Tervis november 2019 by SL Õhtuleht AS

DIGILAHENDUSED AITAVAD SÜDAMEHAIGEID MIS LEEVENDAB NOHU M IKS M EES E AHA S EKSID GRIPP VÕIB MURDA MIS TAHES EAS INIMESE MIKS MEES EII T TAHA SEKSIDA

TERVIS

„Minu kui arsti tungiv nõue igale mehele: liiguta ennast!“ Uroloog g Martin Kivi mevähi ennetamisest eesnäärmevähi

Teisipäev, 5. november 2019 • ÕHTULEHE TEEMALEHT

Toimetaja: Sirje Maasikamäe • Projektijuht: Marge Martjan • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

Erakogu

E M A T I L O PO

Vali soodustus -50% kas prilliraamidele või –klaasidele. Pakkumine kehtib prilliraami ja –klaaside koosostul.

Tallinna kesklinnas

Lasnamäe Tervisekeskuses

Tartu kesklinnas

Rakvere Vaala keskuses

Pärnu kesklinnas

Viljandi Tervisekeskuses

SA Viljandi Haiglas

Tapal

Tallinn, Tartu mnt 6 +372 661 2106

RAAMIDEST KAUGEMALE

Kampaaniainfo kauplustes ja opti.ee

Pärnu, Hommiku 13 +372 443 1369

Tallinn, Punane 61 +372 635 2547

Viljandi, Turu 8/10 +372 433 3593

Tartu, Rüütli 1 +372 740 0900

Viljandi, Pärna tee 3 +372 434 5480

Lõõtspilli 2 +372 3232 440

Tapa, Pikk 7 +372 325 5383

Teisipäev, 5. november 2019

2 Tervis Vida Press

Vida Press

Kui palju peab võtma D-vitamiini? Kolm müüti ja fakti ohatisest Ohatise raviks soovitatakse rahvalikke võtteid. Kas neist on abi? MÜÜT. Pane ohatisele jääd kohe, kui tunned, et see tulema hakkab, sest ohatis vajab arenguks sooja keskkonda. Külm aitab ühtlasi paistetust vältida. FAKT. Külm aitab küll paistetust vältida, aga külma esemega võib tekitada nahale ka külmakahjustuse. Viirust see paraku ei ravi. MÜÜT. Hoia purustatud küüslauku paar sekundit villil. Küüslaugus sisalduvad ained aitavad viirust peatada ja ravida. FAKT. Küüslauk on kindlasti tänuväärne abimees koduapteegis. Nn külmavillide kohalikuks raviks seda siiski ei soovita. Vaja on ikka viirusele toimivaid ravimeid. Viirusnakkusega tuleb tegeleda süsteemselt. MÜÜT. Hambapasta ja õunaäädikas aitavad suurepäraselt ohatise vastu. FAKT. Hambapastal ja õunaäädikal on oma kindel otstarve, mis paraku pole seotud herpesviiruse raviga. Huuleohatise tekke taga on herpesviirus, mille vastu saab võidelda viirust alla suruva süsteemse raviga, lihtsalt nn külmavilliga tegelemisest ei ole sageli kasu. Herpesviiruse sagedasel esinemisel võiks õige ravimi leidmisel nõu pidada oma arstiga. OHTULEHT.EE

z D-vitamiini taset tuleks aeg-ajalt kontrollida rasedatel, sportlastel, taimetoitlastel, ülekaalulistel ning vanemaealistel. z Erilise tähelepanuga peaks jälgima kasvueas laste D-vitamiini taset, sest siis pannakse alus luustiku arengule ja selleks peab organismis olema piisavalt vitamiine, kaasa arvatud D-vitamiini. z Kui D-vitamiini võetakse toidulisandina, ei ole vaja analüüsi tegemiseks selle võtmist katkestada, vaid jätkata tavapäraselt. z Kui analüüsitulemused on alla 75 nmol/l, on soovitatav D-vitamiini juurde võtta, pidades nõu laborivõi perearstiga. z Tavaline profülaktiline 1000 ühiku ehk 25 mikrogrammi suurune annus on soovitatav kõigile tervetele inimestele septembrist maini, kuid vitamiinipuuduse leevendamiseks ei anna selline kogus head efekti. Puuduse kõrvaldamiseks sobib 2000–4000 ühikut päevas. z Üle 4000 ühiku suuruse annusega tuleb olla ettevaatlik ja seda tasub võtta lühikest aega tõsise D3vitamiini puuduse kompenseerimiseks, sest ka ülemanustamine pole tervisele hea. Paari kuu möödudes tuleb teha uuesti vereanalüüs ning selle põhjal otsustada, missugune on edasine mõistlik annus. Allikas: laboriarst Anneli Raave-Sepp

Eakamatel tekib D-vitamiini vaegus kergemini.

Väsimuse taga ® võib peituda Regulax -vitamiini suur puudus RAVIMIREKLAAM

pikosulfaat

Toimeaine: naatriumpikosulfaat monohüdraat

Kõhulahtisti Regulax abiks sinu soolestikule REGULAX® pikosulfaat 7,5 mg/ml suukaudsed tilgad, lahus ࠮ ࠮ ࠮ ࠮

Õrna ja kindla toimega Täpselt ja mugavalt annustatavad Sobivad ka diabeetikutele Meeldiva maitsega

D-vitamiin pole võluvits, mis kohe terveks teeb, aga see on üks olulisemaid vitamiine, mis toetab immuunsust ja aitab ennetada hulka haigusi.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Tootja: Krewel Meuselbach GmbH Krewelstr. 2, D-53783, Eitorf, Saksamaa

D-vitamiini puhul räägitakse enamasti D3-vitamiinist, mille parim looduslik allikas on päike. Analüüsid näitavad, et kolmveerandil eestimaalastest on D-vitamiini puudus, nii täiskasvanutel kui ka lastel. Sageli ei oska me halba enesetunnet või sagedast haigestumist viirusinfektsioonidesse seostada vitamiinipuudusega. Väsimus, jõuetus, valud siin-seal on nii-öelda üldised hädad, mida tihti muu arvele pannakse. Südameapteegi proviisori Külli Tedre sõnul võib pikaajaline D-vitamiini vaegus kaasa tuua luumurrud, osteoporoosi ja lihaste funktsiooni halvenemise, kuid tõstab oluliselt ka tõsisemate terviseprobleemide, näiteks südamehaiguste, kõrge

vererõhu, diabeedi ja autoimmuunhaiguste esinemissagedust. D-vitamiini vaegus tekib kergemini ülekaalulistel, vanemaealistel, kala ja piimatooteid vältivatel inimestel, peamiselt siseruumides viibivatel või krooniliste haigustega inimestel ning tumedanahalistel. Teder toob välja tunnused, millega seostatakse D-vitamiini madalat taset. Kurnatus ja väsimus. Väsimuse põhjuseid võib olla palju, aga need on ka tuntud D-vitamiini puuduse sümptomid, mis võivad süvenedes põhjustada kroonilist väsimust, aga ka peavalu. Liigese- ja seljavalud. D-vitamiin on ülioluline kaltsiumi ja fosfori ainevahetuses, seega ka luude ja hammaste arengus. Seetõttu on D-vitamiini normaalne tase väga tähtis just lastel. Üldisteks D-vitamiini vaeguse sümptomiteks võivad olla liigese- või alaseljavalud, mida esineb enam just vanemas eas.

Lihasvalud ja -nõrkus. Sageli on nende põhjustele keeruline jälile saada, aga uuringud on näidanud seost lihasvalude või -nõrkuse ja D-vitamiini madala taseme vahel. Seega võib D-vitamiin aidata ka lihasvalude vastu. Sage haigestumine. D-vitamiin on organismi immuunsüsteemi töös olulisel kohal. Uuringud on näidanud, et selle vitamiini vaegus võib suurendada haigestumist ülemiste hingamisteede ja kopsuhaigustesse. Ka haigusest paranemine kestab kauem. Depressioon. Uuringud kinnitavad, et depressioon tekib madala D-vitamiini tasemega inimestel sagedamini.

Kust saab D-vitamiini? Proviisor Külli Tedre sõnul on head D-vitamiini allikad rasvane kala ja kalamaksaõli, samuti maks, munakollane ja vitamiiniga rikastatud piimatooted.

Üks olulisemaid allikaid on aga päikese mõjul nahas toodetav D-vitamiin. Paraku jääb Eestis piisava D-vitamiini taseme kindlustamiseks päikesest väheseks. Seetõttu soovitab ta D-vitamiini võtta septembrist kuni aprilli-maini, väikelastel (alla kaheaastastel) ja eakatel aga aasta läbi. Eriti oluliseks peab proviisor D-vitamiini taseme kontrollimist ja juurdevõtmist rasedatel ja imetavatel emadel. D-vitamiini on saadaval õlikapslite, närimistablettide, tilkade ja suupihusena.

