Tervis märts 2021

SALARELVAD VIIRUSHAIGUSTE ENNETAMISEKS HERPES ON ELUAEGNE HAIGUS KODUKONTORI TERVISEOHUD KUI PALJU ON VAJA D-VITAMIINI?

„Varasem eeltöö on kindlasti põhjus, miks koroonavaktsiin sai nii kiiresti kättesaadavaks,“ kinnitab geneetik Kairit Joost.

TERVIS Teisipäev, 9. märts 2021 • ÕHTULEHE TEEMALEHT

Erakogu

Toimetaja: Sirje Maasikamäe • Projektijuht: Marge Martjan • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

KUULMISEGA PROBLEEMID? MEIE SAAME AIDATA SIND JÄLLE KUULMA!

Teeme koostööd Sotsiaalkindlustusametiga (SKA), isikliku abivahendi kaardi olemasaolul väljastame kuulmisaparaate riikliku soodustusega. Väljastame riikliku soodustuse saamiseks vajaliku kõrva-nina-kurguarsti tõendi. Eelnev saatekiri pole vajalik

Meie juurest saad kõik vajaliku ühest kohast ühe visiidi käigus: • Kõrva-nina-kurguarsti vastuvõtt ja kuulmisuuringud, vajadusel puhastame kõrvad vaigust (aparaadi ostjale) • TASUTA kordusvisiidid • USA Ƭrma Starkey väga kvaliteetsed kuulmisaparaadid • lai valik erinevaid aparaate kohapeal * saadaval nii eakale inimesele mõeldud lihtsalt käsitletavad aparaadid kui ka tehnoloogia viimane sõna * lai valik lisaseadmeid kohapeal olemas • kõrvasisesed kuulmisaparaadid (valmistatakse ülitäpse 3D tehnoloogiaga) • individuaalsed kõrvaotsikud (erinevad mudelid, nii pehmed kui kõvad) • professionaalne ja sõbralik teenindus • TASUTA parkimine maja ees • Võimalik 0% intressiga järelmaks HEA KUULMINE TÕSTAB ENESEKINDLUST JA PARANDAB ELUKVALITEETI !

Kuulmiskeskus Audiale ootab Sind aadressil Tallinn, Mõisa tn. 4-8. korrus (Al Mare maja, Rocca al Mare kaubanduskeskuse kõrval) Konsultatsioonile soovitame tulla koos mõne lähedase inimesega.

Küsi lisa ja broneeri aeg juba täna tel. 6445400

www.kuulmiskeskus.ee Tervishoiuteenuse tegevusluba L04170

2 Tervis

Teisipäev, 9. märts 2021

Teisipäev, 9. märts 2021

Tervis 3 Vida Press

Vedelikupuudus toob kaasa tervisemured Enamik terveid inimesi rahuldab päevase vedelikuvajaduse juhindudes janutundest.

Tervetele inimestele ei saa anda täpset soovitust, kui palju peaks vett jooma, sest igaühe vedelikuvajadus on väga erinev.

Vesi moodustab umbes kaks kolmandikku meie kehamassist. Vee hulk meie kehas sõltub vanusest, imikutel moodustab vesi 75%, noorukitel 65%, täiskasvanutel 60% ning eakatel inimestel 55% kehamassist.

Inimese veevajadus sõltub tema vanusest, töö ja tegevuse iseloomust, tervislikust seisundist, ümbritsevast kliimast,

suurenenud higistamisest (kuum ilm, raske kehaline töö) ja soolade kasvanud tarbimisest.

Janu tekib tavaliselt siis, kui organism ei saa piisavalt vett, vedelikukadu on suur, samuti juhtudel, kui organism on saanud toiduga liiga palju mineraalsooli, eriti keedusoola.

Normaalse söömise korral saab inimene põhikoguse veest (1–1,2 liitrit) näiteks puu- ja köögiviljadest, suppidest, teest, kohvist, mahladest ja muudest jookidest.

Täiskasvanu, kes järgib toitumissoovitusi, võiks juua päevas 2–3 klaasi vett. Rahvusvahelise standardi järgi on veeklaasi suurus 220 ml.

Janu korral tuleb alati eelistada tavalist lisanditeta

joogivett. Imikute ja laste veevajadus on suhteliselt suurem, sest ka nende organismi veesisaldus on suurem. Kui lapsed ja noorukid soovivad juua, siis tuleb seda neile alati anda, sest soov juua on juba organismi signaal, et tal on janu.

Vesi on inimese keha peamine koostisosa, see on elulise tähtsusega organite toimimisel ja termoregulatsioonis.

Enamik meie rakkudes toimuvaid keemilisi reaktsioone vajavad vett.

Mõõdukas vedelikupuudus toob kaasa peavalu, nõrkustunde, isutuse ja pearingluse, suurem vedelikupuudus aga langetab vastupidavust ja jõudu ning põhjustab tugeva kurnatuse.

TOITUMINE.EE

Joo mõistlikult vett! z Puhas vesi ja mineraalvesi ei anna energiat, küll aga võivad maitsestatud ja/või vitaminiseeritud veed sisaldada vähesel määral suhkrut ning anda ka energiat. z Rohke ja kestev ülemäärane veejoomine koormab südant ja neerusid. z Mineraalvee joomisel on oluline jälgida vee mineraalainete sisaldust. z Higistamise korral on ideaalne jook nõrgalt soolakas vesi, mis taastab ka organismi soolavarud. z Kofeiini sisaldavad kohv, tee ja koolajoogid, samuti alkoholjoogid suurendavad vedeliku väljutamist organismist, sest neerude tegevus kiireneb ja suureneb higieritus.

Täiskasvanu, kes järgib toitumissoovitusi, võiks juua päevas 2–3 klaasi vett.

Anna endale ka kodukontoris töötades puhkust!

Kuigi kodukontoris saame end vabalt tunda, tuleb ka kodus vältida sundasendeid ja sellest tekkivaid keha ülekoormusvigastusi. „Kodukontoris töötades on põhioht kehale sama mis töökohal,“ kinnitab manuaalterapeut ja spordiarst Gunnar Männik (pildil). „Järjepanu kaheksa tundi samas asendis istumine, kuidasjõuab-söömine ja vedeliku tarbimine tekitavad lihaspingeid ning kõõluste põletikke,“ tõdeb Qvalitase arstikeskuse manuaalterapeut ja spordiarst Gunnar Männik. „Naistel on sagedasemad mured õla-, kaela- ja abaluude vaheline valu. Mõni inimene tunneb ka nn sipelgasurinat sõrmedes.

Meestele teeb rohkem muret alaselg ja valu tuharapiirkonnas.“ Männiku sõnul on kodukontori eelis aga see, et tööasendit valides saab olla palju vabam. „Istudes ei soovitata enam olla jäigalt ühes kindlas korrektses asendis. Üle kahe tunni ei tohiks ühes positsioonis nagunii olla, siis peab

asendit vahetama. Ainus, mida eriti naised peaks vältima, on n-ö jalg-tagumiku-all-istumine. Muus osas on valik vaba, peaasi on asendit vahetada ja kehale puhkust anda,“ soovitab arst.

Männik peab kõige tõhusamaks koduseks ülepingete leevendamiseks iga kahe tunni tagant viieks minutiks lõdvestunult põrandale selili viskumist. Peale selle võib iga kahe tunni tagant viis minutit liikuda – ajada pereasju või minna välja jalutama. Aeroobsel tegevusel on peale harjutuste kehale väga hea toime ja see aitab selga lõdvestada.

Samuti aitavad staatilised venitusharjutused, näiteks joogast tuntud viis tiibetlast, vähendada veresoonte, sh arterite jäikust. On leitud, et venitus alandab ka vererõhku, sest koos lihastega venitatakse ka artereid. See puudutab eeskätt kontoris töötavaid keskealisi inimesi, kes on tihti passiivses olekus.

„Kui töökohas on istumiseks ka suur pall, siis selle võiks kodukontorisse kaasa võtta ja vähemalt 1–2 tundi päevas töötada sellel istudes. Peale ülekoormuse vältimise saab pallil istudes süvalihaseid treenida, parandada selja üldstabilisatsiooni ja vähendada ülekoormusvigastuste ohtu. Samuti võiks aeg-ajalt ennast venitada või teha harjutusi, näiteks planku,“ sõnas dr Männik.

Kui kõigest hoolimata on tekkinud kehalise ülekoormuse tunnused, näiteks valu, ei tohi jätta sellele reageerimata. Arsti sõnul saab veel 3–4 kuud pärast valu avaldumist hakata keha ravima spetsharjutustega. „Tänu manuaalteraapiale, kiropraktikale ja spetsharjutustele saab käivitada organismi enda ressursid, mis aitavad kehal uuesti tööle hakata ning loobuda ravimite tarvitamist. Harjutusi, mida kiropraktik ja füsioterapeut näitavad, tuleb kindlasti jätkata ka kodus. Mida kiiremini inimene oma valule reageerib, seda kiiremat ja efektiivsemat abi ta saab,“ sõnas dr Männik.

SIRJE MAASIKAMÄE

Pixabay

Meestele teeb sageli murett valu alaseljas ja tuharapiir-konnas.

Iga päev võiks tund või paar istuda suurel pallil.

Kuus soovitust kodukontoris töötajale

z Vaheta iga kahe tunni tagant tööasendit, enne seda liiguta ennast. z Viska end iga kahe tunni tagant viieks minutiks lõdvestunult selili. z Istu iga päev 1–2 tundi suurel pallil (läbimõõt 90bcm). z Tee vähemalt kord päevas planku ja venitusharjutusi. z Söö ja joo regulaarselt (söö 3–4 korda päevast, eriti oluline on hommikusöök). z Tee aeroobset treeningut 3–4 korda nädalas 40–45 minutit pulsisagedusega 100–140 minutis ehk tempoga, mis laseb kaaslasega treeningu ajal vabalt rääkida. Seda võib vaheldada ka jõutreeninguga.

Allikas: spordiarst Gunnar Männik

Teisipäev, 9. märts 2021

4 Tervis Jassu Hertsmann / Sotsiaalministeerium

Lihtsad harjum viirushaiguste Ühegi tõve vastu ei ole imeravimit, mis ei lase üldse haigestuda või ravib silmapilkselt terveks, kuid võtmeroll haiguste vältimisel ja tervise hoidmisel on inimese immuunsüsteemil. Immuunsüsteemi normaalseks toimimiseks on vaja juurutada tervislikud eluviisid ning tagada organismile vajalikud vitamiinid ja mineraalained.

mRNA-vaktsiinid on uudsed, kuid seda tehnoloogiat on arendatud juba aastaid.

GENEETIK: mRNA vaktsiin ei muuda geene Uute koroonavaktsiinide kohta liigub müüte, mistõttu osa inimesi kõhkleb vaktsineerimise ohutuses. Kas see võib muuta meie geene? „RNA ei saa muuta DNAd,“ lükkab Ida-Tallinna keskhaigla geneetik Kairit Joost ümber ühe kõige levinuma müüdi mRNA vaktsiinide kohta. „Geneetikuna ütlen, et vaktsineerimine on igaühe enda otsus, aga mina olen vaktsineeritud,“ kinnitab Joost (pildil) ja selgitab, miks pole vaja karta uudse tehnoloogiaga vaktsiine.

Mida teeb vaktsiin kehas?

