MENOPAUSI POLE VAJA KARTA PANE TÄHELE DEMENTSUSE VARAJASI MÄRKE KUIDAS HOIDA LIIGESEID KÕRGE VERERÕHK ON OHTLIK „Mida paremini on astma raviga kontrollitud, ontrollitud, seda väiksem ksem on risk haigestuda gestuda COVID-19-sse 19-sse ja seda kergem rgem on haiguse kulg,“ ütleb kopsuarst Erve e Sõõru.
TERVIS Teisipäev, 7. september 2021 • ÕHTULEHE TEEMALEHT
Erakogu
Toimetaja: Sirje Maasikamäe • Projektijuht: Marge Martjan • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
KUULMISEGA PROBLEEMID? MEIE SAAME AIDATA SIND JÄLLE KUULMA!
!!
Meie juurest saad kõik vajaliku ühest kohast ühe visiidi käigus: • Kõrva-nina-kurguarsti vastuvõtt ja kuulmisuuringud, vajadusel puhastame kõrvad vaigust (aparaadi ostjale) • lai valik erinevaid aparaate kohapeal * saadaval nii eakale inimesele mõeldud lihtsalt käsitletavad aparaadid kui ka tehnoloogia viimane sõna * lai valik lisaseadmeid kohapeal olemas • kõrvasisesed kuulmisaparaadid (valmistatakse ülitäpse 3D tehnoloogiaga) • individuaalsed kõrvaotsikud (erinevad mudelid, nii pehmed kui kõvad) • professionaalne ja sõbralik teenindus • TASUTA parkimine maja ees • Võimalik 0% intressiga järelmaks HEA KUULMINE TÕSTAB ENESEKINDLUST JA PARANDAB ELUKVALITEETI ! Kuulmiskeskus Audiale ootab Sind aadressil Tallinn, Mõisa tn. 4-8. korrus (Al Mare maja, Rocca al Mare kaubanduskeskuse kõrval) Konsultatsioonile soovitame tulla koos mõne lähedase inimesega.
Küsi lisa ja broneeri aeg juba täna tel. 6445400
www.kuulmiskeskus.ee Tervishoiuteenuse tegevusluba L04170
Teisipäev, 7. september 2021
2 Tervis
Vida Press
Kas COVID-19 kulgeb astmahaigetel eriti rängalt?
Hoia astma kontrolli all! z Kasuta inhalaatoreid iga päev nagu arst on soovitanud. See aitab vähendada hingamisteede viiruste, sealhulgas koroonaviiruse põhjustatud astmahoo riski. Oluline on astma regulaarne ravi, mis hõlmab ühe või mitme inhalaatori igapäevast ettekirjutuse järgi kasutamist. z Kanna hooravimit igal pool kaasas, sest siis saab ravimit kasutada just siis, kui seda on vaja. z Järgi astma kulgu, et sümptomeid paremini ära tunda ja juhtida. Väldi teadaolevaid haiguse riskitegureid, näiteks allergeene. z Hoolitse vaimse tervise eest – see aitab astmahoogusid vältida. Ole aktiivne, tee jõukohast kehalist tööd. Toitu tervislikult ja ära liialda alkoholiga. Ole sotsiaalselt aktiivne, suhtle pere, sõprade ja sulle oluliste inimestega. Allikas: kopsuarst Erve Sõõru
Ravi lõpetamine võib kaasa tuua astma ägenemise ja erakorralise meditsiini osakonda sattumise.
SIRJE MAASIKAMÄE
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee
Koroonapandeemia puhkedes arvati, et COVID-19 võib eriti ränk olla astmahaigetele, kuid üllatavalt on see mõjutanud neid arvatust vähem. „Praegu ollakse seisukohal, et mida paremini on astma raviga kontrollitud, seda väiksem on risk haigestuda koroonasse ja seda kergem on haiguse kulg,“ kinnitab kopsuarst Erve Sõõru.
Pärna kliinik kutsub luutiheduse mõõtmisele naisi vanuses 60+ Helista Pärna kliinikusse tel 680 2000 Oleme avatud E-R 8-16 Tegevusluba L02705
Tänapäevased ravimid on Medicumi ja Confido kopsuarsti Erve Sõõru (pildil) sõnul nii tõhusad ja mõjuvad kiiresti, et inimesed kipuvad ravi katkestama. „Ravi lõpetamine võib kaasa tuua haiguse ägenemise ja erakorralise meditsiini osakonda sattumise,“ hoiatab arst. „Parim soovitus, mida astmahaige saab teha, on hoida haigus kontrolli all. Siis on ka kopsud kõige paremini ette valmistatud, kui mõni nakkus või allergeen põhjustab olukorra halvenemise.“ Varasemast ajast on teada, et gripp on üks põhilisi astmahoogude käivitajaid, seetõttu eeldati, et sarnaselt mõjub astmahaigetele ka koroonaviirus. „Suurte andmete analüüs on võimaldanud COVID-19 mõju astmapatsientidele paremini uurida. Üllatuslikult on leitud, et
COVID-19 on mõjutanud astmahaigeid arvatust vähem – haigust põeti kergemini, haiglaravi vajati vähem ja paranemine oli kiirem,“ kirjeldab Sõõru. Sama täheldati ka allergilise nohu korral, mistõttu teadlased hakkasid teema vastu huvi tundma.
Missugused on haigestumise riskid? „Astma ja allergilise nohu igapäevaravis kasutatakse sissehingatavaid ehk inhaleeritavaid steroide. Kuigi pandeemia alguses suhtuti hormoonravisse skeptiliselt, siis hilisemad tagasivaatavad uuringud näitavad, et steroididest on hoopis abi raske koroona kulu ennetamisel. Praegu ollakse seisukohal, et mida paremini on astma raviga kontrollitud, seda väiksem on risk haigestuda koroonasse ja seda kergem on haiguse kulg,“ räägib kopsuarst. Samas märgib Sõõru, et kõrgema riskiga on rasked astmahaiged, kes kasutavad regulaarselt suukaudseid steroide ja on viibinud varem astma tõttu haiglaravil. Samuti kuuluvad selgelt koroona riskirühma KOK ehk kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust põdevad inimesed, eriti raskematel juhtudel. Neil võib ka koroona kulgeda rängemalt. Ehkki koroonaviirusega võivad nakatuda kõik, põevad koroonat enamasti raskemalt eakamad ja need, kellel on mitu kroonilist haigust, nt kõrgvererõhktõbi, diabeet, rasvtõbi jm.
Astma põhisümptomid on vilistav hingamine, hingeldus, pingetunne rinnus ja köha. „Üsna harva peetakse vajalikuks rääkida arstile unekaebustest – öistest ärkamistest raske hingamise või köha tõttu,“ märgib Sõõru. „Ka need võivad olla astma tunnused ja kui me öiseid kaebusi ei arvesta, siis saame haiget poolikult ravida.“ Kopsuarst rõhutab, et kõiki ravimeid on vaja võtta ettekirjutuste järgi. „Tänapäeval on astmaravimid väga tõhusad ja hea raviefekt saabub kiiresti, mistõttu sageli jäetakse ravi pooleli. Sagedamini katkestavad ravi haiguse kerge vormi põdejad. Vahel piirdutakse vaid kiiretoimelise hooravimiga ja põhiravimid jäetakse sootuks kõrvale. Kui ravi foonil esinevad astma sümptomid kolm või enam korda nädalas, soovitan konsulteerida arsti või astmaõega.“
Jälgi astma kulgu Sõõru sõnul võivad astma kulgu mõjutada ka distantsõpe või kodukontor, kui inimene liigub varasemast vähem. Siseruumides on ka suurem kokkupuude levinud allergeenidega, näiteks kodutolmulestadega. Ka passiivne suitsetamine – juhul kui keegi kodustest suitsetab – võib mõjutada hingamise tervist. Pandeemia ajal on soovitatud nakkusohu tõttu vältida astma diagnostikauuringut ehk spiromeetriat patsientidel, kellel on kahtlustatud või kinnitatud COVID-19. Kuid pärast koroonast paranemist, kui hingamiskaebused püsivad, soovitab Sõõru ikkagi arsti konsultatsioonile minna.
Teisipäev, 7. september 2021
Tervis 3
Teisipäev, 7. september 2021
4 Tervis Vida Press
Märka sümptomeid varakult!
SIRJE MAASIKAMÄE
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee
Veenilaiendid on enamasti päriliku iseloomuga ning neid on keeruline ennetada. Kompressioonsukad, aktiivne eluviis ning pikka aega järjest istumise või seismise vältimine on kasulikud. Paraku ei enneta need veenilaiendite teket täielikult ning kõiki riskitegureid ei saagi vältida. Naised ei saa jätta sünnitamata lihtsalt seepärast, et perekonnas on kellelgi olnud veenilaiendeid. On ka palju töökohti, mis eeldavad, et inimesed on pikalt jalgadel – seda ei saa vältida. Seetõttu on oluline, et inimesed märkaksid sümptomeid varakult ega lükkaks ravi edasi, sest varajases etapis on ravi lihtne ja riskid tervisele madalad.
Inimesed ei võta sageli ravimeid nii nagu peaks – tablette võetakse kuidas juhtub või jäetakse ravikuur pooleli. Aga need pole veel kõik vead! WebMD tõi välja kõige sagedasemad eksimused. Järgi ravimite võtmise juhiseid
Allikas: veresoontekirurg Gintaris Vilkevicius
Veenilaiendid on väga laialt levinud mure.
Veenilaiendid kimbutavad nii mehi kui ka naisi SIRJE MAASIKAMÄE
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee
Enamasti arvatakse, et veenilaiendid on naisi kimbutav esteetiline mure, kuid tegelikult on see tõsine haigus, mida põevad nii mehed kui ka naised, kinnitab veresoontekirurg Gintaris Vilkevicius. Veenilaiendid on laialt levinud mure – nende all kannatab ligi 40% täiskasvanutest. Kuna veenilaiendite esmased sümptomid on vaid nahalt nähtavad sinakad kapillaarid või veenid ning jalgade väsimus, näib olukord üsna ohutuna. Confido meditsiinikeskuse veresoontekirurgi ja Vilniuse ülikooli dotsendi Gintaris Vilkeviciuse sõnul on selliste sümp-
tomite korral tegu veenilaiendite esimese staadiumiga. Raskusastme järgi jagatakse veenilaiendid kuude staadiumisse. „Esimene staadium ei põhjusta veel otseseid tervisehäireid, kuid selle ohtlikkus seisneb asjaolus, et tegu on progresseeruva haigusega – esimesest staadiumist võib aja jooksul areneda teine, kolmas ja neljas,“ hoiatab arst. Viimase ehk kuuenda staadiumi korral on tegu juba kroonilise venoosse puudulikkusega, mida iseloomustab haavandite teke. Sellised haavandid tekivad naha ja nahaaluskoe verevarustuse häirest ning paranevad Vilkeviciuse sõnul väga halvasti. „Haiguse hilises staadiumis võivad tüsistustena avalduda ka ekseem, dermatiit ja isegi tromboos, mis võib põh-
Kas võtad
justada kopsuinfarkti. Tegu on väga raskete haigustega, mis on aga õigeaegse raviga ennetatavad. Seetõttu soovitangi juba esimeste sümptomite tekkimisel arsti juurde kontrolli minna.“
Veenilaiendite ravis on oluline varajane sekkumine Esimesel vastuvõtul hindab arst spetsiaalse ultraheliaparaadiga veresoonte seisukorda ja läbilaskvust. Vastavalt tulemustele otsustab ta raviviisi, mis võib ulatuda kompressioonravist kuni operatsioonini välja. Ravi on veresoontekirurgi sõnul individuaalne ning sõltub konkreetsest patsiendist ja tema arstist. „Näiteks skleroteraapia on üks veenilaiendite
kõrvaldamise tehnikaid, mille käigus süstitakse veeni spetsiaalset ainet, mille tagajärjel kleepuvad veeni seinad kokku, veen lakkab toimimast ja sulgub. Minu praktikas on kõige sagedasem ravimeetod olnud laserravi ja minifleboktoomia. Väga häid tulemusi annab ka nende meetodite kombineerimine. Laserraviga alustati juba 1998. aastal ning praegu on kasutusel kolmanda generatsiooni lasertehnoloogia, mis võimaldab opereerida väga kiiresti, mugavalt ja ohutult – operatsioon toimub kohaliku tuimastusega ja patsient saab kohe pärast operatsiooni jalgadele tõusta. Taastumine on kiire ja tüsistuste oht madal,“ kinnitab Vilkevicius.
