Tervis mai 2015

KURGUVALU KIMBUTAB KA SOOJAL AJAL. SALAKAVAL HAIGUS DIABEET. KAS MUL ON UNEHÄIRED? ISTUV ELUVIIS PANEB SELJA VALUTAMA.

«Küünte tervise eest peaksid hoolt kandma ka mehed.»

AGE KATTAI, kosmeetik

Tervis

Teisipäev, 5. mai 2015 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Laura Oks

Toimetaja: Silja Paavle • Projektijuht: Helena Karma, tel 614 045 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht

LAI VALIK ALLERGIATOOTEID

-30 KUNI

%

Naudi kevadet ilma allergiata!

Tavahinnad võivad apteegiti olla erinevad! Pakkumised kehtivad kuni 31.05.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub.

www.benu.ee

Teisipäev, 5. mai 2015

2 Tervis PantherMedia / Scanpix

Piinav kurguval kimbutab ka so KADRI PENJAM

leht@ohtuleht.ee

Kurguvalu ei ole vaid külma aja mure. Ka soojal ajal, kui nii siseruumides kui autodes temperatuuri jahedamaks seatakse, on kurguvalu ning häälekähedus lihtsad tekkima.

Perearst Anne Kaldoja sõnul kaasneb kurguvalu mitmete haigustega külmetusest infektsioosse mononukleoosini. Sinna vahele mahuvad ka reflukshaigus, suu lahti magamine ja konditsioneeri abil jahutatud õhuga ruumis viibimine.

See, miks me vahel külmetume, vahel mitte, sõltub immuunsüsteemi tugevusest. Kuid ka kurguvalud ja külmetused tabavad inimesi sagedamini siis, kui nad on stressis, üleväsinud ja emotsionaalselt tasakaalutud.

Kurguvalu aasta ringi Kaldoja sõnul võib kurguvalu tekkida nii suvel kui talvel, olla kas äge või krooniline. «Inimesed elavad kuiva õhuga palavates ruumides, seetõttu kaotavad limaskestad oma loomuliku niiskuse ja see toob kaasa valu,» räägib ta. Ka soodustavad kurguvalu teket suu kaudu hingamine, suitsetamine, liiga kuiv õhk, külma ja tulise joogi või ka toidu neelamine.

Kuiva ja karedat kurku esineb tihti vanematel inimestel, kellele hormonaalsed muutused toovad kaasa limaskestade õhenemist. Õhuke limaskest aga kaotab oma võime funktsioneerida tavapäraselt.

Kroonilise neelupõletiku korral püsib neelu limaskesta põletik pikemat aega, kurk on

kuiv, kare, eritab raskesti väljaköhitavat sitket lima ning vahel on neelus tükitunne. Palavikku kõige sellega ei pruugi kaasneda.

Kurguvalu võib tekitada ka reflukshaigus, mille korral võib eriti just lamades sattuda happelist maosisu söögitorru ja ka neelupiirkonda. See ärritab limaskesta ja põhjustab limaskesta põletikku. Reflukshaiguse korral tasub kindlasti perearstilt abi otsida, sellele viitavad kõrvetised, hommikune kurguvalu ja halb maitse suus.

Perearst Jane Ott lisab, et ka konditsioneer kuivatab ruumis liigselt sissehingatavat õhku.

Konditsioneeri kasutamine toob kaasa järske temperatuurimuutuseid, mis põhjustavad kurguvalu, köha, sel põhjusel tekkinud kurguvaluga võivad kaasneda ka nohu, köha ja lihasvalulikkus. Anne Kaldoja soovitab ettevaatlik olla nii töökohal kui autos konditsioneeri kasutamisel ning pidada meeles, et kohe ei peaks konditsioneeri kõige jahedama peale keerama. Konditsioneerid tuleb kindlasti õigesti paigutada ja inimesed nende suhtes õigetele töökohtadele.

Samuti peaks tervise nimel neid antibakteriaalselt töötlema ehk neid tolmust, suitsust, bakteritest või seentest regulaarselt puhastama.

Jane Oti soovitusel tuleks konditsioneeritud ruumis toaõhku niisutada, näiteks taimede, veeanumate ja minipurskkaevudega. Ka on kasulik rohkelt vedelikku tarbida, sest kuiv õhk kuivatab organismi ning seetõttu on ka kurk kuiv.

Ka kurguvalu leevendamiseks on Jane Oti sõnul parim juua vett. Et konditsioneere ja

muid kurguvalu tekitajaid on igas töökohas, võiks kurgu tervise nimel iga päev õli kaasas kanda. Kui kurk annab kuivusest märku, tasub pihustada õli ninna ja/või kurku: õlitilgad jõuavad neelust kõrini ja häälepaelteni, nii püsivad limaskestad vajalikul määral niisked. Ühtlasi leevendab kurguvalu soe hommikune jook, see turgutab vereringet, limaskest saab aga verest kaitseaineid ja niiskust ning nii ongi jälle lõunaks valu vähem. Siiski peaks hoiduma kuumadest jookidest, sest need ärritavad põletikus limaskesta.

Ka imemiskommid on kurguvalu leevendamiseks head. Apteegi käsimüügis olevate kurku desinfitseerivate vahenditega tuleb olla pigem ettevaatlik, need küll hävitavad baktereid ja viiruseid, kuid mõne päeva pärast kipuvad kurku liigselt kuivatama.

Anna häälepaeltele puhkust!

Ammusest ajast on teada aga ka kergelt soolase leige veega kuristamise positiivne toime. «Kuristamiseks sobib ka pärnaõievõi kummelitee, meevesi, kuid näiteks ka ingverist pressitud mahl ning hapukapsavedelik,» loetleb Kaldoja. Tema sõnul võiks kuristamise ajal püüda lausuda OH, AÜ, MI, LI – need täheühendid avavad kurku nii, et kuristamisvedelik pääseb kõige paremini mõjule. Kuristada tuleb sageli, üks-kaks korda tunnis.

Terava kurguvalu korral saab abi valuvaigistitest. Aga kui valu on tugev ning käsimüügiravimitega on proovitud juba mitu päeva seda leevendada ning paranemismärke pole, on mõistlik

Teisipäev, 5. mai 2015

Tervis 3

lu ojal ajal Vida Press

Naiste intiimpiirkond nõuab üleminekueas tarka hoolitsust

PantherMedia / Scanpix

KADRI PENJAM

leht@ohtuleht.ee

Viiekümnendates eluaastates hakkab muutuma naise hormonaalne tasakaal. Sellega seoses võivad kaasneda mitmed mured intiimpiirkonnas, naiste intiimhügieeni eripära sel perioodil on seotud vaevuste leevendamise ja ennetamisega.

Ida-Tallinna Keskhaigla ämmaemanda Leili Pärnpuu sõnul hakkavad üleminekuea vaevused naisi kimbutama keskmiselt 48–52 eluaasta saabudes. Sel ajal hakkab organismis vähenema östrogeeni tootmine, menstruatsioonid muutuvad ebaregulaarseks ja kaovad, naise nahk muutub õhemaks, kuivemaks, tundlikumaks ning kaotab elastsuse.

Kurguvaluga pöördu arstile, kui:

Hoidu liiga sagedasest pesemisest

 esineb hingamisraskusi,  on raske neelata,  püsib kõrge palavik (üle 38,5),  kurgumandlitel on katt või mädakorgid,  nädala möödudes pole kurguvalu kadunud,  kurguvalu esineb tihti.

Allikas: perearst Anne Kaldoja

nõu pidada perearstiga. Perearstile tuleb minna ka siis, kui valule lisandub muid sümptomeid ehk tõuseb palavik üle 38,5 kraadi või tekib neelamistakistus, tükitunne kurgus, hingamisraskus, suukuivus ja kõrvetised.

Põhireegel on aga see, et kui kurk on haige, tuleb häälepaeltele anda puhkust, vältida rääkimist, sosistamist. «Eriti kurnab häälepaelu sosistamine!» rõhutab Kaldoja. Ka on soovitatav mitte suitsetada, sest juba üks sigaret pidurdab kurgu limaskesta ja häälepaelte paranemist.

Östrogeenipuudus võib intiimpiirkonnas tekitada sügelust, kipitust, kuivust ning valulikkust suguühtes. Kõigest sellest tulenevalt suureneb oht põletike tekkeks limaskestadel ja tupes, üleminekueas ollakse vastuvõtlikumad ka kuseteede haigustele.

Seetõttu muutub intiimhügieen üleminekueas senisest veelgi tähtsamaks ning nõuab tarka tegutsemist. Ämmaemanda sõnul saab ise leida vaevustele leevendust, valides igapäevaseks pesemiseks sobivad vahendid. Apteekides müügil olevad intiimpiirkonna jaoks mõeldud tooted on loodud tupele sobiva pH-tasemega, need puhastavad õrnalt ja rahustavad nahka, soodustades nii heade bakterite kaitsevõimet ning aidates kaitsta tundlikku piirkonda põletike eest. Küll aga tasub meeles pidada, et pesta ei tasuks lii-

Intiimhügieeni reeglid üleminekueas  Lähtu pH-tasakaalu säilitamisest, lisa intiimpiirkonnale niiskust spetsiaalsete kreemidega.  Kanna sobivat pesu: eelista puuvillast, väldi stringe.  Ära kanna pesukaitsmeid.  Pesu pese allergiavabade pesupulbrite ja loputusvahenditega.  Tualetis eelista pehmet, lõhnastamata tualettpaberit.

ga tihti, see kuivatab intiimpiirkonda.

Tupe kuivuse korral soovitab ämmaemand kasutada spetsiaalseid niisutavaid kreeme.

Need on hormoonivabad, kuid leevendavad kuivusest tingitud ärritusnähte.

Retsepti alusel on võimalik osta ka hormoone sisaldavaid kreeme, mis on vajalikud tõsi-

semate vaevuste korral. Arstiga tasub nõu pidada, kui intiimpiirkonnas on ebameeldiv kipitav, sügelev või siis põletikuline tunne. Arst kirjutabki sel juhul välja retsepti sobivale östrogeeni sisaldavale kreemile või tupekuulikesele. Lisaks võivad üleminekueas naisi kimbutada tupekuivuse tõttu intiimvahekorra tundlikkus ja valulikkus.

Nende vaevuste puhul saab abi libestitest ja kreemidest, mis aitavad kaitsta tupe limaskesta.

Sobiv aluspesu ja õige toitumine Ämmaemanda sõnul tasub üleminekueas kindlasti pöörata tähelepanu oma toitumisele, sest ka liigne magusasöömine võib tekitada ebamugavat sügelustunnet. Äärmiselt oluline on immuunsuse tõstmine ja mitmekesine kaltsiumisisaldusega toiduvalik. Õige aluspesu on samuti tähtis, igapäevaseks kandmiseks on

sobivaim puuvillane pesu. Kindlasti ei soovita kanda stringe, ka igapäevane pesukaitsmete kandmine soodustab probleeme intiimpiirkonnas.

