KUIDAS TUNDA ÄRA SÜDAMEINFARKTI. MISSUGUNE MASK PAKUB KORRALIKKU KAITSET. ERE VALGUS JA TOLM PANEVAD SILMAD PROOVILE.
„Õietolmuallergiat on kevadel või suvel alati kindlal õitseperioodil,“ selgitab allergoloog Triine Annus.
TERVIS Teisipäev, 5. mai 2020 • ÕHTULEHE TEEMALEHT
Erakogu
A.Vogeli punase päevakübara tinktuur, tinktuuritabletid ja kurgusprei:
Müügil apteekides ja tervisetoodete poodides! Facebook: A.Vogel Loodustoodete sõbrad estinfo@bioforce.se
Toimetaja: Sirje Maasikamäe • Projektijuht: Marge Martjan • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
Teisipäev, 5. mai 2020
2 Tervis
Missugune mask pakub korralikku kaitset? Martin Ahven
Kaitsemaskide kohta levib palju infot, mis on kohati vastukäiv ja tekitab segadust. Benu apteegi farmatseut Lauri Baar selgitab maskide tüüpe ja kuidas neid kasutada. Apteekri sõnul küsivad apteegikülastajad tihti maskide tüüpide ja nende kaitsevõime kohta, sest müügil on mitut tüüpi maske – nõrgema kaitsevõimega nn tolmumaskidest kuni meditsiiniliste maskideni. „Tavakasutuse jaoks tagavad apteegis müügil olevatest maskidest kõrgeima kaitse kolmekihilised kaitsemaskid, mis suudavad filtreerida vähemalt 98% õhus levivatest osakestest ja mille terviseamet on kandnud meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse,“ selgitab Baar. „Samuti on müügil mõnevõrra madalama kaitsetasemega maskid, mida ei sobi kasutada küll haiglates, ent avalikes kohtades, kus otsest lähikokkupuudet nakatunuga ei ole, pakub ub mask tavainimestele tele kaitset.“ Baari ri (pildil) sõnul tuleks meditsiiniseadmena iseadmena istreeritud registreeritud maskidelt kidelt otsida märget get BFE, mis näitab ab bakterite filtreerimise eerimise efektiivktiivsust ehk
Kaitsemaski kasutamise reeglid Maski kandmisel on enam levinud vead maski tõmbamine lõua alla, selle liigutamine otsaette, nina maski alt välja jätmine. Viga on seegi, kui telefoniga rääkimise ajal võtta mask eest ja panna see hiljem tagasi. Juba eemaldatud maski tagasi ette ei panda, sest seda ära võttes ja katsudes me saastame seda. z Korrektne kaitsemaski ette panemine algab käte desinfitseerimisega – haiglatöötajad kasutavad käte puhastamiseks antiseptikut. Vahendit hõõrutakse kõigile käepindadele naha sisse 30 sekundi jooksul. z Mask võetakse karbist, maski tumedam pool jääb väljapoole ehk maski voldid jooksevad ülevalt alla ja klamber pannakse nina peale. z Voldid tõmmatakse lahti lõua alla. z Maski eemaldamine käib nii, et võetakse kinni kummidest ja eemaldatakse mask seda katsumata, seejärel tuleb käed uuesti desinfitseerida. Maskid on mõeldud üldjuhul ühekordseks kasutamiseks.
mitut protsenti õhus leiduvatest osakestest suudab mask kinni pidada. Respiraatoritüüpi kaitsemaskidel on kasutusel liigitus FFP, mis jagab maskid kolme kategooriasse, millest FFP3 tase on kõige kõrgem. „Niinime„Niin tatud tolmumaskideks kutsutakse FFP1 tüüpi maski. m Need maskid suudavad kinni hoida kuni 80% õhus õhu leiduvatest osakestest ning kaitsta kan kandjat, kui näiteks nä viiruseosake on osak Erakogu
süljepiisa või tolmuosakese küljes,“ selgitab Baar.
Vaid õige kasutus tagab kaitse Apteeker rõhutab, et kaitset pakub mask vaid siis, kui seda õigesti kanda. „Enne maski pakendist väljavõtmist tuleks pesta või desinfitseerida käed ja alles seejärel asetada mask näole selliselt, et nii suu kui ka nina oleksid kaetud. Maski ninapealne vormitav osa tuleb fikseerida vastu nina,“ räägib Baar. Eri maskide kasutusaeg võib olla 2–10 tundi.
