Tervis mai 2021

MÜRA RIKUB KUULMIST KAITSE SILMI SINISE VALGUSE EEST RINDADE UURING ANNAB SÜDAMERAHU ANNA KEHALE AEGA KOROONAST TAASTUDA

„Euroopa Kardioloogide Seltsi terve südame valem soovitab südame kaitsmiseks iga päev kolm kilomeetrit kõndi või 30 minutit ükskõik millist mõõdukat liikumist,“ ütleb südamearst Margus Viigimaa.

Heiko Kruusi

TERVIS Teisipäev, 4. mai 2021 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Sirje Maasikamäe • Projektijuht: Marge Martjan • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

KUULMISEGA PROBLEEMID? MEIE SAAME AIDATA SIND JÄLLE KUULMA!

Teeme koostööd Sotsiaalkindlustusametiga (SKA), isikliku abivahendi kaardi olemasaolul väljastame kuulmisaparaate riikliku soodustusega. Väljastame riikliku soodustuse saamiseks vajaliku kõrva-nina-kurguarsti tõendi. Eelnev saatekiri pole vajalik

Meie juurest saad kõik vajaliku ühest kohast ühe visiidi käigus: • Kõrva-nina-kurguarsti vastuvõtt ja kuulmisuuringud, vajadusel puhastame kõrvad vaigust (aparaadi ostjale) • TASUTA kordusvisiidid • USA Ƭrma Starkey väga kvaliteetsed kuulmisaparaadid • lai valik erinevaid aparaate kohapeal * saadaval nii eakale inimesele mõeldud lihtsalt käsitletavad aparaadid kui ka tehnoloogia viimane sõna * lai valik lisaseadmeid kohapeal olemas • kõrvasisesed kuulmisaparaadid (valmistatakse ülitäpse 3D tehnoloogiaga) • individuaalsed kõrvaotsikud (erinevad mudelid, nii pehmed kui kõvad) • professionaalne ja sõbralik teenindus • TASUTA parkimine maja ees • Võimalik 0% intressiga järelmaks HEA KUULMINE TÕSTAB ENESEKINDLUST JA PARANDAB ELUKVALITEETI !

Kuulmiskeskus Audiale ootab Sind aadressil Tallinn, Mõisa tn. 4-8. korrus (Al Mare maja, Rocca al Mare kaubanduskeskuse kõrval) Konsultatsioonile soovitame tulla koos mõne lähedase inimesega.

Küsi lisa ja broneeri aeg juba täna tel. 6445400

www.kuulmiskeskus.ee Tervishoiuteenuse tegevusluba L04170

Teisipäev, 4. mai 2021

2 Tervis Vida Press

Anna kehale aeg raskest lahingus KAIDI REINART

Paljud koroona läbipõdenud kurdavad, et tervis ei ole enam see mis enne. Kuigi keha on saanud viirusest võitu, on organism nõrk ja taastub aeglaselt. Pärast haiguse põdemist tuleb kanda tervise eest eriliselt hoolt, soovitab SYNLABi laboriarst Jüri Laasik.

Vaktsineerimise võimalikke kõrvaltoimeid ei saa võrrelda nakkushaiguse põhjustatud tervisehädadega, mis on sootuks raskemad.

Vaktsineerimine kaitseb raskete haiguste eest SIRJE MAASIKAMÄE

sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

Nakkushaiguste vastu annab kaitse vaktsineerimine. Sageli levivad vaktsineerimise kohta aga alusetud hirmulood ja müüdid. Sagedasemaid müüte lükkab ümber terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Irina Filippova.

1. MÜÜT: vaktsiini kõrvaltoimed on ohtlikumad kui haigus ise „Vaktsineerimine on alati vajalik, kui sellest saadav kasu kaalub üles vaktsineerimata jätmisel tekkivad riskid ning vaktsineerimisega seotud riskid. Sarnaselt teiste ravimitega võivad ka vaktsiinidega kaasneda kõrvaltoimed, kuid üldjuhul on need oluliselt kergemad,“ kinnitab Filippova.

Sagedasemad kõrvaltoimed, mis esinevad ligi 1% vaktsiini saanutest, võivad olla valu süstekohas, turse, punetus ja üldreaktsioonid, nagu näiteks palavik, nõrkus, isutus ning pea-, liigeste ja lihaste valu.

Harvem esinevad kõrvaltoimed võivad olla laialdane turse süstepiirkonnas, mööduv vereliistakute vähesus leetritemumpsi-punetiste vaktsiini kasutamisel või äge allergiline reaktsioon. Nende tõenäosus on u 1 : 1 000 000 vaktsineeritu kohta.

Filippova sõnul on vaktsiinidest põhjustatud kõrvaltoimed enamjaolt kerged ja mööduvad mõne päevaga ning ravi pole vaja. „Vaktsineerimise võimalikke kõrvaltoimed ei saa võrrelda nakkushaiguse põhjustatud tervisehädadega, mis on sootuks ras-

kemad ning võivad põhjustada püsivaid tervisekahjustusi või isegi surma.“ 2. MÜÜT: vaktsineerimine nõrgestab organismi, muutes inimese teistele haigustele vastuvõtlikumaks „Vaktsineerimine muudab immuunsüsteemi tugevamaks ja tõstab valmisolekut organismi kaitsta, kui see kohtub konkreetse haigusetekitajaga. Immuunsüsteem töötab edasi samamoodi nagu varem,“ tõi spetsialist esile.

Samuti ei põhjusta vaktsiinid inimese haigestumist nakkushaigusesse, sest need sisaldavad ainult surmatud või nõrgestatud haigusetekitajat või nende osakesi, mis pole võimelised haigust esile kutsuma. „Teadaolevalt ei mõjuta vaktsiinid ka haigestumist teistesse haigustesse.

Küll võib aga mõnikord vaktsineerimine juhuse läbi kokku langeda mõne terviseprobleemi ilmnemisega,“ nentis Filippova.

3. MÜÜT: pole mõtet vaktsineerida haiguste vastu, mida Eestis ei ole Haigestumine vaktsiinidega välditavatesse nakkushaigustesse on praegu küllalt madal. Seetõttu on paljud vanemad hakanud keelduma laste vaktsineerimistest ja immuniseerimisega hõlmatus vähenema niisuguste tõsiste nakkushaiguste puhul nagu poliomüeliit, leetrid, punetised, difteeria ja läkaköha.

1990. aastatel aga puhkesid vaktsineerimisest loobumise tõttu endistes NSV Liidu vabariikides ulatuslikud difteeriapuhangud – haigestus üle 50 000 inimese. 2009.–2010. aastal oli Bulgaarias suur leetrite puhang, haigeks jäi üle 24 000 inimese, 24 suri.

2002. aastal tunnistati WHO Euroopa regioon poliomüeliidivabaks. Kuid 2010. aastal puhkes Tadžikistanis suur poliomüeliidipuhang, mille põhjus oli Afganistanist sissetoodud metsik polioviirus. Haigestus 475 inimest ja registreeriti 29 surmajuhtu.

2018.–2019. oli Euroopas sadu tuhandeid leetrite juhtumeid, millest üle 30 lõppes surmaga.

Eestis registreeriti 2019. a leetreid 27 korral, enamik neist toodi sisse teistest riikidest. „Nakkushaigused ei tunne riigipiire. Vaktsineerimise üks eesmärke on kujundada nn üldine ehk populatsiooni immuunsus.

Kui meie seas on piisaval hulgal immuunseid inimesi, siis ei ole haigusetekitajatel võimalik inimeste hulka sattudes uuesti levima hakata,“ tõi Filippova esile.

4. MÜÜT: parem on haigus läbi põdeda kui vaktsineerida Filippova sõnul on haigust vältida alati parem ja kergem kui see läbi põdeda. Vaktsineerimine on ka väga tõhus ja ohutu viis kaitsta nii lapsi kui ka täiskasvanuid ränkade tagajärgede eest. „Vaktsineerimine aitab tõkestada haiguste levikut ning on eriti vajalik neile, keda mingil põhjusel ei saa vaktsineerida.

Tõhus töö vaktsineerimisel on tekitanud aastatega olukorra, kus nii mõnigi ohtlik haigus on Eestist peaaegu kadunud. Kahjuks on see endaga kaasa toonud ka võltsturvatunde, justkui enam ei peagi midagi tegema.

Kuid on fakt, et nakkushaigused on sama ohtlikud kui varem ning võimaluse tekkides toovad kaasa hulga ebameeldivaid tagajärgi,“ rõhutab Filippova.

Umbes pooltel koroona läbipõdenutel võivad tervisemured kesta veel nädalaid või kuid.

Praeguste uuringuingute põhjal võivad kuni pooltel haigustt põdenutel jääda pikemaajalised, nädalaid või isegi kuid kestvad tervisemured.

Sagedasemad neist on peavalu,, kognitiivsed ehk hk tunnetuslikud probrobleemid, väsimus ja koormustaluvuse langus. Mõnel Mõ l jääb püsima köha ja valu rindkeres.

Järelnähtude tõsidus sõltub eelkõige haiguse läbipõdemise raskusest.

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on pärast viirushaiguse põdemist pikemat aega kestvad kaebused tõenäolisemad kindlatel riskigruppidel, näiteks vanemaealistel ja neil, kel on ka teisi haigusi (kõrge vererõhk, diabeet jt) või suur ülekaal. Samas võivad kauakestvaid tervisemuresid kogeda nooremadki. Ka 20% 18–34aastastest on sümptomid kestnud väga kaua, kuigi nad olid enne koroonaviirusega nakatumist hea tervise juures.

Anna kehale aega puhata Haiguse taandudes ja negatiivse koroonaviiruse testi järel tuleks anda kehale piisavalt aega täielikuks puhkuseks, et see saaks taastuda raskest lahingust viirusega. Puhkuse pikkus sõltub samuti põetud haiguse raskusest, kuid ka kergematel juhtudel võiks see olla vähemalt nädal aega. Magada tuleb piisavalt, vähemalt 7–8 tundi. Vaid hästi puhanud keha saab keskenduda paranemisele.

See on ka põhjus, miks ei tohiks rutata tavarutiini, vaid siirduda sellesse järk-järgult. Liiga palju tööd, stressi ja ärevust kurnavad keha ega jäta jõudu taastumiseks.

Koroona võib kahjustada ka mälu On teada, et koroonaviirus võib kahjustada aju- ja närvirakke. Seda mitmel viisil, millest üks on mälu halvenemine. Neuroloogiliste sümptomite põhjus võib teadlaste hinnangul olla haiguse tagajärjel häiritud verevarustus ja hapniku taseme langus veres.

Selleks, et taastada mälu ja kaotatud tähelepanuvõime, tasuks leida igas päevas veidi aega ajutreeninguks: lahenda sudokusid, ristsõnu, pane puslesid kokku. Mälu ja tähelepanuvõime taastamisel on abiks ka treenimine, tervislik toit, piisav uni, stressi maandamine ja vee joomine. Allikas: Jüri Laasik

Treeni keha iga päev natukene rohkem

Söö kehale sobivat toitu

Sõltuvalt haiguse põdemise raskusest võib liikuma ja sportima hakata olla raske, kuid liikuma peab, sest kehaline koormus toetab kiiremat taastumist.