RNA on inimese kehale väga omane – see on vahemolekul, mille kaudu liigub geneetiline informatsioon DNA-lt valgule. „Need protsessid on universaalsed ja toimivad iga päev. RNA tehnoloogial põhinevad vaktsiinid on uudsed ja koroonaviiruse vastased vaktsiinid on esimesed, kuid seda tehnoloogiat on arendatud juba aastaid. Neid vaktsiine on kliinilistes katsetustes testitud ka teiste tekitajate, samuti onkoloogiliste haiguste suhtes. Praktikasse jõudis tõenäoliselt asjaolude survel just koroonaviiruse vaktsiin,“ ütleb Joost. „mRNA vaktsiinis on salvestatud geneetiline info, mis ütleb rakkudele, kuidas kokku panna koroonaviirusele iseloomu-

lik ogavalk. Rakud tunnistavad seda kui võõrvalku ja hakkavad selle vastu ehitama kaitsekehi.

Immunoloogiline reaktsioon on samasugune, mida saavutame viiruste või teiste vaktsiinide korral. See, kuidas info meie rakkudeni jõuab, on teistsugune meetod,“ kirjeldab Joost.

Geneetiku sõnul pole põhjust arvata, et kui info on ära kasutatud ja ogavalk sünteesitud, jääb see RNA rakkudes kuidagi ula peale ja hakkab seal oma elu elama. „RNA-le on üldiselt iseloomulik lühike eluiga, osaliselt seetõttu on ka RNA vaktsiinid kapriissed ja nõuavad spetsiifilisi hoiutingimusi. Kui info, mis on RNAs salvestatud, on valgu kokkupanekul ära kasutatud, siis RNA – mis on väga ebastabiilne molekul – hävib väga kiiresti jälgi jätmata. mRNA vaktsiin ei mõjuta DNA tavapärast muutlikkust, ei tekita mutatsioone ega muuda geene. mRNA vaktsiin ei ole ohtlikum kui tavapärased vaktsiinid. Kuigi tegu on uudse tehnoloogiaga, on kliinilistes katsetes sarnaseid vaktsiine aastaid katsetatud,“ räägib Joost. mRNA vaktsiini suhtes on seisukoha võtnud ka Euroopa Inimesegeneetika Ühing, kinnitades selle ohutust geneetilisest seisukohast lähtudes.

Mis mõjutab DNAd? „Meie DNA on niikuinii muutlik, väliseid faktoreid, millega muutlikkust suurendada, on vähe ja see peab olema kroonili-

Pikk eeltöö vaktsiiniga Koroonavaktsiin on mRNA vaktsiinidest esimene, aga see ei tähenda geneetik Kairit Joosti sõnul, et see oleks epohhiloovalt uus. „Neid vaktsiine on varem uuritud eri tekitajate, kaasa arvatud onkoloogiliste haiguste suhtes. Metoodika iseenesest on teada ja ohutuse kohta on juba varasemate kliiniliste katsetuste käigus võetud selgelt positiivne seisukoht. Varasem eeltöö on kindlasti põhjus, miks koroonavaktsiin sai nii kiiresti kättesaadavaks – tegu on paindliku tehnoloogiaga, mis võimaldab kiiresti sünteesida uusi vaktsiine.“

ne. Tõestatult on sellised mõjud näiteks ülisuurel radiatsioonil – Tšornobõli ja Hiroshima kaliibriga sündmustel – ja ka kroonilistel kahjustustel, näiteks suitsetamisel. Krooniline igapäevane kahjustus muudab DNAd.“ Geneetiku sõnul tekivad meie rakkudes vead kogu aeg, aga meil on ka mehhanismid, mis vigu parandavad. „Üks süst ei saa seda mõjutada, seda enam, et see RNA kaob organismist üsna kiirelt. Geneetiline info on DNAs, sealt liigub RNA-le ja siis valgule. Sellist mehhanismi inimesel ei ole, et RNAs olev info liigub DNAsse tagasi. Seda on võimalik saavutada laboritingimustes ja see on iseloomulik näiteks retroviirusele, aga universaalselt sellist mehhanismi ei ole.“ SIRJE MAASIKAMÄE

Praegune aastaaeg on viirushaiguste levimiseks väga soodne – mitmesugused haigusetekitajad varitsevad meid iga päev.

Viiruste levikuks ja paljunemiseks on sobivaim külm ja niiske keskkond. Nende levimisele aitab kaasa siseruumides teiste inimestega lähestikku olemine, sest haigusetekitajad kanduvad edasi piisknakkusena näiteks aevastamisel ja köhimisel.

Paraku võib inimene olla nakkusohtlik juba mõni päev enne sümptomite ilmnemist. Samuti võib nakkuse saada saastunud pinda ja seejärel oma nägu katsudes.

Iga apteeker teab, et viirushaiguste vältimiseks on olulised mõned lihtsad harjumused.

Tuleb sagedasti käsi pesta või desinfitseerida ning hoiduda suu, nina ja silmade katsumisest. Siseruumides tuleks katta suu ja nina ning vältida lähikontakte teiste inimestega – hoida vahet, mitte kätelda ega kallistada.

Mida parem kaitsesüsteem, seda tervem inimene Igasuguse haiguse vältimises on olulisel kohal immuunsüsteem. Mida paremini organismi kaitsesüsteemid töötavad, seda tervem on inimene.

Seega ei tohi unustada, et tervist aitavad hoida korralik puhkus ja piisav uni, tasakaalustatud toitumine, piisaval hulgal vedelikku, alkoholi ja tubakatoodete vältimine, stressi vähendamine, värskes õhus liiku-

mine. Esimeste haigusnähtude ilmnedes tuleb püsida kodus ja puhata.

Paljud apteekrid kasutavad tervise hoidmiseks ja viirushaigustesse nakatumise vähendamiseks peale maskide-kinnaste ka spetsiaalseid ninapihuseid ja imemistablette.

Kuna tavaliselt tungivad viirused organismi nina kaudu, sobib nina puhastamiseks või loputamiseks isotooniline merevesi või füsioloogiline lahus.

Haigestumist võib vähendada ka viiruseid isoleerivate ninapihuste kasutamine. Need takistavad viiruste kleepumist limaskestale, vähendades viiruste sissetungi rakku ja nende le-

vimist. Uuringutes on leitud, et selliste ninapihuste kasutamine võib lühendada ka haiguse kestust.

Haigusetekitajad võivad organismi tungida ka suu kaudu.

Nakatumise riski saab vähendada taimsete toimeainetega losengide ehk imemistablettidega.

Nende abil tekitatakse suu, kurgu ja neelu limaskestadele kaitsev kiht, mis takistab haigusetekitajate sisenemist, paljunemist ja levikut. Imemistablettidest saab leevendust ka esimeste haigustunnuste tekkimisel. Võimalike koostoimete vältimiseks tuleb teiste suukaudsete ravimitega kasutamisel

Aita vaktsineerimisele kaasa! „Vaktsineerivad õed ütlevad, et praegu võtab neil nädalast vähemalt ühe tööpäeva ainult inimeste läbihelistamine,“ tõdeb Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus (pildil). Vähemalt pool päeva kulub, et koostada p põhi- jja mekiri. Siin on juhiasendusnimekiri. sed, kuidass saab kaasa aidata sellele, e ett vaktsineerimine kulgekss sujuvamalt. z Lugege u uuenevat uenevat ja põhist infot tõenduspõhist eeri.ee lehelt. vaktsineeri.ee z Rääkige lähedasktsitega vaktsineerimisest, sest,

et nad oleks valmis vaktsineerima kutsuvaks kõneks. Arutades on aega otsust kaaluda ja anda vastus kiiremini, mis aitab õe tööaega kokku hoida. z Kui te pole ammu perearsti juures käinud, siis kontrollige j et oma kontakte digiloos, digi teiega üldse oleks ole võimalik ühendustt võtta. z Tundmatu number nu u võib olla perearstikesperea kuse telefon, sest ses vaktsineerimise korraldajad korrra helistavad vahel ka v isiklikult isiklikull numbrilt. numbrr

Kahtluse või mure korral helistage perearstikeskusse ja küsige üle, kas helistasid ikka nemad. z Kui teile on antud vaktsineerimise aeg, siis tulge kohale võimalikult täpselt, mitte varem ega hiljem. z Kui haigestute või selgub, et olete lähikontaktne, otsustate ümber või ei saa muul põhjusel minna, andke sellest kindlasti pereõele teada. Vaktsiini kasutamise aeg on piiratud ning teie asemel tuleb kiirelt kutsuda keegi teine.

OHTULEHT.EE

Teisipäev, 9. märts 2021

Tervis 5

mused ja salarelvad e ennetamiseks

VIIRUSTE VASTU! TUGEVDAB IMMUUNSUST

Vida Press

Esimeste haigusnähtude ilmnedes tuleb püsida kodus ja puhata.

Vürtsikal ingveril on palju toimeid

Vürtsikale ingverile on antud mitmesuguseid toimeid, mis tulenevad selle koostises olevast eeterlikust õlist. Ingverit soovitatakse tarvitada organismi turgutamiseks külmetushaiguste, aga ka külmatunde korral.

Ei soovitata kasutada sapikivide, haavandtõve, kõrge palaviku, verejooksu, neeruprobleemide ega kõhunäärmehaiguste korral. Samuti ei sobi see kokku verevedeldajate, osa südameravimite ja diabeediravimitega.

Pixabay

PARIMA MAITSEGA

Küüslauk ei sobi kõigile Ka levinud maitsetaim küüslauk on tervisele väga kasulike omadustega – see aitab bakterite, viiruste, seente ja parasiitide vastu ning sel on põletikuvastased omadused. Arvatakse, et küüslaugu tarvitamine võib vähendada nn külmetushaigustesse haigestumist.

Verd vedeldava toime tõttu ei tohiks kasutada seda enne kirurgilist operatsiooni, raseduse ajal ning magu ärritava toime tõttu haavandtõve korral. Küüslauku ei soovitata süüa koos verevedeldajate, osa vererõhuravimite, antibiootikumide ning insuliiniga.

hoida vähemalt neljatunnist vahet.

Tõsta organismi kaitsevõimet!

On leitud, et D-vitamiini vähesus organismis tõstab riski haigestuda, samuti suurendada depressiooni tõenäosust. D-vitamiini peaks vähemalt talvisel ajal juurde võtma, et olla rõõmsam ja tervem.

Normaalsele immuunsüsteemi talitlusele aitab kaasa C-vitamiin, millel on oluline roll ka normaalse energiavahetuse ja psühholoogiste funktsioonide tagamisel. Tugev antioksüdant C-vitamiin aitab kaitsta rakke ka vabade radikaalide lammutava

toime eest. Samuti on vitamiini vaja naha, igemete, hammaste, veresoonte ja luude normaalseks arenguks.

Tsink osaleb väga paljude ensüümide aktiveerimises, aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele ning antioksüdandina aitab kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest.

Taimsed turgutajad Immuunsüsteemi aitavad tugevdada sipelgapuu koore kapslid. Sipelgapuu koores leidub viiruste, bakterite, seente ja parasiidivastase toimega ühendeid.

Kapslid aitavad toetada organismi loomulikke kaitsemehhanisme ning kaitsta vabade radikaa-

lide toime eest. Samas võivad selle toimeained mõjutada vere hüübimist, mistõttu ei sobi need kokku verevedeldajatega ja neid ei tohi võtta kaks nädalat enne või pärast operatsiooni.

