PÕIEPÕLETIK OHUSTAB ROHKEM NAISI DIABEET KULGEB SALAKAVALALT S RIKUB KEHA KA AITSEVÕIMET? KUIDAS TUGEVDADA IMMUUNSUST? MIS KAITSEVÕIMET?
„Kui on juba olemas südame lupjumishaigus, siis on koroonaviirus eriti ohtlik,“ ütleb kardioloog Marguss Viigimaa. Tiina Kõrtsini
TERVIS Teisipäev, 6. oktoober 2020 • ÕHTULEHE TEEMALEHT
Toimetaja: Sirje Maasikamäe • Projektijuht: Marge Martjan • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
KUULMISEGA PROBLEEMID? MEIE SAAME AIDATA SIND JÄLLE KUULMA!
Teeme koostööd Sotsiaalkindlustusametiga (SKA), isikliku abivahendi kaardi olemasaolul väljastame kuulmisaparaate riikliku soodustusega. Väljastame riikliku soodustuse saamiseks vajaliku kõrva-nina-kurguarsti tõendi. Eelnev saatekiri pole vajalik
Meie juurest saad kõik vajaliku ühest kohast ühe visiidi käigus: • Kõrva-nina-kurguarsti vastuvõtt ja kuulmisuuringud, vajadusel puhastame kõrvad vaigust (aparaadi ostjale) • TASUTA kordusvisiidid • USA Ƭrma Starkey väga kvaliteetsed kuulmisaparaadid • lai valik erinevaid aparaate kohapeal * saadaval nii eakale inimesele mõeldud lihtsalt käsitletavad aparaadid kui ka tehnoloogia viimane sõna * lai valik lisaseadmeid kohapeal olemas • kõrvasisesed kuulmisaparaadid (valmistatakse ülitäpse 3D tehnoloogiaga) • individuaalsed kõrvaotsikud (erinevad mudelid, nii pehmed kui kõvad) • professionaalne ja sõbralik teenindus • TASUTA parkimine maja ees • Võimalik 0% intressiga järelmaks HEA KUULMINE TÕSTAB ENESEKINDLUST JA PARANDAB ELUKVALITEETI ! Kuulmiskeskus Audiale ootab Sind aadressil Tallinn, Mõisa tn. 4-8. korrus (Al Mare maja, Rocca al Mare kaubanduskeskuse kõrval) Konsultatsioonile soovitame tulla koos mõne lähedase inimesega.
Küsi lisa ja broneeri aeg juba täna tel. 6445400
www.kuulmiskeskus.ee Tervishoiuteenuse tegevusluba L04170
Teisipäev, 6. oktoober 2020
2 Tervis
Vida Press
Põiepõletikku tuleb korralikult ravida Inimese organismis on sadu mikroobe, millel kõigil on oma ülesanne. Tavaliselt saab organism mikroobide kontrolli all hoidmisega hakkama, aga kui immuunsüsteem on nõrgenenud, võib tasakaal paigast minna ja võivad tekkida mitmesugused haigused, ka põiepõletik. Kusepõiepõletik ehk tsüstiit tekib tavaliselt siis, kui mikroobid ehk haigustekitajad on sattunud põide. Sinna satuvad nad enamasti kusiti kaudu, aga vahel ka vere või lümfi vahendusel. Ligi 80 protsendil juhtudest tekitab põletikku soolekepike Escherichia coli, kuid vahel ka muud bakterid, näiteks stafülokokid või enterokokid. Arvatakse, et naised põevad põiepõletikku kuni viis korda sagedamini kui mehed, mille põhjuseks on naiste ja meeste anatoomilised erinevused. Nõrgema immuunsüsteemi tõttu on suurem risk põiepõletiku tekkeks ka lastel, eakatel ja kroonilistel haigetel. Näiteks vanematel meestel on põiepõletik tavaliselt seotud mingi muu
kuse-suguelundkonna haigusega.
Mis leevendab ja ravib põiepõletikku? Põiepõletikule iseloomulike tunnuste tekkimisel tuleb juua hästi palju vedelikku – vett, jõhvikamahla, leesika-, pohla-, kaselehe- või peterselliteed – ning hoida end soojas. Kasutada võib ka jõhvikapreparaate. Tugeva valu korral võib võtta valuvaigisteid, kuid vältida tuleb neid, mis sisaldavad kofeiini. Rohke vedelik aitab bakterid kuseteedest välja loputada ning jõhvikas sisalduvad ained ei lase bakteritel kuseteede seintele kinnituda ja paljuneda. Hariliku leesika lehed sisaldavad ka desinfitseeriva ja antibakteriaalse toimega aineid. Leesikat tohib kasutada vaid lühikest aega. Pohlad on desinfitseeriva, bakterite kasvu pidurdava ja kuseeritust suurendava toimega. Diureetiline toime on ka kaselehtedel ja petersellil. Kerge põletik peaks koduste vahendite abil paari päevaga järele andma. Kui haigus ei taandu või ägeneb või tõuseb palavik, tuleb pöörduda perearsti poole, kes määrab vajadusel an-
Arvatakse, et naised põevad põiepõletikku viis korda sagedamini kui mehed.
KAS TEIL ON ATEROSKLEROOS VÕI DIABEET? INFARKTI JA INSULDI ENNETAMISE UURING Kutsume osalema kliinilises uuringus, mille eesmärk on hinnata müügiloaga ravimi mõju võrdluses platseeboga (toimeaineta ravim) infarkti ja insuldi ennetamisel ateroskleroosi või diabeedi diagnoosiga inimestel. Võite sobida uuringusse kui: Olete mees vanuses 50-79 aastat või naine vanuses 55-79 aastat. Teil on diagnoositud diabeet, südame isheemiatõbi, unearterite ahenemine, kõhuaordi aneurüsm või perifeersete arterite haigus ("vahelduv lonkamine"). Kasutate kolesterooli alandavaid ravimeid (või olete kasutanud, kuid kõrvaltoimete tõttu ravi katkestanud) Te ei ole läbi põdenud südamelihaseinfarkti või peaaju insulti Uuringu kestus on u. 4,5 aastat ja visiidid kliinikusse toimuvad iga 4 kuu järel. Sõidukulud kompenseeritakse.
Huvi korral ja täpsema info saamiseks palume pöörduda: Pärna kliinik, J. Pärna 4, Tallinn e-post: ivo.valter@globalaes.com Telefon: 680 2000 Oleme avatud E-R, kella 8-16. Uuringu on läbi vaadanud ja kooskõlastanud Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee ja heaks kiitnud Ravimiamet. Sotsiaalministri poolt 17.02.2005 vastu võetud määrus nr. 23, "Ravimi kliinilise uuringu teostamise tingimused ja kord" kohustab teavitama, et tegemist on teadusliku uuringuga ning sellega võib kaasneda oht osaleja tervisele.
Pixabay
tibiootikumiravi. Sageli võivad põletikutunnused kaduda enne seda, kui inimene haigusest täielikult terveneb – valulikkus ja tihe urineerimine kaovad, aga põiepõletik ei ole veel välja ravitud. Seetõttu on väga oluline määratud ravikuur lõpuni teha. Korduva põletiku korral peaks juba esimeste haigustunnuste tekkimisel helistama perearstile ja alustama ennetava raviga. Põiepõletiku ajal ei tohiks juua alkoholi ja süüa vürtsikat toitu, vältima peaks ka kofeiini sisaldavaid toiduaineid – kohvi, koolajooke, teed ja šokolaadi.
Hea hügieen aitab põiepõletikku vältida Alakeha pesemiseks tuleks kasutada puhast sooja vett ja/ või intiimpesuvahendeid. Spetsiaalsetel intiimpesugeelidel on õige pH-tase, mis aitab vältida võimalikke nakkusi. Seebid, ka lasteseebid ei ole soovitatavad, sest need hävitavad intiimpiirkonna normaalse pH, võivad ärritada limaskesti ning soodustada bakterite kasvu. Pesema peaks puhta veega vastavalt vajadusele, intiimpesuvahendeid võiks kasutada korra päevas. WCs käies soovitatakse pühkida eest taha, sest kui pärast roojamist pühkida tagant ettepoole, satuvad soolestikust pärit bakterid (just naistel) kuseteede lähedusse, kus need võivad sobivates tingimustes kiiresti paljuneda ja põhjustada põletikke. Bakterite hulka kuseteedes aitab vähendada ka vahekorrajärgne urineerimine, mistõttu naistel soovitatakse 10–15 minutit pärast suguühet tualetis käia.
Jõhvikad aitavad võidelda bakterite vastu.