Liikumine parandab vereringlust ja hapniku paremat transporti kudedesse ning aitab ajul toota rohkem n-ö õnnehormoone, mis tõstavad tuju ja parandavad enesetunnet.

Haiguse läbipõdemine on kehale suuremal või vähemal määral stress, keha kurnavad ka ravimid. Kurnatusest taastumiseks vajab organism energiat, mida saab mitmekülgsest toidust. Alustuseks võiks eelistada organismile kergemini omastatavaid toite ja süüa väikeste portsjonite kaupa. Nii ei kuluta keha seedimiseks ülemäära energiat. Toidulaual peaks olema vajalikul määral valke – kaunvilju, seemneid, pähkleid, keedetud muna ja kana, sest need aitavad haigusest kurnatud keha kiiremini taastada. Oluline on ka toitude piisav vitamiinide ja mineraalainete sisaldus, milleks tuleb süüa piisavalt toortoitu – salateid ja puuvilju ning juua rohkelt vett. Allikas: Jüri Laasik

Teisipäev, 4. mai 2021

Tervis 3 Vida Press

ga taastuda st viirusega

Ainevahetus on palju kiirem inimestel, kellel on rohkem lihaseid.

Vida Press

Kuidas kiirendada ainevahetust?

Kuidas kiirendada ainevahetust – see on nagu püha graal, mida kaalulangetajad võivad lõputult otsida. On asju, mida me ei saa muuta. Mõni inimene on pärinud kiire ainevahetuse. Mehed põletavad rohkem kaloreid kui naised isegi siis, kui nad puhkavad. Enamikul inimestel aeglustub ainevahetus pärast 40. sünnipäeva.

Aga isegi kui ei saa muuta oma vanust, geene ega sugu, on siiski võimalik ühte-teist ette võtta.

Treeni lihaseid Su keha põletab kaloreid kogu aeg – ka siis, kui sa ei tee mitte midagi. Kuid ainevahetus on palju kiirem inimestel, kellel on rohkem lihaseid. Pärast jõutreeninguid on aktiveeritud kõik keha lihased, mis kiirendab ainevahetust.

Tõsta trenni tempot Aeroobne trenn ei anna sulle küll suuri lihaseid, kuid see kiirendab ainevahetust veel tunde pärast trenni. Tee aeg-ajalt intensiivset trenni või lisa oma jalu-

Olenemata vanusest ja võimetest alusta liikumise ja treenimisega järk-järgult. Raskema kuluga haiguse järel tuleb alustada ettevaatlikult – esialgu piisab kümnest minutist jalutamisest. Tee plaan koormuse järkjärguliseks tõstmiseks. Kuula oma keha ja ära pinguta üle.

Kontrolli, kuidas on haigus mõjutanud tervisenäitajaid Arstid on märganud, et peale kopsude kahjustab koroonaviirus ka neerusid, maksa ning teisi organeid ja organsüsteeme.

Laboriarstid ei soovita vahetult pärast haiguse läbipõdemist verepõhist kontrolli teha, sest organismi taastumine haigusest võib võtta rohkem aega, see sõltub põdemise raskusest ja on väga individuaalne.

Analüüside tulemused võivad veel mõnda aega peegeldada organismi laastanud viiruse taga-

järgi, mitte organismi üldseisundit.

Tervise üldnäitajaid tasub kontrollida kaks kuud pärast haigust. See aitab hinnata, milline oli koroona läbipõdemise pikaajalisem mõju organismile, annab ülevaate põletikunäitajatest, kilpnäärme, maksa ja neerude seisundist, raua- ja D-vitamiini varudest ning aitab tuvastada võimalikku aneemiat ehk kehvveresust.

Tulemuste paremaks mõistmiseks võiks konsulteerida ka laboriarstiga.

Analüüside tulemuste põhjal saab anda juhiseid, milliseid toite süüa või toidulisandeid tarvitada, et saada tervis võimalikult kiiresti rajale ja immuunsüsteem normaalselt toimivaks, et vältida järgmist haigestumist mõnda viirushaigusesse. Teised haigused peale koroona pole kuskile kadunud, kinnitab dr Laasik.

Unusta kiirdieedid!

Kiirdieetide pidamine on väga halb mõte, kui tahad ainevahetust kiirendada. Kiirdieediks peetakse dieete, kui naised söövad päevas alla 1200 kcal ja mehed alla 1800 kcal.

Kuigi sellised dieedid võivad aidata algul isegi kilosid kaotada, tuleb see tervise arvelt. Pealegi – kui kaotad lihaseid, aeglustub ka ainevahetus. Lõppkokkuvõttes põletab keha vähem kaloreid ja võtad hoopis kergemini juurde kui enne kiirdieeti. tuskäikudesse ka jooksulõike.

noortele.

Joo vett

Söö arukalt

Joo musta kohvi

Su keha vajab vett, et põletada kaloreid. Isegi kui sul on mõõdukas vedelikupuudus, võib su ainevahetus aeglustuda. Eelista puhast vett või magustamata jooke.

Huvitav on see, et kui süüa rohkem, aitab see sageli hoopis kaalu langetada. Kui süüa korraga suuri portsjoneid ja jätta söögikordadele väga pikad vahed, siis ainevahetus aeglustub. Aga kui süüa väike eine või vahepala iga 3–4 tunni tagant, on ainevahetus aktiivne ja põleb päeva jooksul rohkem kaloreid. Paljud uuringud on näidanud, et inimesed, kes söövad ka vahepalasid, söövad põhisöögikorra ajal vähem.

Kui oled kohvisõber, siis ilmselt oskad nautida energiat, mida see annab. Kohv aitab paremini keskenduda, aga mõõdukalt kohvi juues võid täheldada ka ainevahetuse kiirenemist. Kofeiin aitab väsimust peletada ja lisab isegi vastupidavust sportides.

Kas juua energiajooke?

Teatud ained, mida sisaldavad energiajoogid, kiirendavad ainevahetust – neis on kofeiini, mõnes ka tauriini. Need võivad aidata küll rasva põletada, kuid nende joomisel on ohud – mõnel inimesel võivad need tõsta vererõhku, tekitada ärevust ja unehäireid.

Kindlasti ei sobi need lastele ega

Vürtsita toitu

BENU ja Südameapteekides

Abilar 10% haavasalv kuusevaiguga Salvi kasutatakse haavade, kriimustuste, marrastuste, nahapragude ja nahalõhede (suunurgad, näpuotsad, kannad), põletuste, põletikuliste haavade (lamatised, jala- ja diabeetilised haavandid) ning putukahammustuste ravimisel kodus.

Südameapteekides

HA

KA TU D PU TUSE US MM

KR HAA IIM VA US D JA TU SED

Roheline tee Rohelises või oolongitees on ühendatud kofeiini ja katehhiinide kasu. Katehhiinid on ained, mis kiirendavad ainevahetust.

SIRJE MAASIKAMÄE

Vürtsikad toidud sisaldavad

Allikas: WebMD

AbiCare ACNE® 30 ml UUS! Uus looduslikest koostisosadest valmistatud niisutav ja nahka uuendav kreem ärritunud ja vistrikulisele nahale. Kreem ei ummista poore ning laseb nahal hingata. Kreem sisaldab antimikroobseid ja rahustavaid koostisosi kuusevaigust, E-vitamiinist ja pehmendavatest vetikatest.

MAIS SOODUSHINNAGA

MAIS 20 %

Söö valkusid Keha põletab rohkem kaloreid, seedides valkusid. Head valguallikad on lahja liha, kanaliha, kalkun, kala, tofu, pähklid, munad ja väherasvased piimatooted.

BUG BITE RELIEF pliiats putukahammustustele 15 ml Pliiatsiga saab kiirelt leevendada putukate (sääsed, parmud, kihulased, sipelgad, puugid, kirbud jt) hammustusi ning rahustada taimedest põhjustatud sügelust ja ärritust.

• Looduslik toime, ei sisalda ammoniaaki.

• Õrnatoimeline, võib kasutada kogu perel, ka üle 2-aastastel lastel • Uue rullitava otsikuga pliiatsikujulist pudelit saab täpselt hammustuskohale asetada

Saadaval Apotheka, BENU ja Südameapteekides

aineid, mis paneva ainevahetuse käima kiiremate tuuridega. Lisa toitudesse näiteks punast või rohelist tšillit.

VALI PARIM HOOLITSUS NAHALE

Saadaval ilma retseptita: www.apteekonline.ee

AK N VIS E, TR IKU

D

- JA HA EEN NA NES Ü KÜ

Abicin 30% vaigulakk Vaigulakki kasutatakse lokaalseks seenhaiguste ja paronühhia (küünevalli infektsiooni) raviks. Abicin 30% vaigulakk sobib tina pedis’e (nn sportlase jala) ravimisel. Lihtne küünele kanda lakipintsliga, lakk kuivab 5–10 minuti jooksul.

Kasutatakse vaid kaks korda nädalas.

Saadaval Apotheka ja BENU apteekides

Lisainfo: info@axmer.ee, www.axmer.ee

Teisipäev, 4. mai 2021

4 Tervis Vida Press

Liikumisega teem

Positiivne ellusuhtumine hoiab südame tervena.

, a h e t a Mid et süda lt rõõmsas? tuksuk

Regionaalhaigla kardioloog professor Margus Viigimaa pani kirja 25 kõige olulisemat soovitust, mida oma südame tervise heaks iga päev järgida.

Head geenid on laev, kapten oled sina ise.

Positiivne ellusuhtumine hoiab südame tervena.

Unistusteni aitavad jõuda tervena elatud aastad, hoia oma südant iga päev.

Nii nagu ükski kaev ei ole põhjatu, ei ole piiramatu ka sinu tervisevaru.

Istu vähem, liigu rohkem – pidev istumine tõstab südamehaiguste tekkeriski.

Sinu tervislik eluviis on eeskujuks su lastele ja nende sõpradele.

Suitsetamisest loobudes väheneb südamehaiguse risk kolm korda!

Lõpeta suitsetamine kohe ilma aga, või ja tulevikku lükatud tähtaegadega.

Terved hambad on südamele olulised, nii vähendad südamehaiguste riski.

Suhkrustatud joogid on salakavalad. Peidetud suhkur tõstab kaalu ja muudab ainevahetuse laisaks, see on tee südame- ja suhkruhaiguseni.

1.

2.

3.

4.b 5.

6.

7.b 8.b 9.

10.b

MARGUS VIIGIMAA

kardioloog

Regulaarne liikumine mine g ja tervisetreening on parim viis kin-kida endale terve ja treenitud süda ning ennetada südamehaigustesse haigestumist. Ka juba haigele südamele on tervenenemiseks ja töövõime me säilitamiseks vajalik regulaarne sobiva koormusega kehaline aktiivsus.

11.

Etiketid toiduainete pakenditel on sinu tervise huvides – võta need luubi alla ning vali väiksema suhkruja rasvasisaldusega tooteid.

Langeta tervislikult kaalu: muuda toitumisharjumusi, liigu rohkem, istu vähem.

Söö kala! Vähemalt kaks korda nädalas.

Südamele meeldivad puu- ja juurviljad, täisteratooted ning vähese rasvasisaldusega piimatooted.

