Tervis november 2021

MENOPAUSI VAEVUSI SAAB LEEVENDADA VEGANLUS EI SOBI IGAÜHELE NDADA VIIRUSHAIGUS KUIDAS LEEVENDADA VIIRUSHAIGUSI? MIKS ON VAJA VAKTSINEERIDA?

„Teadlikkust, et ka naiste südant tuleb jälgida, peab kindlasti tõstma – me ei peaks ainult kaebusi ootama,“ ütleb kardioloog Tiina Uuetoa.

Erakogu

TERVIS Teisipäev, 9. november 2021 • ÕHTULEHE TEEMALEHT T Toimetaja: Sirje Maasikamäe • Projektijuht: Marge Martjan • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

Teisipäev, 9. november 2021

2 Tervis

Igaühel on pandeemia pidurdamisel võtmetähtsus PRIIT TOHVER

PERHi kvaiteediteenistuse juhataja

„Mida aeg edasi, seda rohkem avastame koroonaviiruse võimet mõjutada peaaegu ükskõik millist organsüsteemi,“ kirjutab regionaalhaigla kvaliteediteenistuse juhataja Priit Tohver (pildil). „Omamoodi oleme kõik võtmetähtsusega selle pandeemia pidurdamisel, sest meie käitumisest sõltub viiruse laiem levik.“ Loe, miks pole vaja viirusega täringut visata, vaid peaks kindlasti kaitsesüsti tegema!

Ajal kui maailmas on koroonaviiruse ennetamiseks manustatud üle kuue miljardi vaktsiinidoosi, on raske leida midagi, mida nende vaktsiinide kohta juba öeldud poleks. Ent ometigi peab midagi ütlema, sest üle kolmandiku Eesti inimestest on jätkuvalt vaktsineerimata. Vaid 0,23% meie rahvastikust osales vaktsiinivastasel meeleavaldusel, mis annab lootust, et kusa-

gil on veel sadu tuhandeid meie inimesi, kes pole jõudnud lõplikku otsust langetada.

Koroonaviirushaigus on erakordselt vastik tõbi. See, mida esimesel pilgul peeti küll üpriski ohtlikuks, kuid siiski vaid kopsuhaiguseks, näeb praegu üha enam välja nagu vägagi ohtlik süsteemne haigus. Piisab, et vaadata peale mõnele laialt levinud arvule, et aru saada: siin on tegu enamaga kui järjekordse gripiga (mis, muide, on samuti ohtlik).

Tõenäosus haigust levitada on COVID-19 puhul 2,5 korda kõrgem kui gripil, tõenäosus intensiivravi vajada 2,4 korda, tõenäosus surra – viis korda, tõenäosus südamepõletikuks 7,8 korda ja noorte sattumine haiglasse kuni kolm korda suurem.

Haigusega kaasnev trombirisk oli juba varakult teada. Hiljem on tuvastatud seos infarkti, insuldi ja südamepõletikega.

Vaktsineeri nõrgemate heaks Pole tegelikult päris õige võrrelda COVID-19 riske vaktsiini omadega. Erinevalt koroonaviirusest ei ole vaktsiinide kõrvaltoimed nakkavad: need mõjuta-

Aldo Luud

Vaktsineerimine aitab piirata viiruse levikut.

COVID-19 on erakordselt vastik haigus z COVID-19 on raske süsteemne nakkushaigus, mis võib kahjustada pea igat organit (kopsud, süda, aju, neerud jm). z COVID-19 on igal juhul nakkavam ja surmavam kui gripp. z Üle poole nakatunutest, sh 46 protsenti noortest kogeb mõnda pikaajalise koroona sümptomit. z Ka seni terved lapsed võivad COVID-19 raskelt põdeda. z Vaktsineerimine aitab piirata viiruse levikut ühelt inimeselt teisele ning ära hoida nakatumist, rasket haigestumist ja surmasid kõikides eagruppides. z mRNA vaktsiinide kiirest arendusest hoolimata on need märgatavalt ohutumad kui viiruse põdemine, ka noorte seas. z Rasedad põevad COVID-19 sagedamini raskelt. Tänaseks on ohutult vaktsineeritud sadu tuhandeid rasedaid. z mRNA vaktsiinide rasked kõrvaltoimed (tugev ülitundlikkusreaktsioon, südamepõletik) on väga haruldased.

vad vaid kannatajat. Nakatunud inimene see-eest ohustab peale enda ka teisi, sealhulgas neid, kes tervislikel põhjustel vaktsineerida ei saa või kel vaktsineerimine ei anna nii head efekti (nõrga immuunsüsteemiga inimesed).

Meil ei ole tänaseni täit pilti sellest, mil määral vaktsineerimine ennetab haiguse edasi kandmist, aga viiruse levikut pidurdab ta igal juhul.

Vaktsineeri laste heaks Üks kahjulikumaid müüte koroonaviiruse kohta on, et see ei

ohusta lapsi. Selle sügise statistika Ameerika Ühendriikidest näitab, et COVID-19 tagajärjel sureb seal keskmiselt kaks last päevas. Siinse teksti kirjutamise hetkel viibis Eesti haiglates kümme koroonadiagnoosiga last.

Tõesti, võrreldes täiskasvanutega, põevad lapsed haigust üldjuhul kergemalt, kuid on olnud juhtumeid, kus eelnevalt täiesti tervel lapsel tekib COVID-19 tõttu eluohtlik põletikureaktsioon.

Mis puudutab vaktsineerimist ja tulevasi põlvi, siis tasub mär-

kida, et Inglismaal hiljuti avaldatud andmete kohaselt moodustavad vaktsineerimata rasedad ligi 20% kõikidest kriitilises seisus COVID-19 haigetest. Inglismaal, Šotimaal ja Ameerika Ühendriikides on vaktsineeritud üle 250 000 raseda, loodet kahjustamata.

Vaktsineeri tervishoiutöötajate heaks Haiglatöötajana tundub võibolla isekas kutsuda inimesi üles vaktsineerima enda heaks. Ent kui ma räägin tervishoiutööta-

jatest, siis ei pea ma silmas ennast, vaid kõiki neid eesliinil olevaid arste, õdesid ja hooldajaid, kes juba kolmandat korda peavad loobuma oma regulaarsetest patsientidest ja muudest kohustustest, et päästa elusid selles pandeemias. Kui teil on enda seisundist lähtuvalt vaktsineerimise suhtes kõhklusi, tasub neid läbi arutada oma perearsti või muu kvalifitseeritud tervishoiuspetsialistiga.

Artikli tervikteksti saab lugeda Õhtulehe terviseportaalis või www.koroonakriis.ee.

GRIPIVIIRUSE VAKTSIINI UURING Kutsume teid osalema rahvusvahelises gripivaktsiini uuringus, kus vaktsiini uuritakse uues vanuserühmas.

Te võite sobida uuringusse, kui: • Te olete 50–64-aastane • Te ei ole viimase 6 kuu jooksul gripivaktsiini saanud.

Uuringus osalemine kestab umbes 9 kuud. Teile hüvitatakse uuringuga seotud sõidukulud.

Huvi korral helista Pärna kliinikusse tel 680 2000 Pärna 4, Tallinn e-post: info@nordestmedical.eu oleme avatud E-R 8-16 Uuringu on heaks kiitnud Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee ja Ravimiamet.

Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. aasta määrus nr 23 „Ravimite kliiniliste uuringute läbiviimise tingimused ja kord“ teavitab, et „tegemist on teadusliku uuringuga ning et uuringuga võib kaasneda oht osaleja tervisele.“

Teisipäev, 9. november 2021

REKLAAMTEKST

Tervis 3

Teisipäev, 9. november 2021

4 Tervis

Taimetoitluse alus on osk SIRJE MAASIKAMÄE

sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

Taimetoitlus ja selle eri variandid koguvad üha suuremat populaarsust. Selleks, et endale kasu asemel mitte kahju teha, tuleb taimetoitluse põhitõed korralikult selgeks teha.

Benu apteegi proviisori ja toitumisterapeudi Jelena Karjagina sõnul aetakse tihti segamini taimetoitlus ja veganlus, mis ei ole aga üks ja seesama. „Võib tunduda, et taimetoitlased toituvad ainult taimedest, kuid see pole tõsi. Taimetoitlusel on eri vorme, kus mõnes on rohkem, mõnes vähem piiranguid toitudele,“ selgitab Karjagina.

Ta toob näitena, et on olemas piima-taimetoitlus, muna-taimetoitlus, piima-muna-taimetoitlus, kala-taimetoitlus, linnuliha-taimetoitlus. On olemas ka pool-taimetoitlus, kus lubatud on kõik, välja arvatud punane liha. „Täistaimetoitluses ehk veganluses on lubatud ainult taimse päritoluga toit. Selle kõige rangem vorm on taimne toortoitlus, kus on lubatud ainult taimse päritoluga toortoit, ja puuviljatoitlus, kui toitutakse vaid puuviljadest,“ selgitab Karjagina.

Toitumisekspert rõhutab, et taimetoitluse, eriti selle rangemate vormide korral peaks suuremat tähelepanu pöörama tasakaalustatud toitumisele. „Sellega, et menüüst

lülitatakse välja loomse päritoluga toit, ei kindlustata kohe tervislikku toitumist,“ rõhutab toitumisterapeut. „Taimetoidule üle minnes on eeskätt oht tarbida liiga palju süsivesikuid, kuna taimses toidus on vähem valke ja rasvu. Kui ei tehta õigeid valikuid, kipub suurenema rafineeritud süsivesikute osa, kus on vähe organismile kasulikke aineid.“ Tema sõnul on taimses toidus kiudained, mis liigsel tarbimisel takistavad mineraalainete imendumist.

Taimetoitlus nõuab toitumisteadmisi „Kindlasti tuleks taimetoitlusega alustades teha endale selgeks taimsete valkude allikad, et neid menüüs vajaka ei jääks. Samuti on vaja oskust kombineerida eri toidugruppe, et kindlustada vajalike aminohapete kättesaadavust,“ toonitab Karjagina (pildil).

Eelkõige nõuab oskuslikkust toiduainete kombineerimisel veganlus, kuna teistel taimetoitluse liikidel on oluliselt lihtsam vajalikke toitaineid kätte saada.

Vajalikku toitumisnõustamist saavad täiskasvanud ka valitud apteekides.

Toitumisterapeudi sõnul on oluline, et peale köögiviljade oleks igapäevamenüüs ka täistera- ja kaunviljad, sest nende kombineerimisel saab vajalikke aminohappeid.

Pähklid ja seemned on monoküllastumata rasvhapete allikas ning need on ka mineraalainete- ja kiudainerikkad. Küllastunud rasva saab kookosrasvast ja -piimast.

Suvehooajal saab menüüsse lisada kodumaised köögiviljad, maitsetaimed ja salatid. Iga päev on hea süüa eri värvi köögivilju. „Toidulaual peaksid olema rohelised lehtviljad (erinevad salatid), ristõieliste sugukonda kuuluvad köögiviljad (erinevad kapsaliigid, brokoli, lillkapsas), roheline sibul, küüslauk,“ loetleb Karjagina. „Salati rikastamiseks on hea kasutada maitsetaimi, näiteks peterselli, tilli, basiilikut ja tüümiani. Kindlasti ei tohiks unustada head õli, näiteks rafineerimata oliiviõli või seesamiõli.“ Ko d u m a i s e d marjad metsast ja aiast on head fütotoitainete ja vitamiiniallikad. „Neid saab süüa nii puhtal kujul kuii ka näiteks k ku ssmuuti muuti sees,“ soovitab Karjagina.

Erakogu

taimetoitlastele ja veganitele tõhustab närvisüsteemi tööd ja on oluline hea mälu säilitamisel aitab vähendada väsimust ja kurnatust aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele tugevdab vereloomet ja aitab kaasa punaliblede normaalsele talitlusele

Tegemist on toidulisandiga. Toidulisand ei asenda mitmekülgset ja tasakaalustatud toiduvalikut ega terveid eluviise.

Teisipäev, 9. november 2021

Tervis 5

uslik menüü koostamine Vida Press

Mõnel inimesel on keeruline olla taimetoitlane Otseseid vastunäidustusi taimetoitlusele toitumiseksperdi sõnul ei ole, eriti selle leebematele vormidele, kuid teatud tervisehädadega inimestel on sellest raskem kinni pidada. „Näiteks põletikuliste soolehaiguste (haavandiline koliit ja Crohni tõbi) korral on veganlus väga komplitseeritud, kuna ägenemistel kehtivad piirangud kiudainete tarbimisele ja siis muutub toidulaud juba väga toitainevaeseks,“ selgitab Jelena Karjagina. „Erinevate seedetrakti probleemide, ka häiritud soolestiku mikrofloora korral peab olema väga ettevaatlik rangemate taimetoitluse vormidega. Ka tervetel inimestel võib järsk üleminek suurele kiudainete tarbimisele põhjustada teatud vaevusi – näiteks liigselt kõhugaase.“

Veganluse murekohad Jelena Karjagina sõnul on veganluse olulised murekohad oomega-3-rasvhapete, kaltsiumi, raua, D- ja B₁₂-vitamiini kättesaamine. „Kui esimest kolme on võimalik tagada õigete valikutega, siis D-vitamiini on meie kliimas vähe isegi segatoitlastel ja talvekuudel on soovitatav selle tarbimine toidulisandina. B₁₂-vitamiini head taimset allikat ei ole ja siin on ainus alternatiiv B₁₂ võtmine toidulisandina,“ selgitab toitumisterapeut.