Põiepõletiku teket soodustavad: z vedelikupuudus, z seksuaalse aktiivsuse suurenemine, z anatoomilised iseärasused, z ebapiisav hügieen, z diabeet (suur suhkrusisaldus uriinis on bakteritele hea elukeskkond). Põiepõletikku soodustab ka külmetumine – külm merevesi või tuul, külma kivi peal istumine, ilmale mittevastav riietumine. Külmetumine vähendab organismi üldist vastupanuvõimet, mistõttu kaitsemehhanismid ei suuda bakteritele vastu panna.
Põiepõletiku tunnused: z valulik või põletustundega urineerimine, eriti valus on urineerimise lõpp, z tualetis tuleb käia tihti, aga uriini eritub korraga vähe, z pärast urineerimist on tunne, et põis on ikka täis, z ägeda põiepõletiku korral võib olla uriinis verd, z põiepõletik algab sageli hommikul, sest mikroobid on saanud öösel põies paljuneda, z palavikku üldjuhul ei ole.
Oma ma osa on ka aluspesul. l. Soovitatakse kanda da puuvillaseid aluspükse, pükse, mis imavad endasse kehavedelikku, likku, ei aja higistama ama ega loo bakteritele eritele soodsaid elutingimusi. Liiga iga kitsas pesu või soooo-
nivad riided võivad või ka mehaaniliselt ärr ärritada. Põiepõletiku ennetaPõiepõletik miseks on olul oluline tugevdada immuunsüsteemi, immuun teha piisavalt piisaval sporti ja treenida alakehapiirkonalakeh na lihaseid. KÜLLI TEDER, SüdameapteeSüda gi pr proviisor
Teisipäev, 6. oktoober 2020
Tervis 3
Teisipäev, 6. oktoober 2020
4 Tervis Tiina Kõrtsini
Gripp ei jää ühelgi aastal tulemata Pexels
SIRJE MAASIKAMÄE
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee
Kasuta kaitsemaski õigesti! Maski kandmisel tuleks vältida elementaarseid vigu, mis nullivad maski kandmise kasulikkuse, ütleb Ida-Tallinna keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna õendustöö koordineerija Signe Juhkam. Et kaitsemaski kandmisest oleks ka kasu, tuleb järgida lihtsaid reegleid. Maski kandmisel on enam levinud vead selle tõmbamine lõua alla, liigutamine otsaette, nina maski alt välja jätmine. Viga on seegi, kui telefoniga rääkimise ajal võtta mask eest ja panna hiljem tagasi. Üldjuhul kantakse kaitsemaski kaks tundi. Juba eest võetud maski tagasi ei panda, sest seda eemaldades ja katsudes me saastame maski. z Korrektne kaitsemaski ette panemine algab käte desinfitseerimisega – haiglatöötajad kasutavad käte puhastamiseks antiseptikut. Vahendit hõõrutakse kõigile käe pindadele naha sisse 30 sekundi jooksul. z Mask võetakse karbist, maski tumedam pool jääb väljapoole ehk maski voldid jooksevad ülevalt alla ja klamber pannaks nina peale. z Voldid tõmmatakse lahti lõua alla. z Maski eemaldamine käib nii, et võetakse kinni kummidest ja eemaldatakse mask seda katsumata. Seejärel tuleb käed uuesti desinfitseerida. OHTULHET.EE
Koroonaviiruse eest kaitsvat vaktsiini ei ole ja keegi ei julge ennustada, kas see saab talveks valmis. Kuid tänavu soovitavad kõik riigid inimestel end kindlasti gripi vastu vaktsineerida, et oleks kaitse vähemalt selle raske haiguse eest. Koroonateste tehakse praegu enneolematult palju. Samas ei tähenda iga köhatus koroonat, kinnitavad arstid. Aga mis on viga inimestel, kel on nina nohune, köha või kurk valus? Kas ka gripp on juba kohal? „Praegu on rõhk pandud koroonaviiruse uurimisele ja teiste patogeenide uurimine on jäänud pisut tahaplaanile,“ selgitab terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova. Tema sõnul on laboratoorsete uuringute arv märkimisväärselt vähenenud – selle üks põhjus on, et perearstid ei kutsu haigustunnustega inimesi vastuvõtule, vaid
Nii gripi kui ka Covid-19 haigestunute riskirühmad on samad. Ligikaudu 90% surmajuhtudest leiab aset vanemaealiste vanuserühmas – nii gripi kui ka Covid-19 korral.“ Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova.
konsulteerivad pigem telefonitsi. „Samas toimib endiselt gripi sihipärase uuringu süsteem, mille kaudu me saame teada, millised viirused on ringluses. Respiratoorsetest viirustest on praegu levimas rinoviirused.“ Aga gripp? Sadikova sõnul tulemata see ei jää. „Ei ole olnud ühtegi aastat, mil gripp ei ole kohale jõudnud. Seega saabub haigus ka sel aastal.“ Haigestumised on kulgenud aasta-aastalt üsna ühesuguselt. „Reeglina jõuavad gripiviirused ringlusse jaanuaris ja kõrghetk on veebruaris või isegi märtsis.“
Õige aeg vaktsineerida Hiljuti jõudsid Eestisse ka gripivaktsiinid, aga kas vaktsineerida on veel liiga vara? Vastupidi, kinnitab Sadikova. „Vaktsineerimiseks on praegu kõige õigem aeg, sest gripiviirused veel Eestis ei ringle, mis
tähendab, et organismil on aega viirusevastase kaitse kohandamiseks.“ Paljud riigid, näiteks USA, hakkasid juba suvel tungivalt soovitama, et tänavu on eriti oluline end gripi vastu vaktsineerida, vähendamaks võimalust, et inimest tabab kaks rasket haigust – gripp ja Covid-19. Sellega on nõus ka Sadikova. „Nii gripi kui ka Covid-19 haigestunute riskirühmad on samad. Ligikaudu 90% surmajuhtudest leiab aset vanemaealiste vanuserühmas – nii gripi kui ka Covid-19 korral.“ Sadikova sõnul on praegu veel raske ennustada, kas koroonaviiruse teine laine tuleb või mitte. „Kõige õigem oleks loota parimale, kuid tuleb end ette valmistada teiseks laineks. Raske on ennustada, kas koroonavaktsiin saab valmis talveks, kuid ei saa välistada, et vaktsiin ei jõua õigel ajal kohale. Seega – vaktsineeri-
mine gripi vastu on ainuke võimalik viis kaitsta ennast vähemalt ühe tõsise haiguse eest.“
Võidujooks ajaga Sadikova sõnul soovitavad tänavu gripi vastu vaktsineerimist kõik riigid, mistõttu võib eeldada, et huvi selle vastu on suur. Kuid senise kogemuse järgi hakkavad Eestis inimesed vaktsiini vastu rohkem huvi tundma alles siis, kui gripp on juba kohal. „Siis algab võidujooks ajaga – kas puutute enne kokku gripiviirusega või jõuab kujuneda kaitse. Või selgub, et jäite otsusega hiljaks ning vaktsiin saab enne otsa,“ selgitab Sadikova. Nagu eelmiselgi aastal, vaktsineeritakse tasuta üld- ja erihooldekodude elanikke (sh kogukonna elamise teenusel olevaid inimesi). Vaktsineerimine on vabatahtlik.
Mida teha, et külmetus Jahedamate ilmade saabudes võib nii suuri kui ka väikeseid tabada nohu, kurguvalu või köha. Mida teha, kui lapsel on esimesed haigustunnused ja kuidas turgutada immuunsust? Sügistalvisel ajal on laialt levinud nohu ja köhaga kaasnev haigus, mida rahvasuus kutsutakse külmetuseks. See võib kulgeda palavikuga või ilma. Haigestumist põhjustavad viirused, millel pole külmetamisega mingit seost. Tavaliselt on haigus kergeloomuline ja tekitab ebameeldivusi 3–7 päeva. Enamasti taanduvad haiguse sümptomid, nagu köha, nohu ja kurguvalu üsna kiiresti. Ravi on suunatud sümptomite leevendamisele. Nohu korral on soovitatav loputada nina 3–4 korda päevas loodusliku mereveega. Kui soolalahusega loputamine tulemust ei anna ja nina on tugevalt kinni, siis võib kasutada ka ninalimaskesta turset vähendavaid ja ninahinga-
mist kergendavaid ravimeid. Neid on nii pipeti kui ka pihusena, viimane on parem, sest jaotub ninalimaskestal ühtlasemalt. Köha korral on abi looduslikest köhasiirupitest. Köha leevendamiseks võib teha nebulisaatori ehk aerosoolpihusti abil auru soolalahuse või destilleeritud veega. Samuti võib määrida rindkerele hanerasvasalvi ja teha sooja jalavanni. Kurguvaluga võib kasutada kurguaerosoole ja -siirupeid, suurematele lastele võib anda ka ette. Neil on desinfittimemistablette. mendav, niisutav ja seeriv, pehmendav, ne toime. ärritusvastane u võtavad alla Palavikku ooliküünlad paratsetamooliküünlad enisiirup, või ibuprofeenisiirup, le lastele kooliealistele võib anda kaa tablette. Oluline on jälgida, et laps saaks piisavalt d nii juua. Sobivad jahedad kui ka
soojad joogid – vesi, tee mee ja sidruniga, kanapuljong. Enne ravimite tarvitamist tuleb kindlasti jälgida pakendile märgitud soovitusi ja vanusepiirangut!