On levinud arusaam, et punane päevakübar tõstab organismi kaitsevõimet nakkushaigustele, tele,, kergendab kerge g ndab põdemist põdemist ja j kiirendab endab paranemist. Toidulisandit dit võib võtta kahe–kolmenädalaste nädalaste kuuridena mõni ni kord aastas. Samas ei sobi see paljude ravimite avimite ja haigustega,, näiteks autoimmuunhaiguste, unhaiguste, reumaatiliste tiliste sidekoehaiguste, guste, valge-

libledega seotud haiguste ja atoopiaga.

Väga kasulik on greibiseemneekstrakt. Greibiseemnetes leidub tugeva toimega aineid, mis suudavad hävitada haigusetekitajaid, nagu baktereid, seeni ja viiruseid.

Mõnikord nimetatakse greibiseemneekstrakti ka taimseks antibiootikumiks ning sellega leevendatakse kergemaid tervisehädasid. Samas ei tohi seda võtta pikka aega järjest, samuti siis, kui tarvitatakse verevedeldajaid, teatud rahusteid, vererõhu- ja kolesterooliravimeid.

KÜLLI TEDER

LOODUSLIK C-VITAMIIN TERVELE PERELE

ACEROLA Sweet

on looduslik C-vitamiini preparaat, mille valmistamiseks on kasutatud Acerola-kirsi ekstrakti.

1 tablett annab 100% täiskasvanu soovitatavast päevasest C-vitamiini vajadusest.

XYLISWEET ACEROLA Suhkruvabad tabletid sobivad ka diabeetikutele.

Südameapteegi proviisor

Kas südamehaige võib lasta ennast vaktsineerida?

Ida-Tallinna keskhaigla kardioloogi-juhtivarsti Anu Hedmani (pildil) sõnul on kõik südamehaiged koroonaviirusega nakatumise riskigrupis ja südamehaigused ei ole vaktsineerimisele vastunäidustused.

Südamearstidele helistavad peaaegu iga päev patsiendid mitmesuguste muredega. „Aga on kolm muret, mida kuuleme kõigilt: kas peaksin vaktsineerima, kas võiksin vaktsineerida või peaksin midagi kartma?“ ütleb Hedman.

„Südamearstina vastan, et südamehaiged on kõik koroonaviirusega nakatumise riskigrupis. Südamepuudulikkuse, kõrge vererõhu ja rütmihäirete, aga ka teiste südamehaiguste korral on koroonavastane vaktsineerimine näidustatud.“ Kardioloog kinnitab, et südamehaigus ei ole vaktsineerimise vastunäidustus. „Mida vanem inimene, seda vähem on vaktsineerimise kõrvaltoimeid ja seda rohkem on vaktsineerimisest kasu.“

Pixabay

Hedman soovitab võtta eeskuju Inglise kuninganna Elizabethist, kes on 94aastane ja vaktsineeritud. „Senikaua, kui meil on vaktsineerimata ja koroonat läbi põdemata inimesi, on meil potentsiaalseid viirusekandjaid ja levitajaid.

Seni ei saa me arstidena tavapärases tempos planeerida uuringuid haigla osakondades ja kogu ühiskond ei saa naasta tavapärase elu juurde.“ OHTULEHT.EE „Südamehaiged on kõik koroonaviirusega nakatumise riskigrupis,“ kinnitab kardioloog Anu Hedman.

Müügil apteekides, Prismades, Selverites ja terviseportaalis www.tervis24.ee ning TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn

Teisipäev, 9. märts 2021

6 Tervis

Igale inimesele sobib ise annu SIRJE MAASIKAMÄE

sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

D-vitamiini aitab kehas toota päike, kuid Eesti laiuskraadidel on ainult viiendik päevadest päikesepaistelised. Kui palju peaks D-vitamiini juurde võtma?

D-vitamiini võetakse sageli septembrist aprillini. „See on kindlasti õige, kuid kui inimesed ei viibi päikese käes ka kevad- ja suvekuudel, tuleks võtta D-vitamiini siiski aasta läbi,“ selgitab Benu veebiapteegi farmatseut Triin Hirvlaan. Eriti oluline on võtta vitamiini pidevalt, kui inimene kasutab ravimeid, mis tekitavad valgustundlikkust, või põeb haigusi, mille korral ei soovitata päikese käes olla. „D-vitamiin on tegelikult hormoon, mis toetab immuunsüsteemi ja on oluline kaltsiumi ainevahetuses ehk eelkõige luukoe ja hammaste arengus. Kui D-vitamiini on vähe, siis tunneb inimene end väsinuna, tekivad naha-, juuste-, küünte- ja hammaste probleemid. Samuti võivad tekkida liigeseprobleemid ja suureneb luumurdude oht,“ ütleb farmatseut.

Vereanalüüs näitab D-vitamiini taset Vitamiinikapslite või päikesevanni võtmine pole ainus viis

Mikrogrammid või IU?

Sageli tekitavad segadust numbrid ja mõõtühikud, mis on D-vitamiini pakenditel.

Eestis on kasutusel kaks ühikut – mikrogramm (μg) ja rahvusvaheline ühik ehk IU (international unit) . Neid ei tohi omavahel sassi ajada. 1 mikrogramm on 40 IU-d.

turgutada immuunsüsteemi. „On oluline süüa võimalikult mitmekülgselt. Näiteks D3-tüüpi vitamiini saab paljuski kätte loomsetest toiduainetest, rasvasest kalast, juustust, munast, jogurtist ning võist. D2-tüüpi vitamiini leidub aga näiteks seentes, avokaados ja D-vitamiiniga rikastatud sojatoodetes,“ toob farmatseut näiteid.

„Kui palju on vaja D-vitamiini juurde võtta, saab välja selgitada siis, kui on teada selle tase veres. Täiskasvanutel võiks Dvitamiini tase seerumis olla kogu aasta vältel vähemalt 75 nmol/L ehk nanomooli liitri kohta. D-vitamiini taset saab mõõta veeniveres testiga, kuhu suunab perearst. Samuti saab seda määrata apteekides.“ Tulemuse järgi saab valida sobiva preparaadi. „Apteegis on toidulisandina saadaval peamiselt D3-vitamiini, näiteks õlikapslitena. Südamele ja veresoonkonnale on D-vitamiin eriti kasulik kala- või kalamaksaõliga. Luudele ja hammastele on kasulik D-vitamiin koos kaltsiumiga, immuunsüsteemi toetab aga D-vitamiin koos tsingiga,“ loetleb Hirvlaan.

Kuna D-vitamiin on tihti kombinatsioonis teiste vitamiinide ja mineraalainetega, soovitab farmatseut uurida pakendilt või infolehelt, kas toidulisandis on piisavalt D-vitamiini. „Kalaõlikapslites ning luustikule, silmadele, nahale ja immuunsuse toetamiseks mõeldud toidulisandites ning multivitamiinides on tavaliselt piisav kogus D-vitamiini, aga on ka erandeid.“

Kui palju on vaja D-vitamiini juurde võtta, saab välja selgitada siis, kui on teada selle tase veres.

Tee väiksed elumuudat Vida Press

Hoogne elutempo ja mitmel rindel rabamine võib põhjustada stressi ja koguni kergemat depressiooni. Kuigi ravimid aitavad depressiooniga võidelda, tasub enne proovida, mida saaksid ise teha.

SYNLABi laboriarst Anneli Raave-Sepp soovitab lihtsaid viise, kuidas kergemat depressiooni leevendada ja isegi ennetada. „Lihtsate elustiilimuutuste ja tegevustega saab meeleolu parandada ja koguni depressiooni ning ärevushäireid ennetada,“ ütleb dr Raave-Sepp. Depressiooninähtude – melanhoolne meeleolu, huvi- ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine – ilmnemisel peaks kindlasti pidama nõu arstiga, kes oskab hinnata, kas leevendust tooks muutused elustiilis või on vaja ravimikuuri.

Tee trenni!

Regulaarne trenn on üks paremaid antidepressante. Aktiivne liikumine aitab vähenda äre-

Liikumine on üks paremaid antidepressante.

vust, parandada unekvaliteeti ja tõsta energiataset. Treenimine suurendab endorfiinide hulka – need on ained, mis tekitavad eufooriat ehk õnnetunnet. Nn antidepressandiks peetakse ennekõike aeroobset treeningut, mida kinnitab ka paari aasta tagune uuring.

Uuring näitas, et inimesed, kes kogesid depressiooni ja te-

gid vähemalt kahe kuu jooksul kolm päeva nädalas keskmiselt 45 minutit mõõduka intensiivsusega aeroobset trenni, said treeningust suurema antidepressantilise mõju kui need, kes tegid sama perioodi jooksul trenni võimalikult vähe.

Kuigi aeroobset treeningut peetakse parimaks meeleolu turgutajaks, on kehale ja vaimule

Teisipäev, 9. märts 2021

Tervis 7 REKLAAM

us D-vitamiini Vida Press

Kuus müüti D-vitamiinist

D -VITAMIINI POLE KUNAGI LIIGA PALJU | Liigne D-vitamiini võtmine on tervisele kahjulik. „Kui D-vitamiini võetakse liiga palju, mõjutab see kaltsiumi ainevahetust meie kehas. Võib juhtuda, et kaltsiumi tase veres tõuseb liiga kõrgeks ja tekib hüperkaltseemia. See tekitab iiveldust, oksendamist, nõrkust ja sagedast urineerimist. Liiga palju D-vitamiini võib kahjustada neere ja põhjustada luuvalu,“ hoiatab farmatseut.

D -VITAMIINI VAJADUS SÕLTUB AASTAAJAST | „See ei sõltu alati aastaajast, vaid inimese D-vitamiini tasemest vereseerumis,“ kinnitab Hirvlaan. Annuse asjus tasub konsulteerida arsti või apteekriga.

Kui D-vitamiini võetakse profülaktikaks, võivad 1–12 aasta vanused valida preparaadi, kus on 10–20 μg (ehk 400–800 IU) D-vitamiini, alates 12. eluaastast ja täiskasvanutele on sobilik 20–30 μg (800–1200 IU). Üle 70 aastased võiksid Hirvlaane soovitusel võtta 30–50 μg (1200–2000 IU), sest neil on suurenenud risk luuhõrenemise tekkeks. Samuti peavad suuremaid annuseid võtma sportivad inimesed.

D -VITAMIINI PUUDUSE KORRAL ON KOROONAVIIRUSESSE NAKATUMISE OHT SUUREM | Hirvlaan rõhutab, et tegelikult puuduvad kliinilised uuringut, mis annavad põhjuse väita, et D-vitamiin mängib olulist rolli koroonaviirusesse nakatumisel või selle kulgemisel kehas. „D-vitamiin toetab inimese immuunsüsteemi ja seetõttu soovitatakse seda kindlasti võtta ka viirushaiguste perioodil, eriti kui viirushaiguste aeg langeb kokku kõige pimedama ajaga Eestis.“ VAJALIKU KOGUSE D -VITAMIINI SAAB KA SOLAARIUMIST | Farmatseut paneb südamele, et solaariumikiirgus aitab küll kaasa vitamiin D3 sünteesile nahas, kuid selle tootmine on piiratud ning solaarium ei aita D-vitamiini vaeguse korral vitamiini taset kehas oluliselt tõsta. „Solaariumi ma D-vitamiini taseme tõstmiseks ei soovita, sest seal saab nahk lühikese aja jooksul väga suure annuse UVA- ja UVB-kiirgust. UVA-kiirgus kahjustab naharakke ja soodustab kortsude teket.

UVA-kiirguse tõttu suureneb nahavähi oht. UVB-kiirgus kahjustab naha sügavamaid kihte ning põhjustab nahapõletust,“ selgitab Hirvlaan.