Ainult tahtest ei piisa, et olla vegan Umbes viis aastat tagasi otsustas 25aastane Kaidi hakata veganiks.

Ta on lapsest saati loomi armastanud ja teda häiris kole äri, mis käib liha ümber. Ega liha talle väga maitsenudki. Kuid nii väga, kui ta ka ei soovinud järgida veganlikku elustiili, pidi ta sellest loobuma. Miks?

Kaidi on õppinud päris palju tervisliku toitumise kohta ja arvas, et teab täpselt, mida ja kuidas peab sööma. Peaaegu et üleöö sai temast vegan pooleks aastaks.

Miks ainult pooleks aastaks? „Sain selle ära proovitud ja tõestatud, et isegi kui ma väga tahtsin olla vegan ja teadsin väga palju toitumisest, ei sobinud see minu kehaga,“ tõdeb ta nüüd. Mis juhtus? „Vastupidi arvamusele, et kindlasti kaotan kaalu, võtsin mina päris korralikult juurde, kuna söögiisu kasvas ja väga suure osa minu toidust moodustasid riis, pasta, sai ja kartul, mis mõjutavad liiga palju veresuhkrutaset, ainevahetus aeglustub ning rasv on väga varmas kuhjuma. Olete näinud pakse India naisi? Enamik neist on veganid ja diabeetikud!“ kõneleb naine, kes on õppinud Indias joogaõpetajaks ja elas piirkonnas, kus järgiti väga rangelt veganluse põhimõtteid.

Noor naine sõi palju pähkleid, seemneid ja kuivatatud puuvilju, näiteks datleid ja viigimarju, kilode kaupa värskeid puu- ja juurvil-

Pexels

Mõnele inimesele ei sobi veganlus.

Veganlus eeldab läbimõeldud otsust „Veganlust võib järgida, kui väga hästi teada, kuidas tasakaalustatult toituda,“ arvab Kaidi, kes on proovinud olla täisvegan. Ta rõhutab, et see peab olema alati inimese enda vabatahtlik valik, mis põhineb läbimõeldud otsusel. „Pead olema kindel, et sa tunned ennast hästi ning see sobib sulle.“ ju ning salateid. Ometi sellest kõigest ei piisanud, et tunda end hästi. „Kuigi koguseliselt sõin palju ja väga erinevaid asju, mis oleksid

pidanud katma mu mineraalainete ja vitamiinide vajaduse, avastasin, et olen väsinud, uimane ning vereproov näitas, et olen aneemia äärel,“ kirjeldab ta veganluse mõju. „Minu kehale kahjuks ei sobinud veganlus,“ on ta pisut kurb. „Praegu toitun tasakaalustatult, söön ka muna, kvaliteetseid piimatooteid ja kala. Vahel harva, kui on isu, võtan ka väikse lihatüki.“ Vahel teeb ta veganpäevi lihtsalt organismile puhkuse andmiseks. „Minu õppetund on selles, et iga inimene peab ise katsetama, kuidas miski mõjub just tema kehale. Ainult suurest tahtest ei piisa, vaid keha peab tegema koostööd. Kuula oma isusid ning vähenda lihatoodete söömist, juba see annab palju juurde ja pikas plaanis on siiski hea su tervisele ning ka keskkonnale.“ SIRJE MAASIKAMÄE

Pärna kliinik kutsub luutiheduse mõõtmisele naisi vanuses 60+ H e l i st a P ä rna k l i i ni k usse t e l 6 8 0 2 0 0 0 J .P ä rna 4 , Ta l l i nn e - post :i nf o@ norde st m e di c a l .e u O l e m e a va t ud E- R 8 - 1 6 Tegevusluba L02705

Teisipäev, 9. november 2021

6 Tervis Tiina Kõrtsini

Kui palju peaks võtma D-vitamiini?

Farmatseut Triin Hirvlaane sõnul sõltub annus eelkõige vanusest ja vitamiini puudujäägist.

Kuna D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, võiks seda võtta päeva kõige toekama söögikorraga, näiteks vahetult pärast lõuna- või õhtusööki. z Kui D-vitamiini võetakse ennetaval ehk profülaktilisel eesmärgil, tuleks 1–12aastastele lastele valida preparaat, kus on 10–20 mikrogrammi (400–800 IU) D-vitamiini. z Alates 12. eluaastast ja täiskasvanutele on sobilik 20–30mikrogrammine (800–1200 IU) annus. z Eakad ehk 70aastased ja vanemad võiksid võtta 30–50 mikrogrammi (1200–2000 IU) päevas, sest neil on suurenenud risk osteoporoosi ehk luuhõrenemise tekkeks. z Kui vereanalüüsiga on tuvastatud D-vitamiini puudus, määrab vajaliku vitamiinikoguse arst.

D-vitamiini puudus muudab luud hapraks D-vitamiin on oluline nii laste kui ka täiskasvanute luude terviseks ning iseäranis oluline beebidele esimeseks kolmeks tormilise arenguga elukuuks. Kuidas tunda ära D-vitamiini vaegust?

Kui palju ja millal peaks D-vitamiini toidulisandina juurde võtma?

Benu veebiapteegi farmatseudi Triin Hirvlaane sõnul on D-vitamiini vaja eelkõige luude kasvuks, massiks ning vastupidavuseks. „D-vitamiin ehk kaltsiferool on rasvlahustuv vitamiin, mis soodustab kaltsiumi imendumist soolestikus ning aitab säilitada piisavat kaltsiumi ja fosfaadi kontsentratsiooni luudes, et luud oleks tugevad,“ selgitab apteeker.

Oht luudele ja hammastele „D-vitamiin on osaline nii lihaste kokkutõmbe ja toonuse reguleerimises, rakkude normaalses arengus, immuunsüsteemi

toimimises kui ka glükoosi ainevahetuses. Teadusuuringutes on leitud, et D-vitamiinil on põletikku vähendavad omadused.“ D-vitamiini puudujäägist organismis annavad apteekri sõnul märku väsimustunne, probleemid naha, juuste, küünte, luude ja hammastega, aga ka liigesemured. „Kui D-vitamiini puudus on suur, võivad luud muutuda õhukeseks, rabedaks või moonduda. D-vitamiin hoiab lastel ära rahhiidi. See on haigus, mille korral organismi kaltsiumi- ja fosforisisaldus väheneb, luud muutuvad pehmeks ja kõverduvad,“ selgitab Hirvlaan.

Selle vitamiini vaegus ohustab ka täiskasvanuid. „Täiskasvanutel aitab piisav D-vitamiini tase ära hoida osteomalaatsiat – haigust, mille korral on luudes kaltsiumivaegus ning need muutuvad pehmeks ja painduvaks ning kõverduvad. Lisaks aitab Dvitamiin koos kaltsiumiga kaitsta

eakaid osteoporoosi eest.“

Vastsündinutele on D-vitamiin väga oluline Kuna beebi areng ja kasv on esimesel kolmel elukuul väga kiire, on farmatseudi sõnul nende luude ja hammaste arenguks väga oluline saada piisavalt Dvitamiini. „Vastsündinutele tuleks alates neljandast-viiendast elupäevast anda 10 mikrogrammi

ehk 400 rahvusvahelist ühikut D-vitamiini päevas,“ selgitab Hirvlaan. Tema sõnul peavad Euroopa lastearstid rinnapiimatoidul imikuid vitamiinivaeguse riskirühmaks. „Peale beebide on D-vitamiini puudusest rohkem ohustatud inimesed, kes kasutavad püsivalt ravimeid, mis tekitavad valgustundlikkust, või kui esineb haigusi, mille korral ei soovitata päikesevalguse käes olla. Samuti peavad tähelepanelikud olema intensiivselt sporti harrastavad inimesed, eakad ja lapsed,“ loetleb farmatseut.

Apteekri üldine soovitus on võtta D-vitamiini septembrist aprillini, aga kui inimesed ei viibi päikese käes, siis ka kevad- ja suvekuudel. Ka siis tuleks võtta D-vitamiini kogu aasta, kui toidulaud ei ole piisavalt mitmekülgne ning D-vitamiini tase veres on soovitatavast madalam.

SIRJE MAASIKAMÄE

Vitamiine j et need saa TUULI REIMAN

Südameapteegi farmatseut b

Paljud võtavad toidulisandeid, et tervist toetada. Mõni vajab neid aga terviseprobleemi tõttu.

Kõik tundub justkui lihtne – võtad purgist preparaadi ja tervis tuleb.

Aga kas teadsid, et vitamiinide ja mineraalainete omastamist organismis mõjutab see, millega koos neid võtta? Kuidas neist oleks maksimaalset kasu?

Ideaalis peaksime kõik vajalikud ained saama kätte toidust.

See eeldab, et inimese menüü on mitmekesine ja toidu tooraine täisväärtuslik. Paraku haaratakse kiire elutempo tõttu toit sageli kaasa esimesest ettejuhtuvast kohast, mõtlemata söögi toiteväärtusele ja kvaliteedile.

Teadmata, kust meie toit tuleb või kuidas on seda hoiustatud ja valmistatud, ei saa me olla kindlad, et toidus on kõik väärtuslik täiel määral säilinud. Vitamiinidest ja mineraalidest võib puudus tekkida ka mõne haiguse või ravimi tarvitamise tagajärjel.

Vitamiinirühm mõjutab seda, kuidas neid võtta Et organism töötaks täisväärtuslikult, on meil vaja kõiki vitamiine ja mineraale piisavas koguses. Apteekide ja poodide riiulitel väga rikkalik valik.

Vitamiinid jaotatakse peamiselt kahte rühma: rasv- ja vesilahustuvad.

Rasvlahustuvaid vitamiine, need on A-, E-, D₃-, K-vitamiinid ja oomega-rasvhapped, tuleks võtta koos toiduga, eelistatult rasvasema toiduga. Võimalik on valida preparaat, kus vitamiin

on juba pandud õli sisse nagu õlikapsli või -lahuse korral. Nii saab sellest suurima kasu, sest vitamiin on kehale kergesti omastatav.

Vesilahustuvate vitamiinide puhul ei ole rasvasel toidul tähtsust, neid tuleks võtta veega. Vesilahustuvaid vitamiine tuleks manustada umbes pool tundi enne sööki või toidukordade vahel.

Erand on C-vitamiin, mida võiks võtta pärast sööki või eelistada aeglase vabanemisega kapsli vormi – nii väldid maoärritust. Kui magu ei valmista probleeme, võib seda võtta samuti umbes 30 minutit enne sööki.

B-grupi vitamiinide võtmine tuleks ajastada enne hommikust söögikorda, sest need annavad kehale kohe energiat. Parima tulemuse saab preparaatidest, kus on erinevad B-vitamiinid koos, kuna need toetavad üksteise imendumist ja mõju.

Erinevad mineraalained koos ei imendu Võttes korraga mitut mineraalainet, ei imendu need kõik üheaegselt, kuid üks aitab sageli kaasa teise omastamisele. Kui juurdevõetava magneesiumi ja kaltsiumi doos ületab 250 mg, tuleks neid võtta eraldi. Kui võtta näiteks preparaati, milles on kaltsiumi üle 250 mg ja mag-

Teisipäev, 9. november 2021

Tervis 7

a mineraale peab võtma õigesti, aksid organismi imenduda Vida Press

Vida Press

Võttes korraga mitut mineraalainet, ei imendu need kõik üheaegselt, kuid üks aitab sageli kaasa teise omastamisele.

neesiumi alla 250 mg, omastab keha ainult kaltsiumi ning magneesiumil on seal üksnes abistav roll, et kaltsium paremini imenduks.

Magneesiumi heaks omastamiseks tuleks seda võtta toidukorra ajal ning kindlasti koos B6vitamiiniga. Juba preparaadi valimisel tuleks eelistada sellist toodet, kus ühes tabletis on nii magneesium kui ka B6-vitamiin. Magneesiumi imendumist toetab mõningal määral ka C-vitamiin.

Kaltsiumi parimaks omastamiseks võetakse seda koos D-vitamiiniga ning eelistatavalt toidukordade vahel.

Raua võtmine tuleks planeerida söögikordade vahele. Parema imendumise saavutamiseks on soovitatav võtta seda koos Cvitamiiniga, aga vältida kõiki teisi vitamiine ja mineraale. Rauaga koos ei tohiks kaltsiumi kindlasti võtta ning hoiduda võiks samal ajal tee, kohvi või piima joomisest. Samuti ei sobi samal ajal süüa šokolaadi. Raua omastamisele aitab kaasa vask, mida võib vajadusel juurde võtta, kui raua imendumisega probleeme on.

Tsingi paremaks omastamiseks kehas aitavad kaasa A-vitamiin, vask ja loomsed valgud.

Pikaaegsel tsingi tarvitamisel suurtes kogustes tuleks võtta juurde vasepreparaati, et kehas säiliks tasakaal.

Kas võtta koos või eraldi?

Vitamiinide võtmisel tuleks lähtuda põhireeglist: vitamiin või mineraal, mida võetakse suures koguses, segab kõigi teiste vitamiinide või mineraalide imendumist. Kui organismis on puudu mitmest vitamiinist või mineraalist, tuleks eelistatult võtta neid kõiki eraldi ja eri aegadel. Kui toidulisandeid võetakse probleemide ennetamiseks ning nende doosid on väiksed, võib neid võtta koos.