D-vitamiini taset näitab vereanalüüs SYNLABi meditsiinilabor teeb aastas tuhandeid D-vitamiini analüüse ja tulemustest on selgunud, et D-vitamiini tase on optimaalne (75–125 nmol/l) vaid 16% testi teinutest. Igal aastal on hulk neidki, kellel on tase lausa alla 10, üksikutel on leitud ka väga kõrget taset. SYNLABi laboriarsti Anneli Raave-Sepa kinnitusel on vitamiini soovitatav tase üle 75 nmol/l, kuid samas oleks hea hoida tase aasta ringi 90–100 nmol/l juures, sportlikel inimestel isegi 120–140 nmol/l juures. Preparaadina võetava D-vitamiini annuse saab kindlaks teha veenivere testi abil laboris. Praegu ongi õige aeg kontrollida D-vitamiini taset veres ja tulemuse alusel tarvitada piisavas annuses vitamiini, et talvel tervem olla, leevendada pimeda ajaga kaasnevat väsimust ning suvepuhkuseni hästi vastu pidada. KAIDI REINART

Teisipäev, 5. november 2019

Tervis 3

KUULMISEGA PROBLEEMID? MEIE SAAME AIDATA SIND JÄLLE KUULMA! Teeme koostööd Sotsiaalkindlustusametiga (SKA), isikliku abivahendi kaardi olemasaolul väljastame kuulmisaparaate riikliku soodustusega. Väljastame riikliku soodustuse saamiseks vajaliku kõrva-nina-kurguarsti tõendi. Eelnev saatekiri pole vajalik

Meie juurest saad kõik vajaliku ühest kohast ühe visiidi käigus: • Kõrva-nina-kurguarsti vastuvõtt ja kuulmisuuringud, vajadusel puhastame kõrvad vaigust (aparaadi ostjale) • TASUTA kordusvisiidid • USA Ƭrma Starkey väga kvaliteetsed kuulmisaparaadid • lai valik erinevaid aparaate kohapeal * saadaval nii eakale inimesele mõeldud lihtsalt käsitletavad aparaadid kui ka tehnoloogia viimane sõna * lai valik lisaseadmeid kohapeal olemas • kõrvasisesed kuulmisaparaadid (valmistatakse ülitäpse 3D tehnoloogiaga) • individuaalsed kõrvaotsikud (erinevad mudelid, nii pehmed kui kõvad) • professionaalne ja sõbralik teenindus • TASUTA parkimine maja ees • Võimalik 0% intressiga järelmaks HEA KUULMINE TÕSTAB ENESEKINDLUST JA PARANDAB ELUKVALITEETI ! Kuulmiskeskus Audiale ootab Sind aadressil Tallinn, Mõisa tn. 4-8. korrus (Al Mare maja, Rocca al Mare kaubanduskeskuse kõrval) Konsultatsioonile soovitame tulla koos mõne lähedase inimesega.

Küsi lisa ja broneeri aeg juba täna tel. 6445400

www.kuulmiskeskus.ee Tervishoiuteenuse tegevusluba L04170

Teisipäev, 5. november 2019

4 Tervis

Mida kiiremini alustada nohu ravi, seda kiiremini see taandub Vida Press

Napp uni, vähene värskes õhus viibimine, aga ka stress, ületöötamine, ebatervislik toit ja suitsetamine nõrgendavad immuunsust. Nii pääsevad meile ligi igasugused viirused ja tekitavad tüütuid haigusi, nende hulgas nohu. Nohu on n-ö limane haigus. See tähendab, et kui nina limaskesta satuvad viirused või bakterid, eritab nina sissetungijatest vabanemiseks ohtralt lima. Nina vajaliku vedelikuga varustamiseks laienevad väikesed veresooned ja nina läheb turse, teisisõnu kinni. Südameapteegi proviisori Kaie Tammiku sõnul peab nina olema külmetushaiguse vältimiseks piisavalt niiske. Kui inimene ei joo küllaldaselt vett ja viibib palju kuivas õhus ehk kui kehas on vedelikupuudus, muutub kuivaks ja õhukeseks ning haigustele vastuvõtlikumaks ka nina limaskest.

Ettevaatust, nohu nakkab! Tavaliselt on nohu viiruslik ja kestab 7–10 päeva. Viiruslikku nohu iseloomustab proviiso-

Kuidas leevendada nohu?

Aevastamine ja kinnine nina on esimesed hoiatavad märgid algavast nohust.

ri sõnul aegamisi järjest paksenev ja kollakaks muutuv tatt. „Selline eritis on segu limast, surnud bakteritest ja viirustest ning neid hävitama tõtanud leukotsüüdidest,“ selgitab Tammik. Kas paksu ja kollase tati üle võiks siis rõõmu tunda, et keha kaitseb meid tõhusalt ja tõrjub haiguse välja? Siiski mitte, sest turses nina tõttu on enesetunne täbar ja nakatuda võivad ka teised. „Nohu on nakkusohtlik eelkõige 3–4 päeva, kui sümptomid on ägedad ning nohu saamiseks pii-

z Joo palju vedelikku. See hoiab nina limaskesta niiskena ja haigusetekitajatel on raskem rünnata. z Loputa nina meresoolalahusega. See taastab nina normaalse talitluse. Nina puhastamiseks ja bakterite hävitamiseks sobivad ka desinfitseerivad salvrätikud ja geelid. z Hinga kuuma auru. See teeb n-ö lõõrid lahti. z Loobu piimatoodetest. Need suurendavad limaeritust. z Pese käsi. Nii väldid pisikute levimist. z Tuuluta mitu korda päevas tuba. Õuest tulnud niiske värske õhk asendab kuiva viiruselise ja bakterilise õhu. z Söö küüslauku, ingverit ja punast päevakübarat. Kui küüslauk aitab võidelda viiruste ja bakteritega, siis ingver ja punane päevakübar tugevdavad immuunsust. Allikas: proviisor Kaie Tammik

sab vaid nakatunud inimese või koha puudutamisest.“

Alusta kiiresti nohu leevendamist Aevastamine ja kinnine nina on esimesed hoiatavad märgid algavast nohust. Mida kiiremini alustada nohu leevendamisega, seda kiiremini see taandub. Esmalt tuleks nina loputada. Selleks sobib kõige paremini naatriumkloriidi- ehk meresoolalahus. Meresoolalahus aitab taastada nohust ärritatud

tisega kaasnevat ebamugavustunnet.“ Magamise ajal kergendab hingamist teepuu-, eukalüpti-, männi-, nulu- või muu eeterlik õli, mida võiks tilgutada padjale või salvrätile 3–5 tilka korraga. Inhaleerimiseks võib kasutada ka nohupulka. Vahel väldib inimene nuuskamist, sest nina ümber on nahk valus ja punetav. Selle vastu aitavad salvid ja kreemid. Nohu tuleb kindlasti ravida, sest muidu võib ninna kinni jäänud tatt põhjustada põskkoopavõi keskkõrvapõletikku,“ hoiatab Tammik. „Need aga on palju raskemad haigused kui nohu ja vajavad juba nädalaid koduravi.“ KAIDI REINART

Gripp võib murda igas vanuses inimese

lar vaigusal abi

nina normaalset talitlust ja ka nina kaudu kergemini hingata. Proviisor soovitab pihustada lahust mitu korda päevas, umbes 2–3 korda 1–3 annust mõlemasse sõõrmesse. „Meresoolalahust võib kasutada iga päev, sest see on täiesti looduslik ega tekita sõltuvust,“ räägib Tammik. Olemas on ka spetsiaalsed ninaloputusseadmed. Kui ninaloputamine ei aita ning nina on ikka kinni ja tatine, võib abi saada tugevamatest nohuravimitest, nagu ninaspreid,

-tabletid ja -tilgad. Keemilisi ninaspreisid kasutades tuleb aga kinni pidada seitsme päeva piirangust. Kui kasutada pihust kauem, harjub nina sellega ära ja tekib sõltuvus,“ hoiatab Tammik. Eriti mõnus on Tammiku sõnul eeterlike õlide segu, mida sobib lisada organismi turgutamiseks ja sooja saamiseks teele. Proviisor soovitab kinnise nina leevendamiseks tilku kuuma veega segada ja ravimit kuuma auruna sisse hingata. Apteekides on saadaval ka riietele kinnitamiseks mõeldud eeterlikke õlisid sisaldavad aroomiplaastrid. „Plaaster parandab nina kaudu hingamist ja leevendab ninaeri-

-20% soodushinnaga Südameapteekides!

Abilar® 10 % vaigusalv

Haavasalv sisaldab 10%-list kuusevaiku (Picea abies).

UUS!

Mis on Abilar® 10% vaigusalv? Abilar® 10% vaigusalvil on teaduslikult tõestatud antimikroobne, põletikuvastane ja epiteelkoe uuenemist soodustav toime. Vaigusalv vähendab nahaärritust, valu, sügelust ja kiirendab naha paranemist. Salv on mõeldud kasutamiseks nii kodustes tingimustes kui ka professionaalselt.

Milleks Abilar® 10% vaigusalvi kasutatakse? Abilar® 10% vaigusalvi kasutatakse kriimustuste, nahapragude ja nahalõhede (suunurgad, näpuotsad, kannalõhed) põletuste ja põletikuliste haavade (lamatised, jala- ja diabeetilised haavandid), küünevallipõletiku ja putukahammustuste korral.

AbiCIN® 30 % vaigulakk Küüneseenevastane vaigulakk sisaldab 30%-list kuusevaiku (Picea abies).

Abicin® 30% vaigulakki kasutatakse: küüneseene, küünevalli põletiku ja jalaseene puhul (sportlase jalaravi). Küüne seeninfektsiooni korral kasutatakse Abicin® 30% vaigulakki vaid 2 korda nädalas, kuni kahjustunud küünepiirkond on täielikult välja kasvanud. Keskmine raviaeg sõrmeküünte puhul on Jala seeninfektsiooni korral kandke õhuke kiht lakki kahjustunud nahapiirkonda kasutades 3–6 kuud, varbaküünte puhul 6–12 kuud. korgil olevat harjakest ja laske kuivada. Jätkake Bakteriaalse küünevallipõletiku korral kasu- Abicin® 30% vaigulaki kasutamist 1–2 korda tage iga päev kuni küüneümbruse kahjustunud nädalas kuni nakatunud nahk on asendunud uue nahk on paranenud. ja tervega.