12.

13.b 14.

Pixabay

18.b

Ole alkoholi tarvitamisel mõõdukas. Päevas on lubatud meestele kaks drinki, naistele üks. Nädalas peab olema vähemalt kolm alkoholivaba päeva. Ära riku südame rütmi – alkohol kahjustab otseselt südamerütmi kontrollivaid rakke.

Kõndimine ongi nagu imeravim, kasuta iga võimalust teha mõni lisasamm.

Jaluta halb minema!

30 minutit kõndi iga päev peletab stressi ja teeb südame tugevaks.

Muuda liikumine lõbusaks, kutsu kaasa sõbrad või liitu rühmatreeninguga.

Kaalu juhtimine on lihtsam kui autojuhtimine: pane paika sihtpunkt, vali õige kütus ja kiirus ning jõuadki pärale.

Vöökoht luubi alla – naiste vööümbermõõt olgu alla 88 cm ja meestel alla 102 cm.

Numbrid, mida karta: vererõhk kõrgem kui 140/90 mmHg, üldkolesterool üle 5 mmol/l, veresuhkur üle 6bmmol/l. PERH

19.b 20.b 21.b 22.b 23.

15.

16.b

Ole ise gurmeekokk – ära lase soolal tappa toidu maitset!

Stopp soolale kodus!

Kasuta toiduvalmistamisel parem ürte, sest valmistoitudes on soola niigi palju.

Lisa elule värvi iga päev viie erineva puuja juurviljaga!

17.b

24.b 25.b

1993. aastal algatatud igaaastane südamenädal aprillis on aja jooksul kasvanud südamekuuks. Sellest ajast on Eestis alla 65aastaste inimeste südamesurmade arv vähenenud üle poole. Hoolimata sellest on südamehaiguste koorem ühiskonnale ja riigieelarvele raske. Õnneks on südamehaigused hästi ennetatavad ja kõige tõhusamad vahendid südame-veresoonkonna haiguste ärahoidmiseks meie enda teha.

Terve südame valem Südametervist kahjustavad oluliselt kõrge kolesterool, kõrgenenud vererõhk ja veresuhkru tase, kroonilised põletikukolded, näiteks halb hammaste tervis, alkohol, unehäired ja veel mitmed tegurid.

Tervisliku elustiili peamised osad on regulaarne kehaline aktiivsus, kehakaalu normaliseerimine, tubakatoodete vältimine, tervislik toitumine ja stressitaseme langetamine. Südametervise juhtimisel on jäme ots – üle poole – meie kätes.

Euroopa Kardioloogide Seltsi terve südame valem soovitab südame kaitsmiseks iga päev kolm kilomeetrit kõndi või 30 minutit ükskõik millist mõõdukat liikumist. Uuemad uuringud näitavad, et südamehaiguste en-

netamiseks on kõige olulisem liikumise regulaarsus, mitte intensiivsus. Südant aitab hoida ka väiksema intensiivsusega regulaarne liikumine.

Stress on ohtlik Ka psühhosotsiaalsed faktorid ja stress on südamehaiguste tekkes väga olulised, põhjustades südame isheemiatõbe ja vererõhu kõrgenemist. Ida-Euroopa riikides on krooniliselt kõrge stressitase üks peasüüdlastest südamehaiguste kõrges levimu-

ses ja nn terviselõhes, võrreldes Lääne-Euroopa riikidega.

Sageli haaratakse esimesena ettejuhtuvate peibutavate stressimaandajate nagu alkoholi ja sigarettide järele. Kahjuks pikas plaanis stress ainult süveneb, tekivad lisaprobleemid ning kahjustada saavad süda ja veresoonkond ning kogu organism.

Pane liikumine päevaplaani Liikumisharjumuse kujundamine on väga oluline lapseeas,

REKLAAMTEKST

Vitamiin B1 ehk tiamiin on oluline närvisüsteemi tervise seisukohalt, tagades närviülekannete toimimise.

B1-vitamiini aktiivne vorm tiamiinpürofosfaat ehk kokarboksülaas on vajalik glükoosi lõhustamiseks organismis. See on peamine rakkude energiaga varustamise mehhanism. Kui B1-vitamiini napib, ei saa rakud piisavalt energiat ja kahjustuvad. Väga tundlikud on vitamiin B1 puuduse suhtes närvirakud, mis vajavad normaalseks talitluseks enim energiat. Energianälga jäävad ka lihasrakud, eriti suure energiavajadusega südamelihase rakud.

Vitamiin B1 puuduse tõttu võivad tekkida häired ka aju töös: mälu nõrgenemine, kestev väsimustunne, töövõime langus, koordinatsioonihäired. Tiamiinipuudus võib avalduda perifeerse närvisüsteemi häiretena: käte või jalgade suremise, säärelihase krampide või ebamääraste valudena, samuti tekitada ka häireid südame töös.

Veresuhkru kõrgenenud tase toob kaasa vitamiin B1 puuduse Tiamiinipuudus kaasneb mitmete krooniliste

haigustega, näiteks suhkurtõvega. Juhul kui veresuhkru tase on kõrgenenud, ei piisa toiduga saadavast B1-vitamiinist. Organism vajab tavapärasest rohkem B1-vitamiini, et tulla toime liigse veresuhkru lõhustamisega. Vitamiin B1 puudus ähvardab ka tsöliaakiahaigeid ja haavandilise soolepõletikuga patsiente, kelle soolestikust vitamiin B1 väga halvasti imendub.

Mõistlik valik vitamiin B1 puuduse raviks on benfotiamiin Benfotiamiin on vitamiin B1 rasvlahustuv analoog, mis imendub tiamiinist tunduvalt paremini ning kantakse tsirkuleeriva verega rakkudesse.

Benfotiamiin imendub hästi ka neil inimestel, kelle organism tavalist vesilahustuvat B1-vitamiini hästi ei omasta.

Vitamiin B1 puudust võivad põhjustada loomulik vananemine või väärtoitumine Vitamiin B1 puuduse kutsub esile alkoholi, kange kohvi või musta teega liialdamine ja suitsetamine. Ka ühekülgne toitumine, liigne maiustamine ja nn rafineeritud süsivesikuid sisaldava toidu (pitsad, hamburgerid, pirukad ja pastatoidud) liigtarbimine viivad tiamiini-puuduseni. Ka loomulik vananemine võib olla B1 vitamiini puudujäägi põhjuseks organismis.

Benfotiamiin tõstab olulisel määral rakusisest kokarboksülaasi taset ning vitamiinipuuduse nähud kaovad Ainuke Eestis retseptivabalt müüdav benfotiamiini sisaldav ravim on Benfogamma 50 mg, millel on laialdane positiivne kasutuskogemus.

Benfogamma 50 mg sisaldab 50 mg benfotiamiini.

Päevas võetakse sõltuvalt tiamiinipuuduse nähtude raskusest 1...3 kaetud tabletti. Toime saamiseks tuleb benfotiamiini võtta pidevalt pikema aja jooksul (vähemalt 2 kuud).

EE/BEN/PA/A/07/01/04.16/TER.

Vitamiin B1 puudus kahjustab närve ja südant Ainuke retseptivaba benfotiamiin Eestis

®

Benfogamma 50mg Benfotiamiin 50 mg, kaetud tabletid N50

Benfogamma 50 mg(benfotiamiin) on käsimüügiravim. Näidustused: vitamiin B1 vaeguse ravi täiskasvanutel.

Müügiloa hoidja: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG, Calwer Str. 7, D-71034 Böblingen, Saksamaa. Täiendav teave tootja esindajalt: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG esindus, Vienibas gatve 87B - 3, LV 1004, Riia, Läti. Kontakt Eestis: Laki 25-402, 12915, Tallinn. +372 6623369, info@woerwagpharma.ee

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise või ravimi kõrvaltoimete tekkimise korral pidage nõu arsti või apteekriga.

Teisipäev, 4. mai 2021

Tervis 5

me oma kehale hindamatu teene!

Vida Press

Pikalt istumine kahjustab südant

Liikumine mõjutab kogu organismi

Viimase aja uudiseks on see, et istumine kahjustab oluliselt südant ja veresooni. Rootsis tehtud uuringute alusel istub keskmine inimene 8–9 tundi päevas. Väga sarnane on olukord ka Eestis. Pika istumise käigus tekib kehas hulk südant ja veresooni kahjustavaid muutusi – trombiohu tõus, lupjumise kiirenemine, ainevahetuse aeglustumine. Istumist nimetatakse uueks suitsetamiseks seda just suitsetamisega südamele võrreldava kahju tekitamise rõhutamiseks. Tuleb meeles pidada, et üks kord nädalas tehtav tervisetreening ei kompenseeri eelnevate päevade puudujääki ega kaitse südant piisavalt.

Regulaarne kehaline aktiivsus alandab stressi ja avaldab soodsat toimet organismile väga mitme mehhanismi kaudu. Alaneb kõrgenenud vererõhk, väheneb halva ja suureneb hea kolesterooli tase, väheneb tromboosirisk, langeb kehakaal, paraneb meeleolu. Paraneb ka suhkru ainevahetus, mis hoiab ära suhkruhaiguse tekke.

Liikumisega teeme oma kehale ja vaimule hindamatu teene, mida keegi teine ei saa meie eest teha. Liikumist ja treeningut tuleks võtta kui meeldivat elu osa, mis parandab tervist.

vanemate eeskuju on alati tõhusam kui sõnad. Mine sportima või jalutama koos laste või lastelastega!

Peamise põhjusena, mis takistab noorematel inimestel rohkem liikuda ja tervisesporti teha, tuuakse ajapuudus. Ütlen veendunult enda, paljude sõprade ning patsientide

Allikas: kardioloog Margus Viigimaa

näitel, et liikumisest saadav lisaenergia muudab töö produktiivsemaks ning kvaliteetsemaks.

Alustamiseks on vaja liikumine päevaplaani panna. Edaspidi kompenseerub see ajakulu kuhjaga, kuna töö efektiivsus tõuseb.

Eakamad toovad vähese liikumise põhjusteks valdavalt kõrge vanuse ja halvenenud tervise. Siiski on liikumine sama oluline ka vanematele ja kroonilisi haigusi põdevatele inimestele.

Liikumine toob rahulolu südamesse

Vanemate eeskuju on laste liikumisharjumuse kujundamisel tõhusam kui sõnad.

REKLAAMTEKST

Uuringud on näidanud, et liikumist harrastavad eakad on tervemad ja tulevad eluga paremini toime. Sobiva intensiivsusega kehaline koormus leevendab

krooniliste haiguste vaevusid ja võib vähendada ravimite, eriti uinutite ja antidepressantide tarvitamise vajadust. Südamehaigusi, hüpertooniatõbe, suhkurtõbe, osteoporoosi ja liigesehaigusi põdevad inimesed peavad liikumisstiilide ja intensiivsuse osas pidama kindlasti nõu oma arstiga.

Süda lööb keskmise eluea jooksul umbes 2,5 miljardit korda, pumbates miljoneid liitreid verd mööda keha laiali. Hoidkem ja kaitskem oma südant. Südametervis on meie enda kätes. Südamearstina soovin kõigile mõnusaid tunde tervisespordiga ja hobidega tegelemisel. See toob puna palgele ja rahulolu südamesse. Siis on süda terve ja elu elamist väärt!

