Tervis september 2018

ANNA HAMBAPESUGA LAPSELE EESKUJU! ALKOHOL, MAKSA VAENLANE NUMBER ÜKS INSULT EI KÜSI VANUSEST MIS ON KUIVA SILMA SÜNDROOM?

„Kui nooremana teed trenni lihtsalt inertsist, toore jõuga, siis ühel hetkel hakkad mõtlema, et peaks kõike targasti tegema.”

Telereporter Hannes Hermaküla

Stanislav Moškov

TERVIS Teisipäev, 11. september 2018 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Teis

Toimetaja: Sirje Maasikamäe • Projektijuht: Marge Martjan • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

Kuulmiskeskus Audiale ootab Sind Tallinnas aadressil Mõisa tn 4, 8. korrus (Al Mare maja, Rocca al Mare kaubanduskeskuse kõrval).

Meile toovad bussid 21, 21B ja 43 (Balti jaam), 22 (Vabaduse väljak), 37 (Keskuse tn) ja 42 (Kaubamaja).

Al Mare maja peatused on Zoo ja Haabersti. Konsultatsioonile soovitame tulla koos mõne lähedase inimesega.

Tervishoiuteenuse tegevusluba L04170

Teisipäev, 11. september 2018

2 Tervis

HANNES HERMAKÜLA: „Rü igaüks, aga oskus puhata on SIRJE MAASIKAMÄE

Spordimees pahedest

Ehkki juba kolmeaastaselt trenniga alustanud telereporter Hannes Hermaküla on väga heas sportlikus vormis ja enesetunne on hea, annab ta endale aru, et 49aastasena on ta jõudnud ikka, kui tuleb kindlasti ka oma tervist kontrollida.

Jah, ma olen ka suitsu teinud, 18–20aastasena. Samal ajal panin ka kõvasti pidu, aga ühel hetkel sain aru, et see ei vii kuhugi. Ma asendan päriselu millegagi, mis pole päris reaalne. Ma vaatan hea meelega pigem reaalsusele silma. Alkohol pole mulle probleem, aga mind vaevab see, mida ma näen: kultuuritus ja lausjoomine. See, mis Eestis toimub, on hämmastav. Ma ei arva, et kõik peaksid olema karsklased või peaksime alkoholi ära keelama, aga mind häirib tõesti, kuidas alkoholi armastatakse ja kui pahased ollakse, kui keegi tõstab selle hinda või muudab kättesaadavuse kellaaega. Ma tarbin mõõdukalt. Kui võrrelda Eesti keskmisega, siis ei tarbi peaaegu üldse.

sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

Suusatamine, rattasõit, jooksmine – need alad on Hannes Hermaküla viimaste aastate lemmikud. Korvpalli jättis ta 4-5 aastat tagasi, sest see põrutas liigeseid. Aastatega on ta hakanud aina teadlikumult trenni tegema ja ka tervist jälgima: „Kui nooremana teed trenni lihtsalt inertsist, toore jõuga, siis ühel hetkel hakkad mõtlema, et peaks kõike targasti tegema.“ Tema tervist hoiab omamoodi kontrolli all ka töö – „Ringvaate“ reporterina teeb ta sageli tervisega seotud lugusid, kus tuleb midagi mõõta või katsetada.

Kas te olete vahel mõelnud, et olete oma vanusega juba teatud riskigruppi jõudnud?

Ma olen täitsa teadlik, et olen riskigruppi jõudnud. Olen lugenud, et eesti mees arvab, et ta on kuulikindel ja temaga midagi ei juhtu. Lubasin naisele, et kui saan 40, siis hakkan regulaarselt arsti juures läbivaatustel käima. Kohe ma seda siiski ei teinud, sest tundsin ennast täitsa normaalselt.

Tegin seda hiljem.

Aga jah, ma olen teadlik, et minuvanustel meestel on tihti südame-veresoonkonna probleeme ja eesnääret tuleb

kontrollida. No ja et üldist tervisekontrolli on vaja teha.

Inimesed mõtlevad ju sageli, et tunnen ennast hästi, mis ma sinna kontrolli ikka lähen.

Ega sa ei pruugigi midagi tunda, lihtsalt ühel hetkel käib plaks! ja sinuga juhtub midagi. See, kui tunned end jube hästi, ei pruugi alati tähendada, et kõik ongi jube hästi. Ma olen teadlik, et nii või naa tuleb ennast kontrollida.

Ma ei ole ka paanikas, et kõik on halvasti. Ma tunnen ennast hästi. Aga see, mida

KAS TEIL ON OSTEOARTRIIDIST TINGITUD PUUSA VÕI PÕLVEVALU? Teadusuuring Kutsume vabatahtlikke osalema kliinilises uuringus, mis hindab osteoartriidiga (OA) seotud puusa- või põlvevalu uuringuravimit.

Te võite sobida osalema, kui vastate järgmistele kriteeriumitele: y Olete 18-aastane või vanem. y Teil on diagnoositud puusa- või põlveliigese OA. y Kannatate mõõduka kuni tugeva puusa- või põlvevalu all.

Uuringus osalejana võite saada uuringuravimit või platseebot (toimeaineta ravim). Uuringuga seotud ravimid ja protseduurid on osalejatele tagatud. Uuringuga seotud sõidukulud hüvitatakse.

Uuring sisaldab regulaarseid arstivisiite ja kestab kuni 18 kuud.

Huvi korral ja täpsema info saamiseks palume pöörduda: Pärna kliinik, tel 680 2000 Oleme avatud E–R kella 8–16 J. Pärna 4, 10128, Tallinn, e-post ivo.valter@bioclinica.com Uuring on heaks kiidetud Tallinna Meditsiiniuuringute Eetikakomitee ja Ravimiameti poolt.

Sotsiaalministri poolt 17.02.2005 vastu võetud määrus nr 23, „Ravimi kliinilise uuringu teostamise tingimused ja kord“ kohustab teavitama, et tegemist on teadusliku uuringuga ning sellega võib kaasneda oht osaleja tervisele.

Advertisement R-475-OA-1688, Estonia, vers.4, Est, 16.Apr.2018

oma valdkonna targemad inimesed räägivad, on mind mõtlema pannud. Tunne võib petlik olla. Ära lähtu tunnetest, vaid reaalsusest ja faktidest!

Nii et hoolimata oma tunnetest käin kontrollis ka igaks juhuks.

Sageli ju öeldakse, et usalda treenides oma sisetunnet.

See tundub mulle segane, isegi ohtlik. Ma arvan, et sisetunde järgi saab trenni teha, kui oled juba väga kogenud sportlane. Kui hakkad vanast peast äkitselt trenniga pihta, lähed spordihulluks, siis tasub väga tugevalt jälgida-järgida ettekirjutusi, et mis vastab su organismile ja võimetele. Kui oled vana kala, siis võid teha oma sisetunde järgi.

Kui teha harrastussporti nagu mina, siis sisetunde järgi tegemine eriti ei aita. Peab ikka teadlik olema rütmidest ja mahtudest.

Millal hakkasite teadlikumalt treenima?

Tõsi, ma hakkasin seda tegema hiljem. Õnneks pole mida-

gi erilist juhtunud, mõni väiksemat sorti spordivigastus. Midagi tõsist pole olnud.

Kui nooremana teed trenni lihtsalt inertsist, toore jõuga, siis ühel hetkel hakkad mõtlema, et peaks kõike targasti tegema, et taset hoida. Ja siis hakkad juba teadlikumalt tervist vaatama ja mõtlema, kust on vajaka.

Mind on tervis alati huvitanud: kuidas olla oma kehaga tasakaalus, elada rahus ja tunda sellest rõõmu. See paneb mõtlema ja lugema.

Missuguseid tervisenäitajaid jälgite?

Olen pikka aega jälginud pulssi. Jälgin ka toitumist, viimasel ajal rohkem kui vanasti. Verenäitajaid kontrollin mõne aja tagant. Kuna töötan reporterina, siis satun aeg-ajalt midagi mõõtma ja katsetama. Vere kolesteroolisisaldus, veresuhkur, vererõhk – neid näitajaid olen küll jälginud üsna regulaarselt.

Missuguseid vahendeid kasutate? Mis rakendusi?

Kasutan aastaid sportimisel pulsivööd ja -kella. Ma pole äppidega väga tegelenud. Vaatan rütmi ja kiirust pulsikellalt. Mul on kodus ka vererõhumõõtja, mis jäi mulle minu emalt ja seda aeg-ajalt kasutan.

Samme vist teiesugune trenniinimene ei loe?

Samme ma ei loe, aga näen küll telefonist. Vahel avastan – oo, nii palju samme! Kui käisime abikaasaga Roomas, siis tuli umbes 20 000 sammu päevas. Mu liigun seoses tööga palju ja tavaliselt teen pärast tööd ühe trenniringi, aga sammudele pole palju tähelepanu pööranud.

Kas tervisekontrollides on olnud ka üllatusi?

Seoses vanusega on tõesti tulnud esile asju, mida ma pean jälgima. Kevadel tegin saatelõigu, kuidas tervisesportlane peaks valmistuma maratoniks.

Käisin dr Margus Viigimaa juures. Ja siis tuli välja, et on paar asja, mida peaksin jälgi-

VALULIKUD JA PAISTES LIIGESED? SÜGELEV JA KETENDAV NAHK? PSORIAATILINE ARTRIIT Teadusuuring Kutsume vabatahtlikke osalema kliinilises uuringus, et hinnata uue ravimi toimet psoriaatrilist artriiti põdevatel patsientidel.

Te võite sobida, kui: y Olete 18-aastane või vanem y Teil on diagnoositud psoriaatiline artriit enam kui kuus kuud tagasi. y Olete tarvitanud või tarvitate psoriaatrilise artriidi baasravimeid.

Uuringus osalejana: y Võite saada uuringuravimit (Upadacitinib), platseebot (toimeaineta ravim) või Adalimumabi. Uuringuga seotud ravimid ja protseduurid on osalejatele tasuta.

Uuring sisaldab regulaarseid arstivisiite ja kestab umbes 3 aastat.

Uuringuga seotud sõidukulud hüvitatakse.

Huvi korral ja täpsema info saamiseks palume pöörduda: Pärna kliinik, tel 680 2000 Oleme avatud E–R kella 8–16 J. Pärna 4, 10128, Tallinn, e-post ivo.valter@bioclinica.com Uuring on heaks kiidetud Tallinna Meditsiiniuuringute Eetikakomitee ja Ravimiameti poolt.

Sotsiaalministri 17.02.2005 määruse nr 23 „Ravimi kliinilise uuringu teostamise tingimused ja kord“, kohustab teavitama, et “ tegemist on teadusliku uuringuga, millega võib kaasneda oht osaleja tervisele”.

Advertisement M15-572, Estonia, vers.3, Est, 05.Jun.2018

Teisipäev, 11. september 2018

Tervis 3 Stanislav Moškov

ügada oskab n kunst.“ ma. Aga ma juba tean, mis on mulle geenidega kaasa tulnud.

Meeldiv uudis oli see, et kui tegin taas Margus Viigimaaga lugu mingist südameaparaadist, siis selgus, et kogu see südameveresoonkonna värk on mul hea.

Aga ma olen tõesti alates kolmandast eluaastast trenni teinud, alaline treenitus on põhjus, miks mu südamerütm ja veresooned on head.

