veresoonkonnale ning on ateroskleroosi tekke riskifaktor.
Veenilaiendid on sage mure
Kuidas hoida ära vereringehäireid? z Säilita tervislik kehakaal z Ära suitseta z Ole kehaliselt aktiivne, liigu päevas vähemalt pool tundi z Söö köögivilju, täisteratooteid ja kala, väldi transrasvu, liigset soola, alkoholi ja pooltooteid z Maanda stressi
Külmetavad jäsemed võivad viidata haigusele e Raynaud’ tõbi põhjustab väikeste veresoonte oonte ahenerjel verevamist sõrmedes ja varvastes, mille tagajärjel rustus aeglustub ning nahk muutub kahvatuks vatuks ja lillakaks. Lisaks sõrmedele ja varvastele võib see mõjutada ka huuli, nina ja kõrvu. Tõve sümptoümptomid ilmnevad tavaliselt madalatel temperaperatuuridel või stressi kogenud inimestel. Tüüpilised põhjused, miks võib tekkida da Raynaud’ tõbi, on suitsetamine (kuna väikesed ikesed veresooned saavad kahjustatud), aterosklekleroos, teatud ravimid ja autoimmuunhaigused gused nagu luupus või reumatoidartriit. Vähendadamaks tõvega kaasnevaid sümptomeid, peaks eaks vältima kofeiini tarbimist, jätma maha suitsetauitsetamise, liikuma rohkem ning hoidma end ssoojas. ooja oo jas. s.
Veenilaiendid on tingitud veeniklappide funktsiooni häiretest ning veeniseinte elastsuse vähenemisest. Seetõttu on verevool südame poole häiritud ja jalgades tekivad tursed, valu, krambid, sügelus, raskustunne. Kroonilise veenipuudulikkuse tüsistusteks võivad olla haavandid, trombid ja verejooks. Veenilaiendite põhjuseks on ülekaal, sundasendid, sundasendid beebipillide kasutamine, raskuste ras tõstmine, aga ka ras rasedus. Apteegist saab abi vahenditest, mi mis sobivad hästi veenipuudulikkusest veenipuu tingitud vaevuste va ennetamiseks ja leevendamiseks. On tablette tab ja kapsleid, aga ka k nahale määritavaid geele. ritavai OLE OLESJA KUZNETSOVA KU Süda Südameapteegi proviisor provi
Pärna kliinik kutsub luutiheduse mõõtmisele naisi vanuses 60+ Helista Pärna kliinikusse tel 680 2000 Oleme avatud E-R 8-16 Tegevusluba L02705
Erakogu
Teisipäev, 8. juuni 2021
4 Tervis
Mu jalad olid nagu tina täis
REKLAAMTEKST
„Tundsin end halvasti, sest jalgades oli pidev raskuse- ja väsimusetunne.“ Marta oli viimasel ajal sageli pinges, sest jalad väsisid mitte ainult kõndimisest, vaid ka istumisest. Pole siis ime, et õhtuks oli ta kurnatud, väsinud ja pahas tujus. Marta hakkas end juba päris üksildasena tundma. Täna on ta pensionär, kes armastab oma sõpradega aktiivselt puhata kuid vahepeal pidi ta paljudest jalutuskäikudest, huvitavatest reisidest ja kultuuriüritustest loobuma kuna jalad väsisid kiiresti ja see muutis oluliselt tema tavapärast elukvaliteeti.
normaalset seisundit ning toetab vereringet. Merimänni koore ekstraktis leidub bioloogiliselt aktiivseid aineid – oligomeerseid proantotsüanidiine. Need ühendid hoiavad veresooneseinte normaalset seisundit ja parandavad vereringet. C-vitamiin stimuleerib kollageeni tekkimist, mis on vajalik veresoonte normaalseks funktsioneerimiseks. Tähtsad onka Active Legs™ pakkus leevendust mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning Marta hakkas aja jooksul tundma end ük- tervislik eluviis. sildasena. Ta proovis peaaegu kõike, kuid ei saanud lahti ebameeldivast tundest jalga- Kas teate, et... des. Isegi siis, kui naabrinaine rääkis uuest Merimänni (ladina k. Pinus pinaster Aiton) Skandinaavia toidulisandist Active Legs, koore ekstraktis leidub mille koostises on merimänni koore ja viina- bioloogiliselt aktiivseid puulehe ekstrakt, ei uskunud ta eriti, et see aineid, oligomeerseid võiks teda aidata. Marta oli proovinud pal- proantotsüanidiine. Need jusid erinevaid vahendeid ja oli nende suh- ühendid hoiavad veretes üsna skeptiliselt meelestatud. Lõpuks ta sooneseinte normaalset siiski otsustas proovida Active Legs tablette. seisundit ja parandavad vereringet.
Energilisus ja rõõm
Olen tõesti õnnelik, et avastasin Active Legs tabletid, sest nüüd saan taas sõpradega koos aktiivset elu nautida, reisida ja ka trepist ülesminek ei ole enam probleem. Usun, et Active Legs aitab mul veel kaua terveid jalgu ja sellega kaasnevat energiat säilitada.
Rootsi Active Legsi tabletid
Active Legsi tablettide koostises oleva merimänni (ladina keeles Pinus pinaster Aiton) koore ekstrakt aitab hoida veresooneseinte
OSTA KOHE Apteekidest või tootja kodulehelt
www.newnordic.ee või telli telefonil
6843838
Jalad ei väsi ainult kõndimisest, vaid ka istumisest Kanname oma keharaskust igal sammul – seda rasket tööd teevad jalad. Pole siis ime, et päeva lõpuks tunnevad paljud väsimust ja raskust jalgades. Kui veedate oma töö iseloomu või elustiili tõttu palju aega püstijalu, tuleb ka jalgade eest pidevalt hoolitseda. Ebameeldiv ja raskesti kirjeldatav tunne jalgades ei teki ainult pidevast kõndimisest, vaid ka pikemast istumisest, näiteks lennureisil, autosõidul, kauakestvate konverentside või koosolekute järel. Selleks et vältida ebameeldivat tunnet, tuleb jalgu harjutada füüsilise koormusega, tugevdada säärelihaseid ja toetada jalgade veresoonte normaalset funktsioneerimist.