TAIMETOITLASTELE EI SOBI D -VITAMIIN | „Taimetoitlased ja veganid küsivad üha enam, kas leidub preparaate, mis ei ole loomsed.

Selliseid lahendusi on tõesti tulnud ning tavaliselt sisaldavad need teatud tüüpi samblikest saadud D-vitamiini,“ märgib Hirvlaan.

IGALE BEEBILE VÕI VÄIKELAPSELE ON VAJA ANDA D -VITAMIINI | Euroopa lastearstid peavad vitamiinivaeguse riskirühmaks ka rinnapiimatoidul imikuid, sest rinnapiim ei sisalda piisavalt D-vitamiini, et tagada vajalikku kaltsiumi ainevahetust. „Vastsündinutele tuleb alates 4.–5. elupäevast anda 10 μg ehk 400 IU-d D-vitamiini päevas juurde,“ selgitab Hirvlaan.

Kui imikut toidetakse D-vitamiiniga rikastatud piimaseguga ja antakse ka toidulisandit, võib ta saada liiga palju vitamiini. „Vanematel tuleks arvutada, kui palju saab laps D-vitamiini piimasegust ning vajadusel tegema apteekri või arstiga järelduse, kas või kui palju on vaja vitamiini juurde anda.“

tused ja püsi rõõmsam!

Suhtle lähedastega!

On teada tõde, et eraldatus suurendab depressiooniriski ja võib muuta selle raskemaks. Samas võib kurvameelsena olla raske teistega suhelda, pealegi pole koroonaviiruse tõttu alati mõistlik sõpradega kohtuda. Üks lahendusi on liituda mõne veebiklubiga, mis on pühendatud millelegi, mille vastu tunned suurt kirge. Lähedastega võib korraldada online-mängude turniiri või virtuaalse õhtusöögi. Kontakti saab alati hoida ka kirjutades ja helistades.

kasulik igasugune treening ja intensiivsus. Kõige madalama depressioonitasemega riikide elanike igapäevaelus on palju liikumist. Näiteks suur osa taanlasi, kes hindavad oma emotsionaalset heaolu väga kõrgeks, eelistavad autole ja ühissõidukeile jalgratast.

Vähem rafineeritud suhkrut ja rohkem B-rühma vitamiine!

Toitumise puhul on arsti sõnul hea keskenduda sellele, mida mitte süüa. Oluline on piirata maiustustes, karastusjookides ja töödeldud toitudes leiduvate rafineeritud suhkrute kogust. Rafineeritud suhkrust on eemaldatud kõik vitamiinid ja mineraalid.

Nelja aasta eest avaldatud 800 mehe dieeti hindavas uuringus leiti, et neil, kes tarbisid 67 grammi või rohkem suhkrut päevas, diagnoositi depressioon 23% suurema tõenäosusega, võrreldes nende meestega, kes sõid 40 grammi või vähem.

Depressiooni ja stressiga seostatakse ka B-rühma (B-, B2-, B3, B5-, B6-, B7-, B9- ja B12-) vitamiinide puudust. Nende roll on hoolitseda inimese närvisüsteemi, reaktsioonikiiruse ning keskendumis- ja meeldejätmisvõime eest. Stressi korral on eriti oluline B1-, B6- ja B12-vitamiini tasakaal.

Tugev mõju vaimsele tervisele on ka D-vitamiinil. See on üks peamisi serotoniini tootjaid inimorganismis ning aitab ka

IMMUUNSUSE TUGEVDAJA & ENERGIA Multi Vegan GUMMIES kummikommid on hulgaliselt auhindu võitnud rahvusvahelise toidulisandite tootja New Nordic uued vitamiinid. Maitsvad kummikommid sisaldavad 9-t erinevat vitamiini, mida on lihtne ja meeldiv tarbida kogu perel, et tugevdada immuunsüsteemi ja varustada organismi lisaenergiaga.

aasta pimedama aja üle elada drastiliste tuju kõikumisteta.

Kord kahe aasta järel tasub teha veretest üldiste tervisenäitajate kohta ja lasta hinnata ka veresuhkru, B- ja D-vitamiini taset.

Multi Vegan GUMMIES kummikommid sisaldavad AINULT natururaalseid värvja maitseaineid, mis pärinevad apelsinist, õunast, vaarikast, maasikast ja mustsõstrast.

Sisaldab C, D, A, B6 vitamiine, mis aitavad kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele. Vitamiin B6 aitab vähendada ka väsimust ja kurnatust, aitab kaasa normaalsele energiavahetusele.

Ole tänulik!

Tunnustus ja tänulikkus avaldavad enesetundele tugevat positiivset mõju. Viie aasta taguses uuringus selgus, et positiivsete asjade üleskirjutamine võib suurendada aktiivsust ajupiirkonnas, mida sageli seostatakse depressiooniga.

Tänulik võib olla väga lihtsate asjade eest. Näiteks selle eest, et bussijuht näeb sind jooksmas ja ootab ära või selle eest, kui raadiost lastakse sinu lemmiklugu või ärkad hommikul enne äratuskella ja saad veel veidike magada.

Tähelepanekuid ei pea üles kirjutama iga päev, kasulik on seda teha kas või kord nädalas.

Proovi lisada ka üksikasju, miks sa oled tänulik ja kuidas need muudavad sinu elu paremaks.

KAIDI REINART

www.newnordic.ee

KUST SAAB OSTA MULTI VEGAN GUMMIES KUMMIKOMME? Tooted on saadaval apteekide ja tootja kodulehel

www.newnordic.ee või telli telefonil 6843838

Teisipäev, 9. märts 2021

8 Tervis

Keemiavabad vitamiinid sinu lapsele

Organism ei saa SIRJE MAASIKAMÄE

sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

VITATABS Tutti-frutti maitselised ja karukeste kujulised Omega-3 rasvhappeid sisaldavad närimispadjakesed.

Omega-3 rasvhapped on hädavajalikud lapse aju ja närvisüsteemi arengule.

Esindaja: OÜ Loodustoode, Tel 666 0091

Omega-3 Junior

Multi Junior

Maasikamaitselised ja maasikakujulised padjakesed sisaldavad kaheksat hoolikalt valitud vitamiini, mis on vajalikud lapse arengule.

Valmistaja: Hankintatukku OY, Karkkila, Soome

VITATABS

Kõige lihtsam ja kättesaadavam vahend tervena püsimiseks ja organismi tugevdamiseks on tervislik eluviis, kinnitab kooliõde Reet Ester. Tema sõnul on äärmiselt oluline, et lapsed toituksid mitmekülgselt ja täisväärtuslikult, siis ei teki ka vitamiinide ega teiste elutähtsate ainete puudust.

Jakob Westholmi gümnaasiumi kooliõde Reet Ester tõrjub levinud arusaama, nagu liiguksid viirused ringi eelkõige kevadel ja sügisel, kui on niiskemad ilmad, ja üks korralik talv peatab nende leviku. „Ägedatesse viirushaigustesse võib haigestuda kõikidel aastaaegadel, kuid viirushaigustele on iseloomulik hooajalisus. Haigestumised sagenevad sügise saabudes, jõuavad haripunkti veebruaris ja vaibuvad soojade ilmade tulekuga,“ kirjeldab kooliõde. „Selleks, et hoida immuunsüsteem võitlusvõimelisena, tuleb omaks võtta tervislik eluviis,“ soovitab Ester kõige tõhusamat retsepti. See võib tunduda lihtne ja tavaline, kuid selle järgimine ei taha inimestel alati õnnestuda. „Kehaline aktiivsus, piisav uni ja tasakaalustatud toitumine on kolm sammast, mis toetavad igas vanuses õpilast hea enesetunde saavutamisel, õpivõime tõstmisel ja haiguste ennetamisel.“ Lumisele talvele tasub tänulik olla – lapsed on hea meelega õues ja liiguvad, see aitab arendada füüsilist vormi, annab energiat ja parandab meeleolu. „Värskes õhus viibimine toob ka hea isu ja une,“ kinnitab kooliõde.

Asendamatud ained Väga sageli räägitakse, et talvel on olulised vitamiinid. Kooliõe sõnul on lapsele, kelle or-

Vitamiinipuuduse sage põhjus on ebatervislik toiduvalik.

ganism kasvab ja areneb, vitamiinid ja mineraalained olulised igal aastaajal. „Võtmesõna on tervislik toidulaud – laps peab saama söögist rohkem kui vaid

energiat ja kaloreid. Vitamiinid on asendamatud toitained, milleta organism hakkama ei saa, seega on vitamiinirikkad toidud hea tervise alus.“ Immuunsusest rääkides ei saa üle ega ümber C-vitamiinist, kuid organismi vastupanuvõime tugevdamiseks on vaja ka A-, E-,

B- rühma vitamiine, D3-vitamiini, foolhapet ning mineraalainetest rauda, tsinki, mangaani, vaske, joodi ja seleeni.

Igal vitamiinil on organismis oma kindel ülesanne ja nende mõju on hoopis laiem, kui organismi tugevdamine köha ja nohu vältimiseks. Vitamiinid ja mi-

VANEMAD ON MURES: miks laps

Tooted ei sisalda kunstlikke värvi-, lõhna- ega säilitusaineid.

MÜÜGIL APTEEKIDES, SELVERITES, www.tervis24.ee ja TERVISEPOES Rabaküla 4/2, Tallinn

Pikka aega kestev köha väsitab last ja teeb vanemad ärevaks.

Lastearst Mari Just selgitab, millised on kõige levinumad laste köha põhjused ja kuidas need välja selgitada.

Confido lastearsti ja allergoloogi Mari Justi (pildil) sõnul on köha kaitserefleks hingamisteede ja kopsude puhastamiseks ning seda pärssida ei tohiks. „Köhimine ei allu valdavalt tahtele ja selle takistamine võib põhjustada tüsistusi,“ ütleb arst.

Köhides püüab organism vabaneda näiteks õhus levivatest tolmuosakestest, kuhjunud sekreedist või bakteritest.

Köha jagatakse vastavalt iseloomule ja pikkusele kolmeks: äge köha, mis kestab alla kolme nädala; alaäge köha, mis kestab 3–8 nädalat ja krooniline köha, mille

kestus on üle kaheksa nädala. „Kui ägeda köha periood on möödunud ja laps köhib juba üle nelja nädala, teeb see vanemad murelikuks ja väsitab last,“ ütleb dr Just. Arstiga peaks võtma ühendust kindlasti siis, kui köha on kestnud üle 4–5 nädala või kui äge köha on alla üheaastasel lapsel.

Vida Press

Kui köha kestab kaua, väsitab see last ja teeb vanemad ärevaks.

Laste köha põhjused Kõige sagedasemad laste köha põhjused on viirushaigused, just iseenesest mööduvad hingamisteede viirushaigused ja astma.

Imikute puhul toob dr Just iseloomulikuna välja ka hingamisteede struktuurianomaaliad, väikelastel võõrkehade sattumise hingamisteedesse ja koolilastel mükoplasma ja psühhogeense köha, mis

ägeneb tavaliselt stressi korral.

Selleks, et aru saada köha põhjustest, tasub dr Justi sõnul juba enne arstiga ühendust võtmist jälgida köha iseloomu: on see kuiv, haukuv või limane; milline on limaeritus, selle kogus, lõhn ja veresisaldus. Jälgima peaks, kas

köha tekib söömise ajal, öösel, päeval, koormuse korral või õietolmu perioodil. „Kuna pikaajalise köha põhjused on väga mitmesugused, tuleb nende selgitamiseks pöörduda oma ala spetsialisti, näiteks laste allergoloogi poole, kelle kitsam

Teisipäev, 9. märts 2021

Tervis 9

hakkama vitamiinideta Vida Press

muna osa. Kooliõde peab toidupüramiidi väga heaks ja käepäraseks teejuhiks, mida järgides saab organism kätte piisavalt vitamiine ning mineraalained.