Samuti märgib ämmaemand, et ujulates ja veekeskustes olev kloorine vesi võib üleminekueas naiste intiimpiirkonda ärritada.

Selle vältimiseks on soovitatav kiirelt ujumisriided vahetada, end pesta ja kreemitada.

Tõsisemate intiimpiirkonna vaevuste korral saab abi hormoonasendusravist, mis tõstab tupe limaskesta niiskust, aitab vähendada probleeme intiimvahekorras, vältida kusepõieinfektioone ning toetab ka närvisüsteemi ehk aitab parandada elukvaliteeti üldse. «Üleminekueas tekkivate ebameeldivate muutustega ei pea leppima – nende leevendamiseks saab abi,» julgustab Pärnpuu naisi, keda intiimpiirkonna vaevused kimbutavad, abi otsima.

Kuidas üleminekuea vaevustega toime tulla?

Teatud eas hakkavad naised märkama muutusi oma kehas – kuumahood, öine higistamine, meeleolumuutused, unetus, menstruaaltsükli häired. Üleminekuikka jõudmine võib harjumuspärase elurütmi ootamatult pahupidi pöörata. Üleminekuaastate tervisehäired võivad naiste elu häirida 10-15 aasta jooksul. See on liiga pikk aeg, et vaevusi vaikimisi kannatada. Soovitatav on küsida nõu ja abi naistearstilt.

Kommenteerib günekoloog dr. Tiiu Kaljuste Üleminekuea vaevusi saab vähendada arsti poolt määratud hormoonasendusraviga. Samas on hormoonasendusravi kõrval olemas ka väga hea alternatiiv – loodusravi. Loodusravi korral kompenseeritakse üleminekueas tekkinud hormoonide puudus taimedes sisalduvate looduslike naissuguhormoonidega ehk fütoöstrogeenidega.

Loodusravi sobib eriti patsientidele, kes kardavad või ei soovi hormoonasendusravi. Samuti on palju naisi,

Täiendav teave apteegist või telefonil 733 8080.

kellele muude haiguste tõttu ei ole hormoonasendusravi soovitatav või on see hoopis vastunäidustatud.

Nendele patsientidele sobib hästi looduslik klimakteerilisi vaevusi leevendav preparaat Rotklee plus, mis sisaldab sojaoa ja aasristiku ekstrakti ning mis on apteekides saadaval ilma retseptita.

Rotklee Plusi tuleks kasutama hakata esimeste üleminekuperioodi vaevuste ilmnemisel. Soovitan Rotklee plusi kasutada vähemalt 2-3 kuud järjest, seejärel võib teha 1-2 kuud pausi ja jätkata taas preparaadi kasutamist.

Võtta 1 kapsel päevas koos vedelikuga. Soovitav kasutada korrapäraselt pikema aja vältel. el.

REKLAAMTEKST

Teisipäev, 5. mai 2015

4 Tervis

Soolaravi maandab stressi ja KERSTI EERO

kersti.eero@ohtuleht.ee

Immuunsüsteemi tugevdav ja üldist enesetunnet parandav soolaravi on spaades juba aastaid üks nõutumaid protseduure.

«Soola molekulid toimivad otseselt hingamisteede limaskestadele, avaldades seal bakterite- ja seenvastast toimet, samas negatiivsed ioonid aitavad inimesel stressi maandada,« kirjeldab soolaravi toimet Tallinna Viimsi SPA hotelli ilu- ja tervisekeskuse juht Kai Seppik.

Soolaravi on tema sõnul klassika, mida soovitakse aastast aastasse. «Kui vanasti pihustas niinimetatud veskisüsteem õhku jämedamat soola nii, et inimese nägi, kuidas soolapudi õhus ringi hõljus, siis tänapäevased veskid paiskavad ruumi silmaga nähtamatut soolatolmu,» räägib Kai Seppik soolaravi muutumisest ajas. Seda tuleb tal aeg-ajalt ka eakamatele klientidele selgitada, sest kuna inimene ise ei näe ega taju midagi, tundub talle, et tegemist on puhtalt usul põhineva protseduuriga.

Vajaliku doosi saab kätte 40 minutiga «Samas on teaduslikult tõestatud, et soolaravi tugevdab immuunsüsteemi ja aitab ära hoi-

Soolaravi: kellele ja millal vajalik

Sissehingatud sool:  vähendab spasme hingamisteedes ja kergendab hingamist;  muudab kopsutorudes oleva sekreedi vedelamaks ja kergemini väljaköhitavaks;  suurendab organismi immunoloogilist kaitsevõimet, vähendab allergilisi reaktsioone ja haigestumist infektsioonhaigustesse;  mõjub rahustavalt närvisüsteemile.

Soolaravist võib abi loota inimene, kellel on:  sagedased viirusinfektsioonid, nohu, köha;  astma;  krooniline neelu-, kurgu- või põskkoobaste põletik;  bronhiit;  sageli kõrvapõletik;  allergeenidest põhjuststud nahaprobleemid või allergiline nohu;  naha ekseem, atoopiline dermatiit;  psoriaas;  ebastabiilne närvisüsteem, stress, ärevushäired  unetus;  liigestepõletikud.

Soolaravi ei sobi inimesele, kelle on:  ägedad infektsioonid, millega kaasneb palavik;  läbipõetud kopsutuberkuloos või muud rasked kopsuhaigused  pahaloomulised kasvajad;  raske hingamis- või südamepuudulikkus. Allikas: ravispaa Tervis

Neil, kes üsna sageli viirus- või külmetushaigustesse jäävad, tasuks küll soolakambrit proovida.

da hingamisteede haigusi,» kinnitab Seppik. Või pigem oli enne tõestus ja seejärel sündis ravi.

Nimelt uuriti Poolas 1843. aastal soolakaevurite tervist.

Selgus, et kaevurid ei põdenud iial hingamisteede haigusi. Tookord nimetati seda kooparaviks.

Sakslased avastasid soola raviomadused I maailmasõja ajal, kui soolakoobastesse varjunud

inimesed said leevendust astmale.

Tänapäeval on soolaravi spaades üks nõutumaid protseduure ja näiteks Viimsi spaa soolakambris käib ka palju kohalikke elanikke. Eriti lastega ja külmal ajal.

«Kui vanasti kestis üks raviseanss 60 minutit, siis tänapäeval öeldakse, et vajaliku doosi saab kätte juba 40 minutiga,»

toob Seppik välja teisegi soolaravis aastatega toimunud arengu. Soolakambris soovitatakse käia kuurina 6-10 korda järjest, aga abi olevat ka juba kolmest-neljast korrast. Kuigi tundlikel inimestel võib soolakamber põhjustada nahasügelust ja kipitustunnet kurgus, mingeid kõrvalnähtusid sel looduslikul ravil Seppiku kinnitusel pole.

Eelkõige sobib organismi immuunsüsteemi tugevdav soolaravi nii hingamisteede haiguste profülaktikaks kui ka kroonilise bronhiidi, põskkoopa ning kõrva-, neelu- ja mandlipõletiku, samuti sagedaste viirusinfektsioonide korral.

«Allergikute hingamisteed on pideva stressi all ja seepärast on nad ka altimad igasugustele hingamisteede haigustele,» toob Seppik välja veel ühe grupi soolakambri potentsiaalseid patsiente.

Soolakambri bakterivastane toime tuleb kasuks ka akne ja erinevate nahaekseemide korral. Samuti aitab see suitsetajatel, tolmuse töö tegijatel ja saastatud õhus elavatel inimestel ennetada krooniliste haiguste teket.

«Lisaks soola puhastavale toimele tekitab soolageneraator negatiivseid ioone, mis mõjuvad rahustavalt närvisüsteemile,» soovitab Seppik soolaravi proo-

vida ka stressi ja depressiooni korral.

Soolasaun või soolakamber?

«Soola molekulid toimivad otseselt hingamisteede limaskestadel, samas negatiivsed ioonid aitavad inimesel stressi maandada. Lisaks ladestub soolakambris pihustatud sool ka nahale – niipalju, kui seda nahka soolakambris paljastatud on,» kirjeldab Seppik, kuidas soolakamber kõigi eelnimetatud haiguste puhul aitab.

Kui soolakambrite soolaveskid jahvatavad spetsiaalselt puhastatud keedusoola, siis soolasaunades on enamasti kasutusel meresool, mis sisaldab rohkelt nahale kasulikke mineraale. Viimsi Spa tervisekeskuse juht peab nahale tõhusamaks soolasauna, hingamisteede haiguste korral eelistaks ta pigem soolakambrit.

Meeles peab pidama, et kindlasti ei tohi soolatuppa minna ägedas staadiumis kopsuhaiguste, kõrge palaviku, tuberkuloosi, kõrgvererõhutõve, neeruhaiguste, pahaloomuliste kasvajate ja ägeda viirushaiguse puhul.

Kuigi soolakambris soovitatakse käia 6-10 korda, olevat abi ka juba 3-4 korrast.

Teisipäev, 5. mai 2015

Tervis 5

parandab immuunsĂźsteemi Viimsi SPA Tervisekeskus

Soolapiip kui kaasaegne kodune soolaravi Soolapiip vþiks olla ravimit toetav vahend ßlemiste hingamisteede haiguste korral, vþtab Ivika Holm lßhidalt kokku juba kßmmekond aastat tagasi Eesti apteekidesse jþudnud portselanpiibu peamise mþtte. Inimene vþtab soolapiibu otsa suhu ning hingab suu kaudu sisse ja nina kaudu välja. Sisse hingatud soolakristallid tþmbavad kudedest enda poole vett ja tänu sellele läheb sekreet, mis limaskestadel on, vedelamaks.

Selle sekreedi me nuuskame vĂľi kĂśhime välja ja koos sellega limaskest puhastub,Âť selgitab Ăœlikooli Apteegi farmatseut Ivika Holm portselanist piibu toimemehhanismi.

Kuigi välisþhust vþib ßlemiste hingamisteede limaskestale sattuda igasuguseid allergeene, tolmu ja baktereid, soovitab Holm piipu eelkþige krooniliste haiguste korral. Pean silmas kopsu ja bronhidega seotud haigusi nagu kÜhad, allergilised kÜhad, pþskkoopapþletikud, astma. Aga piip vþiks sobida ka viiruste ja bakteriaalsete pþletike korral. Kuna tänu piibule tekib sekreeti rohkem ja ta läheb vedelamaks, siis ka kþigi nende haiguste puhul kergendab ta sekreedi välja kÜhimist, selgitab proviisor.