Teisipäev, 4. mai 2021

6 Tervis Kõik naised olenemata vanusest peaksid jälgima regulaarselt rindu ja panema tähele ebatavalisi märke. Vida Press

Rinnavähk võib olla pärilik Mayo kliiniku hinnangul on 5–10% rinnavähkide taga geenimutatsioonid, mida antakse põlvkonna kaupa edasi. Mõni seesugune geenimutatsioon on ka kindlaks tehtud. Kõige tuntumad on rinnavähigeen 1 (BRCA1) ja rinnavähigeen 2 (BRCA2), mis tõstavad märkimisväärselt nii rinnavähi kui ka munasarjavähi riski.

Kui sul on juba perekondlikult väga kõrge risk, näiteks kui rinnavähk on olnud su emal ja vanaemal, tasub ennast eriti hoolikalt jälgida ja lasta oma tervist põhjalikumalt uurida.

Rindade uuring annab kindlustunde ja südamerahu ÄRA JÄÄ HILJAKS! z Rindades võivad tekkida ja kaduda tihendid ning valulikud sõlmed, mis enamasti on healoomulised muutused. z Tähelepanu tuleks pöörata valututele sõlmedele, mis ei kao või suurenevad! z Rindade enesekontrolli soovitame kõigile üle 20-aastastele naistele, et nad hindaksid rindade tavalist seisundit ja oskaksid märgata neis tekkivaid muutusi õigel ajal. z Rinnavähi varajases staadiumis ei ole naisel reeglina kaebusi ega tuntavaid muutusi rinnas, seetõttu on väga oluline osaleda rinnavähi sõeluuringutel, mille käigus on võimalik oluliselt varem avastada pahaloomulisi muutusi rinnanäärmetes. z Varakult avastatud rinnavähk on enamikel juhtudel ravitav!

EESTIS KUTSUTAKSE RINNAVÄHI SÕELUURINGULE 50–69-AASTASEID NAISI IGA KAHE AASTA TAGANT. 2021. aastal kutsutakse rinnavähi sõeluuringule naisi (sh ravikindlustamata) sünniaastatega 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969 ja 1971 Rinnauuringule saavad minna naised ka sõeluuringu väliselt ja selleks ei pea sõeluuringu sihtrühma kuuluma. Kui soovid uuringule minna, siis tuleb Sul kõigepealt pöörduda oma pere- või naistearsti poole, kes kontrollib Sinu tervist ja vajadusel suunab rinnauuringule.

PÖÖRDU KOHE PEREARSTI POOLE, KUI MÄRKAD: z uut „tükki“ või tihendit rinnas või kaenla all z muutust rinna kujus, suuruses või nahavärvis z rinnanibu või naha sissetõmmet z eritist nibust z valu või ebamugavustunnet ühes rinnas z rinna punetust, apelsinikooretaolist nahka, haavandumist z suurenenud kaenlaaluseid lümfisõlmi

www.cancer.ee 631 1730

Kas teadsid, et ka raseduse ajal võib tekkida rinnavähk.

Kui rinnas on tihend ja kaenla all lümfisõlm(ed) suurenenud, pöördu kohe arsti poole.

www.haigekassa.ee 669 6630

SIRJE MAASIKAMÄE

sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

Naine haigestub rinnavähki, kui kindlad rakud hakkavad ebanormaalselt paljunema. Mis on selle põhjus? Riskitegurite kohta on pikki nimekirju, kuid onkoloog Riina Kütneri sõnul on rinnavähi tekke keeruliste põhjuste analüüsist olulisem haigusele varakult jaole saada.

Teadlased on leidnud, et rinnavähiriski võivad suurendada hormonaalsed, elustiili- ja keskkonnamõjud. Aga ikkagi pole päris täpselt teada, miks mõni inimene, kellel pole riskifaktoreid, haigestub rinnavähki, samas kui suure rinnavähiriskiga inimene ei pruugi tingimata haigestuda. Tõenäoliselt hakkab rinnavähk arenema mitme faktori koosmõju tõttu.

Ehkki rinnavähki võib tulla ette ka meestel – ka Eestis avastatakse igal aastal mitu juhtumit –, on see enamasti siiski naistehaigus. Kõige suurem riskitegur ongi ainuüksi naiseks olemine. Rinnavähirisk tõuseb vanusega – juba alates 40. eluaastast – ja kasvab vanemaks saades. Mõnel võib olla ka perekondlik eelsoodumus – laps sünnib vanematelt päritud kahjustatud geeniga. Kuid rinnavähiriski tõstab ka ülekaal, rääkimata suitsetamisest või alkoholist. On teisigi mõjutajaid.

Samas aga viiest rinnavähki hai-

gestunust neljal pole teadaolevaid üldlevinud riskifaktoreid.

Eestis on rinnavähk ehk rinnanäärmekasvaja kõige sagedasem naistel esinev vähivorm.

Vähiregistri andmetel diagnoositi näiteks 2018. aastal 836 rinnavähi esmasjuhtu. Kuigi rõhutatakse, et tõhusa ravi eeldus on haigus varakult avastada, leitakse umbes veerand rinnavähkidest kaugelearenenud staadiumis.

Huvi osaleda rinnavähi sõeluuringul on meil endiselt üsna leige, kuid 2018. aastal avastati 187 naisel rinnavähk just sõeluuringuga. Rinnavähi sõeluuringule kutsuti siis 78 221 naist, kohale tuli neist pisut üle poole.

Kontrolli rindasid Kõik naised peaksid olenemata vanusest jälgima regulaarselt rindu ja panema tähele ebatavalisi märke. Selleks peaks õppima rinnastruktuuri tundma – katsuma rindu nädal pärast menstruatsiooni duši all või lamades. Kes on harjunud end kontrollima, tunneb kohe ära, kui rinnakoes on mingigi muutus.

Rinnavähi tunnused võivad olla alates tihketest tükkidest ja tursest kuni nahamuutusteni, kuid enamasti ei anna rinnavähk üldse tunda ei valu ega muuga. Ka tihked tükid võivad olla liiga väikesed, et neid ise katsudes leida.

Pöördu kohe arsti poole, kui paned tähele mõnda neist ohu-

märkidest: tihenenud ala rinnakoes või kaenlaaluses piirkonnas, kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine, rinnakuju ja suuruse muutused, nahapinna ja -värvi muutused, nibu kuju või asendi muutus, eritis nibust, veritsus või leemendus nibu ümbruses, valu või ebamugavustunne ühes rinnas.

Kõik seda tüüpi muutused ei tähenda kindlasti vähki, sarnased tunnused võivad olla tingitud ka infektsioonist või tsüstist.

Rinnavähi sõeluuring Rinnavähi varajaseks avastamiseks loodud sõeluuringud aitavad avastada kasvaja enne, kui see on tekitanud kaebusi ja organismis levima hakanud.

Eestis kutsutakse rinnavähi sõeluuringule 50–69aastaseid naisi iga kahe aasta tagant.

2021. aastal oodatakse rinnavähi sõeluuringule naisi sünniaastatega 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969 ja 1971. Tänavu on korralduses väga oluline muudatus – nüüd saavad sõeluuringule minna ka ravikindlustuseta inimesed.

Rinnauuringul saab käia ka muul ajal. Kõigepealt tuleb pöörduda oma pere- või naistearsti poole, kes kontrollib teie tervist ja suunab vajadusel rinnauuringule. Ida-Tallinna keskhaigla ja Põhja-Eesti regionaalhaigla rinnakabinetti saab minna saatekirjata.

Rohkem infot: cancer.ee, rinnavahk.ee, soeluuring.ee

Teisipäev, 4. mai 2021

Tervis 7 Vähiliit

Vähiliidu mammograafiabuss jõuab ka väiksematesse kohtadesse.

Uus 3D mammograaf, mis on mammograafiabussis.

Oleks patt uuringule minemata jätta!

Eesti Vähiliidu ja Viljandi haigla koostöös sõidab mööda Eestit mammograafiabuss, mis pakub sõeluuringul osalemise võimalust ka väiksemates kohtades kui maakonnakeskused. Vastuvõtt on olnud väga soe. Siin on tänusõnad, mida uuringu tegijad on kuulnud Mõisakülas, Kilingi-Nõmmel, Muhumaal, Mustlas, Abja-Paluojal ja mujal. „Oi kui tore, et te meie külla ka tulite!“ „On väga meeldiv, et haigla ise tuleb meie juurde ja me ei peagi linna minema.“ „Kas tõesti tulitegi meie juurde?! Ma ei peagi nüüd Pärnusse minema. Jäägegi meie juurde käima, meil on siin tore rahvas.“ „No tere! Sina oled vist säält mammobussist! Ma tulen homme suule oma pätse näitama! Nii hää, et kaugele minempa ei pää.“ „Kui te meie juurde juba tulite, oleks patt uuringule tulemata jätta! Ületuleval aastal siis jälle!“ „Väga meeldiv, kui uuringuvõimalus koju kätte tuleb. Mina elan kaheksa km keskusest eemal, autot ei ole, linna minek oleks väga keeruline olnud. Nüüd aga oli minu sõeluuringuaasta, sain ka ema perearsti saatekirjaga uuringule kaasa võtta. Kindlam tunne meil mõlemal. Ootame teid kindlasti ka järgmistel aastatel!“ Mammograafiabusside ajakava leiab haigekassa kodulehelt.

Toit ja liikumine mõjutavad kõhugaaside hulka Pixabay

Pole mõistlik üritada kõhugaasidest täiesti lahti saada. Seltskonnas viibides võivad need olla küll väga häirivad, kuid puuksutamine on tegelikult väga tavaline asi ja isegi vajalik. Liigset gaasitootmist saab leevendada õige toiduvaliku ja liikumisharjumustega.

Soolebakterid toodavad jämesooles gaase, millest osa väljub puuksuna. Gaaside tootmine näitab, et seedimine toimib normaalselt. Tavaliselt pääseb päeva jooksul valla umbes paarkümmend puuksu. Kui gaase tekib liiga palju ja need tekitavad ka valu, tasub üle vaadata nii oma toitumine kui ka liikumine.

Väga palju mõjutab inimeste harjumus istuda pikki tunde ühe koha peal paigal. Liigne istumine süvendab puuksuprobleemi, sest õhk ei pääse soolestikus liikuma. Võid järele proovida – kui vabal päeva koristad või käid jalutamas, siis mure sageli leeveneb.

Toit ja gaasid Toit, mida sööme, mõjutab väga oluliselt, kui palju kõhugaase tekib. Teatud road soodustavad gaaside teket. Samas on kõik individuaalne ja sõltub konkreetse inimese soolebakterite kooslusest. Mikrobioota on nagu sõrmejälg, mis on igal inimesel erinev.

Gaaside teket soodustavad näiteks oad, läätsed ja herned.

Gaaside teket soodustab, kui süüa korraga väga palju kiudaineid.

Leiva, pudru ja juurviljade söömine tasub jagada päeva peale mitmeks portsjoniks, siis ei ole kiudainete hulk korraga nii suur ja seedimine saab nendega vaevata hakkama.

