ÕIGE TOIT KAITSEB SÜDANT VIIRUSHAIGUSED VÕIVAD PÕHJUSTADA KOPSUPÕLETIKKU KUIDAS TURGUTADA IMMUUNSUST? KUIVAD SILMAD ON HÄIRIVAD
„Gripp ei ole lihtne külmetushaigus, vaid võib kulgeda palju raskemalt ja kesta kauem,“ ütleb perearst Piret Rospu.
TERVIS Teisipäev, 8. november 2022 • ÕHTULEHE TEEMALEHT
Helin Loik-Tomson
Toimetaja: Sirje Maasikamäe • Projektijuht: Marge Martjan • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
Teisipäev, 8. november 2022
2 Tervis
Viirushaigused võivad põhjustada kopsupõletikku Vida Press
SIRJE MAASIKAMÄE
Pexels
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee
Ülemiste hingamisteede viirushaigused on taas jõudsamalt levimas. Kuidas oma kopse hoida, selgitab pulmonoloog Liisi Luht. Viimasel aastal on üha rohkem tähelepanu pälvinud RSviirus ehk respiratoor-süntsütiaalne viirusnakkus. „RS-viirus levib igal aastal hoogsalt. Varem oli see ennekõike kroonilist kopsuhaigust põdeva vanema inimese ja väikelaste probleem. Täiskasvanud sageli ei teadnudki, et neil on RS-viirus,“ selgitab Qvalitase pulmonoloog dr Luht. „Koroonatestimisel kasutatav kolmik-PCR-test andis võimaluse teada saada, et sageli on muude viirusnakkuste kõrval tegu RS-viirusega. Sümptomid on koroonaviiruse omadega üsna sarnased. Haigus algab ülemiste hingamisteede kergete põletikunähtudega, siis tekib haukuv köha. Kui põletik liigub alumistesse hingamisteedesse, tekib bronhiit ning tüsistunud juhtudel väikeste hingamisteede põletik ehk bronhioliit. Raskemal juhul võib tekkida kopsupõletik. Üldjuhul tervel täiskasvanul tüsistusi ei teki, küll aga on ohustatud väikelapsed, immuunpuudulikkusega, krooniliste haigustega ja vanemad inimesed. Ülemiste hingamisteede põletik kestab umbes nädala, tüsistuste korral põetakse haigust kauem,“ selgitab dr Luht.
Abivahendid aitavad loobuda suitsetamisest Suitsetamise lõpetamine on üks olulisemaid otsuseid, mis parandab tervist, rõhutab pulmonoloog Liisi Luht. „Eestis pole tohutut õhusaastet, peamiselt kahjustatakse kopse suitsetamisega. Asendusraviks on olemas nikotiiniplaastrid, himu tubaka järele saab vähendada ka mõningate antidepressantide abiga. On rakendusi, mille abil saab suitsetamise sagedust vähendada — see ütleb, millal võib suitsetada, nii pikendatakse pause samm-sammult.“ Dr Luht on märganud, et päris paljud kirglikud suitsetajad jätavad esialgu suitsetamise maha e-sigarettide toel, siis aga teevad juba e-sigareti kõrvale ka suitsu ning hiljem tõmbavad neid paralleelselt, sest nikotiinisõltuvus suureneb. „Segakasutust kindlasti soovitada ei saa, suitsetamisest loobumist see ei toeta,“ märgib arst.
Treening tugevdab kopse On üldteada, et mida parem on treenitus, seda suurem on kopsumaht. „Kindlasti aitab treening väga palju kaasa, et hingamine oleks vabam ja olemine mõnusam,“ kinnitab dr Luht. „Hästi sobivad aeroobsed tegevused, nagu jooksmine, treening sõudeergomeetril, rattasõit ja suusatamine.“ Hingamisteede viirushaiguste sagedane sümptom on köha.
Rasked tüsistused „Liikvel on mükoplasma ja kopsuklamüüdia — infektsioonid, mida saab hõlpsasti antibiootikumidega ravida. Harva esineb ka läkaköha. Läkaköhavastane vaktsiin kuulub laste riiklikku vaktsineerimiskavasse. Aastatega täiskasvanute läkaköhavastane immuunkaitse väheneb. See on küllaltki tõsine haigus, millele on kõige iseloomulikum väga tugev köha, mis viib koguni oksendamiseni,“ tõdeb dr Luht. Kaitsmaks väikelaste, krooniliste kopsuhaigete ja immuunpuudulikkusega täiskasvanute tervist, soovitab pulmonoloog vaktsineerida ka pneumokoki
vastu, mis ei kuulu riigi immuniseerimiskavva. Pneumokokk-nakkus võib põhjustada bakteriaalset kopsupõletikku, meningiiti ja keskkõrvapõletikku ning võib järgneda tüsistusena ka pärast mõne viiruse põdemist.
Vaktsineerimine pakub kaitset „Kindlasti oleme koroonapandeemiast õppinud, et kui viirushaigused on väga levinud, siis teataval määral aitab maskide
kandmine nende levikut piirata,“ sõnab dr Luht. „Maski kandmine on piiranud oluliselt ka gripi levikut. Kui sel sügistalvel leviv koroonaviiruse variant jääb leebeks ja maske pole vaja kanda, siis võib tulla korralik gripilaine.“ Seetõttu soovitab dr Luht kõigil gripivaktsiin ära teha. Arsti sõnul tasub ka koroonavaktsineerimisega jätkata — esialgu soovitatakse neljandat doosi ennekõike riskigruppidele. Eestisse on jõudnud koroonaviiruse kohandatud tõhustus-
vaktsiinid, mis on suunatud peale algse SARS-CoV-2 tüve ka omikrontüve BA.1 alamvariandi vastu.
Kuidas leevendada köha? Hingamisteede viirushaiguste sagedane sümptom on köha. „Füsioloogilise lahusega inhalatsiooniauru tegemine vähendab ninakinnisust ja veeldab röga. Kindlasti on abiks nebulisaator ehk inhalaator. Seadmete valik apteekides on suur ja igaüks leiab kindlasti oma perele sobi-
va. Kuumaveekausi kohal kindlasti auru sisse hingata ei tohiks, sest kui kauss kogemata ümber läheb, on oht nahapõletuse tekkeks,“ hoiatab dr Luht (pildil). Kinnise köha korral on head ka rögalahtistid. Kopsude tervise hoidmiseks kehtivad üldlevinud tervist turgutavad meetmed: mitmekülgne toitumine, aga ka D-vitamiini tarvitamine r-tähega kuudel, st septembrist aprillini, kui päikesekiirgust on Eestis vähem.
Kopsuarsti poole võiks pöörduda, kui on kindel soov suitsetamist lõpetada või uurida, kas pikaaegne suitsetamine on kopse kahjustanud. Kindlasti tasub arsti poole pöörduda, et teha uuringuid ja diagnoosida astmat ja sellega kaasnevaid allergiaid ning korraldada nende ravi. Sageli otsitakse kopsuarstilt abi ka ägedate infektsioonide ja pikalt püsima jäänud köha või õhupuuduse tõttu, samuti kopsukasvajate ja tuberkuloosi välistamiseks.
