KUIDAS KOOLILASTE TERVIST HOIDA? OTSI LÕÕGASTUST VEEKESKUSTEST. KÄHE KURK TAHAB NIISUTAMIST. KUIDAS VALIDA ÕIGE KRAADIKLAAS?
„Normaalse immuunsüsteemiga 2–3aastane laps on terve kahel suvekuul ja üks nädal kõikidel teistel kuudel.“ Perearst Karmen Joller
TERVIS Teisipäev, T eiss 12. september 2017 • ÕHTULEHE TEEMALEHT
Silja P Paavle aavle
Toimetaja: Silja Paavle • Projektijuht: Marge Martjan • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht
REKLAAMTEKST
Lämmijärve kaldal asuv Värska sanatoorium on puhkuse veetmiseks parim paik. Siin on võimalik siduda meeldiv puhkus kasulike ja tervist turgutavate protseduuridega, mis määratakse sõltuvalt valitud paketist ja tervislikust seisundist meditsiinilise konsultatsiooni käigus. Boonusena võib jalutada männimetsas linnulaulu saatel, nautida päikest ja veemõnusid Lämmijärve kaldal ning korjata metsaande. Lisaks saab veeta aktiivset puhkust disc golf ’i rajal või rannaala terviserajal. Eesti ainsas, osaliselt mineraalveega veekeskuses on lummav männimetsavaade ning õhk alati 28 kraadi ja vesi 32 kraadi soe. Värska sanatooriumi raviarst doktor Külli Margus selgitab tervist turgutavate protseduuride mõju lähemalt. Protseduurides kasutatakse maailmas ainulaadse kooslusega mineraalvett ja kohalikku ravimuda ning need on TeRe kompetentsikeskuse korraldatud uuringute järgi tunnistatud kõige tõhusamaks. Mille poolest erineb Värska sanatoorium ühest tavalisest mullivanni ja saunaga spaahotellist? Oleme kuurortraviasutus, millele on terviseamet väljastanud ravi osutamiseks tegevusloa. Esimesel päeval koostame meditsiinilise konsultatsiooni käigus raviplaani, kus määrame kliendile tema tervises eisundist lähtuvad protseduurid, mille tulemusena leevendab külastaja oma tervisemuresid ja saab konkreetsedsoovitused elukvaliteedi parandamiseks. Lisaboonuseks on meie looduslik asukoht: lähedal asub järv ja rikkalik mets ning hingata saab puhast männimetsaõhku.
Milliste probleemidega tavaliselt Värskasse pöördutakse? Põhilised on ikka kroonilised liigesehaigused, mis on meie niiskes ja külmas kliimas väga levinud. Paljud kurdavad näiteks valu põlvedes, seljas, puusas ja kaelas. Need on maainimeste ja füüsilise töö tegijate, ka elukutseliste auto- ja bussijuhtide hulgas väga levinud kaebused. Üha rohkem tekib probleeme pikaajalise istumise tõttu kontoritööl arvuti taga, kuid neidki muresid on võimalik ennetada. Soovitan kõigil ennetusele mõelda juba varakult – nautige puhkust eemal igapäevarutiinist ja puhake looduse keskel!
7päevane kuurortravipakett “KLASSIKALINE” HIND
Kas tõesti on nii, et kohe pärast esimest protseduuri valu kaob? Tahan rõhutada, et ühest protseduurist ei piisa. Tuleb varuda pisut aega ja kasutada mitut võimalust. Sobiv protseduuride kava määratakse igale inimesele individuaalselt lähtuvalt tema tervislikust seisundist. Kindlasti peaks proovima meie mineraalveeja mudavanne, sest need on Värska sanatooriumi kõige väärtuslikumad raviprotseduurid, mida mujalt ei saa.
HINNAS:
Millist tulemust võib ravipuhkuselt oodata? Mõne aasta eest korraldatud uuring näitas, et pärast kuuepäevast ravipaketti Värskas oli inimese enesetunne parem ka poole aasta möödudes. Mulle meeldib võrdlus, et tegu on justkui tervisliku eluviisi kordusõppustega, kus kuurortravi aitab pikendada kvaliteetselt elatud aastaid.
NÄDALALÕPP KAHELE sanatooriumis
www.spavarska.ee | tel 799 3901 | info@spavarska.ee
340 €
• täistoitlustus esmaspäeva hommikust pühapäeva lõunani • hommikuvõimlemine grupis E–R • meditsiiniline konsultatsioon ja raviplaani koostamine • 18 raviprotseduuri järgnevast valikust: ravimuda-üldvann, pärlivann miner±±Ĭƴååč±Ø ĬŅŅÚƚŸĬĜĩ ĵĜĹåų±±Ĭƴååƴ±ĹĹØ ĩĬ±ŸŸĜ ĩ±ĬĜĹå ĩ·ŸĜĵ±ŸŸ±±dž ƖĂ ĵĜĹØ ĵ±ŸŸ±±džĜƴŅŅÚĜØ ĵ±ŸŸ±±džĜƋŅŅĬØ Ÿ±ƴĜŸŅŅģåĹÚƚŸØ ĬŅĩ±±ĬĹå ƋƚųƱų±ƴĜØ Ş±ų±Ā ĜĹų±ƴĜØ ĵƚڱޱų±ĀĜĹØ ĵƚÚ±ƴ±ĹĹ ĩ·ƋåĬåØ ƴ±ĬčƚŸƋåų±±ŞĜ±Ø ŸŅŅĬ±ĩ±ĵÆåųØ åĬåĩƋųĜų±ƴĜ • tasuta pääse tantsuõhtule Lahe kohvikus Saabumine pühapäeval alates kella 19.00. Lahkumise päeval palume toa vabastada hiljemalt kell 15.00.
HIND KAHELE
179 €
HINNAS: • majutus sanatooriumi hotelli kahekohalises toas • täistoitlustus reede õhtust pühapäeva hommikuni, • veepargi ja saunade piiramatu kasutus lahtiolekuaegadel, • jõusaali piiramatu kasutus lahtiolekuaegadel, Î Ɛ ŞųŅƋŸåÚƚƚųĜ× Ş·ųĬĜƴ±ĹĹ ĵĜĹåų±±Ĭƴååč±Ø ŸŅŅĬ±ĩ±ĵÆåų ģ± ĵ±ŸŸ±±džĜƋŅŅĬ ĵŝĬåmale; käimiskeppide kasutus • üks disc golf’i mäng • tasuta pääsmed tantsuõhtule Lahe kohvikus. Hind kahele kehtib kuni 30. 09. 2017. Saabumine reedel alates kell 17. Lahkumise päeval palume toad vabastada hiljemalt kell 12.
Teisipäev, 12. september 2017
2 Tervis
Väsimus, ebatervislik toit ja vähene lii muudavad koolilapsed tõbedele vastu Tallinna kooliõpilaste küsitlustest on selgunud, et üle poole õpilastest kurdab sageli esinevat väsimust. „See on immuunsüsteemi nõrgestav asjaolu, mis väljendub vastuvõtlikkuses viirushaigustele,“ märgib Kädi Lepp, et koolilastel peaks ka õppimise kõrvalt jääma aega puhkuseks, nad peaksid korralikult sööma ja värskes õhus liikuma. Pärast suvevaheaega on suurem osa lapsi kooli jõudnud puhanult ja täis energiat. „Sellest, kuidas oli lastel suvel reguleeritud kehaline ja vaimne tegevus, oleneb ka, kuivõrd on neil jaksu pingelisemaks tegevuseks ja ka haigustele vastupanuks,“ märgib SA Tallinna Koolitervishoid juhatuse liige Kädi Lepp. Koolitervishoiutöötaja soovitus õpilastele ja nende vanematele on see, et tuleb hoolitseda oma keha eest, et vaimne ja füüsiline pinge ning puhkus oleks tasakaalus, et toitumine oleks mitmekülgne ja regulaarne. „Kindlasti peab õpilane söö-
ma hommikusööki. Lisaks peavad vanemad harjutama lapsi sööma juur- ja puuvilju, erinevaid suppe, putrusid, siis harjub laps koolimenüüga, mis reeglina on läbimõeldud,“ paneb Kädi Lepp südamele. Janujoogiks on parem pakkuda vett või siis kodumarjadest morssi, kuhu pole lisatud suhkrut. Tallinna kooliõpilaste küsitlustest on selgunud, et üle poole õpilastest kurdab sageli esinevat väsimust, see on aga immuunsüsteemi nõrgestav asjaolu, mis väljendub vastuvõtlikkuses viirushaigustele. „Kooliõpilastel on väsimuse põhjustajaks enamasti ebapiisav uni, esineb ka keskendumis- ja meeleoluhäireid, mille põhjust on keeruline tuvastada,“ nendib Kädi Lepp. Muretsema peaks tema sõnul hakkama siis, kui väsimus püsib pikalt ning hakkab igapäevaelu häirima. Ning ka siis, kui kaasnevad muud haigustunnused: meeleolu langus, isutus, kehakaalu kõikumised, seedehäired,
valud vms. „Ohtlik pole mitte väsimus ise, vaid väsimuse taga olev põhjus,“ rõhutab ta, et sageli piisab sellest kui lapsevanem reguleerib õpilase kuvariga veedetud aega ning seab sisse ranged reeglid õhtul magamaminekuks. Eriti kui järgmisel päeval tuleb kooli minna. Kädi Lepp räägib, et koolitervishoiu poolt teostatakse kindla korra järgi tervise läbivaatusi I, III, VII ja XI klassi lastele ning vajadusel ka õpilastele, kes tulevad mõnest teisest koolist. Läbivaatuse käigus hinnatakse õpilase kasvu ja kaalu ning üldist arengut, nägemis- ja kuulmisteravust, rühti, vererõhku, sugulist arengut, naha- ja limaskestade seisundit, hammaskonna ja suu limaskesta seisundit. „Suuri muutusi laste tervisetulemustes pole märgata, endiselt esineb vanuse kasvades rohkem õpilasi, kel on nägemisteravuse langus ja/või rühiprobleem. Nooremate õpilaste seas on kiiresti kasvamas ülekaalulisus,“ toob ta välja. Peamised ter-
Peamised terviseprobleemid on enamasti seotud ebatervislike eluviisidega, mis väljenduvad söömisharjumuses, väheses kehalises aktiivsuses, liigses nutiseadmete kasutamises, uimastite tarbimises ja muus riskeerivas käitumises.
viseprobleemid on Lepa sõnul enamasti seotud ebatervislike eluviisidega, mis väljenduvad söömisharjumuses, väheses kehalises aktiivsuses, liigses nutiseadmete kasutamises, uimastite tarbimises ja muus riskeerivas käitumises. Kõige rohkem pöörduvad õpilased koolitervishoiutöötaja poole pea- ja kõhuvaluprobleemidega, sageli on põhjused seotud lihtsalt väsimuse ja/või vaimse pingega. Küll aga nendib Kädi Lepp, et aastatega on vaimse tervise häirete riskifaktorite esinemissagedus kasvanud nii põhikooli kui ka gümnaasiumiõpilaste seas. „Juhul, kui kooli tervishoiutöötaja on märganud lapsel terviseprobleemi ning sellest lapsevanemat teavitanud, on oluline, et laps vajadusel ka vastava arsti juurde jõuab, mõningate riskifaktorite olemasolul p iisab ka kooliõe poolt saadud soovituste rakendamisest,“ rõhutab Kädi Lepp lapsevanemate ja kooli tervishoiutöötajate koostöö vajadust. Lapsevanem võib Kädi Lepa soovitusel kooli tervishoiutöötaja poole pöörduda alati, kui tema lapse tervise tõttu on koolikeskkonnas vajalik kohaldada mingi erisus. „Lapse tervisekü-
simustes on kooliõed oma pädevuse piires valmis nõustama nii vanemaid kui nende lapsi,“ kinnitab ta ja toob näiteks, et mõnede Tallinna koolide õed on alustanud 1. klassi lapsevanematele võimaluse pakkumist olla oma lapse tervisekontrolli teostamise juures. Kuid kooliõe vastuvõtule võivad kõik õpilased oma tervisemurede või õnnetusjuhtumite korral pöörduda. „Koolitervishoiutöötajate tööaeg on tavaliselt koolide kodulehel ja tervisekabineti uksel olemas,“ lausub Lepp.
Tallinna kooliõpilaste küsitlustest on selgunud, et üle poole õpilastest kurdab sageli esinevat väsimust, see on aga immuunsüsteemi nõrgestav asjaolu, mis väljendub vastuvõtlikkuses viirushaigustele.
Kooli eest ei tohiks lapse haigusi saladuses hoida ANTISEPTILISE, VIIRUSEVASTASE JA ÜLDTUGEVDAVA TOIMEGA
ECHINAMAX punase päevakübara tilgad Sügisel on soovitav teha 4 nädalane kuur ECHINAMAX tilkadega, ennetamaks külmetushaigusi ja viiruslikke infektsioone.
Külmetuse korral tilguta 20 tilka ECHINAMAXi sooja vee või mahla sisse ja joo koheselt.
MÜÜGIL APTEEKIDES, www.tervis24.ee ja TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn
Tootja: Hankintatukku OY, Soome. Hulgimüük: Loodustoode, tel 666 0091
SILJA PAAVLE
silja.paavle@ohtuleht.ee
„Kuigi meil on aastaid Tervise Infosüsteem, kuhu kõik tervishoiutöötajad peavad saatma patsiendi terviseinfo, ei jõua mitmetel põhjustel see vajalik informatsioon mitte alati kooli tervishoiutöötajani,“ nendib Kädi Lepp. Samuti on kuulda olnud juhtumitest, mil lapsevanem on lapse terviseinfo edastamise teisele tervishoiutöötajale keelanud. „Seega pole üheski koolis täpset ülevaadet laste krooniliste haiguste kohta. Teame vaid, et aastatega on kasvanud nende laste hulk, kel on astma, diabeet, veresoonkonnaga seotud haigused, luuvõi liigesehaigused, erinevad kasvajad jne,“ räägib Tallinna Koolitervishoiu juht. Ta ütleb, et on teada, et pea igas Eesti koolis on 1-4 last, kel on diagnoositud esimest tüüpi diabeet. „Samuti on esinenud juhtumeid, kui koolis viibimise ajal tekib lapsel epilepsiahoog, vanem
pole aga oma lapse haigusest koolipersonali teavitanud ning ka kooli tervishoiutöötajal puudub vastav info,“ nendib ta. Et koolis oleva lapse eest vastutavad seal viibivad täiskasvanud, ei tohiks lapsevanemad kooli ees lapse kroonilist tõbe saladuses hoida. „Ülevaate puudumine laste tervislikust seisundist, ei võimalda kohaldada kroonilise tervisehäirega õpilasele talle vajalikke õpi- ja keskkonnatingimusi ning kannatajaks on laps,“ selgitab seda vajadust Kädi Lepp. „Vaatamata kroonilise haiguse olemasolule on igal õpilasel õigus end koolis hästi tunda, selleks aga peab olema lapsevanema ning koolipersonali ja kooliõe vahel loodud usalduslik vahekord,“ rõhutab ta.