Inimesed ei võta väga sageli kõrge vererõhu, 2. tüübi diabeedi ja teiste krooniliste haiguste raviks välja kirjutatud ravimeid nii, nagu arst on määranud, vaid unustavad neid aeg-ajalt võtta. Pane kirja kõik käsimüügi- ja retseptiravimid, mida vajad ja kujunda harjumus neid korrapäraselt võtta. Kui kipud siiski rohuvõtmist unustama, siis soeta ravimikarp, kuhu on märgitud nädalapäevad või isegi kellaajad, ning pane see näiteks kööki nähtavale kohale. Võid ka alla laadida rakenduse, mis tuletab meelde, et nüüd on vaja rohtu võtta.
Ära liialda valuvaigistitega Uuringud näitavad, et üks viiest inimesest võtab soovitatust rohkem selliseid palavikualandajaid ja põletikuvastaseid ravimeid, nagu ibuprofeen või naprokseen. Paljud võtavad neid ravimeid korraga, aga see võib rikkuda maksa ja neerud või põhjustada sisemisi verejookse. Vaata pakendilt, kui palju ja kui sageli tohib mingit ravimit võtta. Lastele tuleb annus arvestada kehakaalu, mitte vanuse järgi.
Ära poolita ravimeid Ära poolita tablette, kui just arst või apteeker pole seda soovitanud. Näiteks on ravimeid, mida tuleb võtta tervena, sest toimeaine vallandub pikkamööda, et kaitsta magu. Kui su tablette on lubatud poolitada, siis ära poolita kogu pakendit, vaid
üks korraga, et need ei hakkaks niiskust koguma.
Pane tähele meeleolu Teatud ravimitel, nt osal rasestumisvastastel pillidel, vererõhu ja kõrvetisevastastel ravimitel võib kõrvalnähtudeks olla depressioon jm meeleoluhäired. Kui märkad selliseid sümptomeid või tunned, et tuju on halb juba mitu nädalat, siis uuri arstilt, kas selle põhjuseks võib olla mõni sinu ravimitest. Vahel on võimalik doosi vähendada või vahetada ravimit.
Vaata ravimivajadus üle Kui sa võtad pidevalt mõnda retsepti- või käsimüügiravimit, siis vaata nende vajadus arsti või apteekriga vähemalt kord aastas üle. Võimalik, et sa ei vaja enam ravimit või see ei sobi kokku mõne uue määratud ravimiga. Probleem on eriti päevakorras vanemas eas, kui inimesel on vaja võtta korraga mitut rohtu.
Alkohol mõjutab toimet Sa ju tead, et alkohol ja autojuhtimine ei sobi kokku. Aga võibolla sa ei tea, et mõne ravimi võtmine koos alkoholiga tähendab väga suuri probleeme. Unerohud ja külmetusvastased rohud võivad teha sind uimaseks, kuid koos alkoholiga võttes oled veelgi uimasem. Alkohol võib mõjutada ka ravimi toimet ja rikkuda maksa.
Ära lõpeta ravikuuri Sa pead võtma ravimeid just nii kaua ja sel viisil, nagu arst soovitas. Isegi kui tunned end juba paremini, ei tohi ravi katkestada. Kui tahad ravi pooleli jätta, suhtle arstiga. Kui sulle tundub, et ravim on liiga kallis või põhjustab palju kõrvaltoimeid, siis on võimalik, et saab leida muu ravimi.
Võtad aegunud rohtu Võimalik, et kui võtad paar peavalutabletti, mis on alles hil-
Teisipäev, 7. september 2021
ravimeid õigesti?
Vida Press
Tervis 5
Ravimid ei sobi vannituppa Inimesed hoiavad ravimeid sageli vannitoasahtlis või -kapis, kuid need pole üldse head kohad. Niiskus ja kuumus, mis tuleb dušist või vannist, võib ravimid rikkuda – nende toime nõrgeneb või kaob täiesti. Enamikku ravimeid sobib hoida näiteks köögis jahedamas ja kuivas kohas. Insuliini ja veel mõnda ravimit tuleb säilitada külmkapis.
Jälgi toiduga sobivust Mõnda ravimit tuleb võtta tühja kõhuga, mõnda aga söögi ajal. Aga mõni söök ja ravim ei sobi üldse üldse kokku. Näiteks piimatooted ei sobi kokku teatud antibiootikumidega, osa kolesterooliravimeid ei sobi greibimahlaga, rohelised salatid ja teised K-vitamiini rikkad toidud ei sobi kokku verevedeldaja varfariiniga. Pea nõu apteekriga!
juti aegunud, siis ei juhtu midagi halba. Kuid on ravimeid, mida ei tohi pärast aegumiskuupäeva kindlasti võtta, sest neil pole enam vajalikku toimet.
Eksimine mõõduga Kui kasutad mõõtmiseks köögisahtlist leitud supilusikat, on kerge annusega eksida. Ühes uuringus leiti, et inimestel on harjumus võtta köhasiirupeid jm vedelaid ravimeid keskmise suurusega supilusikaga, kuid sellest võib olla vähe. Samas on suure supilusikaga väga lihtne üleannustada. Kasuta mõõduvahendeid, mis on ravimiga kaasas – mõõdutopsid, süstlad jms.
Ravimeid tuleb võtta nii kaua ja sel viisil, nagu arst soovitas.
«Ei ole midagi tähtsamat kui õnnelik, terve, maitsvat toitu nautiv ja endaga rahulolev klient ning toitumisnõustaja peamine ülesanne ongi anda oma panus sellesse!» – Laine Parts, toitumisnõustaja Professionaalne toitumisnõustaja ei kaasa menüüsse iialgi ühtegi inimese jaoks sobimatut toiduainet või kombinatsiooni, vaid koostab tasakaalustatud toitumissoovitused inimese toidueelistuste, elustiili ja tõekspidamiste järgi, sealjuures jälgides, et toit sisaldaks organismi jaoks kõiki vajalikke toitaineid optimaalsetes kogustes. Toitumisharjumuste parandamine ja muutmine toimub pisikeste sammudena ja inimese jaoks sobivas tempos. Tule saa teada, mida sinu keha tegelikult vajab ja kuidas parandada oma elukvaliteeti juba täna, süües teadlikumalt.
Broneeri aeg ttk.ee/toitumisnoustamine
Kas maski kandmine kahjustab tervist? Missugune on maski tervist kahjustav mõju, eriti kui kanda seda pikka aega? Millist nõu annaksite inimestele, kes peale siseruumide kannavad maski ka väljas? „Tervishoiutöötajatel, kes teevad ebainimlikult pikki vahetusi, on tõesti kirjeldatud maski kandmisega kaasnevaid hädasid: akne, naha koorumine, peapööritus jm,“ selgitab molekulaarbioloogia teadur Uku Haljasorg. „Seda on esinenud küll pigem N95-tähistusega maskide puhul. Peame arvestama, et tegu on erakordsetes tingimustes töötavate erakordsete inimestega. Tavaelus tavalise meditsiinilise maskiga ringikäimisel ei ole teadaolevalt kõrvalnähte peale inimese isikliku vaimse ja füüsilise ebamugavustunde. Sellest võib muidugi välja kasvada ärevus ja vastumeelsus, mis hakkavad omakorda ebamugavustunnet võimendama. Õues jalutades ei ole vaja maski kanda. Kui mask tagab selle kandjale turvatunde, siis loomulikult – enese mugavus on äärmiselt oluline. Kuid väljas on nakkuse saamise tõenäosus väga väike, kui just sihilikult midagi terve mõistuse vastast ei tee. Ise kannan siseruumides maski, kuid niipea, kui värske õhu kätte saan, võtan selle eest ära.“ Loe lisa Tartu ülikooli kodulehelt Teadlaste vastused koroonaküsimustele. OHTULEHT.EE
Teisipäev, 7. september 2021
6 Tervis
Vida Press
Liigesetabletid Parandab liigeste liikumist ja elukvaliteeti!
Liikumine on liigestele väga vajalik, ka haigetele liigestele, kuid endale ei tohi liiga teha.
Liigestele ei meeldi liigne koormus KÜLLI TEDER
Leia liigesemuredele leevendust!
Kõik teavad, et liikumine on kasulik, kuid vahel võib ootamatu koormus tuua kaasa liigeste valu või turse. Mida teha, et liigeseprobleeme ennetada ja leevendada?
z Tabletid, jahutavad geelid, pihused ja külmakotid sobivad kergemate traumade ning põletike leevendamiseks, ka valu ja turse vähendamiseks. z Glükoosamiin aitab ennetada liigese enneaegset kulumist ja tagada kõhre vastupidavust, liigesepindade liikuvust ja elastsust. z Kondroitiinsulfaat on kõhre koostisosa ja aitab kaasa sidekoe moodustumisele, liigesevedeliku tekkele, liigeste liikuvuse parandamisele ning kõhrepindade ja liigesekapsli taastumisele. Kasutatakse koos glükoosamiiniga toetava vahendina liigeste valu, jäikuse ja ragisemise korral. z MSM ehk metüülsulfonüülmetaan on oluline nii sidekoe ja kõhre loomiseks kui ka liigeste liikuvuse tagamiseks. See aitab vähendada ka valu ning taastada rakuseinte elastsust. z Oomega-3-rasvhapped toetavad liigeste liiku-
Südameapteegi proviisor
Et ükski aiatöö ei jääks tegemamata
Flexicuri tabletid sisaldavad standardiseeritud kurkumiiniekstrakti, mis on eraldatud looduslikust kurkumist. Kuuri algul võetakse 3 tabletti päevas. Pärast liigeste valulikkuse kadumist võib toimet säilitava annusena jätkata 1 tabletiga päevas. 1 tablett sisaldab 32,65 spetsiaalset CURCUMIN OR 100© ekstrakti.