Suur kogus kaunvilju, näiteks taldrikutäis hernesuppi, lisab gaaside tootmist kõigil inimestel.

Oluline on ka söömise rütm.

Korrapärane söömine tähendab ka hoolitsemist oma soolebakterite eest. Kindlad söögiajad ja näksimise vältimine aitavad soolestikul normaalselt toimida.

Toit mõjutab sedagi, kui halva haisuga on gaasid. Halba haisu soodustavad näiteks loomsed valgud. Ebameeldiva haisu tekkimist aitavad neutraliseerida näiteks banaanid.

Sooltemured

Toidud, mis soodustavad gaaside teket z Oad z Kikerherned z Rosinad z Sibul z Kunstlike magusainetega magustoidud z Brokoli

z Kreeka pähklid z Lillkapsas z Piimatooted – z Õunad z Gluteeni inimestel, kel on sisaldavad toidud laktoositalumatus z Herned – kui inimene z Paprika on sellele z Ploomid ülitundlik. z Läätsed Allikas: Terve Suolisto

Üle 60aastastel on rohkem muresid Vanuse kasvades võivad gaasimured valmistada rohkem piinu kui nooremana ja sel on mitu põhjust. Üle 60aastastel võivad põhjuseks olla vähene liikumine, ühekülgne toit, kõhukinnisus ja ka teatud ravimid.

Kõige rohkem on ohustatud need, keda vaevab kõhukinnisus ja kes söövad ühekülgselt. Siis ei tööta soolemikroobid korralikult ja kogu organismi toimimine on häiritud.

Tasub võtta eeskujuks aktiivsed eakaaslased – liikumine ja mitmekülgne toit aitavad kõhuhädasid leevendada.

Pidevate ebamugavate gaasiprobleemide taga võib peituda ka ärritunud soole sündroom.

Siis on tavaliselt ka kõht punnis ja valutab. Uuringute järgi pole küll tuvastatud, et ärritunud soolestikuga inimestel tekiks rohkem gaase, kuid nad on nende suhtes tundlikumad.

Tüütud gaasimured võivad inimest vaevata ka ilma ärritunud sooleta. Neil, kes kannatavad kõhukinnisuse all, on sageli ka liigselt gaase, sest õhk ei pääse soolestikus liikuma.

Ära unista gaasivabast elust!

Neile, kes tahavad kõhugaasidest täielikult lahti saada, saab komistuskiviks toitumise liigne piiramine. Siis on mureks liiga ühekülgne menüü ja kiudainete vähesus. Pole mõistlik püüelda täiesti puuksuvaba elu poole. Peame leppima, et meil on soolemikroobid, kes teevad oma tööd, mille kõrvalmõjuna tekivad ka gaasid. Püüelda kõhugaasidest vaba elu poole on ka bioloogiavastane, kuigi tänapäeval üritavad paljud seda teha. See võitlus lõpeb alati kaotusega.

SIRJE MAASIKAMÄE Allikas: Iltalehti

Teisipäev, 4. mai 2021

8 Tervis

Kuivad silmad vajavad abi Pandeemia ajal on vähenenud loomuliku valguse käes viibimine ja ekraanide ees on kauem nii täiskasvanud kui ka lapsed. Pole ime, et paljud kurdavad silmamurede üle.

Inimesi võivad häirida silmade ärritus, laugude pulseerimine, purutunne silmades, sügelemine ja kipitamine, aga ka suurenenud pisaravool. Silmad võivad punetada ja ruttu väsida. Selliste tunnuste korral võib kahtlustada kuiva silma sündroomi.

Enamasti on vaevuste põhjuseks pisarate vähesus või nende kehv kvaliteet – pisarad aurustuvad silmapinnalt kiiremini kui tavaliselt ja pisaravool võib hoopis suureneda. Kui jätta need mured tähelepanuta, võivad tekkida silmapõletik, sarvkesta haavandid, nägemine võib halveneda.

Arvatakse, et kuni pooled pidevad arvutikasutajad kogevad nägemisega seotud häireid. Probleemid nägemisega viivad omakorda pingepeavaludeni, samuti süveneb üleüldine väsimus. Ekraanide kasutamisest tekkiv kuivsilmsus tuleneb peamiselt silmade vähesest pilgutamisest. Silmade loomupäraseks ja piisavaks niisutamiseks peaks silmi pilgutama ühe minuti jooksul 15–20 korda. Ekraanide kasutamisel tehakse seda oluliselt vähem. Samuti ei tehta piisavalt pause. Õnneks on kuiva silma vaevusi üsna kerge leevendada.

Ekraanide sagedasest ja pikast kasutamisest põhjustatud silmamuresid saab vähendada lihtsa 2-20-20 reegli järgimisega. Õues tuleks olla vähemalt kaks tundi päevas, iga 20 minuti ekraani taga töötamise järel tuleb silmi puhata, vaadates vähemalt 20 sekundi jooksul kaugusesse. Abi võib olla ka kätega silmalaugude masseerimisest.

Kaitse silmi sinise valguse eest!

Silmatilgad leevendavad muret Kuiva silma korral on soovitatavad niisutavad silmatilgad või -geelid. Niisutavate tilkade ülesanne on aidata, kui inimesel on pisaraid liiga vähe või need aurustuvad silmapinnalt liiga kiiresti.

Niisutavad silmatilgad võiksid olla võimalusel säilitusaineteta ja sisaldada loomulikku kehaomast toimeainet hüaluroonhapet. Hüaluroonhapet leidub loomulikult kogu inimkehas, eriti silmades ja liigestes. Selliseid tilku võib rahulikult kasutada kaua, need ei tekita harjumust ja sobivad ka lastele. OHTULEHT.EE

Vedelamad või viskoossemad tilgad?

Silmatilkade valikul on oluline jälgida ka viskoossust.

Kui silmadega on tõsisemad probleemid ja leevendust vajavad krooniliselt kuivad silmad, siis sobivad kõige paremini viskoossemad tilgad, mis püsivad kauem silmapinnal ja hoiavad need niiskena. Kui kuivsilmsuse probleem kimbutab vaid aeg-ajalt, sobivad hästi vähem viskoossed ehk vedelamad tilgad.

Tänu paremale voolavusele toimivad need kiiremini ega hägusta nägemist ka lühiajaliselt.

Väsimus, pinge ja kuivus silmades, peavalud, ähmane nägemine, valu kaelas ja õlgades, keskendumisraskused ja töövõime vähenemine, ärrituvus, unehäired – kas tundub tuttav? Sageli püüame ebameeldivaid tervisemuresid eirata ja peame süüdlaseks pingelist tööd, kuid see pole ainus põhjus.

SIRJE MAASIKAMÄE

sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

Selliseid ebameeldivusi võivad põhjustada vale rüht töötamisel arvutiga või stress, aga ka digitaalvisuaalne sündroom või silmade digitaalpinge. „Paljudel inimestel ilmnevad esimesed sümptomid ju-

ba pärast kahetunnist tööd arvutiga,“ ütleb ohspecs.com optometrist Viktoria Zhuravleva (pildil).

Sinine valgus ja uni Ekraanisündroom pole tuttav ainult valgekraedest töönarkomaanidele või usinatele õpilastele, kes

Erakogu

istuvad päevade kaupa monitori ees. Virtuaalreaalsus on muutunud paljude igapäevaosaks. Näiteks väikelastega kodus olevad noored emad kasutavad tahvelarvutit või mobiiltelefoni kuni kümme tundi järjest, et vestelda suhtlusvõrgustikes ja foorumites. Ka mängurid võivad olla lemmikmänguga hõivatud kogu päeva. Tihti aga vaatame voogedastuskanalite kaudu lemmiktelesaateid kogu nädalavahetuse. On tõsiasi, et ekraanidest on saanud peamine aken suheldes muu maailmaga.

Teisipäev, 4. mai 2021

Tervis 9

Vida Press

Mida rohkem oleme ekraanide ees, seda enam peame pühendama aega, et hoida nägemist.

Nähtav valgus sisaldab värvide kogu vikerkaarespektrit punasest violetseni. Suurim energia on sinisel valgusel, mis koosneb valguslainetest pikkusega vahemikus 380– 500 nm. Isegi meile valgena paistvas valgusallikas on alati siniseid laineid, kuigi meie silm neid ei taju. Kõik meid ümbritsevate elektroonikaseadmete ekraanid on valmistatud LEDidest, mis kiirgavad valgust sinises spektrivahemikus.

Tänu sinisele valgusele püsime valvsad ja erksad, sest sinine valgus takistab hea une jaoks vajaliku melatoniini teket. Sinine LED-valgus pärsib melatoniini tootmist kaks korda enam kui näiteks vanade hõõglampide soe kollane valgus. Üks uuring, millele viitab Matthew Walker raamatus „Miks me magame?“, tuvastas, et tahvelarvuti kasutamine kaks tundi enne magamaminekut vähendab melatoniini eritumist 23%. LED-seadmed mõjutavad meie keha looduslikke rütme, une kvaliteeti ja seda, kui erksana end päeva jooksul tunneme.

Kuidas end ekraanide eest kaitsta?

On selge, et ekraanid ei kao meie elust kuhugi. Mida rohkem neid kasutame, seda enam peame pühendama aega, et hoida nägemist. „Sinise valguse kiired fookustuvad teatud kaugusel silma võrkkesta ees, nii et näeme siniseid objekte mõnevõrra hägustena. Teravuse tagamiseks peab inimene oma silmi pingutama,“ ütleb optometrist.

Silmade kaitseks võib kaaluda sinist valgust blokeerivate kaitseprillide kandmist. Nende spektrivahemiku väljafiltreerimine aitab leevendada nii koormust silmade-

Kuidas õigesti ekraanist puhata? z Tee töö ajal lühikesi pause. z Ära unusta silmavõimlemist. z Vähenda ekraani heledust. z Suurenda ekraani fonti või objekte. z Kui silmad kuivavad, kasuta silmatilku. z Hangi kaitseprillid. z Käi kord aastas arsti juures silmakontrollis.

Treeni silmi!

Silmavõimlemisest on kõik kuulnud, kuid tegelikult harrastavad seda vähesed. „Harjutusi on palju – valige endale sobiv,“ julgustab Viktoria Zhuravleva silmi treenima.

Optometrist soovitab järgida lihtsat 20-20-20 reeglit. Iga 20 minuti järel pöörake pilk 20 sekundiks ekraanilt ära, vaadake vähemalt 20 sammu kaugusele ja pilgutage silmi 20 korda.

le kui ka sellega kaasnevaid sümptomeid. Eriti oluline on kaitsta silmi sinise valguse eest siis, kui peab ekraani vaatama pärast pimeduse saabumist ehk siis, kui tööle peaks hakkama melatoniini eritumise looduslik mehhanism. Kaitseprillid sobivad optometristi sõnul ka neile, kes nägemise korrigeerimist ei vaja.

Digitaalsündroomi tekkimise vältimiseks sea endale lihtsad reeglid. Hoidu töö- ja lõunaajal sotsiaalvõrgustike sirvimisest, filmi vaatamise asemel vali jalutuskäik ning eelista tahvelarvutile trükiraamatuid. Peres on kasulik teha kokkulepe, et vähemalt kord kuus veedate päeva koos ilma ekraanideta – nutitelefonide, teleri, tahvelarvuti ja arvutimängudeta.