Millal võib lapse külmetusega koolist koju jätta? Kädi Lepp räägib, et harvad pole juhtumid, kui juba hommikul jõuavad kooliõe juurde haiged lapsed, kel on enamasti kõrgenenud temperatuur, silmad punased, köha ja/või nina jookseb. „Lapsevanem tunneb oma last kõige paremini ja kui ta näeb, et lapsel ilmnevad esimesed haigustunnused, pole õige teda hommikul kooli saata, et siis vaadata, mis päeva peale juhtub,“ manitseb Kädi Lepp. Sageli on nii, et kui kooliõde küsib õpilase käest, miks ta haigena kooli tuli, kõlab vastuseks: „Mul on täna tähtis kontrolltöö“ või „Ema käskis““. „Viirusnakkuse kahtluse korral peab õpilane jääma koju, jooma palju sooja jooki ning turgutama organismi vitamiinirikka söögijoogiga ja puhkama,“ rõhutab Kädi Lepp lisades, et seda soovitavad kõik meedikud. Ta tuletab meelde,
PantherMedia / Scanpix
et viirusnakkuse korral kooli tulemisega ohustatakse ka oma koolikaaslasi.
Teisipäev, 12. september 2017
Tervis 3
ikumine uvĂľtlikumaks
PEREARST: kui laps tunneb end hästi, ei pea ta nohu pärast lasteaiast koju jääma „Tatised lapsed vĂľivad lasteaias käia. Muidugi eeldusel, et laps on puhanud ja end igal muul moel hästi tunneb,“ tuletab perearst Karmen Joller meelde, et kĂśha ja nohu ei ole ainult viirushaiguste sĂźmptomid. „Igal sĂźgistalvel tĂľstavad häält vihased lapsevanemad, kes ei suuda näha, kuidas nende laps lasteaias kĂśhivate ja nohuste kaaslastega kokku puutub,“ kirjutab perearst Karmen Joller suhtlusportaalis Facebook. Ta lausub, et Ăźlemiste hingamisteede viirusinfektsioonid ehk niinimetatud kĂźlmetushaigused on paratamatus, millega puutub kokku iga inimene varem vĂľi hiljem. Viirused, bakterid, seened ehk pisikud on meie igapäevaelu lahutamatu osa, millega immuunsĂźsteem peab perearsti kinnitusel hakkama saama juba esimestest eluminutitest alates.
On normaalne, et laps on kord kuus haige
PantherMedia / Scanpix
„Elu jooksul suhtleme paljude inimestega, kelle kaudu me puutume kokku Ăźha uute ja uute pisikutega. Iga uue kokkupuute puhul loob immuunsĂźsteem spetsiifilised antikehad, mille abil organismi kaitsta, luuakse nĂś immuunmälu. Mida „rumalam“ immuunsĂźsteem, seda kergemini organism haigestub,“ selgitab ta immuunsĂźsteemi toimimist. Väikelapseeas loetakse perearsti sĂľnul normaalseks haiges-
Mida teha, et laps pĂźsiks terve? Et laps pĂźsiks terve, soovitab perearst Karmen Joller jälgida, et: z laps sÜÜks mitmekĂźlgselt (vähemalt viis looduslikku värvi igas toiduportsjonis, tervislik toiduvalik), z laps saaks piisavalt magada (teda ei pea hommikuti jĂľuga voodist välja kiskuma, ta ärkab ise ja on rþþmsas tujus), z lapse riietus oleks ilmastikuga sobiv, z laps saaks piisavalt ja eakohaselt liikuda, z laps Ăľpiks oma emotsioonidega toime tulema, Ăľpiks olema Ăľnnelik. tumise sageduseks 1 kord kuus 10 kuu jooksul aastas ja korraga kuni kolm nädalat. „TeisisĂľnu: normaalse immuunsĂźsteemiga 2–3-aastane laps on terve kahel suvekuul ja Ăźks nädal kĂľikidel teistel kuudel,“ räägib ta, et lapse sage haige olemine on täiesti normaalne. Tavaliselt on perearsti sĂľnul sagedamini haige laps, kes on äsja hakanud lasteaias ema immuunimm mmuu uunuu n käima, st tema uutub äkki sĂźsteem puutub kokku vägaa paljude isikutega vþþraste pisikutega orda on ning omakorda ni lapsed sagedamini haiged omaa esieisel mesel ja teisel astal. lasteaia-aastal. oller Karme Joller viirusräägib, et viirusnid on infektsioonid uba nakkavad juba ptoenne sĂźmptomite teket. Saljud muti on paljud nid infektsioonid nakkavad kkaa
pikka aega pärast paranemist. „SĂźmptomite kestuse, ninast tuleva eritise ega millegi muu järgi ei ole vĂľimalik Ăśelda, kas infektsioon on nakkav,“ rĂľhutab ta. Väiksematel lastel on väiksemad kuulmekäigud, ninakäigud, bronhid – seetĂľttu on neil ka kergemad tekkima tĂźsistused nagu näiteks keskkĂľrvapĂľletik, kĂľripĂľletik ja bronhiit. Ka ttuletab ulet ul etab et ab p perearst meelde, et niini niinimetatud kĂźlmetusha metushaigustele muutub vastu u vastuvĂľtlikuks nĂľrgesta nĂľrgestatud organism: väsinud näljane vĂľi väsinud, muul m moel ebamugavuss tundev laps. gavust „Nää „Näiteks liiga kĂź Ăź vĂľi liiga kĂźlm k kuum keskkond (arvestada tuleb ka riietust) vĂľib soodustada viir rusinfektsioon nide levikut. Ja
vähem tähtis ei ole ka emotsionaalne seisund – pikaajaline emotsionaalne stress ei vĂľimalda immuunsĂźsteemil adekvaatselt reageerida,“ sĂľnab ta.
KĂśha ja nohu ei viita vaid viirustele Karmen Joller rĂľhutab, et lapse immuunsĂźsteemi tugevdab ka vaktsineerimine. „Kord aastas peaks kogu pere end ka gripi vastu vaktsineerima, et oma pere väiksemaid kaitsta. Väga oluline on ka lasteaia tÜÜtajate vaktsineerimine gripi vastu,“ sĂľnab ta ta. Karmen Joller Ăźtleb, et piisav pĂľhjus laps koju jätta vĂľi talle vähemalt lĂźhike lasteaiapäev vĂľi koolipäev vĂľimaldada on siis, kui märkad hommikul, et laps on ebatavaliselt väsinud. Arstiga tuleks nĂľu pidada, kui lapsel tekivad sageli tĂźsistused vĂľi on tal muid terviseprobleeme. „VĂľimalusel vĂľiks selline laps käia lasteaias lĂźhemaid päevi vĂľi panna ta väiksemasse rĂźhma,“ märgib ta ja rĂľhutab, et sellise lapse puhul on väga oluline, et pere ja teda Ăźmbritsevad oleksid korralikult vaktsineeritud, eriti gripi vastu. Ning lĂľpetuseks soovitab ta meeles pidada, et kĂśha ja nohu ei ole ainult viirushaiguste sĂźmptomid ning mitte Ăźhelgi lapsevanemal pole Ăľigust otsustada vþþra lapse terviseseisundi Ăźle. SILJA PAAVLE
Vida Press
X Ǩ Teame, et tavaliselt on valulik ja kare kurk esimene tundemärk algavast kĂźlmetushaigusest, sest esmajärjekorras rĂźndavad viirustekitajad just ärritunud kurku. —”‹Â?‰—–‡‰ƒ ‘Â? Â?‹Â?†ŽƒÂ?• –‡Š–—†ǥ ‡– ƒ‹Â?—Žƒƒ†•‡ Â?‘‘•–‹•‡‰ƒ LARYGUARD –‘‘–‡† –‘‡–ƒ˜ƒ† Â–Ă™ÂŠÂ—Â•ÂƒÂŽÂ– ‹Â?Â?——Â?•ò•–‡‡Â?‹ Œƒ –ÙÂ?‡•–ƒ˜ƒ† Šƒ‹‰—•–‡Â?‹–ƒŒƒ–‡ ƒ”‡Â?‰—–Ǥ òŽÂ?‡–—•Â?¥Š–—†‡Ž‡ Ă™Â‹Â‰Â‡ÂƒÂ‡Â‰Â•Â‡ÂŽÂ– ”‡ƒ‰‡‡”‹†‡• Â˜Ă™Â‹Â„ÇĄ ‡– –‡ ‡‹ Šƒ‹‰‡•–—‰‹ Â˜Ă™Â‹ Šƒ‹‰—• ‡‹ Â•Ă˛Â˜Â‡Â?‡ Â?‹Â?‰ •ƒƒ–‡ Â?—”‡–—Ž– ÂŒÂĄÂ–Â?ƒ–ƒ ‘Â?ƒ Â‹Â‰ÂƒÂ’ÂĄÂ‡Â˜ÂƒÂ–Â‡Â‰Â‡Â˜Â—Â•Â‹Ç¨
Kasutage LARYGUARD sarja tooteid KOHE , kui tunnete esimesi kĂźlmetusnähtusi! Čˆ Toetab immuunsĂźsteemi Čˆ Kaitseb kurku viirushaiguste läbitungimise eest Čˆ Ennetab haigestumist viirustesse Čˆ VĂľitleb viiruste ja bakteritega Čˆ 100% looduslik Čˆ Meeldiva mustsĂľstra maitsega Čˆ Suhkruvaba, sobib ka diabeetikutele Čˆ Ei kahjusta hambaid Čˆ Lastele alates 3. eluaastast ja täiskasvanutele Laryguard-sari on saadaval apteegis.
Kasutage LARYGUARD’i ka ennetavalt òŽ†‹•‡Â?• ‹Â?Â?——Â?•—•‡ –‘‡–ƒÂ?‹•‡Â?• ÎŤ ‡”‹–‹ Â?—‹ Ž‹‹‰—–‡ ‹Â?‹Â?”‘ŠÂ?‡–‡• Â?‘Š–ƒ†‡• Č‹ÂŽÂƒÂ•Â–Â‡ÂƒÂ‡Â†ÇĄ Â?‘‘Žǥ Ă˛ÂŠÂ‹Â•Â–Â”ÂƒÂ?•’‘”–ǥ Â?ƒ••‹Â?‘‰—Â?‡Â?Â‹Â•Â‡Â†ČŒ Â˜Ă™Â‹ ’——–—–‡ Â?‘Â?Â?— ˜‹‹”—•‡Â?ƒÂ?†Œƒ–‡‰ƒǤ Tooted sisaldavad laktoferriini> „ƒÂ?–‡”‹–‡nj Œƒ ’ÙŽ‡–‹Â?—˜ƒ•–ƒ•– ˜ƒŽÂ?—ǥ Â?‹• ƒ‹–ƒ„ –‘‡–ƒ†ƒ ‹Â?Â?——Â?•ò•–‡‡Â?‹ Â?—”‰— Ž‹Â?ĥÂ?‡•–ƒ Â?ƒ—†— Œƒ ƒÂ?Â?ƒ„ Ž‹•ƒ–—‰‡ Â?‡‹‡ ‡Â?†ƒ ‘”‰ƒÂ?‹•Â?‹ ’‘‘Ž– –‘‘†‡–ƒ˜ƒŽ‡ ŽƒÂ?–‘ˆ‡””‹‹Â?‹Ž‡Ǥ ƒÂ?–‘ˆ‡””‹‹Â? ‹•‘Ž‡‡”‹„ ˜‹‹”—•‡† Œƒ ‡‹ Žƒ•‡ Â?‡‹Ž ’ƒŽŒ—Â?‡†ƒǤ LARYGUARD’‹ •ƒ”Œƒ• ‘Ž‡˜ ŽƒÂ?–‘ˆ‡””‹‹Â? ‘Â? •ƒƒ†—† Ž‡ŠÂ?ƒ’‹‹Â?ƒ•–Ǥ Â? Â–Ă™Â‡Â•Â–ÂƒÂ–Â—Â†ÇĄ ‡– Œ—•– ˜‡‹•‡’‹‹Â? ‘Â?ƒ„ Â?ٔ‰‡Â?ƒ– ˜‹‹”—•–‡˜ƒ•–ƒ•– –‘‹Â?‡–Ǥ Tsink Œƒ C-vitamiin ƒ‹–ƒ˜ƒ† Â?ƒƒ•ƒ ‹Â?Â?——Â?•ò•–‡‡Â?‹ Â?‘”Â?ƒƒŽ•‡Ž‡ –ƒŽ‹–Ž—•‡Ž‡Ǥ ‡ƒ†Žƒ•‡† ‘Â? Â–Ă™Â‡Â•Â–ÂƒÂ?—†ǥ ‡– –•‹Â?Â? Œƒ ÇŚÂ˜Â‹Â–ÂƒÂ?‹‹Â? Â?¥•‹Â?¥‡• •——†ƒ˜ƒ† ÂĄÂ”Âƒ Š‘‹†ƒ Â?òŽÂ?‡–—•Šƒ‹‰—•‹Ǥ RaudĂźrdi ekstrakt Â?Ă™ÂŒÂ—Â„ Â?—”‰—’‹‹”Â?‘Â?Â?ƒŽ‡ ”ƒŠ—•–ƒ˜ƒŽ–Ǥ ‘‹†—Ž‹•ƒÂ?†‹† ‡‹ ƒ•‡Â?†ƒ –ƒ•ƒÂ?ƒƒŽ—•–ƒ–—† Œƒ Â?‹–Â?‡Â?‡•‹•– –‘‹–—Â?‹•– Â?‹Â?‰ –‡”˜‹•Ž‹Â?Â?— ‡Ž—˜‹‹•‹Ǥ ‹––‡ Ă˛ÂŽÂ‡Â–ÂƒÂ†Âƒ Â’ÂĄÂ‡Â˜ÂƒÂ•Â‡Â?• –ƒ”„‹Â?‹•‡Â?• •‘‘˜‹–ƒ–ƒ˜ƒ– Â?‘‰—•–Ǥ ‘‘†‡–—† ƒÂ?•ƒÂ?ƒƒŽǤ —”—•–ƒŒƒ ‡•–‹•ǣ ‹”‘™ƒ ƒŽŽ‹Â?Â? ÇĄ ƒŽ˜‡ Í´Â…ÇĄ ͳͳ͸ͳʹ ƒŽŽ‹Â?Â?Ǥ ‡ŽǤ ͸ ͺ;Ͳ ͚ͲͲ
Žƒ”›‰—ƒ”†Ǥ‡‡
Teisipäev, 12. september 2017
4 Tervis
Kuidas hoida juuksed ja kßßned tervete ja tugevatena? HELEN PENTSA
helen.pentsa@ohtuleht.ee
Kes ei unistaks elujĂľulistest juustest ja tugevatest kßßntest? ĂœkskĂľik kui palju me ka ei käiks juuksuris vĂľi manikßßris, ei pruugi sellest piisata, kui tervise ja ilu jaoks hädavajalikest vitamiinidest jääb vajaka. SeetĂľttu annabki Apotheka apteeker Kerli Valge Ăźlevaate, millised iluvitamiinid juukseid ja kßßsi turgutavad.