MÜÜGIL APTEEKIDES, SELVERITES, terviseportaalis www.tervis24.ee ja TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn
Tootja: Laboratoires ORTIS, Belgia. Maaletooja ja info: OÜ Loodustoode Tel. 666 0091
FLEXICURi liigesetablettide toimeaineks on kurkumiin. Kurkumiinil on kiire toime. Juba nädalase kasutamise järel tundsid kurkumiiniekstrakti tablette kasutanud patsiendid liigeste elastsuse paranemist ja valu kadumist. Pikemaajalisel kasutamisel täheldas 85% patsientidest oma elukvaliteedi märgatavat tõusu ja tundis ennast füüsiliselt aktiivse ja sportlikumana.
Mõnikord võib kehalise koormuse kasv põhjustada vana vigastuse valulikkust või uute murede teket. Vananemisega kaasnev liigeste kulumine on samuti sage hädade põhjus. Õnneks saab paljudel juhtudel probleeme mõistliku käitumisega ennetada või leevendada. Paraku on paljudel vanemas eas inimestel tekkinud liigesekulumus ehk (osteo)artroos, mis halvemal juhul võib vajada liigese välja vahetamist. Liigesekulumust soodustab peale kõrgema ea ka suur koormus liigestele – liigne kehakaal, raske töö, liigeseid kurnav tippsport või eri põhjustel tekkinud vigastus. Seega tuleks esimese asjana üle vaadata igapäevategevused, liikumis- ja toitumisharjumused ning taastada normaalne kehakaal. See on vajalik igaühele, hoolimata vanusest, elustiilist, tööelust või treenitusest.
vust, aitavad vähendada nende jäikust ja leevendada ületreenimise tagajärgi. z C-vitamiin hoiab ära vabade radikaalide kahjuliku mõju ning aeglustab liigesepõletike arenemist. See on väga vajalik sidekoe normaalses arengus ja toimimises. z Koer-kibuvitsa pulbri ekstraktist saadud Rosenoid kompleksil on liigeseid kaitsev toime. Seda soovitatakse kasutada liigeste liikuvuse parandamiseks, luude ja kõhrede normaalseks talitluseks ning kollageeni moodustumisele kaasa aitamiseks. z Soojendavad salvid sobivad n-ö kinniste liigeste korral, sest soojus muudab liigeste vahel oleva vedeliku vedelamaks, mis omakorda laseb harjutusi kergemini teha. Ägedas faasis põletikulist liigest soojendada ei tohi! Allikas: proviisor Külli Teder
Millal on vaja arsti juurde minna? Kuna liigeseprobleeme on väga palju, siis alati ei saa koduste vahenditega leevendust leida ja tuleb pöörduda arsti poole. Kindlasti tuleb seda teha siis, kui liigesevalud on kestnud üle kahe nädala, liigesed on pikalt turses või hellad ning teevad
asendist tulenevat liigset pingutust. Seisva töö korral peab tähelepanu pöörama kehaasendile: seista tuleb sirgelt, toetuma ühtlaselt mõlemale jalale. Rutiinse töö korral peab tegema sirutuspause, asju tõstma võimalusel kahe käega ja hoidma raskusi keha lähedal. läheda Ära koorma orma liigeseid Liikumine on liigestele Igapäevaseid evaseid toimeväga vajalik, k ka haigetele tusi tuleb b teha nii, et liigestele. Samas Sam ei tohi liigeseid d võimalikult endale liiga te teha. Näiteks vähe koormata. ormata. Tupassiivse elu eluviisiga inileb kasutada ada liigeseid mene ei tohiks tohik alustada säästvaid d töövõtteid. liikumist pika matka, m jookNäiteks peaks töösutiiru või rattasõiduga. rat tasapind d olema Samuti ei ole õige teõigel kõrgusel, gusel, ha esim esimesi jõutreevältimaks aks ninguid suurte ningu Proviisor Külli Teder. valest raskustega. rasku
öösel valu, mis ei lase magada. Arst saab aidata ka siis, kui hommikuti esineb liigeste jäikust üle 5–10 minuti või peale liigesevalu esineb väsimust, nõrkust, isutust või palavikku. Allikas: proviisor Külli Teder
Alustama peab tasa-targu ja koormust vähehaaval suurendama. Igapäevane läbimõeldud võimlemine ja liikumine vähendavad liigesevalu ja -jäikust ning tugevdavad liigeste ümber olevaid lihaseid ja sidemeid.
Vaata elustiil üle! Ülimalt oluline on tervislik mitmekülgne toitumine ja piisava koguse puhta vee joomine, et ennetada ja leevendada liigesehaigusi. On leitud, et liigestele on hea, kui tarbida oomega-3-rasvhappeid, A- D-, C-, Evitamiine ning magneesiumi, kaltsiumi, tsinki, aga ka seleeni ja vaske sisaldavaid toiduaineid. Kriitilise pilguga tuleb üle vaadata ka oma harjumused. Suit-
setamine ning suurtes kogustes alkoholi, kohvi ja kange tee joomine võivad kaasa tuua liigesehaiguse ägenemise. Näiteks suitsetamine on reumatoidartriidi riskifaktor ja liigne õllejoomine võib põhjustada podagrat. Liigesepõletik võib tekkida peale pideva ülekoormuse ka mõne viiruse, bakteri või seeninfektsiooni tõttu, süüdi võib olla pärilikkus ja ainevahetushäire. Liigeseprobleemide korral on tihti mureks valu, turse, punetus, liigese jäikus, aga ka liikumisel tekkiv ragin ning hiljem juba liigese moondumine. Nii mõnegi häda korral saab abi apteegist.
Teisipäev, 7. september 2021
Tervis 7
Hea uni on tervisele hädavajalik Vida Press
Unehügieeni kuldreeglid
ALINA VORONOVA- REPITSKI
Apotheka proviisor
Magamise tähtsust inimesele saab vaevalt üle hinnata: õhu ja vee järel võib asetada une julgelt kolmandale kohale. Kahjuks on unehäiretega patsient sage apteegikülaline. Kiire elutempo ja stressirohked olukorrad jätavad meid unetuks, see põhjustab väsimust ja keskendumishäireid ning mõjutab võimekust keerukate teemadega toime tulla. Une ajal aktiveeritakse meie kehale olulised protsessid nagu kasvuhormooni ja nn õnnehormooni serotoniini tootmine, lihaste taastumine ning organismi tugevnemine stressitekitajate vastu. Uni taastab meie mälu, tähelepanu- ja otsustusvõimet ning aitab puhastada pea ebaolulistest mõtetest ja tunnetest, nii et lõpuks jääb alles vaid kõige tähtsam.
Une struktuur Ööpäevarütmi ehk tsirkadiaanrütmi juhtiv bioloogiline kell paikneb hüpotalamuses. Ilma väliste stiimuliteta on enamiku inimeste ööpäevarütmi pikkus 24–25 tundi. Ööpäevarütm mõjutab une kestust – kui minna magama väga hilja öösel, jääb uni sageli lühemaks, sest tänu endogeensele ööpäevarütmile ärkame ikkagi hommikul. Uni koosneb kahest etapist – NREM-uni (non-rapid eye movement sleep) ja REM-uni (rapid eye movement sleep). Iga etapp koosneb ligikaudu 90 minutist ning öö jooksul vahelduvad etapid neli-viis korda. Kohe pärast uinumist algab NREM-uni, mis on veel kerge, sellele järgneb aga sügav ja taastav REM-uni, kui toimub tegelik puhkamine ja mis dominee-
Depressioon ja ärevus on sagedased unetuse põhjustajad.
rib öö esimesel kuni neljal tunnil. Kahe sügava une faasi vahel on üks unenägude periood, mis leiab aset juba REM-unes, ning sellele järgneb sageli üks lühike ärkamise faas. Pärast seda algab uus unetsükkel. Meie unevajadus on väga individuaalne. Une kvaliteet on palju tähtsam kui lihtsalt magatud tundide arv. On väga oluline, kas inimene tunneb ennast päevasel ajal väljapuhanuna ja jaksab oma ülesandeid täita.
Unehäirete põhjused Unehäiretel on palju põhjusi, millest mõni on ilmselge – lii-
ga lühike uneaeg, häiriv ümbrus, keerulised elusündmused, üksindus, stress. Siia võib lisada ka puuduliku unehügieeni ja liigse arvuti- ja nutiseadmete kasutamise. Mõnikord häirivad und kehalised haigused: kroonilised valud, kopsu- ning südame-veresoonkonna haigused, vähktõbi. Üsna levinud on uneaegsed hingamishäired, nagu norskamine ja uneapnoe, mis on omavahel seotud. Esineb ka uneaegseid liigutushäireid, nagu rahutute jalgade sündroom. Depressioon, ärevus, segasusseisund, dementsus ja muud
psüühikahäired on samuti sagedased unetuse põhjustajad. Ravimitest võivad unetust esile kutsuda beetablokaatorid, bronhodilaatorid, süsteemsed glükokortikoidid, selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid ning levotüroksiin.
Kuidas leevendada uneprobleeme? Apteegist leiab melatoniini sisaldavaid preparaate, mis aitavad hõlbustada uinumist ja korrigeerida ööpäevarütmi häireid – ka nendel, kellel on öövahetusega töö. Melatoniin on meie kehale omane hormoon, mida
z Katsu säilitada korrapärane rütm – mine magama ning tõuse üles iga päev umbes samal ajal, ka nädalavahetustel. z Soeta mugav voodi ja sobiv voodipesu. Kanna hoolt, et magamistuba on hästi pimendatav ja müravaba, vajadusel kasuta silmamaski ja kõrvatroppe. Tuuluta tuba. z Voodi peab seostuma puhkuse ja lõõgastumisega. Ära võta voodisse nutiseadmeid, raamatuid, kirjatööd ega sööki. z Leia sobiv lõõgastumistehnika – näiteks peamassaaž, leige vann, mediteerimine (pildil). Rakenda seda tund enne magama minekut. z Väldi rasket füüsilist ja vaimset koormust 3–4 tundi enne uinumist. Päevane treening või õhtune rahulik jalutuskäik parandavad und. Ära võta voodisse tööprobleeme ja muremõtteid. z Voodisse ei tohi minna näljasena või liiga täis kõhuga. Viimase suure toidukorra ja magamamineku vahele peab jääma mitu tundi, kerge näksimine on lubatud. Väldi raskesti seeditavaid, suhkrurikkaid ning vürtsikaid toite, samuti ei tule kasuks kofeiini ja alkoholi tarbimine ning suitsetamine. Kui unetuse põhjus on tualetiskäigud, tuleks piirata õhtust vedelikutarbimist. z Kvaliteetse magamise kohta kehtib kuldne reegel: mitte liiga vähe, palju ega tihti. Maga, kuni oled korralikult puhanud. Kui ööunega on probleeme, väldi päeval tukastamist või piirdu 20–45minutilise uinakuga. Kui ärkad öösiti ning jääd üle 20 minuti ärkvele, tõuse püsti ja leia tegevust. Mine tagasi voodisse, kui tunned väsimust. Väldi öösel kella vaatamist, sest see peletab und. z Vajadusel pea unepäevikut: millal läksid voodisse ja tõusid püsti, mida tegid päeval ja enne magamaminekut, mis ravimeid võtsid. Nii saad tuvastada, mis mõjub unele negatiivselt.
sünteesib ajuripats ja mis reguleerib meie ööpäevarütmi. Melatoniini tootmine oleneb päevavalgusest ja tavaliselt see kasvab pärast pimeduse saabumist. Melatoniini süntees suureneb umbes kell 21–22 õhtul ja jätkub kogu öö. Vanusega väheneb organismis selle hormooni tootmine. Melatoniin on lühiajalisel kasutamisel ohutu, pikaajalise ka-
sutamise kohta on kahjuks veel vähe andmeid. Aga on uuritud, et võrreldes retsepti alusel väljastatavate uinutitega ei tekita melatoniin sõltuvust ega põhjusta päevast unisust. Ravimteede armastajale sobivad hea une või stressiteed. Lõõgastava toimega on ka pärnaõie-, piparmündi-, melissi- ja kummelitee.