Vitamiinid ja mineraalained on eluliselt vajalikud Vitamiinid on asendamatud mikrotoitained. Need ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise hoidmiseks. Sama olulised on tervise seisukohalt mineraalained, mis on luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostisosad ning aitavad edastada närviimpulsse. Inimese organism vajab toimimiseks väga palju mitmesuguseid mineraalaineid ja vitamiine.

Vitamiinidest ja mineraalidest võib puudus tekkida ka mõne haiguse või ravimi tarvitamise tagajärjel.

Teisipäev, 9. november 2021

8 Tervis Vida Press

Viirushaig

VITATABS MAXI

GEIDI RAUD

geidi.raud@ohtuleht.ee

Jahe sügistuul on endaga kaasa puhunud ka hulga külmetushaigusi.

Kuidas end ravima peaks? Pärnu Ristiku Benu apteegi proviisor Margot Lehari rõhutab, et rahvasuus levinud ütlus „kui ei ole surmatõbi, siis saab ikka viinast abi“, tuleks ära unustada ja pitsi välja otsimise asemel tuleks keeta hoopiski teed.

multivitamiini ja mineraalainete kompleks

Sisaldab immuunsust tugevdavat tsinki!

Vitatabs Maxi sisaldab hädavajalikke 12 vitamiini ja 4 mikroelementi, mida organism vajab iga päev, et olla terve.

Vitatabs Maxi soovitatakse toidulisandina vitamiinivajaduse katmiseks (näit. dieet, suurenenud füüsiline või vaimne koormus, stress, rasedus, haigusjärgne paranemisperiood).

Vitatabs Maxi sisaldab ka magusaisu vähendavat kroomi.

1 tablett päevas väsimuse vastu!

Sügisel napib loomulikke vitamiiniallikaid ja tuleb kaaluda nende juurdevõtmist.

Igal vitamiinil on oma ülesanne

Valmistaja: Hankintatukku OY, Soome Esindaja: OÜ Loodustoode, Tel 666 0091

Päevad lähevad aina lühemaks ja jahedamaks ning varsti saabub aeg, kui valget aega jääb väga väheks. Et pime talveaeg üle elada, võiks juba praegu hakata võtma vitamiine. Mida võib sügisel võtta ja miks on see vajalik? „Soovitusi, miks vitamiine võtta, on mitmesuguseid, kuid põhjus, miks seda teha just sügisel, peitub nii toitumises kui ka viiruste levikus,“ märgib Benu veebiapteeker Triin Hirvlaan.

Kui suvel on saada palju kodumaiseid marju ja luu- ning puuvilju, mis on täis kasulikke vitamiine, siis sügisel jääb neid aina vähemaks. See tähendab, et napib ka vitamiiniallikaid. „Vitamiinid toetavad inimese organismi normaalset toimimist ning immuunsüsteemi ja see on eriti oluline viirusterohkel sügisel,“ nendib Hirvlaan.

Vitamiinivajadus sõltub toitumisest

* 1 tablett annab 100% päevasest soovitatavast annusest (RDA)

Müügil hästi varustatud APTEEKIDES, SUPERMARKETITES, Mustamäe TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn ja www.tervis24.ee

Kui inimene sööb ka sügisel ja talvel värvilisi köögivilju, marju, puuvilju ning täisteraja piimatooteid, liha, kala ning muna, siis on vitamiinivajadus väiksem. „Erand on aga D-vitamiin, mida peaks võtma nii sügisel kui ka talvel, mõnel juhul ka aasta läbi, sest uuringud on näidanud, et eestlastel on Dvitamiini tase normist madalam,“ soovitab apteeker. „Vitamiine on palju, neil on mitmeid ülesandeid ja need on olulised nii rakutasandil kui ka kogu kehale üldiselt.“ Vitamiinid on kasulikud nahale, juustele, luudele, silmadele , samuti mineraalainete imendumise

Liialdada pole vaja Vitamiine tuleb võtta soovitatud koguses, mitte rohkem, eriti kui tegu on rasvlahustuvate vitamiinide, näiteks A-, E,- K-vitamiiniga.

Erandiks on inimesed, kellel on juba vitamiinivaegus, kuid siis määrab vitamiinivajaduse arst. See, kas võtta vitamiine kuurina või pikemat aega, sõltub toitumisest ja vitamiinide tasemest vereseerumis.

Allikas: farmatseut Triin Hirvlaan

toetamiseks ning immuunsüsteemile.

Võimsa toimega vitamiinid Sügisel soovitatakse võtta C-, A-, E-, D-vitamiini ning Brühma vitamiine. „Viirusteperioodil on oluline just C-vitamiin, mis toetab immuunsüsteemi tööd mitme eri toimemehhanismi kaudu,“ selgitab apteeker. Näiteks suurendab see fagotsüütoosi ehk õgirakkude tegevust, mis kaitsevad keha haigusetekitajate eest. „Cvitamiin aitab kaitsta rakke ka oksüdatiivse stressi eest, mis põhjustab vabade radikaalide teket ning need kahjustavad omakorda rakke ja kudesid,“ lisab Hirvlaan.

A-vitamiin toetab aga nahka, nägemist ning aitab kaasa immuunsüsteemi tööle. E-vitamiin on samuti võimas antioksüdant. B-grupi vitamiinid toetavad närvisüsteemi tööd, on kasulikud silmanägemisele, punaste vererakkude moodustamisele ning aitavad kehal energiat saada.

SIRJE MAASIKAMÄE

„Võrreldes eelmise aastaga, on sel sügistalvisel hooajal tunduvalt rohkem viirushaigusi liikvel. Väga ägedalt on pead tõstnud rinoviirused ja inimestel on tekkinud nohu tüsistused. Samuti on liikvel köha põhjustavaid viiruseid,“ loetleb Lehari (pildil).

Kuidas aga eristada külmetust gripist ja koroonaviirusest? „Kõik külmetushaigused on tegelikult viirushaigused, aga kuna nad levivad rohkem viletsamate ilmadega, siis nimetame neid külmetushaigusteks,“ selgitab proviisor. „Enamikul viirustel on kindel hooaeg, näiteks kevadel ja sügisel on sagedasemad rinoviirused. Adenoviirused ründavad rohkem kevadel, suve alguses ja talvel. RSV-viirus, mis kimbutab imikuid ja väikelapsi, levib pigem kevadel ja sügisel, gripiviirused talve algusest kuni kevadeni. Kõhuhädasid põhjustavad rota- ja noroviirused ringlevad rohkem suvel juunist oktoobrini, aga ka detsembris ja jaanuaris. Koroonaviirusega me veel kohaneme – see, millistes kalendrikuudes ta eriti aktiivselt ringleb, pole täpselt teada. Senine aeg on näidanud, et viiruse aktiivsem levik on augustist maini.“

Koroonatest tasub igal juhul teha Lehari sõnul on kõik inimesed nohu tekkimise ajal kogenud, mismoodi keha vastureaktsiooni annab. „Ilmselt koroonaga ongi selline tunne, et midagi uut on organismi tunginud: raske on olla, väsimus ja peavalud on tõsisemad kui tavaliselt. On aga ka inimesi, kes ei tunne koroonat põdedes esimesel nädalal mingit erinevust võrreldes tavalise rinoviirusega. Tavaliselt tekivad koroonale spetsiifilised haigusnähud umbes viie päeva pärast. Loomulikult tasub iga külmetushaigust teraselt jälgida, nii palaviku ja peavalu teket kui ka konkreetselt COVID-19-le iseloomulikke sümptomeid, nagu maitsemeele kadu, tugevad

peavalud ja hingamisraskused.

Koroonaviirus on ilmutanud end ka seedekulgla tõsiste häirete – ägeda kõhukinnisuse ja -lahtisusena. Koroonatest tasub teha igal juhul.“

Täienda koduapteeki! „Kodus võiks olemas olla paratsetamool, külmetusravimite segud – näiteks Coldrex ja Fervex , C-vitamiin, ninasprei ja seedekulgla jaoks pre- või probiootikumid,“ märgib proviisor. Tema sõnul ei tohiks gripiteed üle nädala kasutada. „Need on omal kohal, kui peale peavalu või palaviku on ka nina kinni või köha. Ainult palaviku alandamiseks pole vaja neid juua, siis sobivad tavalised ühe toimeainega tabletid. Samuti ei sobi need siis, kui ainus sümptom on köha.“ Paratsetamooli võiks Lehari sõnul võtta siis, kui palavik põhjustab ebamugavat olemist ja peavalu. „Kui peale palaviku muid kaebusi pole, siis peetakse kuni 38,5 kraadi selliseks näiduks, mida pole vaja langetada. Viirused hävivad temperatuuri mõjul ning organism kergitab temperatuuri võõrkehade hävitamiseks. Lastel võivad kõrge palavikuga tekkida palavikukrambid, sellepärast tuleb neid suurema hoolega jälgida.“ Kui palavikule eelnevad külmavärinad ja külmatunne, tuleks püsida soojas. „Kui palavik on juba kõrgustesse tõusnud, siis hakkab inimesel palav ja siis ei tohi end ega haiget last paksu teki alla mässida. Samuti ei tohi kõrge palavikuga minna sauna ega vanni. Ekstreemsed temperatuurid ei mõju haige kehale hästi. Sauna ja sooja vanni tohib minna siis, kui inimene on külma saanud ja kurk on veidi kibe. Sellisel juhul võib õigeaegsest saunast olla palju abi.“

Pitsile kangemale eelista teed Milliseid koduseid raviviise aga proviisor soovitab? „Keeta võiks näiteks taimeteed: pärnaõitest, piparmündist, salveist, kummelist, liivateest või kassinaerist. Need kõik on külmetushaiguste korral tervisele väga kasulikud. Mett ja sidrunit võib ka kõrvale süüa.

Tähtis on meeles pidada, et mee bioloogiline aktiivsus kaob mikrolaineahjus ja 70 kraadi juures, sellepärast soovitatakse mett lisada pigem pisut jahtunud teele või eraldi kõrvale süüa.“ Lehari sõnul kergendab köha ja kurguhädade korral olemist igasuguse sooja vedeliku joomine. Ta soovitab lisada joogile ka jupikese ingverit või jõhvikaid – need annavad antiseptilise lisaväärtuse.

Teisipäev, 9. november 2021

Tervis 9

gused on ägedalt pead tõstnud Vida Press

Alkohol raskendab haigusnähte Maainimesed kipuvad arvama, et külmetuse vastu aitab hästi pits viina. Kuidas peaks aga tegelikult haigena alkoholi suhtuma? „Proviisorina ei soovita ma alkoholi kasutada ei külmetushaiguste ennetamiseks ega ka muude haiguste raviks,“ ütleb Margot Lehari. Pits viina võib tema sõnul anda küll näilise soojatunde, kuid kehale pole see ikkagi kasulik. „Sooja saamiseks ja külmetushaigusesse jäämise vältimiseks tuleks kasutada muid vahendeid – näiteks juua kuuma teed, minna sauna või vanni. Kui külmetamisest on juba päev möödas ja külmetushaigus on kohal, siis teeb alkohol veelgi rohkem kahju. Alkohol raskendab haigusnähte, häirib immuunsusrakkude toimimist, tekitab rakkudes veepuudust ja koormab maksa.“

Mis leevendab köha ja nohu?

Kui peale palaviku muid kaebusi pole, siis peetakse kuni 38,5 kraadi selliseks näiduks, mida pole vaja langetada.

z Riietele kleebitavad nohuplaastrid on tõhusad ja aitavad öösel paremini hingata, kuid need ei sobi astmaatikutele ja allergikutele. z Inhalaatorid, mis toodavad jahedat auru, kergendavad samuti köhimist ja vedeldavad paksu nohu. z Sinepipulbriga jalavannid on köha ja nohu leevendajad, kuid neid ei tohi teha palavikuga. z Rinnale sobib hõõruda nii eeterlike õlidega salve kui ka hanerasvasalvi, kuid samuti mitte palavikuga. z Koduste raviviiside alla kuulub ka soolaveega kurgu kuristamine ja nina loputamine. Lahuse valmistamiseks tuleb panna üks teelusikatäis soola klaasi vette. Allikas: proviisor Margot Lehari

S! U

Islandi sambliku, C-vitamiini ja tsingiga imemistabletid täiskasvanutele ja lastele

U

Kurgule, häälele, immuunsusele

Vocal kurgutabletid sobivad eriti hästi: • Kurgu ja neelu ärrituse korral • Kurnatud häälepaelte ja häälekäheduse korral • bl-vh;v|-7; h b v;v| ঞ m]b| 7 m;;Ѵ-lbvŊ mbm] rääkimisraskuste korral

KÜSIGE APTEEGIST! Maaletooja: Sirowa Tallinn AS

C Zn

VITAMIIN

TSINK

• !- blb|;v| ॗb hbmmbv;v| mbm-v| ঞ m]b| 7 suukuivuse korral • Külmetuse sümptomite korral

Teisipäev, 9. november 2021

10 Tervis

KARDIOLOOG: ikka veel püsib et südamehaigused ei ohusta n Vida Press

SIRJE MAASIKAMÄE

sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

Levinud müüdi kohaselt ei ole naised südamehaiguste peamine riskigrupp, aga naiste suremus südame-veresoonkonnahaigustesse on isegi kõrgem kui meestel. „Praegu ei ole Eestis olukord naiste südametervisega lootusetult halb. Küll aga peaksid naised peale pere tervise eest hoolitsemise mõtlema rohkem ka endale,“ soovitab kardioloog Tiina Uuetoa.