Vitamiinide ja mineraalainete puudus võib lõppeda tõsiste tervisehädadega. „Vitamiinide puudus võib tekkida

ebakorrapärase ja ühekülgse toitumise, mitmesuguste dieetide katsetamise, vale toiduvaliku ning toiduainete vale töötlemise tõttu,“ loetleb Reet Ester (pildil). Kooliõe sõnul peab koolilapsel olema päevas kolm põhisöögikorda ja paar tervislikku vahepala.

Eelista vitamiinirikkaid toite

Kas talvisel ajal, kui värske puu- ja köögiviljaga kitsam, võiks lapsele anda juurde purgivitamiine? Kooliõde Reet Ester on seda meelt, et õ pilan ane e sa saad adaa va vaja jali liku kud d ai aine ned d kä kätt tte e to toid idus ustt. IIsegi segi se gi eelistatult võiks õpil õpilane saada vajalikud ained kätte toidust. ke kraami kõrghooaeg, on poodides saada värskeid siis, kui pole värske amuti hapendatud, kuivatatud ja külmutatud vilju. puu- ja juurvilju, ssamuti -vitamiin, mida Erandiks on D-vitamiin, lt toidust. me ei saa piisavalt Pixabay itamiini va„Suurenenud D-vitamiini jadus on kindlastii õpilasrioodi tel kiire kasvuperioodi de. Dajal,“ ütleb kooliõde. e on vitamiini ülesanne ku, hoolitseda luustiku, e eest. aga ka hammaste

REKLAAMTEKST

Zn Tsingi (Zn2+) vaieldamatu tõhusus koroonaviiruste pärssimisel Tsingi (Zn 2+) vaieldamatu tõhusus koroonaviiruste perekonna erinevate tüüpide pärssimiseks on teada juba 10 aastat.

Meditsiiniteadlased on juba ammu veendunud, et: 1. Kolmandikul seenioridest esineb mikroelemendi tsink (Zn2+) vähesus kehas.

2. Tsink on koroonaviiruste vastases võitluses äärmiselt oluline, Zn2+ pärsib nende aktiivsust.

neraalained hoolitsevad ka seedimise ja ajutegevuse eest, tugevdavad hambaid ja juukseid, toidavad küüsi ja nahka.

Toidupüramiid aitab menüüd koostada „Ükski toiduaine ei sisalda aga kõiki vitamiine, seepärast

on vaja süüa korrapäraselt kõiki toite viiest eri toidugrupist,“ viitab Ester teada-tuntud toidupüramiidile, mida kooliõed tutvustavad ka õpilastele.

Toidupüramiidist on näha, kui suur peaks olema menüüs näiteks teravilja-kartuli või loomsete valkude, nagu liha, kala ja

köhib nii kaua?

6 põhjust, mis võib olla väikelapse köha taustal z Veniva kuluga köha võib põhjustada läkaköha, aga ka põskkoopapõletik. z Visa köha taustal võivad olla struktuurianomaaliad, nagu näiteks veresoonte malformatsioonid või mao-söögitoruvaheline ühendus. z Pikka aega kestvat köha võib põhjustada võõrkeha hingamisteedes. z Öine või väsimuse korral esinev köha võib olla astma ainuke sümptom. z Köhana võib avalduda mao-söögitoruvaheline reflukshaigus. z Köha võivad põhjustada ka allergeenid, tubakasuits, külm ilm jm.

Allikas: lastearst Mare Just

huviala on ka laste kopsuhaigused,“ ütleb dr Just. Eri ravivariantide katsetamisel võib õige ravi hilineda. Arsti sõnul saab vaid pikaajalise köha põhjuste väljaselgitamisel loota edukale ravile.

Dr Just toob välja, et arstiga nõu pidamata ja ainult traditsioo-

niliste rahvameditsiini meetoditega on tervenemist raske loota, näiteks hanerasvaga rinna- ja tallaaluse määrimise ning raviteede koduse katsetamisega. Küll aga parandab see nii lapse kui ka ema enesetunnet.

SIRJE MAASIKAMÄE

3. Kümme aastat tagasi avastati tsingi vaieldamatu efektiivsus koroonaviiruste pärssimisel.

Kuigi koroonaviirustest on ühiskonnas räägitud vaid viimase aasta jooksul, on teadlased nende vastu huvi tundnud juba pikka aega. Igast selleteemalisest uuringust on nüüd saamas tõeline kullasoon ja see aitab teistel teadlastel ja arstidel mõista viise, mis võiksid aidata selle hirmutava patogeeniga toime tulla.

Juba 2010. aastal viis Cambridge’i, Oregoni, Põhja-Carolina ja Leideni ülikoolide teadlaste rühm läbi katse tsingi mõju kohta SARS-CoV viirusele ja sellega nakatunud rakkudele, mille tulemusel selgitati välja, et erinevate viiruste aktiivsus sõltub tsingi kogusest rakus.

Te a d l a s e d l e i d s i d , e t tsingiioonid mõjutavad oluliselt rakus erinevate protsesside reguleerimist.

Katse ajal nakatasid teadlased spetsiifilisi, laboris kasvatatud rakke SARS-CoV ja SARS-CoVGFP-ga. Uuringu tulemused näitasid, et tsingiioonid on rakukultuuris tugevad SARS-i ko r o onaviirus e ak tiiv sus e inhibiitorid (takistajad), kuna need vähendavad viirus e paljunemisvõimet.

Teadlased usuvad, et tsingiioone võiks tulevikus kasutada viirusevastaste ravimeetodite väljatöötamiseks, mis saaksid tõhusalt ravida koroonaviiruste põhjustatud haigusi.

Tsink on vajalik ka immuunsüsteemi tõhusaks toimimiseks.

Kuidas tagada tsingi piisavus?

Tsingi puuduse vältimiseks on soovitatav menüüsse lisada munad, punane liha, maks, piimatooted, erinevad kalad või austrid. Muidugi on tsinki ka taimsetes toitudes, näiteks teraviljades, kaunviljades, pähklites, kuid inimkeha omastab sellist tsinki raskemini. Fakt on see, et ainult umbes 20%, parimal juhul 30% toiduga saadud tsingist imendub.

Tsingi päevane norm on 10-20 mg päevas, tsingi maksimaalne annus on 30 mg päevas.

Kui aga tavalise toitumisega ei omandata vajalikku kogust seda mikroelementi, on võimalik kasutada tsinki sisaldavaid toidulisandeid.

Tsingi võimalikust kasust räägivad mitte ainult rakke, vaid ka elusorganisme uurivad teadlased. 2016. aastal avaldatud teadusartiklite ülevaade käsitleb tsingi rolli immuunsüsteemi õiges toimimises. On teada, et selle mikroelemendi puudumine vähendab immuunrakkude aktiivsust, mistõttu keha kaitsefunktsioonid on nõrgenenud, mis suurendab põletiku riski. Tsinki peetakse eriti oluliseks nii kaasasündinud kui ka omandatud immuunsuse õigeks arendamiseks ja säilitamiseks. On kindlaid tõendeid selle kohta, et tsingi metabolismi kahjustus mõjutab immuunsüsteemi oluliste See artikkel põhineb avaldatule: rakkude lümfotsüütide moodustumist, h t t p s : / / w w w . r e s e a r c h g a t e . n e t / aktiveerimist ja ülekandmist. publication/47794995_ Zn_Inhibits_ Rohkem kui 200 teaduslikus uuringus Coronavirus _ and_ Arterivirus _ RNA _ on leitud, et tsingipuudus on üsna tavaline Polymerase_Activity_In_Vitro_and_Zinc_ ja mõjutab peaaegu kahte miljardit Ionophores_Block_the_Replication_of_ These_Viruses_in_Cell_Culture inimest kogu maailmas.

Saadaval apteekides üle Eesti! Ilma keemiliste lisaaineteta.

Toidulisand ei asenda mitmekülgset ja tasakaalustatut toitumist ning tervislikke eluviise.

Teisipäev, 9. märts 2021

10 Tervis Vida Press

Nooremate inimeste traumad on seotud sageli sportimisega.

Õigete võt haiget kerg SIRJE MAASIKAMÄE

sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

Peamiselt voodis lamava inimese abistamisel on oluline kasutada sobivaid tehnikaid, et hooldatava või abistaja tervisele mitte liiga teha. Liikumatu inimese tõstmine on kohati raske ja keeruline, kuid teatud võtete ja vahendite abil võib sellega hakkama saada ka ainult üks abistaja.

Väikeste traumade korral ei ole tervishoiutöötaja poole pöördumine alati vajalik, kuid siiski ei tohi sümptomeid alahinnata,“ ütleb Valga haigla kiirabiõde Marje Rebane

Traumasid ei tohi alahinnata Vida Press

„Aeg-ajalt puutume kokku inimestega, kes on traumat alahinnanud ja jõudnud meie juurde hilinemisega,“ tõdeb Valga haigla kiirabiõde Marje Rebane. Kuidas traumasid ära tunda, tulla toime valuga ja taastuda?

Kuidas tulla toime valuga?

Millised traumad on kõige sagedasemad?

Kõige sagedasemad on jäsemetraumad. Nooremate inimeste traumad on enamasti seotud sportimisega ja kukutakse vaba aega veetes. Vanemate inimeste traumade peamine põhjus on kukkumine.

Traumasid on eri liike. Esiteks luumurd ehk luu terviklikkuse katkemine. Luumurruga kaasneb peaaegu alati ka ümbritsevate pehmete kudede nagu lihaste, rasvkoe ja naha vigastus.

Teiseks on põrutus, mis tekib löögi või kokkupõrke järel.

Nahk on tavaliselt terve, kuid näha võib olla verevalum.

Kolmandaks traumaks on venitus, mis tekib tavaliselt liigeseid tabanud välise jõu põhjustatud vigastuse tõttu ning võib haarata ka lihaseid ja kõõluseid.

Siis on veel nikastused ja nihestused. Nikastuse korral tekib liigest ümbritseva liigesesideme ja kudede venitus või rebend tugevate ja äkiliste liigutuste tõttu.

Nihestusel liigub liigese liikuv osa luu valesse suunda ja väljub liigesekapslist. Liiges jääb sundasendisse ja deformeerub.

Millele tuleb traumade korral tähelepanu pöörata?

Kergemate traumade korral tuleks jälgida, kas tekib verevalum, ning tunnetada trauma põhjustatud valu suurust. Väikeste traumadega ei ole tervishoiutöötaja poole pöördumine

vigastuse piirkonda lisakoormust ning taastumine venib.

Teised kardavad üldse vigastatud piirkonda liigutada, mis aga lükkab taastumist edasi, sest lihased ei saa oma tööd teha ja nende jõudlus väheneb.

Traumast paranemine on üsna individuaalne ja sõltub nii trauma asukohast kui ka olemusest.

Traumast taastumise RICE’i meetod R ehk puhka (rest – ingl k). 48 esimest tundi vigastuse tekkest on ravi seisukohalt väga kriitilised ja liikumist on vaja piirata. Liikumine on lubatud kuni valu tekkeni.