Teisipäev, 7. september 2021
8 Tervis
Vererõhu normi saamiseks va SIRJE MAASIKAMÄE
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee
Kõrge vererõhk on sage ja ohtlik tervisemure, mille põhjustatud haigused on maailmas surma põhjustajana esikohal. Millal mõõta vererõhku ja kuidas seda alandada? „Vererõhk näitab inimese tervislikku seisundit ning selle normis olek on väga oluline,“ ütleb Benu apteegi proviisor Margot Lehari (pildil). Pikemat aega kestnud kõrge vererõhk võib olla ohtlik. „Veri muutub viskoossemaks ehk paksemaks ja veresooned võivad ummistuda. Veresoonte ummistus võib väljenduda nägemishäirete, stenokardia, insuldi või infarktina.“ Proviisori sõnul peetakse normaalseks vererõhuks keskmiselt 75 / 125 mmHg. Madalat, 60 / 90 mmHg vererõhunäitu ei peeta haiguseks ning see võib olla ka päritav, kuid põhjuste väljaselgitamiseks võiks pidada nõu arstiga. Madal vererõhk võib viidata ka muudele terviseprobleemidele, näiteks vere rauasisalduse langusele. „Kõrgenenud vererõhu korral eristatakse kolme astet: kerge hüpertensioon ehk 90 / 140 REKLAAMTEKST
mmHg, mis tähendab, et aeg on perearsti külastada ja vaadata üle elustiil. Keskmise hüpertensiooni korral ehk näiduga 100 / 160 mmHg tuleks kindlasti pöörduda ravi saamiseks perearsti poole ning raske hüpertensioon ehk 110 / 180 mmHg vajab erakorralist abi ning tuleks kutsuda kiirabi või pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.“
Mõõta tuleb iga päev kindlal ajal Vererõhk on muutuv väärtus: see on kõige kõrgem hommikul ärgates, päeval kella 13–14 vahel ning õhtul 18 paiku. Need on ajavahemikud, kui vererõhk ongi füsioloogiliselt veidi kõrgem. „Seepärast on oluline mõõta vererõhu iga päev samal kellaajal, kohe hommikul pärast tualetis käimist ning enne hommikusööki või õhtuti enne magamaminekut,“ soovitab Lehari. Koju tuleks soetada vererõhuaparaat, millel on sobivas mõõdus mansett. „Enne mõõtmist tuleb viis minutit rahulikult istuda: mõlemad jalad maas, mitte süüa, suitsetada ega rääkida,“ rõhutab proviisor. Proviisori sõnul peaks kaebusteta inimesed kuni 40. eluaastani vererõhku mõõtma vähemalt kord kahe aasta jooksul ning pärast 40. eluaastat igal
Millal peaks võtma ühendust arstiga? z Kui vererõhunäit on pideval kodusel mõõtmisel üle 135 / 85. Arsti juures on vererõhk alati kõrgem – sellepärast peetakse seal alates 140 / 90 mm/Hg kõrgenenud rõhuks. z Kui apteegi käsimüügivahenditest pole abi olnud. z Kui lisaks kõrgenenud vererõhunäidule on ka muid riskitegureid: vanus (meestel üle 55, naistel üle 65), suitsetamine, kõrgenenud veresuhkrutase või kolesteroolitase, ülekaalulisus (eelkõige kõhupiirkonna rasvumine), kiire pulss üle 65aastastel ja varases eas alanud perekondlik südame-veresoonkonnahaigus. Allikas: proviisor Margot Lehari
aastal. „Kui on vererõhuhaigus või selle kahtlus, siis tuleb vererõhku mõõta ja jälgida oluliselt sagedamini – kord nädalas või ka iga päev. Kui arst on ravi määranud, siis tuleb peale ravimite mõõta ka vererõhku sellise sagedusega, mis arst on ette kirjutanud,“ selgitab Lehari.
Märgid vererõhu normist välja liikumisest Nii normist madalama kui ka kõrgema vererõhu korral võivad proviisori sõnul olla sümptomid sarnased ning avalduda näiteks pearingluse, nägemise hägustumise ja tasakaaluhäiretena. „Madala vererõhu korral on sagedane minestamistunne ja üldine nõrkus. Kõrgenenud või väga kõrgele vererõhule viitavad survetunne kuklas, peavalud, ninaverejooks, südamerütmihäired või valud rinnus,“ iseloomustab
Lehari sagedasemaid vererõhumuutuse tunnuseid.
Korrigeeri elustiili Vererõhu normi saamiseks tuleks esmalt üle vaadata elustiil ja söömisharjumused. „Kaalulangetamine ning tervislik toitumine ja eluviis aitavad vererõhku normi saada, ent elustiilimuutust on sageli keeruline saavutada. Muutust aitab ellu viia eesmärgi silme ees hoidmine ja muutuse tagamaade meeldetuletamine,“ jagab Lehari nõuandeid. Vererõhu languseks soovitatakse iga päev vähemalt 30 minutit mõõduka intensiivsusega liikumist, näiteks sobivad kiirem kõnd, ujumine, rattasõit jm. Lisaks tuleks vähendada keedusoola ja pooltoodete söömist ning loobuda suitsetamisest ja suurtes koguses loomsete rasvade söömisest.
Teisipäev, 7. september 2021
aata üle elustiil Vida Press
Looduslikud vahendid, mis aitavad vererõhku langetada VIIRPUUEKSTRAKT aitab lõõgastada ja laiendada veresooni ning sellega kaasneb vererõhu langus. VEISTE - SÜDAMEROHI alandab vererõhku algava kõrgvererõhktõve korral ning on eriti tõhus, kui vererõhu tõus on tingitud ärritusest, erutusest või menopausist. OLIIVILEHEEKSTRAKT langetab vererõhku ning vähendab veres kolesteroolisisaldust. AROONIAMARJADEST valmistatud preparaadid langetavad samuti vererõhku. Kõik taimsed vahendid on piiratud tõhususega. Kuna toimeainesisaldus on taimedes varieeruv, sõltudes nii kasvukohast kui ka sordist ja enamik taimsetest vererõhupreparaatidest pole standardiseeritud, siis ei saa anda garantiid, et ühes tilgas või tabletis on täpselt kindel ühik toimeaineid. Taimsed vahendid suudavad alandada vererõhku umbes 10–15 mmHg. Allikas: proviisor Margot Lehari Vererõhu languseks soovitatakse iga päev vähemalt 30 minutit mõõduka intensiivsusega liikumist.
Varjatud põhjused, mis tekitavad südameprobleeme Ebatervislik toitumine ja vähene liikumine on teada-tuntud retsept südameprobleemide tekkeks, kuid on ka varjatud ning vähem tuntud põhjuseid, mis südamele liiga teevad, kirjutab WebMD. PROBLEEMID HAMMASTEGA Inimestel, kellel on probleeme hammaste ja igemetega, on suurem võimalus südamehaiguste kujunemiseks. Igemete kaudu imenduvad mitmesugused bakterid vereringesse, mis võib viia põletike või südameprobleemideni. Niisuguse mure vältimiseks tuleb käia hambaarsti juures iga kuue kuu tagant. EBATAVALISTEL AEGADEL TÖÖTAMINE Öösel või ebaregulaarse graafikuga töötamine tõstab südameinfarkti riski. Öötöö ning ebaregulaarne tööaeg mõjuvad negatiivselt inimese sisemisele kellale ehk ööpäevarütmile, mis võib kahjustada ka südant. Kui töö ei võimalda muutust, siis trenni tehes ning tasakaalustatult toitudes saab südameinfarkti riski vähendada. VARAJANE MENOPAUS Naisel, kellel on alanud menopaus enne 46aastaseks saamist, on kaks korda suurem risk saada südameinfarkt või insult, kui naisel, kelle menopaus algab hiljem. NORSKAMINE Kui oled inimene, kes norskab, siis võib probleemiks olla uneapnoe ehk uneaegne hingamishäire, mille põhjuseks on ülemiste hingamisteede ahenemine või sulgus, mis kestab üle 10 sekundi. Uneapnoega vaevlevatel
Vida Press
Vormist väljas inimesele võib liigne trenn olla ohtlik. inimestel on märgatud seost ka kõrge vererõhu, südame rütmihäirete, insuldi ja südamepuudulikkusega. KÕHURASV Iga lisakilo on südamele raske, kuid südamele on kõige ohtlikum kõhurasv. VILETS UNI Kui magad öösiti alla kuue tunni, tõuseb kõrge vererõhu ja kõrge kolesteroolitaseme risk. Ebakvaliteetne uni soodustab ka diabeedi ning rasvumise teket, mis on teada tuntud südame kah-
Õnnetu abielu rikub südant Õnnelikus abielus olevatel inimestel on väiksem risk südamehaiguste tekkeks kui teistel. Põhjuseks on stress ning sellega kaasnevad ebatervislikud toitumisharjumused, muu hulgas alkoholiga liialdamine. Kõik see on südamele halva mõjuga.
