Tervis märts 2015

KEVADVÄSIMUS VIIB VIIMSEGI ENERGIA. LAPSI PIINAV KÕRVAVALU. PÕLETUS ON KÕIGE LEVINUM OLMETRAUMA. LIIGHIGISTAMINE – MILLAL OTSIDA ABI?

«Eestis kimbutab õietolmuallergia 10–15% lastest.»

Kaja Julge, allergoloog

Margus Ansu (Postimees)

D A V E K

A L U S INE

Tervis Teisipäev, 10. märts 2015

• ÕHTULEHE TEEMALEHT

Toimetaja: Silja Paavle • Projektijuht: Helena Karma, tel 614 4045 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht

Teisipäev, 10. märts 2015

2 Tervis

Mida haritum inimene, seda suurema tõenäosusega on ta lühinägelik

Panthermedia/Scanpix

KERSTI EERO

kersti.eero@ohtuleht.ee

Kas niisutavad silmatilgad tekitavad sõltuvust?

Kui seni seostati lühinägelikkust ehk müoopiat põhiliselt vaid geneetilise eelsoodumusega, siis nüüd arvatakse, et iga kooliaasta suurendab tõenäosust, et inimene võib tulevikus vajada prille.

Räägitakse, et kui silmadele pidevalt kuivuse vastu niisutavaid silmatilku panna, tuleb neid elu lõpuni kasutada, sest silm harjub ära ja ei viitsi enam ise piisavalt niiskust toota. Kas see on nii?

Ida-Tallinna keskhaigla silmaarst Veiko Reigo ütleb, et inimesed on hakanud kunstpisaraid kasutama peamiselt oma eluharjumuste tõttu. «Arvutiga töötamine, televiisori vaatamine, suurema osa päevast siseruumides viibimine on põhjused, miks seda vaja on. Näiteks arvutiga töötamisel pilgutab inimene märksa vähem silmi kui tavaliselt ning silmad väsivad ka lähedale vaatamise tõttu,» räägib ta.

Enamik inimesi vajab kunstpisaraid siiski vaid pingelisemal tööperioodil või kütteperioodi ajal, kui siseruumide õhk on kuivem. «Kui kunstpisarate vajadus tekib, on soovitatav neid kasutada mõne nädala jooksul regulaarselt ja sagedamini, hiljem võib tilgutamise sagedust vähendada või tilgad päris ära jätta. Tõsisema silmade kuivuse korral tuleb pöörduda silmaarsti poole,» soovitab Reigo.

Saksa teadlased jõudsid ühes hiljutises uurimuses järeldusele, et mida haritum on inimene, seda suurema tõenäosuse on ta lühinägelik. Näiteks Ida-Aasias on ligi 90% noortest täisealistest lühinägelikud, seejuures ükski seni tehtud uuringutest ei viita neil geneetilisele eelsoodumusele lühinägelikkuse tekkeks. Pigem seostatakse seda elustiiliga: lapsed veedavad suure osa päevast raamatu või arvuti taga ning viibivad värskes õhus vähe. Väidetavalt soodustab müoopia arengut ka vähene väljas veedetud aeg, sest toas tegutsedes vaatab inimene valdavalt lähedale, kirjutatakse KSA Silmakeskuse blogis.

Seepärast peaksid lapsed nädalas umbes 15 tundi õues päikesevalguse käes veetma.

Samuti ei tohiks lähedale vaatamisega seotud tegevused, nagu lugemine, arvuti või nutitelefoni kasutamine, ületada nädalas 30 tunni piiri, toovad tohtrid samas välja teisegi silmade tervisega seotud numbri.

Sinine valgus: ohtlik või mitte?

Peale lähedale vaatamise väidavad paljud silmaarstid, et elektroonikaseadmed kiirgavad ohtlikku sinist valgust, kirjutas Huffington Post.

Iseenesest pole selles sinises valguses siiski midagi ohtlikku, kuid inimesed saavad seda lihtsalt liiga palju ja nii hakkab see pikapeale tõesti silmi rikkuma.

Päris kindlasti tuleks silmaarstide sõnul piirata laste kokkupuudet selle sinise valgusega – üle paari tunni päevas ekraani ees on juba kurjast, sest silmade kaitsemehhanismid arenevad välja alles umbes 18.beluaastaks.

Kuid arvutis ja teleri ees veedetud aega tuleks piirata

SILJA PAAVLE

täiskasvanutelgi. Kui tööl pole seda võimalik teha, siis koduseid harjumusi saab kindlasti muuta. Esimese asjana võiks kehtestada endale reegli, et kaks tundi enne magama minekut nutiseadmeid ega televiisorit ei vaata. Uurimused kinnitavad, et lisaks silmade puhkusele tulevat siis ka parem uni.

Kasuta 20 X 20 X 20 reeglit Pidevalt helendavat ekraani vaadates unustab inimene silmi pilgutada ja selle tulemusel silma niiskustase langeb. Kui aga silm on liiga kaua kuiv, hakkab ta väsima, samuti võib pärast pikemat arvutis olemist

tekkida kergelt udune nägemine või peavalu.

Kõige lihtsam on silma niiskustaset hoida, kui ekraanile vaadates teadlikult silmi pilgutada. Teine võimalus on iga 20 minuti järel vaadata 20 sekundit mõnd 20 meetri kaugusel asuvat asja. «Kui oled pikalt lugenud, ekraanile vaadanud või silmi muul moel pingutanud, siis tasuks neid teadlikult lõdvestada,» tuletab silmaarst Ants Haavel meelde. Silmade teadlikuks lõdvestamiseks soovitab ta sammhaaval aina kaugemale vaadata ja siis vaikselt jälle lähemale tulla. «Hea oleks silmadega ka ringe teha, vaadates üles, alla, paremale ja vasakule.»

Kindlasti ei tohiks kuiva silma hõõruda, küll aga tasuks neid sügeluse korral veega õrnalt tupsutada. Seejuures soovitab doktor Haavel apteegis müüdavatele silmatilkadele eelistada leiget vett. Samuti võiks silmadele panna soojad peopesad ja tunnetada, kuidas silmadel kohe parem hakkab. Ühe hiljutise uuringu andmetel aga aitavat kuivade silmade sündroomi korral ka lõdvestav hingamine. Hingata tuleks sügavalt nina kaudu, nii et kõht veidi tõuseks, aga rindkere püsiks paigal. Koos aeglase väljahingamisega aitab see lõdvestada süvalihaseid, soodustades silmade niisutamiseks vajaliku pisaravedeliku tootmist.

Ainus kompleks seedevaevustele, milles on kogu seedetrakti kattev piimhappebakterite kompleks koos antibiootikumresistentse Saccharomyces boulardii’ga.

Koostisained:

1X

PÄEVAS

t -JTBUVHJ TFFEFUSBLUJMF antibiootikumravi ajal

t 4BDDIBSPNZDFT CPVMBSEJJ Ainus probiootiline pärmiseen, mis on resistentne kõikidele antibiootikumidele

t ,ÜIVMBIUJTVTF KB LÜIVLJOOJTVTF QVIVM

t -BDUPCBDJMMVT SIBNOPTVT (( -((

Lühendab kõhulahtisuse kestvust

t 5PJEVBMMFSHJBUF LPSSBM

t #JmEPCBDUFSJVN MBDUJT Reguleerib soolestiku tööd

t ,ÜIVWJJSVTUF LPSSBM

t 0MJHPGSVLUPPT Aitab kasulikel bakteritel paljuneda

1X PÄEVAS

PÄEVAS

SAADAVAL APTEEKIDES!

Sünteetiliste toiduvärvide, säilitusainete, lõhna- ja maitseainetevaba.

Gluteeni- ja laktoosivaba.

Korras kõht tervele perele!

TURUSTAJA EESTIS: Sirowa Tallinn AS, Salve tn. 2c, tel. 6 830 700. TOOTJA: Pamex Pharmaceuticals, Saksamaa

Kevadväsi Mida teha SILJA PAAVLE

silja.paavle@ohtuleht.ee

Kuigi meditsiinis kevadväsimuse diagnoosi ei panda ning mõned arstid peavad seda pigem legendiks ajast, kui inimeste toidusedel oli talvel ja kevade hakul väga ühekülgne, on kevadväsimus praegugi paljudele reaalne aastast aastasse korduv probleem.

Triinu Entsik-Grünbergi, Südameapteegi peaproviisori sõnul on raske meenutada aastat, mille algus oleks endaga kaasa toonud neli-viis viiruslainet. «Selle talve soe ja sombune lõpp on aga kõikvõimalikele viirushaigustele ideaalne taimelava olnud ja seega arstidele ning apteekritele palju tööd toonud,» nendib ta.

Anna kevadel kehale aega hingetõmbeks Entsik-Grünberg räägib, et sagedased on juhtumid, kus haigust ei ravita korralikult välja või veelgi hullem – põetakse see läbi tööd tehes. «Mõlemal puhul tähendab see koormust organismile ja keha väljendab seda väsimusena,» nendib ta.

Kuigi meditsiinis kevadväsimuse diagnoosi ei panda ning mõned arstid peavad seda pigem legendiks ajast, kui inimeste toidusedel oli talvel ja kevade hakul väga ühekülgne, on kevadväsimus praegugi paljudele reaalne aastast aastasse korduv probleem. Entsik-Grünbergi sõnul on kevadväsimuse peamisteks tunnusteks unisus, meeleolu langus ja energia puudumine.

Kevadväsimuse peletamiseks leiab apteegist mitmesuguseid turgutavaid vahendeid, igal juhul on proviisori sõnul mõistlik sealt nõu küsida.

Kuid igaüks saab ka ise oma tervise heaks palju ära teha.

«Kuna keha on pidanud üle elama pika ja kurnava talve, siis tuleb talle anda võimalus hinge tõmmata,» räägib Entsik-Grünberg. Ehk siis väga tähtis osa on tema kinnitusel puhkusel ja korralikul unel, tuleb piisavalt magada ja lõõgastuda. Samuti soovitab ta eriti kevadel leida tasakaalu töö ja puhkuse vahel ning võtta aega lõõgastuseks – viibida looduses või olla koos kallite inimestega.

Parim abiline on aina pikemaks ja soojemaks muutuvatel päevadel Entsik-Grünbergi sõnul igapäevane mõõdukas tempos jalutuskäik värskes õhus. «Ühelt poolt on see turgutus vaimule, teisalt aitavad jalutuskäigud värskes õhus vabaneda talvega kogunenud lisakilodest, mis ei soodusta energia liikumist organismis,» selgitab ta.

Samuti manitseb peaproviisor kriitilise pilguga üle vaatama oma igapäevast toidusedelit. «Kas seal on piisavalt värsket puu- ja juurvilja või koosneb see pigem rasvast ja süsivesiku-

test?» soovitab Entsik-Grünberg igaühel endalt küsida. Tasakaal on tema kinnitusel kõige alus, ka toitumisel.