Erinevalt näiteks soolakambrist käimisest vþiks soolapiipu kasutada ka kßlmetushaiguste ägedas faasis, sest ka siis on

vaja sekreeti veeldada. Samas, kui nina on kinni, siis soolapiipu kasutada ei saa. ÂŤNina vĂľib mĂľne turset alandava ravimiga kĂźll lahti teha, aga mugavam on teisi vahendeid kasutada,Âť on piibu efekt Holmi sĂľnul kĂľige selgemini arusaadav krooniliste haiguste korral.

Piipu soovitatakse kasutada 15-25 minutit päevas, nii kasutades jagub selles olevast soolakogusest viieks aastaks. Selle 15-25 minutit vþib proviisori sþnul päeva peale ka ära jagada. Haiguse ägenemise faasis vþib seda lßhiajaliselt pikendada isegi kahele tunnile päevas. Aga kui pikka aega kahetunniseid kuure teha, hakkab piip limaskesti kuivatama, märgib Holm. Piip on ßhekordne ehk sellesse soola juurde panna ei saa.

Täiskasvanutel ja lastel on erinevad piibud: laste piip elevandikujuline, nii et sisse hingates saab mudilane londi suhu pista. Iseenesest soolal vastunäidustusi pole, aga kasutaja vanuse alampiir sþltub sellest, et mudilane saaks aru, millal ta suu ja millal nina kaudu hingama peab, þpetab Holm ja soovitab ise piipu kasutada alates kolmandast eluaastast, sest tegu on portselanist ehk teisisþnu ßsna þrna asjaga.

KERSTI EERO

REKLAAMTEKST

Originaalsed Rootsi tabletid silmadele –Š›“ŠœŽŽ–—ŽÂ?ÂŽČą Ž”œÂ?›Š”Â?Â’ÂœČą •Ž’Â?žÂ&#x;ŠÂ?Čą “Šȹ Â?ŠœŠ”ŠŠ•žœÂ?ŠÂ?žÂ?Čą Â?˜’Â?ž–’—Žȹ —’—Â?Čą Â™Â˜Â•ĂťÂ?Ž—˜˜•’Â?ČąÂ˜Â—ČąÂ?ž—Â?žÂ?ČąÂ˜Â–ÂŠČąÂŠÂ—Â?Â’Â˜Â”ČŹ Â?Ž›Â&#x;Â’ÂœÂ•Â’Â”ČąÂŽÂ•ÂžÂ&#x;Â’Â’ÂœÇŻ „Ostsin apteegist Rootsi Blue Berry sĂťÂ?ŠÂ?Â’Â’Â&#x;œŽÂ?ÂŽČąÂ˜Â–ÂŠÂ?žœÂ?ÂŽČąÂ™Â˜Â˜Â•ÂŽÂœÂ?ǰȹ•žÂ?ÂŽČŹ

Â?Š‹•ŽĴȹŽȹ “Šȹ Â˜Â•ÂŽÂ—Čą Â&#x;§Â?Šȹ ›Š‘ž•ǰȹ œŽœÂ?Čą Â’ÂœČŹ ’’—’ȹ•Ž’Â?ÂžÂ‹ČąÂœÂ’Â•Â–ÂŠČąÂ”Â˜Â•Â•ÂŠÂ?Â§Â‘Â—Â’ÂœČąÂ–ÂŠÂŠÂ”ÂžČŹ Vaccinium myrtillusČą Â˜Â—Čą 䑓Šȏ žȏ ÂŽÂ?’ȹ”ŠžŠȹ•žÂ?ÂŽÂ?ÂŽÂœČąÂŽÂ’ČąÂ&#x;Â§ÂœÂ’ČąÂ–ÂžČąÂœÂ’Â•Â–ÂŠÂ?Čą Â•ÂŠÂœÇ°ČąÂ–Â’ÂœČąÂ&#x;ŠœÂ?žÂ?ÂŠÂ‹ČąÂ”ÂŽÂœÂ”Â—Â§Â?ÂŽÂ–Â’ÂœÂŽČąÂŽÂŽÂœÂ?ÇŻ Â›Â˜Â˜Â™ÂŠÂ•ÂŽČą Â˜Â–ÂŠÂ—ÂŽČą –žœÂ?’”Š•’’”ȹ —’—Â?Čą Ž—Š–ȹŽÂ?ÂŠČąÂ“Â˜Â˜Â”ÂœÂŽČąÂ&#x;ŽĴȹȹ—’—Â?ČąÂ?§‘ŽÂ?ȹ™Ýȏ Â’ÂœÂŠÂ”ÂœČąÂ–ÂžÂœÂ?Â’Â”ÂŠČąÂ“ÂŠČąÂ‘ÂŠÂ›Â’Â•Â’Â”ÂžČąÂœÂ’Â•Â–ÂŠČŹ •ŽÂ&#x;’—ž–Š’Â?Čą –ŽÂ?œ’”ž•Â?Čą ”ŠœÂ&#x;ŠÂ&#x;Š’Â?Čą œ’Â&#x;ŠÂ?Čą ™Š’Â?Š•ǯȹ •Ž—ȹ Â&#x;§Â?Šȹ 䗗Ž•’”ǰȹ ÂŽÂ?Čą Â›Â˜Â‘ÂžČą Ž”œÂ?›Š”Â?’•Žȹ —’—Â?Čą •žÂ?Ž’’—’•Žȹ ˜— Â?Š’–’ǰȹ –’Â?Šȹ Â–ĂťĂťÂŠÂ”ÂœÂŽČą ˜˜Â?ÂœÂ’Čą Š™ȏ ŠÂ&#x;ŠœÂ?ÂŠÂœÂ’Â—ČąBlue BerryČąÂ?Š‹•ŽÂ?Â’Â?ÇŻČą ˜˜Â&#x;Â’ČŹ Â?˜’Â?ž•’œŠ—Â?Â’Čą Blue Berry Omega 3 Â?ŽŽ”’Â?ÂŽÂœÇŻČą žœÂ?’”ŠŽ”œÂ?›Š”Â?Ç°Čą –’Â?Šȹ tan Blue BerryČą Â?Š‹•ŽĴȹŽȹ ”ä’Â?’•Žǰȹ Â”ÂŽÂœČą ”Š™œ•’Â?ÂŽČą ”˜˜œÂ?Â’ÂœÂŽÂœČą ˜˜–ŽÂ?ÂŠČŹĹ™ČŹÂ›ÂŠÂœÂ&#x;ČŹ ”ŠœžÂ?ŠÂ?ÂŠÂ”ÂœÂŽČą •žŽȹ Ž››¢ȹ Â?Š‹•ŽĴȹ’Â?ÂŽČą •˜ŽÂ&#x;ŠÂ?ȹ™Š•“žǰȹ“ž‘’Â&#x;ŠÂ?ȹä‘Â?žÂ?Â’ČąÂ“ÂŠČąĂŁĂŁÂœÂ’Â?Â’Čą ‘Š™™ŽÂ?ȹȎȹ ČąÇťÂŽÂ’Â”Â˜ÂœÂŠÂ™ÂŽÂ—Â?ŠŽŽ—‘Š™Žǟȹ “Šȹ ”Š™œ•’Â?ÂŽČą Â&#x;Š•–’œÂ?ÂŠÂ–Â’ÂœÂŽÂ”ÂœÇ°Čą œŠŠÂ?Š”ȏ ŠžÂ?˜Â?Čą Â&#x;ä’ȹ Â&#x;ÂŽÂŽÂ?ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą ”˜Â?žȹ ™§ŽÂ&#x;Šȹ Š›ȏ “Šȹ Čą ÇťÂ?Â˜Â”Â˜ÂœÂŠÂ‘ÂŽÂ”ÂœÂŠÂŽÂŽÂ—Â‘ÂŠÂ™ÂŽÇźÇ°Čą ČŹ ÂœÂŽČą –ŠÂ?Š•Š”ŠœÂ&#x;ÂžÂ•Â’ÂœÂŽČą Vaccinium myrÂ&#x;žÂ?Â’ÂŽÂ”Â›ÂŠÂŠÂ—Â’ČąÂŽÂŽÂœÇŻČž Â&#x;Â’Â?Š–’’—ȹ“ŠȹÂ?ÂœÂ’Â—Â”ÇŻČą ČŹÂ&#x;Â’Â?Š–’’—ȹ“ŠȹÂ?ÂœÂ’Â—Â”Čą tillus’eČą –Š›“ŠÂ?ÂŽÂœÂ?Ç°Čą Â–Â’ÂœČą Â˜Â—Čą Ž›’Â?Â’Čą ‘’—ȏ

Š’Â?ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą œ§’•’Â?ŠÂ?Šȹ —˜›–ŠŠ•œŽÂ?Čą —§Â?ÂŽČŹ —ŠÂ?žÂ?Čą Â—ÂŽÂ’ÂœČą •Ž’Â?žÂ&#x;ŠÂ?ÂŽČą ‹’˜•˜˜Â?’•’œŽ•Â?Čą –’œÂ?ÇŻČą ČąÂ?˜ŽÂ?ÂŠÂ‹ČąÂ—Â˜Â›Â–ÂŠÂŠÂ•ÂœÂŽÂ?ȹ—§Â?ÂŽČŹ Š”Â?Â’Â’Â&#x;œŽÂ?ŽȹŠ’—ŽÂ?Žȹ“Šȹ’—Â?Ž—œ’’Â&#x;ÂœÂŽČąÂ&#x;§›Â&#x;Â’Čą