Osta Abilar® 10% suurematest Südameapteekidest. Osta Abicin® 30% veebipoest www. apteekonline.ee või küsi hästivarustatud apteekidest.

Ehkki riskirühmaks peetakse väikelapsi, eakaid, kroonilisi haigeid ja nendega kokku puutuvaid inimesi, võivad grippi surra või haiguse tüsistusi kogeda igas vanuses ja ka täies elujõus inimesed. Saab öelda, et riskirühma kuuluvad kõik inimesed, kelle immuunsüsteem on tavalisest nõrgem. Kahtlemata on gripist kõige rohkem ohustatud üle 65aastased, kel on sageli aneemia või mõni krooniline kopsu-, südame-, neeru- või ainevahetussüsteemi haigus. 2017/2018 gripihooajal suri Eestis grippi 94 inimest. Neist 89 olid üle 65aastased ja neil oli mõni südame-veresoonkonna haigus, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus või diabeet. Kindlasti peaksid end ja oma lähedasi vaktsineerima 6 kuu kuni 17aastaste laste ja noorukite vanemad, kui nende lapsed saavad pikaajalist aspiriinravi, immuunpuudulikkusega inimesed ja need, kes saavad immuunsüsteemi talitlust pärssivat ravi. Rahvarohkeid kohti ja gripihaigeid peavad vältima ka lapseootel naised, kelle rasedus on jõudnud 2. või 3. trimestrini.

Hoidu viirusest! Omaette riskirühm on hooldusasutuste ja pikaravihaiglate kroonilisi haigusi põdevad patsiendid ja inimesed, kes töö tõttu puutuvad nendega kokku – tervishoiutöötajad, apteekrid ja hooldusasutuste töötajad. Gripp ohustab inimesi ka rahvarohketes kohtades, nt ühissõidukeis, kaubanduskeskustes, koolis ja lasteaias.

Vida Press

Kus saab gripi vastu vaktsineerida? Gripiviirus püsib kõvadel pindadel kuni 48 tundi, riietel ja paberil kuni 12 tundi ning kätel kuni kolm tundi. Seetõttu saab öelda, et vaktsineerimata võib gripist hoiduda vaid talv läbi üksi kodus istudes. Aga enamik inimesi ju nii ei tee. Gripi vastu saab vaktsineerida paljudes tervisekeskustes ja perearsti juures. Lihtsalt ja mugavalt on võimalik vaktsineerida ka apteekides Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Kuressaares, Võrus, Rakveres ja Pärnus. Millistes apteekides saab vaktsineerida, näeb aadressil vaktsineeriapteegis.ee. Gripiviiruse ohtliku leviku kauguseks peetakse kuni 1,8 meetrit, seetõttu on oluline, et haige väldiks kontakti lähedastega ning aevastades ja köhides kataks suu ja nina pabertaskurätikuga, mis tuleb visata kohe prügikasti. Vastutustundlikud peavad kindlasti olema ka need, kelle lähedane on käinud näiteks operatsioonil ja te-

ma immuunsüsteem on seetõttu ajutiselt tavapärasest tundlikum. Enda vaktsineerimata jätmisega võib ohustada isa, ema, abikaasa või lapse tervist. Kahjuks on Eesti elanikkonnas vaktsineerituid Euroopa Liiduga võrreldes väga vähe. JAANIKA TREIMANN Apotheka apteeker

TeisipĂ¤ev, 5. november 2019

Tervis 5

UUS U US MA MAITSE M AITSE Sidrrun ja Sidrun j mesi

Teisipäev, 5. november 2019

6 Tervis

Vida Press

Digilahendused aitavad südamehaigeid paremini jälgida ja ravida SIRJE MAASIKAMÄE

sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

Kas kunagi võiks vererõhku määrata telefoniga tehtud selfi ja rakenduse abil? Miks ka mitte! See oli üks tulevikuvõimalusi, mida tutvustati hiljutisel Euroopa kardioloogide seltsi tippkohtumisel Tallinnas. Tippkohtumise Eesti korraldaja, kardioloog Margus Viigimaa on selfi abil vererõhumõõtmise suhtes esialgu küll pisut skeptiline, sest teema vajab tema arvates tunduvalt suuremat teaduslikku läbitöötamist. „Aga sellised suundumused on igatahes täitsa olemas ja väga huvitavad. Need on väga põnevad asjad!“ rõõmustab arengute üle Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloog ja TalTechi professor Viigimaa. Nii võib-olla polegi kauge tulevik, et rakendus suudab tuvas-

tada selfi järgi, kuidas näovärv on eri piirkondades muutunud, ja hindab selle abil, kui kõrge on vererõhk. Ja seda vaid 5 mmHg eksimisvõimalusega! Põnevaid ja põletavaid teemasid oli esimesel kardioloogia digitaalkohtumisel veelgi: alates virtuaalreaalsuse kasutamisest südameoperatsioonidel kuni selleni, kui palju saab usaldada pulsikella ja teisi vidinaid, millega mõõdame oma tervisenäitajaid. Margus Viigimaa sõnul räägitakse kardioloogide konverentsidel digilahendustest järjest enam.

Kas arst või tehisintellekt? Kardioloogide tippkohtumise kuum teema oli muidugi tehisintellekt. Kuidas seda kasutada kardioloogias? Kui palju võtab tehisintellekt aja jooksul üle inimese tööd? Kas patsiendi üle otsustab arst või tehisintellekt?

Tulevikus võib olla võimalik, et vererõhku saab mõõta ka telefoniga tehtud näopildi ja rakenduse abil.

Kes vastutab võimalike vigade eest? „Loomulikult, ilma inimese mõtlemiseta ei toimu ju midagi, aga tehisintellekti abil saame tunduvalt paremaks ja lihtsamaks teha haiguste diagnoosimise ja ka ravi,“ usub Viigimaa. Tema sõnul saab tehisintellekti abil eriti hästi analüüsida suurandmeid, näiteks hinnata ja kaardistada mingi riigi või piirkonna südame-veresoonkonnahaiguste riske. „Saame isegi ennustada algoritmi abil, millal teatud inimesel võib tekkida äkksurm või südame rütmist äraminek, kodade virvendusarütmia.“

Viigimaa võrdleb tehisintellekti malekompuutriga. „Võtame kas või kõige lihtsama asja nagu EKG kompuuteranalüüsi. Kompuuter n-ö juhib tähelepanu teatud asjadele, kuid arst peab selle muidugi kinnitama. Ainult kompuuteranalüüsist ei piisa, praegu on kõige aluseks ikka arsti otsus.“

Eestis on digikardioloogia jõudsalt arenenud Miks kogunesid kardioloogiatipud digitaalkohtumisele just Tallinna? Viigimaa sõnul on põhjuseks meie saavutused: „Eestis on digitervis nii Euroopas kui ka kogu maailmas üks kõige ees-

rindlikumaid, eriti kardioloogias. Digikardioloogia on Eestis kõige tugevamini arenenud.“ Tõesti, ettekandeid Eesti tervishoiu digiarengutest, näiteks digiretseptidest, -registratuurist ja muudest digisüsteemidest kuulati imestuse ja imetlusega. „Jah, meile tunduvad need võimalused tõesti juba päris tavalised, aga sellist asja tegelikult mujal maailmas ei ole,“ tõdeb Viigimaa. „Meil on üleeestiline elektrooniline tervise infosüsteem. Kui näiteks Narvast või Valgast tuleb inimene minu juurde vastuvõtule, siis ma näen tema kõiki terviseandmeid: röntgenpil-

te, magnetresonatstomograafiavõi ultrahelipilte, näen retsepte, mis on välja kirjutatud, perearsti kirjutisi. Näen ka seda, kas patsient on ravimid välja ostnud.“ Viigimaa sõnul on näiteks Rootsis võimalik ühe maakonna piires patsiendi andmeid näha, aga kui Põhja-Rootsi patsient läheb Malmösse või Stockholmi, siis arst tema andmeid ei näe. „Ja loomulikult on meil väga hea patsiendiportaal, kust inimene saab vaadata kõiki oma terviseandmeid – see pole võimalik praktiliselt kusagil maailmas. Patsient saab ka näha, kas tema andmeid on keegi teine

REKLAAMTEKST

Vitamiin B1 ehk tiamiin on oluline närvisüsteemi tervise seisukohalt, tagades närviülekannete toimimise. B1-vitamiini aktiivne vorm tiamiinpürofosfaat ehk kokarboksülaas on vajalik glükoosi lõhustamiseks organismis. See on peamine rakkude energiaga varustamise mehhanism. Kui B1-vitamiini napib, ei saa rakud piisavalt energiat ja kahjustuvad. Väga tundlikud on vitamiin B1 puuduse suhtes närvirakud, mis vajavad normaalseks talitluseks enim energiat. Energianälga jäävad ka lihasrakud, eriti suure energiavajadusega südamelihase rakud. Vitamiin B1 puuduse tõttu võivad tekkida häired ka aju töös: mälu nõrgenemine, kestev väsimustunne, töövõime langus, koordinatsioonihäired. Tiamiinipuudus võib avalduda perifeerse närvisüsteemi häiretena: käte või jalgade suremise, säärelihase krampide või ebamääraste valudena, samuti tekitada ka häireid südame töös. Veresuhkru kõrgenenud tase toob kaasa vitamiin B1 puuduse Tiamiinipuudus kaasneb mitmete krooniliste

haigustega, näiteks suhkurtõvega. Juhul kui veresuhkru tase on kõrgenenud, ei piisa toiduga saadavast B1-vitamiinist. Organism vajab tavapärasest rohkem B1-vitamiini, et tulla toime liigse veresuhkru lõhustamisega. Vitamiin B1 puudus ähvardab ka tsöliaakiahaigeid ja haavandilise soolepõletikuga patsiente, kelle soolestikust vitamiin B1 väga halvasti imendub.