Just kevaditi on toidulaual oluline roll C-vitamiinil, mida sisaldub palju tsitruselistes, kiivis, paprikas, aga ka hapukapsas. «Kusjuures kapsas, sibul, porgand, naeris ja peet on meie ainsad kohalikud köögiviljad, mis säilivad üle talve toorelt ning ei kaota seejuures oma vitamiine,» tuletab apteeker meelde ja toob näiteks, et kar-

Teisipäev, 10. märts 2015

Tervis 3

mus viib viimasegi energia. enda turgutamiseks?

Panthermedia/Scanpix

Mida küsida kevadväsimuse peletamiseks apteegist?  Q-10 ehk ubikinoon tõstab vastupanuvõimet stressile ja haigustele ning aitab pingelisel eluperioodil hoida keha tervena. Samuti parandab see mälu, suurendab keskendumis- ja analüüsivõimet ning aitab ennetada viirushaigusi. Koensüüm Q-10-l on märgitud ka vererõhku ja veresuhkru sisaldust langetav toime.  Punane päevakübar – olgu need siis tilgad, siirup, tabletid – on toetav vahend haigustest paranemisel. Rasedatele ja imetatavatele emadele ei soovitata.  Mumio on biostimulaator, organismi tugevdaja, toni-

REKLAAMTEKST

tuli C-vitamiinisisaldus võib talvega väheneda 4-5 korda.

Kevadel ära range dieediga alusta Kevadväsimuse peletamiseks on soovitatav süüa tihedamini ja väiksemate portsjonite kaupa, et ei tekiks näljatunnet. Ahvatlustele kiirete süsivesikute järele ei tohiks reageerida. Samuti võiks toit olla Entsik-Grünberi soovitusel olla kergesti seeditav, et organism ei peaks seedimisega omakorda liigselt vaeva nägema.

Ühtlasi nendib apteeker, et kevadtalvine periood ei ole õige aeg rangete dieetidega alustamiseks, kuigi inimesed kipuvad salenemise peale mõtlema just sel ajal. Et menüüst ei kaoks olulised toitained, tuleks hoopis oma toidusedel üle vaadata ja selles korrektuure teha. Vähem tähtis pole EntsikGrünbergi sõnul ka söögikordade arv, mis ei tohiks täiskasvanutel ega lastel olla harvem kui kolm korda päevas, ideaalsel juhul (koos kergete einetega) peaks päevas sööma neli kuni viis korda.

seerija külmetuse korral. Kõrgmäestike kaljulõhedest korjatav mumio on keeruline aminohapete, vitamiinide, mineraalide, mikroelementide, eeterlike õlide jm segu.

Mumio ravikuuri ajal ei tohi kasutada alkoholi, vürtsiseid toite ja keemilisi preparaate. Kuur kestab 10 päeva ja 10 päeva on vahe, sel kombel võib pikalt kasutada.  Mesilasema toitepiima sisaldavad tabletid Apilak.

Need turgutavad haigusest väsinud organismi, tõstavad söögiisu, parandavad mõtlemis- ja töövõimet.  B-grupi vitamiinid magneesiumiga on head südamele,

närvisüsteemile, lihastele.  B-grupi vitamiinid letsitiiniga parandavad keskendumisvõimet ja mälu, tugevdavad südant.  Rauapreparaadid parandavad verd, vähendavad väsimust.  Probiootikumid on kasutusel organismi normaalse mikrofloora taastamiseks ning organismi vastupanuvõime tõstmiseks. Piimhappebakterite kuure soovitatakse sageli haigestuvatele lastele.

Allikas: Triinu Entsik-Grünberg, Südameapteek

Teisipäev, 10. märts 2015

4 Tervis Panthermedia/Scanpix

KEVAD PAISKAB Ă•IETO kahtlustad allergiat, otsi Oleks justkui terve, kuid silmad sĂźgelevad ja ajab aevastama.

Värskes þhus läheb asi veel hullemaks. Kui sul seni allergiat pole olnudki, siis vþta teadmiseks: just nii ootamatult annabki endast märku þietolmuallergia.

KATRIN ROHTLA

katrin.rohtla@ohtuleht.ee

Elite erakliinikus ja Tartu Ăœlikooli kliinikumis allergoloogina tÜÜtava Kaja Julge sĂľnul saab Ăľietolmuallergia probleemiks eri aastatel ise ajal. ÂŤSĂľltub sellest, kuidas kevad allergikule kohale jĂľuab. Tavaliselt siiski algab Ăľietolmuallergia märtsis,Âť selgitab Kaja Julge ja Ăźtleb, et lepp, kask ja sarapuu on esimesed Ăľitsema hakkavad puud, mis allergikutele meelehärmi valmistavad.

Õietolm kandub kilomeetrite kaugusele Tohter ohkab, kui nimetab tþsiasja, et þietolmuallergia on Eestis sagenemas. Praegu vþime rääkida Eestis 10–15% lastest, kes reageerivad þietolmule. Mida suurem laps, seda suurem tþenäosus, et allergia pþhjuseks on ka þietolm, ßtleb ta. Teadaolevalt on kolmandikul inimestest kalduvus allergiatele.

Riski haigestuda suurendab ka see, kui lähisugulaste hulgas on olnud allergiat.

Ka heinapalavikuna tuntud Ăľietolmuallergia esimesed sĂźmptomid on vesine sĂźgelev nina ja sĂźgelevad-punetavad silmad. Palavikku allergia enamasti kaasa ei too, kĂźll vĂľib mĂľnikord vesise nina asemel olla nina hoopis kinni. Ăœksikutel juhtudel tekib Ăľietolmust katmata kehale lÜÜve, mis kaasneb vĂľi eelneb hingamisteede haigusnähtudega.

Kuidas allergiaga vĂľidelda? ÂŤKel on olnud Ăľietolmuallergia, varub endale kappi antihistamiinitabletid. Aga ta ei pea neid hakkama varem kasutama, vaid alles siis, kui tekivad esimesed sĂźmptomid, sest ravim mĂľjub kiiresti,Âť kĂľneleb allergoloog.

Kaja Julge sþnul pole sugugi erakordne, et þietolmuallergikud on ßlitundlikud ka teiste allergeenide, näiteks tolmulesta, kasside ja koerte puhul.

Teada tþde on tohtri sþnul ka see, et mida rohkem allergia end näitab ja esile kerkib, seda rohkem on ravimeid vaja. See sþltub sellest, kui tundlik inimene on. Ja kui palju allergeeni parasjagu þhus on, selgitab tohter. Õhus vþib seda olla aga ohtralt, sest tuul kannab þietolmu väga kaugele. Kilomeetrite kaugusele vþib kanda. Kuigi kindlasti on allergikud allergeenist rohkem ohustatud, kui neil on akna

taga kasvamas paljude urbadega kask, räägib Julge.

Akna ette soovitab ta panna þietolmuvþrgu, mida saab osta apteegist vþi ehitustarvete poest. Nii saab end isoleerides tuba siiski tuulutada, kommenteerib tohter. Õietolmu suhtes ßlitundlikele on olemas erilised allergiamaskid, mida saab tänaval kanda, maskid on mßßgil internetis.

Samas teab Julge, et Soome Allergia- ja Astmaliit soovitab kaitsemaske kanda mitte ainult Ăľietolmuallergikutel, vaid ka tundlike hingamisteedega inimestel.

Ja seda just kevadkuudel, kui tänavatel on palju hingamisteid ärritavat tolmu. Samuti ei ole allergoloogi sþnul paha plaan vþimalusel puude tolmlemise ajal hoopis soojale maale sþita.

Kui koduriigist pääsu pole, tuleks þueskäiguks valida ilma. Kui ilm on päikeseline ja tuuline, tuleks pßsida rohkem toas. Allergia parim ravi oli, on ja jääb allergeenikontakti vältimine, rþhutab Julge.

See ei ole tema sþnul keeruline, sest metsarajal jooksu saab asendada näiteks spordiklubiga.

Ta tuletab ka Ăľpetajatele meelde, et allergiline laps ei suuda ega peagi teistega sel ajal Ăľues vĂľidu jooksma.

Endal heinapalavikule viitavaid märke leides ei peaks siiski

Astma ja tolmu probleemide vastu uue Airvitamini Ăľhupuhastiga s TäisautomaatnE JuhtiminE (lĂľhnA JA tolmU sensor) s PestaV eelďŹ lter s KĂźlmkatalßßsďŹ lter s HepA ďŹ lter s KookossĂśe ďŹ lter s &IltritE puhastusvĂľimE 99,9

Ă•hupuhasti Airvitamin AIR-1001 iseloomustus: Ă•hupuhasTI AirvitamiN AIR-100 leevendaB puudulikusT ventilatsioonisT tingituD värskE Ăľhu puudumist ninG vähendaB ĂľhuS olevA peenE tolmU JA bakteritE hulka Reostunud Ăľhk ďŹ ltreeritakse läbI eelďŹ ltri, katalßßsďŹ ltri, HEPA-ďŹ ltrI JA sĂśeďŹ ltri SeadmeL oN iseseisvakS tÜÜkiirusE reguleerimisekS ĂľhU puhtusE sensor. Ă–ĂśreĹžiimil tÜÜtamine toimuB vägA vaiksE heligA (25 dB).

NB seadE oN spetsiaalselT TurulE tooduD selleks eT pakkuda mĂľistliku hinnagA kvaliteetseT alternatiivI kallitelE Lux CoWAY ninG OceaN AiR ĂľhupuhastitelE midA kodudessE pakutakse.

AirvitamiN GrupP OĂœ KaupmehE 6 Tallinn SalonG avatuD tÜÜpäevitI kellA 0 kunI 18.00 TeL 68 570 563 6112 info@airvitamin.ee www.airvitamin.ee Saatmine Ăźle Eesti tasuta.

AIRVITAMIN AIR 1001 tutvumishind vaid

319 â‚Ź

Teisipäev, 10. märts 2015

Tervis 5 Panthermedia/Scanpix

LMU ÕHKU: kui esmalt abi apteegist Õietolm koos ristallergiaga võib tekitada raskeid reaktsioone Kaja Julge sõnul õietolm enamasti nii hullu reaktsiooni ei tekita, et see eluohtlikuks võiks muutuda. Ometigi võib sellest tekkida korralik silmapõletik, nohu, äge astma ja isegi seedeprobleemid.

Asi võtab ohtlikuma pöörde, kui õietolmuallergiaga kaasneb ristallergia, mis võib olla taimede ja nende viljade vastu.

Tohter toob näite, et kasele allergiline ei

pruugi kannatada näiteks tooreid puu- ega aedvilju. «Sellega kah veel midagi väga hullu ei ole: suus hakkab sügelema. Siis ei tohi õuna lihtsalt süüa,» lausub Julge. Näiteks keedetud või küpsetatud õun, porgand ja kartul ei tee midagi.