B12 vitamiin turgutab nii kßßsi kui ka juukseid „Enne iluvitamiinide tarvitamist tasub meelde tuletada, et terve ja särava välimuse suurimad vaenlased on suitsetamine, alkohol, liigne kohvijoomine, vähene uni, ĂźhekĂźlgne toitumine ja päevitamine ilma nahka kaitsmata,“ räägib apteeker. SeetĂľttu ongi oluline olla fßßsiliselt aktiivne, viibida iga päev värskes Ăľhus ja juua piisavalt vett. Veel ilusamana aitavad meid tunda aga ka erinevad vitamiinid. „Juuksed Ăźtlevad organismi Ăźldise tervise kohta väga palju. Kui organismil on teatud ainete puudus, hakkavad juuksed välja langema, muutuvad elutuks ja hapraks,“ teab Valge.
H-vitamiin ehk biotiin omab tähtsat rolli juuste väljalangemise ja halliks muutumise takistamisel ning annab nahale sära ja korrastab ainevahetust. „Toiduainetest leidub biotiini munakollases, pärmis, maksas, pähklites ja kamas. Apteegist leiab väga hea preparaadi Silicea ränigeeli biotiiniga, mis aitab hoida juuksed ja naha heas seisukorras, muutes juuksed elastsemaks ja läikivamaks,“ soovitab apteeker. Lisaks juustele mĂľjuvad hästi nii kßßntele kui huultele B-grupi vitamiinid, eriti just B12 vitamiin. Nii peanahale kui kßßntele on heaks abimeheks tsink, mida leidub hulgaliselt idudes ja kliides, munades, pähklites, leht- ja juurkÜÜgiviljades, kalas ja mereandides. „Tsink aitab Ăźles ehitada valkusid, millest juuksekarv koosneb, ning mĂľjub hästi peanahale, aidates ennetada juuste väljalangemist.“ Apteeker sĂľnab, et spetsiaalselt juuste tervise parandamiseks on loodud ka Hair Volume tabletid, mis sisaldavad nii vaske, biotiini, tsinki kui ka
tþttu on kasulik sßßa näiteks pähkleid, soja, porgandeid, maisi ja spinatit.
Kompleksvitamiin on lihtsaim valik
Ăľunaekstrakti, et säilitada normaalset karvakasvu. „Paljukiidetud on ka juustele tugevust andvat keratiini ja mitmeid vitamiine sisaldav Biocyte Keratine Express pulber. „Kahjustunud, haprad ja lĂľhenenud kßßned annavad märku, et organism ei saa piisavalt toitaineid, vitamiine ja mineraale,“ räägib Valge. „Liiga vähese B12-vitamiini tarbimise tagajärjel muutuvad kßßned kollakaks. Seda vitamiini leidub lihas, eriti maksas, koorikloomades, piimas ja munades,“ lisab ta. Ka E-vitamiini vaegus vĂľib muuta kßßned kollakaks, mis-
Kßßnte kui ka luude ja hammaste kasvu ja tugevuse eest hoolitseb kaltsium, mida leidub piimas ja piimatoodetes, rohelistes ja lehtkÜÜgiviljades, viigimarjades ja spargelkapsas. „Kuid kindlasti on kaltsiumi imendumiseks vajalik D-vitamiin!“ rĂľhutab apteeker. Kßßnte normaalset seisundit aitavad tema sĂľnul edukalt säilitada ka Nail Strong kapslid. Vitamiinidemaailmas orienteerumine vĂľib tunduda keeruline. Kui on soov turgutada nii juuste, naha kui ka kßßnte seisukorda, ent vitamiinide ja mineraalainete vahel orienteerumiseks mahti pole, on apteekri sĂľnul ka lihtsam vĂľimalus. Sellisel juhul on mĂľistlik otsustada spetsiaalsete kompleksvitamiinide kasuks, mis sisaldavad olulisi vitamiine, mineraalaineid ja taimseid koostisosi, mis on kasuks nii säravate juuste ja naha, kui ka tugevate kßßnte saamiseks.
Ă„ra lĂľuna reisides p vahendit SILJA PAAVLE
silja.paavle@ohtuleht.ee
Sßgisjahedus on maad vþtnud ning pärast ßsna nirut suve tunglevad inimesed reisibßroodes, et pääseda Tßrki vþi Hispaaniasse suunduvale puhkusereisile. Kuid juba reisi planeerides tuleks meeles pidada, et päikese käes tuleb viibida mþistlikkuse piirides ning oma nahka kaitsta sobiva kehakatte vþi päikesekaitsevahendiga. Näiteks toob Sßdameapteegi proviisor Helen Raude, et 29. augustil oli UV-indeksi tase Barcelonas 7, mis tähistab kþrget ohuhinnangut ning mis soodustab heledanahaliste inimeste pþlemist. Miks on UV-indeks oluline ja miks selle taset peaks pidevalt jälgima?
Maa atmosfääris olev ultraviolettkiirgus jagatakse kolmeks piirkonnaks, mida tähistatakse vastavalt A, B ja C.
UV-indeks aitab päevitusaega paika panna Riigi Ilmateenistuse peaspetsialisti Ain Kallise sĂľnul on kĂľige lĂźhema lainepikkusega osa UVC inimesele ja looduskeskkonnale kĂľige kahjulikum kiirgus. „Õnneks neeldub UVC kiirgus pea täielikult 15-35 km kĂľrgusel stratosfääris,“ sĂľnab klimatoloog. UVB-kiirgus pĂľhjustab naha punetust, pĂľletusi ning vĂľib suurendada nahavähi tekke riski. Samas soodustab see vajaliku D-vitamiini moodustumist ja naha viivitusega päevitumist. „UVB-kiirguse maapinnani jĂľudmine sĂľltub suurel määral osoonikihi paksusest,“ märgib Ain Kallis. UVA-kiirgus on UV-kiirguse kĂľige mahedam osa. See soodustab nahas meeldiva pruuni
LĂ„IKIVATE JA TUGEVATE JUUSTE JA KĂœĂœNTE JAOKS
! "" # $
+
Biotin Plus 5 mg
Tootja: Hankintatukku OY Soome. Hulgimßßk: Loodustoode OĂœ Tel. 666 0091
! " ## $ % $ & ' $ % ( $ ) $ * +,-.
! " ! / "" 0& / 1 2*34-5 , 6 2 7 ! / ( 82(( % 9+4: ;;; 8 6
Kas soovid endale kaunimaid juukseid ja tugevamaid kßßsi? EvoniaŽ Biotin Plus 5 mg on kþrge biotiinisisaldusega kapsel, milles sisalduvad toitained annavad juustele läiget, kßßntele tugevust ja lisavad nahale elastsust. Biotiin aitab hoida juukseid ja nahka elastse ja nooruslikuna. Biotiin lisab ka juustele läiget ja annab juustele terve ja elujþulise välimuse. Lisaks sisaldavad EVONIAŽ Biotin Plus 5mg kapslid C- ja B2-vitamiine. metßßlsulfonßßlmetaani, tsßsteiini, tsinki ja B6-vitamiini.
MĂœĂœGIL APTEEKIDES, TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn ning terviseportaalis www.tervis24.ee
Teisipäev, 12. september 2017
Tervis 5
amaale päikesekaitseunusta!
Päevituskreem päevituse teket ei takista Et naha päikese käes põletamine toob kaasa mitmeid tõsiseid tervisehädasid alates melanoomist ning soodustab ka naha vananemist, annab Helen Raude viis soovitust, mida kõik lõunamaale reisijad võiksid järgida.
1.b
Päikese käes tuleb katmata kehaosadel alati kasutada päikesekaitsevahendeid, mis sisaldavad nii päikesekaitsefaktorit SPF ehk UVBfiltrit ja PPD-d ehk UVA-filtrit, mida märgitakse ringina UVA tähise ümber. Päikesekaitsevahend ei taga täielikku kaitset ohtliku ultraviolett-kiirguse eest. Päikesekaitsekreemid, -geelid ja-õlid absorbeerivad, hajutavad või peegeldavad UVkiirgust ja seeläbi vähendavad päikesekiirguse kahjulikku toimet. SPF ei takista päevituse saamist. See võtab lihtsalt kauem aega, andes nahale võimaluse kohanemiseks. Nii püsib ka päevitunud jume kauem. Laste nahk on õrnem. Laste puhul tuleks eelistada keha katvaid riideid ja mütse ning kindlasti just lastele mõeldud päikesekaitsekreeme. Alla aasta vanuseid lapsi tuleks aga üldse hoida kokkupuutest otsese päikesekiirgusega ning eelistada varju. SPF number aitab hinnata, kui kaua võib päikese käes viibida ilma põletust saamata. 1SPF tagab naha kaitse umbes 15-20 minutiks, ent heleda ja õrna nahaga inimestel võib see olla ka 10 minutit või vähem. Kindlasti ei tohiks unustada ka huulte ja silmade kaitsmist - siin on abiks spetsiaalsed päikesekaitse filtreid sisaldavad hügieenilised huulepulgad ja korralikud UV-kaitsega päikeseprillid.
2.b 3.b
4.b
5.b
Vida Press
Kilpnäärme heaks! Te teate, et:
immuunsüsteem kaitseb organismi haigustekitajate eest ning kilpnääre reguleerib hormoonide abil organismi ainevahetust.
Me teame, et:
Seleen aitab immuunsüsteemi ning kilpnäärme normaalsele talitlusele kaasa. Seleen ja tsink aitavad säilitada juuste ja küünte tervist. Orgaaniline seleen imendub anorgaanilisest oluliselt paremini. Lisainformatsiooni toodete kohta ja uudiskirjaga saate liituda aadressil
www.pharmanord.ee
EE_SelenZinc_AD_Ohtuleht_290x124_0917
pigmendi teket ning omab ainevahetust ergutavat ja enesetunnet parandavat toimet. Olles UV-kiirgusest pikalainelisim, jõuab see aga nahas sügavamate kihtideni ning põhjustab seeläbi naha varast vananemist. Et avalikkus mõistaks paremini UV-kiirguse intensiivsust, hakati 1994. aastal Lääne-Euroopas edastama hoiatusi järgmise päeva UV-kiirguse intensiivsuse kohta. „Lihtsalt öeldes tähendab see seda, et UV-indeksi põhjal on võimalik otsustada, kui kaua võib päevitada, enne, kui see meile ohtlikuks muutub,“ selgitab Kallis. Päikesepõletuse riski suurust esitatakse seeläbi laiemale kiirgusdoosidest paremini mõistetava UV-indeksina. UV-indeksi näitaja põhjal antavad ohuhinnangud on sellised: madal (indeks 1-2), mõõdukas (3-5), kõrge (6-7), väga kõrge (8-10), ekstreemne (üle 11). Südameapteegi proviisori Helen Raude soovitab päikesekaitset kasutada juba UV-indeksi 3-4 puhul. Keskmine eestlane saab UV-indeksi 3 puhul põletuseni küündiva doosi 50 minutiga, indeksi 6 puhul kaks korda lühema ajaga, 25 minutiga.
Teisipäev, 12. september 2017
6 Tervis
Kuidas kontoris tööd tehes silmi kaitsta? PantherMedia / Scanpix
Et suur hulk inimestest töötavad siseruumides helendavate ekraanide taga, on pärast suvepuhkust mõistlik meelde tuletada, kuidas silmi ületöötamise, kuivamise ning stressi eest kaitsta.