Allikas: Ida-Tallinna keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna õendustöö koordineerija Signe Juhkam
„Enamiku kaitsemaskide soovitatav kasutusaeg on keskmiselt kolm tundi, ent täpne aeg tuleks alati pakendilt välja selgitada,“ rõhutab Baar. Samuti tuleb maski vahetada, kui selle sisemusse või välispinnale on sattunud pritsmeid (nt köhimise või aevastamise korral) või kui saadakse kokku haigete ja seejärel riskirühma kuuluvate inimestega. „Maski eemaldades tuleb võimalusel kinni võtta vaid kinnitusaasadest, et vältida kokkupuudet maski pinnaga, millel võivad olla viiruseosakesed. Ka-
sutatud mask tuleb visata ära eelistatavalt suletavasse prügikasti, et vältida nakkuse edasikandumist. Seejärel tuleb kindlasti puhastada käed, sest nendele võib olla sattunud haigusetekitajad,“ selgitab Baar. „Maskid on üldjuhul mõeldud ühekordseks kasutamiseks, sest desinfintseerimine kahjustab nende materjali ja maski võime haigusetekitajaid filtreerida väheneb. Ja samuti oluline on maski kandes jälgida enesetunnet. Mask ei tohiks tekitada õhupuudust ega panna hingeldama.“ SIRJE MAASIKAMÄE
Kevadel võivad silmi ärritada ere päikesevalgus, talvest tänavatele jäänud tolm, õietolm ja tubasest eluviisist tingitud silmade kuivus ja tundlikkus. Silmad võivad viga saada ka kodu- ja aiatöödel. Nii ereda valguse kui ka tolmu eest tuleb silmi kaitsta kvaliteetsete päikeseprillidega, mis pakuvad 100% UV-kaitset. Teisest küljest rikub pidev päikeseprillide kandmine silmade loomulikku kohastumisvõimet ja võib muuta need valgustundlikuks. Silm on kohastunud valgusele reageerima loomulikul moel. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub pupilli suurus, mis reguleerib silma langeva valguse hulka. Kellel on silmade tervis üldiselt hea, võiks vahel päikeselise ilmaga kanda päikeseprillide asemel nokamütsi või kübarat, mis pakuvad silmadele piisavat kaitset otsese päikesekiirguse eest. Küll aga peaks päikeseprille kasutama inimesed, kellel on tundlikud silmad või kes põevad silmahaigusi. Päikeseprille on vaja ka kohtades, kus UV-kiirgus on intensiivsem, nt veekogu ääres, päevitades, kala püüdes. Oluline on silmi kaitsta, kui kasutatakse ravimeid, mis võivad põhjustada valgustundlikkust (antibiootikumid vm). Kevadel aias töötades hoiavad silmi kaitseprillid. Paljud silmavigastused saavad alguse just kodutöödel silma sattunud võõrkehast. Seetõttu on hea, kui nii
Teisipäev, 5. mai 2020
Tervis 3 Päikeseprille peaksid kindlasti kandma inimesed, kellel on tundlikud silmad või kes põevad silmahaigusi.
Pea a meeles!
1.
Kevadel ärritavad silmi põhiliselt ere päikesevalgus, talvest linnatänavatele jäänud tolm, m ja tubasest eluviisist tingitud silmade kuivus ja õietolm kkus. tundlikkus. Päikeseprille peaks kandma kindlasti veekogu ääres, päevitades, kala püüdes. Vahel võiks ereda päikese korral kanda päikeseprillide asemel nokamütsi või kübarat, sest teatud annus rgust on ka silmadele vajaUV-kiirgust lik. Aiatöödel on vajalikud kaitseprillid, sest palmavigastused saavad jud silmavigastused alguse just töö käigus silma läinud võõrkehast. Tundide kaupa arvutitööd tehes aitavad äästa niisutavad silmi säästa tilgad.
2. 3.
Kevad paneb silmad proovile
Silmaallergiad võivad tekkida eraldi või koos nohu või naha allergilise reaktsiooniga.
4.b
Hoia silmade tervist Ho
5.
koduses apteegis, suvekodus, autos kui ka käekotis oleks käepärast silmatilgaampullid, mida saab võõrkeha silma sattumisel silma tilgutada või kasutada loputamiseks.
Silmadele kasulikud ained Liigse päikesekiirguse toimel võib kahjustuda silmade aine-
vahetus ning sellest tekkida tõsised probleemid, näiteks maakuli degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine. Apteekides on suur valik suurepäraseid vahendeid silmade kaitseks, ent kuna valik on lai, tasub kindlasti pidada nõu silmaarsti või apteekriga. Kõige tõhusamaks peetakse luteiini ja zeaksantiini, mis paik-
Vida Press
nevad silma võrkkestas nägemisrakkude vahel. Need komponendid neelavad kahjuliku kiirguse (just sinise spektriga valguskiirguse), hoides seega silmi UV-kiirguse kahjustuste eest ja aidates säilitada nägemisteravust. Organism ise luteiini ja zeaksantiini ei tooda ning toiduga ei pruugi neid piisavalt saada, mis-
tõttu on mõistlik vastavaid aineid juurde manustada. Oluline roll silmade kaitsmisel on ka tsingil, seleenil, B-grupi vitamiinidel ja oomega-3 rasvhapetel. Neile, kelle silmad väsivad just õhtuks ja hämaras on nägemine raskendatud, sobivad mustikad ja nendest valmistatud tooteid. Kevadel on tõsine probleem taimede õietolm, mis tekitab pal-
võ võiks kanda ka päikeseprille. Allergilised silmad võivad puAll netada, sügeleda, joosta vett ning net olla valgustundlikumad. Lühioll ajalist leevendust võib pakkuda aja kuiv külm kompress. ku Kui silmad on väga ärritunud, tasub enne arsti juurde minekut tas küsida apteegist allergiavastakü seid ravimeid, mis ei lase sümpsei tomitel liiga tõsiseks areneda. tom Kergemate punetus- ja ärritusKe nähtude korral sobivad rahusnä tavad, puhastavad ja silmi niitav sutavad tilgad sut
judel hooajalist allergilist silmapõletikku. Silmaallergiad võivad tekkida eraldi või koos nohu või naha allergilise reaktsiooniga.
Tilgad rahustavad Õietolmu leviku kõrgajal võiks aknad kinni hoida ja pärast väljas käimist duši alla minna, et pesta maha kehale ja juustele kogunenud õietolm. Muidugi
Niisutavad tilgad aitavad silmi säästa ka siis, kui tundide kaupa arvuti taga istumine on kau vältimatu. Kindlasti ei tohiks vä unustada ka veerandtunniseid un pause, kui silmad on väsinud. pa Nii nagu kogu organismile, on ka silmade tervisele oluline üldine hea vorm ja mitmekesiüld ne toitumine. Ülekaalu korral on suurem tõenäosus haigestuda suu südame-veresoonkonna haigussüd tesse või teist tüüpi diabeeti, tes mille tagajärjeks võib olla nägemi mise püsiv kahjustus. mi Suitsetajad peaksid proovima oma pahest loobuda. Mida rohkem inimene suitsetab, seda suurem on risk hilisemas eas haigestuda silmahaigustesse. Samuti on oluline lasta regulaarselt silmi kontrollida. Eriti peaks seda meeles pidama pärast 40. eluaastat, kuid silmahaiguste päriliku eelsoodumuse või nägemisprobleemide korral ka varem. JANIKA TÄHNAS, Apotheka proviisor
ART-EE-1912-12
Pixabay
Teisipäev, 5. mai 2020
4 Tervis
Õige käitumisega saab puudet allergeenidega SIRJE MAASIKAMÄE
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee
Kohe on algamas kase õitseaeg. Just kase õietolm põhjustab Eestis kõige sagedamini õietolmuallergiat. Õitsemine algab koos lehtede puhkemisega aprilli lõpus või mai esimestel päevadel ja lõpeb mai lõpus või juuni algul, ütleb Ida-Tallinna keskhaigla lasteallergoloogjuhtivarst Triine Annus.