justajad. See ei tähenda, et uni peaks kestma üle üheksa tunni. Kõige parem on seitse kuni üheksa tundi und. ÜKSILDUS Üksildasel inimesel on suurem võimalus südamehaigusteks kui inimesel, kes veedab aega pere ja sõpradega. Kui pere ja sõpradega pole võimalik iga päev ühenduses olla, tegele heategevusega või tööta vabatahtlikuna. Teada-tuntud üksilduse leevendajad on koer või kass. TELEKA EES ISTUMINE Kui pärast pikka tööpäeva lähed esimese asjana teleka ette istuma, siis mõtle ümber, sest inimestel, kellele meeldib diivanil pidevalt lösutada, suureneb kuni 20% südamehaiguste tekkimise risk. LIIGA PALJU TRENNI KORRAGA Trenn on südamele hea, kuid liigne trenn võib vormist väljas inimesel suurendada infarkti ja teiste südamehaiguste riski. Samuti on kahjulik liiga pikk ja raske trenn. Kui alles alustad trenni tegemisega, siis proovi esialgu lihtsalt jalutada. KATARIINA LOOG
Tervis 9 REKLAAMTEKST
Teisipäev, 7. september 2021
10 Tervis
Ülekilod panevad kaalule elukvaliteedi Küllap on paljud üritanud alla võtta. Aga kas kaalu on vaja üldse langetada või saab elust rõõmu tunda ka pideva muretsemiseta ülekaalu pärast? Mõte, et ülekaal ei pruugi olla ebatervislik, sai hoo sisse 2013. aastal, kui ajakirjas The Journal of the American Medical Association ilmunud uuringus väideti, et kuni 30 kilo võrra ülekaalulised ei sure varem kui normaalkaalulises inimesed. Lähiuurimisel ilmnesid aga suured vead uuringu meetodites. Selgus, et meie n-ö õnnelik kaal ei olegi nii tervislik. Veelgi enam, aastakümneid kestnud uuringud näitavad, et rasvumine toob kaasa palju tõsiseid terviseprobleeme. Iga lisakilo suurendab tõenäosust haigestuda mitmesugustesse haigustesse, alates diabeedist ja kõrgest vererõhust kuni dementsuseni ja vähini, kirjutab WebMD. Näiteks kui su seelikunumber muutub vanuses umbri võt20–50 igal kümnendil numbri ta suuremaks, suurendab see kuni aigestuda kolmandiku võrra riski haigestuda pausi. rinnavähki pärast menopausi. ud paljud Rasvumisega on seotud terviseprobleemid, eriti kroonilieet. „Need sed haigused, nagu diabeet. eb toime on haigused, millega tuleb ni kuu,“ tulla kogu elu, mitte mõni nendib toitumisnõustaja Rachel Brandeis. Kaalul on eluukvaliteet, sest need haiguased mõjutavad tervist, ragehakotti ja igapäevast tegeb vust. Rohkem aega kulub m arsti juures ja aina enam raha läheb ravimitele.
Hinda oma vööümbermõõtu! Kiirem tee ennast hinnata on võtta kätte mõõdulint ning mõõta keskkohta. Naiste soovitatav vööümbermõõt on alla 88 cm ja meestel alla 102bcm, kuid metaboolsete häirete risk täiskasvanutel tõuseb juba vastavalt 80 cm ja 94 cm vööümbermõõdu juures. Allikas: TAI Ometi on paljudel meist raske oma ülekaaluga silmitsi seista. Kuidas ikkagi kaalulangetusele kaasa aidata?
Tea enda kehamassiindeksit Sinu kehamassiindeks ehk KMI (BMI – ingl k) põhineb inimese pikkuse ja kaalu suhtel. Kehamassiindeks on hea tööriist, et arvutada välja rasva kogus
kehas. Tervise Arengu Instituut toob näiteks inimese, kes kaalub 67 kg ja on 1,70 cm pikk. Ta peaks tegema sellise arvutuse: 67 : (1,7 × 1,7) = 23,18. Normaalkaaluks loetakse täiskasvanutel, kui KMI jääb 18,5 ja 25 vahele. Südame-veresoonkonnahaiguste ja paljude teiste haiguste risk tõuseb tugevalt, kui inimese KMI ületab 27. Kui KMI on üle 30, peetakse seda juba rasvumiseks. Rasvumisel on keha rasvasisaldus tõusnud sel määral, et see halvendab tõsiselt tervist.
Unusta ideaalkaal Mõnele arstile ei meeldi ideaalkaalust rääkida, sest see võib sageli tunduda liiga raskesti saavutatav. On tõsiasi, et isegi väike kaalulangus on tervislik. Selle asemel, et keskenduda ideaalkaalule, soovitatakse eesmärgiks seada madalam kaal. Juba 7–10% kaalulangetust avaldab suurt mõju inimese ainevahetusele. Kui oled selle eesm eesmärgi saavutanud, tundub järgmin järgmine 10% palju lihtsam. Vananedes in inimese lihasmass küll väheneb, ku kuid see ei tähenda, et enam ei saa ttrenni teha. Trenni tehes hoiad end noorena ning pa parandad tasakaalu, a mis aitab ära hoida ka luu luumurde. KA KATARIINA LOOG
I Isegi väike kaalullangus mõjub terv visele kasulikult.
Menopausi p
Vida Press
Üleminekuiga ei pea olema ebamugav
Kas Sul esineb? • • • • •
Kuumahoogusid Liigset higistamist Meeleolu kõikumisi Unehäireid Suurenenud väsimust
Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Müügiloa hoidja esindaja: Sirowa Tallinn AS.
• • • •
Climofemin (Cimicifuga racemosa) tuleb Sulle toeks: Leevendab üleminekuaastatega kaasnevaid vaevusi Piisab ühest tabletist päevas Tõhus alternatiiv hormonaalasendusravile Taimne toimeaine
Teisipäev, 7. september 2021
Tervis 11 Vida Press
18 tunnust, mis võivad kaasneda menopausiga z Kuumahood z Meeleolumuutused z Agressiivsus z Närvilisus z Ülitundlikkus, haavatavus z Depressioon z Kurnatus z Magamisraskused z Jõudluse langus z Libiido vähenemine z Kuseteede infektsioonid z Osteoporoos z Tupekuivus, põletustunne ja sügelus. Üldiselt pole kogu
keha limaskestad enam nii niisked kui noores eas, mis võib põhjustada ka näiteks silmade kuivamist. z Südamekloppimine z Kõrge vererõhk ja sellega seotud südame-veresoonkonna haiguste riski kasv z Kaalutõus ja rasvade ümberpaiknemine – enam ei kogune rasv puusadele ja tuharatele, vaid pigem talje piirkonda z Juuste väljalangemine z Karvakasv näol
Meestel on samuti üleminekuiga Muide, suguhormoonide vähenev tootmine mõjutab ka mehi. Kuigi see muudab tugevama soo rahulikumaks, võib see märku anda ka mitmesuguste tunnustega, mis sarnanevad naiste menopausiga. Meeste „menopausi“ ehk andropausi kõige olulisemad märgid on samuti unetus, libiido ja potentsi langus, kehakaalu tõus, väsimus, depressiivsed meeleolud – ja kuumahood. Enamikul meestel on sümptomid vähem väljendunud kui naistel, sest nende suguhormoonide tase langeb väga aeglaselt ja stabiilselt. Naistel kulgeb protsess aeglasemate ja kiiremate faaside vaheldumisena, mistõttu neil on menopausi sümptomid rohkem väljendunud.
Tervisliku eluviisiga saab menopausi sümptomeid oluliselt leevendada.
ole vaja karta! SIRJE MAASIKAMÄE
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee
Menopausil on tuntud ja tüüpilisi tunnuseid, näiteks kuumahood. Aga peale selle võivad naist tabada meeleolukõikumised, depressioon ja palju muud. Kuid menopausi pole vaja karta, sest paljusid häirivaid tervisemuresid saab leevendada. Koos menopausiga algab naiste elus tõeliselt kuum ajajärk mitmes mõttes. Hormonaalsetest muutustest annavad märku kuumahood ja öine higistamine, kuid on ka teisi menopausi sümptomeid, mis näitavad, et keha on muutumas. Kaks kolmandikku naistest tajub seda üsna selgelt, aga osa muutusi võivad olla üsna ebamäärased. Menopausi ajal langeb naissuguhormoonide tase kehas aeglaselt. Ligi kolmandik naistest ei märka seda peaaegu üldse – välja arvatud seda, et menstruatsioonid muutuvad ebaregulaarseks, verejooks muutub kõigepealt tugevamaks, seejärel nõrgeneb ja lõpuks kaob täielikult. Enamikul naistel ilmnevad selle eluetapi esimesed märgid alates 40. eluaastate keskpaigast. Hormoonide vähenemine võib aga tunda anda ka hoopis teistmoodi. Mõnikord avaldub see juuste- ja nahaprobleemidena, kehakaalu tõusu, unehäirete või libiido vähenemisena, aga ka psühholoogiliste probleemidena, nagu meeleolukõikumine, närvilisus, ärrituvus, depressiivsed meeleolud ja ärevus. Neid muresid ei pruugi mõni naine
seostada üldse hormonaalsete muutustega. Kuid östrogeen mõjutab keha väga mitmel moel, mistõttu on ka menopausi tunnused nii mitmekesised.
Ravimtaimed vaevuste vastu Hormonaalsed muutused kestavad sageli kümme või enam aastat. Kuid seda aega saab muuta meeldivamaks. Apteegist leiab taimseid vahendeid, mis aitavad leevendada nii kergeid, mõõdukaid kui ka tõsiseid kaebusi. Näiteks on kobar-lursslill tõestanud ennast kui kuumahoogude, higistamise, unehäirete ja psühholoogiliste kaebuste leevendaja. Seda on saadaval ka kombineerituna naistepunaga, millel on rahustav ja meeleolu parandav toime. me. Menopausi alal guses ilmnevaid mnevaid tsüklihäireid saab leevendada mungapipraga. pipraga. On kaa teisi ravimtaimi, i, mis on tuntud kui menopausi sümptomite leeeevendajad. ad. Närvilisuse, use, rahutuse se ja une-e häirete korral on abi palderjanist, humalast ja sidrunmelissist. Salveid (pildil) kasutatakse aga traditsiooniliselt liigse higistamise vältimiseks.
Liikumine aitab Paljud asjad on naiste endi kätes. Tervisliku eluviisiga saab oluliselt parandada oma heaolu ja leevendada menopausi sümptomeid. Sport on tõeliselt uni-
versaalne abimees. Eriti kasulikud on näiteks jooga ja võimlemine – osteoporoosi ennetamiseks, südame ja veresoonkonna ning lihaste tugevdamiseks. Lisaks peletab kehaline aktiivsus ka taljele kogunenud lisakilod. Liikumine võib aidata ka siis, kui tuju on eriti halb. Kuula ennast ja mõtle, milles on probleem. Mis teeb sulle head? Võibolla vajad ka natuke hingetoitu, eriti kui maiuspala sisaldab palju foolhapet, oomega-3-rasvhappeid ja D-vitamiini. Söö lõhet, avokaadot, spinatit ja kikerherneid. Kuidas oleks tõeliselt mõnusa kausitäie avokaado ja suitsulõhega? Tervislik toitumine ja liikumine on kasulikud ka meie suurimale organile nahale. Menopausi ajal ja pärast seda muutuvad ka naha vajadu vajadused. Aga kuidas on libiidoga? Seli da aitab üles äratada äratad samuti liikumine ja õige õ toitumine. Menop Menopausi ajal võib naudingu vähenemine olla seo seotud suguhormoonide vähenemisega, vähene kuid sellel on ka teise si põhjusi. SekDaisy Lappard su suaalprobleeme on tark arutada arstiga.