KSA Silmakeskus toob välja olulised punktid, mida järgides saab iga inimene oma silmade tervist algaval kontori- ja siseruumides viibimise hooajal rohkem hoida. Tee palju pause, tõuse püsti ja liigu. Silmad on üks osa meie kehast, mistõttu tuleb nende eest hoolitsedes hoolt kanda tegelikult terve keha eest. Loomulikult on mõned asjad, mida saad teha ainult silmade jaoks, kuid üleüldine nõuanne 8-tunnistele arvutis veedetud tööpäevadele on pauside pidamine, laua tagant püsti tõusmine ja kasvõi natukenegi liikumine. Tualetis käimine ja veeklaasi täitmine on üldjuhul piisavad. Kasuta 20-20-20 reeglit! Silmatervise maailmas kehtib 2020-20 reegel, mille kohaselt on soovituslik iga 20 minuti tagant 20 sekundit vaadata 20 meetri kaugusele. Pane näiteks telefoni meeldetuletus, et sul oleks meeles oma silmi ekraanilt tõsta, aknast välja vaadata või kasvõi kontori teise otsa pilk suunata. Oluline on kaugele vaatamisega lähedale keskendumisele vaheldust anda. Tee silmaharjutusi. Kui tahad, et silmad oleksid tugevad, nägemine püsiks terav ning silmalihased vormis, siis tuleb neid, nagu teisigi lihaseid meie kehas, treenida. Sageli on peavalude põhjus pinges silmalihased, mida saad leevendada näiteks nii: hoia pead otse ja hakka silmadega vaatama erinevatesse ilmakaarte suundadesse. Hoia
natuke ja siis vaheta suunda. See harjutus ühteaegu nii treenib, kui ka lõdvestab silmalihaseid. Töövälisel ajal proovi ekraane vältida. Üks viis, kuidas oma silmi ekraanirohke igapäevatööga harjutada, on anda neile piisavalt aega taastumiseks ja ekraanivabaks ajaks. Kui su töö hõlmab umbes 8 tundi ekraani, siis püüa enne ja pärast tööpäeva televiisorit, kodust arvutit ja nutitelefoni vaadata võimalikult vähe. Nii jõuavad su silmad järgmiseks tööpäevaks ka taastuda. Kuivuse vastu saad silmade niisutamisega. Kuiv õhk ja pidev pingutamine kipuvad silmi
Kuidas kuiva silma sündroomist hoiduda Silmad sügelevad ja on kuivad? Sageli võib seda põhjustada allergia, õhusaaste või ka ilmastikutingimuste muutumine, kuid põhjuseks võib olla ka vanus. Olgu aga kuiva silma sündroomi põhjus, milline tahes – siin on sulle kuus nippi, kuidas oma silmi niiske ja õnnelikuna hoida. 1. Võta arvutist puhkust. Kui oled terve päeva arvuti taga, kurnab see silmi. Iga tund võiks arvuti tagant viieks minutiks püsti tõusta. Hea on ka 20-20-20 reegel, ehk iga 20 minuti tagant võiks kulutada 20 sekundit vaadates mingit 20 meetri kaugusel asuvat objekti, kirjutab veebikülg Prevention. 2. Kasuta kunstpisaraid. Need aitavad silma niiskustaseme paraja hoida. Eelista säilitusaineteta kunstipisaraid. 3. Söö oomega-3. See aitab vähendada põletikke kogu kehas, see tähendab ka silmades. 4. Ära kanna kontaktläätsi pikalt. Kontaktläätsede kasutamine on üks peamisi kuiva silma sündroomi põhjustajaid. Võta need silmast niipea, kui koju jõuad. 5. Niisuta toaõhku. Kuiv keskkond tähendab ka kuivi silmi. See tähendab, et vajalik on niisutada nii toa- kui kontoriõhku, eriti kütteperioodil, mil toaõhk kipub eriliselt kuiv olema. 6. Vaata üle oma ravimid. Mõned neist, näiteks allergiavastased ravimid või rasestumisvastased vahendid võivad kuiva silma sündroomi põhjustada. Küsi arstilt nõu, mida silmade kuivamise vähendamiseks teha.
kuivatama. Selle vältimiseks saad neid niisutada ja selleks on erinevaid võimalusi: pilguta silmi piisavalt sagedasti, kasuta apteegist saadavaid silmatilkasid või tee endale ise kodus silmakompresse. Oluline on, et silm oleks pidevalt niiske, sest ainult nii saab see elutervelt oma tööd teha. Kontrolli, et valgus oleks õige. Kas valgus sinu töökohal on ikka piisav? Hämarad ja kehva valgustusega ruumid mõjuvad silmadele väsitavalt, sest nad peavad info kogumiseks ja teravustamiseks enam tööd tegema. Viis päeva nädalas, 8 tundi päevas vale valgustusega ruumis istudes on loogiline, et ühel hetkel hakkavad su silmad streikima ja nägemine halvenema. Pilguta regulaarselt. Korra seda juba mainisime, aga kuna pilgutamine on silmatervise juures nii oluline komponent, siis väärib see eraldi punktina välja toomist. Silmal on oma loomulik niisutamismehhanism, mis töötab pilgutades. Seepärast on see nii automaatne refleks ja üldiselt me ei pea selle peale eraldi mõtlema. Keskendudes millelegi, näiteks arvutiekraani vaatamisele, raamatu lugemisele või ka autoga sõitmisele, unustame sageli aga pilgutada. Seda pidevalt tehes jääb silm sõna otseses mõttes niiskusepuudusesse ja hakkab kuivama, põhjustades mitmeid ebamugavusi. Ära kontaktläätsedega üle pinguta. Paljud prillikandjad eelistavad tööl kanda hoopis kontaktläätsesid, et prillid keskendumist ja nägemisulatust ei segaks. Ära nendega aga üle pinguta, sest kontaktläätsed tahes-tahtmata kuivatavad silmi ning võivad silmatervisele hoopis karuteene teha. SILJA PAAVLE
Kui kuiva silma sümptomid on põhjustatud ravimitest, organismi üldisest seisundist ja ümbritsevast keskkonnast. • Diabeet • Hormonaalsed muutused • Menopaus
Pikaajaline leevendus nägemist häguseks muutmata
Kas teie silmad on sageli kuivad, väsinud ja ärritunud?
Arvuti kasutamine
Kontaktläätsed • Küttesüsteemid • Konditsioneer • Saaste (näiteks sigaretisuits) • Ilmastik (tuul) Meditsiiniseade
Vabasta oma silmad
ART-EE-1709-10
Artelac Rebalance sisaldab B12 vitamiini, mis aitab ennetada oksüdatiivset stressi ja kaitseb silma pealispinda. Tänu hüaluroonhappe ning viskoossust suurendava aine Viscoelactor™ (PEG 8000) sisaldusele tagab Artelac Rebalance kiire ja pikaajalise leevenduse nägemist häguseks muutmata.
Ravimid
Teisipäev, 12. september 2017
Tervis 7
Tahad talvel terve olla? Täienda sügisel organismi vitamiinivarusid Immuunsüsteemi tugevana hoidmiseks tuleb õigesti toituda, elada tervislikult, riietuda vastavalt ilmastikule, magada piisavalt ja hoolitseda oma hügieeni eest ehk hoiduda aevastavatest inimestest ja pesta hoolega käsi. Eesti kliimas on kindlasti vaja ka osasid vitamiine lisaks võtta, et pime ja külm poolaasta tervena üle elada, eriti pärast nigelat suve. SILJA PAAVLE
silja.paavle@ohtuleht.ee
Miks üldse võiks inimene sügisel vitamiine tarbida, kuigi toidulaud on värskest kraamist pakatav? „Vaatamata sellele, et kõik mikroelementiderikkad toiduained on saadaval aastaringselt, kannatab umbes 35 protsenti üle 50aastastest Euroopa elanikest ühe või mitme immuunsüsteemile olulise mikroelemendi puuduse all,“ on Apotheka proviisoril Anne-Mai Rogenbaumil vastus varnast võtta. Vitamiinipuudus tekib, sest inimesed ei söö piisavalt värskeid puu- ja köögivilju, peavad dieeti, välistavad menüüs mõne olulise toitainetegrupi, söövad palju poolfabrikaattooteid, suitsetavad ja tarbivad alkoholi, mis omakorda ei lase olulistel toitainetel korralikult imenduda.
Vitamiinivaegus põhjustab stressi ja väsimust
Vida Press
Päikeselise suvega saavad üsna paljud meie laiuskraadil elavate inimeste tervisemured leevendust. „Tihtipeale arvatakse,
et inimesed peaksid tarbima lisavitamiine vaid talvel ja kevadel, sest suvel ja sügisel saab nii päikesest kui ka värsketest puuja köögiviljadest piisavalt vajalikke aineid. Kuid tegelikkuses tuleb organismi vitamiinivarusid ka juba sügisel täiendada, sest keha ei talleta vitamiiniva-
rusid,“ lausub Rogenbaum. Ta ütleb, et olenemata sellest, kui palju värsket kraami tarbitakse sügiseti, kipuvad need vitamiinivarud kestma vaid kaks kuni kuus nädalat. Näiteks B1-vitamiin püsib organismis vaid 3-4 päeva. „Seda enam, et tegelikult ei sisalda värsked puu-ja köögiviljad sugugi mitte kõiki vajalikke vitamiine. Nendes on küll väga palju C-ja A-vitamiine, kuid tihtipeale mitte piisavalt B-vitamiini,“ sõnab ta. Ning just vitamiinipuudus on see, mistõttu inimest hakkavad
Milliste vitamiinidega saab immuunsust turgutada? Apotheka proviisor Anne-Mai Rogenbaum paneb südamele, et esmalt tuleks immuunsust tugevdada siiski mitmekülgse toidulauaga - sööma peaks rohkem puu- ja köögivilju, tsitruselisi, teravilju ja tervislikke rasvu. „Väidetavalt aitab puu- ja juurvilja söömine suurendada antioksüdantide kogust organismis, mis omakorda hävitab vabad radikaalid juba eos,“ sõnab ta. Et saada tsinki – immuunsüsteemi turgutamiseks tähtsat koostisosa – tuleb kindlasti süüa ka mereande, liha, pähkleid, mune ja teravilju. Kui on aga kahtlus, et toidulaud pole ikka piisavalt mitmekesine – näiteks ei meeldi osadele inimestele süüa teraviljatooteid või köögivilju –saab apteegist osta toidulisandeid, mis aitavad immuunsüsteemi tugevana hoida. Immuunsüsteemi tasakaalustatud toimimiseks on aastaringselt vaja optimaalses koguses vitamiine D, A, C, B6, B9 ehk foolhapet ja B12 ning nelja mineraalainet – seleeni, tsinki, rauda ja vaske. Apteegist leiab ka preparaate, kus kõik need vajalikud ained koos oluliste taimeekstraktidega sees.
sügisel kimbutama vanad probleemid - väsimus, stress ja nõrgenenud immuunsüsteem. Proviisor räägib, et paljud inimesed katkestavad suveperioodiks D-vitamiini võtmise. „See on aga viga,“ märgib ta, et erinevad uuringud on tõestanud meie laiuskraadil elavate inimeste vajaduse manustada D-vitamiini aastaringselt. Anne-Mai Rogenbaumi sõnul saab D-vitamiini vaeguse väga lihtsalt kindlaks teha vereproovi abil. „Kõrgeim D-vitamiini vaeguse risk on inimestel, kes tervislikel või muudel põhjustel liiguvad vähe väljas saamata nahale otsest päikest,“ ütleb ta. Aga riskirühma kuuluvad ka lapseootel või imetavad emad, aktiivselt spordiga tegelevad inimesed ning eakad ja liikumispuudega inimesed. „Oluline on teada, et vananedes kahaneb D-vitamiini tootmisvõime organismis märkimisväärselt,“ märgib ta. D-vitamiin on väga tähtis luustiku jaoks: see aitab reguleerida kaltsiumi ja fosfori taset, olles nii väikelaste kui ka luuhõrenemisega patsientide ravis tähtsal kohal. Samuti on D-vitamiin vajalik immuunsüsteemile. Samas võib proviisori sõnul selle vitamiini imendumine olla häiritud suukaudseid rasestumisvastaseid vahendeid ja kortikosteroide kasutades ning alkoholiga liialdades. D-vitamiini saab apteegis müügil olevatest erinevatest preparaatidest, kuid seda on võimalik saada ka söögiga. Muide, proviisor paneb südamele, et kui arst pole just soovitanud teisiti, tuleks ka D-vitamiini preparaate manustada koos toiduga. Loomset päritolu toiduainetest saadakse vitamiini D3 ehk kolekaltsiferooli – sellisel kujul omastab keha D-vitamiini oluliselt paremini kui taimset päritolu toidust. Headeks D-vitamiini allikateks on rasvane kala, munakollane, maks ja kalamaksaõli. Pimeda ajaga ning töö või koolirutiiniga kaasneva stressi ja väsimuse peletamiseks sobivad Anne-mai Rogenbaumi sõnul
Vitamiinipuudus tekib, sest inimesed ei söö piisavalt värskeid puu- ja köögivilju, peavad dieeti, söövad palju poolfabrikaattooteid, suitsetavad ja tarbivad alkoholi. hästi B-grupi vitamiinid. „Mitme B-grupi vitamiini imendumine on pärsitud kohvi ja alkoholi liigsel tarvitamisel ning suukaudsete rasestumisvastaste vahendite manustamisel,“ sõnab ta. B-vitamiine leidub näiteks pärmis, munas, maksas, kaunviljades ja pähklites. B-vitamiinide kompleksi tuleks võtta päeva esimesel poolel koos söögiga või pärast seda.
Kasulikud bakterid aitavad tervist säilitada Probiootikumide kasulikkusest on räägitud enamasti kõhulahtisuse ja teiste seedeprobleemide kontekstis, kuid viimaste aastate teadusartiklid väidavad, et neist on abi ka külmetushaiguste, nahaprobleemide ja paljude teiste tervisemurede korral. Mõjutades üldiselt immuunsüsteemi ja aktiveerides inimorganismi kaitsemehhanisme, võib probiootikumidest abi olla hingamisteede infektsioonide ennetamisel, aga isegi hambakaariese ning akne esinemisel. „Samuti räägivad uuemad teadusartiklid sellest, et probiootikumide võtmine võib aidata kaasa antikehade tootmisele ning kiirendada seeläbi külmetushaiguste möödumist,“ lausub proviisor, et kasulike bakterite juurde manustamine võib oluliselt aidata säilitada head tervist. Neile, kes tahavad suvist jumet kauem säilitada, soovitab Anne-Mai Rogenbaum sügise esimesel poolel tarbida A-vitamiini eelühendit beetakaroteeni. „See on omal kohal ka siis, kui ees ootab soojamaareis,“ lisab ta. Kapsleid võiks hakata võtma nädal-kaks enne reisi, et valmistada nahk päevitamiseks ette. Beetakaroteen aitab nahal kiiremini taastuda, vältida liigset kuivamist ning soodustada jume tekkimist ja püsimist.