Negatiivseid üllatusi pole olnud. Aga kui üle tüki aja vereproovi andsin, siis tuli välja tavaeestlase asi – minu D-vitamiini tase oli täpselt poole vähem nõutust.

Siis hakkasin võtma D-vitamiini. Kuna tegelen kestvusaladega, siis võtan ka magneesiumi. Olen saanud teadlikumaks ka nendest teemadest. Näiteks D-vitamiini võtmine kajastus minu enesetundes rahvaspordivõistlustel.

Miks kipuvad mehed vahel trenni ja spordiga liialdama?

No meil on ju vaja saavutada ja tõestada, mehe identiteet on selline. Meie ju lõime maha mammuti, kündsime maad, raiusime puid, aga nüüd me ju ei tee mitte midagi sellist – ainult istume korteris ja vaatame televiisorist „Ringvaadet“. Ehk siis mees on kaotanud oma identiteedi ja tal on raske ennast leida.

Sport on üks võimalusi, kus me saame võistelda, ennast teostada ja katsetada. Ja siis lähed ja rügad, tunned mõnu füüsilisest võimekusest. Tänapäeval on ju kõik nutiseadmes, ar-

vutis või istuvad autos – oma füüsilist poolt ei kasutata.

Tihti on mehel ka keskea- ja suhtekriisid, spordiga kompenseeritakse midagi või soovitakse muutust oma ellu. Samas – kui teed sporti millegi arvelt, mida peaksid parandama, näiteks suhet, siis ega see suhet ei paranda. Kui oled kogu aeg ära, võib see veel rohkem suhet rikkuda.

temidagitegemist kasulikum kui lihvida ja timmida viimase hetkeni.

Nii kurb kui see ka ei ole – kui me ei puhka või varastame aega une arvelt, siis varastame oma eluenergia arvelt. Ka mina tegin seda aastaid, lihtsalt ei viitsinud magama minna. Taastudes saab organism uut jõudu.

Ka aju puhkab. Mitte ainult füüsiline, vaid ka vaimne osa sinust taastub ja saab värskemaks. Siis on ju veider puhkust eirata. Puhkus on aina olulisem ja olulisem – vähemalt minu jaoks, minu vanuses.

Kui oluliseks peate puhkust, taastumist?

Puhkusele olen hakanud viimastel aastatel üha rohkem tähelepanu pöörama, sest energiat pole enam nii palju kui enne. Ka minu suusatreenerile Raul Ollele meeldib öelda, et rügada oskab igaüks, aga oskus puhata on kunst.

Kui olen hakanud targemate meeste käe all suusatrenni tegema, siis olen avastanud, et mahud on pisut suurenenud, aga koormus ja enese kulutamine on vähenenud. Ma ei tee enam nii intensiivselt, vaid rahulikumalt. Puhkus on ääretult oluline. Ma olen enda puhul tähele pannud, et enne rahvaspordiüritusi on paar päeva mit-

Hannes Hermaküla: „See, kui tunned end jube hästi, ei pruugi alati tähendada, et kõik ongi jube hästi.

Ma olen teadlik, et ennast tuleb kontrollida.“

LAE END

ENERGIAGA! Bio-Quinone Active Q10 sisaldab koensüümi Q10 ja vitamiini C, mis aitab kaasa normaalsele energiavahetusele ning aitab vähendada väsimust ja kurnatust.

SOOD

Bio-

Quin

USPA

KEND

one 60 k Active Q tasu a p s l 1 ta 3 it + 0 30 m 0 ka g pslit

EE_Q10_Ad_Ohtuleht_290x124_0818

Toode on saadaval hästi varustatud apteekides.

Lisainformatsiooni toodete kohta ja uudiskirjaga liituda saate aadressil www.pharmanord.ee.

Teisipäev, 11. september 2018

4 Tervis Pille-Riin Pregel

Miks on kasulik käia saunas?

Ilta-Sanomat tõi välja, miks tasub käia sageli saunas.

Aluseks on Ida-Soome ülikoolis tehtud uurimused.

1. Saun kaitseb dementsuse eest Uurimuse põhjal võib sage saunatamine vähendada riski haigestuda Alzheimeri tõppe ja muudesse dementsusega seotud haigustesse. Kui uuriti mehi, kes käisid saunas 4–7 korda nädalas, siis ilmnes, et neil on 66% väiksem tõenäosus haigestuda Alzheimeri tõppe kui neil, kes saunatasid korra nädalas.

2. Väheneb ajuinfarkti risk Väidetakse, et mida tihedamini saunas käia, seda väiksem on võimalus saada ajuinfarkt.

3. Väheneb südame- veresoonkonna haiguste risk.

Uurimuse järgi väheneb neil, kes saunatavad 4–7 korda nädalas, risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse koguni 63%.

4. Leevendab astmat Saunasoe lõdvestab lihaseid ja leevendab sageli ka astmahaigete hingamishäireid.

5. Mõjub nagu liikumine Uuringus selgitati, et sauna tervisemõju on võrreldav liikumisel saadava koormusega. Näiteks tõuseb pulss sama kõrgeks kui keskmise koormusega liikumisel. Kõige parem kasu on muidugi siis, kui peale saunatamise harrastatakse ka aktiivset elustiili.

6. Saun parandab naha seisukorda Saun ei kuivata nahka, vaid vastupidi – kaitseb seda. On täheldatud, et saunas higistamine mõjub hästi ka mõnele nahahaigusele, näiteks psoriaasile.

7. Saun lõõgastab See on kõigile tuntud mõju, et saunas läheb tuju paremaks ja keha lõõgastub.

Hambaid tuleb pesta vähemalt kaks minutit järjest – see kehtib nii laste kui ka täiskasvanute kohta.

Hambapasta koos näpuotsa hambaharjaga beebi esimestele hammastele.

Esimesed hambad ilmuvad lapse suhu tavaliselt 6.-8. elukuul. Hambavaap moodustub juba soovitavad hambaarstid alustada hambapesuga alates esimese hamba tulekust.

Kuna beebid ja väikelapsed ei oska veel hambapastat välja sülitada, on puuviljamaitseline Nenedent-baby fluoriidi- ja mentoolivaba. Lisaks on kaasas pehme silikoonist harjastega näpuhambahari, mis on keetmiskindel ja antiallergiline.

Hambapastad lastele Fluoriidivaba

Marjamaitseline

Lastele, kes ei oska veel hambapastat välja sülitada.

Fluoriid tugevdab hambavaapa ja kiirendab mineraalide imendumist hambasse.

Ksülitool ei lase kaariese bakteritel tekitada suus hambaid kahjustavaid happeid.

Ränigeel eemaldab tõhusalt, kuid samas õrnalt hambakatu.

Saadaval apteekides Tootja: Dentinox Gesellschaft, Saksamaa Turustaja: Sirowa Tallinn AS, Salve 2c, Tallinn, tel. 6 830 700

Lastesõbralikud hambapastad!

Vanem, anna hambapesuga oma lapsele head eeskuju! „Geenidel on väike mõju hambaaukude tekkele.

Lapsed järgivad neid ümbritsevate täiskasvanute toitumise ja hambahügieeni eeskujusid – suuresti sellepärast on hambaaugud ühes perekonnas või suguvõsas levinud probleem. Tervete hammaste saladus peitub meie käitumises,“ räägib hambaarst ja projekti „Laste hammaste tervis“ juht Anastassia Kuldmaa.

LIINA METSKÜLA

liina.metskula@ohtulehtkirjastus.ee

Anastassia Kuldmaa toonitab, et just iga vanem on see, kes vastutab lapse tervise eest. „Väikelapseeas pannakse alus harjumustele kogu eluks. Seepärast peab suunama ja jälgima erilise hoolega, et toit oleks tervislik, janu korral joodaks vett, söögikordade vahel oleksid ka puhkepausid ja hambad saaksid kaks korda päevas korralikult pestud,“ kirjeldab Kuldmaa. „Väikelapse vanuses on tujude, nõudmiste ja vahepeal ka vanavanemate tõttu neid reeg-

leid raskem järgida, aga sellest hoolimata ei tohi unustada, et lapse hammaste tervis sõltub otseselt meist – täiskasvanutest,“ rõhutab ta.

Motiveeri last!

Kuna väikesele lapsele võib hammaste pesemine tunduda igav tegevus, peab teda selleks motiveerima. Anastassia Kuldmaa annab soovitusi: „Räägi lapsele hammaste pesu ajal mänguliselt, miks on vaja kõigil hambaid pesta ning mis hambad ja kust on vaja puhtaks saada. Küsida võib ka naljakaid kü-

simusi hammaste kohta – näiteks kas hambaid peab pesema kaenla alt. Mõnele lapsele võib meeldida rohkem elektrihambahari, mida võib illustreerida näiteks põristava traktori juttudega.“ Kindlasti tuleks Kuldmaa sõnul kinni pidada hambapesu rutiinist (pesta isegi pärast väsitavat päeva), lasta lapsel ise hambahari valida ning lugeda unejutuks raamatuid, mis räägivad hammastest. „Näiteks sobib Eesti hambaarsti Britta Jürgensoni kirjutatud „Piraadipoiss Peedu ja Hambaämblik“. Raamatutegelasi saab hiljem hambapesu ajal kasutada motiveerivate juttude rääkimiseks,“ lausub Kuldmaa. Ta lisab, et häid ideid võib leida ka Suukooli veebilehelt.

Väikelapse käelised oskused ei ole piisavalt arenenud selleks, et ta suudaks korralikult puhas-

Teisipäev, 11. september 2018

Tervis 5 Vida Press

PantherMedia/Scanpix

Pese hambaid alati nii! z Hambaid võiks pesta hommikul umbes 30 minutit pärast hommikusööki ehk siis, kui suurem happerünnak on läbi. Kui oodata ei saa, kehtib põhimõte, et peamine, et hambapesu saab ikka tehtud – olgu enne või pärast hommikusööki. Õhtuse hambapesu järel ei tohi enam midagi süüa, juua tohib ainult vett. z Hambaid tuleb pesta vähemalt kaks minutit järjest – see kehtib nii laste kui ka täiskasvanute kohta. z Väikeste ringjate liigutustega peaks korraga harjama 2–3 hammast. z Tõhusa hambapesu efekti on tunda keelega – pinnad tunduvad keelega üle hammaste libistades siledad ja puhtad. See annab esmase tagasiside, et hambakatt on eemaldatud.

Missugune hambahari sobib lastele?

Laste jaoks sobiv hambahari peaks olema märgistusega soft ehk pehme. „Pehmed harjased ei kahjusta igemeid ega hambapinda, need on painduvamad ja ulatuvad ka raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse. Laste hammaste pesemiseks sobib nii tavaline kui ka elektriline hambahari,“ selgitab Anastassia Kuldmaa. Kui toit jääb hambavahedesse kinni, tuleks kasutada hambaniiti. Suuvee kasutamine pole laste puhul põhjendatud, kui just hambaarst pole seda soovitanud.

Külasta hambaarstird vähemalt k!o aastas

tada kõikide hammaste kõik pinnad. „Sellepärast peaksid vanemad kontrollima pesu kvaliteeti ning laste hambad üle pesema. Hammaste pesu ajal tekib ka võimalus uurida, mis toimub lapse suus – millised hambad on lõikunud, kas hambad juba liiguvad ja hakkavad vahetuma,“ räägib Kuldmaa. Kuigi koolilaps toimetab juba suuresti iseseisvalt, peaks kontrollima ka nende hambapesu ning meenutama häid harjumusi.