Mõistlik valik vitamiin B1 puuduse raviks on benfotiamiin Benfotiamiin on vitamiin B1 rasvlahustuv analoog, mis imendub tiamiinist tunduvalt paremini ning kantakse tsirkuleeriva verega rakkudesse. Benfotiamiin imendub hästi ka neil inimestel, kelle organism tavalist vesilahustuvat B1-vitamiini hästi ei omasta.

Vitamiin B1 puudust võivad põhjustada loomulik vananemine või väärtoitumine Vitamiin B1 puuduse kutsub esile alkoholi, kange kohvi või musta teega liialdamine ja suitsetamine. Ka ühekülgne toitumine, liigne maiustamine ja nn rafineeritud süsivesikuid sisaldava toidu (pitsad, hamburgerid, pirukad ja pastatoidud) liigtarbimine viivad tiamiini-puuduseni. Ka loomulik vananemine võib olla B1 vitamiini puudujäägi põhjuseks organismis.

Benfotiamiin tõstab olulisel määral rakusisest kokarboksülaasi taset ning vitamiinipuuduse nähud kaovad Ainuke Eestis retseptivabalt müüdav benfotiamiini sisaldav ravim on Benfogamma 50 mg, millel on laialdane positiivne kasutuskogemus. Benfogamma 50 mg sisaldab 50 mg benfotiamiini. Päevas võetakse sõltuvalt tiamiinipuuduse nähtude raskusest 1...3 kaetud tabletti. Toime saamiseks tuleb benfotiamiini võtta pidevalt pikema aja jooksul (vähemalt 2 kuud).

EE/BEN/PA/A/07/01/04.16/TER.

Vitamiin B1 puudus kahjustab närve ja südant Ainuke retseptivaba benfotiamiin Eestis

Benfogamma 50mg Benfotiamiin 50 mg, kaetud tabletid N50

Benfogamma 50 mg(benfotiamiin) on käsimüügiravim. Näidustused: vitamiin B1 vaeguse ravi täiskasvanutel.

Müügiloa hoidja: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG, Calwer Str. 7, D-71034 Böblingen, Saksamaa. Täiendav teave tootja esindajalt: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG esindus, Vienibas gatve 87B - 3, LV 1004, Riia, Läti. Kontakt Eestis: Laki 25-402, 12915, Tallinn. +372 6623369, info@woerwagpharma.ee

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise või ravimi kõrvaltoimete tekkimise korral pidage nõu arsti või apteekriga.

Teisipäev, 5. november 2019

Tervis 7

Digilahendused muudavad arsti ja patsiendi suhet Euroopas on e-tervise valdkond suuruselt kolmas tervishoiusektor, järgnedes ravimitele ning meditsiiniseadmetele. „Digilahendused on tõusev trend ning lahendusi pakutakse kardioloogia eri valdkondadest,“ selgitab Margus Viigimaa (pildil). „Mitmed neist on mõeldud krooniliste haiguste raviks ja jälgimiseks, näiteks ööpäevaringseid monitore südame rütmihäirete ja vererõhu jälgimiseks kasutame kogu aeg. Südame rütmihäirega patsiendid kasutavad uusi stimulaatoreid, mis on telemeditsiini abil ühendatud rütmihäirete keskusega ning eriväljaõppega õed jälgivad nende näitajaid, et patsiendid saaks vajadusel kiiresti haiglasse kutsuda.“ Viigimaa sõnul on digilahendused muutmas traditsioonilist arsti ja patsiendi suhet. „Arstid näevad rakendustel suurt potentsiaali, sest need jagavad soovitusi, milleks arstidel sageli aega napib.“

vaadanud, mis on turvalisuse suhtes väga oluline. Ta saab vaadata isegi ravi või ravimite maksumust.“ Arsti hinnangul aitab kõik see kaasata patsienti oma tervise kaitsele.

Suurriike huvitab Eesti kogemus Kardioloogia digitaalkohtumisel olid kohal Euroopa juhtivad kardioloogid, ka kardioloogide seltsi praegused ja endised juhid. 25 inimest oli USAst, nende hulgas Ameerika kardioloogide kolleegiumi digitervise valdkonna juht. Saalis valitses tuntav elevus. „Oli hästi positiivne meeleolu ja valitses arusaam, et digitaalkardioloogia on kindel suund, kuhu kardioloogia edasi areneb,“ kinnitab Viigimaa. „See oli esimene

seda laadi kohtumine, millegi suure algus. Ma arvan, et see oli kogu Euroopale suunda näitav sündmus, väga võimas üritus!“ Viigimaale jagus palju tunnustust ja esinemiskutseid, näiteks oodatakse teda Saksa kardioloogide kongressile, ka Itaaliasse ja Prantsusmaale. „Need on suured riigid, kes tahavad samuti oma digitervist arendada ja Eesti kogemust üle võtta.“ Siiski ei lähe hinnatud kardioloog esinema kui digispetsialist. „Ei, nad tahavad, et oleks keegi, kes tegeleb praktilise meditsiiniga. Kardioloogidele pole vast nii põnev, kuidas on lahendused tehniliselt saavutatud, vaid kuidas me saame digivõimaluste abil ravikvaliteeti parandada ja mida see annab juurde diagnoosi püstitamisel.“

Lisa oma ellu aktiivsust! Vida Press

Et vererõhk oleks korras, on üks võtmeküsimusi liikumine. See on kasulik ka neile, kes juba võtavad vererõhurohtu. Järgi neid lihtsaid soovitusi, et lisada oma ellu rohkem aktiivsust!

Leia sobiv liikumisviis | Leia liikumisviis, mis teeb sulle rõõmu ja võta sihiks liikuda iga päev vähemalt pool tundi. Pole probleemi, kui sa ei jõua trennisaali. Ka tantsimine on liikumine. Samuti jooga, matkamine, aiatöö tegemine ja kõik muu, mis paneb südame pisut kiiremini lööma. Otsi abi | Võid arstiga nõu pidada, kui oled otsustanud hakata rohkem liikuma. Otsi treener, kes aitab alustada ja vaatab, et teeksid kõike õigesti. Treeni lihaseid | Sinu päevarutiini peaks kuuluma ka jõutreening. Võid kasutada näiteks hantleid, kummilinti või oma keharaskust, kui teed näiteks kõhulihasteharjutusi. Nii kaotad rasva, suureneb lihasmass ja ainevahetus kiireneb. Uju! | Vererõhule on hea aeroobne ehk kardiotrenn. Ujumine sobib väga hästi. Ole mõõdukas | Treeni mõõduka koormusega – vähemalt 30 minutit päevas, soovitatavalt viiel päeval nädalas. Siis sul polegi vaja võib-olla rohtu võtta või see mõjub tõhusamalt. Kui tahad koormust tõsta, tuleb seda teha aeglaselt ja ettevaatlikult. Hoidu vigastustest | Alusta 10– 15 minutist – kõnni kas või üm-

Leia liikumisviis, mis sulle tõesti meeldib! ber maja või vänta treeninguseadmel. Aegamööda võid koormust suurendada. Tee liikumine mugavaks | Sobita liikumine oma päevakavva, leia aeg, mis on sulle parim. Kui sul on keeruline kodunt välja minna, siis tõmba alla mõni liikumisrakendus või osta DVD ja joogamatt või muud abivahendid, millega kodus treenida. Tee minitrenne | Tee 10minutilisi

minitrenne, milleks peaksid aega leidma ka kõige kiiremal päeval. Näiteks jookse kohapeal või tee hantliharjutusi. Kolm 10minutilist seanssi teebki päevas kokku 30 minutit. Loo kodune trennisaal | Soeta koju vahendeid, mis aitavad liikuda, näiteks stepipink, hüppenöör, fitpall, kummilint või hantlid. Saad neid hoida kapis, kui sa neid ei vaja. Kui kodus on roh-

kem ruumi, võid soetada jooksulindi või velotrenažööri. Soojenda ja taastu | Soojendamine ja taastumine on väga olulised. See aitab pulsil tõusta ja langeda aegamööda. Hea on näiteks kõndida kohapeal või jooksulindil 10 minutit enne ja pärast trenni. Kasuta pulsikella | Pulsikellalt saad lihtsalt vaadata, kuidas liikumine või trenn mõjuvad. Pea nõu arstiga, missugune pulsivahemik sobib sulle trenniks. Mõned südameravimid võivad muuta pulsi aeglasemaks, ka selles asjas on tark arstiga konsulteerida. Tunne piire | Ükskõik, mida sa teed, ole teadlik oma piiridest. Kui tunned valu, siis lõpeta kohe, ka siis, kui pea käib ringi või rinnus on ebamugavustunne. Vaata, mida sööd | Söö rohkelt puu- ja juurvilju ja vähese kalorihulgaga piimatooteid. Kui oled ülekaaluline, aitab isegi 10 kilo kaotamine vältida kõrge vererõhu teket või seda langetada. Pea nõu toitumisnõustaja või arstiga, kes annab soovitusi, kuidas tervislikult kaalu alandada. Liikumine aitab sellele ka muidugi kaasa. Ettevaatust soolaga! | Piira soola söömist – see aitab samuti vererõhku langetada. Soolavaene menüü tõhustab ka mitme vererõhuravimi mõju. Kasuta toiduvalmistamisel soola asemel ürte. Väldi valmistoite ja konserve. OHTULEHT.EE

REKLAAMTEKST

Kolm südamele vajalikku ainet: viirpuu, koensüüm Q10, C-vitamiin VIIRPUU

C-VITAMIIN

Viirpuu on ravimtaim, millega on sajandeid ravitud inimesi, kellel on probleeme südame, kõrge vererõhuga ning liigse stressiga.