Uus unikaalne komplekspreparaat liigesevaevuste korral
Artroveroni soovitatakse
5
Liigesehaiguste korral – artriidid, osteoartriit Vananemisest tingitud liigeste kulumise korral – degeneratiivsete protsesside pidurdamiseks } Ülekaalulisuse korral – liigeste kulumise vähendamiseks } Aktiivsetele spordiga tegelejatele – traumade GLÜKOOSAMIIN järgselt ja liigeste kahjustuste vältimiseks 300 mg } }
Artroveroni plussid } Toimeainete kogused on kapslis õigetes, toimivates vahekordades } Toimib efektiivselt nii liigeskõhrele kui ka liigesevedelikule } Mugav kasutada, pole vaja võtta mitut erinevat toodet } Soovitav annus: 2-3 kapslit päevas
liigeste ülesehituseks ja normaalseks funktsioneerimiseks vajalikku bioloogiliselt aktiivset ainet ÜHES KAPSLIS
HÜALUROONHAPE 20 mg
KOLLAGEEN TÜÜP 2 20 mg
KONDROITIIN 50 mg
OOMEGA-3 RASVHAPPED 100 mg
Septembris Apotheka apteekides soodushind -25%
Teisipäev, 12. september 2017
8 Tervis PantherMedia / Scanpix
Hääl kipub kähed Niisuta häälepa SILJA PAAVLE
Mida teha, kui hääl on kähe?
Kuigi iga inimese hääles on teatud eripärane kõla, ei ole see iga päev täpselt ühesugune – proviisor Jaan Jänese sõnul mõjutavad häält nii meeleolu kui ka tervislik seisund. Mida teha, et säiliks hääle tervis?
„Kui hääl on kähe, tuleks seda esmajoones säästa, et vältida hääle täielikku kadumist,“ sõnab proviisor Jaan Jänes. Tema soovitusel peaks hoiduma ka sosistamisest, kuna see pingestab häälepaelu veelgi. „Kõige parem on võimalikult vähe rääkida või siis teha seda poolkõva häälega,“ õpetab proviisor ja annab mõned nõuanded, mida käheda hääle korral järgida. z Joo palju ja õigesti. Oma häälele mõeldes tuleks juua piisavas koguses vedelikku. Kõige parem oleks juua ligi kaks liitrit päevas, et nii suu- ja neelulimaskest kui ka häälepaelad saaksid niisutatud. Juua tuleks magustamata jooke, mis ei ole liiga külmad ega ka kuumad. z Toitu õigesti. Häält mõjutab ka söök. Enne seda, kui on tarvis rohkem kõneleda, ei tohiks süüa vürtsikaid ega teravaid roogasid, kuna suu limaskest võib ärrituda. Sel puhul on targem süüa kerge ja mahe eine. Näiteks supp või veidi aurutatud köögivilja kalaga – nendel roogadel on veel see eelis, et kõht ei tundu pärast raske. z Väldi tugevat köhatamist. Tugev köhatamine on äärmiselt häältkurnav tegevus, kuna häälepaelad põrkuvad siis teineteise vastu täie jõuga. Kui kurku vaevab kähe tunne, tuleks pigem juua lonks vett või neelatada teadlikult mitu korda järjest. Kerge köhatlemine on häälele samuti parem kui tugev köhatus. z Püüa vähem rääkida. Kuigi seda võib olla keeruline ellu viia, siis parim teguviis on selline: kui sul läheb hääl ära ja kurgus tekib sügelus, lähtu põhimõttest, et vaikimine on kuld. Sage rääkimine põhjustab niigi haigestunud häälepaeltele lisakoormust. z Kasuta limaskestade niisutamiseks hüaluroonhapet. Apteekides müügil olevad hüaluroonhapet sisaldavad imemistabletid niisutavad limaskesti kiiresti ja tuntavalt. Näiteks GeloRevoice® kurgutabletid sisaldavad hüaluroonhapet, mis süljega segunedes jaotub ühtlase pehmendava palsamikihina üle põletikulise ja ärritunud limaskesta pinna. See niisutab, kaitseb limaskesta täiendava ärrituse eest ja vähendab hästi häälekähedust.
silja.paavle@ohtuleht.ee
Vida Press
Algatuseks selgitab proviisor Jaan Jänes hääle tekkimise protsessi. Tehniliselt võib tema sõnul öelda, et hääl on tõepoolest vaid õhuvool, mida vormitakse ja muudetakse selliselt, et tekib heli. Seejuures etendab olulist rolli kõrisõlm, mis asub hinge- ja söögitoru ühenduskohas. See väike elund on peaaegu täielikult kaetud limaskestaga ja varustatud kahe häälepaelaga. „Tavalises olukorras on häälepaelad tihedalt suletuna teineteise kõrval. Kõnele-
®
GeloRevoice toob hääle tagasi! Külmetushaigused, hääle ülekoormus või suitsetamine mõjuvad häälele halvasti. Kurgu limaskest kahjustub ja tagajärjeks on kurguärritus ja häälekähedus GeloRevoice® kurgutabletid sisaldavad hüaluroonhapet, miss moodustab suu ja kurgu limaskestal ainulaadse hüdrogeelkompleksi, mis kaitseb ja kiirendab kurgu paranemist.
GeloRe v
oice esmava lik häälek äh ®
e korral!duse
Lisaks on tablettidel kerge kihisev efekt, mis suurendab süljee d eritumist ja niisutab limaskesti. GeloRevoice® kurgutabletid vähendavad ebameeldivat tunnet kurgus ja toovad hääle tagasi.
Müügil apteekides. Tootja: G.Pohl-Boskamp, Saksamaa. Esindaja Eestis: OÜ KBM Pharma, tel 7 338 080.
Teisipäev, 12. september 2017
Tervis 9 Vida Press
LEEVENDA KÖHAÄRRITUST, KÄHEDAT HÄÄLT JA KURGUKAEBUSI!
daks? aelu! des nad avanevad ja hakkavad õhuvoolu mõjul vibreerima,“ räägib Jaan Jänes. Häälepaelad võivad vibreerida mitusada korda sekundis. Sellisel viisil tekivad helilised häälikud. Et häälikutest saaksid sõnad, liigub õhk kõrisõlmest edasi suhu, ninna ja neelu. Üheskoos moodustavad nad hääleaparaadi, kus häälepaelte tekitatud helid muutuvad tugevamaks ja selgemaks.
Legendaarsed isla® kurgutabletid Islandi käokõrva ekstraktiga aastast 1860
Miks hääl muutub kähedaks? „Meie hääleaparaati ehk suu- ja kurgupiirkonda katab limaskest. Limaskest hoiab suu ja kurgu niiske ja on ühtlasi meie kaitsesüsteem, mis takistab haigusetekitajatel, tolmul ja teistel kahjulikel ainetel organismi tungida,“ räägib proviisor. Külmetushaiguste korral suu- ja kurgu limaskest kahjustub – limaskestad on turses, punetavad ja on põletikulised. See viib hääleaparaadi tasakaalust välja ja tekib häälekähedus. „Sama juhtub inimestega, kes peavad igapäevaselt palju rääkima - neelulimaskesta kattev ja kaitsev õhuke sekreedikiht kaob, limaskest muutub üha kuivemaks ja ärritub,“ märgib ta. Jaan Jänese sõnul on omavahel tihedas seoses ka hääl ja psüühika. „Kehas paiknevad lihased ja närvid reageerivad hingelistele läbielamistele,“ täpsustab ta. See tähendab, et rõõm või ärevus avalduvad keha teatud pinges – hääle kõrgus tõuseb. Hingelise madalseisu korral juhtub vastupidi - terve lihaskond lõdveneb ja sellega koos muutub ka hääl madalamaks ja jõuetumaks. Samas võivad hääle kähedust põhjustada ka limaskesti ärritavad välismõjud. „Näiteks neil inimestel, kes puutuvad kokku selliste ärritajatega nagu gaasid, mürgised aurud, peentolm või muud saasteained,“ sõnab Jaan Jänes. Mida suurem on saastekoormus, seda tõenäolisemalt põhjustab see limaskesta ärritust. Ning midagi pole teha - sarnane mõju on ka sigaretisuitsul. Samas nendib proviisor, et häälekäheduse sümptomite vallandumiseks ei pea tingimata olema tegemist tervist kahjustavate ainetega. „Sageli piisab viibimisest liiga kuiva õhuga ruumis,“ ütleb Jaan Jänes, et kõlava hääle tekkel ja säilitamisel ongi seega otsustava tähtsusega niiskuskiht, mis katab kogu kurgupiirkonna limaskesta ja mis ei tohi sealt kaduda.
Veerand koolilastest vaevleb pingepeavalude käes SILJA PAAVLE
silja.paavle@ohtuleht.ee
Peavalud on laste- ja noorukieas vägagi levinud probleem, tervelt 54% lastest esineb peavalu ning 25% koolilastest vaevleb pingepeavalude käes. Miks see nii on? Tartu Ülikooli Kliinikumi lasteneuroloog Ulvi Vaher ütleb, et peavalu võib lapsel esineda mõne muu haiguse tunnusena, näiteks ülemiste hingamisteede infektsioonide korral. Kokku on kirjeldatud maailmas üle 200 peavalutüübi, lastel on kõige sagedamini tegu niinimetatud primaarsete peavaludega ehk pingepeavaludega, kuid 10% neist kannatab ka migreeni käes. Põhjuseid, miks nii suur osa lapsi pingepeavalude käes vaevleb, on lasteneuroloogi sõnul palju ja erinevaid. Mõnele on koolipäevad liialt pikad ja pingelised, mõnel on kodus olukord keeruline. Oma osa on kindlasti ka pärilikkusel, kuid pingepeavaludest rääkides ei saa kindlasti mööda sellest, et lapsed liigutavad end vähe, söövad ebatervislikult ning magavad ebapiisavalt. Kui migreeniravi on oluline paika panna koos arstiga, siis pingetüüpi peavaluhoo raviks lastel soovitab Ulvi Vaher lõõgastumist, hoo tekkimisel võimalusel magamist hämaras ruumis, kui lapsel on kõht tühi, siis ka söömist-joomist ning vajadusel ravimit – ibuprofeeni või paratsetamooli. „Laps ei pea valu kannatama. Üle päeva peavaluravimi andmine lapsele pole aga lahendus, sagedaste peavalude korral tuleb arstiga nõu pidada,“ rõhutab ta.
Kuidas lastel peavalu ennetada? „Seda mõjutab kogu meie elustiil,“ nendib Vaher. Seega on äärmiselt oluline, et laste puhul oleks paigas eale vastav päevaja puhkerežiim, et päeva jooksul oleks aega õppimiseks, treeninguks ja uneks. „Kui laps ärkab hommikul unisena, ei piisa järelikult magatud unetundidest,“ lausub ta. Kindlasti ei tohi arsti sõnul ilma hommikust söömata kodust välja minna ning seejuures on oluline tasakaalustatud tervislik toitumine. Vältima peaks ka sundasendeid. „Minu käest on küsitud, mitu tundi päevas võiks laps nutitelefoniga mängida. Miks laps peaks seda üldse tegema?“ soovitab Vaher järele mõelda nutiseadmete vajaduste üle. Seda enam, et laps istub päev otsa koolis – kui sundasendis küürutamine jätkub ka õhtul, ei lase tervisehädad end kaua oodata. Seepärast peavad lapse päevakavasse kindlasti kuuluma ka füüsilised tegevused. Ulvi Vaher ütleb, et laps, kes kurdab peavalu, vajab toetust, kuid kindlasti ei tohi valule keskenduda ehk mitte pärida valu kohta pidevalt neil hetkedel, kui laps valu ei kaeba. Selle asemel tasub last julgustada hakkama saada ning õpetada talle näiteks erinevaid lõõgastustehnikaid. Last võiks säästa stressist ja ärevusest, sest nagu ütleb lasteneuroloog – need ei põhjusta küll valu, kuid muudavad igasuguse valu tugevamaks. Ka tasub meeles pidada, et kui lapse peavaluga pole õigel ajal tegeldud, läheb pikaajaliselt kestnud probleemi lahendamisele ka tükk aega. Seepärast on mõistlik last suunata järgima tervislikke eluviise ning keskenduda peavalude ennetamisele.
Isla® junior
Isla® medic hydro+
Maasikamaitselised imemistabletid
Kirsimaitselised imemistabletid
Spetsiaalselt lastele väljatöötatud kompleks C-vitamiini, tsingi ja kaltsiumpantotenaadiga.
Lisaniisutust andvate koostisainete kompleksiga. Külmetusest tingitud akuutsemate kurgu- ja hääleprobleemide korral
LASTELE ALATES 4. ELUAASTAST Piparmündimaitseline Suhkruvaba ja hambasõbralik
Mahedamaitseline Klassikaline: toodetud üle 150 aasta!
Ingveri- ja meemaitseline Loodusliku ingveriõli ja meega
Mustsõstramaitseline Sisaldab C-vitamiini, suhkruvaba
VÕTA ISLA! SAADAVAL APTEEGIS! Tegemist on meditsiiniseadmetega. Maaletooja: Sirowa Tallinn AS, Salve 2c, Tallinn, tel. 6 830 700
Teisipäev, 12. september 2017
10 Tervis REKLAAMTEKST
Erivajadusega poja ema: minu ööpäev peaks olema 48 tundi!
Foto erakogust „Kõige raskem on see, et pojal pole kohta, kus käia ja olla. Mingil määral saab ta tööd teha ja omasugustega koos olla, aga enamasti on ta üksinda kodus. Kui olen tööl, muretsen pidevalt, mida poiss kodus teeb. Sõidan näiteks vahepeal keset päeva koju, et kontrollida, kas kõik on hästi,“ kirjeldab erivajadusega poja ema Leelo Paju oma igapäevamuresid. Leelo Paju poeg sündis surnuna, kuid õnneks suudeti ta elustada. Praegu on Karl juba 28aastane. Kahjuks erivajadusega. „Mulle soovitati poeg lastekodusse anda, kuid mina ei leppinud sellega. Otsustasin ta endale jätta,“ meenutab Leelo sünnitusejärgset aega. Sellest hetkest saadik on Leelo pidanud vaprat võitlust – hoolitsenud kõnevõimetu poja eest, püüdnud elada tavapärast pereelu ja käinud ka tööl. Naine tunnistab, et poja hooldamisele läheb väga palju aega. „Tihti ütlen, et minu päev peaks olema 48 tundi,“ muigab ta. „Pidevalt on topeltkoormus. Tulen töölt koju, pean tema asjad üle vaatama, ära koristama, pojaga suhtlema, perele toidu valmis tegema ja alles siis saan omi asju teha. Tihti tuleb temaga kaasas käia, sest ta ei saa ise hakkama.“ Leelo ülesandeks on jälgida, et pojal oleks riided seljas, kõht täis ja rahaasjad korras. Palju muret valmistab seegi, et Karlil on probleeme pidamatusega. Tuge pakuvad abikaasa ja teised lapsed Kuigi Karl on muidu rahumeelne, kipub ta vihastama hetkedel, kui teda ei mõisteta. „Tal on viiped ja seega pean olema tõlk, kes selgitab teistele, mida ta tahab.