Magusaga ei tohi liialdada Loomulikult on hammaste tervise puhul tähtis, et ei söödaks liialt magusat. „Mikroobid saavad magusast palju energiat ja pikka aega toota hapet ehk tekitada happerünnakut, mis pehmendab omakorda hambapinda. Uuringutega on tõendatud, et inimestel, kes söövad sagedamini ja suuremas koguses magusat, tekib rohkem hambaauke.

Sellest tuleneb ka soovitus vältida liigset magusasöömist ning vähendada näiteks suhkru ja mee kogust toidu valmistamisel,“ räägib Kuldmaa.

Ta juhib tähelepanu ka sellele, et paljudes laste lemmiktoitudes, näiteks jogurtis, kohukestes, mahla- ja karastusjookides on palju suhkrut.

Ometi ei ole magusa täielik menüüst väljajätmine võluvahend, mis aitaks hoida hambad tervena, märgib spetsialist. „Mõistlikus koguses magusaid jooke ja süsivesikuterikkaid sööke võib süüa, aga tähtis on seda teha õigel ajal – tarbida põ-

hisöögikordade ajal või nende lõpetuseks, magustoiduks. Sama käib puuviljade kohta,“ nendib ta.

Suhkruid sisaldav toit peaks Kuldmaa sõnul olema hammastega kontaktis võimalikult lühikest aega. „Mida kauem on toit hammastega kokkupuutes, seda rohkem toodavad bakterid hapet ja seda suurem on mineraalide kadu hammaste pinnalt.

Niisiis on hammastele eriti ohtlikud maiustused, mida hoitakse kaua suus, näiteks lutsukommid ja suhkruga mullinätsud,“ lisab ta. Samal põhjusel soodustab hambaaukude teket ka hammaste külge kleepuv toit: näiteks krõpsud, küpsised, hommikusöögihelbed, iiriskommid jms.

Janu ko rr joo vett al !

aste m m a h e Hoolits äevaselt! eest igap ülbakass H i t n A t Mar Hambaarst

Jaan-Evo Lurris Ka ssapidaja

Hambaarstile mine hiljemalt lapse kolmandal eluaastal Anastassia Kuldmaa annab vanematele nõu jälgida oma lapse hambaid hoolikalt – kui on mingeid värvimuutusi või täppe, mis pestes maha ei tule, peaks hambaarsti juurde minema. Kui kõik on korras, tuleks hambaarsti juurde minna hiljemalt lapse kolmandal eluaastal. „Väga eksitav on arvamus, et piimahambaid eriti hoidma ja ravima ei pea, kuna need ju niikuinii vahetuvad. Piimahammaste tervena hoidmine ning vajadusel ravimine on oluline tervete jäävhammaste tulekuks ning nende kenasti ritta mahtumiseks. Terved piimahambad loovad kohta ja keskkonda jäävhammastele!“ toonitab Kuldmaa.

ils Maheham Toots-N ssi Bu juht

h

! s a r r o k d oian hamba

Teisipäev, 11. september 2018

6 Tervis

Turvalised ja hästiimenduvad

vitamiinid sinu lapsele!

VITATABS Omega-3 Junior

Kuiva silma sün vastu aitavad silm LIINA METSKÜLA

Esindaja: OÜ Loodustoode, Tel 666 0091

liina.metskula@ohtulehtkirjastus.ee

Tutti-frutti maitselised ja karukeste kujulised Omega-3 rasvhappeid sisaldavad närimispadjakesed.

Omega-3 rasvhapped on hädavajalikud lapse aju, mälu ja närvisüsteemi arengule.

VITATABS Valmistaja: Hankintatukku OY, Karkkila, Soome

Multi Junior

Maasikamaitselised ja maasikakujulised padjakesed sisaldavad kaheksat hoolikalt valitud vitamiini, mis on vajalikud lapse arengule.

-, Tooted ei sisalda kunstlikke värvi lõhna- ega säilitusaineid.

MÜÜGIL APTEEKIDES, SELVERITES,

www.tervis24.ee ja TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn

„Kuiva silma sündroom on kogu silma pisarasüsteemi talitluslik häire. Pisarasüsteem koosneb silma välispinnast, pisaranäärmetest ja neid ühendavatest närvikiududest. Kui mainitud osades tekib häire ja silma pisaravedelikku ei ole piisavalt või selle koostis pole piisavalt hea, kahjustab selline olukord silma pinnal olevaid rakke,“ selgitab Kreutzwaldi Silmakeskuse silmaarst Merike Meren.

Kuiva silma sündroomi puhul kaebavad patsiendid peamiselt purutunde, kipituse, sügeluse, põletustunde, valguskartuse, silmade punetuse, vesisuse, väsimuse ja kõikuva nägemise üle. „Kindlasti paneb nii mõndagi imestama, et kuiva silma üks sümptom on pisaratevool. See on tõesti nii – esimene reaktsioon kuivusele on silmade vesitsus. Organism tahab taastada normaalset olukorda ja pisaranääret sunnitakse kiiresti tootma pisarat. Samas pole kiirustades toodetud pisaras vajalikke komponente, mis hoiaksid seda üle lauserva voolamast,“ räägib Merike Meren.

Kuiv silm on tundlik ka tuule, päikese ja külma suhtes. „Nii mõnigi meist on tundnud, et kui minna õue, suusatada või sõita rattaga, siis kipuvad silmad vett jooksma,“ lisab ta.

Maailmas kannatab umbes 100 miljonit inimest kuiva silma sündroomi all. Teadlaste hinnangul vaevab see probleem rohkem naisi kui mehi ning probleemid suurenevad vanemaks saades. „Palju mõjutab keskkond – konditsioneerid, ventilaatorid. Mida külmem on talvel ilm, seda kuivem õhk. Talvel muutub ju tubades õhk kütmisest kuivemaks,“ lausub Meren. Lisaks soodustavad kuiva silma sündroomi teket mitmed ravimid, aga ka liiga pikk kontaktläätsede kasutamine.

Kunstpisaraid võib kasutada aastaid Kuiva silma sündroomi tõkestada on keeruline, tunnistab Merike Meren. „Kui võimalik, siis tuleb alustada keskkonna muutmisest – soetada õhuniisutid, tuulutada ruum, autosõidul jälgige, et ventilaator ei oleks suunatud otse näkku. Ärge unustage ennast tundideks ekraani taha, pilgutage rohkem silmi ja tehke pause. Mõelge, mida sööte ja kui palju vedelikku tarbite. Tööhoos unustame sageli veejoomise,“ annab Meren nõu.

Samuti soovitab ta ravimite kasutamisel konsulteerida arstiga, kas on võimalik manustada vähem organismi kuivatavat ravimit.

Kui aga eelsoovitatu ei aita, peaks kasutama kunstpisaraid.

Kergematel juhtudel saab sellest

Kuiva silma sündroomi peetakse krooniliseks haiguseks, mis kulgeb ägenemiste ja heaoluperioodidega.

Viimast on võimalik saavutada ja pikendada kunstpisarate kasutamisega.

abi. „Siin ei tohi karta üledoseerimist. Kunstpisar ei ole ravim, vaid abivahend, millega hoiame ära kuiva silma tekke ja sellega kaasneva põletiku,“ toonitab Meren.

Milline kunstpisar kellelegi sobib, selgub sageli katse-eksituse meetodil. „Ühele sobib üks, teisele teine kunstpisar – aga silmaarstid saavad siiski nõustada vastavalt sellele, mida nad uuringute käigus patsiendi silmas näevad,“ nendib Meren. Kunstpisaraid võib kasutada päevas mitu korda ja vajadusel aastaid. Kontaktläätsekandjad peaksid eelnevalt uurima, kas konkreetset kunstpisarat võib koos läätsedega kasutada.

Silmade vaevustega peab tegelema Meren toob välja, et kui inimene kasutab päevas mitu korda kunstpisaraid, kuid kaebused püsivad, tuleks arsti poole pöörduda. „Oma töös olen täheldanud huvitavat seika, et mõnel patsiendil on tüüpilised kuiva silma kaebused väga tugevad, aga silma uurides muutused vähesed. Samas on mõnel patsiendile tekkinud kuivusest juba üsna suured silma pinnamuu-

tused, kuid nad ei kaeba üldse. Seda tähelepanekut kinnitavad ka uuringud ja asja seostatakse somatosensoorse närvisüsteemiga,“ lausub Meren.

Silmaarst nendib, et kuiva silma sündroomi peetakse siiski krooniliseks haiguseks, mis kulgeb ägenemiste ja heaoluperioodidega. Viimast on võimalik saavutada ja pikendada kunstpisarate kasutamisega. „Mõnikord on muutused raskemad ja kunstpisaratest ei piisa. Silmaarstid kasutavad sel juhul steroidtilku, mis mõjuvad põletikule kiirelt. Eriti rasketel juhtudel on kasutusel tsüklosporiintilgad, mida tuleb manustada väga kaua, et raviefekti saavutada,“ räägib Meren. Nii steroid- kui ka tsüklosporiintilgad on retseptirohud.

Kui silmade vaevused on juba tekkinud, soovitab Meren neile tähelepanu pöörata. „Kergemad kuiva silma sündroomi juhud põhjustavad nägemise kõikumist, mis segab meie tegemisi. Rasketel juhtudel, kui on kujunenud tõsisem sarvkesta kahjustus, võib tekkida ka jääv nägemise kahjustus,“ lausub ta.

Teisipäev, 11. september 2018

Tervis 7 Vida Press

Alkohol tapab maailmas miljoneid

droomi matilgad Vida Press

Hoolitse silmade eest hästi!

Silmaarst Merike Meren rõhutab, et nii nagu kanname hoolt oma naha ja hammaste eest, tuleb hoolitseda ka silmade eest. z Oluline on hommikuti silmi pesta ja kui laugude ääres on rähma või koorikuid, tuleb see märja vatiketta või -pulgaga eemaldada.

Vatti võib niisutada tavalise leige kraaniveega. Et koorikud paremini lahti tuleksid, võib eelnevalt asetada laugudele umbes viieks minutiks sooja veega niisutatud vatikettad. z Apteekides on saadaval ka spetsiaalsed salvrätid, mis aitavad lauge intensiivsemalt puhastada ja toimivad mõnel juhul põletikuvastaselt. z Pärast puhastamist on soovitatav panna kunstpisaraid, mis sisaldavad lipiide, sest lauääre põletiku korral ei lähe Meibaumi näärmete poolt toodetud rasu pisarvedelikku ja selle koostis ei ole siis piisavalt hea.

Lipiididega kunstpisar kompenseerib selle vajakajäämise. z Toidulaual võiks olla oomega-3-rasvhappeid sisaldavaid toite: kala, seemneid ja pähkleid. z Ära unusta piisavalt vedelikku tarbida.

Alkoholist põhjustatud haigused, vägivald ja õnnetusedbvõtavad igal aastal umbes 3bmiljonilt inimeselt elu.bAlkoholi kahju inimkonnale võib olla suurem, kui seni arvatud.