–’œÂ?Ç°Čą ”ž’ȹ ™§ŽÂ&#x;ÂŠÂœČą Â?Š›‹’Â?ÂŠÂ”ÂœÂŽČą Ĺ˜Ĺ›Ĺ–Čą –Â?Čą ™˜˜•ŽœÂ?ÇŻČą žœÂ?’”Šȹ ”Šœž•’””žœÂ?Čą —§ȏ Blue BerryČą œ’•–ŠÂ?Ž•Žȹ –䎕Â?žÂ?Čą Â?ÇŻ Â?ÂŽÂ–Â’ÂœÂŽÂ•ÂŽČą Â?§‘Ž•Â?ŠÂ?Â’Čą “ž‹Šȹ Čą –ŠŠ’•ȏ Â?˜˜Â?ÂŽÂ’Â?ČąÂ˜Â—ČąÂ”ÂŠÂ”ÂœČąČŽČą •žŽȹ Ž››¢ȹÂ?Š‹•ŽÂ?Â’Â?Čą Blue BerryČąÂ?Š‹•ŽĴȹŽȹ“ŠȹBlue Berry “ŠȹBlue Berry Omega 3 ”Š™œ•’Â?ÇŻ Omega 3 ”Š™œ•Ž’Â?ČąÂœÂ˜Â˜Â&#x;Â’Â?ŠÂ?ÂŠÂ”ÂœÂŽČąÂ?Š›ȏ ˜’Â?ž•’œŠ—Â?Â’ČąBlue BerryČąÂ?Š‹•ŽÂ?Â’Â?Čą Â&#x;Â’Â?ŠÂ?Šȹ ”ä’Â?’•ǰȹ Â”ÂŽÂœČą •˜ŽÂ&#x;ŠÂ?Čą ™Š•“žǰȹ œ’œŠ•Â?ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą œ’•–ŠÂ?Ž•Žȹ Â”ÂŠÂœÂžÂ•Â’Â”Â”ÂžČą “ž‘’Â&#x;ŠÂ?Čą ŠžÂ?˜Â?Čą “Šȹ Â?ĂŁĂŁÂ?ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą Š›Â&#x;žÂ?Â’Â?Šǯȹ –žœÂ?’”Šȹ “Šȹ ‘Š›’•’”žȹ ÂœÂ’Â•Â–ÂŠÂ›Â˜Â‘ÂžČą Ž”œÂ?ČŹ Blue BerryČą Â?Š‹•ŽÂ?Â’Â?Čą “Šȹ Blue Berry ›Š”Â?Â’ÇŻČą žœÂ?’”ŠŽ”œÂ?›Š”Â?Čą Š’Â?Š‹ȹ ‘˜’Â?Šȹ Omega 3 Čą ”Š™œ•’Â?Čą œ˜‹’Â&#x;ŠÂ?Čą Â’Â?ÂŠÂœČą Â&#x;Šȏ —˜›–ŠŠ•œŽÂ?Čą —§Â?Ž–’œÂ?ÇŻČą Â’Â•Â–ÂŠÂ›Â˜Â‘ÂžČą Â—ÂžÂœÂŽÂœČą ’—’–ŽœÂ?Ž•Žǰȹ Â”ÂŠÂŠÂœÂŠČą Š›Â&#x;ŠÂ?žÂ?Čą Ž”œÂ?›Š”Â?Čą Â?˜ŽÂ?Š‹ȹ —˜›–ŠŠ•œŽÂ?Čą —§Â?ÂŽČŹ —Ž’•Žǰȹ Â”ÂŽÂœČą ”Š——ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą ™›’••Žȹ Â&#x;ä’ȹ Â”Â˜Â—ČŹ –’œÂ?ȹ“ŠȹÂ&#x;Ă¤Â›Â”Â”ÂŽÂœÂ?ŠȹÂ?ž—”Â?ÂœÂ’Â˜Â˜Â—Â’ÇŻČą ’’—Šȏ Â?Š”Â?•§§Â?ÂœÂ’ÇŻČą §‘Â?Â’ÂœČąÂ˜Â—ČąÂ”ÂŠČąÂ–Â’Â?Â–ÂŽÂ”ÂŽÂœÂ’Â—ÂŽČą

Modelli pilt

„Armastan väga lugeda, kuid tundsin, et palju lugedes väsivad silmad kiiresti, tekib pisaratevool ja tähed hakkavad jooksma. Nßßd olen aga väga þnnelik, sest avastasin Rootsi Blue Berry tabletid,� jutustab Kathy.

Â–ÂŠÂœĂ¤Â“ÂŠČą Š“Š•ǰȹ ”ž’ȹ ›’Â?Â’Čą ™’•˜˜Â?Â’Â?Čą ˜œŠ•Žœ’Â?ČąĂŁÂ’ÂœÂ?Ž•ȹ䑞›Ý——Š”žÂ?Ž•ǯ ›’Â?’—ŠŠ•œŽ’Â?Čą ˜˜Â?ÂœÂ’ČąBlue Berry Â?Š‹•ŽĴȹŽȹ“ŠȹBlue Berry Omega 3 ”Š™œ•Ž’Â?ČąÂœÂŠÂŠÂ‹ČąÂ˜ÂœÂ?ŠȹŠ™Â?ŽŽ”’Â?ÂŽÂœÂ?Čą Â&#x;ä’ȹÂ?˜˜Â?Â“ÂŠČąÂ”Â˜Â?ž•Ž‘Ž•Â?Čą www.newnordic.eeÇŻČą ’œŠ’—Â?Â˜ČąÂ?Ž•ŽÂ?Â˜Â—Â’Â•Čą ĹœĹžĹšČąĹ™ĹžĹ™ĹžÇŻ NEW NORDICU

internetipood

Teisipäev, 5. mai 2015

6 Tervis

Istuv eluviis ja vähene liikumine p suuremal osal inimestest selja valu GEIDI RAUD

geidi.raud@ohtuleht.ee

Seljavalu kimbutab umbes 80 protsenti inimestest. Mis võib olla valu põhjuseks ja mis seda leevendaks?

Põhja-Eesti Regionaalhaigla alh lhai aigl ai gla gl a neurokirurgi Tarmo Areda reda sõnul on seljavalu üldjuhul ul iseparanev haigus. «Kui me räägime ainult alaseljavalust, m mitte itte sellisest Tootsi-ishiasest, t, mis on jalga kiirguv valu või kui ui inimene on selja ära on tõstnud, tnud, siis see on tavaliselt healoomuline oomuline ja iseparanev,» kinnitab ab ta.

Esimese asjana kurda urda muret perearstile

Seljaoperatsiooni peaks kartma?

«Selles mõttes peaks, et iga operatsioon on teatava riskiga seotud. Ükski kirurgiline protseduur pole riskivaba,» ütleb Põhja-Eesti Regionaalhaigla neurokirurgi Tarmo Areda. Tema sõnul sõltub kõik siiski inimese üldisest tervislikust seisundist ja sellest, mis haigus tall on. «Sed Sed edaa ei «Seda saa hinnata nii, et naabril tehti lõikus ja tal läks hästi. Või et naabril tehti lõikus ja tal läks väga halvasti. Operatsiooni vajalikkust hindab kirurg,» kostab Areda lisades, et kui operatsiooni tüsistumise risk on oluliselt suurem kui operatsiooni kasutegur, siis inimesele lõikust ei pakuta.

Areda sõnul on selgroog oog keerulise ülesehitusega ja a seetõttu võivad valu põhjusjustada mitmed erinevad v ad probleemid. «Valutada tada võivad lihased, kõõlused sed ja selgroolülide vahel o olevad levad väiksed liigesed. Selgroos r os kulro gevad seljaaju ja seljanärvid anärvid ja kui neile miski peale surub, surub, hakkavad needki valutama. ma. Selg valutab ka siis, kui lülivahekettad vahekettad on viga saanud või tekib ekib lülivaheketta väljasopistus, s, mis venitab enda ümber olevaid vaid kudesid,» loetleb ta.

Esimese asjana peaks seljavalu käes kannatav inimene Areda sõnul pöörduma perearstile, kes selgitab, kas raviks piisab valuvaigistikuurist või tuleks inimene suunata kas füsioterapeudi, kiropraktiku või kirurgi vastuvõtule.

«Kirurgi juurde satub inimene ssiis, iiss, kui ii kui llihtsamad ihts ih tsam ts amad am ad v aria ar iand variandid on ära proovitud,» nendib ta.

Esmane ravivariant on kasutada regulaarselt valuvaigistit nii suures annuses, et see valu ära võtaks ja inimene liikuma saaks. Teine ravivariant on kasutada füsioterapeudi või kiropraktiku teenust. Kiropraktik aitab lihaspinget leevendada ja füsioterapeut õpetab selgeks õiged võtted, kuidas selga hoida ja milliseid harjutusi teha, et selja- ja kõhulihased tugevad oleks.

Kui inimene on kõik selle ära proovinud, kuid valu ikkagi piinab ja häirib igapäevast elukvaliteeti, oleks Areda sõnul mõttekas hakata

mõtlema kirurgilisele ravile.

«Kõige sagedamini satuvad neurokirurgi juurde inimesed seljavaluga, mis on kestnud üle kolme kuu ja pole ära paranenud,» märgib Areda. Tema sõnul on aga veel ohumärke, mille korral ei tohiks kirurgilt abi otsimisega viivitada. «Punased lipukesed on jjalga g kiirguv seljavalu ja mingil konkreetsel liigutusel liigutusell tekkiv jalanõrkus, näiteks ei sa saa käia kandadel või varvastel ja ei saa kükist ilma käte abita pü püsti, samuti põie või pärasoole tegevuse häired,« loetleb neurokirurg neuro tõsiseid märke. Samuti tuleks t neurokirugile pöörduda, kui k kahtlustatakse põletikku, kasvajalist k inimesel olnud haigust või on inime seljatrauma. Sellised juhtumid on õnneks harvad.

Istumine kui pand pandeemia Põhiline seljavalu p põhjus on Areda sõnul küür küürus seljaga suure raskuse tõstmine. «Kui tõstm inimene tõstab inime sirge sselja ja jalgade jõ jõuga, mitte selja jõuga, siis selg valutama vall ei hakka,» manitseb ta targalt ttegutsema.

Teine peam peamine m põhjus on üldine nõ nõrk õ füüsili-

Mis toimub kiropraktiku visiidil?

11 aastat kiropraktiku ametit pidanud Rainer Kägo selgitab, mis imeloom kiropraktik õigupoolest on ning mis tema vastuvõtul toimub.

Esmalt toimub kiropraktiku visiidil patsiendiga põhjalik vestlus. Seejärel asutakse protseduuride juurde, vajadusel teostatakse kiropraktilist liigesevabastamist. «Enamik räägib Eestis sellest kui kondiväänamisest, aga konte küll keegi ei vääna!» kinnitab Kägo. Vajadusel kasutatakse siiski ka erinevaid instrumente, Kägo ise näiteks aktivaatorit ja akupunktuuri nõelu.

Kiropraktiku vastuvõtul käiakse keskmiselt järjest kolm kuni viis korda, kuid mõnikord saab hakkama ühe külastuskorraga – kõik sõltub diagnoosist.

Lisaks näitab kiropraktik ka seda, milliseid harjutusi võiks teha kodus. Lihtsaimad on Kägo soovitusel:  Istu tugitoolis ja tee ülakehapöördeid nii, et vaagen oleks paigal.  Kontoris tee kätesirutusi, rinnasirutust, istudes jalgade tõstmist – see aitab seljal natukene mobiilsemaks saada ja vabastab selja pingetest.  Käi iga päev vähemalt 10 000 sammu.

ne vorm. «Kui selja- ja kõhulihased on tugevad, siis on selgrool ka kergem ning seljavalu tekkimise tõenäosus väiksem.

Kui inimesed palju istuvad ja ei liigu, kipub füüsiline seisund olema kehvem,» märgib ta.