Kui tekivad mingid probleemid, pean hiljem minema ja selgitama, mida ta täpselt öelda tahtis,“ räägib Leelo. Tema sõnul pole kõikidel sõnadel täpseid viipeid, seega läheb tal endalgi vahepeal tükk aega, et mõista, mida poiss öelda tahab. Kogu selle raskusega rinda pistes on Leelo jaoks üliolulisel kohal abikaasa ja kaks nooremat last: 27aastane tütar ja 17aastane poeg. „Varem abistas mind väga palju ema, kuid teda pole enam meiega. Alati, kui tahtsime puhkusele minna või kuhugi sõita, oli ta valmis Karli eest hoolitsema,“ lausub Leelo. Kuigi naisel on tegemisi keskmisest pereemast palju rohkem, püüab ta leida aega ka iseendale. „Ma võtan teadlikult oma aega, sest muidu oleksin varsti hullumajas. Ütlen lihtsalt pojale, et nüüd on minu aeg. Lähen jooksma, teatrisse või sõbrannadega välja,“ räägib ta. Loomulikult toovad palju rõõmu lapsed. „Nooremad lapsed rõõmustavad mind kogu aeg, aga ka Karl. Minul on rahulik olla, kui Karl on heas tujus ja leiab endale mingi toreda tegevuse. Näiteks meeldib talle väga käia suvekontsertidel ja Facebookis suhelda. Head meelt teeb ka see, kui teda ei tõrjuta – näiteks öeldakse tänaval„Tere, Karl! Kuidas läheb?“ – et temast tehakse ka välja.“ Seejuures toonitabki Leelo, et ühiskond peaks olema avatum – mitte tõrjuma erivajadusega inimesi, vaid püüdma neid mõista. „Tihti mõeldakse, et nad ei saa millestki aru ning seega ei peagi nendega rääkima. Tegelikult tahavad nad samamoodi, et suheldaks,“ ütleb ta. Leelo tõdeb, et on korduvalt mõtisklenud, mis saab Karlist, kui teda enam ei ole. „Ma ikka loodan, et tuleb juurde selliseid kodusid, kus erivajadusega inimesed saavad elada. Et Karl ei peaks jääma mu teiste laste kaela. Seda raskust küll neile ei taha,“ tunnistab Leelo.
Teisipäev, 12. september 2017
Tervis 11 Vida Press
Naha nooruslikkuse saladus: ära suitseta ja maga piisavalt „Meie oleme veendunud, et vananemisprotsesside pidurdamine ehk naha nooruslikkuse säilitamine on holistiline töö,“ ütleb eestimaise kosmeetikafirma LUMI asutaja ning juhatuse liige Märt Miljan. KAIRE KENK
leht@ohtuleht.ee
Sileda ja pringi näonaha nimel tuleb tema sõnul tegutseda mitmel rindel. Väga olulisel kohal on piisav öine uni. „Aga ka stressi maandamine. Nahastress, mis tuleneb kas ebaõigest nahahooldusest või üldiselt stressis olekust, on väga olulise
mõjuga. Kui nahk on stressis, ei suuda ta võidelda niiskuskao, vabade radikaalide ja teiste teguritega, mis naha tervet funktsioneerimist kahjustavad,“ selgitab Miljan. Vananemise protsessis mängivad vabad radikaalid olulist rolli – need lõhustavad elastiini ja hülaruoonhappe struktuure,
põhjustades naha lõtvumist. Sama lugu on niiskuskaoga. Kõige selle tulemusena muutub nahk õhukeseks ja lõdvaks. „See on omamoodi negatiivne spiraal, kus välise sekkumiseta või probleemide kõrvaldamiseta asi aina hullemaks läheb,“ nendib Miljan.
Vikerkaarevärviline rusikareegel Toitumises on tema sõnul kõige tähtsam „vikerkaarevärviline rusikareegel“ – enamik toidust
olgu juur-ja puuvili, sellest pool toorelt, toit maksimaalselt vikerkaarevärvis. “See tagab, et toidust saadakse piisav hulk antioksüdante, vitamiine ja mineraale. Ning teine oluline reegeljälgida, et õlides jt. rasvastest toiduainetes oleks vähem oomega-6 ja rohkem omega-3 rasvhappeid,“ ütleb ta. „Niisamuti tuleks valida õiged nahahooldustooted. Vananemist pidurdavas nahahooldustootes on tähtsal kohal hüaluroonhape ja elastsust andva-
te ainete süntees. Samuti antioksüdantsed vabade radikaalide vastased toimeained. Niisamuti võiks kreemis olla asendamatuid rasvhappeid, mis parandaksid naha niiskusbarjääri, näiteks kanepiõli on üks selliseid,“ kirjeldab Miljan. Pelgalt kreemide kasutamisega vananemist pidurdada pole võimalik. „Sisemine ehk kronoloogiline vananemine on paratamatu atamatu füsioloogiline füsioloog giline nähtus,, mida m ida reguleerivad meie geenid,“ ütleb tleb Miljani kolleeg Helen Hirv,
et just meie geneetilised erinevused on üheks põhjuseks, miks osa inimesi säilib kauem kui teised.“ Välised mittegeneetilised faktorid mõjutavad naha vananemist kuni 40% ulatuses. „Seetõttu on oluline vähendada nende tegurite osakaalu, et hoida oma nahk kauem terve ja nooruslik,“ soovitab ta. Kõige olulisemad teist tüüpi vananemist mõjutavad mõju j tavad faktorid on ebap ebapiisav piisav magamine, suitsetamine ja päevitamisega liialdamine.
Soovid elada kaua ja rõõmsalt? Ela nagu nunn KAIRE KENK
leht@ohtuleht.ee
Just nunnad on need, kes elavad teistest kauem ja rõõmsamalt. Teadlased leidsid, et selle taga peitub piisav annus liikumist, positiivsust ja suhtlemist. Maailma üks tuntumaid positiivse mõtlemise uuringuid on 2001. aastal tehtud nn nunnauuring. Uuringus jälgiti mitmekümne aasta jooksul 180 katoliiklasest nunna elukäiku nende endi kirjutatud biograafiate põhjal. Uuriti, kui positiivne, elujaatav ja rõõmsameelne oli nunnade maailmapilt. Selle kriteeriumi põhjal selekteeriti nunnad kahte rühma.
Täiesti positiivne maailmapilt oli 25-l protsendil nunnadest, täiesti negatiivne samuti 25-l protsendil. Skeptikute rühmast oli 85. eluaastal elus 54 protsenti nunnadest, seevastu optimistide rühmas 79 protsenti. Vanuse suurenedes kasvas vahe veelgi: 93. eluaastal oli negatiivse maailmapildiga nunnadest elus vaid 18 protsenti, optimistide rühmas tervenisti 52 protsenti uuritavatest nunnadest. Selle ja veel paljude teiste elueauuringute põhjal võib väita, et rõõmsameelne ja positiivne ellusuhtumine pikendab eluiga 7-10 aasta võrra ehk peaaegu sama palju kui suitsetamise mahajätmine. „Nunnade hea tervis ja ühtlasi pika eluea saladus ei peitu
mitte niivõrd nende füüsilises vastupidavuses, kuivõrd psüühilises tugevuses,“ nendib Aarhusi Ülikooli psühhiaater Lone Fjorback. Tähtis on ka asjaolu, et nunnad ei tunne end kunagi üksinda olevat. Paljudes uuringutes on aga kinnitust leidnud fakt, et üksindus võib tõepoolest üldist tervist nõrgendada. Ühine palvetamine ja meditatsioon tugevdavad nunnade ühtekuuluvustunnet veelgi. Mida siis tuleks teha, et elada nagu nunn, rõõmsalt ja kaua?
dalistele toitu jagades ja oma piirkonna abi vajavaid vanureid külastades.
Ole positiivne Nunnades pole kibestumust, tõdeb uuringu läbi viinud California Ülikooli filosoofiamagister Anna Corwin. „Nad suhtuvad nii üksteisesse kui neid ümbritsevasse maailma armastuse ja tolerantsiga. Kui õpid olema rõõmsam, paraneb tervis koheselt.“
Liigu
Ole kaasinimestele vajalik
Nunnad on liikuva eluviisiga, füüsiliselt aktiivsed. Ehkki nad ei käi jõusaalis, saavad nad piisavalt nii füüsilist kui psüühilist treeningut kirikukoolides õpetajatena töötades, tänavatel hä-
„Mida vähem on vaja tööd teha, seda õnnelikumana end tuntakse,“ arvavad paljud. California Ülikooli uuringust selgus, et tegelikult on asi hoopis vastupidine. Pensionile jäänud nunna-
dest est oli parem tervis neil, kes ka a igapäeva-ametist loobunutena ena jätkasid aktiivset elustiili jaa kel oli mõni ühiskondlik ülesanne. nne.
Ära Ä ra kaota sidet sõpradega õpradega Oma O ma väikeses kogukonnas teavad ad nunnad üksteisest kõikekes es on parasjagu haige, kel läheb eb hästi või kellel on olnud eriti riti ränk ja töörohke nädal. Nad N ad on alati valmis hädasolevat levat kaaslast abistama. m a. Niisamuti on neil alati lati inimesi, kelle e poole pöörduda, uda, kui nad ad ise vajavad ad abi. Vida Press
Teisipäev, 12. september 2017
12 Tervis
Silja Paavle
Laseriga distantsilt temperatuuri mõõtev kraadiklaas.
Elektrooniline kraadiklaas.
Kleebitav temperatuuri mõõtja.
Traditsiooniline kraadiklaas.
Kraadiklaas: milline on parim? Vida Press
Sügise saabudes on mõistlik ravimikapi sisu üle vaadata ja see sügistalviseks viirushaiguste perioodiks ette valmistada. Kindlasti peaks igas ravimikapis olemas olema kraadiklaas. Kuidas praegu apteegis olemasolevaist aga kõige õigem leida? SILJA PAAVLE
silja.paavle@ohtuleht.ee
Veerenni Tervisekeskuse Südameapteegi asejuhataja Pärtel Relve sõnul saab kraadiklaasid laias laastus kaheks jagada: klassikalisteks- ja elektroonilisteks ehk digitaalseteks kraadiklaasideks. Traditsioonilise kraadiklaasina on inimesed harjunud käsitlema elavhõbedaga täidetud termomeetrit, mis purunemisel on mürgine. „Tänapäeval kasutatakse traditsioonilises kraadiklaasis elavhõbeda asemel galliumi, indiumi ja tina segu, mis on kasutajale selle purunemisel ohutu,“ selgitab Relve. Sellise palavikku mõõtva vahendi miinuseks on aga see, et temperatuuri langedes läheb näit küllaltki keeruliselt alla. „Seetõttu peaks pärast kehatemperatuuri mõõtmist selle näidu kohe uuesti alla lööma, mitte ootama ajani, mil uuesti kraadida on vaja,“ jagab proviisor praktilist nõu. Elektrooniliste kraadiklaaside valik on apteekides väga lai- erinevad tootjad pakuvad erinevaid võimalusi. Relve näitab mitmesuguse suurusega elektroonilisi kraadiklaase
ning toob võrdluse ühe aspektina välja erinevate otstega digitaalsed kraadiklaasid. „Võimalik on valida nii jäiga kui painduva otsaga elektroonilise kraadiklaasi vahel. Painduvat võiksid selle turvalisuse tõttu eelistada lapsevanemad, kel vaja väikelaste temperatuuri kontrollida,“ ta. „Samuti tasub tähele panna seda, et kullast imitatsiooniga elektroonilise kraadiklaasi ots põhjustab selle kasutajale vähem allergilist reaktsiooni,“ nendib Relve. Traditsiooniliste ja elektrooniliste kraadiklaaside suur erinevus seisneb tootjapoolses garantiis, mis sõltuvalt tootjast on 2-3 aastat. „Elektroonilise kraadiklaasi vahetab tootja kohe uue vastu, samas traditsioonilise puhul on see keerulisem,“ märgib proviisor. Kraadiklaasi valides peaks silmas pidama ka kehatemperatuuri mõõtmisele kuluvat aega. „Traditsioonilise kraadiklaasi puhul on minimaalne kraadimise aeg 4 minutit, kuigi mina soovitan kraadiklaasi all hoida kaks korda nii kaua. Võimalusel võiks see aeg olla vähemalt 10 minutit kindlasti, et mõõtmise tulemus oleks või-
malikult täpne,“ ütleb Pärtel Relve. Digitaalne termomeeter annab tulemuse juba mõne minutiga. Lisaks niinimetatud traditsioonilisele ja elektroonilisele kraadiklaasile on võimalik valida ka laseriga distantsilt temperatuuri mõõtvat kraadiklaasi. „See annab tulemuse mõne sekundiga ja on samuti väga mugav imikute ja laste puhul, kes paigal olemist liigselt ei harrasta,“ sõnab proviisor. Lisaks on olemas ka kraadiklaasid, mis võimaldavad temperatuuri mõõta kõrvast ja on seetõttu sobilikud taaskord beebidele. Apteegist leiab ka selliseid kehatemperatuuri mõõta võimaldavaid abivahendeid, mis kleepeka kujul asetatakse lastele otsmikule ja mida kasutatakse temperatuuri järjepidevaks jälgimiseks. Ühe mõõtjaga saab mõõta 1 kord ja 48 tundi järjest ning see näitab nelja numbrit: 37, 38, 39, 40. Ühe praktilise juhisena soovitab proviisor alati kontrollida, kas soetatav digitaalne termomeetri pakendisse on lisatud vajalikud patareid. „Kuigi enamik tootjaid lisavad patareid kohe alguses kraadiklaasi, tasub see siiski alati sobivat kraadiklaasi valides üle kontrollida, et kodus ebameeldiv üllatus ei ootaks,“ rõhutab Pärtel Relve.