Väited põhinevad 195 riigis aastail 1990–2016 kogutud andmetel. Andmete põhjal ei ole tervise seisukohalt olemas alkoholikasutamise turvalist piiri.

Alkohol suurendab riski haigestuda ja ka surra paljudesse südame- ja veresoonkonna haigustesse, vähki, maksatsirroosi, diabeeti, epilepsiasse, kõhunäärmehaigustesse, aga ka tuberkoloosi ja hingamisteede põletikesse. Peale selle seostub sageli alkoholiga enesehävituslik käitumine, vägivald, liiklusõnnetused ja muud õnnetused.

Analüüs näitab, et alkoholi tarbimist ja selle põhjustatud surmasid on vähem Lähis-Idas ning rohkem Ida-Euroopas ja mõnes Aafrika riigis.

Alkoholisurmade kümme juhtriiki on Venemaa, Ukraina, Leedu, Valgevene, Mongoolia, Läti, Kasahstan, Lesotho, Burundi ja Kesk-Aafrika Vabariik.

Meie põhjanaabrid soomlased on alkoholi tarbimise hulga poolest Euroopa keskmisel tasemel, kuid põhiprobleemid on enese purjujoomine ja suurte koguste korraga joomine.

Mida teeb alkohol meie kehaga? Korraks võib tõsta tuju, aga tegelikult rikub ajukeemia tasakaalu, rikub välimuse ja nõrgestab immuunsüsteemi.

Hiljuti avaldati karm tõde – Eestis joodi 2017. aastal iga elaniku kohta 8,6 liitrit puhast alkoholi. Eestis juuakse Põhjamaadele iseloomulikult – korraga suurtes kogustes, et jääda purju. See erineb maadest, kus joomine on seotud toitumiskultuuriga ning kogused on väiksemad. Allikad: Duodecim, Synlab

Mida teeb alkohol tervisega?

Otseselt alkoholist algavaid terviseprobleeme loetakse WHO andmetel ligi 60, kaudsemalt on alkoholi mõjuga seotud üle 200 haiguse. Kas haigus avaldub, sõltub vanusest, soost, geenidest jms. z Raskemad alkoholi tarbimisega otseselt seonduvad haigused on südame-veresoonkonna haigused, vähkkasvajad, maksa-, kõhunäärmehaigused ning neuroloogilised haigused.

z Lisaks mõjutab alkohol välimust ja enesetunnet, rikub une kvaliteeti ja nõrgestab immuunsüsteemi. z Alkohol on depressant, mis rikub ajukeemia tasakaalu ja mõjutab seda, mida me mõtleme, tunneme või teeme. Kui esimene klaas mõjub lõdvestavalt ja mured tunduvad väiksemad, siis pikapeale ärevus ja stress hoopis kasvavad. z Enamik alkoholjooke on kalorirohked ja sellega kaasnevad lisakilod.

Allikas: Synlab

Maksa rikub ka kõhurasv Rasvmaks on kehas vaikselt tiksuv aegpomm, sest üldjuhul inimene seda ei tunne.

On üldteada asi, et alkohol rikub maksa.

Kuid maksa rikub ka liigne kõhurasv.

Rasvmaks ehk steatoos pole ainult alkoholiga liialdajate tervisehäda. Mida suurem on vööümbermõõt, seda suurem on tõenäosus, et maks on rasvunud.

Rasvmaksa nimes kajastub see, mis toimub selle haiguse ajal. Maks muutub rasvaseks, sest see toodab rohkem rasva, kuiborganismbvajab, ja rasv hakkab kogunema maksas.

Maksale on eriti kahjulikud alkohol, kiiresti imenduvad süsivesikud ja rasvased toidud.

Tervise Arengu Instituudi andmetel on soovituslik vööümbermõõt naistel alla 88 cm ja meestel alla 102 cm.b Kõhurasvast ehk vistseraalrasvast eraldub aineid, mis häirivad maksa tööd.

Arvatakse, et näiteks 40% soomlastest on geen, mis soodustab rasvmaksa teket.

Rasvumine n-ö äratab selle geeni, saledale see geen kahju ei tee.

Vastupidi teistele haigustele pole rasvmaksal isleoomulikke tunnuseid. Vahel võib inimene tunda väsimust, uriin on tume, jalad on paistes jm. Rasvmaksast annavad märku teatud näitajad vereproovis ja suurenenud maks. Allikad: tervemaks.ee, TAI

LAGOSA î SINU MAKSA TERVISE JAOKS! LAGOSA î SINU MAKSA TERVISE JAOKS! Silümariin 150 mg Silümariin 150 mg

Ainult 1 maarjaohaka ekstraktiga tablett päevas: Ainult 1 maarjaohaka ekstraktiga tablett päevas: Toetab maksa tervist Toetab maksa tervist

Maarjaohaka ekstraktis sisalduv silümariin soodustab valgusünteesi ja maksarakkude taastumist, samuti uute maksarakkude teket EE/RU/LAG/PA/P/04/01/03.17/ZEM

Aitab maksa kaitsta

Soodustades seedimist ja organismi puhastumist

Soodustab maksa mürgiste ainete lagundamise võimet

Silümariini antioksüdantne ja mikrotsirkulatsiooni parandav toime tagab maksa puhastumise, kaitse ja rakkude ainevahetuse paranemise

Maarjaohakas on tuntud ravimtaim juba antiikajast

Maarjaohaka seemneid kasutati maksa- ja sapipõiehaiguste, mao- ja putukahammustuste, seene- ja alkoholimürgituste korral

Lagosa 240 mg maarjaohaka kuivekstraktis on 150 mg silümariini Tänapäeval on uuringutega tõstatud, et piisavas koguses silümariini tõhustab efektiivselt maksa tööd

Maksale mõjuvad Maksale mõjuvad kahjulikult: kahjulikult: rasvane, suitsutatud, soolane või vürtsikas rasvane, suitsutatud, toit soolane või vürtsikas kaloririkas toit toit ravimid kaloririkas toit ravimid ülekaal maksa kahjustavaid aineid sisaldavad tooted alkohol väheliikuv eluviis erinevad nakkushaigused

Saadaval hästivarustatud apteekides Vienibas gatve 87B-3, Riia, LV-1004, Läti Kontakt Eestis: Laki 25, Tallinn, tel 6623369 Täpsem teave: www.lagosa.eu

Teisipäev, 11. september 2018

8 Tervis

Viis võimalust, kuidas olla õnnelikum Vaimse tervise heaks saab ka ise palju ära teha. Järgi neid viit soovitust, mille on koostanud Soome vaimse tervise selts!

1. Hoolitse enda eest, tunne elust rõõmu z Hoolitse enda eest ja tee asju, mis pakuvad rõõmu. Tervislik elustiil ei tähenda karmi toiduvalikut ega maratonijooksmist, vaid olulised on ka väikesed asjad: z Värskendav jalutuskäik või 15-minutiline uinak. z Lõunasöök heas seltskonnas või koos valmistatud tervislik söök. Kata laud ilusti ja tee argipäevaeinest pidulik söömaaeg kas või korra nädalas. z Loo endale toredad liikumishetki näiteks tantsides või aiatööd tehes.

2. Innustu millestki uuest z Üllata ennast ja koge midagi uut. Kui rikud rutiini, saad uusi elamusi ja mõtteid. Ka töö vabatahtlikuna lisab elule tähendust ja tugevdab eneseusku. z Käimisel vali teekonda või mine kohtadesse, kus sa enne pole olnud. z Mõtle, mida tahaksid õppida. Püstita endale väikseid eesmärke. z Vaata tuttavat ümbrust turisti pilguga. Mida näitaksid võõrale oma kodukohas?

3. Hoia ühendust! z Elu on rikkam, kui jagad seda sõprade ja tuttavatega. Kui räägid rõõmudest ja muredest teistega, saad ka uusi mõtteid. z Mõtle, kes on sulle kõige tähtsamad inimesed. z Kas sul on sõber, keda pole ammu kohanud? Võta temaga ühendust. Räägi talle, et kui mõtlesid inimesest, kellega tahaksid ühendust võtta, siis tuli just tema sulle meelde. z Kui kohtad uusi inimesi, ole avatud: kuula, vaata otsa ja osale vestluses. z Kohtad kergesti inimesi, kui sa ei näpi kogu aeg telefoni.

4. Tunnista oma tundeid z Mõtted ja tunded on meie jõud. Kuid kui muretseme kogu aeg mineviku ja tuleviku pärast, kulutame asjatult oma jõudu. z Ära tõrju tundeid, vaid õpi koos nendega elama praeguses hetkes. z Meenuta õhtul, mis tundeid sa täna tundsid. Kas rõõmu, hirmu, armastust, kurbust, viha, üllatust?

Keskendu praegusele hetkele. z Ole oma tunnete vastu leebe: kõik tunded lähevad mööda ja on lubatud.

5. Ära jää üksi, kui sul on raske z Suhtle netis, helista. Räägi sõpradega ja vajadusel otsi abi ja tuge.

Alkohol – maksa vaenlane number üks GEIDI RAUD

geidi.raud@ohtuleht.ee

Maks on inimese suurim siseelund, mis kaalub täiskasvanul lausa 1–1,4 kilogrammi. Maks filtreerib ja puhastab verd, aidates organismil vabaneda kahjulikest ainetest. See on ka varasalv, kus säilitatakse glükoosivarusid, mineraale ja vitamiine. Kuidas peaks elama, et see suur ja tähtis elund püsiks terve?

Maks toodab ka paljusid eluliselt vajalikke aineid: valke, proteiine, seedeprotsessi jaoks vajalikke ensüüme, sappi jm. Maks hoolitseb ka kolesteroolitaseme tasakaalu eest ja mängib olulist rolli süsivesikute ja rasvade ainevahetuses ning immuunsüsteemi toimimises. Kokku on sel organil inimese organismis sadu funktsioone, mistõttu selle talitluse häired võivad anda märku väga erineval moel.