Ohtlikum on, kui ristallergia on seemnetes ja pähklites olevate säilitusvalkude suhtes. Sellega võib allergoloogi sõnul tekkida kõriturse, astmahoog või anafülaksia.

Margus Ansu (Postimees)

kohe arsti juurde tormama.

«Testimine kaebusi ju ära ei võta – vaja on ravida,» soovitab Kaja Julge pöörduda hoopis apteeki.

Steriilsus võtab immuunsuse Kui käsimüügiravimid aitavad, muud ravi esialgu tegema ei peagi. Osale õietolmuallergikutele on siiski näidustatud ka immuunravi, mida määrab arst. Üldiselt on aga nii, et allergia tuleb üle elada ja rohtudest abi otsida. Allergoloogi sõnul on enamik antihistamiine juba käsimüügis saadaval.

Kinnise nina korral aitab tema sõnul ninahormoon, mis hakkab mõjuma keskmiselt nädalaga. Tablett mõjub aga juba esimesel päeval.

«Allergia parim ravi oli, on ja jääb allergeenikontakti vältimine.»

Kaja Julge, allergoloog

Kui tekib vajadus arstabi järele, tuleb minna perearsti juurde, kes suunab allergoloogi vastuvõtule. Samas tasub kõrva taha panna, et ravimeid võttes ei saa nahateste teha. Sestap peaks alustama ikkagi enesetunde parandamiseka raviga. Ning just

seetõttu ei tohiks hirmutada ka kolme-neljakuulised järjekorrad allergoloogi vastuvõtule. Õietolmuallergia on doktor Julge sõnul kõige püsivam allergia, mis ei kipu niisama lihtsalt kaduma. «Aega ei pööra tagasi, et elame nagu sada aastat tagasi, siis oli see väga üksikute inimeste probleem,» tõdeb doktor Julge, et peale allergia sagenevad ka autoimmuunhaigused.

«Mina usun hügieeniteooriasse, et meie immuunsüsteem ei ole karastunud ja on tasakaalust väljas. Seetõttu reageerib organism ka sellele, millele ei peaks, ja tulemuseks ongi allergia. Me oleme liiga steriilselt elama hakanud,» kostab Kaja Julge.

Kuidas hoida lapsi toiduallergiast Iga toiduallergiaga kokkupuutunu teab, et piim, munad, pähklid, kala, koorikloomad ja soja on enamlevinud allergeenid. Teadlased on kindlaks teinud mõned nipid, kuidas ennetada toiduallergia väljaarenemist lastel.

Portaal Prevention toob välja viis nõuannet, mis võivad aidata vältida toiduallergia tekkimist lastel.  Ema peaks tervislikult toituma juba raseduse ajal. Lapse toitumine algab enne sündi, lootes arenedes saavad nad suure osa toitainetest ju emalt. Seega on sellel, mida lapseootuse ajal süüa, märkimisväärne mõju lapse tervisele nii lühi- kui pikaajaliselt.

Menüü peaks olema tasakaalustatud, see peaks sisaldama nii köögivilju, puuvilju, täisteratooteid, lahjat liha kui piimatooteid. Samuti on kasulik tarvitada sünnieelseid vitamiine ja toidulisandeid, need teevad head nii tulevasele emale kui aitavad vältida beebi sünnidefekte ning paljusid tervisehädasid.

Vast on hea teada, et 2011.baastal Soomes korraldatud uuringu põhjal oli neil naistel, kes raseduse ajal tarvitasid lehmapiima, väiksema tõenäosusega lehmapiima vastu allergilised lapsed. Ning 2012.baastal Taanis tehtud uuring näitas, et kui ema tarvitas raseduse ajal ohtralt maapähklit ja teisi pähkleid, oli nende lastel väiksem risk haiges-

tuda astmasse ja allergiatesse.  Ära anna lapsele tahket toitu enne tema 4–6kuuseks saamist. Uuringute järgi on lastel, kes saavad tahket toitu enne 17 nädala vanuseks saamist, suurem tõenäosus toiduallergiate tekkeks võrreldes nende lastega, kes söövad tahket toitu alles hiljem. Õige aeg lapsele tahke toidu andmise alustamiseks oleks siis, kui ta on saanud 4–6 kuu vanuseks.  Jätka rinnaga toitmist ka siis, kui laps hakkab muud sööma. Rinnaga toitmist ei pea lõpetama, kui laps hakkab muud sööma. Rinnapiimal on kaitsev mõju allergiate eest, sest see mõjutab tugevalt immuunsüsteemi funktsioone.  Püüa vältida pakendatud toitu. Uuringud näitavad, et lastel, kes tarbivad rohkem puu-ja köögivilju ja vähem pakendatud ning töödeldud toitu, on väiksem tõenäosus toiduallergia tekkeks.  Kontrolli, et kehahooldustooted ei sisaldaks maapähkliõli. Kui peres on esinenud maapähkli või mõne muu pähkli allergia, tuleks veenduda, et ei mähkmete, palsamite, desinfitseerimisvahendite ega muu sellise koostises poleks maapähkliõli.

Uuringud näitavad, et maapähkliõli sisalduvate toodete kasutamine beebi õrnal ja põletikulisel nahal võib olla üks põhjus, miks neil areneb välja maapähkliallergia. SILJA PAAVLE

VABANE KIIRESTI KÜÜNESEENEST KINDEL ENESETUNNE ESETUNNE MYCOSANi,, spetsiaalse küünte mükoosi osi (seentõve) vastase preparaadi araadi abil.

AINULAADNE NE HARJAGA OR. APLIKAATOR. Lihtne kanda küüntele, sealhulgas ka küünenurkadesse. esse.

Patenteeritud d LÕHNATU preparaat.

Kaasas küüneviilid viilid + ravigraafik, mis võimaldab jälgida gida edusamme.

Sobib ka DIABEETIKUTELE ABEETIKUTELE ja lastele alates 4. eluaastast.

SAADAVAL APTEEKIDE APTEEKIDES Vajadusel konsulteerige arsti või apteekriga

www.mycosan.ee

Teisipäev, 10. märts 2015

6 Tervis

Kõrvapõletik kiusab koolieelikuid Iga lapsevanem on elus vähemalt korra kogenud, kuidas ta pisike õhtul või suisa öösel kõrvavalu kurdab. Kuigi põhjuseid võib olla palju, on enamasti valu põhjustajaks kõrvapõletik.

KATRIN ROHTLA

katrin.rohtla@ohtuleht.ee

Microlife uued vererõhuaparaadid on kliiniliselt testitud ja rütmihäirekindlad!

BP A3 Plus

BP A6 PC

BP A2 Basic

Insuldi ennetus

HEA KINGIIDEE Kuna tegu on meditsiiniseadmega, siis loe hoolikalt kasutusjuhendit ja vajadusel konsulteeri arstiga!

Saadaval apteekides

Liigesed ja selg on kanged, teevad haiget

ja keha näitab kulumise märke...?

Koostiselt kehaomase ainena ei kuulu NANOHAP™ ravimite kategooriasse.

Ei tekita kahjulikke kõrvalmõjusid.

Ei ole müügil apteekides.

Kaasaegne nanotehnoloogiline Eesti toode NANOHAP™ Ca10(PO4)6(OH)2 t on bioloogiliselt sobiv ja nanomeetriliselt täpne ehitusmaterjal ning laialdase toimega suukaudne katalüsaator kogu Teie kehale, mis kasutab seda kiiresti ja otse raku tasandil - muuhulgas nii liigeste kui selgroo normaalse konditsiooni tagamiseks. t Selle sini-valgetes kapslites olevad üliväikesed (nano-) osakesed toimivad hästi nii noorematel inimestel, sarnaste teemade algjärgus kui ka juba vanematel, kel asi juba tõsisem...

Andke oma kehale võimalus olla terve!

Medicate Est OÜ Teie ostusoovi ja lisainfo tarvis on meie koduleht www.nanohap.eu ning telefon 5567 0607.

Tartu Elite erakliinikus ja Tartu ülikooli kliinikumis otorinolarüngoloogina töötav Ene Kivirüüt nendib, et enamasti ei tea vanemad, mida kõrvavalu kurtva lapsega teha.

Küll aga teab ta, et ägeda kõrvavalu põhjuseks on lapsel tavaliselt infitseerunud sekreedi sattumine ninaneelust kuulmetõri kaudu keskkõrvaruumi. «Kui sekreeti on palju kogunenud, venitab see kuulmekilet ja tekitabki valuaistingu,» täpsustab Kivirüüt.

Öösel ära lapsega valvearsti juurde torma Arst nendib, et Eesti lapsed ei erine lähikaudsete riikide lastest: 75–90% kuni seitsmeaastastest lastest põeb ägedat keskkõrvapõletikku.

«Keskkõrvapõletik saab alguse nohust, kinnisest ninast, neelu ehk kurgu põletikust, mitte külmetamisest,» lausub Kivirüüt.

«Kui lapsel kõrv valutab, siis tuleb esiteks nina lahti teha,» õpetab Kivirüüt. Tavalistest mereveelahustest seejuures ei piisa, juurde tuleks tarbida näiteks apteegis müügilolevaid ninatilku.

Kindlasti tuleb nina puhtaks nuusata. Kivirüüdi sõnul on nii, et kui turse alaneb, avab see ühtlasi ninaneelu ja kõrv justkui läheb lahti.

Teiseks ei tohi tohtri sõnul unustada valuvaigistit, mida tuleb anda piisavas koguses. Lastele sobib nii paratsetamool kui ibuprofeen.

Suurematele lastele võib lisada ka suukaudse Sudafedi.

«Kui laps on allergiline, siis peaksid kodus olemas olema kindlasti ka allergivastased ravimid,» lausub Kivirüüt.

Kui valu naaseb, tuleb lapsele anda uus kogus paratsetamooli või Ibumetini.

Kui lapsel ei tõuse kõrget palavikku ja köha ei lisandu, võiks kolmandal päeval minna perearsti juurde, kes vajadusel määrab kas antibiootikumid või soovitab jätkata turset alandavate ravimitega.

«Vaid mõned tunnid kestnud kõrvavalu ei vaja mingil juhul antibakteriaalset ravi,» rõhutab Kivirüüt, sest vanematel on reeglina selle kohta vale arvamus ning juba paar tundi kestnud valuga joostakse valvearsti juurde. «See ei võta lapselt valu ära, valu viib valuvaigisti,» kinnitab ta.

Kivirüüdi sõnul on halvim, mida vanem kõrvavalu käes piinleva lapsega teha saab, rebida väike laps öösel oma soojast voodist välja ja viia haiglasse, võõrasse keskkonda. «See hirmutab last ja pa-

«Andke lapsele sooja piima meega, sooja kakaod saiaga – see tekitab sooja ja rahuliku tunde. Andke lapsele valuvaigisteid, võtke ta sülle, laulge talle, rääkige, rahustage teda. Ärge tormake haiglasse!» õpetab kõrvaarst Ene Kivirüüt.

neb ta karjuma. Peale selle karjub ta ka valu pärast,» manitsen kõrvaarst vanemaid rahulikku meelt säilitama ja lisab, et üldtuntud teadmise järgi ägenevadki kõik valud just õhtul ja öösel.