C-vitamiinil on oluline roll südamehaiguste ennetamises. C-vitamiini kõige tähtsam haigusi ennetav ja nende kulgu kergendav omadus on antioksüdatiivsus. Antioksüdandid aitavad ära hoida oksüdatiivset stressi, mis kaasneb pea kõigi krooniliste haigustega, nagu näiteks südame-veresoonkonna haigused, põletikud jne.

Viirpuu lehed, õied ja marjad sisaldavad küllaldaselt proantotsüanidiine ja ﬂavonoide, mis avaldavad toimet südame-veresoonkonna tööle, kõrgele vererõhule, südame rütmihäirete ja südamepuudulikkuse korral. Näiteks perifeerset vereringlust parandava toime tõttu suurendab viirpuu soojust nii kätes kui jalgades. Lisaks aitab parandada õhupuudustunnet, väsimust ja koormustaluvust (nt. trepist üles kõndides). KOENSÜÜM Q10 Koensüümi Q10 leidub inimese igas keharakus. Kuid kõige rohkem leidub seda südamelihases, kuna seal on energiatarve väga suur. Vananedes ja teatud haiguste korral Q10 sünteesi võime väheneb, mistõttu võib olla vajalik koensüüm Q10 täiendav tarbimine. Deﬁtsiidi korral võivad olla vaeguse esmatunnuseks: väsimus, jõuetus ja kehalise koormustaluvuse langus. Q10 tagab vajaliku energiataseme südame- ja teiste elundite rakkudes, mõjutades nii vaimset kui füüsilist võimekust. Lisaks omab Q10 ka tugevat antioksüdantset toimet, aidates takistada nn. halva kolesterooli oksüdeerumist ja sellega seonduvat ateroskleroosi arengut.

Cardiopill 3 ühes kapslid: viirpuu + C-vitamiin + Q10

Vitamiin C toetab organismi loomulikku kaitsevõimet ja selle säilimist kehalise koormuse ajal ning pärast seda, lisaks toetab närvisüsteemi talitlust ning psühholoogilisi funktsioone. ABI APTEEGIST Põhjalikult läbimõeldud koostisega ja kvaliteetsed preparaadid on apteegis olemas, kuid enne nende võtmist tasub konsulteerida oma arsti või apteekriga. Mitmed südant- ja veresoonkonda toetavad toidulisandid sisaldavad taimseid komponente ning spetsiaalseid koostisainete kombinatsioone kokku panduna ühte kapslisse, nt. viirpuu, koensüüm Q10, C-vitamiin (nt. CARDIOPILL kapslid). Millistel juhtudel võiks südame- ja veresoonkonna toetuseks võtta toidulisandeid? südame ja veresoonkonna tervise hoidmiseks südame tugevdamiseks ja vereringe normaliseerimiseks ülepingete ja stressi korral aktiivse liikumise ja koormuse korral kõrgenenud kolesteroolitaseme korral ebatervislikest eluviisidest tingitud koormuse vähendamiseks südamele

Spetsiaalse koostisega toidulisand südametöö ja vereringe toetuseks. Sobib reipa enesetunde ja immuunsüsteemi toetamiseks. Cardiopill kapslid sisaldavad ainulaadset ja tõhusat kolme komponendi kombinatsiooni - viirpuud, koensüümi Q10 ja C-vitamiini. Cardiopill on kvaliteetne toode, mis on välja töötatud Saksa kardioloogide poolt, tuginedes igapäevasest praktikast saadud kogemustele. Ainult üks kapsel päevas! Saadaval apteekides!

Teisipäev, 5. november 2019

8 Tervis Vida Press

Pisaravool a

Juba iidsetes ürikutes on mainitud viirukit kui mitmete tervisehädade leevendajat.

Mis on viiruk? Viiruk on viirukipuu- ehk bosvelliavaik. 24 viirukipuu eri liiki kasvavad Kirde-Aafrika, Aasia ja Araabia poolsaare troopikapiirkondades. Tuntumad ja levinumad on püha viirukipuu (Boswellia sacra, pildil) ja India viirukipuu (Boswellia serrata). Boswellia sacra kasvab Põhja-Somaalias, Etioopias, Lõuna-Jeemenis ja Omaanis, Boswellia serrata aga peamiselt India poolsaarel. Viiruki saamiseks tehakse puukoorde sisselõiked, et piimjas vaik välja voolaks. Õhu ja päikese käes tardub see kollakaks, punakaks või pruunikaks vaiguks. Viirukivaik sisaldab eeterlikku õli, polüsahhariide, terpeene ning raviomadustelt kõige tähtsama koostisosana bosvellhappeid.

Viiruk – hinnaline kingitus ja tervisehädade leevendaja Teadlased on aastakümneid otsinud tõhusat ja ohutut alternatiivi traditsioonilistele põletikuvastastele vahenditele. Uuringuid on saatnud edu: on tõestatud, et viirukipuu- ehk bosvelliaekstrakt leevendab liigesevalu ja -põletikku.

Piiblilugu räägib, et kolm idamaa tarka viisid vastsündinud Jeesusele kingiks kulda, mürri ja viirukit. Viiruk oli sajandeid hinnaline kingitus, ihaldatud sõjasaak ning seda põletati riitustel tänuohvrina. Viiruki rituaalse põletamise kõrval on iidsetes ajalooürikutes mainitud viirukit eelkõige ravimina. Kuulsad antiikaja ars-

tid Hippokrates ja Galenos kasutasid seda reuma, artriidi, podagra ja põletikuliste haavade raviks. Islami arst ja filosoof Avicenna kasutas viirukit düsenteeria, palaviku, põletike ja haavandite raviks ning oksendamise vastu. India traditsioonilises ajurveda meditsiinis kasutatakse viirukipuu eri osi astma, bronhihaiguste, düsenteeria, reuma, palaviku ja haavade raviks. Traditsiooniline Hiina meditsiin kasutab püha viirukipuu vaiku seespidiselt verevarustuse parandamiseks, veritsuse pidurdamiseks, valu leevendamiseks ja menstruaalhäirete raviks. Aroomiteraapias kasutatakse viirukit välispidiselt astma,

bronhiidi, köha, larüngiidi, põletike, külmetushaiguste, stressi, ärevuse, närvipinge ja valulise menstruatsiooni korral.

Bosvellhapped pärsivad põletikke Arvukad uuringud on tõestanud, et viirukiekstraktist saab tõhusat abi liigesepõletike ja valu korral. Viirukiekstrakti toimiv osa on põletikke pärssiva ja valu vaigistava toimega bosvellhapped. Eri riikides tehtud labori- ja kliinilised uuringud on kinnitanud bosvellhapete põletikuvastast ja valu vähendavat toimet ning tuvastanud selle mehhanismi. Suu kaudu võtmisel põhineb nende toime krooniliste põletike tekkimises osalevate ainete leukotrieeni-

de ja prostaglandiinide aktiivsuse pidurdamises. On leitud ka tõendeid, et bosvellhapped aitavad pidurdada liigeskõhre lagunemisprotsessi reumatoidartriidi korral. Viirukiekstrakt on parandanud oluliselt krooniliste põletikuliste liigesehaigustega patsientide enesetunnet. Vähenenud on liigeste tursed, jäikus ja valu ning paranenud liigeste liikuvus ja koormustaluvus. Võrreldes n-ö keemiliste põletikuvastaste ravimitega avaldub viirukiekstrakti mõju aeglasemalt, aga seevastu kestab kauem. Teadlased jätkavad viiruki raviomaduste uurimist, sellest loodetakse tulevikus abi ka astma ning soolepõletike ravis. OHTULEHT.EE

Silmade kuivus, sügelus ja kipitustunne, või vastupidi, suur pisaravool ja hägune nägemine on praegusel aastaajal väga levinud mured. Silmade kuivust põhjustavad enamasti pikalt arvuti või muude ekraanide vaatamine, harv pilgutamine, konditsioneer ja keskküte, aga ka auto kliimaseade, millest õhk puhub autos istujatele otse näkku. Ka tuul, ere päike, lendlev tolm ja allergia võivad panna silmad kergesti valutama, sügelema, punetama ja vett jooksma. Silmade ainevahetust koormavad ebatervislik toitumine, osa ravimeid, alkohol, nikotiin ja unepuudus. Eakamatel inimestel esineb silmade kuivust kindlasti rohkem, seda mõjutab vanuse tõttu rakkude uuenemise aeglustumine, viletsam verevarustus, vähenev pisarate tootmine, samuti arvutite ja teiste ekraanide taga veedetud aja pikenemine ning elu jooksul tekkinud kahjustused.

Oht tõsisemateks haigusteks Kui inimene tunneb, et silmad on kuivad ja vajaksid lisaniisutust, on õige aeg minna apteeki. Inimene läheb apteeki murega, sest silmad jooksevad vett. Kui silm jookseb vett, tuleb seda käsitleda kui ühte kuiva silma sümptomeid. Kindlasti ei tohi asja tähelepanuta jätta, sest see võib viia tõsisemate muredeni. Silmapõletikud on viiruslikud, bakteriaalsed või seentest põhjustatud ning need on väga tihti tingitud kuivadest silmadest, mis loovad haiguse tekkeks soodsa pinnase. Tüüpilisemad hädad, mis inimesi silmadega seoses kimbutavad, on näiteks odraiva ehk silmalau näärmepõletik; rahetera ehk silmalaus asuva rasu-

Kaua arvutiga töötamine kuivatab silmi. Vida Press

näärme ummistus; pisarakanali ummistus; konjunktiviit ehk silma sidekesta põletik; orbitaalne tselluliit ehk põletik sügaval

Teisipäev, 5. november 2019

Tervis 9

nnab märku hoopis kuivast silmast Geelide ja -salvide toime on kõige pikem, kuid neid kasutades peab arvestama lühiajalise nägemise hägustumisega, seega kasutatakse neid pigem õhtul enne uinumist. Silmapihust võiksid proovida inimesed, kellel on tilkasid ebameeldiv silma panna. Spreid pole vaja silma tilgutada, seda pihustatakse hoopis suletud laugudele.