Tervislik elustiil aitab terve püsida Lapse immuunsüsteemi tugevdavad piisav uni ja mitmekülgne toit. Oluline on jälgida, et toidulaud oleks täisväärtuslik ja sisaldaks puu- ja juurvilju, tervislikke rasvu, teravilju, valku. Kindlasti tuleb puhata piisavalt. Laste unevajad unevajadus on täiskasvanute omast ssuurem: 3–5aastased peaksid magama 10–13 10–1 tundi ööpäevas, 6–12a 6–12aastastele piisab 9–11 ttundi kestvast unest. Oluline Olul on viibida värskes õhus õh ja pesta tihti käsi. AVE NIIDU, Südamea Südameapteegi proviiso proviisor
Teisipäev, 6. oktoober 2020
Tervis 5 Ei ole olnud ühtegi aastat, mil gripp ei ole Eestisse kohale jõudnud. Seega saabub haigus ka sel aastal.
KAS TUNNED END VÄSINUNA?
Vida Press
KAS PEAD DIEETI? KAS SUL ON PROBLEEME MÄLUGA?
haigus mööduks kergemini? Vida Press
Turguta immuunsust!
Nohu leevendavad soolalahusega loputamine ning turseid vähendavad ja ninahingamist kergendavad ravimid.
Immuunsüsteemi tugevdamiseks ja energiavarude täiendamiseks saab abi ka toidulisanditest ja vitamiinidest. Meie laiuskraadil peaks D-vitamiini juurde võtma aasta läbi. D-vitamiini nappus võib anda märku väsimuse ja sagedaste viirusinfektsioonidega. C-vitamiin on antioksüdant, mis tugevdab immuunsüsteemi. On leitud, et inimesed, kes söövad vitamiinirikast toitu või võtavad C-vitamiini, põevad viirusinfektsioone kergemalt. Punase päevakübara (pildil) preparaate kasutatakse viirusinfektsioonide ennetamiseks ja haigusest taastumise ajal. Greibiseemneekstrakt sisaldab bioflavonoide, millel on haigustekitajaid (viirusi ja baktereid) hävitav toime. Greibiseemneekstrakti tilku võib võtta nii apelsinimahla kui ka veega. Ternespiimakapsleid kasutatakse organismi vastupanuvõime suurendamiseks. Astelpaju sisaldab vitamiine, mineraalaineid ja orgaanilisi happeid. Multivitamiinid sisaldavad tasakaalustatud vahekorras vitamiine, mineraale ja mikroelemente.
Tootja: Hankintatukku OY, Soome. Hulgimüük: Loodustoode, tel 666 0091
VAJAD LISAENERGIAT?
VITATABS B12 annab sulle vajalikku lisaenergiat ning soodustab südame ja aju tööd.
MÜÜGIL APTEEKIDES, SELVERITES, MUSTAMÄE TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn ja www.tervis24.ee
Teisipäev, 6. oktoober 2020
6 Tervis
Anna organismile aega immuunsuse kujunemiseks!
Parimaks kaitseks gripi vastu peetakse vaktsineerimist. „Vaktsineerima peaks enne gripihooaja algust, seega on september-oktoober selleks kõige õigem aeg,“ kinnitab terviseõde Angeelika Wahab. Immuunsuse kujunemiseks peab andma organismile aega. „Pärast vaktsiini manustamist kulub immuunsuse kujunemiseks 2–3 nädalat. Nii on kõige väiksem tõenäosus viirusega enne immuunsuse teket kokku puutuda ning vaktsiini efektiivsuseks peetav kuus kuud katab kenasti gripi kõrgaja,“ selgitab Confido terviseõde Angeelika Wahab. Milliseks kujuneb eesolev gripihooaeg, sõltub terviseõe sõnul paljuski ringlevast gripiviiruse tüvest – milline on selle virulentsus ehk kui nakkav see on. Haigestumine oleneb väga palju ka inimeste tervisekäitumisest – kas haigena käiakse tööl edasi või võetakse aeg maha, et ennast ravida.
Uued gripivaktsiinid on kohal Gripiviirustel on võime muutuda, seepärast toodetakse igaks hooajaks uue koostisega vaktsiin. 2020/2021 hooajal kasutatakse Eestis kolme tootja vaktsiini: Influvac Tetra, Fluarix Tetra ja Vaxigrip Tetra. Kõik vaktsiinid on neljavalentsed, mis tähendab, et need koosnevad neljast eri gripiviiruse
Vida Press
Gripp on äkilise algusega haigus, millega kaasneb kõrge palavik, köha, pea-, kurgu- või lihasvalu ning sageli ka hingamisraskused.
Gripp võib põhjustada raskeid terviseprobleeme Gripihooajaks peetakse aega oktoobrist maini, kui grippi haigestumine sageneb. Terviseameti möödunud gripihooaja kokkuvõtte najal saab tõdeda, et tavaliselt kasvab grippi haigestumine jaanuarisveebruaris. Grippi tuleb ette ka teistel kuudel, kuid üldjuhul vähem. Gripp on äkilise algusega viirushaigus, millega kaasneb kõrge palavik, köha, pea-, kurgu- või lihasvalu ning sageli ka hingamisraskused. Haigusega võib kaasas käia kopsupõletik ning kroonilised kopsu- ja südame-veresoonkonnahaigused võivad ägeneda.
tüvest, millest kaks on A-gripi ja kaks B-gripi tüved. Fluarix Tetrat ja Vaxigrip Tetrat võib teha juba alates 6. elukuust, Influvac Tetrat alates 3aasta vanusest. „Vaktsiin sisaldab neid haigust tekitava viiruse osakesi, mille abil tunneb immuunsüsteem haigustekitaja ära. Kui haiguse vastu vaktsineeritud inimene nakatub, siis asub immuunsüsteem organismi kaitsma ja haigustekitajad hävivad enne, kui nad jõuavad ohtralt paljuneda,“ selgitab Wahab. Vaktsineerima peaksid kindlasti: väikelapsed, vanainimesed, kroonilisi haigusi põdejad ja rasedad. Õde lisab, et vaktsineerimise ajal peab inimene olema terve ega ole viimastel nädalatel põdenud palavikuga kulgenud haigust. See on ka põhjus, miks on arukas vaktsineerida juba enne gripihooaja algust. Gripivaktsiin hoiab lastel ja tööealistel tervetel inimestel ära 5–8 gripijuhtu 10st, eakatel umbes iga teise grippi haigestumise. Vaktsineerimine aitab vähendada ka gripi võimalikke raskeid tüsistusi. „Vaktsineerija kohustus on teavitada patsienti vaktsiini võimalikest kõrvaltoimetest ja nõustada, mida ette võtta, kui on tekkinud mõni tervisemure,“ selgitab õde. Vaktsineerimise järel tuleb jälgida tervist ning küsimuste tekkimisel pidada nõu tervishoiutöötajaga. Kõrvaltoimete ilmnemisest saab teavitada ka ravimiametit selle kodulehe ravimiamet.ee kaudu. „Vaktsiini hulga plaanimisel lähtuvad tootjad eelmistel hooaegadel kasutatud kogustest, kuid konkreetset gripivaktsiini saab kasutada vaid ühel hooajal. Seega, kui rahva huvi gripivaktsiini vastu hüppeliselt kasvab, ei pruugi seda kõigile jätkuda,“ tõdeb õde.