Kui see nii juhtub, tuleks püüda lapsel valu vaigistada ja teda rahustada. «Andke lapsele sooja piima meega, sooja kakaod saiaga – see tekitab sooja ja rahuliku tunde. Andke lapsele valuvaigisteid, võtke ta sülle, laulge talle, rääkige, rahustage teda. Ärge tormake haiglasse!» õpetab Kivirüüt.

Perefoorumitest ravinõu ära küsi Seejuures peab jälgima, et laps saaks valuvaigistit piisava annuse. Oma praktikas on ta kogenud, et sageli antakse lastele

ravimit kas liiga vähe või jäetakse kahe ravimidoosi vahele liiga pikk vahe. Ning kui valu naaseb, tuleb anda lapsele uus ravimikogus. «Vähemalt pooled sellised kõrvapõletikud paranevad ilma antibakteriaalse ravita,» ütleb Kivirüüt kõigile vanemaile, kes arstidelt antibiootikume suisa nõuavad.

Ning kui teinekord kipuvad emad üksteisele oma kogemustest nõu andma, soovitab Kivirüüt eelkõige usaldada arste ja tõenduspõhist meditsiini.

«Näiteks ei soovita me ägeda keskkõrvapõletiku korral soojendamist. See suurendab veelgi enam sekreedi hulka keskkõrvaruumis. Selle tulemusena venitatakse kuulmekile aina rohkem ja valu suureneb,» selgitab tohter, et abi pole ka laialt levinud vatitupsude kõrva toppimisest ja kampriõlist.

«Mingil juhul ei tohi kõrva tilgutada küüslaugu kanget vedelikku, see tekitab naha ja kuulmekile põletuse,» manitseb tohter, et sellise tegevuse tagajärjel võib lapsel tekkida krooniline nohu. Ometi on eespool nimetatud soovitused väikeste laste vanemate seas vägagi levinud.

Hea uudis on see, et kui laps nuuskab ja saab nina lahti, peaks nädalaga turse alanema ja kõrv lahti minema. Kindlasti ei tohiks laps seni aga valu kannatada. Ning kuue-seitsme aastaselt muutub lapse ninakäik reeglina avaramaks, mistõttu võib loota, et siis jäävad kõrvapõletikud harvemaks külaliseks.

Teisipäev, 10. märts 2015

Tervis 7

LIIGHIGISTAMINE: millal peaks pöörduma arsti poole?

sagedamini

GEIDI RAUD

geidi.raud@ohtuleht.ee

Higistamine võib näida ebameeldiv ja vastik, kuid see on vajalik keha maha jahutamiseks. Millal viitab higistamine sellele, et tervisega on midagi lahti?

Panthermedia/Scanpix

Mis veel põhjustab kõrvavalu?

UB K ÕL

HA ÄR Ö

V

AS Lõuna-Eesti Haigla kommunikatsioonijuhi Ave Abeli sõnul võib lastel kõrvavalu põhjustada ka keskkõrvapõletik, kõrva sattunud võõrkeha või trauma, kõrvavaik, hambavalu, barotrauma (nt lennureisil), väliskõrvapõletik.

Doktor Ene Kivirüüt lisab, et väliskuulmekäigu nahapõletikud on need, mis võivad tekkida siseujulates või suvel saastunud väikejärvedes, kus vesi on must. «Kui mikroob satub kuulekäigu naha peale, tekib seal sügelus, mistõttu kraabitakse ja vigastatakse nahka ning alguse saab põletik,» kostab ta.

Viimsi Fertilitase erakliiniku dermatoloog Elo Kuuma sõnul on normaalne, kui inimene higistab palavuse ja palaviku korral või näiteks närveerimise ning vürtsika toidu söömise järgselt.

Liighigistamine on Kuuma sõnul eriti suureks probleemiks just teismeliste ja noorte seas, üldises plaanis esineb seda dermatoloogi andmeil ligi kolmel protsendil rahvastikust. «Nii higistamine kui sellega tihti kaasuv ebameeldiv lõhn võivad põhjustada üleelamisi ja isegi sotsiaalse suhtlemise vältimist.

Liigne higistamine puberteedieas võib kesta aastaid ja mõnikord kogu elu,» rääkis Kuum ja lisas, et mida varem probleemi teadvustatakse, seda kiiremini ja paremini saab seda kontrolli all hoida.

Noorukitel on liigne higistamine enamasti tingitud primaarsest hüperhidroosist. «Sel puhul esineb higistamine paikselt kaenla all, peopesades, taldadel või näol ja see võib tekkida täiesti rahulikus, pingevabas olekus. Higistamine peatub ööseks,» selgitab dermatoloog.

See probleem saab sageli alguse lapsepõlves või puberteedieas ning tekib kergemini ülekaalulistel. «See võib olla geneetilise taustaga, kuid liighigistamise allolevat põhjust täpselt ei teata. Arvatakse, et tegemist võib olla sümpaatilise närvisüsteemi funktsiooni kerge häirega,» märgib Kuum.

Kui liigne higistamine esineb aga üle kogu keha ja ka öösiti või kui higistamine on asümmeetriline või muutub äkitselt tugevamaks, on Kuuma sõnul tõenäoliselt tegemist sekundaarse higistamisega, mis on tavaliselt põhjustatud meditsiinilisest probleemist või ravimitest. Sekundaarne higistamine algab enamasti hilisemas eas.

«Sekundaarne higistamine võib olla hoiatavaks tunnuseks kilpnäärme probleemide, diabeedi või infektsiooni puhul.» tõdes Kuum. Samuti võib see tema sõnul viidata psühhiaatrilistele häiretele, nagu paanikahood ja rahutus, ning kasvajalistele haigustele, nagu verevõi lümfivähk.

Veel võivad sekundaarset higistamist põhjustada ka neuroloogilised haigused. Kuid ka vürtsikaid ja tugevalt lõhnavad toidud, nagu küüslauk ja sibul, kofeiinisisaldusega joogid, alkohol ja rasedus ning teatud ra-

Kas sa higistad liigselt?

Kui sa pole kindel, kas higistamine on normaalne või liigne, siis järgmised punktid võivad Elo Kuuma sõnul aidata otsustada, kas peaks pöörduma arsti poole.

Mõtle, kas:  liigne higistamine ilma ilmse põhjuseta on kestnud üle kuue kuu,  higistamine esineb mõlemal kehaküljel jämedalt samas koguses,  liigse higistamise hood esinevad vähemalt üks kord nädalas,  higistamine segab igapäeva toimetusi,  liigne higistamine algas enne 25. eluaastat,  higistamist ei esine öösel,  perekonnas esineb liigset higistamist.

«Kõik need tunnused võivad viidata primaarsele hüperhidroosile, mille puhul võiks külastada naha - või perearsti täpsema diagnoosi saamiseks,» selgitab Kuum. Higistamine üle kogu keha või liigselt ühes piirkonnas võib viidata tema sõnul sekundaarsele generaliseerunud hüperhidroosile, mille puhul tuleks samuti külastada põhjuste väljaselgitamiseks arsti.

vimid on kurja juureks. «Näiteks on higistamine ka mõnede antidepressantide sage kõrvaltoime,» nendib Kuum.

Kui inimesel on kahtlus, et ta higistab liigselt, soovitab Kuum külastada naha- või perearsti ja lasta välja selgitada, kas probleemi võib põhjustada mingi haigus või on tegemist primaarse hüperhidroosiga.

Kindlasti on kasu alkoholi tarbimise ja vürtsikate toitude söömise vähendamisest või nendest üldse loobumisest. «Ka tugevamaid antiperspirante võib paikselt, väikestes piirkondades, mure korral kasutama hakata,» lisab ta.

«Tugevamaid antiperspirante leiab apteegist ning neid saab ära tunda kõrgema alumiiniumkloriidi protsendi järgi, mis peab olema 10–20%,» selgitas dermatoloog. Tema sõnul ei oleks siiski kohe mõistlik valida kõige kangemat toodet, ravi tuleks alustada keskmise tugevusega antiperspirandiga ja vajadusel ajapikku see tugevama vastu välja vahetada. «Väga tundliku naha korral tuleks aga eelistada madalamat alumiiniumkloriidi kontsentratsiooni ja alkoholivaba toodet.»

Panthermedia/Scanpix

®

BRONCOPHEN

livabaa Alkoho r k u va b ja suh

aed-liivatee ja altee juure ekstrakt

Köh ha ara rra avim, mis on kahe e to toi oiimega a– lahtis la stab röga ga ja vähend da ab b ku uärriitust!! kurgu

A!

BRON BR BRO ONCOPH HEN N siiiiru rup up on loo oodusli u ik ik rögala alahtist sti ja a köha leev le even end e daja. Si Siir iru up sis up i al alda ab ae aed d-liliiivat da ee ja alte tee ju juure ekstrakti. ek e ks AedAe A d-liiv ivat atee at ate te soo ood dusttab b lim im ma errittum mist is ja sitke ke lim ma väljutamist vä vä mist hing ngam amis a iste is te eed edes e est. t. Selle tul u em emu usen na muutub na b kö öha ha a la lahtise htisemaks ks, s, köh kö öhi h m ne vvä himi ähene ä h neb he b ja ke k rgene eb b.

imegaav: oim Kaheuätto h nd rritust vähe

Alte A ee ju juures e si sisalduv du uvvad a limaain ne n ed moodu odu du usstava u st ad kurg ku rgu u liimaskest ma stal ka ait itse sekih ekihi, m mille tõtt tõttu ttu vä vähene ne eb ku urg rguärritus.

a kurg v jja av sttta is tis h htti ah g la röga

S irup Si p on m meeldiv me iva va aarika am ma aittse se eg ega.