Hormoonravi: millal on see kasulik? Igaüks, kellel on väga häirivad menopausi sümptomid, võib pöörduda arsti poole ja kaaluda hormoonravi. Kui vaevused mõjutavad oluliselt tervist ja häirivad igapäevaelu, võib hormoonravi olla kasulik. Räägi sellest kindlasti oma raviarstiga ja ole kursis ka võimalike riskidega. Allikas: Bild der Frau
Teisipäev, 7. september 2021
12 Tervis
Pane tähele dementsuse varajasi märke! SIRJE MAASIKAMÄE
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee
Mälu veab alt ja raske on sõnu leida? Pane tähele, et kõik muutused pole seotud vananemisega. Kui sina või su lähedane on märganud vähemalt üht neist kümnest dementsusega seotud varajasest muutusest, siis mine palun perearsti vastuvõtule, kes aitab välja selgitada probleemi põhjuse. 1. MÄLUPROBLEEMID, MIS HÄIRIVAD IGAPÄEVAELU Dementsussündroomi tekkimise esimeseks märgiks võivad olla raskused uue info hilisemal meenutamisel. Teisalt ka oluliste tähtpäevade ja sündmuste unustamine või vajadus kasutada järjest rohkem abivahendeid (märkmed, telefon). Samuti võib sageneda vajadus paluda abi pereliikmetelt, tegelemaks igapäevaste ülesannetega, mis varem probleeme ei valmistanud, näiteks sisseostude tegemine või majapidamise korrashoid. Tüüpiline vananemisega seotud muutus: mõnikord nimede või kokkulepitud kohtumiste unustamine, samas säilib võime neid hiljem uuesti meenutada. 2. RASKUSED TEGEVUSTE PLANEERIMISEL JA PROBLEEMIDE LAHENDAMISEL Dementsetel inimestel võivad tekkida probleemid plaanide tegemise ja elluviimisega, näiteks tuttava toiduretsepti järgimine või igakuiste arvete tasu-
mine. Neil võib olla raske keskenduda ja tavategevused võivad võtta senisest palju rohkem aega. Tüüpiline vananemisega seotud muutus: harvaesinevad raskused kuueelarve plaanimisel. 3. RASKUSED ARGIPÄEVASTE TEGEVUSTEGA KODUS, TÖÖL VÕI PUHKEAJAL Dementsussündroomiga inimestel võivad tekkida raskused igapäevaste ülesannetega, näiteks tuttavasse sihtkohta sõitmine, töögraafikust kinnipidamine või lemmikmängu reeglite meenutamine. Tüüpiline vananemisega seotud muutus: mõnikord on vaja abi näiteks kodumasina seadete muutmisel või mobiiltelefoni kasutamisel. 4. RASKUSED AJAS JA KOHAS ORIENTEERUMISEL Dementsusega inimesed võivad unustada kuu- ja nädalapäevi ning häiruda võib ajataju. Neil võib olla raske mõista tegevusi, kui need ei toimu kohe. Mõnikord võivad nad unustada, kus nad on ja kuidas nad sinna said. Tüüpiline vananemisega seotud muutus: kuu- ja nädalapäeva unustamine, kuid selle hilisem õige meenutamine. 5. RASKUSED VISUAALSETE KUJUTISTE JA RUUMISUHETE MÕISTMISEL Mõnel inimesel on nägemisprobleemid esimene märk dementsussündroomist. Neil võib olla raske lugeda, vahemaad hinnata ja värvi või kontrasti ära tunda. Sellest võivad tekkida probleemid autojuhtimisel. Tüüpiline vananemisega kaasnev muutus: katarakti, glau-
koomi ja teiste silmahaiguste tõttu tekkivad muutused nägemises. 6. HILJUTI TEKKINUD RASKUSED SÕNADE KASUTUSEGA KÕNELEMISEL VÕI KIRJUTAMISEL Dementsuse tekkides võib vestluse jälgimine või sellest osavõtt muutuda keeruliseks. Näiteks võidakse vestlus lause pealt lõpetada teadmata, kuidas edasi minna või end vestluse jooksul korrata. Tekivad sõnaleidmisraskused, näiteks ei tule sõnad meelde või asju nimetatakse valede sõnadega. Tüüpiline vananemisega kaasnev muutus: mõnikord on raske õiget sõna leida. 7. ESEMETE ASETAMINE VA L E S S E KO H TA N I N G SUUTMATUS TEGEVUSTE JÄRJEKORDA MEENUTADA Dementne inimene võib asetada asju ebatavalistesse kohtadesse, suutmata hiljem meenutada, kuidas ta seda tegi. Seepärast võib ta mõnikord süüdistada teisi inimesi varastamises. Tüüpiline vananemisega kaasnev muutus: esemete mõnikord valesse kohta asetamine – samas hiljem meenub, miks see nõnda juhtus. 8. VÄHENEV VÕI PUUDULIK OTSUSTUSVÕIME Otsuste tegemine võib muutuda järjest raskemaks, näiteks rahaga ümberkäimisel. Dementsuse süvenedes pööratakse ka järjest vähem tähelepanu enda eest hoolitsemisele ja isiklikule hügieenile.
Tüüpiline vananemisega kaasnev muutus: aeg-ajalt tuleb ette halbu otsuseid. 9. TÖÖST VÕI SOTSIAALSETEST TEGEVUSTEST KÕRVALETÕMBUMINE Dementne inimene võib eemalduda aja jooksul hobidest, sotsiaalsetest ettevõtmistest, tööprojektidest või spordist. Ta ei pruugi suuta jälgida lemmikspordimeeskonna tegemisi ega mäletada, kuidas enda hobidega tegeleda. Samuti võib ta vältida suhtlemist, sest tunnetab
muutusi käitumises ja kognitiivsetes võimetes. Tüüpiline vananemisega kaasnev muutus: tunned mõnikord väsimust tööst, perekonnast ja sotsiaalsetest kohustustest. 10. MEELEOLU JA ISIKSUSE MUUTUSED Dementsusega inimese meeleolu ja isiksus võivad muutuda. Ta võib muutuda kahtlustavaks, hirmunuks, masendunuks või tunda end täielikult segaduses olevat. Samuti võib ta kergesti
ärrituda tööl, kodus pereringis või uutes olukordades. Tüüpiline vananemisega kaasnev muutus: eri tegevuste jaoks kujunevad välja väga kindlad käitumismustrid ning rutiini muutumine või vahelesegamine ärritab.
NB!b
Dementsuse kompetentsikeskuse koostatud loetelu on vaid informatiivne ega asenda konsultatsiooni arsti juures. Rohkem infot: Eludementsusega.ee
Mälu nõrgenemine, keskendumisraskused, närvilisus – Benfogamma®50mg need nähud võivad olla tingitud vitamiin B1 puudusest Benfotiamiin 50mg, kaetud tabletid N50 Vitamiin B1 ehk tiamiin täidab organismis paljusid olulisi funktsioone. B1-vitamiinil on äärmiselt oluline roll süsivesikute ja veresuhkru ainevahetuses. Ta aitab ära hoida erinevate kahjulike ainevahetusproduktide liigset tekkimist ja kuhjumist. Nende kahjulike ainete kuhjumine võib põhjustada erinevate organite, sealhulgas veresoonte, südame ja närvisüsteemi kahjustusi. Vitamiin B1 on vajalik närvirakkude normaalseks talitluseks ja mitmesuguste virgatsainete tekkeks, mis kindlustavad närviimpulsside edastamise. Tiamiin on hädavajalik normaalse ajutegevuse tagamiseks ja mälu talitluseks. Lisaks eelnevale on B1-vitamiinil ülioluline roll organismi ainevahetuses energia tootmisel ning lihaste ja südame normaalse töö tagamisel.
Vitamiin B1 puuduse põhjused Vitamiin B1 puuduse põhjuseks võib olla ühekülgne toitumine, kange kohvi, sigarettide või alkoholiga liialdamine. Liigne maiustamine ja nn rafineeritud süsivesikuid sisaldavate toitude (saiad, pirukad,
Benfotiamiin - efektiivne vahend vitamiin B1 puuduse raviks Tõhusaks vahendiks vitamiin B1 puuduse ravis on benfotiamiin - tiamiini rasvlahustuv vorm. Tavaline veeslahustuv B1-vitamiin imendub seedetraktist halvasti. Tiamiini annuste suurendamisel tekib soolestikus selle vitamiini küllastuskontsentratsioon ning suurem osa sissevõetud ainest väljutatakse.
pitsad, hamburgerid) tarbimine võib samuti viia vitamiin B1 puuduseni. Vitamiin B1 puudus kaasneb mitmete erinevate krooniliste haigustega, näiteks diabeediga. Ka loomulik vananemine tekitab olukorra, kus organismis tekib selle vitamiini puudujääk. Organismi vajadus selle vitamiini järele suureneb rasketest haigustest taas-
Benfotiamiin seevastu imendub tänu rasvlahustuvusele hästi ning kantakse tsirkuleeriva verega rakkudesse. Benfotiamiin pidurdab erinevate kahjulike ainevahetusproduktide kuhjumist, organismi seisund paraneb ja vitamiinipuuduse nähud kaovad. Ilma retseptita on apteegist võimalik osta benfotiamiini sisaldavat ravimit nimega Benfogamma 50mg. Ööpäevas võetakse 1...3 kaetud tabletti. Toime saavutamiseks tuleb benfotiamiini võtta vähemalt 2 kuud järjest.
ainuke retseptivaba benfotiamiin Eestis Benfotiamiin on palju võimsama toimega kui tavaline veeslahustuv vitamiin B1, sest ta imendub organism paremini.
Mis viitab vitamiin B1 puudusele? • Ajutegevuse häired: kurnatus, närvilisus, mälu nõrgenemine, keskendumisraskused. • Närvisüsteemi häired: käte või jalgade suremine, säärelihaste krambid, ebamäärased valud. • Südametegevuse häired, südame kloppimine.
Ravimi omaduste kokkuvõtte leiate Ravimiameti kodulehelt www.ravimiamet.ee Benfogamma 50mg (benfotiamiin) on käsimüügiravim. Näidustused: vitamiin B1 vaeguse ravi täiskasvanutel. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise või ravimi kõrvaltoimete tekkimise korral pidage nõu arsti või apteekriga. Müügiloa hoidja: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG, Calwer Str. 7, D-71034 Böblingen, Saksamaa Täiendav teave tootja esindajalt: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG esindus, Vienibas gatve 87B - 3, LV 1004, Riia, Läti. Kontakt Eestis: Laki 25-402, 12915 Tallinn. +372 6623369, info@woerwagpharma.ee
reg nr EE27A-10.15-ben-E1
tumise perioodil. Suurenenud tiamiinivajadus on ka neil, kes tegelevad paastumisega või salenemiskuuridega.
Vitamiin B1 tähtsus
RAVIMIREKLAAM
REKLAAMTEKST
Teisipäev, 7. september 2021
Tervis 13 Vida Press
Dementne inimene võib asetada asju ebatavalistesse kohtadesse, suutmata hiljem meenutada, kuidas ta seda tegi.