Enamasti ei saa allergik õitseperioodil läbi ravimiteta.
Vida Press
Allergiat võivad tekitada mitmed puud ja taimed. „Kevaditi levitavad peale kase allergeenset tolmu teisedki puud, eriti lepp ja sarapuu, mis tavaliselt on õitsenud märtsis-aprillis, tänavusel soojal talvel aga juba jaanuaris-veebruaris,“ selgitab allergoloog. Kevadine allergia võib tulla ka võilille õietolmust. Suve algul aga tekitavad allergiat heintaimed ja teises pooles enamasti puju, harvemini teised umbrohud. „Tegemist on enamasti tuultolmlejatega, mistõttu kaebusi võivad tekitada ka taimed, mis lähiümbruses ei kasva,“ rõhutab Triine Annus (pildil).
Miks võib õietolmuallergiaga kaasneda toiduallergia | Taimsetes toiduainetes esinevad valgud võivad sarnaneda õietolmuvalkudega ja seetõttu õietolmuallergikul samuti allergianähte tekitada – seda nimetatakse ristallergiaks. Sellist allergiat võivad tekitada pähklid, puu- ja köögiviljad, seemned, vahel ka teraviljad. Õietolmuallergikule ei pruugi sobida mõned ravimtaimed ja mesi. Millal kahtlustada õietolmuallergiat | Õietolmuallergia nähud on alati kevadel või suvel kindlal õitseperioodil. Kahtluse korral tasub b jälgida õhu õietolõietol musisaldust (www.allergialiit. ee/oietolmu-seire/). mu-seire/). Sümptomid d ägenevad õues, eriti päikeselise ilmaga, samuti muti otsesel kokkupuutel uutel allergeensete e taimedega. Õietolmuallermuallergiale viitavad d ka tüüpilised toiduallergiauallergianähud, mis võivad esineda aasta ringi. Millised on õietolmuallergia nähud | Enamasti tekib rinokonjunktiktiviit, mille sümptomiteks eks
Allergik peab jälgima, kuidas õues käituda z Kavanda õueskäike õhuseire andmete järgi. Mine õue, kui õhus on vähem õietolmu – niiske ilmaga, eriti pärast sadu. z Kanna päikeseprille, vajadusel tolmumaski. z Ära puuduta käega silmi ega hõõru neid. z Ära ava autos aknaid ega katuseluuki. z Väldi metsa, heinamaad, rukkipõldu. z Väldi ohtlike taimedega seotud tegevusi, nagu rohimine, heinategu, lillede või ravimtaimede korjamine. z Ära maga telgis ega heintel. z Eemalda kodu ümbrusest allergiat põhjustavad taimed. z Heina- ja umbrohuallergia korral lase kodu ümbruses regulaarselt niita heinamaad või muru. Ole ise sel ajal eemal. z Väldi õues füüsilist pingutust.
on nina sügelus, aevastamine, vesine nohu ja ninakinnisus, ning silmade sügelus, punetus, paistetus ja
pisara pisaravool. Võib esineda ka suulae, ku kurgu ja kõrvade sügelust, atoopilise dermatiidi ehk nahaatoopi põletiku ägenemist või õietolpõleti muga vahetult kokku puutuval nahal kublalist löövet. Astma (kuiv hooköha, h hingamisraskus, vilinad rinnus) ilmneb sagedamini koormusastmana k füüsilisel pin pingutusel õues. Ristallergia toiduainetest teRis kib tav tavaliselt kiiresti pärast söömist ja piirdub enamasti huulte või suu sügeluse ja tursega. Tuleb ette ett ka neelu- ja kõriturset, harvemini muid allergianähte. harvem Kuidas allergiaga toime Ku tulla | Õietolmu vältimine tull
Erakogu
URIINIPIDAMATUS ON TERVISEPROBLEEM, mitte vanusega kaasnev paratamatus.
Uriinipidamatus ehk inkontinentsus algab paarist ootamatust tilgast näiteks köhimisel, aevastamisel, raskuste tõstmisel. Selle tekkepõhjused võivad olla väga erinevad ja see puudutab igas vanuses naisi, mehi ja ka lapsi. Igapäevaelu muretuks jätkamiseks, on olemas spetsiaalseid uriinipidamatuse tooteid. Need on õhku läbilaskvad, diskreetsed, usaldusväärsed ja ei lase ebameeldival lõhnal levida (mitte segi ajada tavaliste hügieenisidemetega). Tutvu erinevate toodete ja seadmete valikuga meie e-poes kuivaks.ee või tule Inkotuppa.
Vastu tulles klientide soovidele avasime uue tervisetoodete kaupluse ka
Mustamäe Tervisekeskuses Ehitajate tee 27, ruum 111. Avatud E-R 9-16, tel. 652 8588
Pidamatustoodete müük vanaduspensionäridele riikliku soodustusega ǀĂũĂůŝŬ ĂŝŶƵůƚ ŝƐŝŬůŝŬƵ ĂďŝǀĂŚĞŶĚŝ ŬĂĂƌƚ͕ ĂƌƐƟƚƁĞŶĚŝƚ ǀĂũĂ Ğŝ ŽůĞ͘
Vanaduspensionäridele riikliku soodustuse võimalus isikliku abivahendi kaardi alusel. MTÜ Inkotuba nõustab pidamatuse teemadel alates 2001. aastast. Inkotoas saate privaatselt nõu küsida spetsiaalse ettevalmistuse saanud nõustaja aitab valida õige pesukaitse või muu abivahendi ning selgitab, kuidas seda kasutada. Koos õigete toodetega saab kaasa juhised, kuidas probleemile lahendust leida. Tasuta ja privaatsele nõustamisele võib tulla abivajaja ise, samuti tema hooldaja või lähedane.