Ap A pteekides on n saad s adava adavval val 150 ml siiirup jja 12 20 ml ml a allkoholivab aba a j suhkruvab ja suh uhkruvaba SIN INE E siirrup.

slik: Loodu kttii ak ksttrra eks e ek

ja altee juur b aed-liivatee ab da alld sa siis s

Käsimü Käs Kä imüügi ügira ravimi im d. d Näidus Näi dustus tus: Le Leeve evenda n va vah ndava vahend endina ina ku kurgu rguärr ärritu ituse se väh vähend endami amisek sekss ja ja röga rögalah lahtis tistin tina a ülem ülemist iste e hing hingami amiste steede ede vi viiru irusin sinfek fektsi sioon o ide dega ga a kaa k sne kaas snev eva vva ak köha köh a puhul Tähele Täh elepan panu! u! Te T gem gemist is on ra ravim vimite i ite itega. itega ga En Enne ne tar tarvit vitami am st s lug lugege ege tä tähel h epa ane neliku kultlt pak pakend endiss ole oleva vat in infol foleht ehte. e Kae Kaebus buste püs p imi imise se korrrral al võ või ravi avimi imi kõrval õrvaltoi toime me ete et e tekkimisel el pidag da ag ge nõu ar arsti võ õi apteekri riga. g Tootja Too tja:: Kw Kwizd izda a Phar Pharma ma Gmb GmbH, H, Effi Effinge ng rga rgasse sse 21 21,, Viin Viin,, A Aust ustria ust ria.. Täi Täiend endav av inf nform ormats atsioo ioon n müüg müügilo iloa a hoid hoidjal jaltt Eest estis: is: OÜ KB KBM M Ph Phar arma, Tä Tähtv tvere ere 4, 51 51007 007, Ta Tartu, rtu Eesti. ti Te Tel.l. 73 733 33 80 8 80

Sobib lastele

Teisipäev, 10. märts 2015

8 Tervis

Põletus kui sagedaseim olm nõuab kiiret ja tarka tegutse VIDA PRESS

Õnnetus ei hüüa tulles. Kui see on kohal, tuleb kiiresti tegutseda. Eriti nobedasti tuleb esmaabi anda ühe sagedasema olmetrauma – põletuse – korral. Kuidas seda õigesti teha?

PIRET PAPPEL

piret.pappel@ohtuleht.ee

Loo autor on tõsisemalt põletada saanud paar korda ja alati on põhjuseks hajameelsus.

Esimene kord juhtus see koolipäevil. Pesu triikides riivas kuum triikmasin korraks reit.

Tulemuseks pikk kitsas põletushaav, mis tegi mõnda aega mõõdukat valu.

Järgmine õnnetus juhtus ülikooliajal, kui uimase peaga teed keetes sai teekannutilast tulvava aurujoaga vasaku käe sõrmedele pirakad vesivillid tekitada.

Järgmine öö möödus rahutult ja magada sai ainult kätt külmaveeämbris hoides.

Staažika kiirabiarsti Mare Liigeri sõnul põletavadki inimesed end kõige sagedamini kuuma vedelikuga.

«Väga tihti juhtub see söögilauas. Laua taga istutakse, aasta või paarine laps süles. Tassis on tulikuum kohv või tee, laps tõmbab selle endale sülle,» kirjeldab Liiger enam levinud juhtumeid.

Samuti põletatakse end kuuma veega või minnakse saunas kerise vastu. Kõige hullemad on kuuma rauaga saadud põletused. Mida ehmunud inimene peaks tegema?

Kodus võiks põletuse esmaabiks olla sobiv vesiemulsioongeel, näiteks Burnshield või Burnjel. Geeli peamised toimeained on vesi ja teepuuõli. Esmaabigeeli sobib kasutada ka koos sidemega. Geel tagab kiire leevenduse, jahutab, vaigistab valu ja vähendab põletuse süvenemist.

Nimelt peab põletuse tekkimisel arvestama füüsikaga.

Kuumus tungib kudedes aina sügavamale. Liigeri sõnul võib veel 5-6 tundi pärast põletust

Pantenoolivaht põletusele ei passi Põletustrauma esmaabi on Liigeri sõnul alati ühesugune. Pikemalt mõtlemata tuleb kibekiiresti riided ära võtta ja põletada saanud piirkonda jaheda veega jahutada. Vesi ei pea olema jääkülm, sobib ka 16-17kraadine vesi.

olla sügaval kahjustunud koe sees temperatuur väga kõrge.

See selgitab, miks söögitegemise ajal käele sattunud rasvapritsmed teevad ainult korraks valu, kuid mõne aja möödudes võib nahale tekkida ikkagi valus põletushaav või koguni vill.

Põletustrauma suuruse hindamiseks kasutatakse peopesareeglit. Peopesa suurune ala on ligikaudu üks protsent inimese kehapinnast. «Üks peopesa on üks protsent inimese kehast,» selgitab Liiger.

«Pindmine põletus, mis moodustab 1-2 protsenti inimese kehast, ei vaja haiglaravi. Arsti juurde tasub kiirustada siis, kui põlenud pind on suurem või põletus ulatunud sügavamale.»

Liiger rõhutab, et sügava põletuse puhul on nahk kollane ja hakkab mitme päeva pärast irduma. Hullemal juhul võib nahk olla juba söestunud. Esmaabi on siiski alati ühesugune.

«Ilmselt see ei lohuta kedagi, aga kui väga valutab, siis on see alati pindmine põletus. Kui nahk

on juba nii kahjustunud, et närvilõpmed on ära põlenud, siis enam valu ei ole,» selgitab arst.

Vanarahvas on põletuse vastu kasutanud palju vahendeid.

Näiteks on põletada saanud kohta määritud sülje, söögisooda, munavalge ja hapukoorega, põletushaavale on asetatud puusütt, teelehte, kartulikaabet, sibulat, aaloed.

Mida arst kõigest sellest arvab?

«Eks enamiku ravitsemisviiside taga on olnud see, et põle-

REKLAAMTEKST

Viiruk –

iidne ja uudne ravivahend liigestele

Hästilõhnavat ja müstilist viirukit saadakse viirukipuu ehk Boswellia vaigust.

Viirukipuu on väike igihaljas puu, mis kasvab Araabiamaades ja Indias. Viiruki saamiseks tehakse puukoorde lõiked ja piimjas vaik voolab välja. Õhu käes kuivab see kollakaks või pruunikaks massiks, mille kuivatamisel ja peenestamisel saadakse viirukipulber. Viiruk sisaldab eeterlikku õli, polüsahhariide, terpeene ning kõige tähtsama koostisosana bosvellhappeid.

Bosvellhapete sisaldus on kõige kõrgem India viirukipuu vaigus.

dides, kus seda aroomiainena müüakse.

Siiski on viirukil pakkuda palju enamat.

Ajalooürikutes mainitakse viirukit enamasti ka ravimina. Kuulsad antiikaja arstid Hippokrates ja Galenos hindasid viirukit kõrgelt ning kasutasid seda reuma, artriidi, podagra ja põletikuliste haavade raviks.

Islami arst ja filosoof Avicenna kasutas viirukit palaviku, põletike ja haavandite raviks. India traditsioonilises ajurveeda meditsiinis kasutatakse viirukipuu erinevaid osasid astma, põletike, reuma, palaviku ja haavade raviks.

Viiruk iidses ja traditsioonilises meditsiinis

Viiruk – looduslik abi põletike korral

Läbi aegade on viiruki kui lõhnaaine suurimaks kasutajaks olnud katoliku kirik.

Sestap seostub viiruk paljude inimeste jaoks just kiriklike rituaalidega. Magusat viirukilõhna võib tunda ka esoteerikapoo-

Viimastel kümnenditel on arvukate teadusuuringute käigus üritatud lahti murda viiruki raviväe saladust. Nüüd on seda krooninud ka edu: erinevates riikides tehtud uuringud on kinnitanud

bosvellhapete põletikuvastast toimet ning tuvastanud selle mehhanismi. Suukaudsel manustamisel põhineb viiruki toime põletike tekkimises osalevate ainete – leukotrieenide – aktiivsuse pidurdamises. Uuringute tulemused näitavad, et viirukiekstrakt on abiks liigeste põletike korral, olles looduslikuks alternatiiviks tavapärastele põletikuravimitele.

Arstid soovitavad Boswelliat liigesepõletike, liigesevalude ning liigeste jäikuse ja vähenenud liikuvuse korral.

Boswellia kapslid liigestele Liigesehädade puhuks on apteegis saadaval India viirukipuu ekstrakti sisaldavad Boswellia kapslid, mida on soovitatav kasutada pikema aja vältel (vähemalt 3 kuud järjest). Boswelliat võib kasutada ka koos põletikuvastaste ravimitega. Sel moel on võimalik saavutada tugevam toime põletiku vastu. Boswellia sobib hästi ka põletikuvastaste ravimite kuuri järgselt; see aitab vältida põletike uut ägenemist.

Täiendav teave apteegist või telefonil 733 8080.

Teisipäev, 10. märts 2015

Tervis 9

metrauma mist Kuidas põletused jagunevad?

Kuidas pindmist põletust raskemast eristada? Traumaarstid jagavad põletused raskusastme järgi kolmeks eri tüübiks.

I aste – nahk on hell ja punetab. Selline põletus on hirmus valus, kuid paraneb armideta ja eduka esmaabiga ei tarvitse kahjustust tekkidagi.

II aste – nahale tekivad villid, need võivad ka kohe puruneda.

Valu on väga tugev.

III aste – nahk on valge, kollane või pruun, valu on mõõdukas.

Paranemine võtab kaua aega, sageli viga saanud koht armistub.

tus tahab mõõdukat jahutamist.

Näiteks keldrist toodud hapukoor on meeldivalt jahe ja leevendab pisut ka valu,» mõtiskleb Liiger.

Vanaemad on väga aaloe-usku – kuidas sellesse suhtuda?

«Kui põletus on alguses veega korralikult maha jahutatud, siis võib pärastpoole aaloed peale panna küll,» arvab Liiger.

Küll aga ei tohiks põletuse peale panna rasva. «Perenaised peaksid teadma, et paksu rasvakihiga kaetud supp jahtub palju aeglasemalt kui lahja puljong.

Põletuse puhul kehtib seesama.

Rasv takistab põletuskoha jahtumist,» selgitab kiirabiarst.

Ka meenutab ta varasemal ajal väga populaarset pantenooli, mille vahtu sageli põletusele pihustati. «Paraku on vaht füüsikaliselt põletushaavale täiesti sobimatu. Sama hästi võiks sinna peale panna Makroflexi või mingit muud ehituspoes müüdavat hermeetikut. Vaht isoleerib põletada saanud koha ära ega lase sel üldse jahtuda.

Vahukihist allpool hakkavad rakud sõna otseses mõttes keema,» selgitab ta.

Seega tasub põletuse esmaabi puhul jääda jaheda vee ja Burnshieldi või muu hüdrogeeli juurde.

Kõige parem on põletusi ennetada

Geelid sobivad kasutamiseks ka päikesepõletuse korral. Siis tuleks geeli peal hoida vähemalt 12 tundi järjest. Liiger soovitab päikesekahjustusel lasta olla rahus rohke geeliga kaetud sideme all ja seda mitte näppida.

Keemilise põletuse puhul tuleb kahjustatud kohta pikka aega voolava vee all loputada, et söövitav hape või leelis saaks korralikult maha uhutud.

Paarkümmend aastat tagasi keemiatundides antud soovitused nahale sattunud hapet alusega ning alust happega neutraliseerida enam ei kehti, teab Liiger. Tema sõnul pole mõtet nahapinnal ja sees keemilist reaktsiooni tekitada. Kahjustatud kohta tuleb lasta voolava vee all olla võimalikult pikka aega – vähemalt 20 minutit. Ja kui asi ikka hull, siis kutsuda kiirabi.