Iga unustamine ei tähenda veel dementsust Vida Press
Igaüks unustab iga päev midagi ära. Enamasti on põhjuseks kiire argipäev ja liigseks muretsemiseks pole põhjust. Millal saab unustamisest juba suur probleem? Vanuse kasvades hakkame rohkem unustama, sest vananemisel aeglustuvad teatud protsessid meie kehas ja ajus. Kui mälu hakkab vahel alt vedama, aga üldine vaimne võimekus säilib, jääb kõik veel normaalsuse piiridesse. Aga kui mälu halveneb kiiresti ja mõjutab oluliselt juba igapäevaeluga toimetulekut, on see mure, mida tasub lähemalt uurida. Kui argised tegevused, näiteks poeskäik ja majapidamistööd muutuvad aina raskemaks või on keeruline pidada meeles kohtumisi või arstivisiite, tuleks pidada nõu arstiga. See ei tähenda, et tegu on tingimata haigusliku unustamise ja dementsusega. Aga kui halveneb ka õppimisvõime, süvenevad keskendumisraskused ning oluliselt halveneb suunataju, tuleks arvestada ka dementsuse võimalusega. Muide, dementsusele on tüüpilised ka muutused inimese isiksuses. Haiguse tagajärjel võivad varem tasased inimesed muutuda aja jooksul ärrituvaks ja agressiivseks, enne enesekindlad inimesed aga üha ärevamaks. Ka sellistel juhtudel tuleks pidada nõu arstiga.
Mis on dementsus?
Kui mälu halveneb kiiresti ja mõjutab juba oluliselt igapäevaeluga toimetulekut, tuleks arstiga nõu pidada.
Dementsuse sümptomid on näiteks sellised: kohtumiste ja kokkulepete unustamine; inimene suudab vestlusi jälgida väga vaevaliselt; inimeste või asjade unustamine; asjad on vales kohas; toimetulek igapäevaeluga, näiteks ostlemise, koristamise ja muu säärasega on aina raskem; raskused õigete sõna leidmisel; desorientatsioon, isiksuse muutused; depressiivsed meeleolud. On oluline teada, et tavaliselt esineb dementsus vanas
eas. Haigus võib areneda aeglaselt, aga ka kiiresti. Enamasti areneb dementsus aastaid.
Kas dementsust saab vältida? Unustad aina rohkem ja muretsed selle pärast? On oluline mitte muretseda unustamise pärast liiga palju, sest sageli on selle taga kahjutud põhjused või lihtsalt stressirohke argipäev. Samuti on võtteid, mida saab hõlpsasti igapäevaellu rakendada, et parandada mälu.
Kõiki dementsuse tekke põhjuseid pole veel kindlaks tehtud, kuid üks on selge: ka elustiil mängib ilmselt teatud rolli. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab olla kehaliselt aktiivne, loobuda suitsetamisest, süüa tervislikult ja tasakaalustatult, vältida tuleb ülekaalu ja rasvumist ning vähendada alkoholi joomist. Kasulik on ka sihipärane mälutreening, näiteks sudokude või mõistatuste lahendamine ja loogikamängud. Kui unustamisel,
REKLAAMTEKST
Ajuvitamiin letsitiin hoiab mälu ja tugevdab närve, aga mitte ainult...! Tudengite pingeline kooliaasta ja töölkäijate intensiivsed tööpäevad võivad väsitada ning stressi tekitada. Millest otsida abi, et hoida meeled ja keha erksana? Üks võimalik abimees on nn „ajuvitamiin“ letsitiin. Hea uudisena võib letsitiini lisaks nimetada ka iluvitamiiniks, sest see mõjub soodsalt kehakaalule, nahale ja juustele. MIS ON LETSITIIN? Letsitiin on rasvadele sarnane aine ja eluliselt tähtis rakkude koostisosa. Selle toel toimub kõikide elusrakkude kasv, küpsemine ja toimimine. Organismis aitab letsitiin näiteks kaasa vitamiinide A, D, E ja K omastamisele. Samuti täidab letsitiin väga olulist rolli aju ainevahetuses, varustades lihaseid ja närvikudesid hapnikuga ning olles abiks närviimpulsside edastamisel. Hea tervise ja mitmekülgse toitumise korral on letsitiin inimorganismis sünteesitav, ehk teisisõnu suudab keha ise piisava letsitiini tootmise tagada. Arvestada ent tuleb sellega, et nii füüsilise kui psüühilise koormuse puhul kasvab meie organismi vajadus letsitiini järele. Ka tasub teada, et näiteks dieedi pidamine ja ka vananemine pärsivad organismi võimet end letsitiiniga varustada.
OLULINE AJULE, VERESOONKONNALE JA ILULE Teadlased on leidnud, et letsitiinil on positiivne mõju ajufunktsioonidele, närvisüsteemile, maksale ja veresoonkonnale. Umbes kolmandik letsitiinist ehk nn „ajuvitamiinist“ paiknebki meie ajus, misläbi on letsitiinile omistatud mälu halvenemise protsessi aeglustav ja koguni mälu taastav toime. Samuti arvatakse sel olevat seniilsust ning Alzheimeri tõve ennetav mõju. Letsitiini head omadused ei ole seotud ainult ajutegevuse turgutamisega. Näiteks on uuringute tulemusel selgunud, et sojaletsitiin, mis on eraldatud sojaubadest ja sisaldab palju linoolhapet, aitab normaliseerida vere kolesteroolitaset ja mõjub soodsalt veresoonkonnale üldiselt. Letsitiinil on oluline roll täita ka rasvade ainevahetuses. Kuna letsitiin on tõhus rasvade (sh kolesterooli) siduja ja soodustab rasvade väljaviimist kehast, vähendab letsitiin halva kolesterooli taset kehas. Sealjuures, kuna sapikivid koosnevad suures osas just kolesteroolist, on letsitiin abiks ka sapikivide ärahoidmisel. Letsitiin on ka loomuliku ilu hoidmisel oluline, kuna aitab parandada naha üldseisundit, leevendab aknet ja aitab hoida naha niiskust. Ühtlasi kaitseb letsitiin ka juukseid väljalangemise eest.
KUIDAS KOMPENSEERIDA LETSITIINI PUUDUJÄÄKI? Letsitiinipuudusest organismis võivad märku anda krooniline väsimus, keskendumishäired ja kõrgenenud ärrituvus, samuti sapikivid ning halva ehk LDL-kolesterooli (LDL – low density lipoprotein, madala tihedusega lipoproteiin) taseme tõus. Letsitiini defitsiidi korral on võimalik seda juurde manustada apteegis müüdavate preparaatide näol. Saadaval on erinevas annuses – nõrgemaid ja tugevamaid. Samuti leidub letsitiini kombineerituna koos erinevate vitamiinidega, näiteks B- või E-vitamiiniga, aga ka foolhappega nagu toidulisandis Doppelherz Letsitiin, mis on sobilik nii õppuritele, pingelise vaimse töö tegijatele kui vanematele inimestele, kes kurdavad mälu halvenemise üle. Doppelherzi letsitiini koostises on sojaletsitiin. Oluline on teada, et letsitiinipreparaatide tõeline mõju ei saabu üleöö, vaid muutuse saavutamine võtab vähemalt ühe kuu. Soovituslik kasutamisaeg on tavaliselt 4–8 kuud ja manustamine peaks toimuma kindlasti kuuridena, mitte pidevalt ja aastaringi.
Doppelherz letsitiini 1 kapsel sisaldab 500 mg sojaletsitiini, B-rühma vitamiine ja E-vitamiini. Vitamiinid B1, B3, B6 ja B12 aitavad kaasa närvisüsteemi talitlusele, energiavahetusele ja psühholoogilistele funktsioonidele. Letsitiin, mida kutsutakse nn “ajuvitamiiniks”, mängib tähtsat rolli ajurakkude toitumises. Piisavas koguses letsitiini mõjub hästi mälule, keskendumisvõimele ja närvisüsteemile. Saadaval apteegis. Tootja: Queisser Pharma, Saksamaa. Turustaja: Sirowa Tallinn AS
Dementsus on progresseeruv kesknärvisüsteemi haigus, mille tagajärjel hukkuvad närvirakud peaajus. Haiguse käigus kaotab inimene järkjärgult võimekust taju, tunnetuse ja eesmärgipärase käitumise osas, kuni see hakkab oluliselt segama igapäevast toimetulekut. Üldjuhul peetakse dementsuse all silmas pöördumatut ajuhaigust, kuid esineb ka dementsuselaadseid seisundeid, mis on kiire ja asjakohase ravi korral osaliselt või täielikult tagasipöörduvad. Pöördumatud dementsussündroomid on ajas süvenevad ning nende kulgu raviga peatada ei saa. Samas on võimalik palju ära teha, et dementsete inimeste elukvaliteeti võimalikult kaua kõrgena hoida. Allikas: dementsuse kompetentsikeskus
vaimse töövõime kaotusel või keskendumisraskustel on tõesti nii tõsine taust nagu dementsus, võib haiguse kulgu õige raviga kindlasti edasi lükata, aga ennekõike saab parandada inimese elukvaliteeti. Asjakohased meetmed sõltuvad haiguse vormist ja haige seisundist. SIRJE MAASIKAMÄE Allikas: Bild der Frau
älu
e
Teisipäev, 7. september 2021
14 Tervis
Õige haavahooldus hoiab ära põletiku tekke Vahel ikka juhtub väiksemaid õnnetusi, mis tekitavad haavu, marrastusi või põrutusi. Et haavad kiiresti ja tüsistusteta paraneksid, tuleb neid korrektselt hooldada. Kergemate pindmiste haavade hooldusega saab inimene tavaliselt ise hakkama. Haava õige hooldus on oluline, sest nii välditakse selle saastumist, põletiku ja koledate armide teket. Haavahoolduse juures on kõige olulisem tagada selle puhtus. Haavade kiire ja tüsistusteta paranemine sõltub ravist. Haava ohtlikkus sõltub selle asukohast ja suurusest, samuti saastatusest. Vigastusi on kahte tüüpi: kinnised ja lahtised. Esimesed varieeruvad väikestest sinikatest siseelundite kahjustuseni. Lahtised haavad ulatuvad pindmistest marrastustest sügavate torkehaavadeni. Marrastusi põhjustab kukkumine või libisemine kõvale ja karedale pinnale. Põrutushaavad on tavaliselt sakiliste servadega, need võivad põhjustada suure verejooksu või olla saastunud. Lõikehaavad on tekitatud noa või klaasiga ja on sirge servaga. Kui viga saavad sügavamal paiknevad veresooned, kõõlused ja närvid, on lõikehaavad väga ohtlikud. Sügavate haavadega tuleb kindlasti minna arsti juurde. Torkehaavad on enamasti tekitatud pika orataolise esemega ja võivad olla ohtlikud, kui need on sügavad. Hammustustega tuleb kindlasti pöörduda arsti juurde. Kui haava pole asjatundlikult ravitud, põhjustavad nii koera- kui ka inimesehammustus suure tõenäosusega infektsiooni, mida ravitakse antibiootikumidega. Sinikate ehk hematoomide puhul on naha värvus muutunud,
Melanoomidiagnoosi ei panda kunagi silma järgi, esmalt tuleb nahakolle eemaldada ja mikroskoobi all uurida.
Vida Press
Kodus võiks kindlasti olla varuks eri suurusega plaastreid.
Millal on vaja arsti?
sest vaktsineerimisest on möödas üle kümne aasta, siis on õnnetuse korral vaja lisavaktsineerimist.