Toidupüramiidis moodustavad teraviljatooted koos kartuliga tärkliserikaste toitude grupi. Koos puu- ja köögiviljade ning marjagrupiga soovitatakse neid süüa koguseliselt kõige enam. Eestis kasvatatakse eelkõige rukist, nisu, otra ja kaera. Teised maailmas levinumad teraviljad on riis, mais ja hirss. Tihti vaadeldakse nendega koos nn pseudoteravilju – tatart, amaranti ja kinoad, mis botaaniliselt ei ole küll teraviljad, kuid meenutavad toiteväärtuselt ning kasutusvõimalustelt teravilja. Teraviljade gruppi kuuluvat maisi peetakse sageli ekslikult köögiviljaks. Teraviljadest saab valmistada näiteks jahu, tange, kruupe, helbeid, kliisid ning neist omakorda leiba, hommikuputru, lisandeid prae kõrvale ning muid toite.
Mis on täisteratoode? Leivatoodete jaotust rukki- ja peenleivaks ei ole reguleeritud, ka rukkileiva koostises võib olla nisujahu. Küll aga tohib täisteraleivaks-saiaks nimetada vaid sellist toodet, milles on vähemalt pool täisterajahu. Täisteratoodetes on üldjuhul veidi suurem mineraalainete (nt magneesiumi, raua, tsingi, vase) sisaldus kui mitte-täisteratoodetes, sest mineraalained paiknevad rohkem tera kestades ja nende läheduses. Terade koorimisel need eraldatakse. Vitamiinide (B-grupi) poolest ei pruugi täisteratooted olla teistest rikkamad, sest vitamiinid paiknevad sageli tera keskel. Samas suurendavad vitamiinide ja mineraalainete sisaldust leibadesse-saiadesse lisatud seemned. Kaerahelvestes kasutatakse üldjuhul alati ära kogu tera, välja arvatud väga harvad juhud, kui mingi osa kestadest eemaldatakse, mistõttu selliselt saadud kaerahelves on rohkem pudi kui helves. See tähendab, et kõik kaerahelbed on täisterakaerahelbed. Küll aga võib olla erinev kaerahelveste tootmine – nende hüdrotermiline töötlemine, rõhu all töötlemine, kuivatamine, peenestusaste. Helveste peenestusastmest, aga ka nende eelnevast hüdrotermilisest
Putrudest on parima toitainelise koostisega (toor)tatra-, mitmevilja- ja kaerahe
Täisteratoo menüü ter töötlemisest sõltub pudru valmistamise kiirus. Kaerahelbed on oluline koostisosa ka mitmeviljahelvestes.
Teraviljatoodetes on rikkalikult kiudaineid Kiudaineid vajavad eriti jämesooles elavad kasulikud bakterid, kes aitavad hoida soolestiku tervist. Samuti on teada kiudainete soodne mõju vere kolesteroolitaseme langetamisele
ning glükoositaseme normis hoidmisele. Kui toode on suure kiudainesisaldusega, tohib panna pakendile ka tervisealaseid väiteid: rukkikiudained aitavad kaasa normaalsele sooletalitlusele, nisuklii kiudained aitavad kiirendada soolestiku tööd, kaeratera, odratera ja nisuklii kiudained aitavad suurendada väljaheite hulka. Igal juhul tasub leivatoote valimisel otsida tooteid, mille
Päikesel on ka ohtliku Päike on inimese elus väga tähtsal kohal. Peale selle, et päike parandab meeleolu ja und ning aitab vähendada depressiooni, toodab ta ka meie organismile vajalikku D-vitamiini. Sellegipoolest on päikesel ka oma varjukülg, mistõttu tasub tuletada meelde, kuidas end päikse eest kaitsta. 2017. aastal Suurbritannias tehtud uuringust tuleb välja, et umbes pooled inimestest ei kasuta päikesekaitsevahendeid. Põhjus võib olla selles, et tihti ei vasta need inimeste ootustele. Samas on teada, et ilma päikesekaitseta liigne päikese käes olemine võib tekitada nahaprobleeme. Päikesekiirguse tüüpe eristatakse lainepikkuse põhjal. Lisaks UV-kiirgusele mõjub nahale kahjulikult ka suure energiaga nähtav
Päikesekaitsevahendit tuleb kanda nahale piisavas koguses ning regulaarselt. Vida Press valgus, mis tekitab fotovananemist, naha elastsuse kadu ja kortse. UVB kiirgus põhjustab naha
põletust ja võib tekitada nahavähki. UVA kiirgus tungib sügavamale nahka ning põhjustab sarnaselt
Teisipäev, 8. juuni 2021
Tervis 5 Vida Press
Mari Luud
Kas sinu ainevahetus on aeglane?
Hoia kama au sees! Ära ei tasu põlata ka meie üht rahvustoitu – kama. See on segu jämejahvatatud ja pruunistatud kaunviljadest (hernes) ja teraviljadest (nisu, rukis, oder). Kama võib süüa hapupiima, keefiri või jogurtiga ning sinna saab lisada marju, seemneid või muud, mis maitseb. Kama võib lisada ka smuutidesse.
Pixabay
Fruits &
Fibres
Inimesed söövad liiga vähe täisteraleiba ja -saia
elbepuder.
oted teevad rvislikumaks kiudainete sisaldus on suurem. On isegi selliseid leivatooteid, mille kiudainesisaldus 100 g toote kohta on üle 10 grammi.
Söö rohkem täisteratooteid ja varieeri neid Toitainelist koostist arvestades võiks teraviljade söömisel suurendada eelkõige täisteratoodete osa, kuid kuna täisteraviljade puhul võib esineda mõnikord ka vähest hallitusseen-
tega saastumist, siis oleks kõige mõistlikum tooteid varieerida. Vaheldumisi soovitatakse süüa rukki-, täistera- ja seemneleiba ning sepikut-täisterasaia. Putrudest on parima toitainelise koostisega (toor)tatra-, mitmevilja- ja kaerahelbepuder. Toitainete poolest vaesemad on riisi-, manna- ja maisimannapuder. Ka koogitegemisel tasub retsepte loominguliselt täiendada – asendades traditsioonilisest
d varjuküljed nähtava valgusega fotovananemist ja allergiaohtu. Kõige sügavamale nahka jõuab aga infrapunavalgus.