I ehk jää (ice – ingl k). 48 tunni jooksul on oluline vigastatud piirkonda jahutada näiteks jääkotiga iga 3–4 tunni järel, korraga kuni 20 min. Külmakotti ei tohi panna paljale nahale ega kasutada üle 20 minuti. Vigastus ei parane pikema jahutamise tõttu kiiremini, ent on oht koekahjustuseks.

C ehk surve (compression – ingl k). Kasutada tuleks fikseerivat sidet, nt elastiksidet. Side peab olema vigastuskohal tihkelt, ent ei tohi takistada normaalset verevoolu.

E ehk ülestõstmine (elevation – ingl k). Vigastatud jäset tuleb hoida üleval. Ööseks võib asetada padja jala või käe alla.

Allikas: kiirabiõde Marje Rebane

alati vajalik, kuid siiski ei tohi sümptomeid alahinnata.

Aeg-ajalt puutume kokku inimestega, kes on oma traumat alahinnanud ja meie juurde hilinemisega jõudnud. Raskematest traumadest tõstaksin esile lülisambatrauma, millega tegelemine vajab erilist tähelepanu. See võib tekkida trepist või kõrgustest kukkumisel, pea ees madalasse vette hüpates, autoavarii korral jalakäijale otsa sõites, tugeval löögil selja piirkonda, tuli- või külmrelvaga vigastamisel. Selliste juhtumite korral peaks kahtlustama pea-, kaela- või selgrootraumat.

Kindlad selgrootrauma tunnused on mõne kehaosa tunde-

tus, nõrkus või liikumatus, surin jäsemetes, halvatus kehaosas (ei tunne jalga, kätt vm), kael ei liigu normaalselt, valu, seljaajuturse ning vahel hingamishäired.

Selliste traumadega tuleb esmaabisse suhtuda äärmise tõsidusega ja need, kes pole asjatundjad, ei tohiks kannatanut liigutada. Liigutamise tõttu võib kahjustuda tema selgrookanal ning katkised luukillud võivad närvid läbi lõigata.

Mis on sagedasemad vead traumast taastumisel? Ühed üritavad traumast suure kiiruga paraneda, tekitades

Apteegi käsimüügis on valuvaigisteid, näiteks paratsetamooli, ibuprofeeni jm. Kui nendest pole abi, saab alati arstiga vestelda ning muuta valuravi.

Raviskeemi võib lisada ka salve.

Trauma esimestel päevadel võib 48 tunni jooksul kasutada jahedat kompressi.

Kelle juurde pöörduda, et teha kindlaks, kas traumast on taastutud?

Suuremate traumade korral tuleks pöörduda ortopeedi poole, kes on pädev hindama traumast paranemist. Vajaduse korral saadab ta lisauuringutele.

Väiksemate traumade korral saab abi pereõelt, perearstilt, kirurgilt.

Taastumine väiksematest vigastustest on individuaalne, see oleneb vigastuse asukohast, möödunud ajast, eelnevast terviseseisundist. Kui teatud aja möödudes ei lase vigastuse piirkond tavapärasse elurütmi naasta, on igati õige pöörduda perearsti poole.

Kui kaua võib traumast taastumine aega võtta?

See sõltub trauma suurusest ja olemusest, kas tegu on pehmete kudede vigastusega või luumurruga, ja trauma asukohast.

Paranemine on üsna individuaalne. Luumurru paranemise aeg sõltub päris palju piirkonnast.

SIRJE MAASIKAMÄE

Allikas: Eesti Õdede Liidu ajakiri Eesti Õde

Küsimused voodihaige abistamise kohta tekivad tihti alles siis, kui ollakse olukorraga esmakordselt silmitsi, räägib Invaru abivahendikeskuse füsioterapeut Tiina Trukits. „Voodihaigega on vältimatuid toiminguid, mis nõuavad tema liigutamist, olgu see pesemine, riietamine või mähkmete vahetus. Liikuvamaid inimesi on vaja aidata ka istuvasse asendisse, ratasvõi pesemistooli.“ Abistaja ja lähedase jaoks kõige mugavama lahenduse leidmiseks soovitab terapeut abivahendikeskuse spetsialistide ja terapeutidega nõu pidada.

Libistamistehnika kinnaste ja linaga „Voodihaige keeramiseks või asendi korrigeerimiseks sobivad libistamiskindad,“ toob Trukits näite lihtsamast abivahendist. „Libikinnaste välimine pind on libe ja sobib hästi voodis ning ratastoolis näiteks vaagna ja õlavöötme asendi korrigeerimiseks.

Need sobivad ka kogu keha või suuremate kehaosade liigutamiseks – selleks tuleb libistada kinnastes käed keha alla kohtadesse, kus keharaskus on madratsi pinnale kõige suurem, ja nihutada inimest järk-järgult.“ Voodihaiget saab liigutada ka libistamislina abil. „Libilina on valmistatud madala hõõrdejõuga riidest või geeliga täidetud plastikust, mis aitab hooldatavat üle pinna libistada, mitte tirida ega g tõsta. Libilina kasutataksee inimese liigutamiseks ühelt aluselt selt teisele, voodis asendi muutmiseks utmiseks või nihutamisekss ning istuma aitamiseks,“ s,“ kirjeldab Trukits (pildil). dil). Tema sõnul on asendi ndi muutmisel vaja enamasti masti kaht hooldajat, kuid oskuslikul abivahendite endite kasutamisel saab b teha mõnda toimingut ngut ka üksi. „Libilina Libilina kasutades tuleks linast kinni võttes hoida käed d voodi ja hooldatava ldatava inimese se lähedal ning g lina peal olevat vat inimest võiks ks libistada, mitte tõsta. Samuti

peaks lina olema inimese all pingul, et vältida sikutamist. Kui haige on puldiga juhitavas funktsionaalvoodis, siis üles-alla ja külgsuunas nihkumisel tuleks voodi seadistada horisontaalasendisse,“ õpetab terapeut. „Küll aga tasub meeles pidada, et kui tegemist pole vaid ühelt poolt libeda linaga, tuleb libilina alati pärast kasutamist inimese alt ära võtta, et vältida iseeneslikku libisemist ja vigastusi,“ paneb Trukits südamele. „Kui inimesel on lamatised või tundlik nahk, võib libistamine põhjustada valu. Samuti on probleemne libilina kasutamine suure kaaluga inimeste puhul.“

Libistamislaua abil ratastooli Inimese aitamiseks voodist ratastooli, duši- või potitooli või ka ratastoolist autosse saab võtta abiks libistamislaua. „Selle vahendiga saab istuvas asendis inimene iseseisvalt või hooldaja abiga libistada ühelt pinnalt teisele ehk siirduda külje suunas,“ selgitab terapeut. „Libistamislaua väiksemaid variante saab abivajaja kas või oma seljakotti pista. Kui inimesel on näiteks alakeha liikumatu, kuid üldine füüsiline vorm hea ja käed tugevad, saab kasutaja end sellega ka ise aidata.“ Libilaud ei pruugi sobida suure kehamassiga ja õrna nahaga inimestele.

Vilumuse tekkimisel teeb libilaud aitamise oluliselt mugavamaks, sest abivajajat liigutatakse libistades, mitte tõstes.

Tõsterihm abistaja vööl Abistada saab ka spetsiaalsete tõsterihmade abil. „Tõsterihm käib kas tõstetavale või abistajale ümber vöö. Nii saab abistaja või abivajaja selle aasadest mugavalt ja kindlalt kinni võtta, ilma et peaks haarama kinni näiteks inimese riietest või jäsemetest. Tõstevööd saab kasutada tõusmisel, istumisel, ka kõndimisel.“ Rihm peab olema tihedalt ümber keha,, et vältida selle nihkumist. „Abistajal tuleb tõmmata rihmast ja samal ajal kanda keharaskus ühelt jalalt teisele ning otseselt tõstmist võimalusel vältida.

Inimene, keda tõstetakse, peaks ise võimalikult palju kaasa aitama,“ soovitab terapeut.

Jüri Luht

Teisipäev, 9. märts 2021

Tervis 11

etega on voodigem aidata Kodune tõstuk vähendab koorm u

st

Abistaja koormuse vähendamiseks on olemas ka kompak tukid koos linguga tsed tõs. Ratastel elektritõ stuki abil saab aid voodihaiget vood ata tõsta ist, toolilt, põrand alt või vannist, va tõstukit kasutada jadusel saab ka haige liigutami seks tubade vahe kuju ja suuruse pe l. Tõstelingu ab valima vastava lt kasutaja kaalule, ja kehalisele võim mõõtudele ekusele ning ling ja tõstuk peavad sobima. Allikas: füsiot om avahel erapeut Tiina Tru kits

Liikuvamaid inimesi saab spetsiaalsete vahendite abil aidata istuvasse asendisse, ratas- või pesemistooli.

Vida Press

Teisipäev, 9. märts 2021

12 Tervis

Vida Press

Neli salaharjutust vaagnapõhjalihastele

Tugevad vaagnapõhjalihased aitavad saavutada paremaid orgasme ja vähendavad ka pidamatust.

Neid salajasi harjutusi võid teha igal pool ja igal ajal!

Kui vaagnapõhjalihased kaotavad oma tugevuse, võivad tekkida ka juhuslikud lekked. Siin on vaagnapõhjalihaste treening samm-sammult: z Alustage harjutuste tegemist selili. See teeb tõhusa pingutamise lihtsamaks. z Lihaste leidmiseks alustage sellest, et pingutate pärakuümbruse lihaseid. Seejärel jätkake pingutamist tupe ja kusiti ümbruses. Säilitage pingutust, nagu hoiaksite midagi tupes. Tuharad ja reied peavad olema lõdvestunud. Hoidke pingutust kaks sekundit, seejärel lõdvestage kaks sekundit. Korrake nii mitu korda, kui jaksate. z Tugevuspingutus. Pingutage vaagnapõhjalihaseid nii tugevalt, kui saate. Hoidke viis sekundit. Lõdvestage viis sekundit. Korrake 5–10 korda. z Kestuspingutus. Pingutage lihaseid keskmise tugevusega nii kaua, kui suudate. Püüdke pingutust säilitada 60 sekundit.

Tehke seda iga kord pärast tugevuspingutuse tegemist. z Kiirpingutus. Pingutage võimalikult tugevalt kaks sekundit.

Seejärel lõdvestage kaks sekundit. Tehke seda 5–10 korda päevas ja iga kord, kui tunnete, et lähenemas on aevastus või köha või kui miski ajab naerma.

TENA.EE

Kas seksida hommikul või õhtul?

Seks on hea ja kasulik küll igal kellaajal, kuid on mitu head põhjust, miks hommikuseks on eriti hea.

Meeste testosteroonitase on kõrge | Meeste testosteroonitase on kõige kõrgem hommikul kella kuue ja üheksa vahel. Mõnel mehel tekib erektsioon juba varahommikul, miks mitte siis seda ära kasutada!

Oled ergas | Seksida on hea kohe hommikul umbes 45 minutit pärast ärkamist, siis on erksus kõige suurem ja jaksad rohkem. Seksi ajal vabanevad endorfiinid langetavad vererõhku ja stressitaset ning annavad hea meeleolu kogu päevaks.

Hommikul oled puhanud | Pärast kosutavat und oled lõõgastunud ja rahulik, kohustused ei keerle kogu aeg mõtteis. Mis võiks olla parim seksile!

Hommikuseks ei häiri und | Kui õhtul lükkub magamajäämine seksi pärast hiljapeale, võib see tekitada ärritust ja vähendada seksiisu, eriti naistel. Seetõttu on seks varahommikul parem kui hilisõhtul enne magamaminekut.