PantherMedia / Scanpix REKLAAMTEKST

Teema: hea kuulmine

On tore, kui kohin kõrvus enam ei häiri!

John elab Ontario linnas Kanadas ja jutustab oma loo: „Sageli vaevas mind kohin kõrvades, ma kuulsin halvasti ja see oli väga ebameeldiv. Siis proovisin Tone™ tablette...”

„M

ärkasin kuulmise muutuseid mõned aastad tagasi.

Tundsin, et ei kuule enam nii hästi nagu varem ja mõnikord vaevas mind kohin kõrvades. Sageli oli selline tunne, nagu viibiksin keset suurlinna, kus müra kunagi ei vaibu. Sõpradega suheldes oli mul raske kuulda ning aru saada, mida nad räägivad. Nad pidid sageli öeldut kordama, et ma aru saaksin. Tundsin end ebamugavalt ja üsna kohmetult.“

Märkas muutusi

siaks (ladina keeles presbyacusia).

Sagedasemateks kaebusteks on raskused vaiksemast kõnest arusaamisega ja kohin kõrvus.

Inimene võib kohaneda kuulmise muutustega, kuid kohin kõrvades ja peas on väga väsitav. Kohin kõrvades suureneb väsimuse ja ärevuse korral või õhtuti vaikses ümbruses. Kohin kõrvades võib segada ka öösel.

Nõrgenenud kuulmisega inimeste jaoks on psühholoogiline enesetunne eriti tähtis. Nad tunnevad sageli kurbust, rahutust, kohmetust ja ebamugavust ning nad on sotsiaalselt vähem aktiivsed. Probleeme kuulmisega on paljudel inimestel, kuid enamus püüab seda varjata. Pole saladus, et keegi ei taha tunda ennast teistsugusena, kardetakse teiste pilkeid, sest ei saa kunagi olla kindel, kas kuuled kõi1. ke, mida öeldakse. Seetõt2. tu eitavad paljud inimesed probleemi ja väidavad, et 3. kõik on „nagu alati“.

„Olin väga üllatunud, kui apteegis pakuti mulle Toneȱ Ĵ ǰȱ ȱ ei uskunud, et miski võib aidata.

Mulle selgitati, et Toneȱ Ĵ ȱ koostisesse kuuluvad lisaks taimeekstraktidele ka mikroelemendid, mis toetavad elektrolüütide tasakaalu kehas ja inimese normaalset psühholoogilist seisundit.

Ostsin paki Toneȱ Ĵ ȱ ȱ ä ȱ vastavalt soovitustele iga päev 2 Ĵ ǯȱ ûû ȱ ȱ ȱ ȱ vanadel headel aegadel, isegi mu sõbrad ja pere on tähele pannud, Faktid Tone tablettide kohta et ma kuulen jälle normaalselt.“ Tone on originaalne SkanEaga seotud muutused dinaavia päritolu toiduliEaga seotud kuulmise nõrge- sand, mis sisaldab kuulminemist nimetatakse presbüakuu- sele kasulikke bioloogiliselt

aktiivseid aineid. Taanis toodetud Toneȱ Ĵ ȱ ȱ ȱ tatra, mustikamarjade, galganirohu juure ja humalakäbi ekstrakte, niatsiini, kaaliumi ja magneesiumi. Tatraekstrakt sisaldab ȱ Ě ȱ ǯ Niatsiin ja magneesium aitavad kaasa närvisüsteemi normaalsele talitlusele. Magneesium vähendab väsimust ja kurnatust. Samuti aitab magneesium kaasa elektrolüütide tasakaalule. Närvisüsteemi normaalne talitlus, elektrolüütide tasakaal ja psühholoogiline seisund on tähtsad kogu organismi jaoks, samuti normaalse kuulmise.

Võtke 2 Toneȱ Ĵ ȱ ȱ Ȭ mikul vähemalt 2-3 kuud, et tagada närvisüsteemi normaalne

talitlus ja kõrva tähtsaimate osade elektrolüütide tasakaal. Mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning tervislikud eluviisid on olulised.

Kust saab osta Tone tablette?

Originaalseid Ton ȱ Ĵ ȱ saab osta apteekidest või tootja kodulehelt www.newnordic.ee.

Kas teil on küsimusi?

Lisainfot saab telefonil 684 3838 või külastades tootja kodulehte www.newnordic.ee NEW NORDICU

internetipood

SÜDAMEAPTEEGIS MAIS SOODUSHINNAGA

Kas teie kuulmine on normaalne?

Sageli on raske kaasvestleja sõnadest aru saada Kui kaasvestleja räägib, küsin sageli „mida?“ Mõned ümbritsevad helid ärritavad mind ja tunduvad tüütud 4. Mõnikord vaevab mind kohin kõrvades 5. Väldin vestlusi teiste inimestega, sest tunnen end ebamugavalt

JAH

Kui vastasite jaatavalt vähemalt kolmele väitele, võib teie kuulmine olla nõrgenenud!

EI

Teisipäev, 5. mai 2015

aneb tama Kiropraktik Rainer Kägo sþnul pÜÜrdub 80% inimestest liikumiselundkonna eksperdi ehk kiropraktiku poole just seljaprobleemidega. Seljavalu peamine pþhjus on tema istuv eluviis ja vähene liikuvus. Liigne istumine on kþigile teada-tuntud pandeemia, mis tekitab liikumiselundkonna hädasid ja varajast vananemist, nendib ta lisades, et see pole probleemiks mitte ainult kontoris tÜÜtavatel täiskasvanutel, vaid ka lastel. Pikad koolipäevad ja rasked koolikotid tekitavad lastel seljaprobleeme, selgitab ta.

Seljavalu ennetamiseks soovitab Kägo istuvat tÜÜd tegevatel inimestel hankida ergonoomilised toolid ja ßlestþstetavad lauad, et ka seistes oleks vþimalik arvutiga tÜÜd teha. Kaks tundi päevas vþiks kaheksatunnisest tÜÜpäevast teha tÜÜd pßsti seistes, soovitab Kägo. Paljud inimesed on väga laisad ja tavaliselt hakatakse abi otsima alles siis, kui asi on juba päris kehva. Kiropraktiku vastuvþtule vþiks tulla aga juba siis, kui selg annab natukenegi tunda, rþhutab ta. Kägo sþnul on asjalood head, kui seljavalu mÜÜdub 24 tunniga. Kui see kestab aga kauem, tuleks ilmtingimata spetsialistidelt abi otsida.

Tervis 7

Päikesega liialdamine on melanoomi haigestumist suurendanud poole vþrra PantherMedia / Scanpix

Eesti elanike sagenev reisimine päikeserohketesse riikidesse ja sealne mþþdutundetu päevitamine ning noorte ßha tihedam solaariumi kßlastamine on kasvatanud pidevalt nahavähki ja melanoomi haigestumist – viimase 10 aasta vältel on haigestumus melanoomi Eestis kasvanud lausa poole vþrra.

Statistika andmeil esineb melanoomi uusi haigusjuhte Eestis igal aastal keskmiselt 7 mehel ja 14,5 naisel 100 000 inimese kohta. Euroopa keskmine uute haigusjuhtude esinemine on 12 juhtu 100 000 inimese kohta. Mittemelanoomseid pahaloomulisi nahakasvajaid esineb igal aastal Eestis 44 mehel ning 65 naisel 100 000 inimese kohta. Ăœks oluline melanoomi haigestumise suurenemise pĂľhjus on päike. Päikesevalgus on kĂźll oluline, et toota organismile vajalikku D-vitamiini, ka on see vajalik kaltsiumi imendumiseks ja luude kasvuks. Kuid päikesega liialdamine, sealhulgas ka kunstpäikese ehk solaariumi kasutamine, suurendavad nahavähi ja melanoomi teket,

Jälgi oma nahka!

Naha jälgimisel aitab rahvusvaheline sĂźnnimärkide jälgimise ABCde reeglistik, kuid lisaks seal kirjasolevale on hoiatavateks muutusteks ka veritsemine, haavandumine, kooriku ja punetuse teke Ăźmbritsevas nahas. ď Ź A - (assumetry) AssĂźmmeetria – Ăźhe poole kuju ei ole vastavuses teise poole kujuga. ď Ź B - (border) Serva ebakorrapärasus – sĂźnnimärgi serv on ähmastunud, sakiline, sälgustatud. ď Ź C - (colour) Värvuse varieeruvus – Ăźhes sĂźnnimärgis on korraga must, pruun ja beeĹž pigment. Osaliselt vĂľib pigment olla kadunud. ď Ź D - (diameter) Diameeter 7mm – pigmentsĂźnnimärk suureneb, kasvades aeglaselt nahal laiemaks. ď Ź E - (elevation) Pinnamuutus – siledapinnaline sĂźnnimärk muutub sĂľlmeliseks.

Kolm nahamuutust, mille pärast muretsema ei pea samuti kiirendab see naha vananemist, vähendab immuunsßsteemi tþhusust ning pþhjustab ka erinevaid silmahaigusi. 50-90% nahavähi juhtude pþhjuseks on liigne ultraviolettkiirgus.

Eesti Vähiliidu andmeil avastatakse Eestis aastas pisut ßle 1000 nahavähi juhu. Kuigi tegu on vähiga, mida on vþimalik varakult avastada, on suremus nahavähki ja eelkþige melanoomi kþrge. On oluline märkida, et kuigi meestel esineb

nahavähki poole vähem kui naistel, sureb neid sellesse haigusesse poole rohkem. Selle peamiseks pþhjuseks on haiguse liiga hiline avastamine.

Nahavähi ennetamiseks on oluline jälgida oma nahka ja muutuste korral sßnnimärkides pÜÜrduda kohe arsti poole - varane haiguse avastamine tagab parima ravitulemuse. Mida väiksemate muutustega alustada ravi, seda lihtsam see on ja seda kindlamini saab terveneda. SILJA PAAVLE

ď Ź Hemangioomid näevad välja nagu imepisikesed kirsid, 2–5 mm läbimþþduga tumepunased sĂľlmekesed. Need vĂľivad tekkida igale poole kehale ja nende arv hakkab suurenema 40. eluaastates.