Tugevda immuunsust Inimese organism saab võitluses meid ümbritsevate viiruste ja bakteritega kenasti hakkama, me ju ei haigestu kogu aeg. Jääme haigeks, kui immuunsus on nõrgenenud ja oleme tõbedele vastuvõtlikumad. Immuunsüsteemi tugevdamiseks soovitab õde rohkelt liikuda ja piisavalt puhata, tervislikult toituda ning vajadusel võtta vitamiine. Samuti soovitab ta vältida viiruste kõrgperioodil rahvarikkaid kohti. „Viirushaigused levivad kergesti just suletud ruumides, nagu kontoris, lasteaias, koolis ja ühissõidukis. Juba seepärast tuleb jälgida üldiseid hügieeninõudeid – pesta sageli käsi ja aevastada-köhida salvrätiku sisse või varrukasse,“ soovitab õde. Gripi ennetamiseks on kõige tõhusam siiski õigeaegne vaktsineerimine. Haige inimene hakkab viirust levitama juba mitu päeva enne võimalike haigusnähtude teket, mistõttu vaktsineerimata inimesel võib olla keeruline vältida grippi nakatumist. KAIDI REINART
Tervislikud h aitavad haigu Mida tugevam on keha kaitsevõime, seda tõhusamalt suudab see haigustekitajate eest kaitsta. Kuidas immuunsüsteem töötab ja mis võib seda rikkuda? Laboriarst Irina Utenko selgitab, miks me jääme haigeks ja kuidas saab immuunsüsteemi tugevdada. Bakterid on meie sees, peal ja ümber. Enamik neist on ohutud ega tee kahju. Immuunsüsteem teeb kindlaks organismi ohustavad kehad – bakterid, viirused, toksiinid, parasiidid ja seened – ning hävitab need teisi organisme võimalikult vähe kahjustades. Mikroobe, mille tõttu me haigestume, nimetatakse patogeenideks. Sõda immuunsuse ja patogeenide vahel avaldub meil tavaliselt nohu, kurgu-, kõhuvõi peavaluna, palaviku või väsimusena. Immuunsus, teisisõnu ka nakkuskindlus on vastupanuvõime mikroobide ja teiste organismile ohtlikena tunduvate ainete vastu. Immuunsüsteem kaitseb organismi nii väljastpoolt sisse tungivate haigustekitajate kui ka organismi enda sees tekkivate tervisenõrgestajate eest. Laias laastus jaguneb inimese immuunsüsteem kaheks: loomulikuks ehk kaasasündinud ja välja kujunenud ehk omandatud immuunsuseks. Loomuliku immuunsuse komponendid on haigustekitaja sissetungil kaitseks
kohe valmis. See väljendub põletikulise reaktsioonina: palaviku, halva enesetunde, väsimusena. Omandatud immuunsus areneb aga välja kas haiguste põdemise või vaktsineerimise järel.
Kuidas toimib vaktsiin? Vaktsiiniga viiakse organismi väike kogus haigust tekitava viiruse või bakteri osakesi. Saades aru, et kehas on midagi võõrast, käivituvad loomuliku immuunsuse kaitsereaktsioonid. Üldine enesetunne võib olla nõrk ning tekkida kerge palavik. Läbi põetud haigusest jääb haigustekitajast maha teave ning järgmisel korral, kui sellega kokku puutume, oskavad organismi „sõdurid“ sissetungi peatada ning haigestumise ära hoida. SYNLABi laboriarsti Irina Utenko sõnul kestab omandatud immuunsus lühikest aega või elu lõpuni olenevalt läbipõetud haigusest või vaktsiinist. Näiteks tuulerõugete, punetiste, B-hepatiidi ja puukentsefaliidi vastu tekib immuunsus kogu eluks, gripi vastu aga lühikeseks ajaks.
Kuidas immuunsus töötab? Organismi kaitse koosneb kolmest takistusest. Kõigepealt pakuvad organismile võõra eest kaitset välised tõkked, milleks on nahk ja limaskestad. Kaitsesse astuvad higinäärmed, karvakesed, sealhulgas ripsmed ja hingetoru ripse-
Teisipäev, 6. oktoober 2020
Tervis 7 Vida Press
REKLAAM
Parim abimees on tervislik eluviis Immuunsüsteemi aitavad terve ja tugevana hoida tervislikud harjumused, nagu mitmekülgne toitumine, kehaline aktiivsus, piisav uneaeg, samuti on olulised normaalne kehakaal ja mittesuitsetamine. „Terve inimese vastupanuvõime on hea ja haigestutakse harva ning viiruse või bakteriga kokkupuutel põetakse haigus läbi kergemini,“ kinnitab dr Irina Utenko. Organismi vastupanuvõimet saab hinnata vereanalüüsidega. „Tervist peaksid hindama inimesed, kes põevad sageli viirushaigusi, kellel on pikaajaline stress ja magamatus, üle- või alakaal ja ainevahetushäired, aga ka need, kes on rangelt taimetoitlased või teevad intensiivselt trenni,“ soovitab arst.
IMMUUNSUSE TUGEVDAJA & harjumused ustele vastu panna ENERGIA Liikumine tugevdab keha kaitsevõimet.
piteel ning eritised, nagu soolane pisaravedelik ning happeline keskkond maos ja suguelundites. Kui patogeenidel on õnnestunud välistest takistustest läbi pääseda, ootavad neid ees vere valgelibled ehk leukotsüüdid. Mikroobid, mis suutsid ellu jääda ja paljunema hakata, hävitatakse selliste leukotsüütide poolt, mis on patogeeniga varem kokku puutunud ja need meelde jätnud. Seda nimetatakse omandatud immuunsuseks. Leukotsüüdid ümbritsevad organismi sattunud võõrkehad ja hakkavad neid õgima. Rohkelt on õgijaid veres, kopsudes, maksas ja põrnas. Kui patogeen murrab esimesest kahest kaitsebarjäärist läbi, hakkab organism massiliselt tootma uusi rakke, mis osalevad võitluses võõrkehade vastu. Rünnakule asuvad makrofaagid ja lümfotsüüdid. Kui ka viimased sõdurid jäävad lahingus kaotajaks, on võõrkeha organismi tunginud ja inimene jääb haigeks.
Immuunsüsteem võib eksida Mõnikord võivad immuunsüsteemi rakud rünnata organismi enda rakke või pealtnäha organismi sattunud ohutut ainet. Näiteks allergia on äge immuunvastus seda esile kutsuvale tegurile ehk allergeenile. Allergianähte võivad põhjustada toiduained, tolmulestad, õie-
Vida Press
Sõda immuunsuse ja patogeenide vahel avaldub meil tavaliselt nohu, kurgu-, kõhu- või peavaluna, palaviku või väsimusena.
tolm, hallitusseened, koduloomad, putukate mürgid, ravimid jpm. Utenko selgitab, et kui immuunsüsteem eksib ning ründab ja hävitab organismi oma rakke, kudesid ja elundeid, on tegemist autoimmuunhaigusega. Kui aga kahjustada saavad immuunsüsteemi rakud ise ja immuunsus nõrgeneb, kutsutakse seda immuunpuudulikkuseks.
Mis põhjustab immuunsuse nõrgenemist? Immuunpuudulikkus on organismi seisund, kus mõni immuunsüsteemi osa ei toimi normaalselt ja vastupanuvõime pole piisav. „Kui see on kaasasündinud ning põhjustatud geeni-
defektidest, nimetatakse seda primaarseks immuunpuudulikkuseks, mis avaldub tavaliselt esimesel eluaastal,“ räägib arst. Meid ümbritsevas keskkonnas on aga palju organismi vastupanuvõimet kahjustavaid faktoreid, mis häirivad immuunsüsteemi toimimist ajutiselt või pikemat aega. Omandatud kaitsevõime languse põhjuseid on palju, näiteks toidu ja toitainete puudus (näljutamine, valgupuudus, vitamiinide ja mineraalainete puudus), ainevahetushäired (nt suhkruhaigus, rasked maksa- ja neeruhaigused jm), nakkushaigused, näiteks viirusnakkused (HIV, viirushepatiidid, SARS-CoV-2 jm), bakteriaalsed nakkused jm. Immuunsust võivad nõrgendada ka ravimid, tööstus- ja olmemürgid, stress, pikaaegne magamatus, liigne füüsiline koormus, suur ülekaal, alkoholism, kõrge vanus jm. Organismi kaitsevõime langus ei pruugi olla püsiv ja eluaegne – languse esilekutsujast vabanemisel taastub normaalne immuunsüsteemi talitlus. Põhjuste väljaselgitamisel on abi vereanalüüsidest, mis on üks võimalusi hinnata organismi vastupanuvõimet ning saada teada, kas toitumine on mitmekülgne ja sisaldab piisavalt immuunsüsteemile vajalikke toitaineid, mineraale ja vitamiine. KAIDI REINART Allikad: Pärnumaa kutsehariduskeskus ja SYNLAB
Multi Vegan GUMMIES kummikommid on hulgaliselt auhindu võitnud rahvusvahelise toidulisandite tootja New Nordic uued vitamiinid. Maitsvad kummikommid sisaldavad 9-t erinevat vitamiini, mida on lihtne ja meeldiv tarbida kogu perel, et tugevdada immuunsüsteemi ja varustada organismi lisaenergiaga.