Esimesed spetsiaalselt naistele suunatud soovitused südame-veresoonkonnahaiguste ennetamiseks avaldati 1999. aastal USAs Ameerika südameliidu eestvedamisel. Euroopas rakendatakse naiste südamehaiguste ennetuseks erisoovitusi alates 2012. aastast. „Skriinimist südamehaiguste suhtes soovitatakse naistele vanuses üle 50 aasta või menopausi tekkimisel.

Eestis aga kahjuks skriiningule tihti ei jõuta. Teadlikkust sellest, et ka naiste südant tuleb jälgida, peab kindlasti tõstma – me ei peaks ainult kaebusi ootama,“ rõhutab Confido meditsiinikeskuse kardioloog Tiina Uuetoa (pildil).

Kardioloogi sõnul on südamehaiguste riskifaktorid meestel ja naistel suures plaanis samad: kõrge vererõhk, stress, vanus, suitsetamine, diabeet, kõrge kolesteroolitase, pärilikkus ja kõhu- ehk nn õunatüüpi rasvumine. „Väga jõuline tegur, mida paraku mõ-

ning paraku ei maanda seda ka hormoonasendusravi,“ selgitab arst.

Menopausi saabumisega tõuseb hüppeliselt südamehaiguste risk.

Naised peaksid mõtlema rohkem endale

jutada ei saa, on vanus. Iga elatud aastaga kasvab risk haigestuda mõnda südame-veresoonkonnahaigusesse,“ sõnab dr Uuetoa.

Samas moodustavad riskifaktorid, mida me saame mõjutada elustiili ja ravimitega, selge enamiku – isegi kuni 90 protsenti. „Palju on inimeste enda kätes,“ rõhu-

tab südamearst. „Haiguste tekkel mängivad rolli nii geneetilised kui ka elustiiliga seotud mõjutajad. Keskenduda tuleks elustiilile, sest seda on meil endil võimalik muuta.“

Suitsetamine on ohtlik Arsti sõnul suurendab suitsetamine oluliselt südamehaiguste riski. „Naised peavad arvestama, et suitsetamine on nendel jõulisem riskifaktor kui mees-

tel nii südame isheemiatõve – mis on infarkti alushaigus – kui ka insuldi tekkimiseks.“ Väga oluline viis vähendada südame-veresoonkonnahaiguste riski on piisav kehaline aktiivsus ning vererõhu ja kehakaalu kontrolli all hoidmine. „Eestis põeb iga viies mees ja iga neljas naine kõrgvererõhktõbe. Ülekaal ja eriti n-ö õunakujuline kehakuju ehk suur vööümbermõõt on suur probleem,“ ütleb Uuetoa.

„Naistel tasub arvestada, et pool tundi mõõdukat igapäevast kehalist koormust on miinimum, mille nad peaksid oma ellu sobitama, et südamehaiguste riski maandada.“ Südametervise hoidmisel mängib suurt rolli hormonaalsüsteem. „Naissuguhormoon östrogeen kaitseb südame tervist. Menopausi saabumisega tõuseb risk südamehaigusteks hüppeliselt

Tunneta Surnumere jõudu!

Magneesium on üks olulisemaid mineraale, mis reguleerib mitmeid füsioloogilisi protsesse ja aitab ühtlasi säilitada elektrolüütide tasakaalu.

Magneesium on elutähtis lihaste (kaasa arvatud südamelihase) ja närvide tööle, normaalsele vererõhule, hädavajalik närvisüsteemile, toetab krooniliste põletike vähenemist.

Kui tunned pidevat väsimust, närvilisust või kurdad jalakrampide üle, võib olla tegemist magneesiumipuudusega.

Stressi uurimisel naiste südamehaiguste riskifaktorina on näidatud, et enam on stressis nooremad naised, lahutatud naised ja üksikemad, samuti ülekaalulised, suitsetajad, diabeetikud ja need naised, kellel kaasub ka depressioon või ärevus. „Seega on stressis naisel enamasti ka mitu muud riskifaktorit, mis tõstavad südamehaiguste riski,“ kommenteerib dr Uuetoa.

Südametervise hoidmiseks on vajalik, et ka naised teaksid oma riskitegureid ja oskaksid enda elustiili kujundada. Edukas ennetus algab dr Uuetoa sõnul aga informeeritud arstist. „Esimesed soovitused südametervise eest hoolitsemiseks, mis olid mõeldud konkreetselt naistele, tulid kõigest 20 aastat tagasi.

Enne räägiti naistele rohkem sellest, kuidas ennetada meeste ja pere terviseprobleeme. Naised on fookusesse tõstetud alles hiljuti,“ nendib dr Uuetoa.

Praeguseks on murtud müüt, nagu südamehaigused oleks ainult meeste pärusmaa. „Naiste suremus südame-veresoonkonna haigustesse on isegi kõrgem kui meestel. Südame-veresoonkonna haigused on vägagi naiste haigused. Paraku on visa kaduma arusaam, et naised justkui poleks nendest ohustatud,“ räägib südamearst.

Kuna väga suur osa südametervisest on inimese enda teha, kutsub dr Uuetoa naisi üles enda eest hoolt kandma – tervislikult elama ning endale aeg-ajalt ka puhkust lubama.

bioMagneesium Forte 500mg täidab organismi magneesiumivajaduse tänu kõrgele biosaadavusele, ei sisalda lisaaineid.

Magneesium pärineb Surnumere veest, mis on mineraalide poolest rikkalikuim kogu Maal.

Magneesium: Leevendab väsimust ja kurnatust Aitab kaasa närvisüsteemi normaalsele talitlusele Aitab kaasa normaalsele lihaste tööle Aitab hoida luid ja hambaid normaalsetena

Teisipäev, 9. november 2021

Tervis 11 Vida Press

b arusaam, naisi Mehed põevad infarkti varem kui naised Peamine erisus meeste ja naiste vahel tuleb sisse vanusega – mehed põevad infarkte ja insulte varem kui naised. „Eestis põeb naine infarkti keskmiselt 77aastasena, mees 10 aastat nooremana ehk 67aastasena,“ selgitab kardioloog Tiina Uuetoa. „Alla 55aastane infarktihaige on Eestis reeglina mees. Ajalooliselt on kujunenud, et südamehaiguste risk tundub naistele endile madal, nad kardavad rohkem pahaloomulisi kasvajaid. Statistika aga näitab, et ka naistel tuleks südame eest hoolt kanda, sest iga teine naine sureb südame-veresoonkonnahaiguse tõttu.“

Suitsetamine jäta maha Pexels

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel on 15,8% naistest igapäevasuitsetajad. Suitsetamine kasvab noorte naiste hulgas ja kasvab ka suitsetamisega seotud haiguste risk. Suitsetajatel on menopaus varasem. „Suitsetamine ja igasugused piibutamised, kõik need põsktubakad ja esigaretid suurendavad riski,“ rõhutab dr Uuetoa.

Suitsetamisest loobumine vähendab naiste terviseriske, aga selleks kulub aega: viie aasta möödudes on isheemiatõve tekkerisk langenud 61 protsenti ja insuldi tekkerisk 42 protsenti.

Meedikutele paneb dr Uuetoa südamele nõustada naisi, sest ka lühidalt antud soovitus motiveerib neid suitsetamisest loobuma.

REKLAAMTEKST

Meeste tervisekuul on paslik tuletada meelde mehi kõige sagedamini ohustavat tervisemuret – südamehaigusi, mis tabavad Eesti mehi 10–15 aastast varem kui naisi. Kuidas mehed saaksid südant paremini hoida ja tunda ära ohumärke?

Benu apteegi farmatseudi Lauri Baari sõnul on tehtud mitmeid uuringuid, leidmaks meeste varasema haigestumise põhjuseid, kuid üht selget füsioloogilist põhjendust pole leitud. „Uuringud on näidanud, et eelkõige Ida-Euroopast pärit meestel on raskem leppida stressirohkete olukordadega, neist rääkida ja üle saada. Tunnete peitmist nähakse sageli ka põhjusena, miks mehed on naistest altimad alkoholi ja tubakatooteid tarvitama,“ selgitab farmatseut.

Nõrk süda langetab jõudlust ja pingetaluvust Apteekri sõnul langeb nõrga või kahjustatud südamega inimese elukvaliteet ja jõudlus ning ta ei talu enam endistviisi kehalisi tegevusi või pingeid. „Tegelikult on üsna raske südameprobleemidele viitavatest varajastest märkidest täpselt aru saada, sest need on sarnased paljude kergemate tervisemuredega,“ räägib Baar (pildil). „Reeglina väheneb südameprobleemiga üldine jõudlus: enam ei suudeta füüsiliselt ja vaimselt teha nii palju kui varem, õhk võib kiiremini otsa saada, rinnus tekkida pitsitustunne, liigesed valutada või ilmneda astmalaadsed sümptomid,“ loet-

Mis toetab südame tervist?

Südameprobleemiga väheneb tavaliselt üldine jõudlus: inimene ei suuda füüsiliselt ja vaimselt teha nii palju kui varem.

Mees, pane tähele südamehaiguste ohumärke! leb farmatseut tervisemuresid, mida tasub tähele panna.

Sellega aga ohumärkide loend ei piirdu. „Meestel võivad südameprobleemidele viidata ka erektsioonihäired, sest see elundkond vajab suurt verevoolu.

Probleemid võivad viidata südamele, mis ei pumpa kehasse verd nii, nagu peaks. Samuti võivad ohumärkideks olla pidevad põhjuseta peavalud või pearinglus, mis viitavad vererõhumuredele, ka pidev väsimus, mis võib olla märk uneapnoest,“ selgitab Baar.

Apteeker paneb meestele südamele, et arstiga peaks võtma ühendust kohe, kui tekib kahtlus, et südamega on midagi valesti.

Perearst suunab inimese vajadusel eriarsti juurde, lihtsamal juhul jagab juhiseid vaevuste leevendamiseks.

Terve südame retsept on tervislik eluviis „Me ei saa muuta oma geneetilist eelsoodumust haiguste tekkeks, küll aga saame üsna palju ära teha haiguste ennetamiseks,“ kinnitab farmatseut. Südamehaiguste ennetamiseks on ennekõike tähtis tervislik eluviis. Tuleb

z Koensüüm Q10 aitab rakkudel paremini energiat kasutada ehk annab rohkem jõudlust. z D-vitamiin toetab nii immuunsust kui ka ainevahetust. z Oomega-3-rasvhapped on põletikuvastase toimega. z Magneesium aitab kaasa normaalsele rakutalitlusele. z Kaalium on tähtis südamelihase töös. z Magneesium + B6 aitab stressi vastu. Magneesiumil on tähtis roll raku töös, lisaks aitab see krampe vältida ja koos B6-vitamiiniga on rahustava toimega. z Küüslauk on tugev antioksüdant ja aitab tugevdada kaitsevõimet viiruste-bakterite vastu. z Rahustavad ravimtaimed leevendavad stressi ja aitavad paremini uinuda.

Allikas: farmatseut Lauri Baar

piisavalt liikuda – kõndida vähemalt 15–30 minutit päevas. Arvestada tuleb tervisliku toitumise põhimõtetega — menüü peab olema mitmekesine, süüa tuleks piisavalt küllastumata rasvhappeid ja vähem soola. Muidugi tuleb loobuda meelemürkidest ja tubakatoodetest või vähendada nende tarvitamist. Tähtis on leida aega puhkamiseks ja aktiivseks lõõgastumiseks. SIRJE MAASIKAMÄE

Teisipäev, 9. november 2021

12 Tervis SIRJE MAASIKAMÄE

sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

Vaktsineerimine ja koroonahaigus on toonud päevakorda trombooside teema. Tromboos on trombide ehk vereklompide teke veresoontes.

Inimene, kes kardab vaktsineerimist, võiks teada, et trombiohtu suurendab väga oluliselt hoopis COVID-19 põdemine, samuti mõned argised olukorrad. ÜLEKAAL Ülekilod, eriti kui need paiknevad keskkohas, panevad lisasurve vaagnas olevatele veenidele ja jalgadele, mis võib tõsta trombiohu kaks korda suuremaks. Kui su kehamassiindeks on 25 või rohkemgi ning kui sa võtad ka antibeebipille, võib ühe uuringu järgi kasvada tromboosirisk isegi kümme korda. Regulaarne liikumine on parim kaitse trombide vastu ja aitab ka kaalu langetada.

OLED SPORTLANE Hiljutises uuringus leiti, et trombidest on rohkem ohustatud sportlased, eriti need, kes harrastavad kestvusalasid, näiteks jooksevad maratone. Neil on suurem risk, et tekib vedelikupuudus või vigastused, nad võtavad ette pikki reise. Trombi tunnuseid on kerge ajada segi spordist põhjustatud nähtudega. Võta ühendust arstiga, kui märkad paistetust, ebatavalisi sinikaid või tunned tugevat valu käes või jalas, aga eriti siis, kui tunned valu rinnus.

Üllatavad põhjused, mis võivad suurendada trombiohtu OPERATSIOON Voodirežiim enne ja pärast mis tahes operatsiooni aeglustab vereringet. Suured kõhuõõne-, vaagna-, puusavõi jalaoperatsioonid suurendavad trombiohtu. Võimalik, et vajad verevedeldajaid. Pärast operatsiooni tõuse üles ja hakka liikuma niipea kui võimalik.

PÕLETIKULINE SOOLEHAIGUS Kui sul on mõni põletikuline soolehaigus, näiteks Crohni tõbi, võib sul olla kaks või ise-

gi kolm korda suurem trombioht. Sellise haigusega inimestel tekib kergesti vedelikupuudus, nad võivad olla palju voodis või vajada operatsioone. Võimalik, et põletik, mis põhjustab soolehaiguse, on seotud ka trombide tekkega.