Teisipäev, 12. september 2017
Tervis 13
Valveapteegist saab abi äkiliste öiste tervisehädade korral Sille Annuk / Postimees
SILJA PAAVLE
silja.paavle@ohtuleht.ee
Kolm kasulikku nõksu õigesti kraadimiseks
Tõved kipuvad ikka tulema ootamatult ning reeglina kipuvad need kallale hilisõhtul või nädalavahetusel. Ning nagu Murphy seadusele kohane – enamasti on sel hetkel kodune ravimikapp tühi nagu kell. Mida siis teha?
z Enne kraadimist loe kindlasti läbi uue termomeetri kasutusjuhend, sest erinevatest kohtadest mõõtes loetakse palavikuks erinevat kehatemperatuuri. Kaenla alt mõõtes algab palavik 37,4st, laubalt mõõtes 37,5st, suust mõõtes 37,5st, pärasoolest mõõtes 38,1st ja kõrvast mõõtes 37,6st kraadist. z Tasub meeles pidada, et õuest tulles ei tohiks kohe temperatuuri mõõta, vähemalt pool tundi võiks oodata. Samuti peaks kraadimisega ootama 20–30 minutit pärast suitsetamist, kuuma või külma vedeliku tarbimist, vanniskäimist. z Kraadides kasuta õiget tehnikat: näiteks kaenla alt mõõtes peab kraadiklaas olema korralikult kaenlalohus nahaga kontaktis ja nahk peaks olema kuiv.
Eesti suuremates linnades saab esmast terviseabi öö- või valveapteekidest. Südameapteegi Tartu ööapteegi asejuhataja Annela Toom (pildil) kinnitab, et apteeker on sageli tõbede korral esmaseks abi andjaks. Tallinnas on abivajajatele 24/7 avatud lisaks Tõnismäe Südameapteegile ka Lasnamäel Vikerlase tänaval asuv Südameapteegi valveapteek, kus on samuti ööpäevaringselt kohal proviisor, kes annab nõu ja jagab soovitusi ning olemas lai valik ravimeid. Tartus asub valveapteek pärast suvist remonti taas Tartu Raekojas. Tartu ja lähipiirkonna inimeste jaoks on tavapärasest kauem avatud aga äärelinnas asuv Ringtee ööapteek. Tasub ka teada, et valveapteegid on avatud ka riiklikel pühadel, olgu selleks jaanipäev
Valve- ja ööapteegid Eestis z Tõnismäe Südameapteek Tallinnas, avatud 24/7 z Vikerlase Südameapteek Tallinnas, avatud 24/7 z Apotheka apteek Tartu Raekojas, avatud 24/7 z Südameapteegi ööapteek Tartus Bitestop keskuses avatud kella 7– 01.00
või aastavahetus. Valve- ja ööapteekides on hinnad samad, mis on mõnes teises sama keti apteegis, samuti kehtivad kampaaniahinnad ja kliendisoodustused. Proviisorid on täheldanud, et inimesed pöörduvad
valve- ja ööapteeki enim ajavahemikul kella 21.00–01.00. Apteegist on sel ajal saadud nõu ja soovitusi, samuti vajalikke ravimeid, kuid on ka juhtunud, et apteeki on tulnud kutsuda kiirabi. Annela Toomi sõnul on järgmine aktiivne aeg ööapteegi töötajatele varahommik, mil enne tööpäeva algust soovitakse apteegist külmetuse sümptomite vastu leevendust. Enamasti tullakse ööapteeki Anneli Toomi sõnul erinevate valude, seedehäirete, külmetusnähtude, allergiate ning väiksemate traumade tõttu. „Samuti külastavad hilisõhtul apteeki need, kes päeva jooksul ei ole saanud mahti vajalikke retseptiravimeid ja/või käsimüügipreparaate välja osta,“ sõnab ta. Ka on täheldatud, et öösiti pöördutakse apteeki krooniliste hädade korral harvem ning abi ja lahendusi otsitakse pigem ägedatele sümptomitele nagu näiteks külmetusnähud, hambavalu, kõhulahtisus jne. Seni on apteekrid märganud, et enamasti pöörduvad öösiti apteeki nooremad ning keskealised inimesed, leidmaks abi nii enda, laste, vanemate kui ka sõprade ja tuttavate tervisehädadele. Kuid abi otsida ei maksa neist peljata teistelgi.
Teisipäev, 12. september 2017
14 Tervis
LÕÕGASTUS VEEKESKUSES: lülita end argirutiinist välja, naudi veesporti ja vedele saunas! „Vees lõõgastumine on puhkus keskkonnas, kus on lihtne end argipäeva toimetustest välja lülitada ning nii vaimsetest kui füüsilistest pingetest vabaneda. Samuti on veemõnude nautimine veekeskustes aktiivne tegevus, mida saab harrastada aastaajast ning ujumisoskusest sõltumata,“ nimetab veekeskuste külastamise plusspooli Atlantis H2O Aquaparki & Viimsi SPA saunakeskuste müügijuht Tiiu-Tuuli Sulg. LIINA METSKÜLA
liina.metskula@ohtuleht.ee
Aura Keskuse teenindusjuht Luule Arras märgib aga esmalt, et veekeskuste teenuste spetsiifika võib laias laastus jagada kolmeks: lõõgastus- ehk spaateenused, elamus- ehk veepargiteenused ja spordi- ehk ujulateenused. Vastavalt spetsiifikale erineb pisut ka klientuur, kuid igasugune vees olemine turgutab nii keha kui ka vaimu. Kui pole soovi teha vees midagi sportlikku, siis on hea ka niisama vees sulistamine. „Vees liigutades mõjub kehale veetakistus, inerts- ja üleslükkejõud. Liikumisel tekkinud pöörised mõjuvad aga masseerivalt,“ ütleb Arras. Tiiu-Tuuli Sulg nendib, et eriti populaarne on veepargis sulistamine ja lõbutsemine just laste seas. „Liutorud, laine- ja ringvoolubassein ning teaduseksponaadid pakuvad palju lõbu ja avastamisrõõmu. Meie
veepargis on eraldi väikelaste mänguala koos väiksema liutoru, ronimisala ja 20 cm sügava basseiniga pere pisematele,“ loetleb Sulg.
Veesporti võiks harrastada kaks korda nädalas Kes soovib veekeskustes ka sporti teha, neil tasub pilk pöörata ujula poole. Järjepideva füüsilise koormuse saamiseks võiks ujumas käia kaks korda nädalas, leiab Sulg. Teisalt tõelised tervisespordi sõbrad alustavad iga päeva ujumisega. Tiiu-Tuuli Sulg nendib, et ujumisoskus on eriti oluline just laste jaoks. „On ju ka riiklikus õppekavas sätestatud, et igale põhikooli lõpetanud lapsele tuleb tagada ujumisoskus,“ lausub ta. „Veekeskustes sulistades üldjuhul ujumisoskust ei omandata, selleks tuleks läbida juhendatud ujumistreening sportbasseinis. Kui kool lapsele ujumisõpetust ei paku, siis võiks iga
vanem leida lapsele ujumise algõpetuse kursuse.“ Kui lapsel ujumine selge, siis on juba individuaalne valik, kas jätkata järjepidevate treeningutega või külastada veekeskusi eelkõige lõõgastumise eesmärgil, märgib Sulg. Kes ujuda ei soovi, võib tegeleda vesiaeroobikaga, mis iseenesest ujumisoskust ei nõua. „Vesiaeroobika annab lihastele hea koormuse, samas on eeliseks, et vees treenimine ei koorma liigeseid,“ toob Sulg välja olulise plusspoole. Veekeskuste treeningute valik on üldiselt lai, nii et harrastada võib näiteks süvaveeaeroobikat, Aqua Zumbat ja SUPPAMA Fitmat treeningut. Viimase puhul on tegemist värske veekeskuste hitt-treeninguga, mille puhul harjutustest saadavale koormusele lisandub veepinnal tasakaalu hoidmise vajadus. Veekeskus on ideaalne koht ka saunades lõõgastumiseks. „Kui treeningutesse jõuavad sportlikumad inimesed, siis niisama lõõgastuma aga erinevad inimesed vanusest ja sportlikust vormist sõltumata,“ sõnab Sulg.
Enne vette minekut tuleks end pesta! Veekeskuste külastamisel kehtivad aga nii mõnedki reeglid.
Luule Arras sõnab, et veekeskusse tulles on peamine näidata välja austust iseenda ja kaaskülastajate vastu ning arvestada oma tervisliku seisundiga. Tiiu-Tuuli Sulg lisab, et äärmiselt oluline on isiklik hügieen. „Enne veemaailma sukeldumist tuleb end kindlasti korralikult pesta, samuti tuleks duši all loputada iga kord peale sauna,“ toonitab ta. Sulg tunnistab, et kuigi veekeskustele on kehtestanud väga ranged nõuded, mida täitmata ei saaks tegutseda, kuuldakse sellegipoolest aeg-ajalt kaebusi, et kuskil võib basseinivesi must olla. „Vesi saab paraku reostuda ainult siis, kui külastajad hügieeninõudeid ei täida,“ osutab Sulg. Saunalavale ei ole aga hea istuda klooriste ujumisriietega, sel puhul peaks kasutama käterätikut või istumisalust. „Veeparki külastades tuleks lisaks jälgida, et ujumisriietel ei oleks lukke, neete või muid metallist kaunistusi – need võivad kahjustada liutorusid. Tasub arvestada ka seda, et märgades ruumides võib olla põrand kohati libe ja jälgida, et lapsed ei jookseks,“ toob Sulg välja. Samuti on soovitav koju jätta ehted, et mitte riskida nende kaotsiminekuga.
REKLAAMTEKST
SÕID KOGEMATA LIIGA PALJU? BOTADYN -
sisaldab väärtuslikku artišokilehtede pulbrit ja ekstrakti
Artišoki soodsad mõjud t toetab organismi puhastumisprotsesse t aitab reguleerida normaalset lipiidide taset veres t aitab säilitada tervet maksafunktsiooni t aitab kaasa seedimisele ja seedemahlade eritusele t toetab seedekulgla normaalset talitlust ja soolestiku tööd t soodustab kehakaalu langetamist
BOTADYN’i dražeed sobivad ideaalselt rasvarikka toidu juurde Artišokist võib abi olla rasvase või raskestiseeditava toidu söömise järel tekkivate seedehäirete, kõhupuhituse ja ebameeldiva täiskõhutunde puhul. Raskesti seeditav toit võib muutuda organismile kergemini omastatavaks ja seedetrakti kaebused väheneda.
Artišokk (Cynara scolymus) on hinnatud delikatessköögivili ja ravimtaimena tuntud rohkem kui 2000 aastat. Õisikus on 15% süsivesikuid (sh seedimist soodustavat inuliini), B-rühma vitamiine, C-vitamiini, karotiini. Järjest enam avastatakse artišoki uusi tervisele kasulikke omadusi ja soovitatakse kasutada erinevate terviseprobleemide korral.
BOTADYN’i dražeed dieedi korral Eduka dieedi saladus seisneb ainevahetuse stimuleerimises ja rasvade lõhustumise soodustamises. Artišok toetab dieeti soodustades kehakaalu vähenemist.
Paljudel inimestel on kalduvus süüa liiga palju, kiiresti ja rasvast toitu. Toitumisharjumusest tingitud probleemid on sageli seotud ka puuduliku rasva lõhustumise protsessiga organismis. Maks produtseerib sappi, mis omakorda lõhustab rasvu. Kui aga rasva sisaldus toidus on kõrge, võib sapieritus jääda ebapiisavaks ja toidurasvade lagundamine seiskub. Tulemuseks on, et rasvad koormavad magu, soolestikku ja südant. Tekivad seedehäired, ebameeldiv täiskõhutunne, iiveldus ja puhitised. Kolesterooli sisaldus veres tõuseb. Üleliigne rasv kinnitub veresoontele, mis omakorda soodustab veresoonte lupjumise tekkimist. Samuti kannatab figuur, rasv ladestub kõhu piirkonnas ja puusadel.
Peale igat rasvarikka söögikorda kaks kuni kolm dražeed aitavad teil jälle nautida söömist!
Juba üks dražee iga söögikorra ajal aitab hoida figuuri vormis! BOTADYN’i kasutamine 1-3 dražeed kuni 3 korda päevas. Soovitatav on tarvitada BOTADYN'i kuurina.
Saadaval apteekides!
Tootja: Anton Hübner GmbH, Saksamaa; Turustaja: AS Sirowa Tallinn
PantherMedia / Scanpix
SÖ NA ÖM UT IN IM GU ISE TE KS !
Teisipäev, 12. september 2017
Tervis 15
Grillipeod seljataga: kuidas lihatoidul olnud maksale eluvaim sisse puhuda? “Jüri, sul on maks!” kostab tele-eetrist “Papade ja mammade” Ulla porgandihääl, mis keelab abikaasal ebatervislikku toitu ja jooki manustada. Kuigi see võib tunduda naljakas, siis ebatervislikult toitumine teeb reaalselt maksale karuteene. GEIDI RAUD
geidi.raud@ohtuleht.ee
Maks – keha suurim organ, mis näitaks kaalukausile panduna kaalunumbriks 1,5 kilo. Tal on organismis täita üle 500 erineva keemilise funktsiooni. “Maksa kohta öeldakse, et see on nagu keemialabor, kus lahutatakse kõik kehasse sattunud ained nii-öelda kehale omastatavateks osakesteks, paigutatakse vajalikud osakesed õigetesse kohtadesse ja toksiinid eemaldatakse kehast,” selgitab ProVida Kliiniku õde-toitumisnõustaja Jane Maastik maksa tööülesandeid.