Proviisor Peeter Villako sõnab, et kuna maks muu hulgas toodab energiat eri toitainetest, annab see ülekoormatusest tavaliselt märku kestva väsimuse, keskendumisraskuste või päe-

vase unisuse tekkimisega. „Maksa talitlushäired võivad avalduda ka isupuudusena, seedehäiretena, kõhukinnisusena, iivelduse või refluksina. Kui maksa töö on häiritud, võib uriin muutuda tumekollaseks või väljaheide heledaks. Vahel viitavad maksa ülekoormatusele ka kergesti tekkivad nahamarrastused ja liigne higistamine. Halvem märk on see, kui nahale hakkavad tekkima pigmendilaigud või kui nahk ja silmavalged kollaseks muutuvad – siis on tegemist juba tõsise maksakahjustusega, mis nõuab kohest arsti sekkumist.“

Isegi lahja alkohol teeb maksale liiga Proviisor Villako ütleb, et kõige suurem maksamürk on alkohol. „Alkoholi kahjustav mõju on individuaalne – maksale võivad halvasti mõjuda ka mõõdukad alkoholikogused ning isegi lahja alkoholi kestev tarbimine ei ole ohutu.“ Inimestel, kes võtavad napsi natuke rohkem, kui oleks hea – näiteks neil, kel kuulub iga laupäevaõhtuse saunaskäigu juurde rohkem kui paar õlut –, soovitab Villako tarvitada maksa toetavaid toidulisandeid. Sama

soovitab ta teha inimestel, kes tarvitavad pikka aega ravimeid. „Ravimitest on palju abi, kuid täiesti ohutuid ravimeid pole olemas. Enamik inimesi on aga harjunud apteegist ilma retseptita saadavaid ravimeid pidama ohututeks. Tegelikult on sageli kasutatavate ravimite seas mitmeid, mille liigne tarbimine võib maksale tõsist ohtu kujutada. Nende hulgas on näiteks paratsetamool.“ Proviisor selgitab, et taimseid ekstrakte või sojast eralda-

tud essentsiaalseid fosfolipiide sisaldavad maksapreparaadid on nõrga toimega ja hakkavad maksa kaitsma alles pärast pikaajalist tarvitamist. Et mingit toimet saada, tuleks neid võtta suurtes kogustes. „Seepärast on õigem valida preparaat, mis sisaldab maksafunktsiooni ja maksarakkude taastumist toetavaid ning mürkide kahjutuks tegemist soodustavaid aminohappeid: ornitiini ja koliini.“ Peale alkoholi ei tee maksale head ka liiga suure koguse

Teisipäev, 11. september 2018

Tervis 9 Vida Press

Soovitused maksa tervise hoidmiseks z Maksa töö hõlbustamiseks on oluline hoida oma seedetrakti sisu piisavalt pehmena, mistõttu tuleks juua piisavas koguses vett. z Toitude maitsestamiseks on õigem soola ja pipart vältida ning kasutada seedimist soodustavaid ja maksa abistavaid maitseaineid: küüslauku, pune, salveid ja rosmariini. z Nii maksa kui ka südame tervise huvides on hea vabaneda liigsest kehakaalust, anda oma kehale piisavalt füüsilist koormust ja liikuda palju värskes õhus. z Kui maks on ülekoormatud ja vajab toetust, saab abi apteegist. z Kui sul on kahtlus, et maks on haige, pöördu arsti poole.

Allikas: proviisor Peeter Villako

suhkru söömine. „Mõni uuring on näidanud, et rafineeritud suhkrute liigse tarbimise poolt tekitatav kahju on võrreldav sellega, mida teeb alkohol. Eriti kurja mõjuga on toiduained, mis sisaldavad peale suure suhkrukoguse ka suures koguses nn transrasvu,” sõnab proviisor. Ta lisab, et maks kasutab ühte tüüpi suhkrut – fruktoosi – rasvade tootmiseks. „Kui me sööme liiga palju suure fruktoosisisaldusega toite, sh maiustusi ja pagaritooteid, võib liigsete rasvakoguste tootmine ja salvestamine viia maksahaiguse tekkimiseni.“

Liigne kaal võib tekitada rasvmaksa Maksale ei meeldi elada rasvases kehas, mistõttu tuleks maksa tervise nimel teha trenni ja

REKLAAMTEKST

SÕID KOGEMATA LIIGA PALJU? BOTADYN -

sisaldab väärtuslikku artišokilehtede pulbrit ja ekstrakti

Artišoki soodsad mõjud t toetab organismi puhastumisprotsesse t aitab reguleerida normaalset lipiidide taset veres t aitab säilitada tervet maksafunktsiooni t aitab kaasa seedimisele ja seedemahlade eritusele t toetab seedekulgla normaalset talitlust ja soolestiku tööd t soodustab kehakaalu langetamist

BOTADYN’i dražeed sobivad ideaalselt rasvarikka toidu juurde Artišokist võib abi olla rasvase või raskestiseeditava toidu söömise järel tekkivate seedehäirete, kõhupuhituse ja ebameeldiva täiskõhutunde puhul. Raskesti seeditav toit võib muutuda organismile kergemini omastatavaks ja seedetrakti kaebused väheneda.

Artišokk (Cynara scolymus) on hinnatud delikatessköögivili ja ravimtaimena tuntud rohkem kui 2000 aastat. Õisikus on 15% süsivesikuid (sh seedimist soodustavat inuliini), B-rühma vitamiine, C-vitamiini, karotiini. Järjest enam avastatakse artišoki uusi tervisele kasulikke omadusi ja soovitatakse kasutada erinevate terviseprobleemide korral.

BOTADYN’i dražeed dieedi korral Eduka dieedi saladus seisneb ainevahetuse stimuleerimises ja rasvade lõhustumise soodustamises. Artišok toetab dieeti soodustades kehakaalu vähenemist.

Paljudel inimestel on kalduvus süüa liiga palju, kiiresti ja rasvast toitu. Toitumisharjumusest tingitud probleemid on sageli seotud ka puuduliku rasva lõhustumise protsessiga organismis. Maks produtseerib sappi, mis omakorda lõhustab rasvu. Kui aga rasva sisaldus toidus on kõrge, võib sapieritus jääda ebapiisavaks ja toidurasvade lagundamine seiskub. Tulemuseks on, et rasvad koormavad magu, soolestikku ja südant. Tekivad seedehäired, ebameeldiv täiskõhutunne, iiveldus ja puhitised. Kolesterooli sisaldus veres tõuseb. Üleliigne rasv kinnitub veresoontele, mis omakorda soodustab veresoonte lupjumise tekkimist. Samuti kannatab figuur, rasv ladestub kõhu piirkonnas ja puusadel.

Peale igat rasvarikka söögikorda kaks kuni kolm dražeed aitavad teil jälle nautida söömist!

Juba üks dražee iga söögikorra ajal aitab hoida figuuri vormis!

BOTADYN’i kasutamine 1-3 dražeed kuni 3 korda päevas.

Soovitatav on tarvitada BOTADYN'i kuurina.

Saadaval apteekides!

Tootja: Anton Hübner GmbH, Saksamaa; Turustaja: AS Sirowa Tallinn

toituda tasakaalustatud menüü alusel. „Maksarakkudes kumuleeruv liigne rasv võib tekitada steatoosi – rahvakeeles rasvmaksa. Selle tulemusena maksatalitlus häirub ning maks võib tursuda. Hiljem võib selle maksakahjustuse pinnal areneda välja ohtlik sidekoestumine – maksatsirroos. Uuringutega on kindlaks tehtud, et ülekaalulistel inimestel on palju suurem risk maksasteatoosi haigestuda,“ räägib Villako.

Maksale teevad proviisori sõnul head kiudainerikkad toidud, näiteks kaer, tatar ja täisteratooted. Ka pähklid ja aedviljad, eriti brokoli, kaunviljad ja rohelised toorsalatid. Maksale meeldib seegi, kui inimene naudib tassikest rohelist teed või joob mõõdukas koguses kohvi.

SÖ NA ÖM UT IN IM GU ISE TE KS !

Teisipäev, 11. september 2018

10 Tervis

Igale inimesele õige vererõhuravimi leidmine on tõeline arstikunst GEIDI RAUD

geidi.raud@ohtuleht.ee

Kuna vererõhuprobleemid ei anna endast alguses märku, hakati veel 20–30 aastat tagasi kõrgvererõhktõbe ravima sageli alles siis, kui inimesel oli rõhk nii kõrge, et peas kohises ja rinnus pistis. Nüüd alustatakse vastumeetmetega juba väikesegi tõusu puhul. „Ikka selleks, et veresooned püsiksid elastsed ega kahjustuks,“ ütleb tunnustatud kardioloog Margus Viigimaa.

Vererõhk on surve, mida soontes voolav veri avaldab veresoonte seinale. Vererõhu näitu mõjutavad südamelihase jõud ja veresoonte toonus. „Vererõhust sõltub suurel määral inimese eluea pikkus,“ sõnab Põhja-Eesti regionaalhaigla südamearst Margus Viigimaa.

Vererõhk läheb kõrgeks, kui süda peab rakendama suuremat jõudu vere surumiseks läbi ahenenud veresoonte, et varustada kudesid eluks vajaliku hapnikuga. Püsivalt kõrge vererõhk on aga lisakoormus südamele. See kahjustab veresooni ja kiirendab veresoonte lupjumist. Doktor Viigimaa lisab, et kõrgvererõhktõve tagajärjel võivad tekkida ka

veresoonte rebendid, väljasopistused ja trombid. Lisaks väheneb veresooneseina kaitsevõime. „Juba mõni mmHg normaalsest kõrgemat vererõhunäitu seostatakse südameinfarkti ja ajuinsuldi suurema riskiga,“ nendib Viigimaa (pildil).

Augusti lõpul peeti Münchenis Euroopa kardioloogide kongressi, kus avaldati uued juhised kõrgvererõhktõve ravimiseks. Hüpertensioonijuhiste koostamisest võttis osa ka doktor Viigimaa. Südamearst ütleb, et juhiste koostamisel käis väga tõsine diskussioon selle üle, milline on normaalne vererõhk. „Euroopas on olnud alati normaalne vererõhk alla 130/85 mmHg. Vererõhuhaigust saab diagnoosida siis, kui ülemine vererõhk on üle 140 ja alumine üle 90. Eelmisel aastal tulid aga Ameerika Ühendriikides välja uued juhised, mille kohaselt on normaalne vererõhk alla 120/80 mmHg. Ameeriklastel on küll teoreetiliselt õigus, et südamehaiguste risk hakkab vaikselt 120 vererõhu puhul tõusma, kuid uus määratlus tähendab seda, et 46% USA elanikkonnast

on hüpertoonikud.

Enne oli see protsent 31.“ Viigimaa ütleb, et uue klassifikatsiooni tõttu tõusis vererõhuhaigete hulk Ameerikas hüppeliselt.

Euroopas sellist hüpet ei soovitud, seetõttu otsustati kongressil jääda ikkagi vana klassifikatsiooni juurde. „Kui me tunnistame pool elanikkonnast hüpertoonikuteks, siis ei pööra me enam selle haiguse tõsidusele piisavalt tähelepanu. Siis hakkab tunduma, et see haigus on kõigil ja selle vastu ei saagi,“ tõdeb kardioloog.

Vererõhku aitab normis hoida tervislik eluviis Südamearst toob välja neli peamist viisi, kuidas vererõhku normis hoida – kehakaalu langetamine, kehaline aktiivsus ning soola ja alkoholi tarbimise piiramine. Kui vererõhk püsib kõrge tervislikust eluviisist hoolimata, määrab arst tablettravi.

Kõrgvererõhktõbi võib olla ka pärilik. „Kergekäeliselt ei hakata aga kedagi ravima. Elustiiliga normis hoitud vererõhk on tunduvalt tervislikum kui me-

dimekantoosne ravi,“ lisab Viigimaa.

Kardioloog märgib, et inimene ei tunne end aastate jooksul tõusnud 140–160 mmHg vererõhu korral üldsegi halvasti, kuid veresooned juba kuluvad

sellise rõhuga ja ajuinsuldi oht suureneb. „Väga kurb on öelda, et vererõhuravi kestab elu lõpuni, aga sisuliselt nii see on. Siiski annan ma alati patsientidele lootust, sest ühel hetkel avastavad ars-

Parim kombinatsioon südamele ja veresoontele Cardilongi koostises olevad bioloogiliselt aktiivsed ained kaitsevad, toetavad ja tugevdavad südant ning võimendavad vastastikku üksteise positiivset mõju.