MADAL D -VITAMIINI TASE Ühes väikses uuringus leiti, et 82 inimesel, kellel tekkis teadmata põhjusel tromb, oli veres madalam D-vitamiini tase, kui

SPEICK PURE

neid võrreldi 85 inimesega, kellel polnud kunagi trombe olnud.

D-vitamiini saab näiteks lõhest, tuunikalast, juustust ja munakollasest. D-vitamiini saab ka päikese käes viibimisel. Eestis soovitatakse D-vitamiini võtta juurde aasta ringi.

HORMOONE SISALDAVAD RAVIMID Antibeebipillide võtmine ja hormoonasendusravi menopausi korral võivad tõsta trombide riski.

VÄHK Vähkkasvajad kahjustavad keha kudesid ja eritavad aineid, mis soodustavad trombide teket. Kõige kõrgem trombirisk on aju-, soolte-, kopsu-, neeru-, munasarja- ja pankreasevähi korral. Trombid on üsna tavalised ka lümfoomi, leukeemia ja maksavähi korral. Ka teatud tüüpi keemiaravi võib soodustada trombide teket. Keemiaravi ajal soovitatakse kanda tugisukki ja püsida nii aktiivne kui võimalik.

Meie e-pood: passik.ee/pood

looduslik kosmeetika kogu perele!

RASEDUS Ka kõhubeebi lisab survet vaagnas paiknevatele veenidele ja jalgadele. Trombioht püsib ka kuus nädalat pärast sünnitust. Trombe tuleb ette kaks iga tuhande raseduse kohta. Risk on veelgi suurem, kui oled rasvunud, üle 35aastane, ootad kaksikuid või su peres on tulnud ette trombe. Trombiriski suurendab ka voodirežiim. Trombiohtu vähendab, kui püsid raseduse ajal aktiivsena. Suurem trom-

LAHEMAA PÄRIMUSKOJA MUSTA PÄSSIKU TÕMMIS Must pässik on juba rahvapärimuses aktiivses kasutuses olnud ning selle järjepidev tarbimine annab kehale energiat, tõstab loomulikku vastupanuvõimet haigustele, reguleerib seedimist ning toetab keha loomulike protsesside tasakaalukat toimimist.

Lahemaa pärimuskoja musta pässiku tõmmis on puhas ja tehtud vaid vee baasil.

Pakume tummist ja tõhusat pässiku tõmmist 0,5- ja 1-liitristes pudelites.

Saadame pakiautomaatidesse üle Eesti.

MITU ON SOODSAM!

Me ei lisa oma tõmmisesse teisi ravimtaimi, mett, alkoholi ega maitsemõjutajaid.

Musta pässiku tõmmisest ja toimest lähemalt: www.passik.ee · passikEST passik@passik.ee tel 5566 1536

Teisipäev, 9. november 2021

Tervis 13 Vida Press

Vähenda trombiriski!

Trombi teket pole võimalik täielikult välistada, kuid on hulk võimalusi, kuidas vähendada riski, et arteris või veenis tekib tromb. Ükskõik kui palju tromboosi riskfaktoreid sul on, alati on võimalik neid vähendada, järgides järgmisi põhimõtteid. Nii vähendad trombiriski ning parandad tervist. z Ära suitseta. z Söö tervislikult ja tasakaalustatult: vähe rasva ja suhkruid, palju juur- ja puuvilju. z Tegele regulaarselt spordiga. z Säilita tervislik kehakaal.

Võta alla, kui oled ülekaaluline või rasvunud. z Kui sa suitsetad, siis lõpeta – see on kõige tähtsam ja õigem asi, mida võid oma tervise heaks teha. Ülekilod panevad lisasurve vaagnas olevatele veenidele ja jalgadele, mis võib tõsta trombiohtu.

bioht püsib ka kuus nädalat pärast sünnitust.

SUITSETAMINE Suitsetamine, isegi kui teed seda vaid aegajalt, kahjustab südant ja veresooni. Ole eriti ettevaatlik, kui sa suitsetad ja võtad ka antibeebipille – selline kombinatsioon tõstab trombiriski isegi üheksa korda.

Suitsetamise mahajätmine vähendab trombiriski ja hoiab ära ka südameprobleeme.

PIKALT ISTUMINE Pikalt istumine kahjustab oluliselt südant ja veresooni. Rootsis tehtud uuringute järgi istub keskmine inimene 8–9 tundi päevas.

Väga sarnane on olukord ka Eestis. Kardioloog Margus Viigimaa sõnul tekib pika istumise käigus kehas hulk südant ja veresooni kahjustavaid muutusi – tõuseb trombioht, kiireneb lupjumine ja ainevahetus aeglustub.

Allikad: WebMd, Tromboos.ee, PERH

Kukkumine võib lõppeda nii marrastuse kui ka raske traumaga Pandeemiaaeg on andnud värskes õhus liikumisele hoogu juurde: harrastussportlasi on rohkem, kuid enam on ka sporditraumasid. Kuidas traumade korral käituda, mille järgi tunda ära tõsine vigastus ja millal kindlasti peaks arsti poole pöörduma? „Matka-, jooksu- ja rattarajad on saanud väga populaarseks, aga koos sellega on kasvanud ka traumade hulk, sest tihedamas sagimises on õnnetused lihtsamad juhtuma,“ ütleb Benu apteegi farmatseut Triin Hirvlaan. Õnnetuste vältimiseks tuleb terviseradadel liikujatel üksteisega rohkem arvestada. Tõsisemad tervisesporditraumad juhtuvad enamasti kukkumisel. „Kukkumise tagajärjeks võivad olla väiksemad vigastused alustades nahamarrastustest ja haavadest kuni tõsisemate liigesenihestuste, luupõrutuste ning halvemal juhul luumurdude ja peapõrutuseni välja,“ loetleb Hirvlaan.

Apteeker soovitab tervisesportlastel tunda oma keha ja sportida mõõdukalt, mitte üle pingutada. „Kukkumiste vältimiseks võiks jooksu- või jalgrattarada esimesel korral läbides olla ettevaatlikum ehk tutvuda raja iseärasustega. Jalgratta või muu vahendiga sõites tuleks kindlasti kanda kiivrit ning vajadusel ka küünarnuki- ja põlvekaitsmeid,“ rõhutab Hirvlaan enda kaitsmise olulisust.

Vida Press

Tõsisemad tervisesporditraumad juhtuvad enamasti kukkumisel.

väga erinevat tüüpi ja nende kasutamine sõltub marrastuse või haava sügavusest, laiusest ja asupaigast. Vigastusele sobiva plaastri valimisel tasub apteekrilt nõu küsida.

Millal minna traumaga arsti juurde?

Turset alandab külm Sageli tekib trauma kohale ka turse. Farmatseut Triin Hirvlaan annab nõu, kuidas seda alandada. z Et turset ja valulikkust vähendada, võiks sellele asetada võimalikult kiiresti midagi külma, näiteks külmakoti. Kui seda pole, siis külmutatud juurviljad, jääd või muud käepärast. z Jäise eseme ja naha vahele tuleb kindlasti asetada kangas, et vältida nahal külmakahjustust. z Vigastatud piirkonnal võib külma peal hoida korraga 20 minutit järjest, siis tuleks teha paus ning 3–4 tunni pärast tegevust korrata. z Külmkompressi võib teha kuni 48 tunni jooksul.

Kiire kodune esmaabi Kergemate vigastuste korral aitab apteekri sõnul kiire kodune esmaabi. „Kui kukkumise tagajärjel on tekkinud marrastus, tuleks haav esmalt puhastada, näiteks

spetsiaalse haava desinfitseerimisvahendiga või puhta voolava veega. „Pärast puhastamist võiks marraskil nahale asetada plaastri või siduda haava koht sidemega,“ õpetab Hirvlaan. Plaastreid on

Farmatseut paneb südamele, et kindlasti tuleks arsti poole pöörduda või kutsuda kiirabi siis, kui pärast traumat kaotab inimene teadvuse. „Isegi siis, kui teadvus kaob ainult hetkeks, võib see tähendada, et inimene on saanud peapõrutuse,“ põhjendab Hirvlaan. Peapõrutusele viitavad pärast kukkumist tekkiv iiveldus, loidus, segasusseisund, tasakaaluhäired, muutused nägemises ja kõnes ning keskendumisraskused.

Väikelapsed vajavad apteekri sõnul rohkem tähelepanu. „Kui kukub väikelaps, kes ei oska ennast veel hästi väljendada, siis tuleks vanemal last kindlasti veel mitu tundi pärast kukkumist jälgida ning peapõrutuse tunnuste ilmnemisel kutsuda kiirabi.“ Apteeker rõhutab, et arsti juurde on oluline minna ka siis, kui inimene ei saa trauma tõttu ennast liigutada või liigutamine tekitab valu. Ka siis, kui kukkumisel tekkinud haavast tuleb rohkelt verd või on näha, et haav on sügav ja pikk, sest siis on vaja seda enamasti õmmelda.

SIRJE MAASIKAMÄE

PARIM HOOLITSUS SINU NAHALE!

UUS!

Abilar®10% haavasalv kuusevaiguga

Abicare ACNE® 30ml

Kasutatakse haavade, kriimustuste, marrastuste, nahapragude ja nahalõhede (suunurgad, näpuotsad, kannad), põletuste, põletikuliste haavade (lamatised, jala- ja diabeetilised haavandid), putukahammustuste ravimisel kodus.

Uus looduslikest koostisosadest valmistatud niisutav ja nahka uuendav kreem ärritunud ja vistrikulisele nahale.

Kreem ei blokeeri poore ja laseb nahal hingata.

AbiCare Acne sisaldab antimikroobseid ja rahustavaid koostisosi kuusevaigust, E-vitamiinist ja pehmendavatest vetikatest.

Professionaalseks kasutamiseks: • nakatunud ja nakatumata, ägedate ja krooniliste haavade puhul, • diabeetiliste haavade, jalahaavandite, • keeruliste kirurgiliste haavade, • põletushaavade ja abstsesside puhul.

vistrikukreem kuusevaiguga

Abicare ACNE aitab!

On leitud, et AbiCare® ACNE kreem vähendab aknebakterite kasvu in vitro.

Uuringute kohaselt saavutab AbiCare vistrike arvu statistiliselt olulise vähenemise.

E-vitamiin toimib tugeva antioksüdandina, hoides ära vabade radikaalide kahjuliku mõju nahale.

Chondrus Crispus’e merevetikad sisaldavad ohtralt fenoole ja rasvhappeid.

Merevetikad aitavad nahal säilitada looduslikku hüdrolipiidide kaitsekihti ning ühtlasi pehmendavad nahka.

Samuti suurendab AbiCare® ACNE naharakkude valkude sünteesi in vitro, mis soodustab naha uuenemist.

Saadaval ilma retseptita BENU apteekides ja Südameapteekides, www.apteekonline.ee

Saadaval Apotheka, BENU ja Südameapteekides

Abicin® 30%

vaigulakk küüneseelene

Soomes enim müüdud

AniVox® 100ml lemmikloomade kõrvapesulahus

AniVox® on looduslik alternatiiv antibiootikumidele. AniVox® kõrvapesu lahusel on antimikroobne toime loomadel levinud patogeenide vastu: Pseudomonas aeruginosa, Escheria Coli, Malasezzia pachydermatitis, Corynebacterium auriscanis, Enterococcus faecalis, Streptococcus halichoeri.

AniVox® koostis pole ototoksiline ja seda võib kasutada ka siis kui on kahtlus, et kõrva trummikile on perforeerunud.

See ei tekita kipitust. pH 5,5-6,0.

Kasutatakse lokaalseks seenhaiguste ja paronühhia (küünevalli infektsioon) raviks. Abicin 30% vaiguakk sobib tina pedis’e (sportlase jala) ravimisel.

Lihtne küünele kanda lakipintsliga, lakk kuivab 5-10 minuti jooksul.

Kasutatakse vaid kaks korda nädalas.

Kõrvapesulahuses olev kuusevaik on korjatud Soomes Lapimaalt kuusepuid kahjustamata. Lahusel on head kõrvavaiku lahustavad omadused. Ei sisalda kortisooni, parabeene ega säilitusaineid.

Saadaval Apotheka ja BENU apteekides

Saadaval BENU apteekides

Lisainfo: info@axmer.ee, www.axmer.ee

Teisipäev, 9. november 2021

14 Tervis Vida Press

Menopausi v leevendada m SIRJE MAASIKAMÄE

sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

Kui naisel on kalduvus peavaludele või migreenile, võivad sümptomid menopausi ajal veelgi süveneda.

Seletamatute tervisemurede taga võib peituda menopaus Menopausi ajal hakkab naissuguhormoonide – östrogeeni ja progesterooni – tase langema.

Sellest tulenev hormonaalne tasakaalutus võib põhjustada mitmesuguseid tervisekaebusi.

Sageli ei oska naised seostada oma muresid üldse menopausiga ja hakkavad mööda arste käima, et leida põhjust.

Menopausi tunnuseid on kaugelt rohkem kui kuumahood – liigesevalu, südamekloppimine, peavalu ja isegi juuste väljalangemine. Üks on selge – kui menopausi sümptomid on väga häirivad ja kestavad kaua, tuleb minna arsti juurde, kirjutab Gesundheit.de.