Perearsti nõuandetelefon on hinnatud abiline
Nõuandeteenus töötab ööpäev läbi
Tervisemurede korral saab usaldusväärset infot perearsti nõuandetelefonilt 1220. Kõige sagedamini helistatakse nädalavahetustel, kui oma perearst ei ole kättesaadav. Kõnede hulk suureneb juba reedel ja püsib kõrge ka pärast nädalavahetust. Kui nädala sees on kõnede arv umbes 1000—1200, siis nädalavahetusel on 2000 kõnet päevas. Levinumad mured on seotud COVID-19 ja teiste viirushaigustega ning nende sümptomite leevendamisega. Samuti tee-
z Perearsti nõuandetelefon on 1220 või +372 634 6630. Lühinumbrile kehtib kõneteenusenumbri tavatariif, hind kujuneb vastavalt helistaja telefonioperaatorile. z Anonüümne nõuandeteenus töötab ööpäev läbi, ka nädalavahetustel ja riigipühadel eesti ja vene keeles. Ingliskeelset nõustamist pakutakse iga päev kella 15—17. z Isikustatud nõuandeteenus töötab E—R kella 8—22 ning nädalavahetustel ööpäev läbi. z Vaegkuuljad ja kõnepuudega inimesed saavad nõustamisteenust kasutada iga päev kella 8—22. z Riigipühadel ning nädalavahetuseti kella 8—22 pikendavad nõuandetelefoni arstid hädavajadusel retsepte.
vad inimestele muret krooniliste haiguste ägenemised, traumad ja pisivigastused. Nõuandetelefoni kaudu ei saa tellida analüüse ja protseduure või broneerida arstiaegu, nagu mõni helistaja on ekslikult arvanud. Küll aga aitavad nõustajad vajadusel hinnata tervisemure tõsidust. Meedikud annavad nõu, kas inimene peaks pöörduma perearsti poole, jääma kodusele ravile või tuleks minna EMOsse. Nõuandetelefon teeb koostööd häirekeskusega ja vajadusel ühendab arst kõne kiirabiga. O HTULEHT.EE
Nõuandetelefonilt küsitakse sageli nõu viirushaiguste põdemisel. Pexels
Teisipäev, 8. november 2022
Tervis 3
REKLAAMTEKST
Aprillis
Novembris
Saadaval apteekides üle Eesti ja www.kbmapteek.ee Lisainfo: 7338080
Teisipäev, 8. november 2022
4 Tervis
Stanislav Moškov
Ole meheks, mine kontrolli! SIRJE MAASIKAMÄE
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee
Eesnäärmevähki põdenud Ivar Seelend (57) on rääkinud oma haigusest kogu aeg avatult. Nüüd tahab ta kogemusnõustajana aidata teisi mehi, kes on silmitsi selle diagnoosiga. Ta on võtnud ka südameasjaks, et mehed käiksid tervist kontrollimas, et haigusele varakult jälile saada. Ivar on kohtunud meestega, kes on varjanud eesnäärmevähki isegi perekonna eest. Tema seda ei teinud. „Minu sõbrad, tuttavad ja töökaaslased teadsid sellest.“ Ivar räägib oma kogemusest, ka vigadest. „Mul on hea meel, et tänu minu „kampaaniale“ on paar sõpra jõudnud uuringutele. Loodan, et neil lõpeb kõik ka sama positiivselt nagu minul.“
Teadlikkust on vähe Kevadel kogemusnõustajate kursused lõpetanud Ivarile tundub, et üle 50aastaste meeste teadlikkus eesnäärmevähist on vähene. „Kui räägid nendega, siis nad küsivad, mis on PSA. Muidugi on ka teadlikke inimesi.“ Prostataspetsiifilise antigeeni ehk PSA analüüsi kasutatakse
eesnäärmevähi varajaseks avastamiseks. Enne 2015. aastal saadud eesnäärmevähi diagnoosi polnud ka Ivari enda teadlikkus suurt parem, aga talle oli kõrvu jäänud vähki haigestunud Tarmo Leinatamme üleskutse, et mehed peaksid tervist kontrollima. „Mida see tähendas, seda ma loomulikult ei teadnud, nagu ikka keskmine „tubli“ eesti mees,“ meenutab Ivar. Kord, kui ta oli oma väikse pojaga perearsti vastuvõtul, uuris ta arstilt, mida see üleskutse võiks tähendada. „Perearst ütles, et võtame kõigepealt vereproovi. Paari päeva pärast tuli temalt kõne, kus ta ütles, et üks näitaja talle ei meeldi — PSA. Mulle ei öelnud PSA loomulikult midagi, aga nii see asi hakkas vaikselt hargnema. Üle poole aasta olid uuringud, kõigepealt tuli välistada kõik muud võimalused, miks näit on kõrge. Esimese biopsiaga ei tulnud vähidiagnoosi, aga teisega sai see kinnituse.“ Nüüd teab Ivar PSAst väga palju, ka seda, et kõrgenenud näitaja ei tähenda tingimata vähki, vaid seda võib põhjustada ka põletik, isegi suguhaigus.
Lihtne kontrollida PSAd kontrollida on ju nii lihtne, julgustab Ivar mehi analüüsi andma. „Anda kord aastas
vereproov — see on ju möödaminnes. Eesnäärmevähk reeglina esimestes staadiumites märku ei anna. Kui mul diagnoositi 2016. aastal ka kõrivähk, siis öeldi, et see on üks väheseid vähivorme, millega saab n-ö tõtt vaadata, kui osavalt peeglisse pilk heita. Kui eesnäärmevähk hakkab juba tundma andma, siis on väga kiire.“ On ju teada asi, et mehed ei kipu väga arsti juurde ja kardavad ka uuringuid. Ivar soovitab mõelda, mida tasub tegelikult karta. „Kehv enesetunne, pikk ja vinduv või kaugele arenenud haigus on ju hulga ebameeldivamad kui need mõned protseduurid ja uuringud.“ Ja pärast ravi kannatab ka elada? „Kannatab kohe täitsa lahedalt elada!“ ütleb ta naerdes. „Julgustan mehi minema uuringutele ja ravile. Ravimeetodeid on mitu. Kui ma sain diagnoosi, jäin kõigepealt jälgimisele. Olin neli aastat jälgimisel, 2019. aastal tuli siiski teha operatsioon. Aga nagu need asjad käivad — tervis andis ühe märguande, andis ka teise, et midagi tuleks elus muuta. Elasin üsna stressirohket tööelu. Kanged eesti mehed, nagu me oleme — ega me ei võta ju kohe mingeid hoiatusi kuulda.“ Ivar soovitab ka naistel mehi utsitada. „Vahel öeldakse nalja-
IGA MEES PEAB TEADMA!
VARAKULT AVASTATUD EESNÄÄRMEVÄHK ON RAVITAV RISKIFAKTORID: • vanus
• haiguse esinemine perekonnas • ülekaalulisus ja metaboolne sündroom • suitsetamine, mis on sageli seotud eesnäärmevähi agressiivsemate vormidega
Eesnäärmevähk on meeste sagedasim vähkkasaja Euroopas. Alates 50 eluaastast diagnoositakse ühel mehel kuuest eesnäärmevähk. Vanuse kasvades haigestumisrisk suureneb. Eesnäärmevähk kulgeb sageli pikka aega ilma selgete tunnusteta. Alles viimases faasis võivad tekkida eesnäärmehaigustele iseloomulikud kaebused või siiretest tingitud luuvalud. Eesnäärmevähi varaseks diagnoosimiseks kasutatakse prostataspetsiifilise antigeeni ehk PSA analüüsi verest. Eesnäärmekasvaja rakkudest vabaneb verre mitu korda rohkem PSA-d kui tervest eesnäärmekoest. PSA kõrgenenud taset võivad põhjustada ka teised eesnäärmehaigused nagu healoomuline suurenemine ja eesnäärmepõletik. PSA tõusu põhjused selgitatakse välja täiendavate uuringute käigus.