Multi Vegan GUMMIES kummikommid sisaldavad AINULT natururaalseid värvja maitseaineid, mis pärinevad apelsinist, õunast, vaarikast, maasikast ja mustsõstrast. Sisaldab C, D, A, B6 vitamiine, mis aitavad kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele. Vitamiin B6 aitab vähendada ka väsimust ja kurnatust, aitab kaasa normaalsele energiavahetusele. www.newnordic.ee
KUST SAAB OSTA MULTI VEGAN GUMMIES KUMMIKOMME? Tooted on saadaval apteekide ja tootja kodulehel
www.newnordic.ee või telli telefonil 6843838
Teisipäev, 6. oktoober 2020
8 Tervis
Tunne ära infarkt! Pixabay
Südamelihase infarkti peamiseks tunnuseks on stenokardia (rindkerevalu), mis ei möödu 10–15 minuti jooksul. Teised sagedasemad tunnused on higistamine, tugev nõrkus, iiveldus, oksendamine, õhupuudus, südamekloppimine, hirmutunne, mõnikord ka teadvusekaotus. Südamelihase infarkt võib mõnikord kulgeda kas täiesti valutult või vähese valuga – umbes 10% juhtudest, seda eeskätt diabeedihaigetel, naistel ja vanematel inimestel. Kui sul on olnud mööduva valu episood, mille järel tunned kestvat nõrkusetunnet, õhupuudust ja/või on tekkinud rütmihäireid, tuleks helistada perearstile või kutsuda kiirabi. Südamelihase infarkti esmane tunnus võib olla ka äkksurm – sel juhul peavad juuresolijad kutsuma viivitamatult kiirabi ja alustama dispetšeri juhendamisel elustamisvõtetega! Allikas: regionaalhaigla südamekeskus
Pixabay
Taruvaik – antibiootikum loodusest Antibakteriaalsete omadustega taruvaiku on rahvameditsiinis kasutatud aastatuhandeid.Taruvaiku ehk proopolist peetakse lausa looduslikuks antibiootikumiks. Taruvaik sisaldab aromaatseid vaike, palsameid, vaha, eeterlikke õlisid ja õietolmu. Taruvaik aitab põletike korral, sobib hästi nahavigastuste, haavandite, putukahammustuste, igemeprobleemide, söögitoru, mao, kaksteistsõrmiksoole ja muude ärrituste puhul. Üldjuhul tehakse taruvaigust tinktuur, mis peab sisaldama vähemalt 86% alkoholi, et taruvaik lahustuks paremini. Mis on taruvaik? Taruvaik on värvuselt rohekas, pruunikas või punakas vaigutaoline kleepuv aine, hea lõhna ja mõrkja maitsega. Mesilased koguvad puude pungadelt, võrsetelt ja lehtedelt ning mõnelt rohttaimelt vaigutaolist ainet. Tarus lisavad mesilased sellele süljenäärme nõret, vaha ja õietolmu ning valmistavad taruvaigu. Üks mesilaspere toodab hooajal umbes 50–150 g taruvaiku, soodsatel tingimustel aga kuni 300 g. Mesilased kasutava taruvaiku kärjekannude puhastamiseks ja desinfitseerimiseks. Allikas: Mesionhea.ee
KARDIOLOOG VIIGIM südamehaigetele on koroonaviirus eriti oh SIRJE MAASIKAMÄE
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee
Ees on pikk ja pime sügis, koroona kogub hoogu, palju on hirmu ja teadmatust. Mis on südame seisukohalt põhilised ohud? Kuidas ennast kaitsta? Kardioloog Margus Viigimaa soovitab kindlasti liikuda, süüa tervislikult ja hoiduda koroonaviirusesse nakatumise eest. „Peame vaktsiini ära ootama ja Covid-19 ravivõimalused ka paranevad järjest, kuid praegu peame olema hästi-hästi ettevaatlikud.“ Euroopas on nakatumine koroonaviirusesse väga kiirelt tõusnud. „Asi on nv väga äga tõsi äga tõ tõsine,“ õsin ne ttõdeb ne, õd õdeb deb professor Margus argus Viigimaa (pildil), Põhja-Eesti Eesti regionaalhaigla südametervise ervise kabineti ülemarst-kardioloogiakeskuse oloogiakeskuse teadusjuht. „See ee on meeletu tõus – oleme jõudnud dnud juba märtsi tipust üle, nii suurt haigestumust polegi olnud.“ d.“ Eestis on olukord veel üsna rahulik, k, elu käib täiel rinnal ja nurisetakse piirangute ngute üle. Peetakse suuri uri pidusid, elatakse e hoogsat seltsielu, u, unustatakse viirus, us, mis võib just vanemaanematele ja eelnevate vate haigustega inimestele imestele saada saatuslikuks. likuks. „Kui me vaatame e suremust,
Vitamiinid tugevdavad südant ja immuunsust „Tervislik toit on a ja o, kõige alus,“ ütleb kardioloog Margus Viigimaa. „Iga päev peaks sööma 200 g juurvilja ja 200 g puuvilja, kaks korda nädalas ka kala. Sügisel on oluline võtta ka vitamiine. A-, E-, B6-, B12- ja C-vitamiini, ka D-vitamiiniga on seostatud organismi vastupanuvõime tugevnemist, aga ka südamehaiguste sageduse vähenemist. D-vitamiini on vaja juba sellepärast, et meil pole piisavalt päikest. Kui inimene ei taha üldse kala, siis võib võtta ka oomega-3 kapsleid. Vitamiinide võtmisel on oluline mõõdukus, mitte nii, et elad ainult vitamiinipreparaatide peal.“
Ravimitest ei tohi loobuda Kui arst on määranud ravimid, tuleb neid võtta järjekindlalt. „See on väga tähtis, et ravimite võtmisse ei tekiks vahet sisse,“ rõhutab Margus Viigimaa. Vahepeal helistasid kardioloogile murelikud patsiendid, kuna nad olid kuskilt lugenud, et teatud ravimid võivad soodustada koroonaviirusesse nakatumist ja halvendada haiguse kulgu. Viigimaa sõnul aga tutvustati hiljutisel Euroopa kardioloogide seltsi kongressil uuringut, kus leiti kindel tõestus, et ühtegi ravimigruppi ei pea ära jätma. „Kui jätta rohud võtmata, destabiliseerib see südameveresoonkonda ja inimene võib sattuda haiglasse, mis pole muidugi hea. Ja kui inimene nakatub koroonaviirusega, aga süda on destabiliseerunud või nõrk, võivad tagajärjed olla eriti halvad, nag na gu n äitas äita as ka ka H iina ii nass te teht htud du uri ri nagu näitas Hiinas tehtud uuring.“
siis see puudutab ikka ik k rohkem vanemaid inimesi, ka k südamehaigeid – nende suremus sure on väga palju suurem kui teistel,“ t tuletab kardioloog meelde. meee „Eakamatel pole küll praegu praeg g vaja kuskil koguneda, vvõib-olla ainult kõige e kitsamas ringis. Tuleb T mõistusele ttulla – suuri selts seltskonnaüris tusi pole p praegu vaja.““ Nakatumiste N rängemad räng g tagajärjed gajä ä ilmnevad ju mõningase e vinnaga. „Praegu ei ole „Prae e raskeid haigeid h õn-
neks väga palju olnud, aga pea neid juhitaval hingamisel inimesi ei tule juurde ja jälle ka surmajuhtumeid. See võib-olla paneb mõtlema. Aga tuleks natukene varem mõelda!“ paneb Viigimaa südamele. „Me ju teame, et Covid-19ga saabuvad paljud asjad teisel nädalal. Esimesel nädalal inimene näiliselt paraneb, kuid teisel nädalal võib hingamine minna väga halvaks ja inimesest võib saada intensiivraviosakonna patsient.“
Koroona ohustab südamehaigeid Vale on ka arvamus, justkui koroonaviirus oleks nõrgemaks
läinud, pigem hullemaks, rääkis Põhja-Eesti regionaalhaigla kiirabikeskuse juht Arkadi Popov ERRis. Pole kahtlust, et peaksime olema väga ettevaatlikud, eriti need, keda peetakse riskigrupiks. „Kindlasti, kindlasti!“ rõhutab ka Viigimaa. Koroonaviiruse mõjust südamehaigetele on juba ka uuringute andmeid. Hiinas uuriti 72b000 koroonahaiget ja analüüsiti ka surmasid. Südame-veresoonkonna haigustega inimesi oli uuritavate hulgas 4%, aga surnute hulgas pea veerand – 23%, mis tähendab, et eelneva südamehaigusega inimeste hulgas oli suremus palju suurem. Viigimaa sõnul on suremus kõrgem ka diabeedi, kõrgenenud kolesteroolitaseme ja kõrgvererõhktõve korral, mis tunduvad justkui pehmed diagnoosid. „Kui on olemas juba südame lupjumishaigus, siis on koroonaviirus eriti ohtlik.“
Vähem infarkte Kevadel, kui pea kogu maailm oli karantiinis, panid arstid tähele, et infarktide arv on tublisti langenud. „Infarkte oli tõesti vähem,“ kinnitab Viigimaa. „Näiteks Californias oli 48% vähem infarkte. Umbes 40–50% langust oli pea igal pool, kus seda uuriti.“ Itaalias oli tänavu märtsis 49% vähem infarkte kui 2019. aasta märtsis. Ka Euroopa kardioloogide selts avaldas, et infarktide arv langes Euroopas 50%. „Eriti palju vähem oli kergemaid infarkte, raskemate infarktide suhtes oli langus väiksem,“ märgib Viigimaa.