Aga kui hommik pole tõesti sinu aeg, siis ole rahulik – seks teeb head ka muudel aegadel. Ühe uuringu järgi võib kolm korda nädalas seksimine vähendada infarktiriski isegi poole võrra.

OHTULEHT.EE

Herpes võib välja ilmuda näol, aga ka suguelunditel.

HERPES – haigus kogu eluks

Nakatumine genitaalherpesesse on väga levinud ja kord haigestununa ei ole võimalik sellest vabaneda. „Igal aastal lisandub maailmas hinnanguliselt üle 20 miljoni uue genitaalherpese haigusjuhu,“ selgitab laboriarst Paul Naaber.

SYNLABi laboriarsti Paul Naaberi (pildil) sõnul tuleb herpesesse nakatunuid pidevalt juurde. Samas ei ole uuringute järgi ligi 80% inimestest nakatumisest teadlikud, sest herpesviirus ei ole neile kunagi vaevuseid põhjustanud.

Herpes roomab üle keha On kaks Herpes simplex’i viiruse tüüpi – Herpes simplex virus 1 (HSV1) ja Herpes simplex virus 2 (HSV2). Esimene tekitab lööbe tavaliselt huultele, suu limaskestale või näole, teine peamiselt suguelunditele.

Tänapäeval aga ei saa herpesviiruste paiknemisele enam kindlat piiri tõmmata ja mõlemat tüüpi viirused võivad kutsuda haiguspildi esile nii huultel, suus kui ka suguelundite piirkonnas.

Nimetus herpes tuleb ladinakeelsest sõnast herpein, mis tähendab „roomama“. See iseloomustab haiguse kulgu, mille jooksul ühest väikesest villist võib haigus levida üle kogu keha.

Herpesviirus levib kaitsmata tupe-, päraku, aga ka suuseksi ajal. Arsti sõnul võib suuseksi ajal kanduda huuleherpes partneri suguelunditele. Haigus võib kaitsmata vahekorra ajal levida ka siis, kui herpese kandjal puuduvad ägedale haigusele iseloomulik lööve ja villid. Herpes võib levida ka seksmänguasjade jagamise kaudu.

Genitaalherpes avaldub nii naistel kui ka meestel suguelunditele tekkivate punetavate ja äärmiselt valulike väikeste villidena, mis mõne päeva pärast haavanduvad ning paranevad mõne päeva kuni nädala jooksul ise. „Genitaalherpese esmase haigushoo korral võivad naistel olla villikestest ja haavanditest haaratud nii häbememokad, tupp kui ka emakakael.

Meestel võivad villid ning haavandid paikneda mitte üksnes suguelundi peal, vaid ka kusitis,“ selgitab Naaber. Vahel tunneb inimene enne genitaalher-

ta, tasub arsti sõnul enne uue partneriga kaitsmata vahekorKuna herpesviirus avaldub ennekõike immuunsüsteemi nõrgeneda astumist või suguhaiguse kahtluse korral end haiguse osas misel, aitab korduvaid haigushooge vähendada immuunsüsteemi üldine tugevdamine: piisav ja sügav ööuni, tasakaalustatud toitutestida kas või enda rahustumine, liigsest alkoholist ja suitsetamisest loobumine, terviseseks. sport ja stressiolukordade vältimine. Allikas: laboriarst Paul Naaber Dr Naaberi sõnul ei pea suguhaiguste kontrollimiseks kodustki lahkuma. lahkuma „Eestis saab ennast enim levi levinud suguhaiPartneri herpes ei tähenda, et seksist ksist guste suhtes testida test anonüümobuda selt, diskreetselt diskre ja turpeaks loobuma. Aitab see, kui loobuda valiselt, tellides valis seksist vaid haiguse avaldumise ajal mi. proovivõtukomppro ning muul ajal kasutada kondoomi. rlekti koos jule „Kondoom vähendab genitaalherhendiga koju ah pesesse nakatumise ohtu, kuid sahening saates uriini mas ei kaitse see kunagi 100% üheni- või tupeproogi sugulisel teel leviva haigusegaa navi paki pakiga laborisse.“ katumise eest,“ ütleb dr Naaber.

Analüüside vastused vas edastae pese villide teket kahjustunud rus organiskodule anonüümmm takse läbi kodulehe a T it piirkonnas valu või ebamuga- mi kogu eluks.

Ti selt, testile viitava viitav koodi alusel. vust, mis sarnaneb põletuse või „Peale genitaalherpese esmase Herpeseproov tuleb võtta n-ö sipelgate jooksmise tunde- haigushoo paranemist võib hai- haavandi või villi sisust. „Herle. gus korduda ning haigusnähud pese analüüsi saab võtta ainult Herpese avaldumisel halve- on üldjuhul samad, ent enamas- hetkel, kui esineb infektsiooneb sageli ka üldseisund: teki- ti tunduvalt kergemad ja lühe- nist tingitud vill või haavand. vad üldine nõrkus, halb enese- ma kestusega,“ räägib dr Naa- Proovi ei tohi võtta, kui villilitunne, palavik, lihasvalu ning ber. ne lööve paraneb ehk on kattuvalulikkus urineerimisel.

Osa inimestel aitavad her- nud koorikuga, kuna sellisel hetpese sümptomeid leevendada kel ei pruugi viirust enam haaViirus jääb organismi valuvaigistid, kergelt soolase vandis olla ja analüüs võib ankogu eluks veega sooja vanni võtmine, kül- da valenegatiivse tulemuse,“ Genitaalherpese esimene hai- makoti hoidmine punetaval või selgitab arst. Kui inimesel pole gushoog võib kesta paar näda- villilisel alal ja võimaliku ärri- haigustunnuseid, saab herpeslat, kuid õigel ajal alustatud ra- tuse ärahoidmiseks avaramate viirusesse nakatumist testida vi lühendab arsti sõnul oluliselt rõivaste kandmine. vereanalüüsiga. nii haigushoo raskust kui ka kesKuna herpes kulgeb paraku tust. Pärast nakatumist jääb vii- paljudel juhtudel sümptomite- KAIDI REINART

Tugevda immuunsust!

Seksist ei pea loobuma

Teisipäev, 9. märts 2021

Tervis 13

NAISTEARST: vähist paranemise võti on varajane avastamine Igal aastal diagnoositakse Eestis ligikaudu 150 munasarjavähi ja 170 emakakaelavähi esmajuhtu. Kui ohtlik on üks või teine vähivorm naisele, sõltub sellest, millises staadiumis on haigus diagnoositud. Varase avastamise korral on väga suur tõenäosus, et naine paraneb raviga täielikult.

Kuna kõik günekoloogilised vähid kulgevad algstaadiumides kaebusteta, siis on oluline käia regulaarselt naistearsti juures, soovitatavalt kord aastas ja kaebuste korral esimesel võimalusel.

Emakakaelavähist, selle sõeluuringust ja ka inimese papilloomviiruse ehk HPV-vastasest vaktsineerimisest on räägitud viimastel aastatel aina rohkem, ka naised on teadlikumad. Günekoloogilisel läbivaatusel tehakse regulaarselt ka PAP-testi, millega hinnatakse emakakaela rakke. Nii on võimalik avastada vähieelseid muutusi emakakaelas juba varakult.

Kui PAP-test on olnud korras, testitakse edasi kolmeaastase intervalliga. Patoloogilise PAPtesti korral aga selgitatakse väl-

ja, milline on emakakaela vähieelne muutus ehk düsplaasia.

Edasine jälgimis- ja raviplaan sõltub selle raskusastmest.

Raske emakakaela düsplaasia korral, kui risk vähi tekkeks on suur, tehakse konisatsioon. Selle operatsiooni käigus eemaldatakse emakakaelalt düsplaasiast haaratud piirkond, millega hoitakse ära edasine emakakaelavähi areng.

Kui siiani on emakakaelavähi sõeluuringu testina kasutatud PAP-testi, siis alates sellest aastast kasutatakse HPV testi, millega selgitatakse välja kõrge riskiga viirustüvede olemasolu.

Inimese papilloomiviiruse (HPV) ohtlikumad tüved põhjustavad emakakaelavähki ja see on kõige olulisem riskifaktor emakakaelavähi tekkes.

Ilma ohtlike HPV tüvedeta ei saa emakakaelavähk tekkida. Inimese papilloomiviirusega nakatutakse sugulisel teel, kui üks partneritest kannab viirust. Enamik inimesi nakatub elu jooksul korduvalt mõne kõrge riskiga HPVga, kuid tänu immuunsüsteemile saavad ise viirusest vabaks. Kui naine jääb pikkadeks aastateks viirusekandjaks, võivad tekkida emakakaela vähieelsed muutused ja vähk.

Samas tuleb meeles pidada, et emakakaelavähi sõeluuring ei

Vida Press

Kuna kõik günekoloogilised vähid kulgevad algstaadiumides kaebusteta, siis on oluline käia regulaarselt naistearsti juures.

saa välistada teisi vähivorme või günekoloogilisi haigusi, mistõttu on vajalik regulaarselt günekoloogi juures käia. Läbivaatusel, mille juurde kuulub ka ultraheliuuring, on võimalik avastada teisi günekoloogilisi haigusi, vähieelseid muutusi ja vähki.

HPV vaktsiin pakub kaitset Osa günekoloogiliste vähkide korral pakub kaitset vaktsineerimine HPV vastu. Ohtlikud viirustüved põhjustavad peale emakakaelavähi günekoloogi-

listest vähkidest ka tupe- ja häbemevähki. Vaktsineerida saab kõrge riskiga HPV tüvede vastu.

Vaktsiin kaitseb ka kondüloomide ehk genitaaltüügaste eest.

Esimesed vaktsineerimised tehti Eestis 2007. aastal. Nüüd on HPV vastu vaktsineerimine riiklikus immuniseerimiskavas ja 12aastased tüdrukud saavad koolis vaktsineerida. Vaktsineerimine on kõige tõhusam enne suguelu algust, kui tüd-

ruk pole veel inimese papilloomiviirusega nakatunud.

Vaktsineerida on soovitatav kõikidel noortel naistel, keda ei ole vaktsineeritud riikliku programmi kaudu. Ei ole kindlat piiri, millise vanuseni võib vaktsineerida, kuid mida varem seda teha, seda parem on immuunvastus ja seda varem on naisel kaitse HPV vastu.

Kui naisel on juba diagnoositud mõni ohtlik HPV tüüp, on vaktsineerimine samuti väga soovitatav, sest alati on võimalus uuesti nakatuda, kui partner kannab viirust. Ka need naised, kellel on düsplaasia ravitud, saavad vaktsineerides kaitse uuesti HPVga nakatumise ja võimaliku düsplaasia kordumise eest.

Günekoloogiliste vähivormide hulka kuuluvad emaka-, emakakaela-, munasarja-, munajuha-, tupe- ja häbeme- ehk vulvavähk. Kõige sagedasem naistel esinevatest vähkidest on rinnavähk. Aastas diagnoositakse sama palju rinnavähki kui kõiki günekoloogilisi vähke kokku.

Günekoloogilistest vähivormidest esineb kõige sagedamini emakakaela- ja munasarjavähki.

KATRIN SEIDELBERG

Qvalitas Arstikeskuse günekoloog

Märka muutusi rindades Rinnavähki haigestumise vältimiseks on oluline regulaarne enesekontroll. Vähimagi kahtluse korral tuleb konsulteerida spetsialistiga. Saab pöörduda otse rinna tervise kabinetti konsultatsiooniks ja uuringuks, kuid uuringule saab suunata ka naistearst või perearst.