Suurte sügavate võõrkehi sisaldavate või saastunud haavadega, ka loomahammustustega tuleb minna arsti juurde, kuna haavast alguse saanud nakkus võib kaasa tuua tõsiseid terviseprobleeme. Arstiga tasub konsulteerida ka siis, kui haavaservadesse on tekkinud punetus, haav on turses ja tekkinud on palavik. Allikas: proviisor Ave Niidu
sest veresoontest väljunud veri värvib selle punakas-lillakaks, hiljem kollakas-roheliseks. Mustuse ja võõrkehadega avadega tuleb saastunud haavadega ti juurde, et pöörduda arsti nfektsioonivähendada infektsioonilukesed ohtu. Isegi tillukesed ud võõrhaava sattunud kehad võivad tekitada rset valu märkimisväärset d. Kui ja lisamuresid. viimasest tee-tanusevasta-
Kodune haava puhastamine Kodusesse esmaabikomplekti peaks kuuluma antiseptikum, eri suurusega plaastrid, sidemed ja haavatampoonid. Enne haava puhastamist tuleb pesta käed sooja vee ja seebiga puhtaks. Haava saastumise vältimiseks tuleb seda regulaarselt antiseptikumiga puhastada. Haava loputamisega eemaldatakse võõrkehad, saaste ja osaliselt ka kahjustatud kude. Jaheda lahusega loputamine aitab peatada väiksema verejooksu. Pärast puhastamist tuleb haav katta p puhta plaastri või sidemega sidemega. Suuremate haakor on ideaalne vade korral haava külge kü mittekleepuv side. Kui haavaside või plaaste plaaster on märjaks saanud või määrdunud, tuleb see aasendada uuega.
ONKOLOOG: m muutusi oma n „Melanoom on naha pahaloomuline kasvaja, mis lähtub pigmendirakkudest. Iga nahavähk ei ole kindlasti melanoom, aga see on üks naha pahaloomulisi kasvajaid ja neist kõige agressiivsem,“ ütleb onkoloog Kadri Putnik. Kuidas melanoomi vältida ja see varakult avastada?
AVE NIIDU
Südameapteegi proviisor Südam
PARIM HOOLITSUS SINU NAHALE!
Abicare ACNE® 30ml
UUS!
vistrikukreem kuusevaiguga
Uus kuusevaiguga vistrikukreem. Looduslikest koostisosadest valmistatud niisutav ja nahka uuendav kreem ärritunud ja vistrikulisele nahale. Kreem ei blokeeri poore ja laseb nahal hingata. AbiCare Acne sisaldab antimikroobseid ja rahustavaid koostisosi kuusevaigust, E-vitamiinist ja pehmendavatest vetikatest.
AKNE JA
Abicare ACNE aitab!
haavasalv kuusevaiguga
Kasutatakse haavade, kriimustuste, marrastuste, nahapragude
ja nahalõhede (suunurgad, näpuotsad, kannad), põletuste, põletikuliste haavade (lamatised, jala- ja diabeetilised haavandid), putukahammustuste ravimisel kodus.
VALI PARIM HOOLITSUS NAHALE JAHAAVAD KRIIMUS-
On leitud, et AbiCare® ACNE kreem VISTRIKUD vähendab aknebakterite kasvu in vitro. Uuringute kohaselt saavutab AbiCare vistrike arvu statistiliselt olulise vähenemise. E-vitamiin toimib tugeva antioksüdandina, hoides ära vabade radikaalide kahjuliku mõju nahale. Chondrus Crispus merevetikad sisaldavad ohtralt fenoole ja rasvhappeid. Merevetikad aitavad nahal säilitada looduslikku hüdrolipiidide kaitsekihti ning ühtlasi pehmendavad nahka. Samuti suurendab AbiCare® ACNE naharakkude valkude sünteesi in vitro, mis soodustab naha uuenemist. Saadaval ilma retseptita BENU apteekides ja Südameapteekides, www.apteekonline.ee
Abilar® 10%
Professionaalseks kasutamiseks: • nakatunud ja nakatumata, ägedate ja krooniliste haavade puhul, • diabeetiliste haavade, jalahaavandite, • keeruliste kirurgiliste haavade, • põletushaavade ja abstsesside puhul.
TUSED
NAHA- JA KÜÜNESEEN
Saadaval Apotheka, BENU ja Südameapteekides
Abicin® 30%
vaigulakk küüneseelene
Kasutatakse lokaalseks seenhaiguste ja paronühhia (küünevalli infektsioon) raviks. Abicin 30% vaiguakk sobib tina pedis (sportlase jala) ravimisel. Lihtne küünele kanda lakipintsliga, lakk kuivab 5-10 minuti jooksul. Kasutatakse vaid kaks korda nädalas. Saadaval Apotheka ja BENU apteekides
Lisainfo: info@axmer.ee, www.axmer.ee
SIRJE MAASIKAMÄE
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee
Eestis on aastas 220–250 melanoomi esmajuhtu. „Kõige rohkem diagnoositakse melanoomi 45–65aastaste tööealiste seas. Haruharva leiab seda lastel ja päris noortel, ent see risk paraku järjest tõuseb,“ tõdeb regionaalhaigla onkoloog-vanemarst Kadri Putnik haigla blogis. Sündides ei ole inimesel ühtegi pigmendimoodustist, kuid arsti sõnul hakkab neid igati loomulikult elu jooksul tekkima. „Kui need hakkavad kuju või suurust muutma, veritsevad, sügelevad ja kihelevad, siis tuleks neile rohkem tähelepanu pöörata ja arstile näidata,“ soovitab onkoloog. Kes kuulub melanoomi riskirühma? Tal on küllalt hele nahk ja tedretähnid, lapsepõlves on ta saanud palju päikesepõletusi. Riskipatsient põleb päikese käes kiiresti ning läheb punaseks ja roosaks. Ohumärk on seegi, kui perekonnas on teada melanoomijuhtumeid. Riskipatsiendid on kindlasti need, kellel on juba väike mela-
noom diagnoositud, samuti patsiendid, kelle nahal on palju pigmendimoodustusi ja kes on üle 50aastane. Neile soovitatakse kord aastas nahaarsti juures kontrollis käia. Mõni arst on resoluutne – igasugune päevitamine on ohtlik Resoluutne keeld, et päikesepaiste ajal ei tohi toast lahkuda, on minu meelest vale. Kindel keeld ahvatleb veelgi rohkem sellele vastu tegutsema. Tuleb olla mõõdukas ja arvestada oma nahaga. Kui see põleb kergesti, siis ei tohiks päikese käes kaua olla. Kõigile kehtib aga soovitus vältida kõige eredamat päikest kella 11–14 vahel. Ma ei soovita kellelegi päevitada ehk minna randa, visata lina liivale ja ennast mõlemalt poolt 15 minutit praadida. Kui aga kasutada kaitsekreemi ja -riietust ning vältida põletust, siis on värskes õhus viibimine vägagi asjakohane ja annab meile vajaliku D-vitamiini ja antidepressandi. Kas vastab tõele, et oluline on elus saadud summaarne päikesekiirgus, et see on isegi ohtlikum kui üks tugev põletus? Nii ja naa. Kui räägime melanoomist, siis päikesepõletus on see, mis kahjustab ehk päikese UV-kiirgus kahjustab naharakkude DNAd – miski läheb viltu
Teisipäev, 7. september 2021
Tervis 15 Vida Press
Muutused ei teki üleöö Sünnimärgi suurus ei mängi erilist rolli. Mõni suur moodustis võib olla täiesti tavaline pigmendimoodustis. Kui moodustis muudab värvi ja läheb tumedaks, mustaks, isegi sinakaks, siis tuleb sellele tähelepanu pöörata, isegi kui moodustis on imeväike. Muutused ei teki üleöö ja neid tuleks märgata, et õigel ajal arsti juurde jõuda. Allikas: onkoloog Kadri Putnik
märka nahal!
ja rakud hakkavad valesti kasvama. Rääkides kroonilise päikesepõletusega inimestest, näiteks põllumeestest, kes on iga päev päikese käes, siis neil on suurem risk mittemelanoomse nahavähi tekkeks, nagu lamerakuline vähk ja basaalrakuline vähk. Need on oluliselt parema prognoosiga, palju lihtsamini ravitavad ja parema elulemusega. Kui sageli avastatakse melanoom varajases staadiumis? Üle poole esmajuhtudest on algstaadiumis. Ent ka nende seas on patsiente, kellel võib haigus tagasi tulla või anda siirdeid. Päris 1 + 1 see ei ole. Ka ei ole melanoomi alati nii lihtne nahalt üles leida, sest tegu on paganama salakavala haigusega, mida mõnikord on ka väga kogenud nahaarstil keeruline avastada. Seepärast peakski nahaarsti juures käima korrapäraselt. Diagnoos ei ole kunagi silmanähtav, esmalt tuleb nahakolle eemaldada ja mikroskoobi all uurida. Diagnoosi paneb patoloog. Millised on ravimeetodid? Lihtsustatult öeldes on neid kahte liiki. Üks on sihtmärkravi ehk kui melanoomkasvaja koest on leitud mutatsioon, siis on olemas spetsiaalne ravi, mis blokeerib nende rakkude paljune-
mise, millelt kasvajakoe mutatsioon on. Teine on immuunravi, mida kasutatakse mitte ainult melanoomi, vaid väga paljude kasvajavormide korral. 2018. aastal osutus meetod isegi Nobeli preemia vääriliseks. Immuunravi mõjutab inimese tsütotoksilisi rakke, mis hakkavad kasvajat seestpoolt hävitama. Kas moodsate meetoditega saab inimese täiesti terveks ravida? Tänu moodsatele ravimitele elavad inimesed aastaid. Üldiselt olen väga ettevaatlik lubama, et nüüd on inimene terveks ravitud. Ent mul on üsnagi mitu kaugelearenenud melanoomiga patsienti, kellel praegu pole haigusele mitte mingisuguseid viiteid. Kui ravi alustasime, oli haigus levinud eri organitesse, praegu pole neis haiguskoldeid. Onkoloogias öeldaksegi: paradigma on muutumas. Tegelikult on tegu kroonilise haigusega, millega saab elada. Julgen väita, et nii regionaalhaiglas kui ka mujal Eestis töötavad onkoloogid on kõigega hästi kursis. Uutel vahenditel hoitakse alati silma peal ja meie patsientidele pakutakse parimat uuenduslikku ravi. Allikas: PERH
Kuidas end nahamelanoomi eest kaitsta? z Hoiduge pikaajalisest viibimisest päikese käes. z Parim kaitse UV-kiirguse eest on riietus. z Ärge käige solaariumis. Pidevatel solaariumikülastajatel suureneb melanoomi tekkerisk 75% võrra.
z Kasutage UV-kiirguse vastu päevituskreemi, mille kiirguskaitse faktor (SPF) on vähemalt 15 ning mis kaitseb nii UVA- kui UVB-kiirguse eest. Mida heledam nahk, seda tugevama faktoriga päevituskreemi tuleks valida.
z Kõige suuremaks riskifaktoriks melanoomi tekkele on
enne 15. eluaastat saadud päikesepõletused, seega on eriti oluline just laste kaitsmine liigse UV-kiirguse eest. SA VÕID PÄÄSTA ENDA VÕI LÄHEDASE INIMESE ELU.
REKLAAMTEKST
Teisipäev, 7. september 2021
16 Tervis
SPEICK PURE
looduslik kosmeetika kogu perele!