Tiina Kõrtsini
REKLAAMTEKST
Vitamiin B1 ehk tiamiin on oluline närvisüsteemi tervise seisukohalt, tagades närviülekannete toimimise. B1-vitamiini aktiivne vorm tiamiinpürofosfaat ehk kokarboksülaas on vajalik glükoosi lõhustamiseks organismis. See on peamine rakkude energiaga varustamise mehhanism. Kui B1-vitamiini napib, ei saa rakud piisavalt energiat ja kahjustuvad. Väga tundlikud on vitamiin B1 puuduse suhtes närvirakud, mis vajavad normaalseks talitluseks enim energiat. Energianälga jäävad ka lihasrakud, eriti suure energiavajadusega südamelihase rakud. Vitamiin B1 puuduse tõttu võivad tekkida häired ka aju töös: mälu nõrgenemine, kestev väsimustunne, töövõime langus, koordinatsioonihäired. Tiamiinipuudus võib avalduda perifeerse närvisüsteemi häiretena: käte või jalgade suremise, säärelihase krampide või ebamääraste valudena, samuti tekitada ka häireid südame töös. Veresuhkru kõrgenenud tase toob kaasa vitamiin B1 puuduse Tiamiinipuudus kaasneb mitmete krooniliste
haigustega, näiteks suhkurtõvega. Juhul kui veresuhkru tase on kõrgenenud, ei piisa toiduga saadavast B1-vitamiinist. Organism vajab tavapärasest rohkem B1-vitamiini, et tulla toime liigse veresuhkru lõhustamisega. Vitamiin B1 puudus ähvardab ka tsöliaakiahaigeid ja haavandilise soolepõletikuga patsiente, kelle soolestikust vitamiin B1 väga halvasti imendub.
Mõistlik valik vitamiin B1 puuduse raviks on benfotiamiin Benfotiamiin on vitamiin B1 rasvlahustuv analoog, mis imendub tiamiinist tunduvalt paremini ning kantakse tsirkuleeriva verega rakkudesse. Benfotiamiin imendub hästi ka neil inimestel, kelle organism tavalist vesilahustuvat B1-vitamiini hästi ei omasta.
Vitamiin B1 puudust võivad põhjustada loomulik vananemine või väärtoitumine Vitamiin B1 puuduse kutsub esile alkoholi, kange kohvi või musta teega liialdamine ja suitsetamine. Ka ühekülgne toitumine, liigne maiustamine ja nn rafineeritud süsivesikuid sisaldava toidu (pitsad, hamburgerid, pirukad ja pastatoidud) liigtarbimine viivad tiamiini-puuduseni. Ka loomulik vananemine võib olla B1 vitamiini puudujäägi põhjuseks organismis.
Benfotiamiin tõstab olulisel määral rakusisest kokarboksülaasi taset ning vitamiinipuuduse nähud kaovad Ainuke Eestis retseptivabalt müüdav benfotiamiini sisaldav ravim on Benfogamma 50 mg, millel on laialdane positiivne kasutuskogemus. Benfogamma 50 mg sisaldab 50 mg benfotiamiini. Päevas võetakse sõltuvalt tiamiinipuuduse nähtude raskusest 1...3 kaetud tabletti. Toime saamiseks tuleb benfotiamiini võtta pidevalt pikema aja jooksul (vähemalt 2 kuud).
EE/BEN/PA/A/07/01/04.16/TER.
Vitamiin B1 puudus kahjustab närve ja südant Ainuke retseptivaba benfotiamiin Eestis
®
Benfogamma 50mg Benfotiamiin 50 mg, kaetud tabletid N50
Benfogamma 50 mg(benfotiamiin) on käsimüügiravim. Näidustused: vitamiin B1 vaeguse ravi täiskasvanutel.
Müügiloa hoidja: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG, Calwer Str. 7, D-71034 Böblingen, Saksamaa. Täiendav teave tootja esindajalt: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG esindus, Vienibas gatve 87B - 3, LV 1004, Riia, Läti. Kontakt Eestis: Laki 25-402, 12915, Tallinn. +372 6623369, info@woerwagpharma.ee
Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise või ravimi kõrvaltoimete tekkimise korral pidage nõu arsti või apteekriga.
Teisipäev, 6. oktoober 2020
Tervis 9
MAA:
Vida Press
Välitingimustes ja hästi ventileeritud kohtades, kus inimesed on vaikselt ja kannavad ka maski, on nakatumisrisk kõige madalam.
htlik
Kas kaks meetrit distantsi on piisav?
Languse üheks põhjuseks peetakse seika, et inimesed olid kodus ja neil oli vähem nii vaimset kui ka füüsilist ülepinget, veel ei olnud tekkinud ka kroonilist depressiooni ega ärevust. Mõjutas seegi, et kerge infarktiga ei kiirustanud haiged abi otsima, vaid põdesid kodus – aga südamekahjustus tekkis ikka ja nad jõudsid lihtsalt hiljem arsti juurde. Karantiiniaegne langustrend oli ajutine ja mõnel tegi see infarkti hoopis raskemaks. Eestis väga suurt langust ei olnud – meie patsiendid võtsid õigel ajal arstiga ühendust. „Eks kaasa aitas ka meie hästi välja kujunenud ägedate infarktihaigete ravi süsteem.“ Kardioloog rõhutab, et ka siis, kui koroonaohu tõttu soovitatakse püsida kodus, tuleb tõsise terviserikkega kutsuda kiirabi. „Infarkti korral saame esimese kolme tunni jooksul inimest efektiivselt aidata, teha päästvat angioplastikat, mis laiendab veresooni. Tegelikult on südamelihase päästmise seisukohalt oluline iga minut. Ei tohi ootama jääda!“
Koroonaviirusega nakatumise ohu vältimiseks soovitatakse hoida teiste inimestega kahemeetrist distantsi. Aga kas see on piisav? Oxfordi ülikooli ja Massachusettsi tehnoloogiainstituudi teadlased väidavad, et mitte alati. Värskes uuringus leiti, et kui keegi köhib, aevastab või laulab, võivad piisakesed levida mõne sekundiga kuni kaheksa meetri kaugusele. Soovitus hoida kahemeetrist distantsi põhineb lihtsustatud mudelil, kuidas viirus võib suuremate või väiksemate piisakestega levida, arvestamata muid asjaolusid. Viiruse levik on aga palju keerulisem protsess, mis sõltub näiteks piisakeste suurusest, aga ka kiirusest, millega need õhku paisatakse. Uuringus vaadeldi, kui kaugele võivad viirused levida eri tingimustes. Teadlased soovitavad koroonaviirusega nakatumise vältimiseks arvestada, kus sündmus toimub, kui rahvarohke see on ja kas inimesed kannavad maski. Kõige kõrgema nakatumisriskiga on halva ventilatsiooniga rahvarohked kohad, kus inimesed karjuvad ja laulavad ega kanna maske. Välitingimustes ja hästi ventileeritud kohtades, kus inimesed on vaikselt ja kannavad ka maski, on nakatumisrisk kõige madalam. Kui arvestada neid soovitusi, aitab see inimesi kaitsta ohtlikumates kohtades, aga samas lubab suuremaid vabadusi madalama riskiga paikades ja võib-olla aitab meil jõuda tagasi ka n-ö normaalsusesse, vähemalt osas olukordades. Teadlaste põhisõnum ongi – distantsi hoidmine sõltub väga paljudest asjaoludest. Ei ole olemas lihtsaid vastuseid, mis on täiesti turvalised kohad, mis mitte. Pole vaja mõelda ainult kahemeetrisest distantsist, vaid ka sellest, kus sa oled ja mida sa teed. Nakatumisoht sõltub ruumi suurusest, selle niiskustasemest, kui kaua sa seal oled ja ka võimalikust viiruselevitajast, sest viiruse hulk on inimeseti erinev. OHTULEHT.EE
Koroona ja riskid Ees on pikk ja pime sügis, palju on hirmu ja teadmatust. Mis on südame seisukohalt põhilised ohud – üksildus, vähene liikumine, depressioon, arstiabi vilets kättesaadavus? „Arstiabi on väga hästi kättesaadav, eriti Eestis,“ ütleb Viigimaa. „Aga see, et inimesed ei tule arsti juurde, on raudselt üks riske.“ Muidugi mõjutab südant ka vaimne tervis. „Mida kauem see olukord kestab, seda rohkem tekib depressiooni ja ärevust, millega kaasneb ka vähene liikumine. Ja kui see kestab pikka aega, läheb ka immuunsüsteem viletsamaks ja suureneb vastuvõtlikkus viirustele. Kodus kiputakse sööma ka rohkem rämpstoitu, suitsetama ja alkoholi tarvitama,“ kirjeldab Viigimaa ohtusid.