Miks mõni vahend paneb silmad kipitama? See sõltub toimeainest, aga ka kindlasti probleemist, miks

silmatilka või geeli on vaja kasutada. Toimeainest põhjustatud kipitust on tunda, sest silma pind on kuiv ja kergesti ärritatav. Siis on soovitatav silmad mõneks minutiks õrnalt sulgeda (mitte tugevalt kinni pigistada) – see leevendab kipitust. Kipitus võib viidata ka ülitundlikkusele antud toimeaine suhtes, sellisel juhul ei möödu kipitus mõne minutiga, vaid kestab pikemalt ning kaasneda võivad ka punetus ja turse. JAANIKA TREIMANN Apotheka apteeker

Kui kaua tohib silmapreparaate kasutada? Silmapreparaate tohib kasutada vastavalt pakendi infolehele ning arsti ja apteekri soovitusele ning loomulikult lähtuvalt vajadustest. On nii lühikui ka pikaajaliseks kasutamiseks mõeldud vahendeid. Kindlasti ei tohi ületada annuseid omapäi, arsti või apteekriga nõu pidamata. Samuti tuleb jälgida, kas avatud toode on kasutuskõlblik. Kui avatakse uus pakend, on mõistlik sellele kirjutada kohe kuupäev, millest hiljem seda kasutada enam ei tohi.

REKLAAMTEKST

Rauavaegus on üks levinumaid mineraalainetevaegusi kehas. Selle peamised tunnused on väsimus ja jõuetus, keskendumisraskused, kahvatu jume, hingeldamine ja südamepekslemine. Uuringute kohaselt kannatab rauadeﬁtsiidi all mingil eluetapil koguni 25–40 % õrnemast soost. Suurem rauavajadus ja oht kannatada rauaaneemia käes just fertiilses eas naistel, aga ka koolilastel ja kasvueas noorukitel.

Mitte sügisväsimus, vaid rauapuudus ...

silmalau koes ning silmade sees ja ümber esinev herpesinfektsioon. Samuti on üsna levinud probleem blefariit ehk lauserva põletik, mis tekib rohkem läätsekandjatel, aga seda põhjustab ka meigituna magama minek ja hooletu hügieen. Palju on ka allergiareaktsioone – seda nii õietolmule kui ka näiteks jumestusvahenditele või kunstripsmete paigaldamiseks kasutatavale liimile. Ka osa ravimeid võivad põhjustada valgustundlikkust ja kuiva silma – sellised on näiteks teatud rahustid, rasestumisvastased vahendid, aga ka osa antibiootikume ja süsteemseks kasutamiseks mõeldud akneravimid.

Leevendavad tilgad, geelid ja pihused Apteegis on saadaval väga lai valik silmatilkasid, mis pakuvad leevendust kuivale ärritunud silmale, ebamugavustundele ja pisaravoolu rohkusele, sest sisaldavad spetsaineid, mis seovad niiskust ja aitavad hoida silma pinda niiskena. Sagedale silmatilkade kasutajale on ravim pudelis, aeg-ajalt kasutajale viaalis. Silmatilku on tilga või pihusena, mida lastakse suletud silmalaugudele. Viskoosse koostisega geeltilgad võivad lühikest aega hägustada nägemist, aga see on normaalne ja

möödub mõne minutiga. Silmasalvid on väga kuiva silma sündroomi korral pikaajaliseks niisutamiseks ning sobivad hästi kasutamiseks öösel. Valik sõltub konkreetsetest kaebustest ja vajadustest. Valikus on preparaate ka läätsekandjatele, näiteks osa tilkasid võib kasutada ka läätsesid silmast võtmata. Viskoossema koostisega vahendite kasutamisel peab siiski läätsed ära võtma. Alguses tuleb preparaati kindlasti kasutada tihedamalt, isegi 5–6 korda päevas ja kui probleem on saanud leevendust, võib hakata kasutama harvem, 1–2 korda päevas. Eriti oluline on niisutada silmi õhtul enne magamaminekut, sest öösel silm ei liigu ja kuivab kõige rohkem. Silmatilgad ei tohiks kindlasti olla otse külmkapist võetud. Ideaalne, kui need oleksid toatemperatuuril, sest külm tilk võib kahjustada silma limaskesta.

Kuidas leida õige preparaat? Silmatilkade, pihuse ja geeli valik sõltub sellest, mis tõenäoliselt silma kuivust põhjustab ja kui tugevalt inimene selle all kannatab. Mõistlik on nõu pidada arsti või apteekriga, sest peale toimeainete tuleb otsustada, kas vaja on tilkasid, geeli või salvi või piisab hoopis silmapihusest.

Kuigi rauda vajab meie keha väga väikeses koguses, on selle vajadus lakkamatu. Raud osaleb organismis arvukates ainevahetusreaktsioonides ja kuulub mitmete ensüümide koostisesse. Seda vajatakse paljude keemiliste ühendite aktiivsuse tagamiseks nii ajukoes, immuunsüsteemis kui ka muudes kudedes. Ilma rauata keha rakud ei kasvaks ega areneks ning vere hüübimine oleks takistatud. Lisaks on raud tähtsaks toitaineks erinevatele bakteritele. Et rauda on vaja hemoglobiini tootmiseks, annab rauapuudusest valdavalt märku väsimus. Kui organismis ei ole piisavalt hemoglobiini, ei saa koed ja lihased piisavalt hapnikku, mille puhul väheneb nende tööjõudlus ning tekibki kurnatus. Paraku aga ei osata rauavaegust sageli kahtlustadagi, kuna olukorrale iseloomulikud tunnused on meie pingelises argielus üsna üldised. Rauapuudus võib tekkida aspiriini, rohke kohvi, piima ja kange tee ohtrast tarvitamisest, taimse toiduga liialdamisest, pikaajalistest paastumistest, haavandite ja haiguste korral, füüsilisest ülekoormusest ning vananedes. Naistel tekib rauavaegust meestega võrreldes kolm korda sagedamini (kuupuhastuse, sünnituse, raseduse ja imetamise tõttu). Rauda kaotab keha veel urineerimise, väljaheidete, higistamise ja surnud naharakkude kaudu. Raua deﬁtsiit tabab ka vastupidavusaladega tegelevaid sportlasi, eelkõige naissportlasi. Ennetamaks rauapuuduse teket on eelkõige oluline tarbida õigeid toiduaineid. Kasulikud on veretooted (verivorst, verikäkk), punane liha (maks) ja mereannid (sardiinid, merekarbid, krevetid, austrid). Heaks rauaallikaks peetakse pähkleid ja seemneid. Taimsetest rauaallikatest on abi spinatist, metsmaasikatest,

rosinatest, sellerist, datlitest, aprikoosidest, aedviljadest (eriti just kaunviljadest) ning teraviljadest nagu kinoa. Rikkalikult sisaldavad rauda lutserni idud, rohelised maitsetaimed (petersell), punapeet, tomat ning nõges. Viimastes leidub ka C-vitamiini, mis soodustab raua imendumist. Piisava rauataseme hoidmiseks tuleb aga jälgida, et organismis ei oleks puudus foolhappest, samuti B5- ja B6-vitamiinidest.

lisaannus energiat Väsimus? Jõuetus? Keskendumisraskused?

Raud on kapriisne mikroelement – pole niivõrd tähtis, kui palju seda toiduga tarbida, vaid kui hästi keha rauda omastada suudab. Näiteks kohvi, teed, muna, tera- ja kaunvilju ning piimatooteid soovitatakse tarbida eraldi toiduainetest, mis sisaldavad suures koguses rauda. Imendumata raud väljub organismist, kuid jõuab enne seda pahatihti põhjustada kõhuvaevusi. Et reeglina pole probleemiks mitte rauaallikas, vaid hoopis raua imendumise määr, tasub seda jälgida ka apteegis müüdavaid rauapreparaate ostes. Raual on mitmeid erinevaid vorme, millest ühed imenduvad paremini kui teised. Näiteks on suurepärase imendumisvõimega kahevalentne raud, mida sisaldab ka uus rauapreparaat IronVITAL Direct. Mugavates 20 x 10 ml portsjonpakikestes rauapreparaat sisaldab hoolikalt valitud taimede ekstrakte (kibuvits, kummel, meliss) ja puuviljamahla kontsentraati (punapeet, õun, kirss), mis lisaks rauasisaldusele mõjub soodsalt ka seedimisele. Lisaks leidub IronVITAL Direct preparaadis raua imendumist parandavaid C- ja B-vitamiine. Portsjonpakendis rauapreparaati on käepärane kasutada nii kodus, tööl kui reisil olles. Toode ei sisalda gluteeni, laktoosi, alkoholi ega säilitusaineid. Sobib ka lastele, rasedatele, imetavale emale ning taimetoitlastele.