HAIGESTUMISE RISKI VÕIVAD VÄHENDADA:
• tervislik eluviis • tasakaalustatud toitumine • füüsiline aktiivsus • aktiivne ja korrapärane seksuaalelu
Soovitused haiguse varaseks avastamiseks: • PSA analüüsi on soovitatav teha meestel alates 50 eluaastast • Kui perekonnas on juba eesnäärmevähki esinenud, on perekonnas on soovitatav PSA analüüsi alates 45 eluaastast Kindlasti tuleks minna perearsti, meestearsti või uroloogi juurde, kui esineb valu või ebamugavustunne vähemalt ühes järgmises kehapiirkonnas: • pärasoole ja munandite vahel (lahklihas) • munandites ja sugutis • alakõhus, kubemes ja alaseljas • valulikuks muutunud kusemine või seemnepurse Arsti juurde tuleks minna ka siis, kui esineb: • sagenenud või pakiline kusemisvajadus • häiriv kusesurve nõrgenemine
TEA, ET ENAMIK MEESTE TERVISEMURESID ON VÄLDITAVAD! Loe lähemalt: meestetervis.ee Eesti Vähiliidu tasuta nõuandetelefon: lauatelefonilt 800 2233, mobiililt 631 1727
ga, et mehed viiakse arsti juurde, jalad ees. Need, kellel on kodus viiskümmend pluss mees, võiks hoida silma peal, kas ta ikka käib arsti juures.“
Õlatunne on oluline Ivar ei anna ravisoovitusi. „See on minu ametis isegi keelatud. Saan rääkida ainult oma kogemusest ja anda nõu.“ Ta teeb arstidega tihedat koostööd ja on sada protsenti meditsiiniusku, kuid on märganud, et arstid on nii koormatud, et neil pole piisavalt mahti ei enne ega pärast ravi patsiente nõustada. „Ma ei tea, kas see on seotud koroonaajaga, kuid kõik, keda olen nõustanud, on saanud diagnoosi telefoni teel,“ imestab Ivar. „See on üsna kummastav — diagnoos telefoni teel, ilma pikemalt nõustamata.“ Ivaril on hea meel, et temale teatati vähidiagnoosid 2015. ja 2016. aastal silmast silma. „Diagnoos pole ju meeldiv, õlatunne on oluline. Kui arst teatab telefoni teel diagnoosi, siis antakse nagu nuiaga piki pead. Kui oled esimesest hoobist toibunud, siis 99,9 protsenti inimestest läheb dr Google`i juurde. Sealt võib leida ju kõike — edulugudest kuni kõige õudsemate lõppudeni välja. Ole siis mees ja selekteeri õige info välja.“ Ta ei tee etteheiteid arstidele, vaid näeb puudust süsteemis, mis ei paku piisavalt nõustamist. Inimesi peab nõustama — ja mitte ainult brošüüriga.
Rahu ja positiivsus „Diagnoosi saanud inimesele on kerge öelda — rahu, ainult rahu,“ ütleb Ivar. „Aga selle poole tuleks püüelda. Minu üks sõnum ongi hoida positiivsust. Päris paljud mehed, saades vähidiagnoosi, on piltlikult öeldes juba matusenimekirja koostanud. Pärast jutuajamisi on sellised mõtted kalevi alla pandud ning oma elu ja tegemistega rõõmsalt edasi mindud,“ ütleb ta. „Eks iga haigus, ka vähk, toitub stressist,“ arvab Ivar. „Väidetavalt on stress üks paljudest faktoritest, mis võib käivitada vähi. Võin oma kogemustest öelda, et mina ei osanud elada stressivaba elu ega võtnud ka esimestest märkidest õppust.“ Ivar tunneb, et kui mõnigi mees jõuab tänu temale õigel ajal arsti juurde, on temast juba kasu olnud. Aga ka siis, kui on diagnoositud eesnäärmevähk, on võimalik sellest võitjana välja tulla. Rohkem infot olemeheks.ee „Kanged eesti mehed, nagu me oleme — ega me ei võta ju kohe mingeid hoiatusi kuulda,“ meenutab eesnäärmevähki põdenud Ivar Seelend oma kunagist elustiili, mis rikkus tervist.
Nõustamine pakub tuge Nõustamisel on igaühele lähenemine täiesti erinev. „On neid, kes räägivad su n-ö surnuks, ja on kunst midagi vahele öelda,“ ütleb Ivar. „Aga on mehi, kes tahavad kuulata minu lugu ja siis tasapisi avanevad. Eks see on teema, millest mehed ei taha tihtipeale isegi kodus rääkida.“ Ühel mehel, keda Ivar nõustas, teavad diagnoosi vaid ta ise ja raviarst, lapsed ja abikaasagi ei tea.
Ka auto võib rikki minna „Olgu mees või naine — kui ta saab vähidiagnoosi, siis see lööb ju algul jalad alt ära,“ tõdeb Ivar. „Selline kaaluta olek kestis mul nädal või kaks.“ Aga siis jõudis meheni mingi rahu, et see on haigus, millega tuleb tegeleda. „Autol ju ka tuleb mõni rike. Siis tuleb minna töökotta, asi korda teha ja edasi sõita.“ Ivar oli 20 aastat Eesti oma valdkonna ühe suurema hulgimüügifirma müügidirektor, ta elas üsna pingelist elu. „Kuskilt tuli arusaam, et sellist elu rohkem ei taha ja vist ei tohiks ka selle ratta peale tagasi minna.“ Ta oli mitu aastat eneseotsingufaasis, kuni juhused viisid ta kogemusnõustamise koolitusele.
Teisipäev, 8. november 2022
Tervis 5
REKLAAMTEKST
REAALSUS saabub diagnoosiga Igapäevaelus keskendume tavaliselt sellele, mis on hetkel oluline. Enamus meist on kogenud, et tuleb ette ka ootamatusi, milleks valmisolek puudub. Üheks selliseks elu muutvaks ootamatuseks on vähidiagnoos, mis statistika järgi võib meid tabada igas vanuses.
E
estis saab vähidiagnoosi aastas üle 8 000 inimese. Prognoositakse, et 2030. aastaks ületab uute vähijuhtumite arv 11 000 piiri, kusjuures vähidiagnoosi saanute seas on järjest rohkem 25-45 aastaseid (Tervise Arengu Instituut, Vähitõrje tegevuskava 2021–2030).
saab abi ainult välismaalt. Sellisel juhul tuleb valmis olla, et Haigekassa ei pruugi rahastada kõike ning osa kulusid tuleb kanda endal või lähedastel (nt transport, majutus). Kõik ravi puudutavad detailid selguvad tavaliselt alles viimasel hetkel.
Meil on küll Haigekassa süsteem, mille kaudu rahastatakse enamus vajaminevast ravist, kuid sellegi poolest on igal aastal väga palju neid, kes pöörduvad heategevusfondide ja annetajate poole, et saada eluliselt olulist ravi, mida Haigekassa ei toeta. Näiteks heategevuslik Vähiravifond Kingitud Elu toetas 2021. aastal annetajate abiga abivajajaid enam kui 3,1 miljoni euroga. (www.kingitudelu.ee).
Omades vähihaiguste kindlustust OncoDrop, ei pea Te eespool mainitud kulude pärast nii palju muretsema, sest võimaliku diagnoosi saamise korral on Teil kindlustushüvitise näol olemas rahaline tugi, mida saate kasutada vastavalt oma soovile, näiteks raviks, uuringuteks või igapäevaste kulude katmiseks. Kogu summa makstakse välja korraga, kohe pärast vähidiagnoosi saamist. Endale sobiva kindlustussumma (kuni 50 000 eurot) saate valida lepingut sõlmides.
Võiks arvata, et rahastamist vajab ainult ravi, kuid tegelikult tuleb ette olukordi, kus harva esinevate vähivormide tõttu
Vähihaiguste kindlustuse OncoDrop kindlustuskaitse laieneb ka Teie kõigile alaealistele lastele kuni nende täisea-
liseks saamiseni. Kaitse kehtib ka neile lastele, kes on sündinud kindlustuslepingu kehtivuse jooksul. Lisaks annab vähihaiguste kindlustus OncoDrop lepingulisele kliendile võimaluse küsida tasuta teisest arstlikku arvamust konkreetsele vähiliigile spetsialiseerunud onkoloogidelt üle maailma. Eriti oluline on see juhul, kui diagnoositakse harva esinev vähivorm. See annab kindlustunde, et vähiravi osas on tehtud parimad otsused. Vähihaiguste kindlustuse OncoDrop saavad vormistada kõik, kes on vanuses 18-65 eluaastat. Kindlustusmakse suurus sõltub Teie vanusest ja kindlustuskaitse suurusest. Näiteks 50 000 euro suurune kindlustuskaitse 30-aastasele inimesele maksab 8,95 eurot kuus. Leping sõlmitakse 5. aastaks ja kindlustusmakse lepingu kehtivuse ajal ei muutu.