Ja nagu kõikide traumade puhul – kõige parem on neid ennetada ehk kui armastate vannituba küürida kange äädikaga või kodus leelisega seepi keeta, olgu kord majas. Igal pudelil ja purgil olgu korralikult kirjas, mis selle sees on ning ohtliku sisuga totsikud tuleb laste eest lukustatud kappi ära panna.

Intiimpiirkond vajab õrna hoolitsust GEIDI RAUD

geidi.raud@ohtuleht.ee

Probleemid intiimhügieeniga on sage põhjus, miks naised mitmesuguste kaebustega naistearsti vastuvõtule pöörduvad – delikaatse piirkonna pesemiseks tuleks kasutada ainult selleks spetsiaalselt toodetud vahendeid.

OÜ Evita Grupp Naistearstide vanemarst Galina Litteri sõnul pöördutakse sageli günekoloogi vastuvõtule muu hulgas ka liigse kuivuse või kipituse põhjustatud ebameeldivustunnet kurtes. Üldjuhul on sellised kaebused põhjustatud valest intiimhügieenist.

«Aastaid tagasi naised ei raseerinud ennast ja kandsid seelikuid või kleite. Nüüd on elustiil absoluutselt muutunud,» rääkis Litter, et peale raseerimise, stringide ja kitsaste teksade kandmise tekitab naistele kaebusi ka autoistmete soojendamine. Seega ei ole kuivus ja kipitus üldjuhul märgiks günekoloogilisest haigusest, vaid valest elustiilist. Üks, mis Litter naistele südamele paneb, on see, et infektsioonirikas lahklihapiirkond vajab spetsiaalset, asjatundjate välja töötatud intiimpesuvahendit. «Tavalise leeliselise seebi ja dušigeeliga ei tohiks seda piirkonda pesta,» rõhutas Litter.

Ta on 30 tööaasta jooksul näinud nii mõndagi, mida delikaatse piirkonna valede vahenditega pesemine endaga kaasa toob. Näiteks tõi ta välja patsiendi, kelle tupe limaskest oli kaaliumpermanganaadi kasutamise tagajärjel

tekkinud keemilisest põletusest muutunud tumepruuniks.

Litter on täheldanud, et kaaliumpermanganaadiga kiputakse end veel tänapäevalgi pesema. Miks, ei ole ükski patsient tunnistanud. Staažika naistearsti arvates võib põhjus olla müüt, mille alusel kaaliumpermanganaadi kasutamine kohe pärast vahekorda ennetab suguhaiguste levikut.

See uskumus ei vasta aga tõele ning kaaliumpermanganaadiga ei tohiks mingil juhul delikaatset piirkonda puhastada, sest see võib kaasa tuua õrna piirkonna põletuse. Ühtlasi tuleb ette, et naised kipuvad end liialt pesema.

Näiteks rääkis Litter menopausi läbinud naisest, kes enda sõnutsi pesi oma intiimpiirkonda kümme korda päevas.

See aga süvendas ealistest muutustest tulenevaid kaebuseid veelgi.

«Ta ütles, et peseb end iga kord tualetist tulles, sest talle tundub, et ta on must ja lõhnab halvasti,» meenutas Litter patsienti, kes samuti kaebas naistearstile sügelust ja kipitust.

«See aga tuleneski sellest, ta pesi ennast tihti ja leeliselise seebiga. Päris sageli kiputakse oma kaebuste leevendamiseks kasutama järjest tugevamat seepi ja end rohkem pesema,» nentis ta.

Kuidas siis on õige? Litteri sõnul tuleks lahkliha ja välisgenitaale spetsiaalse intiimpesuvahendiga pesta ööpäevas üks-kaks korda. «Kui tõesti on vaja rohkem pesta, võiks seda teha tavalise veega,» lisas naistearst.

Õiged hügieenivõtted omandatakse lapseeas Teine, mida naistearst meelde tuletab, on see, et menstruatsiooni tarbeks pesukaitset ei tohiks kanda iga päev, vaid ai-

nult päevade ajal. «Me näeme palju selliseid patsiente, kes teevad seda iga päev – 365 päeva aastas! Ka need, kes ei menstrueeri ja on juba eakamad. Nende lahklihal on näha pesukaitse kujuline allergiline dermatiit,» märkis Litter. Ta on oma praktikas kohanud ka naist, kes kasutas aasta ringi iga päev tampooni. Sellised patsiendid vajavad tema hinnangul eelkõige nõustamist.

Küll aga võib naistearsti sõnul kasutada iga päev uriinipidamatuse jaoks ja halva lõhna tõrjumiseks mõeldud pesukaitsmeid. Seda juhul, kui selleks on tõesti vajadus olemas.

Litteri sõnul algab õige intiimhügieeni omandamine juba lapseeas ning sestap peaksid seda oma vanemad lastele hakkama varakult õpetama.

Samuti saab sellekohast nõu perearstilt ja noortekabinettidest.

Panthermedia/Scanpix

Naistearst Galina Litteri nõuanded intiimhügieeniks  Õiget intiimhügieeni peaks järgima alates esimestest elupäevadest, sest imikutelgi on probleeme. Beebidele on välja töötatud spetsiaalsed salvrätikud, mida peaks regulaarselt kasutama.  Igal tüdrukul peaks olemas olema isiklik intiimpesugeel.  Et infektsioonid levivad soojas ja niiskes keskkonnas, pese intiimpiirkonda jaheda veega.  Kui end vee ja intiimpesuvahendiga pesta ei saa, näiteks reisil, kasuta intiimsalvrätikuid.  Intiimpesugeel peab olema madala pHga ja sisaldama piimhapet. Leeliselised seebid ja dušigeelid delikaatse piirkonna pesemiseks ei sobi.

REKLAAMTEKST

Teisipäev, 10. märts 2015

10 Tervis Panthermedia/Scanpix

HOOLI OMA SĂœ toitu tervislikult ÂŤEestis näitab suremus sĂźdame-veresoonkonna haigustesse kĂźll langustrendi, kuid oma sĂźdame tervise hoidmisel on veel palju ära teha,Âť lausub sĂźdamearst Margus Viigimaa ja rĂľhutab, et sĂźdame tervis on meie endi kätes.

SILJA PAAVLE

silja.paavle@ohtuleht.ee

Pþhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse teadusjuhi professor Margus Viigimaa sþnul on kuni 65aastaste inimeste suremus sßdame-veresoonkonna haigustesse viimase kßmne aastaga jþudnud langustrendi. Viimaste andmete järgi avastatakse neid haigusi aastas ßle 80 000 uue juhu.

Viigimaa sþnul on hea see, et inimeste teadlikkus oma sßdame tervise eest hoolitsemisel on kasvanud. Kuid väga teadlike inimeste kþrval on siiski palju ka neid, keda oma tervis ßldse ei huvita: nad ei vaata, mida sÜÜvad, ei tee tervisesporti ja suitsetavad iga päev. Mþistagi tuleb anda aru, et me jääme alati pþhjamaa inimesteks ega jþua kunagi näiteks Prantsusmaa tasemele – seal on suremus sßdame-veresoonkonna haigustesse kþige

Naeratus tohterdab sßdant Uuringud näitavad, et naeratamine, eriti siiras naeratamine, mängib oma osa sßdamerßtmi aeglustumises ehk aitab leevendada stressi.

Seega, järgmine kord, kui istud ummikus vþi oled stressirohkes olukorras, ßrita hetkeks naeratada. See aitab juba psßhholoogiliselt, kuid vþib mþjuda hästi ka su sßdamele, soovitatakse ajakirjas Psychological Science avaldatud uuringus.

Selles vaadeldi 169 tudengit, keda þpetati esmalt hoidma huulte vahel sÜÜgipulka ja samal ajal naeratama. Nad pidid seda tegema ßksnes suuga, kaasates kþiki lihaseid, ning hoidma neutraalset näoilmet. Seejärel pandi tudengid stressirohkesse olukorda, sÜÜgipulk ikka huulte vahel, ja vaadati, kuidas nad käituvad.

Avastati, et tudengite, kellel paluti naeratada, sßdamerßtm aeglustus, kui neil näiteks käed jääkßlma vette pandi. Eriti efektiivne oli siiras naeratus.

Varasemad uuringud on näidanud, et sßdamehaiged naersid vähem kui terved inimesed. See vþib viidata sellele, et naermise ja sßdame tervise vahel on seos.

madalam ja inimeste eluiga kþige pikem. Aga nende kasuks räägivad kliima, toitumine, stabiilne ßhiskond, sotsiaalsed garantiid, loetleb Viigimaa kþi-

ke seda, mis inimese tervist mĂľjutab.

Samas lisab ta kohe, et Eestis on kþige hullem nßßd seljataga.

REKLAAMTEKST

ulle meeldis juua karastusjooke ja maiustada, kuid tundsin end pidevalt jĂľuetu ja kurnatuna.

LĂľpuks otsustasin, et pean midagi ŽĴȹŽȹ Â&#x;äÂ?–Šǯȹ ÂžÂ›Â’ÂœÂ’Â—Čą ˜›Â?ÂŠÂ—Â’ÂœÂ–Â’Čą ™žȏ hastamise ja detoksikatsiooni kohta ning sain teada, et pärast organismi puhastamist on liigse kehakaalu kaotamine palju lihtsam. Olin varem proovinud palju erinevaid meetodeid, kuid nendest polnud mingit kasu. Mulle tundus, et organismi puhastamine ja detoksikatsioon on tĂľhus salenemisviis, mida tasub järgida.

on sÜÜmishäired. Seletasin talle, et muutsin oma eluviisi – pean dieeti ja “§›Â?’—ȹ ˜›Â?ÂŠÂ—Â’ÂœÂ–Â’Čą ™ž‘ŠœÂ?ÂŠÂ–Â’ÂœÂŽČą ›Žċ’’–’ǰȹ mis soodustab kehakaalu langust.Âť

mishäired, kþhupuhitus ja vedelikupeetus kudedes. Kuna loomulikud maksa, neerude, naha ja seedimise funktsioonid aeglustuvad, on kaalust mahavþtmine ääretult raske isegi dieeti pidades vþi nälgides.

ÂŤPraegu tunnen end palju saleda-

mana ja naudin 38/40 suuruses rĂľi-

vaste kandmist. Ei taha isegi mĂľelda sellele, et varem pidin ostma rĂľivaid suuruses 46/48. Nii hea on kaalust Š••Šȹ Â&#x;äĴȹŠȹ “Šȹ Â&#x;Š—žȹ ›’’Â?ÂŽÂ’Â?Čą §›Šȹ Â&#x;’œŠÂ?Šǡȹ ÝÝÂ?Čą Â‘Â˜Â’ÂŠÂ—Čą Â˜Â–ÂŠČą ”Ž‘Š”ŠŠ•žȹ Â”Â˜Â—ČŹ trolli all, järgides kaks korda aastas BioDrain on Rootsis valmistatud

toidulisand.