Kuumahood ja higistamine Naissuguhormoonid mõjutavad ka kehatemperatuuri reguleerimist: kui östrogeenitase kõigub, võib see avalduda kuumahoogude ja higistamisena. Seda tuntakse ka vasomotoorse ebamugavustundena.

Kuumahoog kestab tavaliselt vaid paar minutit. Sageli on kuuma tunda eelkõige ülakehas ja näos, mistõttu nägu ja kael lahvatavad punaseks. Kuna kehatemperatuuri reguleerimine on häiritud, võib kuumahoogudele järgneda äkiline külmatunne.

Liigesevalu Lihasmass väheneb naistel alates 35. eluaastast. Kui seda protsessi ei tasakaalusta kehaline aktiivsus, võib see põhjustada liigesevalu. Väga levinud on ka seljavalu. Lihas- ja liigesevalu on menopausi ajal üsna tavalised.

Tugev verejooks ja määrimine Perimenopausi ajal ehk menopausi alguses on menstruatsioonid sageli pikemad ja vererohkemad. Määrimist võib ette tulla ka menstruatsioonivahelisel ajal, tavaliselt on see pruunika varjundiga.

Muutused uriinis ja sage pissihäda Kui uriin lõhnab menopausi ajal ebameeldivalt, on seegi seotud kaudselt hormonaalsete muutustega: reeglina on muutunud lõhna taga nakkus, näiteks põiepõletik. Menopausi ajal suureneb vastuvõtlikkus selliste infektsioonide suhtes, kuna piimhappebakterite osakaal tupes väheneb östrogeenipuuduse tõttu ja tupefloora tasakaal on häiritud.

Lisaks kaotavad vaagnapõhjalihased menopausi ajal oma tugevust, mis võib samuti põhjustada sagedasemat urineerimisvajadust ja isegi pidamatust.

Tupekuivus Kui östrogeenitase kehas väheneb, muutuvad tupe limaskestad õhemaks ja kaotavad elastsuse. Samuti väheneb tupesekreedi tootmine. See muudab tupe kuivemaks, mis võib põhjustada valulikku vahekorda, sügelust või põletustunnet.

Kaalutõus Vanemaks saades ainevahetus aeglustub ja lihasmass väheneb. Keha kulutab vähem energiat. Hormonaalsete muutuste tõttu hakkab menopausi ajal rasv kogunema rohkem kõhupiirkonda.

Menopausi ajal peaksid naised sööma kindlasti tervislikult ja tasakaalustatult, et mitte juur-

de võtta. Süüa tuleb piisavalt puu- ja juurvilju, vähem rasva ja suhkrut. Radikaalseid dieete tuleb vältida, et ei tekiks vajalike toitainete puudust. Kehakaalu aitab kontrolli all hoida regulaarne treening.

Juuste väljalangemine Menopausi ajal võib hormonaalsete muutuste tõttu suureneda karvakasv näol, kuid juuksed võivad hakata välja langema ja hõrenema.

Menopaus ja magneesiumipuudus Hormonaalse muutuse tagajärjel imendub kehas vähem magneesiumi. Lisaks higistavad paljud naised menopausi ajal rohkem, mis tähendab, et magneesiumi eritub organismist rohkem. Seetõttu võib menopausi sümptom olla ka magneesiumipuudus.

Peavalu ja valu rinnus Pingetunne rinnus on enamasti tingitud östrogeeni ja progesteroonitaseme kõikumisest. Naine võib tunda sagedamini ka südamepekslemist.

Kui naisel on kalduvus peavaludele või migreenile, võivad sümptomid menopausi ajal veelgi süveneda. See võib olla seotud madalama östrogeenitasemega. Kuid menopausi ajal võib olla ka teisi peavalu vallandajad, näiteks lülisamba kulumine või teatud ravimid.

SIRJE MAASIKAMÄE

Närvilisusel on mitu põhjust Östrogeeninappus ja hormonaalsed kõikumised võivad mõjutada ka meeleolu: paljud naised tunnevad menopausi ajal kiiremat ärrituvust, närvilisust või depressiooni.

Samas on menopaus paljudele naistele murranguline eluetapp ka muus mõttes: lapsed lahkuvad kodust, suured muutused võivad olla nii töö juures kui ka paarisuhtes. Seetõttu võivad meeleoluhäirete taga olla lisaks hormonaalsetele mõjudele ka psühholoogilised põhjused.

Uni võib olla häiritud Menopausi ajal võib olla raske uinuda ja uni võib öösel ära minna. Unehäirete põhjuseks võib olla östrogeenipuudus, kuid und häirivad ka öine higistamine ja kuumahood.

Menopaus tähendab naise viljaka perioodi ehk menstruatsioonide lõppu, mis saabub enamasti 45.–55. eluaasta vahel.

Menopausiga võivad kaasneda väga eriilmelised ja ebameeldivad sümptomid. Millised need on ja kuidas neid leevendada, selgitab naistearst Ailen Aluri.

Menopaus algab naistel keskmiselt 50–51 aasta vanuselt. Kui see juhtub enne 45. eluaastat, on tegu varajase menopausiga, enne 40. eluaastat aga enneaegse menopausiga. „Menopausi iga sõltub mõningal määral geneetikast. Soovides ennustada oma menopausi algust, võib vaadata, millal algas menopaus emal.

Aga see pole siiski alati määrav.

Menopausi algust mõjutavad ka näiteks ülekaal, stress ja suitsetamine – suitsetajatel algab menopaus kuni kaks aastat varem.

Rasestumisvastaste astaste vava hendite kasutamitamine, sotsiaalmamajanduslik seiss või sünnitused menopausi ei mõjuta,“ selgitab Confido meditsiinikeskuse naistearst Ailen n Aluri (pildil).

Menopauss diagnoositakse tagasiulatuvalt gasiulatuvalt siis, kui menstruatsiooni pole olnud 12 kuud. „Vahetult menopausile eelnevaid aastaid nimetatakse perimenopausiks. Seda aega iseloomustavad menstruaaltsükli pikkuse muutused.

Sageli kaasnevad perimenopausiga ka kuumahood, öine higistamine, unehäired, masendus, ärrituvus ja mälu halvenemine,“ kirjeldab naistearst.

Sümptomitel võivad olla ka muud põhjused Enamasti ei oska naised mitmesuguseid sümptomeid menopausiga seostadagi. „Näiteks unetusele või meeleoluhäiretele püütakse tavaliselt leida teisi selgitusi. Osal naistel hõrenevad juuksed ja nahk kaotab elastsuse. Suguelu võib muutuda ebameeldivaks ja valulikuks, kuna tekib tupekuivus. Osa naisi kaebab pea-, lihas- ja liigesevalusid. Menopaus toob kaasa ka ainevahetuse aeglustumise ning selle mõjul kipub kehakaal tõusma,“ loetleb Aluri.

Kaebuste põhjuseks on naissuguhormooni östrogeeni taseme langus organismis. Inimesed on erineva tundlikkusega ja östrogeenitaseme langusele reageeritakse erinevalt, mistõttu kõigil naistel pole üleminekuea vaevusi. „Harva võivad sümptomitel olla ka muud põhjused,

näiteks kuumahoogusid võivad tekitada teatud ravimid või kilpnäärmehaigus. Sümptomeid võivad tekitada ka alkohol, vürtsikad toidud, stress ja ärevus, samuti magneesiumipuudus,“ ütles Aluri.

Pexels

Alusta elustiilimuutustest!

Naistearsti sõnul tuleks enesetunde parandamist alustada elustiilimuudatustest. „Soovitatav on hoida toas jahedamat temperatuuri ning riietuda kihiti, et kuumahoo ajal oleks võimalik midagi seljast võtta. Piirata võiks kuumade jookide, alkoholi ja karastusjookide tarvitamist. Sporti tuleks teha mõõdukalt, positiivne mõju on näiteks meditatsioonil ja joogal,“ soovitab naistearst.

Kui elustiilimuudatused ei aita, tasub Aluri sõnul järgmisena proovida käsimüügiravimeid, mis sisaldavad taimset östrogeeni. „Nende preparaatide koos-

Salvei aitab higistamise vastu.

Teisipäev, 9. november 2021

Tervis 15

vaevusi saab mitmel viisil

Vida Press

Inimesed on erineva tundlikkusega ja östrogeenitaseme langusele reageeritakse erinevalt, mistõttu kõigil naistel pole üleminekuea vaevusi.

Kui kaua kestab hormoonasendusravi? Üleminekueaga seotud kaebusi leevendav hormoonasendusravi kestab naistearst Ailen Aluri sõnul esialgu paar-kolm aastat. „Siis tehakse ravimite võtmisse paus ja vaadatakse, kas kaebused tulevad tagasi. Kui ei tule, ei ole ravimit enam vaja võtta.“ Küll aga tasub naistel teada, et kui östrogeeni kaitsev toime lõpeb, tõuseb naiste südameveresoonkonna haigustesse haigestumise ning luude hõrenemise risk. „Et vältida luumurdude teket, soovitatakse regulaarselt võtta juurde kaltsiumi ja D-vitamiini.“

Soja võib mõjuda hästi Ailen Aluri soovitab lisada menüüsse sojaubadest tehtud toite. „Soja on taimsete östrogeenide ehk isoflavoonide allikas. On leitud, et soja tarvitamine võib üleminekuea vaevusi vähesel määral leevendada. Sellel on positiivne toime südame-veresoonkonnale ja luude tugevusele.“

tises võib olla soja, aasristik, salvei, linaseemned ja kobar-lursslill. Soja ja aasristik sisaldavad suures kontsentratsioonis isoflavoone. Salveiekstrakt aitab higistamise vastu, linaseemneekstrakt on kasulik südameveresoonkonnale ja seedeelundkonnale.“ Kui ka sellest pole abi, tuleb pöörduda arsti poole, kes võib naisele määrata hormoonasendusravi. „Kuna hormoonasendusravil on oma riskid, on vaja kindlasti enne naistearstiga konsulteerida. Kuna kaebused on tingitud östrogeenitaseme langusest, siis sisaldavadki ravimid just seda hormooni. Kui naisel on emakas alles, siis kasutatakse östrogeeni ja progesterooni sisaldavaid ravimeid, kui aga emakas on mingil põhjusel eemaldatud, võib tarvitada ainult östrogeenipreparaate. Viimaseid on saadaval nii tableti, geeli, plaastri kui ka nahaspreina,“ selgitab naistearst.

Teisipäev, 9. november 2021

16 Tervis

Töökius jääb sa

REKLAAMTEKST

Fookuses on rasv & maks

SIRJE MAASIKAMÄE

sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

Sageli on keeruline vahet teha töökiusul, väärkohtlemisel ning tavapärasel suhtlusel kollektiivis.

Kuidas aru saada, millal on tegu väärkohtlemisega ja millal mitte?

TOETA OMA MAKSA JA VÄHENDA RASVA Olulise mikrotoitaine - koliini - madala sisalduse tõttu organismis hakkab maks rasva koguma ja see hakkab mõjutama üldist enesetunnet ning heaolu! Probleemideta toimiv maks on oluline terve ja hästi toimiva organismi jaoks. Maksal on oluline roll organismi ainevahetuse reguleerimisel ja jääkainete väljutamisel.

Kas naudid ehk elu liigagi palju?

Täiel rinnal elu nautides ei märkagi kohe, et maks võiks olla üle koormatud, kuid aja jooksul hakkab see tunda andma ning muutub ka nähtavaks.

Siin aga on abi maksa koormuse vähendamiseks. Skandinaavia ettevõte New Nordic on välja töötanud Active Liver™ tabletid, mis sisaldavad artišokiekstrakti. Artišokk soodustab head seedimist. Tabletid sisaldavad ka koliini, mis aitab kaasa normaalsele maksa tegevusele.

Me ei mõtle igapäevaselt maksa tervisele, kuid see on organismi ainevahetuse jaoks ülioluline. Liiga palju süsivesikuid,

alkoholi, rasvased ja rasked toidud koormavad maksa ja sapisüsteemi.

Miks on Active Liver™ tabletid nii tõhusad?

Tabletid põhinevad ravimtaimede ekstraktidel, mis toimivad kooskõlas organismi tegevusega ja toetavad maksa igapäevaseid puhastusprotsesse, rasvade lagundamist ning on tõhusa ainevahetuse jaoks üliolulised. Active Liver™ on maksa hea tervise jaoks igapäevane „tervislik toidulisand”. Ainult üks tablett päevas!

Toidulisand

OSTA KOHE Apteekidest või tootja kodulehelt

www.newnordic.ee või telli telefonil

6843838

Modelli foto

R

asvade ladestumist maksa esineb paljudel inimestel. Mingi kogus rasva on normaalne, kuid kui seda koguneb liigselt võib see mõjutada normaalset maksa tegevust. Ebamugavustunne, lõtv, tuhm nahk ja väsimus võivad olla märgiks, et maksa tegevus on häiritud ja rasvade ainevahetus ei toimi nii nagu peaks.

ELAN HEAD ELU! Jette ja tema abikaasa on olnud suured elu nautlejad juba aastaid.

- Meile meeldib hea toit ja seepärast armastame me tihti väljas söömas ja lõbutsemas käia.

-Ühel hetkel hakkasin tundma imelikku väsimust, tundsin end ebamugavalt,pundunud ja raskena. Kõik need märgid panid mind proovima Active Liver`it™ - Active Liver tablettidega olen leidnud tõhusa ja loomuliku viisi normaalse maksa tegevuse toetamiseks ja rasvade ainevahetuse säilitamiseks ilma kompromisse tegemata.