Eriti hoolsalt peavad ennast jälgima ja uuringutel käima naised, kelle suguvõsas on esinenud rinnavähki, sest üks peamisi riskifaktoriks on pärilik eelsoodumus.

Ära unusta sõeluuringuid!

Haigekassa korraldatud emakakaelavähi ja rinnavähi sõeluuringutel on oluline roll haigestumise ennetamisel.

2021. aastal kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringusse 1956., 1961., 1966., 1971., 1976., 1981., 1986. ja 1991. aastal sündinud naised.

Mammograafiasse kutsutakse 1955., 1957., 1959., 1961., 1963., 1965., 1967., 1969. ja 1971. aastal sündinud naised.

Teisipäev, 9. märts 2021

14 Tervis Vida Press

Maksa tervist hoi inimese õiged va

Iga söögiga peab olema mõõdukas Inimesed kardavad sageli, et sealiha on ebatervislik suure rasvasisalduse tõttu. Muidugi ei saa rääkida salenemisest, kui süüa iga päev seapekki, kuid taine sealiha kuulub ka tervisliku dieedi juurde.

Kuna sealiha sisaldab ohtralt valku ja on vitamiini- ja mineraalainete rikas, siis julgeb personaaltreener ja Rakvere saadik Siim Kelner (pildil) soovitada taist sealiha ka tervisliku dieedi juurde. „Siiski on väga palju veel neid inimesi, kes kardavad sealiha süüa, sest nad ei tea, millest see tegelikult koosneb,“ nendib treener.

Loomsed valgud on kasulikud, sest aitavad hoida pikalt täiskõhutunnet. Ka loomsel rasval on menüüs oma koht, kuid iga söögiga peaks inimene olema mõõdukas. „Muidugi ei saa rääkida salenemisest, kui inimene sööb iga päev seapekki.

Tuleks valida võimalikult taine tükk,“ rõhutab Kelner.

Sealiha parandab kehalist võimekust Kuigi linnuliha peetakse kõige väiksema rasvasisaldusega lihaks, siis treeneri sõnul on linnuliha taise sealihaga rasvasisalduse poolest täiesti võrreldav. „Sealiha sisaldab kõiki üheksat asendamatut aminohapet,

SIRJE MAASIKAMÄE

sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

Tuntuim maksa kahjustaja on alkohol, aga on veel üllatavaid asju, mis võivad selle eluliselt olulise organi rikkuda. Vaata hoolikalt, mida sööd ja jood ning tunne huvi, mis on nende koostises!

Suhkur

Ka loomsel rasval on menüüs oma koht, kuid iga söögiga peaks olema mõõdukas. mida organism ise ei tooda ning mis on inimesele sobivas vahekorras,“ selgitab treener. Ta lisab, et liha koostisosast moodustavad valgud kuni 20%, suur osa on vett, lisaks rasvad ning juba mainitud olulised vitamiinid ja mineraalained.

Vitamiinidest sisaldavad Kelneri sõnul liha ja lihatooted enamasti B6- ja B12-vitamiini (rasvasemad ka A-vitamiini), samuti seleeni. „Taine sealiha on ka üks paremaid rauaallikaid – ühest portsjonist (150 g) saab 6 mg rauda,“ ütleb Kelner.

Peale kvaliteetsete valkude

on sealihas kehale kasulikke toitaineid, mis aitavad parandada lihaste tööd ja annavad jõudu juurde. Treener nimetab nende ainetena tauriini, kreatiini ja karnosiini. „Viimane aitab vähendada väsimust ja parandada füüsilist võimekust. Tauriin ja kreatiin tõstavad samuti füüsilist võimekust, aga kreatiin eraldi suurendab maksimaal- ja kiirusjõudu ning jõuvastupidavust. Muide uuringud on näidanud, et taimetoitlastel on kreatiini sisaldus veres märkimisväärselt madalam kui neil, kes söövad ka liha,“ ütleb treener. OHTULEHT.EE

Liiga palju suhkrut on kahjulik sinu hammastele ja magus võib rikkuda ka maksa. Uuringud on leidnud, et liigne suhkrutarvitamine võib olla maksale sama ohtlik kui alkohol – isegi siis, kui sa pole ülekaaluline.

Seega on maksa hoidmine piisav põhjus, et süüa-juua vähem toite, kuhu on lisatud suhkruid, nagu limonaadi, küpsetisi ja komme.

Taimsed toidulisandid Isegi kui toodet reklaamitakse kui täiesti looduslikku, ei pruugi see sulle sobida ja võib kahjustada maksa. Kuna inimesed peavad loodusravimeid täitsa

ohutuks, võetakse neid mõnikord ka hoopis suuremas koguses, kui on soovitatud pakendi infolehel. Nende võimaliku toksilise mõjuga ei osata arvestada ja seda valdkonda pole ka palju uuritud.

Loodustooted võivad kahjustada maksa nii üksi kui ka kombinatsioonis teiste ravimitega.

Kahjulik koosmõju võib avalduda nii koos retseptiravimite kui ka käsimüügiravimitega, ütlevad arstiteadlased.

Ülekaal Ülekaal võib viia rasvmaksa tekkeni, mida nimetatakse mittealkohoolseks rasvmaksaks. See tähendab, et su maks ei tööta korralikult. Levinuim maksakahjustus ongi rasvmaks: kui inimene on ülekaaluline või rasvunud, on peaaegu alati rasvunud ka tema maks. Sul on võimalik hoida maksa tervisliku menüü ja liikumise abil. Hoidu ülesöömisest, eriti õhtuti.

Liiga palju A-vitamiini Sinu keha vajab A-vitamiini ja on tore, kui saad seda värske-

test puu- ja juurviljadest – eriti nendest, mis on kollased ja oranžid. Aga kui võtad liiga palju toidulisandina A-vitamiini, võib see kahjustada maksa. Konsulteeri arsti või apteekriga, enne kui hakkad A-vitamiini lisaks võtma, sest võimalik, et sul pole seda üldse vaja.

Magustatud joogid Uuringud näitavad, et neil, kes joovad palju magustatud jooke, on tõenäolisem mittealkohoolse maksa teke, sest liigne suhkur soodustab rasvmaksa teket.

Valuvaigistid Kui sul on peavalu, otsid välja valuvaigistid. Aga vaata hoolikalt, kui palju sa neid võtad!

Kui tarvitad neid liiga palju, võib see rikkuda maksa. Uuri alati järele, kui palju ja kui tihti võid valuvaigistit võtta.

Muidugi tuleb kõiki ravimeid võtta mõistlikult. Mõnel ravimil on kõrvaltoimeid, kui neid ei võeta õigesti või võetakse koos alkoholiga – see kahjustab maksa. Kui vajad ravimeid, tuleb käia

Teisipäev, 9. märts 2021

Tervis 15 Pixabay

iavad alikud

REKLAAMTEKST

Soovid vabaneda ebameeldivast tundest, mida tekitavad kõrvetised!

kindlasti arsti juures, et saaksid õige diagnoosi ja ravimid. Kui hakkad ennast ise ravitsema, võid sellega maksa rikkuda. See kehtib ka loodusravimite kohta.

Transrasvad Kui käid poes, siis pea alati meeles, et mitmekülgne ja kvaliteetne toit on oluline ka maksale. Transrasvad on inimese loodud rasvad. Transrasvhappeid leidub looduslikult vähesel määral mõnes toidus (nt punases lihas ja piimatoodetes), tööstuslikult tekivad need eelkõige taimsete rasvade ja õlide osalise hüdrogeenimise käigus. Transrasvu soovitatakse süüa võimalikult vähe. Kui sööd palju toite, mis sisaldav transrasvu, on suur tõenäosus, et võtad kaalus juurde. Ja see pole su maksale hea.

Uuri alati, mida toidud sisaldavad!

Võta menüüsse hoopis toidud, mis soodustavad rasva vähendamist maksas, näiteks kasulikud rasvad: oliiviõli, avokaado, pähklid, seemned ja kala.

Alkohol on kõige tuntum maksamürk Muidugi tead juba niigi, et alkoholiga liialdamine kahjustab maksa.

Alkohol on maksakahjustuste üks sagedasemaid ja tuntumaid põhjustajaid. Aga võib-olla pole sa mõistnud, mida tähendab „liiga palju“. Väga lihtne on juua üks jook rohkem, kui sul oli plaanis.

Samas peab arvestama, et ka väikeses koguses alkoholi tarvitamine võib põhjustada maksa rasvumist, rääkimata aastatepikkusest igapäevasest joomisest. Naistel tekib alkohoolne maksakahjustus väiksemate annustega ja kiiremini. Spetsialistid kinnitavad, et päris ohutut kogust alkoholi polegi olemas, see on organismile mürgine igas koguses.

Mitmekülgne ja kvaliteetne toit on kasulik ka maksale.

Vida Press

Kas see on sinu jaoks tuttav sööd teatud toiduaineid ja üsna pea hakkad tundma ebameeldivaid aistinguid.

On tunne nagu rinnus või kõris oleks tuli lahti. Te pole ainsad, kes seda kurdavad!

Paljude inimeste jaoks on see probleem, kuid veel vähesed neist on avastanud Frutin närimistabletid, tänu millele on lihtne vabaneda suurenenud maohappesuse tõttu tekkivatest ebameeldivatest kõrvetistest.

LÕPP EBAMEELDIVUSTUNDELE, MIDA PÕHJUSTAB MAO LIIGA KÕRGE HAPPELISUS! Võimalik, et te pole Frutini tablettidest veel midagi kuulnud. Tegemist on Skandinaavias valmistatud tablettidega, mille toimeained aitavad vältida ebameeldivustunnet, mida põhjustab suurenenud happelisus maos.

Närimis d i t e l tab

KUIDAS FRUTIN TOIMIB?

1. Frutini toimeained pektiin ja kaltsium moodustavad maohappega kokkupuutes paksu õrna vahukihi, takistades mao happelise sisu sattumist söögitorusse ja kaitse ebameeldiva kõrvetustunde tekkimiseks.

2. Frutinis sisalduv niatsiin aitab säilitada limaskestade normaalset seisundit ja kaltsium toetab seedeensüümide normaalset tööd. Samuti on oluline mitmekesine, tasakaalustatud toitumine ja tervislik eluviis.

3. Frutin ei vähenda mao happesust, mis on vajalik seedeensüümide tegevuseks ja hea seedimise tagamiseks, vaid tekitab kaitsebarjääri ebameeldiva kõrvetustunde tekkimiseks.

Mao happeline sisu tungib söögitorusse

Happelises keskkonnas moodustub looduslik vahu kiht

KAS TEADSID ET...?

Kui viskate Frutini tableti happesse, moodustub mõne minuti pärast anuma pinnale vaht.

Täpselt nii juhtub ka maos.

Toidulisand

FAKTID FRUTINI KOHTA ΄ F ^W\RMW]RQ YMZcbWd\W͹ XM magneesiumkarbonaadid toodetakse looduslikust Q^Z^\WWQWbc͜ \WQM YMReM]͹ datakse Norra Arktika mägipiirkondades, seega on see looduslik ja puhas. ΄ B RYcWW] ^] cbWcadbeWZXMQR mikroniseeritud kiud.

NB! Võib kasutada ka raseduse ajal.

KUST SAAB OSTA Frutin?

Tooted on saadaval apteekides, tootja kodulehel

www.newnordic.ee või telli telefonil

684 3838

16 Tervis

Teisipäev, 9. märts 2021