Doppelherz® aktiv Augen Vital kapslid on spetsiaalne toitainete kompleks silmadele, mis sisaldab vitamiine, tsinki, luteiini ja zeaksantiini. Üks kapsel sisaldab: 15 mg luteiini (saadud kõrgest peiulillest Tagetes erecta), 800 μg zeaksantiini, 400 μg vitamiini A, 120 mg vitamiini C, 36 mg vitamiini E, 2,5 mg tsinki.

Kasutamine: 1 kapsel päevas katki närimata piisava koguse vedelikuga söögi ajal sisse võtta.

Mitte ületada soovitatud päevast annust. Hoida lastele kättesaamatus kohas. Ei sobi alla 10-aastastele lastele.

Toidulisand.

Doppelherz aktiv Augen Vital on tuntud Saksa kvaliteetvitamiinide sarja toode.

Tootja: Queisser Pharma GmbH & Co. Turustaja: AS Sirowa Tallinn; Tel 6 830 700.

Teisipäev, 4. mai 2021

10 Tervis

Kõrge kolestroolitase on ohuks sinu südamele

Lase kõrvadel ka va Kodukontoris töötades kasutavad paljud kõrvaklappe. Kas need võivad ohustada kuulmist?

Qvalitas Arstikeskuse kõrva-nina-kurguarsti Marina Tšerkassova sõnul ei kahjusta virtuaalkoosolekutel kõrvaklappide kandmine üldjuhul kuulmist, kuid sellest hoolimata on mõistlik kõrvaklappe kasutada kuni poolteist tundi korraga ja päevas kokku kuni kolm tundi.

SIRJE MAASIKAMÄE

sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

Hoia oma kolesterool kontrolli all REDASIN Strong tablettide abil.

REDASIN sisaldab 5 toimeainet, mis aitavad kolesterooli hoida normaalsel tasemel ning kaitsevad sinu südant.

„Kõrvaklapid ja nende mõistlik kasutamine eri eluoludes kuulmist ei kahjusta. Kuulmist mõjutab nende kandmise aeg ja helitugevus, mis liigub läbi kõrvaklappide kõrva. Isegi madala helitugevuse korral on kõrvaklappide pikaajaline kasutamine kuulmisele kahjulik,“ selgitas dr Tšerkassova.

Hoolimata asjaolust, et paljud inimesed veedavad mitu tundi järjest kõrvaklappidega, ei halvene nende kuulmine nii kiiresti kui valju muusika austajatel. Siiski on soovitatav kasutada kõrvaklappe kõige roh-

kem poolteist tundi järjest ja 2–3 tundi päevas. Ohtliku helitugevuse vältimiseks tuleks eelistada suletud kõrvaklappe.

või ebameeldiv nii helitugevuse kui ka toonide poolest. „Heli ligikaudse tugevuse väljaselgitamiseks võiks helitugevust võrrelda tuttavate helidega. Näiteks sosina väärtuseks hinnatakse 20 detsibelli, tavalise vestluse omaks 30–35 detsibelli. Hüüdmine vastab

Kuula vaikust!

60–65 detsibellile ja põhjustab juba ebamugavustunnet. Kahjulik helitugevus algab 85 detsibellist,“ kirjeldas dr Tšerkassova.

Näiteks elektritööriistad kahjustavad kuulmist, sest annavad umbes 90 detsibelli. Väga lärmakas ööklubis või valjuhäälsel kontserdil võib helitugevus olla 105–120 detsibelli. Väga võimas helisüsteem autos võib ulatuda ka 120 detsibellini.

Leia kuulmislanguse põhjus!

Kõrva-nina-kurguarst soovitab kõrvadele anda vahepeal puhkust nii kõrvaklappidest kui ka muudest isegi mitte valjudest helidest. Mõnikord tuleb lihtsalt vaikust kuulata.

Tavaolukorras piisab kuulmist kahjustavate helide vältimiseks lihtsalt tunnetusest, kas heli on meeldiv

Arsti sõnul peaks esimeste kuulmislanguse ilmingute korral võtma kohe ühendust arstiga, sest varajane ravi aitab enamikul juhtudel kuulmisel taastuda. „See, kas ja kui kiiresti kuulmine taastub, sõltub kuul-

Kui kõrvaklappe kasutada mõistlikult, siis need ei riku kuulmist.

Valmistaja: Hankintatukku OY, Soome Esindaja: OÜ Loodustoode, Tel 666 0091

Foolhape B6-vitamiin B12-vitamiin Koensüüm Q-10 Punase riisi ekstrakt

Liigne müra rikub kuulmist HEA KINGIT US EMALE!

MÜÜGIL APTEEKIDES, SUPERMARKETITES, TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn ja internetipoes www.tervis24.ee

Oleme iga päev mürarikkas keskkonnas – seda tekitavad sõidukite mootorid, kontori ventilatsioon, aga ka kõrva asetatud kõlarid. Ometi teadvustavad vähesed, et müra mõjutab ka meie tervist ja võib kahjustada kuulmist.

Qvalitas Arstikeskuse töötervishoiuarsti Lauri Laasi (pildil) sõnul on oluline eristada kuulmislangust, mida on põhjustanud haigus ja mida müra. „Kuulmiskahjustuse risk on siis, kui müratase ehk inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli on

püsiv. Ei olegi niivõrd oluline, mitu detsibelli see konkreetselt on,“ selgitas dr Laas.

Arsti kinnitusel saab mürad tervistressi ja sellest tulenevaid ärvilisekahjustusi – väsimust, närvilisust, lihasvalu – ennetada.. Eessist kiikätt aitavad mürastressist remini taastuda õigel ajal stamikuulmislanguse tuvastamiegelene, sellega teadlik tegelestusramine ja tõhusad taastusravivõtted. d peakEriti tähelepanelikud sid kuulmise suhtes olemaa naimad sed, sest nad on tundlikumad visemürale, mis põhjustab terviseprobleeme nagu peavalu, helidele tundlikkus või Vida Press tinnitus.

Iga kuulmislangus ei ole püsiv. Kuulmist võib ajutiselt mõjutada näiteks nohu või kõrva kogunenud vaik, mille eemaldamine taastab kohe kuulmise.

Inimesed, kes kannavad tootmishelide summutamiseks kõrvatroppe või kuulavad

muusikat kõrvasiseste n-ö nööpkõlarite kaudu, võiksid neid kasutada vaid lühikest aega. Pikemaperioodidek võiks eelistada teks perioodideks kõrvaklappe.

Igasuguse m müra puhul on oluline, et selles keskkonnas ke ollakse mõõdukalt, korraga korr kuni paar tundi, et kõrvad kõrva saaksid olla müravaba müravabas keskkonnas.

Tööterv Töötervishoiuarsti sõnul tuleks kiir kiiresti reageerida ja arstiga konsulteerida, kui tekkin tekkinud on kohin kõrvus, äkili äkiline kuulmislangus, eritis kuulmekäikudes ja kõrvad lähevad sageli lukku.

S SIRJE MAASIKAMÄE

Teisipäev, 4. mai 2021

Tervis 11

ikust kuulata! mislanguse põhjusest. Näiteks vaigukorgiga suletud kuulmekäigu korral tuleb kuulmine tagasi kohe pärast vaigukorgi eemaldamist või välja loputamist.

Keskkõrvapõletiku ravi korral taastub kuulmine järk-järgult.

Kuid sisekõrva mõne toksilise kahjustuse korral ei pruugi kuulmine üldse taastuda, vaid vastupidi – kuulmislangus võib ajaga süveneda, isegi mõni aeg pärast seda, kui toksiline aine ei mõjuta enam sisekõrva,“ ütles dr Tšerkassova.

Arsti sõnul on oluline ravida ka nohu õigel ajal. Kõrvad, kurk ja nina on omavahel seotud, nii et isegi tavaline nohu võib põhjustada keskkõrvapõletikku, mis omakorda võib viia kuulmislanguseni. „Peamine on aga oma kuulmist mitte üle koormata. Vältima peab tugevat müra ja vibratsiooni, vajadusel kandma kuulmiskaitsevahendeid,“ paneb dr Tšerkassova südamele.

REKLAAMTEKST

Kolm kuulmiskahjustuse tüüpi Konduktiivne kuulmislangus tekib siis, kui inimese välis- või keskkõrvas on heli läbimiseks mingi takistus. Seda tüüpi kuulmislangus tekib näiteks kuulmekäiku kogunenud vaigu või keskkõrvapõletiku tõttu.

Sensoneuraalne kuulmislangus on heli vastuvõtu häire, kui välis- ja keskkõrva läbinud helilaine jõuab sisekõrva, kus mehaanilised vibratsioonid muutuvad elektriliseks impulsiks, kuid millegipärast on see häiritud. Põhjuseks on muutused sisekõrvas, mis on sageli seotud seal paiknevate tundlike karvrakkude surmaga. See võib olla tingitud näiteks mürast, vibratsioonist või mõne ravimi toksilisest mõjust sisekõrvale.

Segatüüpi kuulmislangus – kui on nii kesk- kui ka sisekõrva probleemid või häired.

Vida Press

Alusta päeva kuue lihtsa harjumusega!

Kui tahame tunda end kogu päeva õnnelikumana, peame tegema õigeid valikuid juba ärkveloleku esimestel tundidel, soovitab motivatsiooniekspert Mikah de Waart. Ta soovitab luua oma päeva algusse kuus lihtsat harjumust.

PÄEVA HÄÄLESTAMINE. Mõtle kohe hommikul, kuidas tahaksid end täna tunda, selle asemel, et pidevalt muretseda. Mõtle, mida peaksid selle heaks tegema.

HINGA SÜGAVALT, et varustada oma keha hapnikuga. Selle asemel, et voodis vedeleda, tõuse üles ja hinga sügavalt viis kuni kümme korda. Aita kätega kaasa,

Pixabay

hoides neid rinnal või kõhul.

JOO KLAAS VETT. See aitab hästi ärgata. Klaas vett kohe hommikul niisutab keha ja paneb ainevahetuse tööle. Iga keharakk vajab vett, et töötada hästi. Vesi aitab muu hulgas kehast mürke välja viia ja mõjub hästi liigestele.

SÖÖ TERVISLIK HOMMIKUSÖÖK. Väga tervislik on näiteks kaerahelbepuder puuviljadega. Kohv küpsistega pole aga üldse hea valik.

ESITA KÜSIMUSI. Et päev oleks tore, esita endale hommikul küsimusi – Mille üle ma täna rõõmustan? Mis on mulle elus tähtis? Mida ma täna teen, et oleksin õnnelikum?

TÄNA LÄHEDASI. Mõtle inimestele, kes on sulle olulised ja kallid. Ära unusta ka märku anda, et hoolid neist. Väike kallistus või tänu võib muuta nii meie enda kui ka lähedase päeva palju paremaks. OHTULEHT.EE

Teisipäev, 4. mai 2021

12 Tervis REKLAAMTEKST

Laste õrn nahk va SIRJE MAASIKAMÄE

sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

Kauaoodatud päikeselised päevad kutsuvad õue. Päike parandab meeleolu ja aitab taastada talvest kurnatud organismi D-vitamiini varusid. Paraku on liigne päikesekiirgus ohtlik, eriti lastele.