Kindlustuslepingu makse suurust saate mugavalt arvutada ja lepingu sõlmida meie veebilehel www.oncodrop.ee. Kindluslepingu saavad sõlmida need, kellel ei ole vähidiagnoosi. Selleks, et ravi võimalus ei sõltuks ainult Haigekassast ja heategevuslikest fondidest tasub sõlmida vähihaiguste kindlustus OncoDrop. Siinkohal tasub mainida, et kui soovite suuremat kindlustuskaitset kui 50 000 eurot, siis selleks on Compensa
Elukindlustuses võimalik sõlmida elukindlustusleping koos kriitiliste haiguste lisakindlustusega, mis pakub rahalist tuge lisaks vähile veel 18. enamlevinud raske haiguse diagnoosi korral. Küsimuste korral helistage julgelt telefonil 610 3000 või broneerige aeg nõustamisele aadressil www.compensalife.ee. Lisainfo küsimine ei kohusta teid lepingut sõlmima, kuid annab võimaluse aru saada enda võimalustest. Nõustamine on kõigile tasuta.
Finantsteenuse pakkuja on Compensa Life Vienna Insurance Group SE. Palume tutvuda enne kindlustuslepingu sõlmimist kindlustustingimustega www.compensalife.ee ning pidada vajadusel nõu spetsialistiga telefonil 610 3000.
Teisipäev, 8. november 2022
6 Tervis
Aita organismil võidelda haigusetekitajate vastu! Kooliaasta on täistuuri del hoo sisse saanud ja lapsed veedavad senisest enam aega siseruumi des. Sama lihtsalt kui käest kätte liiguvad pliiatsid või raamatud, levivad ka pisikud ja vii rused. Kuidas lapse im muunsust turgutada ning haigusteperioodiks valmis olla?
Ei ole suurt vahet, kas tegu on lapse või täiskasvanuga — immuunsüsteemi tugevdamisel kehtivad kindlad rusikareeglid. Immuunsüsteem on kaitsesüsteem, mis võitleb organismi sattunud haigusetekitajate ja võõrvalkude vastu. Laste immuunsust nõrgendavad väsimus ja stress, tugevdavad aga mitmekülgne toitumine, piisav magamine, liikumine ja värske õhk.
Pese tihti käsi Seda vana tõde tasub lapsele aeg-ajalt meelde tuletada. Käsi tuleb pesta tihti ja kindlasti see-
biga. Käte pesemine ei tõsta immuunsust, küll aga aitab tõhusalt hoiduda bakteritest ja viirustest. Käsi on soovitatav pesta alati koju jõudes, ükskõik, kas tullakse mänguväljakult, koolist, trennist või poest. Samuti peaks olema traditsioon pesta käsi enne ja pärast sööki, lemmikloomaga mängimist, nina nuuskamist, tualetis käimist. Käsi pole soovitatav kuivatada ühiste rätikutega. Hea on osta desinfitseerimisgeel või ühekordsed puhastuslapid, mida on mugav kotti pista. Kui laps on juba viirusega nakatunud, ei tohiks pere teised lapsed kasutada sama käterätti.
Rohkem puu- ja juurvilju! Olete õnneseen, kui teie laps sööb meelsasti ja piisavalt juurja puuvilju. Enamasti tuleb neid poolvägisi ja läbirääkimiste teel taldrikule sokutada. Kuna need on immuunsüsteemi tugevdamisel möödapääsmatud, peaksid lapsed sööma iga päev vähemalt viis portsjonit puu- ja juur-
vilju. Üks portsjon on umbes peotäis ehk 100 g värskeid või kuumtöödeldud puu- ja köögivilju ning marju. Sellise koguse söömisel on tõenäoline, et organism saab kätte vajaliku hulga vitamiine ja mineraalaineid, samuti fütotoitaineid, vett ja kiudaineid. Porgandid, apelsinid, maasikad, rohelised oad jt puu- ja köögiviljad on kõige rikkamad C-vitamiini poolest. Samuti leidub neis E-vitamiini, folaate ning teisi B-grupi vitamiine.
Täisväärtuslik toit on kõige olulisem C-vitamiin on immuunsüsteemi tugevdaja, samuti A- ja Evitamiin ning oomega-rasvhapped. Täisväärtuslik ja mitmekülgne toit, milles on piisavalt värskeid puu- ja juurvilju, pähkleid, seemneid, kaunvilju ja täisteratooteid, on immuunsüsteemi a ja o nii täiskasvanute kui ka laste puhul. Arvatakse, et lapsed, kes söövad vitamiini- ja mineraaliderikkaid toite, põevad külmetus-
Märgid ennustavad Kuigi gripisümptomid on sarnased teiste viirushai gustega, ei ole see lihtne külmetushaigus, vaid võib kulgeda pal ju raskemalt. Perearst Piret Rospu (pildil) sel gitab, miks ja kuidas tuleks end gripi eest kaitsta.
A.Vogeli punase päevakübara tinktuur, tinktuuritabletid ja kurgusprei:
Mis meid sel gripi hooajal ees ootab? Gripilaine algab tavaliselt Austraaliast ja Uus-Meremaalt, kus talvine gripihooaeg on samal ajal, kui meil on suvi. Lõunast levib gripp põhjapoolkerale, liikudes Ameerika kaudu Euroopasse. Tavaliselt peegeldab põhjapoolkeral toimuv enamvähem seda, mida lõunapoolkeral kogeti pool aastat varem. Tänavune gripihooaeg oli Austraalias viie aasta halvim ja haigestumuse tipp oli umbes kolm korda kõrgem kui tavalisel hooajal. Domineeris A-gripp, millele vaktsiinidest saadav kaitse oli mõõdukas. See kõik ei ennusta meile kerget hooaega.
Müügil apteekides ja tervisetoodete poodides! Selverites, Delice ja Solaris poodides.
A.Vogel helps – since 1923 www.avogel.ee
Kuidas erineb gripp teistest viirushaigustest? Gripp ei ole tavaline nohu. Kuigi sümptomid on sarnased teiste viirushaigustega, ei ole
Kuidas gripiviirus levib ? z Viirus levib aevastamisel, nuuskamisel või köhimisel vabanevate piiskade ja aerosoolidega. Kui käsi ei pesta, satub viirus paljudele pindadele, näiteks käepidemetele, lülititele ja klaviatuuridele, kust see kantakse mustade käte vahendusel näopiirkonda. z Haiguse peiteperiood on keskmiselt 3—7 päeva. Nakkusohtlikuks muutub inimene päev enne sümptomite ilmumist ning nakkav periood kestab kuni seitse päeva (immuunpuudulikel ja väikelastel kuni 21 päeva). z Peamised gripi levitajad on lapsed, eriti põhikooliealised ja nooremad. Maailmas on tähele pandud, et kooliealiste vaktsineerimisprogrammid on suutnud vähendada arstikülastusi, EMO visiite ja haiglaravivajadust mittevaktsineeritud täiskasvanutel. Koolide sulgemine gripipuhangute ajal on vähendanud viiruse ülekannet kogu elanikkonna hulgas.
Gripivaktsiini on lubatud teha koos teiste vaktsiinidega Eelmisest aastast on meil hea kogemus gripivaktsiini süstimisest samal ajal koos koroonavaktsiiniga. Kõrvaltoimed olid sarnased nagu kummagi vaktsiini eraldi tegemisel: süstekohtade reaktsioonid, palavik ning kerge lihasevalu või haiglane enesetunne, mis möödusid võrdlemisi kiirelt. Riskigruppidesse kuuluvatel inimestel tasub mõelda ka pneumokoki vastu vaktsineerimisele. Pneumokokk on kõige sagedasem kopsupõletikku tekitav bakter, selle vastu vaktsineerimine on soovitatav alla kaheaastastele lastele ja üle 65aastastele täiskasvanutele, samuti kroonilisi haigusi põdevatele inimestele. Pneumokoki vastu vaktsineerimine on üldjuhul tasuline. Riigi kulul on see võimalik sisekõrva implantaatidega, liikvori lekkega ja tõsise immuunpuudulikkusega haigetele. Gripivaktsiini tohib teha ka koos riikliku immuniseerimiskava teiste vaktsiinidega, mida tehakse väike- ja koolilastele.