BioDrainiȹ �Š‹•ŽĴȹ’�Žȹ Kui lugesin ajalehest Skandi- BioDraini organismi puhastamise koostises on hästi uuritud ja tunnaavias koostatud detoksikatsiooni- kava. tud ravimtaimede – hariliku aspari, kavast DETOX PLAN ja BioDraini artiťoki, vþilille, nþgese, aed-liivatee,

preparaadist, otsustasin seda meetoselleri jt ekstrakte. On hästi teada, et

dit katsetada. Apteegis anti mĂľned sellised taimed nagu harilik aspar, Liigne kehakaal, energiapuudus, lĂľthead soovitused: juua rohkem puartiĹĄokk ja vĂľilill toetavad organismi ‘ŠœÂ?Čą Â&#x;ŽĴȹȹ “Šȹ ÂœĂťĂťÂŠČą Â&#x;§‘Ž–ȹ –Š’žœÂ?ÂžÂœÂ’ÇŻČą vunud ja kollane nahk on märgid, ęȹ•Â?›’ȹ ČŽČą Â–ÂŠÂ”ÂœÂŠČą ČŽČą —˜›–ŠŠ•œŽÂ?Čą Â?ÂŽÂ?ÂŽÂ&#x;žœÂ?Ç°Čą mis näitavad, et organismi puhasPeagi tundsin end energilisemalt, sapihapete eritust, mida on vaja rasva Â?ÂžÂœÂœĂťÂœÂ?ŽŽ–ȹ Â&#x;Š“Š‹ȹ Š‹’ǯȹ ’—ŽÂ&#x;Š‘ŽÂ?ÂžÂœČŹ justkui oleksin tegelenud spordiga. lagundamiseks ning toksiinide eemalprotsessi tulemusena tekivad orga-nisIga kord kaaluosutit vaadates leidsin damiseks organismist. Hariliku siguri Â–Â’ÂœČą –’Ĵ ȹŽÂ&#x;Š“Š•’”žÂ?Čą Š’—ŽÂ?ǹȹ Â?˜”œ’’—’Â?Ç°Čą aina rohkem motivatsiooni jätkata juure pulbris on palju kiudaineid, mis jääkained ja liigne vedelik.

BioDraini tarvitamist. Iga päev peab inimese organism mþjuvad hästi soolte peristaltikale ja

eemaldama ligikaudu kaks kilo mit- seedimisele. Paisudes tekitavad need Lise Marie ei kahetse, et oli otsustanud tevajalikke aineid, mida tÜÜdeldakse täiskĂľhutunnet, toidavad soolestiku järgida Skandinaavia puhastuspro- maksas ning eemaldatakse orga- Â–Â’Â”Â›Â˜ÄšČąÂ˜Â˜Â›ÂŠÂ?ǰȹ”’’›Ž—Â?ŠÂ&#x;ŠÂ?ČąÂ–Â’Ä´ČąÂŽÂœÂŽÂŽÂ?Â’ČŹ Â?›Š––’ǹȹČ? Â§Â›Â”ÂŠÂœÂ’Â—ČąĂťÂœÂ—ÂŠČąÂ”Â’Â’Â›ÂŽÂœÂ?Â’ČąÂ˜Â›Â?Šȏ nismist neerude, naha ja soolestiku tavate ainete edasiliikumist sooletraknismis toimuvaid muutusi. KĂľigepealt kaudu. Kui organismi loomulik puhas- Â?Â’ÂœÇ°Čą œ˜˜Â?žœÂ?ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą —˜›–ŠŠ•œŽÂ?Čą Â?ݑ“Ž—ȏ tekkis rohkem energiat, kadus soov Â?ÂžÂœÂœĂťÂœÂ?ŽŽ–ȹ Â˜Â—Čą ‘§’›’Â?žÂ?Ç°Čą Â&#x;ä’Â&#x;ŠÂ?Čą Š’—Žȏ emist ja toksiliste ainete eemaldamist. maiustada ning tundsin end palju vahetusjäägid kuhjuda ning tekki-da Kui organism saab lahti toksiinidest, kergemana. MĂľne aja pärast hakkas liigne kehakaal. Tagajärjeks vĂľivad olla Â?Ž”’‹ȹ Â›Â˜Â‘Â”ÂŽÂ–Čą Ž—Ž›Â?’ŠÂ?Čą —’—Â?Čą ݕŽ•’’Â?ČŹ mu ema muretsema, sest arvas, et mul ka väsimustunne, peavalud, seedi- setest kilodest on kergem vabaneda.

BioDraini organismi puhastamise kava DETOX PLAN on lihtne järgida ning see ei nĂľua nälgimist. VĂľtke kahe —§Â?ÂŠÂ•ÂŠČąÂ“Â˜Â˜Â”ÂœÂžÂ•ČąÂ”ÂŠÂ”ÂœČąÂ?Š‹•ŽĴȹ’ȹBioDraini hommiku-, lĂľuna- ja ĂľhtusÜÜgi ajal koos suure klaasitäie veega. Hiljem Â&#x;äÂ?”Žȹ Â”ÂŠÂ”ÂœČą Â?Š‹•ŽĴȹ’ȹ Â‘Â˜Â–Â–Â’Â”ÂžÂœĂŁĂŁÂ?Â’Čą ajal. Soovitatav on teha 4–6-nädalane kuur 2–4 korda aastas.

BioDraini mþju tugevneb, kui vähendate kohvi, tee, alkoholi, maiustuste ja suhkru tarbimist. Vältige rasvaseid toite. Selle asemel sÜÜge täisteratooteid, värskeid puu- ja juurvilju, kas toorelt vþi keedeult ning tegelege spordiga. See parandab ainevahetust, aitab kiiremini väljutada toksiine ja saada lahti liigsetest kilodest. Mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning tervislikud eluviisid on olulised.

Originaalseid BioDrainiČąÂ?ÂŠÂ‹Â•ÂŽÄ´ČąÂŽČąÂœÂŠÂŠÂ‹Čą osta apteekidest vĂľi tootja kodulehelt www.newnordic.ee.

Kui tahate saada rohkem infot, ‘Ž•’œÂ?ŠÂ?ÂŽČąÂ?Ž•ŽÂ?Â˜Â—Â’Â•ČąĹœĹžĹšČąĹ™ĹžĹ™ĹžČąÂ&#x;Ă¤Â’ČąÂ”ĂťÂ•ÂŠÂœÂ?ČŹ age tootja kodulehte www.newnordic.ee.

MĂ„RTSIS

NEW NORDICU

internetipood

SOODUSHINNAGA

Teisipäev, 10. märts 2015

Tervis 11

DAMEST: liigu, ja hoidu stressist Iseenda südame heaks saab aga igaüks midagi ära teha.

Näiteks toituda tervislikult.

«Eelista kalatoite, vii loomsete rasvade tarbimine miinimumini, tarvita vähem soola, söö rohkem puuvilju ja kiudaineid,» loetleb Viigimaa.

Väga oluline on enda liigutamine. Viigimaa sõnul piisab südame tervise heaks 30 minutist päevas. «Kui inimene kõnnib tööle ja tagasi kiirkõnnis, on ta juba palju ära teinud,» kinnitab südamearst.

Regulaarne kehaline aktiivsus mõjub südamele päris mitmel moel: alaneb kõrgenenud vererõhk, langeb halva ja tõuseb hea kolesterooli tase, väheneb tromboosioht, langeb kehakaal, paraneb meeleolu. Samuti paraneb suhkru ainevahetus, mis hoiab ära suhkruhaiguse tekke.

Muide, südamehaiguste kõrval saame regulaarse kehalise aktiivsusega vähendada ka vähiriski. Samuti aitab see suurendada töövõimet ja saavutada head enesetunnet.

Ja muidugi peaks hoiduma stressist ehk töö- ja puhkeaeg peaksid olema kindlalt paigas.

22 soovitust terve südame heaks «Süda on kõige tähtsam organ, millest sõltub meie eluea pikkus ja elukvaliteet,» tuletab kardioloog Margus Viigimaa meelde.

Ta pani kirja 22 kõige tähtsamat soovi, mida oma südame heaks järgida. Iga päev.

1. Head geenid on laev, kapten oled sina.

2. Positiivne ellusuhtumine hoiab südame tervena.

3. Unistusteni aitavad jõuda tervena elatud aastad. Hoia oma südant iga päev.

4. Nii nagu ükski kaev ei ole põhjatu, ei ole ka sinu tervisevaru piiramatu.

5. Terved hambad on südame jaoks olulised, nii vähendad südamehaiguste riski.

6. Arvesta lastega, sinu tervislik eluviis on eeskujuks su lastele ja nende sõpradele.

7. Suitsetamisest loobudes väheneb südamehaiguse risk kolm korda!

8. Suitsetamine lõpeta kohe, ilma tulevikku lükatud tähtaegadeta.

9. Suhkrustatud joogid on salakavalad. Peidetud suhkur tõstab kaalu ja muudab ainevahetuse laisaks, see on tee südame- ja suhkruhaiguseni.

10. Etiketid toiduainete pakenditel on sinu tervise huvides – võta need luubi alla ja vali väiksema suhkru- ja rasvasisaldusega tooteid.

11. Söö kala! Vähemalt kaks korda nädalas!

12. Südamele meeldivad puu- ja juurviljad, täisteratooted ning vähese rasvasisaldusega piimatooted.

13. Ole ise gurmeekokk – ära lase soolal tappa toidu maitset!

14. Stopp soolale kodus, kasuta toidutegemisel parem ürte. Valmistoitudes on soola niigi palju.

15. Lisa oma elule värvi iga päev viie erineva puu- ja juurviljaga!

16. Ole mõõdukas alkoholi pruukimisel. Päevas on lubatud meestele kaks drinki, naistele üks.

Nädalas peab olema vähemalt kolm alkoholivaba päeva.

17. Ära riku südame rütmi – alkohol kahjustab otseselt südamerütmi kontrollivaid rakke.

18. Jaluta halb minema! 30 minutit kõndi iga päev peletab stressi ja teeb südame tugevaks.

19. Muuda liikumine lõbusaks, kutsu kaasa sõbrad või liitu rühmatreeninguga.

20. Kaalu juhtimine – lihtsam kui autojuhtimine: pane paika sihtpunkt, vali õige kütus ja kiirus ning jõuadki pärale.

21. Vöökoht luubi alla – naiste vööümbermõõt olgu alla 88 cm ja meestel alla 102 cm.

22. Numbrid, mida karta: vererõhk suurem kui 140/90 mmHg, üldkolesterool üle 5 mmol/l, veresuhkur üle 6 mmol/l.

Soe vann lõõgastab, ravib ja kosutab Panthermedia/Scanpix

SILJA PAAVLE

silja.paavle@ohtuleht.ee

Vannis lõõgastumine peletab õhtujahedust ja aitab lõõgastuda, samal ajal mõjub see hästi ka nahale ja meeleolule. Ja mis kõige parem – vann on kättesaadavaim lõõgastusvahend igaühele.