Maksa ülekoormus tekitab terviseprobleeme “Seega teab maks kõigest kehas toimuvast ja omab selle üle täielikku kontrolli,” lisab ta. Muu hulgas toodab maks päevas üle ühe liitri sappi, mis on vajalik rasvade seedimisel ja jääkainete eemaldamisel, ladustab teatud vitamiine ja mineraale ning puhastab verd, filtreerides minutis läbi lausa kaks liitrit elumahla. Särisev kuldpruun grill-liha võis ju kogu suve vältel nii isuäratav tunduda, et seda peaaegu iga õhtu tarbiti, kuid rasket tööd rabavale maksale oli see
kindlasti raske periood. Maastik selgitab, et liigsöömise ajal ei saa maks aga teha oma tööd nii nagu organismi tervise seisukohalt vajalik oleks. “Pidev toiduga liialdamine, eriti siis, kui tegu on küllastatud rasvade, rasvaste liha- ja piimatoodetega, transrasvade ja hüdrogeenitud rasvadega, on peamine maksa alafunktsiooni põhjus. Kui maks ei suuda mürkaineid hävitada, kantakse need mööda keha laiali, mis toob kaasa immuunsüsteemi häirituse ja sealt edasi teised terviseprobleemid, mis ebatervislikku elustiili järgides aina süvenevad,” ütleb toitumisnõustaja. Maksa seisukohalt on aga veel hullem kombinatsioon suvine lemmikkombo liha+õlu. Kuid asju, mis maksale ei istu, on teisigi. “Maksa koormavad lisaks ka liigne alkohol, kohv, ravimid, kemikaalid, ainevahetuse käigus tekkinud jääkained, stress ja toksilised metallid,” loetleb Maastik.
Tervislik toitumine on esmatähtis Samas on aga ka jälle liiga vähene söömine maksale kahjulik, sest siis ei saa organism piisavalt toitaineid, mida maks vajab normaalseks ja tõrgeteta funktsioneerimiseks.
ga maksa parimaks toe“Seega tamisekss on vajalik tervisliku toitumise e põhimõtete järgimine,” tõdeb eb toitumisnõustaja, et teadlikult, lt, mõõdukalt ja tervislikult toitudes itudes on võimalik kõik maksa normaalseks funktsioneerimiseks eks vajalikud ained toiduga kätte tte saada. “Et erinevate rinevate ja vajalike mineraalainete nete ja vitamiinide saamine toiduga iduga oleks kindlustatud, tuleks ks tarbida aed- ja puuvilju, eriti ti neid, mis sisaldavad rikkalikult ult antioksüdante. Näiteks porgand, gand, tomat, tumeroheline lehtvili, tvili, punapeet, viinamarjad, samuti kapsalisi, sibulat ning küüslauku. Soovitav on tarbida neid toorelt või kergelt t,” jagab Maastik makhautatult,” ikke toitumissoovitusi. sasõbralikke Rääkides ides toidulisanditest, rõhutab Maastik, et lisandite tarbimine ne ilma näilise põhjuseta pole aga ga vajalik. Esmalt tuleb muuta toitumisharjumusi. oitumisharjumusi. “Kui aga tundub, dub, et tegemist on siiski terviseprobleemiga, seprobleemiga, tuleks pöörduda da arsti või mõne spetsialisti poole. oole. Asjatundmatu lisandite dite tarbimine võib kasu u asemel kahju tuua,” sõnab õnab ta. Kui aga spetsialist sialist soovitab toidulisandulisandeid võtta, tta, siis peaks need eed olema kvaliteetsed iteetsed multivitamiinitamiinija mineraalilieraalilisandid koos antioksüdantidega. ntidega.
“Toodetakse ka spetsiaalseid maksa toetavaid preparaate, mis sisaldavad näiteks maarjaohakat (silimariin), artišokki ning võilillejuurt.” Maastik tõdeb, et väga palju räägitakse maksa puhastamisest, aga tegelikult maksa puhastada ei saa. Ega see mõni korsten ole. “Saame vaid maksa toetada, pakkudes toiduga vajalikke mineraalaineid ja vitamiine. Loodus tärkab küll kevadel, kuid värske kodumaine juur- ja puuvili pole sel ajal meile kättesaadav. Seega on maksa toetamine kvaliteetse toiduga, mis tuleb praegu põllult, aiamaalt või kasvuhoonest, just praegusel aastaajal kõige sobivam.”
Kuidas maksa säästa? z Söö marju, eriti mustikaid, kuid ka maasikaid, vaarikaid, astelpajumarju, jõhvikaid, musti sõstraid ja arooniad ning kaunvilju. z Liha asemel eelista kala, loomsete rasvade asemel külmpressitud õlisid ja seemneid. Eriti olulised on oomega-3 rasvhapped, mida leidub külmavee kalades: lõhes, makrellis, sardiinides. Taimsed allikad on linaseemned, chia-seemned, kanepiseemned. z Joo puhast vett, see aitab neerudel maksa poolt eritatud toksiine väljutada. z Toitudele lisa maksa tegevuse toetamiseks maitsetaimed nagu till, köömned, küüslauk, punane sibul, ingver, kurkum, paprika ning Cayenne’i pipar. z Ka võilille-, piparmündi-, paakspuu-, nõgese- ja kummelitee on maksale hea. z Rüüpa maksasõbralikku smuutit. Selleks vajad 1/3 osa õuna, mis annavad piisavalt magusust, 1/3 osa kurki ja 1/3 osa värskeid lehtvilju, näiteks supertoitu lehtkapsast, aga ka lehtpeeti, rukolat või mahedamaitselist spinatit. Lisandina sobivad juurde ka erinevad maitsetaimed – piparmünt, meliss, sidrunhein jms. Allikas: Jane Maastik
Vida Press
LAGOSA î SINU MAKSA TERVISE JAOKS! Silümariin 150 mg
Ainult 1 maarjaohaka ekstraktiga tablett päevas: Kaitseb ja taastab tõhusalt maksarakke
Maarjaohaka ekstraktis sisalduv silümariin soodustab valgusünteesi ja maksarakkude taastumist, samuti uute maksarakkude teket.
Stimuleerib rakkude ainevahetust
Silümariini kasutajatel vähenevad seedesüsteemi häiretega seotud kaebused, kolesterooli ja veresuhkru näitajad EE/LAG/PA/A/01/01/02.17/PRESE
Parandab üldist terviseseisundit
Silümariini antioksüdantne ja mikrotsirkulatsiooni parandav toime tagab maksa puhastumise, kaitse ja rakkude ainevahetuse paranemise
Maksale mõjuvad kahjulikult: rasvane, suitsutatud, soolane või vürtsikas toit kaloririkas toit ravimid ülekaal maksa kahjustavaid aineid sisaldavad tooted alkohol väheliikuv eluviis erinevad nakkushaigused
Maarjaohakas on tuntud ravimtaim juba antiikajast
Maarjaohaka seemnetega raviti maksa- ja sapipõiehaigusi, mao- ja putukahammustusi, seene- ja alkoholimürgistust
240 mg maarjaohaka kuivekstraktis on 150 mg silümariini Tänapäeval on uuringutega tõstatud, et piisavas koguses silümariini tõhustab efektiivselt maksa tööd
Vienibas gatve 87B-3, Riia, LV-1004, Läti Kontakt Eestis: Laki 25, Tallinn, tel 6623369 Täpsem teave: www.lagosa.eu
Teisipäev, 12. september 2017
16 Tervis REKLAAMTEKST
MAKSA TERVISEJUHT KIRSTENIL OLID TÜÜPILISED TUNNUSED
Uus selgitus, miks talletub rasv kõhtu
P
aljude inimeste maksas on ladestunud rasva. Kui rasva hulk ei ületa 10 protsenti maksa kaalust, loetakse seda normaalseks. Ent rasvunud maks ei suuda korralikult täita organismi filtri funktsiooni ja see võib halvasti mõjuda teie enesetundele. Sagedamini on maks rasvunud ülekaalulistel inimestel. Üheks põhjuseks võib olla koliini vaegus. Meie organismis leiduv koliin on vajalik rasva väljutamiseks maksast ja kaitseb seega maksa rasvumise eest.
te töötlemisest ning puhastab soolestikust südamesse liikuvat verd, milles lisaks omastatud vajalikele toitainetele on ka palju kahjulikke aineid. Kui maksas toimuvate protsesside tasakaal on häiritud, võivad rasvad hakata maksa ladestuma ja tekib maksa rasvumise oht.
Pane tähele! Inimorganismi üks tähtsamaid ja suuremaid puhastusfiltreid on maks. Organismi puhastamisel täidab maks kõige olulisemat funktsiooni, töödeldes mürkaineid, mis seejärel väljutatakse organismist. Maks võtab osa valkude, rasvade, süsivesikute ja teiste aine-
Active Liver™ – uued Rootsis toodetud maksatabletid Active Liver aitab reguleerida maksa- ja sapisüsteemi tegevust, lagundada rasvu ning soodustada seedimist. Viinamarjaseemnete ekstrakt sisaldab taimseid polüfenoole, mis on suurepärased antioksüdanid. Kollajuure ja artišoki looduslikud ekstraktid kiirendavad rasva de lagundamist ja aitavad toitu paremini seedida, koliin aga soodustab rasva väljutamist maksast. Samuti on äärmiselt
Modelli foto
Kui toitute ebakorrapäraselt, armastate kiirtoitu ja suuri toidukoguseid ning tarbite tihti alkoholi, siis on teie maks ja sapp pidevas stressis. Alkohol ja rasvane toit on väga suur katsumus kogu organismile, aga eriti just maksale. Punetav ja pooriline nahk, ülekaalulisus, aeglane ainevahetus ja kõhupuhitus võivad anda märku just sellest, et teie maks ei ole võimeline oma funktsioone täitma ja rasv ladestub maksa. Seepärast ongi vaja pidevalt oma maksa eest hoolt kanda ja talle abiks olla.
tähtsad mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning tervislik eluviis. Kust saab osta Active Liveri tablette? Active Liveri tablette saate osta apteekidest või tootja kodulehe www.newnordic.ee kaudu. Teie küsimustele vastame telefonil 684 3838. Toidulisand
Ülekaalulisus, seedehäired, paistetus ja punetav suurte pooridega nahk ning pidev piinav väsimus häirisid Kirstenit väga. Lõpuks otsustas ta katsetada uusi Active Liveri tablette. „Juba kolme nädala pärast oli toimunud positiivne nihe. Minu naha väljanägemine oli paranenud, kotid silmade all olid peaaegu kadunud. Nüüd näen välja hoopis tervem ning minu enesetunne on lihtsalt suurepärane! Need taimsed tabletid olid minu maksale ja seedimisele tõepoolest suureks abiks. Kuigi ma kurtsin ka varem seedehäirete üle, ei teadnud ma, kui tähtis on maksa- ja sapisüsteem, sest ma lihtsalt ei olnud neist tervisehäiretest teadlik. Nüüd ma tean, et oma maksa eest tuleb pidevalt hoolt kanda – see aitab parandada enesetunnet ning mõjub ka välimusele värskendavalt.
www.newnordic.ee
Online Store
Fakte maksatableti Active Liver kohta 1. Kollajuure ja artišoki ekstraktil on maksa puhastavad omadused, samuti toetavad need sapieritust ja -tootmist, mis tagab rasva normaalse lagundamise ja toidu seedimise.
2. Koliin aitab vabastada maksast 3. Looduslikud aktiivsed koostisosad. rasvhappeid, toetades nii maksa normaalset tegevust 4. Lihtne manustamine – ainult ja kaitstes maksa rasvumise üks tablett päevas. eest. 5. Toodetud Rootsis.
100% taimse päritoluga kapslid
REKLAAMTEKST
„Lõpuks ometi tunnen end täisväärtusliku naisena!” „Viimased kaks aastat olin pidevalt väsinud ja kurnatud. Sageli oli mul ebameeldiv tunne limaskestade – eriti suu, nina ja silmade – kuivuse tõttu. Nüüd tunnen rõõmu sellest, et otsustasin hakata tarvitama Green Oil™ kapsleid.” Energiapuudus ja väsimus „Varem olin sageli väsinud, kurnatud ja halvas tujus. Tundsin end nagu närtsinud lill, sest mind piinas alatihti limaskestade kuivus – eriti ninas. Sellega tuli midagi ette võtta,” rääkis Gitte.
Taimsed Green Oili kapslid Gitte on ujumistreener ja füsioterapeut. See töö ei ole kergete killast, vaid nõuab palju energiat, mida tuleb oma tööülesannete täitmisel teistega jagada. Seepärast on Gittel tähtis olla alati suurepärases vormis. „Kui juhtusin lugema artiklit Skandinaavia päritolu taimsete Green Oili kapslite kohta, hakkasin nende vastu huvi tundma, sest otsisin juba varem looduslikke preparaate, mis võiksid mind aidata.”
Taimsed oomegahapped kogu perele
Sain lahti väsimusest ja limaskestade kuivusest
Green Oil™ – oomegahapped otse loodusest
Gitte võtab Green Oili kapsleid iga päev hommikusöögi ajal. „Olen väga õnnelik, sest tunnen end suurepäraselt, olen tulvil energiat ja minu organism töötab nagu hästi reguleeritud ja korralikult õlitatud masin,” rõõmustab Gitte.
Otsekui oleks elu uuesti õide puhkenud „Tarvitan Green Oili kapsleid juba mitu kuud ja tunnen, et olen tulvil pulbitsevat nooruslikku energiat! Enesetunne on selline, nagu oleks mu keha täitunud soojendava energiaga – isegi käed ja jalad on soojad. Green Oili kapslid on fantastilised!”
Aju, nahk ja veresooned
Kust saab Green Oili kapsleid osta? Green Oili kapsleid saab osta apteegist või tootja veebilehelt www.newnordic.ee.
Kas teil on küsimusi? Lisateabe saamiseks helistage telefonil 684 3838. www.newnordic.ee
Online Store
Polüküllastumata rasvhapped kogunevad peaaju ja reproduktiivsüsteemi rakkudesse. Need on vajalikud paljudes ainevahetusprotsessides, toimivad organismi energiaallikana, kuuluvad kõikide rakumembraanide koostisesse ning osalevad paljudes organismi biokeemilistes protsessides.
Green Oil – 100% taimse päritoluga kapslid Green Oil on taimne looduslike rasvhapete kombinatsioon, mida saadakse lina-, rapsi- ja kuningakepiseemnetest. Green Oili kapslid on toodetud taimse tooraine külmpressimise meetodil, tänu sellele on kõik bioloogiliselt aktiivsed ained säilinud. Preparaadi koostisesse kuuluvad organismile vajalikud asendamatud oomega-3-, -6- ja -9-rasvhapped. Green Oili kapsleid võivad tarvitada ka taimetoitlased. Green Oil on hästi tasakaalustatud oomega-3-, -6ja -9-rasvhapete kombinatsioon kogu perele. Green Oili kapslitel puudub kalamaitse ja -lõhn.