Teisipäev, 8. november 2022
Tervis 7
Hea uni on hädavajalik Uni on sama tähtis nagu toit. Saata laps kooli unisena on sama, kui saata ta kooli hommikusöögita! Piisav uni on hädavajalik nii tugeva immuunsuse kui ka hea enesetunde ja vaimse tervise tagamiseks. Uni aitab päevastest tegemistest välja puhata ning organismil taastuda, mis on eriti oluline haiguse ajal. Lapsed tuleb õigel ajal voodisse saada, sest pidev unevõlg toob koolilastel kaasa meeleolu- ja käitumishäired, hüperaktiivsuse, jonni ja tujukuse. Magamamineku aeg peaks olema iga päev sama, et sellest kujuneks harjumus ja poleks igaõhtuseid vaidlusi.
Multivitamiinid ei sobi haiguse ajal Immuunsuse tugevdamiseks ja külmetuste ennetamiseks soovitatakse punast päevakübarat. Lastele sobib siirup, tinktuuri võib kasutada alates 12. eluaastast. Punast päevakübarat kasutatakse lühiajaliselt kuurina. Ka astelpajusiirup või -mahl on omal kohal tänu suurele antioksüdatiivsete ainete sisaldusele. Lastele on ka multivitamiine ja immuunsust tõstev oomega-3-toidulisand. Multivitamiine ei tohi võtta haiguse ajal, sest need turgutavad ka haigusetekitajaid.
haigusi lühemalt ja kergemalt. Kui laps ei söö piisavalt puu- ja juurvilju ega saa toidust vajalikul määral mineraale ja kiudaineid, tasub apteegist küsida lastele mõeldud tooteid. C-vitamiini on tablettides, kapslites ja kummikarukestes, kuid näiteks ka arooniasiirupis. Immuunsuse tugevdamiseks tuleks kasutada väikeseid annuseid, haiguse tekkimisel natuke suuremaid. Pikaajaline C-vitamiini võtmine võib kaasa tuua seedetrakti probleeme, seepärast on soovitatav võtta seda kuuridena.
Vaata üle kodune apteek Koduapteegis võiks haiguste hooajal olla vitamiine, mineraa-
le ja ka ravimeid, mis leevendavad esimesi külmetusnähte ja turgutavad organismi. Mineraalidest on olulised tsink, seleen, raud ja mangaan. Tsink reguleerib immuunsust, osaledes organismi hormoonide sünteesis. Tsingipuuduse tunnusteks on näiteks kriimustuste ja haavade aeglane paranemine, juuste väljalangemine, kõhulahtisus ja nägemishäired. Kui seleeni kogus organismis on vähenenud, suureneb vastuvõtlikkus infektsioonhaigustele. Kuna Eestis napib päikeselist
aega, soovitatakse septembrist aprillini võtta D-vitamiini. Peale immuunsuse tugevdamise aitab D-vitamiin hoida tugevana luid ja hambaid ning korras lihaste talitlust. Probiootikumid aitavad taastada organismi normaalset mikrofloorat ning tõsta organismi vastupanuvõimet. Probiootilised piimhappebakterid aitavad muuta kahjutuks haigusetekitajaid ja nende toksiine. Piimhappebakterikuure soovitatakse sageli haigestuvatele lastele. Kui lapsele on keeruline anda vastupanuvõimet suurendavat küüslauku, võib proovida lõhnatuid küüslaugutablette.
VITATABS D3 CAPS D3-VITAMIINI KAPSLID OLIIVIÕLIS!
1 kapsel päevas!
Pane lapsele kaasa turgutavaid ampsusid Pikad koolipäevad ja pärastlõunane trenn tekitavad lapsel hundiisu ning kiusatus saiakese, kartulikrõpsude või limonaadi järele on suur. Töödeldud toidud ja rafineeritud suhkur mõjuvad aga immuunsusele halvasti. Paremad on näiteks viilutatud pirn, viinamarjad ja ploomid, kurgi- ja porgandikangid hummusega, kirsstomatid, kuivatatud puuviljad või juustutükikesed. Kaasa võib panna ka maitsestamata riisileivad või -krõpsud.
Tootja: Hankintatukku OY, Soome. Hulgimüük: Loodustoode OÜ, tel. 666 0091
Vida Press
KERLI VAHAR
Südameapteegi proviisor
Erakogu
ad rasket gripihooaega Vida Press
alla kaheaastastel, rasedatel ega sügava immuunpuudulikkusega lastel. Kõik Eestis tänavu kasutusel olevad vaktsiinid on neljavalentsed, teisisõnu on neis kaks A-gripi ja kaks B-gripi tüve. Vaktsineerida saab lapsi alates kuue kuu vanusest, vanuselist ülempiiri vaktsineerimisele ei ole. Alla kuue kuu vanuste imikute pereliikmed ja lapsega kokku puutuvad sugulased peaksid olema gripi vastu vaktsineeritud, et beebit raske haiguse eest kaitsta.
D3-vitamiin imendub paremini kui ta on lahustatud oliiviõlis Põhjamaades on soovituslik talvel võtta lisaks D3-vitamiini, et tugevdada immuunsust ja püsida gripiviirusteleviku tippajal tervena
Pakendis 200 kapslit. Jätkub terveks talveks! VITATABS D3 CAPS üks õlikapsel sisaldab 100 mkg (4000 IU) D3-vitamiini oliiviõlis
Millal tasub end gripi vastu vaktsineerida?
see lihtne külmetushaigus, vaid võib kulgeda palju raskemalt ja kesta kauem. Gripp on viiruslik haigus, mille tundemärkideks on haiguse järsk algus, kõrge palavik (üle 38 °C), köha, pea-, kurgu- ja lihasvalu või hingamisraskused. Üks kardetumaid gripitüsistusi on kopsupõletik ja hingamispuudulikkus, väikelastel ka keskkõrvapõletik. Haruldasemate tüsistustena võivad tekkida südamelihasepõletik, aju- ja ajukelmete põletik. Gripp võib põhjustada ka krooniliste haiguste kulu halvenemist, sagedamini on probleeme astma, kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK),
südamepuudulikkuse ja diabeediga. Gripilainega käib tavaliselt kaasas ka südameinfarktide ja ajuinsultide laine. Paraku võivad gripi tüsistused lõppeda surmaga.
Kuidas end gripi eest kaitsta? Vaktsineerimine on kõige tõhusam viis end gripi eest kaitsta, see annab immuunsüsteemile võimaluse viiruseosakesi ohutult tundma õppida. Kuna tegu on ainult viiruseosakestega, ei saa vaktsineerimine grippi haigestumist põhjustada. Sel sügisel laiendati tasuta gripivaktsiini kättesaadavust
riskirühmadele. Riigi kulul saavad end vaktsineerida nii üldja erihoolekande teenusel olevad inimesed, üle 60aastased, rasedad, kuni seitsmeaastased lapsed ning gripi riskirühma kuuluvad alaealised. Tasuta vaktsineerib perearst või -õde. Gripi vastu on kasutusel nii süstitav vaktsiin kui ka ninasprei. Ninapihus on mõeldud kahe- kuni alla 18aastastele lastele. Kui alla seitsmeaastased lapsed ja gripi riskirühma kuuluvad alaealised saavad tänavu gripisüsti riigi kulul, siis ninasprei on vanusest hoolimata kõigile lastele tasuline. Ninaspreivaktsiini ei tohi kasutada
Gripihooaeg kestab Eestis tavaliselt oktoobrist aprillini. Nähtav haigestumine algab novembri lõpul või detsembris ja maksimumhaigestumine on jaanuarist veebruarini. Vaktsineerimiseks on parim aeg enne gripilaine algust ehk oktoobris või novembris. Eelmine gripihooaeg (2021/2022) venis Eestis ebatavaliselt kaua kuni mai-juunini, seega pole ka jaanuaris-veebruaris vaktsineerida liiga hilja. Nagu alati vaktsineerimistega, läheb ka gripisüsti järel kaitse tekkimiseni aega kaks nädalat, seetõttu on õige ajastada vaktsiinisüst nõks enne gripilaine oodatavat kohalejõudmist. VIVIKA TAMRA
tervisekassa
Lastele ja noorukitele
Täiskasvanuile
Müügil hästivarustatud APTEEKIDES, SELVERITES, Mustamäe TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn ja www.tervis24.ee
Teisipäev, 8. november 2022
8 Tervis
Õige toit kaitseb sinu südant Kõrge vererõhk on kõige levinum südamehaiguste riskitegur, mille all kannatab üle miljardi inimese. Esimese sammuna kõrgvererõhktõve ravis tuleks vaadata üle elustiil ja toitumisharjumused.