- Võtan ühe tableti päevas. Nüüd tunnen, et mu keha toimib jälle nii nagu vaja, olen terve ja tunnen end hästi. Soovin veel palju aastaid olla aktiivne ja elu täiel rinnal nautida. Julgen kõigile soovitada Active Liver™ toidulisandit.

Viimastel aastatel on silma torganud anud üha enam intsiidente, kus ülemus-alluvussuhetes tuleb ette ahistamist või kiusu. Psühholoog Karmen Maikalu (pildil) sõnul ei tä-henda see, et vääräärkohtlemise juhtumid htumid töökollektiivis on kasvanud kasvanud, vaid pigem osatakse neid olukordi rohkem märgata ja teadvustatakse, et selline käitumine ei ole vastuvõetav. „See, millega varem lepiti kui paratamatusega, on nüüd saanud tauniva hinnangu. Seetõttu räägitakse sellest ka üha rohkem ning taolisi intsidente tuleb enam ka päevavalgele,“ ütleb Maikalu.

Töökiusamine võib psühholoogi sõnul mõjutada nii ohvri vaimset kui ka füüsilist tervist, vähendades võimalusi suhelda tööl, säilitada sotsiaalseid sidemeid, isiklikku mainet ja tervist.

Suur osa kiusamisjuhtumitest jääb aga avastamata ja lahendamata, sest juhid ei teadvusta probleemi olemasolu või ei jõua info juhi või töötajate usaldusisikuni.

Sõbralik suhtlus võib muutuda ahistamiseks Peamised inimeste hirmud kiusajale või ahistajale vastu hakkamisel on Maikalu sõnul kartus, et reageerimisele järgnevad sanktsioonid või teised ebameeldivad tagajärjed – hakatakse veelgi rohkem kiusama, vallandatakse vmt.

Statistikaamet alustas suurt suhteuuringut Selleks, et koguda infot ja hinnata, milline on seis töökollektiivide suhetes, alustas statistikaamet ulatuslikku suhteuuringut „Turvalised suhted pereringis, tööl ja väljaspool“. Uuringus osalejad valiti rahvastikuregistrist 18–74aastaste inimeste hulgast juhuvalikuga.

Küsitletakse ligi 16 000 inimest. Uuringus osalevad nii need, kes on kogenud väärkohtlemist kodus, tööl või mõnes muus kollektiivis, aga kindlasti ka need, kes sellega kokku puutunud ei ole – nii naised kui ka mehed, nii noored kui ka vanad, nii linnas kui ka maal.

„Töökius ei ole juhuslik. See on pikaajaline ja korduv pahatahtlik käitumine, mille tõttu keegi on abitus ja kaitsetus positsioonis,“ selgitab Maikalu. Tema sõnul on kiusaja eesmärk

panna teine inimene end halvasti tundma.

Kiusaja võib olla juht, kolleeg, aga ka alluv. Samuti võib kiusamine olla väga varjatud või ka avalik.

Ära unusta end gri Eelmisel aastal jäi gripihooaeg sisuliselt vahele. Milleks tuleb meil uuel hooajal end valmis panna? „Võimalik, et COVID-19 levik hoiab grippi ikka vaos, aga on oletatud ka, et mulluse vakkaoleku järel teeb gripp nüüd järeleaitamistunde ja tuleb selle võrra agressiivsem,“ kõneleb perearst Piret Rospu. Gripi vastu kaitsesüstimine on juba alanud.

Tänavu toodi Eestisse ligi 100b000 annuse võrra rohkem gripivaktsiini kui möödunud aastal.

2020. aastal oli Eestis 153 000 annust ja kuna huvi oli väga suur, siis kõigile seda ei jagunudki. Sel hooajal on Eestis esimest korda kasutusel ka ninna pihustatav gripivaktsiin. Vaktsineerida saab perearstikeskustes, aga juba neljandat aastat ka apteekides. Nimekirja apteekidest, kus saab gripi vastu vaktsineerida, leiab kodulehelt

Vida Press

Gripiga võib tekkida väga kõrge palavik.

Vaktsineeriapteegis.ee. Tänavu saavad esimest korda tasuta gripivaktsiini kõik üle 65aastased, samuti jätkub hooldekodude ela-

nike riigi kulul gripi vastu vaktsineerimine.

Eesti Proviisorapteekide Liidu andmetel vaktsineeriti 2020. aas-

Teisipäev, 9. november 2021

Tervis 17

geli avastamata „Tundsin end halvasti, REKLAAMTEKST

Vida Press

Inimesed ei julge sageli kiusajale vastu hakata, sest kardavad, et siis hakatakse veelgi rohkem kiusama või neid vallandatakse.

levitamine, teise inimese maine teadlik kahjustamine jne.

Mida teha, kui koged väärkohtlemist? „Kiusamine tavaliselt ei kao iseenesest, vaid pigem eskaleerub. Selles olukorras ei tohi üksi jääda, vaid leida keegi, kellega sel teemal rääkida ning kes mõistaks ja oskaks toetada,“ ütleb Maikalu. Kui lähikondsete hulgast kuulajat ei leia, võib helistada ohvriabi kriisitelefonile 11 6006 ning jääda seejuures anonüümseks.

Psühholoogi sõnul tuleb esmalt kiusajale selgelt mõista anda, et selline käitumine ei ole aktseptitav. „Seda tuleb teha pigem kirjeldavalt ja mina-sõnumitega. Näiteks – mulle ei sobi, kui sa teiste ees mulle niimoodi ütled. Seda süüdistamata ja vastu salvamata. Sageli jääb negatiivne või agressiivne käitumine varjatuks, sellest ei räägita ega panda selgeid piire,“ kirjeldab Maikalu.

Otsi kõigepealt abi juhilt

Kas sind kiusatakse või ahistatakse?

Kas sinu tööülesannetele seatakse põhjendamatuid tähtaegu või on töömaht juhtimatu? Kolleeg ründab sind solvangutega või levitab halvustavaid kuulujutte? Tunned ennast töökollektiivis pidevalt alandatu või alavääristatuna? Või teeb kolleeg sinu kohta kahemõttelisi, nilbeid või seksistlikke nalju ning puudutab sind kohatult?

Mida rohkematele küsimustele vastasid jaatavalt, seda tõenäolisem on, et tegu on töökiusu või ahistamisega. Psühholoog Karmen Maikalu sõnul muutub sõbralik suhtlemine ahistamiseks siis, kui see on ühele poolele ebameeldiv ja vastumeelne.

Sageli väljendub töökius teise inimese teadlikult ja põhjuseta kehvemasse positsiooni panemises. Näiteks ei edastata teadlikult vajalikku tööalast infot, kästakse teha tööd, mis on all-

pool töötaja kompetentsi. Siia alla kuulub ka pealesunnitud liiga suur töökoormus või muud ebamõistlikud tööalased nõudmised, halvustavad või alandavad märkused, solvamised, kuulujuttude

Kui sõnalisele kehtestamisele ei järgne muutust, tuleb rääkida ettevõtte juhiga (juhul kui juht ei ole kiusaja), personalijuhi või mõne usaldusisikuga ning püüda leida üheskoos lahendus.

Kui tööandja pakutud abinõu ei taga töökeskkonna turvalisust ning ohutust või kui tööandja keeldub probleemiga tegelemast, tuleb psühholoogi sõnul pöörduda tööinspektsiooni poole. „Vajadusel võib paluda appi ka näiteks sotsiaalkindlustusameti taastava õiguse meeskonna, pöörduda töövaidluskomisjoni või ka kohtusse,“ lisab psühholoog.

Psühholoogi sõnul teadvustatakse paremini, mida tähendab füüsiline või vaimne vägivald lähisuhtes, kuid vähem tähelepanu pööratakse väärkohtlemisele tööl, huviringis ja ka sõpruskonnas. Suhted tööl, trennis või sõpruskonnas moodustavad aga suure osa iga inimese igapäevast.

ipi eest kaitsta!

Riskigrupid peaksid ennast kindlasti vaktsineerima Riskigruppidesse kuuluvad inimesed, kellel on suurem oht saada gripist tüsistusi, peaksid perearst Piret Rospu sõnul kindlasti ennast gripi vastu vaktsineerima.

Gripi raske kulu ja suremuse riskigrupid on: z 65aastased ja vanemad inimesed, z kuni 5aastased lapsed, z inimesed, kes põevad aneemiat, kroonilist kopsu-, südame-, neerude või ainevahetussüsteemi haigust (eeskätt diabeeti), z 6 kuu kuni 17 aasta vanused lapsed ja noorukid, kes saavad pikaajalist aspiriinravi, z immuunpuudulikkusega inimesed, sealhulgas immuunsüsteemi talitlust pärssivat ravi saavad ja HIV-positiivsed inimesed, z rasedad igas trimestris, z kroonilisi haigusi põdevad hooldeasutuste ja pikaravihaiglate patsiendid, z tööalaselt ohustatud inimesed (tervishoiu- ja hooldeasutuste töötajad, linnufarmide töötajad jt), z inimesed, kes võivad levitada grippi riskirühmale (näiteks puutuvad kokku 65aastaste ja vanematega).

tal apteekides gripi vastu 14 000 inimest. Tasub tähele panna, et eakad saavad tasuta vaktsineerida ainult perearstikeskustes, apteekides veel mitte.

Millega tänavu vaktsineeritakse?

Ravimiameti andmetel kasutatakse tänavu Eestis kolme tootja gripivaktsiine, millest kaks on n-ö tavalised ehk süstesuspensioonid – Fluarix Tetra ja Vaxigriptetra.

Esimest korda kasutatakse ka ninna pihustatavat gripivaktsiini Fluenz Tetrat. Ravimiameti kommunikatsioonijuhti Kristi Sarapi kinnitusel on ninapihust kasutatud varem mitmes riigis. See on näidustatud 2–18aastastele.

Kaitse kujunemine võtab aega 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta.

SIRJE MAASIKAMÄE

Mu jalad olid nagu tina täis

sest jalgades oli pidev raskuse- ja väsimusetunne.“ Marta oli viimasel ajal sageli pinges, sest jalad väsisid mitte ainult kõndimisest, vaid ka istumisest. Pole siis ime, et õhtuks oli ta kurnatud, väsinud ja pahas tujus.

Marta hakkas end juba päris üksildasena tundma. Täna on ta pensionär, kes armastab oma sõpradega aktiivselt puhata kuid vahepeal pidi ta paljudest jalutuskäikudest, huvitavatest reisidest ja kultuuriüritustest loobuma kuna jalad väsisid kiiresti ja see muutis oluliselt tema tavapärast elukvaliteeti.

normaalset seisundit ning toetab vereringet.

Merimänni koore ekstraktis leidub bioloogiliselt aktiivseid aineid – oligomeerseid proantotsüanidiine. Need ühendid hoiavad veresooneseinte normaalset seisundit ja parandavad vereringet. C-vitamiin stimuleerib kollageeni tekkimist, mis on vajalik veresoonte normaalseks funktsioneerimiseks. Tähtsad onka Active Legs™ pakkus leevendust mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning Marta hakkas aja jooksul tundma end ük- tervislik eluviis. sildasena. Ta proovis peaaegu kõike, kuid ei saanud lahti ebameeldivast tundest jalga- Kas teate, et... des. Isegi siis, kui naabrinaine rääkis uuest Merimänni (ladina k. Pinus pinaster Aiton) Skandinaavia toidulisandist Active Legs, koore ekstraktis leidub mille koostises on merimänni koore ja viina- bioloogiliselt aktiivseid puulehe ekstrakt, ei uskunud ta eriti, et see aineid, oligomeerseid võiks teda aidata. Marta oli proovinud pal- proantotsüanidiine. Need jusid erinevaid vahendeid ja oli nende suh- ühendid hoiavad veretes üsna skeptiliselt meelestatud. Lõpuks ta sooneseinte normaalset siiski otsustas proovida Active Legs tablette. seisundit ja parandavad vereringet.

Energilisus ja rõõm

Olen tõesti õnnelik, et avastasin Active Legs tabletid, sest nüüd saan taas sõpradega koos aktiivset elu nautida, reisida ja ka trepist ülesminek ei ole enam probleem. Usun, et Active Legs aitab mul veel kaua terveid jalgu ja sellega kaasnevat energiat säilitada.

Rootsi Active Legsi tabletid Active Legsi tablettide koostises oleva merimänni (ladina keeles Pinus pinaster Aiton) koore ekstrakt aitab hoida veresooneseinte

OSTA KOHE Apteekidest või tootja kodulehelt

www.newnordic.ee või telli telefonil

6843838

Jalad ei väsi ainult kõndimisest, vaid ka istumisest Kanname oma keharaskust igal sammul – seda rasket tööd teevad jalad. Pole siis ime, et päeva lõpuks tunnevad paljud väsimust ja raskust jalgades. Kui veedate oma töö iseloomu või elustiili tõttu palju aega püstijalu, tuleb ka jalgade eest pidevalt hoolitseda. Ebameeldiv ja raskesti kirjeldatav tunne jalgades ei teki ainult pidevast kõndimisest, vaid ka pikemast istumisest, näiteks lennureisil, autosõidul, kauakestvate konverentside või koosolekute järel. Selleks et vältida ebameeldivat tunnet, tuleb jalgu harjutada füüsilise koormusega, tugevdada säärelihaseid ja toetada jalgade veresoonte normaalset funktsioneerimist.