Astelpaju kiirendab paranemist
Liikumine on tähtis Kardioloogi sõnul tuleb kindlasti liikuda. „Nädalas peaks reipalt kõndima 150 minutit ehk viiel päeval 30 minutit. Aga kui töö juures ei ole liikumist ja kui tahame langetada ka kehakaalu ja kolesteroolitaset, siis peaks päevas olema 60–90 minutit reibast kõndi. 75 minutit nädalas võiks olla ka tugevamat koormust, näiteks käia jõusaalis.“ Samas ei pea minema tingimata trennisaali, isegi koduse trenažöörita saab hakkama. „On harjutusi, mida saab teha oma keharaskust kasutades. Eakamaid saavad lapsed õpetada, internetist leiab harjutusi. Kodus saab väga hästi võimelda lahtise akna all.“
Vida Press
Viigimaa tõdeb, et liikumine on oluline küll igas eas, kuid eriti eakamatele. „Liikumist ja harjutusi on vaja, et liigesed ei jäigastuks, et säiliks painduvus ja lihaste elastsus, ka parema tasakaalu jaoks.“ Pandeemia võiks panna liikumist veelgi tõsisemalt võtma.
„Et hoida üleval keha kaitsesüsteeme, on vaja liikumist ja tervislikku toitu. Kehaline aktiivsus annab ka nn õnnehormoone – siis on vähem depressiooni ja ärevust ning tugevam vastupanu halbadele uudistele. Stressitaluvus läheb palju paremaks.“
Ka siis, kui koroonaohu tõttu soovitatakse püsida kodus, tuleb infarktikahtlusega kutsuda kiiresti kiirabi.
Astelpaju kasvatatakse tervislike marjade ja õli saamiseks. Ka astelpaju lehti tasub korjata, sest neil on raviomadusi. Vanad kreeklased lisanud astelpaju lehti ja noori oksi võistlushobuste sööda hulka, see mõjunud hobustele hästi ja löönud karva kohe läikima. Astelpaju lehed olnud ka lendratsu Pegasuse lemmiktoit, siit ka astelpaju nimi Hippophae (kr k hippos – hobunek, phaos – särav, läikiv). Astelpaju sisaldab palju kasulikke aineid: karotenoide, vitamiine (tokoferoole, B-rühma vitamiine, C-vitamiini), flavonoide, orgaanilisi happeid, sahhariide. Marjad sisaldavad rohkesti karotenoide, C-vitamiini ja õli, tänu sellele on need eriti kasulikud ülemiste hingamisteede haiguste korral ja immuunsüsteemi tugevdajatena. Astelpajumarjad kiirendavad kudede paranemist, on põletikuvastase toimega, leevendavad kiirituskahjustusi, tugevdavad immuunsüsteemi ja kaitsevad maksarakke, alandavad kolesteroolitaset ning on ateroskleroosivastase toimega. Astelpajumarjades on rohkesti antioksüdante ja hea rasvhapete koostis (oomega-3, oomega-6, oomega-7, oomega-9). Astelpajumarju kasutatakse üldtugevdava vahendina nii haiguste ajal kui ka nende ennetamiseks. Astelpajuõli kasutatakse seespidiselt seedeorganite põletike raviks, aga ka kiirituskahjustuste, nahapõletike ja -haavade raviks ning putukahammustuse korral. Allikas: Katrin Luke „Eesti väike ravimtaimeraamat“.
Teisipäev, 6. oktoober 2020
10 Tervis
MULBERRY ON TÕELINE SUHKRUHÄVITAJA
REKLAAM REKLAAMTEKST
Mulberry mooruspuutabletid Toidulisandit Mulberry valmistatakse Rootsis valge mooruspuu ladvalehtede standarditud ekstraktist ja kroomist. Mooruspuulehtede ekstrakt toetab süsivesikute normaalset ainevahetust organismis, kroom aga aitab hoida vere glükoosisisaldust normi piires. Soovitav on võtta 1 tablett 15–30 minutit enne sööki kolm korda päevas nii kaua, kui vaja. Mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning tervislik eluviis on samuti tähtsad.
Valge mooruspuu (Morus alba L.) Juba mitu aastat oli Marijal raske Valge mooruspuu on unikaalne taim, mille kodumaa on Hiina. Mooruspuu lehti, koort ja pungasid kasutatakse Hiinas, Jaapanis ja teistes riikides vere glükoosisisalduse kontrolli all hoidmiseks. Tänapäeva teadus on kindlaks teinud ja kinnitanud, et mooruspuu lehed sisaldavad aineid, mis aitavad tagada normaalse süsivesikute ainevahetuse organismis.
OLULISED FAKTID
hoida vere glükoosisisaldust normaalsel tasemel. „Nagu tuhanded teised inimesed, otsisin ka mina erinevaid viise, kuidas veresuhkrutaset kontrolli all hoida. Pidasin dieeti, aga see ei aidanud. Hiljuti avastasin aga Mulberry™ tabletid ja olen väga õnnelik,” räägib Marija. Üllatav avastus
1
Glükoosisisaldus on veres suurenenud 3–4% kõigist elanikest, kuid enamik neist seda ei kahtlustagi.
2
„Ühel päeval sattusin lugema Skandinaavia päritolu Mulberry tablettide kohta, mis sisaldavad bioloogiliselt aktiivset, vere glükoosisisaldust alandavat ainet – mooruspuulehtede ekstrakti. Otsustasin neid tablette proovida.”
Pidevalt suurenenud ja kontrollimata glükoosikogus veres on kahjulik.
Tulemused ilmnesid ootamatult kiiresti
3
Mulberry tablettide koostises olevad ained hoiavad normikohast süsivesikute ainevahetust ja glükoosi kontsentratsiooni veres.
„Ostsin apteegist toidulisandi Mulberry. Positiivsed tulemused olid veresuhkrutaseme kontrollimisel näha juba mõne päeva pärast. Veresuhkrutase oli normaalne! Võtan Mulberry tablette juba kaks kuud ja igal hommikul kontrollin vere glükoosisisaldust. Nüüd on see 3,8–5,9 mmol/l.” Toidulisand
KUST SAAB OSTA MULBERRY? Tooted on saadaval apteekides, tootja kodulehel
www.newnordic.ee või telli telefonil 684 3838
Diabeet avastat sageli juhusliku Suhkurtõbi, rahvakeeli suhkruhaigus on salakaval tõbi, mis on selle avastamise hetkel sageli juba jõudnud organismi kahjustada. Haigus algab aeglaselt ja võib avalduda väga erineval moel: pideva janu, sagedase urineerimise, kaalulanguse või väsimusena. Suhkurtõbi ehk diabeet on väga levinud energiaainevahetushäire, mis vajab pidevat ravi. See jaguneb I tüüpi ehk insuliinsõltuvaks ja II tüüpi ehk insuliinsõltumatuks diabeediks: I tüüpi on keskmiselt 15% ja II tüüpi 85%, selgitab SYNLABi laboriarst Jüri Laasik (pildil). Suhkurtõvest rääkides peab mõistma, mis on glükoos ja insuliin. Glükoos on organismi põhiline energiaallikas, mida saadakse peamiselt toidust, aga mida toodab ka keha ise. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mida eritab organismis pankreas ehk kõhunääre. See aitab toidust glükoosi omastada ja verest rakkudesse transportida, et toota elutegevuseks vajalikku energiat. Seega vähendab insuliin vere glükoosisisaldust. I tüüpi diabeet on pärilik ja olemuselt autoimmuunhaigus. Enamasti haigestuvad lapsed,
kelle kõhunäärmerakud on hävinenud ega tooda enam insuliini: glükoos ei saa siseneda rakkudesse ja kuhjub verre. II tüüpi diabeet on krooniline haigus, mille korral kõhunääre küll eritab insuliini, kuid seda on vähe või on selle toime nõrk, sest rakud ei suuda insuliini korrapäraselt kasutada. Tulemuseks on taas glükoosi kuhjumine verre.