Vida Press
Südamele kasulikud toidud
Südamesõbralik DASHi dieet soovitab menüüs vähendada rasvade osa.
DASHi dieet sisaldab peamiselt köögija puuvilju, marju, kaunvilju, pähkleid, seemneid, täisteratooteid, nagu täisterapasta, pruun riis ja kaerahelbed. Loomsetest toiduainetest sobivad nahata linnuliha, muna, naturaalne maitsestamata jogurt ja kodujuust. Lihale tuleks eelistada kala. Kala on suurepärane oomega-3 allikas. Kindlasti ei tohi liialdada kogustega. Portsjonite arv sõltub konkreetse inimese päevasest kalorivajadusest.
Kõrgeks peetakse vererõhku siis, kui süstoolse vererõhu näitajad ületavad 130 mmHg ning diastoolsed 80 mmHg. Kõrge vererõhk koormab südant ning suurendab ajuinsuldi, südameinfarkti ja neerukahjustuste riski. Õnneks saab kõrgenenud vererõhku mõjutada ning tüsistuste arengut ennetada. Kõrgvererõhktõve ehk hüpertensiooni ravis on kasutusel hulk ravimeid, kuid vererõhku aitavad kontrolli alla saada ka muudatused elustiilis ja toitumises.
Asenda sool maitsetaimedega Soola tarvitamist aitab vähendada toidu maitsestamine ürtide ja maitsetaimedega. Kui süüa väljas vähem ja valmistada toitu ise, on teada selle valmistamine. Naatriumi tarbimist saab vähendada, süües rohkem kaaliumi-, kaltsiumi- ja magneesiumirikkaid toite. Sellesse rühma kuuluvad juust ja naturaalne jogurt, banaanid (pildil), aprikoosid, mandlid, avokaado, tsitruselised, spinat, rohelised leht- ja köögiviljad.
Südamele on kasulik toitumisplaan DASH (Dietary Approach to Stop Hypertension). Kõrgvererõhktõve ohjeldamiseks mõeldud toitumisplaan ei ole liiga piirav — vastupidi, see sisaldab väga suurt toiduainete valikut, mis muudab menüü mitmekesiseks ja maitsvaks. Uuringute järgi on DASHi toitumisplaani järgimine tõhus ja annab väga häid tulemusi. DASHi dieedi järgi tuleks vähendada menüüs rasvade osa. Vältida tuleks pooltooteid ja kiirtoitu, nagu pitsad ja krõpsud, purgisupid ja töödeldud lihatooted (vorstid, sardellid, pildil). Piirata tuleks valge suhkru, maiustuste ning fruktoosi sisaldavate toodete söömist. Menüüs ei tohiks olulisel kohal olla ka valget nisujahu ja tärklist sisaldavad toiduained
Pexels
DASHi toitumisplaan
ning rafineeritud täisteratooted. Vältida või oluliselt piirata tuleks alkoholi tarvitamist.
Söö vähem soola! Eelistada tuleks madalama soola- ehk naatriumisisaldusega toiduaineid. Soolased toidud võivad tõsta vererõhku: selle tarbimisel hoiab inimese keha kin-
ni rohkem vedelikku, mis suurendab vere mahtu ja seega ka vererõhku. Tähelepanelik tuleb olla ka vähendatud rasvasisaldusega toitudega — tihtipeale sisaldavad need hoopis rohkem soola või suhkrut. Valmistoidu söömisel tuleks alati tutvuda selle koostisega. Maksimaalne lubatud soola kogus on 2,3 g päevas.
Toeta organismi Et organismi sügistalvisel ajal veelgi toetada, võib proovida ka toidulisandeid. Abiks on punast riisi sisaldavad preparaadid, mis vähendavad ateroskleroosiga seotud põletikku ning parandavad veresoonte elastsust. Kui kala ei maitse, siis saab leida sobivad oomega-3 kapslid.
B-grupi vitamiinid, kaalium ja magneesium on igati kasulikud nii närvisüsteemile kui ka südamele. Koensüüm Q10 kaitseb südant ja veresooni. Valida on ka ravimtaimede kombinatsioone tablettide või tilka-
dena, millel on rahustav ja vererõhku alandav toime. Need sisaldavad näiteks arooniat, palderjani, melissi, veiste-südamerohtu, viirpuud, oliivilehte või küüslauku. OLESJA KUZNETSOVA Südameapteegi proviisor
Erakogu
B1-vitamiini aktiivne vorm tiamiinpürofosfaat ehk kokarboksülaas on vajalik glükoosi lõhustamiseks organismis. See on peamine rakkude energiaga varustamise mehhanism. Kui B1-vitamiini napib, ei saa rakud piisavalt energiat ja kahjustuvad. Väga tundlikud on vitamiin B1 puuduse suhtes närvirakud, mis vajavad normaalseks talitluseks enim energiat. Energianälga jäävad ka lihasrakud, eriti suure energiavajadusega südamelihase rakud. Vitamiin B1 puuduse tõttu võivad tekkida häired ka aju töös: mälu nõrgenemine, kestev väsimustunne, töövõime langus, koordinatsioonihäired. Tiamiinipuudus võib avalduda perifeerse närvisüsteemi häiretena: käte või jalgade suremise, säärelihase krampide või ebamääraste valudena, samuti tekitada ka häireid südame töös.
Tiamiinipuudus kaasneb mitmete krooniliste
haigustega, näiteks suhkurtõvega. Juhul kui veresuhkru tase on kõrgenenud, ei piisa toiduga saadavast B1-vitamiinist. Organism vajab tavapärasest rohkem B1-vitamiini, et tulla toime liigse veresuhkru lõhustamisega. Vitamiin B1 puudus ähvardab ka tsöliaakiahaigeid ja haavandilise soolepõletikuga patsiente, kelle soolestikust vitamiin B1 väga halvasti imendub.
Benfotiamiin on vitamiin B1 rasvlahustuv analoog, mis imendub tiamiinist tunduvalt paremini ning kantakse tsirkuleeriva verega rakkudesse. Benfotiamiin imendub hästi ka neil inimestel, kelle organism tavalist vesilahustuvat B1-vitamiini hästi ei omasta.
Vitamiin B1 puuduse kutsub esile alkoholi, kange kohvi või musta teega liialdamine ja suitsetamine. Ka ühekülgne toitumine, liigne maiustamine ja nn rafineeritud süsivesikuid sisaldava toidu (pitsad, hamburgerid, pirukad ja pastatoidud) liigtarbimine viivad tiamiini-puuduseni. Ka loomulik vananemine võib olla B1 vitamiini puudujäägi põhjuseks organismis.
Ainuke Eestis retseptivabalt müüdav benfotiamiini sisaldav ravim on Benfogamma 50 mg, millel on laialdane positiivne kasutuskogemus. Benfogamma 50 mg sisaldab 50 mg benfotiamiini. Päevas võetakse sõltuvalt tiamiinipuuduse nähtude raskusest 1...3 kaetud tabletti. Toime saamiseks tuleb benfotiamiini võtta pidevalt pikema aja jooksul (vähemalt 2 kuud).
Müügiloa hoidja: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG, Flugfeld-Allee 24 71034 Böblingen, Germany. Täiendav teave tootja esindajalt:
EE/BEN/PA/A/07/01/04.16/TER.
REKLAAMTEKST
Ainuke retseptivaba benfotiamiin Eestis
Benfogamma 50mg ®
Benfotiamiin 50 mg, kaetud tabletid N50
Benfogamma 50 mg(benfotiamiin) on käsimüügiravim. Näidustused: vitamiin B1 vaeguse ravi täiskasvanutel.
Wörwag Pharma GmbH & Co. KG esindus, Vienibas gatve 87B - 3, LV 1004, Riia, Läti. Kontakt Eestis: Laki 25-402, 12915, Tallinn. +372 6623369, info@woerwagpharma.ee
Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise või ravimi kõrvaltoimete tekkimise korral pidage nõu arsti või apteekriga.