Taastusarst Annelii Nikitina sõnul on vannid spaades hinnatud lõõgastusvahendid. «Spaakultuur ongi seetõttu populaarseks saanud, et see pakub stressirohketel aegadel lihtsat viisi lõõgastumiseks. Samas võib lihtsate vahenditega ka oma igapäevase pesemiskoha õdusaks koduspaaks muuta,» ütleb Mirjam Mellis koduspaa.ee leheküljel nõuandeid jagades.

Igal juhul on vanniskäik tema sõnul rituaal, mis lõõgastab, ravib, puhastab ja kosutab. «Soe vann aitab jagu saada väsimusest ja kurnatusest, leevendab tõbesid, toob meelerahu või mõjub virgutavalt. Vannis saab vaikselt mõtiskleda või kuulata muusikat, seal võib käia üksi või kahekesi, kuid mis peamine: seda saab teha omal nauditaval moel,» loetleb Mellis vanni häid külgi.

Nikitina ütleb, et vannis mõnuledes lõõgastuvad lihased, paraneb vereringe, intensiivistub ainevahetus ja neerude talitus, laienevad veresooned, langeb vererõhk ja suureneb pulsisagedus.

Uus toode südametöö ja vereringe toetuseks Cardiopill on sobiv kasutamiseks üle 35-aastastele meestele ning naistele südametöö ja vereringe toetuseks.

Cardiopill sisaldab ainulaadset ja tõhusat kombinatsiooni kolmest koostisainest: viirpuust, koensüüm Q10 ja C-vitamiinist.

Viirpuu on tuntud ja tõhus ravimtaim, mis toetab südame tegevust, suurendab hapniku liikumist ja perifeerset vereringet.

Vitamiin C aitab kaasa normaalsele energiavahetusele ning kaitseb rakke oksüdatiivse stressi eest.

Uuringutes on leitud, et koensüüm Q10 toetab veresoonte tervist ja tõstab vastupanuvõimet stressile.

Vanniskäiku saab nauditavamaks muuta mistahes lisanditega, sõltub vaid sellest, mida keegi parasjagu eelistab – kas muuta vannivesi sametiseks piimapulbriga, tekitada sinna ohtralt vahtu, kasutada aromaatseid õlisid või mõnuleda keset roosiõisi. Mellis soovitab lisandeid kasutada, see muudab iga vanniskäigu unikaalseks elamuseks. Liiatigi on tänapäeva vannikosmeetika väga mitmekesine.

Kui rääkida sellest, millist mõju üks või teine lisand nahale avaldab, tuleb teada, milliseid õlisid mingi toode sisaldab. Iga taimeliigi toodetud õlil on inimese kehale ja meelele iseloomulik mõju. «Näiteks on lavendli eeterlikul õlil rahustav ja põletikuvastane toime, argaania-

õli on tuntud oma vananemisvastase toime poolest, kookosõli niisutab ja pehmendab nahka, greibi eeterlik õli seevastu puhastab ja toniseerib,» selgitab Mellis.

Vannist lõõgastust otsides tasub teada, et vanni toime sõltub vannivee temperatuurist. 36 soojakraadini on vannil virgutav toime, soojem vesi mõjub lõõgastavalt. Parim temperatuur lõõgastavaks vanniks on 38–39 kraadi. «Vereringe saab siis piisavalt ergutatud, käivituvad keha puhastumis- ja tervenemisjõud ning vannivesi ei kuivata liigselt nahka,» räägib Mellis.

Et vannimõnu oleks täielik, tasub laevalguse asendada küünaldega ja kasutada aroomilampi või viirukeid.

Kellele sobib, kellele mitte?  Taastusarstid soovitavad vannravi luu-liigese-lihasvalude korral, liigeste ja lülisamba kulumushaiguste korral, närvipõletike ja -valude korral ning liigeste piiratud liikuvuse korral ehk näiteks traumade järgselt.  Vannravi ei soovitata raskes üldseisundis inimestele, näiteks nendele, kellel on madal või väga kõrge vererõhk, samuti südamepuudulikkus. Samuti ei tohiks vanni minna palavikuga, kuna see võib kaasa tuua südamerütmihäireid.

Cardiopill on modernne kõrgekvaliteediline toode, mis on välja töötatud Saksa kardioloogide poolt, tuginedes kliinilistele andmetele ja igapäevasest praktikast saadud kogemustele.

Kasutamine: 1 kapsel päevas.

Pakendis 30 kapslit.

Tugevus, energia ja kaitse Sinu südamele!

Teisipäev, 10. märts 2015

12 Tervis

Läksime vanaemaga Tervisesse!

VĂľtsime

Tervis kuurordist, paketi

alates

järgoitell, e l u T ravispaah s Tervi i 6, Seedr

40 â‚Ź

1 inimene 1 ÜÜpäev

Ravid mĂľnusad, toidud maitsvad

U PĂ„RN vaata

nne ee NB! E ervis.

.spat

www ja

200 47 9 ista 4 l e inni h k vĂľi akett

MĂœĂœGIL

Maxima, Rimi, gid Ăœlikooli aptee ja teised suuremad apteegid

!

p pane

Tervis ravispaahotell Seedri 6, 80010 Pärnu sales@spatervis.ee

Hea TERVIS on täieliku þnne alus! tib nia keh Kampaa 5 0 0.04.2 1 01.01.-3

Fikseeriv 12-tunnise toimega kreem hambaproteesidele. Kreemi täiustatud koostis tagab sßljega reageerimisel proteesi kindla fikseerumise — moodustub pehme märkamatu puutekiht igemete ja proteesi vahel, mis takistab toiduosakeste sattumise proteesi alla ja kaitseb seeläbi iget pþletiku eest.

On tore, kui kohin kþrvus enam ei häiri!

ärkasin kuulmise muutuseid mþned aastad tagasi.

Tundsin, et ei kuule enam nii hästi nagu varem ja mĂľnikord vaevas mind kohin kĂľrvades. Sageli oli selline tunne, nagu viibiksin keset suurlinna, kus mĂźra kunagi ei vaibu. SĂľpradega suheldes oli mul raske kuulda ning aru saada, mida nad räägivad. Nad pidid sageli Ăśeldut kordama, et ma aru saaksin. Tundsin end ebamugavalt ja Ăźsna kohmetult.“

siaks (ladina keeles presbyacusia).

Sagedasemateks kaebusteks on raskused vaiksemast kĂľnest arusaamisega ja kohin kĂľrvus.

Inimene vþib kohaneda kuulmise muutustega, kuid kohin kþrvades ja peas on väga väsitav. Kohin kþrvades suureneb väsimuse ja ärevuse korral vþi þhtuti vaikses ßmbruses. Kohin kþrvades vþib segada ka ÜÜsel.

Nþrgenenud kuulmisega inimeste jaoks on psßhholoogiline enesetunne eriti tähtis. Nad tunnevad sageli kurbust, rahutust, kohmetust ja ebamugavust ning nad on sotsiaalselt vähem aktiivsed.

Probleeme kuulmisega on paljudel inimestel, kuid enamus pßßab seda varjata. Pole saladus, et keegi ei taha tunda ennast teistsugusena, kardetakse teiste pilkeid, sest ei saa kunagi 1. olla kindel, kas kuuled kĂľi2. ke, mida Ăśeldakse. SeetĂľttu eitavad paljud inimesed 3. probleemi ja väidavad, et kĂľik on „nagu alati“.

4.

„Olin väga Ăźllatunud, kui apteegis pakuti mulle ToneČą Â?Š‹•ŽĴŽǰȹ œŽœÂ?Čą ei uskunud, et miski vĂľib aidata.

Mulle selgitati, et Toneȹ �Š‹•ŽĴ’�Žȹ koostisesse kuuluvad lisaks taimeekstraktidele ka mikroelemendid, mis toetavad elektrolßßtide tasakaalu kehas ja inimese normaalset psßhholoogilist seisundit.

Ostsin paki ToneČąÂ?Š‹•ŽĴŽȹ“ŠȹÂ&#x;äÂ?ÂœÂ’Â—Čą vastavalt soovitustele iga päev 2 Â?Š‹•ŽĴ’ǯȹ ÝÝÂ?Čą Â?ž——Ž—ȹ Ž—Â?Čą —ŠÂ?žȹ vanadel headel aegadel, isegi mu sĂľbrad ja pere on tähele pannud,

et ma kuulen jälle normaalselt.“

Sobib täis- ja osalistele proteesidele. Ei sisalda tsinki ja värvaineid. Šveitsi kvaliteet.

www.rocs.ee

Vþib tarvitada kuuma toitu ja jooke. Värskendab hingeþhku tänu mentoolimaitsele.

Tone on originaalne SkanEaga seotud kuulmise nþrge- dinaavia päritolu toidulinemist nimetatakse presbßakuu- sand, mis sisaldab kuulmi-

sele kasulikke bioloogiliselt aktiivseid aineid. Taanis toodetud ToneČą Â?Š‹•ŽĴ’Â?ÂŽČą ”˜˜œÂ?Â’ÂœÂŽÂœČą Â˜Â—Čą tatra, mustikamarjade, galganirohu juure ja humalakäbi ekstrakte, niatsiini, kaaliumi ja magneesiumi. Tatraekstrakt sisalÂ?Š‹ȹ •˜˜Â?ÂžÂœÂ•Â’Â”Â”ÂžČą ‹’˜ĚŠÂ&#x;˜—˜’Â?Â’Čą rutiini. Niatsiin ja magneesium aitavad kaasa närvisĂźsteemi normaalsele talitlusele. Magneesium vähendab väsimust ja kurnatust.

Samuti aitab magneesium kaasa elektrolßßtide tasakaalule. Närvisßsteemi normaalne talitlus, elektrolßßtide tasakaal ja psßhholoogiline seisund on tähtsad kogu organismi jaoks, samuti normaalse kuulmise.

VĂľtke 2 ToneČąÂ?Š‹•ŽĴ’ȹ’Â?ÂŠÂ•ČąÂ‘Â˜Â–ČŹ mikul vähemalt 2-3 kuud, et tagada närvisĂźsteemi normaalne talitlus ja kĂľrva tähtsaimate osade elektrolßßtide tasakaal. Mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning tervislikud eluviisid on olulised.

Originaalseid TonŽȹ�Š‹•ŽĴŽȹ saab osta apteekidest vþi tootja kodulehelt www.newnordic.ee.

Lisainfot saab telefonil 684 3838 vĂľi kĂźlastades tootja kodulehte www.newnordic.ee

Sageli on raske kaasvestleja sĂľnadest aru saada Kui kaasvestleja räägib, kĂźsin sageli „mida?“ MĂľned Ăźmbritsevad helid ärritavad mind ja tunduvad tßßtud MĂľnikord vaevab mind kohin kĂľrvades 5. Väldin vestlusi teiste inimestega, sest tunnen end ebamugavalt

NEW NORDICU

internetipood

JAH

EI