Õigete vahenditega tagate igapäevase elukvaliteedi ja liikumisvabaduse.
Kogu tõde pidamatusest ja e-pood: www.kuivaks.ee
Kogu tõde pidamatusest ja e-pood: www.kuivaks.ee
INKOTOAD:
UUS AADRESS!
TALLINNAS
TARTUS
PÄRNUS
RAKVERES
VILJANDIS
KOHTLA-JÄRVEL
Ehitajate tee 27 (Mustamäe Tervisekeskuses), kab 111, tel 652 8588; Hariduse 6, kab 003, tel 646 2121; Endla 59, kab 204, tel 678 2110; Mahtra 48 (sissepääs Peterburi tee poolt), kab 103, tel 646 4656
Puusepa 2 (Kliinikumi Geneetikakeskuse 0 korrus), tel 731 8534
Rüütli 47 (sissepääs Ringi tn poolt), tel 443 0230
Laada 14 (sissepääs Turu kaubamaja poolt), tel 322 3922
Tallinna tn 11 (sissepääs Plasto ja Käsitööpoega samast uksest), tel 433 3190
Keskallee 4, tel 322 2307
LIIKUV INKOTUBA tel 5343 9837
Teisipäev, 5. mai 2020
Tervis 5 Vida Press
kokkuVale vähendada toitumine rikub maksa
Et maks oleks terve, tuleb süüa rohkelt köögivilju ja vähem rasvaseid toite.
Kuidas piirata õietolmu sattumist siseruumidesse
z Hoia aknad kinni. z Pane võimalusel tuulutusakna ja ventilatsiooniavade ette kaitsefiltrid. Veidi on abiks ka akna ette riputatud märg lina. z Ära too tuppa urbi, oksi, lilli. z Kanna õues peakatet või loputa tuppa tulles juukseid. z Õuest tulles loputa nägu, silmi ja nina vee või füsioloogilise lahusega. z Ära hoia õuerõivaid ega -jalanõusid eluruumides. z Väldi koduloomade liikumist toa ja õue vahet või puhasta neid õuest tulles niiske lapiga. z Pühi iga päev niiske lapiga tolmu, pese sagedamini voodipesu. z Ära kuivata pesu õues. z Vähenda toas tekstiilide jt tolmu koguvate esemete hulka. z Kaalu õhupuhasti ostu.
õues on võimatu, kuid õige käitumisega saab kokkupuudet allergeenidega vähendada. Õietolmu hulk ja õitseaeg varieeruvad aastati, seega tuleks jälgida õhu õietolmusisaldust. Intensiivse õitsemise perioodil peaks rohkem viibima siseruumides, kuhu õietolmu sattumist tuleks igati takistada. Limaskestadele sattunud allergeeni aitab eemaldada nina ja silmade loputamine ning ujumine. Raske kuluga allergia korral tuleks võtta võimalusel õitseajaks puhkus ja sõita sinna, kus ohtlikud taimed ei õitse: piirkondlikke erinevusi saab näha näiteks lehtedelt polleninfo.org, pollen.com. Eestis on kergem mere ääres, kus õhk on õietolmust puhtam. Kuidas ja mis ravimeid tarvitada | Enamasti ei saa allergik õitseperioodil läbi ravimiteta. Ravi alustamisega viivitada ei tasu, sest allergiaravimid on mõjusamad siis, kui neid tarvitada ennetavalt või esimeste haigusnähtude ilmnemisel. Ka ravi õigeaegsel alustamisel on abiks õietolmuseire andmed. Õietolmuallergia ravi ei erine muude allergiahaiguste ravist, lähtutakse haigusnähtude
iseloomust ja raskusest. Kergemal juhul piisab nina loputamisest soolalahusega. Enamasti on siiski mõistlik tarvitada suukaudseid ravimeid, antihistamiinikume. Kiire toimealguse tõttu võib neid harvade kaebuste korral võtta ka ühe päeva kaupa. Ninakinnisust leevendavad paremini põletikuvastast hormooni sisaldavad ninapihused, mille toime ilmneb mõne päevaga, mistõttu peaks neid tarvitama pikemalt. Ebapiisava toime korral kasutatakse mõlemat ravimit koos, lisada võib ka allergiavastaseid silmatilkasid. Kõiki neid ravimeid saab apteegist retseptita. Sageli on ravimeid vaja tarvitada pidevalt kuni õitseaja lõpuni. Kui selline ravi pole piisav või kaasnevad hingamisraskus, tugev köha või lööve, tuleks pöörduda perearsti poole, kes võib vajadusel välja kirjutada ka astmaravimeid ja nahasalve. Mõnel juhul võib kaaluda pikaajalist allergeenispetsiifilist immuunravi, mille eesmärk on organismi harjumine allergeeniga. Selle raviga, mille määrab allergoloog, saab alustada alles pärast õitsemise lõppu.