Teisipäev, 9. november 2021

18 Tervis Vida Press

Martin Ahven

Kõigi nelja Eestis kasutatava koroonavaktsiini puhul on tõsiseid kõrvaltoimeid väga harva ning neid saab ettevaatusabinõusid rakendades vältida, kiirelt diagnoosida ja ravida.

Halb enesetunne võib kesta veel kaua pärast COVID-19 põdemist.

Koroona võib pikalt piinata Uuringud viitavad, et isegi need inimesed, kes on koroonahaigust põdenud kergelt, võivad tunda end mitu kuud hiljem kurnatuna ja halvasti.

Inimestel, kes põevad raskelt koroonahaigust, on küll tõenäolisem, et neil kestavad pikalt tervisehäired, kuid vahel püsivad mitmesugused tervisemured kaua ka kergelt põdenutel, kirjutab WebMd. Ühes Iiri meditsiinikeskuse uuringus leiti, et 62 protsenti patsientidest, kes tulid mõni kuu pärast COVID-19 diagnoosi järelkontrolli, polnud veel täie tervise juures. Ligi pooled kurtsid pidevat kurnatust. Üllataval kombel ei olnud halb enesetunne seotud sellega, kui raskelt nad olid haigust põdenud: ka kodus hakkama saanud inimestel kestis halb enesetunne.

Pikalt kestnud tervisemured pälvivad aina suuremat tähelepanu Mõnes uuringus on hinnatud, et umbes 10 protsendist koroonapatsientidest saavad pikaaegsed põdejad, kes kurdavad väsimuse, unetuse, õhupuuduse ja nn ajuudu üle – neil on mälu- ja keskendumishäired jm vaimsed probleemid.

USA nakkushaiguste professori Luis Ostrosky kogemuse järgi on tema pikaaegsete koroonapatsientide kõige sagedasem kaebus väsimus, sellele järgnevad mäluja keskendumishäired ehk nn ajuudu.

Põhiline sõnum on, et koroonahaiguse põdemisel pole mustvalget valikut – kas sured või saad terveks. Ka tervenenutel võivad tekkida südame-, neeru- ja kopsuprobleemid, samuti vaimse tervise häired nagu depressioon.

Samas on ebaselge, eriti kergelt põdenute puhul, mis põhjustab väsimust ja kurnatust. Arstid püüavad leida sellele konkreetset orgaanilist põhjust, näiteks kopsuvõi südamelihase kahjustust. Kuid vahel selget põhjust ei leitagi.

Samas ei tohi tähelepanuta jätta ka psühholoogilisi mõjutajaid, nagu ärevust ja depressiooni, mille teket on omakorda soodustanud pandeemiaga kaasnenud suur stress ja sotsiaalne isolatsioon. OHTULEHT.EE

Mida teha, kui kahtlustad pärast vaktsineerimist mõnda tõsist kõrvaltoimet?

MAIA UUSKÜLA

Ravimiameti ohutusjärelevalvebüroo juhataja

Enamik ei koge pärast COVID-19 vastu vaktsineerimist mingeid erilisi kõrvaltoimeid. Kui aga kahtlustad mõnd tõsisemat kõrvaltoimet, tuleb kindlasti võtta ühendust perearstiga.

Vaktsiinide kõrvaltoimete kohta kogub Eestis infot ravimiamet. Enamasti tuleb arvestada paaripäevaste reaktsioonidega, näiteks süstekoha valu või tundlikkusega. Võib olla ka gripilaadseid sümptomeid, nagu peapööritus ja -valu, kerge palavik, uimasus, väsimus jms.

Neid reaktsioone saab leevendada valuvaigisti või külma kompressiga. Üldjuhul mööduvad sellised sümptomid paari päevaga. Kui ebamugavustunne kestab kauem või enesetunne on tõsiselt kehv, võta ühendust perearstiga.

Kõigistt häirivatest kaebuskaebus test tulekss teavitada perearsti. Vaktsiinide nide ohutusprofiili lisakirjeldamiseks rjeldamiseks peavad tervishoiutöörvishoiutöötajad teatama ama ametile kõigist süsteemsetest ja tõsistest sistest kõrvaltoimetest, est, mille korral nad peavad seost vaktsiiniga ga võimalikuks.

Kui arst saadab aadab tea-

Maia Uusküla.

Jassu Herzmann / Sotsiaalministeerium

tise, ei ole vaktsineeritul tarvis seda teha.

Ravimiameti veebis saab teatada ka neist reaktsioonidest, millel arsti hinnangul pole seost vaktsiiniga.

Ravimiamet kogub infot, et tuvastada uusi kõrvaltoimeid või selgitada muutusi teadaolevate kõrvaltoimete raskusastmes või esinemissageduses, samuti seda, kas uus teave võimaldab riske paremini vähendada.

Info vajab kontrollimist Ravimiamet analüüsib kõrvaltoime teatise andmeid ja annab esialgse hinnangu, kas tegu võib olla vaktsiiniga seotud tervisehäire või muu probleemiga. Tõsiseid reaktsioone sisaldavate teatiste korral küsib amet patsientidelt alati arsti kontakti, et saada meditsiiniline kinnitus ja lisaandmeid, näiteks patsiendi kaasuvad haigused, muud riskifaktorid, analüüside ja uuringute tulemu tulemused jms.

Eestis kogutu kogutud teave edastatakse Euroopa E ravimiameti kõrvaltoimete and andmebaasi. Vaktsiini Vaktsiinide ohutust hinnat hinnatakse Eurroopa ro opa ravimiameti ravim riskihindamise komiriskihindami tees ja inimravi inimravimite komitees, kuhu kuh kuuluvad ka Eesti ravimiameti vim eksperdid. ek EksperE did hin-

ja vaktsiini põhjusliku seose kinnitamiseni.

Teadmised täienevad

Loe kindlasti vaktsiinide infolehte!

Vaktsiinidel on väga üksikud ja väga harva esinevad tõsisemad kõrvaltoimed, mille korral kiire arstiabi hoiab ära tüsistused. Iga vaktsiini ravimiteabes on hoiatused kirjas – palun loe infolehte!

Kui kahtlustad mõnd tõsisemat kõrvaltoimet, tuleb kindlasti võtta ühendust perearstiga – nii abi saamiseks kui ka selleks, et info võimalikust kõrvaltoimest saaks edastatud.

Ravimiametini jõudnud kõrvaltoimete teatiste kokkuvõte avaldatakse iga nädal ameti kodulehel www.ravimiamet.ee

Kõik tervisemured pole seotud vaktsiiniga Koroonaviiruse vastu vaktsineeritakse praegu väga paljusid inimesi väga lühikese aja vältel. See tähendab ka tavapärasest märksa suuremat tõenäosust, et mõne haiguse avaldumine või süvenemine kattub vaktsineerimise ajaga, kuid ei ole vaktsiinist põhjustatud.

davad regulaarselt kõiki uusi võimalikke kõrvaltoimeid, analüüsides suuri andmemahte ja võttes arvesse selle haiguse/terviserikke esinemissagedust üld-

populatsioonis. Juhtude analüüsil leitud sarnasused ja eeldatust sagedasem reaktsiooni esinemine võrreldes üldpopulatsiooniga viivad reaktsiooni

Ohutuse hindamisel on oluline arvestada eri haiguste esinemissagedust üldpopulatsioonis. Kui üleeuroopalisi andmeid hinnates selgub, et mõnda haigust esineb vaktsineeritutel kas üldiselt või näiteks mõnes kindlas vanusegrupis sagedamini kui kogu rahvastikus, on see väga oluline ohusignaal. Kui ohusignaal leiab kinnitust, hinnatakse seda eraldi ja kui leitakse selge põhjuslik seos, lisatakse kõrvaltoimena ravimiteabesse.

Näiteks mRNA vaktsiinide (Pfizer / Corminatry ja Moderna / Spikevax) võimalike kõrvaltoimete hulka on lisatud müokardiit, adenoviirusvektor vaktsiinide (Janssen, AstraZeneca / Vaxzevria) kõrvaltoimete hulka aga trombotsütopeeniaga tromboosi sündroom.

Senine ohutusandmete hindamine näitab, et kõigi nelja Eestis kasutatava COVID-19 vaktsiini puhul esineb tõsiseid kõrvaltoimeid väga harva ning neid saab ettevaatusabinõusid rakendades vältida, kiirelt diagnoosida ja ravida. Õigel ajal diagnoosimiseks ja raviks tuleb patsientidel kindlasti kõigist kaebustest oma arstile teada anda.

Küsimuste korral saab pöörduda perearsti või perearstide nõuandeliini 1220 poole.

Rohkem infot leiad www.vaktsineeri.ee.

Teisipäev, 9. november 2021

Tervis 19

Teisipäev, 9. november 2021

20 Tervis

APOTHEKA PARIMAD PAKKUMISED TOIDULISAND

-20%

LIPOSOOMNE C-VITAMIIN 1000 mg 3,6 ml 30 pakikest

TOIDULISAND

-33%

ZOVACOR FORTE KAPSLID 90 tk

TOIDULISAND

-33%

LIVERTA XR KAPSLID 90 tk

C-vitamiin: • toetab immuunsüsteemi ja psühholoogilisi funktsioone • aitab kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest • kiiresti imenduv • kauakestev toime • ühe käega avatav pakend

Spetsiaalne toidulisand südame ja veresoonte tervise säilitamiseks.

Hiina punase riisi ja oliivilehe ekstraktidega.

Toidulisand maarjaohaka, koliini ja metioniiniga maksa funktsionaalsuse ja kolesterooli ainevahetuse toetamiseks.

39,74 €

33,39 €

21,67 €

49,68 €

50,09 €

MEDITSIINISEADE

-20%

BEPANTHEN EYE SILMATILGAD 0,5 ml 20 tk

MEDITSIINISEADE

-20%

COMPEED OHATISEPLAASTER 15 plaastrit

Naatriumhüaluronaati (stabiliseerib pisarakihti) ja dekspantenooli (toidab ja rahustab) sisaldavad silmatilgad kaitsevad ja niisutavad silma pinda ning muudavad selle libedamaks.

Ohatise leevendamiseks mõeldud läbipaistev plaaster, mis toimib viirusleviku tõkestajana vähendades ohatise nakkusohtu.

Tähelepanu! Meditsiiniseade.

Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte.

Vajadusel pidage nõu arsti või apteekriga.

Tähelepanu!

Meditsiiniseade.

Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte.

Vajadusel pidage nõu arsti või apteekriga.

10,78 €

14,32 €

13,48 €

RAVIMIREKLAAM

-20%

KÄSIMÜÜGIRAVIM

HESIO 500 mg 30 kattega tabletti

17,90 €

RAVIMIREKLAAM

-17%

KÄSIMÜÜGIRAVIM

NUROFEN RAVIMPLAASTER 200 mg 2 plaastrit

Jalgade kroonilise venoosse puudulikkuse ravi täiskasvanutel järgmiste sümptomite esinemisel: raskustunne jalgades ja tursed, valu, öised lihaskrambid jalgades. Hemorroididega seotud vaevuste ägenemise sümptomaatiline ravi täiskasvanutel.

Jäsemete liigeste piirkonna traumajärgse ägeda lihasvenituse või nihestuse korral esineva valu paikne lühiaegne sümptomaatiline ravi täiskasvanutel või 16-aastastel ja vanematel noorukitel.

7,37 €

6,33 €

9,21 €

7,60€

Toimeaine: Diosminum Hesperidinum

Toimeaine: Ibuprofenum

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

ID 15852

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

apotheka.ee

TOIDULISAND

-33%

VITAMIN D3 PRO EXPERT 2500 IU 90 kapslit

Mugavad ja efektiivsed õlikapslid külmpressitud viinamarjaseemneõliga.

D3-vitamiin on hea luudele, lihastele, hammastele ja immuunsüsteemile.

11,59 € 17,39 €

32,51 €

RAVIMIREKLAAM

-17%

KÄSIMÜÜGIRAVIM

PROSTAMOL UNO 320 mg 60 pehmekapslit

Eesnäärme healoomulise suurenemisega (prostata adenoom) kaasnevad urineerimishäired.

RAVIMIREKLAAM

-20%

KÄSIMÜÜGIRAVIM

DIFLAZON CAPS 150 mg 1 kõvakapsel

Järgmiste seeninfektsioonide raviks täiskasvanutel: • äge vaginaalkandidiaas, kui lokaalne ravi ei ole sobiv. • eesnaha kandidootiline põletik (balaniit), kui lokaalne ravi ei ole sobiv.

21,27 €

6,51 €

25,53 €

8,14 €

Toimeaine: Serenoa repens

Toimeaine: Fluconazolum

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

APOTHEKA APTEEKIDES PAKUTAVAD TEENUSED Kas teadsid, et Apotheka apteekides on võimalus kasutada ka erinevaid teenuseid?

Näiteks: Hemoglobiini määramine; kehakoostise määramine; jalgade tervisekontroll; kolesterooli määramine; nahadiagnostika; tubakast loobumise nõustamise teenus; kasvajate geneetilise riski testid; vererõhu mõõtmine; veresuhkru määramine; COVID-19 vastu vaktsineerimine; gripivastane vaktsineerimine; COVID-19 enesetestimise teenus jm.

Uuri lisaks lehelt apotheka.ee/teenused ja vaata millistes apteekides saad milliseid teenuseid kasutada.

Vali omale sobiv apteek ja broneeri aeg.

Pakkumised kehtivad: 1.−30.11. Kaupade valik ja hinnad võivad apteegiti erineda. Pildid on illustreerivad.