Millist kreemi valida? Kõige parem on vältida pikemaajalist päikese käes viibimist, eriti intensiivse päikesekiirguse ajal – kella 11 ja 16 vahel. Kui sellist võimalust ei ole, tuleks kasutada päikesekaitsevahendeid. Päikesekaitsetoodete võimekust nahka päikesepõletuse eest kaitsta näitab kreemi SPF (sun protection factor). Mida suurem on SPF, seda rohkem aega kulub päikesepõletuse kujunemiseks. Päikesekreemid, mille SPF on 30–50, vähendavad ka fotovananemist, kui neid kasutada piisavas koguses ja koos teiste päikesekait-
semeetoditega. Lapsed ja vanurid peaks seetõttu kasutama päikesekreemi, mille SPF on vähemalt 30. Sellegipoolest tasub meeles pidada, et ükski päikesekaitsekreem ei kaitse ultraviolettkiirguse eest täielikult, vaid pigem aitab vähendada kiirguse mõju. Kõige tähtsam on leida oma nahatüübile vastav toode. Väikelapsed võiksid kanda ka ultraviolettkiirguse kaitse ehk UPFiga (ultraviolet protection factor) riideid või kasutada päikesekaitsetooteid, mis on mõeldud just laste õrnale nahale. Selliseid vahendeid leiab ka apteekidest.
Kasuta kreeme õigesti Päikesekaitsevahendit tuleb kanda nahale piisavas koguses ning regulaarselt. Ära ei tohi unus-
2000 kcal päevase energiavajaduse juures soovitatakse iga päev süüa 3–4 viilu leiba ning 200–400 g putru ning suurema energiavajaduse korral enamgi. Leivatoodetest peaks eelistama rukki-, täistera- ja seemneleibu, sepikut ning täisterasaia. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu 2020. aasta tulemused näitavad, et rukki- ja täisteraleiba ei söönud uuringule eelneval nädalal endi sõnul veidi üle neljandiku (27%) ning sepikut-täisterasaia ligi kaks kolmandikku (59%) vastanutest. Rukki- ja teraleiba ja/või sepikut ja terasaia sõi vähemalt kolm viilu päevas ehk vastavalt minimaalsele soovitusele vaid umbes neljandik (27%) vastanutest.
nisujahust mingi osa eri teraviljadest jahude või helvestega. Hommikusele pudruportsjonile lisatud pähklidseemned ning marjad aitavad kaasa ka nende toidugruppide söömise suurendamisele. Need muudavad pudru
maitsvamaks, lisamata suhkrut, mett või muud magustajat. See aga aitab omakorda vähendada magusaportsjoneid, mida enamik meist sööb mitu korda rohkem, kui on soovitatav. TAGLI PITSI TAI toitumise ja liikumise ekspert
Liigne päike põhjustab nahaprobleeme Kõige sagedasemad probleemid on päikesepõletus, pigmentatsioonihäired, fotovananemine (naha toon muutub ja tekivad kortsud) ning aktiiniline keratoos ehk nahavähieelne seisund. Aktiinilise keratoosi diagnoosi kõige suurem riskigrupp on üle 60aastased inimesed. Samuti soodustab haigust immuunsüsteemi nõrgestav ravi, töökoht, mis eeldab õues olemist või varasem kogemus päikesepõletusega. Allikas: farmatseut Ethel Jamnes tada ka labakäsi, jalgu või silmi. Tihti kipuvad just need kehaosad meelest minema. Päikesekreemi tuleks nahale kanda umbes pool tundi enne päikese kätte minekut ning lisada uuesti kahe tunni möödudes. Veekindlad vahendid kaitsevad päikese kahjuliku mõju eest ka vees olles, kuid pärast ujumist või intensiivset higistamist tuleks kindlasti kanda nahale uus kiht kreemi.
Tootja: Laboratoires ORTIS, Belgia Maaletooja ja info: OÜ Loodustoode Tel. 666 0091
Ainevahetust kiirendavad puuvilja – ja kiudainekuubikud ning tabletid
Selleks, et päikesekaitse oleks veelgi tõhusam, tuleks kanda ka ultraviolettkiirguse kaitsega päikeseprille ja laia äärega peakatet. Kindlasti tasub veeta rohkem aega õues! Mida rohkem viibime õues, seda tervemad oleme, kuid terviseteadlik inimene hoiab ka oma nahal silma peal ja kaitseb end päikese eest. ETHEL JAMNES Südameapteegi farmatseut
Sageli on aeglane ainevahetus ülekaalu põhjustajaks. FRUITS & FIBRES kuubikud kiirendavad tõhusalt ainevahetust ja korrastavad seedimist. Nad on valmistatud looduslikest puuviljadest ja kiudainetest ning on meeldiva maitsega. FRUITS & FIBRES kuubikud ei sisalda sennat, mis võib pideval kasutamisel tekitada sõltuvust ja olla toksiline. Seetõttu on FRUITS & FIBRES kuubikud turvalised ning nad sobivad ka pikemaajaliseks kasutamiseks. Müügil apteekides, supermarketites ja Tervisepoes, Kadaka tee 1/3, Tallinn ning terviseportaalis: www.tervis24.ee