Terve maks on inimese tervisele eluliselt tähtis. Kui hoolid maksa tervisest, siis tuleb hoolikalt vaadata, mida suhu paned. Tihti põhjustab maksahaiguse vale toit – valgu- ja vitamiinipuudus ning rasvaste toitudega liialdamine. Miks on nii tähtis vältida maksale kahjulikke toite ja jooke? Põhjus peitub asjaolus, et maks vastutab selle eest, et puhastada keha mürkidest – maks toimib nagu filter. Kuid inimene unustab väga sageli, et maks on eriline organ ega hoia seda piisavalt. Ebatervislik toiduvalik ja elustiil võivad põhjustada maksahaigust, näiteks hepatiiti, tsirroosi, rasvmaksa või koguni vähki. Levinuim maksakahjustus on rasvmaks: kui inimene on ülekaaluline või rasvunud, on peaaegu alati rasvunud ka tema maks. Kui käid poes, siis pea alati meeles, et mitmekülgne ja kvaliteetne toit on oluline ka maksale. Vale toiduvalikuga võib ka
Et maks oleks terve z Söö tasakaalustatult, nii et toidus oleks piisavalt vitamiine, mineraale ja kiudaineid z Söö rohkem värskeid puu- ja köögivilju z Piira rasvaste toitude söömist, eelista lahjat valget liha, kala ja nahata kanaliha z Söö toorsalateid z Joo 2–3 liitrit vett päevas z Joo taimeteesid, mis aitavad parandada seedimist z Joo alkoholi mõõdukalt z Ära suitseta! z Hoia end normaalkaalus, sest maksa tööd muudab nii ala- kui ka ülekaal z Liigu regulaarselt värskes õhus z Hoia stress kontrolli all
normaalkaalus inimesel olla oluliste vitamiinide ja toitainete puudus.
Piira nende tarbimist! SUHKUR | Maksale on kahjulikud magusaga liialdamine ja magusad karastusjoogid. SOOL | Soolaga liialdamine tõstab vererõhku, mis omakorda suurendab rasvmaksa arenemise riski. Toitude maitsestamisel kasuta vähem soola ning ee-
lista seedimist soodustavaid ja maksa abistavaid maitseaineid: küüslauku, punet, salveid ja rosmariini. Valmistoodete ostmisel loe hoolikalt, mis on nende koostises, et saada teada, kui palju on sinna lisatud soola. ALKOHOL | Alkohol on tõeline maksamürk, mis häirib maksa normaalset tööd. Aja jooksul hakkab alkohol maksarakke hävitama ja see võib viia hepatiidi ja tsirroosini. Kui juba
on diagnoositud maksakahjustus ja jätkata joomist, võib see saada saatuslikuks. RASVASED TOIDUD | Rasvased ja praetud toidud koormavad maksa. Rasvastes toitudes on palju kaloreid ja rikkalikult triglütseriide, mis võivad maksa rikkuda. Et hoida maks tervena, vähenda või, rasvase liha, majoneesi ja vorstide söömist. Kindlasti väldi rämpstoitu, mis on sageli liiga soolane ja rasvane. VÜRTSIKAD TOIDUD | Liiga vürtsikad toidud võivad kahjustada maksa. On oluline, et sa ei sööks selliseid toite liiga palju. RAVIMID | Ravimeid tuleb võtta mõistlikult. Mõnel ravimil on kõrvaltoimed, kui neid ei võeta õigesti või võetakse koos alkoholiga – see kahjustab maksa. Kui vajad ravimeid, tuleb käia kindlasti arsti juures, et saaksid õige diagnoosi ja ravimid. Kui hakkad ennast ise ravitsema, võid sellega maksa rikkuda. Kahjulikud võivad olla ka loodusravimid. OHTULEHT.EE
Teisipäev, 5. mai 2020
6 Tervis
Kõrge kolestroolitase on ohuks sinu südamele
Hoia oma kolesterool kontrolli all REDASIN Strong tablettide abil. REDASIN sisaldab 5 toimeainet, mis aitavad kolesterooli hoida normaalsel tasemel ning kaitsevad sinu südant.
Valmistaja: Hankintatukku OY, Soome Esindaja: OÜ Loodustoode, Tel 666 0091
Foolhape B6-vitamiin B12-vitamiin Koensüüm Q-10 Punase riisi ekstrakt
Südameinfarkt võib k SIRJE MAASIKAMÄE
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee
Kardioloog Tiina Uuetoa toa (pildil) paneb inimestele südamele, et infarktikaebuste pilt võib olla palju kirjum, kui arvatakse – kuni kümnendik infarktidest kulgeb valuta, ebatüüpilisemaid kaebusi on saagedamini eakatel, naisstel ja diabeetikutel. Ebab tüüpiliste tunnuste tõttu võib aga ravi hilineda. „Südameinfarkti klassikaline kaebus on valu rinnus. Valu on enamasti intensiivne ja see võib olla pigistav, rõhuv, põletav, suruv, terav, ängistav, tuim,“ kirjeldab Ida-Tallinna keskhaigla südamekeskuse juhataja Tiina Uuetoa. Valu võib kiirguda ühte või mõlemasse kätte, selga abaluudevahelisse piirkonda, lõualuudesse, kaela, õlgadesse. Südame allseina verevarustuse häire ja infarkti korral võivad tulla peamised kaebused hoopiski seedetrakti poolt, nagu ülakõhuvalu, iiveldus ja oksendamine. Infarktiga võib kaasneda nii vererõhu langus kui ka tõus. „Harvad pole rütmihäired, mille korral võib patsient kurta südamekloppimist või ebaregulaarset südametööd,“ räägib Uuetoa. „Intensiivse valusündroomiga patsient on tavaliselt jõuetu, nahk on kaetud külma higiga. Mõnikord võib inimene kaotada teadvuse.“