Viirpuu ekstrakt

Koensüüm Q10 ja L-karnitiin

aitab hoida südame ja veresoonte tervist ja normaalset südamerütmi

toetavad südame jõudlust

Palderjaniekstrakt

Küüslauguekstrakt, roheline tee, rutiin ja kvertsetiin

tugevdab viirpuuekstrakti positiivset mõju südamele ning mõjub rahustavalt

kaitsevad veresoonte seinu ning aitavad hoiduda lupjumisest ja trombide tekkest.

Magneesium koos kaaliumiga

Hõlmikpuu ekstrakt, L-arginiin ja tauriin

aitab hoida normaalset südame rütmi ja reguleerib vererõhku

laiendavad veresooni ja normaliseerivad verevarustust

Kellele soovitatakse Cardilongi?

• keskealised ja vanemad inimesed • kõrgenenud vererõhuga inimesed • väheliikuva eluviisiga inimesed, suitsetajad • inimesed, kellel on suur töökoormus ja ülepinge • stressi all kannatavad inimesed • aktiivsed sportijad

titeadlased kindlasti, kuidas hüpertensiooni mitte üksnes ohjeldada, vaid ka kuidas see haigus täiesti välja ravida. Võib-olla juhtub see lähiajal, aga isiklikult usun, et aastakümneid kulub veel kindlasti,“ räägib süda-

Teisipäev, 11. september 2018

Tervis 11 Vida Press

mearst ja lisab, et teadlased on läbimurdele lähemal kui kunagi varem.

Viigimaa märgib, et tablettravi ei maksa karta. „Vererõhuravim pole nagu unerohi, mille puhul vajatakse järjest suuremaid doose, sest sellega harjutakse ära. Vererõhutablettidel pole vaja doose suurendada.

Doose saab vahel hoopiski vähendada, kui tervisekäitumise muutmise tulemusel hakkab vererõhk stabiliseeruma,“ ütleb arst, kuid täpsustab, et juhtumid, kus vererõhuravist mingil hetkel loobuda saab, on väga harvad.

Igaühele oma Südamearsti sõnul on tänapäevastel medikamentidel väga väikesed ja harvad kõrvaltoimed – kui üldse. „Vererõhutablettidel on ka muid positiivseid lisatoimeid. Näiteks suurendavad need veresoonte kaitsevõimet, hoiavad ära südamepuudulikkuse teket ja kaitsevad neerusid.

Tänapäevaste tablettide funktsioon pole enam pelgalt mehaaniline vererõhulangetamine.“ Arst rõhutab, et ravi on individuaalne. „Ei saa olla nii, et lähisugulasel või naabrinaisel on teatud vererõhuravim ja sa lähed seda sama nõudma oma arstilt. Sobiva ravimi leidmine on tõeline arstikunst. Vahel kulutavad arstid palju aega ja vaeva, et leida patsiendile õiged ravimid,“ räägib Viigimaa. Õige ravimi määramine sõltub patsiendi soost, vanusest, kehakaalust, teistest haigustest ja veel paljudest faktoritest.

Doktor Viigimaa lisab, et tänapäeval on hüpertensiooni ravimises on suundumus kasutada kombineeritud ravi: ühes ravimis on koos kaks või kolm komponenti. „See tähendab, et ravim mõjub efektiivsemalt ja toime on balansseeritum. Ka vähendavad mitu eri komponenti üksteise kõrvaltoimeid.“ Vahel kirjutatakse sel samal põhjusel vererõhuraviks välja mitu erinevat ravimiretsepti. Siis patsiendid võivad mõelda, et miks ta mitut rohtu peab võtma – kas ta siis nii haige on? See on aga vale arusaam.

Mida pidada silmas kodus vererõhku mõõtes? z Istu enne mõõtmist viis minutit rahulikult. z Ära jutusta mõõtmise ajal. Kui mõõdad parasjagu vererõhku ja keegi astub tuppa sisse, et midagi olulist teatada, siis tuleb mõõtmine katkestada ja seda hiljem uuesti teha. Eriti siis, kui tuppa astuja toob halva uudise – see võib tõsta vererõhku kuni 30 ühikut. z Mõõda vererõhku alati kaks korda. Kui kahe mõõtmise vahe on suurem kui 10 mmHg, siis peaks tegema veel ka kolmanda mõõtmise. z Kasuta mansette, mis on sinu õlavarrele sobivad. Vererõhuaparaadiga on tavaliselt kaasas keskmise suurusega mansett, aga kui inimene on suuremat kasvu, peaks hankima ka suurema ümbermõõduga manseti. z Kui sulle on juba arsti poolt ravi määratud, peaksid vererõhul silma peal hoidma iga päev. Kõige parem on mõõta vererõhku hommikul enne sööki, olles juba natuke aega ärkvel olnud. Teist korda peaks mõõtma vererõhku õhtul enne sööki. z Kui vererõhk on normi saadud, ei pea seda enam nii tihti mõõtma, sest liiga tugev haigusteadlikkus võib hakata nii enda kui ka lähedaste elu segama. „Mõni patsient on toonud mulle ühe päeva mõõtmised mitmel leheküljel. See on juba äärmuslik,“ tõdeb doktor Viigimaa. z Terve keskealine inimene peaks laskma vererõhku kontrollida kord aastas. Sama tihedasti tuleks anda ka vereproov. z Vererõhuaparaati soetades peaks esimesed mõõtmised tegema koos perearsti või apteekriga. „Ma olen palunud oma patsientidel aparaadi kaasa võtta ja näidata, kuidas nad oma vererõhku määravad. On sage, et patsiendid teevad viis-kuus viga. Peale selle saan ma võrrelda patsiendi aparaadi näitu enda mõõtmistulemustega ja nii saame teada, kui täpne tema aparaat on,“ selgitab doktor Viigimaa.

Missugune on normaalne vererõhk? z Euroopas peetakse normaalseks vererõhuks alla 130/85 mmHg. z Vererõhuhaigust saab diagnoosida siis, kui ülemine vererõhk on üle 140 ja alumine üleb90. z Eelmisel aastal võeti Ameerika Ühendriikides välja uued juhised, mille kohaselt on normaalne vererõhk alla 120/80 mmHg.

REKLAAMTEKST

Diabeedihaige vajab lisavitamiine ja mineraalaineid Miks on diabeedi korral vaja kasutada benfotiamiini?

Reg nr EE/BEN/DV/A/11/01/05.16/TER

• Enamusel diabeedihaigetest tekib tõsine B1-vitamiini (tiamiini) puudus • B1-vitamiini puuduse tõttu kuhjuvad organismis kahjulikud ained, mis põhjustavad diabeedi hilistüsistuste süvenemist • B1-vitamiinil on oluline roll suhkrute ainevahetuses, eriti glükoosi lõhustamises • B1-vitamiinil on tähtis roll närvisüsteemi talitluses.

Närvirakkudele toodetakse energiat peamiselt glükoosi oksüdatiivsel lõhustamisel. Närvisüsteemi normaalseks talitluseks on vaja tagada tiamiini piisav kogus. Kui veresuhkru tase kõrgeneb, suureneb ka B1-vitamiini vajadus. B1-vitamiini puudusele on eriti tundlikud lihaskude, südamelihas ja närvisüsteem. Benfotiamiini toime efektiivsust diabeetilisele polüneuropaatiale on kinnitanud mitmed teaduslikud uuringud.

Benotiamiini võetakse päevas 1-3 tabletti. Toime saavutamiseks tuleb benfotiamiini võtta pidevalt pikema aja jooksul (2 kuud).

Benfotiamiin on B1-vitamiini rasvlahustuv vorm, mis imendub palju paremini ja on tugevama toimega kui vesilahustuv tiamiin.

Benfogamma 50 mg (benfotiamiin) on käsimüügiravim. 1 kaetud tablett sisaldab 50 mg benfotiamiini.

NÄIDUSTUSED: vitamiin B1 vaeguse ravi täiskasvanutel. PAKENDI SUURUS: 50 kaetud tabletti.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte.

Kaebuste püsimise või ravimi kõrvaltoimete tekkimise korral pidage nõu arsti või apteekriga.

Miks diabeedi korral tekib puudus erinevaist vitamiinidest ja mineraalainetest?

• Diabeedi korral vajab organism ainevahetuse muutuste tõttu rohkem vitamiine ja mineraalaineid kui toiduga saab • Diabeetikutel viiakse vitamiine ja mineraalaineid tavapärasest enam organismist välja

Diabetiker-Vitamine on vitamiinide ja mikroelementide kompleks, mis on välja töötatud spetsiaalselt diabeedihaigete jaoks, kuid sobib tõhusa multivitamiinipreparaadina hästi ka tervetele inimestele.

SOOVITUSLIK ANNUSTAMINE: 1 tablett ööpäevas, pärast sööki. Diabeedihaigele soovitatakse seda toidulisandit kasutada pidevalt. Toidulisand ei asenda mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist.

Diabeedihaiged vajavad toiduga saadavale lisaks vitamiine A, C ja E, B-grupi vitamiine, tsinki ja kroomi.

Kõiki neid aineid sisaldab Diabetiker-Vitamine.

Müügiloa hoidja: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG, Calwer Str. 7, D-71034 Böblingen, Saksamaa.

Täiendav teave tootja esindajalt: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG esindus, Vienibas gatve 87B - 3, LV 1004, Riia, Läti.

Kontakt Eestis: Laki 25-402, 12915, Tallinn. +372 662 3369, info@woerwagpharma.ee SAADAVAL APTEEKIDES

Teisipäev, 11. september 2018

12 Tervis Pixabay

Insuldiga võib äkitselt tekkida ka mäluvõi nägemishäire või väga tugev peavalu.

Raviks tassitäis teed meega Uute ravisuuniste järgi peaksid Suurbritannia perearstid esimese köharavimina soovitama patsiendile tassitäit teed meega.

Antibiootikumide väljakirjutamine on muutunud suureks probleemiks, kirjutab BBC News.

Hoolimata sellest, et enamasti põhjustavad köha viirused, mida antibiootikumid ei saa ravida. Hiljutisest Suurbritannias tehtud uurimusest selgus, et 48% perearstidest on köha puhul välja kirjutanud antibiootikume.

Dr Susan Hopkins Suurbritannia rahvatervise ametist ütleb, et kuna antibiootikumide resistentsuse teke on riigis tohutu suur probleem, tuleb valitsuse tasandil tegutseda, et antibiootikumide kasutamist vähendada. „Uued ravisuunised toetavad loodetavasti perearste hoiduma antibiootikumide väljakirjutamist,“ ütleb ta. „Me julgustame ka patsiente kuulama perearsti soovitusi võtta köha puhul esimese asja kasutusele kodused vahendid.“ Koduste vahendite all peab ametnik silmas vanu tuttavaid, näiteks head kuuma tassitäit teed koos mee ja sidruni või ingveriga. Suurbritannia tervishoiu ja kliinilise kvaliteedi instituudi ning rahvatervise ameti seisukoht on, et need võivad aidata köha leevendada ja toetavad viirushaiguse iseeneslikku paranemist.

Patsientidele soovitatakse kasutada koduseid vahendeid ja oodata sümptomite leevendumist.

Nii peaks köha kaduma 2–3 nädalaga. Kui see siiski nii ei ole ja inimene tunneb end väga halvasti, on põhjendatud perearsti juurde konsultatsioonile minek.