Teisipäev, 8. juuni 2021
6 Tervis Kätel leidub mitmesuguseid mikroorganisme, nii kahjulikke kui ka kahjutuid.
Õige kätepesu ka paljude haiguste Käte pesemine on üks lihtsamaid viise, mis aitab oluliselt vähendada kokkupuudet piisk- ja soolenakkustega. Hoolimata sellest peseb pärast tualetis käimist käsi seebiga hinnanguliselt vaid iga viies inimene. „Kõige sagedamini satuvad pisikud organismi, kui silmi, nina ja suud puudutatakse pesemata kätega, samuti toidu ja jookide valmistamisel ning söömisel pesemata kätega,“ kinnitab perearst Sergey Saadi. SIRJE MAASIKAMÄE
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee
„Mikroorganisme leidub igal pool, ka meie kätel. Kindlasti ei ole kõik meile kahjulikud, kuid sellest ei saa me teada enne, kui oleme haigestunud nende põhjustatud nakkushaigusesse,“ selgitab Qvalitas Arstikeskuse perearst Sergey Saadi (pildil). Viirused ja bakterid satuvad kätele peamiselt väljaheidete-
ga. Inimese või looma väljaheide on oluline kõhulahtisust põhjustavate mikroobide, nagu Salmonella, Escherichia coli ja noroviiruse allikas ning see võib levitada mõningaid hingamisteede infektsioone, nagu adenoviirust ning suu- ja sõrataudi. Pisikud võivad sattuda kätele siis, kui osa väljaheitest jääb mingil põhjusel kätele, näiteks ühise tualeti kasutamisel. Väljahei-
de võib sattuda kätele ka teise inimese hooldamisel, näiteks laste pesemisel ja mähkmete vahetamisel. Samuti võib nakatuda pärast toore lihaga tegelemist, kui seda pole korralikult pestud ja sellele on jäänud veidi looma väljaheidet. Dr Saadi sõnul võib üks gramm inimese väljaheiteid, mis kaalub sama palju kui kirjaklamber, sisaldada triljon pisikut. „Pisikud võivad sattuda kätele ka siis, kui inimesed puudutavad mõnda eset, millele on pärast aevastamist või köhimist jäänud haige inimese pisikud. Kui pisikud satuvad kätele ja neid ei pesta, võivad nad levida inimeselt inimesele.“
Eelista vett ja seepi Dr Saadi sõnul eemaldavad seep ja vesi kõik pisikud kätelt, kuid käte või naha desinfektant hävitab vaid osa neist. „Kuigi al-
8 kõige sagedasemat k Kumb on parem – kas pesta käsi seebiga või kasutada desinfitseerijat? Millega on õige käsi kuivatada? Kõige sagedasematele küsimustele kätepesust vastab Qvalitas Arstikeskuse perearst Sergey Saadi. 1. KAS PEAB EELISTAMA ANTIBAKTERIAALSET SEEPI? Uuringud on näidanud, et antibakteriaalsete lisanditega seebid ei ole käte pesemisel efektiivsemad pisikute eemaldamisel kui tavaline seep. 2. KUI KAUA TULEB PESTA KÄSI? Uuringud näitavad, et umbes 15–30 sekundi jooksul käte pesemine eemaldab kätelt rohkem
haigusetekitajaid kui käte pesemine sellest lühema aja jooksul. 3. KAS KÄSI PEAB RÄTIKUGA KUIVATAMA PÄRAST KÄTEPESU? Jah, peab. Pisikud saavad hõlpsamini levida märjalt käelt, näiteks kui kätled kolleegiga. Parimat viisi käte kuivatamiseks senistest uuringutest ei selgu, kuid niipalju uuringud näitavad, et puhta rätiku või kuuma õhuga käte kuivatamine on kõige parem. 4. KAS TÜKI - VÕI VEDELSEEP? Pisikute eemaldamiseks nahalt sobivad hästi nii tüki- kui ka vedelseep. 5. MIDA TEHA, KUI VETT ON, AGA SEEPI EI OLE? Sellisel juhul pese kindlasti
käsi lihtsalt veega, proovides neid veidi rohkem hõõruda kui seebiga pesemisel. Käte hõõrumine aitab eemaldada osa pisikuid nahalt, kuigi see pole nii tõhus kui seebiga pesemine. 6. KAS PAREM ON SOE VÕI KÜLM VESI? Üldiselt vahet ei ole. Vesi aitab tekitada seebivahtu. Käte pesemine sõltub sellest, kui korralikult seebivahuga käsi hõõruda, mitte vee temperatuurist. 7. KAS KUIVATAMISEKS VÕIB KASUTADA RIIDEST RÄTIKUT VÕI AINULT ÜHEKORRA- PABERRÄTIKUID? Jah, võib, aga riidest rätikuid tuleb regulaarselt vahetada ja neid ei tohi kaua niiskena hoida,
Teisipäev, 8. juuni 2021
Tervis 7 Vida Press
REKLAAM REKLAAMTEKST
Kuidas on lood kuulmisega?
Lõpuks ometi kadusid tüütud helid kõrvust! 72-aastane endine insener Jacques elab koos abikaasaga LõunaPrantsusmaal Camargue’is. Jacques töötas palju aastaid ehitajana ning pidi taluma pidevat müra. Aja jooksul hakkas ta tundma kõrvus kumisemist ja tajus, et kuulmine on halvenenud. Avastas Tone tabletid
aitseb e eest koholipõhised käte desinfitseerimisvahendid võivad olla väga tõhusad, tuleb neid siiski kasutada õigetes olukordades. Seep ja vesi on tõhusamad kui käte antiseptikumid ja eemaldavad nahalt teatud tüüpi mikroorganisme, nagu noroviirus, Cryptosporidium ja Clostridioides difficile, aga ka kemikaale.“ Ehkki alkoholipõhised käte antiseptikumid võivad õigesti kasutatuna inaktiveerida mitut tüüpi mikroobe, ei pruugi inimesed kasutada piisavalt suurt hulka desinfitseerimisvahendeid või pühivad need enne kuivamist maha, mis vähendab oluliselt nende toimet. Kui vesi ja seep ei ole kättesaadavad, on soovitatav kasutada naha antiseptikume, mis sisaldavad vähemalt 60 protsenti alkoholi. „Haiguste ennetamine käte pesemise abil vähendab inimes-
Kõige olulisemad olukorrad, kus peab kindlasti käsi pesema z Enne toidu valmistamist, selle ajal ja pärast seda z Enne ja pärast söömist z Enne ja pärast oksendamise või kõhulahtisusega haige hooldamist kodus z Enne ja pärast haava sidumist, eriti kui see veritseb z Pärast tualetis käiku z Pärast mähkmete vahetamist z Pärast nuuskamist, köhimist või aevastamist z Pärast looma või looma väljaheite puudutamist z Pärast prügi viskamist
Miks on käte pesemine oluline? z Vähendab kõhulahtisusse haigestumist 23–40% z Vähendab nõrgenenud immuunsusega inimeste kõhulahtisust 58% z Vähendab haigestumist hingamisteede haigustesse, nagu nohu 16–21%
tel kasutatavate antibiootikumide hulka ja antibiootikumiresistentsuse tekkimise tõenäosust. Samuti võib kätepesu takistada inimestel haigestumist
z Vähendab koolilaste soolenakkuste tõttu koolist puudumisi 29–57% z Käte pesemine seebiga võib kaitsta umbes 30% lastest kõhulahtisuse eest ja 20% hingamisteede nakkuste eest Allikas: perearst Sergey Saadi
antibiootikumidele resistentsete mikroorganismide põhjustatud haigustesse, mida võib olla raske ravida,“ toonitab perearst kätepesu olulisust.