Benu apteegi konsultandi Kreete Põlme sõnul on lapsed UV-kiirgusele väga vastuvõtlikud, sest nende nahk on täiskasvanute omaga võrreldes tunduvalt õhem. „Lapse naha sarvkiht, mis kaitseb väliste keskkonnamõjutuste eest, on tunduvalt õhem, mis ongi peamine põhjus, miks päikesepõletus ohustab rohkem lapsi,“ selgitab Põlme.

Last tuleb kaitsta päikesekiirguse eest alates tema sünnist. „Alla kolmeaastast last ei tohiks viia otsese päikesekiirguse kätte. Laste õrna nahka tuleks kaitsta olenemata aastaajast, sest UVA-kiirgus on aasta ringi tugev. Samuti tuleb arvestada, et UV-kiired tungivad läbi aknavõi autoklaasi ning pilvede,“ ütleb Põlme.

Kaitsmaks lapsi intensiivse päikesekiirguse eest, on oluline vältida või vähendada päikese käes viibimist keskpäeval kella 11 ja 15 vahel. „Lapse õrna nahka peaks kaitsma õhku läbilaskva riietuse, laia äärega peakatte ning kvaliteetsete päikeseprillidega. Riietega katmata nahka tuleks määrida piisava koguse päikesekaitsekreemiga,“ õpetab konsultant.

Alla aastase lapsega ei soovitata päikese käes olla korraga üle 1–2 tunni. Eriti hoolas tuleb Põlme sõnul olla vastsündinuga, sest alla nelja kuu vanusel lapsel ei toimi higinäärmed nii

Väldi liigset päikesekiirgust z Päikeselisel päeval tuleb ülekuumenemise ennetamiseks pakkuda lapsele piisavalt juua ja aeg-ajalt viia ta varjulisse kohta. z Väldi või vähendada päikese käes viibimist keskpäeval kella 11bja 15 vahel. z Kaitse lapse õrna nahka õhku läbilaskva riietuse, laia äärega peakatte ja kvaliteetsete päikeseprillidega. z Päikesekaitsekreemide hulgast vali lapsele kõrgeima kaitsega ja vanusele vastav toode. z Kanna päikesekaitsekreemi nahale küllaldases koguses, õigel ajal ja piisavalt sageli.

Õige nahahooldus lükkab Vida Press

Kuidas hoolitseda naha eest, et see püsiks kaunis ega vananeks enneaegu? „Ükskõik, mis nahatüüp sul on – olgu kuiv, rasune või kombineeritud –, siis põhitõed on kõigil samad,“ kinnitab nahaarst Bret Kaldvee.

Arsti sõnul käib nahahoolduse juurde alati päikesekaitse. „Soovitus number üks – kasuta päikesekaitsekreemi aasta ringi.“ Dr Kaldvee sõnul võiks päikesekaitsekreemi vajalikkusest rääkida väga pikalt – me peame mõtlema kasvajate tekke riskile, kuid oluline on n ka lükata na naha vananemisest võimalikult kaugele.

Kuidas näeb vananemiananemine välja? Meil tekivad kivad esimesed peenekurrulised u rrulised kortsud, naha elastsus astsus väheneb – seda on näha äha ka rohkem väljendunud d miimiliste kortsudena. Laubale tekib nn kurjurjusekorts, naeratades des

Hoolimata nahatüübist peaks kasutama niisutavaid kreeme – olgu nahk rasune, kombineeritud või kuiv.

on silmade üm ümber m näha kanavarbaid. kanavarbaid d „Võivad tekkida ka laienenud l veresooned ja peenesäbruline pigmentatpi sioon. Väga sa sageli a tekivad näo näole o solaarlentigod lenti i ehk maksaplekid,“ mak k lisab b dr Kald-

vee (pildil). Need on arsti sõnul esimesed märgid, et mingil ajal elus on nahk saanud liiga palju päikest.

Kui arst selgitab patsiendile, et tema solaarlentigod on seotud nahakahjustusega, siis väga sageli ütleb patsient, et ta pole viis viimast aastat päikese käes käinudki.

Teisipäev, 4. mai 2021

Tervis 13

ajab erilist kaitset hästi, et keha jahutada ning ülekuumenemine tekib kergemini.

Vali vanusele vastav päikesekreem Päikesekaitsetooteid on väga palju ja sobivaimat pole lihtne leida. Põlme soovitab lähtuda esmalt lapse vanusest. „Paljud kreemid on mõeldud kasutamiseks alates kolmandast eluaastast, kuid on ka selliseid, mis sobivad alates sünnist või kolmandast elukuust.“ Spetsiaalsed lastetooted on enamasti kõrgeima ehk päikesekaitsefaktoriga 50. „Peale päikesekaitsekreemide on ka -geele ja -emulsioone. Geelid ja emulsioonid sobivad lastele, kellel on normaalne, mitte väga kuiv nahk.

Kreemid seevastu sobivad tundliku ja kuiva nahaga lastele.“ Sobiva toote leidmiseks soovitab konsultant katsetada eri tekstuure.

Uuenda kaitsekihti

Kasuta spetsiaalseid kaitsevahendeid Beebide ja laste päikesekaitsetooted erinevad täiskasvanute omadest. „Lastetoodetes kasutatakse rohkem füüsikalisi päikesekaitse blokaatoreid ning vähem keemilisi blokaatoreid ja lõhnaaineid. Seetõttu jätavad lastetooted tihti nahale heleda kihi.

Füüsikalised blokaatorid, näiteks tsinkoksiid ja titaaniumdioksiid tekitavad õrnal nahal vähem ärritusi ega imendu nahka,“ selgitab Kreete Põlme.

Päikesekaitsekreemi peaks nahale kandma 20–30 minutit enne päikese kätte minemist, et see jõuaks toimima hakata.

Vida Press

Selleks, et päikesekaitsekreem pakuks maksimumkaitset, tuleb Põlme sõnul kanda seda nahale küllaldases koguses, õigel ajal ja piisavalt sageli. „Päikesekaitsekreemi peaks nahale kandma 20–30 minutit enne päikese kätte minemist, et see jõuaks toimima hakata. Oluline on ka kreemi piisav kogus – 2 mg ruutsentimeetri kohta.“ Kreemi tuleb panna sinna, mis on riietega katmata. Tähelepanuta ei tohiks jääda lapse nägu, kõrvalestad, riietega piirnevad alad, selg, labajalad ja tallaaluseid.

Põlme sõnul on tähtis uuendada päikesekaitset kindlasti iga 2–3 tunni järel ning pärast ujumist, higistamist või rätikuga kuivatamist. „See reegel kehtib ka veekindlate päikesekaitsevahendite kohta. Kui kanda kreemi nahale vähem või liiga harva, ei ole kaitse piisav.“

Linola Shower and Wash linoolhapet sisaldav õrn dušigeel sobib ideaalselt erilist hoolt vajavale kuivale nahale.

Dušigeel toetab naha kaitsebarjääri, hoiab nahale omast pH taset (pH 5.5) ning tagab pikaajalise naha niiskuse sisalduse, kaitstes nahka kuivamise eest. Toode ei sisalda mineraalõlisid ja parabeene.

Linola Shower and Bath Oil vedel duši- ja vanniõli sobib kuiva, kareda ja ketendava naha hoolduseks.

Väikeste rasvaosakeste ühtlasel jaotumisel vees moodustub emulsioon, mis niisutab ja kaitseb nahka juba vannis.

Vanniõli parandab naha kaitsebarjääri, pehmendab ja rahustab nahka ning vähendab sügelust. Toode ei sisalda värv- ega säilitusaineid.

able

Breath ve Protecti Balmate

intim • For the area and bottom nappy entire • In the babies area for against • Pr otects moisture excessive ch and skin oil • Mineral cone fr ee and sili

Medical

Skin Care

Linola Protective Balm kerge koostisega õhku läbilaskev nahakaitsepalsam ärritunud ja hauduma läinud nahale. Sobib kasutamiseks imikute mähkmepiirkonnas ja nahavoltides. Kaitsepalsam leevendab nahaärritust, toetab kahjustunud nahabarjääri taastumist ning moodustab nahale läbipaistva kaitsekihi, mis laseb nahal hingata.

Toode ei sisalda mineraalõlisid ega silikoone.

vananemist kaugemale Ära pinguta üle! „Hoidke nahahooldus väga minimaalsena,“ paneb dr Kaldvee südamele. „Patsiendid, kellel on nahaprobleeme – palun hoidke oma nahahooldus hästi-hästi lihtsana!“ Arsti vastuvõttudel selgub sageli, et inimesed kasutavad lugematul arvul nahahooldustooteid. „Aga mõnikord hoiavad just need nahaprobleemi üleval,“ kinnitab dr Kaldvee. Kui nahamured püsivad, tasub minna nahaarsti vastuvõtule.

„Kuid nahal on fenomenaalne mälu ehk te võite saada päikesepõletuse lapse- või teismeeas või kahekümnendates eluaastates, kuid halvad mõjud tulevad mõnikord välja alles paarkümmend aastat pärast seda,“ selgitab dr Kaldvee. „Alati ei pea olema isegi päikesepõletust, vaid nahk on saa-

nud liiga palju päikest,“ ütleb doktor. „Igapäevases nahahoolduses on väga oluline päiksekaitsekreem,“ rõhutab nahaarst. „Sageli arvatakse, et talvel pole päiksekaitsekreemi vaja kasutada, aga see on oluline ka siis.“

Igat tüüpi nahk vajab niisutust Äärmiselt oluliseks peab nahaarst naha niisutamist. „Hoolimata nahatüübist peaks kasutama niisutavaid kreeme – olgu nahk rasune, kombineeritud või kuiv.“ Eriti oluline on niisutada nahka väga kuiva naha korral, kuid isegi rasune nahk vajab seda. Sageli on nii, et kui valida rasusele hea niisutav kreem, võib see vähendada liigset rasutootmist. „Kui patsiendil on akneravi, siis peaks tal olema ka hea niisutav kreem,“ soovitab dr Kaldvee. Akneravimite võtmisel vajab nahk harjumist ja see võib muutuda algul kuivemaks, hakata kiskuma ja ketendama. Ise-

gi väga rasune nahk muutub kuivemaks.

Puhasta hoolikalt Hea nahahoolduse juurde kuuluvad õiged puhastusvahendid. „Kui inimesel on rasusem nahk, siis peaks nahka puhastama kindlasti kaks korda päevas, hommikul ja õhtul. Väga kuiva nahaga inimesed ei pea hommikul lisapuhastust tegema,“ soovitab dr Kaldvee. „Väga kuiva nahaga, mis kipub ketendama ja on ärritunud, võib piirduda õhtuse puhastusega.“ Unustada ei tohi puhast vett. „Iga kord, kui nahka puhastate – olgu puhastuspiima, -geeli või mitsellaarveega –, siis käige nägu pärast seda puhta veega veel üle. Puhastusvahendites on aineid, mis seovad nahal oleva mustuse ja meigi endaga, aga kui me jätame need preparaadid näkku, võib see põhjustada mõnele inimesele probleeme. Väga õrna nahabarjääriga inimestel võib see põhjustada ärritust.“ SIRJE MAASIKAMÄE

Linola Lotion kiiresti imenduv kehakreem sobib kuiva naha igapäevaseks hoolduseks.