REKLAAMTEKST

Kolm südamele vajalikku ainet: viirpuu, koensüüm Q10, C-vitamiin VIIRPUU

C-VITAMIIN

Viirpuu on ravimtaim, millega on sajandeid ravitud inimesi, kellel on probleeme südame, kõrge vererõhuga ning liigse stressiga.

C-vitamiinil on oluline roll südamehaiguste ennetamises.

C-vitamiini kõige tähtsam haigusi ennetav ja nende kulgu kergendav omadus on antioksüdatiivsus. Antioksüdandid aitavad ära hoida oksüdatiivset stressi, mis kaasneb pea kõigi krooniliste haigustega, nagu näiteks südame-veresoonkonna haigused, põletikud jne.

Viirpuu lehed, õied ja marjad sisaldavad küllaldaselt proantotsüanidiine ja flavonoide, mis avaldavad toimet südame-veresoonkonna tööle, kõrgele vererõhule, südame rütmihäirete ja südamepuudulikkuse korral. Näiteks perifeerset vereringlust parandava toime tõttu suurendab viirpuu soojust nii kätes kui jalgades. Lisaks aitab parandada õhupuudustunnet, väsimust ja koormustaluvust (nt. trepist üles kõndides).

KOENSÜÜM Q10 Koensüümi Q10 leidub inimese igas keharakus. Kuid kõige rohkem leidub seda südamelihases, kuna seal on energiatarve väga suur. Vananedes ja teatud haiguste korral Q10 sünteesi võime väheneb, mistõttu võib olla vajalik koensüüm Q10 täiendav tarbimine. Defitsiidi korral võivad olla vaeguse esmatunnuseks: väsimus, jõuetus ja kehalise koormustaluvuse langus.

Q10 tagab vajaliku energiataseme südame- ja teiste elundite rakkudes, mõjutades nii vaimset kui füüsilist võimekust. Lisaks omab Q10 ka tugevat antioksüdantset toimet, aidates takistada nn. halva kolesterooli oksüdeerumist ja sellega seonduvat ateroskleroosi arengut.

Cardiopill 3 ühes kapslid: viirpuu + C-vitamiin + Q10

Vitamiin C toetab organismi loomulikku kaitsevõimet ja selle säilimist kehalise koormuse ajal ning pärast seda, lisaks toetab närvisüsteemi talitlust ning psühholoogilisi funktsioone.

ABI APTEEGIST Põhjalikult läbimõeldud koostisega ja kvaliteetsed preparaadid on apteegis olemas, kuid enne nende võtmist tasub konsulteerida oma arsti või apteekriga.

Mitmed südant- ja veresoonkonda toetavad toidulisandid sisaldavad taimseid komponente ning spetsiaalseid koostisainete kombinatsioone kokku panduna ühte kapslisse, nt. viirpuu, koensüüm Q10, C-vitamiin (nt. CARDIOPILL kapslid).

Millistel juhtudel võiks südame- ja veresoonkonna toetuseks võtta toidulisandeid? südame ja veresoonkonna tervise hoidmiseks südame tugevdamiseks ja vereringe normaliseerimiseks ülepingete ja stressi korral aktiivse liikumise ja koormuse korral kõrgenenud kolesteroolitaseme korral ebatervislikest eluviisidest tingitud koormuse vähendamiseks südamele

Spetsiaalse koostisega toidulisand südametöö ja vereringe toetuseks.

Sobib reipa enesetunde ja immuunsüsteemi toetamiseks.

Cardiopill kapslid sisaldavad ainulaadset ja tõhusat kolme komponendi kombinatsiooni - viirpuud, koensüümi Q10 ja C-vitamiini.

Cardiopill on kvaliteetne toode, mis on välja töötatud Saksa kardioloogide poolt, tuginedes igapäevasest praktikast saadud kogemustele.

Ainult üks kapsel päevas!

Saadaval apteekides!

Teisipäev, 11. september 2018

Tervis 13 Vida Press

REKLAAMTEKST

Abi teie jalgadele

Insult ei küsi vanust: haigestuda võivad ka lapsed ja noored Eestis haigestub igal aastal insulti 4500 inimest, ka noori. Kui näete lähedasel või tajute endal mõnd insuldi tunnust, siis tuleb kindlasti otsekohe kutsuda kiirabi.

Insult on Eestis nagu mujalgi Euroopas kolme peamise surmapõhjuse seas, invaliidsuse põhjustajana on see suisa esikohal. Eestis haigestub insulti igal aastal ligi 4500 inimest, neist veerand on alla 50aastased, enamik neist mehed. Seega ei küsi insult vanust: haigestuda võivad ka lapsed ja noored, kuigi lastel on insuldi põhjused ja tunnused täiskasvanutest erinevad.

Aasta-aastalt on eakaid hakanud haigestuma vähem, rohkem aga on hakanud haigestuma just noored inimesed.

Hoia vererõhk korras!

Eesti tööealistel inimestel esineb insulti sagedamini kui paljudes teistes Euroopa riikides. See on suuresti tingitud elustiiliga seotud valikutest. Üheksal juhul kümnest on insult välditav. Tähtsaim, mida ise insuldi vältimiseks saab ära teha, on ravida kõrget vererõhku. Kõrgvererõhktõvega patsiendid moodustavad koguni 24% kõigist Eestis kindlustatud isikutest ning hinnanguliselt enam kui 60% eakatest on liiga kõrge vererõhk.

Seetõttu tuleb oma vererõhku regulaarselt mõõta ning käia perearsti juures südant kontrollimas. Täiskasvanud saavad insuldi ärahoidmiseks loobuda suitsetamisest, rohkem liikuda, tervislikult toituda ning hoida stressi tase madalal.

Kuidas tunda insulti ära?

Insult tekib siis, kui peaaju verevarustus on häiritud – ilma verest saadava hapniku ja toitaineteta ajurakud hukkuvad.

Sõltuvalt sellest, millises peaaju osas verevarustus katkeb ning kui ulatuslik see kahjustus on, võib insuldi tunnusena muutuda käsi või jalg nõrgaks või tundetuks, inimene võib kaotada tasakaalu, sest jalg ei kanna, või tunda, nagu jäse poleks enam enda oma. Kuna insult tekib enamasti hommikuti, võib juhtuda, et inimene ei jõua ootamatult tõsta kohvitassi või hoida kahvlit.

Sage tunnus on kõnehäire – insulti haigestunu ei suuda enam sõnu selgelt välja öelda ja kõne muutub pudistavaks. Äkit-

„Insuldi puhul on iga sekund arvel, sest paranemine on sageli seotud haiglasse jõudmise ajaga,“ ütleb PERHi neuroloog-vanemarst Siim Schneider.

selt võib tekkida ka mälu- või nägemishäire või väga tugev peavalu.

Kutsu kohe kiirabi!

Kui näete lähedasel või tajute endal mõnd insuldi tunnust, siis

tuleb kindlasti otsekohe kutsuda kiirabi – isegi juhul, kui insult on kerge ning tundub, et suudate ise EMOsse sõita.

Kiirabi teavitab haiglat insuldipatsiendi saabumisest ja nii saab raviga võimalikult kiiresti alustada. Insuldi puhul on iga sekund arvel, sest paranemine on sageli seotud haiglasse jõudmise ajaga – mida kauem on aju hapniku ja toitaineteta, seda rohkem ajurakke hävib ning taastumine raskeneb.

Juhul kui insult on põhjustatud veresoone sulgumisest (ajuinfarkt), on esimestel tundidel võimalik tromb kas lahustada – seda protseduuri nimetatakse trombolüüsiks – või trombektoomia käigus mehaaniliselt veresoonest välja tõmmata.

Hiljaks jäänud raviga võivad algsed insuldi sümptomid, nagu halvatus või kõnehäire, püsima jääda. Inimese diktsioon võib jäädagi ebaselgeks või tal võib kuluda rohkem aega teiste jutust aru saamiseks. Võrreldes eakatega on lastel ja noortel insuldist taastumise võimekus märksa parem.

SIIM SCHNEIDER PERHi neuroloog-vanemarst

Mu suurimaks hädaks olid väsinud ja rasked jalad „Olen alates 17. eluaastast töötanud lihameistrina. Kuna veetsin töö iseloomu tõttu suurema osa ajast jalgadel, tundsin pidevalt väsimust ja raskust jalgades, justnagu oleks need tina täis. Vältisin isegi õhtuseid jalutuskäike oma naisega, mida me mõlemad väga armastasime. Nüüd võtan iga päev Active Legs™ tablette – võin tunda kergete jalgade üle taas rõõmu ning nautida jalutuskäike oma armsa abikaasaga.“ Sai teada Active Legsi tablettidest „Kui lugesin ajakirjas Skandinaavia tablettidest Active Legs, otsustasin neid proovida.

Ostsin apteegist tabletid. Neid tarvitada on väga lihtne – piisab kui võtta üks tablett päevas.

Olen Active Legsi tablettidega väga rahul.

Kõndimine on muutunud kergemaks ning jalad ei ole enam rasked ja väsinud. Soovitan Active Legsi tablette kõikidele oma sõpradele, kes tahavad säilitada kergeid jalgu ning energilisust.“

Kust saab osta ActiveLegsi tablette?

Originaalseid ActiveLegsi tablette saab osta apteekidest või tootja kodulehelt www.newnordic.ee.

Täpsema info saamiseks helistage telefonil 684 3838. www.newnordic.ee

Online Store

Rootsi Active Legsi tabletid veenidele

Active Legsi tablettide koostises on merimänni (ladina k Pinus pinaster Aiton) koore ekstrakti. Selles leidub bioloogiliselt aktiivseid aineid, oligomeerseid proantotsüanidiine. Need ühendid hoiavad veresooneseinte normaalset seisundit ja vereringlust. C-vitamiin stimuleerib kollageeni tekkimist, mis on vajalik veresoonte normaalseks funktsioneerimiseks. Mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning tervislik eluviis on samuti olulised.

Miks jalad muutuvad raskeks kui tina?

Jalaveenid on veresooned, mille kaudu veri liigub jalgadest südamesse. Süda pumpab vere arteritesse, mille kaudu veri varustab kudesid hapnikuga ja jõuab siis veenide kaudu tagasi südamesse. Selleks, et veri saaks tõusta südameni, on vajalik surve. Et veri voolaks vaid ühes suunas, peavad veenid head tööd tegema. Kui jalaveenid ei täida enam oma funktsioone, võib tekkida raskustunne ja väsimus jalgades. Enamasti puutuvad sellega kokku inimesed, kes veedavad oma töö iseloomu või elustiili tõttu palju aega püstijalu, näiteks kaubanduskeskuste müüjadkonsultandid või restoranide ja kohvikute töötajad. Ebameeldiv ja raskesti kirjeldatav tunne jalgades ei teki ainult pidevast kõndimisest, vaid ka pikemast istumisest, näiteks lennureisil, autosõidul ning kauakestvate konverentside või koosolekute järel. Sagedasti puutuvad sellega kokku naised, kes kannavad kõrgekontsalisi kingi.

Teisipäev, 11. september 2018

14 Tervis

2+

Puukentsefaliidi viirused on ka Eestis laialt levinud SIRJE MAASIKAMÄE

sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

Ehkki Eesti kuulub Euroopa riikidest puukentsefaliidi kõrgeima riskiga riikide hulka, ei taju üle poole meie inimestest seda ohtu.

On teada, et puukide arvukus kasvab, ja mitte ainult Eestis.