Hoiatavad tunnused II tüüpi diabeet on peamiselt vanemaealiste või ülekaaluliste täiskasvanute haigus. „Kuna tänapäeva laste ja noorte hulgas on ülekaalulisust järjest rohkem, siis on nihkunud ka haigestumise piir järkjärgult allapoole,“ nendib Laasik. Peale ülekaalu on II diabeedi riskiteguriteks kõrgenenud vererõhk ja kolesteroolitase ning eelnevad südame- ja veresoonkonna haigused. Laasik selgitab, et organism püüab kuhjunud glükoosikogusest vabaneda. „Sellega seoses suurenevad uriinikogused ja urineerimise sagedus. Veekaotuse tõttu esineb suukuivust ja suurenenud janu, samuti naha kuivust. Kuna rakud ei saa kasutada glükoosi energiat, hakkavad need seda ammutama rasvkoest, millega kaasneb kaalulangus. Võib esineda väsimust ja nõrkust.“
Veresuhkrut ehk vere glükoosisisaldust tuleb kontrollida! Diabeet avastatakse sageli juhusliku vereanalüüsiga, sest haigustunnused võivad olla väga tagasihoidlikud või pole neid üldse. „Eriliste sümptomiteta kulgev suhkruhaiguse algfaas võib sageli jääda märkamata, mistõttu on oluline korrapäraselt, vähemalt kord aastas kontrollida veresuhkru taset nagu ka paljusid teisi keha näitusid,“ rõhutab laboriarst. Ta hoiatab, et kui diabeet on juba välja kujunenud, võib normväärtusest kõrgem vere glükoosisisaldus kahjustada organeid ja organsüsteeme, näiteks südame-veresoonkonda ja suureneb infarkti ja insuldi risk. Kõrge veresuhkru tase kahjustab ka nägemist – silmapõhja väikeste veresoonte kahjustus võib viia isegi nägemise kaotuseni. Kahjustusi võivad saada ka jalad raskelt paranevate haavandite tõttu, samuti võib esineda neerutalitluse häired, mida põhjustavad samuti väikeste veresoonte kahjustused. II tüüpi diabeeti on võimalik ennetada. Seda saab teha tervisliku eluviisiga – olla füüsiliselt aktiivne, hoida normaalset kehakaalu, hoiduda stressist ja toituda tervislikult. Oluline on avastada diabeet võimalikult vara, et ennetada tüsistuste teket. KAIDI REINART
II tüübi diabeeti saab ennetada tervisliku eluviisiga – olla füüsiliselt aktiivne, hoida normaalset kehakaalu, hoiduda stressist ja toituda tervislikult.
Teisipäev, 6. oktoober 2020
Tervis 11 Vida Press
takse ult Ülekaalulist el on eriti suu r oht haigestuda IIbtüüpi dia beeti.
Ravimid aitavad haiguse kontrolli all hoida Südameapteegi proviisor Kerli Vahar (pildil) nendib, et diabeeti ei ole võimalik välja ravida, kuid tõhusate ravimitega saab hoida vere glükoosisisalduse kontrolli all. Laias laastus jagunevad veresuhkru ravimid kaheks – suukaudsed ja süstitavad ravimid. Suukaudseid ravimeid saab kasutada vaid II tüüpi diabeedi korral, juhul, kui pankrease beetarakud suudavad veel ise mingil määral insuliini toota. Insuliinravi on süstitav ja seda saab kasutada, kui pankrease beetarakud on täielikult hävinenud. „I tüüpi diabeedi korral on igapäevane insuliinravi ellujäämiseks ainus viis, aga kuna diabeet on progresseeruv, võivad seda mõne aja möödudes vajada ka II tüüpi diabeedi põdejad,“ sõnab Vahar. II tüüpi diabeediga inimesed peavad korrigeerima ka oma elustiili. Kehakaalu langetamiseks soovitab proviisor rohkem liikuda ja tervis-
likumalt toituda. Veresuhkrutaset aitavad normi piires hoida ka toidulisandid. Multivitamiinid diabeetikutele – osalevad glükoosi ja insuliini ainevahetuses, aitavad hoida veresuhkru taset kontrolli all. Kaneeli, kroomi ja alfa-lipoehapet sisaldavad toidulisandid – stabiliseerivad kõrgenenud suhkrutaset veres. Valge mooruspuu ekstrakt – aitab vähendada suhkru ja tärklise imendumist seedetraktist ning hoiab veresuhkru taset kontrolli all. Kroomi sisaldavad toidulisandid – kroom aitab stabiliseerida veresuhkru taset ning mõjutada süsivesikute, rasvade ja valkude ainevahetust. Vähendab magusaisu. Roheline tee – parandab lipiidide ja glükoosi metabolismi, takistab järsku veresuhkru tõusu ning tasakaalustab ainevahetust.
Kui tihti peaks veresuhkrunäite kontrollima? z Kuna II tüüpi diabeedi korral võivad sümptomid avalduda tagasihoidlikult, peaks riskirühm – ülekaalulised, kõrgenenud vererõhuga, kõrge kolesteroolitasemega inimesed – kontrollima vere glükoosisisaldust vähemalt korra aastas. z Kui riskifaktoreid ei ole, on soovitatav kontrollida veresuhkrutaset iga kolme aasta järel. Diabeedi väljaselgitamiseks tuleks mõõta vere glükoosisisaldust meditsiinilaboris, mitte
koduse glükomeetriga, sest laborite analüsaatorid annavad täpsemaid tulemusi. z Sageli küsitakse, kui tihti peaks diabeetik mõõtma veresuhkrutaset. See on I ja II tüübi korral erinev, kusjuures I tüüpi diabeeti põdevad inimese peavad seda tegema sagedamini kui II tüüpi diabeeti põdejad. Tavaliselt pannakse mõõtmisgraafik paika koostöös raviarstiga ja nii I kui ka II tüübi puhul tuleb pidada mõõtmispäevikut. Allikas: laboriarst Jüri Laasik
Pexels
Teisipäev, 6. oktoober 2020
12 Tervis REKLAAMTEKST
Haiguste ennetamisel on oluline
KAITSTA NINA LIMASKESTA! Viirused, mis tekitavad nohu ja köha, paiknevad ja paljunevad sageli nina limaskestal. Samuti meie sissehingatav õhk sisaldab palju tolmu, erinevaid viiruseid, baktereid, allergeene ja muid kahjulikke osakesi nt. õietolm, loomakarvad, seened, sigaretisuits või kodutolmulestad. Seega on väga oluline, et just meie esmane kaitsebarjäär ehk nina limaskest oleks terve ja haigustekitajaid maksimaalselt tõrjuv. Üks võimalus kaitsebarjääri suurendamiseks on kasutada ninaspreid.
Näiteks on uudisena apteekides müügil ninasprei Rhinitix, mis aitab ennetada viiruseid. Rhinitix ninasprei katab nina limaskesta kaitsva ja niisutava kihiga, mis piirab allergeenide, bakterite ja viiruste (nt rino- ja koroonaviiruste) kinnitumist, läbitungimist ja levikut. Tänu tootes sisalduvatele koostisosadele jääb preparaat nina limaskesta pinnale pikemalt püsima ning tekitab seeläbi efektiivsema, niisutavama ja kaitsvama kihi kui tavapärased ninatilgad.
Rhinitix on meditsiiniseade. Enne kasutamist lugeda tähelepanelikult kasutusjuhendit, vajadusel konsulteerida arsti või apteekriga.
Viiruste perioodil toeta
KOGU ORGANISMI VASTUPANUVÕIMET!
Neile, kes eelistavad vees lahustuvat kiiresti imenduvat tabletti, on valikus uudistoode Doppelherz Immune Aktiv Tsink + Seleen + Vitamiin C + vitamiin B12 + vitamiin D3.
On teada, et viiruste ja külmetuse perioodil aitab immuunsüsteemi toetada C-vitamiin, tsink, seleen, foolhape ja D-vitamiin. Põhjalikult läbimõeldud koostisega ja kvaliteetsed preparaadid on apteegis saadaval. Spetsiaalselt immuunsust toetavate koostisainete kombinatsioonid on kokku pandud ühte tabletti:
Neile kes, eelistavad klassikalist tabletivormi on saadaval Doppelherz aktiv C + Tsink + Depootabletid vitamiin C, tsingi, vitamiin E, seleeni ja foolhappega. Depootabletid, millest väärtuslikud toitained vabanevad aeglaselt kogu päeva jooksul ja on seega organismile pidevalt kättesaadavad.Ei teki korraga liiga suurt vabanenud toiteainete kogust, mis kiiresti organismist väljutatakse. Väga oluline nt vitamiin C puhul.
Toitu mitmekülgselt ja tasakaalustatult ning harrasta tervislikku elustiili! Levitaja Eestis: AS Sirowa Tallinn, Salve 2C, Tallinn