üsimust kätepesust Aldo Luud
see võib luua soodsa keskkonna bakterite paljunemiseks. 8. KAS LIIGNE KÄTE PESEMINE ON TERVISELE OHTLIK?
See küsimus on eriti aktuaalne Covid-19 pandeemia ajal, kui naha antiseptikumide kasutamine muutus väga levinuks. Arvatakse,
et nende liigne kasutamine võib kahjustada naha normaalset mikrofloorat, mis kaitseb meid kahjulike pisikute eest. Käte desinfitseerimine hävitab nii häid kui ka halbu mikroorganisme, mille tõttu jääb nahk mingiks ajaks loomuliku kaitseta – kuni säilib desinfitseeriva aine mõju. Selle tagajärgi ei ole veel põhjalikult uuritud, kuid üldine soovitus on kasutada naha desinfektante võimalikult harva. Pärast ühissõidukis sõitu või arsti juures käimist on mõistlik kasutada naha kiirdesinfektanti, kuid piiratud inimeste arvuga töökohal, kodus ja suvilas tasub eelistada käte pesemist vee ja seebiga. SIRJE MAASIKAMÄE
„Kuulmishäireid märkasin juba 15 aastat tagasi. Tundsin, et pideva müra tõttu hakkasin halvemini kuulma ja lisaks hakkas häirima pidev pinin kõrvus. Väga sageli tundsin end nii nagu oleksin suures linnas keset liiklust, kus müra ei vaibu iialgi. Selle probleemiga elasin palju aastaid ja mitte keegi ei suutnud mind aidata. Kord aga juhtusin ajakirjast lugema teavet kuulmist parandavate Tone tablettide kohta ja mõtlesin, et ehk peaksin katsetama. Helistasin ettevõtte New Nordic (seal valmistatakse Tone tablette) konsultandile ja küsisin rohkem infot nende tablettide kohta. Mulle selgitati abivalmilt, et Tone tablette valmistatakse looduslikest taimeekstraktidest, vitamiinidest ja mineraalidest, mis kõik on kuulmisele kasulikud. Sain aru, et just need tabletid võivadki mind aidata, ja nii ma otsustasingi katsetada,” ütleb Jacques.
Võtab neid tablette juba mitu kuud
„Tone tablette hakkasin võtma paar kuud tagasi. Olen väga õnnelik, sest tunnen, et kuulmine on muutunud normaalseks, enam ei väsita mind kumisemine kõrvus. Ma usaldan Tone tablette ja võtan neid iga päev. Ka minu tuttavad, kes neid tablette tarbivad, on väga rahul,” räägib Jacques.
MILLINE ON TEIE KUULMINE? JAH EI
1. Vestluskaaslasest on sageli raske aru saada 2. Rääkides pean sageli vestluskaaslaselt küsima: „Kuidas, palun?” 3. Mõned helid ärritavad mind ja tunduvad tüütud 4. Vahetevahel häirib kumisemine kõrvus 5. Väldin vestlusi teiste inimestega, sest tunnen end ebamugavalt
OSTA KOHE
Naudib vaikust „Nüüd saan ma nautida vaikust,” rõõmustab Jacques. „See on eriline rahu, mida tunnen järvekaldal või metsavälul istudes. Seda ilmestavad ainult linnulaul, kalade sulpsatused vees või tuulekohin puulatvades. Tone on tõepoolest usaldusväärne abiline!”
Apteekidest või tootja kodulehelt
www.newnordic.ee või telli telefonil 6843838
Skandinaavias valmistatud Tone tabletid kuulmise heaks
Taanis valmistatavad Tone tabletid sisaldavad tatra-, mustika-, kalganirohu juure ja humalakäbide ekstrakti, niatsiini, kaaliumi ja magneesiumi. Magneesium aitab hoida elektrolüütide tasakaalu organismis, mis on Sisekõrv tähtis hea kuulmise jaoks. Elektrolüüdid on sellised soolad ja mineraalid, mis tekitavad organismis elektriimpulsse. Elektrolüüdid on organismile vajalikud nagu kütus autole. Eriti tundlik on elektrolüütide tasakaalu muutumise suhtes sisekõrv. Võtke üks tablett hommikusöögi ja üks tablett õhtusöögi ajal vähemalt kahe kuu jooksul, et toetaksite normaalset perifeerset vereringet ja kõrva tähtsaimate osade elektrolüütide tasakaalu. Tähtis on ka mitmekesine, tasakaalustatud toitumine ja tervislik eluviis.