UUS! IronVITAL Direct 20 x 10 ml portsjonpakikesed Ideaalne ja lihtne võimalus igapäevase rauaannuse tagamiseks kodus, tööl või reisil olles. Sisaldab raua sisaldusega taimede ekstrakte, puuviljakontsentraati, lisaks C-vitamiini ja B-grupi vitamiine. Sobib lastele, rasedatele, imetavale emale, taimetoitlastele, täiskasvanutele. Saadaval apteekides! Tootja: Anton Hübner GmbH & Co. KG, Saksamaa Turustaja Eestis: Sirowa Tallinn AS

TeisipĂ¤ev, 5. november 2019

10 Tervis

Vida Press

EesnĂ¤Ă¤rmeAnnab jĂľudu vĂ¤hi enneigas asendis! tamiseks liigu palju ja joo kohvi!

TOETAB MEESTE SEKSUAALSET VĂ&#x2022;IMEKUST

AntioksĂźdandid, vitamiinid, kuldjuur

Halva uudisena diagnoositakse Eesti meestel eesnĂ¤Ă¤rmevĂ¤hki Ăźha rohkem, kuid hea uudisena nĂ¤itavad uuringud, et aktiivse liikumise ja kohvijoomisega vĂľib selle haiguse Ăźle kavaldada.

MEN POWER kapslid on vĂ¤lja tĂśĂśtatud spetsiaalselt meestele, arvestades nende fĂźsioloogilisi vajadusi. Kapslid sisaldavad PĂľhjamaa ginsengi-kuldjuure ekstrakti ja 15 erinevat antioksĂźdanti ning kroomi, kaitsmaks organismi rakutasandil vabade radikaalide kahjuliku toime eest ja pidurdamaks vananemisprotsesse.

5PPUKB )BOLJOUBUVLLV 0: 4PPNF t )VMHJNĂ Ă L -PPEVTUPPEF 0Ă&#x192; t 5FMFGPO

Kuldjuur (Rhodiola rosae) annab uut energiat ja vastupidavust, edendab keskendumis- ja tĂ¤helepanuvĂľimet ning tĂľstab meeleolu. Kuldjuur annab jĂľudu ja aitab parandada vaimseid vĂľimeid. Kuldjuur koos antioksĂźdatiivsete vitamiinide ja mineraalainetega aitavad Ăźlal hoida meestele nii vajalikku elujĂľudu ja potentsi. Roheline tee ja antioksĂźdandid sĂ¤ilitavad organismi noorusliku ja tegusana. LĂźkopeen ja mustikaekstrakt parandavad silmade verevarustust ja nĂ¤gemisteravust.

MĂ&#x153;Ă&#x153;GIL APTEEKIDE kĂ¤simĂźĂźgiletis, SUPERMARKETITE tervisetoodete osakonnas, TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn ja internetipoes www.tervis24.ee

EesnĂ¤Ă¤rmevĂ¤hk on kĂľige sagedasem meeste pahaloomuline kasvaja nii Eestis kui ka mujal Euroopas. VĂľrreldes teiste riikidega, pĂźsib haigestumus Eestis suurem. Viimastel aastatel on sagenenud eesnĂ¤Ă¤rmevĂ¤hk kĂľikides vanuserĂźhmades. KĂľrgel tasemel pĂźsib ka suremus nii Ida- kui ka Kesk-Euroopa riikides. EesnĂ¤Ă¤rmevĂ¤hi esinemissageduse trend lĂ¤heb Ăźles ennekĂľike arenenud riikides, kus diagnoosimise vĂľimalused on paremad, samuti teadmised haigusest. Diagnoosimisele aitab kaasa vĂ¤ga laialdane PSA- ehk veretest, millega leitakse haigus Ăźha sagemini just algstaadiumis. Metastaasiga ehk kaugsiirdega vĂ¤hi avastamine pole suurenenud. EesnĂ¤Ă¤rmevĂ¤hk on liikunud vĂ¤ga selgelt krooniliste haiguste hulka, inimesed elavad sellega aastakĂźmneid. Haigust suudetakse tĂ¤nu riskitegurite teadvustamisele, edukale diagnoosimisele, ravile ja elustiili muutmisele kontrollida. Praeguste teadmiste kohaselt tundub, et riskitegurite teadmine vĂľib haiguse kulgu mĂľjutada ja isegi pĂ¤rssida.

VĂ¤ldi Ăźlekaalu ja loobu suitsetamisest Uuringute tulemused nĂ¤itavad eesnĂ¤Ă¤rmevĂ¤hi seost nii keskkonna kui ka elustiiliga. EesnĂ¤Ă¤rmevĂ¤hi sagenemisel arenenud maades vĂľib leida seoseid nii Ăźlekaalu kui ka vĂ¤hese liikuvusega. Idamaades haigestutakse eesnĂ¤Ă¤rmevĂ¤hki vĂ¤ga harva, kuid kui sealt pĂ¤rit inimesed kolivad Euroopasse, Ăźhtlustub nende haigestumise statistika siinsega kĂźmmekonna aastaga. Arvatakse, et eesnĂ¤Ă¤rmevĂ¤hi vĂ¤hese leviku taga Aasias on

EESNĂ&#x201E;Ă&#x201E;RE â&#x20AC;&#x201C; vĂ¤ike, aga oluline EesnĂ¤Ă¤re on vĂ¤ike umbes Kreeka pĂ¤hkli suurune nĂ¤Ă¤re mehe alakehas, mis paikneb otse pĂľie all. EesnĂ¤Ă¤re koosneb kahest sĂźmmeetrilisest sagarast ning Ăźmbritseb ureetrat ehk kusitit, mille kaudu juhitakse uriin pĂľiest peenisesse. Sama teed kaudu liigub ka seemnevedelik. EesnĂ¤Ă¤ret nimetatakse ka prostataks, mis tuleb

kreeka keelest, tĂ¤hendades valvurit vĂľi kaitsjat. EesnĂ¤Ă¤re eraldab paljunemisorganid kuseteedest, kaitstes oma sekreediga uroinfektsioonide tekkimise eest. EesnĂ¤Ă¤rme sekreet aitab kaasa viljastamisel, sest aitab sĂ¤ilitada sperma vedelat konsistentsi, tĂ¤nu sellele saavad spermatosoidid vabalt liikuda.

HĂ¤irekell ei tĂ¤henda alati vĂ¤hki PSA test ei keskendu haigusele, vaid nĂ¤itab muudatust eesnĂ¤Ă¤rmes. HĂ¤irekell, et organil on midagi viga, ei pruugi alati tĂ¤hendada vĂ¤hki, vaid ka pĂľletikku vĂľi organi suurenemist. PSA analĂźĂźs on Ăźks oluline etapp eesnĂ¤Ă¤rmevĂ¤hi diagnostikas ning praegu tĂľusevad pĂ¤evakorda uued suunad. Viimasel ajal on tulnud uusi uuringuvĂľimalusi, nagu nĂ¤iteks tundlikumad kasvajamarkerid ja magnetresonantstomograafia ehk MRT, mille prob-

sealne keskkond ja nende traditsiooniline toitumine, kuid neid vĂ¤iteid tĂľestavat uuringut pole. Elustiili tĂ¤htsus on hea uudis, sest seda saab inimene ise muuta. Kui lĂ¤htume eesnĂ¤Ă¤rmevĂ¤hi Euroopa Uroloogide Assotsiatsiooni ravijuhisest, siis ei saa anda konkreetseid toitumissoovitusi. Kuid uuringud nĂ¤itavad, et kohvijoomine mĂľjub kindlasti ennetavalt. Ă&#x153;ks olulisemaid halbu harjumusi on suitsetamine. Suitsetamine iseenesest ei suurenda eesnĂ¤Ă¤rmevĂ¤hki haigestumist, kuid tubakas vĂ¤hendab testides PSA vĂ¤Ă¤rtust ja haigus leitakse hiljem. Samuti on suitsetaja kiiritusravi vĂ¤hem efektiivne. Seega vĂľib kindlalt jĂ¤reldada, et eesnĂ¤Ă¤rmevĂ¤hk ohustab suitsetajaid rohkem ja nende riskid on suuremad.

Mees, liiguta ennast! Suurema eesnĂ¤Ă¤rmevĂ¤hiriskiga seostub neli tegurit: vanus, elukoht, pĂ¤rilikkus ja rass. Vanus on peamine riskifaktor. Kui muid riskifaktoreid pole ilmnenud, tuleb 50. eluaasta saabudes minna end kontrollima. Kui peres on vĂ¤hki esinenud, tuleks esimene kontrollimine teha juba 40â&#x20AC;&#x201C;45aastaselt. Kui perekon-

leemiks on kĂľrge hind. Need vahendid aitavad avastada agressiivset vĂ¤hki ja leida patsiente, kes vajavad radikaalset ravi. Varem, kui meie juurde tuli haige, tegime esmalt PSA testi ja katsusime eesnĂ¤Ă¤ret. Kui nende toimingute jĂ¤rel tekkis kahtlus, vĂľtsime eesnĂ¤Ă¤rmest proovitĂźkid, mis on valuline protseduur. Uute diagnostiliste vĂľimalustega saame paremini vĂ¤lja selgitada, kes tĂľepoolest vajavad seda protseduuri. Allikas: uroloog Martin Kivi

nas on ette tulnud vĂ¤hki, suurendab see samuti riski. Ka tumedanahalistel diagnoositakse eesnĂ¤Ă¤rmevĂ¤hki sagemini. Statistika nĂ¤itab, et fĂźĂźsiliselt aktiivsematel inimestel diagnoositakse eesnĂ¤Ă¤rmevĂ¤hki harvem ja haigus kulgeb aeglasemalt. Siit ka minu kui arsti tungiv nĂľue igale mehele: liigutage ennast! Liikumine on kasulik ka sĂźdamele ja hoiab Ă¤ra palju muid haigusi. VĂ¤himagi kahtluse korral, nĂ¤iteks kui urineerimisel on hĂ¤ireid, tuleb uuringuteks minna arsti juurde.