Infarkt naisel erineb mehe omast Naistel on meestest sagedamini infarkti tunnusteks hingeldus ja õhupuudus. Ebatüüpiliste kaebuste tõttu võib arstiabi viibida. „Kõigepealt ootab naine kodus vaevuste möödumist, seejärel võib ebatüüpilisema pildiga infarkti korral kuluda arstilgi aega, et aru saada, millega on tegemist. Ilma põhjusliku ravita, milleks on südame verevarustuse taastamine, südamelihas sureb.“ Uuetoa sõnul on pehmem ja n-ö segasem haiguspilt ilmselt põhjus, miks naised jõuavad haiglasse pisut sagedamini raskemas seisundis
Soovitused, kuidas hoida süda tervena z Söö rikkalikult aed- ja puuvilju (üle 200 g päevas) z Söö 35–40 g kiudaineid päevas, eelistatult täisteraviljatooteid z Söö mõõdukalt pähkleid (30 g päevas, soolata) z Söö kala 1–2 korda nädalas z Kasuta soola kuni 5–6 g päevas z Piira küllastunud rasvade osa, mis võiks olla alla 10% menüüst, asenda need polüküllastamata rasvadega z Kasuta nii vähe kui võimalik küllastumata transrasvasid z Väldi energiarikast toitu, sealhulgas energiajooke z Piira menüüs tailiha, madala rasvasisaldusega piimatoodete ja vedelate toiduõlide hulka z Tarbi alkoholi mõõdukalt z Liigu enamikul päevadel mõõduka koormusega 30–60 minutit, kasulik on ka ebaregulaarne kehaline aktiivsus
kui mehed ja neil on enam südamepuudulikkuse tunnuseid. „Loodus on naise ja mehe seadnud anatoomiliselt erinevateks ja ka mehhanismid, kuidas neil infarkt kujuneb, on erinevad. Elukestev südame-veresoonkonnahaiguste risk on aga meestel ja naistel sarnane,“ märkis dr Uuetoa. „Naised põevad infarkti vanemas eas. Infarkti haigestu-
misel valitseb nooremates vanuserühmades meeste ülekaal. Alates 65. eluaastast haigestumine südamehaigustesse võrdsustub ja naisi on isegi rohkem.“
Palju saab ise ära teha Südamehaiguste riskifaktorid on südamearsti sõnul kõrge vererõhk, stress, vanus, suitsetamine, diabeet, kõrge kolesteroolitase, pärilikkus ja kõhu-
piirkonna ehk õunatüüpi rasvumine. Naistel on vööümbermõõdu normi ülempiiriks seatud 88 cm, meestel 102 cm. „Väga jõuline riskitegur, mida me paraku mõjutada ei saa, on vanus. Iga elatud aastaga kasvab risk haigestuda mõnda südame-veresoonkonnahaigusesse. Samas on riskifaktorid, mida saame mõjutada elustiili ja ravimitega, selges ülekaalus – 90 protsenti. Palju on inimeste enda kätes.“ Südame, veresoonte ja aju kaitsmiseks peaks kindlasti loobuma suitsetamisest. Meie infarktiregistri alusel suitsetab umbes kolmandik infarktihaigetest. „Suitsetamine ja igasugused piibutamised, kõik need põsktubakad ja e-sigaretid suurendavad riski,“ rõhutab kardioloog. Naised peavad arvestama, et suitsetamine on nende puhul suurem riskifaktor kui meestel. „Kui mees lõpetab suitsetamise, võrdsustub tema risk mittesuitsetajatega suhteliselt kiiresti. Naistel kulub selleks aastaid.“
AURIFEN KÕRVATILGAD HEA KINGIT US EMALE!
MÜÜGIL APTEEKIDES, SUPERMARKETITES, TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn ja internetipoes www.tervis24.ee
leevendavad valu ja sügelust välises kuulmekäigus ning toetavad kõrvapõletike paranemist Valu ja sügelust kuulmekäigus võivad tekitada põletikulised seisundid, samuti regulaarne kokkupuude vee ja niiskusega või pikaajaline kõrvaklappide kandmine. Lisaks veel vaik, mis ummistab välist kuulmekäiku või ka sagedane pesuvahendite kasutamine (seebid, šampoonid), mis kahjustavad välist kuulmekäiku kaitsvat loomulikku membraani. AURIFEN-i võib kasutada lastel alates 6. elukuust. Koostis: lidokaiinvesinikkloriidi 0,5% lahus glütseroolis (veevaba)
Turustaja: AS Sirowa Tallinn AS
Tootja: EmergoPharm Sp. z o.o. Sp.K. toodetud Pamex Pharmaceuticals GmbH-le, Saksamaa
Meditsiiniseade. Saadaval apteekides!
Teisipäev, 5. mai 2020
Tervis 7
ulgeda ka valuta Vida Press
Naistel on meestest sagedamini infarkti tunnusteks hingeldus ja õhupuudus.