Kehakreemi koostises olev kõrge linoolhappe sisaldusega ohakaõli parandab naha kaitsebarjääri ning annab nahale pehmust ja siledust. Leevendab sügelust ning ebamugavat pingsustunnet nahas.

Saadaval apteekides!

Tootja: Dr. August Wolff GmbH & Co. KG Arzneimittel, Saksamaa Turustaja Eestis: AS Sirowa Tallinn, Salve 2C, Tallinn 11612; Tel 6 830 700

Teisipäev, 4. mai 2021

14 Tervis SOOVITUSLIK EESTI ELANIKU NÄDALA TOIDULAUD

TAI

TEGELIK EESTI ELANIKU NÄDALA TOIDULAUD

SUHKUR, MAIUSTUSED, MAGUSAD JA SOOLASED NÄKSID

SUHKUR, MAIUSTUSED, MAGUSAD JA SOOLASED NÄKSID

KALA, LINNULIHA, MUNA, LIHA

KALA, LINNULIHA, MUNA, LIHA

LISATAVAD TOIDURASVAD, PÄHKLID, SEEMNED, ÕLIVILJAD

PIIM, PIIMATOOTED

TERAVILJATOOTED, KARTUL

LISATAVAD TOIDURASVAD, PÄHKLID, SEEMNED, ÕLIVILJAD

PIIM, PIIMATOOTED

TERAVILJATOOTED, KARTUL PUU JA KÖÖGIVILJAD, MARJAD

Nädala näitlik toidukogus 2000 kcal energiavajaduse korral

PUU JA KÖÖGIVILJAD, MARJAD

Keskmiselt 2000 kcal tarbinud täiskasvanud inimese nädalane toidukogus Rahvastiku toitumise uuring 2014

Soolemikroobid kontrollivad nii seedimist kui ka ainevahetust Soolestik on inimkeha immuunsüsteemi keskus ja tasakaalus mikrobioota tagab tugeva immuunsüsteemi. Aga et soolemikroobid meid tõepoolest toetaks, vajavad nad hoolikalt kavandatud toidulauda. Bakterikoosluse tasakaalus hoidmiseks tuleb süüa mitmekesiselt.

Inimkeha on tuhandete bakteriliikide kodu. Peale bakterite on inimkeha silmale nähtamatud koostööpartnerid ka viirused, seened ja arhed ehk ürgbakterid. Seda kooslust nimetatakse mikrobiootaks.

Normaalne mikrobioota on rohkearvuline ja mitmekesine ning toetab inimese toimimist ja tervist. Ligi 99% inimeses elavatest mikroorganismidest on koondunud seedekulglasse, eelkõige jämesoolde. Vähem leidub neid hingamis- ja suguteedes, suus ning nahal. Osa teadlaste arvates võib meid oma elukeskkonnana kasutavate bakterite kaal ulatuda mitme kiloni!

Unikaalne kood Igal inimesel on unikaalne bakterikooslus, mille kujunemist mõjutavad emalt saadud bakterid, keskkond, ravimid, geenid ja ka iga. Meie kehale omastel bakteritel on erinevad omadused ja ülesanded. Nad hoiavad üksteisel silma peal – kui liikide vahel võib ette tulla arusaamatusi ja võitlust ellujäämise eest, püüavad kasulikud bakterid igal võimalikul moel piirata haigusetekitajate paljunemist.

Mikroorganismide kogumit soolestikus võib vaadelda kui

Mõiste „suhkur“ ei võrdu mõistega „süsivesikud“

valida suurema kiudainete- ning väiksema suhkrusisaldusega tooteid. Iga päev tuleks süüa ka vähemalt viis peotäit puu- ja köögivilju. Head kiudaineallikad on ka seemned ja pähklid.

Soolebakteritele meeldib, kui sööd 3–5 portsjonit täisteratooteid päevas.

Süsivesikud on lai üldtermin, kuid sageli võrdsustatakse see mõistega „suhkur“. Suhkrud kuuluvad küll süsivesikute hulka, aga need ei ole selle toitainete grupi ainsad esindajad. Toidule lisatud kujul peaks suhkruga kõvasti piiri pidama. Suhkrute kõrval tuleb toiduga süsivesikutest saadav energia tärklisest. Keemiliselt ehituselt on süsivesikud samuti kiudained, kuid inimese ensüümid ei suuda neid enamjaolt lagundada ning selle töö võtavad enda õlule soolebakterid. Inimesele seedimatud toidu süsivesikud ehk kiudained on söögiks jämesoolebakteritele. Allikas: Kristel Ehala-Aleksejev

Kiudainete ülesanded organismis

Kiudainete vähesus soodustab haiguste teket Täiskasvanu peab saama päevas vähemalt 25–35 g kiudaineid ehk 13 g 1000 kcal kohta. Kiudainete vähesust ja sellega seonduvat bakterite hulga ja koosluse muutust seostatakse rasvumise, diabeedi, teatud tüüpi vähkkasvajate, meeleoluhäirete, soolestiku- ja südameveresoonkonna- ning paljude teiste haigustega.

iseseisvat organit. Soolestik on immuunsüsteemi keskus ja tasakaalus mikrobioota tagab tugeva immuunsüsteemi. Soolemikroobide kontrolli all on nii seedimine kui ka ainevahetus.

Nad sünteesivad vitamiine ja kasulikke happeid ning tagavad soolestiku normaalse struktuuri säilimise.

Et see arvukas kaaskond meid tõepoolest toetaks, vajab ta hoolikalt kavandatud toidulauda.

Mitte ainult bakterite liigiline koosseis, vaid ka nende toodetud ained on otseses seoses meie toiduvalikutega.

Ära pööra toidupüramiidi pea peale!

Bakterikoosluse tasakaalus hoidmiseks tuleb süüa mitmekesiselt.

Tugevalt piiratud dieedid ja ühekülgne toiduvalik löövad ta-

sakaalu paigast ja muudavad nii mikroorganismide kooslust kui ka hulka. See aga mõjutab meie tervist.

Teada-tuntud toidupüramiidist tulenevad soovitused kehtivad ka praegu. Kui me tõesti sööksime iga päev sellest lähtuvalt – valiks toiduaineid kõigist viiest toidugrupist ja nii, et püramiidi alumiste gruppide toiduained oleks menüü vundamendiks, aitaks see ennetada paljude haiguste teket või nende süvenemist.

Rahvastiku toitumise uuringus avanes tegelik pilt, mis näitab, et püramiidi alumine osa on hõre, tipp seevastu ületäidetud.

Lääneliku eluviisiga inimese toidulaual on pahatihti rohkelt pooltooteid, magusat ning näkse, kuid köögivilju ja täisteratooteid peaaegu polegi. Püramiid on pööratud pea peale.

Bakteritele meeldib aga vähetöödeldud toit ning suure osa soolebakteritele eluks vajalikest toitainetest moodustavad kiudained, mis kuuluvad süsivesikute hulka.

Väärtuslikud kiudained Toidupüramiidi alumise osa moodustavad süsivesikuid sisaldavad toidud ja toiduained, mis on rikkad ka kiudainete poolest.

Peamised kiudaineallikad on täisteratooted ning köögi- ja puuviljad. Kiudaineid leidub enim taimede koortes ning terade ja seemnete kestades.

Täiskasvanu peab saama päevas vähemalt 25–35 g kiudaineid ehk 13 g 1000 kcal kohta. Paraku näitavad Tervise Arengu Instituudi ja Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse andmed, et eestimaalased saavad toiduga kiudaineid kesk-

miselt 11–13 g päevas ehk kaks korda vähem, kui on tervisele kasulik. Veel sajand tagasi oli meie toidulaud kiudainete poolest oluliselt rikkam, vastates nüüdisaja soovituslikele normidele ja isegi ületades neid.

Rukkis, nisus, kaeras ja odras on palju kiudaineid, kuid nende kättesaamiseks peaks sööma tera tervikuna. Eelistada tuleb täisteratooteid. Soolebakteritele meeldib, kui süüa 3–5 portsjonitt täisteratooteid päevas. va as. Üks ks portsjon on näiteks eks viil (u 30 g) täisteraleiba, eraleiba, sepikut, karaskit karaskit vms, 100 g putru, 70 g pastatooteid, t atooteid, 20 g müslit. lit.

Teraviljae raviljatooteid eid ostes tasub asub

Vesilahustuvad kiudained muutuvad vees geeljaks massiks ning neid kasutavad soolebakterid oma elutegevuseks ja energiaks. Erinevad bakterid lagundavad eri kiudaineid.

Mittelahustuvad kiudained tagavad meile töökorras seedetegevuse ning seovad ja viivad välja organismi sattunud kahjulikke ühendeid. Efektiivne seedetegevus tagab bakteritele hea kasvukeskkonna. Kui seedetegevus on aeglane, hakkavad bakterid lagundama enam rasvade ja valkude ainevahetusjääke, mille käigus tekkivad ühendid võivad tervist negatiivselt mõjutada.

Kuigi kiudainetega liialdamine on pigem harv probleem, tuleks siiski teada, et ka liiga palju kiudaineid võib seedimist halvendada, mõjutades vitamiinide ja mineraalainete kättesaadavust.

Inimesele, kelle menüü on olnud pikalt kiudainetevaene, võib liigjärsk menüümuutus menüümuutu u ja suur kogus kiudaineid tuua kaasa ebamugava täiskõtäii hutunde koos ülemäärasülemää ä te gaasidega. Võti on n tasakaalustatud toitum toitumises. m KRISTEL EHALAALEKSEJEV ALEKSEJE E

arst-toitumisterapeut arst-toitumistera a

Teisipäev, 4. mai 2021

Tervis 15

Teisipäev, 4. mai 2021

16 Tervis

Põlvevalu?

Kutsume vabatahtlikke osalema kliinilises uuringus, et hinnata uue ravimi toimet osteoartroosiga seotud põlvevalule.

VÕITE SOBIDA SELLES UURINGUS OSALEMA, KUI y olete 18–80aastane; y teil esineb mõõdukas kuni tugev liigese kulumisest tingitud põlvevalu; y teil on diagnoositud põlveliigese osteoartroos.

Uuringus osalemine, protseduurid ja uuritav ravim või platseebo on uuringus osalejale tasuta.

Uuringukeskuse külastamise sõidukulud hüvitatakse.

Huvi korral võtta ühendust: MediTrials Uuringukeskus Tartu, Mõisavahe 34c, telefon 5555 6847 info@meditrials.ee Oleme avatud esmaspäevast reedeni kella 8–16 Uuringu on heaks kiitnud Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee ja Ravimiamet.

Sotsiaalministri 17.02.2005 määrus nr 23 „Ravimi kliinilise uuringu teostamise tingimused ja kord“ kohustab teavitama, et „tegemist on teadusliku uuringuga ning et uuringuga võib kaasneda oht osaleja tervisele“.