Alati pole ravi vaja 70% juhtudest diagnoositakse eesnĂ¤Ă¤rmevĂ¤hk algstaadiumis. Nii tekib suur hulk patsiente, kellel pole vĂ¤hk levinud, aga neid ikkagi ravitakse. Ă&#x153;leravimine on kĂľikide sĂľeluuringutega kaasnev oht, sest palju leitakse vĂ¤heagressiivset vĂ¤hki, mis ei vaja ravi. Kuid inimesed sattuvad Ă¤revusse â&#x20AC;&#x201C; haigus leiti, aga arst ei ravi. Siin mĂ¤ngib erakordset rolli personaalne meditsiin, olukorra selgitamine ja otsuse langetamine koos patsiendiga,

lĂ¤htudes haiguse agressiivsusest ja staadiumist. Inimesele tuleb vĂ¤ga selgelt rĂ¤Ă¤kida ka ravi vĂľimalikest tĂźsistustest, millest sĂľltub sageli raviotsus. Kui vĂ¤hk leitakse, siis on oluline selgitada, kas see annab siirdeid ja ohustab patsienti. SeetĂľttu peab igasuguste uuringute sĂľnum olema selge ja arusaadav. Igale mehele on kĂľige olulisem riskide teadvustamine, nendele mĂľtlemine ning oma kĂ¤itumise muutmine. Ole teadlik riskidest, mis tulevad vanusest ja perekonna haiguslugudest. Personaalne lĂ¤henemine tĂ¤hendab ka seda, et riskijuttude ja uuringutega pole mĂľtet koormata vĂ¤ga noori mehi. Samuti ei tasu hĂ¤irida vĂ¤ga vanu inimesi, kelle elukvaliteeti me enam parandada ei suuda. Uurida tasub just neid, kelle puhu u riskid puhul ilmnevad. Meestele, kes p pole nĂ¤iteks vanuse pool poolest eesl nĂ¤Ă¤rmevĂ¤hi risk riskirĂźhma k jĂľudnud, annan haiguse ennetamiseks lih lihtsa h soovituse: liigu palj palju ja joo kohvi. MARTIN KIVI MARTI Ida-Tallinn Ida-Tallinna n Keskhaig g Keskhaigla uroloogi uroloogiakeskuse juhatajaa

Teisipäev, 5. november 2019

Tervis 11

MEES EI OLE ALATI SEKSIKS VALMIS – liigsed ootused hoopis kustutavad iha Mida mehed tahavad, millest nad mõtlevad? Muidugi mõlgub neil meeles ainult seks ja õige mees on soorituseks valmis iga kell! Need levinud väärarusaamad ja kõrged ootused võivad tegelikult seksiisu sootuks kustutada. „Kindlasti süvendavad sellised valearusaamad ka erektsioonihäiret,“ kinnitab androloogiaresident Silver Siiak (pildil). Tulevane meestearst Silver Siiak võtab vastu noorte nõustamiskabinetis. Mis toob meie noori nõu ja abi otsima? „Põhiliselt tullakse ennast igaks juhuks kontrollima, et välistada suguhaigusi, kusjuures mingeid kaebusi või sümptomeid ei ole,“ räägib Siiak. Põhjuseks võib olla see, et on leitud püsipartner, kellega enne oldi vahekorras ainult kondoomi kasutades, kuid nüüd soovib paar kaitsevahendist loobuda. Sageli on ka partner end kontrollinud ja tahetakse olla kindlad, et võimalikku suguhaigust ei anta teineteisele edasi. Aga sageli tahab mees lihtsalt tervist kontrollida. Mille üle ta kõige rohkem kurdab? „Kaebustest levinum on ilmselt enneaegne seemnepurse või punased laigud peenisel,“ ütleb Siiak. Staažikad meestearstid on rääkinud, et vanemad mehed võivad

REKLAAMTEKST

vahel kannatada mõne lihtsalt lahendatava häda käes kümme aastat, enne kui söandavad arsti juurest abi otsida. Siiak näeb noortekabinetis, et kahjuks on sellist suhtumist ka osal noortel just seksuaalhäirete korral. „Palju vanemaid mehi tuleb üsna kiiresti arsti juurde, sest meedias on sageli juttu näiteks eesnäärmeprobleemidest. Neil meestel on ka raha, et kontrollida end suguhaiguste asjus tasulises vastuvõtus ja pääseda arsti juurde või teste tegema isegi samal päeval.“ Siiak arvab, et noortel on raskem tunnistada, et mõni haigus võib tabada ka neid ja seetõttu on häbi arsti juurde minna. „Tasuta noortenõustamine pole nii kättesaadav kui meestearsti või uroloogi vastuvõtt, kuid noor võib alati ka meestearsti juurde minna.“

Erektsiooniprobleemidele lisaks ka muid muresid Meeste seksiprobleemidest rääkides on enamasti tavaks võtta kõne alla erektsioonihäired. Siiaku sõnul võib nendest sagedamini olla meestel hoopis muid muresid, näiteks nooremate puhul enneaegset seemnepurset. „Vanematel meestel on rohkem ikka erektsioonihäireid. Neil on üsna tihti

Iha puudumist põhjustab sageli väsimus Mida teha, kui mehel polegi õiget seksiisu? Siiak soovitab minna kõigepealt meestearsti vastuvõtule, teha mõõtmised-kaalumised ning vereanalüüs. „Tavaliselt soovitan puhata ja magada, ravida depressiooni ja ärevust, käia seksuaalnõustamisel.“ Arst-resident usub, et iha puudumise taga ongi kõige sagedamini meeleoluhäire või väsimus või mõlemad koos. Aga vahel on inimesel või tema partneril liiga kõrged ootused. Siiaku arvates tasub seksist ka mõni nädal puhata ja vaadata, kas tahtmine naaseb. Vahel võib leevendust pakkuda erektsioonihäire ravi. ka iha leigust ja raske seemnepurskeni jõuda ehk hilinenud seemnepurset. Viimane ongi tõsisem mure, sest mõnikord on seda keerulisem lahendada.“ Meeste seksuaalsusega käivad kaasas müüdid, justkui mees muust kui seksist ei mõtlegi ja loomulikult on ta alati selleks valmis. Viimasel ajal tehtud uuringute järgi võivad sellised kõrged ootused hoopis meest pidurdada ja mõjuda halvasti ka paarisuhtele. Seda kinnitab ka Siiak: „Valearusaam, justkui mees peaks tahtma kogu aeg seksida ning ainult sellest mõtlebki, ongi võib-olla tekitanud ka iha languse probleemi. Kindlasti süvendavad sellised valearusaamad ka erektsioonihäi-

ret, sest nõudmise peale suguti ei jäigastu.“

Seksi kasutatakse müügitöös Inimesed panevad endale diagnoose ja üritavad haigusi ravida ka interneti abil eriti delikaatsete murede korral. Siiak leiab, et ühest küljest on ju hea, kui inimeste teadlikkus tervisest paraneb ja nad otsivad terviseinfot, samas peaks igaüks veenduma, et ta kasutab usaldusväärseid ja õigeid allikaid ka seksuaalsuse kohta. „Kuna seks müüb, kasutatakse seda tihti info levitamiseks ja internetis on palju müra.“ Meestearstidelt uuritakse sageli ka vitamiinide ja looduslike ravimite kohta, mida inimestele

on internetis pähe määritud ja mis enamikul juhtudel pole tõhusad. „Erilist ohtu ma praegu ei näe,“ tõdeb Siiak. „Lihtsalt terviseärevus ja hüpohondria levivad, terveid inimesi tuleb aina rohkem kontrolli ja järjekorrad pikenevad.“

Miks seksitakse vähem? Praegu räägitakse ja kirjutatakse sageli, et nüüdisinimestel pole enam aega seksida ja ega nad enam eriti tahagi. „Olen lugenud, et seksitakse harvem. Ameerikas on seda ka uuritud. Kui 2000. aastal seksis kord nädalas 45%

paaridest, siis 2016. aastal tegi seda 36% paaridest.“ Mis võib olla põhjuseks? „Ilmselt on rohkem vallalisust, suhete asemel väärtustatakse karjääri. Uuringud näitavad, ja mis on ka üsna loogiline, et püsisuhtes inimesed seksivad tõesti rohkem kui üksikud, sest nad lähevad igal ööl voodisse kahekesi.“ Omajagu mõjutab seksimise sagedust kindlasti seegi, kui noored ei ela omaette, näiteks üle kolmandiku 18–34aastastest ameeriklastest elab koos vanematega. Ja muidugi on muid ahvatlusi, mis Siiaku sõnul võivad jätta seksi hoopis tagaplaanile. „Seks on vaba aja veetmise viis, aga tänapäeval on nii palju muid häid vaba aja veetmise viise, mis konkureerivad, näiteks uus tehnoloogia. Paljud võtavad tehnikaseadme voodisse ja jäävad isegi magama, hoides seda käes.“ Ühe uuringu järgi vähendab televiisor magamistoas 6% seksi sagedust. Seksi vähendab ka porno vaatamine ja rasvumime. „Rasvumine mõjub kehvasti erektsioonile, testosteroonitasemele ning atraktiivsusele. Ka depressioon on sage ja mõni depressiooniravim langetab iha veelgi.“ SIRJE MAASIKAMÄE

Teisipäev, 5. november 2019

12 Tervis

Pensioninädalal kõikidele pensionäridele

-15% soodustus* iga kuu 3.–10. kuupäevani

* Iga kuu 3.-10. kuupäevani saavad pensionärid vanuses 63+ kliendikaardi soodustusele (-5%) lisaks täiendavat soodustust -10%. Soodustus ei kehti retseptiravimitele ja kampaaniatoodetele.