Infarkt tabab nii mehi kui ka naisi z Eestis põeb aastas südameinfarkti umbes 2600 inimest. z Traditsiooniliselt on meie patsientidest umbes kaks kolmandikku mehed – 61%. z Ägeda südameinfarktiga patsientide keskmine vanus onb71baastat. z Meespatsient on keskmiselt 67- ja naispatsient 77aastane. z Ligi kaks kolmandikku naistest, kes põevad infarkti, on üle 75aastased. Allikas: kardioloog Tiina Uuetoa
Tavaliselt on infarktihaigel mitu riskifaktorit, millest kõige sagedasem on Eesti registri andmetel kõrgenenud vererõhk – koguni 81% patsientidest. Sellele järgneb kolesterooli ainevahetuse häire, mida leitakse üle pooltel ehk 65,3%. „Nukker on, et Eestis on nii kõrgvererõhktõvel kui ka kolesteroolihäirel alates 2012. aastast kerge tõusutrend. Iga neljas meie infarktihaige on diabeetik,“ ütleb dr Uuetoa. „Tasub teada, et varem läbipõetud infarkt on ka korduva infarkti riskifaktor. Eestis on korduvat südameinfarkti neljandikul patsientidest.“
Kuidas infarkti vältida? Veel tervena tuleks hoolitseda selle eest, et teatakse oma perearsti ja käiakse tervisekontrollis. Südamehaiguste riskifaktorite skriinimist peetakse otstarbekaks meestel alates 40. eluaastast ja naistel alates 50. eluaastast või menopausi tekkimisest. „Üldistades võib öelda, et infarktiennetuses töötab n-ö poolte reegel: 50% surmadest
saame vältida riskifaktorite mõjutamisega ja 50% õigete ravimite püsiva ja sihipärase kasutamisega,“ räägib dr Uuetoa. Praeguseks on tööstusriikides murtud müüt, nagu oleksid südamehaigused meeste pärusmaa. „Naiste suremus südameveresoonkonnahaigustesse on isegi suurem kui meestel. Need on vägagi naiste haigused,“ nendib kardioloog. Naiste suremuses on oluline insuldi suurem esinemissagedus. Euroopas rakendatakse alates 2012. aastast teatud erisoovitusi südame-veresoonkonna haiguste ennetuseks naistel. Südamehaiguste sõeluuringut soovitatakse üle 50aastastele naistele või menopausi jõudes. „Eestis ei jõuta tihti skriiningule. Ei peaks ainult kaebusi ootama,“ rõhutab kardioloog. Igapäevaelus tasub lähtuda mitmest tuntud soovitusest. Üks neist on püsida normkaalus (optimaalne kehamassiindeks on 20–25), toituda tervislikult ja hoida soolatarbimine madal – mitte üle 5 grammi ööpäevas. Ei
tohi suitsetada ega liialdada alkoholiga. Nädalas peaks olema vähemalt kolm alkoholivaba päeva. Väga oluline on teada oma vererõhku ja vajadusel seda ohjes hoida – eesmärk on alla 140/90 mmHg arsti juures. Vaja on teada ka veresuhkru taset. Naistele paneb dr Uuetoa südamele, et riski hindamisel tuleb vereanalüüsides kindlasti määrata ka vererasvade väärtused. Vererasvade häired on tagasihoidliku tähendusega naistel, kelle südamehaiguste risk muus osas on madal, kuid riskineutraalsus kaob kohe naistel, kes suitsetavad või kelle vererõhk on kõrgenenud. „Teisisõnu – nii meestel kui ka naistel võimendavad mitu riskifaktorit oluliselt ohtu haigestuda näiteks infarkti või insulti.“ Nendele, kellel on leitud südamehaigus või riskifaktorid selle kujunemiseks, paneb dr Uuetoa südamele ennast ravida just selle skeemi järgi, mille arst on ette kirjutanud. Aina enam seatakse patsiendi riskiprofiilist lähtuvaid eesmärke, et hinnata ravi tulemuslikkust. Seega – mida naabrinaisel peetakse tubliks ravitulemuseks, ei pruugi olla õnnestumine kõikidele. „Moodne ravi on inimesekeskne, millest kasvavad välja erinevad ravimite annused ja ravi kestus. Kahtlemata on väga palju võimalusi olla terve ja ennast ravida, kuid tõhusad ja usaldusväärsed on tõenduspõhised käsitlused.“
Insuldiga on kiire abi elulise tähtsusega Ida-Tallinna keskhaiglas on viimase kuuga langenud insuldiga patsientide arv pea 30%. Samas tuletab ITK neuroloogiakeskuse juhataja dr Toomas Toomsoo meelde, et insuldi korral on kiire ravi elulise tähtsusega. Dr Toomsoo sõnul on haiglas isheemilise insuldiga patsientide arv vähenenud viimase kuu jooksul peaaegu 30%. Miks on see nii, kas see on ainult ühes haiglas ja ainult Eestis? „Selgub, et sarnast tendentsi on märganud ka kolleegid Soomes, Saksamaal, Rootsis, USAs ja kirjanduse andmetel ka Hiinas,“ ütleb dr Toomsoo. „Hiljutisest ülevaatest ja neuroloogide kommentaaridest meditsiiniportaalis www.medscape. com selgub, et nii USAs kui ka Hii-
Aeg on aju ja abikutsumisega ei tasu viivitada,“ soovitab neuroloog Toomas Toomsoo, kuidas käituda insuldikahtluse korral.
nas on hüppeliselt langenud isheemiliste insultidega patsientide hospitaliseerimine, samuti on trombektoomiate arv vähenenud isegi kuni 50%,“ räägib neuroloogiakeskuse juhataja.
„Võime vaid oletada, mis on selle taga, kuid siiski ma ei usu, et inimesed insuldi sümptomite esinemisel kiirabi ei kutsu,“ ütleb dr Toomsoo. „Kas põhjus on, et inimesed on kodus ja hirmul ning võtavad korralikult oma ravimeid? Me ei tea. Kuid isheemiliste insultide langus on märkimisväärne ja seekord korrelatsioonis ka müokardiinfarktidega.“ Langusest hoolimata tuletab ITK neuroloogiakeskuse juhataja meelde, et kui inimene tunneb end vaatamata ravile halvasti ja esinevad insuldile viitavad sümptomid – kõnehäire, nägemishäire, ühe kehapoole halvatus –, tuleb kutsuda kiirabi. „Aeg on aju ja abikutsumisega ei tasu viivitada.“ SIRJE MAASIKAMÄE
Teisipäev, 5. mai 2020
8 Tervis REKLAAMTEKST
SÕID KOGEMATA LIIGA PALJU? BOTADYN -
SÖ NA ÖM UT IN IM GU ISE TE KS !
sisaldab väärtuslikku artišokilehtede pulbrit ja ekstrakti
Artišoki soodsad mõjud t toetab organismi puhastumisprotsesse t aitab reguleerida normaalset lipiidide taset veres t aitab säilitada tervet maksafunktsiooni t aitab kaasa seedimisele ja seedemahlade eritusele t toetab seedekulgla normaalset talitlust ja soolestiku tööd t soodustab kehakaalu langetamist
BOTADYN’i dražeed sobivad ideaalselt rasvarikka toidu juurde Artišokist võib abi olla rasvase või raskestiseeditava toidu söömise järel tekkivate seedehäirete, kõhupuhituse ja ebameeldiva täiskõhutunde puhul. Raskesti seeditav toit võib muutuda organismile kergemini omastatavaks ja seedetrakti kaebused väheneda.