Toidulisand
Teisipäev, 8. juuni 2021
8 Tervis
Jõuga ei saa kedagi kaineks sundida SIRJE MAASIKAMÄE
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee
Alkoholi tarvitamine on Eestis tavapärane ja kuulub nii igapäevaelu kui ka tähtsündmuste juurde. Meie kultuur soosib alkoholi liigtarvitamist – levinud on arvamus, et joomine on normaalne. Mida saavad joomise vähendamiseks teha inimene ise, tema lähedased ja ühiskond, selgitab sõltuvusravikeskuse psühholoog Lauri Pihkva. Eestis sureb igal aastal otseselt alkoholi tõttu üle 500 inimese, alkoholist kaudselt põhjustatud surmasid on mitu korda rohkem. Teinekord aga ei tunne inimesed alkoholisõltuvust või ohtlikul tasemel tarvitamist äragi. „Kui inimesel on kahtlus, et tema alkoholi tarvitamise sagedus või kogused on kontrolli alt väljunud, soovitan teha AUDIT testi. See on internetis vabalt kättesaadav kümne küsimusega test, mis aitab alkoholitarvitamist objektiivselt hinnata,“ soovitab Confido sõltuvusravikeskuse psühholoog Lauri Pihkva. Kui test kinnitab kahtlusi, tuleb endale probleemi ausalt tunnistada, sest see on esimene samm paranemise teel. „Olen oma töös näinud üksjagu inimesi, kes ütlevad, et nad ei saa ju olla sõltuvuses, kuna nad ei joo iga päev või joovad ainult kvaliteetseid ja kalleid jooke. On tõsiasi, et meil on väga palju alkohoolikuid, kelle elukvaliteet on alkoholi tõttu häiri-
tud, kuid kes suudavad säilitada pere ja töö,“ tõdeb Pihkva (pildil). Kui inimene tuvastab, et alkoholitarvitamine on kontrolli alt väljunud, tasub otsida abi sõltuvusnõustajalt. Loomulikult võib esmalt proovida ise joomist vähendada, kuid siis tuleb teha seda teadlikult. „Inimestele, kes üritavad alkoholisõltuvusest omal käel vabaneda, on suurim komistuskoht see, et keskendutakse ainult piiramisele. Paraku ei asendata alkoholi millegi tervislikuma ja vajalikumaga, mis tooks inimese ellu väärtust juurde. Näiteks kui inimene on harjuunud nädalavahetusi alkoholiivines veetma, vajab ta sellele tegevusele head asendust.“
ise, kuid alkoholiga kimpus olevat inimest pole lihtne suunata. „Alkoholi kuritarvitamisega kaasneb sageli süüja häbitunne ning mida suurem see on, seda suurem on ka vajadus olukorda pisendada ja eitada – inimene ei taha neid tundeid tunda. Lähedased saavad olla toeks ja hellalt abi otsima suunata, kuid jõuga ei saa kedagi kaineks sundida,“ kinnitab Pihkva. Psühholoogi sõnul peame alkoholiprobleemide vähendamiseks alustama uue põlvkonna kasvatamist, kel ei teki alkoholi tarvitamise harjumust jja av vajadust. aja aj adus ustt. „„Lastel Last La stel ell jja e an noortel oor o te el
peab olema ajaveetmise võimalusi, mis pakuvad põnevust ilma alkoholita.“ Abi on ka tervislike piirangutega keskkonnast. „Piiranguid tuleb kehtestada tasahaaval ja astmeliselt. Jõuga neid kehtestada ei saa – ei ühiskondlikul ega ka individuaalsel tasandil. Ainult piiramisest ja keelamisest ei piisa, tegeleda tuleb ka paremate asenduste pakkumise ja sotsiaalse keskkonna ümber kujundamisega,“ ütles Pihkva.
Inimesed ei tunne vahel ära, et nad on juba alkoholist sõltuvad.
Pixabay
Lähedased ei saa alkohoolikut terveks ravida Sõltuvusravi, mis on suunatud inimese motivatsiooni ja mõtteviisi muutmisele, aitab teha elustiilis pikaajalisi muutusi. „Ravi ei keskendu alkoholi tarvitamise keelamisele. Kaine elu peab muutuma omaette väärtusekss – kui seda ei juhtu, siis kan-natab inimene justkui pide-vat ilmaolekut. Kaine elu peakss olema parem, väärtuslikum, m, tervislikum – et inimesel oleks ks kainena parem olla kui pideevalt alkoholi tarvitades,“ sellgitab psühholoog. Sageli märkavad lähedased ed probleemi varem kui inimene ne
lita. vust ilma alkoho is pakuvad põne m i, us al im võ e aveetmis l peab olema aj Lastel ja noorte
Teisipäev, 8. juuni 2021
Tervis 9 Vida Press
Vida Press
Toidud, mis aitavad seedimisele kaasa
Alkohooliku lähedased vajavad samuti abi
Seedimisele saab kaasa aidata ka toidulisanditeta. Selleks tuleks süüa rohkelt värskeid puu- ja köögivilju, juua värskelt pressitud mahla ja tarvitada fermenteeritud tooteid, nagu keefir, jogurt, hapukapsas jne. Ensüümirikkad toidud on näiteks ananass, papaia, mango, mesi, banaan, avokaado, kiivi ja ingver. Kõige lihtsam meetod oma seedimise parandamiseks on aga piisav toidu närimine.
Psühholoog Lauri Pihkva soovitab ka alkohooliku lähedastel nõustaja poole pöörduda, et raskes olukorras mitte hätta jätta. „Nii nagu sõltuvusprobleemiga inimene on olukorda sattunud samm-sammult, on sama juhtunud tema lähedastega. Alkohooliku lähedastel on üsna levinud kaassõltuvus – inimene püüab ennastohverdavalt lähedast sõltuvusest päästa, mõistmata, et keegi teine ei saa sõltlase paranemise eest vastutust võtta.“ Lähedased saavad tuge kaassõltuvusnõustajatelt. „Seda rolli võib täita kogemusnõustaja, kes tajub väga hästi, millist abi inimene vajab ja kuidas on tema olukorras mõistlik käituda. Efektiivne on ka grupiteraapia, kus sarnase teekonna läbinud inimesed saavad kogemusi ja toetust jagada,“ soovitab Pihkva.
Islandi mudel on eeskujuks 1990. aastatel oli Islandil noorte seas meelemürkide kasutamine äärmiselt suur probleem, kuid loodi programm, millega pakuti lastele ja noortele tasuta spordi- ja huvitegevust. Kümne aastaga paranes olukord märkimisväärselt ja praegu tuuakse Islandit eeskujuks kogu maailmas. „See on pikk töö, mille tulemused tulevad alles aastatega, kuid asi tasub ennast ära,“ kinnitab Lauri Pihkva.
Allikas: proviisor Kerli Vahar
Kui hakata suvel järsku palju liha sööma, võivad tekkida seedeprobleemid.
Ülesöömine paneb seedimise proovile Soojadel suveõhtutel on raske grillimise ja liha söömisega piiri pidada. Söögi ja joogiga liialdamine võib aga põhjustada seedehäireid ning tekitada kõhus ebameeldivus- ja raskustunnet. Probleemi ei põhjusta liha kui toit, vaid see, et keha ei suuda nii kiiresti järsult suurenenud lihakoguse seedimisega hakkama saada. Lisaks võtab valkude, kaasa arvatud liha seedimine rohkem aega – umbes neli tundi. Probleemi saab ennetada, kui süüa regulaarselt ja korraga väiksemaid portsjoneid, suurendada köögiviljade ja salati osa menüüs, juua piisavalt vett ning piirata alkoholi tarbimist. Kui probleemid siiski püsivad, tasub küsida apteegist seedeensüümidel põhinevaid preparaate. Seedeensüümide eesmärk on lagundada toitu väiksemateks osadeks, et keha saaks kätte vajalikud ained, nagu vitamiinid,
mineraalained, rasvad, süsivesikud ja valgud. Seedeensüümide puudus võib põhjustada probleeme vitamiinide ja mineraalide imendumises ning tekitada toidutalumatust.