Teisipäev, 8. november 2022
Tervis 9 Vida Press
Tõenäoliselt oled kuulnud, et menüüs on vaja jälgida soola kogust, eriti kui oled mures oma vererõhu pärast. Kuid sool, mure ja viha pole ainsad asjad, mis võivad tõsta vererõhku. Kuigi ajutised väiksed tõusud ei pruugi olla probleem, võivad aja jooksul kõrgeks jäävad näitajad põhjustada tõsist kahju. UNEAPNOE Uneapnoega inimestel on suurem tõenäosus kõrge vererõhu ja südameprobleemide tekkeks. Kui hingamine katkeb magamise ajal korduvalt, vabastab närvisüsteem aineid, mis tõstavad vererõhku. Lisaks saab keha vähem hapnikku, mis võib kahjustada veresoonte seinu ja raskendab kehal vererõhu reguleerimist. KAALIUMIPUUDUS Neerud vajavad naatriumi ja kaaliumi tasakaalu, et hoida veres õige kogus vedelikku. Nii et isegi kui sööd väikse soolasisaldusega toite, võib sul ikkagi olla kõrgem vererõhk, kui sa ei söö piisavalt puuvilju, köögivilju, ube, väherasvaseid piimatooteid või kala. Tuntud kaaliumiallikas on banaan, kuid seda leidub ka brokolis, spinatis ja teistes lehtköögiviljades. LISATUD SUHKUR See võib vererõhu tõusmisel olla isegi olulisem kui sool. Inimesed, kelle toidus on rohkelt lisatud suhkruid, näevad nii ülemise kui ka alumise rõhu märkimisväärset tõusu. Lisatud suhkruid on näiteks magustatud karastusjookides. VALU Ka äkiline või äge valu tõstab vererõhku. Seda efekti võid näha, kui paned käe jääkülma vette või sõrm saab elektrilöögi. ARSTIKABINET Võid märgata erinevust, kui mõõdad kodus ise vererõhku või mõõdab seda arst. Meditsiinitöötajate traditsioonilise riietuse järgi on nähtus saanud nime nn valge kitli efekt. Vererõhk võib olla arsti juures isegi kuni
Arsti juures võib vererõhk olla kõrgem kui kodus.
Üllatavad asjad, mis võivad tõsta vererõhku 10 pügalat kõrgem. Tõenäoliselt on see tingitud ärevusest. HORMONAALSED RASESTUMISVASTASED VAHENDID Ka hormonaalsed rasestumisvastased vahendid mõjutavad
Ravimtaimed mõjutavad ka vererõhku Kas võtad toidulisandeid, mis sisaldavad hõlmikpuud, ženšenni, guaraanat või naistepuna? Need ja mõni teinegi taimne preparaat võivad tõsta vererõhku või muuta ravimite, sealhulgas vererõhuravimite toimet.
veresooni, mistõttu on võimalik, et vererõhk tõuseb. Probleem on tõenäolisem üle 35aastastel, ülekaalulistel või suitsetavatel naistel. Igal juhul tasub ka vererõhul silm peal hoida ja seda regulaarselt kontrollida. RÄÄKIMINE Vererõhk tõuseb olenemata sellest, kas oled noor või vana. Mida kõrgem on puhkeoleku vererõhk, seda kõrgemaks lähevad numbrid, kui hakkad rääkima. Mõju kestab paar minutit. Tundub, et jutu teema ja emotsionaalsus on olulisemad, kui see, et liigus l e tad oma suud. x Pe
MUUD PÕHJUSED On veel hulk põhjusi, mis võivad tõsta vererõhku, näiteks vedelikupuudus ja kilpnäärmeprobleemid. Mõned antidepressandid võivad muuta mitte ainult meeleolu, vaid ka vererõhku. Samuti võivad rõhku tõsta mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, nagu aspiriin ja ibuprofeen, olenemata sellest, kas oled terve või sul juba on kõrge vererõhk. Kuigi tõus on väike, võib see mõnele inimesele olla oluline. Tervisele ei mõju hästi üksindus, mida ei mõõdeta sõprade arvu, vaid seotuse tundega. Stress, depressioon ja üksindus võivad ajapikku vererõhku tõsta. SIRJE MAASIKAMÄE
Allikas: WebMd
Kõrge vererõhk on igas vanuses haiguslik Kui inimesel on diagnoositud kõrgvererõhktõbi, siis tuleb teha muudatusi elustiilis ning arsti korraldusel alustada raviga, et langetada rõhk tagasi normväärtuseni. Oluline on tarvitada arsti määratud ravimeid õigesti ja järjepidevalt. Tervel inimesel on optimaalne vererõhk õlavarrelt mõõdetuna kuni 120/80mmHg. Kõrge, kuid siiski normi piiresse jäävad näitajad kuni 130—139/85—89mmHg. Kõrgvererõhu diagnoosimiseks peab näit olema korduval mõõtmisel üle 140/90 mmHg. Kõrgemate normi piiresse jäävate (kuni 130— 139/85—89 mmHg) väärtuste korral tuleb vererõhku kontrollida päeva jooksul mitu korda, nt hommikul ja õhtul. Üle 139/89mmHg tulemuste korral tuleb võtta ühendust perearstiga. Kõrgvererõhktõbi ehk hüpertoonia on täiskasvanute seas levinud, süveneva kuluga haigus. Oluline on pidada meeles, et vananedes ei peaks vererõhk tõusma, kõrge vererõhk on igas vanuses haiguslik. Kõrgvererõhktõve põhjuseks võib olla pärilik eelsoodumus — kui suguvõsas on kõrgvererõhktõbe, on suurem risk sellesse haigestuda. Riskifaktorid kõrgvererõhktõve tekkeks on liigne kehakaal, stress ja vaimne pinge, vähene kehaline koormus, liigne alkoholitarvitamine, suitsetamine ja valed toitumisharjumused. Kõrgenenud vererõhust võivad märku anda peavalud, pearinglus ja raskustunne rinnus. Sageli inimene vererõhumuutust ei tunne, mistõttu on oluline seda regulaarselt kontrollida. Hea enesetunne ei välista, et vererõhk on üle normi, sest enamasti ei tekita kõrgenenud vererõhk tuntavaid sümptomeid. Kõrgvererõhktõbi on enamasti eluaegne seisund, mida ei saa välja ravida, sest haiguse avaldumise ajaks on veresoonte seintes tekkinud pöördumatud muutused. Vererõhu kontrolli all hoidmine aitab ära hoida veresoonte seisundi halvenemist. Allikas: PERH Vida Press
Kõrgvererõhu diagnoosimiseks peab vererõhunäit olema korduval mõõtmisel üle 140/90 mmHg.
Mis on vererõhk? Vererõhk on südametöö arvuline näitaja — surve, mida veresoontes voolav veri avaldab veresoonte seinale. Vererõhu näitu mõjutavad südamelihase jõud ja veresoonte toonus. Vererõhk võib ööpäeva jooksul olla erineva väärtusega, reageerides organismi vajadustele. Seega on oluline mõõta vererõhku rahulikus olekus.
Teisipäev, 8. november 2022
10 Tervis Vida Press
Kuiv
Kuiva silma sündroomi korral on silmade loomulik niisutamine häiritud.
Ära jäta kuivi silmi tähelepanuta! Kui sa oled üks paljudest inimestest, kellel on liiga kuivad silmad, siis tead, kui häiriv võib see olla. Kuid seisund, mille korral pisarad ei niisuta piisavalt silmi, võib olla ka palju tõsisem kui pelgalt ebamugavus. Sa võid olla väga õnnelik inimene, kuid su silmades on ikka pisarad. Pisarad on meile hädavajalikud — need näitavad meie emotsioone ja on vajalikud ka selleks, et silmad püsiksid terved, kirjutab WebMD. Kuiva silma sündroomi korral on silmade niisutamine häiritud.