Hemangioomid on healoomulised naha veresoonte seinast lähtuvad moodustised, mis ravi ei vaja, kuid kosmeetilistel pĂľhjustel vĂľib neid eemaldada. Suurenevaid ja suuri pea- ja kaelapiirkonnas asuvaid hemangioome peaks siiski nahaarstile näitama. ď Ź Nahanäsad on healoomulised, varrekese otsas paiknevad pehmed nahamoodustised. Tavaliselt on näsad nahavärvi vĂľi pisut tumedamad ja nende läbimþþt ulatub mĂľnest millimeetrist viie sentimeetrini. Asuvad sageli keha voltides ja vĂľivad muutuda riiete vĂľi ehetega vigastamisel punetavaks, pĂľletikuliseks ja valulikuks, kuid hiljem iseenesest kärbuda. Eemaldada pole neid vaja, kuid seda vĂľib teha krĂźoteraapia ehk kĂźlmutamise teel. ď Ź CafĂŠ au lait´ laigud on elu jooksul omandatud vĂľi kaasasĂźndinud pruunikad, Ăźmmargused vĂľi ovaalsed tasapinnalised laigud, mis ulatuvad mĂľnest millimeetrist 10–20 sentimeetrini. VĂľivad esineda igal pool kehal. Ăœldiselt on healoomulised ja neist ei teki melanoomi.

Reklaamtekst

Tupekuivus?

Allikas: SOGC 145 (2004)

VagisanÂŽ niisutav kreem Esimene hormoonivaba kreem tupekuivuse leevendamiseks MĂľnikord vĂľib olla Ăľige ravi leidmine tupekuivuse leevendamiseks raske. Varasemalt oli tupekuivuse vastu saadaval vaid hormoone sisaldavaid kreeme vĂľi vee baasil hormoonivabasid libestusgeele.

Nßßd on turul ka hormoonivaba toode – Vagisan niisutav kreem, mis on suureks kergenduseks neile, kes ei taha vþi ei saa kasutada hormoone sisaldavaid tupekreeme.

Hormoonivaba tupekreem sisaldab piimhapet, mis aitab hoida tupe loomulikku pH-taset.

Kreem sisaldab hooldavaid lipiide ja niisutab tĂľhusalt Ăľrnu limaskesti.

Vagisan niisutava tupekreemi pehme koostis kergendab tupe ja välise intiimpiirkonna kuivusest tekitatud vaevusi (kuivustunne, kipitus, sßgelemine, valulikud vahekorrad) Vagisan niisutav tupekreem sobib ka neile naistele, kes otsivad alternatiivi tavalistele libestitele. Vee baasil libestusgeelid ei sisalda tihti hooldavaid koostisaineid. Tupekuivuse raviks mþeldud Vagisan kreemil on topelttoime – see niisutab ja sisaldab hooldavaid lipiide. Tupe limaskestad ja välise intiimpiirkonna nahk paranevad ja kuivusest tulenevad vaevused kaovad.

Regulaarne Vagisan tupekreemi kasutamine hooldab nii sisest kui välist intiimpiirkonda nii tþhusalt, et vahetult enne vahekorda ei ole enam vajadust libestit kasutada.

Vagisan on toonud leevendust paljudele naistele: aastal 2012 mßßdi hormoonivaba Vagisan niisutavat tupekreemi ainußksi Saksamaal 560 000 tk.

Saadaval apteekides.

August Wol GmbH & Co. KG Arnzeimittel

Sirowa Tallinn AS, Salve 2c, Tallinn

WortieŽ naha pehme fibroomi (nahanäsade) eemaldaja on lihtsalt kasutatav meditsiiniseade naha pehmete fibroomide kiireks ja tþhusaks raviks.

Naha pehmed fibroomid on ohutud koe pehmed ja lihavad näsad, mis on ßhendatud naha pinnaga. Fibroome vþib esineda kogu kehal, kuid kþige enam on neid kaelal ja kaenlaalustes.

Pehme fibroomi tunnete ära, kui tal esinevad KÕIK järgmised omadused: ihu värvus, pehme ja kergesti liigutatav, valutu ning ulatub ßmbritsevast nahast välja väikesel, peenel varrel.

Ravi Wortiega pĂľhineb krĂźoteraapia ehk kĂźlmutusmeetodil.

Wortie ainulaadne koonilise kujuga otsik kßlmutab fibroomi täpselt ning tþhusalt ilma ßmbritsevat nahka kahjustamata. Kahe nädala jooksul kukub ravitud fibroom ära ja selle asemele on moodustunud uus nahk, vþi fibroomi suurus on vähenenud. Wortie abil on vþimalik kodus ise naha pehmet fibroomi eemaldada!

Saadaval apteekides! Vajadusel konsulteerige arsti vĂľi apteekriga.

Lisainformatsioon: www.wortie.ee Tootja: YouMedical B.V.,Holland Turustaja: Sirowa Tallinn AS

Teisipäev, 5. mai 2015

8 Tervis

Särava ja terve naeratuse nimel hambahügieen juba esimesest h KATRIN ROHTLA

katrin.rohtla@ohtuleht.ee

Ema musi lapse hammastele ohtlik?

Särava naeratuse nimel alaku laste hambahügieen juba esimesest hambast, mitte esimesest hambaaugust.

Hambaarst Jana Olaku sõnul võivad ka musiga bakterid ja mikroobid vanema suust lapsele levida.

Tema sõnul on teaduslikult leitud, et peres on emal ja isal suus ühesugused mikroobid just suudlemise tõttu.

«Sellepärast on vaja, et ka ema hambad oleksid puhtad ja ravitud, et võimalus lapsele mikroobe musiga edasi anda oleks minimaalne,» kostab Olak.

Seda kinnitavad kõik hambaarstid ning ka kogenud laste hambaarst Jana Olak rõhutab: «Hambahügieeniga tuleb alustada kohe siis, kui hambad suus.» See tähendab, et kui esimene hammas on suus, tuleb seda kohe hakata ka pesema.

Esimese hamba pesemiseks võiks Olaku soovitusel kasutada apteekides müügilolevat näpuhambaharja. «Võib pesta ka hambaharjaga või isegi tavalise marlilapiga see hammas üle tõmmata. Peaasi et katt saaks hamba pealt ära,» rõhutab tohter ning paneb südamele, et beebide puhul kehtib sama reegel nagu kõigil teistelgi ehk hambaid tuleks pesta kaks korda päevas.

Et beebide uneaeg on varieeruv, siis soovitab Olak jälgida, et enne pikemasse unne minekut saaks pisikese hambad puhtaks.

Lastele on müügil ohutud hambapastad

PantherMedia / Scanpix

Hambapastaga pole beebide hammaste pesemine keelatud, kuid kogenud tohter teab, et vanemad muretsevad, kas laps pastast ehk liiga palju fluoriidi ei saa. «Apteekides on müügil ka ilma fluoriidita hambapastasid, mis spetsiaalselt mõeldud imikutele,» viitab Olak, et sellise pasta võib beebi isegi alla neelata ja ära süüa, kuid midagi halba sellest ei juhtu.

Kui vanemad tahavad beebi hambaid pesta fluoriidi sisaldava hambapastaga, siis soovitab tohter esiti pidada nõu hambaarstiga, kes teab hinnata teatuid riske. «Näiteks sõltub, mis piirkonnas elatakse, palju on joogivees fluoriidi,» toob Olak välja esimese teguri, mida sel korral mõelda.

Agarad mudilased tahaksid juba varakult ilusa värvilise hambaharja pihku haarata ja ise oma kikid puhtaks küürida. «On leitud, et laps on suuteline hambaid pesema siis, kui ta oskab kindla käega joont tõmmata,» manitseb Olak seda hoogu taltsutama.

Tema sõnul on hea, kui lapsed soovivad hambaharjaga mässata, kuid vanemad peavad tulemuse kindlasti üle kontrollima. Laps võib küll hambaid ilusti hõõruda, kuid Olaku sõnul on tõenäoline, et tagumised hambad jäävad siiski pesemata.

Piisavalt arenenud, et ise oma hammaste hügieeni eest hoolt kanda, on laps umbes kuueseitsme aasta vanusena.

Laste hambahügieenile mõeldes soovitab tohter vanematel endilgi oma teadmisi hambapesust kontrollida. Ta soovitab osta apteegist indikaatortableti, mis värvib pesemata jäänud kohad suus punaseks.

«Kui vanemad saavad enda hammaste pesemisega hakkama, siis oskavad nad seda ka enda lastele õpetada,» usub Olak.

Lapse hambahari peaks olema pehmem ja kandma kirja soft, et sellega südamest hambaid nühkides ei kahjustataks.

«Kõige tähtsam on pesta ka hambaid õrnalt, neid jõuga mitte hõõruda. Tegema peaks edasi-tagasi liigutusi ja harja natuke igeme poole viltu hoidma ja jälgima, et puhtaks saaksid ka tagumised pinnad, puhastatud keele poolsed pinnad ja ka hammaste suulae poolne pind, mis tavaliselt ära unustatakse,» õpetab Olak hambapesu ja julgustab vajadusel vanemaid ka hambaarstilt nõu küsima.

Tema sõnul on reeglina nii, et kui hambaid pesta 2-3 minutit, nagu hambaarstid soovitavad, saavad kõik hambad ka korralikult puhtaks. Eesti keskmisest, 30 sekundi pikkusest hambapesust Olaki kinnitusel kindlasti ei piisa. Ühtlasi paneb ta vanematele südamele, et hambaarsti tuleks külastada korrapäraselt kaks korda aastas ning et hambaarstile võib minna juba aastase lapsega. Hambaarstilt saab küsida nõu, samuti pöörab hambaarst tähelepanu sellele, mida lapsevanem ei märka. Näiteks ei lähe lapse hammaste tervise nimel mitte sage söömine ja magama jäämine lutipudel suus. «Kui hambad on juba suus, peab jälgima, et söömise vahele jääksid pausid ning mahla juuakse vaid söögi kõrvale,» nendib tohter, et vahetpidamata mahla ja rinnapiima joomine lõhub laste hambaid. «Väikeste laste just lõikunud hambad on õrnad. Kui hamba pinnale satuvad sageli suhkur ja hape, paljunevad mikroobid ja koguneb katt, siis tekib kahjustus kiiresti,» märgib Olak. Tema sõnul on Eestis on liigagi sage see, et juba kahe-kolmeaastastel lastel on esimestest hammastest järel vaid mustad köndid.

Toidukordade vahele jäägu pausid Samuti on hambaarstide meelest parim, kui laps sööb ära kommipaki korraga, mitte ei krõmpsuta neid iga natukese aja tagant. Kindlasti ei tohiks lapse voodisseminekut premeerida kommi või piimaga, sest hambad on siis juba pestud ja puhkuseks valmis.

Ehk siis ongi oluline meeles pidada, et söömise ja ka kommiga maiustamiste vahele jääksid pausid. «Et hambal oleks taastumise aega, mil süljevool puhastab suud ja tõstab pHd. See on hambaemailile hea,» selgitab hambaarst. Tema sõnul on nii, et mida kauem suudame ära hoida, et lapsel ei ole kaariest tekitavaid mikroobe, seda parem. «On leitud, et kui suudame kolmanda eluaastani need mikroobid lapse suust eemal hoida, on edaspidi tal tervemad hambad,» võtab Olak jutu kokku.