Ebatervislik eluviis hävitab seedeensüüme Liigsöömise puhul võib juhtuda, et keha ei jõua seedeensüüme piisavalt toota. Nii võib toit jääda seedimata, see aga põhjustab soolestikus ummistusi ning võib tekitada gaase, puhitust, kõhukinnisust ja muid seedeprobleeme. Kui organism ei saa teatud ensüümide puuduse tõttu toitainete lagundamisega hakkama, siis võib ta hakata neid toitaineid tõrjuma. See omakorda võib kaasa tuua allergiad, toidutalumatust või põletikke. Ensüüme hävitavad ka ebatervislik eluviis, nagu suitsetamine, liigne alkoholi tarbimine, vähene
liikumine, üksluine toitumine ja ebapiisav vee joomine. Vett tuleb söögi ajal siiski juua mõõdukalt, sest kui neelata toitu koos liigse veega, lahjeneb ka seedeensüümide kontsentratsioon. Lisaks võivad seedimist mõjutada stress, negatiivsed emotsioonid ja ravimite kasutamine.
Millal võtta seedeensüüme juurde? Kui toitumise ja eluviisi parandamine ei aita, võib olla vajalik seedeensüüme lisaks võtta. Need võivad aidata ka seedeprobleemide ja toidutalumatuse korral. Neist on abi ka ülesöömise korral, näiteks jaanipäeva ja suviste grillimiste, aga ka sünnipäevade ja jõulude ajal. Kindlasti tasub enne
Südameaptegei proviisor
Allikas: Südameapteegi blogi
Maksale mõjuvad kahjulikult:
LAGOSA î SINU MAKSA TERVISE TOETUSEKS! Silümariin 150 mg
Ainult 1 maarjaohaka ekstraktiga tablett päevas: Toetab maksa tervist
Maarjaohaka ekstraktis sisalduv silümariin soodustab valgusünteesi ja maksarakkude taastumist, samuti uute maksarakkude teket
Aitab maksa kaitsta
Soodustades seedimist ja organismi puhastumist EE/RU/LAG/PA/P/04/01/03.17/ZEM
ravimi võtmist lugeda pakendis olevat infolehte ja lisateabe saamiseks pöörduda arsti või apteekri poole. Nagu kõik ravimid, võib ka seedeensüümide ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Kõrvaltoimena võivad esineda kõhulahtisus, maovaevused, iiveldus või näiteks allergiareaktsioon. Kui peaks tekkima mõni neist kõrvaltoimetest, tuleks esimesel võimalusel võtta ühendust oma arstiga. Ensüümid on seedimise loomulik osa, need ei imendu vereringesse ja väljutatakse loomulikul teel. Seetõttu pole üleannustamist vaja karta. Soolestikku jõudes ensüümid vabanevad ja aitavad toitu lõhustada, kergendades seedimist. Tavaliselt võetakse kaks kapslit vahetult enne söögikorda. Seedeensüüme võib võtta enne iga söögikorda, kuid võib piirduda ka ainult selle söömisega, millega raskustunne või seedeprobleemid tekivad. KERLI VAHAR
Soodustab maksa mürgiste ainete lagundamise võimet
Silümariini antioksüdantne ja mikrotsirkulatsiooni parandav toime tagab maksa puhastumise, kaitse ja rakkude ainevahetuse paranemise
Maarjaohakas on tuntud ravimtaim juba antiikajast
Maarjaohaka seemneid kasutati maksa- ja sapipõiehaiguste, mao- ja putukahammustuste, seene- ja alkoholimürgituste korral
Lagosa 240 mg maarjaohaka kuivekstraktis on 150 mg silümariini
Tänapäeval on uuringutega tõstatud, et piisavas koguses silümariini tõhustab efektiivselt maksa tööd
rasvane, suitsutatud, soolane või vürtsikas toit kaloririkas toit ravimid ülekaal maksa kahjustavaid aineid sisaldavad tooted alkohol väheliikuv eluviis erinevad nakkushaigused
JUUNIS SOODUSHINNAGA SOODUSTUSEGA APOTHEKAS JA EUROAPTEEGIS! EUROAPTEEGIS
Saadaval hästivarustatud apteekides Vienibas gatve 87B-3, Riia, LV-1004, Läti Kontakt Eestis: Laki 25, Tallinn, tel 6623369 Täpsem teave: www.lagosa.eu
Teisipäev, 8. juuni 2021
10 Tervis
„Mulle meeldib mu töö väga, hoolimata sellest, kas see on kabinetis või kiirabis,“ ütleb aasta õde Marje Rebane.
AASTA ÕDE: „Olen leidnud ameti, mis teeb mind õnnelikuks.“ Marje Rebane töötab kiirabi õde-brigaadijuhina Valgas – väikelinnas, mis on õdedele-arstidele sageli hüppelaud mujale minekuks. Aga Marjele meeldib just seal. „Väikelinnas on ikka hetki, kui linnapeal tuleb keegi vastu ja tänab, et olin talle raskel ajal abiks,“ kõneleb väiksema koha võludest naine, kes valiti tänavu aasta õeks. SIRJE MAASIKAMÄE
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee
„Esiteks olin täiesti tumm,“ kirjeldab 28 aastat õena töötanud naine ehmatust, kui kuulis, et on pälvinud aasta õe tiitli. Pärast toibumist uuris ta, ega see ole aprillinali, ja siis tekkis küsimus, miks just tema. „Mina pole enda arvates teab mida korda saatnud. Naudin ja armastan
oma tööd ning püüan anda patsientidele parimat.“ Rebane on töötanud enamik aega erakorralise meditsiini õena, aga olnud ametis ka psühhiaatria ja sisehaiguste valdkonnas. Nagu paljud ametikaaslased, töötab ka aasta õde kahes kohas ja koormust on rohkem kui täiskoha jagu: põhitöökoht on kiirabi õde-brigaadijuht, aga
ta on ka kõrva-nina-kurgu kabineti õde. Miks valisite õe eriala? Valik oli suhteliselt juhuslik. Keskkooli lõpus valisin õe, psühholoogi ja lasteaiakasvataja ameti vahel. Lõpuks jäi õendus peale, aga ma pole seda kunagi kahetsenud. Olen end ka täiendanud – 2016. aastal lõpetasin Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis intensiivõe eriala. 26 viimast aastat olen elanud ja töötanud Valgas. Sattusin siia tänu isiklikule elule ja jäin, sest mulle väga meeldib siin. Ma ei ole suure linna inimene, naudin väikese linna rõõme.