Artišokk (Cynara scolymus) on hinnatud delikatessköögivili ja ravimtaimena tuntud rohkem kui 2000 aastat. Õisikus on 15% süsivesikuid (sh seedimist soodustavat inuliini), B-rühma vitamiine, C-vitamiini, karotiini. Järjest enam avastatakse artišoki uusi tervisele kasulikke omadusi ja soovitatakse kasutada erinevate terviseprobleemide korral.
BOTADYN’i dražeed dieedi korral Eduka dieedi saladus seisneb ainevahetuse stimuleerimises ja rasvade lõhustumise soodustamises. Artišok toetab dieeti soodustades kehakaalu vähenemist.
Paljudel inimestel on kalduvus süüa liiga palju, kiiresti ja rasvast toitu. Toitumisharjumusest tingitud probleemid on sageli seotud ka puuduliku rasva lõhustumise protsessiga organismis. Maks produtseerib sappi, mis omakorda lõhustab rasvu. Kui aga rasva sisaldus toidus on kõrge, võib sapieritus jääda ebapiisavaks ja toidurasvade lagundamine seiskub. Tulemuseks on, et rasvad koormavad magu, soolestikku ja südant. Tekivad seedehäired, ebameeldiv täiskõhutunne, iiveldus ja puhitised. Kolesterooli sisaldus veres tõuseb. Üleliigne rasv kinnitub veresoontele, mis omakorda soodustab veresoonte lupjumise tekkimist. Samuti kannatab figuur, rasv ladestub kõhu piirkonnas ja puusadel.
Peale igat rasvarikka söögikorda kaks kuni kolm dražeed aitavad teil jälle nautida söömist!
Juba üks dražee iga söögikorra ajal aitab hoida figuuri vormis! BOTADYN’i kasutamine 1-3 dražeed kuni 3 korda päevas. Soovitatav on tarvitada BOTADYN'i kuurina.
Saadaval apteekides!
Tootja: Anton Hübner GmbH, Saksamaa; Turustaja: AS Sirowa Tallinn REKLAAMTEKST
Kolm südamele vajalikku ainet: viirpuu, koensüüm Q10, C-vitamiin VIIRPUU
C-VITAMIIN
Viirpuu on ravimtaim, millega on sajandeid ravitud inimesi, kellel on probleeme südame, kõrge vererõhuga ning liigse stressiga.
C-vitamiinil on oluline roll südamehaiguste ennetamises. C-vitamiini kõige tähtsam haigusi ennetav ja nende kulgu kergendav omadus on antioksüdatiivsus. Antioksüdandid aitavad ära hoida oksüdatiivset stressi, mis kaasneb pea kõigi krooniliste haigustega, nagu näiteks südame-veresoonkonna haigused, põletikud jne.
Viirpuu lehed, õied ja marjad sisaldavad küllaldaselt proantotsüanidiine ja flavonoide, mis avaldavad toimet südame-veresoonkonna tööle, kõrgele vererõhule, südame rütmihäirete ja südamepuudulikkuse korral. Näiteks perifeerset vereringlust parandava toime tõttu suurendab viirpuu soojust nii kätes kui jalgades. Lisaks aitab parandada õhupuudustunnet, väsimust ja koormustaluvust (nt. trepist üles kõndides). KOENSÜÜM Q10 Koensüümi Q10 leidub inimese igas keharakus. Kuid kõige rohkem leidub seda südamelihases, kuna seal on energiatarve väga suur. Vananedes ja teatud haiguste korral Q10 sünteesi võime väheneb, mistõttu võib olla vajalik koensüüm Q10 täiendav tarbimine. Defitsiidi korral võivad olla vaeguse esmatunnuseks: väsimus, jõuetus ja kehalise koormustaluvuse langus. Q10 tagab vajaliku energiataseme südame- ja teiste elundite rakkudes, mõjutades nii vaimset kui füüsilist võimekust. Lisaks omab Q10 ka tugevat antioksüdantset toimet, aidates takistada nn. halva kolesterooli oksüdeerumist ja sellega seonduvat ateroskleroosi arengut.
Cardiopill 3 ühes kapslid: viirpuu + C-vitamiin + Q10
Vitamiin C toetab organismi loomulikku kaitsevõimet ja selle säilimist kehalise koormuse ajal ning pärast seda, lisaks toetab närvisüsteemi talitlust ning psühholoogilisi funktsioone. ABI APTEEGIST Põhjalikult läbimõeldud koostisega ja kvaliteetsed preparaadid on apteegis olemas, kuid enne nende võtmist tasub konsulteerida oma arsti või apteekriga. Mitmed südant- ja veresoonkonda toetavad toidulisandid sisaldavad taimseid komponente ning spetsiaalseid koostisainete kombinatsioone kokku panduna ühte kapslisse, nt. viirpuu, koensüüm Q10, C-vitamiin (nt. CARDIOPILL kapslid). Millistel juhtudel võiks südame- ja veresoonkonna toetuseks võtta toidulisandeid? südame ja veresoonkonna tervise hoidmiseks südame tugevdamiseks ja vereringe normaliseerimiseks ülepingete ja stressi korral aktiivse liikumise ja koormuse korral kõrgenenud kolesteroolitaseme korral ebatervislikest eluviisidest tingitud koormuse vähendamiseks südamele
Spetsiaalse koostisega toidulisand südametöö ja vereringe toetuseks. Sobib reipa enesetunde ja immuunsüsteemi toetamiseks. Cardiopill kapslid sisaldavad ainulaadset ja tõhusat kolme komponendi kombinatsiooni - viirpuud, koensüümi Q10 ja C-vitamiini. Cardiopill on kvaliteetne toode, mis on välja töötatud Saksa kardioloogide poolt, tuginedes igapäevasest praktikast saadud kogemustele. Ainult üks kapsel päevas! Saadaval apteekides!