Teisipäev, 5. mai 2015

Tervis 9

alaku hambast Kui sageli kasutada hambaniiti?

Hambaarst Jana Olak soovitab, et piimahammaste puhul võiks hambaniiti kasutada korra nädalas, jäävhammaste puhul korra päevas.

«Hambahari ei tee hambavahesid puhtaks,» selgitab tohter selle vajalikkust.

Suuvett tohtri sõnul võib kasutada, kuid ilmtingimata ei pea. Suuvesi sisaldab enamasti fluoriidi, mis lisab hambaemailile lihtsalt tugevust.

Mille vastu laste hambahügieenis eksitakse?

Hambaarst Jana Olak on oma igapäevatöös näinud väga palju patsiente, kes küll teavad, et hambaid tuleb pesta kaks korda päevas, kuid ei tea, kuidas seda teha.

Väikelaste puhul rikuvad vanemad hambaarstide kurvastuseks reeglit, et söögikordade vahele peavad jääma pausid. Selle asemel antakse maimukestele pidevalt süüa või joogiks mahla.

Hea on aga see, et Jana Olaku hinnangul on Eestis möödas ajad, kui levis vanemate komme lutt enne lapse suhu torkamist esiti enda suust läbi tõmmata. Nii andsid vanemad oma suus elavaid mikroobe edasi ka lastele.

Kuidas mõista, et mul on unehäired?

PantherMedia / Scanpix

Hea une jaoks

Vähemalt pooled täiskasvanutest ja veerand lastest kogeb statistika andmeil unehäireid.

Unetus on laialt levinud probleem, mis põhjustab väga paljusid haiguseid ning ka töövõimetust.

Tervise ja töövõime seisukohalt on parim uneaeg täiskasvanuil seitse-kaheksa tundi. Kui inimene ei saa öösel piisavalt und, võib tal vajaka jääda nii une kvantiteedist kui ka kvaliteedist. Unetus avaldab mõju inimese elule tervikuna: need avalduvad päevases väsimuses ja unisuses, mälu ja keskendumisvõime halvenemises, töö- ja õppimisvõime langemises, tähelepanu vähenemises ja meeleolumuutuses, vastuvõtlikkuses ärevusele ja depressioonile, samuti vaimsete ja kehaliste tervisehäirete tekkes.

Lühiajalisi unehäireid esineb enamikul inimestest. Kui unepuudus muutub pidevaks, tuleks pöörata tähelepanu sellele, mis takistab korralikult välja magamast. See on oluline, sest unehäired on ka südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktoriks. Seda põhjusel, et kui pulss ja vererõhk peaksid magades langema, püsivad need unehäirete korral kõrgel. Ka kipuvad unehäirete all kannatajad kalduma ülekaalulisusele, sest neil napib hormooni nimega leptiin, mis tekitab ajus rahul-

olekutunnet. Samas suureneb unetutel greliini tase, mis toobki kaasa näljatunde, vajaduse kommide, küpsiste ja kookide järele.

Millal endal unehäireid kahtlustada?

Ka kiVäsimustunne vaatamapuvad ta kaheksatunnisele unele. unehäirete Normaalse unetsükli jooksul all kannata- vaheldub sügav uni pinnapealjad kalduma semaga ning pärast magamist ülekaaluli- peaks inimene tundma end susele, sest puhanu ja värskena. Kui oled pärast kaheksatunnist und ikneil napib ka unine ja väsinud, takistab hormooni miski ilmselt su kehal sügavasnimega lep- se unne laskumast. tiin, mis teNorskamine võib olla ohukitab ajus tu, kuid samas võib olla see rahuloleku- märk uneapnoest – tõvest, tunnet. mille puhul on hingamine une

ajal takistatud. See kurnab keha.

Vajadus teha päevaseid tukkumispause. Kui öösel pole maganud, on väsinud olla normaalne. Kui aga kipud töölaua taga või roolis olles sageli tukkuma, peaksid mõtlema unehäiretele.

Vähemalt kuu aega on olnud raskusi magamajäämisega. Vahel uni lihtsalt ei tule. Kui see aga kestab pikalt, harjub aju ära mitte magama siis, kui peaks. Sellisest olukorrast on väljapääs ainult ravimite tarbimine või teraapia.

Paraku ei otsi kroonilise unetusega inimesed sageli abi arvates, et nii peabki olema või et probleem möödub iseenesest.

 Mine voodisse alles siis, kui oled unine.  Mine magama ja tõuse üles kindlal ajal, ka nädalavahetusel.  Piira kohvi ja alkoholi joomist ning suitsetamist.  Väldi ülemäärast söömist ja joomist enne magama heitmist. Ära söö öösel ärgates, sellest võib saada harjumus ja öise ärkamise põhjus.  Hoia magamistuba vaikne, pime ja jahe. Magamistoa ideaaltemperatuur on 16–18 kraadi.  Väldi päevaseid uinakuid.  Voodi olgu magamiseks. Ära võta sinna kaasa tööja elumuresid, telefoni, arvutit ega televiisorit.  Jälgi, et voodi ja padi oleksid mugavad.  Järgi magama minnes kindlaid unerituaale.

Teised tervisehädad ei lase öösiti magada. Põhjuseks võivad olla depressioon, krooniline valu ja muud tervisemured.

Näiteks rahutute jalgade sündroom võib just öösiti kõige hullemal moel avalduda. Kui sinu und segab midagi sellist, peaksid kindlasti pöörduma arsti poole. SILJA PAAVLE

Selg ja liigesed on kanged, teevad haiget...

Ka Teid aitab nüüd kaasaegne nanotehnoloogia!

Koostiselt kehaomase ainena ei kuulu NANOHAP™ ravimite kategooriasse.

Ei tekita kahjulikke kõrvalmõjusid.

Ei ole müügil apteekides.

Eesti toode

t on ainus suukaudne bioloogiliselt sobiv ja nanomeetriliselt täpne ehitusmaterjal ning laialdase toimega katalüsaator kogu Teie kehale, mis kasutab seda kiiresti ja otse raku tasandil. Seda nii liigeste kui selgroo probleemide lahendamisel kui nende tööks normaalse konditsiooni tagamisel. t Selle sini-valgetes kapslites olevad üliväikesed (nano-) osakesed toimivad tõhusalt sõltumata kasutaja vanusest ...

Andke oma kehale võimalus olla terve!

Medicate Est OÜ

Teie ostusoovi ja lisainfo tarvis on endiselt meie koduleht www.nanohap.eu ning telefon 5567 0607.

Jäta kevadväsimus koju, tule puhkama Parim ravi kevadväsimuse vastu on mõnus kosutav puhkus. Eesti inimene vajab pika talve järel vaheldust, et laadida oma akusid. Olgu lihtsalt üleväsimus ja stress või mõni tõsisem tervisehäda – puhkus Värskas aitab alati!

Värska kuurort erineb kõigist teistest selle poolest, et see on ehitatud otse mineraalvee allikate lähedusse. Mineraalvesi ühes kohaliku ravimudaga annavad maailmas ainulaadse koosluse. Lisaks ravivannidele saab mineraalvett Värskas nautida nii mõnedes veekeskuse basseinides kui ka joogiks.

Meie puhkuse mõju on teaduslikult tõestatud. 2012–2014 a. teostati Eesti SPA-des uuring osteoartroosi haigetele. Analüüsiti kuurortravi toimet. Uuringus selgus, et kõige paremaid tulemusi andis just Värska ravipakett.

Pakume sobivaid pakette nii noortele, lastega peredele kui ka pensionipõlve nautijatele. Maikuus täitub Värska Sanatooriumil 35 tegutsemisaastat ning seetõttu on sünnipäevakuul ka erihinnad:

3lHY 9lUVND NXXURUGLV hinnaga al. 30 € (tavahind 42 €) inimene

$NWLLYQH SXKNXV SlHYD

hinnaga al. 190 € (tavahind 285 €) inimene

.ODVVLNDOLQH UDYLSDNHWW SlHYD

hinnaga al. ¼ (tavahind 330 €) inimene Meeldiva puhkuse saad broneerida e-posti info@spavarska.ee või telefoni teel Eripakkumised kehtivad kuni Y}L NXQL YDEX NRKWL MlWNXE

Teisipäev, 5. mai 2015

10 Tervis

Appi – küüned murduvad!

GEIDI RAUD

geidi.raud@ohtuleht.ee

Küüned on haprad, kihistuvad ja kipuvad murduma? Ilmselt hoolitsed sa küünte eest vähe ja valesti: sa ei hoolda küünenahkasid, ei kasuta küüneõli ja küünte viilimise asemel lõikad neid.

Ehk teisisõnu: küünte eest hoolitsemine on kihistumisest hoidumiseks esmane tegevus.

Ka kodus võiks Tallinna Viru hotellis asuva Si Style ilusalongi kosmeetik Age Kattai sõnul oma käte eest hoolitseda iga nädal. «Number üks koduses küüntehoolduses on küüneõli ja kätehoolduses kätekreem,» räägib ta. Talvel on Age soovitusel mõistlik kasutada õli baasil valmistatud kätekreemi, suvel võiks kasutada vee baasil valmistatud tooteid. «Kui vee baasil valmistatud kreem kanda nahale miinuskraadidega, külmuvad veeosakesed naha pinnal ning paisutavad naha katki,» selgitab kosmeetik.

Küüneõli toidab küüneplaati Lisaks käte kreemitamisele soovitab ta üks-kaks korda nädalas käsi koorida. «Koorijad eemaldavad surnud naha ja muudavad käed siledamaks,» põhjendab ta.

Küüneõlid taastavad ja toidavad aga küüneümbrusnahka ja muu-

Küünte eest peaksid hoolt kandma ka mehed

Kuigi oma küünte tervise eest peaksid hoolitsema nii mehed kui naised, siis meessoo esindajaid satub Tallinna Viru hotellis asuva Si Style ilusalongi kosmeetik Age Kattai (pildil) sõnul maniküüri tegema väga harva, kuu jooksul kohtab ta ilusalongis sel eesmärgil tavaliselt vaid ühte meest. Küll aga käivad mehed rohkem pediküüris. Siiski ei maksaks meestel peljata oma küünte eest hoolt kanda. «Meestele pakume me tavalist maniküüri, mille käigus küüsi viilitakse, küünenahad lükatakse tagasi, vajadusel lõigatakse neid, küüntele kantakse kreeme ja õlisid ning tehakse kerge kätemassaaž,» kirjeldab Age ja rahustab, et mehed ei pea kosmeetikasalongist roosilõhnaliselt lahkuma, sest neile on mõeldud spetsiaalsed kätekreemid.

davad küüneplaadi vastupidavamaks ja elastsemaks. Õli peaks Age sõnul küüntele kandma iga päev, kuid mitte vähem, kui korra nädalas. «Enne küüneõli pealekandmist peaks küüsi pealt õrna poleeriga karestama, nii imenduvad küüneõlis olevad kasulikud ained kergemini.»