Teisipäev, 8. juuni 2021
Tervis 11 Janika Kullamaa
Valga on noortele õdedelearstidele tavaliselt hüppelaud – nad tulevad ja töötavad näiteks kooli ajal meie juures, aga leiavad siis teise elukoha ja lähevad ära. Ent on ka noori, kes jäävad väikelinna võlusid nautima. Kui palju on muutunud teie töö viimasel aastal, koroonaajal? Patsientidel on kindlasti tekkinud hästi palju küsimusi koroona kohta – testimine, vaktsiinid ja kõik, mis seotud selle haigusega. Kiirabi tööd raskendab väga palju see, et kõigi patsientide juurde minnes tuleb olla valmis, et tegemist on Covidi haigega. Haigusel on erinevad sümptomid ja mõnel neid ei olegi. Seega peab igaüht võtma kui potentsiaalset haiget. Praeguseks on patsiendid koroonast väga väsinud. Paljud operatsioonid ja plaanilised vastuvõtud on lükkunud edasi ning inimesed on jäänud muredega üksi. Vahel valatakse mure välja õdede peale, kuigi meist ei sõltu midagi ja me ei saa midagi parata, et plaaniline operatsioon on edasi lükkunud. Kindlasti on koroonaga tulnud juurde palju tühja vaidlemist näiteks vaktsiinivastastega. Skeptilisi inimesi on palju, kuid mõnega annab vesteldes muuta tema seisukohta. Tihti kuulatakse sõpru, sugulasi ja naabreid, kes ei ole selle valdkonna eksperdid. Mõni inimene on kahjuks väga enesekeskne – ei arvestata, et on asju, mida tuleb teha selleks, et teised oleksid terved, kas
või oma vanemad, sugulased ja perekond. Kas võtate tööd ka koju kaasa? Kuidas ennast välja lülitate? Arutasin seda lastega ja nende ühine vastus oli – jah, tood tööd koju kaasa. Mõtlen väga sageli oma patsientidele – kuidas neil läheb, kuidas tervis on. Ma ei saa küll öelda, et mõtlen nii kogu aeg, aga on patsiente, kes jäävad hinge peale ja sööbivad mällu. Ikka tahaksin, et mu patsientidel läheks hästi, ning on väga tore, kui asjad lahenevad. Minu suurimad toetajad on lapsed, kes hoiavad mind tegutsemas ja õppimas. Nad utsitavad mind nii tegutsema kui ka puhkama. Mul on ka kolm lapselast: aasta ja kahekuune lapselaps ning viiene ja poolteiseaastane kasulapselaps. Mul on väga vedanud, et kõik lapsed elavad minuga ühes linnas ning saame nautida ühiseid tegutsemisi. Peale lastega tegelemisele meeldib mulle väga laulda – olen olnud aastaid koorilaulja, kuid praegu on kahjuks koorilauluga tegelemine võimatu. Aga ega see sega kodus laulmist lastelastele. Samuti olen rõduaednik. Mul kasvavad rõdul igal aastal tomatid ja lilled, emadepäevaks kinkisid lapsed ka esimesed maasikad. Mis aitab tulla toime kurvemate ja raskemate olukordadega? Meil on kiirabis superkollektiiv, võib isegi öelda, et teine väi-
Aasta õeks valiti kaks õde Rahvusvahelisel õdede päeval 12. mail andis president Kersti Kaljulaid üle aasta õe ja aasta hooldustöötaja tiitli. 2021. aastal said esimest korda aasta õe tiitli kaks õde – Angelika Lall ja Marje Rebane. Aasta hooldustöötajaks valiti Margit Hünnonen, kes töötab Tartu Ülikooli kliinikumis. Aasta õde 2021 Angelika Lall on Tartu Ülikooli kliinikumi õendusabi osakonna juhataja.
ke pere. Rasketes olukordades arutame omavahel juhtunu läbi ja toetame üksteist. Saame omavahel enamiku asju maandatud, hoiame üksteisel silma peal. Kodus aitab pingeid maandada laste ja lastelastega tegelemine. Mul on ka kass, kes on justkui väikse lapse eest. Mis teeb teile töös suurt rõõmu? Suurt rõõmu toob positiivne tagasiside, kui olen andnud endast kõik. Väikelinnas tuleb ikka ette hetki, kui keegi tuleb lin-
Ma pole kunagi kahetsenud õeks õppimist, ei kujuta isegi ette, et võiksin midagi muud teha,“ ütleb Marje Rebane.
napeal vastu ja tänab, et olin talle raskel ajal abiks. Rõõmsaks teeb see, kui näen patsiendi silmis sära. Isegi siis, kui inimesel on väga raske haigus, aga saan anda natuke paremat enesetunnet, lootuskiirt kas või üheks päevaks. Suurt rõõmu teeb muidugi patsiendi paranemine – see on väga suur saavutus. Selleks oleme õppinud ja selle pärast meie poole pöördutakse. Üks õe rolle on anda vastuseid küsimustele, mida praegusel ajal on eriti palju. Patsientidele on vaja raviplaan lahti rääkida, selgitada ja toetada. Arstid räägivad meditsiini keelt, millest tavainimene tihtipeale aru ei saa. Viimasel ajal on olnud palju juttu, et õdede koormus ja tasu pole õiges suhtes. Kas olete kaalunud loobuda õe tööst või mõelnud minna hoopis välismaale? Ma ei ole kunagi mõelnud välismaale minekust, ju olen väga kodulembene ja pole tahtnud peret maha jätta. Ma pole kunagi kahetsenud õeks õppimist, ei kujuta isegi ette, et võiksin midagi muud teha. Vaatamata juhuslikule valikule olen leidnud ameti, mis teeb mu õnnelikuks. Mulle meeldib mu töö väga, hoolimata sellest, kas see on kabinetis või kiirabis. Mulle meeldib, kui saan inimeste heaks midagi teha. Õed teevad ikka kõik selleks, et aidata. Tihti on õed ainsad, kelle poole on sellisel ajal pöörduda.
12 Tervis
Teisipäev, 8. juuni 2021