Pisarad kaitsevad silmi Kuivad silmad rikuvad elukvaliteeti, kuid vahel võib kuiva silma sündroom olla märk tõsisemast tervisemurest. Kui jätta probleem pikaks ajaks tähelepanuta ja silmad ravimata, võib see põhjustada nakkust ja põletikku, rikkuda ka sarvkesta. Samuti võivad tekkida nägemishäired: raske on lugeda või sõita autoga ning teha midagi, mis nõuab head nägemist.
Pea arstiga nõu, kui silmamured on kestnud juba kaua — need sügelevad või neis on nagu põletustunne, kui silmad punetavad ja on valgustundlikud või kui tunned, nagu silmas oleks midagi. Samuti tasub spetsialistiga nõu pidada, kui sa ei saa enam kontaktläätsi kanda, nägemine on ähmane ja silmad on kurnatud. Kuivad silmad võivad panna ka pisarad voolama, sest silmad on ärritunud. Pisarad kaitsevad silmi ka nakkuste ees, uhades minema pisikuid. Need aitavad silmast välja viia ka füüsikalisi ärritajaid, näiteks tolmu ja mustust. Kuiva silma sündroomiga on see häiritud ja silmad on põletikele vastuvõtlikumad. Silmapõletikud võivad aga tekitada komplikatsioone, isegi nägemise kadu. Ehkki sageli saab inimene kuiva silma sündroomist jagu retseptiravimiteta, on tõsisematel juhtudel vaja arsti juurde minna. Arst võib välja kirjutada ravimid või anda soovitusi, kuidas silmi kaitsta. SIRJE MAASIKAMÄE
Kuiva silma sümptomeid on palju — silm võib olla punane, väsinud ja ärritunud. Vida Press
Teisipäev, 8. november 2022
Tervis 11 Pexels
õhk kuivatab ka silmi Nägemine on enamikule inimestele loomulik ja tavaolukorras me silmade tervisele ei mõtle. Silmadele hakkame tähelepanu pöörama probleemide tekkimisel. Silmad võivad muutuda kuivaks pideva kuiva õhu tõttu, pingsalt ekraani vaatamisest, aga ka sellest, et pärast 40. eluaastat väheneb pisarate eritumine ja nende kvaliteet muutub kehvemaks. Vahel on silmade kuivuse põhjuseks haigused ja ravimid. Kuiva silma sümptomeid on palju — silm võib olla punane, väsinud, ärritunud, tunduda kuiv, võib olla valguskartust, nägemise ähmasust ning vahel tundub, et silmas on liivatera. Samuti võivad silmad olla vesised — sel juhul on need pisarad, milles ei ole kõiki silma niisutamiseks vajalikke komponente.
Kuidas leida leevendust? Silmade kuivuse korral tuleb kasutada kunstpisaraid. Apteegis on päris suur valik niisutavaid silmatilku — on vesisemaid ja viskoossemaid, on pudelites suuremas koguses ja ampullides üheannuselisi, mõnes on ka dekspantenooli ja vitamiine. Kerge kuivuse korral on soovitatavad vesisemad tilgad, pi-
kemaajalise probleemi korral aga viskoossemad. Viimaste kasutamisel peab arvestama, et algul tekib ähmasus, mis pilgutamisel kaob. Dekspantenooli ja vitamiine sisaldavad silmatilgad aitavad peale silma niisutamise taastada ka epiteeli. Ühekorra-annused on ilma säilitusaineteta ja sobivad allergikutele, läätsekandjatele, samuti inimesele, kellel on kunstpisarat vaja kasutada vaid mõni kord.
Millal tuleks minna silmaarsti juurde? Kui apteegi silmatilgad ei too mõne päevaga leevendust või kaasneb silma kuivusega mädane eritis, tugev valu, nägemise halvenemine, tuleb pöörduda spetsialisti poole. Silmaarsti vastuvõtule peab minema ka siis, kui nägemistäpsus on muutunud, raske on lugeda, kui nägemisvälja keskel on tuhm laik või nägemine on moondunud, näiteks näivad sirged jooned kõveratena või on tähed väändunud. Sellisel juhul võib tegu olla kollatähni ehk maakula muutustega. Kuna sageli on kollatähni muutused seotud kõrgema vanusega, soovitavad silmaarstid üle 65aastastel kord aastas silmi kontrollimas käia. Kollatäh-
Pixabay
Kuidas valida silmatilku? Sobivaima silmatilga leiab iga inimene endale proovimise teel — mis ühele sobib, ei pruugi teisele sobida. Vahel tuleb kunstpisaraid vahetada. Niisutavaid silmatilku tuleb kasutada seni, kuni probleem kaob, vajadusel pidevalt. Läätsekandjad peavad enne kasutamist kontrollima, kas silmatilgad sobivad ka neile. Loomulikult tuleb kinni pidada säilivusajast — enamik silmatilku on kasutuskõlblikud 28 päeva pärast pakendi avamist.
ni kärbumine võib vahel haarata ühte silma ja inimene ise ei saa arugi, et midagi on valesti.
Kollatähni teket soodustab ka eluviis Kuigi ealise kollatähni taandarengus on oluline osa geneetikal, ei saa alahinnata eluviisi. Suitsetamine suurendab haiguse tekkeriski mitu korda, samas kui antioksüdantide tarbimine
võib haiguse kulgu hoopis aeglustada. Soovitatav on süüa värskeid antioksüdantide poolest rikkaid köögi-, puu- ja juurvilju, näiteks brokolit, spinatit, herneid, spargelkapsast, rohelisi salateid, maisi, aprikoose, kaalikat, porgandit, mustikaid. Uuringud näitavad, et teatud mikrotoitained võivad vähendada ealist kollatähni kärbumist, mis tekitab muutusi silmapõhjas ja on maailmas kõige sagedasem nägemise languse põhjus vanematel inimestel. Tarbida võiks antioksüdantset C-, E- ja A-vitamiini, aga ka tsinki, seleeni, luteiini, zeaksantiini, oomega-3-rasvhappeid, mustikaekstrakti. Luteiin ja zeaksantiin on taimsed pigmendid ning antioksüdandid, mis kaitsevad silma võrkkesta kõrge energiaga sinise valguse eest. Mõlemad sisalduvad silma kollatähnis. Leidub preparaate, milles on luteiin ja vajalikud antioksüdantsed vitamiinid koos mineraalidega. Neid võivad kasutada ealise kollatähni kärbumise diagnoosiga inimesed, aga kõik teisedki täiskasvanud, kes tahavad oma silmi turgutada. KÜLLI TEDER
Südameapteegi proviisor
Erakogu
Kuiva silma korral tuleks vähendada ekraaniaega.
Silmad vajavad puhkust ja rahu Kuiva silma sündroom võib tekkida mitmel põhjusel, aga mure muutub sagedasemaks, kui inimene vananeb. Kuiva silma võivad põhjustada näiteks hormonaalsed muutused menopausi ajal, aga ka mõne ravimi kõrvaltoimed. Õnneks leidub võimalusi, kuidas leevendada häirivat silmaprobleemi. Kõigepealt anna silmadele puhkust ja vähenda nende koormust. Vähenda ekraaniaega ja tee regulaarselt pause. Kui sa vaatad pikalt arvuti või nutiseadme ekraani, ei pilguta sa silmi nii tihti kui vaja. Pilgutamine aitab silmi niisutada. Toas on soovitatav kasutada õhuniisutit, eriti talvel. See hoiab toas piisavat niiskust ja õhk ei muutu kuivaks. Leevendust pakuvad kunstpisaraid, mida leidub apteekides suures valikus — need niisutavad silmi, leevendavad ärritust või stimuleerivad keha tootma rohkem pisaraid. Kuivade silmade korral tasub vaadata, kus sa käid ja vältida mõnda keskkonda. Silmad muutuvad kuivemaks, kui oled tuulistes, kuivades või suitsustes paikades, samuti siis, kui istud otse konditsioneeri all. Hoia keha niisutatuna ja joo piisavalt vett. Mõne uuringu järgi võib kuiva silma korral olla kasu ka kalaõlist, mis sisaldab rikkalikult oomega-3-rasvhappeid. OHTULEHT.EE Allikas: Harvard Medical School
12 Tervis
Teisipäev, 8. november 2022