Sarnast trendi on Tervise Arengu Instituudi teaduri Reet Rumvolti sõnul märgata ka Euroopas ja kogu maailmas. Eriti märgatav on see põhjapoolkeral ja Põhjamaades. „See on ilmselt seotud kliima üldise soojenemisega, mistõttu pehmemad talved võimaldavad suuremal hulgal puukidest edukalt ellu jääda. Puukide arvu tõusu ja puugihaiguste sagenemist on täheldatud ka Norras, Rootsis ja Soomes (eriti rannikualadel ja väikesaartel) ning Kanadas,“ räägib teadlane.

Aprillis viis Kantar Emor GSK tellimusel läbi Eesti elanikkonna küsitluse, mis näitas, et väga paljud inimesed pole puugihaiguste ohtlikkust endale teadvustanud: üle poole eestimaalastest ei pea Eestit puukentsefaliidi kõrge riskiga piirkonnaks.

Terviseameti epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul kinnitavad uuringu tulemused, et paljud ei ole teadvustanud tõsiasja, et puukide vahendusel edasi kantavad puukentsefaliidi viirused on meil laialt levinud

ja Eesti on puukentsefaliidi püsilevikuga maa. „Eelmisel aastal registreeriti Eestis 87 puukentsefaliiti ja 1963 puukborrelioosi haigusjuhtu. Puuknakkustesse haigestumise vähendamine eeldab inimeste paremat teadlikkust ja ohu teadvustamist. Kuna eakamate puhul piirab kaitsesüstimist üsna kõrge vaktsiini hind, siis võiks lähedased rohkem mõelda sellele, kuidas oma perekonna väärikaid paremini kaitsta ja neid võimalusel toetada,“ selgitas Kutsar.

Uuringus sooviti ka teada, kas vastaja on puukentsefaliidi vastu vaktsineeritud või plaanib seda käesoleval aastal teha. Veidi üle poolte (55%) vastas, et ei ole ennast vaktsineerinud ega ka plaani seda järgneval aastal teha.

Küsitluse andmetel on mittevaktsineeritud keskmisest enam vanemaealised (50–74aastased), kesk- ja keskeriharidusega, pensionärid ning madalama sissetulekuga elanikud. 27% vastajatest märkis, et on vaktsineeritud ja tehtud on ka kordussüstid või nad on sel aastal korduvvaktsineerima minemas.

Need, kes ei ole vaktsineeritud ega plaani seda lähiaastal teha, tõid peamiste põhjustena välja madalat haigestumise riski enda puhul (23%) ja vaktsineerimise kõrget hinda (23%).

Viiendik vastajatest märkis, et ei poolda vaktsineerimist ja 18%

väitis, et ei leia aega sellega tegeleda.

Mis haigus on puukentsefaliit?

Kui puuk on hammustanud, kandub puukentsefaliidi tekitaja puugi organismist inimesele üle üsna ruttu pärast parasiidi kinnitumist. Erinevalt borrelioosist ei ole entsefaliiti võimalik nakatuda mitte ainult puugihammustuse kaudu, vaid ka pastöriseerimata kitse- või lehmapiima joomisel, ka Eestis on selliseid juhtumeid olnud. Haiguse peiteaeg on 2–4 nädalat, siis tekib palavik, üldine halb enesetunne, peavalu, harvem iiveldus ja oksendamine.

Vahepeal pole mingeid vaevusi ja siis algab 2–20 päeva pärast uus haigusfaas. Üldnähtudele lisanduvad närvisüsteemi kahjustuse – ajupõletiku ja ajukelmepõletiku – nähud. Raskemaid vorme esineb enam vanematel inimestel. Mõnikord võib puukentsefaliit põhjustada raske invaliidistumise kogu eluks.

Haiguse teine faas avaldub õnneks ainult ligikaudu kolmandikul haigetest.

Ravi ei ole, parem vaktsineerida!

Kuna puukentsefaliit on viirushaigus, pole antibiootikumidest selle korral abi. Ravi saab olla ainult sümptomaatiline, s.t vaevusi leevendav. Õnneks saab end puukentsefaliidi vastu vakt-

sineerida ja Eestis on see kindlasti kõigile soovitatav. Kui veel mõne aja eest arvati, et väikelapsed ei nakatu või põevad puukentsefaliiti kergekujuliselt, siis viimasel ajal soovitatakse inimestele, kes elavad puukide levikualal või seal sageli käivad, vaktsineerida alates aasta vanuseid lapsi. Enim ohustatud on need, kes oma töö pärast palju looduses viibivad. Samas võib puugi saada ka koduaiast või isegi linnas. Puugi võib tuppa tuua ka lemmikloom.

Ära unusta korduvvaktsineerimist!

Esimene vaktsiinikuur koosneb kolmest süstist. Esimese ja teise doosi vahele peaks jääma kuu, teise ja kolmanda doosi vahele aasta. Järgnevad kordusdoosid 3–5aastaste vahedega.

Kantar Emori küsitlusest selgus, et üle poolte vastajatest pidas puukentsefaliidivastast kordusvaktsineerimist oluliseks, et säilitada vajalik immuunsus.

Siiski ei osanud 41% inimestest korduvvaktsineerimise vajalikkuse kohta seisukohta võtta ja 5% leidis, et see ei ole vajalik.

Aga isegi siis, kui korduvvaktsineerimine on mingil põhjusel edasi lükkunud, ei pea kaitsesüstimist tingimata otsast alustama, sest organismi immuunmälus on varasemad vaktsineerimised talletatud. Igal konkreetsel juhul tasub nõu pidada oma pereõe või perearstiga.

Teisipäev, 11. september 2018

Tervis 15

Vida Press

Puugile meeldivad niisked kohad Puugid on aktiivsed kuni esimeste külmadeni. Puugi võid leida väga üllatavast kohast näiteks pärast metsapeatust. Kuid ükskõik, kust puugi leiad – see tuleb võimalikult kiiresti eemaldada. Nii väheneb võimalus nakatuda rasketesse haigustesse, mida levitavad puugid. Üldiselt varitsevad puugid rohukõrrel maapinnast paarikümne sentimeetri kõrgusel, kuid ei piisa, kui kontrollid vaid jalgu. Puuk võib liikuda kehal ülespoole, samuti pääseb puuk kergesti ülakehale, kui kummardad või lebad rohul.

Kohad, mis meeldivad puugile: 1. KAENLAALUSED Puukidele meeldib kaenlaaluste õrn nahk.

2. KUBEMEPIIRKOND Puuk armastab kinnituda kehavoltidesse. Puugile meeldivad niisked kohad, ka põlvetagused, rinnaalune.

3. KÕRVATAGUSED See on üks puukide lemmikpaiku!

4. SELG JA REITE TAGAKÜLG Nendest kohtadest on raske puuki eemaldada, kuna sinna on endal raske ligi pääseda.

5. NABA Jah, puugi võid leida ka nabast!

6. HÄBEMEKARVAD Puuk pääseb mööda jalgu kergesti häbemepiirkonda, kui oled näiteks metsas pissil käinud.

Vöömähe TENA Flex – tänapäevane lahendus raske uriinipidamatuse korral

TENA Flex sobib nii liikuvale inimesele kui ka voodihaigele keskmise ja raske pidamatuse hoolduseks. Tänu vööle on mähkme paigaldamine lihtne ja ergonoomiline nii hooldajale kui ka kandjale iseseisval kasutamisel.

Elastne vööosa vahetükk tagab suurepärase istuvuse ka liikumisel.

Elastsed värvlikummid selja- ja kõhuosal.

Puugihaigused 2018. a esimese seitsme kuuga Puugi võib saada metsast, aga ka koduaiast või isegi linnas. Puugi võib tuppa tuua ka lemmikloom.

Pehme vööosa teeb mähkme paigaldamise lihtsaks ja kindlaks.

z Tänavu seitsme kuuga on saanud puugilt haiguse 769 inimest, ligi 300bnakatumist rohkem kui eelmisel aastal sama ajaga. z Puukentsefaliidijuhtumeid on registreeritud 28. Neist 5 mais, 14 juunis ja 9bjuulis. z Puukborrelioosi on registreeritud 741 korral, enim mais (113), juunis (178) ja juulis (269). z Võrreldes eelmise aasta sama ajaga, on puukentsefaliiti nakatunute arv sama, kuid oluliselt on kasvanud puukborrelioosi nakatunute arv. z Möödunud aastal registreeriti Eestis 87 puukentsefaliidijuhtu ja 1963 puukborrelioosijuhtu. Allikas: Terviseamet

Takjakinnitused on korduvalt suletavad.

Kuiva tunde tagab kiiresti imav pealispind.

Vedelik lukustub kindlalt mähkmesse.

KAS KÕIK KOLM VAKTSIINISÜSTI SAID TEHTUD? KAS KORDUVVAKTSINEERIMISED EI UNUNENUD?

Elastsed barjäärid tagavad lekkekindluse.

Vedelikuindikaator värvub mähkme täitumisel tumesiniseks.

Lõhna neutraliseerija pidurdab ebameeldiva lõhna tekkimist ja levikut.

Vaktsineerida võib aastaringselt, sest: Eesti on puukentsefaliiti haigestumise üks kõrgeima riskiga piirkondi Euroopas

Tsinkkreem TENA Zinc Cream -

Puugid on Eesti aktiivsed tavaliselt aprillist oktoobrini ning sellesse perioodi jääb ka enamus puukentsefaliidi haigusjuhte

kuiva, lõhenenud ja tundliku naha hooldamiseks.

Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik nakkushaigus. Puugid on Eesti oludes aktiivsed tavaliselt aprillist oktoobrini ning sellesse perioodi jääb ka enamus haigusjuhte. Puukentsefaliit võib kulgeda raskelt ning haarata kesknärvisüsteemi, mille tagajärjel võivad omakorda tekkida püsivad jääknähud. Puukentsefaliidi vältimiseks on olemas tõhusad ja ohutud inaktiveeritud vaktsiinid nii täiskasvanutele kui lastele. Vaktsineerimine koosneb kolmest süstist, korduvvaktsineerimine on soovitatav iga kolme, kuid kindlasti viie aasta järel.

Allikad: Terviseamet. Nakkushaigused A-Ü. Puukentsefaliit. http://www.terviseamet.ee/index.php?id=1201; Terviseamet.

Puugihaigused ja vaktsineerimine. http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/nakkused/puuk.pdf

Vaata ka:

WWW.PUUGID.EE

EE/ENC/0012/17 08/2017

Vaktsineerimine on vajalik puukentsefaliidi ohualade, sealhulgas kogu Eesti elanikele, alates 1 aasta vanusest

Vananev ja tundlik nahk vajab aeg-ajalt kreemi, mis aitaks nahal kiiremini paraneda. Tsinkkreem rahustab, taastab ja kaitseb ärritunud nahka.

Teisipäev, 11. september 2018

16 Tervis

TREENI TERVISEKS

Verevõtuks aega broneerima ei pea.

Vastused 3 päevaga.

TEGEVUSLUBA L03866 24/7

Testi tervist ja tee Tervisesportlase pakett, mis annab ülevaate: organismi üldisest tervislikust seisundist ülekoormuse ohust lihaste taastumisest D-vitamiini, raua, kaltsiumi ja magneesiumi tasemest