Küünehoolduses on tähtis ka õige viili kasutamine. «Sõrmeküünte hoolduses peaks kindlasti kasutama paber- või klaasviili, metallviili mitte mingil juhul, sest see võib panna küüned kihistuma,» toonitab Age. Tema sõnul peaks kihistuvate küünte

puhul kasutama küüne pinna silumiseks poleeri.

Lisaks kodustele protseduuridele soovitab Age käia vähemalt korra kuus ka maniküürija juures. «Hea oleks lasta teha näiteks spaamaniküüri, mis sisaldab ka kätemaski või parafiinihooldusi, selles kasutatakse rikkalikumaid kreeme ja maske.»

Kosmeetiku sõnul on küünte hapraks ja pehmeks muutumise põhjuseid väga palju. «Kõige levinum probleem on vitamiinide ja mineraalide puudus.

Küünte tervisele mõeldes on eriti tähtsad A-, C-, D- ja E-vitamiinid, kaltsium, tsink, raud ja

seedimise toetamiseks ja külmetuse korral

AA

STA

tervislikud rasvhapped,» loetleb Age rõhutades, et seetõttu tuleks rohkem tarbida puu- ja köögivilju ning piimatooteid.

Lisaks neile põhjustele võivad küüned hakata kergesti murduma ka siis, kui ilma kummikinnasteta nõusid pesta või kui kallal mõni tõbi. «Kiudkeemia kahjustab küüsi, sellest hoidumiseks peaks kindlasti kasutama kummikindaid,» manitseb ta. Ka võivad kihistuvad ja pehmed küüned Age sõnul viidata diabeedile ja kilpnäärmehaigustele.

Lase küüntel lakist puhata Kui on komme küüsi lakkida, on väga oluline kasutada aluslakki. «See kaitseb küünt värvilaki eest, mis ilma aluslakita kasutades kuivatab küünt ning võib muuta küüneplaadi kollaseks,» rõhutab Age, et enne küünte värviliseks võõpamist tuleb küüneplaati ilmtingimata aluslakiga kaitsta.

Kindlasti peaks aeg-ajalt küüntele lakkidest puhkust andma. «Hea oleks lasta küüntel puhata vähemalt kuu aega ning pärast seda võiks läbi teha ravilaki kuuri,» selgitas ta. Age soovitab selleks näiteks Alessandro biotiiniga küünetugevdajat. Küünelaki eemaldamiseks soovitab Age kasutada aga atsetoonivabu tooteid, need ei kuivata küüsi.

PantherMedia / Scanpix

DIABEETIKULE energia terveks päevaks Doppelherz aktiv DIABEETIKUTE

ST 1610

kerge külmetuse korral (kinnine nina, kare kurk) seedimisprotsessi toetuseks (täiskõhutunne ja puhitised) kergete pea- ja lihaspingete korral pingeperioodidel, putukahammustustele, sauna leilivette

5…10 tilka kuni 5 korda päevas tilgutatuna suhkrutükile või lisatakse kuumale teele ja juuakse. määritakse lahusega meelekohti või haiget piirkonda kehal. tilgutada 10 tilka 1 dl kuuma vee kohta ja hingata auru sisse või lisada saunas kulbitäiele leiliveele kuni 10 tilka.

vitamiinid

10 eluliselt vajalikku vitamiini, lisaks tsink, kroom, seleen ja magneesium.

Spetsiaalselt väljatöötatud diabeetikutele, kellel range dieedi tõttu võib jääda toidus sisalduvate vitamiinide ja mineraalide hulk ebapiisavaks.

Vaid 1 tablett päevas.

kähedale kurgule kinnisele ninale hingeõhu värskendamiseks Dr.A.&L. Schmidgall, Austria.

Sirowa Tallinn AS, tel. 6830 700

Suhkruga Suhkruvabad Meemaitselised

Saadaval apteegis!

Teisipäev, 5. mai 2015

Tervis 11

Salakaval suhkurtõbi: diabeeti diagnoositakse järjest sagedamini PIRET PAPPEL

piret.pappel@ohtuleht.ee

Diabeet ehk suhkurtõbi on eluaegne ainevahetushaigus, millesse haigestumine kasvab ülemaailmselt ning haigestuvad järjest nooremad inimesed.

Terve inimese kõhunääre toodab pidevalt hormooni nimega insuliin. See reguleerib vere glükoositaset ja glükoosi liikumist rakkudesse. Diabeedi põhjuseks on insuliini vähesus või selle toime nõrgenemine. Veresuhkru tase tõuseb, rakud aga nälgivad, sest glükoos neisse ei pääse.

I tüüpi diabeedi tekkepõhjus pole teada Miks see nii on? Tartu ülikooli kliinikumi diabeediõe Agnes Antoni sõnul kujuneb haigus eluea jooksul välja paljudel erinevatel põhjustel. «Tänapäeval on elustiil muutunud.

Toiduvalik on aina kaloririkkam, kehakaal suureneb, füüsilise koormuse osakaal langeb. On ka põhjusi, mida inimene esimesena ohuteguriks ei pea: pikk toiduvahe soosib sageli võimalusel millegi magusa järele haarama. Magus tõstab kiiresti veresuhkru taset, kuid see langeb sama ruttu ja tekitab taas soovi midagi süüa. See midagi on jälle taas lihtsüsivesik ja nii tekibki suletud ring,» loetleb diabeediõde.

Vastavalt tekkepõhjusele eristatakse kaht tüüpi diabeeti, mis erinevad üksteisest ka raviviisi poolest.

Lastel ja noorukitel esineb enamasti I tüüpi diabeeti. Sellise haige keha kõhunäärme rakud ei tooda insuliini. Enamasti lapseeas tekkiva I tüüpi di-

abeedi tekkepõhjused pole täpselt teada. Ilmselt mõjutab selle teket nii pärilik eelsoodumus kui keskkonnategurid. Liigne kommi- ega jäätiselembus pole kindlasti selle haiguse põhjuseks.

Suhkruhaiguse tekkele viitavad pidev janu ja suur vedelikutarbimine. Samuti suureneb urineerimisvajadus ja lapsed võivad hakata öösel voodit märgama.

Kui need tunnused häirekella helisema ei pane, lisanduvad mõne aja pärast väsimus, kehakaalu vähenemine ja seedehäired. Igatahes peaks selliste tundemärkide ilmnemisel kiiresti perearsti poole pöörduma - diabeet on krooniline ainevahetushaigus, millest pole võimalik paraneda, kuid Seda on võimalik kenasti kontrollida insuliinasendusraviga. Haiguse ohjes hoidmiseks peab diabeetik ise sagedasti glükomeetriga veresuhkrut kontrollima. Käituda tuleb vastavalt olukorrale - veresuhkru languse korral tarbida kiiresti veresuhkrut tõstvat toodet ja vajadusel kasutada lühitoimelist insuliini veresuhkru langetamiseks.

abeeti haigestumist edasi lükata õige dieedi ja füüsilise aktiivsuse suurendamisega,» lausub Anton, et II tüübi diabeet on valdavalt elustiilihaigus.

II tüüpi diabeedi puhul toodab kõhunääre insuliini liiga vähe või ei suuda keharakud seda enam kasutada. Inimese veresuhkur hakkab tõusma ja püsib normist kõrgemana pikka aega. Haigus kujuneb välja pika aja

jooksul ja inimesele enesele teadmata.

Kuna sageli sellega kaebusi ei kaasne, kuid kehas tekivad tüsistused, nimetatakse diabeeti vaikivaks haiguseks. Sageli on diagnoosimine hilinenud 5 – 8 aastat ja kõrgenenud veresuhkru avastab perearst juhusliku vereanalüüsi abil. Hullemast hoidumiseks peaksid kõik 50ndatele eluaastatele liginevad inimesed laskma vähemalt kord aastas oma veresuhkrut kontrollida.

Igal juhul tuleb kõrgesse veresuhkru tasemesse tõsiselt suhtuda, sest püsiva kõrge veresuhkruga kaasnevad tüsistused

II tüübi diabeet on elustiilist tulenev tõbi Teise tüübi diabeeti seostatakse ennekõike vanemate inimestega, seda diagnoositakse valdavalt ülekaalulistel täiskasvanutel. Kuid üha enam pannakse see diagnoos ka järjest noorematele inimestele. «Sageli on teismelised juba sedavõrd ülekaalulised, et põevad II tüüpi diabeeti, kuigi avastamise hetkel on sageli tegemist veel glükoosi tolerantsuse häirega. Sel hetkel on võimalik elustiili muutes diPantherMedia / Scanpix

on tõsised – veresooned kahjustuvad, suureneb infarkti- ja insuldioht, jalgadele tekivad raskesti paranevad haavandid.

Toitumine on diabeedi puhul võtmeküsimus. Ravi on oluline, kuid see ei asenda õiget söömist, rõhutab Agnes Anton.

Tema sõnul õpetatakse diabeetikule eelkõige süsivesikute arvestamist ja asendusprintsiibi kasutamist, samuti päevase koormuse jaotamist põhisöögikordade ja oodete vahel. Kõik see toimub lähtuvalt iga inimese individuaalsetest vajadustest.

Toiduvalik olgu tasakaalustatud «Igapäevane toit peab olema värske, maitsev, organismile hästi omastatav ning sisaldama õiges vahekorras taimseid ja loomseid toitaineid. Üks toidu eesmärkidest on võimalikult palju saada vitamiine, mikroelemente ning vältida asendamatute aminohapete puudust, kuna pikaajaline tasakaalustamata söömine võib viia haiguste tekkimiseni,» lausub ta. Seega ei tähenda diabeetiku tervislik toitumine ainult ühekülgset juurikate söömist, nagu inimesed sageli arvavad.

«See on eelkõige tavaline tasakaalustatud toiduvalik, mis sisaldab õiges vahekorras toitaineid: süsivesikuid, rasvu, valke, aga ka vitamiine, mikroelemente ja kiudaineid,» kinnitab Anton.

Diabeediõe sõnul on diabeetikute suurim probleem tõik, et ei tajuta haiguse tõsidust ja ohtu tervisele. «Tahe elustiili muuta peab tulema inimesest enesest. Diabeediõde saab inimest õpetada, kuid reaalselt saab dieedi põhimõtteid rakendada ainult haige ise,» rõhutab ta.

12 Tervis

Teisip채ev, 5. mai 2015